52005PC0442

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel, 21.9.2005

KOM(2005) 442 lõplik

2005/0187 (CNS)

Ettepanek

NÕUKOGU OTSUS,

milles käsitletakse eriprogrammi „Inimesed“ Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamiseks

(komisjoni esitatud)

SELETUSKIRI (EÜ ASUTAMISLEPING)

Ettepanekute taust

Ettepanekud viie eriprogrammi kohta on järg komisjoni 6. aprillil 2005. aastal vastu võetud ettepanekule 7. raamprogrammi (2007–2013)[1] kohta. Struktuur esitati nelja eriprogrammina – „Koostöö”, „Ideed”, „Inimesed” ja „Võimekus” – vastavalt Euroopa teaduspoliitika neljale põhieesmärgile; veel üks eriprogramm on Teadusuuringute Ühiskeskuse otseste meetmete jaoks. Komisjon esitab ettepanekud „Osalemise ja levitamise eeskirjade” kohta, mida kohaldatakse 7. raamprogrammi suhtes.

Poliitiline kontekst ja eesmärgid on sätestatud teatises „Majanduskasvu soodustava Euroopa teadusruumi loomine”.[2] Nende eesmärkide täitmiseks ja eriprogrammide täies ulatuses rakendamiseks on vaja eelarvet kahekordistada vastavalt komisjoni ettepanekule.

Teadusuuringud, tehnoloogia, haridus ja uuendustegevus on oluline võimalus luua töökohti pikaajaliselt ja säästval viisil. Need on olulised ka majanduskasvu, konkurentsivõime, tervise, elukvaliteedi ja keskkonna seisukohalt. Teadusuuringute raamprogramm koos ühenduse programmidega hariduse ja uuendustegevuse valdkonnas on seetõttu suunatud edasiminekule teadmistel põhineva majanduse ja ühiskonna suunas. 7. raamprogrammi eriprogrammid koos vajalike siseriiklike ja erasektori jõupingutustega on kavandatud peamiste nõrkade kohtade kõrvaldamiseks Euroopa teadusuuringute tasemes, kvaliteedis ja mõjus. Teadmiste levitamine ja edasiandmine on Euroopa teadusuuringute oluline lisandväärtus ning võetakse meetmeid, et suurendada tulemuste kasutamist tööstuses, poliitiliste otsuste tegemisel ja ühiskonnas.

Euroopal tuleb teadusuuringutesse rohkem investeerida ning vajalik on uus rõhuasetus, kui Euroopa Liit tahab liikuda eesmärgi suunas investeerida aastaks 2010 teadusuuringutesse 3% oma sisemajanduse kogutoodangust. 7. raamprogramm toetab seda nii otsese rahastamise kaudu kui ka teadusuuringutesse tehtavate täiendavate riiklike ja erainvesteeringute abil.

Euroopa vajab oma teadusuuringute mahu suurendamiseks ja taseme tõstmiseks rohkem teadlasi. Muude meetmete kõrval, nagu Euroopa teadlaste harta ja siseriiklikud poliitilised meetmed, on 7. raamprogramm kavandatud selleks, et ergutada rohkem inimesi alustama ja jätkama teadlaskarjääri ning veel kord meelitada juhtivaid andekaid teadlasi Euroopasse.

Rahaline toetus Euroopa tasandil pakub võimalusi tõsta teadusuuringute taset ja tõhusust, mida pole võimalik saavutada siseriiklikul tasandil. 7. raamprogrammi eriprogrammid kujutavad endast Euroopa teadusruumi edasist konsolideerimist, teadusuuringute uutes valdkondades uute vahendite abil kriitilise massi ja struktuuride saavutamist ning ideede, teadmiste ja teadlaste vaba liikumise edasist toetamist.

Eriprogrammide rakendamise jooksul kasutatakse teadusuuringute taseme tõstmiseks Euroopa tasandil võetavate meetmete potentsiaali maksimaalselt, eriti kogu ELi hõlmavate konkursside kaudu, mida toetab ettepanekute range ja sõltumatu hindamine. See kätkeb endas olemasoleva pädevuse kindlaksmääramist ja toetamist kõikjal Euroopa Liidus, aga ka võimaluste loomist tulevasteks tipptasemel uuringuteks.

Eriprogrammide mõju suurendatakse vastastikuse täiendavuse abil teiste ühenduse poliitikavaldkondade ja programmidega, eriti struktuurifondide, haridusprogrammide ning konkurentsivõime ja uuendustegevuse programmiga.

EELNEV KONSULTEERIMINE

Eriprogrammide ettepanekute koostamisel on arvesse võetud ELi institutsioonide, eriti Euroopa Parlamendi ja Euroopa Ülemkogu, aga ka teiste sidusrühmade, kaasa arvatud teadlaste ja teadusuuringute kasutajate seisukohti. See hõlmab jätkuvaid arutelusid ja teavet seoses ettepanekutega 7. raamprogrammi otsuste kohta, ulatuslikke arutelusid ja teavet, mis on kogutud ettepaneku ettevalmistamise ajal, ning edasist tööd tulevaste teadusuuringute prioriteetide kindlaksmääramisel, näiteks Euroopa tehnoloogiaplatvormide tööd.

Eriprogrammi ettepanek tugineb 7. raamprogrammi ettepaneku[3] jaoks ette võetud põhjalikule mõjude hinnangule, mis näitas iga kavandatud eriprogrammi tugevat ja konkreetset lisandväärtust. Lisaks sellele võetakse ettepanekute puhul arvesse raamprogrammi viie aasta hinnangu tulemusi.[4]

Õiguslikud aspektid

Ettepanek eriprogrammide kohta põhineb asutamislepingu XVIII jaotise artiklitel 163–173 ning eriti artikli 166 lõikel 3, mis käsitleb raamprogrammi rakendamist eriprogrammide kaudu.

Eelarve täitmine

Igale otsust käsitlevale ettepanekule lisatud finantsselgituses esitatakse mõju eelarvele ning inim- ja haldusressursid.

Komisjon kavatseb luua rakendusasutuse, kellele usaldatakse teatavad eriprogrammide „Koostöö”, „Inimesed” ja „Võimekus” rakendamiseks vajalikud ülesanded. Seda lähenemisviisi kasutatakse ka eriprogrammi „Ideed” rakendamise puhul (vt punkti 7.2).

Ühtne ja paindlik rakendamine

Uute vajaduste ja võimalustega kohanemine

On oluline, et eriprogrammide rakendamine oleks piisavalt paindlik, et jääda teaduslike ja tehnoloogiliste arengute esirinda ning vastata tekkivatele teadusalastele, tööstuslikele, poliitilistele ja ühiskondlikele vajadustele. Sellised meetmed, mis lubavad teadlastel endil kindlaks määrata teemasid, on siinkohal eriti olulised. Teiste meetmete puhul saavutatakse see peamiselt tööprogrammide kaudu, mida ajakohastatakse igal aastal. Seda tehakse koos liikmesriikide esindajatest koosnevate komiteede abiga, mille puhul on ette nähtud, et komiteede tähelepanu on suunatud tööprogrammidele. Parandusi võidakse teha kiiremini juhul, kui uued prioriteedid vajavad kohest reageerimist, eriti ettenägematutest poliitilistest vajadustest tulenevate prioriteetide puhul.

Kõnealuse mitmeaastase programmitöö puhul saadakse teavet suurest hulgast allikatest tagamaks, et toetatavad tegevused säilitavad otsese seotuse tööstuse ja ELi poliitikavaldkondade tekkivate vajadustega. Küsitakse nõuandeid väljaspoolt, sealhulgas iga „Koostöö” eriprogrammis sisalduva teema jaoks, kusjuures esindatud on eri valdkonnad ning akadeemilised ja tööstuslikud vaated on tasakaalus.

Programmi „Ideed” jaoks kasutatakse täiesti uut lähenemisviisi, mille puhul iga-aastase tööprogrammi ettevalmistamine usaldatakse sõltumatule teadusnõukogule Euroopa teadusnõukogu asutamise raames (vt punkt 7.2 ).

Täiendavat välist tagasisidet, eriti „Koostöö” programmi jaoks, hõlbustavad eri valdkondades loodud Euroopa tehnoloogiaplatvormid , mis peaksid mängima olulist ja dünaamilist rolli tööstusliku asjakohasuse tagamisel. Platvormide määratletud strateegilistes teadusuuringute programmides kindlaksmääratud teadusuuringute prioriteedid on eriprogrammi ettepanekutes hästi kajastatud ning annavad mitmeaastasesse programmitöösse olulise panuse.

Teised foorumid ja rühmad võivad komisjonile anda ajakohaseid nõuandeid uute prioriteetide kohta kindlates valdkondades, nagu teadusuuringute infrastruktuure käsitlev Euroopa strateegiafoorum (ESFRI) ning platvormid, mis on loodud, et võtta arvesse sotsiaal- või keskkonnapoliitikat käsitlevaid strateegilisi teadusuuringute programme.

Raamprogrammi pakutav oluline uus võimalus on uuenduslik rahastamismehhanism, riskijagamisrahastu , mille eesmärk on erasektori investeeringute soodustamine teadusuuringutes ja tehnoloogiaarenduses, parandades seeläbi juurdepääsu Euroopa Investeerimispanga (EIP) laenudele suurte Euroopa meetmete jaoks, mille puhul tuleb kombineerida mitmeid rahastamisallikaid, sealhulgas laene. Need suured Euroopa meetmed on raamprogrammi poolt „Koostöö” programmi raames otseselt rahastatavad ühised tehnoloogiaalgatused ja suured ühisprojektid ning uued teadustöö infrastruktuuri projektid „Võimekuse” programmi raames. Kaaluda võib ka teisi suuri Euroopa koostööprojekte, nagu Eureka projektid, vastavalt kõlblikkuskriteeriumidele. Eriprogrammidest EIP-le kavandatud panus parandab märkimisväärselt juurdepääsu laenurahale ning seeläbi on sellel märkimisväärne võimendav mõju erainvesteeringutele teadusuuringutes ja tehnoloogiaarenduses.

Valdkondadevahelised küsimused

Komisjon tagab ühtsuse 7. raamprogrammi rakendamisel, võttes täielikult arvesse Euroopa teadusnõukogule „Ideede” programmis tagatud autonoomsust ja sõltumatust.

Teiste eriprogrammide tööprogrammid vaadatakse läbi koordineeritult, et võimaldada täielikult arvesse võtta valdkondadevahelisi küsimusi. Liikmesriikide esindajate komiteedel on samuti oluline ülesanne abistada komisjoni rakendamise efektiivsel ühtlustamisel ja koordineerimisel nende eriprogrammide vahel ja piires. See eeldab tugevat koordineeritust liikmesriikides ning eri komiteede koosseisude esindajate vahel.

Kui toetatavad meetmed on väga olulised eriprogrammide „Koostöö”, „Inimesed” ja „Võimekus” eri osade jaoks, kasutatakse 6. raamprogrammis saadud kogemustele tuginedes ühiseid projektikonkursse. See on eriti oluline uuringuteemade puhul, mis käsitlevad mitmeid „Koostöö” programmi teemasid, ning sellised projektikonkursid identifitseeritakse tööprogrammis selgelt.

Järgmised eriprogrammides „Koostöö”, „Inimesed” ja „Võimekus” käsitletavad küsimused on erilise tähtsusega ning nende puhul nähakse ette erikord koordineeritud lähenemiseks:

- Rahvusvaheline koostöö: kõik nimetatud eriprogrammid on avatud rahvusvahelisele koostööle ning hõlmavad sellekohaseid erimeetmeid. Kogu raamprogrammi ulatuses kasutatakse strateegilist lähenemisviisi, et edendada Euroopa teadusuuringute taset ja konkurentsivõimet ning tegelda spetsiifiliste ülemaailmsete või piirkondlike küsimustega, kui on tegemist vastastikuse huvi ja kasuga. Tagatakse ühtne lähenemisviis eriprogrammide ulatuses kooskõlas käesoleva strateegiaga ning programmil „Võimekus” on selles osas oluline roll.

- Teadustöö infrastruktuurid: peamine toetus teadustöö infrastruktuuridele rakendatakse programmis „Võimekus” ning nimetatud programm tagab koordineeritud lähenemisviisi koos asjakohaste teadustöö meetmetega teistes programmides, eriti programmis „Koostöö”.

- Valdkondadevaheline teadustöö: kehtestatakse kord efektiivseks koordineerimiseks komisjoni talituste piires, eriti selleks, et tagada meetmete vastavus arenguvajadustele ELi poliitikavaldkondades. Sel eesmärgil võib mitmeaastase kavandamise puhul kasutada asjakohaste poliitikavaldkondadega seotud komisjoni talituste kasutajarühmade abi ning selles kontekstis luuakse sisemine struktuur, mille eesmärk on tagada mereteaduse ja –tehnoloogia kooskõlastamine asjakohastes teemavaldkondades.

- Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) osalus: VKEde osalus optimeeritakse eriprogrammide ulatuses. Lisaks VKEdele suunatud tugevdatud erimeetmetele programmis „Võimekus” on VKEde teadusuuringute huvid hõlmatud kogu programmis „Koostöö” ning VKEdele erilist huvi pakkuvad teemad identifitseeritakse lisaks tööprogrammides ning pakkumiskutsetes; programmi „Inimesed” tegevuses pannakse erilist rõhku VKEde kaasamisele ning VKEd võivad samuti osaleda programmis „Ideed”. Kavandatud lihtsustamismeetmed ja suurendatud paindlikkus sobiva rahastamisskeemi valikul aitavad kaasa eriti VKEde osalusele.

- Levitamine ja teadmiste edasiandmine: teadusuuringute tulemuste kasutuselevõtmise edendamise vajadus on kõikide eriprogrammide puhul oluline ning erilist rõhku pannakse teadmiste edasiandmisele riikide vahel, eri valdkondade vahel ning akadeemilistelt ringkondadelt tööstusele, sealhulgas teadlaste liikuvuse kaudu. Siinkohal on oluline potentsiaalsete kasutajate kaasamine prioriteetide kindlaksmääramisel (eriti Euroopa tehnoloogiaplatvormide kaudu). Täiendavad meetmed konkurentsivõime ja uuendustegevuse programmi alusel soodusavad samuti teadusuuringute tulemuste kasutamist, kõrvaldades uuendustegevuse teel seisvaid takistusi ning parandades uuendusalast võimekust.

- Teadus ühiskonnas: see meede programmis „Võimekus” mängib rolli ka tagamaks, et ühiskondlikke aspekte arvestatakse kõikides eriprogrammides nõuetekohaselt ning et süvendatakse teadlaste ja laiema avalikkuse omavahelist suhtlemist.

LIHTSUSTAMINE JA JUHTIMISMEETODID

7. raamprogrammi rakendamisel saavutatakse märkimisväärne lihtsustamine, järgides komisjoni 6. aprilli 2005. aasta töödokumendis esitatud ideesid ning selle dokumendi põhjal tekkinud laiaulatuslikku arutelu liikmesriikide ja sidusrühmadega. Mitmed kavandatud meetmed on esitatud osalemise ja levitamise eeskirjades, et eelkõige vähendada märkimisväärselt bürokraatiat ning lihtsustada rahastamisskeeme ja aruandlusnõudeid.

Eriprogrammide piires hõlmavad parendusettepanekud järgmist:

- Rakendamise suurem efektiivsus ja järjepidevus haldusülesannete hajutamise kaudu rakendusasutusele.

- Rahastamisskeemide ratsionaliseerimine, misläbi iga eriprogrammi rakendamisel kasutatakse vahendeid, mis on programmi eesmärkide saavutamiseks vajalikud.

- Hindamiskriteeriumide selgem esitamine: sisalduvad tööprogrammides vastavalt igas eriprogrammis sätestatud põhimõtetele.

- Selgelt esitatud tööprogrammid, et potentsiaalsetel osalejatel oleks piisavalt teavet olemasolevate võimaluste kohta, mis vastavad nende kindlatele vajadustele ja huvidele. Näiteks tuuakse tööprogrammides ja pakkumiskutsetes vajadusel esile teemad, mis pakuvad erilist huvi VKEdele või kus on kasulik koostöö kolmandate riikidega.

- Lihtsustamine muudes aspektides, nagu projektide heakskiitmise ratsionaliseerimine, uued rahastamis- ja toetusskeemid ning andmebaaside ja teabevahendite edasine kasutamine, et pakkuda paremat teabevahetust.

Eriprogrammide sisu

Koostöö

Eriprogramm „Koostöö” on kavandatud teaduse ja tehnoloogia võtmevaldkondades juhtpositsiooni saavutamiseks koostöö toetamisega ülikoolide, tööstuse, uuringukeskuste ja ametiasutuste vahel nii Euroopa Liidus kui ka ülejäänud maailmas. Varasemad raamprogrammid näitavad selliste meetmete mõju teadustöö restruktureerimisel Euroopas ning ressursside ühendamisel ja võimendamisel. 7. raamprogramm jaotab need mõjud laiemalt ning üheksa kavandatud teemat vastavad teadmiste ja tehnoloogia edusammudele peamistes valdkondades, kus teadusuuringute taset tuleks toetada ja tugevdada, et lahendada Euroopa sotsiaalseid, majanduslikke, tervishoiu-, keskkonna- ja tööstusalaseid väljakutseid.

Programm sisaldab tugevaid elemente, mis seovad seda eelmiste raamprogrammidega, ning toetub seda tüüpi Euroopa toetuse tõestatud lisandväärtusele. Käesolevas eriprogrammis on lisaks olulised uuendused, mis nõuavad rakendamisel erilist arvestamist:

- Ambitsioonikale üleeuroopalisele avaliku ja erasektori partnerlusvajadusele reageerimine, et kiirendada peamiste tehnoloogiate arengut ühiste tehnoloogiaalgatuste käivitamise kaudu.[5] Esimene algatuste kogum on identifitseeritud selgete eesmärkide ja tulemustega järgmistes valdkondades: uuenduslikud ravimid, nanoelektroonika, manussüsteemid, vesiniku- ja kütuseelemendid, lennundus ja õhutransport ning üleilmne keskkonna- ja turvaseire. Neid käsitletakse eraldi ettepanekutes (nt vastavalt asutamislepingu artiklile 171). 7. raamprogrammi käigus võib teha kindlaks muid ühiseid tehnoloogiaalgatusi, näiteks saastevaba energia tootmise ja taastuva energia valdkonnas.

- Tõhusam lähenemine koordineerivatele siseriiklikele teadusuuringute programmidele. Edukat kava ERA-NET jätkatakse ja rakendatakse teemade ulatuses. Olemasolevad ERA-NET-võrgustikud 6. raamprogrammist võivad esitada järgnevaid ettepanekuid nende koostöö süvendamiseks või konsortsiumide laiendamiseks uutele osalejatele, samuti toetatakse uusi ERA-NET-võrgustikke uute teemadega tegelemiseks. Kava on avatud ka avalik-õiguslikele asutustele, kes kavandavad teadusuuringute programmi, mis ei ole veel käigus. Lisaks sellele viiakse sisse kava ERA-NET PLUS, et pakkuda ajendit riikidevaheliste teadusuuringute projektide ühiskonkurssidele, mida korraldatakse mitmete riikide vahel.

- Tuginedes kogemustele, mis on saadud Euroopa ja arengumaade kliiniliste uuringute partnerluse (EDCTP) algatuse käigus vastavalt artiklile 169, on tihedas koostöös liikmesriikidega kindlaks määratud veel neli artikli 169 algatust . Ettepanekud selliste algatuste kohta, mis käsitlevad intelligentset elukeskkonda, Läänemere teadusuuringuid ja metroloogiat, on loetletud programmis „Koostöö” ning artikli 169 algatus siseriiklike VKEdega seotud programme hõlmavate teadusuuringute koondamiseks on kirjas programmis „Võimekus”. 7. raamprogrammi käigus võib teha kindlaks muid algatusi.

- Sihipärasem lähenemine rahvusvahelisele koostööle iga teema raames ning teemade vahel nähakse ette koostöö erimeetmetega, mis identifitseeritakse tööprogrammides vastavalt ettenähtud strateegilisele lähenemisviisile rahvusvahelise koostöö puhul ning poliitiliste dialoogide ja võrgustike kaudu partnerriikide eri piirkondadega.

- Iga teema raames toetatakse komponenti, lubamaks paindlikku reageerimist uutele vajadustele ja ettenägematutele poliitilistele vajadustele, ning rakendamine tugineb 6. raamprogrammis esitletud poliitika teadusliku toetamise ning uue ja kujunemisjärgus teaduse ja tehnoloogia kavade kogemustele, aga ka uue ja kujunemisjärgus tehnoloogia kavale info- ja sidetehnoloogia valdkonnas.

Ideed

Euroopa saavutused väljapaistva teadustöö valdkonnas või uute kiiresti kasvavate teadusvaldkondade omandamisel ei ole head. Programm „Ideed” pakub üleeuroopalise mehhanismi selliste tõeliselt loominguliste teadlaste, inseneride ja õpetlaste toetamiseks, kelle uudishimu ja teadmistejanu tooks kõige tõenäolisemalt kaasa ettearvamatuid suurepäraseid avastusi, mis võivad muuta inimeste arusaamu ning luua uusi võimalusi tehnoloogia arenguks ning püsivate sotsiaalsete ja keskkonnaalaste probleemide lahendamiseks. Alusuuringute kvaliteedi tõstmine üleeuroopaliste konkursside kaudu toob märkimisväärset sotsiaalset ja majanduslikku kasu.[6]

Programmis „Ideed” võetakse kasutusele mõiste „eesliiniuuringud”, mis kajastab uut arusaama alusuuringutest. Olles uute teadmiste loomise eesrinnas, on „eesliiniuuringud” olemuselt riskantne ettevõtmine, mis hõlmab teaduses, tehnoloogias ja tehnikas põhjapanevate edasiminekute poolt pürgimist, arvestamata valdkonna- ega riigipiire.

Programm järgib „uurijapõhist” lähenemisviisi, lubades teadlastel teha ettepanekuid omaenda teemade kohta. Toetust antakse üksikutele meeskondadele ning jäetakse osalejatele vabadus moodustada meeskond mis tahes teadlaste rühmast, kes on sobivad projektide läbiviimiseks, ühest või mitmest institutsioonist, ühest või mitmest riigist. Igal juhul peaks meeskondade moodustamine sõltuma teadusalasest pädevusest, mitte haldusnõuetest. Programmiga tagatakse eristumine siseriiklikest alusuuringute rahastamise meetmetest oma strateegiliste eesmärkide ja Euroopa mõõtme poolest.

Euroopa teadusnõukogu (ERC) loomine „Ideede” programmi rakendamiseks viitab uuele ajajärgule. Kehtestatakse kaks Euroopa teadusnõukogu struktuurilist võtmekomponenti, sõltumatu teadusnõukogu ning konkreetne rakendamise struktuur, mis tegutsevad vastavalt usalduse, usaldusväärsuse ja efektiivsuse põhimõtetele; see peaks looma piisavad rahalised vahendid ja töötama kõrge efektiivsusega ning pakkuma kõrget autonoomsuse ja terviklikkuse taset, järgides samal ajal vastutustundlikkuse nõudeid.

Teadusnõukogu koosneb Euroopa teadusringkondade kõrgeima tasandi esindajatest, kes tegutsevad isiklikult, sõltumata poliitilistest või muudest huvidest. Selle liikmed nimetab ametisse komisjon pärast nende valimist sõltumatu menetluse käigus.

Teadusnõukogu mandaat hõlmab järgmist:

1. Teadusalane strateegia: Üldise teadusstrateegia kehtestamine programmi jaoks, võttes arvesse teadusalaseid võimalusi ja Euroopa teadusalaseid vajadusi. Tööprogrammi ja selle vajalike muudatuste pidev koostamine vastavalt teadusstrateegiale, sealhulgas konkursikutsed ja kriteeriumid, mille alusel ettepanekuid rahastatakse, ning vajadusel kindlate teemade või sihtrühmade määratlemine (näiteks noored/tekkivad meeskonnad).

2. Järelevalve ja kvaliteedikontroll: Vastavalt vajadusele teadusalasest vaatepunktist lähtudes seisukohtade kehtestamine järgmistes küsimustes: projektikonkursside läbiviimine ja juhtimine, hindamiskriteeriumid, eksperdihinnangu andmine, sealhulgas ekspertide valimine ja eksperdihinnangu ja ettepanekute hindamise meetodid, mille alusel määratakse kindlaks rahastatav ettepanek, aga ka mis tahes muud küsimused, mis mõjutavad eriprogrammi saavutusi ja mõju ning teostatavate teadusuuringute kvaliteeti. Toimingute kvaliteedi järelevalve ning programmi rakendamise ja saavutuste hindamine ning soovitused paranduslikeks või tulevasteks meetmeteks.

3. Teabevahetus ja levitamine: Teabevahetus teadusringkondadega ja peamiste sidusrühmadega programmi tegevuste ja saavutuste ning Euroopa teadusnõukogu nõupidamiste teemal. Regulaarsed aruanded komisjonile oma tegevuse kohta.

Spetsiaalne rakendusstruktuur vastutab programmi rakendamise eest, nagu on sätestatud aasta tööprogrammis. Struktuur rakendab eelkõige hindamisprotseduure, eksperdihinnangut ja valikumenetlust vastavalt teadusnõukogu kehtestatud põhimõtetele ning kindlustab toetuste rahalise ja teadusliku haldamise. Selles osas kavatseb komisjon esmajärjekorras asutada rakendusasutuse, kellele delegeerida täidesaatvad ülesanded. Rakendusstruktuur säilitab jätkuva tiheda koostöö teadusnõukoguga kõikides programmi rakendamise aspektides. Tulevikus ja sõltuvalt Euroopa teadusnõukogu struktuuride ja mehhanismide efektiivsuse sõltumatust hindamisest võidakse kehtestada alternatiivne struktuur, näiteks asutamislepingu artikli 171 sätete alusel.

Euroopa Komisjon tagab Euroopa teadusnõukogu täieliku sõltumatuse ja usaldusväärsuse. See tähendab, et komisjoni ülesanne seoses programmi rakendamisega on tagada, et pannakse paika Euroopa teadusnõukogu rakendusstruktuur ning et Euroopa teadusnõukogu rakendab programmi vastavalt sätestatud eesmärkidele, järgides teadusalaseid orientatsioone ning teadustööalase pädevuse nõudeid, nagu need on kindlaks määranud teadusnõukogu, tegutsedes sõltumatult.

Komisjon vastutab „Ideede“ programmi tööprogrammi ametliku vastuvõtmise eest. Komisjon teeb seda kooskõlas eespool sätestatud lähenemisviisiga. Reeglina võtab komisjon tööprogrammi vastu vastavalt teadusnõukogu poolt esitatud ettepanekule. Kui komisjon ei saa tööprogrammi ettepaneku kohaselt vastu võtta, näiteks seetõttu, et tööprogramm ei vasta programmi eesmärkidele või ei ole vastavuses ühenduse õigusaktidega, peab komisjon oma põhjendused avaldama. See menetlus on kavandatud tagamaks, et Euroopa teadusnõukogu tegevust vastavalt sõltumatuse ja usaldusväärsuse põhimõtetele arvestatakse täielikult ja läbipaistvalt.

Inimesed

Eriprogramm “Inimesed” moodustab osa laiast ja integreeritud strateegiast, mille eesmärk on tugevdada kvalitatiivselt ja kvantitatiivselt Euroopa uurimis- ja arendustegevuse inimressursse. Programmiga stimuleeritakse inimesi alustama ja jätkama teadlaskarjääri, julgustatakse teadlasi jääma Euroopasse ning meelitatakse parimaid teadlasi Euroopasse. Euroopa meetmetel on unikaalne lisandväärtus ühtlustatud vahendite kaudu, tugevam struktureeriv mõju ja suurem tõhusus kui liikmesriikide kahepoolsetel kokkulepetel.

Tegevus tugineb Marie Curie nimeliste meetmete pikaajalisele ja edukale kogemusele, vastates teadlaste koolituse, liikuvuse ja karjääri kujundamise vajadustele. Järjepidevus on siinkohal oluline, samas pööratakse suuremat tähelepanu järgmistele aspektidele:

- Tugevam struktureeriv mõju , näiteks piirkondlike, siseriiklike ja rahvusvaheliste programmide kaasrahastamise kehtestamise kaudu meetme „Elukestev õpe ja karjääri kujundamine” puhul. Kaasrahastamise meetod ei asenda meetodit, mille puhul taotletakse ja antakse Euroopa tasandil individuaalseid doktorikraadijärgseid teadusstipendiume, nagu on praegu 6. raamprogrammis ainus võimalus. Siiski on individuaalsed teadusstipendiumid Euroopas jõudnud küpsusstaadiumi. Samal ajal jäävad siseriiklikud pakkumised selles valdkonnas killustatuks nii eesmärkide, hindamismeetodite kui töötingimuste poolest ning need on tihti endiselt piiratud rahvusvahelist või Euroopa mõõtme osas. Seetõttu tehakse ettepanek kaasrahastada avatud projektikonkursside põhjal teatud hulka nimetatud programmidest, mis vastavad raamprogrammi eesmärkidele. Hindamine ja valik toimuvad saavutuste põhjal, ilma piiranguteta valitud stipendiaatide päritolu suhtes ning kohaldades vastuvõetavaid töölevõtu- ja töötingimusi (näiteks palk, sotsiaalkindlustus, juhendamine, professionaalne areng).

- Tööstuse osalemine: samal ajal kui säilitatakse Marie Curie nimeliste meetmete alt-üles suunatud olemus, osutatakse suuremat tähelepanu koolitusele ja karjääri kujundamisele erinevates sektorites ja nende jaoks, eriti erasektoris. Selleks pannakse rõhku täiendavate oskuste ja pädevuste arendamisele, mis on üliolulised teadusuuringutest paremaks arusaamiseks ettevõttes ning teadusuuringute kvaliteedi jaoks. Seda tõhustatakse valdkondadevaheliste kogemuste stimuleerimisega tööstuse aktiivse osalemise kaudu kõikides meetmetes ning konkreetse kava kehtestamisega teadmiste vahetamiseks partnerlustes avaliku ja erasektori vahel, hõlmates eelkõige VKEsid.

- Tugevdatakse rahvusvahelist mõõdet . Lisaks väljapoole suunatud stipendiumidele koos naasmise kohustusega, mille eesmärgiks on ELi teadlaste elukestvasse õppesse ja karjääri kujundamisse panustamine, laiendatakse rahvusvahelist koostööd veelgi kolmandate riikide teadlaste kaudu. Lisaks antakse uued mõõtmed koostööle ELi naabritega ja riikidega, kellega EL on sõlminud teadus- ja tehnoloogiakokkuleppe. Lisaks toetatakse Euroopa teadlaste „teadusdiasporaasid” välismaal ning välismaa teadlasi Euroopas.

Võimekus

Eriprogrammiga „Võimekus” suurendatakse teadusuuringute ja uuendustegevuse võimekust kogu Euroopas. Programm on kombinatsioon varasemate raamprogrammide meetmete jätkamisest ja tugevdamisest ning lisaks sellele olulistest uuendustest.

Olulise uue elemendina nähakse ette strateegiline lähenemisviis uue teadusuuringute infrastruktuuri ülesehitamise toetamisele, mis täiendab jätkuvat toetust olemasoleva teadusuuringute infrastruktuuri optimaalsele kasutamisele. Uue infrastruktuuri ehitamise toetust rakendatakse kaheastmelise lähenemisviisi kaudu: ettevalmistav faas ja ülesehitamise faas. Tuginedes teadusuuringute infrastruktuure käsitleva Euroopa strateegiafoorumi (ESFRI) tööle seoses Euroopa teekaardi loomisega uue teadusuuringute infrastruktuuri jaoks, määrab komisjon kindlaks prioriteetsed projektid, millele on 7. raamprogrammi raames võimalik anda EÜ toetust. Nende projektide puhul tegutseb komisjon hõlbustajana, hõlbustades eelkõige rahastamismehhanisme ülesehitamise faasi jaoks, sealhulgas juurdepääsu EIP laenudele riskijagamisrahastu kaudu. I lisas on esitatud ESFRI „võimaluste loetelu“, mis hõlmab konkreetseid näiteid uutest suuremõõtmelistest teadusuuringute infrastruktuuridest, mida Euroopa teadusringkonnad järgmise kümne aasta jooksul vajavad.

Kaks kava VKEde ning VKEde ühenduste huvides läbiviidavate teadusuuringute toetuseks viiakse ellu suurendatud eelarvega, et tulla vastu VKEde kasvavale vajadusele teadusuuringuid tellida.

Teadmiste piirkondade meetmed tuginevad edukale katsemeetmele. Eesmärk on võimaldada piirkondade riikidevahelistel võrgustikel kasutada täies ulatuses ära nende teadustöö tugevaid külgi, võimaldada neil omandada teadusuuringutest tulenevaid uusi teadmisi ning soodustada teadusklastrite tekkimist, mis seovad ülikoole, uurimiskeskusi, ettevõtjaid ja piirkondlikke ametiasutusi.

Oluline uus element on kogu teadusuuringute potentsiaali vallandamise meede ELi ühtluspiirkondades. Teadmistel põhineva majanduse ja ühiskonna elluviimine tugineb Euroopa teadusuuringute taseme tõstmisele, aga ka kõikjal ELis leiduva seni kasutamata kõrge teadustöö potentsiaali ärakasutamisele. Meetmed lubavad teadlaste palkamist teistest ELi riikidest, teadus- ja juhtivtöötajate lähetusi, hindamisvõimaluste organiseerimist ning uurimisseadmete hankimist ja arendamist. Sellised meetmed aitavad täiendada vajadusi ja võimalusi ühtluspiirkondades tekkivate ja olemasolevate pädevuskeskuste võimekuse tõstmiseks, mida on võimalik katta struktuurifondidest.

„Teadus ühiskonnas“ märgib eelmises raamprogramis tehtud töö olulist laienemist. Selle tulemuseks on kasu teadusele, parem ELi poliitika ning paremini kaasatud ja teavitatud üldsus.

7. raamprogrammi oluline eesmärk on ehitada üles tugev ja ühtne rahvusvaheline teadus- ja tehnoloogiapoliitika ning meetmed „Võimekuse“ programmis toetavad nimetatud lähenemisviisi, eriti aidates identifitseerida koostöö prioriteete.

Poliitikavaldkondade ühtse arendamisega pannakse suuremat rõhku siseriikliku ja piirkondliku teaduspoliitika koordineerimisele kindla toetuskava kaudu, mis on suunatud liikmesriikide ja piirkondade riikidevahelistele poliitilise koostöö algatustele. Sellega tugevdatakse avatud koordineerimismeetodi rakendamist teaduspoliitika suhtes ning edendatakse kooskõlastatud või ühiseid algatusi riikide ja piirkondade rühmade vahel tugeva rahvusvahelise mõõtmega valdkondades.

Teadusuuringute Ühiskeskuse tegevus

Teadusuuringute Ühiskeskus tugevdab veelgi oma kliendikeskset hoiakut ja oma tugevat võrgustikku teadusringkondadega, pakkudes samal ajal jätkuvalt teaduslikku ja tehnilist tuge ELi poliitiliste otsuste tegemisel. Ühiskeskus arendab oma tegevust kasvu, jätkusuutliku arengu ja turvalisuse kontekstis.

Teadusuuringute Ühiskeskuse meetmed vastavad ka Lissaboni tegevuskava parema õigusliku reguleerimise üleskutsele. Uutele väljakutsetele, mis on seotud kriisidele, hädaolukordadele ja tungivatele poliitilistele kohustustele reageerimise kasvava vajadusega, vastatakse võimekuse ja vahendite ülesehitamisega valitud valdkondades, et pakkuda ELi kontekstis nõuetekohast tuge. Integreeritud lähenemisviis poliitikavaldkondadele teadusliku ja tehnilise toe pakkumisele on ka käesoleva eriprogrammi oluline element.

Majanduskasvu soodustava Euroopa teadusruumi loomine

Vajaliku kiire edasimineku saavutamine teadmistel põhineva majanduse ja ühiskonna suunas eeldab uut eesmärki ja tõhusust Euroopa teadustegevuses. Kõikidel osalejatel kogu Euroopa Liidus – riikide valitsused, teadusasutused, tööstus – on selles püüdluses oma roll.

7. raamprogrammi rakendamise eriprogrammid on kavandatud Euroopa tasandi teadusuuringute mõju maksimeerimiseks olemasoleva eelarve piires. Olulised elemendid on keskendumine neljale eesmärgile vastavates eriprogrammides, koos nende eesmärkide täitmiseks kavandatud rakendusmeetmete ja -vahenditega, tugev järjepidevuse element koos oluliste uute lähenemisviisidega, ühtne keskendumine olemasoleva pädevuse toetamisele ning tulevase teadustöö pädevuseks vajaliku võimekuse loomisele, tõhus ratsionaalne ja lihtsustatud juhtimine kasutajasõbralikkuse ja kulutasuvuse tagamiseks ning sisseehitatud paindlikkus, et raamprogramm saaks vastata uutele vajadustele ja võimalustele.

1. lisa

ESFRI „VÕIMALUSTE LOETELU“[7]

- Antiprootonite ja ioonide uurimisasutus (Facility for Antiproton and Ion Research, FAIR)

- Ebastabiilsete isotoopide intensiivsete teiseste kiirte ruum (SPIRAL II)

- Euroopa süvamere neutriino-teleskoop (KMS3NeT)

- Äärmiselt suur teleskoop (Extremely Large Telescope, ELT) optiliseks astronoomiaks

- Üleeuroopaline nanostruktuuride teadusuuringute infrastruktuur (Pan-European Research Infrastructure for Nano-Structures, PRINS)

- Euroopa lõhestumisallikas (Europan Spallation Source, ESS) – neutroniallikas

- Euroopa XEFL – kõvad röntgenikiired

- IRUVX FELi võrgustik – infrapunakiirtest pehmete röntgenikiiteni

- ESRFi ajakohastamine – sünkrotron

- Kõrgetasemeline arvutid Euroopa jaoks (High Performance Computer for Europe, HPCEUR)

- Laev ranniku-uuringuteks – eelkõige Läänemeri

- Uurimislaev-jäälõhkuja Aurora Borealis

- Euroopa multidistsiplinaarne merepõhja vaatlusjaam (European Multidisciplinary Seafloor Observatory, EMSO)

- Euroopa infrastruktuur bioloogilise mitmekesisuse teadusuuringuteks ja kaitseks

- Kõrgetasemeline infrastruktuur aju ja kogu keha ülesvõttetehnikaks

- Euroopa bioinformaatika infrastruktuur

- Euroopa kõrgetasemeliste kliiniliste uuringute keskuste võrgustik

- Euroopa biopankade ja genoomiressursside võrgustik

- Kõrge turvalisusega laborid uute haiguste ja rahvatervise ohtude uurimiseks

- Infrastruktuur kogu imetajate genoomi funktsionaalseks analüüsiks

- Biomeditsiiniliste teadusuuringute katseruumide mudel

- Euroopa humanitaar- ja sotsiaalteaduste teadusuuringute vaatlusjaam (European Research Observatory for the Humanities and Social Sciences, EROHS)

- Euroopa ühiskonnauuring (European Social Survey, ESS)

„Üleilmsed projektid“

- ITER

- Rahvusvaheline kosmosejaam (International Space Station, ISS)

- Rahvusvaheline lineaarpõrkuja (International Linear Collider, ILC)

- Ruutkilomeeter-rida (Square Kilometer Array, SKA) – raadioteleskoop

- Rahvusvaheline termotuumasünteesimaterjalide kiiritusasutus (International Fusion Materials Irradiation Facility, IFMIF)

2005/0187 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS,

mis käsitleb eriprogrammi „Inimesed“ Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamiseks

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 166,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,[8]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust,[9]

võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust,[10]

ning arvestades järgmist:

4. Vastavalt asutamislepingu artikli 166 lõikele 3 tuleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust nr …./EÜ…, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013), (edaspidi „raamprogramm“), rakendada eriprogrammide abil, milles määratakse kindlaks nende rakendamise üksikasjalikud eeskirjad ja nende kestus ning nähakse ette vajalikud vahendid.

5. Raamprogramm hõlmab nelja liiki tegevust: riikidevaheline koostöö poliitika valdkonnas („Koostöö“), ühenduse teadusuuringutest lähtuvad teadlaste algatatud uuringud („Ideed“), üksikute teadlaste toetamine („Inimesed“) ning teadusuuringute suutlikkuse toetamine („Suutlikkus“). Teema „Inimesed“ alla kuuluvad tegevused tuleks kaudsete meetmete puhul rakendada käesoleva eriprogrammiga.

6. Käesoleva programmi suhtes tuleks kohaldada raamprogrammi eeskirju, mis käsitlevad ettevõtjate, uurimiskeskuste ja ülikoolide osalemist ning teadustöö tulemuste levitamist (edaspidi „osalemise ja levitamise eeskirjad“).

7. Raamprogramm peaks täiendama Lissaboni strateegia rakendamiseks vajalikke meetmeid liikmesriikides ja teisi ühenduse meetmeid, eriti koos struktuurifondide, põllumajanduse, hariduse, koolituse, konkurentsivõime ning uuenduste, tööstuse, tervishoiu, tabijakaitse, tööhõive, energeetika, transpordi ja keskkonna valdkonnas võetavate meetmetega.

8. Käesoleva raamprogrammiga toetatav uuendustegevus ning VKEdega seotud tegevus peaks täiendama konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi alusel võetud meetmeid.

9. Raamprogrammi rakendamine võib tähendada ainult teatavate liikmesriikide osalusega lisaprogramme, ühenduse osalemist mitme liikmesriigi läbiviidavates programmides, ühisettevõtete loomist või muid asutamislepingu artiklites 168, 169 ja 171 sätestatud tegevusi.

10. Rahvusvaheline mõõde on inimressursside oluline osa teadus- ja arendustegevuse valdkonnas Euroopas. Vastavalt asutamislepingu artiklile 170 on käesolev programm osalemiseks avatud riikidele, kes on sõlminud sellekohased vajalikud lepingud, ning on projekti tasandil ja vastastikuse kasu alusel osalemiseks avatud ka kolmandate riikide üksustele ja rahvusvahelistele teaduskoostöö organisatsioonidele. Lisaks on kõik meetmed, kaasa arvatud käesoleva programmi erimeetmed, avatud osalemiseks kolmandate riikide üksikutele teadustöötajatele.

11. Käesoleva programmi raames teostatavates teadusuuringutes tuleks järgida olulisi eetikapõhimõtteid, sealhulgas Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhimõtteid.

12. Raamprogramm peaks kaasa aitama säästva arengu edendamisele.

13. Raamprogrammi usaldusväärne finantsjuhtimine ja rakendamine, samuti lihtne juurdepääs kõigi osalejate jaoks, tuleks tagada võimalikult tõhusal ja kasutajasõbralikul viisil vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes üksikasjalikud rakenduseeskirjad, ning nende dokumentide tulevastele muudatustele.

14. Asjakohased meetmed tuleks võtta ka rikkumiste ja pettuste vältimiseks ning vajalikke samme tuleks astuda kadumaläinud, valesti makstud või ebaõigesti kasutatud vahendite tagasinõudmiseks vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse finantsmääruse üksikasjalikud rakenduseeskirjad, ning nende dokumentide tulevastele muudatustele. Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta,[11] nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/95, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest,[12] ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta.[13]

15. Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused.[14]

16. Käesoleva programmi rakendamisel tuleb pöörata piisavat tähelepanu nii soolisele võrdõiguslikkusele kui ka muu hulgas töötingimustele, töölevõtmise läbipaistvusele ja edutamisele nende teadlaste puhul, kes võetakse tööle käesoleva programmi meetmete raames rahastatavate projektide ja programmide juurde. Selleks on raamistik sätestatud komisjoni 11. märtsi 2005. aasta soovituses Euroopa teadlaste harta ja teadlaste töölevõtmise juhendi kohta.[15]

17. Käesolev programm on kooskõlas Euroopa teadus- ja arendustegevuse inimressursside integreeritud strateegiaga dokumentide „Euroopa teadusruumi liikumisstrateegia“[16] ning „Euroopa teadusruumi teadlased: üks amet, mitu karjääri“[17] alusel ning toetab seda, samuti võetakse programmis arvesse nõukogu 18. aprilli 2005. aasta järeldusi inimressursside kohta teadus- ja arendustegevuse valdkonnas,[18]

ON VASTU VÕTNUD KÄEOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse eriprogramm „Inimesed“ (edaspidi „eriprogramm“) võetakse vastu ajavahemikuks 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013.

Artikkel 2

Eriprogramm toetab tegevust programmi „Inimesed“ raames, tugevdades kvantitatiivselt ja kvalitatiivselt Euroopa inimpotentsiaali teadusuuringute ja tehnoloogia vallas. Tugevdatakse teadlaste koolitamist ja karjääri arendamist toetavaid meetmeid ehk nn Marie Curie meetmeid, pöörates rohkem tähelepanu erialaoskuste ja karjääri arendamise peamistele aspektidele ning siseriiklike süsteemide vaheliste seoste tugevdamisele.

Kõnealuse tegevuse eesmärgid ja põhisuunad on määratletud lisas.

Artikkel 3

Eriprogrammi elluviimiseks vajalik summa on 7129 miljonit eurot, millest vähem kui 6% moodustavad komisjoni halduskulud.

Artikkel 4

1. Kõigis eriprogrammi alusel toimuvates teadusuuringutes järgitakse eetika aluspõhimõtteid.

2. Käesoleva programmi raames ei rahastata järgmisi teadustöö valdkondi:

- inimeste kloonimisele suunatud teadusuuringud, mille eesmärk on paljundamine;

- inimese genotüübi muutmisele suunatud teadusuuringud, mis võivad sellised muudatused pärilikuks muuta;[19]

- teadusuuringud, mis on suunatud inimese embrüote loomisele üksnes teadustöö eesmärgil või tüvirakkude saamiseks muu hulgas somaatiliste rakkude tuuma siirdamise abil.

3. Käesoleva programmi raames ei rahastata järgmist teadustegevust:

- kõigis liikmesriikides keelatud teadustegevus;

- teadustegevus mõnes liikmesriigis, kus vastav teadustegevus on keelatud.

Artikkel 5

1. Eriprogrammi rakendatakse seitsmenda raamprogrammi III lisaga kehtestatud rahastamiskavade abil.

2. Kõnealuse eriprogrammi suhtes kohaldatakse osalemise ja levitamise eeskirju.

Artikkel 6

1. Komisjon koostab eriprogrammi elluviimise tööprogrammi, milles määratakse üksikasjalikumalt kindlaks lisas ettenähtud eesmärgid ning teaduslikud ja tehnoloogilised prioriteedid, rahastamiskava teema jaoks, mille kohta taotlusi oodatakse ning rakendamise ajakava.

2. Tööprogrammis võetakse arvesse liikmesriikide, assotsieerunud riikide ning Euroopa ja rahvusvaheliste organisatsioonide vastavaid teadusuuringuid. Vajaduse korral seda ajakohastatakse.

3. Tööprogrammis täpsustatakse kriteeriumid, mille alusel hinnatakse rahastamiskava raames kaudseid meetmeid käsitlevaid taotlusi ja valitakse välja projektid. Kriteeriumide abil hinnatakse taotlejate (teadlased/organisatsioonid) kvaliteeti ning nende võimet areneda ja programmi rakendada, kavandatava meetme kvaliteeti teadusliku väljaõppe ja/või teadmiste edastamise seisukohast, ühenduse lisandväärtust ja kavandatava meetme struktuurimõju seoses eriprogrammi ja tööprogrammi eesmärkide saavutamisega. Kõnealuseid kriteeriume ning mis tahes koefitsiente ja lävendeid võib hiljem tööprogrammis täpsustada või täiendada.

4. Tööprogrammiga võib määrata:

a) organisatsioonid, kes saavad liikmemaksu;

b) tugimeetmed teatud õigussubjektide tegevusteks.

Artikkel 7

1. Eriprogrammi rakendamise eest vastutab komisjon.

2. Artikli 8 lõikes 2 sätestatud korda kohaldatakse artikli 6 lõikes 1 osutatud tööprogrammi vastuvõtmisel.

3. Artikli 8 lõikes 3 sätestatud korda kohaldatakse inimembrüo ja inimembrüo tüvirakkude kasutamisega seotud TTA-meetmete vastuvõtmiseks.

Artikkel 8

1. Komisjoni abistab komitee.

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artiklis 4 sätestatud korralduskomitee menetlust vastavalt kõnealuse otsuse artikli 7 lõikele 3.

3. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EU artikleid 5 ja 7.

4. Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kaks kuud.

5. Komisjon teavitab komiteed korrapäraselt eriprogrammi rakendamise üldisest edenemisest ja kõikide selle programmi alusel rahastatud TTA meetmetega seotud edusammudest.

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

LISA

TEADUSLIKUD JA TEHNOLOOGILISED EESMÄRGID, TEEMADE JA TEGEVUSE PÕHISUUNAD

Sissejuhatus

Teaduse ja tehnika valdkonna üks peamisi konkurentsieeliseid on personali hulk ja kvaliteet. Euroopa teadus- ja tehnikaarengu suutlikkuse parandamise ning Euroopa teadusruumi koondamise ja edasise arendamise eeldus ning käesoleva programmi üldine strateegiline eesmärk on Euroopa muutmine teadlastele atraktiivsemaks. See saavutatakse märkimisväärse üleeuroopalise struktureeriva mõju kaudu kogu Euroopa teaduskoolituse korraldusele, tulemuslikkusele ja kvaliteedile, teadlaste karjääri aktiivsele kujundamisele, teadmiste vahetamisele teadlaste kaudu teadusasutuste vahel ning naiste suuremale osalemisele teadus- ja arendustegevuses.

Programmi rakendatakse pideva inimestesse investeerimise teel, seda peamiselt ühtse Marie Curie nimelise meetmete kogumi abil, mille raames toetatakse teadlasi nende karjääri igal etapil alates esmasest teaduskoolitusest kuni elukestva teadlasõppe ning karjääri kujundamiseni. Nii riikide- kui ka valdkondadevaheline liikuvus, eri valdkondades ja riikides saadud kogemuste tunnustamine ning head töötingimused on Marie Curie nimeliste meetmete põhielemendid.

Marie Curie nimelised meetmed on avatud kõigile asutamislepinguga hõlmatud teadustegevuse ja tehnoloogiaarenduse valdkondadele. Taotlejad valivad uurimisvaldkonnad ise. Siiski säilib võimalus suunata programmi raames teatavaid meetmeid näiteks vastavalt teadusharudele ja tehnoloogiavaldkondadele, osalevatele piirkondadele, teadusasutuste liigile ja teadlaste hulgale, et arvestada Euroopa vajaduste arengut teaduskoolituse, liikuvuse, karjääri kujundamise ja teadmiste vahetamise valdkonnas. Sellega seoses on ka võimalus korraldada ühiseid projektikonkursse, mis hõlmavad ka raamprogrammi teisi osi.

Ettevõtete, s.h VKEde aktiivne osavõtt annab käesolevale programmile olulise lisandväärtuse. Kõikide Marie Curie nimeliste meetmetega edendatakse tööstuse ja akadeemiliste ringkondade vahelist koostööd seoses teaduskoolituse, karjääri kujundamise ja teadmiste vahetamisega, kuna erimeede on suunatud tööstuse ja akadeemiliste ringkondade koostööle ja partnerlusele.

Karjääri kujundamisel, teadlaste rahvusvahelise koostöö tugevdamisel ja rikastamisel ning andekate teadlaste huvi äratamisel Euroopa vastu peab arvesse võtma rahvusvahelist mõõdet, mis on Euroopas uurimis- ja arendustegevuse inimressursside oluline osa. Kõik Marie Curie nimelised meetmed sisaldavad rahvusvahelist mõõdet ja sellele on suunatud ka iseseisvad meetmed.

Arvestatakse säästva arengu ja soolise võrdõiguslikkuse põhimõtteid. Programmi eesmärk on tagada sooline võrdõiguslikkus toetades võrdseid võimalusi kõigi Marie Curie nimeliste meetmete puhul ning jälgides osalejate soolist jaotust (eesmärgiks naiste vähemalt 40% osalus). Lisaks sellele kavandatakse meetmed nii, et teadlastel oleks võimalik saavutada tasakaal töö- ja pereelu vahel ning hõlpsam jätkata pärast vaheaega teadlaskarjääri. Lisaks võetakse vajaduse korral selle eriprogrammi raames arvesse teadusuuringute ning nende potentsiaalsete rakenduste eetilisi, ühiskondlikke, õiguslike ja laiemaid kultuurilisi aspekte ning teaduse ja tehnika arengu sotsiaal-majanduslikke mõjusid ning väljavaateid.

Selleks et täielikult ära kasutada Euroopa võimalust muutuda teadlastele huvipakkuvamaks, luuakse Marie Curie nimeliste meetmete abil sünergia teiste meetmetega nii ühenduse teaduspoliitika kui muude ühenduse poliitikameetmete raames, nt hariduse, ühtekuuluvuse ja tööhõive valdkonnas. Sellise sünergia poole püüeldakse ka siseriiklike ja rahvusvaheliste meetmete abil.

Eetilised aspektid

Käesoleva eriprogrammi rakendamisel ja sellest tulenevate teadusuuringute käigus tuleb järgida olulisi eetikapõhimõtteid. Need hõlmavad muu hulgas ELi põhiõiguste hartas väljendatud põhimõtteid, sealhulgas inimväärikuse ja inimelu kaitset, isikuandmete ja eraelu puutumatuse ning loomade ja keskkonna kaitset kooskõlas ühenduse õiguse ning vastavate rahvusvaheliste konventsioonide ja tegevusjuhenditega, nagu Helsingi deklaratsiooni viimane redaktsioon, Oviedos 4. aprillil 1997 allkirjastatud Euroopa Nõukogu inimõiguste ja biomeditsiini konventsioon, ÜRO lapse õiguste konventsioon, UNESCO poolt vastuvõetud inimgenoomi ja inimõiguste ülddeklaratsioon, ÜRO bioloogiliste ja toksiinrelvade konventsioon (BTWC), taimegeneetiliste ressursside toidu ja põllumajanduse tarbeks kasutamise rahvusvaheline leping ning asjakohased Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) resolutsioonid.

Arvesse võetakse ka biotehnoloogia eetika nõustajate Euroopa töörühma (1991–1997) ning teaduse ja uute tehnoloogiate eetika Euroopa töörühma arvamusi (alates 1998).

Subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt ja Euroopa lähenemisviiside mitmekesisusest tulenevalt peavad teadusprojektides osalejad järgima nende riikide kehtivaid õigusnorme ja eetikareegleid, kus teadustöö toimub. Igal juhul kohaldatakse siseriiklikke õigusnorme ning ühendus ei rahasta üheski liikmesriigis ühtki uurimust, mille teostamine on selles liikmesriigis keelatud.

Vajadusel peavad uurimisprojektide teostajad enne TTA-tegevuse alustamist taotlema asjaomase siseriikliku või kohaliku eetikakomitee heakskiitu. Komisjon vaatab korrapäraselt läbi ettepanekud, mis hõlmavad eetiliselt tundlikke küsimusi või kus eetilisi aspekte ei ole nõuetekohaselt arvesse võetud. Erijuhtudel võib see toimuda projekti rakendamise ajal.

Vastavalt käesoleva otsuse artikli 4 lõikele 3 ei toetata teadustegevust, mis on keelatud kõigis liikmesriikides.

Asutamislepingule lisatud protokollis loomade kaitse ja heaolu kohta nõutakse, et ühendus pööraks täit tähelepanu loomade heaolu nõuetele ühenduse poliitika, k.a teadusuuringute poliitika kujundamisel ja rakendamisel. Nõukogu direktiivis 86/609/EMÜ katseteks ja muudel teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitse kohta nõutakse, et kõik katsed oleks kavandatud nii, et vältida katseloomadele stressi, tarbetute piinade ja kannatuste tekitamist, et kasutataks võimalikult vähe loomi ning kasutataks neurofüsioloogiliselt kõige madalama tundlikkusega loomi ning katseid, mis põhjustavad kõige vähem valu, kannatusi, stressi või püsivaid kahjustusi. Loomade genotüübi muutmine ja loomade kloonimine võivad kõne alla tulla ainult sel juhul, kui katsete eesmärgid on eetiliselt põhjendatud, loomade heaolu on tagatud ja järgitakse bioloogilise mitmekesisuse põhimõtteid.

Käesoleva programmi rakendamise ajal jälgib komisjon korrapäraselt teaduse edusamme ning siseriiklikke ja rahvusvahelisi õigusnorme, et võtta arvesse võimalikku arengut.

Teaduse ja tehnika arengu eetikaga seotud teadustööd tehakse programmi „Võimekus“ osas „Teadus ühiskonnas”.

Meetmed

Toetatakse järgmisi Marie Curie nimelisi meetmeid:

- Teadlaste esmane koolitamine

Selle meetmega toetatakse teadlaste esmast koolitust ning on tavaliselt suunatud teadlaskarjääri neljale esimesele ning kuni ühele lisa-aastale esmase koolituse lõpetamiseks. Piireülese võrgustiku kaudu, mille eesmärk on struktureerida märkimisväärset osa teadlaste kõrgetasemelise esmase koolituse võimekusest avalikus ja erasektoris nii liikmesriikides kui ka assotsieerunud riikides, tahetakse meetme abil parandada mõlemas sektoris teadlaste karjäärivõimalusi ja seeläbi suurendada teadlaskarjääri atraktiivsust noorte teadlaste hulgas.

Kõnealust meedet rakendatakse toetuse andmisega teaduskoolitusse kaasatud eri riikide täiendavate asutuste võrkudele, mis valitakse välja konkursi korras. Võrgud peavad olema üles ehitatud ühisele teaduskoolitusprogrammile, mis vastab selgelt kindlaksmääratud koolitusvajadustele määratletud teadus- ja tehnikavaldkondades, pidades silmas interdistsiplinaarseid ning uusi esilekerkivaid sektoriteüleseid valdkondi. Need koolitusprogrammid on eelkõige suunatud karjääri alustavate teadlaste pädevuse arendamisele ja laiendamisele. Koolitus keskendub peamiselt teaduse ja tehnikaalastele teadmistele üksikute teadusprojektide kaudu, mida täiendavad teistele asjakohastele oskustele ja pädevusele suunatud koolitusetapid, nt teadusprojektide ja -programmide juhtimine ja rahastamine, intellektuaalomandi õigused ja teadusuuringute tulemuste kasutusmeetodid, ettevõtlus, eetilised aspektid, teabevahetus ja mõju ühiskonnale.

Teadusuuringute ühisprogrammid peaksid kvaliteedi standardite osas olema ühtsed ning hõlmama juhendamis- ja nõustamissätteid. Ühtne koolitusprogramm kasutab ära võrgustikus osalejate, k.a ettevõtete täiendavat pädevust ja muud sünergiat. Selleks on vajalik vastastikune koolituskvaliteedi ning võimalusel diplomite ja teiste väljaantud tunnistuste tunnustamine.

Eri valdkondade asutuste otsene või kaudne osalemine, kaasa arvatud eraettevõtjate (juhtiv) osalemine omas valdkonnas on selle meetme puhul ülioluline. Selles meetmes võivad osaleda üksikud või mestiprojektides osalevad teadusasutused, kui on selgelt tõendatud, et teaduskoolitusprogrammi vajalikke komponente käsitletakse tõhusalt suurema arvu partnerite koostöös, isegi kui nad ei kuulu ametlikult võrgustikku.

Ühenduse toetus käesoleva meetme raames hõlmaks järgmist:

- karjääri alustavate teadlaste värbamine koolitamise eesmärgil;

- võimalus luua kogenud teadlastele uute teadmiste edasiandmiseks ja juhendamise tugevdamiseks ettevõtete juures akadeemilisi õppetoole või sarnaseid ametikohti;

- lühiajaliste koolituste korraldamine (konverentsid, suvekoolid ja erialased koolitused), mis on avatud nii võrgustiku praktikantidele kui teadlastele väljastpoolt võrgustikku.

- Elukestev õpe ja karjääri kujundamine

See meede on suunatud kogenud teadlastele karjääri eri etappidel eesmärgiga, et mitmekesistada nende isiklikku pädevust multi- või interdistsiplinaarsete oskuste omandamise või valdkondadevahelise kogemuste vahetamise teel. Eesmärk on aidata teadlastel saavutada ja/või tugevdada sõltumatut juhtivat positsiooni nt juhtivuurija, professori või muu juhtiva töötajana hariduses või ettevõtluses. Samuti aitab meede asuda teadlastel pärast vaheaega taas teadustööle ning aitab teadlastel asuda taas teadlaskarjääri kallale liikmesriikides või assotsieerunud riikides (sh oma päritoluriigis), pärast rahvusvahelise liikumise kogemust.

Käesolev meede on suunatud vähemalt nelja-aastase (täistööaeg) uurimiskogemusega teadlastele. Kuna meede on suunatud elukestvale õppele ja karjääri kujundamisele, eeldatakse aga, et tavaliselt on teadlastel pikem kogemus.

Meedet rakendatakse järgneva tegevuse kaudu:

i) riikidevaheliste Euroopa-siseste stipendiumide toetamine, mida antakse otse ühenduse tasandil liikmesriikide või assotsieerunud riikide parimatele või kõige lootustandvamatele teadlastele taotluse alusel, mille on esitanud teadlane koos võõrustava asutusega. Ühenduse rahastatud stipendiumid võivad hõlmata lisaks riikidevahelisele perioodile ka reintegratsiooni moodulit;

ii) piirkondlike, siseriiklike või rahvusvaheliste programmide kaasrahastamine teaduskoolituse või karjääri kujundamise valdkonnas, keskendudes selle meetme eesmärkidele vastavate seniste või uute piirkondlike, siseriiklike ja rahvusvaheliste üksikisiku liikuvusele suunatud rahastamisprogrammide konkurentsipõhisele valikule. Asjakohased programmid peavad kandideerivatele teadlastele tagama avatud, ilma lähte- ja sihtkoha piiranguteta, tulemustel ja eksperthinnangul baseeruva konkursi. Kõnealuste programmidega peaks tagatama lõplikele abisaajatele head töötingimused.

Kaasrahastamise taotlejad mängiksid tähtsat rolli oma piirkonna või riigi teadlaskonna võimekuse tõstmisel. Taotlejateks oleksid tavaliselt asutused, mis kuuluvad mõne järgmise kategooria alla:

- riigiasutused, kes vastutavad stipendiumiprogrammide rahastamise ja haldamise eest, nt ministeeriumid, riiklikud teaduskomiteed, teadusakadeemiad või agentuurid;

- muud avalik-õiguslikud või eraõiguslikud asutused, kaasa arvatud suured teadusasutused, kes rahastavad ja haldavad stipendiumiprogramme riikliku volituse alusel või keda on riiklikud asutused tunnustatud, nagu riiklikult asutatud eraõiguslikud agentuurid, kes osutavad avalikke teenuseid, heategevusasutused jne;

- rahvusvahelised organid, kelle ülesandeks on läbi viia sarnaseid programme Euroopa tasandil.

Kaasrahastamise puhul osaleb ühendus otse selliste stipendiumide rahastamisel, mis vastavad käesoleva meetme nõuetele ja eesmärkidele, eriti pidades silmas riikidevahelist liikuvust või reintegratsiooni päritoluriigis pärast viibimist kolmandas riigis.

Mõlemaid rakendusviise kasutatakse paralleelselt. Raamprogrammi käigus hinnatakse mõlema rakendusviisi mõjusid, mis määravad ülejäänud programmi rakendusviisid.

- Tööstuse ja akadeemiliste ringkondade partnerlus ja koostöö

Selle meetme eesmärk on alustada ja edendada dünaamilist koostööd avalike teadusasutuste ja eraõiguslike ettevõtete (eriti SMEde) vahel pikaajaliste koostööprogrammide alusel, mis pakuvad häid võimalusi ulatuslikumaks teadmiste vahetuseks ja kultuuriliste erinevuste ning mõlemas valdkonnas vajaminevate oskuste paremaks mõistmiseks.

Meedet rakendatakse paindlikult mõlemast sektorist vähemalt kahe eri liikmesriigi või assotsieerunud riigi asutuste vaheliste koostööprogrammide kaudu, seejuures toetatakse raamprogrammiga töötajate vahelist suhtlemist. Ühenduse toetust antakse ühele või mitmele järgmisele tegevusele:

- töötajate vastastikune lähetamine partnerluse raames sektoritevahelise koostöö tugevdamiseks;

- mõlemas sektoris partnerlusest väljapoole jäävate kogenud teadlaste ajutine vahetamine;

- töörühmade ja konverentside korraldamine sektoritevaheliseks kogemuste ja teadmiste vahetamise parandamiseks, et jõuda suurema arvu töötajateni mõlemas sektoris;

- VKEdele suunatud toetus väikeseadmete soetamiseks, mida VKEd vajavad koostöös osalemiseks.

- Rahvusvaheline mõõde

Kuna rahvusvaheline mõõde on Euroopa teadus- ja arendustegevuse inimressursside oluline komponent, kehtestatakse erimeetmed Euroopa teadlaste karjääri kujundamiseks ja rahvusvahelise koostöö tugevdamiseks.

Liikmesriikide ja assotsieerunud riikide teadlaste karjääri kujundamist toetatakse järgmiste meetmete kaudu:

i) stipendiumid (tagasipöördumise kohustusega) kogenud teadlastele teadustegevuseks väljaspool Euroopat elukestva õppe ja kogemuste vahetamise raames uute oskuste ja teadmiste omandamiseks;

ii) tagasipöördumis- ja reintegratsiooni toetused kogenud teadlastele pärast rahvusvahelise kogemuse omandamist. Selle meetme raames toetatakse ka liikmesriikide ja assotsieerunud riikide välismaal töötavate teadlaste võrgustikke, et teavitada neid ning hoida kursis Euroopa teadusruumi arenguga.

Teadlaste rahvusvahelist koostööd toetatakse järgmiste meetmete kaudu:

i) stipendiumid kolmandate riikide kõrgelt kvalifitseeritud teadlaste meelitamiseks liikmesriikidesse ja assotsieerunud riikidesse teadmiste saamise ja kõrgetasemeliste sidemete loomise eesmärgil. Arengumaade ja esilekerkivate majanduskeskkondade teadlased võivad saada toetust tagasipöördumise perioodil. Kolmandate riikide ja assotsieerunud riikide teadlaste võrgustikke toetatakse samuti, et neid struktureerida ja luua sidemeid päritolumaaga;

ii) partnerlus mitmete Euroopa teadusasutuste ja ühe või mitme järgmise riigi asutuse vahel:

- Euroopa naabruspoliitikaga hõlmatud riigid

- ühendusega teadus- ja tehnoloogiakokkuleppe sõlminud riigid.

Ühendus toetab ühiste programmide alusel karjääri alustavate ja kogenud teadlaste lühiajalisi vahetusi ühist kasu pakkuvate konverentside ja muude ürituste korraldamiseks, samuti uurimis- ja arendustegevuse inimressurssidega seotud hea tava vahetamise pidevat arendamist.

– Erimeetmed

Euroopa teadlaste tegeliku tööturu loomise toetamiseks tuleb rakendada ühtseid erimeetmeid, et kõrvaldada liikuvusega seotud takistused ja suurendada teadlaste karjäärivõimalusi Euroopas. Need meetmed on suunatud eelkõige huvigruppide ja üldsuse teadlikkuse tõstmisele kaasa arvatud Marie Curie nimeliste meetmete kaudu, meetmete soodustamisele ja toetamisele liikmesriikide tasandil ning ühenduse meetmete täiendamisele.

FINANTSSELGITUS

ETTEPANEKU NIMETUS:

Ettepanek NÕUKOGU OTSUSE kohta, millega võetakse vastu teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse eriprogramm: „Inimesed“ (2007–2013)

TEGEVUSPÕHISE JUHTIMISE / TEGEVUSPÕHISE EELARVESTAMISE RAAMISTIK

TEADUSUURINGUD

EELARVEREAD

Eelarveread (tegevusassigneeringute read ja nendega seonduvad tehnilise ja haldusabi read), sh järgmised rubriigid:

08 10 01 02 Personalikulud (seitsmenda raamprogrammi eelarve lõplik liigendus esitatakse õigeaegselt)

Meetme kestus ja finantsmõju:

2007–2013 eeldusel, et kinnitatakse uus finantsperspektiivide raamistik

Eelarve tunnusjooned:

Eelarverida | Kulu liik | Uus | Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) osamakse | Taotlejariikide osamaksed | Finantsperspektiivi rubriik |

02, 06, 08, 09 ja 11 | Mittekohustuslik | Liigendatud[20] | JAH | JAH | JAH | Nr [1a…] |

XX.01 | Mittekohustuslik | Liigendamata[21] | JAH | EI | EI | Nr [1a…] |

XX.01.05 | Mittekohustuslik | Liigendamata | JAH | JAH | JAH | Nr [1a…] |

ÜLEVAADE VAHENDITEST

Rahalised vahendid

Ülevaade kulukohustuste assigneeringutest ja maksete assigneeringutest [22]

Miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Personalikulud ja nendega seotud kulud (liigendamata assigneeringud) | 8.2.5 d | 11,633 | 11,866 | 12,103 | 12,345 | 12,592 | 12,844 | 13,101 | 86,483 |

Võrdlussummast välja jäävad halduskulud, v.a personalikulud ja nendega seotud kulud (liigendamata assigneeringud) | 8.2.6 e | 0,807 | 0,824 | 0,840 | 0,857 | 0,874 | 0,891 | 0,909 | 6,002 |

Sekkumise soovituslik finantskulu kokku

KULUKOHUSTUSTE ASSIGNEERINGUD (sh personalikulud) KOKKU | a+c+d+e | 5674,377 | 7183,791 | 8677,340 | 10 316,316 | 11 981,867 | 13 605,871 | 15 378,756 | 72 818,319 |

MAKSETE ASSIGNEERINGUD (sh personalikulud) KOKKU | b+c+d+e | 2701,204 | 4800,186 | 6845,974 | 8748,741 | 10 356,602 | 11 983,321 | 27 382,292 | 72 818,319 |

Kaasfinantseerimise andmed

Kui ettepanek sisaldab liikmesriikide või muude asutuste (täpsustada) poolset kaasfinantseerimist, peaks allpool esitatud tabelis näitama, milline on selle kaasfinantseerimise hinnanguline tase (kui kaasfinantseerimist on planeeritud saada erinevatest asutustest, võib lisada täiendavaid ridu):

Miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Kaasfinantseeriv asutus | Aasta n | n + 1 | n +2 | n +3 | n +4 | n + 5 ja järgmised aastad | Kokku |

f |

KULUKOHUSTUSTE ASSIGNEERINGUD (sh kaasfinantseerimine) KOKKU | a+c+d+e+f |

Kooskõla finantsplaneeringuga

( Ettepanek vastab järgmisele finantsplaneeringule (komisjoni 2004. aasta veebruari teatis finantsperspektiivide kohta 2007–2013, KOM (2004) 101).

( Ettepanekuga kaasneb finantsperspektiivi asjakohase rubriigi ümberplaneerimine.

( Ettepanekuga seoses võib olla vajalik institutsioonidevahelise kokkuleppe[28] sätete (st paindlikkusinstrumendi või finantsperspektiivi läbivaatamise) kohaldamine.

Finantsmõju tuludele

( Ettepanekul puudub finantsmõju tuludele

( Ettepanekul on finantsmõju – mõju tuludele on järgmine:

Teatavad assotsieerunud riigid võivad osaleda raamprogrammide finantseerimises.

Vastavalt finantsmääruse artiklile 161 võib Teadusuuringute Ühiskeskus saada kasu eri liiki konkurentsitegevuse ning teistest välisasutustele osutatavate teenustega kaasnevast tulust.

Vastavalt finantsmääruse artiklile 18 võib teatavat tulu kasutada konkreetsete punktide finantseerimiseks.

Miljonites eurodes (üks koht pärast koma)

Enne meedet[Aasta n-1] | Olukord pärast meetme rakendamist |

Personali arv kokku[29] | 1848 | 1848 | 1848 | 1848 | 1848 | 1848 | 1848 |

TUNNUSJOONED JA EESMÄRGID

Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetav vajadus

Euroopa peab teadlaste jaoks atraktiivsemaks muutuma, et suurendada Euroopa teadusuuringute ja tehnoloogia võimekust ja tulemuslikkust ning et konsolideerida ja veelgi arendada Euroopa teadusruumi. Maailmatasemel kasvava konkurentsi taustal on Euroopa avatud ja konkurentsivõimelise tööturu arendamine mitmekesiste ja atraktiivsete karjäärivõimalustega teadlaste jaoks vajalik.

Ühenduse meetme lisandväärtus, ettepaneku seotus ja kooskõla muude finantsmeetmetega ja võimalik koostoime

Käesolevas eriprogrammiga ettenähtud toetuse lisandväärtus on mobiilsuse edendamine nii riikide- kui ka kui tootmisharudevaheliselt, struktureerimise mõju kogu ELis teadustöö koolituse organiseerimisele, tulemuslikkusele ja kvaliteedile, teadlaste aktiivsele karjääriarendusele ning teadmiste jagamisele teadlaste kaudu tootmisharude ja teadusorganisatsioonide vahel, samuti naiste aktiivsele osavõtule.

Ettepaneku eesmärgid, oodatavad tulemused ja nendega seotud näitajad tegevuspõhise juhtimise raames

Üleüldiseks eesmärgiks on kvantitatiivne ja kvalitatiivne inimpotentsiaali tugevdamine Euroopa teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse vallas, milleks ergutatakse inimesi valima teadlase elukutset, julgustatakse Euroopa teadlasi jääma Euroopasse ja meelitatakse Euroopasse teadlasi kogu maailmast, muutes Euroopa parimate teadlaste jaoks külgetõmbavaks. Eesmärgid hõlmavad teadmiste jagamist teadlaste kaudu erinevate riikide, tootmisharude, organisatsioonide ja teadusharude vahel, aga ka naiste aktiivset osalust teadusuuringutes ja tehnoloogiaarenduses. Eesmärkide poole püüeldakse süstemaatilise inimestesse investeerimise kaudu, peamiselt ühtse Marie Curie nimelise meetmete kogumi abil, mille raames toetatakse teadlasi nende karjääri igal etapil esialgsest teaduskoolitusest elukestva õppe ning teadlaskarjääri kujundamiseni välja. Mobiilsus nii selle riikidevahelises kui ka tootmisharudevahelises dimensioonis, erinevates tootmisharudes ja riikides saadud kogemuste tunnustamine ning adekvaatsed töötingimused on kogu Marie Curie meetmete kogumi ulatuses võtmeelemendiks.

Iga meetme üksikasjalikumad eesmärgid on sätestatud õigusakti ettepaneku I lisas.

Tulemuslikkuse näitajad töötatakse välja kolmel tasandil:

– kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed näitajad vastavuse taseme tõendamiseks seoses inimressurssidega ja karjääriarenduse teadustöö ja tehnoloogiaarendusega, aga ka seoses struktureerimise mõju saavutamisega kõnealustes valdkondades;

– juhtimisnäitajad tulemuslikkuse sisemiseks jälgimiseks ja tipptasemel otsuste tegemise toetamiseks. Need võivad sisaldada eelarve täitmise taset, lepingu aega ja maksmise aega;

– tulemuse (mõju) näitajad üleüldise efektiivsuse hindamiseks kõrgetasemeliste eesmärkide suhtes. Need võivad sisaldada hinnangut raamprogrammi koondtasemel (näiteks mõju Lissaboni, Göteborgi, Barcelona ja teiste eesmärkide saavutamisele) ja hinnangut eriprogrammi tasemel (näiteks EL teadusele ja tehnikale ning majanduslikule suutlikkusele antud panus).

Rakendamismeetod (soovituslik)

Märkida allpool meetme rakendamiseks valitud meetod(id).

( Tsentraliseeritud haldamine

( otse, haldajaks on komisjon

( kaudselt, volitades:

( täitevasutusi

( ühenduste loodud asutusi, millele on viidatud finantsmääruse artiklis185

ڤ siseriiklikke avalik-õiguslikke asutusi / avalikke teenuseid osutavaid asutusi

ٱ Haldamine detsentraliseeritult või koostöös

ٱ liikmesriikidega

ٱ kolmandate riikidega

ٱ Haldamine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega (täpsustada)

Asjassepuutuvad märkused:

Komisjon teeb ettepaneku käesoleva programmi tsentraliseeritud haldamiseks nii vahetult komisjoni poolt kui ka kaudselt, volitades selleks täitevasutust.

Komisjon haldab poliitilistel põhjustel ka edaspidi täielikult regionaalsete, siseriiklike või rahvusvaheliste programmide kaasfinantseerimise modaalsuse kaudu rakendatava „elukestva õppe ja karjääriarenduse“ meetme osa teadustöö koolituse ja karjääriarenduse valdkonnas. Komisjon jätkab ka teatavate erimeetmete otsest haldamist.

Paljusid teisi meetmeid iseloomustab tegevus, millega kaasneb palju väikseid toiminguid, kuid kus seos tegelike finantseeritavate projektide üksikasjaliku kulude kontrolli ning teaduse ja tehnika poliitika arengu vahel ei ole otsene või puudub täielikult. Selliste meetmete haldamine usaldatakse täitevasutusele, kes tegeleb pakkumiskutsete ja ettepanekute vastuvõtmisega, võtab vastu eelarve rakendamise instrumendid, otsustab töövõttude ja toetuste andmise, tegeleb üksikprojekti tasemel juhtimise ja maksetega ning kogub, analüüsib ja edastab komisjonile programmi rakendamise juhtimiseks vajalikku informatsiooni. Komisjoni ülesandeks jääb poliitika üldjärelevalve, tööprogramm, hindamisprotsessi järelevalve ning ettepanekute valimine (finantseerimise otsustamine). Komisjon tagab tagasiside tööprogrammile, tulevastele programmidele ja muudele poliitilistele algatustele järelevalve ja läbivaatamise kaudu projekti portfelli või alamprogrammi tasemel. Ei välistata ka jätkuvat võimalust eriülesannete allhankeks eraettevõtetelt (näiteks infotehnoloogia vahendite arendamine, toimimine ja toetamine).

JÄRELEVALVE JA HINDAMINE

Järelevalve ja hindamise aspektid on sätestatud seitsmenda raamprogrammi ettepanekule lisatavas finantsselgituses, KOM(2005) 119 (lõplik).

Pettusevastased meetmed

Tuleks võtta asjakohaseid meetmeid eeskirjade eiramise ja pettuste ennetamiseks ning astuda vajalikke samme kaduma läinud, valesti makstud või ebaõigesti kasutatud vahendite tagasinõudmiseks vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust,[30] komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad,[31] nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta,[32] nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest,[33] ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta.[34]

TÄPSEMAD ANDMED VAHENDITE KOHTA

Ettepaneku eesmärgid nende finantskulu järgi

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Meetmetest tulenevate ülesannete kirjeldus

Raamprogrammi rakendamine

Personali allikad (kohustuslik)

(Rohkem kui ühe allika nimetamisel märkidaametikohtade arv iga allika puhul

( Ametikohad, mis on asendatava või pikendatava programmi haldamiseks praegu ette nähtud

( Ametikohad, mis on poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames eelnevalt 2006. aastaks ette nähtud

( Ametikohad, mida tuleb taotleda järgneva poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti menetlemise käigus

( Ametikohad, mis tuleb olemasolevaid vahendeid kasutades haldustalituses ümber paigutada (sisesed ümberpaigutused)

( Ametikohad, mis on n aastal nõutavad, kuid ei ole kõnealuse aasta poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames ette nähtud

Võrdlussummas sisalduvad muud halduskulud (XX 01 05 – Halduskorralduskulud) [40]

Miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

2007. aasta | 2008. aasta | 2009. aasta | 2010. aasta | 2011. aasta | 2012. ja 2013. aasta | KOKKU |

XX 01 02 11 01 – Lähetused | 0,320 | 0,326 | 0,333 | 0,339 | 0,346 | 0,713 | 2,376 |

XX 01 02 11 02 – Koosolekud ja konverentsid | 0,010 | 0,010 | 0,011 | 0,011 | 0,011 | 0,023 | 0,076 |

XX 01 02 11 03 – Komiteed[42] | 0,478 | 0,487 | 0,497 | 0,507 | 0,517 | 1,065 | 3,550 |

XX 01 02 11 04 – Uuringud ja konsultatsioonid |

XX 01 02 11 05 – Infosüsteemid |

2 Muud halduskulud kokku (XX 01 02 11) |

3 Muud haldusliku iseloomuga kulud (täpsustada koos viitega eelarvereale) |

(Võrdlussummast VÄLJA jäävad) halduskulud, v.a personalikulud ja nendega seonduvad kulud, kokku | 0,807 | 0,824 | 0,840 | 0,857 | 0,874 | 1,801 | 6,002 |

Arvestus – Võrdlussummast välja jäävad muud halduskulud

Käesolevad näitajad on arvestatud teadusuuringute peadirektoraadi 2006. aasta taotluste põhjal, suurendatuna 2% aastase prognoositud inflatsiooni võrra. (Fiche 1 REV)

Personali- ja haldusressursside vajadused kaetakse juhtivale peadirektoraadile tehtud eraldise piires igaaastase eraldamisprotseduuri raames. Ametikohtade jaotamisel tuleks arvesse võtta nende hilisemat ümberjaotamist osakondade vahel vastavalt uutele finantsperspektiividele.

[1] KOM(2005) 119.

[2] KOM(2005) 118.

[3] SEK(2005) 430.

[4] KOM(2005) 387.

[5] Nagu on sätestatud komisjoni personali töödokumendis „Report on European Technology Platforms and Joint Technology Initiatives: Fostering Public-Private R&D Partnerships to Boost Europe’s Industrial Competitiveness“, SEK(2005) 800, 10.6.2005.

[6] Frontier Research: the European Challenge. Kõrgetasemelise ekspertide rühma aruanne, Euroopa Komisjon, mai 2005.

[7] Towards New Research Infrastructures for Europe: the ESFRI “List of Opportunities”, märts 2005, http://www.cordis.lu/esfri/

[8] ELT C […], […], lk […].

[9] ELT C […], […], lk […].

[10] ELT C […], […], lk […].

[11] EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1.

[12] EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.

[13] EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.

[14] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

[15] K(2005) 576.

[16] Komisjoni 20.6.2001. aasta teatis „Euroopa teadusruumi liikumisstrateegia“: KOM(2001)331 ning nõukogu resolutsioon 2001/C367/01.

[17] Komisjoni 18.7.2003. aasta teatis „Euroopa teadusruumi teadlased: üks amet, mitu karjääri“; KOM (2003) 436 ja nõukogu 10.11.2003. aasta resolutsioon, ELT C 282, 25.11.2003.

[18] Euroopa Ühenduse Nõukogu 7723/05

[19] Sugunäärmevähi raviga seotud teadusuuringuid võib rahastada.

[20] Liigendatud assigneeringud.

[21] Liigendamata assigneeringud.

[22] Need näitajad osutavad kogu EÜ raamprogrammiga seotud kuludele (vt KOM(2005) 119.

[23] Kulud, mis ei kuulu asjaomase xx jaotise xx 01 peatüki alla.

[24] Maksete assigneeringud on seotud 2013. ja sellele järgnevate aastatega.

[25] Kulud, mis kuuluvad xx jaotise xx 01 05 artikli alla.

[26] Maksete assigneeringud on seotud 2013. ja sellele järgnevate aastatega.

[27] Kulud, mis kuuluvad xx 01 peatüki alla , v.a artikkel xx 01 05.

[28] Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 19 ja 24.

[29] Tabelis esitatud arvud osutavad ainult teadusuuringute, infoühiskonna, transpordi ja energeetika, ettevõtluse ja tööstuse ning kalandus- ja merendusasjade peadirektoraadi vastutusalasse kuuluvaid kaudseid meetmeid käsitlevate ametikohtade loetelu alusel rahastatavale personalile. Seetõttu ei hõlma kõnealused arvud tegevuseelarvest tulenevas ametikohtade loetelus esitatud ametikohti ega Teadusuuringute Ühiskeskuse ametikohtade loetelus esitatud ametikohti (vt dokumendid KOM(2005) 439 ja 445).

[30] EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

[31] EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1.

[32] EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1.

[33] EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.

[34] EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.

[35] Vastavalt punktis 5.3 kirjeldatule.

[36] Mille kulud EI OLE kaetud võrdlussummast.

[37] Mille kulud EI OLE kaetud võrdlussummast.

[38] Mille kulud sisalduvad võrdlussummas.

[39] Tabelis esitatud arvud osutavad ainult teadusuuringute, infoühiskonna, transpordi ja energeetika, ettevõtluse ja tööstuse ning kalandus- ja merendusasjade peadirektoraadi vastutusalasse kuuluvaid kaudseid meetmeid käsitlevate ametikohtade loetelu alusel rahastatavale personalile. Seetõttu ei hõlma kõnealused arvud tegevuseelarvest tulenevas ametikohtade loetelus esitatud ametikohti ega Teadusuuringute Ühiskeskuse ametikohtade loetelus esitatud ametikohti (vt dokumendid KOM(2005) 439 ja 445).

[40] Need näitajad osutavad kogu EÜ raamprogrammiga seotud kuludele (vt KOM(2005) 119).

[41] Need näitajad osutavad kogu EÜ raamprogrammiga seotud kuludele (vt KOM(2005) 119).

[42] EURAB komitee.