52005DC0545

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 4.11.2005

KOM(2005) 545 lõplik

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE, EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE, REGIOONIDE KOMITEELE NING EUROOPA KESKPANGALE

Teine aruanne praktiliste ettevalmistuste kohta edaspidiseks euroala laienemiseks {SEC(2005)1397}

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS 3

2. PRAEGUSED KAVAD EURO KASUTUSELEVÕTMISEKS 3

3. ETTEVALMISTUSTE OLUKORD RIIKIDES 4

3.1. Üleminekukavade vastuvõtmine 4

3.2. Üleminekukavade sisu 4

3.3. Üleminekustsenaariumid 5

3.4. Vääringute üheaegne ringlus 5

3.5. Tarbijakaitse 5

3.6. Euro pangatähtede ja müntide tarnimine 6

3.7. Teave ja kommunikatsioon 6

4. ETTEVALMISTUSED ÜHENDUSE TASANDIL 7

4.1. Ühenduse õigusliku raamistiku ettevalmistamine 7

4.2. Euromüntide ühiste ja riike kujutavate poolte kujundused 8

4.3. Teabe- ja kommunikatsioonipoliitika ühenduse tasandil 8

5. AVALIKU ARVAMUSE OLUKORD HILJUTI ÜHINENUD LIIKMESRIIKIDES 9

5.1. Kodanikud tahavad olla paremini informeeritud 9

5.2. Üldine suhtumine eurosse 9

5.3. Uuringu peamised õppetunnid 10

6. JÄRELDUS 10

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE, EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE, REGIOONIDE KOMITEELE NING EUROOPA KESKPANGALE

Teine aruanne praktiliste ettevalmistuste kohta edaspidiseks euroala laienemiseks

1. SISSEJUHATUS

Kõigepealt tuleb riigi edukaks ühinemiseks euroalaga täita EÜ asutamislepingus sätestatud nn Maastrichti lähenemiskriteeriume. Komisjon ja Euroopa Keskpank (EKP) hindavad oma regulaarsetes lähenemisaruannetes,[1] millisel määral on erinevad riigid täitnud formaalseid nõudeid, mis võimaldavad neil euro kasutusele võtta.

Lisaks asutamislepingus sätestatud nõuetele kaasnevad riigi euroalaga ühinemisega ka hoolikalt kavandatud ja laiaulatuslikud praktilised ettevalmistused, mis hõlmavad nii avalikku kui erasektorit ning laiemat üldsust. Oma esimeses aruandes praktiliste ettevalmistuste kohta (KOM (2004)748, 10. november 2004) võttis komisjon kohustuse esitada ettevalmistuste seisu kohta regulaarselt aruandeid vähemalt kord aastas või kui teatavad arengud seda nõuavad.

Käesolevas aruandes esitatakse liikmesriikide seatud eurole ülemineku tähtajad, andmed praktiliste ettevalmistuste olukorra kohta riikide ja ühenduse tasandil ning avaliku arvamuse olukorra kohta hiljuti ühinenud liikmesriikides. Käesolev aruanne ei ole seotud lähenemisaruannetega ning see ei tulene ühestki õiguslikust ega muust kohustusest.

Käesolevale aruandele on lisatud komisjoni talituste koostatud komisjoni töötajate töödokument, milles on rohkem tehnilisi üksikasju ettevalmistuste kohta.

2. PRAEGUSED KAVAD EURO KASUTUSELEVÕTMISEKS

Praegu kuuluvad euroalasse kaksteist ELi liikmesriiki kahekümne viiest. Taanil ja Ühendkuningriigil on “mitteosalemise” eristaatus. Ülejäänud üksteist riiki on „liikmesriigid, kelle suhtes on tehtud erand“[2], ning arvatakse, et nad võtavad euro kasutusele, kui vajalikud tingimused on täidetud.

Eesti, Leedu ja Sloveenia soov on võtta euro kasutusele 1. jaanuaril 2007, mis on vähem kui kolm aastat pärast nende ühinemist Euroopa Liiduga 1. mail 2004. Kõik kolm riiki liitusid vahetuskursimehhanismiga (ERM II) 28. juunil 2004. Küpros, Läti ja Malta tahavad liituda euroalaga aasta hiljem, 1. jaanuaril 2008. Nad liitusid vahetuskursimehhanismiga 2. mail 2005. Slovakkia on seadnud eesmärgiks võtta euro kasutusele 1. jaanuaril 2009. Kõigis riikides on alanud praktilised ettevalmistused. Riiklikud üleminekukavad on juba kinnitatud või neid veel koostatakse.

Tšehhi Vabariik ja Ungari soovivad ühineda euroalaga 2010. aastal. Poolal ja Rootsil ei ole praegu tähtaega.

Paar aastat pärast ELiga ühinemist 1. mail 2004 taotlevad esimesed hiljuti ühinenud liikmesriigid juba ühinemist kaheteistkümne riigiga, kes praegu euroalasse kuuluvad. Kui praegused plaanid täituvad, laieneb euroala üheksa riigiga neljas järjestikuses etapis aastatel 2007–2010. Selle elanikkond suureneb 309 miljonilt inimeselt 345 miljonini ning kogu SKT ligikaudu 3,7%. Kui kõik praegused liikmesriigid, kelle suhtes on kehtestatud erand, kuuluksid euroalasse, suureneks elanikkond 47 miljoni inimese võrra ja SKT 6,2% võrra.

3. ETTEVALMISTUSTE OLUKORD RIIKIDES

Käesolevas jaotises esitatakse olemasolevate riiklike strateegiate ja kavade olulisemad aspektid. Neid kommenteeritakse eelmisest kogemusest saadud peamiste õppetundide valguses (vt eelmisel aastal esitatud esimest aruannet praktiliste ettevalmistuste kohta).

1. lisas esitatakse riiklike ettevalmistuste olukorra kokkuvõte. See põhineb peamiselt asjaomaste riikide avalikustatud teabel. 2. lisas on kokkuvõtlik ülevaade ettevalmistuste olukorrast seoses ülemineku peamiste osadega.

3.1. Üleminekukavade vastuvõtmine

Kõik seitse liikmesriiki, kes soovivad võtta euro kasutusele aastatel 2007–2009, on loonud institutsiooni või üleminekuameti, mis juhib ettevalmistusi ja kooskõlastab riigi üleminekut. Neli riiki (Eesti, Leedu, Sloveenia ja Slovakkia) on vastu võtnud riikliku üleminekukava. Ettevalmistuste olukord on riigiti üsna erinev. Üldiselt tuleks ettevalmistuste tempot tõsta.

Sloveenia võttis vastu oma esimese üleminekukava jaanuaris 2005. Praktilised ettevalmistused edenevad üldiselt hästi, kuid teatavatele aspektidele (näiteks sularahaga eelvarustamise ja eelvarude edasiandmise korraldus) tuleb rohkem tähelepanu pöörata. Tuleks jätkata kava rakendamise hoolikat jälgimist. Eesti võttis vastu riikliku üleminekukava esimese versiooni 2005. aasta augustis ja Leedu 2005. aasta septembris. Mõlemal riigil tuleb kindlasti kiirendada ettevalmistuste tegemist, sidudes tihedalt kõik üleminekuga kõige otsesemalt seotud majandussektorid ja asjaosalised.

Olukord Küprosel, Lätis ja Maltal tekitab samuti teatavat muret, sest ettevalmistused on alles algfaasis ja neid tuleb kiirendada. Kõik kolm riiki kavatsevad üleminekukava esimese versiooni vastu võtta enne aasta lõppu, kuid seda tuleks teha võimalikult kiiresti, et anda avalikule ja erasektorile võimalikult kiiresti konkreetseid ja õigeaegseid suuniseid.

Slovakkias on olukord rahuldav, sest õigeaegselt on vastu võetud kõikehõlmav riigi kava, milles antakse selgeid suuniseid kõigile riigi praktiliste ettevalmistustega seotud sektoritele ja osalistele, soodustades niiviisi nii avaliku kui erasektori üleminekut. Kava ajakohastatakse regulaarselt.

Tšehhi Vabariigis, Ungaris ja Poolas on praktilised ettevalmistused alles väga algusfaasis. Rootsi ettevalmistused on praktiliselt seiskunud 14. septembri 2003. aasta referendumi negatiivse tulemuse tõttu.

3.2. Üleminekukavade sisu

Enamikus üleminekukavades keskendutakse sularahavahetusele. Muudele põhiaspektidele (avaliku halduse üleminek, riigi õigusaktid jne) pööratakse üldiselt palju vähem tähelepanu.

Sularahavahetus on riigi eurole ülemineku kõige nähtavam osa. See hõlmab kõiki ettevõtjaid, avalikku haldust ja isegi laia üldsust ning see vajab tõepoolest hoolikat planeerimist ja ettevalmistamist. Haldus-, finants-, eelarve- ja raamatupidamissüsteemide üleminek avalikus ja erasektoris on euro kasutuselevõtu kõige kulukam ja kõige rohkem aega nõudev osa.

Riikide üleminekukavades tuleks kindlaks määrata kõige tähtsamad ja keerukamad süsteemid, mille muutmiseks on vaja pikka teostusaega või palju vahendeid. Nendes tuleks esitada prognoos nii vajalike inimressursside (näiteks mitu inimest/aastas) kui vajalike eelarvevahendite kohta. Tuleks eraldada ka eelarveassigneeringud, mis kataksid kõik avaliku sektori konkreetsed üleminekukulud (IT-süsteemide muutmine, infokampaaniad jne).

3.3. Üleminekustsenaariumid

Eelistatakse „suure paugu“ stsenaariumi koos lühikese vääringute üheaegse ringluse ajaga.

„Suure paugu“ stsenaarium tähendab seda, et euro pangatähed ja mündid saavad ametlikuks maksevahendiks kohe, kui riik võtab euro kasutusele. Lisaks sellele eelistab enamik riike lühikest üheaegse ringluse aega (tavaliselt kaks nädalat). See vastab esimese laine kogemusele, kui riigi pangatähed ja mündid kõrvaldati kiiresti ringlusest, seda eelkõige hästi ettevalmistunud riikides.

Pärast üheaegse ringluse aega võivad kodanikud ja ettevõtjad teatava aja jooksul kätte jäänud sularaha pankades tasuta ümber vahetada. Enamikes riikides vahetab keskpank omavääringu eurosse tasuta ja ajalise piiranguta.

3.4. Vääringute üheaegne ringlus

Mitmes kavas planeeritakse varast ja olulist eelvarustamist[3] ja eelvarude edasiandmist, kusjuures ülejäänud sularaha eemaldamisele ringlusest üldiselt tähelepanu ei pöörata.

Eesti ja Slovakkia on juba sätestanud erikorralduse pankade eelvarustamiseks ning eelvarude edasiandmiseks jaekaubandus- ja muudele ettevõtjatele tavaliselt juba mitu kuud enne euro kasutuselevõtupäeva. Leedul ja Sloveenial tuleb seada ambitsioonikad eesmärgid seoses eelvarustamise ning eelvarude edasiandmisega, muidu ei oleks lühike üheaegse ringluse aeg mõeldav. Debiteerimise edasilükkamisega tuleks tagada, et pangad ja ettevõtjad telliksid küllaltki vara euro sularaha.

Üldiselt tahetakse, et poed annaksid alates euro kasutuselevõtupäevast raha tagasi ainult euros, kuid sageli jääb selgusetuks, kuidas seda põhimõtet kavatsetakse rakendada. Üldiselt nähakse ette sularahaautomaatide kiire ja täielik üleminek eurole.

Omavääringus sularaha tagastamisele pööratakse vähe tähelepanu, välja arvatud Eesti kavas nimetatud mündikogumiskampaania. Omavääringus pangatähtede ja müntide tohutus koguses tagastamine põhjustas siiski suuri logistilisi raskusi esimese laine riikides, mis tõi endaga kaasa märkimisväärseid viivitusi nende vedamisel, omavääringus pangatähtede ja müntide lugemisel ning arvetele krediteerimisel. Uued euroalaga ühinejad peaksid seda probleemi ette nägema.

3.5. Tarbijakaitse

Viimased Eurobaromeetri uuringud näitavad, et 75% hiljuti ühinenud liikmesriikide kodanikest väljendab hirmu, et neil tuleb maksta ebaõiglast hinda ülemineku ajal. Neljas siiani vastuvõetud üleminekukavas (Eesti, Leedu, Sloveenia ja Slovakkia) pööratakse õigustatult märkimisväärset tähelepanu tarbijakaitseaspektidele, kuigi samas tuleks tunnistada, et euro sularahale ülemineku mõju hindadele oli esimese laine kogemuste põhjal minimaalne (hinnanguliselt 0,1–0,3%) ning pigem seotud kodanike eksliku arvamusega hinnatõusu kohta[4].

Kõigis eespool nimetatud neljas kavas on esitatud kohustuslik hindade üheaegne esitamine teatava aja jooksul mitte ainult poodides, vaid tihti ka muudel seotud juhtudel (kontoväljavõtted, kataloogid jne). See kohustuslik aeg on riigiti väga erinev: 4 kuud Leedus, 12 kuud Eestis ja 16 kuud Sloveenias. Slovakkias algab kohustus üks kuu pärast vahetuskursi määramist ja kestab ühe aasta pärast euro kasutuselevõttu, millele järgneb 6 kuu pikkune vabatahtlik hindade üheaegne esitamine. Kõigis neljas riigis loodetakse, et avalik sektor näitab head eeskuju õiglase hinnakujundusega, ümardades hinnad kodanike kasuks.

Eesti ja Slovakkia kavades on ette nähtud hinnaarengu järelevalve riigiasutuste poolt (võimaluse korral koos teatavate tarbijaorganisatsioonide kaasamisega). Tulemused avalikustatakse regulaarselt. Tarbijatel on võimalik esitada kaebusi võimalike väärkohtlemiste kohta.

Palju vähem tähelepanu pööratakse muudele kasulikele vahenditele põhjendamatu hinnatõusu ja sellekohase arvamuse vältimiseks. Näiteks ei nimetata praegustes kavades riigi tasandil sõlmitud võimalikke kokkuleppeid esinduslike jaekaubandusorganisatsioonidega õiglase hinnakujunduse tagamiseks. Samasuguseid kokkuleppeid üksikute jaemüüjatega (näiteks „õiglase hinna“ kleepsud) on praegu kaalutud üksnes Leedus.

3.6. Euro pangatähtede ja müntide tarnimine

Euroalaga ühinejad võivad hakata tootma euro pangatähti ja münte pärast seda, kui nõukogu on tühistanud riigi erandi. Euro pangatähtede osas on EKP teinud otsuse, et need riigid võivad laenata vajaliku koguse euro pangatähti eurosüsteemist ning kasutada vahendite ühendamise korraldust, makstes need pärast üleminekut tagasi oma tarnekorralduse alusel toodetud euro pangatähtedega.

Mitmes riigis on oma rahapaja (Tšehhi Vabariik, Leedu, Ungari, Poola ja Slovakkia), kus toodetakse kõik või osa vajalikest riigi euromüntidest. Teised riigid tellivad vajalikud euromündid välismaalt. Mõlemal juhul jõutakse kõigi ettevalmistustega, sealhulgas riiki tähistava küljega euromüntide katsevermimisega valmis enne, kui tehakse otsus riigi ühinemise kohta euroalaga. Riiki tähistava külje kujundus on valitud kolmes riigis (Eesti, Leedu ja Sloveenia – vt 3. lisa). Läti langetab valiku peagi, samuti on valimisprotsessiga alustatud Küprosel ja Slovakkias.

3.7. Teave ja kommunikatsioon

Piisav teave ja kommunikatsioon on vajalik selleks, et inimestel oleks eurole üleminekuks täielik usaldus. Eelmiste teabekampaaniate käigus saadud kogemused õpetavad teavitustegevuste korraldamist hiljuti ühinenud liikmesriikides.

Kampaaniad peaksid algama riikides varakult enne euro kasutuselevõttu ning kestma teatava aja ka pärast vääringute üheaegse ringluse lõppu. Riikides, kes kavatsevad võtta euro kasutusele 2007. või 2008. aastal, on seega täielikult väljakujundatud teavituskampaania ettevalmistamiseks ja elluviimiseks vähe aega.

1. jaanuarist 2007 euroalasse kuuluda soovivad riigid (Eesti, Leedu ja Sloveenia) koostasid oma teavitusstrateegia 2005. aasta keskel. Need plaanid on väga ambitsioonikad, vaatamata lühikesele elluviimisajale. Kampaaniate alguseks on planeeritud 2005. aasta viimane kvartal ja need kestavad juunini 2007. Kampaania kõige intensiivsem osa on septembrist 2006 kuni üheaegse ringluse perioodi lõpuni. Kasutatakse erinevaid meediavahendeid ja kaetakse erinevaid valdkondi. Eurole üleminekupäeva lähenedes saab televisioonist ja raadiost peamine üldsuse teavitamise vahend.

Küpros ja Malta teevad alles ettevalmistusi, Lätil tuleks alustada ettevalmistustega võimalikult ruttu. Slovakkial on valmis esimene esialgne teavitusstrateegia. Tšehhi Vabariik, Ungari ja Poola hakkavad oma teavitustegevusi kavandama siis, kui on alustatud praktiliste ettevalmistustega.

4. ETTEVALMISTUSED ÜHENDUSE TASANDIL

Ühenduse tasandil tehakse ettevalmistusi kolmes konkreetses valdkonnas: õigusaktid, euromüntide kujundus ning teabe- ja kommunikatsioonipoliitika.

4.1. Ühenduse õigusliku raamistiku ettevalmistamine

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 974/98 reguleeritakse euro kasutuselevõttu ja kasutamist üheteistkümnes liikmesriigis, kes lõid euroala 1. jaanuaril 1999. Määrust muudeti juunis 2000, et Kreeka saaks ühineda euroalaga 2001. aastal. Komisjon võttis 2. augustil 2005 vastu ettepaneku selle määruse muutmiseks (KOM (2005)357), et koostada õiguslik raamistik ja kohandada seda kõigi riikide tarvis, kes võtavad tulevikus kasutusele euro. Lisaks tehniliste kohanduste tegemisele luuakse ettepanekuga vajalik vabadus valida erinevate üleminekustsenaariumide vahel lisaks sellele stsenaariumile, mida kohaldati esimese kaheteistkümne euroala liikmesriigi suhtes.

Komisjoni ettepanekus on kolm üleminekustsenaariumi ning iga asjaomane liikmesriik valib oma konkreetsele olukorrale kõige kohasema:

i) Madridi Euroopa Ülemkogus kokkulepitud üleminekuperiood, mis on võrreldav esimese laine riikide suhtes kohaldatud üleminekuperioodiga. Selle stsenaariumi kohaselt on üleminekuperiood selle aja vahel, mil minnakse üle eurole kui omavääringule ja mil euro pangatähed ja mündid saavad ametlikuks maksevahendiks. Perioodi pikkuse otsustab asjaomane liikmesriik;

ii) „suure paugu“ stsenaarium, mille puhul euro pangatähed ja mündid võetakse kasutusele koos euro kui omavääringu kasutuselevõtuga (s.t üleminekuperioodi ei ole);

iii) „suure paugu“ stsenaarium koos omavääringu järkjärgulise ringlusest kõrvaldamise ajaga, mil asjaomases riigis on uutes õiguslikes vahendites lubatud viidata omavääringule maksimaalselt aasta jooksul[5] pärast „suurt pauku“.

Lisaks sellele nähakse ettepanekus ette, et omavääringu ja euro üheaegse ringluse ajal peavad pangad vahetama omavääringus pangatähti ja münte tasuta euro pangatähtedeks ja müntideks teatava ülemmäära ulatuses.. Komisjon soovitas seda ka varem ning seda kohaldati laialdaselt. Nüüd saab sellest üldine kohustus.[6]

4.2. Euromüntide ühiste ja riike kujutavate poolte kujundused

Kahevärviliste müntide (1- ja 2-eurosed) ning Nordic Gold sulamist müntide (10-, 20- ja 50-sendised) ühised küljed kujutavad Euroopa Liitu enne selle laienemist 1. mail 2004 ning nendel on ELi 25st liikmesriigist ainult 15. Komisjoni soovituse alusel tegi majandus- ja rahandusministrite nõukogu 7. juunil 2005 otsuse, et muudetud ühisel küljel peaks olema Euroopa geograafiline kujutis (vt 4. lisa). Kogu tehniline ja kujundustöö peaks saama valmis õigeaegselt, et uued euroalaga ühinejad saaksid vermida ja välja anda uue ühise küljega euromünte juba 2007. aastast.

Riiki kujutava külje kujunduse valib iga riik ise. Majandus- rahandusministrite nõukogu tegi 7. juunil 2005 siiski otsuse kohaldada ühiseid juhiseid, et tugevdada euro mündisüsteemi. Kuna riiki kujutavaid külgi tuleb järjest rohkem, otsustati, et tulevastel riiki kujutavatel külgedel peaks olema selge viide emiteerivale riigile (või selle lühend), nii et huvitatud mündikasutajad saaksid kergesti kindlaks teha iga mündi päritolu. Lisaks sellele ei tuleks riiki kujutaval küljel korrata mündi väärtust ega/või vääringu nimetust (euro), sest mõlemad on juba ühisel küljel, välja arvatud juhtudel, kui kasutatakse erinevat tähestikku. Riiki kujutava külje olemasolevaid kujunduselemente (kujundust ümbritsevad kaksteist tähte ja aastamärge) kasutatakse endiselt. Liikmesriigid leppisid kokku, et teavitavad üksteist juba enne uute kujunduste vastuvõtmist.

4.3. Teabe- ja kommunikatsioonipoliitika ühenduse tasandil

Komisjoni teatises euro ning majandus- ja rahandusliidu teabe- ja kommunikatsioonistrateegia rakendamise kohta (KOM (2004)552) on sätestatud ühenduse tasandi kommunikatsioonitegevuste raamistik. Strateegias juhindutakse detsentraliseerimise, subsidiaarsuse, kooskõlastamise ja partnerluse põhimõtetest. Strateegiasse kuuluvad:

- partnerlussuhted komisjoni ja liikmesriikide vahel;

- mestimisprogrammid;

- võrgustike loomine, infopunktid ja teised loomulikud partnerid;

- konverentsid ja seminarid;

- avaliku arvamuse uuringud;

- teabetegevused kolmandates riikides;

- publikatsioonid ja muud infotooted.

Komisjon loodab sõlmida partnerlused Eesti, Sloveenia ja Leeduga 2005. aasta viimases kvartalis. Eeldatavasti esitavad Malta, Läti ja Küpros peagi taotluse partnerluse sõlmimiseks Euroopa Komisjoniga.

Praegu on käimas seitse erinevat mestimisprojekti ELiga hiljuti ühinenud liikmesriikide ja euroala liikmesriikide vahel, tuginedes nende riikide oskustele, kes on juba euro kasutusele võtnud.

Euro ning majandus- ja rahaliidu kohta koostati erinevaid publikatsioone, näiteks hiljuti ühinenud liikmesriikide VKEdele juhend “Euroks valmis!”, milles esitati hea tava ja nõuandeid edukate ettevalmistuste tegemiseks, et võtta kasutusele euro. Majandus- ja rahaliidu, euro ning selle kasutuselevõtu ja üldise ühenduse majanduspoliitika kohta käivitati kõikehõlmavad koolitusseminarid ajakirjanikele ning eelkõige hiljuti ühinenud liikmesriikide ajakirjanikele. Komisjon valmistab praegu ette ka rea konverentse uutes liikmesriikides. Nii hiljuti ühinenud kui euroala liikmesriikides viiakse läbi arvamusuuringuid, mis annavad olulist teavet avalikkuse seisukohtade kohta seoses euro ning majandus- ja rahaliiduga. See aitab komisjonil ja uutel liikmesriikidel täpsustada oma strateegiaid.

5. AVALIKU ARVAMUSE OLUKORD HILJUTI ÜHINENUD LIIKMESRIIKIDES

EOS Gallup korraldas septembris 2005, aasta pärast esimest uuringut, teise Eurobaromeetri avaliku arvamuse uuringu, milles uuriti suhtumist eurosse ja teadmisi euro kasutuselevõtu kohta hiljuti ühinenud liikmesriikides, kusjuures küsitleti üle 10 000 kodaniku.

5.1. Kodanikud tahavad olla paremini informeeritud

Huvi euro kasutuselevõtu vastu on endiselt üsna madal, vaid 48% küsitletutest teatas, et nad on huvitatud, ja 49% väitis, et ei ole huvitatud. Kahtlemata mõjutab tulemusi teadmatus, millal üksikutes riikides euro kasutusele võetakse.

Laiema üldsuse teadmised eurost ja selle kasutuselevõtu tingimustest on endiselt üsna vähesed. Enamik küsitletutest (58%) ei tea, et eurole üleminek on nende riigile kohustuslik samm, ega seda, mitu riiki on juba eurosüsteemis. Enamik vastanutest oskavad nimetada euro kasutuselevõtu aega nende riigis ning tunnevad euro pangatähti ja münte.

Pooled vastanutest (51%, +3%) ei pea ennast euro suhtes hästi informeerituks, aga sooviksid olla asjakohaselt informeeritud aegsasti enne ühisraha käibele tulekut nende riigis. Nagu ka 2004. aastal, soovib enamik kodanikest (86%) saada teavet pigem varem kui hiljem. Teabeallikate osas usaldab enim vastanuist oma riigi keskpanka (62%), kes edestab teisi institutsioone suurelt (ainult 31% usaldab valitsust, kesk- ja kohalikke võimuorganeid ning 23% usaldab Euroopa institutsioone). Nende liikmesriikide kodanikud eelistavad euroteavituse kampaaniaid, mis toimuksid reklaamipauside ajal televisioonis (73%) või teateid ajalehtedes (73%), sellele järgnevad raadio (64%) ning infolehed ja brošüürid (64%). Enamik kodanikke soovib, et teavituskampaania keskenduks euro praktilistele tagajärgedele (nende palk, pangakontod jms), ning kuidas vältida pettusi eurosse konverteerimisel. Hindade näitamist kahes vääringus peetakse kõige tähtsamaks vahendiks elanikkonna ettevalmistamisel uueks väärtuste süsteemiks.

5.2. Üldine suhtumine eurosse

Euro kasutuselevõtu tagajärgi peetakse vähem positiivseteks kui 2004. aastal. 38% kodanikest arvab, et euro kasutuselevõtul on riigi tasandil positiivsed tagajärjed (2004. aastaga võrreldes on langus 6%), ning 46% (+5%) arvab, et sellel on negatiivsed tagajärjed. 2004. aastal arvas 40% vastanutest, et isiklikul tasandil on tagajärjed positiivsed, kuid 2005. aastal on see arv vähenenud 36%ni. Lisaks sellele on nende osatähtsus, kes eeldavad negatiivseid tagajärgi, suurenenud 44%lt 49%ni. Vahe nende kodanike (37%), kes väidavad rõõmustavat selle üle, et euro asendab nende omavääringu, ja nende vahel, kes selle üle kurvastavad (53%), on suurenenud 5 protsendipunktilt 2004. aastal 16 protsendipunktini 2005. aastal. Mõnes liikmesriigis (Ungari ja Sloveenia) on enamikul kodanikest hea meel, et euro asendab omavääringu.

Euro kasutuselevõtu ajalise raamistiku suhtes märkis nendes kümnes riigis 17% küsitletutest, et nad sooviksid euro saamist oma vääringuks niipea kui võimalik, samas kui 32% vastas, et euro tuleks vastu võtta teatud aja pärast. Kasvav suhteline enamus (46%, kasv 6%) usub, et euro tuleks kasutusele võtta nii hilja kui võimalik. Siiski tundub, et kodanikud on euro kasutuselevõtu praktilistest eelistest sama teadlikud kui 2004. aastal. Mugavust välismaal reisides ning ostude tegemisel euroalal tunnistab vastavalt 92% ja 80% ning 74% tunnistab, et euroga kaob vajadus valuuta vahetamiseks euroalal. Enamik küsitletutest (51%) ei usu, et rahavahetus põhjustaks neile suuremaid ebamugavusi. Hirm, et inimesi petetakse või et neil tuleb maksta ebaõiglast hinda ülemineku ajal, on ühe aastaga veidi suurenenud (71%lt 75%ni), ning 48% inimestest usub endiselt, et euro kasutuselevõtt suurendab inflatsiooni, ja ainult 24% arvab, et euro aitab säilitada hinnastabiilsust.

5.3. Uuringu peamised õppetunnid

Üldsuse arvamus euro kasutuselevõtu kohta on endiselt ebarahuldav, kuid teadmiste tase on umbes sama. Seda võib osaliselt selgitada Euroopa põhiseaduse praeguse ummikseisuga, mis tuleneb kahe liikmesriigi referendumi negatiivsest tulemusest, jätkuva aruteluga ELi eelarvekava üle ning konkreetsete kodumaiste probleemidega. Positiivne arvamus euro kasutuselevõtu praktilistest tagajärgedest ja eelistest näitab seda, et arvamusuuringu tulemustes võidakse toetust eurole alahinnata. Tulemuste sotsiodemograafline jaotus näitab, et euro pooldajaid on rohkem meeste, noorte, hea haridusega ja linnaelanike hulgas.

Ei ole eriti kahtlust, et osa elanikkonnast on emotsionaalselt seotud omavääringuga, nii nagu ka teatavates euroala riikides. Euroalasse praegu kuuluvate liikmesriikide toetus eurole kasvas märkimisväärselt pärast suurte teabekampaaniate alustamist.

Hiljuti ühinenud liikmeriikide kodanikud vajavad rohkem teavet euro kohta ning nad tahaksid olla varakult üleminekuks valmis. Laiaulatuslikud teavituskampaaniad aitavad levitada teadmisi ja tõsta kodanike toetust eurole.

6. JÄRELDUS

Üheteistkümnest ELi liikmesriigist, kelle suhtes on tehtud erand, on üheksa määranud kindlaks euro kasutuselevõtu tähtaja. Neli riiki on vastu võtnud riikliku üleminekukava esimese versiooni ning kolm on vastu võtnud kommunikatsioonistrateegia.

Erinevate riikide edusammud on küllaltki ebaühtlased, kuigi üldiselt tuleb ettevalmistuste tempot tõsta, kui riigid tahavad olla valmis õigeks ajaks. Eelkõige siis, kui rakendatakse „suure paugu“ stsenaariumi, nagu enamik liikmesriike seda kavatseb teha, sest sellisel juhul ei ole üleminekuaega, mis võimaldaks ettevõtjatel ja riigiasutustel viia lõpule oma ettevalmistused.

Hiljuti ühinenud liikmesriikides on avalik arvamus euro kohta endiselt ebarahuldav. See on veel üks põhjus kõikehõlmavate kommunikatsiooniprogrammide elluviimiseks.

STATE OF PRACTICAL PREPARATIONS (September 2005)

Czech Republic | Estonia | Cyprus | Latvia |

National target date for euro adoption | 1 January 2010 (*) (*) Preliminary date | 1 January 2007 | 1 January 2008 | 1 January 2008 |

ERM II entry | 28 June 2004 | 2 May 2005 | 2 May 2005 |

National co-ordinating institution | The National Changeover Committee, chaired by the Secretary General of the Ministry of Finance, created on 27/01/05 | Joint coordination by the Minister of Finance and the Central Bank of Cyprus, created on 29/12/04 | The Steering Committee for the preparation and coordination of the euro changeover was established on 18 July 2005 |

Approved National Changeover Plan | The Czech Republic’s Euro Accession Strategy was approved by the Government in October 2003 http://www.cnb.cz/euro_index.php | First draft of euro adoption plan was approved on 1 September 2005 http://www.fin.ee/index.php?id=13324 | A report on the introduction of the euro was approved by the government on 21 June 2005. The National Changeover Plan will be approved in November 2005. |

Type of scenario | Big-Bang | Big-Bang | Big-Bang |

Dual circulation period | 2 weeks | 1 month | 2 weeks |

Exchange of national currency | Commercial banks (banknotes and coins): at least 6 months free of charge. Central Bank (banknotes and coins): indefinitely | The central bank will exchange banknotes for 10 years and coins for 2 years. | The central bank will exchange without time limit. |

Frontloading and sub-frontloading | Frontloading from September 2006; sub-frontloading also foreseen. | November – December 2007 | December 2007 |

Dual display of prices | Compulsory: 6 months before and after €-day | October 2007 till June 2008 |

Design of the national side | Competition under consideration | Design selected and published December 2004 | Competition launched | In final stage |

Nr of different coin designs | 1 design | 3 designs | 4 designs |

National mint | Yes | No | No | No |

Estimation on the need for banknotes and coins | 230 million banknotes and 950 million coins | 150-200 million coins | 87 million banknotes and 300 million coins |

National law adaptations | Umbrella law under consideration |

Communication strategy | Yes, endorsed by the National Changeover Committee on 21/06/05 | In process |

Partnership agreement | In process |

Twinning agreement | Between IE – MT – CY: communication and information strategy; between GR – CY: technical issues related to the changeover |

STATE OF PRACTICAL PREPARATIONS (September 2005)

Hungary | Malta | Poland | Slovenia |

National target date for euro adoption | 1 January 2010 | 1 January 2008 | Not decided yet | 1 January 2007 |

ERM II entry | 2 May 2005 | 28 June 2004 |

National co-ordinating institution | Preparatory work is ongoing in the Ministry of Finance and Magyar Nemzeti Bank (Central Bank of Hungary). | Two Committees appointed on 13/06/05: a Steering Committee and a Euro Changeover Committee reporting to it | Inter-institutional working group MoF-NBP | The Coordinating Committee for Technical Preparations to Introduce the Euro was created in July 04. |

Approved National Changeover Plan | A Masterplan for the Euro Changeover was approved in January 2005 http://www.bsi.si/html/eng/projects/euro/index.html |

Type of scenario | Big-Bang with possible phasing out features | Big-Bang |

Dual circulation period | 1 month | 7 days |

Exchange of national currency | Commercial banks exchange banknotes and coins free of charge until 1 March and the Central Bank without time limit |

Frontloading and sub-frontloading |

Dual display of prices | From 1 March 2006 till 30 June 2007 |

Design of the national side | Public survey | Approved |

Nr of different coin designs | 8 designs |

National mint | Yes | No | Yes | No |

Estimation on the need for banknotes and coins | Between 4 and 5 billion coins | 74 million banknotes and 235 million coins |

National law adaptations | Umbrella law |

Communication strategy | In process | Endorsed by Bank of Slovenia on 19/05/05 and by the government on 2/06/05 |

Partnership agreement | In process |

Twinning agreement | Between AU – HU: communication and information strategy | Between IE – MT – CY: communication and information strategy; | Between DE – PL: communication and information strategy and practical issues | Between NL – SI – LT : communication and information strategy |

STATE OF PRACTICAL PREPARATIONS (September 2005)

Lithuania | Slovakia | Sweden |

National target date for euro adoption | 1 January 2007 | 1 January 2009 | Not decided yet |

ERM II entry | 28 June 2004 |

National co-ordinating institution | Commission for the Coordination of the Adoption of the Euro in Lithuania, established on 30/05/05 | Ministry of Finance |

Approved National Changeover Plan | The first version of the National Euro Adoption Plan was approved by the government on 27 Sept 2005 | The National Changeover Plan was approved on 6 July 2005 http://www.nbs.sk/PRESS/PR050707.HTM |

Type of scenario | Big-Bang | Big-Bang |

Dual circulation period | 15 days | 16 days |

Exchange of national currency | Commercial banks: free of charge during 60 days after €-day. Central bank: free of charge for an unlimited period. | Commercial banks exchange banknotes until end 2009 and coins until June 2009 (free of charge). The Central Bank exchanges banknotes without time limit and coins for 5 years. |

Frontloading and sub-frontloading | Frontloading of euro banknotes to commercial banks by 20 December 2006 at the latest and of euro coins by 1 October 2006 at the latest. | One to 4 months prior to €-day |

Dual display of prices | From 60 calendar days before €-day until 60 days after €-day (compuls.) | Compulsory: from one month after fixing of conversion rate till one year after euro adoption. Voluntary: for an additional 6 months |

Design of the national side | Approved | Competition launched |

Nr of different coin designs | 3 designs |

National mint | Yes | Yes |

Estimation on the need for banknotes and coins | 118.3 million banknotes and 290 million coins |

National law adaptations | The draft Law on the Adoption of the Euro is prepared. | Umbrella law and a second and a third group of laws under consideration |

Communication strategy | Approved by the government on 27 September 2005 | In process |

Partnership agreement | In process |

Twinning agreement | Between NL – SI – LT : communication and information strategy Under consideration: between BE – LT on tax and debt issues | Between AU – SK: communication and information strategy; Between BE – SK: technical issues related to the changeover |

ANNEX 2

LIST OF RELEVANT CHANGEOVER CHARACTERISTICS

X: Approved or established P: In progress |

|CZ |EE |CY |LV |LT |HU |MT |PL |SI |SK |SE | |National target date |X |X |X |X |X |X |X | |X |X | | |National Changeover Plan | |X | | |X | | | |X |X | | |National Changeover Committee | |X |X |X |X | |X | |X |X | | |Type of scenario | |X |X |X |X | | | |X |X | | |Length of dual circulation period | |X |X |X |X |X | | |X |X | | |Exchange at commercial banks after dual circ. | |X | | |X | | | |X |X | | |Exchange at central bank after dual circ. | |X |X |X |X | | | |X |X | | |Frontloading of financial institutions | |X | |X |X | | | | |P | | |Sub-frontloading of retailers and general public | |X | | |X | | | | |P | | |Deferred debit | | | | | | | | | |P | | |Piggy coin operations | |X | | | | | | | | | | |Arrangements for bank opening hours | | | | | | | | | |X | | |Loading of ATMs | | | | | | | | | |P | | |Denominations of notes in ATMs | | | | | | | | | | | | |Transport and storage for euro cash | | | | | | | | | |P | | |Transport and storage for legacy cash | | | | | | | | | |P | | |Change only given in euro by retailers | | | | |X | | | | |X | | |Euro coins kits for retailers | | | | | | | | | | | | |Euro coins kits for the general public | | | | | | | | | | | | |Design of national side of the euro coins | |X |P |P |X | | | |X |P | | |Supply arrangements for euro coins | |P | | |P | | | | |P | | |Adaptations of national law | |P | | |P | | | |P |X | | |Dual display of prices before €-day | |X | |X |X | | | |X |X | | |Dual display of prices after €-day | |X | |X |X | | | |X |X | | |Dual display of utility bills | |X | | | | | | |X |X | | |Dual display of civil servants’ wages | | | | | | | | | | | | |Voluntary dual display of prices | | | | | | | | | |X | | |Agreements on price stability | | | | |X | | | | |X | | |Formalised fair-pricing agreements | | | | |X | | | | | | | |IT preparations | |X | | | | | | | |X | | |Training for cash handlers | |X | | | | | | | |X | | |Accounting adaptations | |X | | | | | | | |X | | |Share capital conversion | |X | | | | | | | |X | | |Rounding rules in legislation | |X | | | | | | |X |X | | |Eval. of the costs involved for the public sector | | | | | | | | | | | | |Communication strategy | |X |P | |X | |P | |X |P | | |Partnership agreement | |P | | |P | | | |P | | | |Twinning agreement | | |X | |X |X |X |X |X |X | | |

[pic]

[pic]

[1] Viimane komisjoni lähenemisaruanne avaldati 20. oktoobril 2004 (KOM(2004)690). Selles tehti järeldus, et ükski 11 liikmesriigist, mille suhtes on kehtestatud erand, ei täida praegu kõiki vajalikke kriteeriume (jätkusuutlik riigi rahandus, hinnastabiilsus, vahetuskursi stabiilsus nõutaval ajavahemikul , pikaajaliste intressimäärade tase). Komisjon otsustas oma lähenemisaruande järeldustest lähtudes mitte esitada ettepanekut erandite tühistamiseks.

[2] Kümme riiki, kes ühinesid Euroopa Liiduga 1. mail 2004, on ühinemislepingu artikli 4 kohaselt liikmesriigid, kelle suhtes on kehtestatud erand. Rootsi suhtes kehtestati erand mais 1998.

[3] „Eelvarustamine“ tähendab seda, et kuna pankadel on keskne osa sularaha suunamisel majandustegevusse, tarnib keskpank neile enne eurole üleminekupäeva euro rahatähti ja münte. Pangad omakorda annavad eelvarudest osa rahatähti ja münte edasi jaekaubandus- ja teistele ettevõtjatele, et nad saaksid anda raha tagasi euros alates eurole üleminekupäevast.

[4] Eurostati tehtud üksikasjalik statistiline analüüs näitas, et teatavates teenustega seotud valdkondades on tõepoolest toimunud märkimisväärne hinnatõus (restoranid, kohvikud, juuksurid, kinod ja sporditeenused), mis moodustavad üksnes väga väikese osa majapidamise üldtarbimisest ning millel on seega vaid marginaalne mõju üldisele THHI tarbijahinna indeksile. Kuna neid teenuseid tarbitakse korrapäraselt, mõjutasid need tugevalt tarbija inflatsiooniarvamust. Vt ka: http://epp.eurostat.cec.eu.int/cache/ITY_PUBLIC/2-18062003-AP/EN/2-18062003-AP-EN.HTML

[5] Seda aega saab veelgi lühendada riigi õigusaktidega ning kohaldada üksnes teatavate õiguslike vahendite või teatavates valdkondades vastu võetud õiguslike vahendite suhtes. Igal juhul tehakse kõik makseoperatsioonid – nii sularahas kui mitte sularahas – üksnes euros.

[6] Komisjoni ettepanekut arutatakse praegu nõukogu töörühmas. Loodetakse, et nõukogu võtab ettepaneku lähitulevikus vastu, ehk juba enne aasta lõppu.