Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52005XC0907(02)

Suuniste muutmine seoses 2. juuli 1993. aasta komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93, (millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) II osa III jaotisega “Majandusliku mõjuga tolliprotseduurid”, Euroopa Ühenduste Teataja C 269, 24.9.2001, lk 1.)

ELT C 219, 7.9.2005, p. 7–18 (ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, NL, PL, PT, SK, SL, FI, SV)

7.9.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 219/7


Suuniste muutmine seoses 2. juuli 1993. aasta komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93, (millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) II osa III jaotisega “Majandusliku mõjuga tolliprotseduurid”, Euroopa Ühenduste Teataja C 269, 24.9.2001, lk 1.)

(2005/C 219/03)

Suuniseid muudetakse järgmiselt.

1.

Tolliladustamist käsitlevasse 2. peatükki lisatakse pärast osa “Tavalised oliiviõli käitlemis- ja segamistoimingud” järgmine tekst:

Näide 1

Järgmine toiming tehti tavalise käitlemistoiminguna tolliladustamismenetluse raames: asendati väljalasketoru, mis oli paigaldatud autosse, parema kvaliteediga (roostevabast terasest) väljalasketoruga. Nii auto kui ka (roostevabast terasest) väljalasketoru suhtes rakendatakse tolliladustamisprotseduuri. Pärast tavalist käitlemistoimingut deklareeriti auto vabasse ringlusse lubamiseks. Kuidas tuleks arvutada imporditollimaksu summa?

Kaubad

Tolliväärtus

Imporditollimaksu määr

Imporditollimaksu summa

Sõiduk enne tavalist käitlemistoimingut

(CN-kood 8703 32 19)

30 000 EUR

10 %

 

Väljalasketoru (roostevabast terasest)

(CN-kood 8708 92 90)

3 000 EUR

4,5 %

 

Sõiduk pärast tavalist käitlemistoimingut

(CN-kood 8703 32 19)

32 000 EUR

(30 000 EUR

1 000 EUR

+ 3 000 EUR)

10 %

3 200 EUR

Asendatud väljalasketoru

 (CN-kood 8708 92 90)

1 000 EUR

4,5 %

tuleb maksta 45 eurot, kui väljalasketoru deklareeritakse vabasse ringlusse lubamiseks

Näide 2

Järgmine toiming tehti tavalise käitlemistoiminguna tolliladustamisprotseduuri raames: asendati autosse paigaldatud väljalasketoru parema kvaliteediga (roostevabast terasest) väljalasketoruga. Auto puhul rakendatakse tolliladustamisprotseduuri ja (roostevabast terasest) väljalasketoru on vabas ringluses. Pärast tavalist käitlemistoimingut deklareeriti auto vabasse ringlusse lubamiseks. Kuidas tuleks arvutada imporditollimaksu summa?

Kaubad

Tolliväärtus

Imporditollimaksu määr

Imporditollimaksu summa

Sõiduk enne tavalist käitlemistoimingut

(CN-kood 8703 32 19)

30 000 EUR

10%

 

Väljalasketoru (roostevabast terasest)

(CN-kood 8708 92 90)

0 EUR

Ei kohaldata

 

Sõiduk pärast tavalist käitlemistoimingut

(CN-kood 8703 32 19)

29 000 EUR

(30 000 EUR

1 000 EUR)

10 %

2 900 EUR

Asendatud väljalasketoru

 (CN-kood 8708 92 90)

1 000 EUR

4,5 %

tuleb maksta 45 eurot, kui väljalasketoru deklareeritakse vabasse ringlusse lubamiseks”

2.

Seestöötlemist käsitlevasse 3. peatükki lisatakse pärast osa “tootmisabivahendid” järgmine tekst:

Taustteave

Rahvusvahelised kohustused piiravad eksporditoetuste summa, mille EL võib maksta I lisas loetlemata kaupadele (NAI), 415 miljoni euroga eelarveaasta kohta. Juhuks, kui toetuse prognoositud vajadus ületab kasutusel olevaid rahalisi vahendeid, on nõukogu määruse 3448/93 artiklis 11 sätestatud süsteem, mille abil määruse (EMÜ) 2913/92 artikli 117 punktis c osutatud majanduslikud tingimused loetakse samuti täidetuks teatavate koguste põhisaaduste puhul, mida kasutatakse NAI kaupade valmistamiseks. Põhisaaduste kogus, mille puhul kõnealust sätet kohaldatakse, määratakse kindlaks tarnebilansi abil, mis põhineb vajalike kasutusel olevate vahendite ja prognoositava vahendite vajaduse võrdlemisel — kõnealust bilanssi kontrollitakse korrapäraselt. Eelneva sätte kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad on esitatud 19. juuli 2001. aasta komisjoni määruses (EÜ) nr 1488/2001, (2) millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 3448/93 rakenduseeskirjad teatavate Euroopa Ühenduse asutamislepingu I lisas nimetatud põhisaaduste teatavate koguste suhtes seestöötlemise korra rakendamise osas eelnevalt majanduslikke tingimusi kontrollimata.

Vastavalt määrusele 1488/2001 kohaldatakse kõnealust skeemi põllumajanduspõhisaaduste koguste suhtes seestöötlemise sertifikaadi (ST-sertifikaat) alusel selle kehtivusaja jooksul. Seestöötlemise sertifikaadi esimese eksemplari või selle väljavõtte esitamisel selle kehtivusaja jooksul võib ettevõtja komisjoni määruses (EMÜ) nr 2454/93 sätestatud tingimustel esitada liikmesriigi tolliasutusele ühekordse taotluse seestöötlemisloa saamiseks sellise põhisaaduse koguse suhtes, mis on väiksem või sama suur kui sertifikaadil või väljavõttel märgitud kogus. Määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 117 punktis c osutatud majanduslikud tingimused loetakse sellisel juhul täidetuks.

Komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 507 lõike 1 kohaselt jõustub luba selle väljaandmise päeval või loas nimetatud hilisemal kuupäeval. Lisaks sätestatakse määruse 2454/93 artikli 507 lõikes 4, et alates jõustumisest ei ületa loa kehtivus piima ja piimasaaduste puhul kolme kuud ning kuut kuud muude asjakohaste põllumajandussaaduste puhul.

Probleem

Komisjon on vaadelnud kõnealust NAI seestöötlemise soodustuste süsteemi eriskeemi kogemuste najal, mis on omandatud selle käivitamise algusest alates 2002. aasta septembrist. Ühe selgunud probleemi puhul taotlevad ettevõtjad oma tolliametitelt loa jõustumise kuupäeva edasilükkamist — mõnel juhul pärast eelarveaasta lõppu, kui oli kindlaks tehtud NAI eelarve puudus. Kui loa jõustumise kuupäev edasi lükatakse, võib see tähendada, et põhisaadus ei saabu ühendusse mitte võimalike tagasimaksete kindlakstehtud puuduse ajal, vaid see saabub ühendusse ajal kui on võimalikud piisavad tagasimaksed.

Lahendus

Määruse (EÜ) nr 1488/2001 artikli 1 lõikes 1 on märgitud: “Rakendades määruse (EÜ) nr 3448/93 artiklis 11 sätestatud teatavate põhisaaduste koguste suhtes seestöötlemist eelnevalt majandustingimusi kontrollimata, tuleb esitada kehtiv seestöötlemise sertifikaat”. Seetõttu tuleks seda tõlgendada nii, et asjaomane seestöötlemise protseduuri luba peab jõustuma vastava seestöötlemise sertifikaadi kehtivusaja jooksul.

Lisaks on määruse (EMÜ) 2913/92 artiklis 1 öeldud: “Käesolevat seadustikku kohaldatakse, ilma et see piiraks teistes valdkondades ettenähtud erinormide kohaldamist ühenduse ja kolmandate riikide vahelise kaubanduse suhtes”. See tähendab, et komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 507 lõige 1 asendatakse määruse (EÜ) nr 1488/2001 (lex specialis) artikli 1 lõikega 1 seoses loa jõustumise kuupäevaga.”

3.

Osa “Ekvivalentkaup” asendatakse järgmisega:

Erisätteid kohaldatakse muu hulgas piima ja piimatoodete suhtes.

Vastavalt 74. lisa punktile 7 on piima ja piimatoodete asendamine ekvivalentkaubaga lubatud järgmistel tingimustel.

Arvesse võetakse järgmisi komponente: piima kuivaine, piimarasv ja piimavalk. Iga kõnealuse koostisosa kaal importkaubas ei tohi ületada iga kõnealuse komponendi massi ekvivalentkaubas. Kui imporditud kauba majanduslik väärtus määratakse kindlaks ainult ühe või kahe eespool nimetatud komponendiga, võib massi arvutada selle komponendi või nende komponentide põhjal. Nii on lubatud kompenseerida kuivaine, rasva ja valgu loomulikke kõikumisi loas määratletud võrdlusperioodi (kuni 4 kuud) jooksul. Importkauba ja ekvivalentkauba puhul on oluline üksnes iga kõnealuse komponendi kogumass. Kui kõnealuste komponentide kogumass importkaubas ületab kõnealuste komponentide kogumassi ekvivalentkaubas, tuleks kohaldada seadustiku artiklit 204 nõnda, et imporditollimakse kohaldatakse üksnes ületava massi suhtes. Ületav mass tuleb ümber arvutada vastavaks importkauba kogusele.

Näiteid imporditollimaksude arvutamise kohta

A)

Lõssipulbri majanduslik väärtus määratakse kindlaks piimakuivaine ja piimavalgu sisalduse alusel.

100 tonni lõssipulbrit 36 %lise valgu ja 95 %lise kuivaine sisaldusega eksporditakse kompensatsioonitootena seestöötlemise raames EX/IM ühes saadetises. See tähendab, et on eksporditud 36 tonni valku ja 95 tonni piima kuivainet.

Seejärel imporditakse 50 tonni 40 %lise valgu ja 98 %lise kuivainesisaldusega lõssipulbrit ning 50 tonni 38 %lise valgu ja 94 %lise kuivaine sisaldusega lõssipulbrit, mille puhul rakendatakse seestöötlemise korda. See tähendab, et seda korda rakendatakse 39 tonni valgu ja 96 tonni kuivaine puhul. Imporditud valgu mass ületab eksporditud valgu massi 3 tonni (3 000 kg) võrra ja imporditud kuivaine mass ületab eksporditud kuivaine massi 1 tonni (1 000 kg) võrra. Iga komponendi ületav mass tuleb ümber arvestada vastavaks importkauba koguseks, st 3 000 kg × 100: 39 = 7 692,3 kg, 1 000 kg × 100: 96 = 1 041,67 kg. Imporditollimaksud kuuluvad tasumisele suurima massi kohta = 7 692,3 kg importkaupa. Põhimõtteliselt on tekkinud ka tollivõlg 1 041,67 kg importkauba eest. Siiski tuleb arvesse võtta üksnes komponenti, millele vastav importkauba kogus on suurim. Vastasel korral makstakse tollimakse kaks korda sama importkauba eest.

B)

Sulatatud juustuks töötlemiseks ettenähtud Cheddari juustu majanduslik väärtus määratakse piima kuivaine ja piimarasva sisalduse alusel.

Imporditakse 100 kg Cheddari juustu, mille kuivekstrakti üldsisaldus on 67 %, rasvasisaldus 35 %, valgusisaldus 31 % ja mineraalsoolade sisaldus 1 %, ning kohaldatakse seestöötlemisprotseduuri.

See vastab 67 kg kuivainele ja 35 kg rasvainele.

Neljakuuse võrdlusperioodi jooksul kasutatakse ekvivalentkaubana ja eksporditakse sulatatud juustu kujul (kompensatsioonitoode) ühenduse Cheddari juustu, mille kuivaine üldsisaldus on 62 %, rasvasisaldus 32 %, valgusisaldus 31 % ja mineraalsoolade sisaldus 1 %:

 

1. kuu: 35 kg

 

2. kuu: 12 kg

 

3 kuu: 27 kg

 

4. kuu: 29 kg

St kokku kasutatakse 103 kg ühenduse Cheddari juustu ekvivalentkaubana.

See vastab 63,86 kg kuivainele (103 × 62 %) ja 30,9 kg rasvainele (103 × 30 %).

Tulemus on 3,14 (67 miinus 63,86) kg ülemäärast kuivainet ja 4,1 (35 miinus 30,9) kg ülemäärast rasvainet.

Need kaks ülejääki tuleb ümber arvestada kolmanda riigi Cheddari juustu ekvivalendiks, kusjuures arvestada tuleb suuremat ülejääki:

3,14 kg kuivainet vastab 4, 69 kg Cheddari juustule.

4,1 kg rasvainet vastab 11,7 kg Cheddari juustule. Seepärast tuleb kasutada rasvaine kogust, sest see vastab suuremale kolmanda riigi Cheddari juustu maksustatavale kogusele.

Näiteid kaupade kohta, mille majanduslik väärtus määratakse üksnes ühe või kahe komponendi alusel:

Importkaup

(CN-kood)

Komponent, mille põhjal määratakse importkauba majanduslik väärtus

Märkused

piimakuivaine

piimarasv

piimavalk

Lõssipulber

(0402 10)

X

 

X

 

Või

(0405 10)

 

X

 

 

Vadak

(0404 10)

X

 

X

 

Piimarasvavõided

(0405 20)

 

X

 

 

Cheddari juust

(0406 90 21)

X

X

 

Sulatatud juustuks/fondüüks töötlemiseks ettenähtud juust”

4.

Pärast osa “Koondlõpetamine” lisatakse järgmine tekst:

Kui seestöötlemise korra raames tekib tollivõlg, kohaldatakse teatavatel juhtudel tollivõla kindlakstegemiseks kompensatsioonitoodete suhtes vastavaid imporditollimakse. Kõnealused juhud on nimetatud artikli 548 lõikes 1 koostoimes lisaga 75. Kõnealune lisa käsitleb jäätmeid, jääke, käitlemisjääke, lõikejääke ja kasutuselt kõrvaldatud kaupa, mis on töötlemisprotseduuri olulised kõrvalsaadused, välja arvatud loas täpsustatud põhilised kompensatsioonitooted. Kõnealustelt teisestelt kompensatsioonitoodetelt tuleb tasuda asjakohased imporditollimaksud, juhul kui loa omanik ei ole taotlenud kõnealuste toodete tollimaksu hindamist vastavalt seadustiku artiklile 121. Järgmises loetelus on toodud näiteid, mille puhul kohaldatakse lisa 75:

Märkus: näidatud CN-koodide aluseks on CN 2002 ja neid ei ole ajakohastatud. Seetõttu ei pruugi need olla vastavuses kehtiva koondnomenklatuuriga.

Nr

CN-kood ja kompensatsioonitoodete kirjeldus

Töötlemistoimingud, mille tulemusel tooted saadakse

1

2

3

1

ex grupp 2

Söödav rups

Mis tahes valmistamine või töötlemine

2

ex 0201

ex 0202

ex 0203

ex 0204

ex 0205

Veerus 3 loetletud toimingute tulemusel saadud lõikejäägid

Gruppi 1 kuuluvate loomade liha lõikamine portsjoniteks

3

0209 00 11 või 0209 00 19

Seapekk

Sigade tapmine, nende liha valmistamine või töötlemine

4

0209 00 30

Searasv

Sigade tapmine, nende liha valmistamine või töötlemine

5

ex 0304

Veerus 3 loetletud toimingute tulemusel saadud lõikejäägid

Külmutatud fileeplokkide saagimine

6

ex 0305

Veerus 3 loetletud toimingute tulemusel saadud lõikejäägid

Kala suitsutamine ja tükeldamine

7

ex 0404

Vadak

Värske piima töötlemine

8

ex 0404

Vadak pulbrina, ilma suhkrulisandita

Kontsentreeritud vadakust laktoosi valmistamine

9

ex 0407 00

Viljastamata linnumunad

Ühepäevaste tibude inkubatsioon ja koorumine

10

0502

Kodu- ja metssea harjased või karvad; mägrakarvad jm karvad harjatoodete valmistamiseks; selliste harjaste ja karvade jäätmed

Mis tahes valmistamine või töötlemine

11

0503 00 00

Hobusejõhv ja selle jäätmed, kas kihtidena tugimaterjalil või ilma selleta

Mis tahes valmistamine või töötlemine

12

0504 00 00

Loomasooled, -põied ja -maod (v.a kalade), terved ja tükeldatud

Gruppi 1 kuuluvate loomade tapmine ja tükeldamine

13

ex 0505 90 00

Sulepulber, sulgede osad ja jäätmed

Mis tahes valmistamine või töötlemine

14

0506

Loomakondid ja sarvesäsi, töötlemata, rasvatustatud, eeltöödeldud (kuid vormimata), happega töödeldud või deželatiniseeritud; nendest valmistatud pulber ja jäätmed

Mis tahes valmistamine või töötlemine

15

ex 0507

Sarved, kabjad, küüned, nokad (töötlemata või eeltöödeldud, kuid vormimata), nendest valmistatud pulber ning jäätmed; vaalaluu jms, (töötlemata või eeltöödeldud, kuid vormimata) ning karvad ja nende toodete jäätmed

Mis tahes valmistamine või töötlemine

16

ex 0508 00 00

Koorikkestade jäätmed ja neist valmistatud pulber

Mis tahes valmistamine või töötlemine

17

ex 0508 00 00

Krevettide koorikkestad

Krevettide koorimine

18

ex 0510 00

Värsked, jahutatud, külmutatud või muul viisil ajutiselt säilitatud loomsed tooted, mida kasutatakse farmaatsiatoodete valmistamisel

Gruppi 1 kuuluvate loomade tapmine ja tükeldamine

19

0511 91 10

Kalajäätmed

Mis tahes valmistamine või töötlemine

20

ex 0511 99 90

Söögiks kõlbmatud pead

Gruppi 1 kuuluvate loomade tapmine ja tükeldamine

21

ex 0511 99 90

Veri

Gruppi 1 kuuluvate loomade tapmine

22

ex 0511 99

3. veerus loetletud toimingute tulemusel tekkinud jäätmed

Gruppi 1 kuuluvate loomade tapmine ja nende liha valmistamine või töötlemine

23

ex 0511 99 90

Munakoored

Munade eraldamine koortest

24

ex 0511 99 10

Kamara jäägid

Seakamara eraldamine

25

ex 0712

Köögiviljade jäägid

CN-koodi 0712 alla kuuluvate kaupade tükeldamine, viilutamine, purustamine, jahvatamine ja segamine

26

ex 0712

Kaunviljade jäägid

CN-koodi 0713 alla kuuluvate kaupade tükeldamine, viilutamine, purustamine ja jahvatamine

27

ex 0901

Purustatud kohvioad

Toorkohvi valmistamine või töötlemine

28

0901 90 10

Kohvikestad ja -koored

Toorkohvi röstimine

29

ex 0902 20 00 või ex 0709 40 00

Teepulber

Tee valmistamine või töötlemine, teepakkidesse panemine

30

ex 0904 20 30

ex 0904 20 90

Paprika jäägid

Perekonda Capsicum kuuluvate kuivatatud viljade puhastamine, purustamine, jahvatamine ja sõelumine

31

1006 40 00

Purustatud riis

Riisi valmistamine või töötlemine

32

ex 1104

Jämedalt purustatud, muul viisil töötlemata teravili

Teraviljade valmistamine või töötlemine

33

1104 30

Teraviljaidud, terved, valtsitud, helvestatud või jahvatatud

Teraviljade valmistamine või töötlemine

34

1109 00 00

Nisugluteen, kuivatatud või kuivatamata

Nisu valmistamine või töötlemine

35

ex 1209

Peediseemnete jäägid (katkised või viljatud seemned, nõrga idanemisvõimega või masinkülviks kõlbmatud seemned)

Suhkrupeedi puhastamine, sõelumine, lihvimine ja kaapimine

36

ex 1213 00 00

Teraviljaõled ja -aganad, töötlemata või hekseldatud, muul viisil töötlemata

Teraviljade valmistamine või töötlemine

37

1501 00 11 ja 1501 00 19

Seapekk ja muu searasv

Sigade tapmine, nende liha valmistamine või töötlemine

38

ex 1502 00

Veise-, lamba- või kitserasv

Veiste, lammaste või kitsede tapmine; nende liha valmistamine või töötlemine

39

ex 1504

Kalaõli

Kalafilee valmistamine

40

ex 1506

Muud loomsed õlid ja rasvad

Rasva eraldamine lihast, kontidest ja jääkidest

41

ex 1515 21 90

Maisiiduõli

Maisi töötlemine

42

ex 1520 00 00

Toorglütserool

Gruppi 15 kuuluvate rasvade ja õlide krakkimine või rafineerimine

43

ex 1522 00

Loomsete või taimsete rasvainete või vahade töötlemise jäägid

Mis tahes valmistamine või töötlemine

44

ex 1522 00 39

Steariin

Gruppi 15 kuuluvate rasvade ja õlide rafineerimine

45

ex 1522 00 91

ex 1522 00 99

Õlijääke ja -setteid sisaldav vaha, õliriibed ja õlijääke sisaldavad absorbendid (valastavad mullad)

Taimsete rasvõlide rafineerimine, hapete eemaldamine ja valastamine

46

ex 1702 30 99

Tärklisesuhkru kristalliseerimisel tekkinud jäägid

Glükoosi saamine maisist

47

1703 10 00

Suhkruroomelass

Suhkrute töötlemine

48

1802 00 00

Kakaoubade kestad, kelmed ja jäägid

Mis tahes valmistamine või töötlemine

49

ex 2102

Pärmid

Õlle tootmine

50

ex 2208 90 91 ja ex 2208 90 99

Destilleerimise eeljooks ja jäägid (denatureerimata etüülalkohol, mille alkoholisisaldus on vähem kui 80 mahuprotsenti) ja destilleeritud vein (kontsentreerimata eeljooks ja jäägid)

Etüülalkoholi või veini destilleerimine

51

ex grupp 23

Toiduainetööstuse jäägid ja jäätmed

Mis tahes valmistamine või töötlemine

52

2401 30 00

Tubakajäätmed

Sigarettide, sigarite, manilla sigarite või suitsetamistubaka valmistamine, tubaka segamine

53

2525 30 00

Vilgujäätmed

Mis tahes valmistamine või töötlemine

54

2619 00

Räbu, dross, tagi jm malmi või terase tootmisjäägid

Mis tahes valmistamine või töötlemine

55

2620

Tuhk ja jäägid, mis sisaldavad metalle või metalliühendeid (v.a CN-koodi 2619 00 alla kuuluvad)

Mis tahes valmistamine või töötlemine

56

2621 00 00

Muu räbu ja tuhk (sh vetiktuhk)

Mis tahes valmistamine või töötlemine

57

ex 2705 00 00

Gaas

Kivisöe karboniseerimine

58

ex 2706 00 00

Kivisöetõrv ja muud mineraaltõrvad (sh esialgselt destilleeritud tõrv ja segutõrvad)

Kivisöe karboniseerimine

59

ex 2707

Destilleerimise eeljooks ja jäägid

Fenoolide destilleerimine

60

ex 2711 21 00 ja ex 2711 29 00

Dehüdrogeenimisel saadud gaas ja muud gaasilised süsivesinikud

Polüstüreeni valmistamine etüülbenseenist

61

2712 10 10

Toorvaseliin (puhastamata)

Parafiini rafineerimine

62

ex 2712 90

Muud mineraalvahad, värvunud või värvuseta

Mis tahes valmistamine või töötlemine

63

ex 2713

Naftakoks, naftabituumen jm nafta- või bituminoossetest mineraalidest saadud õlide tootmisjäägid

Mis tahes valmistamine või töötlemine

64

2806 10 00

Soolhape

Mitmesuguste keemiatoodete valmistamine fluoriidist, vesinikfluoriidist, 2,6-di-isopropüülaniliinist, ränitetrakloriidist või atsetaniliidist

65

2807 00 10

Väävelhape

Sulfoonamiidide valmistamine

66

2811 21 00

Süsinikdioksiid

1.

Õlle tootmine

2.

Etüülalkoholi ja kangete alkohoolsete jookide tootmine

67

ex 2811 19

Heksafluororänihape (fluororänihape)

Vesinikfluoriidi saamine fluoriidist

68

ex 2812 10 99

Ränitetrakloriid

Silaanide ja silikoonide valmistamine ning nende derivaatide saamine silikoonidest

69

2825 90 11 ja ex 2825 90 19

Kaltsiumhüdroksiid

Atsetüleeni ja kaltsiumtsüaanamiidi saamine kaltsiumkarbiidist

69a

ex 2827 51 00

Kaaliumbromiidi lahus

CN-koodi 2903 49 80 alla kuuluv 1,3-bromokloropropaan

70

2833 29 50

Raudsulfaat

Külmvaltsitud malm- ja teraslehtede ning -plaatide valmistamine toorikutest

71

ex 2833 29 90

Kaltsiumsulfaat

Vesinikfluoriidi saamine fluoriidist

72

ex 2846 90 00

Gadoliiniumoksiid

Galliumi ja galliumoksiidi taastootmine jääkidest (gadoliiniumgalliumoksiidi, Gd3Ga5O12 töötlemisjääkidest)

73

2902 30 90

Tolueen

Polüstüreeni valmistamine etüülbenseenist

74

ex 2902 90 80

Alfa-metüülstüreen

Atsetooni või fenooli valmistaminekumeenist

75

2903

Süsivesinike halogeenderivaadid

Vesinikfluoriidil põhinevate toodete valmistamine

76

2904

Süsivesinike sulfo-, nitro- või nitrosoderivaadid

Vesinikfluoriidil põhinevate toodete valmistamine

77

2905 11 00

Metanool

Rasvalkoholide valmistamine

78

2909

Eetrid, eeteralkoholid ja muud CN-koodi 2909 alla kuuluvad tooted

Hüdrokinoonil põhinevate toodete valmistamine

79

2915 21 00

Äädikhape

Vitamiinide valmistamine atseetanhüdriidist

80

ex 3503 00

Želatiinijäägid

Kapslite valmistamine farmatseutilisest želatiinist

81

ex 3801 10 00

Grafiiditolm

Grafiitelektroodide valmistamineelektrisulatusahjude jaoks

82

ex 3805 90 00

Toordipenteen

Pineenhüdroperoksiidi, (1R, 2R, 4R)-bornüülatsetaadi (isobornüülatsetaadi), kampri või kamfeeni valmistamine alfa-pineenist

83

ex 3806 90 00

Vaigupiiritus ja vaiguõlid

Naatrium- ja kaaliumvaiguseepidevalmistamine

84

ex 3815

Kasutamiskõlbmatud katalüsaatorid

Katalüsaatorite tootmine alumiiniumsilikaadistsilicate

85

ex 3823 12

ex 3823 13

ex 3823 19

Tööstuslikud rasvhapped; rafineerimisel saadud happelised õlid

1.

Gruppi 15 kuuluvate rasvade ja õlide rafineerimine

2.

Rasvhapete fraktsioneeriv destillatsioon

86

ex 3823 11 00

Stearhape

Eruukhappe valmistamine

87

ex 3824 90 64

Penitsilliin, puhastamata (sõelumisjäägid)

Ravimite valmistamine

88

ex 3824 90 95

Puskariõli

Etüülalkoholi ja kangete alkohoolsete jookide tootmine

89

ex 3824 90 95

Kampriõlid

Kampri valmistamine alfa-pineenist

90

ex 3824 90 95

Kofeiini eraldamisel tekkinud jäägid (kohvivaha, toorkofeiini ja vee segu); toorkofeiin

Kofeiini eraldamine kohvist

91

ex 3824 90 95

Kaltsineeritud kipsi jäägid

Vesinikfluoriidi, fluoriidide ja krüoliidi valmistamine fluoriidist (sulapaost)

92

ex 3824 90 95

Suhkruta melass

Sidrunhappe valmistamine valgest suhkrust

93

ex 3824 90 95

Sorboosi töötlemisel tekkinud jäägid

Askorbiinhappe valmistamine glükoosist

94

ex 3824 90 95

Kaaliumsulfaadi lahus

Dihüdroksüsteariinhappe valmistamine toorriitsinusõlist

95

ex 3824 90 95

Kumeeni valmistamisel tekkinud jäägid

Atsetooni, fenooli ja alfa-metuulstüreeni valmistamine

96

ex 3824 90 95

Jäägid

1,4-butaandiooli, 1,4-buteendiooli ja tetrahüdrofuraani valmistamine metanoolist ning pentaan-1,5-diooli ja heksaan-1,6-diooli valmistamine dioolide segust

97

ex 3824 90 95

Jäätmed, mis sisaldavad kofeiini, kohvivaha, vett ja lisandeid (heitveed)

Kofeiini eraldamine ja eritöötlemine toorkohvi virgutava toime vähendamiseks

98

ex 3824 90 95

Glükoonmütseel ja emaleelis

Glükoonhapete, nende soolade ja estrite valmistamine glükoosisiirupist

99

ex 3915

Plastide jäätmed ja jäägid

Mis tahes valmistamine või töötlemine

100

ex 4004 00 00

Kõvendamata kummi jäätmed ja -lõikmed: kõvendamata kummi jäägid, kõlblikud üksnes kummi taastootmiseks

Mis tahes valmistamine või töötlemine

101

ex 4017 00 10

Kõvakummi jäätmed, jäägid ja tolm

Mis tahes valmistamine või töötlemine

102

ex 4101, 4102 ja 4103

Toornahad (värsked, soolatud, kuivatatud, pikeldatud või painitud), laustetud või laustmata, sealhulgas villaga lambanahad

Gruppi 1 kuuluvate loomade nülgimine

103

ex 4104 39 10

Veisenahkade lõikmed

Mis tahes valmistamine või töötlemine

104

4110 00 00

Nahalaastud jm naha- või plastnahajäätmed, edasiseks töötluseks kõlbmatud, nahatolm, nahapulber ja nahapuru

Mis tahes valmistamine või töötlemine

105

4302 20 00

Karusnahatükid ja -lõiked, pargitud või apreteeritud, ühendamata

Karusnahkade valmistamine

106

ex grupp 44

Puidujäätmed ja -klotsid, sh saepuru

Mis tahes valmistamine või töötlemine

107

ex 4501

Korgijäätmed

Mis tahes valmistamine või töötlemine

108

ex 4707

Paberi- ja papijäätmed ning -jäägid; kõlblikud üksnes paberi valmistamiseks

Mis tahes valmistamine või töötlemine

109

ex jaotis XI

Riie ja trikookangad, viimistletud, ilmsete vigadega (nn teise valiku kaup)

Igat liiki riide ja trikookangaste valmistamine ja töötlemine

110

ex 5003

Siidijäägid (sh lahtihaspeldamiseks sobimatud kookonid, lühikiud ja harutatud või kohestatud riidejäätmed)

Mis tahes valmistamine või töötlemine

111

ex 5103

Lambavilla ja loomakarvade jäätmed, kohestamata

Mis tahes valmistamine või töötlemine

112

ex 5104 00 00

Lambavilla ja loomakarvade jäätmed, kohestatud (sh harutatud või kohestatud riidejäätmed)

Mis tahes valmistamine või töötlemine

113

ex 5202

Puuvillajäätmed (sh harutatud või kohestatud riidejäätmed), kraasimata ja kammimata

Mis tahes valmistamine või töötlemine

114

ex 5301

Linatakud ja -jäätmed (sh harutatud või kohestatud riidejäätmed)

Mis tahes valmistamine või töötlemine

115

ex 5302

Kanepitakud ja -jäätmed (sh harutatud või kohestatud riidejäätmed)

Mis tahes valmistamine või töötlemine

116

ex 5303

Takud ja -jäätmed (sh harutatud või kohestatud riidejäätmed)

Mis tahes valmistamine või töötlemine

117

ex 5304

Kiudude jäätmed (sh harutatud või kohestatud riidejäätmed)

Mis tahes valmistamine või töötlemine

118

ex 5305

Manilla kanepi takud ja jäätmed (sh harutatud või kohestatud riidejäätmed)

Mis tahes valmistamine või töötlemine

119

ex 5305

Ramjee kraasmed ja jäätmed (sh harutatud või kohestatud riidejäätmed)

Mis tahes valmistamine või töötlemine

120

ex 5503 ja ex 5504

Akrüül- ja viskooskiud (madalama kvaliteediga, ilmsete vigadega)

Akrüül- ja viskoostekstiilkiudude valmistamine

121

5505

Keemiliste kiudude jäätmed (sh kraasmed, lõngajäätmed ja kohestatud jäätmed)

Mis tahes valmistamine või töötlemine

122

6310

Tekstiilmaterjalist kaltsud (uued või kasutatud), nööri-, paela, köie- ja trossijäätmed ning kasutatud tooted nöörist, paelast, köiest, trossist

Mis tahes valmistamine või töötlemine

123

7001 00 10

Klaasikillud jm klaasijäätmed

Mis tahes valmistamine või töötlemine

124

ex 7019

Katkestamata klaaskiudlõnga jäätmed

Kudumine

125

ex 7019

Klaaskiust riie, ilmsete vigadega

Klaaskiudlõnga kudumine

126

7105

Puru ja pulber looduslikest või tehislikest vääris- või poolvääriskividest

Mis tahes valmistamine või töötlemine

127

ex 7112

Väärismetallide jäätmed, jäägid ja pühkmed

Mis tahes valmistamine või töötlemine

128

ex 7202 21 ja ex 7202 29

Ferrosiliitsiumi sõelumisjäägid

Ränitetrakloriidi ja ränidioksiidi valmistamine

129

ex 7204

Tinutatud malmi või terase jäätmed ja jäägid

Mis tahes valmistamine või töötlemine

130

ex 7208 ja ex 7211

Legeerimata terasest kuumlehtvaltstoodete lõikejäägid

Kuumvaltstoodete valmistamine legeerimata terase lehtvaluplokkidest

131

ex 7218, ex 7222

ex 7224 ja ex 7228

Legeerterasvarraste taaskasutatavad lõikejäägid

Kruvide, poltide ja mutrite valmistamine legeerterasvarrastest

132

ex 7219, ex 7220

ex 7225 ja ex 7226

Legeeritud terasest kuumlehtvaltstoodete lõikejäägid

Kuumlehtvaltstoodete valmistamine legeerterase lehtvaluplokkidest

133

ex 7225 ja ex 7226

Elektrotehniliste legeerteraslehtede lõikejäägid

Transformaatorite valmistamine elektrotehnilistest legeerteraslehtedest

134

ex 7226

Elektrotehniliste legeerterasvõrude ja -lintide lõikejäägid

Transformaatorite valmistamine elektrotehnilistest legeerterasvõrudest ja -lintidest

135

ex 7308

Keevismetall-kaitsepiirded

Metallkaitsepiirete valmistamine võrudest ja lintidest

136

7404 00

Vasejäätmed ja -jäägid

Mis tahes valmistamine või töötlemine

137

7503 00

Niklijäätmed ja -jäägid

Mis tahes valmistamine või töötlemine

138

7602 00

Alumiiniumijäätmed ja -jäägid

Mis tahes valmistamine või töötlemine

139

7802 00 00

Pliijäätmed ja -jäägid

Mis tahes valmistamine või töötlemine

140

ex 7804 11 00

Mõlemalt poolt kaetud pliifooliumi taaskasutatavad jäätmed

Mõlemalt poolt kaetud fotograafilise pliifooliumi valmistamine vinüüllehtedest ja kattepaberist

141

7902 00 00

Tsingijäätmed ja -jäägid

Mis tahes valmistamine või töötlemine

142

8002 00 00

Tinajäätmed ja -jäägid

Mis tahes valmistamine või töötlemine

143

8101 91 90

Volframijäätmed ja -jäägid

Mis tahes valmistamine või töötlemine

144

8102 91 90

Molübdeenijäätmed ja -jäägid

Mis tahes valmistamine või töötlemine

145

8103 10 90

Tantaalijäätmed ja -jäägid

Mis tahes valmistamine või töötlemine

146

ex 8104 20 00

Magneesiumijäätmed ja -jäägid (v.a ühtlase suurusega magneesiumilaastud)

Mis tahes valmistamine või töötlemine

147

ex 8105, ex 8106

ex 8107, ex 8108

ex 8109, ex 8110

ex 8111 ja ex 8112

Muude põhimetallide jäätmed ja jäägid

Mis tahes valmistamine või töötlemine

148

ex grupp 84

ex grupp 85

ex 8708

ex grupp 90

Tarbetud osad, töötlemise käigus kahjustatud või kasutuks muutunud osad

Masinate ja mehaaniliste seadmete, sõidukite, elektriseadmete, mõõte-, kontroll- ja täppisriistade valmistamine ning nende muutmine tehnilistele standarditele vastavaks

149

Grupid 84, 85, 86, 88 ja 90

Masinate, aparaatide, veerevkoosseisu, õhusõidukite ja muude seadmete osad ja varuosad

Masinate, aparaatide, veerevkoosseisu, õhusõidukite ja muude seadmete parandamine või ülevaatus (elektriliste või mehaaniliste vahenditega paigaldamine ja puhastamine) ning masinate, aparaatide, veerevkoosseisu, õhusõidukite ja muude seadmete parandamine (liikuvate osade asendamine)

150

8708

Mootorsõidukite osad ja lisaseadmed

Mootorsõidukite kohandamine teatavaks otstarbeks”

5.

Pärast osa “ATA-MÄRKMIK” lisatakse järgmine tekst:

“Mõiste “kaubanduslik eesmärk” on määratletud artikli 555 lõike 1 punktis a. Seega tähendab “kaubanduslik eesmärk” transpordivahendite kasutamist reisijateveoks tasu eest või kaupade tööstuslikuks või kaubanduslikuks veoks tasu eest või tasuta. Tasuta tööstuslik kaupade vedu tähendab näiteks tooraine vedu tehases kasutamiseks kõnealusele tehasele kuuluvate transpordivahenditega.”

6.

Loetelu punkti J järele, punkti C (muud seadmed) alla, milles käsitletakse erialaseid töövahendeid (artikkel 569), lisatakse järgmine punkt:

“K.

Lõbustuspargiatraktsioonid eeldusel, et selliste seadmete kasutamiseks ja hoolduseks on nõutavad eriteadmised või -oskused ning -meetodid”.


(1)  Järgmised näited imporditollimaksu summa arvutamise kohta vastavalt kirjele 19 (teine lause, lisa 72 CCIP), on samuti kohaldatavad D-tüüpi tolliladude puhul.

(2)  EÜT L 196, 20.7.2001, lk 9.


Top