52005PC0410

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 31.8.2005

KOM(2005) 410 lõplik

2003/0242 (COD)

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 251 lõike 2 teisele lõigule, milles käsitletakse

nõukogu ühisseisukohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete rakendamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes) vastuvõtmise kohta

2003/0242 (COD)

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 251 lõike 2 teisele lõigule, milles käsitletakse

nõukogu ühisseisukohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete rakendamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes) vastuvõtmise kohta

1- TAUST

Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku edastamise kuupäev (dokument KOM(2003)622 lõplik – 2003/0242 (COD)): | 24. oktoober 2003 |

Majandus- ja sotsiaalkomitee arvamus: | 29. aprill 2004 |

Euroopa Parlamendi arvamus esimesel lugemisel: | 31. märts 2004 |

Ühisseisukoha vastuvõtmine: | 18. juuli 2005 |

2- KOMISJONI ETTEPANEKU EESMÄRK

Komisjoni ettepaneku eesmärk on kohaldada Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni organisatsiooni keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätteid ühenduse institutsioonide ja organite suhtes. Ühendus ratifitseeris konventsiooni 17. veebruaril 2005 ning see muutus ühenduse kui konventsiooniosalise jaoks siduvaks 90 päeva hiljem. Århusi konventsiooni artikli 2 lõike 2 punktis d – määratlus „avaliku võimu organid” – hõlmatakse konventsiooni kohaldamisalasse selgesõnaliselt „artiklis 17 osutatud piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni institutsioonid, mis on käesoleva konventsiooni osalised”. Arvestades, et konventsioonis määratletud „avaliku võimu organite” mõiste on väga lai, ei hõlmaks see mitte ainult EÜ asutamislepingu artiklis 7 nimetatud ühenduse institutsioone vaid üldjuhul ka kõiki EÜ asutamislepinguga või selle alusel asutatud organeid, kes täidavad avalikke ülesandeid.

Ettepanekus käsitletakse konventsiooni kolme sammast ning nähakse ette erisätted, kui kõnealused sambad on ühenduse tasandil otsuste tegemise seisukohast olulised.

Keskkonnainfo määratlus põhineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusel (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele) mille kohaldamist laiendatakse kõikidele määratletud ühenduse institutsioonidele ja organitele ning millega nähakse ette lisaeeskirjad eelkõige keskkonnainfo aktiivse levitamise kohta.

Ettepanekuga nähakse ette, et üldsus peab osalema ühenduse institutsioonide ja organite tehtavas töös keskkonnaalaste kavade ja programmide koostamisel. Kuigi Århusi konventsiooni ja ka rakendusõigusaktide eesmärk on keskkonna seisukohalt oluliste projektide jaoks lubade andmises osalemine, ei ole see asjakohane, kuna selliste projektide jaoks antakse load liikmesriikide tasandil.

Lõpetuseks nähakse ettepanekuga ette kaebuste lahendamise kord ühenduse institutsioonide ja organite tegevuse või tegevusetuse korral seoses ühenduse keskkonnaõigusega.

3- MÄRKUSED ÜHISSEISUKOHA KOHTA

3.1 Üldised märkused

Euroopa Parlamendi plenaaristungil nõustus komisjon täielikult, osaliselt või põhimõtteliselt kaheksa muudatusega Euroopa Parlamendi esimesel lugemisel ette pandud 40 muudatusest. Ühisseisukoht hõlmab mitut sõnasõnalist või sisulist Euroopa Parlamendi esimese lugemise muudatust.

Komisjon nõustus muudatustega, mille eesmärk oli ettepanekut mitmest küljest selgitada või täpsustada, näiteks muutes menetluslikud üksikasjad selgesõnalisemaks vastavalt Århusi konventsioonile.

Nõukogu on oma ühisseisukohas selgitanud ja täiendanud keskkonnainfo kättesaadavust käsitlevaid menetluslikke üksikasju mitmes Euroopa Parlamendi muudatuses eesmärgiks seatud tähenduses. Ühisseisukoht sisaldab mitut Euroopa Parlamendi muudatuse komponenti, kuigi mitte kõiki nende üksikasju, seoses üldsuse osalemisega keskkonnaalaste kavade ja programmide koostamisel.

Õiguskaitse kättesaadavuse osas lihtsustatakse ühisseisukohaga samuti ühenduse institutsiooni või organi aktide suhtes vaide esitamise õiguse kriteeriume ja menetlusi, vaide esitamise õiguse saamiseks ei pea valitsusväline organisatsioon enam olema aktiivne ühenduse tasandil, kuid vaie võib hõlmata üksnes ühenduse tasandil küsimusi, s.t vaie peab vastama artikli 2 punktis f esitatud keskkonnaõiguse määratlusele.

Komisjon leiab, et kvalifitseeritud häälteenamusega 18. juulil 2005. aastal vastu võetud ühisseisukoht ei muuda ettepaneku lähenemisviisi ega eesmärke, ja on seega valmis seda sellisel kujul toetama.

3.2 Üksikasjalikud märkused

3.2.1 Parlamendi muudatused, millega komisjon nõustub ja mis sisalduvad täielikult, osaliselt või põhimõtteliselt ühisseisukohas

Muudatus 6 lisati ühisseisukoha artikli 1 lõike 1 puntki a veidi ümbersõnastatud kujul, et selgitada, et ka info suhtes, mille ühenduse institutsioonid on „saanud või koostanud”, peavad nad kohaldama info kättesaadavuse sätteid.

Muudatus 17 lisatakse ühisseisukohta veidi ümbersõnastatult artikli 1 uue lõikena 2, millega võetakse kasutusele Århusi konventsiooni artikli 3 lõike 2 mõiste, mille kohaselt peaksid haldusasutused üldsust abistama seoses info kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises osalemise ja neis asju kohtu poole pöördumisega.

Muudatus 25, millega komisjon osaliselt nõustus, lisatakse ühisseisukoha artikli 10 lõikesse 1, millega nüüd selgitatakse, et vaide esitamise aeg algab „haldusakti vastuvõtmisest, sellest teatamisest või avaldamisest, olenevalt sellest, milline kuupäev on hilisem ”.

3.2.2 Parlamendi muudatused, millega komisjon ei nõustu ja mis sisalduvad täielikult, osaliselt või põhimõtteliselt ühisseisukohas

Muudatus 8, millega komisjon osaliselt ei nõustu, lisatakse põhimõtteliselt ja osaliselt ühisseisukohta, mille uude artiklisse 6 lisatakse sätted, milles käsitletakse „erandite kohaldamist keskkonnainfo kättesaadavuse taotlemisel”. Kuigi nõukogu järgib üldist lähenemisviisi laiendada määruse nr 1049/2001 (dokumentidele juurdepääsu kohta) kohaldamist kõikidele ühenduse institutsioonidele ja organitele, leiab ta, et teatavaid kõnealuse määruse sätteid, milles käsitletakse erandeid, tuleb konkreetselt tõlgendada keskkonnainfo taotluste puhul, et tagada Århusi konventsiooni täielik järgimine. Kõnealused sätted on esitatud uues artiklis 6.

Komisjon ei nõustunud üldsuse osalemise sätteid käsitlevate muudatustega 21, 22 ja 46, kuna neis esitati liigseid üksikasju haldusprotseduur kohta. Kõnealused muudatused lisatakse siiski põhimõtteliselt ja osaliselt ühisseiskoha ümbersõnastatud artiklisse 9 (komisjoni ettepaneku artikkel 8).

Komisjon ei nõustunud pädevate üksuste vaide esitamise õiguse saamise kriteeriume käsitlevate muudatustega 33, 35 ja 58. Mõned kõnealuste muudatuste komponendid on arvesse võetud ühisseisukoha artiklis 11, milles käsitletakse „kriteeriume vaide esitamiseks ühenduse tasandil”. Eelkõige ei nõuta enam, et valitsusvälised organisatsioonid peaksid vaide esitamise õiguse saamiseks olema aktiivsed ühenduse tasandil; siiski võivad nende esitatud vaided hõlmata üksnes ühenduse tasandil küsimusi, s.t need peavad vastama keskkonnaõiguse määratlusele. Ühisseisukohta komisjoni ettepanekuga võrreldes ilmneb, et ühisseisukohaga ei nõuta enam valitsusväliste organisatsioonide „aastaaruannete kinnitamist registrisse kantud audiitori poolt”.

3.2.3 Parlamendi muudatused, millega komisjon ja nõukogu ei nõustu ning mis ei kajastu ühisseisukohas

Muudatus 1 oli juba kaetud 7. põhjenduse sõnastusega.

Komisjon ei nõustunud muudatustega 40 ja 41 ning neid ei lisata ühisseisukohta, kuna need laiendaks määruse reguleerimisala ja vaidemenetluse õigusega organisatsioonide tegevusulatust väljaspool „keskkonnakaitset” „säästva arengu edendamiseni”. Århusi konventsiooniga võimaldatakse eelisseisund keskkonnakaitset toetavatele valitsusvälistele organisatsioonidele, see kajastub ka komisjoni ettepanekus. Samuti ei nõustunud komisjon muudatustega 8 ja 44, millega laiendati „pädevate üksuste” mõistet organisatsioonidele, kelle eesmärk oli „edendada säästvat arengut”. Lisaks oli kõnealuste muudatust eesmärk hõlmata ajutisi kohalikke organisatsioone, mis ei vastanud komisjoni ettepaneku lähenemisviisile hõlmata üksnes ühenduse tasandil küsimusi. Ühisseisukoha jaoks ei ole kumbki muudatus enam oluline, kuna „pädevate üksuste” mõiste jäeti tekstist välja („ühenduse tasandi” tähendust vt punktis 3.2.2).

Komisjon ei nõustunud 15. põhjendust käsitleva muudatusega 56, kuna sellega osutati direktiivi 2003/4 (keskkonnateabele avaliku juurdepääsu käsitlevate erandite kohta) eeskirjadele. Kõnealust muudatust ei lisata ühisseisukohta, millega siiski hõlmatakse mitu keskkonnainfole juurdepääsu käsitlevat komisjoni ettepaneku elementi (vt 3.2.5).

Komisjon ei nõustunud 18. põhjendust käsitleva muudatusega 3 ning seda ei lisata ühisseisukohta, kuna sellega seonduvad tegevust käsitlevad sätted üldsuse osalemise kohta ei sisalda viidet „selliste vahendite kasutamisele nagu konkreetsed veebilehed”.

Komisjon ei nõustunud uut 20a. põhjendust käsitleva muudatusega, mille eesmärk oli jätta välja organisatsioonid „kellel ei ole tõelisi keskkonnakaitse eesmärke” ning seda muudatust ei lisatud ühisseisukohta.

Muudatust 5 (uus 20b. põhjendus), milles käsitleti ühenduse institutsioonide vajadust „menetlusi täiendada" ei ole seotud konkreetse tegevust käsitleva sättega ning seda ei lisata ühisseisukohta.

Komisjon ei nõustunud muudatusega 9, mille eesmärk oli hõlmata „keskkonnainfo” määratlusega rikkumismenetluse staatust käsitlevat infot. Seda ei lisata ühisseisukohta, milles esitatud määratlus on üle võetud direktiivist 2003/4 (keskkonnateabele avaliku juurdepääsu kohta).

Komisjon ei nõustunud muudatusega 16, kuna see sisaldas mitut nõuet keskkonnainfo aktiivse levitamise kohta, mis läheb kaugemale Århusi konventsiooni nõuetest Kõnealust muudatust ei lisatud ka ühisseisukohta, kuna see oleks toonud kaasa liigse halduskoormuse.

Komisjon ei nõustunud muudatusega 19, kuna selle sisu oli ettepanekuga juba sätestatud. Seda muudatust ei lisatud ka ühisseisukohta.

Komisjon ei nõustunud muudatustega 7 ja 10, milles käsitleti üldsuse osalemise sätete kohaldamisala, sh kohaldamisala laiendamist „keskkonnaga seonduva poliitikani” ning selliste kavade ja programmide hõlmamist, „mida rahastab ühenduse institutsioon või organ”, sest kõnealused muudatused lähevad kaugemale Århusi konventsiooni õiguslikult siduvatest nõuetest ning ei vasta liikmesriikide järgitavale lähenemisviisile. Kumbagi muudatust ei lisatud ka ühisseisukohta.

Komisjon ei nõustunud üldsuse osalemise tulemusi käsitleva muudatusega 23 (samuti mitte sarnaste muudatustega 21, 46 ja 22, vt punkt 3.2.2 ), kuna neis esitati liigseid halduslikke üksikasju. Kuigi ühisseisukohaga muudeti oluliselt üldsuse osalemist käsitlevaid sätteid, ei lisatud muudatust 23 sisuliselt ühisseisukohta.

Komisjon ei nõustunud muudatusega 45, mille eesmärk oli keskkonnaõiguse määratluse muutmine selliste ühenduse õigusaktide hõlmamiseks, mille põhi- või lisaeesmärk on keskkonnakaitse, kuna kõnealune muudatus oleks võinud tõlgendamisel tekitada ebamäärasust. Muudatust ei lisatud ka ühisseisukohta, kuid siiski muudeti sellega oluliselt komisjoni ettepanekus esitatud määratlust.

Komisjon ei nõustunud muudatustega 30, 42, 47, 48, 49, 50, 52 ja 53, milles käsitleti üksikisikute esitatavaid vaideid ning kõnealuseid muudatusi ei lisatud ka ühisseisukohta. Århusi konventsiooniga jäetakse kohtu poole pöördumise õiguse andmise tingimused osaliste otsustada ning komisjoni ettepanekus kasutatakse seda valitsusväliste organisatsioonide („pädevad üksused”) suhtes kohaldatavate tingimuste osas. Kuigi ühisseisukohaga on lihtsustatud vaide esitamise õiguse kriteeriume, järgitakse nii ühisseisukohaga kui komisjoni ettepanekuga hoolikalt EÜ asutamislepingu artikli 230 lõike 4 ja artikli 232 lõike 3 sätteid.

Et mitte sekkuda EÜ asutamislepingu artiklisse 195, millega nähakse ette ombudsmani poole pöördumise kord, ei nõustunud komisjon muudatusega 51, mille eesmärk oli lisada ombudsmanile kaebusi esitamist käsitlev uus artikkel 10b. Seda muudatust ei lisatud ka ühisseisukohta.

Komisjon ei nõustunud muudatusega 37 ning seda ei lisata ka ühisseisukohta, kuna mitte kõik ühenduse institutsioonid ja organid ei pea oma kodukorda kohandama ning kui kohandamine on vajalik, peab neile selleks aega andma.

3.2.4 Parlamendi muudatused, millega komisjon nõustub täielikult, osaliselt või põhimõtteliselt, ent mis ei sisaldu ühisseisukohas

Komisjon nõustus põhimõtteliselt 1. põhjendust käsitleva muudatusega 39, kuna see oli deklaratiivse olemusega; siiski ei lisatud seda ühisseisukohta.

Ühisseisukohta ei lisatud muudatuse 43 osa, millega komisjon nõustus ja millega lisati „üldsuse” määratlusele sõnad „siseriikliku õiguse kohaselt”.

Komisjon nõustus muudatuse 18 osaga, millega olukorras, kus teavet ühenduse institutsiooni või organi valduses ei ole, lisati taotleja „võimalikult kiire” teavitamise järele sõnad „või hiljemalt 15 tööpäeva jooksul”, kuid ühisseisukohta seda ei lisatud (praegune artikkel 7).

Muudatus 36, milles käsitleti võimalust, et „pädevad üksused” (valitsusvälised organisatsioonid) kaebaksid komisjoni otsuse peale oma vaide esitamise õiguse tühistamiseks, ei ole enam asjakohane, kuna vaide esitamise õiguse saamise menetlust käsitlevat artiklit ei lisatud ühisseisukohta.

Muudatust 38, milles käsitleti määruse kohaldamist kuus kuud pärast jõustumist, ei lisatud ühisseisukohta, kuid kõnealust kuupäeva ei ole ühisseisukohas siiski täpsustatud.

4- JÄRELDUS

Nõukogu poolt esitatud muudatused aitavad ettepanekut Århusi konventsiooni sätteid silmas pidades selgitada, eelkõige seoses keskkonnainfole juurdepääsuga. Muudatused on üldsuse osalemise osas konkreetsemad, kuid asjaomastele institutsioonidele ja organitele võimaldatakse siiski vajalikku paindlikkust, et need kehtestaksid menetluskorra ja üksikasjad praktiliste ja/või muude sätetega. Kuigi valitsusväliste organisatsioonide vaide esitamise õiguse saamise kriteeriume ja menetlust on lihtsustatud, on komisjon rahul, et nendega on säilitatud olulised elemendid, mille kohaselt peab vaide esitamise õiguse saamiseks selliste organisatsioonide põhieesmärk olema keskkonnakaitse ühenduse keskkonnapoliitika kontekstis. Seepärast toetab komisjon 18. juulil 2005 kvalifitseeritud häälteenamusega vastu võetud ühisseisukohta.