30.6.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 146/63

—

on arvamusel, et lairibaühenduse kättesaadavus taskukohaste hindadega üle kogu Euroopa Liidu, hõlmates ka tavapäraselt ühenduseta piirkondi, on väga oluline avalike teenuste kvaliteedi, piirkondliku konkurentsivõime ja tootlikkuse tagamiseks ning veelgi enam teadmistepõhise ja infoühiskonna arenguks. Komitee arvab, et lairibaühendust tuleks pakkuda samadel alustel kui põhilisi kommunaalteenuseid, nagu joogivesi ja elekter;

—

peab väga oluliseks komisjoni viiteid maaelu arengule, struktuurifondide kasutamisele ning tema hinnangut maapiirkondade riiklikult rahastatavate lairibaprojektide vastavuse kohta ELi eeskirjadele;

—

loodab, et uue elektrooniliste sidevõrkude õigusliku raamistikuga arendatakse raadiospektri kasutamise poliitika, mis toetab traadita lairibatehnoloogia kasutuselevõttu;

—

kordab komisjoni üleskutset liikmesriikidele tugevdada riiklikke lairibastrateegiaid, suurendades kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasatust;

—

on arvamusel, et kaasav e-valitsus tähendab võitlemist võimaliku digitaalse tõrjutuse vastu elektrooniliste teenuste osutamisel (infrastruktuuriline ja kultuuriline digitaalne lõhe), ning sotsiaalse kaasamise poliitika väljatöötamist info- ja kommunikatsioonitehnoloogia abil;

—

märgib, et e-valitsuse kasutus peaks olema suunatud nii avalike teenistuste ümberkorraldamisele ja ajakohastamisele kui tulemuslikkuse, tõhususe, kulutasuvuse, erapooletuse, läbipaistvuse, lihtsustamise ja osalemise eesmärkide saavutamisele. Komitee leiab, et oluline on avalike organite parimate tavade levitamine;

—

toetab koostöö lihtsustamist, oskusteabe vahetust, korduvkasutatavate lahenduste jagamist ning algatusi suurema läbipaistvuse ja avalikkuse kaasamise saavutamiseks otsustamisprotsessis, eelkõige parlamentaarsetes otsustamisprotsessides.

1.1

on seisukohal, et internet on meie aja üks suurepärasemaid uuendusi. Interneti potentsiaal luua majanduskasvu võib tuua olulist kasu, nagu uute teenuste loomine, uute investeerimis- ja töövõimaluste tekkimine, suurem tootlikkus, madalamad kulud ja elukvaliteedi tõus;

1.2

tervitab tõsiasja, et infotehnoloogiate levik aitab oluliselt kaasa Lissaboni ja Göteborgi strateegiate eesmärkide saavutamisele olemasolevate ettevõtete toimimise parandamise, uute ja uuenduslike ettevõtete kasvu ning otsustava panuse tähenduses töötajate ja kodanike harimisel üldiselt;

1.3

märgib infotehnoloogiatele juurdepääsu suurendamise tähtsust kõigil haldustasanditel, eriti riigiasutustes, mis tegelevad kodanikele otseteenuste osutamisega;

1.4

rõhutab siiski, et elektroonilised teenused, nagu e-valitsus, e-tervis, e-õpe ja e-hanked saavad olla ainult siis tõeliselt kaasavad ja interaktiivsed, kui nad on Euroopa Liidu kodanikele ja ettevõtetele lairibaühenduse vahendusel ulatuslikult kättesaadavad;

1.5

on seetõttu arvamusel, et lairibaühenduse kättesaadavus taskukohaste hindadega üle kogu Euroopa Liidu, hõlmates ka tavapäraselt ühenduseta piirkondi, on väga oluline avalike teenuste kvaliteedi, piirkondliku konkurentsivõime ja tootlikkuse tagamiseks ning veelgi enam teadmistepõhise ja infoühiskonna arenguks;

1.6

tervitab tõsiasja, et teatises viidatakse mitmel korral sõnaselgelt maaelu arengule, sealhulgas võimalikule ajutisele, piiratud kestusega rahastamisele, mis on selge märk sellest, millise tähtsuse omistab komisjon lairibateenuste ulatuslikuma kättesaadavusega kaasnevatele võimalikele eelistele. Eeliste hulka kuulub maapiirkondades ning üldiselt püsivate geograafiliselt ja looduslikult ebasoodsate tingimustega piirkondades suurem konkurentsivõime ja piirkondade arengu tasakaal, samuti võimalik suur lisaväärtus traditsiooniliselt nimetatud piirkondades asunud ettevõtetele;

1.7

peab seetõttu väga oluliseks viiteid regionaalpoliitika peadirektoraadi pädevusvaldkonda kuuluvale poliitikale, eelkõige seoses struktuurifondide kasutamisega, ning konkurentsivõime peadirektoraadi poliitikale, konkreetsemalt selle hinnangutele maapiirkondade riiklikult rahastatavate lairibaprojektide vastavuse kohta ELi konkurentsireeglitele;

1.8

kardab, et levinud kitsaskoht lairibaühenduse kasutuselevõtul on turutõrgete oht seal, kus eraettevõtjad ei pea investeeringuid infrastruktuuri äärealadel, maapiirkondades ja madala asustustihedusega piirkondades eriti tulutoovaks või kus mägiste alade tõttu on see eriti keerukas ja raske ülesanne. Selline avatus ja paindlikkus on oluline ja positiivne märk, arvestades, et lairibaühendus on selliste piirkondade sotsiaalmajanduslikuks arenguks äärmiselt oluline;

1.9

märgib nimetatud seisukoha toetuseks, et Regioonide Komitee on mitmel puhul analüüsinud ja arutanud kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rakendatavaid erinevaid lahendusi üle kogu Euroopa. On selgelt ilmnenud, et kõigile sobivat ühtset lahendust ei ole. Mis sobib suurele linnakeskusele, ei pruugi sobida teistele piirkondadele, nagu kompleksse, kaljuse maastikuga väikesed mägised või hõreda asustusega piirkonnad, mis nõuavad lisajõupingutusi igasuguste teenuste osutamisel;

1.10

tunnustab lairibaühenduse kasutuselevõtu osas viimastel aastatel tehtud märkimisväärseid edusamme. Arvestades Euroopa Liidu eesmärki viia lairibaühendus 2010. aastaks vähemalt 90 % elanikkonnani, on linnakeskuste ja äärealade ning vanade ja uute liikmesriikide vahel veel siiski suured infrastruktuuri erinevused;

1.11

rõhutab siiski, et nimetatud 90 % eesmärgist üksi ei piisa, kui seda ei vaadelda tandemina koos teiste teguritega (geograafiline esindatus, asustustihedus jne). Väikestes kogukondades nagu mäestikualad, kus on tihti raskusi juurdepääsuga põhilistele kommunaalteenustele (tava- ja mobiiltelefoniteenused, maapealne televisioon jne), võib ülejäänud 10 % tähendada kogu madala asustustihedusega piirkonna ühenduseta jäämist;

1.12

märgib lisaks, et seoses lairibaühenduse lõhega tuleb keskenduda ka lairibaühenduse kasutuselevõtu ja tegeliku kasutamise vahelisele lõhele. Nimetatud lõhe ületamiseks tuleb kohalikul tasandil võtta mittetehnilisi meetmeid, mis on suunatud lairibaühenduse kasutamise edendamisele eakamate ja puudega või traditsiooniliselt vähemvastuvõtlike sotsiaalsete rühmade seas, nagu maakogukonnad (nt interneti tutvustusüritused, avalike internetipunktide avamine jne);

1.13

rõhutab, et lairibatranspordi infrastruktuuri ja selle kaudu edastatavate teenuste väljatöötamisel on oluline tagada kõigi turvalisusnõuete täitmine kõikidel tasanditel, et tagada optimaalne kaitsetasand ja kasutajate puutumatus.

1.14

märgib, et andmed lairibaühenduse kasutatavuse ja katvuse ning elektrooniliste teenuste tegeliku kasutuse kohta 15-liikmelises Euroopa Liidus on olemas, kuid võrreldavad andmed uute liikmesriikide piirkondliku tasandi kohta praegu veel puuduvad;

1.15

kutsub seega komisjoni üles viima läbi uuringu infrastruktuuri hetkeolukorrast uute liikmesriikide piirkondades ning vanade liikmesriikide vähem linnastunud piirkondades, et teha kindlaks vajalikud meetmed olemasoleva infrastruktuuri ajakohastamiseks vastavalt Lissaboni eesmärkide saavutamiseks nõutavale standardile.

1.16

kiidab heaks komisjoni ettepaneku muuta elektroonilise side alast õiguslikku raamistikku;

1.17

loodab, et kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega tagatakse uue õigusraamistikuga mittediskrimineeriv konkurents ettevõtjate ning olemasolevate ja tulevaste tehnoloogiate vahel ning töötatakse välja raadiospektri kasutamise poliitika, mis põhineb tehnoloogilise neutraalsuse põhimõttel. See on eriti oluline, arvestades, et traadita tehnoloogia hiljutine kasutuselevõtt, mis on eriti sobiv maapiirkondade või raskete maastikutingimustega piirkondade katvuse probleemi lahendamiseks, nõuab piisava raadiospektri olemasolu lairibaühenduse kasutuselevõtuks;

1.18

nõustub täielikult komisjoni neljas eelmises teatises (esitatud septembris ja novembris 2005 ning märtsis ja juunis 2006) esitatud seisukohtadega, kus komisjon kaitseb tehnoloogilist neutraalsust, läbipaistvust, spektrite tõhusat kasutamist ning konkurentsivõimelise ja uuendusliku keskkonna toetamist uute tehnoloogiate väljatöötamiseks;

1.19

jagab komisjoni seisukohta, et raadiosageduste kasutamine ei peaks enam põhinema loogikal, et iga sagedusala eraldatakse konkreetsele tehnoloogiale ning teenuseid osutatakse määratud sagedusel (nt eTacs mobiiltelefoni teenust osutatakse sagedusel 900 MHz);

1.20

palub seetõttu komisjonil aidata kaasa strateegia loomisele, mis võimaldab tehnoloogia paindlikku kasutust teatud spektrisagedustel;

1.21

rõhutab rakendamise ja tehnoloogilisel neutraalsusel põhinevale uuele regulatiivsele raamistikule vastavuse järelevalve olulisust. See tooks kaasa ka sageduste võimaldamise traadita tehnoloogiale ja lairibaühenduse kasutuselevõtu, et leevendada püsivate looduslikult ja geograafiliselt ebasoodsate tingimustega piirkondade märkimisväärset erinevust;

1.22

märgib, et uued lairibaühenduse kasutuselevõtu tehnoloogiad (nagu WiMAX) võivad lahendada selliste geograafiliselt ebasoodsate tingimustega piirkondade probleemid. Sellega seoses on huvitav märkida, et näiteks USA ettevõtjad teevad traadita tehnoloogiasse suuri investeeringuid.

1.23

arvab, et lairibaühendust tuleks pakkuda samadel alustel kui põhilisi kommunaalteenuseid nagu joogivesi ja elekter;

1.24

märgib, et lairibaühenduse lõhe ületamine kompleksse maastikuga piirkondades, nagu püsivate looduslikult ja geograafiliselt ebasoodsate tingimustega piirkondades, nõuab suuremaid investeeringuid kui madalad alad, seega ei tasu investeeringud end ära;

1.25

rõhutab eelnevat arvestades, et avatud avalik arutelu digitaalse lõhe foorumi kaudu kinnitas vajadust nii riiklike ja kohalike omavalitsuste kui tööstuse ja vabatahtlike sektori avaliku sekkumise järele.

1.26

jagab komisjoni seisukohta kohalike ja piirkondlike omavalitsuste innustamise olulisuse osas, et võimalikult optimaalselt ära kasutada struktuurifondide ja Maaelu Arengu Fondi pakutavad võimalused nii lairibaühendusega varustamise kui selle kasutamise osas. Komitee on mitmel juhul väljendanud vajadust kõnealuse lähenemisviisi järele ning juhtinud tähelepanu sellise lähenemisviisi eelistele;

1.27

loodab, et komisjon muudab oma suunised täpsemaks nende juhtude osas, mis puudutavad struktuurifondidest toetatavate traadita lairibaühenduse teenuste kasutamist piirkondades, kus kõnealuseid teenuseid juba osaliselt kasutatakse. Praktikas on geograafiliselt võimatu teha ülalmainitud teenused kättesaadavaks hõredalt asustatud piirkondadele, eelkõige seal, kus uusi traadita tehnoloogiaid juba kasutatakse, ilma et kõnealustele teenustele ei oleks juurdepääsu ka tihedalt asustatud piirkondades, kus need on juba kättesaadavad;

1.28

märgib siiski, et mitte kõik maapiirkonnad ega püsivate geograafiliselt ja looduslikult ebasoodsate tingimustega piirkonnad — kus lairibaühenduse lõhe ületamine on eriti kiireloomuline ja problemaatiline küsimus — ei ole vastavalt struktuurifondide abikõlblikkuse kriteeriumidele tegelikult ebasoodsate tingimustega piirkonnad;

1.29

peab seetõttu oluliseks leida uusi paindlikke viise tõhusaks sekkumiseks kõnealustes piirkondades, kas infrastruktuurikavadele majandustoetust pakkuva poliitika kaudu, mis sätestatakse kohalikul või piirkondlikul tasandil ning mida kooskõlastatakse riiklikul või Euroopa Liidu tasandil, või eespool nimetatud piirkondadele omaseid turutõrkeid käsitlevate suuniste kaudu, mis on kooskõlas ELi vaba konkurentsi põhimõtetega;

1.30

märgib, et lairibaühenduse kasutuselevõtu osas püsivate geograafiliselt ja looduslikult ebasoodsate tingimustega piirkondades, kus, nagu eespool mainitud, ettevõtjad suhtuvad investeerimisse vastumeelsusega, arvestades, et investeeringutest tulusaamise võimalused puuduvad, ei ole avaliku- ja erasektori partnerlused või kaasaegsed projektide rahastamise vormid teostatavad, vähemasti mitte ilma suurema avaliku sektori poolse rahastamiseta, ning selleks tuleb leida uusi stiimuleid;

1.31

arvab, et tellijate maksusoodustuste juurutamisest on vähe kasu, arvestades, et lairibaühenduse kasutuselevõtu küsimus on peamiselt seotud pakkumise, mitte nõudlusega. Seetõttu tasuks kaaluda ettevõtjatele mõeldud maksusoodustusi või stiimuleid infrastruktuuri projektide läbiviimiseks püsivate geograafiliselt ja kaubanduslikult ebasoodsate tingimustega piirkondades, vähendades nii investeeringute tulukõverat;

1.32

tervitab Regioonide Komitee pikaajalise kindla kohustuse valguses edendada parimate tavade levitamist, komisjoni ettepanekut veelgi edendada parimate tavade vahetust ning lihtsustada nõudluse koondamist üle-euroopalise veebilehe abil, mis toimiks varustajate ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste keskse teabeplatvormina;

1.33

peab seega väga oluliseks, et komisjon otsiks aktiivselt viise oluliste sünergiate loomiseks oma sektoripõhiste programmide ning struktuurifondide ja Maaelu Arengu Fondi poolse rahastamise vahel.

1.34

kordab komisjoni üleskutset liikmesriikidele tugevdada riiklikke lairibastrateegiaid, suurendades kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasatust ning seades mõõdetavaid eesmärke lairibavõrkude leviku osas, eelkõige seoses avalike teenustega.

2.1

jagab komisjoni seisukohta, et lairibaühendus on üks peamisi tegureid infoühiskonna laiendamisel ning eelkõige võrdse juurdepääsu tagamisel kõikidele kodanikele, suurendades ettevõtete konkurentsivõimet ja avaliku halduse tõhusust;

2.2

arvab, et infrastruktuuriline digitaalne lõhe, kus vahe nende vahel, kes elavad arendatud infrastruktuuriga piirkondades, kus on olemas juurdepääs teenustele, ning nende vahel, kes elavad püsivate geograafiliselt ja looduslikult ebasoodsate tingimustega piirkondades, kus selline infrastruktuur puudub, on märkimisväärne takistus kõikide osalemisele infoühiskonnas (e-kaasamine) ning võimalusele luua uuenduslikke viise klientide, kodanike ja ettevõtetega suhtlemiseks, eelkõige avalikus sektoris, ning kujutab seega reaalset ja tõsist demokraatlikku puudujääki;

2.3

on arvamusel, et vanade ja uute liikmesriikide, erinevate liikmesriikide, linna- ja maapiirkondade ning erinevate põlvkondade ja Euroopa ühiskonna sotsiaalsete rühmade vahel eksisteerib jätkuvalt kultuuriline digitaalne lõhe — lünk teadmistes, mis on vajalikud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) teenuste kasutajaks saamiseks. Seetõttu on äärmiselt oluline leida sekkumisvahendeid, mille abil varustada võimalikult paljusid kodanikke nimetatud valdkonna uuendustest kasusaamiseks vajalike põhiteadmistega;

2.4

on arvamusel, et kaasav e-valitsus tähendab võitlemist võimaliku digitaalse tõrjutuse vastu elektrooniliste teenuste osutamisel (infrastruktuuriline ja kultuuriline digitaalne lõhe), ning sotsiaalse kaasamise poliitika väljatöötamist info- ja kommunikatsioonitehnoloogia abil;

2.5

märgib, et selleks, et vältida avalike teenistuste poolset marginaliseerimist, peaksid haldusasutused otsustama mitmekanalilise lähenemise kasuks, võimaldades kasutajatel suhelda teenistustega neile meelepärasel viisil (näost-näkku, internet, digitaaltelevisioon, mobiiltelefon jne);

2.6

arvab, et sotsiaalselt ebasoodsas olukorras olevate rühmade e-juurdepääsu suurendamiseks teenustele, tuleb võrdsete võimaluste tagamiseks pakkuda koolitust ja võtta toetusmeetmeid;

2.7

tunnistab, et avaliku halduse internetiportaalid peaksid vastama interneti kasutatavuse standarditele, nagu on määratletud W3C suunistes. Vastavust peaksid hindama asjakohased rahvusvaheliselt tunnustatud sertifitseerivad organid;

2.8

on arvamusel, et iga kaasamisprojekt peaks moodustama osa programmi üldraamistikust, et vähendada killustatud ja sünergiat mitteloovate meetmete rakendamise ohtu.

2.9

märgib, et IKT kasutus peaks olema suunatud nii avalike teenistuste ümberkorraldamisele ja ajakohastamisele kui tulemuslikkuse, tõhususe, kulutasuvuse, erapooletuse, läbipaistvuse, lihtsustamise ja osalemise eesmärkide saavutamisele;

2.10

märgib, et vähem külastusi kohalikesse omavalitsusasutustesse, väiksem ajakulu järjekordades haldusmenetluste täitmiseks, lihtsam vormide täitmise viis, üks keskne teeninduspunkt ja väiksemad eksimisvõimalused tänu otsesele andmete kontrollile on eelised, mis võivad aidata suunata teenuste osutamist kaasaegsemate meetodite poole traditsiooniliselt kasutatud meetodite asemel;

2.11

arvab, et on oluline välja töötada kulude, kasu, mõju jne mõõtmise viis, kasutades selleks ELi näitajate ja meetodite ühist raamistikku;

2.12

on veendunud, et avaliku sektori investeeringud, mis on suunatud süsteemide integratsioonile ja koostööle, teabe vahetamisele ja elektrooniliste teenuste osutamisele, peaksid seetõttu põhinema järgmistel rahaliselt arvutatavatel, seega võrreldavatel, peamistel eelistel: ajasääst üldsuse ja ettevõtete jaoks (lõppkasutajad); avaliku halduse suurem tõhusus ja tulemuslikkus. Lisaks on sellel ka järgmised kvalitatiivsed eelised: avaliku halduse teenuste kasutajate suurem rahulolu; avaliku halduse suurem läbipaistvus ja vastutus;

2.13

on arvamusel, et ühtse hindamismõõdustiku väljatöötamiseks oleks kasulik võrrelda erinevaid riiklikke ja piirkondlike süsteeme ning seejärel võtta kasutusele parim mudel;

2.14

leiab seetõttu, et avalike organite parimate tavade levitamine on oluline nii halduse kui tehnoloogia tähenduses, et optimeerida olemasolevate ressursside kasutamist, ning selleks, et luua lisaväärtust, rajades astmeliselt ja süsteemselt professionaalse e-valitsuse kogukondi. Selliste halvimate tavade ja kogemuste uurimine, mis ei ole andnud loodetud tulemusi, võib tulla kasuks ka ohutegurite ja kriitilise tähtsusega küsimuste hindamisel;

2.15

soovitab, et teatud asutuste kasutatavad avaliku hanke teel omandatud rakendusprogrammid võiksid olla kättesaadavad nende algses vormingus koos lisatud dokumentatsiooniga teistele selleks soovi avaldavatele avalikele haldusasutustele vabaks kasutamiseks, et nad saaksid neid kohandada oma vajadustele.

2.16

leiab, et e-valitsuse rakendamise korral üle kogu Euroopa on äärmiselt oluline teha kindlaks suurt lisaväärtust loovad teenused, millel võib olla tegelik mõju kodanikele, ettevõtjatele ja haldusasutustele endile ning mis võivad edendada punktis 2.20 nimetatud peamiste tegurite laiaulatuslikku kasutust.

2.17

E-hangete tunnustatud teenust arvesse võttes soovib komitee näha, et:

2.18

leiab, et avaliku halduse ja e-valitsuse areng sõltub teatud teguritest, sealhulgas: avaliku sektori organite struktuur, vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele, uuendusliku kultuuri edendamine riigiasutuste ametnike seas ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhinevate rakenduste haldamine;

2.19

toetab nimetatud tegureid arvesse võttes järgmist:

2.20

leiab, et parem avalik otsustamisprotsess ja kodanike laiaulatuslikum kaasamine on Euroopa ühiskonna ühtekuuluvuse jaoks kriitiliselt olulised ning IKT saab sellele kaasa aidata erinevatel tasanditel, isegi kui tuleb veel tegeleda paljude küsimustega alates tõrjutuse ohust kuni otsustamisprotsessi kvaliteedini;

2.21

toetab koostöö lihtsustamist, oskusteabe vahetust, korduvkasutatavate lahenduste jagamist ning algatusi suurema läbipaistvuse ja avalikkuse kaasamise saavutamiseks otsustamisprotsessis, eelkõige parlamentaarsetes otsustamisprotsessides;

2.22

peab väga oluliseks ratsionaliseerida ja struktureerida teabevahetust standardiasutuste vahel, et tagada kõikide ressursside kooskõlastatud kogumine ja kasutamine, eriti seoses riigiasutuste üldsusele ja ettevõtetele osutatavate teenustega;

2.23

on teadlik kasust, mis tuleneb üldsuse kaasamisest haldustegevuse ja avaliku sektori osutatavate teenuste pidevasse parandamisse. Üks viis nimetatud kaasamise lihtsustamiseks võiks olla alalise virtuaalse kontrollsüsteemi loomine, kuhu kasutajad saaksid saata märkusi ja soovitusi.