52005PC0536

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 21.10.2005

KOM(2005) 536 lõplik

2004/0158 (COD)

Muudetud ettepanek

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

millega kehtestatakse ühenduse tööhõive ja sotsiaalse solidaarsuse programm „PROGRESS“

(komisjoni esitatud EÜ asutamislepingu artikli 250 lõike 2 alusel)

SELETUSKIRI

Taustteave

1. 14. juulil 2004 võttis komisjon vastu ettepaneku Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse kohta, millega kehtestatakse ühenduse tööhõive ja sotsiaalse solidaarsuse programm („PROGRESS“).[1] Nimetatud ettepanek edastati Euroopa Parlamendile ja nõukogule 15. juulil 2004.

2. Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee esitas oma arvamuse 15. märtsil 2005.[2]

3. Regioonide komitee esitas oma arvamuse 23. veebruaril 2005.[3]

4. Euroopa Parlament esitas oma arvamuse esimesel lugemisel 6. septembril 2005.[4]

Komisjoni ettepaneku eesmärk

Ühenduse tööhõive ja sotsiaalse solidaarsuse programmi üldeesmärk on toetada rahaliselt Euroopa Liidu eesmärkide täitmist tööhõive ja sotsiaalküsimuste valdkonnas ning aidata seeläbi Lissaboni strateegia kontekstis kaasa sotsiaalmeetmete kava eesmärkide saavutamisele.

Selleks toetab programm rahaliselt komisjoni algatusrolli ELi strateegiate kavandamises, ELi eesmärkide elluviimises ja järelevalves ning nende siseriiklikesse tegevuskavadesse sisseviimises, ELi õigusaktide rakendamise toetamises ja järelevalves, liikmesriikidevaheliste koostöö- ja koordineerimismehhanismide edendamises ning koostöös kodanikuühiskonda esindatavate organisatsioonidega.

Komisjoni arvamus Euroopa Parlamendi poolt vastu võetud muudatuste kohta

6. septembril 2005 võttis Euroopa Parlament vastu 72 muudatust. Komisjon on seisukohal, et suur hulk Euroopa Parlamendi tehtud muudatusi on tervikuna, põhimõtteliselt või osaliselt vastuvõetavad, sest need parandavad ettepanekut ning säilitavad samas selle eesmärgid ja poliitilise elujõulisuse. Komisjon peab tervikuna või osaliselt vastuvõetavaks järgmisi muudatusi:

- Muudatus nr 1 (Lisatakse ühenduse tegevusprogramm meeste ja naiste võrdõiguslikkuse valdkonnas Euroopa tasandil tegutsevate organisatsioonide edendamiseks): vt põhjendus 2

- Muudatus nr 2 (Suurem rõhuasetus Euroopa tööhõivestrateegia tähtsustamisel): vt põhjendus 3

- Muudatus nr 3 (Rõhutatakse tõsiasja, et nõukogu otsustas nüüd sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasatuse valdkonnas kasutada avatud koordineerimismeetodit): vt põhjendus 5

- Muudatus nr 4 (Tuleks juhtida tähelepanu sisse- ja väljarändajate eriolukorrale): vt põhjendus 5a (uus)

- Muudatus nr 5 (Toonitatakse perekonnaelu ja kutsetegevuse ühitamise vajadust): vt põhjendus 6

- Muudatus nr 6 (Lisatakse viide artiklile 13 ja diskrimineerimisvormidele, mida see hõlmab, ning vajadusele lähtuda saadud kogemustest. Viidatakse selliste täiendavate kulude hüvitamisele, mis tekivad puuetega inimestel „nende puude tulemusena“): vt põhjendus 7

- Muudatus nr 7 (Lisatakse viide meeste ja naiste võrdse kohtlemise direktiivile): vt põhjendus 8

- Muudatus nr 8 (Lisatakse viide meeste ja naiste võrdsele kohtlemisele ning soolise võrdõiguslikkuse rakendamise põhimõttele): vt põhjendus 9

- Muudatus nr 10 (Lisatakse eesmärgid): vt põhjendus 10

- Muudatus nr 11 (Lisatakse viide sotsiaalmeetmete kavale): vt artikkel 1

- Muudatus nr 12 (Mainitakse sugupoolte ja vanuserühmade kaupa liigendatud statistika ja näitajate kasutamist): vt artikli 2 punkt 2

- Muudatus nr 13 (Ühenduse õiguse ja poliitiliste eesmärkide tulemuslikkuse hindamine): vt artikli 2 punkt 3

- Muudatus nr 14 (Nimetatakse koostöövõrgustike loomise, üksteiselt õppimise ja uuenduslike lähenemisviiside levitamise soodustamist): vt artikli 2 punkt 4

- Muudatus nr 15 (Lisatakse eesmärgid): vt artikli 2 punkt 5

- Muudatus nr 17 (Nimetatakse soolise võrdõiguslikkuse rakendamist kogu programmi ulatuses): vt artikli 2 lõige 1a (uus)

- Muudatus nr 18 (Nimetatakse kohustust levitada ja avaldada uurimistulemusi ja korraldada regulaarselt huvigruppidega arvamustevahetusi): vt artikli 2 lõige 1b (uus)

- Muudatus nr 19 (Tuleb välja töötada „ühised“ näitajad, sest üksnes ühiselt kokku lepitud näitajad tagavad vajaliku võrreldavuse): vt artikli 4 punkt 1

- Muudatus nr 20 (Seostatuse vajadus Euroopa tööhõivestrateegia ja üldise majanduspoliitika vahel): vt artikli 4 punkt 2

- Muudatus nr 21 (Nimetatakse uusi ja uuenduslikke lähenemisviise, mis tuleb välja töötada): vt artikli 4 punkt 3

- Muudatus nr 22 (Nimetatakse riiklike reformiprogrammide rakendamist): vt artikli 4 punkt 4

- Muudatus nr 24 (Lisatakse sõnad „sotsiaalne tõrjutus“, järgides praeguse tegevusprogrammi sõnastust, ning nimetatakse „ühiseid“ näitajaid, mis tuleb välja töötada, sest üksnes ühiselt kokku lepitud näitajad tagavad vajaliku võrreldavuse): vt artikli 5 punkt 1

- Muudatus nr 25 (Lisatakse avatud koordineerimismeetodi mõju siseriiklikul ja ühenduse tasandil): vt artikli 5 punkt 2

- Muudatus nr 26 (Nimetatakse uusi ja uuenduslikke lähenemisviise, mis tuleb välja töötada): vt artikli 5 punkt 3

- Muudatus nr 27 (EL võrgustike osa tugevdatakse, arvestades nende eriteadmisi ja -oskusi): vt artikli 5 punkt 5

- Muudatus nr 28 (Toonitatakse perekonnaelu ja kutsetegevuse sobitamise vajadust): vt artikli 6 sissejuhatav osa

- Muudatus nr 29 (Mainitakse sugupoolte ja vanuserühmade kaupa liigendatud statistika ja näitajate kasutamist): vt artikli 6 punkt 1

- Muudatus nr 30 (Toetatakse ELi tööõiguse rakendamist seminaride korraldamise kaudu vastavas valdkonnas töötavatele isikutele): vt artikli 6 punkt 2

- Muudatus nr 31 (Kattuvuste vältimine Euroopa töötervishoiu- ja tööohutusagentuuriga): vt artikli 6 punkt 3

- Muudatus nr 32 (Rõhutatakse sotsiaalpartnerite keskset rolli): vt artikli 6 punkt 4

- Muudatus nr 34 (4. osa toetab mittediskrimineerimise põhimõtte tõhusat rakendamist ja selle süvalaiendamist „kõikidesse“ ELi poliitikavaldkondadesse): vt artikli 7 sissejuhatav osa

- Muudatus nr 35 (Lisatakse kohustus hinnata olemasolevate õigusaktide tõhusust): vt artikli 7 punkt 1

- Muudatus nr 36 (Toetatakse ELi diskrimineerimisvastaste õigusaktide rakendamist seminaride korraldamise kaudu vastavas valdkonnas töötavatele isikutele): vt artikli 7 punkt 2

- Muudatus nr 37 (Rõhutatakse valitsusväliste organisatsioonide keskset tähtsust diskrimineerimisvastases võitluses): vt artikli 7 punkt 3

- Muudatus nr 39 (5. osa toetab sugupooltevahelise võrdõiguslikkuse põhimõtte tõhusat rakendamist ja selle süvalaiendamist „kõikidesse“ ELi poliitikavaldkondadesse): vt artikli 8 sissejuhatav osa

- artikli 8 punkt 1: komisjon on järjekindluse huvides lisanud sõna „tõhusus“

- Muudatus nr 40 (Toetatakse ELi sugupooltevahelist võrdõiguslikkust käsitlevate õigusaktide rakendamist seminaride korraldamise kaudu vastavas valdkonnas töötavatele isikutele): vt artikli 8 punkt 2

- Muudatus nr 41 (Toonitatakse perekonnaelu ja kutsetegevuse sobitamise vajadust): vt artikli 8 punkt 3

- Muudatus nr 42 (Rõhutatakse ELi võrgustike keskset tähtsust sugupooltevahelise võrdõiguslikkuse alal): vt artikli 8 punkt 4

- Muudatus nr 43 („PROGRESS“ peaks toimima ka riikidevahelisel tasandil): vt artikli 9 lõike 1 sissejuhatav osa

- Muudatus nr 44 (Rõhutatakse harivate materjalide Internetis ja muudes meediakanalites avaldamise tähtsust): vt artikli 9 lõike 1 punkti a viies taane

- Muudatus nr 45 („PROGRESS“ peaks soodustama ka üksteiselt õppimist ning heade tavade ja uuenduslike lähenemisviiside vahetust): vt artikli 9 lõike 1 punkti b esimene taane

- Muudatus nr 46 („PROGRESS“ peaks toimima ka riikidevahelisel tasandil): vt artikli 9 lõike 1 punkti b esimene taane

- Muudatus nr 47 (Lisatakse iga-aastase foorumi organiseerimine kõikidele asjaosalistele, mis peaks aitama edendada dialoogi, reklaamida programmi tulemusi ja arutleda tulevaste prioriteetide üle): vt artikli 9 lõike 1 punkti b taane 3a (uus)

- Muudatus nr 48 (Rõhutatakse vajadust pöörata suuremat tähelepanu iga liikmesriigi eriomastele asjaoludele, arvestades liidus esinevat olukordade paljusust): vt artikli 9 lõike 1 punkti b esimene taane

- Muudatus nr 49 (Asjaomases valdkonnas töötavatel isikutel peaks olema juurdepääs koolitustegevusele): vt artikli 9 lõike 1 punkti c kolmas taane

- Muudatus nr 52 (Viide artiklile 3): vt artikli 9 lõige 2a (uus)

- Muudatus nr 53 (Programmist ei rahastata meetmeid Euroopa aastate ettevalmistamiseks ja rakendamiseks): vt artikli 9 lõige 2b (uus)

- Muudatus nr 54 (Nimetatakse tööturuasutusi): vt artikli 10 lõike 1 teine taane

- Muudatus nr 58 (Laiendatakse nende küsimuste loetelu, millega komisjoni abistav komitee peab tegelema): vt artikkel 12

- Muudatus nr 61 (Kohustus teatada programmi viie osa alusel võetud meetmetest ka teistele asjaomastele komiteedele): vt artikli 14 lõige 1a (uus)

- Muudatus nr 62 (Programm peaks olema kooskõlas regionaalpoliitika ja üldise majanduspoliitikaga ning samuti muude nimetatud valdkondadega, kuna need kõik võivad oluliselt mõjutada programmi eesmärkide edukat saavutamist): vt artikli 15 lõige 1

- Muudatus nr 63 (Välditakse muude asjakohaste liidu ja ühenduse meetmetega kattuvaid ülesandeid): vt artikli 15 lõige 2

- Muudatus nr 64 (Tagatakse järjepidevus ja vastastikune täiendavus. Seetõttu on kattuva töö vältimine äärmiselt oluline): vt artikli 15 lõige 2

- Muudatus nr 65 (Lisatakse viide sotsiaalmeetmete kavale): vt artikli 15 lõige 4

- Muudatus nr 68 (Tagatakse, et assigneeringute eraldamine programmi erinevatele osadele oleks läbipaistev ning et selle määraksid kindlaks eelarvepädevad asutused): vt artikli 17 lõige 4

- Muudatus nr 69 (Euroopa Parlament peab teostama järelevalvet programmi „PROGRESS“ rakendamise üle): vt artikli 19 lõige 1

- Muudatus nr 70 (Euroopa Parlament peab teostama järelevalvet programmi „PROGRESS“ rakendamise üle): vt artikli 19 lõige 1

- Muudatus nr 71 (Parlamenti tuleb hoida piisavalt kursis programmi rakendamisega): vt artikli 19 lõige 3

Kokkuvõte

Võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 250 lõiget 2, muudab komisjon oma ettepanekut järgmiselt.

2004/0158 (COD)

Muudetud e E ttepanek

EURO OPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

millega kehtestatakse ühenduse tööhõive ja sotsiaalse solidaarsuse programm „PROGRESS“

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 13 lõiget 2 ja artiklit 129 ja artikli 137 lõike 2 punkti a,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,[5]

võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust,[6]

võttes arvesse regioonide komitee arvamust,[7]

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras

ning arvestades järgmist:

(1) Euroopa Ülemkogu 23. ja 24. märtsi 2000. aasta kohtumisel Lissabonis kaasati osana liidu üldisesse strateegiasse tööhõive ja sotsiaalse kaasamise edendamine, et saavutada järgmise kümnendi strateegiline eesmärk muutuda maailma kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistel põhinevaks majanduseks, mida iseloomustaks säästev majanduskasv, rohkem paremaid töökohti ja suurem sotsiaalne ühtekuuluvus. Sellega püstitati Euroopa Liidule ambitsioonikad eesmärgid ja sihid, et taastada tingimused täielikuks tööhõiveks, edendada töö kvaliteeti ja produktiivust ning sotsiaalset ühtekuuluvust ja hõlvamist tööturul.

(2) Kooskõlas komisjoni deklareeritud kavatsusega konsolideerida ja ratsionaliseerida Euroopa Liidu rahastamisvahendeid, peaks käesolev otsus kehtestama ühtse ja täiustatud programmi, et jätkata ja täiustada meetmeid, mis algatati nõukogu 27. novembri 2000. aasta otsusega 2000/750/EÜ, millega kehtestatakse diskrimineerimise vastu võitlemise ühenduse tegevusprogramm (2001–2006),[8] nõukogu 20. detsembri 2000. aasta otsusega 2001/51/EÜ, millega kehtestatakse meeste ja naiste võrdõiguslikkust käsitleva ühenduse raamstrateegiaga seotud tegevusprogramm (2001–2005),[9] Euroopa parlamendi ja nõukogu 7. detsembri 2001. aasta otsusega 50/2002/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tegevusprogramm liikmesriikidevahelise koostöö ergutamiseks sotsiaalse tõrjutuse tõkestamise alal,[10] 10. juuni 2002. aasta otsusega 1145/2002/EÜ tööhõive valdkonda stimuleerivate ühenduse meetmete kohta[11] ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta otsusega 848/2004/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tegevusprogramm meeste ja naiste võrdõiguslikkuse valdkonnas Euroopa tasandil tegutsevate organisatsioonide edendamiseks , [12] ning meetmeid, mida teostatakse ühenduse tasandil seoses töötingimustega.

(3) Euroopa Ülemkogu erakorralisel tööhõivet käsitleval istungil 1997. aastal Luxembourgis algatati Euroopa tööhõivestrateegia, mis hõlmab liikmesriikide tööhõivepõhimõtete koordineerimist kokkulepitud tööhõivesuunistest ja soovitustest lähtudes. Euroopa tööhõivestrateegia on mängib praegu juhtrolli kõige olulisem vahend Lissaboni strateegia tööhõive ja tööturuga seonduvate eesmärkide rakendamisel.

(4) Lissaboni Euroopa Ülemkogu järeldas, et allpool vaesuspiiri elavate ja sotsiaalselt tõrjutud inimeste arv on lubamatu ning seega peeti vajalikuks võtta meetmeid, et sobilike eesmärkide püstitamisega avaldada märkimisväärset mõju vaesuse kõrvaldamisele. Sellised eesmärgid lepiti kokku Euroopa Ülemkogu kohtumisel 7., 8. ja 9. detsembril Nice’is. Lisaks lepiti kokku, et sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise strateegiad peaksid tuginema koordineerimise avatud meetodile, mis ühendab endas siseriiklikud tegevuskavad ja komisjoni koostööalgatuse.

(5) Demograafilised muudatused on peamine pikaajaline väljakutse sotsiaalse kaitse süsteemide suutlikkusele tagada piisavad pensionid, kvaliteetne tervishoid ja pikaajaline hooldus, ning mis on kõigile kättesaadav ja mida on võimalik rahastada pikaajalises perspektiivis. t T ähtis on edendada strateegiaid, mis suudavad saavutada nii piisava sotsiaalse kaitse kui ka finantsilise sotsiaalkaitsesüsteemide jätkusuutlikkuse Nõukogu on otsustanud, et selles valdkonnas peaks koostöö põhinema Selline tasakaal saavutatakse vastavalt avatud koordineerimismeetodil.

(5a) Tähelepanu tuleks pöörata sisse- ja väljarändajate eriolukorrale selles kontekstis ja vajadusele võtta meetmeid, et muuta deklareerimata töö alaliseks töökohaks.

(6) Miinimumstandardite tagamine ja töötingimuste pidev parandamine Euroopa Liidus on Euroopa sotsiaalpoliitika keskseks jooneks ning vastab Euroopa Liidu olulisele üldeesmärgile. Ühendus mängib olulist rolli liikmesriikide tegevuse toetamisel ja täiendamisel töötajate tervise ja ohutuse ning töötingimuste valdkonnas, sealhulgas perekonnaelu ja kutsetegevuse ühitamisvajaduse alal, töötajate kaitsmisel töölepingu lõpetamise korral, töötajate teavitamisel , osalemisel ja nõustamisel, töötajate ja tööandjate huvide esindamisel ja kollektiivsel kaitsel.

(7) Mittediskrimineerimine on Euroopa Liidu oluline põhimõte. Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 13 nimetatakse vajadust astuda vajalikke samme, et võidelda diskrimineerimisega soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel. Diskrimineerimise keelustamine sisaldub ka Euroopa Liidu põhiõiguste harta artik kel lis 21 keelustab diskrimineerimise mitmesugustel alustel . Tuleb arvestada diskrimineerimise eri vormide erisusi ning paralleelselt töötada välja kohased meetmed, et tõkestada ühel või enamal alusel diskrimineerimine ja võidelda sellise diskrimineerimise vastu. Seetõttu tuleb programmi kättesaadavust ja tulemusi vaadelda puuetega inimeste erivajadusi arvestades, pidades silmas vajadust tagada neile täielik ja võrdne juurdepääs selle programmi alusel rahastatavatele meetmetele ning kõnealuste meetmete tulemustele ja hindamisele, sealhulgas täiendavate kulude hüvitamisele, mis tekivad puuetega inimestel nende puuetest tulenevalt . Kogemused, mis on saadud aastatepikkuse võitluse käigus teatavate diskrimineerimisvormide vastu, sealhulgas soolise diskrimineerimise vastu, võivad osutuda kasulikuks teiste diskrimineerimisvormide vastu võitlemisel.

8) Nõukogu on Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 13 alusel võtnud vastu järgmised direktiivid: 29. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/43, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust,[13] mis keelustab diskrimineerimise rassi või rahvuse alusel muu hulgas tööhõives, kutseõppes, hariduses, kaupade ja teenuste ning sotsiaalse kaitse suhtes, ja 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel,[14] mis keelustab diskrimineerimise tööhõives ja kutsealal usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel , ning 13. detsembri 2004. aasta direktiivi 2004/113/EÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega. [15]

(9) Meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõte on Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 2 ja 3 alusel ühenduse õiguse oluline põhimõte ja selle kohaselt vastu võetud direktiivid ja muud õigusaktid on mänginud mängivad märkimisväärset rolli naiste olukorra parandamises. Ühenduse tasandi meetmete rakendamisel saadud kogemused on näidanud, et meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine Euroopa Liidu tegevuspõhimõtetes ja diskrimineerimise vastu võitlemine tegelikkuses nõuab eri meetmete, kaasa arvatud üksteise tugevdamiseks kavandatud õigusaktide, rahastamisvahendite ja süvalaiendamise ühendamist. Kooskõlas soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise põhimõttega tuleks meeste ja naiste naiste ja meeste võrdõiguslikkus e põhimõttega edendatakse soolise võrdõiguslikkuse rakendamist integreerida kõi kides gisse programmi osades se ja meetmetes . Selles programmis käsitletakse soolist diskrimineerimist eelkõige 5. osas „Sooline võrdõiguslikkus“.

(9a) Paljud eri tasandite valitsusvälised organisatsioonid võivad anda Euroopa tasandil olulise panuse, kasutades keskse tähtsusega võrgustikke, mis aitavad kaasa programmi üldeesmärkidega seotud poliitiliste suundumuste muutmisel.

(10) Kuna kavandatavate meetmete eesmärke ei saa täiel määral saavutada liikmesrii gid kide tasandil , kuna teavet on vaja vahetada Euroopa Liidu tasandil ja parimaid lahendusi levitada kogu ühenduses, ning kuna seetõttu on need eesmärgid ühenduse abinõude ja meetmete mitmepoolse ulatuse tõttu paremini saavutatavad ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus kaugemale sellest, mis on vajalik nimetatud eesmärkide saavutamiseks.

(11) Käesoleva otsusega sätestatakse kogu programmi kehtivuse ajaks finantsraamistik, mis kujutab endast eelarvepädeva institutsiooni peamist juhist eelarvedistsipliini ja eelarvemenetluse parandamist käsitleva Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 6. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe[16] punkti 33 tähenduses.

(12) Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused.[17]

(12a) Kuna programm on jagatud viieks osaks, võivad liikmesriigid kehtestada oma riigi esindajate rotatsiooni vastavalt teemadele, mida komisjoni abistav komitee käsitleb,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1 Programmi kehtestamine

Käesoleva otsusega kehtestatakse ühenduse tööhõive ja sotsiaalse solidaarsuse programm PROGRESS, et toetada rahaliselt Euroopa Liidu eesmärke tööhõive ja sotsiaalküsimuste valdkonnas ning aidata kaasa Lissaboni strateegia raames aidata kaasa Euroopa sotsiaalmeetmete kava (2006–2010)[18] eesmärkide saavutamisele. neis valdkondades . Programmi rakendatakse 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013.

Artikkel 2Programmi üldised eesmärgid

1. Käesoleval programmil on järgmised üldised eesmärgid:

5. liikmesriikides (ja teistes osalevates riikides) valitsevast olukorrast süvendatud teadmiste saamine ja selle parem mõistmine põhimõtete analüüsimise, hindamise ja nende rakendamise põhjaliku järelevalve abil;

6. statistiliste vahendite ja meetodite ning ühiste näitajate (võimaluse korral sugupoolte ja vanuse järgi jaotatud) arendamise toetamine programmiga hõlmatud valdkondades;

7. vajaduse korral ühenduse õiguse ja poliitikate poliitika eesmärkide rakendamise toetamine ja järelevalve liikmesriikides ja ning nende tõhususe ja mõju hindamine;

8. võrgustikuna töötamise, vastastikuse õppimise ning parimate lahenduste ja uuenduslike lähenemisviiside kindlakstegemise ja levitamise soodustamine ELi tasandil;

9. sidusrühmade ja üldsuse teadlikkuse tõstmine ELi põhimõtetest ja eesmärkidest kõigi viie osa all;

10. oluliste ELi võrgustike suutlikkuse tõstmine, et vajadusel edendada ja jätkuvalt toetada ELi tegevuspõhimõtteid ja eesmärke.

1a. Soolise võrdõiguslikkuse rakendamist rõhutatakse selle programmi kõigis osades ja tegevuskavades.

1b. Programmi kõikide osade ja tegevuskavade tulemustest teavitatakse nõuetekohaselt kõiki asjaomaseid isikuid ja avalikkust. Komisjon korraldab vajadusel peamiste huvirühmadega arvamustevahetusi.

Artikkel 3 Programmi struktuur

Programm jaotatakse viide ossa järgmiselt:

11. Tööhõive

12. Sotsiaalne kaitse ja kaasamine

13. Töötingimused

14. Mittediskrimineerimine ja mitmekesisus

15. Sooline võrdõiguslikkus.

Artikkel 41. OSA: Tööhõive

1. osa toetab Euroopa tööhõivestrateegia rakendamist järgmiselt:

(1) tööhõive olukorra ja väljavaadete mõistmise edendamine, eriti analüüsi ja uuringute ning statistika ja ühiste näitajate väljaarendamise abil Euroopa tööhõivestrateegia raames ;

(2) Euroopa tööhõivesuuniste ja soovituste rakendamise järelevalve ja nende mõju hindamine , eelkõige ühise tööhõivet käsitleva aruande abil, ning Euroopa tööhõivestrateegia, üldise sotsiaal- ja majanduspoliitika ja muude poliitikavaldkondade vastastikmõju analüüsimine;

(3) tegevuspõhimõtete, ja protsesside heade tavade ja uuenduslike lähenemisviiside vahendamise korraldamine ning vastastikuse õppimise edendamine Euroopa tööhõivestrateegia kontekstis;

(4) teadlikkuse tõstmine, teabe levitamine ja tööhõive valdkonna ülesannete , ja poliitikaküsimuste ga ja siseriiklike reformikavadega seonduvate arutelude edendamine, kaasa arvatud piirkondlike ja kohalike osalejate, tööturu osapoolte ja teiste sidusrühmade hulgas.

Artikkel 52. OSA: Sotsiaalne kaitse ja kaasamine

2. osa toetab koordineerimise avatud meetodi rakendamist sotsiaalse kaitse ja kaasamise valdkonnas järgmiselt:

16. sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse, sotsiaalse kaitse ja kaasamise küsimuste mõistmise edendamine, eriti analüüsi ja uuringute ning statistika ja ühiste näitajate väljaarendamise abil koordineerimise avatud meetodi raames sotsiaalse kaitse ja kaasamise valdkonnas;

17. koordineerimise avatud meetodi rakendamise järelevalve ja hindamine sotsiaalse kaitse ja kaasamise valdkonnas ja selle mõju liikmesriigi ja ühenduse tasandil ning koordineerimise avatud meetodi ja teiste poliitikavaldkondade vastastikmõju analüüsimine;

18. tegevuspõhimõtete, ja protsesside heade tavade ja uuenduslike lähenemisviiside vahendamise korraldamine ning vastastikuse õppimise edendamine sotsiaalse kaitse ja kaasamise strateegia kontekstis;

19. teadlikkuse tõstmine, teabe levitamine ja ELi sotsiaalse kaitse ja kaasamise valdkonna koordineerimisprotsessi kontekstis püstitatud peamiste väljakutsete ja poliitiliste teemadega seonduvate arutelude edendamine, kaasa arvatud valitsusväliste organisatsioonide, piirkondlike ja kohalike osalejate, tööturu osapoolte ning teiste sidusrühmade hulgas;

20. oluliste ELi võrgustike suutlikkuse arendamine ELi poliitiliste eesmärkide saavutamiseks ja sotsiaalse kaitse ja kaasamise strateegia toetamiseks ja edasiseks arendamiseks.

Artikkel 63. OSA: Töötingimused

3. osa toetab töökeskkonna ja -tingimuste edendamist, kaasa arvatud töötervishoid ja -ohutus ning töö- ja pereelu kokkusobitamine, järgmiselt:

21. töötingimustega seonduva olukorra mõistmise edendamine, eriti analüüsi ja uuringute ning vajadusel statistika ja näitajate väljaarendamise kui ka kehtivate õigusaktide, poliitikate ja tavade tõhususe ja mõju hindamise abil;

22. ELi tööõiguse rakendamise toetamine tugevdatud tõhusa järelevalve, selle valdkonna töötajatele koolituse korraldamise spetsialistide koolitamise , juhendite koostamise ja võrgustike väljaarendamise abil erialaasutuste ( k.a tööturu osapooled) hulgas;

23. ennetusmeetmete algatamine ja ennetava tegevuskultuuri toetamine töötervishoiu- ja ohutuse toetamine; valdkonnas

24. teadlikkuse tõstmine, teabe levitamine ja töötingimuste peamiste väljakutsete ja poliitikaga seonduvate arutelude edendamine, sealhulgas ka tööturu osapoolte hulgas .

Artikkel 74. OSA: Mittediskrimineerimine ja mitmekesisus

4. osa toetab mittediskrimineerimise põhimõtte tõhusat rakendamist ja selle süvalaiendamist kõikidesse ELi poliitikavaldkondadesse järgmiselt:

25. töötingimustega seonduva olukorra mõistmise edendamine, eriti analüüsi ja uuringute ning vajadusel statistika ja näitajate väljaarendamise kui ka kehtivate õigusaktide, tegevuspõhimõtete ja tavade tõhususe ja mõju hindamise abil;

26. ELi diskrimineerimisvastaste õigusaktide rakendamise toetamine tugevdatud tõhusa järelevalve, spetsialistide koolitamise selle valdkonna töötajatele koolituse korraldamise , ja võrgustike väljaarendamise abil mittediskrimineerimisega tegelevate erialaasutuste hulgas;

27. teadlikkuse tõstmine, teabe levitamine ja arutelude edendamine, käsitlemaks peamisi väljakutseid ja poliitika aspekte seoses diskrimineerimise ja mittediskrimineerimise süvalaiendamisega kõikidesse ELi poliitikavaldkondadesse, kaasa arvatud mittediskrimineerimise küsimustega tegelevate valitsusväliste organisatsioonide, piirkondlike ja kohalike osalejate, tööturu osapoolte ning teiste sidusrühmade hulgas ;

28. oluliste ELi võrgustike suutlikkuse arendamine ELi poliitiliste eesmärkide saavutamiseks ja põhimõtete jätkuvaks edendamiseks .

Artikkel 85. OSA: Sooline võrdõiguslikkus

5. osa toetab soolise võrdõiguslikkuse põhimõtte tõhusat rakendamist ja soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist kõikidesse ELi poliitikavaldkondadesse järgmiselt:

29. soolise võrdõiguslikkuse küsimuste ja soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisega seonduva olukorra mõistmise edendamine, eriti analüüsi ja uuringute ning statistika ja vajadusel näitajate väljaarendamise kui ka kehtivate õigusaktide, tegevuspõhimõtete ja tavade tõhususe ja mõju hindamise abil;

30. ELi diskrimineerimisvastaste õigusaktide rakendamise toetamine tugevdatud tõhusa järelevalve, spetsialistide koolitamise selle valdkonna töötajatele koolituse korraldamise , ja võrgustike väljaarendamise abil võrdõiguslikkusega tegelevate erialaasutuste hulgas;

31. teadlikkuse tõstmine, teabe levitamine ja soolise võrdõiguslikkuse ja soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise peamiste ülesannete ja poliitikaküsimustega seonduvate arutelude edendamine, kaasa arvatud töö- ja pereelu kokkusobitamise küsimuses;

32. oluliste ELi võrgustike suutlikkuse arendamine ELi poliitiliste eesmärkide saavutamiseks ja põhimõtete jätkuvaks edendamiseks .

Artikkel 9Meetmete tüübid

1. Programm hõlmab järgmist liiki meetmeid, mida võib vajadusel rakendada riikidevahelise tegevuse raames:

33. Analüütilised meetmed

34. Andmete ja statistika kogumine, arendamine ja levitamine

35. Ühiste metoodikate ja vajadusel näitajate/võrdlusandmete väljaarendamine ja levitamine

36. Uuringute, analüüside ja küsitluste läbiviimine ja nende tulemuste levitamine

37. Hindamiste ja mõjuhinnangute läbiviimine ja nende tulemuste levitamine

38. Juhendite , ja aruannete ja õppematerjali väljatöötamine ja avaldamine Internetis või muudes massiteabevahendites

39. Vastastikune õppimine, teadlikkuse ja levitamisega seonduvad meetmed

40. Parimate Heade tavade ja uuenduslike lähenemisviiside väljaselgitamine ja vahendamine ning vastastikuste eksperthinnangute ja õppe korraldamine kohtumiste/töörühmade/seminaride vormis ELi , riikidevahelisel või siseriiklikul tasandil, võttes võimaluse korral arvesse riikide eripära.

41. Eesistumise konverentside/seminaride korraldamine

42. Konverentside/seminaride korraldamine ühenduse õiguse ja poliitiliste eesmärkide väljaarendamise ja rakendamise toetamiseks

43. Iga-aastase foorumi loomine kõikidele huvitatud isikutele, et hinnata Euroopa sotsiaalmeetmete kava eesmärkide saavutamiseks ja programmi erinevate osade rakendamiseks tehtud tööd, avaldada programmi tulemusi ja arutleda tuleviku prioriteetide üle

44. Meediakampaaniate ja ürituste korraldamine

45. Materjalide koostamine ja avaldamine nii teabe kui ka programmi tulemuste levitamiseks

46. Toetus peamistele osalejatele

47. Toetus selliste peamiste ELi võrgustike jooksevkuludele, mille tegevus on seotud kõnealuse programmi eesmärkide elluviimisega

48. Töörühmade korraldamine riigiametnikele ELi õiguse rakendamise järelevalveks

49. Õigusala töötajatele, tähtsatele ametnikele ja teistele olulistele osalejatele suunatud koolitusseminaride rahastamine

50. Võrgustikuna töötamine erialaasutuste hulgas ELi tasandil

51. Asjatundjate võrgustike rahastamine

52. ELi tasandi vaatluskeskuste rahastamine

53. Töötajate vahetamine riiklike valitsuste vahel

54. Koostöö rahvusvaheliste institutsioonidega

2. Lõike 1 punkti b all ette nähtud meetmete liigid peaksid hõlmama ELi suuremal määral, olema sobiliku ulatusega, et tagada tõeline ELi lisandväärtus ning neid peaksid ellu viima siseriiklikud asutused või nende allüksused, ühenduse õigusaktidega ette nähtud erialaasutused või osalejad, keda peetakse vastavas valdkonnas tähtsateks.

2a. Võetud meetmed peavad kaasa aitama tegevusele artiklis 3 loetletud valdkondades (kavandatud Euroopa sotsiaalmeetmete kava eesmärkide saavutamiseks Lissaboni strateegia raames).

2b. Käesoleva programmi raames ei rahastata Euroopa aasta kavade ettevalmistamist ja elluviimist.

Artikkel 10Programmis osalejad

1. Programm peaks olema avatud kõikidele riiklikele ja/või eraõiguslikele organitele, osalejatele ja institutsioonidele, eriti:

- Liikmesriikidele

- Riiklikele T ööhõiveametitele ja tööturuasutustele

- Kohalikele ja piirkondlikele asutustele

- ELi õigusaktidega ette nähtud erialaasutustele

- Tööturu osapooltele

- V alitsusvälistele organisatsioonidele, kes on ELi tasandil organiseerunud eelkõige ELi tasandil

- Ülikoolidele Kõrgkoolidele ja uurimisinstituutidele

- Hindamisekspertidele

- Riiklikele statistikaametitele

- Meediale

2. Komisjon võib ka vahetult programmis osaleda, kuivõrd see puudutab artikli 9 lõike 1 punktides a ja b ette nähtud meetmeid..

Artikkel 11Toetuse taotlemise viis

Artiklis 9 viidatud meetmete liike võidakse rahastada järgmiselt:

- Pakkumismenetluse alusel sõlmitud teenuslepingutega. Riiklike statistikaametitega tehtava koostöö suhtes kohaldatakse Eurostati menetlust.

- Pakkumismenetluse alusel antud osaliste toetustega. Sel juhul ei tohi ELi kaasfinantseerimine üldiselt ületada 80% abisaaja kogukulutustest. Sellist ülemmäära ületavat toetust võib anda vaid erandjuhtudel ning põhjaliku kontrolli järel.

Artikli 9 lõikega 1 punktis b ettenähtud meetmete liike võib toetada näiteks liikmesriikide esitatud toetusetaotluste alusel vastavalt finantsmääruse [19] ja selle rakendusmääruse [20] asjaomastele sätetele.

Artikkel 12Rakendussätted

1. Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed, mis on seotud alljärgnevate küsimustega, võetakse vastu artikli 13 lõikes 2 osutatud korralduskomitee menetluse kohaselt:

55. programmi rakendamise üldjuhised;

56. programmi rakendamise aastane tööprogramm, jagatuna osadeks;

57. ühenduse rahaline toetus;

58. aastaeelarve; ja rahaliste vahendite jaotus programmi erinevate osade kaupa

59. ühenduse toetust saavate meetmete valiku tegemise kord ja komisjoni esitatud esialgne loetelu niisugust toetust saavatest meetmetest.

60. programmi hindamise kriteeriumid, sh kulude ja tulude suhtega seotud kriteeriumid ning tulemuste levitamise eeskirjad.

2. Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud muude küsimustega seotud meetmed võetakse vastu kooskõlas artikli 13 lõikes 3 sätestatud nõuandemenetlusega.

Artikkel 13Komitee

1. Komisjoni abistab komitee.

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7, võttes arvesse selle artikli 8 sätteid .

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõike 3 kohaseks tähtajaks kehtestatakse kaks kuud.

3. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7, võttes arvesse selle artikli 8 sätteid .

4. Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 14Koostöö muude komiteedega

1. Komisjon loob vajalikud sidemed sotsiaalkaitsekomitee ja tööhõivekomiteega, et tagada komiteede regulaarne ja asjakohane teavitamine käesolevas otsuses osutatud meetmete rakendamisest.

1a Komisjon teavitab ka teisi asjaomaseid komiteesid programmi viie osa raames võetud meetmetest.

2. Vajaduse korral organiseerib komisjon regulaarse ja struktureeritud koostöö komitee ja muude tegevuspõhimõtete, õigusaktide ja meetmetega tegelemiseks loodud asjaomaste järelevalvekomiteede vahel.

Artikkel 15Kooskõla ja vastastikune täiendavus

1. Komisjon tagab koostöös liikmesriikidega programmi ja muude liidu ja ühenduse asjakohaste tegevuspõhimõtete, õigusaktide ja meetmete üldise järjepidevuse eelkõige sellega, et kehtestab asjakohased mehhanismid programmi raames toimuva tegevuse kooskõlastamiseks asjaomase tegevusega teaduse, justiits- ja siseküsimuste, kultuuri, hariduse, koolituse, noorsoopoliitika valdkonnas, samuti laienemise ja ühenduse välissuhete valdkonnas ning regionaalpoliitika ja üldise majanduspoliitika valdkondadega . Erilist tähelepanu tuleks pöörata käesoleva programmi ning haridus- ja koolitusvaldkonna programmide võimalikule koosmõjule.

2. Komisjon ja liikmesriigid tagavad, et käesoleva programmi meetmete ja muude liidu ja ühenduse asjakohaste meetmete, eelkõige struktuurifondide ja eriti Euroopa Sotsiaalfondi raames võetud meetmete vahel valitseks järjepidevus ja vastastikune täiendavus, ning et meetmed ei oleks kattuvad .

3. Komisjon tagab, et programmiga kaetavaid ja nõutavaid kulutusi ei kaetaks ühestki teisest ühenduse rahalisest vahendist.

4. Komisjon teavitab korrapäraselt artiklis 13 osutatud komiteed teistest ühenduse meetmetest, mis aitavad kaasa võetakse Lissaboni strateegia raames listele eesmärkidele tööhõive ja ning mis aitavad kaasa sotsiaalmeetmete kava eesmärkide saavutamisele . poliitika valdkonnas.

5. Liikmesriigid teevad kõik endast oleneva, et tagada käesoleva programmiga hõlmatava tegevuse ning riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi tegevuse järjepidevus ja vastastikune täiendavus.

Artikkel 16Kolmandate riikide osalemine

Programmis võivad osaleda:

- EFTA/EMP riigid EMP lepingus sätestatud tingimustel;

- ELiga assotsieerunud kandidaatriigid ning stabiliseerimis- ja assotsiatsiooniprotsessi kaasatud Lääne-Balkani riigid.

Artikkel 17Rahastamine

1. Käesolevas otsuses osutatud ühenduse tegevuse rakendamise finantsraamistik 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013 on 628,8 miljonit eurot.

2. Osade vahelises finantsjaotuses arvestatakse järgmisi alammäärasid:

1. osa | Tööhõive | 21% |

2. osa | Sotsiaalne kaitse ja kaasamine | 28% |

3. osa | Töötingimused | 8% |

4. osa | Mittediskrimineerimine ja mitmekesisus | 23% |

5. osa | Sooline võrdõiguslikkus | 8% |

3. Maksimaalselt 2% finantsraamistikust eraldatakse programmi rakendamisele, et katta näiteks artiklis 13 ettenähtud komitee tegevusega seonduvaid kulutusi või vastavalt artiklile 19 läbi viidavaid hindamisi.

4. Eelarveorgan kinnitab iga aasta assigneeringud ja assigneeringute jaotuse programmi osade vahel finantsperspektiivi piires. Aasta assigneeringute jaotust osade vahel kajastatakse asjakohaselt eelarves.

5. Komisjoni ja abisaajate vastastikuse kasu huvides võib komisjon kasutada nii tehnilist ja/või haldusabi kui ka tugifinantseerimist.

Artikkel 18Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse

1. Komisjon tagab, et käesoleva otsuse raames rahastatavate meetmete rakendamisel kaitstakse ühenduse finantshuve ennetavate meetme rakendamisega pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu, tõhusa kontrollimisega ja alusetult väljamakstud summade sissenõudmisega ning juhul, kui avastatakse rikkumisi, tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistustega kooskõlas nõukogu määrustega (EÜ, Euratom) nr 2988/95 ja (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1073/1999.

2. Käesoleva otsuse raames rahastatava ühenduse tegevuse puhul tähendab eeskirjade eiramine määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 artikli 1 lõike 2 tähenduses ühenduse õiguse mis tahes sätte rikkumist või lepingulise kohustuse täitmatajätmist ettevõtja tegevuse või tegevusetuse kaudu, mis kahjustab või kahjustaks ühenduste üldeelarvet või nende juhitavaid eelarveid kas otse ühenduste nimel kogutud omavahenditest laekunud tulu vähenemise või kaotamise või põhjendamatu kuluartikli tõttu.

3. Käesoleva otsuse alusel sõlmitavates lepingutes ja kokkulepetes ning kokkulepetes osalevate kolmandate riikidega sätestatakse eelkõige komisjoni (või komisjoni volitatud esindaja) järelevalve ja finantskontroll ning kontrollikoja kontroll, mis vajadusel viiakse läbi kohapeal.

Artikkel 19Järelevalve ja hindamine

1. Programmi korrapäraseks järelevalveks ja vajalike ümberkorralduste tegemiseks koostab komisjon igal aastal tegevusaruanded, milles keskendutakse programmi rakendamisel saavutatud tulemustele , ja edastab need artiklis 13 viidatud komiteele ning Euroopa Parlamendile .

2. Programmi kohta viiakse läbi ka vahehindamine erinevate osade tasandil koos programmi ülevaatega, et mõõta programmi eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme, ressursside kasutamise tõhusust ning programmi ELi lisandväärtust. Sellele hindamisele võivad lisanduda jooksvad hindamised. Need teostab komisjon välisekspertide abiga. Võimaluse korral esitatakse hindamiste tulemused lõikes 1 viidatud tegevusaruannetes.

3. Komisjon peaks välisekspertide abiga teostama aasta pärast programmi lõppemist 31. detsembriks 2015 kogu programmi hõlmava järelhindamise, et mõõta programmi eesmärkide mõju ja selle ELi lisandväärtust. See esitatakse Komisjon esitab kõnealuse dokumendi Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele.

Artikkel 20 Jõustumine

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

[1] KOM (2004) 488 (lõplik)

[2] ELT C […], […], lk […]

[3] ELT C 164, 5.7.2005, lk 48.

[4] ELT C […], […], lk […]

[5] ELT C ..., ..., lk ....

[6] ELT C ..., ..., lk ....

[7] ELT C ..., ..., lk ....

[8] EÜT L 303, 2.12.2000, lk 23.

[9] EÜT L 17, 19.11.2001, lk 22.

[10] EÜT L 10, 12.1.2002, lk 1.

[11] EÜT L 170, 29.6.2002, lk 1.

[12] ELT L 157, 30.4.2004, lk 18. Parandatud versioon ELT L 195, 2.6.2004, lk 7.

[13] EÜT L 180, 19.7.2000, lk 22.

[14] EÜT L 303, 2.12.2000, lk 16.

[15] ELT L 373, 21.12.2004, lk 37.

[16] EÜT C 172, 18.6.1999, lk 1.

[17] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

[18] KOM(2005) 33, 9.2.2005

[19] Vt nõukogu määrus nr 1605/2002 (EÜT L 248, lk 1), eriti artikkel 110.

[20] Vt komisjoni määrus nr 2342/2002 (EÜT L 357, lk 1), eriti artikkel 168.