This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52006AP0539
European Parliament legislative resolution on the proposal for a decision of the European Parliament and of the Council on a paperless environment for customs and trade (COM(2005)0609 - C6-0420/2005 - 2005/0247(COD))
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus tolli ja kaubanduse paberivaba keskkonna kohta (KOM(2005)0609 - C6-0420/2005 - 2005/0247(COD))
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus tolli ja kaubanduse paberivaba keskkonna kohta (KOM(2005)0609 - C6-0420/2005 - 2005/0247(COD))
ELT C 317E, 23.12.2006, p. 74–74
(ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, SK, SL, FI, SV)
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus tolli ja kaubanduse paberivaba keskkonna kohta (KOM(2005)0609 - C6-0420/2005 - 2005/0247(COD))
Euroopa Liidu Teataja 317 E , 23/12/2006 Lk 0074 - 0074
20061223 P6_TC1-COD(2006)0075 Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 12. detsembril 2006 eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr …/2007/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tollialane tegevusprogramm ("Toll 2013") EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95, võttes arvesse komisjoni ettepanekut, võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, [1] toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras [2] ning arvestades järgmist: (1) Majanduskasvu ja töökohtade loomine, nagu on kajastatud taaskäivitatud Lissaboni strateegias, on lähiaastatel üks Euroopa Liidu põhilisi eesmärke. Tollivaldkonna varasemad programmid, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2003. aasta otsus nr 253/2003/EÜ, millega võetakse vastu ühenduse tollitegevusega seotud tegevusprogramm ("Toll 2007") [3] (edaspidi "Toll 2007") on olulisel määral kaasa aidanud kõnealuse eesmärgi ning tollipoliitika üldeesmärkide täitmisele. Seepärast on asjakohane jätkata kõnealuste programmide raames algatatud tegevusi. Uus programm (edaspidi "programm") tuleks luua kuueaastaseks ajavahemikuks, et selle kestus ühtiks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel sõlmitud 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) [4] sisalduva mitmeaastase finantsraamistikuga. (2) Tolliasutustel on elutähtis osa ühenduse huvide, eelkõige finantshuvide kaitsmisel. Samuti pakuvad tolliasutused ühenduse kodanikele ja ettevõtjatele samaväärset kaitset kõikjal ühenduse tolliterritooriumil, kus täidetakse tolliformaalsusi. Seoses sellega peaks olema tollipoliitika töörühma määratletud strateegiliste põhimõtete eesmärgiks tagada, et riikide tolliasutused toimiksid ning reageeriksid kõigile muutuvast tollikeskkonnast tulenevatele nõuetele sama tulemuslikult ja tõhusalt, kui seda teeks üksainus asutus. Seepärast on oluline, et programm oleks järjepidev, soodustaks üldist tollipoliitikat ning toetaks tollipoliitika töörühma, mis koosneb komisjonist ja liikmesriikide tolliasutuste juhtidest või nende esindajatest. Programmi rakendamise kooskõlastamine ja korraldamine peaks toimuma komisjoni ja liikmesriikide vahelises koostöös vastavalt tollipoliitika töörühma väljatöötatud ühisele poliitikale. (3) Tollivaldkonna meetmete prioriteediks on vaja seada kontrolli ja pettusevastase tegevuse tõhustamine, tollialaste õigusaktide järgimisega kaasnevate kulude minimeerimine ettevõtjate jaoks, kaupade tõhusama kontrollimise tagamine välispiiridel ning Euroopa Liidu kodanike kaitsmine seoses rahvusvahelise tarneahela ohutuse ja turvalisusega. Seepärast peaks ühendus oma volituste piires toetama liikmesriikide tolliasutuste tegevust ning kasutama täiel määral ära kõik ühenduse eeskirjades sätestatud halduskoostöövõimalused ja vastastikuse haldusabi võimalused. (4) Selleks, et toetada kandidaatriikide ühinemisprotsessi, tuleks kõnealuste riikide tolliasutustele anda vajalik toetus, et nad suudaksid alates ühinemise kuupäevast täita kõiki ühenduse õigusaktides sätestatud ülesandeid, sealhulgas tagada tulevase välispiiride kontrolli. Seepärast peaks programm olema avatud kandidaatriikidele ja potentsiaalsetele kandidaatriikidele. (5) Selleks, et toetada tollireforme Euroopa naabruspoliitikaga hõlmatud riikides, on teatavatel tingimustel asjakohane ette näha võimalus asjaomaste riikide osalemiseks programmi teatavates tegevustes. (6) Kaubanduse jätkuva globaliseerumise, uute turgude tekkimise ning kaupade liikumisviisides ja -kiiruses toimunud muutuste tõttu peavad ühenduse tolliasutused tugevdama omavahelisi suhteid ning suhteid äri-, õigus- ja teadusringkondade ning väliskaubandusega tegelevate ettevõtjatega. Programm peaks vajaduse korral andma asjaomaseid ringkondi esindavatele isikutele või üksustele võimaluse programmi tegevuses osaleda. (7) Tolli ühendusesisese toimimise seisukohalt on seoses tolliasutustevahelise teabevahetusega otsustava tähtsusega "Toll 2007" raames rahastatud üleeuroopalised turvalised elektroonilised side- ja teabevahetussüsteemid: nende toetamist tuleb programmi raames jätkata. (8) Ühenduse varasematest tolliprogrammidest saadud kogemused on näidanud, et erinevate riikide ametnike erialane koostöö võrdlusuuringute, projektirühmade, seminaride, töörühmade, tööalaste külastuste, koolituse ja järelevalvemeetmete raames aitab olulisel määral kaasa nende programmide eesmärkide saavutamisele. Seetõttu tuleks koostööd samas vormis jätkata, arendades samal ajal välja ka uusi vahendeid veelgi tulemuslikumaks reageerimiseks olukordades, kus see võib osutuda vajalikuks. (9) Koostööks ja programmis osalemiseks vajavad tolliametnikud piisavat võõrkeeleoskust. Vajaliku koolituse korraldamise eest peaksid vastutama osalevad riigid. (10) "Toll 2007" vahehindamine kinnitas vajadust korrastada asutuste endi vahelist ja komisjoniga peetavat teabe- ja teadmistevahetust, samuti tugevdada programmi käigus loodud teadmisi. Seepärast tuleks programmi raames erilist tähelepanu pöörata teabevahetusele ja teadmiste haldamisele. (11) Ehkki nende eesmärkide saavutamise kohustus lasub eeskätt osalevatel riikidel, on asjakohase tegevuse kooskõlastamiseks ning infrastruktuuri loomiseks ja vajalike stiimulite pakkumiseks vaja täiendavaid ühenduse meetmeid. (12) Kuna käesoleva otsuse eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning oma ulatuse ja toime tõttu on neid parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. (13) Käesoleva otsus kehtestab kogu programmi kehtivuse ajaks rahastamispaketi, mis on eelarvepädevale institutsioonile peamiseks juhiseks 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 37 tähenduses. (14) Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused, [5] ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE: I PEATÜKK ÜLDSÄTTED Artikkel 1 Programmi kehtestamine 1. Ajavahemikuks 1. jaanuarist 2008 kuni 31. detsembrini 2013 kehtestatakse ühenduse mitmeaastane tollialane tegevusprogramm ("Toll 2013") (edaspidi "programm"), mis toetab ja täiendab liikmesriikide meetmeid, et tagada siseturu tõhus toimimine tollivaldkonnas. 2. Programm hõlmab järgmisi meetmeid: a) side- ja teabevahetussüsteemid, b) võrdlusuuringud, c) seminarid ja töörühmad, d) projektirühmad ja juhtrühmad, e) tööalased külastused, f) koolitus, g) järelevalvemeetmed, h) muud programmi eesmärkide täitmiseks vajalikud meetmed. Artikkel 2 Mõisted Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid: 1) "asutus" — osalevates riikides tollitegevuse ja tolliga seotud muu tegevuse korraldamise eest vastutavad riigiasutused ja muud organid; 2) "ametnik" — asutuse ametnik. Artikkel 3 Programmis osalemine 1. Osalevad riigid on liikmesriigid ja lõikes 2 osutatud riigid. 2. Programmis võivad osaleda kõik: a) ühinemiseelse strateegia põhjal abi saavad kandidaatriigid vastavalt asjakohases raamkokkuleppes ja assotsiatsiooninõukogu otsustes kindlaks määratud üldpõhimõtetele ja -tingimustele, mis reguleerivad nende riikide osalemist ühenduse programmides; b) potentsiaalsed kandidaatriigid vastavalt sätetele, mis määratakse kindlaks asjaomaste riikidega sõlmitavates raamkokkulepetes, milles käsitletakse nende osalemist ühenduse programmides. 3. Programm võib olla avatud ka teatavatele Euroopa naabruspoliitika partnerriikidele, kui asjaomaste riikide asjakohased õigusaktid ja haldusmeetodid on piisavalt ühtlustatud ühenduse vastavate õigusaktide ja haldusmeetoditega, ning vastavalt sätetele, mis määratakse kindlaks asjaomaste riikidega sõlmitavates raamkokkulepetes, milles käsitletakse nende osalemist ühenduse programmides. 4. Osalevaid riike esindavad asjaomaste asutuste ametnikud. Artikkel 4 Üldised eesmärgid 1. Programm kavandatakse sellisena, et oleks tagatud järgmiste üldiste eesmärkide täitmine: a) tollialaste tegevuste vastavus siseturu vajadustele, sealhulgas tarnimisahela turvalisuse ja kaubanduse hõlbustamise osas, ning toetus kasvu- ja tööhõivestrateegiale; b) liikmesriikide tolliasutuste koostöö ja ülesannete täitmine sama tõhusalt, nagu seda teeks üksainus tolliasutus, tagades kontrolli, millest tuleneb tulemuste võrdväärsus kõikjal ühenduse tolliterritooriumil ja seadusliku ettevõtluse toetamine; c) ühenduse finantshuvide vajalik kaitsmine; d) turvalisuse ja ohutuse tugevdamine; e) artikli 3 lõikes 2 nimetatud riikide ühinemiseks ettevalmistamine, sealhulgas kogemuste ja teadmiste jagamise kaudu asjaomaste riikide tolliasutustega. 2. Tollipoliitika ühist lähenemisviisi kohandatakse muutuste arvestamiseks pidevalt komisjoni ja liikmesriikide vahelise koostöö käigus tollipoliitika töörühmas, mis koosneb komisjonist ja liikmesriikide tolliasutuste juhtidest või nende esindajatest. Komisjon teavitab tollipoliitika töörühma korrapäraselt programmi rakendamisega seotud meetmetest. Artikkel 5 Konkreetsed eesmärgid Programmi konkreetsed eesmärgid on järgmised: a) vähendada ettevõtjate halduskoormust ja kulusid, mis tulenevad tollialaste õigusaktide järgimisest, ühtlustades ja lihtsustades selleks tollisüsteeme ja -kontrolli ning jätkata avatud ja läbipaistvat koostööd ettevõtjatega; b) selgitada välja head töötavad, arendada neid edasi ja võtta need kasutusele, eelkõige tollivormistuseelse ja -järgse audiitorkontrolli, riskianalüüsi, tollikontrolli ja lihtsustatud menetluste puhul; c) hoida liikmesriikide tolliasutuste tõhususe ja tulemuslikkuse parandamiseks toimivana süsteem, mis võimaldaks hinnata nende tööd; d) toetada eeskirjade eiramist tõkestavate meetmete võtmist, eriti riskialase teabe kiire piiritollipunktidele edastamise kaudu; e) tagada ühtne ja selge tariifne klassifitseerimine ühenduses, eriti parandades laboritevahelist koordineerimist ja koostööd; f) toetada üleeuroopalise elektroonilise tollikeskkonna loomist, arendades selleks välja koostalitusvõimelised side- ja teabevahetussüsteemid ning tehes vajalikud muudatused õigusaktides ja juhtimises; g) tagada olemasolevate side- ja teabevahetussüsteemide toimimine ning vajaduse korral arendada välja uued süsteemid; h) võtta meetmeid ühinemiseks valmistuvate riikide tolliasutuste toetamiseks; i) abistada kolmandaid riike hästitoimivate tolliasutuste väljaarendamisel; j) parandada koostööd liikmesriikide ja kolmandate riikide tolliasutuste, eelkõige Euroopa naabruspoliitika partnerriikide tolliasutuste vahel; k) arendada edasi ja tugevdada ühist koolitustegevust. Artikkel 6 Tööprogramm Komisjon kehtestab igal aastal tööprogrammi artikli 20 lõikes 2 osutatud korras. II PEATÜKK PROGRAMMIGA SEOTUD TEGEVUS Artikkel 7 Side- ja teabevahetussüsteemid 1. Komisjon ja osalevad riigid tagavad lõikes 2 osutatud side- ja teabevahetussüsteemide toimimise. 2. Side- ja teabevahetussüsteemid on: a) ühine teabevõrk/ühine süsteemiliides (CCN/CSI); b) arvutipõhine transiidisüsteem (CTS); c) tariifisüsteemid, eriti andmelevisüsteem (DDS), kombineeritud nomenklatuur (CN), ühenduse integreeritud tariifi (TARIC) käsitlev teabesüsteem, Euroopa siduva tariifiinformatsiooni süsteem (EBTI), tariifikvootide ja seire süsteem (TQS), maksupeatamiste teabesüsteem (SUSPENSIONS), näidiste käitlemise süsteem (SMS), töötlemisprotseduuride teabesüsteem (ISPP), Euroopa keemiliste ainete tolliloetelu (ECICS) ja registreeritud eksportijate süsteem (REX); d) turvalisust suurendavad süsteemid, mis on esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. aprilli 2005. aasta määruses (EÜ) nr 648/2005 (millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) [6] sealhulgas ühenduse riskijuhtimise süsteem, ekspordi kontrollisüsteem (SCE), impordi kontrollisüsteem (SCI) ning volitatud ettevõtjate süsteem (AEO); e) uued ühenduse õigusaktide alusel loodud tolliga seotud side- ja teabevahetussüsteemid (sealhulgas elektroonilised tollisüsteemid), mis on sätestatud artiklis 6 osutatud tööprogrammis. 3. Side- ja teabevahetussüsteemide komponendid, mille eest vastutab ühendus, on riistvara, tarkvara ja võrguühendused, mis on kõigi osalevate riikide jaoks ühised. Komisjon sõlmib ühenduse nimel vajalikud lepingud kõnealuste komponentide toimimise tagamiseks. 4. Side- ja teabevahetussüsteemide komponendid, mille eest ühendus ei vastuta, on kõnealustesse süsteemidesse kuuluvad liikmesriikide andmebaasid, ühenduse komponentide ja muude komponentide vahelised võrguühendused ning tark- ja riistvara, mida osalevad riigid peavad vajalikuks, et neid süsteeme saaks täiel määral kasutada kogu nende haldusalas. Osalevad riigid tagavad ühenduse vastutusalasse mittekuuluvate komponentide toimimise ning nende koostalitlusvõime ühenduse vastutusel olevate komponentidega. 5. Komisjon kooskõlastab koos osalevate riikidega lõikes 2 nimetatud süsteemide ja infrastruktuuri komponentide loomise ja toimimise neid aspekte, mis on vajalikud, et tagada nende süsteemide ja infrastruktuuri toimivus, vastastikune ühitatavus ja pidev täiustamine, olenemata sellest, kas komponendid kuuluvad ühendusele või mitte. Komisjon ja osalevad riigid teevad parima, et järgida sel eesmärgil kindlaksmääratud ajakavasid ja tähtpäevi. 6. Komisjon võib teha ühise teabevõrgu/ühise süsteemiliidese (CCN/CSI) kättesaadavaks muudele asutustele nii tolliga seotud kui ka tollivälistel eesmärkidel. Seonduvate kulude katmiseks võidakse vajada rahalist toetust. Artikkel 8 Võrdlusuuringud Võrdlusuuringutega seotud tegevust töömeetodite ning parimate tavade kindlaksmääramiseks kasutavate kokkulepitud näitajate kaasamist hõlmavate menetluste ja protsesside võrdlemise vormis võib korraldada kahe või enama osaleva riigi vahel. Artikkel 9 Seminarid ja töörühmad Komisjon ja osalevad riigid korraldavad koostöös seminare ja töörühmi ning tagavad selliste seminaride ja töörühmade töö tulemuste levitamise. Artikkel 10 Projektirühmad ja juhtrühmad Komisjon võib koostöös osalevate riikidega moodustada projektirühmi, mis vastutavad kindla ajavahemiku jooksul täitmist vajavate konkreetsete ülesannete täitmise eest, ning juhtrühmi, mille tegevus on kooskõlastava iseloomuga. Artikkel 11 Tööalased külastused 1. Osalevad riigid korraldavad ametnikele tööalaseid külastusi. Sellised külastused ei tohi olla pikemad kui üks kuu. Iga selline külastus peab keskenduma konkreetsele ametialasele valdkonnale ning asjaomased ametnikud ja asutused peavad selle piisavalt ette valmistama ja seda hiljem hindama. Külastus võib olla seotud kas tavategevusega või siis suunatud konkreetsetele prioriteetsetele meetmetele. 2. Osalevad riigid võimaldavad külastavatel ametnikel osaleda tõhusalt vastuvõtva tolliasutuse töös. Selleks tuleb neid volitada täitma neile usaldatud kohustustest tulenevaid ülesandeid. Kui asjaolud nõuavad ja eriti, et võtta arvesse iga osaleva riigi õigussüsteemi erinõudmisi, võivad osalevate riikide pädevad asutused nimetatud volitusi piirata. 3. Tööalase külastuse ajal kannavad ametnikud oma ülesannete täitmisel samasugust vastutust kui vastuvõtvate asutuste ametnikud. Külastavate ametnike suhtes kehtivad samad ametialast konfidentsiaalsust käsitlevad eeskirjad, mis vastuvõtjariigi ametnike suhtes. Artikkel 12 Koolitus 1. Osalevad riigid hõlbustavad koostöös komisjoniga koostööd siseriiklike koolitusasutuste vahel, eelkõige järgneva kaudu: a) kehtestavad õppestandardid, arendavad edasi olemasolevaid koolitusprogramme ning vajaduse korral olemasolevaid koolituskavasid ja uusi kavasid, kasutades e-õpet erinevaid tollieeskirju ja -protseduure käsitleva põhikoolituse jaoks, et ametnikud omandaksid vajalikud ametialased oskused ja teadmised; b) vajaduse korral edendavad ja tagavad juurdepääsu tollialastele koolituskursustele kõikide osalevate riikide ametnikele, kui osalevad riigid pakuvad selliseid kursusi oma ametnikele; c) vajaduse korral tagavad ühiseks tollialaseks e-õppeks ning ühise tollialase e-õppe haldamiseks vajaliku infrastruktuuri ja vahendid. 2. Osalevad riigid kaasavad vajaduse korral lõike 1 punktis a osutatud ühiselt kehtestatud e-õppe kavad oma siseriiklikesse koolitusprogrammidesse. Osalevad riigid tagavad, et nende ametnikud saavad ühiste koolitusprogrammide alusel ametialaste oskuste ja teadmiste omandamiseks vajalikku alg- ja täiendõpet. Osalevad riigid edendavad ametnikele suunatud keeleõpet, et tagada piisav võõrkeeleoskus, mis võimaldaks neil programmis osaleda. Artikkel 13 Järelevalvemeetmed 1. Komisjon otsustab koostöös liikmesriikidega, milliste ühenduse tollialaste õigusaktide konkreetsete valdkondade suhtes võidakse järelevalvet kohaldada. 2. Järelevalvega tegelevad komisjoni ametnikest ja liikmesriikide tolliametnikest moodustatud töörühmad. Kõnealused rühmad külastavad valdkonnapõhist või piirkondlikku lähenemisviisi järgides erinevaid tolliasutusi ühenduse tolliterritooriumil. Nad analüüsivad tolli töötavasid eri riikides, selgitavad välja võimalikud raskused eeskirjade rakendamisel ning esitavad vajaduse korral soovitusi nii ühenduse eeskirjade kui ka töömeetodite kohandamiseks, et parandada tollimeetmete üldist tulemuslikkust. Töörühmade aruanded edastatakse liikmesriikidele ja komisjonile. Artikkel 14 Osalemine programmi tegevusvaldkondades Rahvusvahelised organisatsioonid, kolmandate riikide asutused ja ettevõtjad ning neid ühendavad organisatsioonid võivad osaleda programmi raames korraldatavas tegevuses, kui sellest on kasu artiklites 4 ja 5 osutatud eesmärkide saavutamisel. Artikkel 15 Teabe jagamine Komisjon arendab koostöös osalevate riikidega programmitegevusest tuleneva teabe jagamist. III PEATÜKK FINANTSSÄTTED Artikkel 16 Finantsraamistik 1. Programmi rakendamise lähtesumma ajavahemikus 1. jaanuarist 2008 kuni 31. detsembrini 2013 on 323800000 eurot. 2. Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad iga-aastased assigneeringud mitmeaastase finantsraamistiku piires vastavalt 17. mail 2006. aastal Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel sõlmitud eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe punktile 37. Artikkel 17 Kulud 1. Programmi rakendamiseks vajalikud kulud jaotatakse ühenduse ja osalevate riikide vahel vastavalt lõigetele 2–5. 2. Ühendus kannab järgmised kulud: a) artikli 7 lõikes 3 sätestatud ühenduse vastutusalasse kuuluvate side- ja teabevahetussüsteemide komponentide ostu-, arendus-, paigaldus- ja hoolduskulud ning igapäevase kasutamisega kaasnevad kulud; b) osalevate riikide ametnike reisi- ja elamiskulud seoses võrdlusuuringute, tööalaste külastuste, seminaride ja töörühmade, projektirühmade ja katserühmade ning koolituse ja järelevalvemeetmetega; c) seminaride ja töörühmade korralduskulud; d) välisekspertide ning artiklis 14 osutatud osalejate osalemisega seotud reisi- ja elamiskulud; e) kõigile osalevatele riikidele ühiste koolitussüsteemide ja -moodulite ostu, arendamise, sisseseadmise ja hooldusega seotud kulud; f) artikli 1 lõike 2 punktis h osutatud muude meetmetega seotud kulud kuni programmi üldkuludest maksimaalselt 5 % moodustava osa ulatuses. 3. Osalevad riigid kannavad järgmised kulud: a) artikli 7 lõikes 4 osutatud ühenduse väliste side- ja teabevahetussüsteemide komponentide ostu-, arendus-, paigaldus-, hooldus- ning igapäevase kasutamisega kaasnevad kulud; b) ametnike alg- ja täiendõppega ning eelkõige nende keeleõppega seotud kulud. 4. Osalevad riigid teevad komisjoniga koostööd, et tagada assigneeringute kasutamine usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte kohaselt. Komisjon määrab nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust [7] (edaspidi "finantsmäärus"), kohaselt kindlaks kulude hüvitamise eeskirjad ning teavitab nendest osalevaid riike. 5. Programmi rahalised vahendid võivad katta ka vahetult programmi juhtimiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks vajalike ettevalmistustööde, järelevalve, kontrolli, auditi ja hindamisega seotud kulusid, eelkõige uuringute, kohtumiste, teavitamis- ja avaldamismeetmetega seotud kulusid, samuti kulusid, mis on seotud teabevahetuseks väljatöötatud arvutivõrkudega ning kogu muu tehnilise ja haldusabiga, mida komisjon võib kasutada programmi juhtimiseks. Artikkel 18 Finantsmääruse kohaldatavus Finantsmäärus on kohaldatav kõikide toetuste suhtes, mis on antud kooskõlas käesoleva otsusega finantsmääruse VI jaotise tähenduses. Toetuste kohta tuleb sõlmida eelnevalt kirjalik leping kooskõlas finantsmääruse artikliga 108 ja selle määruse alusel vastu võetud rakenduseeskirjadega, millega abisaaja kinnitab nõustumist sellega, et talle eraldatud vahendite kasutamist kontrollib kontrollikoda. Artikkel 19 Finantskontroll Rahastamisotsuste ja käesolevast otsusest tulenevate kokkulepete ja lepingute suhtes kohaldatakse finantskontrolli ja vajaduse korral kohapealset kontrolli, mille viivad läbi komisjon, sealhulgas Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF), ja kontrollikoda. Kontrollimised võib läbi viia neist eelnevalt ette teatamata. IV PEATÜKK MUUD SÄTTED Artikkel 20 Komitee 1. Komisjoni abistab "komitee "Toll 2013"" (edaspidi "komitee"). 2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid. Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõike 3 tähenduses määratakse kolm kuud. Artikkel 21 Järelmeetmed Komisjon ja osalevad riigid teostavad pidevalt ühist programmi järelevalvet. Artikkel 22 Vahe- ja lõpphindamine 1. Programmi vahe- ja lõpphindamise eest vastutab komisjon, kasutades selleks lõikes 2 osutatud aruandeid ja muud asjakohast teavet. Programmi hinnatakse artiklites 4 ja 5 sätestatud eesmärkide alusel. Vahehindamine käsitleb programmiperioodi keskpaigaks saavutatud tulemusi tulemuslikkuse ja tõhususe seisukohast ning programmi esialgsete eesmärkide jätkuvat asjakohasust. Samuti hinnatakse rahaliste vahendite kasutamist ning järelmeetmete ja rakendamise kulgu. Lõpphindamisel keskendutakse programmi meetmete tõhususele ja tulemuslikkusele. 2. Osalevad riigid esitavad komisjonile järgmised hindamisaruanded: a) enne 1. aprilli 2011 programmi asjakohasust, tulemuslikkust ja tõhusust käsitleva vahehindamisaruande; b) enne 1. aprilli 2014 lõpphindamisaruande, mis keskendub muu hulgas programmi tulemuslikkusele ja tõhususele. 3. Lõikes 2 osutatud hindamisaruannete ning muu asjakohase teabe alusel esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule järgmised hindamisaruanded: a) enne 1. augustit 2011 vahehindamisaruande ja teatise programmi jätkumise vajalikkuse kohta; b) enne 1. augustit 2014 lõpphindamisaruande. Nimetatud aruanded saadetakse teavitamise eesmärgil Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. Artikkel 23 Kehtetuks tunnistamine Otsus nr 253/2003/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2008. Siiski kohaldatakse nimetatud otsuse alusel võetavate meetmetega seotud rahaliste kohustuste suhtes kuni nende lõppemiseni jätkuvalt nimetatud otsust. Artikkel 24 Jõustumine Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Otsust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2008. Artikkel 25 Adressaadid Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele. …, Euroopa Parlamendi nimel president Nõukogu nimel eesistuja [1] ELT C 324, 30.12.2006, lk 78. [2] Euroopa Parlamendi 12. detsembri 2006. aasta seisukoht. [3] ELT L 36, 12.2.2003, lk 1. Otsust on muudetud otsusega nr 787/2004/EÜ (ELT L 138, 30.4.2004, lk 12). [4] ELT C 139, 14.6.2006, lk 1. [5] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11). [6] ELT L 117, 4.5.2005, lk 13. [7] EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 1995/2006 (ELT L 390, 30.12.2006, lk 1). --------------------------------------------------