Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52006AE1565

    Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Komisjoni teatis — ELi uuendatud turismipoliitika: partnerluse edendamiseks Euroopa turismis KOM(2006) 134 lõplik

    ELT C 325, 30.12.2006, p. 11–15 (ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, NL, PL, PT, SK, SL, FI, SV)

    30.12.2006   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 325/11


    Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal “Komisjoni teatis — ELi uuendatud turismipoliitika: partnerluse edendamiseks Euroopa turismis”

    KOM(2006) 134 lõplik

    (2006/C 325/04)

    17. märtsil 2006 otsustas Euroopa Komisjon vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklile 262 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgnevas küsimuses: “Komisjoni teatis – ELi uuendatud turismipoliitika: partnerluse edendamiseks Euroopa turismis”

    Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutava ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsiooni arvamus võeti vastu 14. novembril 2006. Raportöör oli hr Mendoza ja kaasraportöör oli hr Barros Vale.

    Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 431. istungjärgul 13.–14. detsembril 2006 (14. detsembri istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 75, vastu hääletas 6, erapooletuks jäi 14.

    1.   Järeldused ja soovitused

    1.1

    Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tervitab ja kiidab heaks komisjoni teatise “ELi uuendatud turismipoliitika: partnerluse edendamiseks Euroopa turismis” ja toetab komisjoni lubadust selgelt tugevdada turismipoliitikat ja -strateegiat paaril järgmisel aastal.

    1.2

    Komitee hindab komisjoni jõupingutust teha lühikokkuvõte arvukatest dokumentidest, arvamustest ja aruteludest. Tulemus on uuendatud turismipoliitika üldsusele mõeldud rahuldav ja selge kirjeldus.

    1.3

    Komisjonil teeb õigesti, sidudes uue turismipoliitika uuendatud Lissaboni strateegiaga ning püstitades selle eesmärkideks konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse parendamise.

    1.4

    Samuti toetame komisjoni teatises määratletud väljakutseid ja nende saavutamiseks kavandatud vahendeid. Pakutud lähenemises kaasatakse kõik osalejad eri koostöömeetodite ja konkurentsikoostöö kaudu ning sellist kaasatust loetakse uuendatud turismipoliitika nurgakiviks.

    1.5

    Komitee on seisukohal, et komisjoni katse viia kõnealune uuendatud poliitika ellu koostöö, uute toetusmeetmete ja sidusrühmade kooskõlastamise kaudu, on kohane, kuid leiab, et konkreetne lähenemine ja rakendamisvahendid tuleksid täielikumalt välja arendada. Ettevõtluse peadirektoraat peab etendama aktiivsemat rolli ning juhtima paljude üleeuroopaliste algatuste rakendamist.

    1.6

    Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee teeb veelkord ettepaneku ja soovitab kõnealust koostööpoliitikat edasi arendada Euroopa Turismiameti moodustamise ning Euroopa Turismiagentuuri asutamise võimaluste kaalumise kaudu.

    1.7

    Komitee tunneb heameelt komisjoni kavatsuse üle parandada kättesaadavate rahaliste vahendite kasutamist, kuid on vaja ettepanekut programmi kohta täpselt määratletud turismieesmärkide rakendamiseks. Sotsiaalturismi valdkonna konkreetse näite varal on komitee seisukohal, et juba on olemas piisavad võimalused kogemuste piiriülese kogumise algatamiseks katseprojekti vormis.

    1.8

    Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee paneb suuri lootusi praegu koostatava Euroopa turismialase tegevuskava Agenda 21 osas tehtavale tööle. Tegemist on dokumendiga, mis peaks jätkusuutlikkuse üldpoliitika Euroopa turismis lõpule viima ja seda tugevdama. Heade tavade andmebaaside loomist seoses nii jätkusuutlikkuse kui teiste teguritega, nagu turismi kvaliteet, loovus ja konkurentsivõime, peetakse asjakohasteks vahenditeks, mida komisjon peaks edendama.

    1.9

    Statistikaga seoses soovitab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee moodustada turismi seirekeskuste võrgustiku, mis ei anna ainult valdkondlikku teavet, vaid ka strateegilise ja tulevikku vaatava visiooni ning mis prognoosib tulevikus võetavaid meetmeid.

    1.10

    Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on valmis jätkama turismialast tööd vastavalt komisjoni teatises sätestatule ning kutsub teisi Euroopa Liidu institutsioone, liikmesriike, kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi ning sektori sidusrühmi — äriühinguid ja ametiühinguid — ning üldsust mõistma ja toetama turismi kui üleüldist õigust ja Euroopa tuleviku suhtes strateegilise tähtsusega majandustegevust.

    2.   Komisjoni teatis

    Et paremini hinnata ja mõista, mida komisjon soovib kõigile Euroopa osalejatele ja institutsioonidele teatada, teeme teatisest ja selle põhipunktidest lühikese kokkuvõtte.

    2.1   Turism ja uuendatud Lissaboni strateegia

    2.1.1

    Majanduskasvu ja tööhõive sõlmküsimused. Komisjoni teatise punktis 1 seotakse Euroopa uus turismipoliitika uuendatud Lissaboni strateegia elluviimise vajadusega. Teatises tunnustatakse selgesõnaliselt turismi praegust tähtsat rolli töökohtade säilitamisel ja loomisel ning turismi loetakse õigustatult majandustegevuseks, mille panus täistööhõivesse võib jätkuda ja isegi suureneda. Komisjoni teatises analüüsitakse sektori struktuuri ning juhitakse tähelepanu sektori arenguga seotud teenuste ja elukutsete mitmekesisusele ning üliväikeste, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete turismi antavale suurele panusele. Teatises märgitakse, et turismi erijooned soodustavad töökohtade paindlikkust, eiramata vajadust kompenseerivate meetmete järele, tagamaks tööhõive stabiilsuse ja kvaliteedi kõnealuses sektoris.

    Nagu komisjon märgib, etendab turism põhirolli Euroopa piirkondlikus arengus ning jätkusuutlikkuse teguril on positiivne mõju erinevatele majandus- ja sotsiaalvaldkondadele. Sellega seoses on komisjoni praegu ettevalmistatav algatus Euroopa turismialane tegevuskava Agenda 21 kindlasti kohane juhis ja vahend turismi säästva arengu tagamiseks.

    Teine tegur, mida seoses turismi panusega Lissaboni strateegiasse meeles pidada, on ELi laienemine ja selle positiivne mõju töökohtade loomisele ja majanduskasvule.

    Kuid seda kõike on võimalik saavutada ainult kõigi era- ja avaliku sektori osalejate osaluse ning koostööga igal tasandil, mis on komisjoni kavandatava Euroopa uuendatud turismipoliitika nurgakivi.

    2.1.2

    Turismiga seotud sõlmküsimused. Komisjoni teatises esitatakse mitmesugused Euroopa turismiga seotud üldised sõlmküsimused, mille on tekitanud suured muutused Euroopa ja maailma ühiskonnas.

    Esimene sõlmküsimus on seotud rahvastiku struktuuriga, milles toimuvad järsud muutused, nii et palju suurem arv inimesi — eelkõige üle 50-aastaseid inimesi — reisib ning turism peab kohanema nimetatud rahvastikurühma uute nõudmistega.

    Teine oluline sõlmküsimus on maailma tasandil tekkivad uued sihtkohad, mistõttu tuleb tooted ja teenused kohandada uue turuolukorraga.

    Lõpuks on vaja, et turism areneks säästvates majanduslikes, sotsiaalsetes ja keskkonnaalastes ning kultuuritingimustes.

    Komisjoni teatises märgitakse, et konkurentsi parandamine on kohane viis kõnealuste sõlmküsimuste lahendamiseks, et täita Lissaboni strateegia eesmärgid.

    2.1.3

    Dialoog ja partnerlus. Komisjoni teatises toetatakse dialoogi ja partnerlust kõigi osalejate vahel konkurentsivõime suurendamise eesmärgi saavutamiseks. Kõik partnerluses osalejad igal tasandil on vajalikud ja turismi valdkonna meetmetes kesksel kohal.

    2.2

    Euroopa uuendatud turismipoliitika. Komisjon teeb teatises ettepaneku võtta Euroopa uuendatud turismipoliitika vastu eesmärgiga parandada konkurentsivõimet ning luua jätkusuutlikel tingimustel rohkem ja paremaid töökohti nii Euroopas kui maailmas. Eesmärgi saavutamine nõuab dialoogi, kooskõlastamist ja koostööd kõigil tasanditel.

    2.2.1

    Turismi mõjutavad põhimeetmed. Komisjoni teatises esitatakse kolme liiki meetmed:

    parem õiguslik reguleerimine laiendatud mõjuhindamise, uute õigusloomeettepanekute sõelumise ja olemasolevate õigusaktide lihtsustamise teel;

    kõigi turismi mõjutavate ühenduse poliitikavaldkondade kooskõlastamine ning kõigi asjaomaste pooltega konsulteerimine ja nende kaasamine interaktiivsesse dialoogi;

    ELi erinevate kättesaadavate rahaliste vahendite parem kasutamine: Euroopa Regionaalarengu Fond, ühekuuluvusfondid, Euroopa Sotsiaalfond, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond ja teised, mis võivad hoogustada turismi säästvat arengut.

    Komisjoni teatises tehakse ettepanek usaldada nii avaliku kui ka erasektori algatuste kooskõlastamisel põhiülesanded komisjoni enda eriosakondadele. Need hõlmavad eelkõige interaktiivse teabe säilitamist turismisektoris ja koostöö saavutamist kõigi osalejate vahel nii, et turism saaks kasu ühenduse kõigist rahalistest vahenditest.

    2.3

    Säästva turismi edendamine. Komisjoni teatises loetakse Euroopa turismialase tegevuskava Agenda 21 ettepaneku koostamist Euroopa uuendatud turismipoliitika kujundamise hädavajalikuks aspektiks. Ettepaneku koostamine on käimas ning see on kavas lõpetada 2007. aastal.

    Kuni kõnealuste strateegiliste jõupingutuste lõpetamiseni näeb komisjon ette erinevate erimeetmete viivitamatu rakendamise. Eriti väärivad märkimist meetmed heade turismitavade vahetuse soodustamiseks seoses erinevate küsimustega, nagu kättesaadavus ja jätkusuutlikkus, sport, kultuur, majanduslik taastumine, ELi laienemine, avaliku ja erasektori koostöö ja sotsiaalturism Euroopas, mida on käsitletud vähemalt seitsmes Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee omaalgatuslikus arvamuses.

    2.4

    Turismi tuntuse ja nähtavuse edendamine. Komisjoni teatises tehakse ettepanekuid eri valdkondade põhipoliitika kohta turismi strateegilise tähtsuse parandamiseks Euroopa üldpoliitikas. Sealhulgas:

    turismistatistika, eelkõige turismi satelliitkontode kättesaadavuse parandamine;

    Euroopa turismisihtkohtade edendamise jätkamine, näiteks komisjoni selleks otstarbeks loodud internetiportaali kaudu, millest saab lähiajal kahtlemata väärtuslik vahend turismitoodete, kultuuri- ja spordiürituste ning mitmesuguste reklaamivõimaluste edendamisel;

    turismi kui ühise eesmärgi nähtavuse parandamine erinevate ühismeetmete kaudu liikmesriikidega, sealhulgas turismi aastafoorumi korraldamine, mida on korraldatud alates 2002. aastast. Komisjon väljendab selget kavatsust jätkata jõupingutusi oma ettepanekute ja järelduste avaldamiseks või lihtsalt sektori murettekitavate küsimuste arutamiseks. Samuti tuleb märkida, et nõukogu iga eesistumisperioodi jooksul on võetud mitmesuguseid meetmeid turismi nähtavuse ja tähtsuse suurendamiseks Euroopas.

    2.5   Teatise järeldus

    Komisjoni teatis lõpeb põhilise tähelepanekuga, et seoses turismipoliitika vastuvõtmise ja praktilise rakendamisega on vaja täielikku koostööd kõigi avaliku ja erasektori osalejate vahel. Veel kord — kõikidel tasanditel koostöö rajamise soovitus on eeltingimus konkurentsivõime parandamiseks, mis tagab pikemas perspektiivis Euroopa jätkusuutliku turismisektori. Komisjoni eesmärk teatise esitlemisel on seega üsna selge.

    3.   Üldised märkused

    3.1

    Turism esineb teenitult kõigi Euroopa institutsioonide nii strateegilistes kui ka tehnilistes dokumentides, kuid ei ole veel kaugeltki kooskõlas oma praeguse tähtsusega majandustegevusena ja oma tulevikupotentsiaaliga Euroopas. Selle roll ületab üksnes majanduslikud kaalutlused, kuna hõlmab silmapaistvaid sotsiaalseid ja kultuurilisi tegureid ning Euroopa kodanike pärandi ja integratsiooniga seotud küsimusi, arvestades, et turism on valdkondadeülene sektor, mis mõjutab paljusid strateegiaid, poliitikavaldkondi ja ühenduse meetmeid.

    3.2

    On oluline juhtida tähelepanu sellele, et ehkki turism ei ole praegu Euroopa Liidu ühine poliitika, esitavad mitmed Euroopa institutsioonid siiski meetmeid ja tegevusi, mis mõjutavad turismi või kasutavad seda mõnede ELi põhieesmärkide saavutamise vahendina. Vastuvõtmise ootel uus põhiseaduse leping kujutab endast edasist sammu riikliku poliitika täiendava ja kooskõlastava rolli tunnustamisel ettevõtete konkurentsivõime edendamiseks ja turismi majandusliku mõõtme tunnustamiseks.

    3.3

    Erinevad Euroopa institutsioonid on turismiga seoses teinud järgmist:

    Euroopa Parlament on võtnud vastu rea väga erinevaid resolutsioone turismi ning selle mõju kohta tööhõivele ja majandusele, näiteks resolutsioon turismi ja arengu kohta ning resolutsioon Euroopa säästva turismi uute väljavaadete ja sõlmküsimuste kohta;

    Euroopa Liidu Nõukogu on käsitlenud turismi mitmetes järeldustes ja tegevuskavades, peamiselt selleks, et rõhutada vajadust jätkusuutlikkuse, konkurentsi ja töökohtade loomise järele turismis. Eriti väärivad märkimist nõukogu 7. juuli 2006. aasta järeldused, mis puudutavad komisjoni teatist ELi uuendatud turismipoliitika kohta ja milles tervitatakse teatist ning kutsutakse komisjoni üles võtma aktiivne roll erinevate poliitikavaldkondade kooskõlastamisel;

    Euroopa Komisjon on avaldanud mitmeid teatisi, kutsunud kokku, tugevdanud ja juhtinud Euroopa turismifoorumeid, korraldanud konverentse mitmesugustel teemadel, nagu sotsiaalturism ja Euroopa turismi tegevuskava Agenda 21, ning korraldanud mitmeid muid tegevusi;

    Regioonide Komitee on koostanud arvamusi, näiteks komisjoni teatiste kohta “Koostöö Euroopa turismi tuleviku nimel” ja “Euroopa turismi jätkusuutlikkuse põhisuunad”;

    Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on alati huvitunud ja huvitub jätkuvalt turismiga seotud küsimustest, nagu tõendavad alates 1999. aastast vastu võetud 11 arvamust, komitee aktiivne osalemine erinevatel komisjoni poolt kokku kutsutud Euroopa turismifoorumitel ning tema osalemine arvukatel turismi erinevaid aspekte käsitlevatel üritustel, nt ülemaailmse turismipäeva tähistamine 2005. aastal Brüsselis ja 2006. aastal Leónis, ja niisuguste ürituste propageerimine. Erilist huvi pakub Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning teiste organite koostöö kõigi algatuste alal, mis nad seoses turismiga on käivitanud.

    3.4

    Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee käesoleva arvamuse eesmärk ei ole ainult kriitiliselt hinnata komisjoni teatist ja teha sellele järgnenud arutelust tulenevaid asjaomaseid soovitusi, vaid ka analüüsida olemasolevaid algatusi ja teha konkreetseid ettepanekuid. Seega, ehkki teatisele antakse positiivne hinnang, püütakse arvamuses keskenduda konkreetsetele meetmetele, mis üheskoos moodustavad turismipoliitika. Ehkki Euroopa praegune poliitika ei tegele otseselt turismiga, on sellel turismi arengule oluline mõju: isikute, teenuste ja kaupade vaba liikumine, transport, keskkond jne. Kõik nimetatud meetmed tuleb kaasata konkurentsivõimelise ja säästva turismipoliitika ülesehitamisse.

    3.5

    Üldiselt on arvamuse sõnum järgmine:

    turism on iga kodaniku õigus, nagu on sätestatud ülemaailmses turismieetika koodeksis, ja see eeldab heade tavadega vastavuses olemise kohustust;

    see on õigus, mis loob samuti otsest ja kaudset jõukust ja kasu, eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, ning on seega Euroopa jaoks strateegiline tegevusala, mis on osutunud usaldusväärseks;

    kõnealuse sektori ettevõtjate pakutavate teenuste kvaliteet ning tarbijate kohalikele kogukondadele suunatud vastutus on väärtused, mille peame sektori jätkuva olemasolu huvides säilitama;

    turismil on või peaks olema positiivne mõju kohalikule ja piirkondlikule majandusele ning sotsiaal-, kultuuri- ja keskkonnatingimustele ning seega on turism teiste kultuuride ja erinevate olemis- ja tegutsemisviiside mõistmise ja piirkondliku koostöö vahend;

    turism on dünaamiline sektor ja oluline tööhõiveallikas nüüd ja tulevikus, millel on potentsiaal luua kvaliteetseid, stabiilseid töökohti, millega kaasnevad sotsiaalsed õigused;

    turism ei jää puutumata probleemidest, nagu ülerahvastatus või hooajalisus, mis viivad konkurentsivõime kadumiseni;

    usume, et vajadus Euroopa turismi tegevuskava Agenda 21 järgi on selge ja ambitsioonikate eesmärkidega;

    Euroopa turismimudel on sisemine vajadus ja võiks moodustada globaalse võrdlusaluse juhul, kui see ei põhine mitte reeglitel, vaid kvaliteedi, jätkusuutlikkuse ja ligipääsetavuse väärtustel, mida võtavad vabalt arvesse nii turismi sihtkohad kui kõik sidusrühmad;

    Euroopa turismimudeli aluseks on ning seda täiendavad sihtkohtade mitmekesisus, erinevad lähenemisviisid turismile ning turismi erivormid;

    Euroopa turismimudel, mida me toetame, on tõhus vahend rahu ja inimestevahelise mõistmise edendamiseks.

    4.   Konkreetsed märkused

    4.1

    Komisjoni teatises antakse üldülevaade Euroopa uuendatud turismipoliitika alustest, sõlmküsimustest, strateegiatest, põhimeetmetest ja üldisest toimemehhanismist. Kõige selle koondamine üsna lühikesse teatisesse hõlmas kindlasti palju tööd, et kogu materjal kokku võtta, ning nõudis paljude dokumentide, arvamuste ja arutelude analüüsi. Tuleb rõhutada, et lõppeesmärk ühiskonda selgelt teavitada komisjoni peamistest turismialastest seisukohtadest ning meetmetest, mida on selles keerulises valdkonnas vaja võtta, on saavutatud.

    4.2

    Uuendatud turismipoliitika toetuseks teatises esitatud argumendid näivad kohased, kuivõrd need põhinevad uuendatud Lissaboni strateegial ja selle kahel põhiteljel — majanduskasvul ja tööhõivel. Kui kõnealuste eesmärkide saavutamine on ühenduse üldstrateegia, tähendab turismi panuse määratlemine nimetatud strateegiasse kindlasti selle rolli tugevdamist ja õige aluse loomist selle arendamiseks.

    4.3

    Võib-olla olnuks kasulik komisjoni teatises analüüsida turismi rolli ühenduse peamistes deklaratsioonides ning Euroopa põhiseaduse lepingus, püüdes näha, kuidas praegune turismipoliitika on nimetatud dokumentides määratletud ja milline on Euroopa uuendatud turismipoliitika tähtsus. Ei tohiks unustada, et liikmesriigid ja piirkonnad on korduvalt osutanud, et nad soovivad säilitada oma vastutuse turismi eest, kuid lubavad Euroopa Liidul võtta siiski kiirendava rolli teatavates ühist huvi pakkuvates valdkondades, et parandada Euroopa turismisektori konkurentsivõimet. Üks praegune rakendatav ja täiustatav nõue on näiteks Euroopat turismi sihtkohana propageeriva internetiportaali loomine ja haldamine. Ajal, mil sisepiirid muutuvad üha umbmäärasemaks, on vaja ühismeetmeid.

    4.4

    Komisjoni mainitud sõlmküsimused on kahtlemata kõige olulisemad, millega turismi lähikümnenditel silmitsi peab seisma. Nimekiri oleks võinud olla pikem, kuid kindlasti on peamine sõlmküsimus — konkurentsivõime parandamine — piisavalt lai, et olla aluseks teiste oluliste sõlmküsimuste käsitlemisele, nagu näiteks kvaliteedi tõstmine, hooajalisuse vähendamine või turismitööstuses tegutsevate inimeste oskuste parandamine. Turismisektoris töötavate inimeste kutseõpe ja kvalifikatsiooni parandamine on eriti oluline elukestva õppe integreeritud programmi raames. Nii muudetakse turismisektor konkurentsivõimelisemaks ja tagatakse kvaliteetsed teenused.

    4.5

    Komisjoni teatises kutsutakse korduvalt üles koostööle ja nagu näidatud pealkirjas, peaks partnerluse tugevdamine olema uuendatud turismipoliitika tähtis element ja tunnus. Eriti oluline on rõhutada partnerluskokkulepetesse kaasatavate ametiühingute ja tööandjate organisatsioonide rolli ning paluda neil osaleda kõigis aruteludes ja kõigil foorumitel ning üldmeetmete rakendamisel turismisektori täiustamiseks. Samuti oleks kasulik luua kõigi huvirühmade koostöö osana heade turismitavade andmebaas kui tulemuslike kogemuste vahetamise mehhanism. Samamoodi oleks kasulik edendada turismi sihtkohtade ja linnade alalisi võrgustikke, mida ajendab tegutsema ühine eesmärk parandada konkurentsivõimet. Komitee tervitab “Euroopa parimate sihtkohtade” kasutuselevõttu ning nõuab tungivalt, et nimetatud idee hõlmaks sotsiaal- ja töösuhete asjakohast haldamist ning ametiühingute ja tööandjate organisatsioonide osalemist valitud sihtkohas.

    4.6

    Komisjon kohustub rakendama kõnealust uut poliitikat koostöö, uute toetavate erimeetmete ja osalejate vahelise kooskõlastamise alusel. Siiski võib osutuda vajalikuks põhjalikumalt kirjeldada kõnealuse kolme lähenemise rakendamise tegelikke viise. Komitee arvates etendab ettevõtluse peadirektoraat põhirolli kõigi nimetatud Euroopa turismi otseselt või kaudselt mõjutavate poliitikavaldkondade kooskõlastamisel, kuid komisjoni otsustada on, milline organ peaks kooskõlastamise eest vastutama. Samuti on komitee arvamusel, et komisjonil peaks olema aktiivsem roll üleeuroopaliste algatuste kasutuselevõtmisel. Just siinkohal on Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee mitmel juhul teinud ettepaneku asutada Euroopa Turismiamet ja kaaluda võimalusi asutada Euroopa Turismiagentuur.

    4.7

    Komisjoni teatises tehakse põhjalikult selgeks, et konkurentsivõime tugevdamine on Euroopa turismisektori eesmärk ja vajadus. Kasvav ülemaailmne konkurents kõnealuses sektoris nõrgendab ettevõtjate kasumlikkust. Seega nõuab Euroopa juhtpositsiooni säilitamine maailma turismitööstuses tulevikus suuri jõupingutusi, et uuendada, tõsta kvaliteeti, toetada loovust ja parandada kõigi tegurite ning osalejate tootlikkust.

    4.8

    Komitee on seisukohal, et komisjoni teatises ei pöörata piisavat tähelepanu info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate rollile turismi uues arengustsenaariumis tarbijate, ettevõtete ja sektoris osalejate seisukohast. Uurimis- ja arendustegevus selliste tehnoloogiate kasutamise parandamiseks turismisektoris peab olema järgmisel paaril aastal prioriteet.

    4.9

    Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tervitab komisjoni ettepanekut parandada õiguslikku reguleerimist, kuid tuleb meeles pidada, et vähem reguleerimist ei tähenda alati paremat reguleerimist. Kui sektori tööeeskirju ja standardeid tahetakse kohandada, tuleb sotsiaalpartnerite määratletud valdkondades tugevdada kollektiivläbirääkimisi.

    4.10

    Ilmne valmisolek võtta konkreetseid meetmeid ja eelkõige parandada kättesaadavate Euroopa rahaliste vahendite kasutamist on oluline, kuid vaja on konkreetsemat teavet ning teatises täpselt määratletud Euroopa peamiste turismialaste eesmärkide rakendamiseks tuleks esitada programm. Tuleb tagada, et turismile eraldatavaid rahalisi vahendeid kasutatakse tõhusalt ja tulemuslikult eesmärkide saavutamiseks.

    4.11

    Euroopa turismialasele tegevuskavale Agenda 21 omistatud roll on komisjoni teatises eriti tähtis, kuna kõnealusest dokumendist peab saama turismi jätkusuutliku arenguga seotud strateegiate, programmide ja meetmete alus. Eeldatavasti võetakse vastu pikk ja põhjalik dokument, mis kahtlemata heidab valgust paljudele majandus-, sotsiaal- ja keskkonnaalastele küsimustele ning teemadele. Kõnealuses dokumendis tuleks hoolikalt kaaluda majanduskasvu piiride ja turismisihtkohtade kasvu jätkusuutlikku määra põhiküsimusi ning ranniku ja teiste tundlike looduslike piirkondade kaitset. Samuti peaks teatises esitama elujõulisi ja jätkusuutlikke ettepanekuid.

    4.12

    Komisjoni teatises pannakse suurt rõhku turismistatistikale, kuid seda võib olla vaja täiendada selge strateegilise ja tulevikku vaatava lähenemisviisiga uuringute abil, mille käigus selgitatakse välja suundumused, tehakse järeldusi ja nähakse ette edasine tegevus. Ühe või mitme võrgustikku kuuluva turismi seirekeskuse asutamine Euroopa tasandil võib aidata rahuldada sektori nimetatud vajadust. Turismistatistikas tuleb pöörata rohkem tähelepanu tööhõivenäitajatele.

    4.13

    Komisjoni teatises sätestatakse selgelt vajadus parandada turismi nähtavust, mõistmist ja tunnustamist Euroopa ühiskonnas. Nagu juba täheldatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamuses “Katowice deklaratsioon” ning arvamuses “Turism ja kultuur: kaks majanduskasvu tõukejõudu” ning teistes Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee dokumentides, on vaja ka teabekampaaniaid kõigi Euroopa kodanike, eelkõige noorte teavitamiseks ja motiveerimiseks.

    Brüssel, 14. detsember 2006.

    Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

    president

    Dimitris DIMITRIADIS


    Top