This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52006DC0254
Communication from the Commission to the Council, the European Parliament and the European Economic and Social Committee concerning the need to develop a co-ordinated strategy to improve the fight against fiscal fraud {SEC(2006) 659}
Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele kooskõlastatud maksupettuste vastase võitluse tõhustamise strateegia väljatöötamise vajaduse kohta {SEC(2006) 659}
Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele kooskõlastatud maksupettuste vastase võitluse tõhustamise strateegia väljatöötamise vajaduse kohta {SEC(2006) 659}
/* KOM/2006/0254 lõplik */
Komisjoni teatis Nõukogule, Euroopa Parlamendile ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele kooskõlastatud maksupettuste vastase võitluse tõhustamise strateegia väljatöötamise vajaduse kohta {SEC(2006) 659} /* KOM/2006/0254 lõplik */
[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON | Brüssel 31.5.2006 KOM(2006) 254 lõplik KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE, EUROOPA PARLAMENDILE NING EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE kooskõlastatud maksupettuste vastase võitluse tõhustamise strateegia väljatöötamise vajaduse kohta {SEC(2006) 659} 1. Sissejuhatus 3 2. Pettusevastane võitlus: hetkeolukord 3 2.1. Käibemaks 3 2.2. Aktsiisid 4 2.3. Otsesed maksud 4 2.4. Hinnang kehtivale õigusraamistikule 4 Kaalumist vajavad ideed 5 3. Liikmesriikide vaheline halduskoostöö 5 3.1. Koostöö operatiivse toimimise parandamine 5 3.2. Abi maksude sissenõudmisel 6 3.3. Riskijuhtimise parandamine 6 3.4. Ühenduse alaline arutelufoorum 6 4. Tihedam koostöö kolmandate riikidega 7 5. Muud aspektid 7 5.1. Tulude kaitse: liikmesriikide jagatud vastutus 7 5.2. Teabevahetuse parandamine 8 5.3. Deklareerimiskohustuse tõhustamine 8 6. Ühises käibemaksu- ja aktsiisisüsteemi muutmine 8 7. Kokkuvõte 9 KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE, EUROOPA PARLAMENDILE NING EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE kooskõlastatud maksupettuste vastase võitluse tõhustamise strateegia väljatöötamise vajaduse kohta Sissejuhatus 2004. aastal moodustasid maksutulud, see tähendab maksude ja kohustuslike sotsiaalkindlustusmaksete kogusumma, Euroopa Liidu SKTst 39,3% ehk 4097,7 miljardit eurot. Maksupettuste tõttu saamata jäänud maksude osakaalu kohta on aga hinnanguid väga vähe. Majandusalases kirjanduses tuuakse välja, et maksupettused ulatuvad enam-vähem 2 kuni 2,5%ni SKTst. Maksupettuste osakaal on seega äärmiselt suur. Maksusüsteemide toimimisega seotud küsimused on ennekõike liikmesriikide pädevuses ja nii peab see ka jääma. Maksuhalduse korraldamine, maksukohustuslaste kontrollimine ja maksude sissenõudmine on liikmesriikide pädevusse kuuluvad valdkonnad, ent siseturu hea toimimise tagamiseks ning ühenduse finantshuvide[1] kaitsmiseks on komisjonil kohustus edendada ja lihtsustada liikmesriikide vahelist koostööd. Maksupettused ohustavad siseturu head toimimist niivõrd, kuivõrd nad moonutavad maksumaksjate vahelist konkurentsi. Liikmesriigid väljendavad tõsist muret seoses pettuste ulatusega. 1993. aastal loodud siseturu raames toimuva kaupade, teenuste, isikute ja kapitali vaba liikumise tõttu on üha ilmsem, et liikmesriik üksi ei ole võimeline maksupettuste vastu võitlema. Rahvusvahelises plaanis muudab selle veelgi raskemaks majanduse globaliseerumine. 25. oktoobri 2005. aasta teatises „Maksu- ja tollipoliitika panus Lissaboni strateegiasse” leidis komisjon, et liikmesriikide maksupettuste vastase võitluse tõhusamaks muutmiseks tuleb küsimusele edaspidi läheneda ühenduse tasandil ühiselt ja kooskõlastatult. Käesoleva teatise eesmärk on alustada ideede pinnalt kõigi asjaosalistega debatti selle üle, mida tuleks Euroopa tasandil „pettusevastase” strateegia raames arvesse võtta. Pettusevastane võitlus: hetkeolukord Käibemaks Käibemaksupettustel on eri vorme, alates varimajandusest kuni sisemiste pettusteni (võltsdeklaratsioonid, lubamatud mahaarvamised) liikmesriikides. Eraldi pettuseliigiks on nn „karusellpettus”, mis toimub kõige sagedamini liikmesriigi siseselt (käibemaksuga maksustavate) ja ühenduse piires (lepinguosaliste vahel käibemaksuga mittemaksustatavate) tehingute kombineerimise teel.[2] Viimasel ajal on täheldatud ka üha sagedasemat kolmandate riikide ettevõtjate osalemist. Käibemaksupettused kahjustavad ühenduse rahalisi huve, millele viidatakse EÜ asutamislepingu artiklis 280.[3] Mõne aasta eest tugevdati ühenduse halduskoostööd käsitlevat õigusraamistikku[4], ent tuleb tõdeda, et liikmesriigid ei kasuta uusi võimalusi piisavalt ning halduskoostöö kasutamine ei ole ühendusesisese kaubanduse ulatusega proportsionaalne. Aktsiisid Pärast 1993. aastat on väljendatud muret seoses aktsiisi kohaldamise peatamise korra alusel liikuvate toodete „paberliku” järelevalvesüsteemi haavatavusega ning ka selliste väljaspool aktsiisi kohaldamise peatamise korda toimuvate pettustega, milles kasutatakse ära liikmesriikide vahelisi aktsiisimäärade erinevusi. Süsteemi turvalisemaks muutmiseks on oluline muuta arvutipõhiseks järelvalvesüsteem, millega jälgitakse selliste toodete liikumist, millele aktsiisi kohaldamine on peatatud. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. juuni 2003. aasta otsuses sätestatakse arvutipõhise süsteemi käivitamine kuue aasta jooksul. Lühikeses perspektiivis on juba võetud teatud meetmeid, sealhulgas on vastu võetud uus konkreetselt aktsiisivaldkonda käsitlev halduskoostöö tõhustamisele suunatud määrus. Ometi võib karta, et teised pettuse liigid, mis aktsiisi kohaldamise peatamise korraga üldse ei seondu, nagu alkoholi ja tubakatoodete salakaubandus ja võltsmärgistamine, laienevad hoolimata arvutipõhisest süsteemist ja muudest kavandatavatest meetmetest. Otsesed maksud Liikmesriikidevaheline vastastikune abi on sätestatud direktiivis 77/799/EMÜ,[5] millega nähakse ette kogu sellise teabe vahetamine, mis võib aidata liikmesriigil õigesti hinnata tulu- ja kapitalimaksu. Lisaks luuakse direktiiviga 2003/48/EÜ[6] teatud intresside maksmisega seotud automaatne teabevahetuse süsteem. Direktiivis sätestatutega sarnaste meetmete osas on sõlmitud lepingud ka Šveitsi, Andorra, Liechtensteini, Monaco ja San Marinoga. Hinnang kehtivale õigusraamistikule Komisjoni hinnangul on ühenduse õigusraamistik käibemaksu ja aktsiisi käsitleva halduskoostöö osas piisav. Tõelisi liikmesriikidevahelisi koostöövõimalusi pakuksid võimalikud kavandatavad täiustused konkreetsetes punktides. Seevastu praktilisest seisukohast ei ole direktiiv 77/799/EMÜ sugugi nii tõhus, kui võiks soovida, sest olemasolevaid võimalusi ei kasutata piisavalt. Nõukogu maksupettuste ad hoc töögrupp analüüsis oma 22. mai 2000. aasta aruandes[7] pettuse vastu võitlemise süsteeme ja esitas soovitused, mille eesmärgiks oli halduskoostöömehhanismide tõhustamine. Lisaks esitas komisjon 2004. aastal teatise „Ettevõtlus- ja finantspettuste vältimise ja tõkestamise kohta”,[8] kus rõhutati samuti halduskoostöö parandamise vajadust ning tehti ettepanekuid algatuste kohta, mille eesmärk on edendada maksuametkondade koostööd nii Euroopa Liidus kui kolmandate riikidega. Kõnealuse aruande järeldustest, samuti teatisest ning komisjoni ja liikmesriikide vahelistest varasematest kontaktidest nähtub, et direktiivi 77/799/EMÜ on vaja täiendada tõhusamate vahenditega, mille eeskujuks võiksid olla need, mis kaudsete maksude valdkonnas juba olemas on (direktiivi artikli 8 ülevaatamine, vastamise piirtähtajad, teiste liikmesriikide ametnike osalemine kontrollimisel jne.). Kaalumist vajavad ideed Liikmesriikide vaheline halduskoostöö Koostöö operatiivse toimimise parandamine Liikmesriigid toovad koostöövõimaluste ebapiisava kasutamise selgitamiseks mitmeid põhjusi: keeleprobleemid, inimressursi nappus ja kontrolliametnike ebapiisavad teadmised koostööprotsessist jne. Need probleemid pole uued ning komisjoni aruannetes on nendele korduvalt osutatud, ilma et olukord tegelikult paranenud oleks. Lisaks tõi nõukogu maksupettuste ad hoc töögrupp maksupettuste vastase võitluse takistusena ära „ühenduse halduskultuuri” puudumise. Ometi ei piisa üksnes selle teadmiseks võtmisest, vaid liikmesriikidel peab olema poliitiline tahe olukorda parandada. Seetõttu leiab komisjon, et on õige aeg käivitada mõõdetavatel näitajatel põhinev kontrollsüsteem, eesmärgiga tagada, et iga liikmesriik saaks teisi liikmesriike abistada ning seda ka tõhusalt teeks. Arvestades kaubanduse kogu ühendust hõlmavat ulatust, peaks mitmepoolsed auditid muutuma tavapäraseks. Käibemaksu valdkonnas peaksid liikmesriigid läbimõeldumalt kasutama ka ühenduse tasandil tegutsevaid toetuse ja abistruktuure, eelkõige liikmesriikide tegevüksustele teeneid (tegevusabi ja teave) pakkuva Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) ressursse. Sageli seonduvad maksupettused mitmes kuritegevuse valdkonnas tegutsevate organiseeritud kuritegelike struktuuridega. Maksukuritegudega (näiteks käibemaksupettus või sigarettide salakaubandus) saadud tulu investeeritakse tavaliselt teistesse kuritegelikesse tegevustesse. Seepärast on pettusevastases võitluses vajalik kokku leppida üldises ja mitmeid valdkondi hõlmavates põhimõtetes. Just seetõttu on komisjon esitanud määruse ettepaneku vastastikuse haldusabi kohta ühenduse finantshuvide kaitseks kelmuste ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu.[9] Selle ettepaneku kohaselt muutuks operatiivabi õigusraamistik selgemaks ja tõhusamaks, vastastikuse haldusabi tasemel saaks kasutada rahapesuvastase sektori teavet kahtlaste rahaliste tehingute kohta ja tekiks komisjoni operatiivabi ja teabe rakendamise kindel raamistik (OLAF). Tuleb meenutada, et EÜ asutamislepingu artikkel 10 paneb liikmesriikidele kohustuse võtta kõik vajalikud üld- või erimeetmed, et tagada nende kohustuste täitmine, mis tulenevad ühenduse meetmetest, mille hulka kuulub ka halduskoostöö, ning et EÜ asutamislepingu artikliga 280 kohustatakse liikmesriike kooskõlastama oma meetmeid, mille eesmärk on kaitsta ühenduse finantshuve kelmuste eest. Abi maksude sissenõudmisel Lisaks maksupettuste avastamise vahendite tõhustamisele peaks riigile maksmata jäetud maksude parema kogumise tagama ka olemasolevate õigusaktide tõhustamine maksude sissenõudmise valdkonnas. Seetõttu tuleb mõelda menetluse lihtsustamise võimaluste ja maksuametnike abistamise meetmete peale. Lisaks sõltub vastastikuse abistamise edukus riiklike ametiasutuste võimekusest ja vahenditest, mida pakub liikmesriigi õigus maksude sissenõudmiseks. Lisaks võiks kavandada muid meetmeid, nagu motiveerimis- ja/või karistamismehhanismid. Riskijuhtimise parandamine Koostöös liikmesriikidega valmis hiljuti maksuametkondade riskijuhtimise käsiraamat. Komisjon soovib, et liikmesriigid tehtud töö vilja ka tõhusalt praktikas rakendama hakkaksid. Lisaks tuleb uurida, mil määral saaks maksunduse puhul kasutada kogemusi, mis on saadud tollivaldkonnas, kus riskijuhtimine on paremini arenenud. Liikmesriigid hakkavad elektroonilise tüüpvormi alusel turvaliselt riskiteavet vahetama. Ühtse turu puhul on liikmesriigid huvitatud, et nende maksuametkonnad saaksid kiiresti teavet teatud ettevõtjatega kaasneda võivate ühise metodoloogia alusel määratletud võimalike riskide kohta, eriti kui teistes liikmesriikides juba tegutsev maksukohustuslane alustab tegevust tema territooriumil. Ühenduse alaline arutelufoorum Praegu arutavad liikmesriigid ja komisjon vastavate valdkodade tehnilisi küsimusi käibemaksuküsimuste halduskoostöö alalises komitees, aktsiisikomitees, otseste maksude halduskoostöö töögrupis ja maksude sissenõudmise komitees. Sellist põhimõtet iseloomustab ennekõike tükeldatus. Seepärast arvab komisjon, et tuleks luua arutelufoorum, mis võiks olla kõrgetasemeline ja kus saaks üldisemal tasandil arutada pettustega seotud küsimusi ja liikmesriikide vahelist koostööd. Sel foorumil oleks oluline roll eelnimetatud tegevuse järelevalvel ja eriti konkreetse valdkonna komiteedes või töögruppide töö kohta suuniste andmisel. Tihedam koostöö kolmandate riikidega Maksupettused ei lõppe Euroopa Liidu välispiiriga; seega näib üha ilmsem olevat vajadus arendada väljapoole suunatud halduskoostööd. Kolmandate riikide ettevõtjate suureneva osaluse tõttu nn karussellpettustes, elektroonilise kaubanduse ja teenuste turu globaliseerumise tõttu on käibemaksu valdkonnas vajalik rahvusvaheline koostöö. Olgugi et OECD tüüplepingu artiklit 26 laiendati käibemaksule, ei ole olukord rahuldav, sest koostöö peab olema kahepoolne. Selleks et tõsta liikmesriikide võimekust, tuleks kaaluda kooskõlastatud lähenemist ühenduse tasandil ning kaaluda võiks lepingu võimalust. Otseste maksude valdkonnas liikmesriikidele kasuliku teabe võimaldamiseks tuleb teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega kooskõlastatult kaaluda maksustamise läbipaistvuse suurendamist teatud kolmandates riikides (ning sõltuvatel ja assotsieerunud territooriumidel), ning kontrolli tugevdamist nende riikide maksuseaduste kohaldamise üle. Liikmesriikide puhul toimub koostöö kolmandate riikidega peamiselt kahepoolsete lepingute alusel. See ei taga piisavalt tõhusust. Komisjon kaalub võimalust esitada ettepanekud seoses kolmandate riikidega tehtavat koostööd käsitlevate ühenduse põhimõtete väljaarendamisega. Lisaks võiks ühenduse tasandil seda eesmärki toetavaks vahendiks olla maksundusalase koostöö klauslite lisamine Euroopa Liidu ja tema partnerite sõlmitavatesse majanduskoostöö lepingutesse. Tulevastesse kaubanduslepingutesse hea halduse, eriti maksundusega, seotud sätete lisamist kaalutakse igal üksikul juhul eraldi. Lisaks tuleb rõhutada, et komisjon püüab praegu edendada tehnilise abi andmist selleks, et aidata koostööpartneritel suurendada nende maksusüsteemide läbipaistvust. Lisaks nähakse kümnenda EAFi raames ette head finants-, maksu- ja kohtuhaldust hõlmav stimuleeriv toetus. Muud aspektid Tulude kaitse: liikmesriikide jagatud vastutus Seoses ühenduse tasemel toimuvate maksupettustega (eriti nn karussellpettused) ilmneb sageli, et pettuseskeemides osalevad isikud ilma, et see tooks kaasa maksutulu vähenemist nende oma liikmesriigis. Nende osalemise eesmärgiks on peamiselt pettuseskeemide läbipaistmatumaks ning maksude sissenõudmise keerukamaks, kui mitte võimatuks muutmine. Selleks, et kaitsta siseturul kõikide liikmesriikide maksutulusid, on liikmesriikidel soovitatav võtta pettuste toimepanijate vastu sarnased meetmed, eriti sanktsioonide ja kriminaaljälituse osas, sõltumata sellest, kas toimepandud pettus tõi tema jaoks kaasa maksutulude vähenemise. Teabevahetuse parandamine Arvestades, et pettuse vastu võitlemisel on määravaks kiire juurdepääs teabele, tuleb käibemaksu valdkonnas näha ette tõhusamad teabevahetuse meetodid, arvestades hiljutisi tehnilisi arenguid ja ettevõtjate varustuse taset. Selleks tuleb kaaluda liikmesriikide vahel sagedasemat ja üksikasjalikumat automatiseeritud teabevahetust või isegi otsejuurdepääsu siseriiklikele andmebaasidele. Teatud parandusi on võimalik teha VIES süsteemi ajakohastamisega. Otseste maksude puhul tuleks direktiivis sätestatud teabevahetuse ja koostöö jaoks näha ette elektroonilised tüüpvormid, iseäranis võttes uuesti kasutusele ja kohandades teiste maksude puhul hoiuste direktiiviga loodud automaatse teabevahetuse süsteemi. Kasulik oleks varustada liikmesriigid selgituste, käsiraamatute, juhiste, riikide profiilidega jne. Deklareerimiskohustuse tõhustamine Üldise deklareerimiskohustuse tõhustamist tuleks kaaluda, kui sellega kaasneks selle kohustuse lihtsustamine ettevõtjatele, kes saavad vastava loa, kohustudes maksuametkondadega koostööd tegema, nii nagu see on tolli valdkonnas. Eesmärgiks oleks säilitada üksikasjalik deklareerimiskohustus üksnes maksukohustuslaste riskigrupile. Samal ajal või a contrario , võiks tõsiselt mõelda kohustuste suurendamisele nende ettevõtjate puhul, keda riskianalüüsi alusel problemaatilisteks tunnistatakse. Ühise käibemaksu- ja aktsiisisüsteemi muutmine Komisjon leiab, et käibemaksu osas tuleks praeguse süsteemi nõrku kohti analüüsida neist lähtuvate pettusevõimaluste valguses. See hõlmab kaugmüügi maksustamist, uute ja kasutatud sõidukite maksustamise korda või isegi ühendusesiseste tehingute maksustamise korda üldiselt. Tahtmata muid lahendusi kõrvale jätta, tuletab komisjon meelde, et ühenduse asutuste heakskiidu saanud lõplik käibemaksusüsteem võiks nende nõrkuste kui ka teatud pettuseliikide vastu aidata. Lisaks võiks ette näha võimaluse suurendada maksudest kõrvalehoidmise korral solidaarvastutust. Selle põhimõtte üle käib maksuametkondade ja ettevõtjate vahel elav arutelu. Arutelu peab toimuma piires, mille seadis Euroopa Kohus oma 11. mai 2006. aasta otsuses,[10] kus tõstatati pettuse vastu võitlemisele suunatud meetmete proportsionaalsuse ja õiguskindluse küsimus üldisemalt. Lisaks on mõned liikmesriigid kõigest hoolimata arvamusel, et käibemaksusüsteemi tuleks pettuste tõttu kaotatud käibemaksusummade vähendamiseks parandada. Nad toetavad pöördmaksustamise laiendamist liikmesriigi sisestele tehingutele, seades kahtluse alla seniajani käibemaksusüsteemi võtmeelemendiks peetud osadena maksmise põhimõtte. Selle teema üle arutletakse eri foorumitel. Seda arutati liikmesriikidega komisjoni tehnilises töögrupis. Komisjoni eesmärk on pettuste ohjamine ja ta kaalub sellise käigu vajalikkust. Igal juhul on praeguse käibemaksusüsteemi igasuguse muutmise eelduseks vastavus järgmistele tunnustele: - vähendab märkimisväärselt pettuste võimalusi ja välistab uued olulised pettuseriskid; - ei too ettevõtjatele ega maksuametkondadele kaasa ebaproportsionaalset halduskoormust; - tagab maksustamise neutraalsuse; - tagab liikmesriigis omamaiste ja muude ettevõtjate mittediskrimineeriva kohtlemise. Komisjon nõustub, et erilistes sektorites, nagu näiteks ehitus, on pöördmaksustamine olnud tõhus. Teoreetiliselt võiks üldisem kohaldamine mõningal määral pettusi vähendada, ent sellega kaasnevad muud ebameeldivused, iseäranis uute pettuseliikide oht. Lisaks on pöördmaksustamise laiemat kohaldamist toetavad liikmesriigid arvamusel, et sellise süsteemiga peavad uute pettuseriskide vältimiseks kaasnema praeguse süsteemiga võrreldes täiendavad deklareerimiskohustused. Sellise muutusega seoses tõusetub rida olulisi küsimusi, mis nõuavad põhjalikku läbirääkimist huvitatud osapooltega ja eelkõige süsteemis osalevate ettevõtjatega. See käsitleb eelkõige järgmisi küsimusi: - heas usus pöördmaksustamist kohaldavate ettevõtjate õiguskindluse tase (tehingu käibemaksustamine sõltub kliendist); - rakendamise eelised ja kulud. Kui tuleb hakata kaaluma pöördmaksustamise võimalikku kohaldamist, tuleks tagada ühenduse raamistiku rangete tingimuste järgimine, eriti ühisturu hea toimimise ja lihtsustamispoliitika suhtes (eri sätted, eriti arvete esitamise ja täiendavate kohustuste valdkonnas). Maksupettustega võitlemiseks käibemaksusüsteemi võimaliku muutmise üle arutledes tuleks samuti kaaluda ühendusesiseste tarnete maksustamist kas ühtse maksumääraga, mis oleks piisavalt kõrge, et kaotada igasugune huvi nn karussellpettustes osalemise vastu, või sihtkohaks oleva liikmesriigi maksumääraga. Aktsiiside puhul on ilmne, et praegune tubaka maksustamise struktuur takistab siseturu head toimimist turgude jagunemise tõttu (hindade fikseerimine), millega kaasnevad kauplemishäired. Need probleemid tuleks seega kõrvaldada. Kokkuvõte Käesolev teatis ei paku probleemidele ühtseid ja üldisi lahendusi. Selle eesmärk on tuua välja kõik lühiajaliselt teostatavad realistlikud ja pragmaatilised meetmed ja seda sidusalt ja kooskõlastatult, et arvestada majandusturgude ühenduse või rahvusvahelist mõõdet. Teisalt on oluline meeles pidada, et käesolev teatis seondub Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamisega laiemalt. Maksukeskkonna lihtsustamine on selle strateegia võtmeelement ja maksupettuste vastu tõhusamalt võitlemiseks kavandatavad meetmed ei tohi selle eesmärgiga vastuollu minna. Eriti käibemaksu vallas on juba alustatud debatti mõnede ühenduse süsteemi mehhanismide oluliste muudatuste üle. Komisjon jääb arutelule avatuks, ent esialgne mõttevahetus liikmesriikide ja ettevõtjatega näitab, et käibemaksusüsteemi muutmine tõstatab teatud hulga süvaanalüüsi nõudvaid olulisi küsimusi, eriti arvestades mõjusid kõigile asjaosalistele. Komisjon on praegu seisukohal, et pettusi aitaksid paremini ohjeldada komisjoni ja liikmesriikide ühine tegevus ning kaasaegne ja tõhus kontrollisüsteem, millega kaasneb sobivatele õiguslikele meetmetele tuginev liikmesriikidevaheline tõhus ja kiire koostöö. Vajadusel kaasatakse ka OLAF: Olukorra tõsidust arvestades kutsub komisjon asjaosalisi instantse, eelkõige nõukogu, Euroopa Parlamenti ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteed, üles alustama seda debatti võimalikult kiiresti ja andma selged juhtnöörid komisjonile, kes on väga kiiresti valmis sihtmeetmete programmi käivitama. [1] Liikmesriikide poolt ühenduse eelarvesse antav panus sõltub kogutud käibemaksust. [2] Karussellpettuse täpsem kirjeldus antakse 16. aprilli 2004. aasta dokumendi KOM(2004)260 punktis 3.2.2. [3] Käibemaksupettustest tingitud moonutused ohustavad omavahendite süsteemi üldist tasakaalu. See süsteem peab olema „õiglane ja läbipaistev“ ning tagama nii ühenduse nõuetekohase toimimise. [4] Nõukogu 7. oktoobri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1798/2003 halduskoostöö kohta käibemaksu valdkonnas (ELT L 264, 15.10.2003 lk.1) [5] Nõukogu 19. detsembri 1977. aasta direktiiv 77/799/EMÜ liikmesriikide pädevate asutuste vastastikuse abi kohta otsese maksustamise, teatavate aktsiisimaksude ja kindlustusmaksete maksustamise valdkonnas (EÜT L 336, 27.12.1977, lk 15), viimati muudetud 16. novembri 2004. aasta direktiiviga 2004/106/EÜ (ELT L 359, 4.12.2004). [6] Nõukogu 3. juuni 2003. aasta direktiiv 2003/48/EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta (ELT L 157, 26.6.2003 lk 38). [7] FISC 67 – CRIMORG 83, 22.5.2000. [8] KOM(2004)611 (lõplik), 27.9.2004. [9] KOM (2004)509 (lõplik), 20.7.2004 [10] Kohtuasi C.384/04, Commissioners of Customs & Excise, Attorney General vs. Federation of Technological Industries e.a.