52006PC0093

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 2.3.2006

KOM(2006) 93 lõplik

2006/0031 (COD)

Ettepanek :

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV ,

millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/477/EMÜ relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta

(komisjoni esitatud)

SELETUSKIRI

ETTEPANEKU TAUST

Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Komisjon on ühenduse nimel (ja nõukogu 16. oktoobril 2001. aastal antud loaga[1]) kirjutanud alla rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni täiendavale tulirelvade ja nende osade ning laskemoona ebaseaduslikku tootmist ja nendega ebaseaduslikku kauplemist tõkestavale protokollile (nn tulirelvade protokoll, edaspidi „protokoll“).[2] Lahtiütlemisklausli lisamine võimaldas selle rahvusvahelise dokumendi sõlmimisel säilitada ühenduse pädevuse.

Kõnealuse protokolli eesmärk on „tõhustada osalisriikide koostööd, et ära hoida tulirelvade ja nende osade ning laskemoona ebaseaduslik tootmine ja nendega ebaseaduslik kauplemine“ (artikkel 2). Protokollis on hulk artikleid (21), mille eesmärk on eelkõige „ära hoida tulirelvade ja nende ning laskemoona ebaseaduslik tootmine ja nendega ebaseaduslik kauplemine“. Teatavad protokolli sätted eeldavad siiski väikeste tehniliste muudatuste tegemist nõukogu 18. juuni 1991. aasta direktiivis relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta, kuigi protokolli eesmärk on selgelt teistsugune kui nimetatud direktiivil, mida kohaldatakse vaid teatavaid tulirelvi (välja arvatud näiteks lahingurelvad) hõlmava seadusliku relvakaubanduse suhtes ainult siseturu kontekstis.

Seega ei käsitleta käesolevas ettepanekus direktiivi 91/477 kohaldamisalast välja jäävaid protokolli aspekte, näiteks impordi-/ekspordikorda, mida liikmesriigid kohaldavad Euroopa Liidu välispiiridel.

Üldine taust

Kõigepealt tuleb õigusliku selguse, kindluse ja ühtsuse huvides täpsustada tulirelvade ja nende osade ning laskemoona ebaseadusliku tootmise mõisteid, toetudes direktiivis nende toimingute määratlustele, mis on esitatud protokollis (artiklis 3).

Võitluses organiseeritud kuritegevusega on eriti olulisel kohal tulirelvade jälgimine. Allpool kirjeldatud tehnilised muudatused peaksid lihtsustama direktiivis 91/477 käsitletud relvade jälitamist nimetatud direktiivi raames.

Põhimõte, mille kohaselt tuleks selle direktiivi reguleerimisalasse kuuluvad relvad tootmise käigus tähistada, sisaldub direktiivi 91/477 artikli 4 teises lõigus vaid kaudselt – nimetatud on tuvastamisandmeid, mille relvakaupmehed peavad kandma registrisse. Seevastu protokolli artikli 8 lõike 1 punktis a on tähistamise kohustus selgelt sätestatud („tulirelvade tähistamine tootmise käigus“). Kõnealuse kohustuse võib sellisena direktiivi üle võtta.

Lisaks tundub otstarbekas lisada direktiivi samasse artiklisse protokolli artikli 8 lõike 1 punktis c sisalduv nõue, mille kohaselt tuleb riigivarudest alatiseks tsiviilkasutusse võõrandatud tulirelv tähistada.

Direktiivi 91/477 artikliga 4 on ette nähtud ka relvakaupmeeste (tähendab direktiivi artikli 1 teise lõike määratluses „iga füüsilist või juriidilist isikut, kelle kaubandus- või äritegevus koosneb täielikult või osaliselt tulirelvade valmistamisest, nendega kauplemisest, nende vahetamisest, rendileandmisest, parandamisest või ümbertegemisest“) kohustus säilitada viie aasta jooksul registrit, millesse on märgitud relvade vastuvõtmised ja võõrandamised. Direktiiviga pakutava turvalisuse tugevdamiseks tuleks registrite säilitamise kohustust pikendada vähemalt protokollis sätestatud (artikkel 7) kümne aastani. Lisaks tuleb täpsustada, et protokolli artiklis 15 osutatud vahendajad ja vahendustegevus kuuluvad direktiivis kasutatud relvakaupmehe määratluse alla.

Protokolli artiklis 5 on sätestatud, et osalisriigid võtavad vastu seadusandlikud ja muud meetmed, mis on vajalikud, et määratleda kuriteona teod, mis on tahtlikult toime pandud eelkõige seoses tulirelvade ebaseadusliku tootmise ja nendega kauplemisega. Seetõttu tuleb direktiivi alusel kohaldatavate võimalike karistuste sõnastus rangemaks muuta, et nende tulemuslikkus oleks suurem.

Lisaks eelöeldule on direktiivi 91/477 I lisas (III punkti alapunkt a) täpsustatud, et esemed, mis vastavad tulirelva määratlusele, kuid mis on muudetud lõplikult kasutuskõlbmatuks teatavate tehniliste menetlustega, ei kuulu kõnealuse direktiivi kohaldamisalasse. Protokolli artiklis 9 on esitatud teatavad üldised ja täielikumad põhimõtted tulirelvade kahjutustamise kohta ning need tuleb inkorporeerida muudetavasse direktiivi.

Kavandatud muudatuste kirjeldus

Kavandatud muudatused ei too direktiivi üldisse raamistikku juurde uusi teemasid. Pigem kohandatakse nende abil direktiivi sätteid seoses uute normidega, mis tulenevad ühenduse liitumisest protokolliga.

Kooskõla Euroopa Liidu muude põhimõtete ja eesmärkidega

Ettepanek on kooskõlas eelkõige organiseeritud kuritegevuse vastast võitlust käsitleva Euroopa Liidu poliitikaga. Ta on vastavuses komisjoni teatisega KOM(2005) 329 (lõplik) „meetmetest lõhkeainete, detonaatorite, pommide valmistamiseks vajalike seadmete ja tulirelvade julgeoleku tõhustamiseks“, milles on öeldud: „samuti esitab komisjon 2005. aastal ettepaneku direktiivi 91/477 tehniliseks muutmiseks, et lisada sellesse protokollis esitatud asja omased nõuded, mis on seotud direktiivis käsitletavate relvade veoga ühenduse piires.“

KONSULTEERIMINE HUVITATUD ISIKUTEGA JA MÕJU HINDAMINE

Konsulteerimine huvitatud isikutega

Konsulteerimine on kõnealusel juhul tarbetu, sest tegemist on ühenduse rahvusvahelise kohustuse austamisega.

Tuleks meeles pidada, et ettepanek käsitleb vaid direktiivi tehnilisi aspekte ning esitatud ettepanekute tehnilise ekspertiisi teostas rühm riikide eksperte, nagu allpool kirjeldatakse.

Ekspertarvamuste kogumine ja kasutamine

Asjaomased teadus- ja ekspertiisivaldkonnad

Protokolli käsitlenud läbirääkimistel on kavandatud muudatustes Euroopa Liidu tasemel juba kokku lepitud; tegemist on segakokkuleppega, milleni jõuti kõigi liikmesriikide ja komisjoni dialoogi käigus ning muudatustes võetakse lihtsalt kokku seisukohad, mille põhjal protokoll on sõlmitud.

Kasutatud meetodid

23. mail 2005 toimus riikide ekspertide mitteametlik kohtumine, kus käsitleti direktiivi 91/477 kohaldamist ja arutleti, kuidas mõjutab protokolliga liitumine direktiivi sõnastust.

Peamised konsultatsioonidel osalenud organisatsioonid/eksperdid

Justiits-, sise- ja kaitseministeeriumide esindajad.

Vastuvõetud ja kasutatud ekspertarvamused

Ekspertrühm leidis, et kavandatud tehnilised muudatused on vajalikud eelkõige seetõttu, et nad tulenevad kokkuleppest (protokoll), mille üle on juba peetud läbirääkimisi ja mis on juba sõlmitud.

Ekspertarvamuste teatavakstegemiseks kasutatavad vahendid

Protokoll on nõuetekohaselt avaldatud (vt eeltoodud viide) ning huvitatud isikud ei ole reservatsioonidest teatanud.

Mõju hindamine

Nagu näha dokumendist „Mõju hindamise suunised“ (SEK(2005) 791, 15. juuni 2005), ei ole mõju hindamine vajalik, sest tegemist on kõigest ühenduse rahvusvahelistest kohustustest tulenevate lihtsate tehniliste muudatustega.

Selliste muudatuste tegematajätmine tekitaks ettevõtjate jaoks õiguskindlusetuse ja tähendaks ühenduse rahvusvaheliste kohustuste täitmatajätmist.

ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

Kavandatud meetmete kokkuvõte

Määratleda direktiivi kohaldamisalas tulirelvade ebaseadusliku tootmise ja nendega kauplemise mõisted, kinnitada tulirelvade tähistamise vajalikkust, pikendada direktiiviga ettenähtud registrite säilitamise aega, selgitada kohaldatavaid karistusi ning võtta kasutusele ÜRO protokollis määratletud relvade kahjutustamise üldised põhimõtted.

Õiguslik alus

Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikkel 95

Subsidiaarsuse põhimõte

Komisjoni tegevuse aluseks on protokolli allkirjastamine, mis toob endaga automaatselt kaasa rahvusvahelised kohustused, millest tuleb kinni pidada.

Proportsionaalsuse põhimõte

Kavandatud muudatused piirduvad protokolli sätete protokolli inkorporeerimisega.

Tehniliste muudatustega kaasnevad finants- ja administratiivkohustused on väga piiratud.

Tegelikult tagavad ettevõtjad juba nüüd asjaomaste relvade tähistamise ning registrite pidamine on valdavalt arvutiseeritud; kahjutustamise üldised põhimõtted lubavad mitmesuguste tehniliste võimaluste kasutamist ning kohaldatavate karistuste üle otsustamisel ei ole finantsmõju.

Õigusakti valik

Kavandatud õigusakt(id): direktiiv.

Esialgne muudetav õigusakt on direktiiv ja seega on vormilise järjepidevuse kohaselt sobiv õigusakt direktiiv.

Kui valitaks muu ühenduse õigusakt või jäetaks vajalike muudatuste tegemine riikide seadusandjatele, muudaks see osa direktiivist sisust tühiseks ning kahjustaks tema ühtsust ja usaldusväärsust.

Samuti ei oleks põhjendatav asjaolu, et ühendus kui protokolliosaline ei tee protokollist tulenevalt järeldusi oma sisemise õiguskorra joaks.

MÕJU EELARVELE

Ettepanek ei mõjuta ühenduse eelarvet.

TÄIENDAV TEAVE

Lihtsustamine

Euroopa Liidu tasandi ametivõimud võivad eelkõige oodata, et piisav tähistamine ja registrite säilitamise pikem miinimumaeg tagavad direktiivis osutatud relvade jälitamise lihtsustumise.

Kehtivate õigusaktide kehtetuks tunnistamine

Muid õigusnorme, mida peaks kehtetuks tunnistama, ei ole.

Ettepaneku üksikasjalik selgitus peatükkide ja artiklite kaupa

Selgitus on esitatud 3. jaotises „Ettepaneku õiguslik külg, kavandatud meetmete kokkuvõte“.

2006/0031 (COD)

Ettepanek

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV

millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/477/EMÜ relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 95 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,[3]

võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust,[4]

tegutsedes asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras[5]

ning arvestades järgmist:

(1) Nõukogu 18. juuni 1991. aasta direktiiviga 91/477/EMÜ relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta[6] kehtestati siseturu kaasmeetmed. Direktiiviga loodi olukord, kus kohustus tagada teatavate tulirelvade vaba liikumine ühenduses ja vajadus seada sellisele vabadusele piirid teatavate sellist liiki toodetele kohandatud julgeolekutagatistega on omavahel tasakaalus.

(2) Vastavalt nõukogu 16. oktoobri 2001. aasta otsusele 2001/748/EÜ, mis käsitleb rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise konventsioonile lisatud tulirelvade, nende osade, lisaseadiste ja laskemoona ebaseadusliku valmistamise ja nendega kauplemise vastu võitlemise ÜRO protokolli allakirjutamist Euroopa Ühenduse nimel,[7] on komisjon ühenduse nimel nimetatud protokollile (edaspidi „protokoll“) alla kirjutanud.

(3) Ühenduse liitumine protokolliga tähendab, et teatavaid direktiivi 91/477/EMÜ sätteid tuleb muuta. Seega tuleb tagada direktiivi mõjutavate rahvusvaheliste kohustuste ühtne, tulemuslik ja kiire kohaldamine.

(4) Selleks tuleks käesolevas direktiivis täpsustada tulirelvade ja nende osade ning laskemoona ebaseadusliku tootmise ja nendega kauplemise mõisted.

(5) Lisaks on protokolliga kehtestatud kohustus tähistada tulirelvad tootmise ajal ja riigivarudest alatiseks tsiviilkasutusse võõrandamise korral, kuid direktiivis 91/477 on tähistamise kohustusele viidatud vaid kaudselt.

(6) Tulirelvi käsitlevat teavet sisaldava registri säilitamise minimaalset aega tuleb pikendada vähemalt kümne aastani, nagu protokollis sätestatud.

(7) Lisaks tuleb täpsustada, et direktiivis esitatud relvakaupmehe määratlus hõlmab ka protokolli artiklis 15 osutatud vahendajate tegevust.

(8) Protokolli kohaselt tuleb teatavatel tõsistel juhtudel kohaldada kriminaalõigusmeetmeid ja relvade konfiskeerimist. Seega tuleb direktiiviga ettenähtud karistusi tugevdada.

(9) Direktiivi I lisa III punkti alapunktis a on tulirelvade kasutamiskõlbmatuks muutmise puhul viidatud riikide õigusnormidele. Protokollis esitatud tulirelvade kahjutustamise üldised põhimõtted on väga üksikasjalikud ja seetõttu tuleb direktiivi I lisa täiendada.

(10) Direktiivi 91/477/EMÜ tuleks vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 91/477/EMÜ muudetakse järgmiselt.

1) Artiklisse 1 lisatakse 2. lõike järele kaks uut lõiget järgmises sõnastuses:

„3. Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendab „ebaseaduslik tootmine“ tulirelvade ja nende osade või laskemoona tootmist või kokkupanemist:

- ebaseadusliku kauplemise teel saadud osadest ja lisaseadistest;

- ilma selle liikmesriigi pädeva asutuse siseriikliku õiguse kohaselt välja antud loata, kelle territooriumil tootmine või kokkupanemine toimub; või

- ilma, et tulirelv märgistataks tootmise ajal vastavalt artikli 4 lõikele 1.

4. Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendab „ebaseaduslik kauplemine“ tulirelvade ja nende osade või laskemoona omandamist, müümist, tarnimist, vedamist või üleandmist ühe liikmesriigi territooriumilt või tema territooriumi kaudu teise liikmesriigi territooriumile, kui üks asjaomastest liikmesriikidest ei ole selleks andnud käesoleva direktiivi kohast luba või kui tulirelvad ei ole märgistatud vastavalt artikli 4 lõikele 1.“

2) Artikkel 4 asendatakse järgmise tekstiga:

„1. Tulirelva kindlakstegemiseks ja selle liikumise jälgimiseks nõuavad liikmesriigid, et tootmise ajal tähistataks iga tulirelv ainulaadse märgistusega, mis sisaldab tootja nime, tootmise riiki või kohta, seerianumbrit, või säilitataks muu ainulaadne ja hõlpsasti kasutatav märgistus, mis koosneb lihtsatest geomeetrilistest sümbolitest ja numberkoodist või täht- ja numberkoodist ning mis võimaldab kõigil riikidel tootjariigi hõlpsasti kindlaks teha.

Lisaks tagavad liikmesriigid, et riigivarudest alatiseks tsiviilkasutusse võõrandatud tulirelv tähistatakse ainulaadse märgistusega, mis võimaldab liikmesriikidel võõrandava riigi hõlpsasti kindlaks teha.

2. Vähemalt A- ja B-klasside puhul võimaldavad liikmesriigid oma territooriumil relvakaupmehena tegutseda ainult loaga, mille andmise aluseks on vähemalt relvakaupmehe isikliku ja erialase usaldusväärsuse kontroll. Juriidilise isiku puhul kontrollitakse ettevõtte juhti. C- ja D-klassi kohta kehtestab iga liikmesriik, kes ei nõua relvakaupmehena tegutsemiseks luba, sellise tegevuse suhtes aruandekohustuse.

3. Iga relvakaupmees on kohustatud pidama registrit, millesse kantakse teave kõikide A-, B- ja C-klassi tulirelvade kohta, mis ta on vastu võtnud või võõrandanud, sealhulgas andmed, mis võimaldavad relva ära tunda, eelkõige relva tüübi, margi, mudeli, kaliibri ja seerianumbri ning relva tarnija ja omandaja nime ja aadressi. Relvakaupmees säilitab seda registrit viis aastat, isegi pärast oma tegevuse lõpetamist. Iga liikmesriik tagab sellise teabe säilitamise vähemalt kümne aasta jooksul.“

3) Artikkel 16 asendatakse järgmise tekstiga:

„1. Liikmesriigid kehtestavad käesoleva direktiivi kohaldamiseks kehtestatud siseriiklike sätete rikkumiste eest määratavate karistuste korra ja võtavad kõik vajalikud meetmed nende sätete rakendamiseks. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiivi raames loetakse karistatavaks kõik toimingud, mille eesmärk on:

- tulirelvade ja nende osade ning laskemoona ebaseaduslik tootmine;

- tulirelvade ja nende osade ning laskemoonaga ebaseaduslik kauplemine;

- artikli 4 lõikes 1 sätestatud tähistuse võltsimine või ebaseaduslik kustutamine, eemaldamine või muutmine.

Karistatavateks rikkumisteks loetakse ka tahtlik osalemine sellistes toimingutes või sellisele toimingule õhutamine.

Selliste rikkumiste eest võib karistada konfiskeerimisega vastavalt nõukogu 24. veebruari 2005. aasta raamotsuse 2005/212/JSK (mis käsitleb kuritegevusega seotud tulu, kuriteovahendite ja omandi konfiskeerimist) artiklile 2.

2. Liikmesriigid teatavad lõikes 1 osutatud sätetest komisjonile hiljemalt [käesoleva direktiivi artiklis 2 nimetatud kuupäeval ja annavad viivitamata teada nende edaspidistest muudatustest.“

4) I lisa muudetakse järgmiselt:

a) III punkti alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a) on muudetud lõplikult kasutuskõlbmatuks kahjutustamisega, mis tagab, et tulirelva kõik olulised osad on muudetud jäädavalt kasutamatuks ning et neid ei ole võimalik taaskomplekteerimiseks eemaldada, asendada või muuta;“;

b) Esimese lõigu järele lisatakse järgmine lõik:

„Liikmesriigid võtavad vastu kõik vajalikud sätted, et pädev asutus kontrolliks alapunktis a sätestatud kahjutustamismeetmeid, tagades seeläbi, et tulirelvad on muutmise tulemusena jäädavalt kasutuskõlbmatud. Liikmesriigid näevad ette korra, mille kohaselt antakse nimetatud kontrollimise raames välja tõend või muu tulirelva kahjutustamist tõendav dokument või tehakse tulirelvale sellekohane selgesti nähtav märge.“

Artikkel 2

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt [...]. Nad edastavad kõnealuste õigusnormide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja[pic][pic][pic]

[1] Avaldatud Euroopa Ühenduste Teatajas L280, 24. oktoober 2001.

[2] http://untreaty.un.org/English/TreatyEvent2003/index.htm

[3] ELT C […], […], lk […].

[4] ELT C […], […], lk […].

[5] ELT C […], […], lk […].

[6] EÜT L 256, 13.9.1991, lk 51.

[7] EÜT L 280, 24.10.2001, lk 5.