27.4.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 101/2

---

Teatis nõukogu määruse (EMÜ) nr 3030/93 artikli 10a kohaldamise kohta, mis käsitleb tekstiiltoodetele kohaldatavat konkreetset kaitseklauslit

(2005/C 101/02)

1.   SISSEJUHATUS. JUHENDITE EESMÄRK

Hiina WTOga ühinemise protokolliga kehtestatud tekstiiltoodetele kohaldatav konkreetne kaitseklausel (edaspidi “kaitseklausel”) lisati ELi õigusse nõukogu määrusega (EÜ) nr 138/2003 (1) nõukogu määrusesse (EMÜ) nr 3030/93 (2) lisatud uue artikli 10a kujul. Uus artikkel 10a on peaaegu tähttäheline ümberkirjutus Hiina WTOga ühinemise protokollis väljendatust, kusjuures peamiseks täienduseks on ELi-sisese otsustamismenetluse kehtestamine, mille järgi võetakse otsused vastu nn komiteemenetluse käigus (vrd allpool esitatud kirjeldusega).

Pärast nende sätete vastuvõtmist on üles kerkinud mitmeid tõlgendusküsimusi ja muret on tekitanud ka vajadus muuta menetlusi võimalikult läbipaistvateks ning komisjoni poliitikat nende sätete rakendamisel paremini prognoositavaks. Vastuseks sellele märkis komisjon oma 13. oktoobri 2004. aasta teatises “Tekstiil- ja rõivatooted pärast 2005. aastat”, (3) et ta muudab kättesaadavaks “suunised menetluste ja kriteeriumide kohta, mida komisjon kavatseb kooskõlas nõukogu vastuvõetud vastavate määrustega järgida kaitseklauslite ja eeskätt Hiina WTOga ühinemise protokolliga kehtestatud tekstiiltoodetele kohaldatava kaitseklausli rakendamisel.” Nimetatud teatises kirjeldatakse (edaspidi “suunised”), kuidas komisjon kavatseb kaitseklauslit kohaldada. Seepärast on kõnealuse teatise eesmärk teavitada huvitatud isikuid:

a)	kaitseklausli kohaldamise kriteeriumidest, mida komisjoni arvamuse kohaselt tuleks kohaldada;

b)	kaitseklausli kohaldamise taotluste hoolika käitlemise ja läbivaatamise menetlustest, mis annavad kõigile huvitatud isikutele võimaluse protsessis osaleda ja mida komisjon kavatseb kohaldada.

Suunistes selgitatakse ka varajase hoiatamise süsteemi, mida komisjon kavatseb kasutada, et otsustada, kas teatud “hoiatustasemete” saavutamisel tuleks algatada uurimine ja Hiinaga põhjalikult nõu pidada. See ei piira kaitseklausli tegelikku kohaldamist, mis sõltub klauslis nimetatud tingimustest.

Need suunised on teadmiseks huvitatud isikutele ja need ei moodusta õigusakti. Need peegeldavad komisjoni eesmärgipüstitust järgida kaitseklausli kohaldamisel teatud menetlusi ja kriteeriume ning seetõttu ei tohiks põhjustada õiguspäraseid ootusi kaitseklausli rakendamise üksikotsuste suhtes, mida komisjon võtab vastu kooskõlas asjakohaste määrustega ja mis peavad kaitseklausli täieliku põhjendatuse tagamiseks põhinema üksikjuhtumite uurimisel. Kuna komisjonil on ELi õigusaktide järgi laialdased volitused kaitseklausli kohaldamiseks, selgitatakse nendes suunistes huvitatud isikutele, kuidas komisjon kavatseb neid volitusi teostada.

2.   TEKSTIILTOODETELE KOHALDATAVA KONKREETSE KAITSEKLAUSLI KIRJELDUS

Hiina WTOga ühinemise protokollile (4) lisatud Hiina WTOga ühinemise töörühma aruande (5) punktis 242 esitati säte, mis võimaldab WTO liikmetel kehtestada kaitsemeetmeid tekstiil- ja rõivatoodete impordile Hiinast ja seda kuni 2008. aasta lõpuni. (6) Nimetatud sätete peamised tingimused (taasesitatud 1. lisas ) on järgmised.

a)	Tuginemise tingimused : nimetatud klauslile saab tugineda “juhul, kui WTO liige usub, et Hiinast pärinevate (…) tekstiil- ja rõivatoodete import võib turuhäire tõttu ohustada nende toodetega kauplemise normaalset arengut”.

b)

Kavandatavad kaitsemeetmed : nimetatud klauslile saab tugineda klauslit kasutava liikmesriigi poolse nõupidamistaotluse esitamisega. On kaks võimalust: a) nõupidamistaotluse kättesaamisel nõustub Hiina hoidma oma asjakohasesse riiki saadetavad ja kõnealustesse kategooriasse kuuluvate asjaomaste toodete tarned tasemel, mis vastab tarnekogustele esimese 12 kuu vältel alates viimasest 14 kuust enne nõupidamistaotluse esitamise kuud, suurendades seda summat 7,5 % (villatoodete kategooriates 6 %) võrra; b) kui eelkirjeldatud viisil ei leita mõlemaid osapooli rahuldavat lahendust, võib asjaomane WTO liige kehtestada koguselised piirnormid eelkirjeldatud tasemetel. Nimetatud meetmed võivad kehtida üksnes ühe aasta. Nende meetmete pikendamine on siiski tõlgendamise küsimus, kuna tekstis on kirjas, et “ükski käesoleva lõike alusel võetud meede ei jää jõusse rohkem kui üheks aastaks ilma kordustaotlust esitamata…”, jättes niimoodi lahtiseks võimaluse kohaldada aasta möödumisel kõnealuseid meetmeid samade toodete suhtes uuesti.

Tuleb märkida, et kaitseklausel on erandlikku laadi üleminekusäte, millel ei ole WTO teiste kaitsesätete või -menetlustega selget seost. Klausli erandlikkus, mis tähendab seda, et käesolevates suunistes järgitud lähenemisviisi ei saa kohaldada teistele kaitsemeetmetele, tuleneb asjaolust, et nende eesmärk on tagada täiendavad vahendid kvootideta süsteemile ülemineku hõlbustamiseks, mis hakkab kehtima pärast WTO tekstiil- ja rõivatoodete lepingu lõppemist 31. detsembril 2004. aastal, ning võttes arvesse Hiina ühinemist WTOga seitse aastat pärast tekstiil- ja rõivatoodete lepingu läbirääkimiste lõpuleviimist. Samuti on kõnealuse sätte sõnastus väga ähmane, mida saab kohaldada suhteliselt laia valikuvabadusega ning kohaldamist on WTOs raske vaidlustada.

Nimetatud klausli kohaldamise standardid on teiste WTO kaitsemeetmete regulatsioonide omadest madalamad. See võib tuleneda asjaolust, et kaitseklauslite raames kasutatavad meetmed on oma ulatuselt (üksnes koguselised piirnormid) ja kestuselt (maksimaalselt üks aasta) piiratumad kui teiste kaitsemeetmete raames võimalikud meetmed.

3.   TEKSTIILTOODETELE KOHALDATAVA KONKREETSE KAITSEKLAUSLI ÜLEVÕTMINE ELi ÕIGUSESSE

Kaitseklausel lisati ELi õigusse eespool nimetatud nõukogu 21. jaanuari 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 138/2003, millega lisati uus artikkel 10a nõukogu määrusesse (EMÜ) nr 3030/93 ja mis on sarnane lepingu protokollis kasutatud väljendusviisiga (vt 2. lisa) ning millega anti komisjonile õigus mehhanismi kohaldada. Seega anti komisjonile õigus võtta tekstiilkomiteega nõu pidades vastu otsuseid esitatud nõupidamistaotluste kohta (mille alusel peab Hiina kehtestama ekspordipiirangud), tegutsedes kas liikmesriigi taotlusel või iseenda algatusel, ning piirangute kehtestamise kohta. Kaitseklausli kohaldamist ühenduses reguleeritakse lisaks ühenduse õiguse üldpõhimõtetele just selle sättega.

Nõukogu määruse (EMÜ) nr 3030/93 artikli 10a järgi, mille sätted on uuesti esitatud ka 2. lisas, (7) esitab komisjon kavandatavate meetmete eelnõu tekstiilkomiteele enne, kui on esitanud taotluse ametliku nõupidamise korraldamiseks Hiinaga, või enne piirangute kehtestamist ja võtab eelnõu vastu, kui komitee selle kvalifitseeritud häälteenamusega heaks kiidab. Kvalifitseeritud häälteenamuse puudumisel esitab komisjon ettepaneku viivitamatult nõukogule ja nõukogu võib komisjoni ettepaneku kvalifitseeritud häälteenamusega tagasi lükata, seda muuta või see tühistada. Kui nõukogu ei saavuta ühe kuu jooksul kvalifitseeritud häälteenamust, võtab komisjon kavandatud meetmed vastu. Kui nõukogu oli kvalifitseeritud häälteenamusega meetme vastu, peab komisjon selle uuesti üle vaatama ja kas esitama muudetud ettepaneku, esitama oma ettepaneku uuesti või esitama õigusakti ettepaneku; kui nõukogu ei ole ühe kuu jooksul otsust vastu võtnud, võtab komisjon õigusakti ise vastu.

Käesolevas teatises selgitatakse 4. jaos nimetatud otsustuskriteeriume ning 5. jaos märgitud kaebuste käsitlemise ja otsustamise korda. Siin selgitatakse ka “varajase hoiatamise” süsteemi, mille eesmärk on vähendada turuhäire ohtu ja seega kaitsemeetmete võtmise vajadust (6. jagu). Lõpuks esitatakse mõned imporditasemed, millest allpool komisjon põhimõtteliselt ei kavatse kaitseklauslit kasutada (7. jagu).

4.   KAITSEKLAUSLI KOHALDAMISE MÕISTED JA KRITEERIUMID

Kaitseklauslit saab kohaldada, kui “Hiinast pärinevate ja tekstiil- ja rõivatoodete lepingu reguleerimisalasse kuuluvate tekstiil- ja rõivatoodete import ühendusse võib turuhäire tõttu ohustada nende toodetega kauplemise normaalset arengut”. Allpool on esitatud rida peamisi valdkondi, mida tuleks selgitada. Seda selgitust ei tuleks lugeda siduvaks või kohustavaks; see selgitab huvitatud isikute huvides komisjoni arusaama nendest valdkondadest.

a)   Hälbe põhjused

Hälbe — turuhäirest tingitud kauplemise anormaalse arengu — põhjuseks peab olema “Hiinast pärinevate ja tekstiil- ja rõivatoodete lepingu reguleerimisalasse kuuluvate tekstiil- ja rõivatoodete import”. Oluline on toodete päritolu, mis määratakse vastavalt ühenduses kehtivatele eeskirjadele, sõltumata sellest, kas tooted tulevad Hiinast või teiste riikide kaudu. Vastavad tooted peavad kuuluma WTO tekstiil- ja rõivatoodete lepingu reguleerimisalasse.

b)   “Oht ohustada tekstiil- ja rõivatoodetega kauplemise normaalset arengut”

WTO ühinemisläbirääkimistel Hiinaga lepiti kokku kaitseklausli kui täiendava kaitsemehhanismi osas, mida saab kasutada eelkõige pärast liberaliseerimist tekstiil- ja rõivatoodete lepingus, et võtta arvesse Hiina väga olulist tootmis- ja ekspordipotentsiaali tekstiil- ja rõivatoodete alal. Klausli eesmärk on eelkõige tagada võimalikult sujuv üleminek 2005. aastast alates sisseseatud kvootideta kaubanduskeskkonnale. Sel põhjusel nähakse kaitseklauslis tuginemise tingimusena ette, et Hiina impordi areng ohustab tekstiil- ja rõivatoodetega “kauplemise normaalset arengut”.

Vastavat kontseptsiooni ei ole määratletud ei WTO õiguses ega kohtupraktikas, samuti ei ole seda ELi õigusaktides. Selleks et hinnata, kas tekstiil- ja rõivatoodetega “kauplemise normaalne areng” on ohustatud, võtab komisjon peamise näitajana arvesse impordi kiiret suurenemist või järsku tõusu, seda nii absoluut- kui suhtarvudes . Kaitseklausli kohaldamise piisavaks ajendiks ei saa lugeda väikest protsentuaalset tõusu. Kasv peab olema kiire ja järsk, nii et seda saab käsitleda teatud toote või tooterühma kaubavoogude olulise muutusena. Kasv võib puudutada imporditud koguseid või imporditud toodete väärtusi või mõlemat. Impordi kiireks suurenemiseks saab näiteks lugeda olukorda, kus 2005. aasta mõne kuu jooksul, võrreldes 2004. aasta sama perioodiga, suureneb mitmekümne protsendi võrra nende toodete import, mille osas Hiina juba on turgu valitsev tarnija, või rohkemgi nendel juhtudel, kus Hiina kvoodid on olnud suhteliselt madalad.

Selles seoses saab 6. jao tabelites A ja B esitatud suurenemist lugeda põhimõtteliselt suurenemiseks, mis “võib ohustada tekstiil- ja rõivatoodetega kauplemise normaalset arengut”. Samas on komisjon põhimõtteliselt arvamusel, et kui kasv on allpool 7. jaos nimetatud impordi teatud kasvumäärasid, siis ei ole see “kauplemise anormaalne areng”, kuna teatud impordikasvu saab lugeda kvootide kaotamise normaalseks tagajärjeks.

Impordi kiire kasv ei pea väljenduma absoluutarvudes, see võib väljenduda ka suhtarvudes. Suhtelise kasvu korral on kavandatav meede siiski ilmselgel nõrgem ja seda on raskem põhjendada, välja arvatud impordi toimumisel teatud tingimustes (näiteks hindade olulise languse või näiteks Vahemere piirkonna või AKV partnerriikidest ELi toimuva impordi olulise languse korral), kui see “võib ohustada kauplemise normaalset arengut”. Juhul kui Hiina import suureneb kas suht- või absoluutarvudes, kuid kui seda ei saa lugeda impordi järsuks tõusuks, tuleb asjakohase tegurina arvestada eelkõige impordihindade liikumist, mida tuleb tavaliselt hinnata impordistatistikast saadava impordiühiku keskmise hinna alusel. Impordiühiku keskmise hinna oluline kukkumine (eriti hindade allalöömisel, võrreldes teiste tarnijatega) koos impordi sellise suurenemisega põhjustab tõenäoliselt turuhäiret ja kujutab endast ohtu “kauplemise normaalsele arengule”.

c)   Turuhäired

WTO ja ELi teistes kaitsemeetmeid käsitlevates õigusaktides (8) esitatud määratlustest ja praktikast tulenevalt võib turuhäireks lugeda olukorda, kus toote või tootekategooria import kasvab kas siis absoluut- või suhtarvudes kiiresti või sellistel tingimustel, et põhjustab olulisel määral kas materiaalset kahju või materiaalse kahju ohtu ühenduse tööstusele. Turuhäirete tuvastamisel tuleb muu hulgas arvesse võtta vastava impordi mahtu, selle impordi mõju vastavate toodete hindadele ELis ja vastava impordi mõju neid tooteid valmistavale ELi tööstusele.

Eelnimetatud rahvusvaheliselt tunnustatud turuhäire mõiste järgi ei ole tegeliku kahju olemasolu vajalik, kuna sel juhul toimuks meetme võtmine tulemuslikkust silmas pidades liiga hilja, ja seepärast piisab sellise kahju ohu olemasolust. Kahju ohtu tuleb siiski mõõta ja see ei saa olla oletatav: oht peab olema otsene ja tulenema impordi antud hetke arengust. Selles osas peaks kahju ohu hindamise aluseks olema impordi tegelik kiire kasv kas absoluut- või suhtarvudes. Puhtalt sellise kasvu võimalikkus — näiteks pärast impordikvootide kaotamist — ei tohiks olla piisavaks argumendiks. Impordi kiiret kasvu tuleks hinnata, võrreldes eelkõige impordi arengut teatud asjakohasel ajavahemikul (kestusega vähemalt kaks või kolm kuud) varasemate aastate sama ajavahemikuga.

Teine oluline element, mida tuleb arvestada, on impordihindade muutumine, kuna igasugune oluline langus sellistes hindades või hindade allalöömine, võrreldes näiteks teiste suuremate tarnijatega, võib osutada turuhäiretele.

Uurida tuleks ka seda, kas impordimahul ja -hinnal on praegu või tulevikus otsene negatiivne mõju ELi tööstusele. Tootmisahela alguses olevatele tööstusharudele (nt ketramine ja kudumine või viimistlemine) avalduv mõju võib samuti olla asjakohane ja seda ei tohiks tööstusele tekkinud kahju või kahju ohu hindamisest välja jätta. ELi tööstusele avalduva tegeliku või eeldatava mõju hindamiseks kasutatakse kõiki olemasolevaid andmeid, näiteks andmed tootmise, turuosa, müügi, tööhõive, kasumlikkuse arengu ning turustusahela mõjude kohta.

Selleks, et arvestada tekstiil- ja rõivatoodete sektori toodete paljusust ja nende toodete vahelisi tõenäolisi seoseid ning kattumisi, peetakse vajalikuks säilitada paindlikkus ja määratleda vastavad tooted või tooterühmad iga juhtumi puhul eraldi.

d)   Muud olulised tegurid

Üheks arvestatavaks teguriks on impordi lisandumine Hiinast, mis võib avaldada mõju teistele tarnijatele ning eelkõige haavatavamatele ja tekstiiltööstusest sõltuvatele arengumaadele (väikesed arengumaad, vähimarenenud ja AKV riigid ning eelkõige Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riigid, sest need riigid on osa ELi tekstiil- ja rõivatööstuse loomulikust konkurentsipiirkonnast ning on ELi tööstuse ekspordi ja investeeringute olulisteks sihtkohtadeks). Tõsine nihe ELi traditsiooniliste tarnijate hulgas võib olla märgiks sellest, et kauplemine on häiritud, ja sellel võivad olla rasked negatiivsed tagajärjed, nii et võib osutuda vajalikuks kohaldada õiguskaitsevahendeid, kuigi kaitsemeetmeid võib võtta üksnes kriteeriumidele “võib ohustada kauplemise normaalset arengut” ja “turuhäire” vastamisel, nagu on kirjeldatud eespool punktides b ja c.

Pärast positiivset otsust selle kohta, et kaitseklausli kohaldamise tingimused on täidetud, esitab komisjon põhimõtteliselt taotluse Hiinaga ametliku nõupidamise algatamiseks vastavalt artikli 10a punktile a. Komisjon võib siiski otsustada teisiti, kui kaitseklausli kasutamisel oleks oluline ja materiaalne mõju ühenduse üldisele huvile (nt teistele tootmisahela alguses või lõpus asuvatele tööstustele, ELi tööstusele, mis on investeerinud Hiinasse, tarbijatele või kaubandusele), mis kaaluks selgelt üles selle meetme võtmisest tööstusele tulenevad positiivsed tagajärjed.

5.   KAITSEMEETMETE MENETLUSTED JA AJAKAVA

Komisjon loeb enda kaubandusdokumentide käitlemise läbipaistvust ja kiirust väga oluliseks, nii et kui liikmesriigid või teised huvitatud isikud esitavad kaitsemeetme taotluse, on olemas menetlused selle käitlemiseks: võetakse kuulda kõigi huvitatud isikute seisukohad, otsused võetakse vastu mõistliku aja vältel ja need otsused on korrektselt motiveeritud ning edastatud huvitatud isikutele ja avalikkusele. Selline läbipaistvus peaks kaasa tooma kaubanduse ning äritegevuse suurema prognoositavuse ja kindluse ning tagama, et otsused tehakse kõiki asjakohaseid tegureid hästi tundes ja pärast kõigi asjakohaste väidete ärakuulamist. Eriti kiireloomulistel juhtudel võib komisjon teha siiski otsuse oma menetlusi kiirendada, mis tähendab tähtaegade lühendamist või nõupidamisprotsessi lihtsustamist ja kiirendamist, või vajalike meetmete võtmist olemasoleva teabe alusel.

Nende eesmärkide saavutamiseks kavatseb komisjon tegutseda tekstiiltoodetele kohaldatava kaitseklausli rakendamisel järgmiselt. Seda tuleb jällegi käsitleda huvitatud isikute huvides antud selgitusena selle kohta, kuidas komisjon kavatseb oma volitusi teostada. Seda ei tuleks pidada siduvaks või kohustavaks.

a)   Menetluse algatamine. Uurimise algatamine ja Hiinaga mitteametliku nõupidamise taotlemine

Enne Hiinaga ametliku nõupidamise algatamiseks esitatud taotluse alusel kaitseklausli kasutamist on asjakohane, et komisjon viiks asjaolude kindlakstegemiseks läbi uurimisi ning taotleks turuhäirete vältimise viiside uurimiseks mitteametlikke nõupidamisi Hiinaga. Seda tehakse kahel juhul:

—	liikmesriigi taotlusel

—	komisjoni enda algatusel, mis võib toimuda kahel juhul: kui 6. jaos kirjeldatud varajase hoiatamise süsteemi rakendamisel on jõutud teatud “hoiatustasemeteni” või nendest tasemetest vähem tarnivate tööstuste esitatud taotluse korral, kui esitatakse prima facie tõendid kaitsemeetme vajaduse kohta.

Samasuguseid menetlusi kohaldatakse uurimise korral, mis algatatakse ametiülesannete täitmise käigus või taotluse alusel.

i)   Algatamine liikmesriigi taotlusel

Kui taotlusele on lisatud prima facie tõendid 4. jaos nimetatud kaitseklausli kohaldamise tingimuste täitmise kohta, algatavad komisjoni talitused uurimise ja taotlevad mitteametlikku nõupidamist Hiina ametivõimudega.

Prima facie tõendid on olemas juhul, kui taotlusele on lisatud andmed ja üksikasjad, mis osutavad piisaval määral turuhäire olemasolule, kas siis ELi tasandil või vastaval madalamal geograafilisel tasandil, ning “kauplemise anormaalsele arengule”, nagu see on määratletud nende suuniste 4. jaos. Kui import on käesoleva dokumendi 7. jaos märgitud tasemetest väiksem, ei tohiks sellised taotlused olla põhimõtteliselt vastuvõetavad.

Taotlused võivad käsitleda üht või mitut tootekategooriat või üksikuid tooteid nendes kategooriates.

Komisjon teeb tavaliselt 15 kalendripäeva jooksul pärast taotluse saamist otsuse, kas algatada uurimine ja taotleda mitteametlikku nõupidamist või lükata taotlus tagasi. Taotluse tagasilükkamine tähendab selle vastuvõetamatust.

Komisjon põhimõtteliselt ei aktsepteeri taotlusi, mis on sisuliselt varasemate tagasilükatud taotluste kordused, kui selle taotluse esitamise õigustamiseks ei ole uusi põhjendusi.

ii)   Algatamine komisjoni enda algatusel

Komisjon kavatseb algatada menetlused kahel juhul:

—	kui nende suuniste 6. jaos kirjeldatud impordi kontrollisüsteemi raames kogutud teabe järgi on “hoiatustasemeid” ületatud,

—	kui isikud, keda turuhäire otseselt mõjutab, esitavad piisavalt põhjendatud taotluse.

Teisel nimetatud juhul peab taotlus vastuvõetavuse rahuldamiseks tulema ELi ettevõtjate esindusorganilt või rühmalt, mis esindaks piisaval määral asjaomast sektorit või vastavat toodet (nii ei ole see näiteks juhul, kui kahel või enamal sama toote tootjate ühendusel on vastandlikud seisukohad).

Tööstuselt saadud kaitsemeetme taotluste suhtes kavatseb komisjon kohaldada eespool punktis i nimetatud menetlusi ja kriteeriume.

b)   Teatise avaldamine ja märkuste esitamise tähtaeg

Uurimise algatamise korral avaldab komisjon uurimise algatamise teatise viivitamata [Euroopa Liidu Teatajas (ELT)] kaubanduse peadirektoraadi veebilehe (9) esimesel lehel.

ELTs ja kaubanduse peadirektoraadi veebilehel esitatud teatises esitatakse kokkuvõtlikult kaitsemeetme uurimise alus, sealhulgas esitatud kaitsemeetme taotluse peamised komponendid vastavalt vajadusele, ning kutsutakse kõiki huvitatud isikuid esitama 21 kalendripäeva jooksul oma seisukohti ja asjakohast asjaoludel põhinevat teavet. Teatises täpsustatakse ka menetlused ja ajakava, mida protsessis osalevad huvitatud isikud peavad järgima.

c)   Uurimine ja mitteametlikud nõupidamised

Komisjon viib asjaolude tuvastamiseks läbi uurimise 60 päeva jooksul pärast teatise avaldamist. Erandkorras saab seda ajavahemikku üks kord 10 tööpäeva võrra pikendada. Komisjon püüab saada kogu vajalikku teavet, analüüsides sealhulgas vastavalt vajadusele huvitatud isikutelt saadud avaldusi, et teha otsus, kas taotleda ametlikku nõupidamist Hiinaga või mitte.

Komisjon avalikustab oma järeldused huvitatud isikutele, kutsudes neid üles esitama täiendavaid märkusi, ja võib huvitatud isikute taotlusel korraldada ka ärakuulamisi. Komisjon määrab selleks sobivad piirid. Samaaegselt uurimise algatamisega taotleb komisjon mitteametlikku nõupidamist Hiinaga. Uurimine ja mitteametlik nõupidamine Hiinaga toimuvad paralleelselt ja 60 päeva jooksul.

d)   Otsus taotleda ametlikku nõupidamist Hiinaga

Komisjon võtab oma otsuse vastu uurimise lõpus olemasoleva teabe alusel ning esitab uurimise ja Hiinaga mitteametliku nõupidamise tulemused ja järeldused tekstiilikomiteele.

Kui komisjon teeb positiivse otsuse kaitseklausli kohaldatavuse kohta, kutsub ta viivitamatult kokku tekstiilikomitee koosoleku, et saada teada komitee arvamust oma kavatsuse kohta taotleda ametlikku nõupidamist Hiinaga vastavalt kaitseklausli punktile a. Komisjon esitab komiteele taotluse põhjuste ja põhjenduste üksikasjaliku selgituse ning lisab selgitusele “olemasolevad andmed turuhäire olemasolu või selle tekkimise ohtu kohta ning Hiina päritolu toodete osa selles turuhäires”. (10) Menetluse edasised etapid on esitatud nõukogu määruse (EMÜ) nr 3030/93 (11) artiklis 17.

Pärast nõupidamist tekstiilikomiteega ja vajaduse korral nõukogu määruse (EMÜ) nr 3030/93 artiklis 17 sätestatud menetluste läbiviimist taotleb komisjon viivitamata ametlikku nõupidamist Hiinaga. Komisjoni otsus ja nõupidamistaotluse otsuse põhjused avaldatakse vastavas teatises [Euroopa Liidu Teatajas ja] kaubanduse peadirektoraadi veebilehe (12) esimesel lehel ning see edastatakse taotluse esitanud isikule.

Kui komisjon leiab, et kaitseklausli kohaldamise tingimused ei ole täidetud, teatab ta sellest kaebuse esitajale ja põhjendab oma otsust, mis avaldatakse ka Euroopa Liidu Teatajas.

e)   Otsused ja menetlused äärmiselt kiireloomulistel juhtudel

Kui viivitamine võib põhjustada kahju, mida oleks raske heastada, võib komisjon pärast esialgset otsust, mille kohaselt import võib takistada kauplemise normaalset arengut, taotleda otse ametlikku nõupidamist Hiinaga ilma eelneva uurimiseta või enne uurimise lõpuleviimist. Eelkõige võib ta toimida nii juhul, kui impordi järsk kasv on nii suur, et on ilmne, et kauplemise normaalne areng on ohustatud ja et meetmete mittevõtmisel põhjustab vastav import ühenduse tööstusele olulist kahju. See taotlus tehakse pärast nõupidamist tekstiilikomiteega vastavalt nõukogu määruse (EMÜ) nr 3030/93 artiklis 17 sätestatud korrale.

f)   Hiinaga peetavate ametlike nõupidamiste kestus

Kaitseklausli järgi peaks Hiina pärast nõupidamistaotluse saamist ise ekspordile piirangud kehtestama. Kui seda 15 kalendripäeva jooksul alates taotluse esitamisest ei ole tehtud, esitab komisjon viivitamatult tekstiilikomiteele vajalikud ettepanekud olukorra parandamiseks; need peaksid tavaliselt nägema ette impordi piirnormide kehtestamise, mis arvutatakse vastavalt nõukogu määruse (EMÜ) nr 3030/93 artikli 10a lõike 1 punktile a.

Nõupidamised kestavad 90 päeva alates vastava nõupidamistaotluse saamisest.

g)   Kaitsemeetmete võtmine

Kui eespool punktis f nimetatud 90 päevase nõupidamisperioodi jooksul ei leita Hiinaga mõlemaid osapooli rahuldavat lahendust ja kui komisjon leiab, et 4. jaos nimetatud tingimused on täidetud, võib komisjon kehtestada ajaomaste toodetele koguselised piirnormid. Sellega seoses kutsub komisjon viivitamatult kokku tekstiilikomitee koosoleku, et saada teada komitee arvamust ettepaneku kohta kehtestada ajaomaste tootekategooriatele koguselised piirnormid. Nimetatud piirnormid kehtivad ka Hiina päritolu toodete impordile, mis on eksporditud pärast ametliku nõupidamisteate avaldamist ning mis ületavad koguseid, mida Hiina oleks ekspordi piiramiseks pidanud kehtestama vastavalt ühinemisprotokolli punktile 242. Selle menetluse edasised etapid on märgitud nõukogu määruse (EMÜ) nr 3030/93 (13) artiklis 17.

Nimetatud koguselisteks piirnormideks määratakse vastava kategooria toodete tarnete tasemel, mis vastab tarnekogustele esimese 12 kuu vältel alates viimasest 14 kuust enne nõupidamistaotluse esitamise kuud, suurendades seda summat 7,5 % (villatoodete kategooriates 6 %) võrra. Need koguselised piirnormid kehtivad ajavahemiku vältel, mis lõpeb nõupidamise taotlemise aasta 31. detsembril, või, juhul kui nõupidamistaotluse esitamise ajal jääb aasta lõpuni kolm kuud või vähem, perioodi vältel, mis lõpeb 12 kuud pärast nõupidamistaotluse esitamist. Nõupidamised Hiinaga jätkuvad käesoleva sätte alusel kehtestatud koguseliste piirnormide kehtivusaja vältel.

See otsus avaldatakse vastavalt (kas komisjoni või nõukogu) asjaomasele korrale Euroopa Liidu Teatajas.

Pärast kaitsemeetme tähtaja lõppemist teatud toote osas kohaldatakse selle toote suhtes uute kaitsemeetmete kehtestamiseks käesolevas osas kirjeldatud menetlusi.

6.   VARAJASE HOIATAMISE SÜSTEEM. UURIMISTE ALGATAMINE JA MITTEAMETLIKE NÕUPIDAMISTE TAOTLEMINE AMETIÜLESANNETE TÄITMISE KÄIGUS

Arvestades varasemaid kogemusi ja eelkõige Hiina impordi arengut 2002. aastal liberaliseeritud tootekategooriate osas, tuleks koostada teatud suunised komisjoni menetluse etappide jaoks, millega saaks tagada võimalikult suure prognoositavuse kaubanduse huvides ning hõlbustada Hiina impordi arengut viisil, mis hoiaks ära turuhäired ning annaks seega maksimaalselt avarad võimalused rahuldava lahenduse leidmiseks, nii et kaitsemeetmed võetaks üksnes viimase võimalusena.

Nende eesmärkide saavutamiseks viib komisjon sisse varajase hoiatamise süsteemi, mille kohaselt taotleb komisjon juhul, kui Hiina impordi suundumus viitab “impordi anormaalse arengu” olemasolule või ohule, enne kaitseklauslile tuginemist esmalt mitteametlikku nõupidamist Hiinaga ning algatab uurimise selle kohta, kas vastav import võib põhjustada turuhäiret. Üksnes juhul, kui vaatamata nendele aruteludele vastav kaubanduse suundumus jätkub, nii et kaitsemeetmete kohaldamise tingimused on täidetud, tugineb komisjon vastavalt nõukogu määruses (EMÜ) nr 3030/93 sätestatud korrale kaitseklauslile ja taotleb sellest tulenevalt ametlikku nõupidamist Hiinaga.

Igal juhul tuleb otsused kaitseklausli alusel kaitsemeetmete võtmiseks teha pärast iga üksikjuhtumi kontrollimist selles osas, kas kaitseklausli kohaldamise tingimused on täidetud, ja — välja arvatud äärmiselt kiireloomulistel juhtudel — pärast uurimise läbiviimist vastavalt eespool kirjeldatud korrale.

Kontrollides, kas import toimub vastavalt nõukogu määrusele (EMÜ) nr 3030/93, uurib komisjon regulaarselt, kas võib tekkida olukord, et aasta arvestuses või lühema ajavahemiku (põhimõtteliselt vähemalt kolm kuud) jooksul pro rata temporis põhimõttel arvutatult ületatakse Hiina tegeliku impordi teatud soovituslikud künnised. (14) Sellisel juhul võtab komisjon ühendust Hiina ametivõimudega, et uurida impordi arengut, selle mõju ja suundumuse jätkumise tõenäosust. Nimetatud soovituslikud künnised, mis näevad ette väga olulise kasvu, võrreldes Hiinale eraldatud kvootidega 2004. aastal, on kategooriate lõikes kindlaks määratud, arvestades järgmist.

a)	1. jaanuaril 2005. aastal kaotatud kvootide kasutamise ulatust, arvestades ka teiste kvoodisüsteemi alla kuuluvate riikide suhtelist positsiooni 2004. aastal.

b)	Hiina impordi osakaalu ELi impordi kogumahus kui arengu näitajat või mastaapi.

c)	Impordi turulepääsumäärasid ja nende arengut.

d)	ELi tootmistasemeid ja nende arengut.

e)	Teisi näitajaid asjaomaste toodete turuolukorra kohta, näiteks tarbimise ja hinnasuundumusi.

Järgmistes tabelites on esitatud Hiina impordi kasvutasemeid, mille saavutamisel komisjon põhimõtteliselt algatab uurimise ja taotleb mitteametlikku nõupidamist Hiinaga:

TABEL A.

Valem nõupidamise algatamise tasemete määramiseks
Tooted, mille import Hiinast on väljendatud protsendina ELi impordi kogumahust 2004. aastal	2005 Kasv üle 2004. aasta taseme protsendina 2004. aasta impordist	2006 Kasv üle 2005. aasta taseme protsendina 2004. aasta impordist	2007 Kasv üle 2006. aasta taseme protsendina 2004. aasta impordist	2008 Kasv üle 2007. aasta taseme protsendina 2004. aasta impordist
7,5% või vähem	100 %	50 %	50 %	50 %
> 7,5– 20%	50 %	50 %	50 %	50 %
> 20– 35%	30 %	30 %	30 %	30 %
Üle 35%	10 %	10 %	10 %	10 %

TABEL B.

Tabeli A valemi kohaldamisest tulenevad nõupidamise liigid

[NB! tabel tuleb koostada kategooriate kaupa pärast valemi kohaldamist]

Tootekategooria	Ühik	Hiina 2004. aasta import (tuhat ühikut)	Hiina 2004. aasta kvoot (tuhat ühikut)	2005. aasta tase	2006. aasta tase	2007. aasta tase	2008. aasta tase
1 — puuvillane lõng	t	3 263	4 770	9 540	11 925	14 310	16 695
2 — puuvillane riie	t	34 465	30 556	51 698	68 930	86 163	103 395
3 — sünteetiline riie	t	10 938	8 088	21 876	27 345	32 814	38 283
4 — T-särgid	tk	191 473	126 808	382 946	478 683	574 419	670 156
5 — pulloverid	tk	64 324	39 422	128 648	160 810	192 972	225 134
6 — meeste püksid	tk	75 688	40 913	151 376	189 220	227 064	264 908
7 — pluusid	tk	26 035	17 093	52 070	65 088	78 105	91 123
8 — meeste päevasärgid	tk	40 837	27 723	61 256	81 674	102 093	122 511
9 — froteerätikud	t	13 538	6 962	20 307	27 076	33 845	40 614
12 — sukad ja sokid	paari	131 443	132 029	264 058	330 073	396 087	462 102
13 — meeste aluspüksid	tk	681 114	586 244	749 225	817 337	885 448	953 560
14 — meeste mantlid	tk	24 326	17 887	26 759	29 191	31 624	34 056
15 — naiste mantlid	tk	35 570	20 131	46 241	56 912	67 583	78 254
16 — meeste ülikonnad	tk	17 407	17 181	19 148	20 888	22 629	24 370
17 — jakid ja bleiserid	tk	6 063	13 061	14 367	15 804	17 241	18 677
20 — voodipesu	t	7 894	5 681	15 788	19 735	23 682	27 629
22 — sünteetilisest kiust lõng	t	9 364	19 351	38 702	48 378	58 053	67 729
26 — kleidid	tk	8 682	6 645	17 364	21 705	26 046	30 387
28 — püksid (muud)	tk	102 204	92 909	132 865	163 526	194 188	224 849
29 — naiste kostüümid	tk	22 541	15 687	24 796	27 050	29 304	31 558
31 — rinnahoidjad	tk	128 272	96 488	166 754	205 235	243 717	282 198
39 — laua- ja köögitekstiil	t	7 342	5 681	11 013	14 684	18 355	22 026
78 — muud rõivad	t	31 395	36 651	40 316	43 981	47 646	51 311
83 — mantlid	t	12 039	10 883	15 651	19 262	22 874	26 486
97 — võrgud	t	3 124	2 861	4 062	4 999	5 936	6 873
163 — sideharso	t	8 657	8 481	9 523	10 388	11 254	12 120
ex20 — siidvoodipesu	t	100	59	200	250	300	350
115 — linane ja ramjeelõng	t	2 727	1 413	3 545	4 363	5 181	6 000
117 — linane riie	t	1 510	684	2 264	3 019	3 774	4 529
118 — linane voodipesu ja laualinad	t	2 409	1 513	2 650	2 891	3 132	3 373
122 — linast käekotid ja kotid	t	360	220	468	576	684	792
136A — siidriie	t	446	462	693	924	1 155	1 386
156 — siidpluusid ja -pulloverid	t	7 291	3 986	8 020	8 749	9 478	10 207
157 — kudumid	t	17 941	13 738	19 735	21 529	23 323	25 117
159 — siipluusid	t	3 236	4 352	4 787	5 222	5 658	6 093

Vastavate tasemete arvutamiseks kasutatud impordi kasvumäärad on nii olulised, et nende ületamisel saab seda põhimõtteliselt käsitleda kui suurt tõenäosust, et toimub “impordi anormaalne areng”. Kui need tasemed saavutatakse pro rata temporis põhimõttel, arvutades kas aasta arvestuses või lühema ajavahemiku (põhimõtteliselt vähemalt kolm kuud) jooksul, (15) algatab komisjon uurimise, et teha kindlaks, kas on olemas tegureid, mille põhjal võib järeldada, et vastava impordi areng ohustab või ei ohusta “impordi normaalset arengut”, ja kas on täidetud kaitsemklausli kohaldamise teine tingimus, st turuhäire vähemalt omamaisele tööstusele kahjutekkimise ohu näol. Nende tasemete ületamine ajendab vaid uurimise ja mitteametlike nõupidamiste algatamisele, kuid ei ole asjakohane otsuse tegemisel, kas kaitseklausli kohaldamine on õigustatud või mitte.

2006., 2007. ja 2008. aasta nõupidamise algatamise tasemeid võib korrigeerida, arvestades edasisi uurimisi või teisi tegureid, mis võivad ilmneda hiljem.

Valemit nõupidamise algatamise tasemete arutamiseks saab vajadusel kohaldada tootekategooriast madalamal tasemel asuvate konkreetsete toodete jaoks. Kui Hiina import kas aasta arvestuses või pro rata temporis põhimõttel arvutatult ületab niiviisi tuletatud tasemeid (põhimõtteliselt vähemalt kolm kuud), võib komisjon kas omaenda algatusel või liikmesriigi palvel samuti taotleda mitteametlikku nõupidamist Hiinaga ja algatada uurimise.

Seepärast tuleks vastavaid tasemeid käsitleda üksnes referentsina, mille saavutamisel ei toimu kaitseklausli automaatset kohaldamist.

7.   TASEMED, MILLEST ALLPOOL EI TULEKS PÕHIMÕTTELISELT KAITSEKLAUSLI MEETMEID KOHALDADA

Komisjon on ka seisukohal, et kaitseklauslile ei saa tugineda juhul, kui teatud tasemeid ei ole ületatud. Eelkõige juhul, kui Hiina areng on tema suhtelist positsiooni ELi turul arvestades tagasihoidlik. Nendel juhtudel loeb komisjon sellist kasvu pärast kvootide kaotamist normaalseks ja seetõttu on põhimõttelisel — st vastupidise tõendusmaterjali puudumisel — seisukohal, et ei ole tegemist “kauplemise anormaalne arenguga”. Need tasemed, mis võimaldavad Hiina ekspordi ELi suurenemise olulist varu, on esitatud järgnevates tabelites:

TABEL C.

Valem tasemete määramiseks, millest allpool ei tuleks kaitseklauslile tugineda
Tooted, mille import Hiinast on väljendatud protsendina ELi impordi kogumahust 2004. aastal	2005 Kasv üle 2004. aasta taseme protsendina 2004. aasta impordist	2006 Kasv üle 2005. aasta taseme protsendina 2004. aasta impordist	2007 Kasv üle 2006. aasta taseme protsendina 2004. aasta impordist	2008 Kasv üle 2007. aasta taseme protsendina 2004. aasta impordist
7,5% või vähem	25 %	25 %	25 %	25 %
> 7,5–20%	20 %	20 %	20 %	20 %
> 20–35%	15 %	15 %	15 %	15 %
Üle 35%	10 %	10 %	10 %	10 %

Tabel D.

Tasemed, millest allpool ei tuleks põhimõtteliselt kaitseklauslile tugineda

Tootekategooria	Ühik	Hiina 2004. aasta import (tuhat ühikut)	Hiina 2004. aasta kvoot (tuhat ühikut)	2005. aasta tase	2006. aasta tase	2007. aasta tase	2008. aasta tase
1 — puuvillane lõng	t	3 263	4 770	5 963	7 155	8 348	9 540
2 — puuvillane riie	t	34 465	30 556	41 358	48 251	55 144	62 037
3 — sünteetiline riie	t	10 938	8 088	13 673	16 407	19 142	21 876
4 — T-särgid	tk	191 473	126 808	239 341	287 210	335 078	382 946
5 — pulloverid	tk	64 324	39 422	80 405	96 486	112 567	128 648
6 — meeste püksid	tk	75 688	40 913	94 610	113 532	132 454	151 376
7 — pluusid	tk	26 035	17 093	32 544	39 053	45 561	52 070
8 — meeste päevasärgid	tk	40 837	27 723	49 004	57 172	65 339	73 507
9 — froteerätikud	t	13 538	6 962	16 246	18 953	21 661	24 368
12 — sukad ja sokid	paari	131 443	132 029	165 036	198 044	231 051	264 058
13 — meeste aluspüksid	tk	681 114	586 244	749 225	817 337	885 448	953 560
14 — meeste mantlid	tk	24 326	17 887	26 759	29 191	31 624	34 056
15 — naiste mantlid	tk	35 570	20 131	40 906	46 241	51 577	56 912
16 — meeste ülikonnad	tk	17 407	17 181	19 148	20 888	22 629	24 370
17 — jakid ja bleiserid	tk	6 063	13 061	14 367	16 326	18 285	20 245
20 — voodipesu	t	7 894	5 681	9 868	11 841	13 815	15 788
22 — sünteetilisest kiust lõng	t	9 364	19 351	24 189	29 027	33 864	38 702
26 — kleidid	tk	8 682	6 645	10 853	13 023	15 194	17 364
28 — püksid (muud)	tk	102 204	92 909	117 535	132 865	148 196	163 526
29 — naiste kostüümid	tk	22 541	15 687	24 796	27 050	29 304	31 558
31 — rinnahoidjad	tk	128 272	96 488	147 513	166 754	185 994	205 235
39 — laua- ja köögitekstiil	t	7 342	5 681	8 810	10 279	11 747	13 216
78 — muud rõivad	t	31 395	36 651	40 316	43 981	47 646	51 311
83 — mantlid	t	12 039	10 883	13 845	15 651	17 457	19 262
97 — võrgud	t	3 124	2 861	3 593	4 062	4 530	4 999
163 — sideharso	t	8 657	8 481	9 523	10 388	11 254	12 120
ex20 — siidvoodipesu	t	100	59	125	150	175	200
115 — linane ja ramjeelõng	t	2 727	1 413	3 136	3 545	3 954	4 363
117 — linane riie	t	1 510	684	1 812	2 113	2 415	2 717
118 — linane voodipesu ja laualinad	t	2 409	1 513	2 650	2 891	3 132	3 373
122 — linast käekotid ja kotid	t	360	220	414	468	522	576
136A — siidriie	t	360	220	414	468	522	576
156 — siidpluusid ja -pulloverid	t	7 291	3 986	8 020	8 749	9 478	10 207
157 — kudumid	t	17 941	13 738	19 735	21 529	23 323	25 117
159 — siipluusid	t	3 236	4 352	4 787	5 222	5 658	6 093

---

(1)  ELT L 23, 28.1.2003, lk 1.

(2)  EÜT L 275, 8.11.1993, lk 3.

(3)  “Tekstiil- ja rõivatööstus pärast 2005. aastat – tekstiil- ja rõivatööstuse kõrgetasemelise kogu soovitused”, KOM(2004)668 (lõplik), 13. oktoober 2004.

(4)  Dokument WT/MIN(01)3, 10. november 2001.

(5)  Dokument WT/L/432, 23. november 2001.

(6)  Seda punkti loetakse Hiina WTOga ühinemise protokolli osaks, mis omakorda on WTO asutamislepingu lahutamatu osa, vrd ühinemislepingu punkt 2.

(7)  Vrd nõukogu määruse (EMÜ) nr 3030/93 artikkel 17, muudetud nõukogu 26. veebruari 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 391/2001.

(8)  Vrd WTO kaitsemeetmete lepingu artikli 2 lõikega 1 kaitsemeetmete kohaldamise tingimuste kohta ja Hiina WTOga ühinemise protokolli punktiga 16.4 (Transitional Product Specific Safeguard Mechanism ehk TPSSM), nõukogu määruse (EÜ) nr 427/2003 (üleminekuaja tootepõhise kaitsemehhanismi kohta seoses Hiina Rahvavabariigist pärineva impordiga) artikli 2 lõikega 1, ja nõukogu määruse (EÜ) nr 3285/94 (impordi ühiste eeskirjade kohta) artikli 16 lõikega 1.

(9)  Aadress: http://europa.eu.int/comm/trade/index_en.htm.

(10)  Vrd nõukogu määruse (EMÜ) nr 3030/93 artikli 10a lõike 1 punkti a ja Hiina WTOga ühinemise töörühma aruande punkti 242 alapunkti a.

(11)  Vt 2. lisa.

(12)  Aadress: http://europa.eu.int/comm/trade/index_en.htm.

(13)  Vt 2. lisa.

(14)  Andmed tegeliku impordi kohta, mida kogutakse vastavalt nõukogu määruse (EMÜ) nr 3030/93 III lisa artiklile 27. Kui need andmed ei ole siiski komisjoni kontrolli alt välja jäävatel põhjustel õigeaegselt kättesaadavad, võib komisjon teha otsuse alustada menetlust ja algatada uurimise ning taotleda mitteametlikku nõupidamist Hiinaga juhul, kui impordiloa väljastamise tõttu olemasolevad andmed (vrd nõukogu määruse (EMÜ) nr 3030/93 III lisa artikkel 25) näitavad, et on tõenäoline nimetatud “nõupidamise algatamise tasemete” ületamine impordi puhul Hiinast.

(15)  “Nõupidamise algatamise tasemeid” või “hoiatustasemeid” tuleb pro rata temporis põhimõttel arvutada nii, et võimalikult palju arvestada hooajalist aspekti. Seepärast võib olla vajalik kohaldada valemit vastava aasta vaadeldava ajavahemiku tasemete arvutamiseks 2004. aasta võrreldava ajavahemiku impordile.

---

---

---