52006DC0491

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 25.8.2006

KOM(2006) 491 lõplik

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE, EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Tempuse 2005. aasta aruanne

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE, EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Tempuse 2005. aasta aruanne

1. EESSÕNA

Programm Tempus III (2000–2006) keskendub koostöös Euroopa Liidu liikmesriikide institutsioonidega kõrghariduse arendamisele ja kaasaajastamisele 27 partnerriigis. Kõrgkoolidel on eriline tähtsus sotsiaalses ja majanduslikus üleminekuprotsessis ning kultuuridevahelises dialoogis. Kõrgkoolidesse on kogunenud asjatundlikkus ja inimressursid ning seal saavad koolitust uue põlvkonna juhid.

Programmi Tempus üksikasjalik kirjeldus on kättesaadav veebisaidil

http://europa.eu.int/comm/education/programmes/tempus/index_en.html

Käesolev aastaaruanne esitatakse kooskõlas programmi Tempus loomist käsitleva nõukogu otsuse artikliga 11 (ELT L 120, 8.5.1999).

2. TEMPUSE RAKENDAMINE 2005. AASTAL: PEAMISED TEGEVUSSUUNAD

2005. aastal lähtus programmi rakendamine järgmistest prioriteetidest:

1. riikide ametiasutuste osaluse suurendamine programmi rakendamisel;

2. Tempuse riiklike büroode rolli tugevdamine;

3. programmi juhtimise koondamine;

4. programmi tulemuste levitamise parandamine;

5. tulevase Tempuse programmi ettevalmistamise jätkamine.

Need prioriteedid on kooskõlas 2003. aasta novembris avaldatud Tempus III vahehindamise järelduste ja soovitustega. Nimetatud hindamine kinnitas programmi asjakohasust kõrghariduse reformi ja arengu toetajana ning tunnustas programmi sekkumisloogikat ja juhtimisalast lähenemist.

3. RIIKLIKE AMETIASUTUSTE OSALUSE SUURENDAMINE

Tuginedes positiivsele kogemusele 2004. aasta juulist, pidasid partnerriikide ja ELi liikmesriikide esindajad ühise kohtumise 2005. aasta aprillis. Kohtumise eesmärk oli süvendada arusaamist kõrghariduse olukorrast partnerriikides ning määratleda valdkonnad, kus Tempuse raames toimuv koostöö aitab kõige paremini haridust edendada. Kohtumine oli suurepärane võimalus pidada aru ja vahetada kogemusi kõrghariduse arengu kohta nii partnerriikides kui ka ELis.

Kuigi partnerriikide üldine, majanduslik ja poliitiline olukord on väga erinev, leiti arutelu käigus, et riikide mitmed tegevussuunad, nagu kvaliteedi tagamine, akrediteerimine, juurdepääs kõrgharidusele ning hariduse kohandamine tööturu vajadustele, on üllatavalt sarnased. Partnerriikide esindajad rõhutasid, et Tempusel on oluline roll riiklike reformikavade edendamisel ja toetamisel. Tempuse projektid pakuvad valitsustele ja ülikoolidele häid võimalusi katsetamiseks, sest nad hõlmavad konkreetset koostööd sellistes tähtsates valdkondades, nagu õppekavade reform ja ülikoolide juhtimine. Arutelul leidis kinnitust, et enamik partnerriikide nii Euroopas kui väljaspool, peab Bologna protsessi oma reformide aluseks.

Komisjoni töötajad külastasid korduvalt partnerriike, et jätkata dialoogi riikide ametiasutustega.

Komisjoni talitused töötasid välja uue lähenemise partnerriikide haridusministeeriumidega konsulteerimiseks, et tugevdada riiklike ametiasutuste osalemist programmi rakendamisel ning tagada, et riiklikke prioriteete võetaks arvesse valikuprotsessis. Selle tulemusena arvestatakse nüüd projektide hindamisel riikide haridusministeeriumide arvamust ning see mõjutab oluliselt lõpliku valiku tegemist.

4. TEMPUSE RIIKLIKE BÜROODE ROLLI TUGEVDAMINE

Partnerriikide Tempuse büroodel on oluline roll programmi rakendamises – nad jagavad teavet programmi praegustele ja tulevastele kasutajatele ning annavad käimasolevate projektide kohta tagasisidet Euroopa Komisjoni talitustele.

2005. aastal jätkus Euroopa Komisjoni talituste tihe koostöö Tempuse riiklike büroodega. Üks peamine ülesanne esimesel poolaastal oli valmistada ette Tempuse riiklike büroode töökavad vastavalt 2004. aasta viimases kvartalis valminud juhistele. Nende juhiste eesmärk on horisontaalse kooskõla saavutamine büroode töökavades ja sellega seotud rahaline abi.

Üks eesmärk oli kaasata Tempuse riiklikud bürood rohkem järelevalvetegevusse. 2005. aasta märtsis ja oktoobris toimusid Brüsselis Tempuse riiklike büroode kohtumised, kus esitati ja arendati välja strateegia järelevalverolli arendamiseks. Tempuse riiklikele büroodele pakuti järelevalvealast koolitust ning anti välja käsiraamat praktiliste soovitustega. Tempuse riiklike büroode teostatav järelevalve täiendab komisjoni talituste tegevust ja tehnilist abi (mida pakub Euroopa Koolitusfondi Tempuse osakond).

2005. aastal korraldasid komisjoni talitused uute Tempuse riiklike büroode valimise Kasahstanis, Kõrgõzstanis ja Tadžikistanis ja viisis selle protsessi neis riikides lõpule. Tempuse Venemaa riikliku büroo ametlik avamine toimus 2005. aasta märtsis. 2005. aasta lõpuks tegutsesid riiklikud bürood kõikides Tempuse partnerriikides.

5. PROGRAMMI JUHTIMISE KOONDAMINE

Tempuse rakendamise üks peamine prioriteet 2005. aastal oli programmi finantsjuhtimise lihtsustamine. Pärast finantsmääruse jõustumist läks finantsjuhtimine 2003. aastal Euroopa Koolitusfondilt üle Euroopa Komisjonile. Et tagada tegevuse hallatavus, otsustati oluliselt vähendada individuaalsete liikuvustoetuste arvu – 800lt 150le aastas.

Teatavaid toetuslepinguid ei olnud võimalik plaanipäraselt ellu viia, sest finantsotsused võeti vastu liiga hilja, või tekkis viivitus rahastamislepingute allakirjutamisel.

Lihtsustamaks üksikisiku liikuvustoetuste haldamist, võeti 2005. aasta mais vastu juhised kandidaatidele. Alates 2005. aasta oktoobrist käsitletakse neid toetusi finantsmääruse määratluse kohaselt stipendiumitena. Selle tulemusena saab edukale kandidaadile toetuse ühekordse maksena täielikult üle kanda. Samal ajal lihtsustatakse aruandluskohustust.

Vastavalt vahehindamise soovitustele rakendasid komisjoni talitused 2004.–2005. aastal kohapealse järelevalve programmi, mis hõlmas 10% käimasolevat projektidest ning sisaldas 50 kontrollkäiku kohapeale. Üldiselt olid tulemused positiivsed. Suuremal hulgal projektidest on pigem tugevaid külgi kui puudujääke. Enamik kontrollitud projektidest toimib paremini, kui võis järeldada dokumentaalse järelevalve põhjal. Esimesed kontrollkäigud on tõestanud, et käimasolevad projektid täidavad üldiselt oma eesmärke ning on riikliku reformikava seisukohast olulised.

Nagu eespool nimetatud, on Tempuse riiklikud bürood nüüd tihedalt kohapealsesse kontrolli kaasatud. Eesmärk on, et Tempuse riiklikud bürood kontrolliksid 60% käimasolevatest projektidest (mis teeb kokku 180 projekti). Tempuse riiklike büroode teostatav järelevalve keskendub peamiselt projektide kohapealsete tulemuste kvaliteedile.

2005.–2006. aasta kohapealsete kontrollide kava võeti vastu 2005. aasta sügisel. Kohapealsetesse kontrollidesse on kaasatud komisjoni talitused, Euroopa Koolitusfondi eksperdid ja partnerriikide Tempuse bürood. Kohapealsete kontrollkäikude tõhustamine võimaldab komisjoni talitustel saada parema ülevaate toimuvast ning võimaldab programmijuhtidel kohandada vajadusel rakendusmehhanisme.

Lisaks kontrollkäikudele on programmi rakendamisel oluline osa ka ennetaval järelevalvel. 2005. aasta mais korraldati Brüsselis koolitust ja võrgustike loomise seminar Tempus-Tacis 2004. aastal valitud projektide koordinaatoritele. Projektid olid edasi lükatud, kuna rahastamislepingute allakirjutamine selles piirkonnas venis. Seminaril keskenduti toetuslepingute haldamisele ja projekti rakendamisele üldisemalt.

2005. aastal jõudis lõpule viis valikumenetlust. Siia hulka kuuluvad Euroopa ühisprojektid (tähtaeg 15. detsember 2004), struktuuri- ja täiendmeetmed (tähtajad 15. oktoober 2004 ja 15. veebruar 2005) ja üksikisiku liikuvustoetused (tähtajad 15. veebruar ja 15. oktoober 2005). Valikutaotluste arv on jätkuvalt suur, mis näitab, et programm pakub akadeemilistele ringkondadele jätkuvalt huvi. Struktuuri- ja täiendmeetmete taotluste arv tõuseb ning meetmete sisu keskendub rohkem horisontaalsetele küsimustele, mis on partnerriikides olulised kõrghariduse reformi ja ajakohastamise seisukohast. 2005. aasta valikumenetluste tulemused on üksikasjalikult esitatud lisas.

Valitud Euroopa ühisprojektid kuuluvad õppekava arendamise (66%), ülikooli juhtimise (21%) ja institutsioonide väljaarendamise (13%) valdkonda. Õppekava arendamise projektid hõlmavad mitut erinevat valdkonda, näiteks rakendusteadused, tehnoloogia, ärijuhtimine ja sotsiaalteadused. Institutsioonide väljaarendamise ja ülikooli juhtimise projektid toetavad reforme, mis on seotud kvaliteedi tagamise, õpetamise kvaliteedi ja ülikoolide finantsjuhtimisega partnerriikides. Enamikus riikides on valitud struktuuri- ja täiendmeetmed selgelt seotud Bologna protsessi tegevussuundadega. Selle programmi raames valitud projektid koosnevad põhiliselt sellistest probleemsetest valdkondadest, nagu kvaliteedi tagamise süsteemid ja ainepunktide ülekandmise mehhanismide rakendamine. Projektid keskenduvad ka ülikoolide tegevuse ja teenuste ajakohastamisele, kaasa arvatud koolitusprogrammide kaasajastamisele, info- ja sidetehnoloogiate kasutamisele ning välissuhete tugevdamisele. Valitud üksikisiku liikuvustoetused hõlmavad peamiselt ümberõppe ja õppe perioode (70%), Euroopa ühisprojektide ettevalmistavaid meetmeid (18%) ning osalemist konverentsidel ja seminaridel (12%). Üldiselt võib täheldada, et esitatud projektid on järjest rohkem kooskõlas partnerriikide prioriteetidega. Peaaegu kõik valitud projektid lähtuvad riiklikest prioriteetidest.

2005. aastal eraldati Tempuse programmi raames ligikaudu 57 miljonit eurot. 2005. aastal valitud projektidele eraldati sellest summast 51,7 miljonit eurot.

6. PROGRAMMI TULEMUSTE LEVITAMISE PARANDAMINE

Soovides tõhustada programmi tulemuste levitamist ja suurendada programmi nähtavust, kujundati Tempuse veebisait 2005. aastal täielikult ümber. Uut veebisaiti ajakohastatakse pidevalt uudistega programmi kohta, nagu valimise tähtajad, valiku tulemused, konverentsid ja teave projektijuhtimise toetuste kohta. Lisaks viitab veebisait partnerriikide veebilehtedele, kus on ära toodud projektide riiklikud prioriteedid, teave riigi kõrgharidussüsteemi kohta ja kokkuvõte rahastatud projektidest.

2005. aasta lõpuks valmis kõrgharidusprogrammide jätkusuutlikkuse uuring. Uuring võimaldab taotlejatel ja projekti koordinaatoritel määratleda tegurid, mis tagavad rahvusvaheliste kõrghariduse ja koolituse alaste koostööprojektide jätkusuutlikkuse ning võtta jätkusuutlikkuse toetamiseks asjakohaseid meetmeid. Uuringu tulemusena valmis jätkusuutlikkuse käsiraamat, mille leiab Tempuse veebisaidilt. Samalt saidilt võib leida ka Tempuse reklaamvoldiku. Need vahendid rõhutavad komisjoni pühendumist jätkusuutlikkusele ning on osutunud kasulikuks materjaliks Tempuse riiklikele büroodele kohapealse järelevalve läbiviimisel.

Euroopa Koolitusfondi toetusel alustati 2005. aastal kahe temaatilise uuringuga.

- Esiteks, ülikoolide ja ettevõtete koostöö uuring. Selle uuringu eesmärk on vaadata läbi ülikoolide ja ettevõtete koostöö suundumused ja arengud Tempuse partnerriikides ja edendada seda koostööd, et tõsta üliõpilaste konkurentsivõimet tööturul. Uuringus antakse ülevaade Tempuse rollist minevikus ja tulevikus ülikoolide ja ettevõtete koostöö arendamisel partnerriikides. Uuring algatati pärast arutelu liikmesriikide ametiasutustega, mille käigus leiti, et ülikoolide ja ettevõtete koostöö on riikidele ühine mure. Kõikides partnerriikides on vaja kohandada kõrgharidussüsteeme, et need vastaksid paremini tööturu praegustele ja tulevastele vajadustele. Uuringus esitatakse soovitusi, mis põhinevad heade tavade näidetel. Uuringu tulemused esitatakse ja nende üle arutletakse Euroopa Komisjoni ja Jordaania kõrghariduse- ja teadusministeeriumi koostöös korraldataval seminaril Ammanis 9.–10. aprillil 2006.

- Teiseks, mõju-uuringud. Need uuringud kirjeldavad mõju, mida Tempus on partnerriikides avaldanud kõrgharidusasutustele, kõrgharidusega seotud isikutele ja organisatsioonidele, kes on kõrgharidussüsteemiga seotud või saavad sellest kasu. Uuringu eesmärk on tõhustada teabe levitamist Tempuse saavutuste kohta ja toetada arutelusid tulevaste Tempuse programmide üle.

Osana programmi edendusstrateegiast telliti video ”Tempus tegutseb”. Video koosneb kolmest osast, mis käsitlevad programmi erinevaid tahke. Intervjueeriti projektis osalejaid Venemaalt, endisest Jugoslaavia Makedoonia Vabariigist ja Egiptusest, et kirjeldada, millist mõju on Tempus avaldanud nende tööelule ning akadeemilisele ja institutsioonilisele keskkonnale.

Tempuse riiklikel kontaktpunktidel ELi liikmesriikides on programmi rakendamisel jätkuvalt oluline osa – nad lihtsustavad Euroopa Liidu kõrgkoolide osalust, jagades neile teavet ja abi partnerite otsinguis. Tempuse teabepäevi korraldati 2005. aastal enamikes partnerriikides ja mitmes ELi liikmesriigis.

7. TULEVASE TEMPUSE PROGRAMMI ETTEVALMISTAMISE JÄTKAMINE

Euroopa Komisjon peab oma koostöös naaberriikidega kõrgharidust prioriteediks. Tempuse programmi soovitakse laiendada ning keskenduda rohkem institutsioonipõhisele ülikoolide koostööle 2006. aasta järel. Lisaks arutab komisjon praegu võimalust lubada naaberriikide üliõpilastel õppida ELi ülikoolides.

8. JÄRELDUS

Tempuse programmi rakendamine juhindus 2005. aastal mitmetest strateegilistest eesmärkidest, mis kõik suudeti piisaval määral täita. Jätkuv dialoog riiklike ametiasutustega ja nende tihe osalemine prioriteetide määratlemisel ja projektide valimisel tagab, et rahastatud meetmed vastavad riigi vajadustele ja on kooskõlas riikliku reformikavaga. See tagab valitsuste kaasatuse ning tugevdab programmi mõju. Partnerriikide Tempuse büroosid on jätkuvalt tugevdatud ning neil on oluline osa suhetes riiklike ametiasutuste ja muude sidusrühmadega. Tagasiside riiklikelt ametiasutustelt ja kohapealse järelevalve tulemused on tõestanud, et Tempus on jätkuvalt väga asjakohane programm, mis abistab partnerriikidel reformida ja uuendada oma kõrgharidussüsteeme.

**********

LISADE LOETELU

Lisa 1: Tempus 2005 - Finantsülevaade

- Regioonidele eraldatud summad

- Regioonide valitud projektid / valitud projektidele eraldatud summad

Lisa 2,1: Euroopa ühisprojektide (JEP – Joint European Projects ) valikutabelid 2005

- Tabel 1: CARDS

- Tabel 2: Tacis

- Tabel 3: MEDA

Lisa 2,2: Struktuuri- ja täiendmeetmete (SCM – Structural and Complementary Measures ) valikutabelid 2005

- Tabel 1: CARDS

- Tabel 2: Tacis

- Tabel 3: MEDA

Lisa 2.3: Üksikisiku liikuvuse toetuste (IMG – Individual Mobility Grants ) valikutabelid 2005

- Tabel 1: CARDS

- Tabel 2: Tacis

- Tabel 3: MEDA

Lisa 3,1: Euroopa ühisprojektide (JEP) valikutabelid 2005 liikmesriigiti

Lisa 3.2: Struktuuri- ja täiendmeetmete (SCM) valikutabelid 2005 liikmesriigiti

LISA 1

TEMPUS 2005 FINANTSÜLEVAADE

Tempus 2005 – regioonidele eraldatud summad eurodes |

CARDS | Tacis | MEDA |

JEP | 11,550,002.57 | 19,737,640 | 12,523,383 |

IMG | 318,790 | 634,340 | 495,800 |

SCM | 2,456,797.38 | 3,118,961.72 | 1,590,094.75 |

NTO | 685,170.83 | 746,693.57 | 551,671.60 |

ETF | 381,255.28 | 650,226.45 | 481,778.36 |

Muud | 172,218.48 | 424,738.67 | 419,883.16 |

Kokku | 15,564,234.54 | 25,312,603 | 16,062,611 |

Tempus 2005 – Regioonide valitud projektid / eraldatud summad eurodes |

CARDS | Valitud projektidele eraldatud summad |

JEP (tähtaeg 15 detsember 2004) | 29 | 11,550,002.57 |

SCM (tähtaeg 15 oktoober 2004) | 7 | 697,395.43 |

SCM (tähtaeg 15 veebruar 2005) | 13 | 1,527,241.70 |

IMG (tähtaeg 15 veebruar 2005) | 39 | 124,990.00 |

IMG (tähtaeg 15 oktoober 2005) | 15 | 85,080.00 |

Kokku | 103 | 13,984,709.70 |

Tempus 2005 – Regioonide valitud projektid / eraldatud summad eurodes |

Tacis | Valitud projektidele eraldatud summad |

JEP (tähtaeg 15 detsember 2004) | 47 | 18,610,480.00 |

SCM (tähtaeg 15 oktoober 2004) | 10 | 1,117,243.00 |

SCM (tähtaeg 15 veebruar 2005) | 13 | 1,700,309.00 |

IMG (tähtaeg 15 veebruar 2005) | 60 | 208,860.00 |

IMG (tähtaeg 15 oktoober 2005) | 34 | 159,830.00 |

Kokku | 164 | 21,796,722.00 |

Tempus 2005 – Regioonide valitud projektid / eraldatud summad eurodes |

MEDA | Valitud projektidele eraldatud summad |

JEP (tähtaeg 15 detsember 2004) | 32 | 13,918,458.00 |

SCM (tähtaeg 15 oktoober 2004) | 9 | 1,123,121.75 |

SCM (tähtaeg 15 veebruar 2005) | 5 | 548,301.75 |

IMG (tähtaeg 15 veebruar 2005) | 50 | 185,600.00 |

IMG (tähtaeg 15 oktoober 2005) | 19 | 74,080.00 |

Kokku | 115 | 15,849,561.50 |

- JEP: Euroopa ühisprojektid; SCM: Struktuuri- ja täiendmeetmed; IMG: üksikisiku liikuvustoetused; NTO: Tempuse riiklikud bürood; ETF: Euroopa Koolitusfond.

LISA 2.1

EUROOPA ÜHISPROJEKTIDE (JEP) VALIKUTABELID 2005 |

- Allpool esitatud tabelid käsitlevad Euroopa ühisprojektide (JEP) valimist, mis toimus 2005. aastal pärast konkursikutse tähtaega 15. detsembril 2004. Tabelis on esitatud valitud projektide arv, milles antud partnerriigi institutsioonid osalevad.

- Riiklikud projektid on suunatud üksnes ühele Tempuse partnerriigile. Rahvusvahelised projektid hõlmavad rohkem kui üht partnerriiki.

JEP – TEMPUS CARDS (Lisa 2.1 – Tabel 1) |

Partnerriik | Riiklik / rahvusvaheline | Valitud projekte kokku | Eraldised kokku (eurodes) |

1244-Kosovo | Riiklik | 2 | 587,752.00 |

Rahvusvaheline | 1 | 230,000.00 |

Kokku | 3 | 817,752.00 |

Albaania | Riiklik | 2 | 519,030.00 |

Rahvusvaheline | 2 | 323,642.60 |

Kokku | 4 | 842,672.60 |

Bosnia ja Hertsegoviina | Riiklik | 4 | 1,409,601.00 |

Rahvusvaheline | 2 | 335,939.45 |

Kokku | 6 | 1,745,540.45 |

Horvaatia | Riiklik | 7 | 3,377,600.00 |

Rahvusvaheline | - | - |

Kokku | 7 | 3,377,600.00 |

Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik | Riiklik | 5 | 1,949,926.00 |

Rahvusvaheline | 1 | 149,828.16 |

Kokku | 6 | 2,099,754.16 |

Serbia ja Montenegro | Riiklik | 6 | 2,375,457.57 |

Rahvusvaheline | 2 | 291,225.79 |

Kokku | 8 | 2,666,683.36 |

JEP – TEMPUS TACIS (Lisa 2.1 – Tabel 2) |

Partnerriik | Riiklik / rahvusvaheline | Valitud projekte kokku | Eraldised kokku (eurodes) |

Armeenia | Riiklik | 2 | 420,103.00 |

Rahvusvaheline | - | - |

Kokku | 2 | 420,103.00 |

Aserbaidžaan | Riiklik | 2 | 564,308.00 |

Rahvusvaheline | - | - |

Kokku | 2 | 564,308.00 |

Valgevene | Riiklik | 1 | 265,996.00 |

Rahvusvaheline | - | - |

Kokku | 1 | 265,996.00 |

Gruusia | Riiklik | 3 | 1,212,353.00 |

Rahvusvaheline | - | - |

Kokku | 3 | 1,212,353.00 |

Kasahstan | Riiklik | 1 | 498,480.00 |

Rahvusvaheline | 1 | 94,932.00 |

Kokku | 2 | 593,412.00 |

Kõrgõzstan | Riiklik | 1 | 279,900.00 |

Rahvusvaheline | 2 | 319,121.00 |

Kokku | 3 | 599,021.00 |

Moldova | Riiklik | 3 | 841,237.00 |

Rahvusvaheline | - | - |

Kokku | 3 | 841,237.00 |

Vene Föderatsioon | Riiklik | 17 | 7,421,467.00 |

Rahvusvaheline | 1 | 34,325.00 |

Kokku | 18 | 7,455,792.00 |

Tadžikistan | Riiklik | - | - |

Rahvusvaheline | - | - |

Kokku | - |

Türkmenistan | Riiklik | 2 | 740,556.00 |

Rahvusvaheline | - | - |

Kokku | 2 | 740,556.00 |

Ukraina | Riiklik | 9 | 3,881,117.00 |

Rahvusvaheline | - | - |

Kokku | 9 | 3,881,117.00 |

Usbekistan | Riiklik | 4 | 1,735,703.00 |

Rahvusvaheline | 2 | 300,882.00 |

Kokku | 6 | 2,036,585.00 |

JEP – TEMPUS MEDA (Lisa 2.1 – Tabel 3) |

Partnerriik | Riiklik / rahvusvaheline | Valitud projekte kokku | Eraldised kokku (eurodes) |

Alžeeria | Riiklik | 4 | 1,363,495.00 |

Rahvusvaheline | - | - |

Kokku | 4 | 1,363,495.00 |

Egiptus | Riiklik | 6 | 2,865,781.00 |

Rahvusvaheline | - | - |

Kokku | 6 | 2,865,781.00 |

Jordaania | Riiklik | 1 | 498,900.00 |

Rahvusvaheline | 2 | 379,214.33 |

Kokku | 3 | 878,114.33 |

Liibanon | Riiklik | 3 | 1,392,078.00 |

Rahvusvaheline | 1 | 59,388.00 |

Kokku | 4 | 1,451,466.00 |

Maroko | Riiklik | 6 | 2,468,895.00 |

Rahvusvaheline | 1 | 250,000.00 |

Kokku | 7 | 2,718,895.00 |

Palestiina omavalitsus | Riiklik | 2 | 949,598.00 |

Rahvusvaheline | 1 | 261,128.67 |

Kokku | 3 | 1,210,726.67 |

Süüria | Riiklik | 3 | 1,267,528.00 |

Rahvusvaheline | 2 | 367,426.00 |

Kokku | 5 | 1,634,954.00 |

Tuneesia | Riiklik | 3 | 1,426,250.00 |

Rahvusvaheline | 2 | 368,776.00 |

Kokku | 5 | 1,795,026.00 |

LISA 2.2

STRUKTUURI- JA TÄIENDMEETMED (SCM) VALIKUTABELID 2005 |

- Allpool esitatud tabelid käsitlevad struktuuri- ja täiendmeetmete valimist, mis toimus pärast konkursikutsete tähtaegu 15. oktoobril 2004 ja 15. veebruaril 2005. Tabelis on esitatud valitud projektide arv, milles antud partnerriigi institutsioonid osalevad.

- Riiklikud projektid on suunatud üksnes ühele Tempuse partnerriigile. Rahvusvahelised projektid hõlmavad rohkem kui üht partnerriiki.

SCM – TEMPUS CARDS (Lisa 2.2 – Tabel 1) |

Partnerriik | Riiklik / rahvusvaheline | Valitud projekte kokku | Eraldised kokku (eurodes) |

1244-Kosovo | Riiklik | 1 | 141,550.70 |

Rahvusvaheline | 3 | 115,301.93 |

Kokku | 4 | 256,852.63 |

Albaania | Riiklik | 1 | 43,585.00 |

Rahvusvaheline | - | - |

Kokku | 1 | 43,585.00 |

Bosnia ja Hertsegoviina | Riiklik | 3 | 358,848.00 |

Rahvusvaheline | 1 | 50,000.00 |

Kokku | 4 | 408,848.00 |

Horvaatia | Riiklik | 3 | 355,435.43 |

Rahvusvaheline | 2 | 59,968.93 |

Kokku | 5 | 415,404.36 |

Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik | Riiklik | 3 | 334,370.00 |

Rahvusvaheline | 2 | 71,716.93 |

Kokku | 5 | 406,086.93 |

Serbia ja Montenegro | Riiklik | 6 | 644,015.60 |

Rahvusvaheline | 1 | 9,968.93 |

Kokku | 7 | 653,984.53 |

SCM – TEMPUS TACIS (Lisa 2.2 – Tabel 2) |

Partnerriik | Riiklik / rahvusvaheline | Valitud projekte kokku | Eraldised kokku (eurodes) |

Armeenia | Riiklik | - | - |

Rahvusvaheline | - | - |

Kokku | - | - |

Aserbaidžaan | Riiklik | - | - |

Rahvusvaheline | - | - |

Kokku | - | - |

Valgevene | Riiklik | - | - |

Rahvusvaheline | - | - |

Kokku | - | - |

Gruusia | Riiklik | - | - |

Rahvusvaheline | - | - |

Kokku | - | - |

Kasahstan | Riiklik | 1 | 144,522.00 |

Rahvusvaheline | - | - |

Kokku | 1 | 144,522.00 |

Kõrgõzstan | Riiklik | 2 | 139,730.00 |

Rahvusvaheline | 1 | 61,390.00 |

Kokku | 3 | 201,120.00 |

Moldova | Riiklik | 1 | 94,800.00 |

Rahvusvaheline | - | - |

Kokku | 1 | 94,800.00 |

Vene Föderatsioon | Riiklik | 8 | 1,116,959.00 |

Rahvusvaheline | - | - |

Kokku | 8 | 1,116,959.00 |

Tadžikistan | Riiklik | 2 | 225,388.00 |

Rahvusvaheline | 1 | 61,390.00 |

Kokku | 3 | 286,778.00 |

Türkmenistan | Riiklik | - | - |

Rahvusvaheline | - | - |

Kokku | - | - |

Ukraina | Riiklik | 4 | 467,930.00 |

Rahvusvaheline | 1 | 39,875.70 |

Kokku | 5 | 507,805.70 |

Usbekistan | Riiklik | 3 | 389,891.00 |

Rahvusvaheline | - | - |

Kokku | 3 | 389,891.00 |

SCM – TEMPUS MEDA (Lisa 2.2 – Tabel 3) |

Partnerriik | Riiklik / rahvusvaheline | Valitud projekte kokku | Eraldised kokku (eurodes) |

Alžeeria | Riiklik | - | - |

Rahvusvaheline | 1 | 25,200.00 |

Kokku | 1 | 25,200.00 |

Egiptus | Riiklik | 4 | 502,725.00 |

Rahvusvaheline | - | - |

Kokku | 4 | 502,725.00 |

Jordaania | Riiklik | 1 | 126,934.00 |

Rahvusvaheline | - | - |

Kokku | 1 | 126,934.00 |

Liibanon | Riiklik | 1 | 93,577.50 |

Rahvusvaheline | - | - |

Kokku | 1 | 93,577.50 |

Maroko | Riiklik | 3 | 352,454.25 |

Rahvusvaheline | 1 | 50,400.00 |

Kokku | 4 | 402,854.25 |

Palestiina omavalitsus | Riiklik | 2 | 243,375.75 |

Rahvusvaheline | - | - |

Kokku | 2 | 243,375.75 |

Süüria | Riiklik | 1 | 149,707.00 |

Rahvusvaheline | - | - |

Kokku | 1 | 149,707.00 |

Tuneesia | Riiklik | 1 | 101,850.00 |

Rahvusvaheline | 1 | 25,200.00 |

Kokku | 2 | 127,050.00 |

LISA 2.3

ÜKSIKISIKU LIIKUVUSTOETUSTE (IMG) VALIKUTABELID 2005 |

- Allpool esitatud tabelid käsitlevad üksikisiku liikuvuse toetuste (IMG) valimist, mis toimus 2005. aastal pärast konkursikutsete tähtaegu 15. veebruaril 2005 ja 15. oktoobril 2005. Arvud näitavad valitud üksikisiku liikuvuse toetusi, mis hõlmavad vastava partnerriigi kodanikke või vastuvõtvaid asutusi.

IMG – TEMPUS CARDS (Lisa 2.3 – Tabel 1) |

Partnerriik | Valitud projekte kokku | Eraldised kokku (eurodes) |

1244-Kosovo | 3 | 19,510.00 |

Albaania | 11 | 48,040.00 |

Bosnia ja Hertsegoviina | 4 | 12,470.00 |

Horvaatia | 11 | 30,850.00 |

Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik | 13 | 48,840.00 |

Serbia ja Montenegro | 12 | 50,360.00 |

IMG – TEMPUS TACIS (Lisa 2.3 – Tabel 2) |

Partnerriik | Valitud projekte kokku | Eraldised kokku (eurodes) |

Armeenia | 6 | 19,320.00 |

Aserbaidžaan | 3 | 15,580.00 |

Valgevene | 5 | 18,230.00 |

Gruusia | 5 | 16,260.00 |

Kasahstan | 3 | 16,740.00 |

Kõrgõzstan | 5 | 27,660.00 |

Moldova | 7 | 36,720.00 |

Vene Föderatsioon | 33 | 115,050.00 |

Tadžikistan | 2 | 15,640.00 |

Türkmenistan | 3 | 12,640.00 |

Ukraina | 12 | 37,750.00 |

Usbekistan | 10 | 37,100.00 |

JEP – TEMPUS MEDA (Lisa 2.3 – Tabel 3) |

Partnerriik | Valitud projekte kokku | Eraldised kokku (eurodes) |

Alžeeria | 10 | 19,810.00 |

Egiptus | 17 | 82,360.00 |

Jordaania | 5 | 14,160.00 |

Liibanon | 6 | 16,160.00 |

Maroko | 9 | 35,730.00 |

Palestiina omavalitsus | 11 | 41,220.00 |

Süüria | 8 | 43,540.00 |

Tuneesia | 3 | 6,700.00 |

LISA 3.1

EUROOPA ÜHISPROJEKTID (JEP) AASTA VALIKUTABEL LIIKMESRIIKIDE OSALEMISE JÄRGI |

- Allpool esitatud tabel käsitleb Euroopa ühisprojektide (JEP) valimist, mis toimus 2005. aastal pärast konkursikutse tähtaega 15. detsembril 2004. Tabelis on näidatud projektis grandihoidjate või partneritena osalevate institutsioonide arv.

ELi liikmesriik | Valitud projektides grandihoidjana osalevate institutsioonide arv | Valitud projektides partneritena osalevate institutsioonide arv | Kokku |

Austria | 6 | 15 | 21 |

Belgia | 3 | 19 | 22 |

Küpros | - | - | - |

Tšehhi Vabariik | - | 2 | 2 |

Taani | - | 3 | 3 |

Eesti | - | 4 | 4 |

Soome | 3 | 4 | 7 |

Prantsusmaa | 27 | 42 | 69 |

Saksamaa | 20 | 34 | 54 |

Kreeka | 3 | 9 | 12 |

Ungari | 2 | 6 | 8 |

Iirimaa | 1 | 6 | 7 |

Itaalia | 9 | 24 | 33 |

Läti | - | 1 | 1 |

Leedu | - | 1 | 1 |

Luksemburg | - | 1 | 1 |

Malta | - | 1 | 1 |

Holland | 4 | 11 | 15 |

Poola | - | 9 | 9 |

Portugal | - | 7 | 7 |

Slovaki Vabariik | - | 4 | 4 |

Sloveenia | 2 | 9 | 11 |

Hispaania | 4 | 24 | 28 |

Rootsi | 10 | 17 | 27 |

Ühendkuningriik | 14 | 18 | 32 |

LISA 3.2

STRUKTUURI- JA TÄIENDMEETMED (SCM) – AASTA VALIKUTABEL LIIKMESRIIKIDE OSALEMISE JÄRGI |

- Allpool esitatud tabel käsitleb struktuuri- ja täiendmeetmete valimist, mis toimus 2005. aastal pärast konkursikutsete tähtaega 15. oktoobril 2004 ja 15. veebruaril 2005. Tabelis on näidatud projektis grandihoidjate või partneritena osalevate institutsioonide arv.

ELi liikmesriik | Valitud projektides grandihoidjana osalevate institutsioonide arv | Valitud projektides partneritena osalevate institutsioonide arv | Kokku |

Austria | 1 | 9 | 10 |

Belgia | 1 | 5 | 6 |

Küpros | - | - | - |

Tšehhi Vabariik | - | 1 | 1 |

Taani | - | 1 | 1 |

Eesti | - | - | - |

Soome | - | 3 | 3 |

Prantsusmaa | 12 | 13 | 25 |

Saksamaa | 19 | 24 | 43 |

Kreeka | - | 5 | 5 |

Ungari | - | 2 | 2 |

Iirimaa | - | 1 | 1 |

Itaalia | 4 | 10 | 14 |

Läti | - | - | - |

Leedu | - | 1 | 1 |

Luksemburg | - | - | - |

Malta | - | 1 | 1 |

Holland | 2 | 6 | 8 |

Poola | 2 | 7 | 9 |

Portugal | - | 5 | 5 |

Slovaki Vabariik | - | 2 | 2 |

Sloveenia | 2 | 1 | 3 |

Hispaania | 4 | 8 | 12 |

Rootsi | 7 | 11 | 18 |

Ühendkuningriik | 3 | 8 | 11 |