52006IP0488

P6_TA(2006)0488

Uus mitmekeelsuse raamstrateegia

Euroopa Parlamendi resolutsioon uue mitmekeelsuse raamstrateegia kohta (2006/2083(INI))

Euroopa Parlament,

- võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 192 teist lõiku;

- võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikleid 149, 151 ja 308;

- võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 21 ja 22;

- võttes arvesse oma 14.jaanuari 2003. aasta resolutsiooni piirkondlike ja kohalike asutuste rolli kohta Euroopa integratsioonis [1] ja selles sisalduvat viidet keelelisele mitmekesisusele Euroopas;

- võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuli 2000. aasta otsust nr 1934/2000/EÜ Euroopa keelte aasta 2001 kohta [2];

- võttes arvesse nõukogu 14. veebruari 2002. aasta resolutsiooni, mis käsitleb Euroopa keelte aasta 2001 eesmärkide rakendamise raames keelelise mitmekesisuse ja keeleõppe edendamist [3];

- võttes arvesse Euroopa Nõukogu Euroopa piirkondlike ja vähemuskeelte hartat, mis jõustus 1. märtsil 1998. aastal;

- võttes arvesse Euroopa Nõukogu rahvusvähemuste kaitse raamkonventsiooni, mis jõustus 1. veebruaril 1998. aastal;

- võttes arvesse oma 4 septembri 2003. aasta resolutsiooni koos soovitustega komisjonile Euroopa piirkondlike ja vähemkasutatavate keelte - vähemuste keeled ELis - kohta kultuurilise mitmekesisuse ja laienemise kontekstis [4];

- võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

- võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit (A6-0372/2006),

A. arvestades, et keelelise ja kultuurilise mitmekesisuse austamine on ELi aluspõhimõte ja on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 22 järgmiselt: "Liit austab kultuurilist, usulist ja keelelist mitmekesisust";

B. arvestades, et mitmekeelsus on ELi eritunnus, mis muudab ta ainulaadseks näiteks ning on Euroopa kultuuri põhiosa;

C. arvestades, et oma eespool nimetatud 14. jaanuari 2003. aasta resolutsioonis nõudis Euroopa Parlament järgmise uue artikli 151a lisamist EÜ asutamislepingusse: "Ühendus austab ja edendab oma pädevuse piires keelelist mitmekesisust Euroopas, sh piirkondlikke või vähemuskeeli nimetatud mitmekesisuse väljendusena, soodustades koostööd liikmesriikide vahel ja kasutades muid asjakohaseid vahendeid nimetatud eesmärgi edendamisel";

D. arvestades, et mitmekeelsuse edendamine pluralistlikus Euroopas on vajalik tegur kultuuriliseks, majanduslikuks ja sotsiaalseks integratsiooniks, kodanike oskuste edendamiseks ja nende liikuvuse hõlbustamiseks;

E. arvestades, et mõnda Euroopa keelt räägitakse ka paljudes kolmandates riikides, mis loob olulise seose maailma erinevate piirkondade rahvaste ja rahvuste vahel;

F. arvestades, et mõne Euroopa keele abil saab luua kohese otsesuhtluse maailma muude paikadega;

G. arvestades, et keeleline mitmekesisus võib olla osa sotsiaalsest ühtekuuluvusest ning inimeste seas sallivuse, erinevuste aktsepteerimise, samastumise ja vastastikuse mõistmise allikas;

H. arvestades, et mitmekeelsus peaks samuti püüdma edendada mitmekesisuse ja sallivuse austamist eesmärgiga tõkestada mis tahes aktiivsete või passiivsete konfliktide tekkimist liikmesriikide erinevate keelekogukondade vahel;

I. arvestades, et kõik keeled kui kultuurile juurdepääsu tähtsaimad vahendid on tegelikkuse tajumise ja kirjeldamise eriline viis ning seega peaks olema võimalik kasutada nende arenguks nõutavaid tingimusi;

J. arvestades, et julgustamaks teiste keelte õppimist ja seeläbi saavutamaks eesmärki "emakeel +2", on oluline olla teadlik rääkimaõppimise ja varases lapsepõlves põhimõistete moodustamise ja omandamise põhimõtetest, mis on emakeelepädevuse aluseks;

K. arvestades, et piirkondlikud ja vähemuskeeled on kultuuriline vara, ning arvestades, et need moodustavad ühise kultuuripärandi, tuleks parandada toetust nende säilitamisele;

L. arvestades, et Euroopa Parlament ja Regioonide Komitee on paljudel juhtudel käsitlenud vähemulatuslikult kasutatavate keelte tähtsuse küsimust ning hetkel pole ELi tasandil õigusnormi, mis oleks seotud Euroopa piirkondlike ja vähemkasutatavate keeltega;

M. arvestades, et erilist tähelepanu tuleks pöörata sellele, et ebasoodsates või keerulistes tingimustes inimestel või puuetega inimestel oleks juurdepääs keeleõppele;

Konkreetsed kommentaarid raamstrateegia kohta

1. tunneb heameelt komisjoni võetud kohustuste üle, eriti uue raamstrateegia üle, millega edendatakse keeleteadmisi ning kasutatakse neid kultuurilistel ja sotsiaalmajanduslikel eesmärkidel;

2. leiab, et saavutamaks Lissaboni strateegiaga seatud eesmärke, on oluline parandada haridus- ja koolitussüsteemide kvaliteeti, tõhusust ja kättesaadavust Euroopa Liidus, edendades võõrkeelte õppimist;

3. tunnustab Euroopa maailmakeelte strateegilist tähtsust suhtlusvahendina ning solidaarsuse, koostöö ja majanduslike investeeringute vahendina ning seetõttu Euroopa mitmekeelsust käsitleva poliitika peamise suunisena;

4. tunneb heameelt komisjoni pikaajalise eesmärgi üle parandada inimeste keeleoskust, viidates 2002. aastal Barcelonas Euroopa Ülemkogul seatud eesmärgile, mille kohaselt kodanikud peaksid lisaks oma emakeelele õppima vähemalt kahte võõrkeelt;

5. tuletab EL liikmesriikidele sel eesmärgil meelde, et on vaja võtta asjakohaseid meetmeid võõrkeeleõppe oskuste tõelise poliitika edendamiseks; veelgi enam, kinnitab uuesti, et varajane keeleõpe on olulise tähtsusega ja peaks põhinema tõhusatel meetoditel vastavalt parimatele võimalikele tehnikatele;

6. leiab, et puuduvad liikmesriikide võõrkeelepädevuse praeguse olukorraga seotud üksikasjalikud ja usaldusväärsed andmed ning asjakohased indikaatorid, ning tunneb seetõttu heameelt ettepaneku üle töötada välja Euroopa keelepädevuse indikaator; nimetatud indikaator peaks hõlmama kõiki ELi ametlikke keeli ja võiks, kui see on tehniliselt teostatav, laieneda üle viie räägituma keele ning hõlmata ka teisi ELi keeli, et saada tegelik ettekujutus keelepädevusest;

7. usub, et mitmekeelsust käsitlevad ettepanekud ei peaks piirduma peamiste riigikeelte/liikmesriikide keeltega;

8. tunneb heameelt komisjoni võetud kohustuse üle muuta ELi õigusaktid, menetlused ja teave kodanikele kättesaadavaks nende emakeeles; ent see peaks hõlmama võimalikult paljusid liikmesriikide keeli, mida ELi kodanikud kasutavad; sel viisil saaks tõeks komisjoni väide, et kodanikel on õigus pääseda ELile takistusteta ligi omas keeles; see oleks oluline samm ELi ja paljude tema kodanike vahelise lõhe vähendamisel, mis on demokraatiat, dialoogi ja debatti edendava D-kava põhieesmärk;

9. palub komisjonil ja teistel Euroopa institutsioonidel oma veebisaitidel võimalikult hästi ära kasutada uusi digitaalseid ja tehnoloogilisi tõlkeabivahendeid, et Euroopa kodanikel oleks Internetis võimalik nende emakeeles Euroopa-alasele teabele juurde pääseda ja vastavat teavet hankida;

10. leiab, et sisserändajatele tuleb tagada kõige laiemad võimalused vastuvõtjariikide keele või keelte õppimiseks, nagu on määratletud kõnealuste riikide õigusaktidega, nende sotsiaalse ja kultuurilise integratsiooni eesmärgil niivõrd, kui see on vajalik, kasutades meetodeid, mis on osutunud tõhusateks keele õppimisel ja sisserändajatest kodanike integreerimisel, ning võimaldada neile õppimist emakeeles, et säilitada sidemed oma päritoluriigiga;

11. tunneb heameelt mõtte üle julgustada liikmesriike koostama riiklikke kavasid, kuna Euroopa Parlament tunnistab vajadust keeleplaneerimise järele liikmesriigi tasandil; see edendaks paljusid vähemulatuslikult kasutatavaid keeli ja tõstaks teadlikkust keelelise mitmekesisuse tähtsusest; soovitab, et liikmesriikide kavad peaksid hõlmama vähemkasutatavaid keeli igas liikmesriigis ning kaaluma võimalust pakkuda huvitatud täiskasvanutele vähemkasutatavate keelte õpet ning kaasama need projektid parimate tavade näidetena;

12. toetab õpetajakoolituse parandamise meetmeid, sealhulgas ka teiste ainete ja kutsekoolituse õpetajate hulgas, ning lisab, et tuleb suurendada koolis ja väljaspool kooli õpetatavate keelte arvu, et võimaldada tulevastel õpetajatel õppida ja seejärel õpetada rohkem erinevaid keeli samadel tingimustel, eeldusel, et on olemas huvi antud teema vastu; seoses sellega tuletab meelde, et keelekoolitus on oluline liikuvuse edendamise ja lihtsustamise eesmärgil mitte ainult tudengite jaoks, vaid ka kõikide töötajate jaoks, kes soovivad jätkata oma ametialast tegevust mõnes liikmesriigis;

13. nõuab, et erilist tähelepanu pöörataks keeleõppe edendamisele inimeste puhul, kes on ebasoodsates või keerulistes tingimustes ning puuetega inimeste tarbeks;

14. on seisukohal, et keeleõpe peaks olema kesksel kohal elukestva õppe programmis;

15. tunneb heameelt ainete võõrkeeles õpetamise (CLIL) suurema kasutamise üle, kus õpilased õpivad ainet võõrkeele vahendusel, ning palub liikmesriikidel moodustada parimate tavade võrgustik, eriti analüüsides keelekümbluskursustega saavutatud tulemusi mitmekeelsetes riikides;

16. tunneb heameelt selle üle, et kõrgharidusasutustel on aktiivsem roll nii oma üliõpilaste ja personali mitmekeelsuse edendamisel kui ka laiema kohaliku kogukonna tasandil, ning seetõttu on veendunud, et tuleks soodustada suhteid ülikoolide ning riiklike, kohalike ja piirkondlike asutuste vahel;

17. tunneb heameelt tähelepanu suunamise üle teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse alastele tegevustele keeltega seotud infotehnoloogia osas teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi raames, et tõhustada mitmekeelsust uute infotehnoloogiliste vahendite kaudu;

18. toetab ettepanekuid, mis käsitlevad mitmekeelsust infoühiskonnas, ning mitmekeelse sisu ja teadmiste loomist ja ringlust; üha rohkem on tehnoloogiaid, mis aitavad kaasa kõikide keelte suuremale kasutusele, sealhulgas ka vähemkasutatavate keelte vallas; tehnoloogia pakub kõige paremat võimalust kõikide Euroopa keelte sotsiaalse keeleruumi tagamiseks;

19. toetab ettepanekuid keelega seotud elukutsete ja ettevõtluse arendamiseks; kõik Euroopa keeled vajavad uusi tehnoloogiaid, nt kõnetöötlus, -tuvastus jne ning terminoloogiatöö, keeleõppe, keeletunnistuste väljastamise ja keeleoskuse testimise arendamine; vastasel juhul jäetakse vähemkasutatavad keeled maha oma sotsiaalsesse keeleruumi, mille võtavad üle suuremad keeled;

20. tunneb heameelt ettepanekute üle, mis käsitlevad keeleõppe, keeleoskuse testimise ja keeletunnistuste väljastamise suuremat läbipaistvust, avaldades loetelu hetkel kättesaadavatest süsteemidest;

Kavandatavad meetmed

21. kutsub Euroopa institutsioone ja organeid üles parandama suhtlust kodanikega nende rahvuskeeles, hoolimata sellest, kas nende keelel on ametlik staatus liikmesriigi või ELi tasandil;

22. kutsub Euroopa institutsioone ja organeid üles tegema tihedat koostööd Euroopa Nõukoguga keelelise mitmekesisuse ja keeleõppe edendamisel ning kaitsel ja tuginema nende kogemustele keelepoliitika vallas (näiteks Euroopa keeleportfell või Euroopa piirkondlike ja vähemuskeelte harta);

23. julgustab komisjoni jätkuvalt rakendama Euroopa Parlamendi eespool nimetatud 4. septembri 2003. aasta resolutsioonis toodud ettepanekuid, mida on võimalik teostada, teavitades Euroopa Parlamenti regulaarselt tulemustest;

24. palub Euroopa ombudsmanil pöörata erilist tähelepanu Euroopa kodanike keeleõiguste austamise tagamisele ning pakkuda rohkem viise ELi keelekonflikti olukordade lahendamiseks;

25. palub komisjonil lihtsustada ja edendada taotlevate organite jaoks juurdepääsu teabele ja rahastamisele, eesmärgiga edendada mitmekeelsust komisjoni poolt alates 2007. aastast rahastatavate võrgustike ja/või projektide kaudu;

*

* *

26. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile, nõukogule ja liikmesriikide valitsustele.

[1] ELT C 38 E, 12.2.2004, lk 167.

[2] EÜT L 232, 14.9.2000, lk 1.

[3] EÜT C 50, 23.2.2002, lk 1.

[4] ELT C 76 E, 25.3.2004, lk 374.

--------------------------------------------------