9.5.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 110/19

1.1

Euroopa Liidu finantsturgude täieliku integreerimise seisukohast on Euroopa Komisjoni roheline raamat olulise tähtsusega strateegiadokument. On teada, et Euroopa riikide majanduse areng ja majanduskasv on tihedalt seotud finantsturgude arengu ja integratsiooniga. Viimane tähendab ka Euroopa Liidu kolmanda faasi täielikku lõpuleviimist.

1.2

Jättes kõrvale akadeemilise arutelu küsimuse üle, kas finantsareng eelneb majandusarengule või vastupidi, on oluline rõhutada, et mis puudutab “Euroopa mudelist” erinevat anglosaksi mudelit (ja eelkõige Ameerika Ühendriikide oma), millele on iseloomulik ühelt poolt pankadele ja teiselt poolt finantsturgudele suunatud dualistlik lähenemine, siis praegu kehtivad õigusaktid ja Euroopa Liidu suund näivad küll viitavat soovile arendada meie majandussüsteemi kõnealuse kahe lähenemisviisi täieliku integratsiooni suunas.

1.3

Finantsturgude ja -asutuste põhiroll ühiskonnas on viia kokku defitsiidis ja “kasumiga töötavad” üksused, järgides ressursside tõhusa jaotamise ja ratsionaalsuse kriteeriumidel põhinevaid reegleid. Lisaks ei tohi unustada, et aus konkurents — ja ettevõtetevaheline konkurents — tekib kapitali- ja laenuturul isegi enne kui kaupade turul.

2.1

Üldist hoiuste haldamist ja eelkõige avatud investeerimisfonde reguleerivate Euroopa Liidu õigusaktide keskmes on direktiiv 85/611/EMÜ, mis moodustab raamistiku, milles sektor on viimasel ajal arenenud. Kuigi EL ei ole veel täielikult kõrvaldanud õiguslikke takistusi piiriüleste asutuste loomiselt ja toodete turustamiselt, toimib avatud investeerimisfondide turg ühtlustatud õigusraamistikus.

2.2

Avatud investeerimisfondide turg kasvab pidevalt. Viimastel aastatel on netovarade haldamise kasvumäär olnud kahekohaline. “European Fund and Asset Management Association, Investment Company Institute, and other Mutual Fund Associations” edastatud andmetel oli aastatel 1996–2005 Euroopa Liitu, Tšehhi Vabariiki, Ungarit, Poolat, Norrat ja Šveitsi hõlmava turu aastane liitkasvumäär ligi 14,5 %, suurendades netovara 1 450 miljardilt eurolt rohkem kui 4 900 miljardi euroni.

2.3

Lisas on toodid fondide arv aastate lõikes ja fondide ülemaailmne kogukapital, millest nähtub ilmselgelt, et kõnealune nähtus on tõusuteel nii fondide arvu kui hallatavate mahtude poolest.

2.4

EMSK arvab, et hoolimata raskustest on avatud investeerimisfondide kasvupotentsiaali suurendamiseks oluline lahendada maksustamise ühtlustamise probleem. Sektori rahvusvaheliseks muutmise strateegiaid võivad mõjutada nii sisenemis- kui väljumistõkked. Väljumistõkked tekivad, kui mitteresidentidest märkijaid maksustatakse vastavalt fondi asukohariigi õigusaktidele; sisenemistõkked tulenevad märkija elukohariigi õigusaktidest.

2.5

Peaaegu kõikides Euroopa Liidu riikides on avatud investeerimisfondide suhtes kohaldatav maksustamissüsteem inspireeritud fondiinvesteeringu neutraalsuse põhimõttest, võrreldes otseinvesteeringuga; peaaegu kõik Euroopa riigid kohaldavad fondide maksustamisel formaalse või sisulise läbipaistvuse mudelit, mille kohaselt maksustatakse investorite tulusid otse. Läbipaistvuse mudelis kohaldatakse kapitali eksportimise neutraalsuse (capital export neutrality) põhimõtet ning juhul, kui fonditulu ei maksustata kohe, maksustatakse investoreid elukohapõhimõtte alusel.

3.1

Euroopa finantstööstuse avatud investeerimisfondide keskmine suurus on alla kolmandiku Ameerika Ühendriikide vastavate fondide keskmisest suurusest; seetõttu on haldurite mastaabisääst väiksem, vähendades lõppinvestorite puhaskasumit.

3.2

Kuigi komisjoni põhieesmärk on määratleda toodete rahastamise raamistik, arvab EMSK, et investor saab kasu juhul, kui on olemas kõik finantssüsteemi reguleerivad õigusaktid (st õigusaktid toodete ja teenuste kohta).

3.3

Lisaks rõhutatakse rohelises raamatus, et teatud tööülesannete alltöövõtu korras avatud struktuuridele usaldamine võib suurendada operatsiooniriski või lisada huvide konflikte. EMSK arvates on mure põhjendatud ning selles osas tuleks võtta asjakohaseid reguleerivaid meetmeid.

3.4

Niipea, kui mingi protsess jagatakse osadeks ja delegeeritakse erinevatele organisatsioonidele, ei tekita probleeme niivõrd sellise jaotamise tehnilised aspektid, kuivõrd tasakaal, milles areneb ostja ja müüja vahelisi suhteid reguleeriv (uus) turg. Võtame näiteks finantsanalüüsi sektori. Praeguse tava kohaselt ei kaubelda finantsanalüüsiga eraldi, vaid see ühendatakse teiste, tavaliselt operatiivsete teenustega. Nii jagab väärtpaberimaakler väärtpaberite analüüse tavaliselt vastutasuks järjepideva tegevuse eest, mis põhineb komisjonitasudel, mis sisaldavad ka analüüsikulu.

3.5

Teavet (analüüsi) levitatakse järelikult tüüpilise “avalike hüvede” turuloogika järgi: antakse vajalik kogus teavet ja hind on erinevate ostjate poolt makstavate hindade summa; tegelikult maksab ostjatest siiski vaid väike osa. Tulemus on vähemasti tasakaalu rikkuv kui mitte rohkem: analüüside väljatöötamine on alatasustatud tegevus, mis õhutab arendama kõnealuse sektori mastaabisäästu koos sellest tuleneva vältimatu kvaliteedi langusega ja kalduvusega kasutada ära eelkõige huvide konfliktidest tulenevat kasu (vt näiteks Briti FSA sekkumist, mis puudutas mitterahalisi vahendustasusid (“soft commission”) maaklerite ja vara haldurite vahel). EMSK arvates tuleb kehtestada eeskirjad, et võimaluse korral vältida finantskapitaliriskide vahendamise sektoris kasutatavate hinnakujundusmehhanismide segi ajamist investeerimisriskide vahendamise/ümberkujundamise sektori hinnakujundusmehhanismidega.

A.

Kõrvaldatakse avatud investeerimisfondide esimeselt direktiivilt kolmandale direktiivile ülemineku ajal loodud fondide tunnustamist ümbritsev ebakindlus;

B.

lihtsustatakse fondide kogu ELi hõlmavate tegevuslubadega seotud teatamise korda;

C.

aidatakse kaasa komisjoni soovituste rakendamisele tuletisinstrumentide ja lihtsustatud emissiooniprospekti kasutamiseks;

D.

määratletakse täpsemalt varad, millesse avatud investeerimisfond võib investeerida.

4.1.1

Küsimusele vastamiseks tuleb teha vahet toodete rahastamise ja teenuste rahastamise vahel. Kui esimese eesmärk on määratleda praktilised vahendid finantskapitali pakkujate ja saajate ühendamiseks, siis viimase eesmärk on määratleda investorite või pakkujate nõudmistele kõige paremini kohandatud vahendid ning sobiva toote puudumisel näidata, missugused on puuduvad omadused.

4.1.2

Pangakesksete finantssüsteemide ümberkujundamine turukeskseteks süsteemideks muudab finantsvahendajate rolli, kes peavad üha enam vahendama nii riske kui finantskapitali. Riskide vahendamine on tulus tingimusel, et vahendaja oskab neid käsitleda väiksema kuluga kui investor. Seega on põhjendatud küsimus, kas õigussüsteem, mille eesmärk on riskide absoluutne vähendamine, on tõhusam kui õigussüsteem, mille eesmärk on tagada riskide vahendamise piisav tõhusus.

4.1.3

Tuleks meeles pidada, et isegi tõhusate finantsturgude kontekstis tuleks üldine investeerimisrisk ideaalis jagada kaheks: “tasuvusrisk” ja “teavitusrisk”. Esimene mõõdab investeeringu tasuvuse tegelikku volatiilsust. Viimane mõõdab tasuvusriski korrektse mõõtmise raskust (eelkõige ettevõtjalt saadava teabe puudumise tõttu). Tunnustada tuleb asjaolu, et ettevõtjate arvutatud riskipreemia tuleneb mõlemat tüüpi riskidest ning et seoseid kõnealuse kahe tüübi vahel ei iseloomusta mitte lihtsalt teineteisele lisandumine, vaid erineva tasemega korrelatsioonid.

4.1.4

Ülaltoodu valguses vastab EMSK jaatavalt, kuid ainult toodete rahastamise osas. Kui tegemist on teenuste rahastamisega, tuleb suurendada investeerimisteenuste osutamise vabadust, näiteks kõrvaldades piirangud finantstoodete reklaamilt, mis ei arvesta täiel määral päritolumaa kontrolli põhimõttega.

4.1.5

Mure põhjus on vajadus vältida pettust nende poolt, kelle eesmärk on rajada reklaamivõrgustikke, kasutades ära mõnes ELi liikmesriigis valitsevaid paindlikumaid tingimusi. EMSK arvates on kõnealuses loogikas siiski põhimõtteline viga: kui pettus on võimalik, tähendab see, et tingimused on tegelikult ühtlustamata.

4.1.6

Seetõttu leiab EMSK, et vaba liikumist teenuste rahastamise sektori sees tuleks suurendada, ühtlustades sel viisil Euroopa Liidu investeerimist ja väärtpabereid käsitlevate direktiivide (sealhulgas avatud investeerimisfondide kolmanda direktiivi) kohaldamist erinevates liikmesriikides.

4.2.1

Õigusnormide lähendamisega peavad siiski kaasnema meetmed, mis on mõeldud kõnealuses sektoris kohaldatavate maksueeskirjade kooskõlastamiseks. Sarnaselt kõikide teiste rahandusvaldkondadega eksisteerivad Euroopa turul samaaegselt erinevad riiklikud süsteemid, mõnel juhul ka eeskirjad, mis tulenevad topeltmaksustamise vältimiseks sõlmitud kahepoolsetest kokkulepetest.

4.2.2

Erinevate maksustamist käsitlevate õigusnormide ebaühtlus toob kaasa konkurentsimoonutusi, topeltmaksustamise, samuti arbitraaži, pettuse ja maksudest kõrvalehoidmise. Võttes arvesse turu rahvusvahelisemaks muutumist, on liikmesriikidel vaja tõhusamat riiklikku õigusraamistikku.

4.2.3

Liikmesriikidel on suurepärane protektsionistlik edendav vahend — maksustamine. Et teiste ELi liikmesriikide avatud investeerimisfondide maksustamist võib tõlgendada mitmeti, on võimalik kohaldada ebasoodsamaid maksustamissüsteeme, mis loovad teatud sisenemistõkke. Komitee on teadlik, et maksude ühtlustamine ei ole lühikese ajaga kergesti saavutatav eesmärk, osaliselt ühehäälsuse nõude tõttu kõnealuses valdkonnas. Seetõttu teeme ettepaneku kaaluda Euroopa Liidu investeerimistoodete maksustamise süsteemi raamistiku loomist nii maksude kohaldamise kui kogumise osas.

4.3.1

Tegevusluba ja lihtsustatud emissiooniprospekt tunduvad olevat sobivad meetmed turu killustatust ning kapitali liikuvuse ja turu elluviimise tõkkeid puudutava kriitika ületamiseks ning piisava õiguskindluse rajamise alustamiseks; samuti arvab EMSK, et äärmiselt oluline on tegutseda avatud investeerimisfondide esimeselt direktiivilt kolmandale direktiivile ülemineku ajal loodud fondide tunnustamist ümbritseva ebakindluse kõrvaldamise nimel.

4.4.1

EMSK mõistab, et ELis eksisteerib kõrvuti kaks rahandusmudelit — inglise mudel ja kontinentaalne mudel — ning neid kiiresti ühtlustada oleks raske. Siiski loodab EMSK, et uute eeskirjadega tagatakse võimalus lihtsustada ühtlustamisprotsessi üheainsa reguleerimisallika kohaldamise teel. EMSK arvab, et ühes või teises õigussüsteemis ette nähtud vahendi vaheldumisi kasutamist takistavate õiguslike tõkete sisseviimine aitaks kaasa ainult praeguse tasakaalustamata olukorra püsimajäämisele.

4.4.2

EMSK on veendunud, et fondivalitseja ja fondi osas teostatava järelevalve jagunemine kahe liikmesriigi vahel muudab järelevalve raskemaks ning võib vähendada tegevuse tõhusust. Seetõttu soovitab komitee jätta vastutus investori ees ka edaspidi investori kodumaal asuva fondi kanda, isegi kui fondivalitseja on välismaine äriühing.

4.5.1

Fondide turu toimimise parandamiseks ja investorite huvide kaitseks ei piisa toodete finantsinstrumentide reguleerimisest. EMSK soovitab, et juhul kui tahetakse, et investorid teeksid teadlikke valikuid, tuleb nende vajadustele rohkem tähelepanu pöörata fondiosakute levitamise etapis, muutes selle läbipaistvamaks.

4.5.2

Investoritele antavas teabes tuleb arvestada ka investorite kodukeskkonda ja kultuuriruumi, milles nad asuvad. Euroopa Liidu laienemine hõlmamaks riike, mis veel 15 aastat tagasi ei olnud turumajanduslikud riigid, tõstatab küsimuse, kas ühtse teabe nõue on vajalik. EMSK arvates tuleks seda kaaluda, pidades ühelt poolt meeles võimalikult lihtsa ja ühtse regulatiivse raamistiku vajadust ning teiselt poolt mõnede liikmesriikide vahel ikka veel eksisteerivaid majandus- ja finantskultuuri erinevusi.

4.6.1

EMSK leiab, et müüjate tegevuseeskirjade selgemaks muutmine tuleb ainult kasuks. Samas ei tohi alahinnata direktiivi igapäevase rakendamisega kaasnevaid probleeme seoses riski haldamise ja komisjonitasude läbipaistvusega, millele ei ole alati lihtne lahendust leida.

4.6.2

Üks näide on võrdlusaluste (benchmark) arvestamise tehniline küsimus, mis omandab täiesti erineva tähenduse sõltuvalt sellest, kas halduri eesmärk on kindlaksmääratud võrdlusalust ületada või seda täita. Ühesuguste tehniliste vahendite juures eeldavad delegeerimisvolitused erinevat riskiastet eeldusel, et kindlaksmääratud võrdlusaluse ületamiseks tuleb halduritele anda teatud vabadus raha eraldamisel, mis eeldab suuremat riski.

4.6.3

Sellega seoses teeb komitee ettepaneku viia sisse õigusnormid, mille eesmärk on parandada investeeringute portfelli rotatsiooniprotsessi (mitte niivõrd koguste) läbipaistvust. Suuremad portfellirotatsioonid eeldavad võrdsete brutotulemuste puhul kõrgemaid tehingukulusid, mis vähendab netotulemusi klientide jaoks. Tegemist on eriti kiireloomulise küsimusega, eriti kui ühe osa tehingukuludest kannab haldur ise.

4.7.1

Finantsinstrumentide turge käsitlev direktiiv moodustab olulise regulatiivse aluse, eelkõige võimaluste leidmiseks avatud investeerimisfondide fondiosakute levitamise kõrgete läbipaistvusstandardite saavutamiseks.

4.7.2

Finantsinstrumentide turge käsitlev direktiiv ei sätesta siiski läbipaistvuseeskirju väärtpaberite läbirääkimistele, mis võivad olla vägagi läbipaistmatud. Seetõttu leiab EMSK, et finantsinstrumentide turge käsitlevat direktiivi ei saa vaadelda instrumendina, mis täiustab avatud investeerimisfondidele kohaldatavat õigusraamistikku, parandades kõik selle puudused.

4.8.1

Euroopa fondid on veel suhteliselt väikesed. 2004. aastal oli Euroopa keskmine 195 miljonit dollarit, võrreldes Ameerika Ühendriikide 628 miljoni dollariga. Kõnealune aspekt mõjutab mastaabisäästu saavutamise võimalust ning seega fondivalitseja tulu ja eriti kasumlikkust.

4.8.2

On teada, et majanduse globaliseerumise üks finantstagajärgi on absoluutse riski vähenemine, mis on seotud süsteemse (kasvav) ja spetsiifilise (kahanev) riski taaskohandamisega. Kuigi tuleb tunnistada, et piiriülesed ühinemised võivad suurendada mastaabisäästu, on vaja piirata nende kohaldamist toodete suhtes, mille puhul ühinemine võib tõesti olla edu pant, ehk siis kõikide hoiuste haldamise sektorite suhtes, kus tõhusus on olulisem kui tulemuslikkus. Seevastu sektorites, mis on vähem tulemuslikud, võivad koondumise tagajärjed olla kõike muud kui kasutoovad.

4.9.1

Fondide varade haldamise ühendamine olemuselt väga sarnaste fondide puhul võimaldab selget mastaabisäästu ning tegemist on fondivalitsejate poolt juba kasutava instrumendiga eesmärgiga tõhustada hoiuste haldamist. Piirülese ühendamise korral seisavad investeerimisfondid silmitsi erinevate eespool nimetatud maksu- ja õigusalaste probleemidega. Seetõttu on EMSK seisukohal, et fondide varade ühendamine ei saa olla alternatiivne vahend hoidumaks õigusalastest ja institutsioonilistest raskustest, mis takistavad investeerimisfondide sektori konsolideerimist.

4.10.1

Nagu USA kogemus on näidanud, on vastus eitav. Investeerimisfondid on Ameerika turul eksisteerinud viimased 60 aastat. Vaatamata olemasolevate fondide arvu ja suuruse märkimisväärsele tõusule, on fondide ja investorite kantavad kulud peaaegu kahekordistunud (1). Selle tulemus on selgelt ebarahuldav tulemuslikkus võrreldes määratud võrdlusalusega. Kui aastatel 1945–1965 oli aastane võrdlusalus fondidest keskmiselt 1,7 % kõrgem, siis ajavahemikus 1983–2003 see vahe suurenes, ulatudes 2,7 % aastas.

4.11.1

Võimalus valida depoopank fondivalitsejast erinevas liikmesriigis võib suurendada depoopankade vahelist konkurentsi, vähendades fondi kantavaid kulusid.

4.11.2

Samuti võib see tähendada suuremat järelevalveriski juhul, kui reguleerivate asutuste koostöö või vastastikune lähenemine ei ole piisav.

4.11.3

Kuigi deponeerimistasud on märkimisväärsed, on need madalamad kui muud kulud, nagu nt fondiosakute levitamise kulud. Sellega seoses soovitab EMSK hoolikalt kaaluda nii õigusliku algatuse eeliseid kui riske.

4.12.1

Tellimuste esitamise ja fondide likviidseks muutmise ühtlustamine, automatiseerimine ja arvutiseerimine on peamised eeltingimused juhul, kui osakute levitajad tahavad laiendada oma tootevalikut ja suurendada konkurentsi.

4.12.2

See nõuab aga märkimisväärseid muutusi operatsiooni- ja IT-menetluste eeskirjades ja standardites, mis tekitavad ettevõtjatele märkimisväärseid kulutusi. Tuleb meeles pidada, et Mandri-Euroopa fondivalitsejad ja levitajad kuuluvad tihti samasse kontserni. Sellises olukorras ettevõtjatel põhimõtteliselt puudub stiimul kanda levitamiskulusid suureneva konkurentsi tingimustes. Seetõttu on võimalik, et kõnealust protsessi kiirendaks valitsussektori kaasamine.

4.13.1

Juba kaua aega arutletakse majandusringkondades riskide maandamisega seotud rangete tegevusjuhendite üle, eriti võttes arvesse alternatiivseid võimalusi, mis tulenevad pärast Bretton Woodsi valuutakokkuleppeid saadud kogemustest. See tuleneb majandusriski olemuse muutumisest ajas: lühiajaliselt tekitab riski kõikumine piirangute suhtes. Pikaajalises perspektiivis tekitab seevastu riski ka jäikus, võrreldes süsteemi arenguga. Järelikult tooks teatud jäikuse sisseviimine formaalsete piirangute abil lühiajalises perspektiivis kasu, aga pikaajalises perspektiivis tooks see kaasa olulise riski.

4.13.2

Seoses viimaste nn käitumisrahanduse sektoris läbi viidud uuringutega tuleb märkida, et sektoris tegutsejate tegevust ja otsuseid kaldub tugevalt mõjutama riskiaste. Kui risk suureneb, võib täheldada ägedamat reageerimist ja vastupidi. Seega peab EMSK negatiivseks liiga jäikade õigusaktide vastuvõtmist, millel oleksid pikaajalises perspektiivis kahepoolsed tagajärjed: vahendite operatsioonirisk oleks suurem ja sektoris tegutsejad reageeriksid tagasihoidlikumalt, mille tagajärjed (kuigi veel kindlaks määramata) oleksid kindlasti negatiivsed. Teisest küljest võib teadlikkus tegelikust kapitalikaotusest olla kõige tõhusam ajend selle kaitsmiseks.

4.13.3

Lisaks moonutab kõnealune areng ka turge, sest ollakse valmis selleks, et kui riskimine annab positiivseid tulemusi, saab nendest kasu investor, ning et negatiivsed tulemused neelab turg.

4.14.1

EMSK teeb komisjonile ettepaneku sekkuda lühiajaliselt, vajaduse korral formaalsete ja jäikade õigusaktide abil, kuid ainult eesmärgiga lõhkuda kartellikokkulepped. Turg muutuks siis küpsemaks ja rangeid piiranguid ei oleks enam vaja. Selles mõttes on eriti huvitav valdkond arvepidamine. Väga sageli ei vasta arvepidamiskohustustes kehtestatud tähtajad finantstoodetele kohaldatavatele tähtaegadele (liiga lühikesed), nii et arvetel ei kajastu mõne investeeringuga kaasnev ajalistest erinevustest saadav kasu.

4.14.2

Investorite huvide kaitse suurendamiseks soovitab EMSK kaaluda spetsiaalse tagatisfondi loomist, kuhu võivad oma panuse anda ka järelevalveasutuste määratud trahvid. On selge, et selline fond ei peaks katma avatud investeerimisfondide investeeringutest tulenevaid tururiske; see peaks aitama hüvitada investorite kaotusi, kui vahendajad ei ole tegutsenud vastavalt eeskirjadele.

4.15.1

Investeerimisfondid konkureerivad selliste finantstoodetega, nagu osakutel põhinev kindlustus, mis on investorite arvates võrreldavad, kuigi neile kohaldatakse hoopis erinevat õigusraamistikku.

4.15.2

See võib moonutada investori valikuid, millel võivad olla negatiivsed tagajärjed asjaomaste investeeringute hinnale ja riskitasemele. EMSK arvates ei saa kõnealust probleemi lahendada konkurentsi või piirangute vähendamise ega investeerimisfondidele pealesunnitud tagatistega. Selle asemel teeme ettepaneku kohandada standardeid nii, et investeerimisfondide otsese alternatiivina vaadeldavad finantstooted peavad vastama regulatiivsetele nõuetele, mis on võrreldavad sellistele fondidele kehtivate nõuetega.

4.16.1

Kõnealuse küsimuse terminite ja eelmises küsimuses tõstatatud probleemi selgitamiseks tuleb vastus juhatada sisse järgmiselt: Komisjon peab selgelt määratlema väärtpaberi mõiste. Kahtluste kummutamiseks tuleb selgitada, kas kõnealune mõiste viitab likviidsele instrumendile või mitte. Tundub, et kõnealust kahte mõistet kasutatakse tänapäeval sünonüümidena, sooviga kaotada väärtpaberite kontseptsioonist nii alternatiivsete investeeringute kui ka avatud investeerimisfondide asendustoodete kõrvaltähendus. Meie arvates võivad sellisel arusaamatusel olla tõsised tagajärjed, sest see võib viia finantsturgude teooria kahe väga erineva põhimõtte — tõhusus ja täielikkus — segiajamiseni.

4.16.2

Finantsturg on tõhus, kui suudab kanda seal tehtavate investeeringute tehingukulud. Finantsturg on täielik, kui see hõlmab kõiki võimalikke investeeringuid.

4.16.3

Erakapitali investeerimisfonde ja riskifonde tuleb hinnata peamiselt nende tulemuslikkuse (võime valida parimad investeeringud) ja alles seejärel tõhususe (võime saavutada hinna osas mastaabisääst) järgi. Seetõttu on fondi suuruse küsimus vähem asjakohane. Seega on tulemuslikkusega (võime turul kiiresti liikuda ilma selle tegevustulemusi mõjutamata) ja süsteemse riski ohjamisega (nt LTCM riskifondi päästmine 1998. aastal) seotud küsimusi arvestades soovitatav mitte stimuleerida fondide liigset laienemist.

4.17.1

Lisaks tasuvusriskile on kõnealustele investeeringutele iseloomulik suur teavitusrisk. Kõnealust riski reguleerida on õige eelkõige selleks, et ohjata pettusriski, kuid püüd seda ülemäära vähendada oleks viga. Muidugi kui kõnealused fondid oleksid täiesti läbipaistvad, võiks see vähendada halduri ekspertteadmiste tähtsust, mis tegelikult on turuga vähe seotud tulude teenimise alus.

4.17.2

Komitee ei usu, et edasiminek peaks koosnema utoopilisest katsest kompleksset protsessi selgemaks muuta. Pigem tuleb teavitada keskmist investorit sellest, et alternatiivsed investeeringud nõuavad vastavaid eriteadmisi, mille puudumisel tuleks nõu küsida spetsialistilt.

4.18.1

Ühise otsemüügi korra loomine kvalifitseeritud investoritele võiks oluliselt ergutada Euroopa Liidu erakapitali investeerimisfondide arengut.

4.18.2

Kvalifitseeritud investoritel peavad määratluse kohaselt olema tehnilised oskused ja varade haldamise oskus, mida nõutakse kõrge riskitasemega investeeringute, nagu erakapitali investeeringute tegemisel. Seetõttu tuleb eeldada, et nad on võimelised hindama haldurite oskusi ja usaldusväärsust. Lisaks, arvestades, et erakapitali investeerimisfondid toovad de facto kaasa riskide mitmekesisuse, ei peaks enam olema vajadust kõrvalmeetmeteks, mis võivad viia fondivalitseja tegevuse liigse reguleerimiseni.

4.19.1

Praegusele lähenemisviisile iseloomulike puuduste kohta võib tuua mitmeid näiteid. Näiteks indeksiaktsiad (Exchange Traded Funds), milles on ühendatud nii fondi (märkimisväärne mitmekesisus) kui aktsia (turul alati kaubeldav) positiivsed omadused. Direktiiviga innustatakse kõnealuse instrumendi kasutamist, lubades viimasel (arvestades selle avatud investeerimisfondi staatust) tegevuslubadest kasu saada. Teiselt poolt kohaldatakse direktiiviga piiranguid tegevusluba omavale teisele avatud investeerimisfondile, kuna siis käsitletakse tegevusluba aktsiana.

4.19.2

Kaaludes muuhulgas alternatiivseid investeeringuid ja arvestades mitte ainult toodete vaid ka teenuste finantseerimisele keskendumise olulisusega, tervitaks komitee liikumist põhimõtetest lähtuvate eeskirjade suunas. Samas arvab komitee, et õigusraamistik tuleks läbi vaadata järk-järgult, püüdes saavutada õige tasakaal piisava konsulteerimisaja ja läbivaatamise õigeaegse lõpetamise vahel.

5.1

Nagu ülaltoodust nähtub, näib suhteliselt väikeste ettevõtete (võrreldes USAga) ning veel loiu piiriülese koostöö ja voogudega Euroopa avatud investeerimisfondide süsteem ikka veel killustunud olevat. Selline olukord ei võimalda märkimisväärset mastaabisäästu ega järelikult ka hindade kärpimist.

5.2

Nagu on mainitud ka rohelises raamatus (2), takistaks igasugust sekkumist reguleerimata turgudesse liiga suure tähtsuse omistamine varade määratlemisele, mida avatud investeerimisfondid võivad omandada, ning fondide kohustamine omandama eelkõige likviidseid finantsvahendeid.

5.3

Seega on soovitav kaaluda erakapitalitehingute tegemise võimaldamist. Selline lähenemine vastaks eesmärgile avada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete kapital riskikapitali tehingutele ning seega erakapitalile.

5.4

Kuid Euroopa majandussüsteemi mõjutavad tugevalt väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, mis on sageli kapitalipuuduses, sest otsivad abi põhiliselt pankadelt.

5.5

Kapitalipuudusega kaasnevad tihti liiga suured, eelkõige lühiajalised võlad, suures osas kaubandusvõlad ja -krediidid, mis on seotud asjaoluga, et sama tootmisharu ettevõtted on üksteisest äärmiselt sõltuvad. See on perekonnakapitalismile tüüpilise omandikontseptsiooni tagajärg, milles ettevõtja varad ja ettevõtte kapital on sageli tihedalt seotud.

5.6

Võttes arvesse ettevõtluse küsimusi ja vajadust saavutada üldisemaid tootmissüsteemi eesmärke Euroopa tasandil, on äärmiselt vajalik leida lahendusi väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete finantsprobleemide lahendamisele. Kõnealused eesmärgid võib jagada kolmeks ning need võib sõnastada järgmiselt:

5.7

Komitee loodab, et eespool toodud kaalutlusi arvestades peaks Euroopa Liidu seadusandja pöörama tähelepanu ka olulisele erakapitali sektorile, sest riskikapitali sektor on Euroopas veel vähe arenenud.

5.8

Komitee on arvamusel, et lisaks peab käimasolev investeerimisfondide õigusraamistiku arutelu pakkuma võimaluse lähemalt uurida sotsiaalselt vastutustundliku finantseerimise arengut, mis ei ohverda sotsiaalset arengut ega keskkonnakaitset kasumi saamise eesmärgil. 2003. aastal moodustasid eetilised fondid ligikaudu 0,37 % kõigist Euroopa avatud investeerimisfondide hallatud varadest. Võrdlus Ameerika turuga, kus samal perioodil moodustasid eetilised fondid 11,3 % kõigist avatud investeerimisfondide hallatud varadest, näitab, et sotsiaalselt vastutustundlikul finantssektoril on Euroopas veel palju kasvuruumi.

5.9

Sotsiaalselt vastutustundliku finantssektori kiirema arengu edendamiseks võiksid liikmesriigid ette näha maksusoodustused, mis sisaldavad investeerimistulu osalist maksudest vabastamist, järgides mõnes liikmesriigis juba sätestatud praktikat, mis võimaldab maksudest vabastada mittetulundusorganisatsioonidele tehtud vabatahtlikud annetused. Lisaks peaks maksusoodustust saama ka fondi tuludelt, mis investeeritakse uuesti mittetulundusorganisatsioonidesse.

5.10

Arvestades kõnealuse ettepaneku uuenduslikkust, loodab komitee, et teemat uuritakse üksikasjalikumalt ja viiakse praeguse parima tava valguses läbi teostatavusuuring.

5.11

Keskmises ja pikaajalises perspektiivis tuleb lahendada järgmised väljakutsed:

5.12

Tõene teave riskidest ja nendega kaasnevatest toodetest ning haldurite usaldusväärsusest seoses tehingute arvu ja korraldamisega, on kõik tegurid, mis suudavad lisaks vajalikele eeskirjadele anda turule usalduse, lojaalsuse ja käitumisreeglid. Tegemist on oluliste teguritega, mis tagavad turu tõhususe ja tulemuslikkuse ressursside jaotamisel.

5.13

Järelikult parandavad turu tõhusust ja tulemuslikkust maksusätete ühtlustamine, ühinemiste julgustamine, fondide ühise haldamise võimaldamine, konkurentsi soodustamine toodete ja teenuste haldamise ja levitamise sektoris, fondivalitseja ja depoopanga samas liikmesriigis asumise vajaduse tühistamine, killustatud märkimis- ja hüvitamismenetluste kõrgete tehingukulude vältimine.