52004SC0497

Soovitus NÕUKOGU OTSUSEKS muuta ametlikult otsust ülemäärasest defitsiidist Portugalis - Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 104 lõike 12 kohaldamine -

(Komisjoni esitatud)

SELETUSLIK MEMORANDUM

1. Sissejuhatus

25. juulil 2002 sai komisjon ametliku kinnituse Portugali võimudelt, et üldine valitsussektori defitsiit küündis 2001. aastal 4.1% SKP-st [1], ületades seega lepingu etalonväärtuse. Selle tõendi alusel tegi komisjon 24. septembril 2002 Portugalile ettepaneku ülemäärase defitsiidi menetluseks koos lepingu artiklis 104 lõikes 3 ette nähtud aruande vastuvõtmisega. 16. oktoobril 2002 võttis komisjon vastu arvamuse ülemäärase defitsiidi olemaolust Portugalis. 5. novembril 2002 võttis nõukogu vastu otsuse ülemäärase defitsiidi menetluseks [2] kooskõlas artikli 104 lõikega 6.

[1] Hiljem redigeeritud 4.4%/ni SKP-st.

[2] OJ L 322, 27.11.2002.

Samal ajal võttis nõukogu kooskõlas lepingu artikli 104 lõikega 7 vastu Portugalile suunatud soovituse eesmärgiga lõpetada ülemäärane valitsussektori defitsiit. Nõukogu soovitaskonkreetselt:

"Portugali valitsusel lõpetada praegune ülemäärase defitsiidi olukord nii kiiresti kui võimalik kooskõlas määruse (EC) nr 1467/97 artikli 3 lõikega 4;

Portugali võimudel teha nende eelarvekavad aastaks 2002 otsusega, mille eesmärk on vähendada defitsiiti 2002. aastal 2,8% SKP-st. Nõukogu kehtestab Portugalile kõigi ülemäärase defitsiidi lõpetamiseks vajalike meetmete elluviimise tähtajaks 31. detsember 2002;

Portugali võimudel vastu võtta ja teostada vajalikud meetmed, et tagada valitsussektori defitsiidi vähendamine 2003. aastast edasi selgelt alla 3% SKP-st ning et valitsusesektori võlasuhet hoitaks alla 60% SKP etalonväärtusest."

Lisaks lepingu artikli 104 lõike 7 järgi suunatud soovitustele võttis nõukogu heameelega vastu hulga Portugali võimude enda peale võetud kohustusi, eriti (i) uuendada stabiilsusprogrammi 2002. aasta lõpuks, sealhulgas reguleerimismeetmeid tasakaalulähedase eelarvepositsiooni või ülejäägi keskmise tähtaja objektiivi saavutamiseks ja võlasuhte kahanevale teele tagasitoomise kindlustamiseks; (ii) jätkata valitsussektori üldandmete kogumise ja töötlemise arendamist; ja (iii) kindlustada eelarvepoliitika koordineerimismehhanismid.

2. KOOSKÕLA NÕUKOGU SOOVITUSEGA

2a. Üldine valitsussektoritasakaal 2002-2003

2001. aastal ületas valitsussektori defitsiit lepingu etalonväärtuse märkimisväärsel määral. Kuigi vääratuse suurus avalikustati alles juulis 2002 [3], esitas vastvalitud valitsus parlamendile juba aprillis 2002 parandatud eelarve, mis sisaldas kindlustusmeetmeid kogusummas umbes 0,6% SKP-st. Siiski viis 2001. aastast üle kandunud eelarve tasakaalutuse määr koos esialgselt oodatust nõrgema aktiivsusega Portugali võime vastu võtma hulka ühekordseid meetmeid 2002. aasta lõpul [4], kogusummas 1,5% SKP-st lisatuludena, eesmärgiga kindlustada valitsussektoridefitsiit alla 3% SKP-st juba 2002. aasta künnisel. Selle tulemusena osutus tegelik valitsussektori ülddefitsiit 2,7% SKP-st. 2002. aastal arenes tsükliliselt reguleeritud tasakaal (CAB) 2,3 protsendipunktini SKP-st, jõudes -2,6% SKP-st või, ühekordseid meetmeid välja arvates, 0,8 protsendipunktini, jõudes-4,1% SKP-st 2002. aastal

[3] Koos vastvalitud valitsuse usaldatud ad-hoc operatiivgrupi raporti avaldamise ja avaliku sektori aruannete analüüsiga. Kõnealune operatiivgrupp loodi Rahandusministeeriumi, Portugali Panga ja rahvusvahelise Statistikainstituudi esindajatest. Operatiivgrupp oli Portugali Panga regulaatori otsese ülevaatamise all.

[4] Konkreetsemalt, maksuamnestia kõigi maksude ja sotsiaalkindlustuse panuste maksevõlgade intressi ülekoormustele, mis juba ise moodustasid lisatulu 1% SKP-st.

Eurostati kehtestatud esimesele 2004. aasta ülemäärase defitsiidi menetluse (EDP) teadustamisele vastavalt on üldine valitsussektori defitsiit 2003. aastaks hinnanguliselt 2,8% SKP-st. See on võrreldav eesmärgikohase defitsiidiga 2,4% SKP-st, mis seati sisse 2003. aasta jaanuaris stabiilsusprogrammi uuendamisega. Kõrvalekalle eesmärgist on tingitud laiaulatuslikust maksupuudujäägist [5], mis on seotud SKP mitteoodatud kahanemisega 2003. aastal hinnangulise 1,3%-ni (võrreldes esialgse SKP kasvuprojektsiooniga +1,3%) ja avaldatud majandusaktiivsuse madala maksuintensiivusega jätkuvas majanduslanguses. Maksevõlgade müüki välja arvates viis majanduslangus kahanemiseni terves maksutulus hinnangulise 2,4% 2003 aastal, võrreldes esialgse eelarveeesmärgiga +4%. Kontrastina on kulutuste poolel valitsus kavandatud piirangu üldjoontes edukalt kindlustanud. Täielike jooksvate esialgsete kulutuste kasv jätkas aeglustumist 8,9%-st 2001. aastal 7,8%-ni 2002. aastal ja 4,1%-ni 2003 aastal. See aeglustumine kajastub peamiselt valitsussektori tarbimise järsul aeglustumisel tööhõive ja nominaalpalkade külmutustaolisse seisundi tõttu 2003. aastal. Kõike arvestades oleks kõnealused aastatulude ja kulutuste arengud viinud valitsussektori defitsiidi 2003. aastal selgelt üle 3% SKP-st. Selle takistamiseks toetusid Portugali võimud kahele ühekordsele meetmele, koguväärtuses 2,1% SKP-st, nimelt pausaalsumma tasumisele riigiettevõttelt valitsusele pensionite maksmise vastutuse hilisema ülekande asemel ja finantsinsitutsioonile õiguse müümisel tulevikus kogutud maksu ja kindlustuspanuste maksevõlgu puudutavatele summadele. 2003. aastal arenes tsükliliselt reguleeritud tasakaal 0,9 protsendipunktini SKP-st, jõudes -1,7% SKP-st või, ühekordseid meetmeid välja arvates, 0,3 protsendipunktini, jõudes-3;8% SKP-st 2003. aastal.

[5] Välja arvatud ühekordsed tehingud maksu- ja sotsiaalkindlustuse panuste maksevõlgade müügis.

>TABELPOSITION>

2b. Võlamäär 2002-2003

Ajavahemikus 2001-2003 kasvas valitsussektori koguvõlg SKP-määra suhtes peamiselt madala majanduskasvu ja märkimisväärse hulga finantstehingute tõttu. Kõnealused finantstehingud [6] peegelduvad suurel määral õigeaegselt tasumata kulutuste reguleerimises ja märkimisväärse hulga riigihaiglate muutmisel riigiomanduses ühendusteks.

[6] Arvestatud "aktsiavoo" kursi regulatsiooni järgi.

3. NÕUKOGU SOOVITUSES ESITATUD KOHUSTUSTE JÄRELKAJA

Seoses Portugali võimude enda peale võetud ja täide viidud kohustustega ajal, kui nõukogu soovitus anti välja artikli 104 lõike 7 järgi, on saavutatud oluline progress eelarvepoliitika koordinatsioonimehhanismide tugevdamisel koos Eelarve Raamseaduse ("Lei de Estabilidade Orįamental") vastuvõtmisega 2002. aastal ja üldiste valitsussektori andmete kogumises ja töötlemises. Eelarve Raamseadus omab eesõigust kogu eelarveküsimusi puudutava seadusandluse üle, lubades valitsusel reguleerida nullprotsendilaenu nõuded 2004. aastal kohalikele võimudele ja piirkondlikele valitsustele; mittekooskõla nullprotsendilaenuga võiks esile kutsuda kärpeid keskvalitsuse ülekannetes järgneval aastal.

Siiski tuleb mainida kahte hoiatust: esiteks, koordinatsioonimehhanismide tugevnemise efektsiivsust testitakse tavalise kohalike (investeerimise) kulutuste poliitilise tsükli tõttu alles hoojooksu meetodil järgmistel kohalikel valimistel, mis leiavad aset sügisel 2005; ja teiseks, kohalike võimude kvartaliandmete puudumine on takistanud plaantud valitsussektori kvartaliüldaruannete loomist, kuigi teistel valitsussektori tasemetel on märkimisväärne areng andmete töötlemises kvartalibaasil juba teostatud.

4. EELARVEVÄLJAVAATED

Vastavalt komisjoni teenistuste 2004. aasta kevade aruandele on valitsussektori defitsiit 2004. aastaks kavandatud 3,4% SKP-st. See on võrreldav viimases stabiilsusprogrammis seatud ja esimeses 2004. aasta ülemäärase defitsiidi menetluse teavituses kinnitatud eesmärgikohase 2,8%. Erinevust saab põhiliselt seletada kolme elemendiga: (i) kavandatud SKP kasv on komisjoni ennustuses ŧ protsendipunkti madalam; (ii) 2003. aasta lõpul tehtud märkimisväärse hulga ühekordsete meetmete baasefektide tõttu, mis mõjutasid aastatulu poolt; ja (iii) selliste ühekordsete meetmete osaline asendamine, nt 2,1% SKP-st 2003. aastal 0,7% väärtusega SKP-ni 2004. aastal vastavalt senistele teadaolevatele valitsuse plaanidele. 2005. aastaks ennustab komisjoni 2004. aasta kevade aruanne, mis põhineb tavapärasel "mittepoliitilise muutuse" oletusel, valitsussektori defitsiidi kasvuks 3,8% SKP-st, kajastades kopsaka negatiivse tulemi vahe püsimist ja kõigi ühekordsete meetmete käibelt kadumist.

Vastavalt komisjoni teenistuste 2004. aasta kevade aruandele ennustatakse tsükliliselt reguleeritud tasakaalu halvenemist 0,3 protsendipunktini SKP-st 2004. aastal, jõudes -2,0% SKP-st, kuigi selline tulemus on täielikult tingitud ühekordsete meetmete hulga kahandamisest 2,1% SKP-st 2003. aastal seni kavandatud väärtuseni 0,7% SKP-st. Seetõttu ennustatakse tsükliliselt reguleeritud tasakaalu, ühekordseid meetmeid välja arvates, arengut 1,1 protsendipunktini 2004. aastal, jõudes -2,7% SKP-st (-3,8% 2003. aastal). Viimases stabiilsusprogrammiuuenduses detsembrist 2003 kavandasid Portugali võimud tsüklilise reguleeritud tasakaalu vähendamise 0,6 protsendipunktini SKP-st 2004. aastal, jõudes -1,1% SKP-st käesoleval aastal.

>TABELPOSITION>

5. JÄRELDUS

Portugali võimud on täitnud artikli 104 lõike 1 järgi väljastatud nõukogu soovitust. Nad nõustusid just nõudmisega lõpetada vastavalt määruse nr 1467/97 (EC) artikli 3 lõikele 4 ülemäärase defitsiidi olukord nii kiiresti kui võimalik, mis käesoleva juhtumi puhul tähendas hiljemalt 2003. aastal. Edasi vähendasid võimud defitsiidi alla 3% 2002. aastal ja võtsid kasutusele meetmed enne detsembrit 2002, mis oli nõukogu poolt seatud tähtaeg ülemäärase defitsiidi olemasolu lõpetamiseks vajalike meetmete kasutusele võtmiseks. 2003. aastal jäi defitsiit alla 3% SKP-st. Lõpuks jõudis võlamäär 2003. aastal 59,4%-ni 58,1 %-lt 2002. aastal ja 55,6%-lt 2001. aastal, vastavalt esimeses tsükliliselt reguleeritud tasakaalu teavituses 2004. aastal ette kantud väärtustele. Seega järeldub üldhinnangust, et Portugali võimud lõpetasid ülemäärase defitsiidi olukorra paranduse 2003. aastal vastavalt nõukogu soovituse tingimustele 5. novembrist 2002. Seetõttu soovitab komisjon nõukogul ametlikult muuta otsuse ülemäärase defitsiidi olemaolust Portugalis.

Siiski on vaja lisameetmeid, et takistada üldist valitsussektori defitsiiti uuesti ületamast 3% SKP aastatulu määra 2004. aastal. Vastavalt komisjoni teenistustele vähendatakse 3% SKP künnise ületamise riski lisameetmetega vähemalt Ŋ% SKP ulatuses. Eelmisel sügisel koostatud eelarvekavad (2004. aasta eelarveks) sisaldasid juba sätteid ühekordseteks meetmeteks (kinnisvaramüügitehingud), mida saaks aktiveerida iga eelarvetühimiku hüvitamiseks. Veel enam, pärast kärpekuupäeva avalikustasid Portugali võimud komisjoni 2004. aasta kevade aruandes oma kavatsuse teostada edasi (kinnisvaraga seotud) tehinguid, et hoida defitsiiti jooksval aastal alla 3% SKP-st. Edaspidi peaks valitsus tegema kõik jõupingutused, et asendada ühekordsed meetmed järkjärgult pidevama laadiga meetmetega, luues seeläbi kestvamal alusel kindlustumise ühes laiaulatuslike majanduspoliitika juhenditega.

Soovitus NÕUKOGU OTSUSEKS muuta ametlikult otsust ülemäärase defitsiidi olemasolust Portugalis

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

Võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut ja eriti selle artikli 104 lõiget 12, seega

Võttes arvesse komisjoni soovitust,

(1) Nõukogu otsusega 2002/923/EC [7], järgides komisjoni soovitust vastavalt lepingu artikli 104 lõikele 6, otsustati ülemäärase defitsiidi olemaolu Portugalis.

[7] OJ L322, 27.11.2002, lk. 30.

(2) Vastavalt lepingu artiklile 104 lõikele 7 tegi komisjon Portugalile suunatud soovituse eesmärgiga lõpetada ülemäärase defitsiidi olukord [8]. Kõnealune soovitus koos nõukogu määruse (EC) nr 1467/97 7. juulist 1997 lõikega 4 kiirendada ja selgitada ülemäärase defitsiidi protseduuri teostamist [9] seadis sisse tähtaja ülemäärase defitsiidi paranduseks, mis peaks olema lõpule viidud identifitseerimisele järgneval aastal, st hiljemalt 2003.

[8] Nõukogu soovitus 5. novembrist 2002.

[9] OJ L209, 2.8.1997, lk.6.

(3) Kooskõlas lepingu artikli 104 lõikega 12 muudetakse nõukogu otsus ülemäärase defitsiidi olemasolust ametlikult juhul, kui asjassepuutuva liikmesriigi ülemäärane defitsiit on pareandatud.

(4) "Valitsussektori" ja "defitsiidi" mõisted on määratud protokollis ülemäärase defitsiidi menetlusest viitega Euroopa Integreeritud Majandushinnagute (ESA) Süsteemile, teine trükk. Ülemäärase defitsiidi menetluse andmed tagab komisjon.

(5) Põhinedes komisjoni andmetel pärast Portugali ettekandmist enne 1. märtsi 2004 vastavalt nõukogu määrusele (EC) nr 3605/93 22. novembrist 1993 protokolli avaldusel ülemäärase defitsiidi protseduurist lisatud Euroopa Ühenduse asutamislepingule [10], parandatud nõukogu määrusega (EC) nr 475/2000 [11] ja komisjoni teenistuste 2004. aasta kevade aruandel, volitati (õigustati, garanteeriti) järgmised järeldused:

[10] OJ L332, 31.12.1993, lk. 7. Määrus viimati parandatud Komisjoni määrusega (EC) nr 351/2002 (OJ L55, 26.2.2002, lk. 23).

[11] OJ L 58, 3.3.2000, lk. 1.

- Üldine valitsussektori defitsiit on 2003. aastal hinnanguliselt 2,8% SKP-st võrreldes 2,7%-ga 2002. aastal ja 4,4%-ga 2001. aastal. 2003. aasta tulemus rahuldas nõukogu nõudmise, mis väljastati artikli 104 lõike 7 järgi, eriti mis puudutab valitsussektori defitsiidi vähendamist alla aastatuluväärtust 3% SKP-st hiljemalt 2003. aastaks. Fiskaalreguleerimist taotleti 2003. aastal tagasi püsiva aeglustumiseni täieliku käibiva esialgse kulutuste kasvu rajal 8,9%-ni 2001. aastal 7,8%-lt 2002. aastal ja 4,1%-ni 2003. aastal. Siiski viis jooksev tsükliline langus, mis lõppes 2003 aastal majanduslanguses, märkimisväärse kõrvalekaldeni 2,6 protsendipunktist SKP kasvu aastase tulemuse ja esialgse eelarveennustuse vahel. Tulemusena arenes 2003. aastal välja laiaulatuslik puudujääk maksu aastatulus, mis pidi olema kahe ühekordse meetme, koguväärtuses 2,1% SKP-st, vastuvõtmise kõrvalekalle.

- Komisjoni teenistuste 2004. aasta kevade aruanne ennustab üldiseks valistsusektori defitsiidiks 2004. aastaks 3,4% SKP-st, seega märkimisväärselt üle ametliku defitsiidieesmärgi 2,8% SKP-st. Erinevust võib peamiselt selgitada: (i) mõnevõrra madalama kasvuga eelarves eeldatust; (ii) 2003. aastal vastu võetud ühekordsete meetmete alusmõjudega; ja (iii) selliste ühekordsete meetmete osalise kavandatud asendamisega. Seetõttu on vajalikud lisameetmed, et takistada valitsussektori defitsiidi tõusmist üle 3% SKP etalonväärtusest 2004. aastal ja järgnevatel aastatel.

- Pärast kärpekuupäeva avalikustasid Portugali võimud komisjoni 2004. aasta kevade aruandes oma kavatsuse teostada edasi (kinnisvaraga seotud) tehinguid, et hoida defitsiiti jooksval aastal alla 3% SKP-st.

- Vastavalt väärtustele esimeses 2004. aasta tsükliliselt reguleeritud tasakaalu teavituses hoiti 2003. aastal valitsussektori võlamäära alla 60% SKP etalonväärtusest, seega vastavalt nõukogu soovitusele, mis väljastati artiklis 104 lõikes 7, kuigi valitsussektori võlamäär on 2001. alates pidevalt kasvanud ja vastavalt komisjoni teenistuste 2004. aasta kevade aruandele on ennustatud valitsussektori võlamäära selle väärtuse ületamist 2004. aastal

(6) Seega tuleks otsus 2002/923/EC tühistada, samal ajal kui kevadises aruandes esile tõstetud eelarvepositsiooni riskide valguses on ülimalt tähtis, et Portugali võimud võtavad kasutusele kohased meetmed, et kindlustada üldise valitsussektori defitsiidi püsimine alla 3% SKP-st.

(7) Stabiilsuse kindlustamiseks ja eesmärgiga kunagi tasakaalulähedase eelarvepositsiooni või ülejäägi keskmise tähtaja objektiivi saavutamiseks ühes laiaulatuslike majanduspoliitika juhenditega tuleb kõik ühekordsed meetmed järkjärgult asendada püsivama laadiga meetmetega, samal ajal kui tsükliliselt reguleeritud eelarvepositsiooni tuleb arendada vähemalt 0,5 protsendipunktini SKP-st aasta kohta.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Üleüldisest hinnagust järeldub, et ülemäärase defitsiidi olukorra parandus Portugalis viidi lõpule 2003. aastal, vastavalt 5. novembril 2002 Portugalile suunatud soovituse tingimustega kooskõlas lepingu artikli 104 lõikega 7.

Artikkel 2

Otsus 2002/923/EC on ametlikult muudetud.

Käesolev otsus on suunatud Portugali Vabariigile.

Brüssel, [...]

Nõukogu nimel

President

[...]