52006DC0283

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 7.6.2006

KOM(2006) 283 lõplik

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE

Soovitused Euroopa Liidu uuendatud suhete arendamiseks Iraagiga

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE

Soovitused Euroopa Liidu uuendatud suhete arendamiseks Iraagiga

I. Sissejuhatus

Iraagil on suured probleemid: terrorismi, relvastatud vastuhaku, organiseeritud kuritegevuse ja sektantlusega seotud vägivallast tingitud julgeoleku puudumine; põhiteenuste oluline vajakajäämine; inimõiguste laialdane rikkumine; riigi valitsusasutuste laiaulatuslik institutsiooniline nõrkus.

Komisjoni 2004. aasta teatises „Euroopa Liit ja Iraak: suhete arendamise raamistik“[1] ning sellele lisatud välissuhete voliniku ja kõrge esindaja allkirjastatud kirjas on esitatud ELi Iraagiga suhete arendamise keskmise pikkusega strateegia vastuseks Iraagi uue vahevalitsuse ametisse nimetamisele ja ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonile nr 1546.

Alates 2004. aastast on riik pingelises ja halvenevas julgeolekuolukorras teinud poliitilises ja põhiseaduslikus protsessis tähtsaid edusamme, mille tulemusel moodustati esimene põhiseaduslikult valitud valitsus. 2005. aastal peeti kahed valimised ja töötati välja uus põhiseadus, mis võeti vastu pärast oktoobris 2005 toimunud üldreferendumit. Igal rahvaküsitlusel oli osalejate arv suur.

Nüüd, kus on olemas uus valitsus, on õige aeg anda hinnang 2004. aasta teatise põhjal ja vaadata värske pilguga üle, kuidas saab EL arendada suhteid Iraagiga, alustades poliitilisest dialoogist uue valitsusega.

2004. aasta teatises esitatud keskmise pikkusega strateegias on seatud järgmised eesmärgid:

- turvaline, stabiilne ja demokraatlik Iraak;

- Iraagi avatud, jätkusuutlik ja mitmekesine turumajandus;

- Iraak, kes on rahumeelsetes suhetes oma naabritega ja integreeritud riikide rahvusvahelisse perre.

Need eesmärgid kehtivad ka praegu, vaatamata ebastabiilsusele, poliitilistele pingetele ja riigi halvenevale julgeolekuolukorrale.

Raskete probleemide taustal on EL jätkanud 2004. aasta teatises kindlaksmääratud meetmete rakendamist. Ta on olnud rahvusvahelisel suhete arendamise eesliinil, toetades poliitilist ja põhiseaduslikku protsessi, mis on hõlmanud valimiste läbiviimiseks ja õigusriigi loomiseks olulisi ekspertteadmisi ja vahendeid. EL on andnud märkimisväärset rahalist abi Iraagi taastamise rahvusvahelise fondi kaudu. Avatud on Euroopa Komisjoni delegatsioon. EL on kiirendanud suhete arendamist Iraagi poliitilise juhtkonnaga, millele on muu hulgas kaasa aidanud 21. septembril 2005 allkirjastatud poliitilist dialoogi käsitleva ELi–Iraagi ühisdeklaratsiooni alusel loodud poliitilise dialoogi raamistik, eesistujakolmiku külaskäigud ja juunis 2005 ELi ja USA rahastamisel korraldatud rahvusvaheline konverents Brüsselis. EL on olnud kontaktis ka uue valitsusega ning on tehtud ettepanek alustada läbirääkimisi kaubandus- ja koostöökokkuleppe sõlmimiseks. Suhete arendamise kaudu on Euroopa Liit olnud tihedas kontaktis ja pidanud dialoogi teiste rahvusvaheliste tähtsamate tegijatega, kes on otsustanud aidata iraaklasi nende probleemide lahendamisel.

Praeguse olukorra ja jätkuvate probleemide analüüsi põhjal esitatakse käesolevas teatises mitmeid põhieesmärkidele keskenduvaid soovitusi ELi suhete arendamiseks Iraagiga . Teatises on esitatud alus ELi ja Iraagi uue valitsuse vahelise dialoogi ja koostöö raamistikule. Kuigi valitsuse volitused on ette nähtud neljaks aastaks, ei ole käesolevas teatises kavandatud soovitused seotud konkreetse ajakavaga.

- ELi poolset kiiremat suhete arendamist mõjutavad eelkõige kaks kriitilist tegurit . Need on: esiteks poliitilise protsessi ja valitsuse kaasatus ning teiseks julgeolekuolukord riigis.

II. Iraagi ees olevad probleemid

Iraagi ja uue valitsuse ees seisvad peamised ülesanded on säilitada rahvuslik ühtekuuluvus ja tegelda rahvusliku leppimisega; tagada turvalisus seoses inimõigustega; tagada põhiteenuste olemasolu ja anda riigi valitsusasutuste suutlikkuse suurendamiseks töövõimalusi; edendada majanduslikku stabiilsust ja jätkusuutlikku arengut, millest saab kasu kogu elanikkond.

Iraagi ees seisva üldprobleemistiku hindamiseks tuleb uurida üksikasjalikumalt mitmeid konkreetseid valdkondi. Need valdkonnad, mis on oma olemuselt nii poliitilised kui ka majanduslikud, on üksteisest sõltuvad, kuid hõlmavad peamiselt kahte aspekti: demokraatia tugevdamine ja majanduse edendamine.

Demokraatia ja kodanikuühiskonna tugevdamine

Kuigi 2005. aastal arendati edukalt poliitilist protsessi, tuleks kasuks demokraatlike aluste edasine tugevdamine. Kohalike ja provintsivalimiste planeeritud organiseerimine ja põhiseaduse läbivaatamisprotsess on tähtsad näitajad, mis kajastavad Iraagi soovi jätkata demokraatlikult.

Põhiseaduse referendumil oktoobris 2005 väljendasid iraaklased oma toetust piirkondade ja provintside föderaalliidule. Põhiseadus on see raamistik, mille alusel on enamus iraaklastest nõustunud üheskoos elama. Paraku tunnevad mõned Iraagi kogukonnad, et põhiseaduse praeguses versioonis ei ole täielikult mõistetud nende muresid ja püüdlusi. Seetõttu tuleb põhiseadust aktsepteerida kaasatuse ja nüüdisaegse valitsemise õigusliku alusena, kusjuures majanduslikud volitused ja kohustused jagatakse kesk-, provintsi- ja kohalike valitsuste vahel. Põhiseadus on ka rahvusliku rikkuse jagamise ning majandus-, energia- ja fiskaalpoliitika alus. Põhiseaduses on sätestatud, et vastvalitud esindajate nõukogu üks peamistest ülesannetest on põhiseaduses nimetatud õiguslike ja institutsiooniliste meetmete läbivaatamine ja arendamine.

Demokraatlikus protsessis on eriti oluline kodanikuühiskonna roll. Iraagil ja rahvusvahelisel üldsusel on palju ära teha kodanikuühiskonna tugevdamisel, sealhulgas sellistes valdkondades nagu vaba meedia toetamine, kaitsetegevuse tugevdamine (FR) ja järelevalve, inimõiguste, sealhulgas naiste, laste, religioossete ja etniliste vähemuste õiguste ja põhivabaduste edendamine.

Rahvuslik ühtekuuluvus

Iraagi rahvusliku ühtekuuluvuse küsimus on seotud inimeste kuuluvustundega ja suundumusega määratleda end usulahu või etnilise rühmana. See on kujukalt ilmnenud valimisjaoskondades, 2005. aasta põhiseaduse referendumil ning sektantlikes vägivallapuhangutes. Iraagi uue juhtkonna vahetu ülesanne on teha ettepanekud valitsemismudeli kohta, mis ületaks olemasolevad süvenevad lõhed, ning kaitsta seda mudelit.

Sellel suundumusel on kahjulik mõju piirkonna teiste riikide ning piirkonna kui terviku etnilisele, religioossele ja poliitilisele tasakaalule. Mitmel Iraagi naabril on Iraagiga ühised etnilised ja religioossed kogukonnad. Kui Iraak hakkab lõhenema, võib etniline ja religioosne separatism levida ka mujal selles piirkonnas. Iraagi territoriaalse terviklikkuse tagamine on seega nii tema naabrite kui ka rahvusvahelise üldsuse huvides.

Et Iraak eemalduks sektantlusest, tuleks sellistes valdkondades nagu töötajate ametissemääramine, Iraagi riiklike julgeolekujõudude ja ministeeriumide koosseis, avalike teenuste kättesaadavus ning vahendite jagamine järgida kaasatuse põhimõtet . Rahvusliku ühtsuse valitsuse moodustamine on juba tähtis samm selles suunas. Samuti on olulised algatused rahvuslikuks leppimiseks.

Julgeolek ja õigusriigi loomine

Samarra mošee 22. veebruari 2006. aasta pommitamisele järgnenud vägivallapuhang süvendas usulahupõhise vägivalla suundumust. See vägivald hõlmab järjest enam usulahupõhiselt organiseeritud miilitsa- ja armeeüksusi. Olukorda halvendab riigi julgeolekujõudude eeldatav suutmatus tagada julgeolekut ning nii miilitsa kui ka julgeolekujõudude sidemed kuritegevusega. Lisaks sellele ohustavad tavalisi iraaklasi jätkuvalt organiseeritud kuritegevus ja tänavavägivald.

Selle tulemusel on inimesed pöördunud kaitse ja abi saamiseks oma etniliste või religioossete rühmituste poole ning siseränne ja väljaränne on kasvanud. Seganaabruskondades asuvad kogukonnad, kes on vähemuses, liiguvad aladele, kus nende etniline või religioosne kogukond on enamuses.

Seetõttu on julgeolek üks kõige tähtsam teema, millega uus valitsus peab tegelema. Võtmeküsimus on seista vastu relvastatud vastuhakule ja miilitsale. Üleskutsed desarmeerimiseks, demobiliseerimiseks ja reintegreerimiseks on juba tehtud. Samuti on tähtis, et julgeoleku valdkonnas ei võetaks meetmeid õigusriigisüsteemi ega inimõiguste austamise arvelt. Tähtsamaid prioriteete peaks olema inimõiguste rikkumisega tegelemine ja kogukondade ümberasustamine. Usalduse taastamiseks peab pärast eelmise režiimi jõhkraid aastaid julgeolekuaparaati, kohtu- ja kinnipidamisasutusi nähtavalt muutma. Kuigi õigusriigi süsteemi loomine võtab aega ja seda ei saa teha üleöö, peab Iraagi juhtkond näitama, et ta liigub püsivalt olukorra parandamise suunas.

Aluse loomine jätkusuutlikule majandusarengule

Põhiteenused ja töökohtade loomine

Samavõrd tähtis ja turvalisusega tihedalt seotud on põhiteenuste osutamine ning töökohtade ja sissetuleku loomine uuendatud majandustegevuse kaudu. Neil kahel eesmärgil on tähtis koht iga uue valitsuse tegevuskavas. Iraagi puhul, kus Saddam Husseini režiimi viimastel aastatel halvenesid juhtimine ja infrastruktuur sellistes valdkondades nagu tervishoid, haridus ja elekter, ning kus nende kvaliteet ja kvantiteet ei ole oluliselt paranenud, peab valitsus tegutsema otsustavalt, et osutada põhiteenuseid , millega parandada oma elanikkonna elukvaliteeti. Elektri ja vee puudus ning raskused haridus- ja tervishoiuteenuste kättesaamisel loovad igapäevaseid muresid, põhjustades mitte üksnes sotsiaalseid pingeid, vaid aeglustades ka majanduse taastamist. Suutmatus neid probleeme lahendada kahjustab iraaklaste tulevaste põlvkondade arengupotentsiaali.

Tööhõivevõimaluste loomine ja tegevused sissetuleku loomiseks on samavõrd olulised. Tööhõive kõrvaldab osa iraaklaste jaoks rahalise stiimuli ühineda miilitsaga, relvastatud vastuhakkajatega või terroristlike rühmitustega. Iraagi inimkapital oli kunagi riigi peamine vara. Iraagi haridustase oli 20–25 aastat tagasi oluliselt kõrgem kui piirkonna teistes riikides, kuid aastatega on Iraagi haridustase langenud oluliselt madalamale oma naabritest. Praegu on nooremad põlvkonnad sageli vähem haritud kui nende vanemad. See suundumus tuleb ümber pöörata, et Iraak saaks täielikult ära kasutada oma inimkapitali.

Toimiva haldusraamistiku loomine

Avalik teenistus on riigi suurim tööandja, kuid seda on aastaid halvasti juhitud, vähe ajakohastatud ja ametnikke vähe koolitatud. Selle tõhusus ja tulemuslikkus vajab parandamist, samuti tuleb suurendada suutlikkust seada poliitilisi sihte, neid rakendada ja need ellu viia. Neil nõrkustel on tõsined mõju majanduse juhtimisele ja esmatähtsatele avalike teenuste osutamisele. Iraagi juhtimisel läbiviidavat riigi ametiasutuste struktuuri, eeskirjade ja menetluste reformi peaks toetama rahvusvaheline üldsus.

Energia ja majanduse mitmekesistamine

Iraagil on maailma suuruselt teine naftavaru ja ka oluline kasutusele võtmata maagaasivaru . Majanduses on juhtroll energiasektoril, kuid tulemused jäävad alla suutlikkusele ja tulud pole kaugeltki optimaalsed. Negatiivsed tegurite hulka kuuluvad aegunud tehnika ning läbipaistva, tõhusa ja nüüdisaegse juhtimise puudumine, investeeringute nappus ning infrastruktuuri sage rüüstamine ja saboteerimine. Lisaks sellele ei ole tehniliste puudujääkide tõttu nafta mõõtmise süsteemis juhtkonnal selget ülevaadet toodangu- ega ekspordimahust, mis omakorda soodustab salakaubandust ja naftatulude kelmusega omandamist.

Suur sõltuvus naftatuludest teeb Iraagi äärmiselt haavatavaks välismajandusteguritest. Hiljutine naftahinna tõus maailmaturul on olnud Iraagile kasuks. Hinna langus on aga majandusele suur löök. Naftast sõltuvuse vähendamine majanduse mitmekesistamise kaudu aitaks leevendada naftahinna kõikumise mõju ja luua töökohti. Seda oleks võimalik saavutada, edendades erinevaid (mitte energiasektori) sissetuleku loomise tegevusi, mille puhul saab ära kasutada muid Iraagi varasid, nagu eelkõige vesi ja põllumajandus . Iraak on piirkonnas unikaalne selles suhtes, et temast voolab läbi kaks suurt veeteed. Iidse nn viljaka poolkuu piirkonna (Eufrati, Tigrise ja Niiluse org) südames tegeleb peaaegu 20% Iraagi töötavast elanikkonnast põllumajandusega. Piirkonnas, kus paljude riikide põllumajanduse tarbeks ei jätku vett, on Iraak teistest paremas olukorras. Majanduse jõukust ja mitmekesisust saab toetada suurema põllumajandustoodanguga ja selle ekspordiga. Piirkonna kaubanduses võiks tähtis roll olla ka veel.

Iraagi eelarve puudujäägi lahendamine peab olema prioriteet. Praegu läheb valdav osa Iraagi SKTst avalikku jaotussüsteemi (2003. aasta sanktsioonide eelse perioodi pärand) ja sisemaise naftatarbimise subsideerimiseks. Rahvusvahelise Valuutafondi reservkrediidi lepingus sätestatud majandusreformid võimaldavad valitsusel teha riiklikke investeeringuid ja täita arengukava, mis on määratletud riigi arengustrateegias. Eelarvega seonduvalt on vaja kiireloomulisi reforme, sealhulgas tuleb parandada tulude ja kulude dokumenteerimist ning edendada aruandekohustust. Eelarve koostamist tuleks kasutada kui esmatähtsat poliitilist vahendit. Valitsusel tuleb koostada kapitali- ja püsikulude ühtlustatud eelarve keskpikas kuluraamistikus. Igasugune rahastajatelt saadud abi peaks olema kajastatud ühtlustatud riigieelarves.

Tuleb käivitada reformid äriühingute ja finantsteenuste regulatiivkeskkonnas , et tagada erainvesteeringuid, mida on vaja keskpikal perioodil nafta ja elektri infrastruktuuri rahastamiseks. Reformid peavad olema siiski hästi läbimõeldud, et vähendada võimalikku negatiivset mõju sotsiaalsele heaolule.

III. Soovitused seoses ELi toetusega

Iraak on rikas inim-, loodus- ja kultuuriliste ressursside poolest ning tal on suur potentsiaal saada taas tähtsaks piirkondlikuks ja rahvusvaheliseks partneriks, kuigi praegu on seal terav probleem julgeoleku ja stabiilsusega. Mis olukord ei valitseks ka tulevikus, mõjutab Iraak Euroopa Liidu julgeolekut, majandust, energiat ja poliitikat. Seetõttu on Euroopa Liidu huvides edendada turvalist, stabiilset, demokraatlikku ja majanduslikult jõukat Iraaki, mis on sõbralikes suhetes oma naabritega ja integreeritud rahvusvahelisse perre.

Esimese põhiseaduslikult valitud Iraagi valitsuse loomisega on Euroopa Liidul uus võimalus arendada suhteid Iraagiga. Selleks on soodne olukord. Geograafiline lähedus, Iraagis ja muudes konfliktijärgsetes piirkondades saadud kogemused, head suhted tähtsamate rahvusvaheliste tegijatega, sealhulgas Iraagi naabritega, ELi majanduslik tugevus ja Euroopasse rännanud iraaklaste võimalik panus on eeldused, millele Euroopa Liit võib toetuda, abistades iraaklasi negatiivsete suundumuste vastu võitlemisel. EL võib samuti kasutada kogemusi, mida on Iraagis saadud poliitilise dialoogi, ühendusepoolse ülesehitustoetuse (aastatel 2003–2006 ligikaudu 720 miljonit eurot), õigusriigialase koostöö ja ELi kohaloleku kaudu Iraagis.

Lähiaastatel peaks Euroopa Liit keskenduma suhete arendamisele mõne tähtsama eesmärgi saavutamiseks, mille puhul ta võib anda lisaväärtust ning kiireid ja käegakatsutavaid tulemusi. Mõju ja tõhususe maksimeerimiseks peaksid ühendus ja liikmesriigid keskendama oma jõupingutused peamistele eesmärkidele ning tegema seda üksteist täiendavalt. ÜRO peaks olema endiselt juhtrollis nii poliitilisel kui ka majanduse taastamise rindel.

ELi suhete arendamise tuum peaks olema ELi jätkuv toetus ÜRO pingutustele koos peamiste sidusrühmade vahelise tõhusama dialoogi ja koostööga. Tuleks edendada dialoogi Iraagi naabritega ja toetada algatusi piirkondliku koostöö tugevdamiseks. EL peaks samuti toetama rahvusvahelise konverentsiga Iraagi soovi uuendada rahvusvaheliste poliitiliste ja majandussuhete arendamist.

Välispoliitilisest toetusest ja abist siiski ei piisa, et abistada Iraaki. Iraagi muutused peavad tulema iraaklaste endi algatusel ja juhtimisel. EL vajab tugevat partnerit, kes on otsustanud poliitika ellu viia ja tegelda olemasolevate probleemidega. ELi tegevus sõltub seda soodustavast poliitilisest ja julgeolekuolukorrast Iraagis. Seetõttu on kindlaks määratud teatavad soodustavad tegurid , mis määravad ELi tegevuse mõju. Tegurid täpsustatakse vastmoodustatud Iraagi valitsusega peetava dialoogi käigus. Kaks peamist kriitilist tegurit on ühised kõigi probleemide puhul: Iraagi poliitiline tahe ja julgeolekuolukorra paranemine .

Iraagi ees seisvate probleemide analüüsi ja ELi positsiooni alusel soovitatakse keskendada jõupingutused teatavatele konkreetsetele eesmärkidele.

ELi eesmärk: | erimeelsusi ületava demokraatliku valitsusmudeli jõustamine ja toetamine. |

Euroopa Liit peaks jätkama poliitilise protsessi eest seismist, toetades sektantlusevastast poliitikat ja sellealaseid algatusi ning edendades erinevate kogukondade vahelist austust ja dialoogi. Selleks peaks EL töötama aktiivselt riigi valitsuse ja piirkondlike omavalitsustega, kodanikuühiskonnaga ning ÜRO ja muude rahvusvaheliste partneritega. EL peaks samuti toetama rahvuslikku leppimist ja poliitikat kaasatuse levitamiseks kõigis valitsusasutustes.

EL peaks kasutama võimalikult hästi ära oma suhteid piirkondlike sidusrühmadega , et julgustada nende toetust Iraagi territoriaalsele terviklikkusele ja rahvuslikule ühtsusele ning ära hoida nende sekkumist Iraagi siseasjadesse.

EL peaks tihedas koostöös ÜROga andma jätkuvalt väärtusliku panuse põhiseaduse läbivaatamisprotsessi ning jagama liikmesriikide kogemusi halduskohustuste jagamise, majanduse tasakaalustatuse ja solidaarsuskavade alal. Seda võiks täiendada ambitsioonikamate meetmetega, et ulatuda Iraagi elanikeni ja tagada nende parem arusaamine sellest, mis on kaalul nii poliitilises kui ka majanduslikus mõttes.

ELi tegevus peaks toetama parlamentaarseid ja demokraatlikke institutsioone . Kaaluda võiks järgmisi meetmeid: Iraagi asjaomaste institutsioonide suutlikkuse suurendamine ja nende tehniline abistamine, vahetused või mestimislaadsed programmid ELi liikmesriikide ametiasutustega, Euroopa Parlamendi meetmed. Muud võimalikud toetamisvaldkonnad on jätkuv abi Iraagi sõltumatule valimiskomisjonile ja kodanikuühiskonna organisatsioonidele.

ELi töö inimõiguste ja demokraatia valdkonnas ei peaks piirduma kesktasandiga, vaid tuleks otsida võimalusi jõuda piirkondliku, provintsi ja kohalikule tasandile, et tutvustada laiemalt poliitilisi eesmärke ja jälgida nende elluviimist.

Soodustavad tegurid – ELi abi nendes valdkondades on juba tõhusam tänu valitsuse kaasatusele. ELi toetuse mõju suurendab riigi valitsusasutustes läbipaistva, inimeste võimetel põhineva ja sektantluse suhtes neutraalse töölevõtmispõhimõtte vastuvõtmine. Valimisprotsessi ajakavast kinnipidamine suurendab iraaklaste osalemist poliitilises protsessis ja usku sellesse.

ELi eesmärk: | aidata kaasa julgeoleku tugevdamisele, toetades õigusriigisüsteemi ja edendades inimõiguste austamise kultuuri. |

Mitmed ELi liikmesriigid on juba tegevad riigi julgeoleku tõstmisel. Mõned ELi liikmesriigid jagavad julgeolekukoolitust politsei- ja sõjaväepersonalile. Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames loodud Euroopa Liidu integreeritud õigusriigimissioon EUJUST LEX töötab Iraagi politsei-, kohtu- ja vanglatöötajatega, et luua integreeritud õigusriigisüsteem ja kriminaalkohtusüsteem. Juulis 2005 alanud missiooni on pikendatud.

EL jätkab tööd julgeoleku tagamiseks ja õigusriigi loomiseks . Komisjon kasutab EUJUST LEX missiooni kogemusi õigusriigi valdkonnas programmi koostamisel, mille eesmärk on tugevdada nii kriminaal- kui ka tsiviilküsimuste kohtusüsteemi. Selles valdkonnas tagatakse tihe töö kooskõlastamine Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika ning ühenduse meetmete vahel. Edasise koostöö eesmärk on laiendada inimõiguste austamise kultuuri, mis hõlmab meeste ja naiste võrdsust, laste õigusi ja usuvabadust. Samas tuleb suurendada suutlikkust teostada järelevalvet inimõiguste täitmise üle. Euroopa Liit võiks samuti kaaluda desarmeerimise, demobiliseerimise ja reintegreerimise algatuste toetamist muude konfliktijärgsetes piirkondades saadud kogemuste alusel. EL võiks samuti toetada suutlikkuse suurendamist, et aidata Iraagi valitsusel ja institutsioonidel jälgida asjaomaste inimõigustealaste rahvusvaheliste konventsioonide rakendamisel tehtud edusamme.

Soodustavad tegurid – ELi jõupingutuste mõju on suurem, kui valitsus võtab endale kohustuse viia läbi vajalikud reformid kohtusüsteemis ning austada inimõigusi Iraagi julgeolekuaparaadis. Inimõiguste ministeeriumi tugevdamine, inimõiguste komisjoni ning muude inimõiguste rikkumisi uurivate institutsioonide loomine oleks samm õiges suunas. Valitsus peab ohjeldama ka miilitsat ja valitsusväliseid sõjaväestatud rühmitusi. Samuti oleks kasulik kodanikuühiskonna toimimist toetav raamistik.

ELi eesmärk: | toetus riigi ja piirkondlikele ametiasutustele põhiteenuste osutamisel ning töökohtade loomiseks soodustava keskkonna edendamisel. |

Euroopa Liit on ühenduse abi kaudu ja tihedas koostöös ÜROga juba sihtprogrammide üks peamisi rahastajaid. Programmide eesmärk on parandada Iraagi elanikkonna võimalusi kasutada põhiteenuseid (vesi, kanalisatsioon, haridus, tervishoid jt) ning üldiselt tõsta elukvaliteeti Iraagis ja tagada keskpikal perioodil jätkusuutlik stabiilsus. Et tulemused oleksid püsivad, peab valitsus vastu võtma pikaajalise sotsiaalarengu poliitika . EL võiks poliitika elluviimist toetada ning see võiks olla rajatud oktoobris 2004 vastuvõetud Iraagi arengustrateegiale, mida uus valitsus kindlasti ajakohastab. EL võiks samuti aidata koos teiste rahvusvaheliste tegijatega reformida sotsiaalkindlustussüsteemi.

Töökohtade loomine on uue valitsuse prioriteet. Jõupingutused tuleb keskendada töökohtade loomist soodustava keskkonna kujundamisele ning sissetulekut loovate tegevusalade arendamisele. Selle küsimuse lahendamiseks võiks ühtlustada erinevad taastamisprogrammid ja töökohtade loomise kavad ning edendada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete tegevust töökohtade loomisel erasektoris . Iraagi ülesehituse rahvusvaheline fond võiks edasi tegutseda. See võimaldaks mitmekesistada majandust ja luua aluse kaubanduspotentsiaali suurendamisele.

Soodustavad tegurid – ELi toetuse mõju suurendab ajakohastatud riigi arengustrateegia, kus on esitatud selged prioriteedid. Valitsus peab leidma poliitilise kompromissi peamiste struktuurireformide rakendamise (mis on algul valulik ning mille vilju maitstakse alles hiljem) ja sotsiaalsete rahutuste ärahoidmise vahel. Samas aitavad toimivad rahastajate kooskõlastusmehhanismid sobitada kokku vajadused ja vahendid. Kui julgeolekutingimused seda võimaldavad, meeldiks rahastajatele, et toetus oleks nähtavam.

ELi eesmärk: | toetusmehhanismid Iraagi majanduse taastamise ja jõukuse saavutamise hõlbustamiseks. |

Euroopa Liit on juba seotud majandusreformide ja arengu edendamisega selles piirkonnas ning kasutab oma kogemusi Iraagi valitsusega töötamisel, et edendada majandusarengut ja jõukust. EL säilitab valitsusega avatud dialoogi, et soodustada majandusarengut rahastamise, võla vähendamiseks tehtavate jõupingutuste ja tihedama koostöö abil.

ELi tegevus peaks algselt olema suunatud Iraagi energiasektoris esinevate puuduste kõrvaldamisele. EL võiks toetada regulatiiv-, õiguslikku ja finantsraamistikku , et soodustada investeeringuid ning hoida ära korruptsiooni, organiseeritud kuritegevust ja muud kuritegevust. Samal ajal soodustatakse piirkondlikku energiaalast koostööd ELi piirkondlike võrgustike abil. Samuti võib olla võimalik alustada Iraagiga tehnilist dialoogi Iraagi naftavarude arendamise ja maagaasi kasutuselevõtu üle, eelkõige võiks eksport Mašriki riikide ja ELi turgudele täiendada jätkuvaid piirkondlikke jõupingutusi.

Euroopa Ühendus soodustab majanduse mitmekesistamist, andes toetust sellise kaubandus- ja investeerimiskorra arendamisele, mis tagaks vähemalt miinimumtasemel prognoositavuse, läbipaistvuse ja õiguskindluse. Sellise korra loomine on eeltingimus, et riigi ja rahvusvahelised eraettevõtjad investeeriksid riiki ja looksid täiendavaid töökohti.

Kaubandus- ja koostöökokkuleppe läbirääkimisprotsess peaks iseenesest olema sisereforme toetav tegur. Kaubandus- ja koostöökokkuleppe läbirääkimised võivad rajada ka teed WTOga ühinemisele ning lähendavad Iraagi kaubandusrežiimi mitmepoolse kaubandussüsteemi eeskirjadele ja põhimõtetele (FI), hõlbustades ühinemist WTOga . Iraagil jääb avatuks võimalus saada kasu üldisest soodustuste süsteemist, mis annaks parema juurdepääsu ELi turule. Euroopa Investeerimispanga tegevus Iraagis võiks suurendada usaldust Iraagi vastu globaalsel finantsmaastikul. Täienduseks nendele protsessidele võiks EL toetada keskpanga ja rahandusministeeriumi tugevdamist kooskõlas muude rahvusvaheliste finantsinstitutsioonidega.

Soodustavad tegurid – tugev poliitiline tahe võidelda kelmuste ja korruptsiooniga ning kõrvaldada eelarve puudujääk, mis on majandusliku heaolu eeltingimus. Iraak peab võtma sihiks oma külluslike loodusvarade kasutamise optimeerimise, et luua lisasissetulekuid. Valitsus peab selles sektoris vastu võtma kohased tegevuspõhimõtted ja algatused.

ELi eesmärk: | edendada tõhusa ja läbipaistva haldusraamistiku arendamist. |

On vaja avaliku halduse reforme – tuleb põhjalikult ümber korraldada õigusstruktuurid, suurendada töötajate suutlikkust ning kehtestada läbipaistvuse, aruandluse ja usaldusväärse finantshalduse põhimõtted. Euroopa Liidus on liikmesriikide ja ELi tasandil mitmeid erinevaid haldussüsteeme ja -kultuure. Aitamaks Iraagi valitsusel rakendada reforme võib abiks võtta kogemusi, mis on saadud laienemisprotsessist ning haldussuutlikkuse ja institutsioonide tugevdamise toetuseks mujal maailmas võetud meetmetest.

ELi toetust avaliku halduse reformile täiendavad läbirääkimised ELi–Iraagi kaubandus- ja koostöökokkuleppe sõlmimiseks . Sihipärase ELi toetuse võiks keskendada paljudele küsimustele, sealhulgas erinevate ministeeriumide ja valitsusasutuste vastutusvaldkondadesse kuuluvatele probleemidele.

Kaubandus- ja koostöökokkuleppe läbirääkimisteks ning kokkuleppe edukaks sõlmimiseks tuleks kasuks toimivate riigiasutuste loomine. Ühishuvi pakkuvates valdkondades võiks ELi vahendeid kasutada selliste tehniliste töörühmade loomiseks, mis toetaksid oskusteabe ja ekspertteadmiste vahetamist ning oleksid lisaväärtuseks.

Soodustavad tegurid – Iraak on juba asunud reformide teele, mis on osa rahvusvaheliste rahastamisasutuste ja teiste rahvusvaheliste sidusrühmade ees võetud kohustustest. Iraagi riigiasutuste reformiks on vaja tugevat poliitilist tahet ja nn teekaarti, mis põhineks reaalsetel sihtidel ja võrdlusandmetel.

IV. Kokkuvõte

Iraagi ees on palju keerukaid ja kiireloomulisi probleeme. ELil on sügav huvi aidata kaasa Iraagi stabiliseerumisele ja toetada selle poliitilist ja majanduslikku taastamist. ELi geograafiline lähedus ning teistest eristuv roll Iraagis on pannud ELi unikaalsesse olukorda täiendavate suhete arendamiseks uue valitsusega. See on strateegiline võimalus aidata Iraagil taastada oma positsioon tähtsa piirkondliku ja rahvusvahelise partnerina. Suhete arendamisel kooskõlas käesolevas dokumendis pakutud põhimõtetega peaks EL arvesse võtma Iraagi enda algatust ja juhtimist, selle suutlikkust ja väärtusi ning kasutada lähtepunktina uue valitsuse programmi ja prioriteete.

EL ei ole siiski üksi. Tähtsaimaks partneriks jääb ÜRO. Täieliku tõhususe tagamiseks on samuti oluline, et toetades Iraaki stabiilsuse ja jõukuse saavutamise teel teeks EL koostööd teiste piirkondliku ja rahvusvahelise tasandi tegijate ja sidusrühmadega. See on endiselt ELi prioriteet. Iraak peab ennast poliitiliselt ja majanduslikult piirkonnas positsioneerima. Iraagi naabritel on selles tähtis osa.

[1] KOM (2004) 417, 9. juuni 2004