52005PC0263(03)

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 22.6.2005

KOM(2005) 263 lõplik

2005/0118 (CNS)

2005/0119 (CNS)

2005/0120 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS

suhkrusektori turgude ühise korralduse kohta

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1782/2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega luuakse ajutine kava suhkrutööstuse ümberkorraldamiseks Euroopa Ühenduses ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1258/1999 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta

(komisjoni esitatud) {SEK(2005) 808}

SELETUSKIRI

1. SISSEJUHATUS

2003. aasta septembris avaldas komisjon ELi suhkrurežiimi ümberkorraldamise võimalusi käsitleva teatise[1], millele lisati suhkrusektorile avaldatava mõju hinnang[2], ning seejärel avaldati 2004. aasta juulis teatis, milles esitatakse üldjoontes komisjoni ettepanek ELi suhkrurežiimi tuleviku kohta[3].

Komisjon on järgnenud arutelu käigus püüdnud arvesse võtta seisukohti, mida on esitanud nõukogu, Euroopa Parlament[4], Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee[5] ja muud nõuandekomiteed, ning ühiskondlikku arvamust ja liita käesolevasse seadusandlikku ettepanekusse uusi elemente.

Pealegi nõuavad Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) vaekogu hiljutised järeldused, milles vaidlustatakse ELi suhkruekspordi kord ja mida toetab WTO apellatsioonikogu[6], rea muudatuste tegemist ELi suhkruekspordi korras, et see vastaks ELi rahvusvahelistele kohustustele.

Pikaajalise jätkusuutliku poliitika väljavaated ELi suhkrusektoris

On selge poliitiline üksmeel selle kohta, et ELi suhkrusektor peab vastama järgmistele tingimustele:

- tuleb loobuda olemasoleva korra kohasest väljakurnamisstsenaariumist, mille puhul vastavalt kvootidele kahandatakse järsult suhkru tootmist nii ELi kõige konkurentsivõimelisemates kui ka kõige vähem konkurentsivõimelistes suhkrutootmispiirkondades;

- sektor tuleb viia kooskõlla ühise põllumajanduspoliitika reformimisega, eriti uute suundadega, mis on seotud toetuse lahutamisega toodangust ning ühtse otsetoetuskava ja nõuetele vastavuse eeskirjade rakendamisega;

- sektor peab arenema jätkusuutlikus turukeskkonnas, ilma et lükataks edasi vajalikke majanduslikke kohandusi, võttes aluseks tõhusama konkurentsivõime ja parema turule orienteerituse;

- sektoris tuleb saavutada jätkusuutlik turutasakaal ühendusesiseste toodangumahtude ja rahvusvaheliste kohustuste vahel;

- sektori jaoks tuleb kehtestada pikaajaline poliitiline raamistik, mida ei ole vaja 2008. aastal uuesti läbi vaadata.

Seda silmas pidades teeb komisjon järgmised ettepanekud:

- selleks et tagada ELi turu jätkusuutlik tasakaal kooskõlas ELi rahvusvaheliste kohustustega, tuleb ELi institutsionaalset hinda, millest on maha arvatud ümberkorraldusmakse, vähendada kahe aasta jooksul 39% võrra;

- 60% tulust, mis jääb hinnanguliselt saamata institutsionaalse hinna 39%lise vähendamise tõttu, kaetakse iga liikmesriigi põllumajandustootjatele otsetoetusteks mõeldud riiklikest assigneeringutest;

- suhkrukvootide korda pikendatakse 2014/15. turustusaasta lõpuni.

Keskkonna seisukohalt ja sotsiaalselt vastuvõetav konkurentsivõime ELi suhkrusektoris

Seoses vajalike majanduslike kohandustega suhkrusektoris on liikmesriikidevahelise kvootide ülekandmise mõtte ümber üldiselt levinud vaikimine. Selline hoiak muudab teostamatuks kohustuslikud kvootide kärped, mis on vajalikud siseturu tasakaalu säilitamiseks alates 2006/07. turustusaastast, eriti silmas pidades WTO suhkru vaekogu töö tulemusi.

Sellepärast anti suhkrusektori ümberkorraldamiseks vajalike meetmete küsimusele uus raamistik. Nüüd esitab komisjon ELi suhkrusektori ümberkorraldamiseks ambitsioonika vabatahtliku ajutise kava, mis on ette nähtud rakendamiseks nelja aasta jooksul. Kavas nähakse ette:

- suur järk-järgult vähenev ümberkorraldusabi, mida arvestatakse ühe tonni toote kohta ja antakse ELi suhkrutootmisettevõtetele ning isoglükoosi ja inuliinisiirupi tootjatele ettevõtte sulgemise ja kvoodist loobumise puhul;

- lisatoetus selleks, et tagada suhkrupeedikasvatajatele täieliku lõpliku otsetoetuse kättesaamise võimalus alates esimesest turustusaastast juhul, kui nad loobuvad tootmisest selle tõttu, et ettevõte, kellele neil on õigus tarnida suhkrupeeti, on ümberkorralduskava kohaselt suletud.

Ümberkorralduskava rahastatakse erisummast, mis nõutakse sisse kogu magusaine kvoodilt. Kõnesolev kava ei hõlma ettevõtteid, kes tegelevad ainult suhkru rafineerimisega, ja suhkrutootmisettevõtteid äärepoolseimates piirkondades.

Komisjon võtab arvesse ka seda, et suhkrusektorile pakub üha suuremaid võimalusi areng biokütuste valdkonnas. Selle soodustamiseks muudab komisjon enne 2006. aasta lõppu asjakohaseid õigusakte, et tagada suhkrupeedi vastavus maa tootmisest kõrvaldamise toetuse tingimustele ka juhul, kui suhkrupeeti kasvatatakse toiduks mittekasutatava kultuurina, ja samuti selle vastavus 2003. aasta ühise põllumajanduspoliitika reformimise kavas ettenähtud energeetiliste põllukultuuride toetuse tingimustele (45 eurot hektari kohta).

ELi suhkruturu korralduse kooskõlla viimine rahvusvaheliste kohustustega

Ilma et see piiraks ELi deklareeritud kavatsust kaotada Doha arengukava raames järk-järgult põllumajandustoodete ekspordisoodustused, nõutakse WTO hinnangus teatavate muudatuste tegemist, et tagada ELi ekspordisoodustustega seotud kohustuste järgimine.

Selleks et säilitada teatav tootmistase praegu C-suhkrut tootvates liikmesriikides, teeb komisjon järgmised ettepanekud:

- nendele liikmesriikidele tuleb teha kättesaadavaks täiendav ühe miljoni tonni suurune kvoot;

- selle kvoodi jaotamisel suhkrutootjate vahel nõutakse sisse ühekordne tonni kohta arvestatav summa, mis on võrdne esimese aasta ümberkorraldusabiga.

Komisjon on seisukohal, et algatuse „Kõik peale relvade“ alusel alates 2009/10. turustusaastast ettenähtud tollimaksuvaba import vähim arenenud riikidest tuleks säilitada ja algatuse „Kõik peale relvade“ sihtriikidele tuleks majanduse arendamiseks samuti anda püsiv pikaajaline perspektiiv. Nende riikide puhul peaks kehtima samad tagatud hinnad, mis on sätestatud Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) suhkruprotokollis.

Lisaks sellele on vaja tagada, et importi algatuse „Kõik peale relvade“ alusel ei kasutataks ära sellise suhkru sisseveoks Euroopa Liitu, mis pärineb vähim arenenud riikide hulka mittekuuluvatest riikidest. Parim viis selle tagamiseks on leppida rahvusvahelisel tasandil kokku asjakohane kaitseklausel.

Kuna ELi suhkrurafineerimisettevõtted ei osale ümberkorralduskavas, joondub AKV protokolli kohase suhkru madalaim tagatud impordihind siiski ELi institutsionaalse hinna järgi ning kusjuures soodustingimustel suhkru tarnijad saavad kasu viivitusest nende toorsuhkru hinna alandamisel, võrreldes ELi tootjate hindadega.

Käesoleval ajal peetakse dialoogi AKV riikidega seoses komisjoni töödokumendiga[7], mis käsitleb tegevuskava sidusmeetmete kohta suhkruprotokolliga ühinenud riikide suhtes, keda mõjutab ELi suhkruturu korralduse reformimine. Nende meetmete eesmärk on aidata suhkruprotokolliga ühinenud riikidel kohaneda muutuvate turutingimustega, suurendades nende suhkrusektori konkurentsivõimet, mitmekesistades majandust muu tegevusega või tegeldes nende muutuste laiemate sotsiaalsete, majanduslike ja/või keskkonnamõjudega.

Lisaks käimasolevale dialoogile Horvaatia ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigiga on alates 1. juulist 2005 kehtestatud tariifikvoodid Albaaniale, Bosnia-Hertsegoviinale ja Serbia–Montenegrole[8].

Ettepanekutes ELi suhkruturu korralduse muutmise kohta on arvestatud ka Bulgaaria ja Rumeenia ühinemise tagajärgi.

Neid kolme ELi suhkruturu korralduse põhielementi reguleeritakse kolme õigusliku vahendi abil: kavandatud meetmed suhkruturu ühise korralduse reformimiseks, kavandatud meetmed ELi suhkrusektori ümberkorraldamiseks ja kavandatud meetmed suhkrupeeditootjatele otsese sissetulekutoetuse võimaldamiseks.

2. Kavandatud meetmed suhkruturu ühise korralduse reformimiseks

2.1. Suhkruturu korralduse kehtivusaeg

ELi suhkruturu korralduse kehtivusaega tuleks pikendada 2014/15. turustusaasta lõpuni ja seda ei tuleks 2008. aastal uuesti läbi vaadata.

2.2. Hinnad

Sekkumine ja suhkru turustusaasta alguskuupäev

Selleks et soodustada loobumist avaliku sekkumise mehhanismist ELi turusektorites, tehakse ettepanek kaotada suhkru puhul sekkumismehhanism ja sekkumishind.

Selleks et hõlbustada hindade alandamise elluviimist, tehakse ettepanek nihutada 2007/08. turustusaasta alguskuupäev 1. juulilt 1. oktoobrile.

Võrdlushind

Sekkumishind asendatakse suhkru võrdlushinnaga. Selleks et suurendada ELi konkurentsivõimet ja vähendada erinevust suhkru kehtiva maailmahinnaga võrreldes, määratakse kindlaks võrdlushind, mis on praegu kehtivast sekkumishinnast 39% madalam. Hinna alandamine saavutatakse kahe aasta jooksul alates 2006/07. turustusaastast.

Võrdlushinda kasutatakse käivitusläve kehtestamiseks eraladustamise puhul.

Minimaalne suhkrupeedihind

Minimaalne suhkrupeedihind on välja arvutatud kooskõlas ettepandud võrdlushinna vähendamisega ja sellest on maha arvatud ümberkorraldusmakse. Võttes arvesse eemaldumist jäigast hinnatoetussüsteemist, milleks loobutakse sekkumismehhanismist, on sätestatud paindlikkuse klausel, mis tagab suhkrupeedikasvatajatele võimaluse pidada läbirääkimisi suhkrupeedihinna kuni 10%liseks alandamiseks, võrreldes kõnealuse tagatud miinimumhinnaga. Hinna vähendamise ajakava on esitatud lisas.

Hinnaaruandlus

Kehtestatakse suhkruhinna aruandluse mehhanism, mis hakkab toimima alates 2006/07. turustusaastast.

2.3. Kvoodid

Ühtse ELi kvoodi kehtestamine

Kehtivat kvoodisüsteemi ettepanekut tuleks lihtsustada, liites A-kvoodi ja B-kvoodi üheks ühtseks kvoodiks. Praegu C-suhkrut tootvatele liikmesriikidele tuleks teha kättesaadavaks ühe miljoni tonni suurune lisakvoot. Selle kvoodi jaotamisel suhkrutootjate vahel nõutakse sisse ühe tonni toote kohta arvestatav erisumma, mis on võrdne esimese aasta ümberkorraldusabiga.

Selleks et saavutada ühtse kvoodi süsteemi üldist järjepidevust, tuleks kehtestada ülejäägimaksu süsteem, millega eristatakse selgesti eri allikatest pärinevat suhkrut ja tagatakse süsteemi õiguskindlus.

Kvoodi vähendamised

Ümberkorraldusperioodil ei toimu kvootide kohustuslikus korras vähendamist. Turu tasakaal tagatakse ümberkorralduskavas ettenähtud suhkrukvootide kogustega ja allpool kavandatud turutasakaalu abinõudega. Ümberkorraldusperioodi kohaldatakse vajaduse korral kvootide vähendamist ühtse määra alusel, st iga liikmesriigi üldkvooti vähendatakse sama protsendi võrra.

Isoglükoos

Kuna isoglükoosi ja suhkru turg on omavahel seotud, mõjutab kavandatud hinnavähendus ka ELi isoglükoosi sektori tulu. Järelikult peab isoglükoosi sektor olema võimeline saama kasu mastaabisäästust, et tal oleks pikaajaline majandusliku elujõulisuse perspektiiv. Nendest asjaoludest lähtuvalt tehakse ettepanek isoglükoosi kvootide järkjärguliseks ja proportsionaalseks suurendamiseks 100 000 tonni võrra aastas kolme aasta jooksul alates 2006/07. turustusaastast.

2.4. Turutasakaalu abinõud

Ülekandmise mehhanism

Nagu käesoleva korra puhul, tuleks ka edaspidi lubada suhkrutehastel kanda jooksva turustusaasta kvoodi ületamine üle järgmise turustusaasta kvooti.

Kõrvaldamismehhanism

Peale selle peaks komisjon säilitama võimaluse tegelda turu tasakaalustamatusega jooksval turustusaastal, kõrvaldades turult kuni järgmise turustusaasta alguseni teatava protsendi suhkrukvoodist. Järgmise turustusaasta kvoodi kindlaksmääramisel arvestab komisjon siiski nii õrvaldatud koguseid kui ka koguseid, millest on loobutud ümberkorralduskava alusel.

Eraladustamine

Selleks et anda võimalus suhkru ajutiseks kõrvaldamiseks turult, tehakse ettepanek eraladustamise kava kohta. Komisjon rakendab seda kava vajaduse korral, kui turuhind langeb võrdlushinnast madalamale. Turult kõrvaldatud kogused ei vasta eraladustustoetuse saamise tingimustele.

2.5. Erimeetmed keemia- ja farmaatsiatööstuse suhtes

Tehakse ettepanek jätkata kehtivat alkoholi, kaasa arvatud rummi, bioetanooli ning pärmi valmistamiseks kasutatava suhkru tootmiskvootidest väljaarvamise korda ning seda tuleks laiendada ka suhkrukogustele, mida kasutatakse keemia- ja farmaatsiatööstuses selliste lõpptoodete saamiseks, mille valmistamiseks kulub rohkesti suhkrut.

Pidades silmas võimalust, et keemia- ja farmaatsiatööstus võivad mitte suuta omandada suhkrutarneid pika aja jooksul hinnaga, mis on kooskõlas maailmaturu hindadega, tehakse ettepanek säilitada tootmistoetuse mehhanism selleks, et tagada nendele tööstusharudele piisavad suhkrutarned. Kui edasised raskused seda tingivad, tuleks siiski näha ette võimalus rakendada keemia- ja farmaatsiatööstuses eri tariifikvoote.

2.6. Rahvusvahelised kohustused

Traditsiooniliste tarnevajaduste mehhanismi alusel reserveeritakse rafineerimiseks ettenähtud soodussuhkru impordisertifikaadid ettevõtetele, kes tegelevad ainult suhkru rafineerimisega. Tarnete tagamiseks nendele suhkrurafineerimisettevõtetele tuleks vajaduse korral avada täiendavad impordi tariifikvoodi sertifikaadid. Alates 2009/10. turustusaaastast, kui algatus „Kõik peale relvade“ on täielikult ellu viidud, tuleks soodusimpordi korraldus osaliselt avada ka teistele käitlejatele, kaasa arvatud suhkrurafineerimisettevõtted, kes ei tegele ainult rafineerimisega.

Komisjonil on võimalus tagada vajaduse korral seda, et täidetaks suhkruprotokollist tulenevaid kohustusi seoses minimaalsete tagatud impordihindadega kuni 2007. aastani imporditavate suhkrukogustega ning edasistest majanduspartnerluslepingutest tulenevaid kohustusi.

3. Kavandatud meetmed EL-i suhkrusektori ümberkorraldamiseks

3.1. Ümberkorralduskava

Komisjon teeb ettepaneku uue ajutise vabatahtliku kava kohta ELi suhkrusektori ümberkorraldamiseks, mis toimib nelja turustusaasta jooksul (2006/07–2009/10).

Ümberkorraldusfondil on kolm peamist eesmärki: esiteks, anda vähem konkurentsivõimelistele tootjatele soodustusi, et aidata neil suhkrutööstusest lahkuda; teiseks, tagada rahastamine ettevõtete sulgemisega seotud sotsiaalsete ja keskkonnaalaste mõjudega (sotsiaalkavade ja töötajate ümberpaigutamise programmide rahastamine, tootmisterritooriumi keskkonna parandamiseks vajalike ümberkorraldusmeetmete rahastamine) toimetulemiseks; kolmandaks, rahastada kõige enam mõjutatud piirkondi. Ümberkorraldusfondile juurdepääsu tingimused tuleks kindlaks määrata ühenduse tasandil kooskõlas ümberkorraldusfondi majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste eesmärkidega. Nende tingimuste järgimist peavad kontrollima liikmesriigid; ümberkorraldusabi saab anda ainult juhul, kui suletav ettevõte on selgesti kohustunud täitma kõnesolevaid tingimusi.

Ümberkorralduskava tuleks rahastada ühe tonni toote kohta arvestatavatest erisummadest, mis nõutakse sisse kolme aasta jooksul kõikidelt magusaine kvootidelt. Tuleks ette näha järgmised ümberkorraldussummad: 126,40 eurot tonni kohta 2006/07. turustusaastal, 91,00 eurot tonni kohta 2007/08. turustusaastal ja 64,50 eurot tonni kohta 2008/09. turustusaastal.

Kavas nähakse ette suur järk-järgult vähenev abi, mida arvestatakse ühe tonni toote kohta ja antakse ainult nendele ELi suhkrutehastele ning isoglükoosi ja inuliinisiirupi tootjatele, kes soovivad tootmisest loobuda. Esimesel aastal on abi määr 730 eurot ühe tonni kvoodi kohta, kusjuures abi väheneb järk-järgult kuni 420 euroni ühe tonni kvoodi kohta neljandal aastal. Selleks et aidata kaasa ümberkorralduskava varasele käivitumisele, peaksid alates 1. juulist 2005 suletavad suhkrutehased vastama ümberkorraldusabi saamise tingimustele.

Peale selle võib alates 2008/09. turustusaastast osa ümberkorraldusabist eraldada mitmekesistamismeetmete võtmiseks suhkrureformist enam mõjutatud piirkondades. Arvesse tuleks võtta ka Euroopa ühtekuuluvuspoliitika vahenditega ettenähtud täiendavaid võimalusi majanduse ümberkorraldamise ja töötajate ümberkoolitamise soodustamiseks piirkondades, mis reformi tagajärjede all eriti kannatavad.

3.2. Lisatoetus suhkrupeedikasvatajatele

Suhkrupeedikasvatajad saavad ümberkorralduskava eelarvest lisatoetust, et tagada täieliku lõpliku otsetoetuse kättesaamise võimalus alates esimesest hindade alandamise aastast nende suhkrupeedikasvatajate puhul, kes peavad loobuma tootmisest selle tõttu, et suhkrutehas, kellele neil on õigus tarnida suhkrupeeti, on tootmise lõpetanud.

4. Kavandatud meetmed suhkrupeeditootjatele otsese sissetulekutoetuse võimaldamiseks

Komisjon teeb ettepaneku võimaldada üldisel alusel otsetoetust põllumajandustootjatele, kes tootsid suhkrupeeti kvoodi alusel algsel võrdlusperioodil (2000–2002). Liikmesriigid võivad siiski õigluse huvides kasutada paindlikku lähenemisviisi ja arvutada üksikute põllumajandustootjate otsetoetusi muude perioodide alusel.

60% institutsionaalse hinna kaheastmelise 39%lise vähendamise tõttu hinnanguliselt saamata jäävast tulust katab iga liikmesriik riiklikest otsetoetuse assigneeringutest. Saamata jääva tulu kindlaksmääramisel võeti arvesse kaalutud minimaalse suhkrupeedihinna muutumist igas liikmesriigis ja korrutati see kvooditasemega (vt 2. lisa). Liikmesriigid näevad ette ka täiendava riikliku assigneeringu, mis on ette nähtud hüvitise maksmiseks nende territooriumil tegutsevatele sigurikasvatajatele, kes tarnivad sigurit inuliinisiirupi tootmiseks.

Otsetoetused äärepoolseimatele piirkondadele viiakse ühtsesse raamistikku POSEI-programmiga, mida praegu arutatakse, ning sellepärast arvatakse need välja ühtsest otsemaksete kavast. Lisaks sellele saavad Prantsusmaa äärepoolseimad piirkonnad, mis said ainsana tulu kõrvaldamisabist, lisasumma vastavalt kehtivatele kõrvaldamismeetmetele võrdlusperioodil.

5. Suhkrureformi käsitlevate ettepanekute mõju eelarvele

Kõnesoleval perioodil vastab kavandatud reformi maksumus kulutustele, mille kohta tehti ettepanek ühise põllumajanduspoliitika reformimise ettepanekute tegemise ajal 2003. aasta jaanuaris. Suhkrusektori jaoks kavandatud uute meetmete maksumus, mille peamiseks elemendiks on toodanguga sidumata toetus tootjatele, hüvitatakse peamiselt säästudest, mis tekivad eksporditoetusele tehtavate kulutuste olulisest vähendamisest ja rafineerimisabi kaotamisest.

Kui suhkrusektoris kavandatud meetmed on täielikult ellu viidud, on otsese sissetulekutoetuse assigneeringute aastamaksumus 1542 miljonit eurot. Eraladustuskavaga seotud kulusid tuleks piirata ning lubada ainult juhul, kui on olemas oht, et turuhinnad langevad võrdlushinnast oluliselt madalamale.

Ümberkorralduskava rahastamiseks nõutakse sisse ad hoc ümberkorraldusmakse ja assigneeritakse see ümberkorraldusfondi. Kolme turustusaasta jooksul (2006/07–2008/09) nõutakse sisse 4225 miljonit eurot ja ümberkorraldusabi on kättesaadav nelja turustusaasta jooksul (2006/07–2009/10).

1. lisa – Kavandatud institutsionaalsed hinnad ELi suhkrusektoris

Võrdlusperiood | 2006/07 | 2007/08 | 2008/09 | 2009/10 |

Institutsionaalne suhkruhind / võrdlushind (eurodes tonni kohta) | 631,9 | 631,9 | 476,5 | 449,9 | 385,5 |

Institutsionaalne suhkruhind /võrdlushind, millest on maha arvatud ümberkorraldusmakse (eurodes tonni kohta) | 631,9 | 505,5 | 385,5 | 385,5 | 385,5 |

Ümberkorraldusmakse (eurodes tonni kohta) | – | 126,4 | 91,0 | 64,5 | – |

Minimaalne suhkrupeedihind (eurodes tonni kohta)* | 43,63 | 32,86 | 25,05 | 25,05 | 25,05 |

* Minimaalne suhkrupeedihind võrdlusperioodil on EL-15 kaalutud keskmine. |

2. lisa – Põllumajandustootjate otsese sissetulekutoetuse assigneeringud ( miljonites eurodes )

a) | 1212 91 | Suhkrupeet |

1212 92 00 | Suhkruroog |

b) | 1701 | Roo- või peedisuhkur ning keemiliselt puhas sahharoos tahkel kujul |

c) | 1702 20 | Vahtrasuhkur ja vahtrasiirup |

1702 60 95 | Muu suhkur tahkel kujul ja suhkrusiirupid maitse-, lõhna- või värvainelisandita, v.a laktoos ja glükoos |

1702 90 60 | Tehismesi, naturaalse meega segatud või segamata |

1702 90 71 | Karamell, mis sisaldab sahharoosi kuivaine massist 50% või rohkem |

1702 90 99 | Maltodekstriin ja isoglükoos |

2106 90 59 | Maitse- või värvilisandiga suhkrusiirupid, v.a isoglükoosi-, laktoosi-, glükoosi- ja maltodekstriinisiirupid |

d) | 1702 30 10 | Isoglükoos |

1702 40 10 |

1702 60 10 |

1702 90 30 |

e) | 1702 60 80 | Inuliinisiirup |

1702 90 80 |

f) | 1703 | Suhkru ekstraheerimisel või rafineerimisel saadud melass |

g) | 2106 90 30 | Maitse- või värvilisandiga isoglükoosisiirupid |

h) | 2303 20 | Suhkrupeedi või suhkruroo pressimisjäägid ja muud suhkrutootmisettevõtete jäägid |

2. Lõikes 1 loetletud toodete turustusaasta algab 1. oktoobril ning lõpeb järgneva aasta 30. septembril.

Turustusaasta 2006/2007 algab 1. juulil 2006 ja lõpeb 30. septembril 2007.

Artikkel 2 Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) valge suhkur – suhkur, mis ei sisalda maitse-, värvaine- ega muid lisandeid ja mille sahharoosisisaldus kuivaines polarimeetri näidu järgi on vähemalt 99,5%;

2) toorsuhkur – suhkur, mis ei sisalda maitse-, värvaine- ega muid lisandeid ja mille sahharoosisisaldus kuivaines polarimeetri näidu järgi on alla 99,5%;

3) isoglükoos – toode, mis on saadud glükoosist või selle polümeeridest ja mille fruktoosisisaldus kuivaines on vähemalt 10%;

4) inuliinisiirup – esmatoode, mis on saadud inuliini või oligofruktooside hüdrolüüsi teel ja mille fruktoosisisaldus kuivaines vabal kujul või sahharoosina on vähemalt 10% ning mida väljendatakse suhkru/isoglükoosi ekvivalendina;

5) kvoodikohane suhkur, kvoodikohane isoglükoos ja kvoodikohane inuliinisiirup –suhkru-, isoglükoosi- või inuliinisiirupikogus, mis on toodetud kindlal turustusaastal asjaomase ettevõtja kvoodi piires;

6) tööstuslik suhkur, tööstuslik isoglükoos ja tööstuslik inuliiinisiirup – suhkru, isoglükoosi või inuliinisiirupi kogus, mis on toodetud kindlal turustusaastal üle punktis 5 viidatud koguse ja mis on mõeldud artikli 13 lõikes 2 osutatud toote tööstuslikuks tootmiseks;

7) suhkru ülejääk, isoglükoosi ülejääk ja inuliinisiirupi ülejääk – suhkru, isoglükoosi või inuliinisiirupi kogus, mis on toodetud kindlal turustusaastal üle punktides 5 ja 6 viidatud koguste;

8) kvoodikohane suhkrupeet – kvoodikohaseks suhkruks töödeldud suhkrupeet;

9) tarneleping – müüja ja ettevõtja vahel sõlmitud leping suhkrupeedi tarnimise kohta suhkru tootmiseks;

10) majandusharusisene kokkulepe –

a) ühenduse tasandil enne mis tahes tarnelepingu sõlmimist sõlmitud kokkulepe ühelt poolt grupi siseriiklike tootjaorganisatsioonide ja teiselt poolt grupi siseriiklike müüjaorganisatsioonide vahel või

b) enne mis tahes tarnelepingu sõlmimist sõlmitud kokkulepe ühelt poolt tootjate või kõnealuse liikmesriigi poolt tunnustatud tootjaorganisatsiooni ja teiselt poolt kõnealuse liikmesriigi poolt tunnustatud müüjaorganisatsiooni vahel või

c) punktides a ja b osutatud kokkuleppe puudumisel äriühinguid ja ühistuid käsitlevad õigusaktid, kui need reguleerivad suhkrupeedi tarnet suhkrut tootva äriühingu osanike või liikmete või ühistu liikmete poolt, või

d) punktides a ja b osutatud kokkuleppe puudumisel kord, mis kehtis enne mis tahes tarnelepingu sõlmimist, tingimusel et müüjad, kes korda aktsepteerivad, tarnivad vähemalt 60% kogu tootjate poolt ostetavast suhkrupeedist suhkru tootmiseks ühes või mitmes tehases;

11) AKV/India suhkur – CN-koodi 1701 alla kuuluv ja VI lisas loetletud riikidest pärit suhkur, mida imporditakse ühendusse:

- AKV-EÜ partnerluslepingu V lisa protokolli nr 3 või

- Euroopa Ühenduse ja India Vabariigi vahel sõlmitud roosuhkrut käsitleva kokkuleppe alusel;

12) täiskoormusega rafineerimistehas – tootmisüksus, mille ainsaks tegevusalaks on toorsuhkru või enne kristalliseerumisfaasi toodetud siirupite rafineerimine, sealhulgas tootmisüksused, mis rafineerisid roosuhkrut aastal 2004.

II JAOTISS iseturg

I PEATÜKKHINNAD

Artikkel 3 Võrdlushinnad

1. Valge suhkru võrdlushind on järgmine:

a) 631,9 eurot tonni kohta turustusaastal 2006/2007;

b) 476,5 eurot tonni kohta turustusaastal 2007/2008;

c) 449,9 eurot tonni kohta turustusaastal 2008/2009;

d) 385,5 eurot tonni kohta turustusaastal 2009/2010.

2. Toorsuhkru võrdlushind on järgmine:

a) 496,8 eurot tonni kohta turustusaastal 2006/2007;

b) 394,9 eurot tonni kohta turustusaastal 2007/2008;

c) 372,9 eurot tonni kohta turustusaastal 2008/2009;

d) 319,5 eurot tonni kohta turustusaastal 2009/2010.

3. Lõigetes 1 ja 2 nimetatud võrdlushindu kohaldatakse pakkimata suhkru puhul, mis on hangitud tehasest ja laaditud ostja poolt valitud veovahendile. Kõnealused hinnad kehtivad I lisas kirjeldatud standardkvaliteediga valge suhkru ja toorsuhkru puhul.

Artikkel 4 Hinnaaruandlus

Komisjon loob teabesüsteemi suhkruturu hindade kohta, sealhulgas süsteemi, mille abil avaldatakse suhkruturu tüüpilised hinnad.

Süsteem põhineb valget suhkrut tootvate ettevõtjate või teiste suhkrukaubandusega seotud käitlejate esitatud teabel.

Artikkel 5 Suhkrupeedi miinimumhind

1. Kvoodikohase suhkrupeedi miinimumhind on järgmine:

a) 32,86 eurot tonni kohta turustusaastal 2006/2007;

b) 25,05 eurot tonni kohta turustusaastal 2007/2008.

Kvoodikohase suhkrupeedi miinimumhinda võib majandusharusisese kokkuleppe alusel alandada kuni 10% võrra.

2. Lõikes 1 nimetatud miinimumhinda kohaldatakse I lisas kirjeldatud standardkvaliteediga suhkrupeedi puhul.

3. Suhkruettevõtjad, kes ostavad suhkruks töötlemiseks kõlblikku ja kvoodikohaseks suhkruks töötlemiseks mõeldud kvoodikohast suhkrupeeti, peavad maksma vähemalt miinimumhinna, mida on korrigeeritud hinnatõusude ja -langustega, võimaldamaks kõrvalekaldeid standardkvaliteedist.

4. Suhkrupeedikoguste puhul, mis vastavad neile tööstusliku suhkru või suhkru ülejäägi kogustele, mille suhtes kehtib artiklis 15 sätestatud ülejäägimaks, korrigeerib asjaomane suhkruettevõtja müügihinda nii, et see on vähemalt võrdne kvoodikohase suhkrupeedi miinimumhinnaga.

Artikkel 6 Mitme kutseala vahelised kokkulepped

1. Majandusharusisesed kokkulepped ning tarnelepingud peavad vastama lõikele 3 ja II lisas sätestatud ostutingimustele, eriti suhkrupeedi ostu-, tarne-, ülevõtu- ja maksetingimuste osas.

2. Suhkruroo ja suhkrupeedi ostutingimusi reguleerivad ühenduse vastavate toormaterjalide kasvatajate ja ühenduse suhkruettevõtjate vahel sõlmitud majandusharusisesed kokkulepped.

3. Tarnelepingutes eristatakse suhkrupeeti selle alusel, kas sellest suhkrupeedist valmistatud suhkrukogused on:

- kvoodikohane suhkur,

- kvoodiväline suhkur.

4. Kõik suhkruettevõtjad edastavad liikmesriigile, kus suhkur toodetakse, järgmise teabe:

a) lõike 3 esimeses taandes nimetatud suhkrupeedikogused, mille kohta on sõlmitud külvieelsed tarnelepingud, ja suhkrusisalduse, millel lepingud põhinevad;

b) vastava tõenäolise saagise.

Liikmesriigid võivad nõuda lisateavet.

5. Suhkruettevõtjad, kes ei ole sõlminud külvieelset tarnelepingut, millega määratakse kindlaks kvoodikohase suhkrupeedi miinimumhind nende kvoodikohasele suhkrule vastava suhkrupeedikoguse kohta, peavad maksma vähemalt kvoodikohase suhkrupeedi miinimumhinna suhkru tootmiseks ette nähtud kogu suhkrupeedi eest.

6. Sõltuvalt asjaomase liikmesriigi heakskiidust võivad majandusharusisesed kokkulepped kalduda kõrvale lõigetest 3 ja 4.

7. Juhul kui majandusharusiseseid kokkuleppeid ei ole sõlmitud, võtab asjaomane liikmesriik ette vajalikud käesoleva määruse kohased sammud, kaitsmaks kõikide osapoolte huvisid.

2. PEATÜKK KVOODIKOHANE TOODANG

Artikkel 7 Kvootide määramine

1. Suhkru, isoglükoosi ja inuliinisiirupi tootmise kohta kehtivad kvoodid siseriiklikul või piirkondlikul tasandil on määratud kindlaks III lisas.

2. Liikmesriigid määravad kvoodi igale suhkru, isoglükoosi või inuliinisiirupi tootmisega tegelevale ettevõttele, mis asub nende territooriumil ning on vastavalt artiklile 17 tunnustatud.

Kõikide ettevõtjate jaoks on määratud kvoot võrdne määruse (EÜ) nr 1260/2001 kohase A- ja B-kvoodi summaga, mis määrati ettevõttele turustusaastaks 2005/2006.

3. Juhul kui kvoot määratakse suhkruettevõtjale, kellel on enam kui üks tootmisüksus, võtavad liikmesriigid tarvitusele vajalikud meetmed, et piisavalt arvestada suhkrupeedi ja suhkruroo kasvatajate huvidega.

Artikkel 8 Lisasuhkrukvoodid

1. Hiljemalt 31. juuliks 2006 võivad suhkruettevõtjad, kes tootsid määruse (EÜ) nr 1260/2001 kohast C-suhkrut turustusaasta 2004/2005 jooksul, esitada liikmesriigile, kus suhkruettevõtja asub, taotluse lisakvoodi määramiseks koguse kohta, mis on kehtestatud IV lisas. Lisakvoodid tuleb määrata vastavalt objektiivsetele ja mittediskrimineerivatele kriteeriumidele.

2. Juhul kui nõudlus lisakvootide järele ületab olemasoleva siseriikliku koguse, näeb asjaomane liikmesriik ette määratavate koguste proportsionaalse vähendamise.

3. Kooskõlas lõigetega 1 ja 2 ettevõtjatele määratud lisakvoodid maksustatakse ühekordselt makstava summaga. Kõnealune summa on võrdne turustusaastal 2006/2007 kohaldatava ümberkorraldusabi summaga. Maksu kogutakse määratud lisakvoodi tonni kohta.

4. Liikmesriik kehtestab lõike 3 kohaselt ühekordselt makstava kogusumma oma territooriumil asuvatele ettevõtjatele, kellele on määratud lisakvoot.

Asjaomased suhkruettevõtjad maksavad ühekordselt makstava summa tähtajaks, mille määrab kindlaks liikmesriik. Tähtaeg ei ole hiljem kui 28. veebruaril 2007.

5. Juhul kui suhkruettevõtja ei ole ühekordselt makstavat summat tasunud enne 2007. aasta 28. veebruari, lisakvoote asjaomasele suhkruettevõtjale määratuks ei loeta.

Artikkel 9 Lisaisoglükoosikvoodid

1. Turustusaastal 2006/2007 lisatakse 100 000 tonni suurune isoglükoosikvoot III lisas kindlaksmääratud isoglükoosikvoodile. Turustusaastal 2007/2008 ja turustusaastal 2008/2009 lisatakse täiendav 100 000 tonni suurune isoglükoosikvoot eelneva turustusaasta kvoodile.

2. Liikmesriigid määravad ettevõtjatele lisakvoodid proportsionaalselt isoglükoosikvootidega, mis on määratud kooskõlas artikli 7 lõikega 2.

Artikkel 10 Kvootide haldamine

1. Artikli 39 lõikes 2 osutatud korras kohandatakse III lisas kehtestatud kvoodid turustusaasta 2006/2007 jaoks hiljemalt 30. septembriks 2006 ning turustusaastate 2007/2008, 2008/2009, 2009/2010 ja 2010/2011 jaoks hiljemalt eelneva turustusaasta veebruari lõpuks. Kõnealused kohandused hõlmavad käesoleva määruse artikli 8, käesoleva artikli lõike 2, artikli 14 ja artikli 19 ning nõukogu määruse (EÜ) nr …./2005 (ümberkorraldusmäärus) artikli 3 kohaldamise tulemusi.

2. Võttes arvesse nõukogu määruses (EÜ) nr …./2005 (ümberkorraldusmäärus) sätestatud ümberkorralduskava tulemusi, otsustab komisjon artikli 39 lõikes 2 osutatud korras hiljemalt 2010. aasta veebruari lõpuks, milline on vajaminev protsent, et vähendada kehtivaid suhkru, isoglükoosi ja inuliinisiirupi kvoote liikmesriigi või piirkonna kohta, pidades silmas turgude tasakaalustamatuse vältimist alates turustusaastast 2010/2011.

3. Vastavalt selle kohandavad liikmesriigid iga ettevõtte kvoodi.

Artikkel 11 Siseriiklike kvootide määramine

1. Liikmesriigid võivad suunata kvoote ümber ettevõtjate vahel kooskõlas V lisas kehtestatud eeskirjadega ning võttes arvesse kõigi asjaomaste osapoolte huve, eriti suhkrupeedi ja suhkruroo kasvatajate huve.

Liikmesriik ei vähenda oma territooriumil asuvate suhkru või isoglükoosi tootmisega tegelevate ettevõtjate kvoote enam kui 10% võrra määratud kvoodist.

2. Vastavalt lõikele 1 kõrvaldatud kogused määrab asjaomane liikmesriik ühele või mitmele ettevõttele oma territooriumil, hoolimata sellest, kas neil on kehtivaid kvoote.

3. PEATÜKK KVOODIVÄLINE TOODANG

Artikkel 12 Reguleerimisala

Turustusaasta jooksul toodetud suhkrut, isoglükoosi või inuliinisiirupit, mis ületab artiklis 7 nimetatud kvoote:

a) kasutatakse artiklis 13 nimetatud teatavate toodete töötlemiseks;

b) viiakse üle järgmise turustusaasta kvoodikohasesse tootmisse kooskõlas artikliga 14 või

c) kasutatakse eritarnekorra raames äärepoolseimates piirkondades kooskõlas määruse (EÜ) nr …../2005 II jaotisega.

Muude koguste suhtes kohaldatakse artiklis 15 nimetatud ülejäägimaksu.

Artikkel 13 Tööstuslik suhkur

1. Tööstuslik suhkur, tööstuslik isoglükoos ja tööstuslik inuliinisiirup säilitatakse ühe lõikes 2 nimetatud toote tootmiseks, kui:

a) artikli 17 kohaselt volitatud tootja ja kasutaja on kauba kohta sõlminud tarnelepingu enne turustusaasta lõppu;

b) kaup on tarnitud kasutajale hiljemalt järgneva turustusaasta 30. novembriks.

2. Komisjon koostab artikli 39 lõikes 2 osutatud korras nimekirja toodetest, mille tootmiseks kasutatakse tööstuslikku suhkrut, tööstuslikku isoglükoosi ja tööstuslikku inuliinisiirupit.

Nimekiri hõlmab eriti järgmist:

a) alkoholi, rummi, eluspärmi ja Rinse Appelstroopi;

b) suhkrusisalduseta tööstuslikke tooteid, mille töötlemiseks kasutatud suhkru, isoglükoosi või inuliinisiirupi kogus lõpptootes ületab 50% massist;

c) keemia- ja ravimitööstuse tooteid, mille suhkru, isoglükoosi või inuliinisiirupi kogus lõpptootes ületab 50% massist.

3. Artikli 1 lõike 1 punktides b–e loetletud toodetele võidakse anda tootmistoetust, juhul kui suhkru ülejääk, isoglükoosi ülejääk või inuliinisiirupi ülejääk ei ole kättesaadav hinnaga, mis vastab käesoleva artikli lõike 2 punktides b ja c nimetatud toodete tootmise maailmahinnale.

Ainult suhkur, isoglükoos või inuliinisiirup, mida kasutatakse käesoleva artikli lõike 2 punktides b ja c nimetatud toodete valmistamiseks ning mida ei ekspordita kolmandatesse riikidesse, on asjaomase tootmistoetuse suhtes abikõlblikud.

Tootmistoetus määratakse kindlaks, võttes arvesse eriti imporditud suhkru kasutamisest tingitud kulusid, mis ettevõtjatel tuleks kanda maailmaturult tarnimise korral, ning ühenduse turul olemasoleva suhkru ülejäägi hinda või võrdlushinda, juhul kui suhkru ülejääki ei ole.

Artikkel 14 Suhkru ülejäägi ülekandmine

1. Iga ettevõtja võib otsustada kanda üle kogu oma toodangu või osa toodangust, mis ületab ettevõttele määratud suhkru, isoglükoosi või inuliinisiirupi kvooti, nii et seda loetakse osaks järgmise turustusaasta toodangust. Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, on kõnealune otsus lõplik.

2. Ettevõtjad, kes on võtnud vastu lõikes 1 nimetatud otsuse:

a) teavitavad asjaomast liikmesriiki hiljemalt jooksva turustusaasta 31. jaanuariks ülekantavatest suhkru, isoglükoosi ja inuliinisiirupi kogustest;

b) korraldavad asjaomaste koguste ladustamise omal kulul kuni jooksva turustusaasta lõpuni.

Esimese lõigu punktis a nimetatud kuupäev 31. jaanuar asendatakse:

a) Hispaanias asuvate ettevõtjate puhul 15. aprilliga peedisuhkru tootmise korral ja 20. juuniga roosuhkru tootmise korral;

b) Ühendkuningriigis asuvate ettevõtjate puhul 15. veebruariga;

c) Prantsuse Guadeloupe’i ja Martinique’i departemangus asuvate ettevõtjate puhul 30. aprilliga.

3. Kui ettevõtja lõplik toodang asjaomasel turustusaastal oli väiksem kui lõike 1 kohase otsustamise hetkel tehtud hinnang, võib ülekantavat kogust enne järgmise turustusaasta 31. oktoobrit tagasiulatuvalt muuta.

4. Ülekantud kogused loetakse esimesteks järgmisel turustusaastal toodetud kvoodikohasteks kogusteks.

Artikkel 15 Ülejäägimaks

1. Ülejäägimaksuga maksustatakse järgmised kogused:

a) ükskõik millise turustusaasta vältel toodetud suhkru ülejääk, isoglükoosi ülejääk ja inuliinisiirupi ülejääk, välja arvatud kogused, mis on kantud üle järgmise turustusaasta kvoodikohasesse tootmisse ning ladustatud kooskõlas artikliga 14, või artikli 12 punktis c nimetatud kogused;

b) tööstuslik suhkur, tööstuslik isoglükoos ja tööstuslik inuliinisiirup, mille kohta ei ole määratud tähtajaks esitatud mingeid tõendeid, et see on töödeldud üheks artikli 13 lõikes 2 nimetatud toodetest;

c) suhkur, isoglükoos ja inuliinisiirup, mis on kõrvaldatud turult kooskõlas artikliga 19 ja mille puhul ei ole täidetud artikli 19 lõikes 3 ette nähtud kohustusi.

2. Artikli 39 lõikes 2 osutatud korras kehtestatakse ülejäägimaks piisavalt kõrge, et vältida lõikes 1 viidatud koguste kuhjumist.

3. Lõike 1 kohaselt tasutava ülejäägimaksu nõuab liikmesriik sisse oma territooriumil asuvatelt ettevõtjatelt vastavalt lõikes 1 nimetatud tootmiskogustele, mis on asjaomasel turustusaastal ettevõtjatele kehtestatud.

4. PEATÜKK TURUKORRALDUS

Artikkel 16 Tootmismaks

1. Alates turustusaastast 2007/2008 maksustatakse suhkru, isoglükoosi ja inuliinisiirupi tootmisega tegelevatele ettevõtetele antud suhkru, isoglükoosi ja inuliinisiirupi kvoot tootmismaksuga.

2. Kvoodikohasele suhkrule ja kvoodikohasele inuliinisiirupile kehtestatakse tootmismaks 12 eurot tonni kohta. Isoglükoosile kehtestatav tootmismaks moodustab 50% suhkrule kohaldatavast tootmismaksust.

3. Lõike 1 kohaselt makstava tootmismaksu kogusumma kogub liikmesriik oma territooriumil asuvatelt ettevõtjatelt vastavalt asjaomase jooksva turustusaasta kvoodile.

Ettevõtjad sooritavad maksed hiljemalt asjaomase turustusaasta veebruari lõpuks.

4. Ühenduse suhkru ja inuliinisiirupi ettevõtjad võivad taotleda, et suhkrupeedi või suhkruroo kasvatajad või siguritarnijad kannaksid 50% kõnealusest tootmismaksust.

Artikkel 17 Tunnustatud käitlejad

1. Taotluse korral annavad liikmesriigid tunnustuse ettevõtjale, kes tegeleb suhkru, isoglükoosi või inuliinisiirupi toomisega, või käitlejale, kes neid tooteid töötleb artikli 13 lõikes 2 esitatud nimekirja kuuluvateks toodeteks, tingimusel, et käitleja:

a) tõendab oma professionaalset tootmisvõimsust;

b) nõustub edastama mis tahes teavet ning lubama käesolevas määruses ettenähtud kontrolle;

c) ei ole andnud põhjust tunnustuse peatamiseks või tagasivõtmiseks.

2. Tunnustatud ettevõtjad edastavad liikmesriigile, mille territooriumil suhkrupeedi ja suhkruroo koristus ning rafineerimine aset leiab, järgmise teabe:

a) nii suhkrupeedi või suhkruroo kogused, mille kohta on sõlmitud tarneleping, kui ka vastavad hinnangulised suhkrupeedi ja suhkruroo saagid ning suhkru kogused hektari kohta;

b) andmed suhkrupeedi, suhkruroo ja toorsuhkru esialgsete ja tegelike tarnete kohta ning suhkrutootmise ja suhkruvarude seisukorra kohta;

c) müüdud valge suhkru kogused ning vastavad hinnad ja tingimused.

Artikkel 18 Eraladustamine

Juhul kui ühenduse keskmine registreeritud hind on kontrolliperioodi jooksul võrdlushinnast madalam ning arvestades olukorda turul on tõenäoline, et see sellel tasemel ka püsib, võidakse ettevõtjatele, kellele on antud suhkrukvoot, anda toetust valge suhkru eraladustamiseks.

Artikkel 19 Suhkru kõrvaldamine

1. Säilitamaks turu struktuurilist tasakaalu võrdlushinna lähedasel tasemel, võidakse turult kuni järgmise turustusaasta alguseni kõrvaldada kõigi liikmesriikide jaoks ühine protsent kvoodikohast suhkrut, kvoodikohast isoglükoosi ja kvoodikohast inuliinisiirupit, võttes arvesse asutamislepingu artikli 300 alusel sõlmitud lepingutest tulenevaid ühenduse kohustusi.

Sellisel juhul vähendatakse asjaomasel turustusaastal käesoleva määruse artikli 29 lõikes 1 nimetatud traditsioonilist tarnevajadust importtoorsuhkru rafineerimiseks sama protsendi võrra.

2. Lõikes 1 nimetatud kõrvaldamisprotsent määratakse hiljemalt asjaomase turustusaasta 31. oktoobriks selle turustusaasta jooksul oodatavate turusuundumuste põhjal.

3. Iga ettevõtja, kellel on kvoot, ladustab kõrvaldamisperioodi vältel omaenda kulul suhkrukogused, mis vastavad lõikes 1 nimetatud protsendi kohaldamisele asjaomase turustusaasta kvoodi kohasele toodangule.

Turustusaasta jooksul kõrvaldatud suhkrukogused loetakse esimesteks järgmisel turustusaastal kvoodikohaselt toodetud kogusteks. Võttes arvesse eeldatavaid turusuundumusi, võidakse artikli 39 lõikes 2 osutatud korras lugeda kogu kõrvaldatud suhkur, isoglükoos või inuliinisiirup või osa sellest jooksval ja/või järgneval turustusaastal:

- suhkru ülejäägiks, isoglükoosi ülejäägiks või inuliinisiirupi ülejäägiks, mida võib kasutada tööstusliku suhkru, tööstusliku isoglükoosi või tööstusliku inuliinisiirupina või

- lisakvootide kohaseks toodanguks.

4. Juhul kui ühenduse suhkruvarud on ebapiisavad, võidakse artikli 39 lõikes 2 osutatud korras otsustada, et ühenduse turul on lubatud müüa teatav kogus kõrvaldatud suhkrut, isoglükoosi või inuliinisiirupit enne kõrvaldamisperioodi lõppu.

Artikkel 20 Ladustamine muude meetmete kohaselt

Ühe artiklites 14, 18 või 19 nimetatud meetme kohaselt turustusaasta vältel ladustatud suhkrut on keelatud ladustada ükskõik millise muu nimetatud sätte kohaselt.

III JAOTISK aubavahetus kolmandate riikidega

1. PEATÜKK ÜLDISED IMPORDI- JA EKSPORDISÄTTED

Artikkel 21 Koondnomenklatuur

Käesoleva määrusega hõlmatud toodete tariifijärgse klassifitseerimise suhtes kohaldatakse koondnomenklatuuri tõlgendamise üldeeskirju ja selle rakendamise erieeskirju. Käesoleva määruse kohaldamisest tulenev tariifinomenklatuur moodustab osa ühisest tollitariifistikust.

Artikkel 22 Üldpõhimõtted

Kui käesolevas määruses või vastavalt sellele vastuvõetud sätetes ei ole sätestatud teisiti, on kolmandate riikidega kauplemisel keelatud:

a) kehtestada ühtegi maksu, millel on tollimaksuga samaväärne mõju;

b) kohaldada ühtegi koguselist piirangut või samaväärse mõjuga meedet.

Artikkel 23 Ekspordi- ja impordilitsentsid

1 Artikli 1 lõikes 1 loetletud toodete importimisel ühendusse või eksportimisel ühendusest tuleb esitada impordi- või ekspordilitsents. Juhul kui teatava suhkruimpordi haldamisel ei nõuta litsentse, võib ette näha erandeid.

2. Liikmesriigid annavad litsentsi igale taotlejale, sõltumata tema asukohast ühenduses ja ilma et see piiraks käesoleva määruse artiklite 28 ja 32 ning määruse (EÜ) nr 2501/2001 artikli 9 lõike 5 kohaldamiseks võetud meetmeid ning asutamislepingu artikli 133 või 300 alusel sõlmitud lepingute kohaldamist.

3. Impordi- ja ekspordilitsentsid kehtivad kogu ühenduses.

Litsentside väljaandmine sõltub tagatise esitamisest, millega garanteeritakse toodete eksport või import litsentsi kehtivusaja jooksul. kui selle aja jooksul importi või eksporti ei toimu või toimub ainult osaliselt, jääb tagatise esitaja sellest täielikult või osaliselt ilma, välja arvatud vääramatu jõu korral.

4. Litsentside kehtimise tingimused kinnitatakse artikli 39 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 24 Seestöötlemise kord

Määral, mis on vajalik suhkrusektori turgude ühise korralduse ladusaks toimimiseks, võib artikli 1 lõikes 1 loetletud toodete puhul seestöötlemise korra kasutamise täielikult või osaliselt keelata artikli 39 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 25 Kaitsemeede

1. Kui import või eksport põhjustab või võib põhjustada artikli 1 lõikes 1 nimetatud ühe või mitme toote turul ühenduses tõsiseid häireid, mis võivad ohustada asutamislepingu artiklis 33 sätestatud eesmärkide saavutamist, võib kaubanduses rakendada ühenduste rahvusvahelistele kohustustele vastavaid asjakohaseid meetmeid, kuni sellised häired või häirete oht on lakanud.

2. Juhul kui tekib lõikes 1 nimetatud olukord, võtab komisjon liikmesriigi taotlusel või omal algatusel vastu otsuse võtta tarvitusele vajalikud meetmed.

Juhul kui liikmesriik esitab komisjonile taotluse, võtab komisjon otsuse vastu kolme päeva jooksul pärast taotluse laekumist.

Liikmesriike teavitatakse otsustest, mis on viivitamata kohaldatavad.

3. Lõike 2 kohase komisjoni otsuse meetmete kohta võib iga liikmesriik suunata nõukogule kolme tööpäeva jooksul pärast teavitamist. Nõukogu koguneb viivitamata. Ühe kuu jooksul alates meetmete nõukogule suunamise kuupäevast võib nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega meetmeid muuta või need kehtetuks tunnistada.

4. WTO liikmesriikide suhtes kohaldatavaid meetmeid, mis on vastu võetud käesoleva artikli kohaselt, kohaldatakse siiski nõukogu määruse (EÜ) nr 3285/94 alusel.

2. PEATÜKK IMPORDI SUHTES KOHALDATAVAD SÄTTED

Artikkel 26 Imporditollimaksud

1. Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse artikli 1 lõikes 1 loetletud toodete puhul ühise tollitariifistiku tollimäärasid.

2. Olenemata lõikest 1 võib komisjon peatada täielikult või osaliselt imporditollimaksude kohaldamise järgmiste toodete teatavate koguste suhtes, et tagada kolmandatest riikidest importimise teel ühenduse turu piisav varustamine:

- CN-koodide 1701 11 10 ja 1701 12 10 alla kuuluv rafineeritav toorsuhkur,

- CN-koodi 1703 alla kuuluv melass.

3. Juhul kui artikli 13 lõikes 3 nimetatud tootmistoetus ei garanteeri artikli 13 lõikes 2 nimetatud toodete tootmiseks vajalikke varusid, võib komisjon teatavate koguste puhul täielikult või osaliselt peatada CN-koodi 1701 alla kuuluva valge suhkru ja CN-koodide 1702 30 10, 1702 40 10, 1702 60 10 ja 1702 90 30 alla kuuluva isoglükoosi suhtes imporditollimaksu kohaldamise.

Artikkel 27 Impordikorraldus

1. Selleks et vältida või kõrvaldada kahjulikke mõjusid ühenduse turul, mis võivad tuleneda teatavate artikli 1 lõikes 1 loetletud toodete impordist, kohaldatakse ühe või mitme sellise toote impordi puhul ühises tollitariifistikus sätestatud tollimaksumäärade alusel täiendavat imporditollimaksu, kui vastavalt artikli 40 lõike 1 punktile e kindlaks määratud tingimused on täidetud, välja arvatud juhul, kui import usutavasti ei häiri ühenduse turu toimimist või kui toime oleks kavatsetava eesmärgi suhtes ebaproportsionaalne.

2. Impordi suhtes, mis on teostatud madalamal hinnatasemel kui see, mille ühendus on teatanud Maailma Kaubandusorganisatsioonile („käivitushind“), võib kehtestada täiendava imporditollimaksu.

Impordihinnad, mida arvestatakse kõnealuse täiendava imporditollimaksu määramisel, määratakse kindlaks asjaomase kaubasaadetise CIF-impordihinna alusel.

CIF-impordihindu kontrollitakse sel eesmärgil asjaomase toote tüüpiliste maailmaturu või ühenduse impordituru hindade alusel.

3. Kui aastal, mil ilmneb või võib ilmneda lõikes 1 nimetatud kahjulik mõju, ületab impordimaht turulepääsu võimalustel põhineva taseme, mida määratletakse kolme eelneva aasta vastava omamaise tarbimise protsendina („käivituskogus“), võib samuti kehtestada täiendava imporditollimaksu.

Artikkel 28 Tariifikvoodid

1. Artikli 1 lõikes 1 loetletud toodete impordi tariifikvoodid, mis tulenevad asutamislepingu artikli 300 alusel sõlmitud lepingutest või mis tahes muust nõukogu aktist, avab ja neid haldab komisjon vastavalt üksikasjalikele eeskirjadele, mis võetakse vastu käesoleva määruse artikli 39 lõikes 2 osutatud korras.

2. Tariifikvoote hallatakse viisil, millega välditakse asjaomaste käitlejate diskrimineerimist, kasutades üht või mitut järgmistest meetoditest:

a) meetod, mis põhineb taotluste saabumise järjekorral (põhimõttel „kes ees, see mees“);

b) meetod, millega jaotatakse kvoodid taotluste esitamisel taotletud koguste alusel („üheaegse läbivaatamise meetod“);

c) meetod, mis põhineb tavapärastel kaubavoogudel (“vanad olijad/taotlejad”).

3. Vastuvõetud haldusmeetodi puhul võetakse vajaduse korral arvesse ühenduse turu tarnevajadusi ja selle turu tasakaalu valvamise vajadust.

Artikkel 29 Traditsiooniline tarnevajadus rafineerimiseks

1. Olenemata artikli 19 lõikest 1 on kindlaks määratud traditsiooniline tarnevajadus suhkru rafineerimiseks ühenduses 1 796 351 tonni turustusaastal, väljendatud valge suhkruna.

2. Rafineeritava suhkru impordilitsentse väljastatakse ainult täiskoormusega rafineerimistehastele, tingimusel et asjaomased kogused jäävad allapoole lõikes 1 nimetatud traditsioonilist tarnevajadust. Kõnealuseid litsentse väljastatakse 75% AKV/India suhkru jaoks, enne kui need tehakse kättesaadavaks mis tahes muu suhkru tarvis. Litsentse võib üle kanda ainult täiskoormusega rafineerimistehaste vahel ning litsentside kehtivus aegub turustusaasta lõpul, milleks need on väljastatud.

Käesolevat lõiku kohaldatakse turustusaastate 2006/2007, 2007/2008 ja 2008/2009 ning iga järgneva turustusaasta esimese kolme kuu suhtes.

3. Imporditollimaksude kohaldamine rafineerimiseks mõeldud roosuhkru suhtes, mis kuulub CN-koodi 1701 11 10 alla ja on pärit VI lisas loetletud riikidest, peatatakse lisakoguse suhtes, mida on vaja täiskoormusega rafineerimistehaste piisava varustatuse tagamiseks turustusaastatel 2006/2007, 2007/2008 ja 2008/2009.

Lisakogus määratakse kindlaks artikli 39 lõikes 2 osutatud korras, lähtudes lõikes 1 viidatud traditsioonilise tarnevajaduse ja asjaomase turustusaasta toorsuhkru tarnimise alase prognoosi vahelisest tasakaalust. Turustusaasta jooksul võib artikli 39 lõikes 2 osutatud korras seda tasakaalu muuta, lähtudes ajaloolisest kindlaksmääratud hinnangust tarbimiseks mõeldud toorsuhkru kohta.

Artikkel 30 Garanteeritud hind

1. AKV/India suhkru garanteeritud hind kehtib toorsuhkru ja valge suhkru impordi korral järgmistest riikidest:

a) vähimarenenud riikidest vastavalt määruse (EÜ) nr 2501/2001 artiklis 9 kehtestatud korrale;

b) käesoleva määruse VI lisas nimetatud riikidest artikli 29 lõikes 3 nimetatud lisakoguse puhul.

2. Garanteeritud hinnaga suhkru impordilitsentside taotlustele tuleb lisada ekspordiriigi ametiasutuste väljastatud ekspordilitsents, mis tõendab suhkru vastavust asjaomaste kokkulepetega ettenähtud eeskirjadele.

Artikkel 31 Suhkruprotokollist tulenevad kohustused

Artikli 39 lõikes 2 osutatud korras võib võtta meetmeid, tagamaks, et AKV/India suhkur imporditakse ühendusse AKV-EÜ partnerluslepingu V lisa protokollis nr 3 ja Euroopa Ühenduse ja India Vabariigi vahel sõlmitud roosuhkrut käsitlevas kokkuleppes sätestatud tingimustel. Kõnealused meetmed võivad kalduda kõrvale käesoleva määruse artiklist 29.

3. PEATÜKK EKSPORDI SUHTES KOHALDATAVAD SÄTTED

Artikkel 32 Eksporditoetuste kohaldamisala

1. Määral, mis on vajalik, et võimaldada artikli 1 lõike 1 punktides b ja c loetletud toodete eksporti ilma edasise töötlemiseta või VII lisas loetletud töödeldud toodete kujul, võttes aluseks suhkru noteeringud või hinnad maailmaturul, ning piirides, mis tulenevad asutamislepingu artikli 300 alusel sõlmitud lepingutest, võidakse nende noteeringute või hindade ja ühenduse hindade vahe katta eksporditoetusega.

2. Eksporditoetus võidakse ette näha artikli 1 lõike 1 punktides d, e ja g loetletud toodete jaoks, mida eksporditakse ilma edasise töötlemiseta või VII lisas loetletud töödeldud toodete kujul.

Sellisel juhul võetakse toetussumma kindlaksmääramisel iga 100 kg kuivaine kohta arvesse eelkõige:

a) CN-koodi 1702 30 91 alla kuuluvate toodete ekspordi puhul kohaldatavat toetust,

b) artikli 1 lõike 1 punktis c loetletud toodete ekspordi puhul kohaldatavat toetust,

c) kavandatava ekspordi majandusaspekte.

3. I lisas määratletud standardkvaliteediga toorsuhkru eksporditoetused ei tohi ületada 92% valgele suhkrule määratud toetusest. Seda piirangut ei kohaldata kristalliseerunud suhkrule määratud eksporditoetuste puhul.

4. VII lisas loetletud töödeldud toodete kujul eksporditavate toodete eksporditoetused ei või olla suuremad kui eksporditoetused samadele toodetele, mida eksporditakse töötlemata kujul.

Artikkel 33 Eksporditoetuse kindlaksmääramine

1. Kogused, mida võib eksporditoetusega eksportiga, määratakse meetodiga, mis:

a) on kõige sobivam toote omaduste ja asjaomase turusituatsiooni seisukohalt ning mis võimaldab olemasolevate vahendite kõige tulemuslikumat kasutamist, võttes arvesse ühenduse ekspordi tõhusust ja korraldust, põhjustamata sealjuures asjaomaste käitlejate diskrimineerimist, eelkõige suurte ja väikeste käitlejate vahel;

b) on käitlejate jaoks halduslikult kõige vähem koormav, võttes arvesse haldusnõudeid.

2. Eksporditoetused on kogu ühenduses ühesuurused. Need võivad erineda vastavalt sihtkohale, kui olukord maailmaturul või konkreetsed nõuded teatavatel turgudel seda tingivad.

Eksporditoetused määratakse kindlaks artikli 39 lõikes 2 osutatud korras.

Toetusi võidakse kindlaks määrata:

a) korrapäraste ajavahemike järel;

b) pakkumismenetluse kaudu toodetele, mille puhul selline kord on varem ette nähtud.

Vajaduse korral võib komisjon korrapäraste ajavahemike järel kindlaksmääratud toetusi liikmesriigi taotlusel või omal algatusel muuta.

3. Artikli 32 lõigetes 1 ja 2 nimetatud ja edasise töötlemiseta eksporditavate toodete puhul antakse eksporditoetust üksnes taotluse ja asjakohase ekspordilitsentsi esitamisel.

Artikli 32 lõigetes 1 ja 2 nimetatud edasise töötlemiseta eksporditavate toodete ekspordi suhtes kohaldatakse toetust, mis kehtis litsentsi taotlemise päeval, ja diferentseeritud toetuse korral toetust, mis kehtib samal päeval:

a) litsentsil osutatud sihtkoha puhul

või

b) vajaduse korral tegeliku sihtkoha puhul, kui see erineb litsentsil näidatud sihtkohast; sel juhul ei tohi kohaldatav summa ületada litsentsil näidatud sihtkoha suhtes kehtivat summat.

4. Käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 reguleerimisala võib laiendada ka kõnealustele toodetele, mida eksporditakse VII lisas loetletud töödeldud toodete kujul, kooskõlas nõukogu määruse nr 3448/93[13] artikli 16 lõikes 2 nimetatud korraga. Üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu nimetatud korras.

Artikkel 34 Ekspordipiirangud

Asutamislepingu artikli 300 kohaselt sõlmitud lepingutest tulenevate koguseliste kohustuste järgimine tagatakse võrdlusperioodiks väljaantud ekspordilitsentside alusel, mida kohaldatakse asjaomaste toodete suhtes.

Artikkel 35 Ekspordikitsendused

1. Kui ühe või mitme artikli 1 lõikes 1 loetletud toote noteeringud või hinnad maailmaturul ulatuvad tasemeni, mis häirib või ähvardab häirida ühenduse turu varustatust, ja kui kõnealune olukord tõenäoliselt jätkub või halveneb, võib äärmise vajaduse korral võtta asjakohaseid meetmeid.

2. Käesoleva artikli alusel võetud meetmete kohaldamisel võetakse arvesse kohustusi, mis tulenevad asutamislepingu artikli 300 lõike 2 kohaselt sõlmitud lepingutest.

IV JAOTISÜ ld- ja lõppsätted

1. PEATÜKK ÜLDSÄTTED

Artikkel 36 Riigiabi

Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse artikli 1 lõikes 1 loetletud toodete tootmise ja nendega kauplemise suhtes asutamislepingu artikleid 87, 88 ja 89.

Artikkel 37 Häireklausel

Juhul kui ühenduse turul nenditakse märkimisväärset hindade tõusu või langust ning:

- võetud on kõik käesoleva määruse muudes artiklites esitatud meetmed,

- olukord tõenäoliselt jätkuvalt häirib või võib jätkuvalt häirida turgu,

võib võtta täiendavaid vajalikke meetmeid.

Artikkel 38 Teabevahetus

Liikmesriigid ja komisjon annavad üksteisele käesoleva määruse rakendamiseks ning artikli 1 lõikes 1 nimetatud toodete kohta kehtivate rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks vajalikku teavet.

Artikkel 39 Suhkruturu korralduskomitee

1. Komisjoni abistab suhkruturu korralduskomitee, edaspidi „komitee“.

2. Kui viidatakse käesolevale artiklile, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7.

Artikli 4 lõikes 3 sätestatud tähtajaks kehtestatakse üks kuu.

3. Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 40 Rakenduseeskirjad

1. Artikli 39 lõikes 2 osutatud korras võetakse vastu käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud üksikasjalikud eeskirjad. Need hõlmavad eriti:

a) üksikasjalikke eeskirju artiklite 3–6 kohaldamiseks, eelkõige eeskirju, mis käsitlevad hindade suurendamist ja vähendamist, mida kohaldatakse artikli 3 lõikes 3 nimetatud võrdlushinnast ja artikli 5 lõikes 3 nimetatud miinimumhinnast kõrvalekaldumisel;

b) üksikasjalikke eeskirju artiklite 7–10 kohaldamiseks;

c) üksikasjalikke eeskirju artiklite 13, 14 ja 15 kohaldamiseks, eriti tootmistoetuste saamise tingimusi, toetussummasid ja abikõlblikke koguseid;

d) üksikasjalikke eeskirju, mis käsitlevad artiklites 8, 15 ja 16 osutatud summade kehtestamist ja nendest teatamist;

e) üksikasjalikke eeskirju artiklite 26, 27 ja 28 kohaldamiseks. Kõnealused eeskirjad võivad hõlmata eriti järgmist:

i) artikli 26 lõikes 2 ja 3 nimetatud peatamist, mis võidakse määrata kindlaks pakkumismenetluse abil;

ii) nende toodete täpset kindlaksmääramist, mille suhtes võib vastavalt artiklile 27 kehtestada täiendava imporditollimaksu;

iii) iga-aastasi kvoote vastavalt artikli 28 lõikele 1, mis on vajaduse korral sobivalt järgustatud läbi kogu aasta, ja kasutatavat haldamismeetodit, mis vajaduse korral sisaldab:

- toote laadi, lähteriiki ja päritolu kinnitavaid tagatisi;

- esimeses taandes nimetatud tagatiste tõendamiseks kasutatava dokumendi tunnustamist;

- impordilitsentside väljaandmise tingimusi ja kehtivusaega;

f) üksikasjalikke eeskirju artikli 38 kohaldamiseks;

g) üksikasjalikke eeskirju III jaotise 3. peatüki sätete kohaldamiseks. Kõnealused eeskirjad võivad hõlmata eriti järgmist:

i) üksikasjalikke eeskirju eksporditavate koguste ümberjaotamise kohta, mida ei ole eraldatud või kasutatud;

ii) artiklis 35 nimetatud asjaomaseid meetmeid.

2. Lisaks võib artikli 39 lõikes 2 osutatud korras ette näha järgmist:

a) kriteeriume, mida kohaldavad suhkruettevõtjad, kui nad jaotavad suhkrupeedimüüjate vahel suhkrupeedi koguseid, mille kohta sõlmitakse artikli 6 lõikes 4 viidatud külvieelsed tarnelepingud;

b) I ja II lisa muudatusi;

c) üksikasjalikke eeskirju artiklite 16–19 kohaldamiseks, eriti:

i) tunnustatud käitlejate esitatavat lisateavet;

ii) kriteeriume sanktsioonide ning käitlejate tunnustamise peatamise ja lõpetamise kohta;

iii) artiklis 18 ettenähtud eraladustamiseks abi andmist ja abisummade suurust;

iv) artikli 19 lõikes 1 nimetatud kõrvaldatud kvoodikohase suhkru protsenti;

v) miinimumhinna maksmistingimusi, juhul kui kõrvaldatud suhkrut müüakse ühenduse turul artikli 19 lõike 4 kohaselt;

d) eeskirju artikli 23 lõikes 1 sätestatud erandi kohaldamiseks;

e) üksikasjalikke eeskirju artiklite 29 ja 30 kohaldamiseks ning eriti rahvusvaheliste kokkulepete täitmiseks:

i) artikli 2 lõikes 11 esitatud määratluse muudatusi;

ii) VI lisa muudatusi.

f) üksikasjalikke eeskirju artikli 37 kohaldamiseks.

[Artikkel 41 Määruse (EÜ) nr ..../2005 muutmine

Määruse (EÜ) nr .…/2005 artikli 24 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Ühendus rahastab II ja III jaotises sätestatud meetmeid järgmiste iga-aastaste maksimumsummade piires:

(miljonit eurot) | Turustusaasta 2007 | Alates turustusaastast 2008 |

Prantsusmaa ülemeredepartemangud: | 126,6 | 143,9 |

Assoorid ja Madeira: | 77,9 | 78,2 |

Kanaari saared: | 127,3 | 127,3“][14] |

Artikkel 42 Erimeetmed

Eriolukorras vajalikke ja põhjendatud meetmeid võetakse praktiliste eriprobleemide lahendamiseks artikli 39 lõikes 2 osutatud korras.

Sellised meetmed võivad käesoleva määruse sätetest kõrvale kalduda, kuid üksnes sellises ulatuses ja sellise aja jooksul, mis on hädavajalik.

Artikkel 43 Finantssätted

Käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmisest tulenevate liikmesriikide kulutuste suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 1258/1999 ja selle rakendussätteid.

2. peatükkÜlemineku- ja lõppsätted

Artikkel 44 Üleminekumeetmed

Artikli 39 lõikes 2 osutatud korras võib võtta üleminekumeetmeid, et hõlbustada üleminekut määrusega (EÜ) nr 1260/2001 ettenähtud eeskirjadelt käesoleva määrusega kehtestatud eeskirjadele.

Artikkel 45 Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 1260/2001 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 46 Jõustumine

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates turustusaastast 2006/2007. II jaotist kohaldatakse kuni turustusaasta 2014/2015 lõpuni.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

LISA I STANDARDKVALITEET

I punkt Suhkrupeedi standardkvaliteet

Standardkvaliteediga suhkrupeet on:

a) veatu ja standardse turustuskvaliteediga;

b) vastuvõtupunktis suhkrusisaldusega 16%.

II punkt Valge suhkru standardkvaliteet

1. Standardkvaliteediga valgel suhkrul on järgmised omadused:

a) veatu, ehtne ja standardne turustuskvaliteet; kuiv, ühtlastes kristallides, vabalt voolav,

b) minimaalne polarisatsioon 99,7°,

c) maksimaalne niiskusesisaldus 0,06%

d) maksimaalne invertsuhkru sisaldus 0,04%

e) alapunkti 2 kohaselt määratud punktide üldarv ei ole suurem kui 22 ega ületa:

- 15 punkti tuhasuse määramise puhul,

- 9 punkti värvitüübi määramise puhul, mis on määratud Brunswicki Põllumajandustehnoloogia Instituudi meetodiga (edaspidi „Brunswicki meetod“),

- 6 punkti lahuse värvitooni määramise puhul vastavalt International Commission for Uniform Methods of Sugar Analysis meetodile (edaspidi „ICUMSA meetod“).

2. Ühele punktile vastab:

a) 0,0018%ne tuhasus, mis on määratud ICUMSA meetodil 28° Brixi juures,

b) 0,5 värvitüübiühikut, mis on määratud Brunswicki meetodil,

c) 7,5 lahuse värvitooni ühikut, mis on määratud ICUMSA meetodiga.

3. Alapunktis 1 osutatud faktorite määramise meetodid on samad, mida kasutatakse kõnealuste faktorite määramiseks sekkumismeetmete raames.

III punkt Toorsuhkru standardkvaliteet

1. Standardkvaliteediga toorsuhkur on suhkur, mille saagis on 92%.

2. Toorpeedisuhkru saagise arvutamiseks lahutatakse kõnealuse suhkru polarisatsiooniastmest:

a) tuhasuse protsent, mis on korrutatud neljaga,

b) invertsuhkru protsent, mis on korrutatud kahega,

c) arv 1.

3. Toor-roosuhkru saagise arvutamiseks lahutatakse kõnealuse suhkru kahekordsest polarisatsiooniastmest arv 100.

LISA II SUHKRUPEEDI OSTUTINGIMUSED

I punkt

Käesolevas lisas tähendab mõiste „lepinguosalised“:

a) suhkrutootjaid, edaspidi „tootjad“,

b) suhkrupeedimüüjaid, edaspidi „müüjad“.

II punkt

1. Tarnelepingud sõlmitakse kindlaksmääratud kvoodikohase suhkrupeedi koguste kohta kirjalikult.

2. Tarnelepingutes täpsustatakse, kas ja millistel tingimustel võib suhkrupeedi lisakogust tarnida.

III punkt

1. Tarnelepingutes märgitakse käesoleva määruse artikli 6 lõike 3 esimeses ja vajaduse korral teises taandes osutatud peedikoguste ostuhinnad. Artikli 6 lõike 3 esimeses taandes nimetatud koguste puhul ei tohi need hinnad olla madalamad kui käesoleva määruse artikli 5 lõikes 1 nimetatud kvoodikohase suhkrupeedi miinimumhind.

2. Tarnelepingutes sätestatakse suhkrupeedile ettenähtud suhkrusisaldus. Lepingud hõlmavad erinevaid suhkrusisaldusi näitavaid ümberarvestusskaalasid ning koefitsiente, mida kasutatakse tarnitud suhkrupeedikoguste ümberarvestamiseks tarnelepingus osutatud suhkrusisalduste vastavate koguste puhul.

See skaala põhineb erinevatel suhkrusisaldustel ja vastaval saagisel.

3. Kui müüja on sõlminud tootjaga käesoleva määruse artikli 6 lõike 3 esimeses taandes nimetatud suhkrupeedi tarnelepingu, käsitatakse kõiki selle müüja tarneid, mis on ümber arvestatud kooskõlas käesoleva punkti alapunktiga 2, artikli 6 lõike 3 esimese taande alla kuuluvatena, kui need ei ületa lepingus kindlaksmääratud suhkrupeedikogust.

4. Kui tootjad toodavad põhikvoodist väiksema koguse suhkrut sellest suhkrupeedist, mille kohta nad on sõlminud külvieelsed tarnelepingud vastavalt artikli 6 lõike 3 esimesele taandele, jaotavad nad suhkrupeedikoguse, mis vastab tema põhikvoodi ulatuses mis tahes lisatoodangule, müüjate vahel, kellega nad on sõlminud külvieelsed tarnelepingud artikli 6 lõike 3 esimeses taandes määratletud tähenduses.

Majandusharusisesed kokkulepped võivad käesolevast sättest kõrvale kalduda.

IV punkt

1. Tarnelepingutes sätestatakse suhkrupeeditarnete järgustamine ja tavapärane kestus.

2. Alapunktis 1 nimetatud sätted on eelmisel turustusaastal kohaldatud sätted, võttes arvesse tegelikku toodangutaset; majandusharusisesed kokkulepped võivad kõnealustest sätetest kõrvale kalduda.

V punkt

1. Tarnelepingutes sätestatakse suhkrupeedi kogumispunktid.

2. Kui müüjad ja tootjad on eelnevaks turustusaastaks tarnelepingu juba sõlminud, jäävad kasutusele kogumispunktid, milles müüja ja tootja on kõnealusel turustusaastal toimuvate tarnete suhtes kokku leppinud. Majandusharusisesed kokkulepped võivad käesolevast sättest kõrvale kalduda.

3. Tarnelepingutes sätestatakse, et laadimiskulud ja kogumispunktidest äraviimise veokulud katab tootja vastavalt erikokkulepetele, mis tuginevad enne eelmist suhkru turustusaastat kehtinud kohalikele eeskirjadele või tavadele.

4. Taanis, Kreekas, Hispaanias, Iirimaal, Portugalis, Soomes ja Ühendkuningriigis, kus suhkrupeeti tarnitakse tingimuse ”vabastatud tehase väravas” alusel, kehtestatakse tarnelepinguga tootjatele kohustus aidata kaasa laadimis- ja veokulude katmisele ja sätestatakse vastav protsendimäär või summa.

VI punkt

1. Tarnelepingutes sätestatakse suhkrupeedi vastuvõtupunktid.

2. Kui müüjad ja tootjad on eelmiseks turustusaastaks tarnelepingu juba sõlminud, jäävad kasutusele vastuvõtupunktid, milles müüja ja tootja on kõnealusel turustusaastal toimuvate tarnete suhtes kokku leppinud. Majandusharusisesed kokkulepped võivad käesolevast sättest kõrvale kalduda.

VII punkt

1. Tarnelepingutes sätestatakse suhkrusisalduse määramine polarimeetri näidu abil. Vastuvõtmisel võetakse suhkrupeedist proov.

2. Majandusharusisestes kokkulepetes võidakse sätestada, et proovid võetakse muul etapil.

Sellisel juhul sätestatakse tarnelepingus parandus suhkrusisalduse languse kompenseerimiseks suhkrupeedi vastuvõtu ja proovivõtmise vahel.

VIII punkt

Tarnelepingutes sätestatakse, et brutomass, pakendikaal ja suhkrusisaldus määratakse kindlaks vastavalt ühele järgnevatest toimingutest:

a) tootja ja suhkrupeeditootjate kutseorganisatsiooni poolt ühiselt, kui nii on sätestatud majandusharusiseses kokkuleppes;

b) tootja poolt suhkrupeedikasvatajate kutseorganisatsiooni järelevalve all;

c) tootja poolt asjaomase liikmesriigi poolt tunnustatud eksperdi järelevalve all tingimusel, et müüja katab selle kulud.

IX punkt

1. Tarnelepingu kohaselt peab tootja täitma kogu tarnitava suhkrupeedikoguse suhtes üht või mitut järgmistest kohustustest:

a) tagastama müüjale tarnitud suhkrupeedikogusele vastavad värsked pressimisjäägid tasuta otse tehasest;

b) tagastama müüjale tasuta otse tehasest osa pressimisjääke kuivatatult või kuivatatud melassina;

c) tagastama müüjale otse tehasest suhkrupeedi pressimisjäägid kuivatatult; sellisel juhul võib tootja nõuda müüjalt kuivatamiskulude tasumist;

d) maksma müüjale kompensatsiooni, arvestades kõnealuste pressimisjääkide müügivõimalusi.

Kui osa kogu tarnitavast suhkrupeedikogusest käideldakse teisiti, kehtestatakse tarnelepinguga rohkem kui üks esimese alapunktiga ette nähtud kohustusest.

2. Majandusharusisestes kokkulepetes võidakse sätestada, et suhkrupeedi pressimisjäägid tarnitakse muul etapil, kui on osutatud alapunkti 1 alapunktides a, b ja c.

X punkt

1. Tarnelepingutes määratakse kindlaks ettemaksete ja suhkrupeedi ostuhinna tasumise tähtajad.

2. Alapunktis 1 osutatud tähtajad on samad, mis kehtisid eelmisel turustusaastal. Majandusharusisesed kokkulepped võivad käesolevast sättest kõrvale kalduda.

XI punkt

Kui tarnelepingutes sätestatakse eeskirjad küsimuste kohta, mida käsitletakse käesolevas lisas, või kui lepingud sisaldavad muid küsimusi reguleerivaid sätteid, ei tohi lepingute sätted ja nende mõju sattuda vastuollu käesoleva lisaga.

XII punkt

1. Punkti I alapunkti 3 alapunktis b kirjeldatud majandusharusisesed kokkulepped sisaldavad vahekohtuklausleid.

2. Kui majandusharusisestes kokkulepetes ühenduse piirkondlikul või kohalikul tasandil sätestatakse eeskirjad, mis käsitlevad käesolevas määruses käsitletud küsimusi või sisaldavad muid küsimusi käsitlevaid sätteid, ei tohi nende eeskirjade sätted ja toime sattuda vastuollu käesoleva lisaga.

3. Alapunktis 2 osutatud lepingutes sätestatakse eelkõige:

a) eeskirjad, mis käsitlevad müüjatele sellise suhkrupeedikoguse tarnimist, mida tootja otsustab enne külvi osta suhkrutootmiseks kvoodi piires;

b) punkti III alapunktis 4 osutatud jaotamist käsitlevad eeskirjad;

c) punkti III alapunktis 2 osutatud ümberarvestamisskaala;

d) eeskirjad, mis käsitlevad toodetavate suhkrupeedisortide seemnete valikut ja tarnimist;

e) tarnitava suhkrupeedi minimaalne suhkrusisaldus;

f) tootja ja müüjate esindajate vahelise konsultatsiooni tingimused, enne kui on kindlaks määratud suhkrupeedi tarnete alguskuupäev;

g) lisatasude maksmine müüjatele ennetähtaegse või hilinenud tarne eest;

h) üksikasjad, mis käsitlevad:

i) punkti IX alapunkti 1 alapunktis b osutatud suhkrupeedi pressimisjääkide kogust,

ii) punkti IX alapunkti 1 alapunktis c osutatud kulusid,

iii) punkti IX alapunkti 1 alapunktis d osutatud hüvitist;

i) pressimisjääkide äravedu müüja poolt;

j) ilma et see piiraks artikli 5 lõike 1 kohaldamist, eeskirjad, mis käsitlevad suhkru sekkumishinna ja tegeliku müügihinna vahe jaotamist tootja ja müüjate vahel.

XIII punkt

Kui ei ole sõlmitud majandusharusisest kokkulepet selle kohta, kuidas tuleks jaotada müüjate vahel kvoodi piires suhkru tootmiseks ettenähtud suhkrupeedi kogused, mida suhkrutootja soovib enne külvi osta, võib asjaomane liikmesriik sätestada kõnealuse jaotamise eeskirjad.

Kõnealuste eeskirjadega võib suhkrupeedi müüjatele, kes tavapäraselt tarnivad ühistutele, anda tarneõigused, mida neil ei oleks kõnealustesse ühistutesse kuulumise korral.

LISA III SISERIIKLIKUD JA PIIRKONDLIKUD KVOODID

Liikmesriik või piirkond (1) | SUHKUR (2) | ISOGLÜKOOS (3) | INULIINISIIRUP (4) |

Belgia | 819 812 | 71 592 | 215 247 |

Tšehhi Vabariik | 454 862 | – | – |

Taani | 420 746 | – | – |

Saksamaa | 3 416 896 | 35 389 | – |

Kreeka | 317 502 | 12 893 | – |

Hispaania | 996 961 | 82 579 | – |

Prantsusmaa (emamaa) | 3 288 747 | 19 846 | 24 521 |

Prantsusmaa ülemeredepartemangud | 480 245 | – | – |

Iirimaa | 199 260 | – | – |

Itaalia | 1 557 443 | 20 302 | – |

Läti | 66 505 | – | – |

Leedu | 103 010 | – |

Ungari | 401 684 | 137 627 | – |

Madalmaad | 864 560 | 9 099 | 80 950 |

Austria | 387 326 | – | – |

Poola | 1 671 926 | 26 781 | – |

Portugal (mandriosa) | 69 718 | 9 917 | – |

Assooride autonoomne piirkond | 9 953 | – | – |

Slovakkia | 207 432 | 42 547 | – |

Sloveenia | 52 973 | – | – |

Soome | 146 087 | 11 872 | – |

Rootsi | 368 262 | – | – |

Ühendkuningriik | 1 138 627 | 27 237 | – |

KOKKU | 17 440 537 | 507 680 | 320 718 |

LISA IV SUHKRU LISAKVOODID

Liikmesriik | Lisakvoot |

Belgia | 62 489 |

Tšehhi Vabariik | 20 070 |

Taani | 31 720 |

Saksamaa | 238 560 |

Prantsusmaa (emamaa) | 351 695 |

Leedu | 8 985 |

Madalmaad | 66 875 |

Austria | 18 486 |

Poola | 100 551 |

Rootsi | 17 722 |

Ühendkuningriik | 82 847 |

KOKKU | 1 000 000 |

LISA V SUHKRU- VÕI ISOGLÜKOOSIKVOOTIDE ÜLEKANDMISE ÜKSIKASJALIKUD EESKIRJAD

I punkt

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) ettevõtjate ühinemine – kahe või enama ettevõtte ühendamine üheks ettevõtteks;

b) ettevõtja üleminek – kvoote omava ettevõtte varade omandi üleandmine või üleminek ühele või mitmele ettevõtjale;

c) vabriku üleminek – ühele või mitmele ettevõtjale sellise tehnilise üksuse omandiõiguse üleandmine, milles on kõnealuse toote valmistamiseks vajalik sisseseade, ja mille tulemuseks on üleantava ettevõtja tootmise osaline või täielik üleminek;

d) vabriku rentimine – sellise tehnilise üksuse rendileping, mille juurde kuulub suhkrutootmiseks vajalik sisseseade, kusjuures rendileping sõlmitakse vabriku tegevust arvestades vähemalt kolmeks järjestikuseks turustusaastaks ettevõtjaga, kes asub kõnealuse vabrikuga samas liikmesriigis, kui vabriku rendile võtnud ettevõtjat võib pärast rendisuhte tekkimist kogu toodangu alusel käsitada ühe suhkrutootmisettevõtjana, kusjuures lepinguosalised kohustuvad lepingut enne kolmanda turustusaasta lõppu mitte lõpetama.

II punkt

1. Suhkrutootmisettevõtete ühinemise või üleandmise või suhkruvabrikute üleandmise korral kohandatakse kvoote järgmiselt, ilma et see piiraks alapunkti 2 kohaldamist:

a) suhkrutootmistettevõtete ühinemise korral eraldab liikmesriik ühinemise tulemusel tekkinud ettevõtjale kvoodi, mis on võrdne enne ühinemist asjaomastele suhkrutootmisettevõtjate eraldatud kvootide summaga;

b) suhkrutootmisettevõtja ülemineku korral määrab liikmesriik üleantava ettevõtja kvoodi suhkru tootmiseks omandavale ettevõtjale või kui omandavaid ettevõtjaid on mitu, määratakse kvoodid võrdeliselt üleantava ettevõtja suhkrutoodangu mahuga;

c) suhkruvabriku ülemineku korral vähendab liikmesriik selle ettevõtja kvooti, kes vabriku omandi üle annab, ja suurendab kõnealuse vabriku ostnud suhkrutootmisettevõtja või ettevõtjate kvooti, lisades mahaarvatud koguse võrdeliselt üleantud vabriku tootmismahuga.

2. Kui osa suhkrupeedi või suhkruroo kasvatajaid, keda otseselt mõjutab mõni alapunktis 1 osutatud toiming, avaldab selgelt soovi tarnida oma suhkrupeeti või -roogu suhkrutootmisettevõtjatele, kes ei osale kõnealustes toimingutes, võib liikmesriik määrata kvoodi ettevõtjale, kellele tootjad kavatsevad oma suhkrupeedi või -roo tarnida, vastavalt ettevõtja poolt üleantava ettevõtja tootmismahule.

3. Kui muudel kui alapunktis 1 osutatud asjaoludel lõpetatakse:

a) suhkrutootmisettevõtja tegevus,

b) suhkrutootmisettevõtja ühe või mitme vabriku tegevus,

võib liikmesriik määrata kõnealuse tegevuse lõpetamisega seotud kvoodid ühele või mitmele suhkrutootmisettevõtjale.

Kui osa tootjaid avaldab selgelt soovi tarnida oma suhkrupeeti või -roogu asjaomasele suhkrutootmisettevõtjale, võib liikmesriik (ka eelmise lõigu alapunktis b osutatud juhul) määrata kõnealusele suhkrupeedi või -roo kogusele vastava osa kvoote ettevõtjale, kellele tootjad kavatsevad need tooted tarnida.

4. Artikli 6 lõikes 6 osutatud erandi puhul võib kõnealune liikmesriik nõuda, et asjaomased suhkrupeedi kasvatajad ja suhkrutootjad lisaksid oma majandusharusisestesse kokkulepetesse eritingimused, et kõnealune liikmesriik saaks kohaldada käesoleva punkti alapunkte 2 ja 3.

5. Suhkrutootmisettevõtja vabriku rentimise korral võib liikmesriik vähendada rendile andva ettevõtte kvoote ning määrata kvoodist mahaarvatud osa ettevõtjale, kes võtab vabriku rendile suhkru tootmise eesmärgil.

Kui rendisuhe lõpetatakse I punkti alapunktis d osutatud kolme turustusaasta jooksul, tühistab liikmesriik tagasiulatuvalt vastavalt käesoleva alapunkti esimesele lõigule kehtestatud kvootide kohandamise alates rendisuhte jõustumise kuupäevast. Kui rendisuhe lõpeb vääramatu jõu tõttu, ei ole liikmesriik kohustatud kohandamist tühistama.

6. Kui suhkrutootmisettevõtja ei suuda enam tagada ühenduse eeskirjadega ettenähtud kohustuste täitmist asjaomaste suhkrupeedi või suhkruroo tootjate suhtes ning kui selle olukorra on kindlaks teinud kõnealuse liikmesriigi asjaomased asutused, võib liikmesriik määrata osa asjaomastest kvootidest üheks või mitmeks turustusaastaks ühele või mitmele suhkrutootmisettevõtjale võrdeliselt üleantava ettevõtja tootmismahuga.

7. Kui liikmesriik on andnud suhkrutootmisettevõtjale hinna- ja turustustagatisi seoses suhkrupeedi töötlemisega etüülalkoholiks, võib liikmesriik kokkuleppel kõnealuse ettevõtja ja asjaomaste suhkrupeedikasvatajatega määrata kõik suhkrutootmiskvoodid või osa neist üheks või mitmeks turustusaastaks ühele või mitmele teisele ettevõtjale.

III punkt

Isoglükoositootmisettevõtjate ühinemise või ülemineku või isoglükoositootmisvabriku üleandmise korral võib liikmesriik määrata asjaomased kvoodid isoglükoosi tootmiseks ühele või mitmele ettevõtjale, sõltumata sellest, kas neil on tootmiskvoot.

IV punkt

Vastavalt II ja III punktile võetud meetmed võib jõustada ainult juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

a) kõigi asjaomaste isikute huvisid on arvesse võetud;

b) asjaomase liikmesriigi arvates parandavad need tõenäoliselt suhkrupeedi, suhkruroo ja suhkru tootmissektori struktuuri;

c) need on seotud ettevõtjatega, kes asuvad samal territooriumil, millele on määratud kvoot III lisas.

V punkt

Kui ühinemine või üleminek toimub 1. oktoobri ja sellele järgneva aasta 30. aprilli vahel, jõustuvad II ja III punktis nimetatud meetmed jooksval turustusaastal.

Kui ühinemine või üleminek toimub 1. mai ja sama aasta 30. septembri vahel, jõustuvad II ja III punktis nimetatud meetmed järgmisel turustusaastal.

VI punkt

Kui kohaldatakse artikli 10 lõiget 3, määravad liikmesriigid kohandatud kvoodid hiljemalt veebruari lõpuks, et neid kohaldada järgmisel turustusaastal.

VII punkt

Kui kohaldatakse II ja III punkti, teavitavad liikmesriigid komisjoni kohandatud kvootidest hiljemalt 15 päeva jooksul pärast V punktis nimetatud ajavahemike lõppu.

LISA VI ARTIKLI 2 LÕIKES 11 NIMETATUD RIIGID

Barbados

Belize

Côte d’Ivoire

Kongo

Fidži

Guyana

India

Jamaica

Keenia

Madagaskar

Malawi

Mauritius

Mosambiik

Saint Kitts ja Nevis – Anguilla

Suriname

Svaasimaa

Tansaania

Trinidad ja Tobago

Uganda

Sambia

Zimbabwe

VII LISA TÖÖDELDUD TOOTED

CN-kood | Kirjeldus |

ex 0403 | Petipiim, kalgendatud piim ja koor, jogurt, keefir ja muu fermenteeritud või hapendatud piim ja koor, kontsentreeritud või kontsentreerimata, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma, lõhna- või maitselisandiga või mitte, puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga või ilma: |

0403 10 | - jogurt |

0403 10 51 kuni 0403 10 99 | lõhna- või maitselisandiga või puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga |

0403 90 | - muu |

0403 10 51 kuni 0403 10 99 | - - lõhna- või maitselisandiga või puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga |

ex 0710 | - köögiviljad (toored, eelnevalt aurutatud või keedetud), külmutatud: |

0710 40 00 | - suhkrumais |

ex 0711 | - köögiviljad, lühikeseks ajaks konserveeritud (nt gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlivees või muudes konserveerivates lahustes), ei kõlba kohe tarvitamiseks: |

0711 90 | - muud köögiviljad; köögiviljasegud: |

- - köögiviljad; |

0711 90 30 | - suhkrumais |

1702 50 00 | Keemiliselt puhas fruktoos |

ex 1704 | Suhkrukondiitritooted (sh valge šokolaad), mis ei sisalda kakaod, v.a alamrubriiki nr 1704 90 10 kuuluv lagritsaekstrakt |

1806 | Šokolaad ja muud kakaod sisaldavad toiduained |

ex 1901 | Linnaseekstrakt; püüli- ja lihtjahust, tärklisest või linnaseekstraktist valmistatud toiduained, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 40% massist, arvestatuna täiesti rasvavaba kakao kohta ning mida pole mujal nimetatud; rubriikide 0401–0404 alla kuuluvatest toodetest valmistatud mujal nimetamata toiduained, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 5% massist, arvestatuna täiesti rasvavaba kakao kohta; |

1901 10 00 | - imikutoidud, jaemüügiks pakendatud |

1901 20 00 | - segud ja taignad rubriiki 1905 kuuluvate pagaritoodete valmistamiseks |

1901 90 | - muu: |

- - muu: |

1901 90 99 | - - - muu |

ex 1902 | Makarontooted, keedetud, küpsetatud või muul viisil toiduks valmistatud või mitte, täidisega (näiteks liha või muu täidisega) või täidiseta: spageti, makaronid, sarvekesed, lasagne, gnocchi, raviooli, canneloni, nuudlid, klimbid, pelmeenid jms; kuskuss, valmistoiduna või mitte: |

1902 20 | täidisega makarontooted, keetmata ja muul viisil valmistamata või mitte: |

- - muu |

1902 20 91 | - - - keedetud |

1902 20 99 | - - - muu |

1902 30 | - muud makaronitooted |

1902 40 | - kuskuss: |

1902 40 90 | - - muu |

CN-kood | Kirjeldus |

1904 | Teravilja või teraviljasaaduste paisutamise või röstimise teel valmistatud toiduained (nt maisihelbed); eelnevalt kuumtöödeldud või muul viisil töödeldud teravili (v.a teramais) teradena, helvestena või muul kujul (v.a püüli- ja lihtjahu), mujal nimetamata: |

ex 1905 | Leiva-, saia- ja valikpagaritooted, koogid, küpsised ja muud kondiitritooted, kakaosisaldusega või ilma, armulaualeib, tühjad ravimikapslid, oblaadid, riispaber jms tooted: |

1905 10 00 | - näkileib |

1905 20 | - piparkoogid jms |

1905 31 | - - magusad küpsised |

1905 32 | - - vahvlid ja lehtvahvlid |

1905 40 | - kuivikud, röstitud leiva- ja saiatooted jms röstitud tooted |

1905 90 | - muu: |

- - muu: |

1905 90 45 | - - - küpsised |

1905 90 55 | - - - pressitud või paisutatud tooted, maitseainetega või soolased |

1905 90 60 | - - - - magusainelisanditega |

1905 90 90 | - - - - muu |

ex 2001 | Köögiviljad, puuviljad, pähklid ja muud taimede söödavad osad, äädika või äädikhappega toiduks valmistatud või konserveeritud: |

2001 90 | - muu |

2001 90 30 | - - suhkrumais (Zea mays var. saccharata) |

2001 90 40 | - - jamss, maguskartul ja muud söödavad taimeosad, mis sisaldavad tärklist vähemalt 5 % massist |

ex 2004 | Muud köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutatud, v.a rubriigi 2006 tooted: |

2004 10 | - kartul: |

- - muu |

2004 10 91 | - - - jahu või helvestena |

2004 90 | - muud köögiviljad ja köögiviljasegud: |

2004 90 10 | - - suhkrumais (Zea mays var. saccharata) |

ex 2005 | Muud köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutamata, v.a rubriigis 2006 nimetatud tooted: |

2005 20 | - kartul: |

2005 20 10 | - - jahu või helvestena |

2005 80 00 | - suhkrumais (Zea mays var. saccharata) |

ex 2101 | Kohvi-, tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid ning nende ekstraktide, essentside, kontsentraatide ja kohvi, tee või mate alusel valmistatud tooted; röstitud sigur jm röstitud kohviasendajad, ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid nendest: |

- kohviekstraktid, -essentsid ja –kontsentraadid, tooted kohvist ning selle ekstraktidest, essentsidest ja kontsentraatidest: |

- - tooted, mis põhinevad neil ekstraktidel, essentsidel ja kontsentraatidel või kohvil: |

2101 12 98 | - - - muu: |

CN-kood | Kirjeldus |

- Tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, tooted teest või matest või nende ekstraktidest, essentsidest ja kontsentraatidest: |

- - valmistised |

2101 20 98 | - - - muu |

- röstitud sigur jm röstitud kohviasendajad, nende ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid: |

- - röstitud sigur jm röstitud kohviasendajad: |

2101 30 19 | - - - muu |

- - ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid röstitud sigurist ja muudest röstitud kohviasendajatest: |

2101 30 99 | - - - muu |

2105 00 | Jäätis, kakaosisaldusega või ilma: |

ex 2106 | Mujal nimetamata toiduained: |

2106 90 | - muu: |

2106 90 10 | - - fondüüjuustud |

- - muu: |

2106 90 92 | - - - - - mis ei sisalda piimarasvu, sahharoosi, isoglükoosi, glükoosi või tärklist või sisaldavad massist vähem kui 1,5% piimarasvu, 5% sahharoosi või isoglükoosi, 5% glükoosi või tärklist |

2106 90 98 | - - - - - muu |

2202 | Vesi, sh mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru- vm magusaine- või maitse- või lõhnaainelisandiga, jm karastusjoogid, v.a rubriigi 2009 puu- ja köögiviljamahlad |

2205 | Vermut jm taimede või muude aromaatsete ainetega maitsestatud vein värsketest viinamarjadest |

ex 2208 | Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega vähem kui 80 mahu%; kanged piiritusjoogid, liköörid ja muud alkohoolsed joogid: |

2208 20 | - kanged piiritusjoogid, valmistatud destilleerimise teel viinamarjaveinist või viinamarjade pressimisjääkidest: |

2208 50 91 to 2208 50 99 | Genever |

2208 70 | Liköörid ja kordialid: |

2208 90 41 to 2208 90 78 | - muud piiritused ja alkohoolsed joogid: |

2905 43 00 | Mannitool |

2905 44 | D-glütsitool (sorbitool) |

ex 3302 | Lõhnaainete segud ja ühe või mitme sellise aine segud (sh alkoholilahused), kasutamiseks toorainena tööstuses; muud lõhnaainetel põhinevad preparaadid, mis on kasutatavad jookide valmistamiseks: |

3302 10 | - kasutatavad toiduainetetööstuses ja jookide tootmiseks: |

- - kasutatavad jookide tootmiseks: |

- - - preparaadid, mis sisaldavad kõiki jooki iseloomustavaid maitseaineid: |

- - - - - muu (tegeliku alkoholisisaldusega üle 0,5 mahu%) |

3302 10 29 | Muu |

ex grupp 38 | Mitmesugused keemiatooted: |

3824 60 | Sorbitool (v.a alamrubriiki 2905 44 kuuluv) |

2005/0119 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1782/2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamiselepingut, eriti selle artikli 37 lõike 2 kolmandat lõiku,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust,

võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust

ning arvestades järgmist:

(1) Nõukogu määruses (EÜ) nr .…/2005 (suhkrureform) suhkrusektori turgude ühise korralduse kohta[15] on ette nähtud suhkruturu ühise korralduse ulatuslik reformimine. Kõnealuse määrusega kehtestatud meetmete hulka kuulub ühenduse suhkru institutsionaalse toetushinna märkimisväärne vähendamine kahes etapis.

(2) Suhkrusektori turutoetuse vähendamise tagajärjel tuleks kehtestada sissetulekutoetus suhkrupeedi kasvatajatele. See meede peaks endast kujutama suhkrupeedi ja siguri kasvatajatele makstavat toetust, mille üldine tase peaks välja kujunema paralleelselt turutoetuste järk-järgulise vähenemisega.

(3) Tootjate otsetoetuste lahutamine toodangust ja ühtse otsetoetuste kava kehtestamine on olulised elemendid ühise põllumajanduspoliitika reformimise protsessis, mille eesmärgiks on liikuda hinna- ja tootmistoetuste põhimõttest talupidajate sissetulekutoetuste põhimõtte suunas. Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1782/2003[16] kehtestati need elemendid rea põllumajandustoodete suhtes.

(4) Ühise põllumajanduspoliitika reformi põhieesmärkide saavutamiseks tuleb suhkrupeeditoetused lahutada toodangust ja lõimida ühtsesse otsemaksete kavasse.

(5) Seetõttu tuleb kohandada määruses (EÜ) nr 1782/2003 sätestatud otsetoetuskavade eeskirju.

(6) Uute liikmesriikide suhkrupeedi- ja sigurikasvatajad on ühinemisest alates saanud hinnatoetust 19. juuni 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1260/2001 (suhkrusektori turgude ühise korralduse kohta)[17] raames. Seetõttu ei tohiks suhkrutoetuste ega suhkru- ja sigurikomponentide suhtes ühtses otsemaksete kavas kohaldada artiklis 143a sätestatud juurdekasvukava.

(7) Individuaalse sissetulekutoetuse suurus tuleks arvutada suhkrut või inuliinisiirupit tootva ettevõtjaga kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikliga 19 sõlmitud tarnelepingu järgi A- ja B-suhkri või inuliinisiirupi tootmiseks kasutatava suhkrupeedi või siguri all olevate hektarite keskmise arvu põhjal ühe või mitme turustusaasta jooksul, mille määrab kindlaks liikmesriik.

(8) Toetuskava nõuetekohase kohaldamise ja eelarvekontrolli tagamiseks tuleks ette näha sätted sissetulekutoetuse kogusumma hoidmiseks riikidele ette nähtud vahemikes, mis on välja arvutatud võrdlusaasta põhjal.

(9) Liikmesriikidel, kes on otsustanud või otsustavad ühineda ühtse otsemaksete kavaga alles alates 2007. aasta 1. jaanuarist, tuleks võimaldada anda tootjatele tarnitud suhkrupeedi- või sigurikogustel põhinevat sissetulekutoetust suhkrupeedi või siguri all olevate hektarite arvu eest, mida kasutatakse inuliinsiirupi toomiseks 2006. aastal. Suhkrupeedi- ja sigurikomponentide arvutamisel ühtse otsemaksete kava raames peaks liikmesriikidel olema võimalus määrata kindlaks turustusaastad, mida võrdlusaastatena arvesse võetakse.

(10) Praegu kehtivalt korralt ühtsele otsemaksete kavale üleminekul tekkida võivate probleemide lahendamiseks tuleks komisjonile anda volitused vajalike üleminekueeskirjade vastuvõtmiseks määruse (EÜ) nr 1782/2003 praeguse artikli 155 muutmise teel.

(11) Artiklis 110p sätestatud suhkrutoetuste märgistamiseks otsetoetustena tuleks vastavalt parandada määruse (EÜ) nr 1782/2003 I lisa.

(12) Selleks et võtta arvesse suhkrutoetuste osas ette nähtud sissetulekutoetuse suurust, tuleks kohaldada määruse (EÜ) nr 1782/2003 II, VIII ja VIIIa lisas kehtestatud siseriiklikke ülemmäärasid.

(13) Seega tuleks määrust (EÜ) nr 1782/2003 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 1782/2003 muudetakse järgmiselt:

1) Artikli 37 lõikele 1 lisatakse järgmine lõik:

„Inuliinisiirupi toomiseks kasutatava suhkrupeedi ja siguri puhul arvutatakse võrdlussumma ja kohandatakse seda vastavalt VII lisa punktile K.“

2) Artikli 43 lõike 2 punkt a asendatakse järgmisega:

„a) VII lisas loetletud kartulitärklise-, kuivsööda-, seemne-, oliivisalu-, tubaka-, suhkrupeedi- ja siguritoetuste puhul nende hektarite arv, millelt saadud toodangu kohta on antud toetust, ning inuliinisiirupi tootmiseks kasutatava suhkrupeedi ja siguri puhul VII lisa punktides B, D, F, H, I ja K arvutatud toetuse suurus võrdlusperioodil;“

3) III jaotise 5. peatüki 1. jaole lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 63a Suhkrupeedi- ja siguritoetused

Seoses suhkrupeedi- ja siguritoetuste komponendi lülitamisega ühtsesse otsemaksete kavasse võivad liikmesriigid otsutada kohaldada artikli 63 lõikes 3 sätestatud erandit hiljemalt 1. märtsil 2006.”

4) Artikkel 71c asendatakse järgmisega:

„Artikkel 71cÜlemmäär

Uute liikmesriikide ülemmäärad on loetletud VIIIa lisas. Välja arvatud suhkru- ja sigurikomponentide puhul on ülemmäärad arvutatud artiklis 143a sätestatud juurdekasvukava arvestades ning neid pole seetõttu tarvis vähendada.“

5) IV jaotisele lisatakse järgmine peatükk:

„10e. PEATÜKK SUHKRUTOETUS

Artikkel 110pSuhkrutoetus

1. Artikli 71 kohaldamisel kvalifitseeruvad inuliinisiirupi tootmiseks kasutatava suhkrupeedi ja siguri kasvatajad 2006. aastal suhkrutoetusele. Toetust antakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1260/2001* artikli 19 alusel kasvataja poolt sõlmitud tarnelepingute järgi inuliinisiirupi tootmiseks kasutatava A- ja B-suhkru või siguri all olevate hektarite keskmise arvu põhjal üks või mitu turustusaastat kestval võrdlusperioodil alates turustusaastast 2000/2001, kusjuures perioodi määrab kindlaks asjaomane liikmesriik, lähtudes objektiivsetest ja mittediskrimineerivatest kriteeriumitest.

2. Ilma et see piiraks artikli 71 lõike 2 kohaldamist, korrutatakse suhkrutoetuse summa arvutamiseks käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud suhkrupeedi või siguri all olevate hektarite keskmine arv 2006. aastaks ettenähtud vastava summaga tonni kohta, mis on loetletud VII lisa punktis K.

3. Artikleid 143a ja 143c ei kohaldata suhkrutoetuse suhtes.“

______________________

* EÜT L 178, 30.6.2001, lk 1.”

6) Artiklisse 145 lisatakse punkt d) b:

„d) b üksikasjalikud eeskirjad suhkrupeedi- ja siguritoetuse lülitamiseks ühtsesse otsemaksete kavasse;“

7) Artikkel 155 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 155Muud üleminekueeskirjad

Artiklites 152 ja 153 osutatud määrustes ja määruses (EÜ) nr 1260/2001 sätestatud korralt käesolevas määruses sätestatud korrale, eelkõige seoses määruse (EÜ) nr 1259/1999 artiklite 4 ja 5 ja selle lisa ning määruse (EÜ) nr 1251/1999 artikli 6 kohaldamisega, ning määruses (EMÜ) nr 1035/72 sätestatud paranduskavasid käsitlevatelt sätetelt käesoleva määruse artiklites 83 ja 87 osutatud korrale üleminekut hõlbustavad lisameetmed võib vastu võtta käesoleva määruse artikli 144 lõikes 2 osutatud korras. Artiklites 152 ja 153 osutatud määrusi ja artikleid kohaldatakse jätkuvalt VII lisas osutatud võrdlussummade kehtestamiseks.“

8) Lisasid muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

LISA

Määruse (EÜ) nr 1782/2003 lisasid muudetakse järgmiselt:

1) I lisas lisatakse humalat käsitleva rea järele järgmine rida:

„inuliinisiirupi tootmiseks kasutatavad suhkrupeet ja sigur | Käesoleva määruse IV jaotise 10e. peatükk ***** | Tootmistoetus“ |

2) II lisa asendatakse järgmisega:

„II LISAArtikli 12 lõikes 2 osutatud siseriiklikud ülemmäärad

(miljonites eurodes) |

4) VII lisasse lisatakse järgmine tekst:

„K. Suhkrupeet ja sigur

Liikmesriigid arvutavad põllumajandustootjate võrdlussummade hulka arvatava summa nii, et korrutavad nõukogu määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 19 alusel kasvataja poolt sõlmitud tarnelepingute järgi inuliinisiirupi tootmiseks kasutatava A- ja B-suhkru või siguri all olevate hektarite keskmise arvu üks või mitu turustusaastat kestval võrdlusperioodil alates turustusaastast 2000/2001, kusjuures perioodi määrab kindlaks asjaomane liikmesriik, lähtudes objektiivsetest ja mittediskrimineerivatest kriteeriumitest, järgmise asjakohase summaga:

Liikmesriik | 2006 eurodes hektari kohta Suhkrutoetused | 2007 ja edaspidi eurodes hektari kohta Suhkrutoetused |

BE | 415,5 | 716,0 |

DK | 323,7 | 577,8 |

DE | 334,6 | 600,7 |

EL | 404,6 | 662,8 |

ES | 477,0 | 761,5 |

FR (mandriosa) | 396,4 | 708,4 |

IE | 351,8 | 576,3 |

IT | 321,6 | 547,6 |

NL | 360,2 | 634,4 |

AT | 420,7 | 730,9 |

PT (mandriosa) | 562,7 | 921,7 |

FI | 255,3 | 418,1 |

SE | 371,6 | 608,6 |

UK | 422,3 | 691,7 |

CZ | 422,0 | 670,4 |

HU | 403,7 | 633,5 |

LV | 299,2 | 469,2 |

LT | 231,6 | 363,0 |

PL | 290,9 | 467,7 |

SK | 352,6 | 575,8 |

SI | 382,1 | 625,8 |

Kui esimese lõigu alusel arvutatud põllumajandustootjate võrdlussummade hulka arvestatavate toetuste kogusumma ületab järgmises tabelis tuhandetes eurodes esitatud ülemmäärasid, vähendatakse vastavalt igale põllumajandustootjale ettenähtud summat.

(tuhandetes eurodes) |

Liikmesriik | 2006 | 2007 ja järgmised aastad |

Belgia | 48 588 | 83 729 |

Tšehhi Vabariik | 27 849 | 44 245 |

Taani | 19 312 | 34 478 |

Saksamaa | 154 780 | 277 946 |

Kreeka | 17 939 | 29 384 |

Hispaania | 60 267 | 96 203 |

Prantsusmaa | 151 144 | 270 081 |

Ungari | 25 433 | 39 912 |

Iirimaa | 11 258 | 18 441 |

Itaalia | 79 854 | 135 994 |

Läti | 4 219 | 6 616 |

Leedu | 6 547 | 10 260 |

Madalmaad | 42 027 | 74 013 |

Austria | 18 929 | 32 891 |

Poola | 99 125 | 159 392 |

Portugal | 3 939 | 6 452 |

Slovakkia | 11 812 | 19 289 |

Sloveenia | 2 993 | 4 902 |

Soome | 8 254 | 13 520 |

Rootsi | 20 807 | 34 082 |

Ühendkuningriik | 64 333 | 105 376 |

”. |

5) VIII lisa asendatakse järgmisega:

„VIII LISAArtiklis 41 osutatud siseriiklikud ülemmäärad

(tuhandetes eurodes) |

Liikmesriik | 2005 | 2006 | 2007, 2008 ja 2009 | 2010 ja järgmised aastad |

Belgia | 411 053 | 579 161 | 613 782 | 613 782 |

Taani | 943 369 | 1 015 477 | 1 030 478 | 1 030 478 |

Saksamaa | 5 148 003 | 5 646 981 | 5 769 946 | 5 769 946 |

Kreeka | 838 289 | 1 719 228 | 1 752 673 | 1 752 673 |

Hispaania | 3 266 092 | 4 125 330 | 4 359 266 | 4 359 266 |

Prantsusmaa | 7 199 000 | 7 382 144 | 8 361 081 | 8 361 081 |

Iirimaa | 1 260 142 | 1 333 563 | 1 340 521 | 1 340 521 |

Itaalia | 2 539 000 | 3 544 371 | 3 599 994 | 3 599 994 |

Luksemburg | 33 414 | 36 602 | 37 051 | 37 051 |

Madalmaad | 386 586 | 428 613 | 853 599 | 853 599 |

Austria | 613 000 | 632 929 | 744 891 | 744 891 |

Portugal | 452 000 | 496 939 | 565 452 | 565 452 |

Soome | 467 000 | 475 254 | 565 520 | 565 520 |

Rootsi | 637 388 | 670 915 | 763 082 | 763 082 |

Ühendkuningriik | 3 697 528 | 3 934 753 | 3 975 849 | 3 975 849 |

”.

6) VIIIa lisa asendatakse järgmisega:

„VIIIa lisaArtiklis 71c osundatud siseriiklikud ülemmäärad

(tuhandetes eurodes) |

1. | BUDGET HEADING: (nomenclature 2006) 110-112-115-116 05 02 05 05 03 01 05 03 02 | APPROPRIATIONS (PDB 2006): M Eur 556 M Eur 1 498 M Eur 16 375 M Eur 18 118 |

2. | TITLE: Council regulation on the common organisation of the markets in the sugar sector Council regulation amending Regulation (EC) No 1782/2003 establishing common rules for direct support schemes under the common agricultural policy and establishing certain support schemes for farmers Council regulation establishing a temporary scheme for the restructuring of the sugar industry in the European Community and amending Regulation (EC) No 1258/1999 on the financing of the common agricultural policy |

3. | LEGAL BASIS: Articles 36 and 37 of the Treaty |

4. | AIMS: Following the CAP reform of 2003, this proposal aims at : - improving the competitiveness of the sugar sector; - promoting the sustainability and market orientation of the sugar sector; - ensuring the restructuring of the sector in good conditions for the economic operators while respecting environmental criteria. |

5. | FINANCIAL IMPLICATIONS | FINANCIAL YEAR 2007 (EUR million) | FINANCIAL YEAR 2008 (EUR million) | FINANCIAL YEAR 2009 (EUR million) |

5.0 | EXPENDITURE CHARGED TO THE EU BUDGET | -195 | 52 | 22 |

5.1 | REVENUE OWN RESOURCES OF THE EU (see annex 1) | 232 | -324 | -334 |

2010 | 2011 | 2012 | 2013 |

5.0.1 | EXPENDITURE CHARGED TO THE EU BUDGET | 22 | 11 | 22 | 22 |

5.1.1 | REVENUE OWN RESOURCES OF THE EU | -344 | -344 | -344 | -344 |

5.2 | METHOD OF CALCULATION: See annex 2 |

6.0 | CAN THE PROJECT BE FINANCED FROM APPROPRIATIONS ENTERED IN THE RELEVANT CHAPTER OF THE CURRENT BUDGET? | YES NO |

6.1 | CAN THE PROJECT BE FINANCED BY TRANSFER BETWEEN CHAPTERS OF THE CURRENT BUDGET? | YES NO |

6.2 | WILL A SUPPLEMENTARY BUDGET BE NECESSARY? | YES NO |

6.3 | WILL APPROPRIATIONS NEED TO BE ENTERED IN FUTURE BUDGETS? | YES NO |

OBSERVATIONS: This proposal does not have any impact on staff and administrative expenditure managing this sector. |

[pic]

[pic]

[pic]

[1] KOM(2003) 554 .

[2] SEK(2003) 1022.

[3] KOM(2004) 499 .

[4] Lõppotsus P6 – TA(2005)0079, vastu võetud 10. märtsi 2005. aasta täiskogu koosolekul.

[5] Arvamus 1646/2004 – NAT 258, vastu võetud 15. detsembril 2004. aastal.

[6] Apellatsioonikogu aruanne AB-2005-2, EÜ-Suhkru ekspordisoodustused, 28. aprill 2005.

[7] SEK(2005) 61, 17.1.2005.

[8] Nõukogu määrus (EÜ) nr 374/2005 (ELT L 59, 5.3.2005, lk. 1).

[9] EÜT L 178, 30.6.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 39/2004 (ELT L 6, 10.1.2004, lk 16).

[10] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

[11] ELT L …, …, lk ...

[12] EÜT L 160, 26.6.1999, lk 103.

[13] EÜT L 318, 20.12.1993, lk 18.

[14] [Kuni kavandatava nõukogu määruse (EÜ) nr …/2005 (ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta) vastuvõtmiseni.]

[15] ELT L …, …, lk ….

[16] ELT L 270, 21.10.2003, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 118/2005 (ELT L 24, 27.1.2005, lk 15).

[17] EÜT L 178, 30.6.2001, lk 1. Määrust on viimati parandatud komisjoni määrusega (EÜ) nr 39/2004 (ELT L 6, 10.1.2004, lk 16).

[18] EÜT L 160, 26.6.1999, lk 103.

[19] EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

[20] [Kuni kavandatava nõukogu määruse (EÜ) nr …/2005 (ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta) vastuvõtmiseni.]