52005DC0702

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 23.12.2005

KOM(2005) 702 lõplik

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE, EUROOPA PARLAMENDILE NING MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE

väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ettevõtte tulumaksuga seotud tõkete kõrvaldamine siseturul – koduriigipõhise maksustamise võimaliku katsekava põhipunktid {SEC(2005)1785}

SISUKORD

1. Sissejuhatus 3

1.1. Teatise eesmärk 3

1.2. Komisjoni varasemad meetmed väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete maksuolukorra parandamiseks 4

2. Vajadus parandada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete maksupositsiooni siseturul 4

2.1. Ettevõtte tulumaksuga seotud tõkked siseturul ja nende tähendus väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks 4

2.2. Järeldused ja vajadus ELi meetmete järele 7

3. Koduriigipõhine maksustamine kui paljutõotav moodus väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ees seisvate ettevõtte tulumaksuga seotud tõkete kõrvaldamiseks 8

3.1. Põhiline lähenemisviis ja sobivus VKEdele 8

3.2. Idee senine areng 9

4. Järeldused ja väljavaated 12

LISA 13

Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete koduriigipõhise maksustamise võimaliku katsekava ülevaade 13

1. SISSEJUHATUS

1.1. Teatise eesmärk

Lissaboni eesmärkide saavutamiseks tuleb maksuvaldkonnas meetmeid võtta. | Komisjoni teatis kevadisele Euroopa Ülemkogule KOM(2005)24, eriti selle kaasdokument SEC(2005)192, Lissaboni tegevuskava, on andnud uut hoogu Lissaboni eesmärgi saavutamiseks, muuhulgas maksuvaldkonnas. Sellega seoses toonitatakse eesistujariigi 23. märtsi 2005. aasta Euroopa Ülemkogul tehtud järeldustes korduvalt väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) tähtsat rolli ning kutsuvad üles võtma VKEde huvides ulatuslikke poliitilisi meetmeid.[1] |

Eriti kehtib see väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete kohta. | Põhiprobleem on see, et ehkki VKEdel on Euroopa Liidu majandusarengus väljapaistev roll, on eeskätt maksustamisega seotud põhjustel VKEde osalemine siseturul suurettevõtetega võrreldes märgatavalt väiksem. Selle tulemuseks on majanduslik ebaefektiivsus ja seega majanduskasvu ja töökohtade loomise võimalikkuse kadumine, mis seab ohtu uuendatud Lissaboni eesmärgi saavutamise. Seepärast nõutakse asjakohaseid meetmeid VKEde piiriülese laienemise edendamiseks ettevõtjaid ja ettevõtlust, eelkõige väikseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEsid), käsitlevas mitmeaastases programmis [2] ja komisjoni tegevuskavas „Ettevõtluse edendamise Euroopa tegevuskava“[3]. Lisaks sellele viidatakse komisjoni hiljutises teatises, milles käsitletakse maksu- ja tollipoliitika rolli Lissaboni strateegias, ning teatises, milles käsitletakse kaasaegset VKE-poliitikat majanduskasvu soodustamiseks ja tööhõive suurendamiseks,[4] vajadusele VKEde asjakohase maksuraamistiku järele ning nimetatakse koduriigipõhise maksustamise algatust. |

Koduriigipõhine maksustamine on võimalus, mis väärib lähemat uurimist. | Selle teatise eesmärk on esiteks kirjeldada konkreetseid probleeme, mis puudutavad enam kui ühes liikmesriigis tegutsevaid VKEsid ettevõtte tulumaksu valdkonnas, ning uurida, kuidas need õõnestavad siseturu toimimist, ja teiseks, tuginedes viimaste aastate tööle ja komisjoni praegusele ettevõtte tulumaksu strateegiale, esitada võimalik ja praktiliselt teostatav lahendus, mis lähtub koduriigipõhisest maksustamisest. Komisjon arvates oleks otstarbekas, kui huvitatud liikmesriigid ja äriühingud seda kontseptsiooni eksperimentaalses katsekavas katsetaks. Nagu nähtub lisatud mõju hindamisest, on võimalik üldine majanduslik kasu siseturule märkimisväärne. |

1.2. Komisjoni varasemad meetmed väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete maksuolukorra parandamiseks

Komisjoni varasemad meetmed keskendusid ettevõtete üleminekule ... | Seni on komisjoni meetmed VKEde maksuolukorra parandamiseks keskendunud piiriülestele probleemidele, mis on seotud muude maksudega kui ettevõtte tulumaks. Eelkõige VKEde – mis sageli on pereettevõtted – üleandmisel kerkib üles palju maksuküsimusi, mis on sageli raskemad ja kurnavamad kui börsil noteeritud suurte äriühingute puhul. Heaks näiteks selle kohta on kinke- ja pärandimaksud. Komisjon on neile küsimustele korduvalt viidanud ja andnud soovitusi maksuprobleemide kohta, mis puudutavad väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete üleminekut,[5], ning esitanud teatise väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete maksukeskkonna üldise parandamise kohta.[6] Enamik soovitusi puudutab maksuprobleeme, mis on seotud füüsilisest isikust ettevõtja ning täis- ja usaldusühingute õigusliku seisundiga, eriti VKEde õigusjärglusega. |

… ja praeguste jõupingutuste keskmes on senini olnud käibemaks. | Lisaks on praegu kehtestamisel mitmesugused meetmed, mis käsitlevad väikestele ja keskmise suurusega ettevõtete probleeme käibemaksu valdkonnas. Eelkõige teeb komisjoni algatus koondmenetluse kontseptsiooni asjus VKEde jaoks palju lihtsamaks oma tegevuse laiendamise siseturul, kuna tänu sellele on neil võimalik täita oma käibemaksukohustusi ainult ühes registreerimispunktis. Seepärast on ettevõtte tulumaks väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete vaatenurgast endiselt üks suuremaid siseturu maksuprobleeme, mida pole seni EL tasandil asjakohaselt käsitletud. Pealegi on selles vallas toimuv edasiminek ja VKEsid soosivad maksumeetmed teistes valdkondades teineteist vastastikku täiendavad. |

2. VAJADUS PARANDADA VÄIKESTE JA KESKMISE SUURUSEGA ETTEVÕTETE MAKSUPOSITSIOONI SISETURUL

2.1. Ettevõtte tulumaksuga seotud tõkked siseturul ja nende tähendus väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks

Siseturul piiravad ettevõtteid mitmesugused arvukad maksutõkked … | Komisjoni talituste hiljutise analüüsi ja uurimistöö[7] (mida hiljem kinnitasid sõltumatud uurimisinstituudid)[8] tulemusena selgub, et ettevõtete piiriülest majandustegevust ELis takistab tõsiselt hulk ettevõtte tulumaksuga seotud tõkkeid. Lühidalt öeldes seostuvad need vajakajäämistega EL olemasolevates maksualastes õigusaktides ja nende rakendamisega mõningates liikmesriikides, tütarettevõtete piiriülese kahjumi katmise üldise puudumisega, maksuprobleemidega seoses piiriüleste ümberstruktureerimistoimingutega, topeltmaksustamist käsitlevate lepingute rakendamise ja üleminekuhindade küsimustega. Tulemuseks olev kõrgem või täiendav maksukoorem, (majanduslik) topeltmaksustamine ja nõuetele vastamisega seotud suured kulutused toimivad negatiivse stiimulina, mis takistab siseturul piiriülest majandustegevust. |

… mille suhteline tähtsus kasvab pidevalt. | Arvestades edusamme paljudes teistes poliitikavaldkondades, kus on võetud ühtlustamise või vastastikuse tunnustamisega seotud meetmeid, on nende maksutõkete suhteline tähtsus viimastel aastatel tõusnud ning need on nüüd siseturu väljakujundamisel ja selle majandusliku potentsiaali ärakasutamisel üheks suurimaks probleemiks. Seepärast on komisjonil praegu käsil „kahesuguse strateegia" rakendamine, mis hõlmab nii piiriülest majandustegevust siseturul takistavate konkreetsete tõkete kõrvaldamisele suunatud lühiajalisi meetmeid kui ka pikaajalisi igakülgseid lahendusi.[9] Paljudes valdkondades on see strateegia juba kaasa toonud olulisi edusamme. Samuti tehakse jõudsaid edusamme juriidiliste isikute ühtset konsolideeritud maksubaasi puudutava tehnilise töö osas, mis annab siseturul (enamjaolt) suuremate äriühingute ettevõtte tulumaksuga seotud probleemidele keskmises perspektiivis loodetavasti süsteemse lahenduse.[10] Seni ei ole aga esitatud ühtegi süsteemset lahendust, mis leevendaks rohkem kui ühes liikmesriigis tegutsevate VKEde ettevõtte tulumaksuga seotud probleeme. |

Need tõkked tabavad väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid eriti rängalt … | Sellist lahendust on aga tarvis. Komisjoni talituste eespool nimetatud analüüsis pöörati erilist tähelepanu ka VKEde konkreetsele olukorrale.[11] Leiti, et üldiselt on VKEde ja suuremate äriühingute piiriülese majandustegevusega seotud maksutõkked identsed. Samas on paljude tõkete mõju VKEde jaoks suurem, kuna oma väiksema suuruse tõttu on nende käsutuses lihtsalt vähem majanduslikke ja inimressursse ning vähem maksualaseid teadmisi. Seega piirab ettevõtte piiratud suurus tema võimalusi teatavate maksutõkete vältimiseks. Maksutõkete kahjulikku toimet siseturul tegutsevatele VKEdele kinnitavad ka mitmed uurimused. Näiteks huvirühmade vastused küsimustikule „Questionnaire on corporate tax as a barrier to EU expansion of small and medium-sized enterprises“ (küsimustik ettevõtte tulumaksu kui tõkke kohta, mis takistab väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete laienemist ELis), mille komisjoni talitused avaldasid 2004. aasta juulis, näitasid muu hulgas seda, et umbes kolmandik VKEdest ELis peab ettevõtete maksustamist oluliseks piiriülest laienemist takistavaks tõkkeks.[12] |

… eriti seoses nõuetele vastamisega seotud kuludega… | Lisaks tehti kindlaks, et on veel kaks VKEde jaoks eriti tähtsat valdkonda.[13] Esiteks on VKEdel erilised raskused nõuete täitmisega seotud kulutustega, mis tulenevad vajadusest tulla toime kuni 25 erineva maksusüsteemiga. Seda järeldust toetavad kindlalt VKEde huve esindavad maksuspetsialistid ja kutseorganisatsioonid[14]. UEAPME, Euroopa käsitööga tegelevate, väikeste ja keskmiste ettevõtete keskliidu väitel on maksudega seotud nõuetele vastamisega seotud kulud väikeettevõtete puhul kuni 100 korda suuremad kui suurettevõtete puhul[15]. Seda ilmingut kinnitavad ka asjakohased teaduslikud ja kvantitatiivsed tõendid. Lisaks läbiviidud üldistele uurimustele, mis viitavad, et nõuete täitmisega seotud kulud vähenevad koos ettevõtte suurusega ja panevad VKEde õlgadele suuremate äriühingutega võrreldes ebaproportsionaalselt kõrgema[16] või koguni liiga kõrge maksukoorma,[17] on komisjoni Euroopa Ettevõtete Testpaneelilt (European Business Test Panel) saadud Euroopa maksuküsitlus[18] kinnitanud maksudest tingitud nõuete täitmisega seotud kulude tähtsust VKEde seisukohast. Seoses müügiga olid ettevõtete maksustamise valdkonnas nõuete täitmisega seotud kulud väikeettevõtete puhul suurettevõtetega võrreldes hinnanguliselt viis korda suuremad. Seega on kõrged nõuete täitmisega seotud kulud VKEde jaoks eriti aktuaalsed ning takistavad selgelt paljude niisuguste ettevõtete piiriülest laienemist. |

… nagu ka piiriülese kahjumi katmisega seotud probleemid. | Teiseks on muude siseturul piiriülest majandustegevust takistavate spetsiifilisemate maksutõkete seas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete seisukohast kõige tähtsama tõkkena nimetatud piiriülese kahjumi katmist. Kahjumit tekib tavaliselt tegevuse alustamisel välisriigis, st just siis, kui kõnealust tegevust arendab üldjuhul ikka veel väikeettevõte. Suuremad äriühingud on maksuplaneerimisstrateegiate kasutamisel tavaliselt paremas olukorras ja saavad seega piiriülest kahjumit tõhusalt leevendada. VKEdel tavaliselt ei ole selliseid optimeerimisvõimalusi. Pealegi kui arvestada nende tavalist piiratud kapitalibaasi, on väikeettevõtete jaoks kahjumi ülekandmine eriti oluline. |

VKEde puhul teravdavad piiriüleste maksutõkete mõju sageli soodsad eeskirjad riiklikul tasandil. | Riigisiseselt kohaldab enamik liikmesriike füüsilisest isikust ettevõtjate ja VKEde suhtes erilist maksustamiskorda (rahalised stiimulid või maksusoodustused).[19] Kõnealune kord, mille puhul tavaliselt ei arvesta piiriülese majandustegevusega ja sellega seotud maksuküsimustega, käsitleb põhiosas maksubaasi määratlemist, ühtsel tariifil põhinevat korda ja muid kasumi kindlaksmääramise lihtsustatud meetodeid. Mõned liikmesriigid võimaldavad ka spetsiaalseid madalamaid maksumäärasid. Kahe kõnealuse teguri – piiriüleste tõkete eriline tähtsus VKEde jaoks ja riigisiseste maksuprobleemide leevendamine – koostoime võib piiriülese äritegevuse alustamise VKEde jaoks veelgi vähem huvipakkuvaks muuta. |

2.2. Järeldused ja vajadus ELi meetmete järele

Ettevõtte tulumaksuga seotud tõkked on üheks põhjuseks, miks VKEd siseturul liiga vähe osalevad. | Statistika näitab, et ettevõtte tulumaksuga seotud tõkete mõjud ning nende koostoime teiste maksudega seotud ja mitteseotud teguritega on üks põhjustest, mis tingib[20] VKEde võrdlemisi vähese osalemise siseturul. Teisisõnu hoiduvad VKEd sageli piiriülesest kaubandusest ja investeeringutest, kuna neid pidurdavad maksuprobleemid, või nad eelistavad ainult kodumaiseid tehinguid, isegi kui need on puhtmajanduslikus mõttes vähem tulusad. Kui VKEd aga siiski arendavad tegevust teistes liikmesriikides, peavad nad võrreldes suuremate äriühingutega süstemaatiliselt kandma suuremaid nõuetele vastamisega seotud ja finantskulusid ja seega on neil suurem pankrotioht (üleüldse ja/või äsjaloodud välismaise allasutuse osas). |

Tõketega kaasnevad negatiivsed mõjud ei piirdu pelgalt maksuprobleemidega. | Lisaks siseturul osalemist segavale tõkkele on VKE maksutõketel ka teisi negatiivseid kõrvaltoimeid. Näiteks teistes liikmesriikides alustavate äriühingute kahjumi katmisega seotud probleemide tulemusena ei kao mitte üksnes huvi luua välismaal tegevuskoht, vaid need probleemid piiravad ka ettevõtte jaoks rahaliste vahendite kättesaadavust äriühingu arengu olulises elutsüklis, millega seonduvad sageli ka pakkumisega seotud kitsendused pankade ja teiste finantseerimisasutuste riskide vastu meelestatud finantspoliitika tõttu (eriti tehnoloogiapõhiste alustavate äriühingute korral). See avaldab negatiivset mõju VKEde ellujäämise ja arengu või piiriülese laienemise laiematele tingimustele. |

See seab mitmel moel ohtu Lissaboni eesmärgi. | Arvestades VKEde üldist tähtsust majanduskasvu põhilise mootorina, ei ole nende vastumeelsus osaleda siseturul ja madal püsimajäämise määr mitte üksnes väga kulukas üksikutele ettevõtetele, vaid see avaldab kahjulikku mõju ka majandusele üldiselt tootlikkuse ja töökohtade loomise osas, mis on vajalik selleks, et saavutada ja hoida töötuse madalat taset, või maksutulu loomise osas, et toetada avalikku teenistust. Mõlemad nimetatud tegurid on hädavajalikud Lissabonis toimunud ülemkogu istungi järeldustes sõnastatud sotsiaalse ühtekuuluvuse lõppeesmärgi saavutamiseks. |

VKEde ettevõtte tulumaksuga seotud tõkete käsitlemine on seega hädavajalik. | Siseturu majandusliku potentsiaali täielikuks kasutamiseks ning majanduskasvu ja tööhõive taseme tõstmiseks on seepärast tarvis soodustada ja suurendada VKEde investeeringuid ja laienemist teistesse liikmesriikidesse, eemaldades või vähemalt leevendades asjaomaseid ettevõtte tulumaksuga seotud tõkkeid. See on allpool üksikasjalikult käsitletud katsekava kontseptsiooni põhiline poliitiline eesmärk. Praktiline eesmärk on eemaldada VKEde piiriülesele majandustegevusele omased maksuanomaaliad, et kõnealust tegevust saaks siseturul arendada riiklike turgudega samal viisil või vähemalt laias laastus samalaadsel viisil. |

Vastutöötavaid kõrvaltoimeid tuleb vältida. | Selle eesmärgi saavutamist takistavad mitmed kitsendused. Eesmärgi saavutamiseks võetav mis tahes meede ei tohiks samal ajal põhjustada liikmesriikide tulude olulist puudujääki, avada uusi võimalusi maksupettusteks või maksudest kõrvalehoidmiseks ja/või seada ohtu maksuametite võimet teostada VKEde üle järelevalvet. Kõik need tagajärjed mõjutaksid negatiivselt üldiste majanduslike eeliste saavutamist, mis oli meetme algne eesmärk. Võimaliku katsekava väljatöötamisel tuleb sellega arvestada. |

3. KODURIIGIPÕHINE MAKSUSTAMINE KUI PALJUTÕOTAV MOODUS VÄIKESTE JA KESKMISE SUURUSEGA ETTEVÕTETE EES SEISVATE ETTEVÕTTE TULUMAKSUGA SEOTUD TÕKETE KÕRVALDAMISEKS

3.1. Põhiline lähenemisviis ja sobivus VKEdele

Koduriigipõhine maksustamise puhul rakendatakse siseturu vastastikuse tunnustamise lähenemisviisi ettevõtete maksustamise suhtes. | Koduriigipõhise maksustamise kontseptsiooni aluseks on maksueeskirjade vabatahtliku vastastikuse tunnustamise idee. Selle kontseptsiooni kohaselt arvutatakse rohkem kui ühes liikmesriigis tegutseva kontserni kasum ainult ühe ettevõtte tulumaksusüsteemi kohaselt, st emaettevõtte või kontserni peakontori („juhtiv äriühing") koduriigi süsteemi kohaselt. VKE, kes soovib luua teises liikmesriigis tütarettevõtte või püsiva tegevuskoha, saaks seega kasutada ainult talle juba tuttavaid maksueeskirju. Iga osalev liikmesriik maksustaks jätkuvalt oma osa kontserni liikme äritegevusest selles riigis ettevõtte tulumaksu määraga, mille ta on ise kindlaks määranud. See osa määratakse kindlaks jaotusvalemi abil. Eeskirjade ühtlustamiseks või võeta meetmeid. Seepärast säilitab koduriigipõhise maksustamise meetod iga liikmesriigi võime suurendada ettevõtte tulumaksu kaudu riigitulusid. |

Sellega lahendaks VKEde peamisi maksuprobleeme … | Komisjoni arvates tundub koduriigipõhise maksustamise kontseptsioon väga paljutõotava moodusena lahendada eespool nimetatud maksuprobleeme, mis takistavad VKEsid enim piiri taha laienemisel, vähendades eriti nõuetele vastamisega seotud kulusid ja lahendades iseenesest piiriülese kahjumi katmise probleemi. Samas aga, arvestades selle mõningaid tagajärgi kohaldamisel kõigi ELi äriühingute suhtes, on mõnevõrra kaheldav, kas koduriigipõhist maksustamist võib lugeda siseturule kõige sobivamaks maksustamismeetodiks. Seepärast on kontseptsiooni otstarbekas katsetada katsekavas üksnes huvitatud VKEde ja sarnase maksubaasiga liikmesriikidega. Juuresolevas lisas kirjeldatakse üksikasjalikumalt, kuidas seda tehniliselt teostada, kuid ilmselt tuleb võimaliku katsekava üksikasjad määrata huvitatud liikmesriikidel, lähtudes riiklikest raamtingimustest. Samas on komisjon valmis pakkuma selleks tööks tehnilist tuge, mida võib kanaliseerida ka programmi FISCALIS[21] kaudu. |

… ja seepärast tuleks seda katsetada eksperimentaalses katsekavas. | Katsekava põhiidee on katsetada koduriigipõhise maksustamise kontseptsiooni praktilisi hüvesid VKEde jaoks ja selle laiemaid majanduslikke eeliseid EL jaoks, piirates samas liikmesriikide halduskulusid ja võimalikke maksutuludega seotud riske. Seega saavad liikmesriigid katsekava kasutusele võtta teiste liikmesriikidega asjakohase individuaalse korra abil. Olenevalt olukorrast kohapeal on erinevaid võimalusi, näiteks rakendada kahe- või soovitatavalt mitmepoolset kokkulepet, täiendades ajutiselt olemasolevaid topeltmaksustamise vältimise lepinguid või mitmepoolseid konventsioone või sõlmides selleks otstarbeks uue mitmepoolse konventsiooni. Asjakohased soovitused on esitatud ka lisas võimaliku katsekava ülevaates. |

3.2. Idee senine areng

Koduriigipõhine maksustamine on hästi läbimõeldud kontseptsioon, mida on aastaid lihvitud. | Katsekava projekti idee on tasapisi ilmet võtnud viimase nelja aasta jooksul, alates selle loojate Malcolm Gammie ja Sven-Olof Lodini koduriigipõhist maksustamist käsitlevatest väljaannetest[22] ning jätkudes komisjoni tööga uue ettevõtete maksustamise strateegia osas ja tagasisidega nende algatuste kohta. Sellest lähtuvalt on komisjon esitanud konkreetseid ideid katsekava edasiarendamiseks ja pakkunud välja mitmeid praktilisi põhipunkte, kuidas niisugust katsekava otstarbekalt koostada[23]. 2003. aastal viisid komisjoni talitused selle idee asjus läbi avaliku arutelu ning hilisemate (nii ametlike kui mitteametlike) arutelude tulemusel äriringkondade ja akadeemiliste ringkondade ekspertidega täiustati projekti. Saadaval on üksikasjalikud töödokumendid, kokkuvõtted, ametlikud dokumendid ja aruanded kõigi nende ettevalmistustööde kohta (näiteks komisjoni veebilehel[24]). Käesoleva teatisega viiakse see pikaajaline tehniline ja poliitiline ettevalmistustöö lõpule. |

VKEdega katsetamist toetavad Euroopa Parlament, Majandus ja Sotsiaalkomitee … | Euroopa Parlament toetas koduriigipõhise maksustamise ideed ja kutsus komisjoni üles seda kontseptsiooni edasi arendama;[25] Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee pooldab koduriigipõhise maksustamise katseprojekti VKEde piiriülese tegevuse lahendusena, mida võiks kahepoolselt katsetada enne, kui seda positiivse hinnangu järel tervele Euroopa Liidule laiendataks.[26] |

… ning VKEde ringkonnad. | Komisjoni talituste 2003. aastal peetud avalik arutelu väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete koduriigipõhise maksustamise katsekava asjus ja 2004. aastal levitatud küsimustik näitasid ELi väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete seas toetust koduriigipõhise maksustamise meetodile ja suurt huvi võimalikus katsekavas osalemise vastu. Küsimustikule laekunud vastuste väikese arvu tõttu ei saa aga tulemusi lugeda statistiliselt olulisteks. |

Liikmesriigid on skeptilised. | Mõistagi on komisjon kõnealuse katsekava asjus konsulteerinud ka liikmesriikidega, muude ürituste seas 2004. aastal töörühmakohtumisel ning majandus- ja rahandusministrite nõukogu mitteametlikul istungil. Peab möönma, et kõnealused konsultatsioonid tõid ilmsiks arvestatava ja laialt levinud skeptitsismi. Komisjonile esitati sellega seoses põhiliste argumentidena: esiteks, et väited VKEde konkreetsete piiriüleste maksutõkete kohta on eksitavad, ja teiseks, et igasugune katsekava tooks kaasa tõsiseid haldus- ja õigusprobleeme, sealhulgas diskrimineerimise.[27] Samas leiab komisjon, et on olemas selged tõendid vajaduse kohta parandada VKEde maksuolukorda siseturul ning et võimalikke haldus- ja õigusprobleeme saab käsitleda ja neid ei tohiks üle võimendada. Kuna kava oleks täiesti vabatahtlik, on pealegi raske näha mingit ratsionaalset põhjendust, miks takistada kahe- või mitmepoolse kokkuleppe sõlmimist innovatiivse VKEde maksukava pragmaatiliseks katsetamiseks nendel liikmesriikidel, kes soovivad seda teha. |

Sellegipoolest on tegelik pretsedent loodud… | Hoolimata koduriigipõhise maksustamise suhtes esinevatest reservatsioonidest sõlmis kaks liikmesriiki hiljuti oma topeltmaksustamise vältimise lepingule lisaks protokolli, mille kohaselt tehakse teatavatel piirialadel erand püsivaid tegevuskohti käsitlevates eeskirjades. Asjaomastes piirkondades ei loeta teiste liikmesriikide äriühingute allüksusi maksustamisel püsivateks tegevuskohtadeks, isegi kui tavaliselt kohaldatavad kriteeriumid on täidetud. Sellest tulenevalt ei toimu maksustamist ettevõtte asukohariigi territooriumil – vastupidiselt tavalistele eeskirjadele. Peamised erinevused niisuguse lähenemisviisi ja koduriigipõhise maksustamise vahel seisnevad selles, et see piirdub kitsa piirialaga ja kaks liikmesriiki on leppinud kokku, et maksubaasi edasine jaotamine kahe riigi vahel ei ole vajalik. Selle lähenemisviisi olemuslik loogika – vastastikune tunnustamine – on katsekava omaga identne ning selle praktiline rakendamine topeltmaksustamise vältimise lepingute mehhanismi kaudu kinnitab, et niisugune kord on täiesti teostatav ja võrdlemisi lühikese ajaga juurutatav. |

… ja ka tegelikus elus tehtud simulatsioonid on kinnitanud selle praktilist teostatavust. | Koduriigipõhise maksustamise meetodit on Stockholmi majanduskooli juhitud projektis ka simuleeritud ühe suure Rootsi kontserni tegelike andmetega. Tehnilisi raskusi ei esinenud ja äriühingute raamatupidamisarvestuses tuli teha vaid mõned kohandused. Tasumisele kuuluv maks küll vähenes, kuid seda võib seletada paremate võimalustega kahjumi katmiseks (soovitud tulemus), mis tähendab, et saamata jäänud maksutulud võetakse automaatselt tagasi. See tähendab, et koduriigipõhise maksustamise kavas osalevad äriühingud saavad Rootsi riikliku õiguse kohaselt osa kontserni suhtes kohaldatavast maksuvabastusest. Teistes liikmesriikides asuvate tütarettevõtetega seotud mahaarvamised storneeritakse järgmistel kasumiaastatel. Seega ei väheneks maksud pikemas perspektiivis. |

4. JÄRELDUSED JA VÄLJAVAATED

Majanduslikud põhjused VKEde siseturul maksustamise uue kontseptsiooni katsetamiseks on veenvad. | Uuendatud Lissaboni tegevuskava valguses ja pidades silmas ELi ettevõtte tulumaksu reformi majanduslikku tähtsust ELi siseturu kui terviku täiustamise ning majanduskasvu ja töökohtade loomise edendamise seisukohast, on konkreetsed meetmed, mis soodustavad VKEde osalemist siseturul, tähtsamad kui kunagi varem. Ettevõtete maksustamise valdkond väärib selles osas eriti suurt tähelepanu. Seoses sellega leiab komisjon, et koduriigipõhise maksustamise kontseptsioon on realistlik ja tõhus vahend VKEdele omaste maksuprobleemide, eelkõige nõuetele vastamisega seotud suurte kulude käsitlemiseks siseturul. Võidakse arvata, et koduriigipõhine maksustamine ei anna siseturu jaoks pikaajalist süsteemset maksulahendust (nii nagu seda teeb ettevõtete ühine konsolideeritud maksubaas), kuid selle võimalikku kasu VKEdele ja seeläbi ELi majandusele laiemas mõttes ei tohiks jätta kasutamata, eriti seetõttu, et ettevõtete ühise konsolideeritud maksubaasi rakendamiseks kulub kahtlemata veel mõni aasta. Kui ühine konsolideeritud maksubaas oleks üksnes vabatahtlik, oleks see suurematele äriühingutele atraktiivsem kui VKEdele. Seega saaksid huvitatud liikmesriigid ja ettevõtted selle lähenemisviisiga eksperimentaalses katsekavas võrdlemisi kiiresti ja sirgjoonelisel viisil otstarbekalt tutvuda. Lisatud ülevaates niisuguse võimaliku katsekava kohta käsitletakse üksikasjalikumalt asjaomaseid tehnilisi ja õigusküsimusi. |

Loodetakse, et liikmesriigid tutvuvad konstruktiivselt katsekava võimaluste ja selle tehniliste üksikasjadega. | Huvitatud liikmesriike kutsutakse kaasama komisjoni talitusi käesoleva teatise kohase katsekava ettevalmistamisse juba varajases järgus ja teatama neile võimalikest õigusloomega seotud või reguleerivatest algatustest, kasvõi selleks, et tagada kooskõla ühenduse õigusega , eriti konkurentsieeskirjade vallas. Komisjon on teadlik asjaolust, et enamik liikmesriike suhtub sellesse ideesse praegu teatava skepsisega. Komisjoni arvates saab selle kriitilise seisukoha taga peituvaid muresid tõhusalt leevendada. Suure tõenäosusega sõlmivad niisuguse kokkuleppe üksnes üldjoontes sarnase maksubaasiga liikmesriigid. Väljapakutud lähenemisviis ei kujuta endast kokkuvõttes midagi enamat kui pragmaatilist ja tagasihoidlikku algatust, mille eesmärk on mobiliseerida VKEde kasvupotentsiaal – puhthalduslikud kaalutlused ei tohiks seda takistada. Loodetakse, et liikmesriigid tutvuvad VKEde koduriigipõhise maksustamise katsekava ja lisas sätestatud üksikasjaliku korraga konstruktiivses ja avatud vaimus. Komisjon on valmis pakkuma kõigile huvitatud liikmesriikidele konkreetsete projektide osas tuge ja nõu. |

LISA

VÄIKESTE JA KESKMISE SUURUSEGA ETTEVÕTETE KODURIIGIPÕHISE MAKSUSTAMISE VÕIMALIKU KATSEKAVA ÜLEVAADE

Sissejuhatus

1. Koduriigipõhise maksustamise katsekava põhikontseptsioon ja peamine eesmärk on väga lihtsad: kõrvaldada maksutõkked, mis seisavad väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEd) ees, kui nad tegutsevad lisaks oma riigile ka teistes EL liikmesriikides, andes neile võimaluse kohaldada teatavatel juhtudel oma koduriigi ettevõtte tulumaksu eeskirju, mis on neile hästi tuntud. Selle kohaselt lubatakse VKEl arvutada emaettevõtte maksustatavat tulu koos kõigi tingimustele vastavate tütarettevõtetega ja püsivate tegevuskohtadega teistes osalevates liikmesriikides vastavalt oma koduriigi maksubaasi eeskirjadele. Siis jaotatakse sel moel kehtestatud maksubaas asjaomastele liikmesriikidele vastavalt nende osale tervest palgafondist ja/või kogukäibest. Seejärel kohaldaks iga liikmesriik oma riigis kehtivat maksumäära.

2. Käesolevas dokumendis selgitatakse kõnealuse kontseptsiooni tehnilisi põhijooni eksperimentaalse katsekavana, mis on ette nähtud huvitatud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks. Eesmärk on anda huvitatud liikmesriikidele võimalikult üksikasjalik baas konkreetse kahe- või mitmepoolse katsekava praktiliste külgede ja õigusliku sisu väljatöötamiseks ning näidata ilmneda võivate probleemide praktilisi lahendusi. Järgmine selgitus ei ürita hõlmata iga võimalikku olukorda ja potentsiaalselt keerulist küsimust, mis on seotud katsekavaga. Kava kohaldamine peaks praktikas olema osalevate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete valdava enamiku jaoks lihtne ja selge.

3. Loomulikult ei suudeta selle vormiga asendada tegelikku konkreetseks puhuks koostatud lepingut, milles võetakse täpselt arvesse maksuseaduste erijooni ja muid asjaomaseid raamtingimusi osalevates liikmesriikides. Samas on komisjoni talitused valmis pakkuma täiendavat toetust ja andma nõu praktiliste ettevalmistuste osas, kui asjaomased liikmesriigid seda soovivad. Niisugust toetust võib pakkuda ka näiteks ühiste FISCALIS seminaride ja projektirühmade kujul.

4. On ütlematagi selge, et kuivõrd võimalikus katsekavas viidatakse riikide olemasolevatele maksuseadustele ja maksustamistavadele, ei hinnata selle raames, kas üksikud eeskirjad vastavad ELi asutamislepingule. Niisuguste eeskirjade kohaldamine katsekava raames ei mõjutaks mingil juhul seisukohti või otsuseid, mis komisjon või mõni muu asutus seoses sellega võtab või teeb.

Lähenemisviisi alused ja kord

Mõisted

5. „Koduriigipõhise maksustamise“ meetod tugineb põhiliselt maksueeskirjade vabatahtliku vastastikuse tunnustamise ideele. „Koduriigi kontserni“ maksustatavat tulu arvutatakse ainult ühe ettevõtte maksusüsteemi, st juhtiva äriühingu koduriigi eeskirjade kohaselt. Iga osalev liikmesriik jätkab kontserni liikme kõnealuses riigis toimuva äritegevuse tuludest oma osa sissenõudmist vastavalt seal kehtivale ettevõtte tulumaksu määrale. Selle osa kindlaksmääramiseks rakendatakse valemil põhinevat jaotusmehhanismi. Katsekava tarbeks tuleb hoolikalt määratleda asjaomased uued kontseptsioonid ja mõisted, st need, mis ei järgi rahvusvahelise maksustamise standardpraktikat. Seoses sellega on otstarbekad järgmised mõisted:

- Koduriik – riik, kus otsene või kaudne emaettevõte või äriühing, millele kuulub püsiv tegevuskoht (peakontor), on maksukohustuslane.

- Võõrustajariik – riik, kus tütarettevõte on maksukohustuslane, või riik, kus asub püsiv tegevuskoht.

- Koduriigi kontsern – kontsern või püsivate tegevuskohtadega äriühing, kes osaleb katsekavas.

- Juhtiv äriühing – koduriigi kontserni eesotsas olev äriühing (emaettevõte või peakontor), mille asukoht on koduriigis ja mis vastutab lõppkokkuvõttes katsekava rakendamise eest.

6. VKEde eraldi määratluse järele puudub vajadus – pigem vastupidi, näib olevat soovitatav kasutada ELi üldist VKEde määratlust, mis on sätestatud komisjoni soovituses 2003/361/EÜ[28], kuna see määratlus on kõigil liikmesriikidel ühine ja neile tuttav. Selles mõistes eristatakse:

- keskmise suurusega ettevõtted [töötajate arv < 250 ja käive ≤ 50 miljonit eurot ja/või bilansimaht ≤ 43 miljonit eurot]

- väikeettevõtted [töötajate arv < 50 ja käive ≤ 10 miljonit eurot ja/või bilansimaht ≤ 10 miljonit eurot]

- mikroettevõtted [töötajate arv < 10 ja käive ≤ 2 miljonit eurot ja/või bilansimaht ≤ 2 miljonit eurot]

Ebaselguste vältimiseks peaks see määratlus olema katsekava kohaldamisel siduv. See kehtib ka eriti VKE mõiste puhul kasutatud mõistemääratluste kohta ning töötajate arvu ja finantsnäitajate arvutamisel arvesse võetud ettevõtete liikide kohta.

7. Järgmisel skeemil on kujutatud kõnealuse kava toimimine ja käesoleva dokumendi ülejäänud osas kasutatud sellega seotud tehniliste mõistete määratlus.

___________________________________________________________________________

Faktide kirjeldus

Kontserni struktuur on järgmine:

- emaettevõte PA, mis asub liikmesriigis A

- tütarettevõte DB, mis asub liikmesriigis B

- tütarettevõte DC, mis asub liikmesriigis C

- tütarettevõtte allettevõte DDC, mis asub liikmesriigis C

Liikmesriik A | Liikmesriik C |

PA | → | → | DC |

↓ | ↓ |

↓ | ↓ |

DB | DDC |

Liikmesriik B |

Mõistete määratlus :

- PA on juhtiv äriühing

- Äriühingud PA, DB, DC ja DDC võivad moodustada „koduriigi kontserni"

- Liikmesriik A on „koduriik"

- Liikmesriik B on DB „võõrustajariik"

- Liikmesriik C on DC ja DDC „võõrustajariik"

- Liikmesriigid A, B ja C vormistavad oma koostöö katsekavas asjakohaste õigusaktidena nt mitmepoolse „koduriigi konventsiooni" või „koduriigi lepingu" abil

Kava toimimine :

- PA teeb kindlaks PA, DB, DC ja DDC maksustatava tulu vastavalt liikmesriigi A maksuseadustele

- Sel moel kindlakstehtud maksubaas jaotatakse liikmesriikide A, B ja C vahel, lähtudes näiteks iga jurisdiktsiooni all oleva palgafondi ja käibe proportsionaalsest osast

- PA esitab liikmesriigis A kontserni/koond-maksudeklaratsiooni ja maksab maksu (oma osa pealt)

- DB hindab ja täidab oma individuaalseid maksukohustusi liikmesriigis B

- DC ja DDC hindavad ja täidavad oma individuaalseid maksukohustusi liikmesriigis C

___________________________________________________________________________

Tingimustele vastavad ettevõtted

8. Näib vägagi soovitatav kohaldada katsekava üksnes nende väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete suhtes, kes peavad maksma ettevõtte tulumaksu. Lisaks peaks see olema põhimõtteliselt avatud kõigile kõnealustele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Selleks et ühest küljest suunata katsekava tõhusamalt just nende ettevõtete esimesele piiriülesele laienemisele, mis ei ole veel saavutanud suurust, mis võimaldaks neil kanda teise liikmesriigi tundmatute maksuseaduste kohaldamisega seotud täiendavaid kulusid, ja teisest küljest piirata rangelt võimalikke kulusid ja maksuameteid ohustavat riski, võiksid liikmesriigid soovi korral kaasata katsekavasse üksnes väikeettevõtteid, nagu on määratletud komisjoni soovituses 2003/361/EÜ. Katsekava täiendaval piiritlemisel üksnes mikroettevõtete osalemisega, seataks kahtluse alla katsekava majanduslikud eesmärgid ega tule seetõttu kõne alla.

9. Komisjoni soovituses 2003/361/EÜ sätestatud määratlus sisaldab ka eeskirju „autonoomsete ettevõtete", „partnerettevõtete" ja „seotud ettevõtete" liigitamiseks ning selgitab, kuidas neid võetakse arvesse töötajate arvu ja finantsnäitajate jaoks vajalike andmete määramiseks. Nende eeskirjade kohaldamine näib mõistlik, et teha kindlaks, kas äriühing vastab väikesele ja keskmise suurusega ettevõttele esitatavatele kriteeriumidele ning sobib seoses sellega katsekavas osalema. Samal ajal tuleks neid eeskirju kasutada koduriigi kontserni määratlemiseks.[29]

10. Arvestades katsekava piiratud ulatust, on ebatõenäoline, et VKEd, mille peakontor asub kolmandates riikides, tahaksid kavas osaleda seoses oma ELi hõlmava tegevusega ELi kontsernis, kuna seoses sellega tuleks ühele tütarettevõttele anda tütarettevõtete allettevõtete suhtes emaettevõtte/peakontori funktsioon. Samavõrra näib ebatõenäoline, et katsekava tingimustele võiksid vastata VKEd, kellel on kaudsed omandiõigused kolmandate riikide kaudu, st emaettevõte liikmesriigis ja tütarettevõte kolmandas riigis, millel on (all-)tütarettevõte teises liikmesriigis. Kuna esimest tüüpi äriühingute võimalust katsekavas osalemiseks ei tarvitse süstemaatiliselt välistada, kui nad vastavad vastavas lepingus sätestatud põhinõuetele ja eelkõige väikese või keskmise suurusega ettevõtte määratlusele, on igati põhjust arvata, et teise olukorraga oleks katsekava kohaldamisel liiga keeruline toime tulla. Komisjoni talituste arvates peaks kaudsed omandiõigused kolmandate riikide või mitteosalevate liikmesriikide kaudu seega välistama kontserni osalemise katsekavas.

11. Liikmesriigid võivad otsustada katsekavast välja arvata rahvusvaheliselt tegutsevad ühingud, üksikettevõtjad ja füüsilisest isikust ettevõtjad ning muud läbipaistvate maksudega või hübriidettevõtted, isegi kui need vastavad osaliselt väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratlusele. Nende kaasamine muudaks katsekava tunduvalt keerulisemaks ega tooks kaasa suuremaid majanduslikke eeliseid. Selleks saab näiteks äriüksuse „hübriidset“ olemust (st üksus, mida loetakse ühes riigis maksualaselt läbipaistvaks ja teises läbipaistmatuks) mõistagi hinnata üksnes katsekavas osalevate liikmesriikide vaatevinklist ja mitte nende liikmesriikide seisukohast, kes ei ole ühegi „koduriigi kontserni“ kuuluva äriüksuse asukohariigiks.

12. Võimalikke raskusi ja tehnilisi lisaprobleeme võib illustreerida järgmiselt. Erinevalt juriidilise isikuna registreeritud äriühingu näitest võib rahvusvaheliselt tegutsevate ühingute ja muude läbipaistvate maksudega või hübriidsete äriüksuste kaasamine kava kohaldamisalasse näiteks kaasa tuua seisukohtade lahknemise olemasolevate topeltmaksustamise vältimise lepingute õige kohaldamise asjus, eriti kui osanike elukoht on mõnes teises liikmesriigis kui ühingu asukoht. Üheks näiteks sedalaadi probleemi kohta on olukord, mille puhul üks liikmesriik loeb osaniku poolt ühingule antud laenu intressi tavaliseks intressiks, teine aga varjatud kasumijaotuse üheks vormiks. Seega hõlmaks kava mõnes osas isiklike sissetulekute maksustamist. Seepärast on mõeldav, et kui liikmesriigid soovivad ühingud kavasse kaasata, võetakse need kavasse vastu üksnes erandjuhtudel, mida asjaomaste liikmesriikide maksuametid peavad individuaalselt analüüsima. Igal juhul võivad kavas osalemist taotleda üksnes ärialaselt aktiivsed ühingud, kes saavad ettevõtlustulu.

Koduriigi ja koduriigi kontserni määramine

13. Osaleva VKE-kontserni koduriigi all mõeldakse riiki, kus juhtiv äriühing on maksukohustuslane. Järgides üldtunnustatud reeglit, on selleks kahtluse või kahe asukoha korral riik, kus asub juhtiva äriühingu tegelik juhatus (või keskjuhtimine ja kontroll) ja kus see äriühing peab tasuma ettevõtte tulumaksu enne katsekavaga liitumist. Kui selle reegli rakendamisega katsekava puhul on probleeme, peavad kontserni tegutsemiskohaks oleva liikmesriigi maksuametid jõudma koduriigi osas üksmeelele, vastasel korral ei saa äriühing katsekavas osaleda.

14. Seepärast kohaldatakse osaleva juhtiva äriühingu ja selle tütarettevõtete ja/või püsivate tegevuskohtade suhtes osalevates liikmesriikides koduriigi ettevõtte tulumaksu baaseeskirju. Kas osaleva äriühingu kõnealune tegevus kaasatakse katsekava kohaldamisel koduriigi kontserni või mitte, oleneb koduriigi sisestest kontserni maksustamiseeskirjadest ja neis määratletud tingimustest. Tundub, et ülemaailmseid konsolideerimiskavasid on katsekava raames äärmiselt raske või isegi võimatu kohaldada.

15. Ühelgi tingimusel ei tohiks lubada äriühingul (ema- või tütarettevõte) kuuluda kahte erinevasse „koduriigi kontserni“. Seepärast peaksid liikmesriigid kehtestama asjaomases kahe- või mitmepoolses lepingus üldkohaldatava enamusosaluse nõude. See täiendav künnis täiendaks ja asendaks katsekava rakendamisel olemasolevad riiklikud künnised, kui need on madalamad.

Kaasatavad maksud

16. Tundub mõistlikuna, et kava tuleks kohaldada üksnes ettevõtte tulumaksu suhtes. Muid makse peale ettevõtte tulumaksu ei peaks kava kohaldamisalasse kaasama. Eriti puudutab see käibemaksu, aktsiisimaksu, omandimaksu, pärimismaksu, maamaksu ja maamüügimaksu. Soovi korral võivad liikmesriigid siiski jätkata riiklike või kohalike kasumiga seotud lisamaksude kohaldamist ettevõtte tulumaksu suhtes, mis on kehtestatud katsekava tingimuste kohaselt (st võttes aluseks kõnealuse liikmesriigi osa üldisest maksubaasist). Jätkuvalt võib iga osaleva liikmesriigi eeskirjade kohaselt kohaldada kohalikke või piirkondlikke makse, mis ei ole seotud kasumiga.

17. Katsekava ei tohiks kaudselt mõjutada muude maksude kohaldamist peale ettevõtte tulumaksu. Kuivõrd ettevõtte tulumaksuga maksustatava tulu kindlaksmääramine mõjutab muude maksude või sotsiaalkindlustusmaksete arvutamist ja kuivõrd seda seost ei õnnestu koduriigi maksubaasi eeskirjade alusel tehniliselt kindlaks teha, tuleb koduriigi eeskirjade alusel pidada eriarvestust. Sellekohane näide oleks lisasoodustuste käsitlemine paljude liikmesriikide tulu- või palgamaksuseadustes. Erinevate maksueeskirjade rakendamine mitterahaliste hüvitiste arvutamiseks ja käsitlemiseks äriühingu tasandil ettevõtte tulumaksu seaduse alusel ja personali tasandil füüsilise isiku tulumaksu käsitleva seaduse kohaselt võib põhjustada soovimatu ebakõla ning seeläbi üle- või alamaksustamise. Ainuke moodus selle ebakõla lahendamiseks on arvutada soodustus uuesti, seda kas koduriigis koduriigi kontserni tulu osas või võõrustajariigis saaja isikliku tulumaksu käsitlemise osas. Arvestades lisasoodustusi ja samalaadseid küsimusi reguleerivate eeskirjade mitmekesisust liikmesriikides, ei saa välja pakkuda üldist lahendust. Konkreetses olukorras tuleb välja töötada asjakohane kord, lähtudes asjaomase liikmesriigi seadustest.

Sektorite hõlmamine

18. Mitmes majandussektoris kohaldatakse tavaliselt ettevõtte tulumaksu erieeskirju. VKE katsekava rakendamisel võivad sellega kaasneda lisaraskused, mida on raske põhjendada, kas siis seetõttu, et neis sektorites ei tegutse üldse VKEsid või tegutseb neid väga vähe või kõnealused sektorid on sageli ikka veel riigistatud. Seepärast võiksid liikmesriigid veidi juurelda idee üle kehtestada selline tingimus, mille kohaselt näiteks koduriigi kontsernidel, mille käive laevanduse, finantsteenuste, panganduse ja kindlustuse, nafta- ja gaasiäri ning nafta ja gaasi kasutamise ning põllumajandustegevuse (sealhulgas metsanduse ja kalanduse) vallas moodustab rohkem kui 10%, ei lubata katsekavas osaleda.

19. Sektori määratlus peaks lähtuma koduriigis kohaldatavastest riiklikest maksueeskirjadest, kuid asjaomaste liikmesriikide maksuametid peaksid sektori määratluse igal üksikjuhul kindlasti heaks kiitma. Teise võimalusena peaks kasutama ühtseid ELi määratlusi või need vajaduse korral kava jaoks välja töötama. Komisjoni talitused oleksid valmis liikmesriike selle ülesande juures abistama.

Sätted erijuhtude tarbeks ja maksudest kõrvalehoidmist takistavad eeskirjad

20. On peaaegu iseenesestmõistetav, et katsekavas peaksid olema ka eeskirjad erandjuhtude käsitlemiseks ja kõrvalehoidmist välistavad sätted. Järgmised võimalikud lahendused näivad komisjoni vaatenurgast mõistlikud ning huvitatud liikmesriigid peaksid neid võimalike variantidena kaaluma. Samuti peaksid need eeskirjad andma osalevatele äriühingutele kindluse.

1. Katsekavas osalev juhtiv äriühing ei saa otsustada, millised tingimustele vastavad tütarettevõtted või püsivad tegevuskohad osalevates liikmesriikides kuuluvad koduriigi kontserni (süsteem „kõik sisse, kõik välja“).

2. Kavas osalemine peaks olema lubatud üksnes olemasolevatele ettevõtetele, kes on olnud koduriigis maksukohustuslased vähemalt kaks aastat.

3. Ettevõtet, mis katsekavas osalemise ajal kasvab oma tavapärase äritegevuse käigus orgaaniliselt VKE määratluses sätestatud piiridest välja, ei tohiks sel põhjusel projektist välja arvata.

4. Omanikuvahetus ei tingi automaatselt osaleva äriühingu väljaarvamist, kui ta ei välju seoses sellega väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete mõiste piiridest.

5. Ühekordsed tehingud ja „ebanormaalsed“ käibekõikumised ei tohiks automaatselt kaasa tuua osaleva äriühingu väljaarvamist (või suure põhivara realiseerimine tuleks käibenõuetest välja arvata).

6. Ühinemised ja omandamised, mis ei mõjuta katsekava keskseid elemente (VKE mõiste, koduriigi määratlus jne) ei tohiks automaatselt viia osaleva äriühingu väljaarvamiseni. Samas peavad vastutavad maksuametid uuesti hindama, kas kavas osalemise eeltingimused on kontserni uue struktuuri puhul endiselt täidetud.

7. Osaleva äriühingu koduriigi muutmist katsekava ajal võib lugeda võimatuks. Juhtiva äriühingu maksukohustusluse ülemineku korral teise liikmesriiki tuleks katsekava lõpetada. Sama kehtib ühinemise puhul, mille tulemusena muutub juhtiva äriühingu maksustamisriik. Teise võimalusena, kui asukoht läheb üle teise liikmesriiki, võiks kontsern koduriigipõhise maksustamise eeliseid põhimõtteliselt edasi kasutada, ehkki juba uue koduriigi eeskirjade alusel. Üleminek ühe koduriigi korralt teisele peaks siis olema sujuv – ehkki näiliselt tehniliselt keeruline, ei ole see võimatu.

8. Kui juhtiva äriühingu ja koduriigi kontserni liikme maksuaastad ei lange kokku, on juhtiva äriühingu kohuseks pidada vastavat raamatupidamisarvestust, mis võimaldab asjaomastel maksuametil taotlust hinnata.

9. Vara üleandmine juhtiva äriühingu (emaettevõte või peakontor) ja teises liikmesriigis asuva tütarettevõtte ja/või püsiva tegevuskoha puhul ühelt teisele on katsekava raames võimalik kooskõlas koduriigi riiklike maksueeskirjadega. Osalev juhtiv äriühing peab koostöös vastutavate maksuametitega kindlaks määrama üleantava vara raamatupidamisliku väärtuse ja turuväärtuse, et üleandmist oleks võimalik maksustada vastavalt kehtivatele tavaeeskirjadele, kui katsekava ei pikendata või kui vara müüakse (st positsiooni külmutamine ja maksude edasilükkamine). Kuivõrd tehing kuulub makse käsitleva ühinemisdirektiivi[30] kohaldamisalasse, kohaldatakse direktiivi eeskirju.

10. Kui ei ole sätestatud teisiti, tuleb kõiki tehinguid koduriigi kontsernis juhtiva äriühingu ja tütarettevõtete või püsivate tegevuskohtade või kontserni liikmete vahel käsitleda vastavalt koduriigi riiklikele maksueeskirjadele.

11. Seoses mitteosalevate liikmesriikide ja kolmandate riikidega kohaldatakse kontserni iga allüksuse suhtes asukohariigi üldisi kuritarvitamisvastaseid eeskirju, et ennetada soodsamate eeskirjade otsimist.

Olemasolevate topeltmaksustamist käsitlevate lepingute kohaldamine

21. Juba koduriigipõhise maksustamise kontseptsioonist tuleneb see, et koduriigi kontserni liikmete omavahelised suhted katsekava raames jäävad kava rakendamisel asjaomaste topeltmaksustamise vältimise lepingute kohaldamisalast välja. Kahe liikmesriigi vaheline kahepoolne topeltmaksustamise vältimise leping ei tohiks olla kohaldatav koduriigi kontserni liikmete omavaheliste tehingute suhtes. Samas peaks lepingut jätkuvalt kohaldama maksulepingu nende aspektide suhtes, mida katsekava ei mõjuta.

22. Katsekava ei hõlma maksulepingutest vabastamise osas mingeid muudatusi. Kontserni eri liikmete suhtes tuleks jätkuvalt kohaldada sama maksulepingut kui enne katsekavaga ühinemist. Teisisõnu tuleks katsekavas osaleva koduriigi kontserni suhtes kohaldada võõrustajariigi või asukohariigi maksulepingut, kuid koduriigi eeskirjade kohaselt määratud maksustatava tulu suhtes. Vastavalt sellele ei nõua katsekava muudatuste tegemist liikmesriikide topeltmaksustamise vältimise lepingutes kolmandate riikidega. Kuna koduriigi kontserni iga liige maksab endiselt makse oma asukohariigis, kohaldatakse jätkuvalt vastavaid lepinguid.

23. Grupi liikmete kolmandatest riikidest või mitteosalevatest liikmesriikidest saadava välismaise tulu (dividendid, intressid, honorarid, tulu kinnisvaralt jne) puhul näib mõistlik, et see peaks üldjuhul jääma väljapoole katsekava kohaldamisala ja seda arvestatakse tavaeeskirjade kohaselt. Välismaisest allikast pärinev tulu tuleks seega liita kontserni liikmete tulule pärast jaotamist. See kord väldib probleeme, mis võivad muidu tekkida, kui koduriik ja võõrustajariik on oma vastavates lepingutes kolmanda riigiga kehtestanud kokkuleppeliselt erineva korra, näiteks teatavate tuluartiklite krediidimeetodi ja vabastusmeetodi kasutamise osas. Kui osaleval ettevõttel on sellist tulu, peab ta esitama kaks maksudeklaratsiooni, ühe koduriigis ja teise võõrustajariigis konkreetsete tuluartiklite kohta.

24. Teatavatel asjaoludel võivad tekkida topeltmaksustamise vältimise lepinguga seotud mittediskrimineerimise küsimused, seda nii EL piires seoses mitteosalevate liikmesriikidega ja seoses kolmandate riikidega, kuna sama riigi ettevõtteid koheldakse katsekava raames erinevalt. Ehkki läbiviidud uurimine[31] viitab sellele, et katsekavas osalevate ja katsekavast väljajäävate ettevõtete võrdlus ei pruugi enam olla asjakohane lähtepunkt, tuleks nendes küsimustes ideaaljuhul saavutada vastavate lepingupartneritega ametlik ühine arvamus selle klausli tõlgendamise osas vastavalt katsekava tingimustele.

Siirdehindadega seotud küsimused

25. Juba koduriigipõhise maksustamise kontseptsioonist tuleneb see, et koduriigi kontsernis ei tohiks katsekava raames enam kohaldada siirdehindu käsitlevaid riiklikke eeskirju. Koduriigi kontserni raames tules koduriigi eeskirju ühtviisi kohaldada ka teistes asjaomastes liikmesriikides.

26. Siirdehindade korrigeerimise osas näiteks seoses sidusettevõtete, seotud osapoolte või tütarettevõtete allettevõtetega mitteosalevates liikmesriikides või kolmandates riikides peaksid pädeva asutuse ülesandeid täitma koduriigi maksuasutused (kui parandus ei tulene kolmanda riigi ja koduriigi kontserni liikme, kelle asukoht on väljaspool koduriiki, vahelisest tehingust). Tundub, et see on ainuke praktiliselt teostatav teguviis. Läbiviidud uurimine[32] viitab sellele, et eristada tuleb primaarseid ja sekundaarseid vastavaid parandusi. Eelkõige on soovitatav teha vastavad parandused pärast maksubaasi eraldamist, mitte aga enne seda. Põhjuseks on asjaolu, et see peaks puudutama üksnes sidusettevõtte (välismaisest allikast pärinevat) tulu ja üksnes läbirääkimiste eest vastutavat liikmesriiki.

27. Koduriigi ja võõrustajariigi maksuametite omavahelised konsultatsioonid on igal juhul asjakohased. Kõnealused konsultatsioonid on tõenäoliselt möödapääsmatud suhetes koduriigi ja kolmanda riigi vahel, kes ei ole sõlminud koduriigiga topeltmaksustamise vastast lepingut.

Muud tehnilised küsimused

28. Maksude ja dividendimaksete kinnipidamise ja sellega seotud menetluste osas, mis puudutavad koduriigi kontserni liikmete omavahelisi tehinguid, tuleks kõigi koduriigi kontserni liikmete suhtes kohaldada koduriigis kehtivaid eeskirju. Jällegi tuleneb selline menetlusviis loogiliselt koduriigipõhise maksustamise kontseptsioonist enesest.

29. Samas liikmesriigis asutatud, kuid erinevate koduriikide maksueeskirjadele alluva kahe ettevõtte omavaheliste maksete osas võib seda tehingut koduriigipõhise maksustamise autorite soovitust[33] järgides lugeda pigem riigisiseseks tehinguks kui piiriüleseks makseks, ning seetõttu tuleks kohaldada asukohariigi (võõrustajariigi) riiklikke eeskirju. Nii välditaks uute eeskirjade kasutuselevõtmisest põhjustatud raskusi riigisisese otsetehinguga ühe riigi piires.

30. Seoses dividendimaksetega võimalikele vähemusaktsionäridele – ehkki see võib teataval määral nõuda täiendavat raamatupidamist – tuleks nende maksete käsitlemisel kohaldada asukohariigi (võõrustajariigi) riiklikke eeskirju, kuna see näib olevat ainuke otstarbekas menetlusviis.

Katsekava menetlus- ja haldusaspektid

Katsekava rakendamine praktikas

31. Lisaks VKEde maksustamisviisile võimaliku katsekava raames tuleb sätestada kavaga liitumise meetod ja kava rakendamise kord. Katsekava rakendamiseks soovitatakse kasutada topeltmaksustamise vältimise lepingute mehhanismi. Seega peaksid huvitatud liikmesriigid alustama asjakohaseid läbirääkimisi, valmistama ette ja sõlmima kahe- või eelistatult mitmepoolse lepingu, mis võimaldab huvitatud äriühingutel osaleda koduriigipõhise maksustamise katsekavas. Soovi korral võib komisjoni talitustelt saada nende jõupingutustega seotud toetust ja abi, võimalik, et programmi FISCALIS (seminarid ja/või projektirühmad) kaudu. Seejärel peaksid asjaomased liikmesriigid rakendama lepingut riiklikul tasandil, järgides oma riigi seadusi ja tavasid. Kahepoolse lepingu võiks otstarbekuse huvides sõlmida asjaomast topeltmaksustamise lepingut täiendava protokollina ning mitmepoolsed lepingud tuleks sõlmida valitsustevahelise konventsiooniga. Niisugune menetlusviis kindlustaks võimaluse juurutada katsekava võrdlemisi kiiresti ja paindlikult, järgides ühtlasi täiel määral maksustamise seaduslikkuse põhimõtet.

32. Tuginedes oma lepingule teiste liikmesriikidega, peaksid osalevate liikmesriikide maksuametid, näiteks asjakohase sisemenetluse teel (nt ringkirjad või osalemiskutse avaldamine), andma äriühingutele võimaluse katsekavas vabatahtlikult osaleda. Huvitatud äriühingud (nii juhtiv äriühing kui tütarettevõtted) peaksid teatama oma huvist katsekavas osaleda oma tavalistele maksuhalduritele vastava asukohariigi maksuasutuses, kes oleksid kohustatud teavitama viivitamata teiste asjaomaste liikmesriikide maksuameteid ja nendega konsulteerima. Otsuse taotluse kohta peavad tegema kaks või enam asjaomast asutust mõistliku ajavahemiku jooksul, nt kaks kuni kolm kuud pärast seda, kui äriühing on oma huvist teatanud. Nagu teistegi haldusotsuste puhul, tuleb võimalikule keeldumisele lisada põhjused ja keeldumine on põhjendatud üksnes juhul, kui taotlev äriühing ei vasta asjaomases lepingus sätestatud nõuetele (ametiasutused ei saa otsust teha oma äranägemise järgi).

Deklareerimis- ja maksenõuded

33. Deklareerimis- ja maksenõuete osas on soovitatav, et juhtiv äriühing peaks põhimõtteliselt olema kohustatud esitama koduriigi kontserni maksudeklaratsiooni üksnes koduriigis. Teiste asjaomaste riikide vastutavad maksuametid peaksid saama selle maksudeklaratsiooni ja vastavate lisade (nt bilansid, kasumi- ja kahjumiaruanne jne – vastavalt koduriigi kohalikele seadustele ja tavadele) koopia. Esitatav teave peab olema piisav, et selle põhjal saaks hinnata täiendavaid kasumiga seotud makse või lisatasusid või muid üksikisiku tulumaksu vastastikku seotud näitajaid. Komisjoni talitused on seisukohal, et kulude piiramiseks ei tohiks tõlkimise osas kehtestada mingeid süstemaatilisi nõudeid; samas võivad maksuametid nõuda põhiliste dokumentide esitamist maksumaksja kulul riigikeeles või mõnes teises asjakohases keeles.

34. Juba katsekava kontseptsioon tingib paratamatult selle, et enamik tegelikust halduskoormusest jääb juhtiva äriühingu kanda. Niisiis peaks juhtiv äriühing arvutama kontserni koondkasumi vastavalt oma asukohariigi eeskirjadele ja jaotama selle kasumi kontserni liikmete vahel vastavalt eelnevalt koostatud valemile (vt allpool). Mitmesuguste jaotuskriteeriumide näitajad tuleb edastada kõigi asjaomaste liikmesriikide maksuametitele. Maksu maksab aga vastav kontserni liige oma asukohariigis (võõrustajariigis).

Kontrolli ja järelevalve küsimused

35. Katsekava järelevalve osas kehtivad ELis üldised reeglid vastastikuse abi ja halduskoostöö kohta, mida tuleks ka rakendada. Kui seda peetakse vajalikuks, peaksid huvitatud liikmesriikide maksuasutused lisaks moodustama juhtiva äriühingu ja kontserni liikmete auditeerimiseks ühised audiitorirühmad. Ühisel audiitorirühmal tuleb lubada teha auditeid kõigis koduriigi kontserni kuuluvates valdustes, kuid need peavad rangelt piirduma katsekava reguleeritud aspektidega. Kohtuvaidluse korral oleks komisjoni talituste arvates loogiline kohaldada põhimõtteliselt koduriigi kontserni liikmesäriühingu asukohariigi, nt tütarettevõtte võõrustajariigi ja juhtiva äriühingu koduriigi eeskirju. Näib olevat raske leida teist lahendust, mis ei rikuks liikmesriikide riiklikku õigust.

36. Kahe- või mitmepoolses lepingus peavad liikmesriigid leppima kokku katsekava(de) lõpetamise asjakohase korra. Nende „väljumissätetega“ tuleb kindlaks määrata varade ja kohustuste väärtuse hindamise ning kulude käsitlemise pärast katsekava lõppu, eeldades, et seda ei pikendata, panemata osalevatele ettevõtetele süstemaatilist kohustust pidada kogu katsekava katsefaasi jooksul koduriigi ja võõrustajariigi eeskirjade kohaselt kahte raamatupidamist.

Ajakava

37. Määratluse kohaselt peaks katsekava kavandama eksperimentaalse katsena ning seega peaks see olema ajaliselt piiratud. Nii osalevatele liikmesriikidele (maksuametid) kui osalevatele äriühingutele on oluline, et prooviperiood oleks piisavalt pikk, et seda saaks põhjalikult analüüsida ja et see õigustaks üleminekukulusid. Laekunud tagasisidele tuginedes soovitatakse rakendada katsekava viie aasta jooksul, pärast seda tuleks teha lõpphindamine. Viieaastast perioodi tuleb mõista nii, et kava alguskuupäev on fikseeritud ja et kava aegub automaatselt viis aastat pärast seda kuupäeva (nt 1. jaanuar 2007 – 31. detsember 2011). Tingimustele vastavad ettevõtted võivad sellel perioodil aga kavaga liituda igal ajal ja seega osaleda ka lühema ajavahemiku jooksul (nt 1. jaanuar 2009 – 31. detsember 2011).

38. Äriühingu otsus osaleda katsekavas peaks olema siduv kogu viieaastase perioodi vältel või lühema perioodi vältel kuni katsekava varem kindlaksmääratud lõpuni. Kui äriühing soovitab kava rakendamise enne viieaastase perioodi lõppemist tingimata lõpetada, on see võimalik, kuid sellisel juhul tuleb võib-olla ümber hinnata katsekava raames arvestatud maksuaastad ja kohaldada tagasiulatuvalt „traditsioonilisi“ eeskirju.

Jaotusvalem

39. Selle kitsapiirilise katsekava kohaldamisel peaks piisama sellest, kui kasutada lihtsat, ent majanduslikult töökindlat valemit maksubaasi jaotamiseks osalevate liikmesriikide vahel. Seda seetõttu, et „kaalul olevat“ maksutulu piiravad mitmesugused tegurid: kava piiramine väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetega; teistes liikmesriikides tegevuskohti omavate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete piiratud arv; vabatahtlik osalemine; range järelevalve; VKEde üldiselt madalad maksukohustused jne. Lisaks sellele on lihtsat valemit kerge hallata ja kasutada.

40. Jaotamisvalemi väljatöötamiseks võib kasutada järgmisi majandustegureid: palgafond, töötajate arv, müük (käive), varad. Nende tegurite liitmine suurendab majanduslikku representatiivsust, kuid muudab valemi rakendamise keerulisemaks. Olenevalt liikmesriikide valitavast valemist peavad nad leppima kokku kasutatavate tegurite üldtunnustatud ja praktiliselt toimivate mõistete osas.

41. Jaotusvalemina on soovitatav kasutada osaleva ettevõtte vastavat osa üldisest palgasummast (50%) ja kogukäibest (50%) igas asjaomases liikmesriigis. Neid näitajaid on äriühingu raamatupidamis- ja maksudeklaratsioonides lihtne kindlaks määrata. Pealegi vähendab tööpanusega seotud teguri (palgafond) ja toodanguga seotud teguri (müük) kombinatsioon ka võimalikku meelevaldsust.

42. Koduriigipõhise maksustamise kontseptsiooni ja katsekava sisemise loogika järgi tuleks nii kasumi kui kahjumi suhtes kohaldada valemil põhinevat jaotamist. Kontserni allüksustele eraldatud kahjumi suhtes kohaldatakse järgmistesse perioodidesse edasikandmise ja varasematele perioodidele tagasikandmise eeskirju, mis kehtivad allüksuse asukohariigis, st juhtiva äriühingu (emaettevõtte või peakontori) koduriigis ning tütarettevõtete ja püsivate tegevuskohtade võõrustajariigis.

43. Koduriigipõhise maksustamiskava raames kasutab juhtiv äriühing koduriigi maksudeklaratsiooni vormi, et koondada ühte oma maksustatav tegevus kõigis asjaomastes liikmesriikides ja esitada selle kohta aruanne (vt eespool). Kõnealustel vormidel ei pruugi olla väljasid jaotamisega seotud tegurite kohta nõutava teave jaoks. Seepärast tuleks välja töötada asjakohane lihtne vorm nende deklareerimiseks maksudeklaratsiooni lisas.

Hindamine

44. Komisjonil ja osalevatel liikmesriikidel oleks ilmselt soovitatav luua katsekava juhtimiseks järelevalverühm, mille liikmed annaksid üksteisele nõu, arutaksid võimalikke praktilisi probleeme ja hindaksid kava edu. Lisaks sellele oleks mõistlik, et katsekava rakendavad liikmesriigid koostaksid 31. detsembriks 2009 üksikasjaliku aruande, mis sisaldab katsekava tulemuste kohta üksikasjalikku hinnangut, et komisjon ja järelevalverühm saaksid kaaluda kava võimalikku pikendamist või lõpetamist ja otsustada asjaomaste menetluste üle.

[1] Eesistujariigi järeldused 22. ja 23. märtsil 2005 Brüsselis toimunud Euroopa Ülemkogul, nt punkt 25

[2] Nõukogu 20. detsembri 2000. aasta otsus 2000/819/EÜ

[3] KOM(2004)70 kuupäevaga 11/02/2004

[4] KOM(2005)532 kuupäevaga 25.10.2005 ja KOM(2005)551 kuupäevaga 10.11.2005

[5] Komisjoni 25. mai 1994. aasta soovitus väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete maksustamise kohta, EÜT L 177, lk 1–19; komisjoni 7. detsembri 1994. aasta soovitus väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate ülemineku kohta, EÜT L 385, lk 14–17; teatis komisjoni 7. detsembri 1994. aasta soovituse kohta, mis käsitleb väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate üleminekut, EÜT C 400, lk 1–9.

[6] Komisjoni teatis nõukogule ja parlamendile väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate maksuolude parandamise kohta, KOM(94)206, EÜT C187, lk 5–10.

[7] Komisjoni personali töödokument "Ettevõtete maksustamine siseturul" [SEC(2001)1681]

[8] vt näiteks: Euroopa Poliitikauuringute Keskus, „EU Corporate Tax Reform" (EL ettevõtte tulumaksu reform), 2001. aasta novembri aruanne ja „An EU Company without an EU Tax? A Corporate Tax Action Plan for Advancing the Lisbon Process" (EL ettevõte ilma EL maksuta? Ettevõtte tulumaksu käsitlev tegevuskava Lissaboni protsessi edasiviimiseks), 2002. aasta aprilli aruanne, mõlemad täiendavate viidetega.

[9] Üksikasjalikum teave komisjoni teatistes „ Towards an Internal Market without tax obstacles. A strategy for providing companies with a consolidated corporate tax base for their EU-wide activities ” (Takistusteta siseturg – strateegia ettevõtete konsolideeritud tulumaksubaasi loomiseks seoses ELis sooritatud toimingutega) [KOM(2001)582] ja „ An Internal Market without company tax obstacles – achievements, ongoing initiatives and remaining challenges " (Takistusteta siseturg – saavutused, käimasolevad algatused ja allesjäänud probleemid) [KOM(2003)726]

[10] Üksikasjalikku teavet selle töö kohta võib leida järgmiselt veebilehelt:http://europa.eu.int/comm/taxation_customs/taxation/company_tax/common_tax_base/index_en.htm

[11] Uurimuse III osa, peatükk 8 ja IV osa, punkt B, peatükk 11 [SEC(2001)1682]

[12] Lisateave küsimustiku kohta ja vastused:http://europa.eu.int/comm/taxation_customs/taxation/company_tax/home_state_taxation/index_en.htm

[13] Seda komisjoni järeldust kinnitatakse ka kirjanduses, vt näiteks: Chittenden F., Michaelas N. ja Poutziouris P. (2000) „Small Business Taxation: An Agenda for Growth", Executive Development Centre, Manchester Business School and NatWest Bank PLC, lk 2.

[14] Vt näiteks vastuseid, mis laekusid 2003. aastal komisjoni konsultatsioonile ja 2004. aastal kasutusele võetud küsimustikule, mõlemad on kättesaadavad veebilehel:http://europa.eu.int/comm/taxation_customs/taxation/company_tax/home_state_taxation/index_en.htm

[15] 2004. aasta 11. juuni pressiteade.

[16] Vt näiteks: Cressy, R. (2000) „Tax, Assistance, Compliance & the Performance of the Smaller Business", A Research Report to the Federation of Small Businesses; ja: Chittenden F., Michaelas N. ja Poutziouris P. (2000) „Small Business Taxation: An Agenda for Growth", Executive Development Centre, Manchester Business School and NatWest Bank PLC

[17] Vt komisjoni talituste uurimuse 2. lisa [SEC(2001)1681], milles on täiendavaid viiteid.

[18] Komisjoni personali töödokument SEC(2004)1128. Eelkõige tehti kindlaks, et müügi osas on nõuetele vastamisega seotud kulud VKEde puhul suurettevõtetest suuremad. Peale selle leiti, et piiriülese tegevusega kaasnevad äriühingute jaoks suuremad nõuetele vastamisega seotud kulud. Läbiviidud ökonomeetrilisele analüüsile tuginedes näidati, et nõuetele vastamisega seotud kulud on suuremad äriühingutel, kellel on teises EL liikmesriigis vähemalt üks tütarettevõte, võrreldes äriühingutega, kellel pole teises liikmesriigis tütarettevõtteid, ja et need kulud kasvavad koos välismaiste tütarettevõtete arvuga.

[19] Laiema ülevaate ja hinnangute saamiseks vt näiteks OECD, tööstuse, teadustöö ja tehnoloogia direktoraat, STI töödokument 2002/9 „Taxation, SMEs and Entrepreneurship" , Duanjie Chen; Frank C. Lee ja Jack Mintz.

[20] Üksikasjalikum teave lisas: mõju hindamine.

[21] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. detsembri 2002. aasta otsus nr 2235/2002/EÜ, millega võetakse vastu siseturu maksustamissüsteemide toimimist parandav ühenduse programm (programm „Fiscalis 2003–2007"), EÜT L 341, 17.12.2002 lk 1–5

[22] vt eriti Gammie, M. ja Lodin, S.-O., „Home State Taxation"; IBFD Publications 2001

[23] Nt eespool nimetatud teatised [KOM(2001)582] ja [KOM(2003)726]. Väärib märkimist, et oma 1994. aasta teatises nõukogule ja parlamendile väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete maksukeskkonna parandamise kohta [KOM(94)206, 25.05.1994, EÜT C 187, 09.07.1994] oli komisjon juba andnud suuna, märkides, et väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete välismaist tegevust võiks teatavatel tingimustel maksustada üksnes ettevõtte asukohaks olevas liikmesriigis. See tähendaks halduse olulist lihtsustamist. Samas ei lähe koduriigipõhine maksustamine oma praegusel kujul nii kaugele. See ei kätke endas maksustamist üksnes koduriigis, vaid maksubaasi arvutamist üksnes koduriigi eeskirjade kohaselt.

[24] http://europa.eu.int/comm/taxation_customs/taxation/consultations/home_state_sme.htm

[25] Aruannekomisjoni teatise kohta nõukogule ja Euroopa Parlamendile ning majandus- ja sotsiaalkomiteele maksupoliitika kohta Euroopa Liidus – prioriteedid eelseisvateks aastateks (KOM(2001)260 – C5-0597/2001 – 2001/2248(COS))

[26] Arvamus ECO/127

[27] Samas kui sõltumatu uuring „Study on analysis of potential competition and discrimination issues relating to a pilot project for an EU tax consolidation scheme for the European Company statute (Societas Europaea)" kinnitab samuti selliste probleemide olemasolu, on eeldatavatele diskrimineerimisväidetele mitmeid õiguslikke ja praktilisi vastuväiteid. Kõige tähtsam on see, et kava ei vähenda süstemaatiliselt osalevate äriühingute maksukoormat, vaid selle eelis seisneb nõuetele vastamisega seotud kulude vähendamises. On tehtud üldjoontes võrreldavaid algatusi, mis põhinevad päritoluriigi põhimõttel ja vastastikusel tunnustamisel nii maksuvallas kui teistes avaliku õiguse valdkondades, kus niisuguseid vastuväiteid ilmselt ei esitata.

[28] Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus mikroettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratlemise kohta (2003/361/EÜ); ELT L 124, 20.5.2003, lk 36–41.

[29] Vt "The new SME definition – user's guide and model declaration" (Uus VKE mõiste – näidisdeklaratsiooni kasutusjuhend), millega saab tutvuda aadressil: http://europa.eu.int/comm/enterprise/enterprise_policy/sme_definition/sme_user_guide.pdf

[30] Nõukogu 17. veebruari 2005. aasta direktiiv 2005/19/EÜ, millega muudetakse direktiivi 90/434/EMÜ eri liikmesriikide äriühingute ühinemise, jagunemise, varade üleandmise ja osade või aktsiate vahetamise puhul rakendatava ühise maksustamissüsteemi kohta, ELT L 58/19, 4.03.2005

[31] International Bureau of Fiscal Documentation (IBFD); The compatibility of the Home State Taxation system with double taxation agreements based on the OECD Model: a study", reproduced in Lodin/Gammie,, sealsamas, lk 77–104, lk 99.

[32] Lodin/Gammie, sealsamas, lk 57; IBFD, sealsamas, lk 95f.

[33] Vt Lodin/Gammie, sealsamas, lk 37