52004PC0658(02)

Ettepanek NÕUKOGU OTSUS mis käsitleb Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu sõlmimist Euroopa Ühenduse poolt Šveitsi osalemise kohta Euroopa Keskkonnaagentuuris ja Euroopa keskkonnateabe- ja -vaatlusvõrgus

(komisjoni esitatud)

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

Euroopa Keskkonnaagentuur moodustati nõukogu 7. mai 1990. aasta määrusega (EMÜ) 1210/90, muudetud nõukogu 29. aprilli 1999. aasta otsusega (EÜ) 933/99. Agentuuri üldiseks ülesandeks on esitada objektiivset, usaldusväärset ja võrreldavat informatsiooni neile, kes on seotud Euroopa keskkonnapoliitika rakendamisega. Keskkonnaprobleemide piiriülese olemuse tõttu peab agentuur tegema tihedat koostööd kolmandate riikidega Euroopas. Šveits on ainus väljaspool agentuuri võrgustikku olev oluline Lääne-Euroopa riik ja see oleks mõlema poole huvides, et Šveits oleks agentuuri liige, eriti mis puudutab aruandeid Alpide kohta.

Eespoolnimetatud määruse artikkel 19 võimaldab kolmanda maa liikmelisust. Šveits esitas 1999. aasta juulis ametliku avalduse agentuuriga liitumiseks. Komisjon pidas Šveitsiga läbirääkimisi vastavalt nõukogu poolt 20. juulil 2000. aastal antud volitusele ning viis läbirääkimised lõpule koos lepingu esialgse koostamisega 25. juunil 2004.

Käesolevaga teeb komisjon Euroopa Ühenduse nimel ettepanekud kahe nõukogu otsuse vastuvõtmiseks, mille eesmärgiks on allkirjastada ja sõlmida lepingud Šveitsi osalemise kohta Euroopa Keskkonnaagentuuris ja Euroopa keskkonnateabe- ja -vaatlusvõrgus (EIONET).

2. Nõukogu otsus, millega volitatakse komisjoni pidama läbirääkimisi Šveitsi osalemise kohta euroopa keskkonnaagentuuris (EEA)

Nõukogu otsustas komisjoni ettepaneku põhjal [1] 20. juulil 2000. aastal volitada komisjoni teostama läbirääkimisi Šveitsi osalemise kohta Euroopa Keskkonnaagentuuris.

[1] SEC (1999) 2129 lõplik, 22. detsember 1999.

Läbirääkimiste peaeesmärgiks oli teha kindlaks, et Šveitsi osalemine hääleõiguseta vaatlejana Euroopa Keskkonnaagentuuris on korraldatud kooskõlas Euroopa Liidu lepinguga, määrusega 1210/90, muudetud määrusega 933/99, millega asutatakse Euroopa Keskkonnaagentuur ja EIONET ning ühenduse olulise seadusandlusega.

Lisaeesmärgiks oli, et Šveitsi osamaks agentuurile väljendaks tema osalemise kogukulusid. Selle iga-aastase summa kalkuleerimisel võeti eesmärgiks, et agentuuri iga-aastased toetused tuleks jagada liikmesriikide arvuga.

Komisjonile tehti ülesandeks anda nõukogule aru läbirääkimiste tulemustest ning kui kohane, ka probleemidest, mis võivad läbirääkimiste käigus üles kerkida. Lisaks sellele tegi nõukogu komisjonile ülesandeks võtta arvesse teistes valdkondades käimasolevaid läbirääkimisi.

Lisaks läbirääkimiste direktiividele võttis nõukogu vastu deklaratsiooni, millega ta rõhutas, et samal ajal, kui komisjon on volitatud pidama läbirääkimisi Šveitsiga agentuuris osalemise osas, arvestab nõukogu läbirääkimiste tulemust mitte ainult eraldiseisvalt vaid ka paralleelselt Šveitsiga toimuvate teiste läbirääkimiste progressi valguses eesmärgiga saavutada vastastikuse kasu üldine tasakaal.

3. Läbirääkimised

Komisjon alustas läbirääkimistega 2001. aastal. Selle aasta jooksul jõuti üldisele kokkuleppele enamikes olulistes küsimustes kooskõlas nõukogu poolt välja antud läbirääkimisdirektiividega. Edasisete läbirääkimiste käigus keskenduti Šveitsi ja Euroopa Ühenduse üldiste suhete seisukohast olulistele horisontaalteemadele, nagu näiteks privileegide ja immuniteedi protokolli rakendus.

4. Lepinguprojekt

Leping Šveitsiga võimaldab riigile sarnaseid osalemistingimusi nendega, mis kehtivad agentuuri liikmetele, kes ei ole EL liikmesriigid (Island, Liechtenstein ja Norra) ja nendele kandidaatriikidele, kellega peeti osalemise läbirääkimisi [2].

[2] On märgitud, et lisa III privileegide ja immuniteedi protokolli (PPI) kohta sisaldab liidet selle rakendamise viisist Šveitsi juhtumi puhul. Liite punktis 2 selgitatakse teatud praktilisi agentuuri maksuvabastuse rakendamise viise võttes arvesse Šveitsi rahasüsteemi iseloomustavaid tegureid. See lähenemine on kooskõlas võrreldavate selgitustega, mis on tehtud kahapoolselt EL liikmesriikidega PPI praktilise rakendamise eesmärgil. Pidades silmas Šveitsi poolt väljendatud eelistusi, sisaldab punkt 3 PPI artikli 14 all olevate õiguste loovutamist: see ei nõua, et sveitsi kodakondsust omavatel agentuuri ametnikel peaks olema säilinud alaline elukoht Šveitsis. Lõpuks meenutatakse liites Euroopa Kohtu erandliku kohtualluvuse kõiki juhtumeid agentuuri ja selle ametnike vahel.

Mis puudutab Šveitsi osamaksu, siis selles küsimuses jõuti nõukogu läbirääkimiste direktiividele vastava kokkuleppeni.

Sisuliselt sätestab leping, et Šveits võtab täielikult osa agentuuri töökavast ja peab kinni agentuuri määruse kohustustest.

Šveits peab moodustama infrastruktuuri, mis võimaldaks edastada ühtset infot keskkonna ja keskkonnaseisundi kohta tema territooriumil. Šveits annab oma finantsilise panuse agentuuri eelarvesse, et katta oma osalemise kulud. Tal on samuti õigus osaleda agentuuri juhatuses ilma hääleõiguseta.

Leping on sõlmitud piiramatuks tähtajaks. Sel eesmärgil on artikliga 16 asutatud ühiskomisjon, et võimaldada tehnilist kohandumist, kaasa arvatud ühildumine agentuuri funktsioneerimise seisukohast oluliste tulevaste ühenduse õigusaktidega lepingu lisas I.

Pooled allkirjastavad ja seejärel ratifitseerivad lepingu vastavalt nende endi menetluskorrale. Leping jõustub siis, kui mõlemad pooled on üksteist teavitanud vastavate menetluste lõpuleviimisest.

Omalt poolt kohtleb agentuur Šveitsi kui liikmesriiki keskkonnaandmete, informatsiooni ja analüüsi sätete tingimustes, personali puudutavates sätetes, lepingutes kolmandate pooltega ning kohtumistes ning osalemises teemakeskustes.

Privileegide ja immuniteetide protokolli (PPI) lisa III sisaldab liidet rakendamise viiside kohta Šveitsis. Eesmärgiga kindlustada Šveitsi ametivõimude, eriti alam-föderaal ametivõimude õige PPI kohaldamine agentuuri ja selle tegevusega seotud ühenduse institutsioonide suhtes, on punktis 1 Šveits võrdsustatud EL liikmesriigiga. Liite punktis 2 selgitatakse teatud praktilisi agentuuri maksuvabastuse (nt kohustustest vabastamisele kuuluvate toodete ja teenuste miinimumhind) rakendamise viise, võttes arvesse Šveitsi rahasüsteemi iseloomustavaid tegureid. See lähenemine on kooskõlas sarnaste PPI praktilise rakendamise korraldustega, mis on sõlmitud kahepoolselt komisjoni või agentuuri ja EL liikmesriigi vahel. Kuna Šveits ei võta automaatselt üle PPI-kohast teisest seadusandlust, täpsustab liite punkt 3 detailselt PPI artikli 13 lõikes 2 sisalduva erandi mõjusid. Peale selle selgitab see ka seda, et agentuuri ametnikud ja nende sveitsi kodakondsusega või muud moodi Šveitsiga seotud pereliikmed ei ole kohustatud osalema Šveitsi sotsiaalkindlustussüsteemis. Lisaks sellele, pidades silmas Šveitsipoolseid eelistusi ning kooskõlas liikmesriikide tõlgendusega, selgitab punkt 3, et PPI artiklis 14 kajastatav maksustamisõiguse ulatus rakendub vaid Euroopa Liidu sees, ning seetõttu ei kehti nõuet, et taolistel ametnikel peaks eeldatavalt olema säilinud alaline elukoht Šveitsis. Lõpuks meenutatakse liites Euroopa Kohtu erandliku kohtualluvuse kõiki õigusvaidlusi personaliküsimustes agentuuri ja selle ametnike vahel.

5. Lepingu allkirjastamine ja sõlmimine

5.1. Õiguslik alus

Läbirääkimised, mis lubavad agentuuril olla avatud Šveitsi osalemise suhtes, on võimalikud nõukogu määruse (EMÜ) nr 1210/1990, muudetud määrusega 933/1999, millega moodustatakse Euroopa Keskkonnaagentuur ja EIONET artikli 19 järgi.

Ülalmainitud artikli tekstis sisalduvad vajalikud reeglid agentuuri avanemisele riikidele, mis ei ole liidu liikmed, kuid mis jagavad ühenduse ja liikmesriikide muret agentuuri eesmärkide suhtes. Taolise lepingu sõlmimisel kohaldatakse EÜ asutamislepingu artikli 300 lõigetes 2 ja 3 sätestatud korda.

Nimetatud korra kohaselt teeb komisjon käesolevaga ettepanekud kahe nõukogu otsuse vastuvõtmiseks, mille eesmärgiks on allkirjastada ja sõlmida lepingud võimaldamaks Šveitsil osaleda Euroopa Keskkonnaagentuuris.

5.2. Finantsmõjud

Lepingu kohaselt panustab Šveits Euroopa Keskkonnaagentuuri finantsiliselt osamakse näol, et katta kõik kulud, mis on tekkinud tema osalusest EEA töökavas. Kooskõlas nõukogu poolt välja antud läbirääkimisdirektiividega kalkuleeritakse nimetatud kogukulu (Šveitsi panus) ühenduse toetusena, mis on jagatud EL liikmesriikide arvuga.

Ühendusele ei ole seega mingeid negatiivseid finantsmõjusid.

6. Lepingu kasud

Šveitsi osalemisel agentuuris on mitmeid eeliseid:

- Osalemine aitab kooskõlastada Šveitsi andmekogumise ja -töötlemise järelvalvesüsteemi ja -meetodeid nendega, mida kasutavad teised agentuuris osalevad riigid, mis omakorda võimaldab tingimused usaldusväärseks ja võrreldavaks informatsiooniks keskkonnaseisundi kohta Euroopas.

- Šveitsi osalemine toetab ka Šveitsi ja tema naaberriikide poolt jagatud ökosüsteemide integreeritud hindamist ja keskkonna aruandlust..

- Euroopa Keskkonnaagentuuril on võimalik esitada keskkonnaseisundi aruannet Euroopa suurema osa kohta, k.a. Šveits. Olles enklaaviks Euroopa Liidu territooriumil, on selle riigi osalemine eriti oluline ühtse keskkonnaaruandluse seisukohast.

- Šveitsi kaasamine kõigisse teistesse agentuuri aruandluse tegevustesse.

7. Soovitus

Šveitsiga jõuti kokkuleppele Euroopa Keskkonnaagentuuris osalemise viisis ja tingimustes ning need on kooskõlas nõukogu poolt komisjonile välja antud läbirääkimisdirektiividega.

Komisjonil on seepärast võimalik alla kirjutada ja sõlmida leping Šveitsiga selle osalemise kohta Euroopa Keskkonnaagentuuris ja Euroopa keskkonnateabe- ja -vaatlusvõrgus.

2004/0233 (CNS)

Ettepanek NÕUKOGU OTSUS mis käsitleb Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu sõlmimist Euroopa Ühenduse poolt Šveitsi osalemise kohta Euroopa Keskkonnaagentuuris ja Euroopa keskkonnateabe- ja -vaatlusvõrgus

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 175 lõiget 1 koostoimes artikli 300 lõike 2 esimese punkti esimese lausega, artikli 300 lõike 3 esimese punkti esimese lausega ja artikli 300 lõikega 4,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut [3],

[3] ELT C [...], [...], lk [...].

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust [4],

[4] ELT C [...], [...], lk [...].

ning arvestades, et:

(1) Nõukogu 7. mai 1990. aasta määrusega (EMÜ) nr 1210/90 [5] asutatud Euroopa Keskkonnaagentuuri ja Euroopa keskkonnateabe- ja -vaatlusvõrgu tegevus on juba ulatunud teistesse Euroopa riikidesse Euroopa Ühenduse poolt sõlmitud kahepoolsete lepingute kaudu, võttes arvesse keskkonnateemade piiriülest olemust ning rahvusvahelise koostöö tõhustamise tähtsust keskkonna vallas.

[5] ELT L 120, 11.5.1990, lk 1.

(2) 20. juulil 2000 volitas nõukogu komisjoni pidama läbirääkimisi Šveitsi Konföderatsiooniga lepingu osas, mis puudutab osalemist Euroopa Keskkonnaagentuuris ja Euroopa keskkonnateabe- ja -vaatlusvõrgus.

(3) Vastavalt nõukogu otsusele .../.../CE ... 2004 allkirjastati leping Euroopa Ühenduse nimel ... 2004 tingimusel, et see hiljem sõlmitakse.

(4) Ühendus peaks lepingu heaks kiitma.

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping, mis käsitleb Šveitsi osalemist Euroopa Keskkonnaagentuuris ja Euroopa keskkonnateabe- ja -vaatlusvõrgus, on Euroopa Ühenduse poolt käesolevaga heaks kiidetud.

Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistuja edastab Euroopa Ühenduse nimel lepingu artikliga 20 ettenähtud teate. [6]

[6] Lepingu jõustumise kuupäev avaldatakse nõukogu peasekretariaadi poolt Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 3

Lepingu artiklis 16 nimetatud ühiskomitees esindab ühendust komisjon.

Nõukogu võtab ühenduse seisukoha ühiskomitee otsuste suhtes vastu komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega küsimustes, mis on seotud Šveitsi osamaksuga ja oluliste eranditega kõnealuse lepingu lisades osutatud ühenduse seadusandlike õigusaktide inkorporeerimise osas.

Kõigis teistes küsimustes, kaasa arvatud I lisas osutatud tehnilist kohandamist vajavate ühenduse seadusandlike õigusaktide regulaarne inkorporeerimine ja ühiskomitee sisemise funktsioneerimisega seotud teemad, võtab ühenduse seisukoha vastu komisjon.

Artikkel 4

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

LISA

LEPING

Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel Šveitsi osalemise kohta Euroopa Keskkonnaagentuuris ja Euroopa keskkonnateabe- ja -vaatlusvõrgus

EUROOPA ÜHENDUS, edaspidi "ühendus" ja

ŠVEITsi konföderaTsioon, edaspidi "Šveits",

mõlemad edaspidi "lepingupooled",

TUNNISTADES keskkonnaprobleemide piiriülest olemust ja rahvusvahelise koostöö tõhustamise tähtsust keskkonna vallas,

VÕTTES ARVESSE nõukogu määrust (EMÜ) nr 1210/90 Euroopa Keskkonnaagentuuri ja Euroopa keskkonnateabe- ja -vaatlusvõrgu asutamise kohta, muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 933/1999 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1641/2003,

VÕTTES ARVESSE, et Euroopa Keskkonnaagentuuri ja Euroopa keskkonnateabe- ja -vaatlusvõrgu tegevus on juba ulatunud teistesse Euroopa riikidesse Euroopa Ühenduse poolt sõlmitud kahepoolsete lepingute kaudu,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISELT:

Artikkel 1

Šveits osaleb täielikult Euroopa Keskkonnaagentuuris, edaspidi ,agentuur", ja Euroopa keskkonnateabe- ja vaatlusvõrgus (EIONET) ning kohaldab käesoleva lepingu lisas I loetletud õigusaktid.

Artikkel 2

Šveits panustab finantsiliselt artiklis 1 viidatud tegevustesse (agentuur ja EIONET) kooskõlas järgnevaga:

Aastane osamaks jooksva aasta kohta kalkuleeritakse ühenduse toetuse alusel agentuuri eelarvesse selle jooksva aasta kohta ning see on jagatud Euroopa Liidu liikmesriikide arvuga.

Šveitsi finantspanuse edasised klauslid ja tingimused on sätestatud käesoleva lepingu lisas II.

Artikkel 3

Šveits osaleb täielikult ilma hääleõiguseta agentuuri juhatuses ning on seotud tööga agentuuri teaduskomitees.

Artikkel 4

Šveits informeerib agentuuri oma riikliku infovõrgustiku peamistest koostiselementidest kuue kuu jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest, nagu on sätestatud lisas I loetletud õigusaktides.

Artikkel 5

Šveits määrab artiklis 4 viidatud institutsioonide seast või teiste tema territooriumil asutatud organisatsioonide seast riigi teabekeskuse, eesmärgiga koordineerida ja/või edastada riiklikul tasemel infot agentuurile ja teistele EIONET-i osa moodustavatele institutsioonidele või organitele, k.a. artiklis 6 viidatud teemakeskused.

Artikkel 6

Šveits võib samuti artiklis 4 toodud ajavahemiku jooksul märkida ära institutsioonid või muud tema territooriumil asutatud organisatsioonid, kellele võib nimelt usaldada agentuuriga koostöö tegemise ülesande konkreetse huviga teemade asjus. Sel moel määratletud institutsioonil peaks olema positsioon, mis võimaldab sõlmida agentuuriga lepingut ning tegutseda võrgustiku teemakeskusena eriliste ülesannete puhul. Nimetatud keskused teevad koostööd teiste võrgustiku osa moodustavate institutsioonidega.

Artikkel 7

Kuue kuu jooksul alates artiklites 4, 5 ja 6 viidatud informatsiooni kättesaamisest vaatab agentuuri juhatus üle võrgustiku peamised elemendid, et võtta arvesse Šveitsi osalemist.

Artikkel 8

Tingimusel, et konfidentsiaalsus on tagatud, peab Šveits esitama andmed kooskõlas agentuuri tööprogrammis kehtestatud kohustuste ja praktikaga.

Artikkel 9

Agentuur võib nõustuda Šveitsi poolt määratud institutsioonide või organitega, mis moodustavad artiklites 4, 5 ja 6 viidatud võrgustiku osa, vajalikes ettevalmistustes kokku leppimise osas (eriti mis puudutab lepinguid), et edukalt viia ellu neile agentuuri poolt usaldatud ülesanded.

Artikkel 10

Agentuurile saadetud või agentuurist väljuv keskkonnaalane info võib olla avaldatud ja tehtud avalikkusele kättesaadavaks eeldusega, et konfidentsiaalset informatsiooni kaitstakse Šveitsis samal määral kui ühenduse sees.

Artikkel 11

Agentuuril on Šveitsis iseseisev õigusvõime ning ta omab Šveitsis kõige laialdasemat õigus- ja teovõimet, mida on võimalik anda seaduste järgi juriidilistele isikutele.

Artikkel 12

Šveits rakendab agentuuri suhtes Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteedi protokolli, mis on ära toodud käesoleva lepingu III lisas.

Artikkel 13

Erandiga nõukogu määruse nr 259/68, mis käsitleb Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju ja ühenduste muude teenistujate teenistustingimusi artikli 12 lõike 2 punktist a võivad täielike kodanikeõigustega Šveitsi kodanikud olla lepinguliselt hõivatud agentuuri tegevdirektori poolt.

Artikkel 14

Sätted, mis puudutavad ühenduse finantskontrolli Šveitsis ning kehtivad agentuuri või EIONET-i tegevusega seotud osalejate kohta, on ära toodud IV lisas.

Artikkel 15

Lepingupooled võtavad kasutusse mistahes üldiseid või spetsiaalseid meetmeid, mis on vajalikud nende lepingujärgsete kohustuste täitmiseks. Nad seisavad hea selle eest, et lepingus kavandatud eesmärgid saavutataks.

Artikkel 16

1. Lepingupoolte esindajatest moodustatud ühiskomitee kindlustab lepingu täieliku rakendamise. Ühiskomitee tuleb kokku lepingupoole nõudmisel.

2. Ühiskomitee korraldab vaadete ja nägemuste omavahelisi vahetamisi uute Euroopa õigusaktide mõju kohta, millega muudetakse määrust nr 1210/90, või mistahes muud seadusandlikku instrumenti, millele on käesolevas lepingus viidatud, samuti vahetatakse arvamusi kõigi käesoleva lepingu artiklis 2 ja selle II lisas kajastatud finantsosalusega seotud oodatud mõjude kohta.

3. Vastavalt lepingupoolte oma sisemistele menetlustele, võib ühiskomitee vastu võtta otsuse, millega muudetakse käesoleva lepingu lisasid või otsustada rakendada muid meetmeid, et kindlustada lepingu õige toimimine.

4. Ühiskomitee tegutseb vastastikuse leppe alusel.

Artikkel 17

Käesoleva lepingu lisad, kaasa arvatud nende liited moodustavad lepingu lahutamatu osa.

Artikkel 18

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt territooriumitel, kus kehtib Euroopa Ühenduse asutamisleping ning kohaldatakse selle asutamislepingu tingimustel, teiselt poolt Šveitsi territooriumil.

Artikkel 19

Käesolev leping on koostatud piiramatuks tähtajaks. Kumbki lepingupool võib käesoleva lepingu üles öelda teavitades sellest teist lepingupoolt. Käesolev leping lõpetab oma kehtivuse kuus kuud peale taolise teate tegemist.

Artikkel 20

Käesolev leping kiidetakse heaks lepingupoolte poolt vastavalt nende endi sisemisele menetluskorrale. Leping jõustub päevale, kui lepingupooled teavitavad üksteist vajalike menetluste lõpule viimisest, järgneva teise kuu esimesel päeval.

Artikkel 21

Käesolev leping on koostatud duplikaatidena tsehhi, taani, hollandi, inglise, eesti, soome, prantsuse, saksa, kreeka, ungari, itaalia, läti, leedu, poola, slovaki, sloveenia, hispaania, rootsi ja portugali keeltes, kõik tekstid on võrdselt autentsed.

(...), (...)

Euroopa Ühenduse nimel Šveitsi Konföderatsiooni nimel

I LISA

KOHALDATAVAD ÕIGUSAKTID

Kus iganes käesolevas lisas määratletud õigusaktides sisalduvad viited Euroopa Ühenduse liikmesriikidele või nõuded seosele ühendusega, mõistetakse viiteid lepingu eesmärgil kehtivat võrdselt ka Šveitsile või Šveitsiga seotuse nõudele.

- Nõukogu määrus (EMÜ) nr 1210/90, 7. mai 1990, Euroopa Keskkonnaagentuuri ja Euroopa keskkonnateabe- ja -vaatlusvõrgu asutamise kohta (EÜT L 120, 11.5.1990, lk 1), muudetud õigusaktidega:

- Nõukogu määrus (EÜ) nr 933/1999, 29. aprill 1999, (EÜT L 117, 5.5.1999, lk 1);

- Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1641/2003, 22. juuli 2003, (ELT L 245, 29.9.2003, lk 1).

II LISA

ŠVEITSI FINANTSOSALUS EUROOPA KESKKONNAAGENTUURIS

1. Šveitsi poolt Euroopa Liidu eelarvesse tasumisele kuuluva agentuuris osalemise osamaksu suurus arvutatakse moel, kus ühenduse iga-aastane toetussumma agentuurile jooksva aasta kohta jagatakse Euroopa Liidu liikmesriikide arvuga.

2. Šveitsi panust käsitletakse kooskõlas finantsmäärusega, mis on kohaldatav Euroopa Liidu üldisele eelarvele.

Šveitsi esindajate ja ekspertide reisi- ja elatuskulud, mis on tehtud eesmärgiga võtta osa agentuuri tegevustest või agentuuri töökava rakendamisega seotud koosolekutest, kaetakse agentuuri poolt samadel alustel ja samas vastavuses jõusolevate menetlusviisidega kui Euroopa Liidu liikmesriikidel.

3. Käesoleva lepingu jõustumise järel ja iga järgneva aasta alguses saadab Euroopa Ühenduste Komisjon, edaspidi ,komisjon", Šveitsi rahastamisnõude, mis vastab tema osalusele agentuuris käesoleva lepingu järgi. Esimese osalemise kalendriaasta eest maksab Šveits osamaksu, mis on arvutatud proportsionaalselt alates osalemise alguskuupäevast kuni aasta lõpuni. Järgnevatel aastatel on osamaksu suurus vastavuses käesoleva lepinguga.

4. Kõne all olevat panust väljendatakse eurodes ning tasutakse komisjoni euro pangakontole.

5. Šveits maksab oma osamaksu rahastamisnõudest lähtuvalt 1. maiks eeldades, et rahastamisnõue on komisjoni poolt saadetud enne 1. aprilli, või hiljemalt 30 päeva jooksul alates rahastamisnõude saatmisest.

6. Iga viivitus Šveitsi osamakse tasumises tekitab kohustuse tasuda intresse maksetähtajaks maksmata summalt. Intressimäär vastab määrale, mida rakendab Euroopa Keskpank antud päeval oma eurotehingutele ning seda on suurendatud 1.5 protsendipunkti võrra.

III LISA

EUROOPA ÜHENDUSTE PRIVILEEGIDE JA IMMUNITEEDI PROTOKOLL

KÕRGED LEPINGUPOOLED,

ARVESTADES, et vastavalt Euroopa ühenduste ühtse nõukogu ja ühtse komisjoni asutamislepingu artiklile 28 omavad ühendused ja Euroopa Investeerimispank liikmesriikide territooriumil nii ulatuslikke privileege ja immuniteeti kui on vajalik nende ülesannete täitmiseks,

ON KOKKU LEPPINUD järgmistes tingimustes, mis lisatakse mainitud asutamislepingule.

I PEATÜKK

EUROOPA ÜHENDUSTE OMAND, FONDID, VARA JA TEGEVUS

Artikkel 1

Euroopa ühenduste ruumid ja ehitised on puutumatud. Need ei ole läbiotsimise, rekvireerimise, konfiskeerimise või sundvõõrandamise objektideks.

Ühenduste omandi ja vara suhtes ei kehti Euroopa Kohtu volituseta ükski haldus- ega õiguslik piirang.

Artikkel 2

Ühenduste arhiivid on puutumatud.

Artikkel 3

Ühendused, nende varad, tulud ja muu omand on vabastatud kõikidest otsestest maksudest.

Liikmesriikide valitsused võtavad kõikidel võimalikel juhtudel kasutusele meetmed, et hüvitada või tagastada kaudsete maksude või müügimaksude osa, mis on lisatud vallas- või kinnisvara hinnale juhul, kui ühendused teevad ametlikuks kasutamiseks olulisi oste, mille hind sisaldab selliseid makse. Neid sätteid ei rakendata sellise ulatuseni, et kahjustatakse konkurentsi ühenduste sees.

Vabastus ei kehti maksude ja tasude suhtes, mis katavad üksnes kommunaalteenuste kulud.

Artikkel 4

Ühendused on vabastatud kõigist tollimaksudest, impordi- ja ekspordiartiklitele kehtestatud piirangutest ja keeldudest ametlikuks kasutuseks mõeldud kaupade puhul: riigi territooriumil, kuhu need kaubad on selliselt imporditud, ei võõrandata neid tasu eest ega tasuta, välja arvatud tingimustel, mille on heaks kiitnud selle riigi valitsus.

Samuti on ühenduste väljaanded vabastatud tollimaksudest, impordi- ja ekspordikeeldudest ning impordi- ja ekspordipiirangutest.

Artikkel 5

Euroopa Söe- ja Teraseühendus võib vallata mistahes valuutat ja hallata arveid mistahes valuutas.

II PEATÜKK

SIDE JA REISILUBA (LAISSEZ PASSER)

Artikkel 6

Ühenduste institutsioonid kasutavad ametlikuks sidepidamiseks ja kõikide oma dokumentide edastamiseks iga liikmesriigi territooriumil sama korda, mis on konkreetse riigi poolt kehtestatud sellistele diplomaatilistele esindustele.

Ühenduste institutsioonide ametlikku kirjavahetust ja muid ametlikke teateid ei tsenseerita.

Artikkel 7

1. Ühenduse institutsioonide presidendid võivad ühenduse institutsioonide liikmetele ja teenistujatele väljastada nõukogu kehtestatud vormis reisiloa (laissez-passer), mida liikmesriikide ametiasutused tunnustavad kehtivate reisidokumentidena. Neid reisilube väljastatakse ametnikele ja muudele teenistujatele tingimustel, mis on sätestatud ühenduste ametnike personalieeskirjades ja muude teenistujate teenistustingimustes.

Komisjon võib sõlmida lepinguid, mis annavad nimetatud reisiloale kehtiva reisidokumendi staatuse kolmandate riikide territooriumidel.

2. Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamiseni kohaldatakse nende institutsioonide liikmete ja teenistujate suhtes, kelle valduses on käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval Euroopa Söe- ja Teraseühenduse privileegide ja immuniteetide protokolli artiklis 6 ettenähtud reisiluba, nimetatud artikli sätteid.

III PEATÜKK

EUROOPA PARLAMENDI LIIKMED

Artikkel 8

Euroopa Parlamendi istungipaika sõitvate või sealt lahkuvate Euroopa Parlamendi liikmete vaba liikumise suhtes ei kehtestata ühtegi haldus- ega muud piirangut.

Tolli- ja valuutakontrolli suhtes võimaldatakse Euroopa Parlamendi liikmetele:

a. nende oma valitsuse poolt samad soodustused, mis välismaal ajutisel ametilähetusel olevatele kõrgetele ametnikele;

b. teiste liikmesriikide valitsuste poolt samad soodustused, mis välisriikide valitsuste esindajatele ajutisel ametilähetusel

Artikkel 9

Euroopa Parlamendi liikmeid ei või üle kuulata, nende suhtes tõkendit kohaldada ega neid kohtumenetlusele allutada nende poolt oma kohustuste täitmisel avaldatud arvamuste või antud häälte tõttu

Artikkel 10

Euroopa Parlamendi istungjärkude ajal on parlamendi liikmetel :

a oma riigi territooriumil samasugune immuniteet nagu selle riigi parlamendi liikmetel;

b. teiste liikmesriikide territooriumil immuniteet tõkendite ja kohtumenetluse suhtes.

Immuniteet kehtib Euroopa Parlamendi liikmetele ka siis, kui nad reisivad Euroopa Parlamenti või sealt tagasi.

Parlamendi liige ei saa nõuda immuniteetiga kaasnevaid õigusi, kui ta on tabatud õiguserikkumiselt, ning see ei takista Euroopa Parlamenti kasutamast õigust tühistada oma liikme immuniteet.

IV PEATÜKK

EUROOPA ÜHENDUSTE INSTITUTSIOONIDE TÖÖS OSALEVAD LIIKMESRIIKIDE ESINDAJAD

Artikkel 11

Ühenduste institutsioonide tööst osa võtvate liikmesriikide esindajatele, nende nõuandjatele ja tehnilistele asjatundjatele võimaldatakse neile pandud ametlikke kohustusi täites ning kohtumispaika ja sealt tagasi sõites tavapärased privileegid, immuniteedid ja soodustused.

Käesolevas artiklis loetletud õigused kehtivad ka ühenduste konsultatiivorganite liikmetele.

V PEATÜKK

EUROOPA ÜHENDUSTE AMETNIKUD JA TEISED TEENISTUJAD

Artikkel 12

Iga liikmesriigi territooriumil on ühenduste ametnikel ja teistel teenistujatel nende kodakondsusest olenemata järgmised privileegid ja immuniteedid:

a. kohtulik puutumatus oma ametikohustuste täitmisel tehtud tegude, sealhulgas suuliste ja kirjalike avalduste suhtes, kui ei tulene teisiti asutamislepingute sätetest, mis käsitlevad ühelt poolt ametnike ja muude teenistujate vastutust ühenduste ees ning teiselt poolt Euroopa Kohtu pädevust vaidlustes ühenduste ning nende ametnike ja muude teenistujate vahel. Neile jääb see puutumatus ka pärast nende ametist lahkumist;

b. teenistujate, nende abikaasade ja neist sõltuvate pereliikmete puhul ei kehti sissesõidupiirangud ega välismaalaste registreerimise formaalsused;

c. valuutaeeskirjade suhtes on neil samad soodustused, mis tavapäraselt võimaldatakse rahvusvaheliste organisatsioonide ametnikele;

d. õigus selles riigis esmakordsel ametisseasumisel tollimaksuvabalt riiki tuua oma mööbel ja muu vallasvara ning õigus oma mööbel ja muu vallasvara tollimaksuvabalt sellest riigist taas välja viia, kui nende ametikohustused selles riigis lõpevad; mõlemal juhul vastavalt tingimustele, mida peab vajalikuks selle riigi valitsus, kus seda õigust kasutatakse;

e. õigus tollimaksuvabalt riiki tuua isiklikuks kasutamiseks mõeldud auto, mis on omandatud riigis, kus nad viimati elasid, või riigis, mille kodakondsed nad on, selle riigi siseturul valitsevate tingimuste kohaselt, ning see auto tollimaksuvabalt sellest riigist taas välja viia; mõlemal juhul vastavalt tingimustele, mida peab vajalikuks asjaomase riigi valitsus.

Artikkel 13

Kooskõlas tingimuste ja menetlusega, mille on kinnitanud nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal, on ühenduste ametnikud ja muud teenistujad kohustatud maksma ühendustele maksu töö- ja muudelt tasudelt, mida ühendused neile maksavad.

Ühenduste poolt makstud töö- ja muudelt tasudelt ei maksta riiklikke makse.

Artikkel 14

Tulumaksu, omandimaksu ja pärandimaksu rakendamisel ning ühenduste liikmesriikide vahel sõlmitud topeltmaksustamise vältimist käsitlevate konventsioonide kohaldamisel loetakse, et ühenduste ametnikud ja muud teenistujad, kes üksnes oma kohustuste täitmiseks ühenduste teenistuses asuvad elama liikmesriigi territooriumile, mis nende ühenduste teenistusse astudes ei ole maksustav elukohariik, nii nende tegelikus elukohariigis kui ka maksustavas elukohariigis on säilitanud oma elukoha viimati nimetatud riigis, tingimusel et see riik on ühenduste liige. See säte kehtib ka abikaasa kohta, kui abikaasa ei tegutse iseseisvalt tasustataval töökohal, ning käesolevas artiklis nimetatud isikute ülalpidamisel ja hoole all olevate laste kohta.

Eelmises lõigus nimetatud isikutele kuuluv vallasvara, mis asub selle riigi territooriumil, kus nad viibivad, on selles riigis vabastatud pärandimaksust; pärandimaksu suurust määrates loetakse selline vara nende isikute maksustavas elukohariigis asuvaks, arvestades kolmandate riikide õigusi ja topeltmaksustamist käsitlevate rahvusvaheliste konventsioonide võimalikku kohaldamist.

Käesoleva artikli sätete kohaldamisel ei arvestata sellist elukohta, mis on seotud üksnes kohustuste täitmisega muude rahvusvaheliste organisatsioonide teenistuses.

Artikkel 15

Nõukogu kinnitab komisjoni ettepaneku põhjal ühehäälselt ühenduste ametnike ja muude teenistujate sotsiaalkindlustustagatiste kava.

Artikkel 16

Komisjoni ettepaneku põhjal otsustades ja pärast konsulteerimist teiste asjaomaste institutsioonidega määrab nõukogu kindlaks ühenduste ametnike ja muude teenistujate kategooriad, kelle kohta osaliselt või täielikult kehtivad artikli 12, artikli 13 teise lõigu ja artikli 14 sätted.

Liikmesriikide valitsustele teatatakse korrapäraselt sellistesse kategooriatesse kuuluvate ametnike ja muude teenistujate nimed, ametinimetused ja aadressid.

VI PEATÜKK

EUROOPA ÜHENDUSTESSE AKREDITEERITUD KOLMANDATE RIIKIDE ESINDUSTE PRIVILEEGID JA IMMUNITEET

Artikkel 17

Liikmesriik, mille territooriumil on ühenduste institutsiooni asukoht, annab kolmandate riikide esindustele, mis on akrediteeritud ühenduste juurde, tavapärased diplomaatilised immuniteedid ja privileegid.

VII PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 18

Privileegid, immuniteet ja soodustused antakse ametnikele ja teistele ühenduste teenistujatele üksnes ühenduste huve silmas pidades.

Ühenduste kõik institutsioonid peavad ametnikele või teistele teenistujatele antud immuniteedi tühistama alati, kui kõnealune institutsioon leiab, et sellise immuniteedi tühistamine ei ole vastuolus ühenduste huvidega.

Artikkel 19

Ühenduste institutsioonid teevad käesoleva protokolli rakendamiseks koostööd asjaomaste liikmesriikide vastutavate ametiasutustega.

Artikkel 20

Artiklid 12-15 ja 18 on kohaldatavad komisjoni liikmete suhtes.

Artikkel 21

Artiklid 12-15 on kohaldatavad Euroopa Kohtu kohtunike, kohtujuristide, kohtusekretäri ja kaasettekandjate suhtes, ilma et eelöeldu piiraks Euroopa Kohtu põhikirja protokolli kohtunike ja kohtujuristide kohtulikku puutumatust käsitleva artikli 3 sätete kohaldamist.

Artikkel 22

Ilma et see piiraks Euroopa Investeerimispanga põhikirja protokolli sätete kohaldamist, kohaldatakse käesolevat protokolli ka Euroopa Investeerimispanga, selle organite liikmete, selle personali ning selle tegevuses osalevate liikmesriikide esindajate suhtes.

Peale selle on Euroopa Investeerimispank vabastatud mis tahes kujul maksustamisest või muust sellelaadsest kohustusest tema kapitali suurenemise korral ning mitmesugustest formaalsustest, mida võidakse sellega siduda riigis, kus on kõnealuse panga alaline asukoht. Samamoodi ei anna Euroopa Investeerimispanga tegevuse lõpetamine või likvideerimine alust maksustamiseks. Kõnealust panka ja selle institutsioonide põhikirjalist tegevust ei maksustata käibemaksuga.

Artikkel 23

Käesolev protokoll kehtib ka Euroopa Keskpanga ja selle ametite ja personali suhtes ilma, et see tekitaks vastuolusid Euroopa Keskpanga ja Euroopa keskpankade süsteemi põhimääruse protokolli ja Euroopa Keskpanga sätetega.

Euroopa Keskpanga kapitali juurdekasv on lisaks sellele vabastatud mistahes maksudest või muudest kohustustest, mis võivad olla ette kirjutatud riigi poolt, milles on panga asukoht. Panga ja selle asutuste tegevust, mis lähtub Euroopa keskpankade süsteemi põhimäärusest ja Euroopa Keskpangast ei maksustata käibemaksuga.

Ülalpool loetletud sätted kehtivad ka Euroopa Rahandusinstituudi kohta. Selle tegevuse lõpetamine või ümberstruktureerimine ei saa olla aluseks kohustuste kehtestamisele.

SELLE TÕENDUSEKS on nimetatud täievolilised esindajad käesolevale protokollile oma allkirja andnud.

Sõlmitud Brüsselis tuhande üheksasaja kuuekümne viienda aasta aprillikuu kaheksandal päeval.

III LISA LIIDE

Privileegide ja immuniteetide protokolli rakendussätted Šveitsis

1. Rakendamise laiendamine Šveitsile

Igat viidet liikmesriikidele Euroopa Ühenduste privileegide ja immuniteetide protokollis (edaspidi ,protokoll") tuleb mõista nii, et see hõlmab ka Šveitsi, juhul kui järgnevad sätted ei näe ette teisiti.

2. Agentuuri vabastamine kaudsetest maksudest (kaasa arvatud käibemaks)

Tooted ja teenused, mis eksporditakse Šveitsist väljapoole, ei ole allutatud Šveitsi käibemaksule (km). Kui tegemist on toodete ja teenustega, mis tarnitakse Šveitsi agentuuri ametlikuks kasutamiseks, toimub vabastamine käibemaksust, vastavalt protokolli artikli 3 lõikele 2, hüvitamise teel. Käibemaksust vabastamine toimub juhul, kui toodete ja teenuste ostuhind arvel või sellega võrdsustatud dokumendil on kokku vähemalt 100 sveitsi franki (maksud kaasa arvatud).

Käibemaksu hüvitamine toimub selleks ettenähtud Šveitsi ankeedi esitamisel Föderaalse Maksuameti käibemaksu osakonda. Taotlused vaadatakse üldjuhul läbi kolme kuu jooksul hüvituse taotluse esitamisest koos vajalike tõendavate dokumentide esitamisega.

3. Agentuuri personali puudutavate reeglite rakendamistingimused

Protokolli artikli 13 lõike 2 osas vabastab Šveits, vastavalt oma siseriikliku õiguse põhimõtetele, agentuuri ametnikud ja teised töötajad 25. märtsi 1969. aasta määruse nr 549/69 (EÜT L 74, 23.7.1969, lk 1) artikli 2 mõistes, föderaal-, kantoni- ja kommuunimaksudest palga, töötasu ja tasude pealt, mis on makstud Ühenduse poolt ja allutatud ühendusesisesele maksule.

Šveitsi ei käsitleta liikmesriigina ülaltoodud punkti 1 tähenduses protokolli artikli 14 rakendamisel.

Agentuuri ametnikud ja teised töötajad ning nende pereliikmed, kes on ühenduse ametnikele ja teistele töötajatele kehtiva sotsiaalkindlustuse süsteemi kandjad, ei ole tingimata allutatud Šveitsi sotsiaalkindlustuse süsteemile.

Euroopa Ühenduse Kohtul on ainupädevus kõigi agentuuri või komisjoni ja tema personali vahelisi suhteid puudutavates küsimustes nõukogu määruse (ESTÜ/EÜ/Euratom) nr 259/68 ja teiste ühenduse õiguse töötingimusi määratlevate sätete osas.

IV LISA

ŠVEITSI EUROOPA KESKKONNAAGENTUURI JA EIONET'I TEGEVUSES OSALEJATE FINANTSKONTROLL

1. Otsene teavitamine

Agentuur ja komisjon suhtlevad otse kõigi isikute või Šveitsis loodud ettevõtetega, kes osalevad agentuuri või EIONET'i tegevuses, seda kas lepinguosalisena, agentuuri programmis osalejana, isikuna, kellele on teostatud makseid agentuuri või komisjoni eelarvest või alltöövõtjana. Need isikud võivad edastada komisjonile või agentuurile otse kogu olulist teavet ja dokumente, mida nad peavad edastama vahendite alusel, millele käesolev lepe toetub, ning sõlmitud lepingute ja konventsioonide ja nende raames vastuvõetud otsuste alusel.

2. Audit

1. Vastavalt 25. juuni 2002. a määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 ja agentuuri haldusnõukogu poolt 26. märtsil 2003. a vastu võetud finantseeskirjale, vastavalt 23. detsembri 2002. a määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 sätetele ja teistele määrustele, millele käesolev lepe toetub, võivad Šveitsis asutatud ettevõtetega sõlmitud lepingud ja konventsioonid ja vastuvõetud otsused ette näha, et nende ja nende alltöövõtjate juures võivad igal ajal toimuda teaduslikud, finants-, tehnoloogilised või muud auditid, mida viivad läbi agentuuri või komisjoni töötajad või teised viimase poolt volitatud isikud.

2. Agentuuri või komisjoni töötajad ning teised viimase poolt volitatud isikud omavad kohast juurdepääsu ruumidele, töödele ja dokumentidele, samuti kogu vajalikule informatsioonile, kaasa arvatud elektroonilisel kujul, et neid auditeid läbi viia. See juurdepääsuõigus kajastub selgelt lepingutes ja konventsioonides, mis on sõlmitud vahendeid rakendades, millele käesolev leping toetub.

3. Kontrollikojal on samad õigused kui komisjonil.

4. Auditid võivad toimuda viis aastat peale käesoleva leppe lõppu või vastavalt kõnealustes lepingutes või konventsioonides ja võetud otsustes ettenähtud tähtaegadele.

5. Šveitsi föderaalset finantskontrolli teavitatakse Šveitsi territooriumil läbiviidavast auditist eelnevalt. See teave ei ole auditite läbiviimise seaduslik tingimus.

3. Kohapealne kontroll

1. Käesoleva leppe raames on komisjon (OLAF) volitatud teostama kontrolli ja tõestamisi Šveitsi territooriumil, vastavalt nõukogu 11. novembri 1996. a määruse (EÜ, Euratom) nr 2185/96 tingimustele ja sätetele.

2. Kohapealsed kontrollid ja tõestamised valmistatakse ette ja viiakse läbi komisjoni poolt tihedas koostöös Šveitsi Föderaalse finantskontrolliga või teiste pädevate Föderaalse finantskontrolli määratud Šveitsi asutustega, keda teavitatakse vajalikul ajal kontrolli ja tõestamise objektist, eesmärgist ja seaduslikust alusest, et nad saaksid anda kogu vajaliku abi. Sel eesmärgil võivad sveitsi pädevate asutuste töötajad osaleda kohapeal toimuvates kontrollides ja tõestamistes.

3. Kui asjaomased Šveitsi asutused seda soovivad, viiakse kohapealsed kontrollid ja tõestamised läbi komisjoni ja nende asutuste poolt koos.

4. Kui programmis osalejad on vastu kohapealsele kontrollile või tõestamisele, annavad sveitsi asutused komisjoni kontrolöridele vastavuses riiklike seadusesätetega, vajalikku abi nende kohapealse kontrolli ja tõestamise ülesande täitmiseks.

5. Komisjon edastab võimalikult kiiresti Šveitsi Föderaalsele finantskontrollile kõik faktid või kahtlused ebakorrapärasuste kohta, millest ta on kohapealse kontrolli või tõestamise läbiviimise käigus teadlikuks saanud. Igal juhul peab komisjon teavitama kontrollitud asutust kontrolli või tõestamise tulemustest.

4. Informatsioon ja konsultatsioon

1. Käesoleva lisa täitmise huvides viivad Šveitsi ja ühenduse pädevad asutused läbi regulaarset infovahetust ja, ühe poole soovil, ka konsultatsioone.

2. Šveitsi pädevad asutused teavitavad viivitamatult agentuuri ja komisjoni kõigist neile teatavaks saanud asjaoludest, mis lubavad kahtlustada eeskirjade eiramist lepingute ja konventsioonide sõlmimisel ja rakendamisel, mis on sõlmitud käesolevas lepingus osutatud vahendeid kohaldades.

5. Konfidentsiaalsus

Kogu käesoleva lisa alusel mis tahes vormis edastatud või saadud teavet käsitletakse ametisaladusena ja seda kaitstakse nagu muud samalaadset informatsiooni Šveitsi siseriiklike õigusaktide ja vastavate ühenduse institutsioonide suhtes kehtivate sätetega. Sellist teavet võib edastada üksnes ühenduse institutsioonides või Šveitsis olevatele isikutele, kes oma ülesannete tõttu peavad seda teadma, ning ühenduse institutsioonid tohivad seda teavet kasutada üksnes selleks, et tagada lepingupoolte finantshuvide tõhus kaitse.

6. Administratiivsed meetmed ja sanktsioonid.

Ilma et see piiraks Šveitsi karistusõiguse sätete rakendamist, võib agentuur või komisjon rakendada administratiivseid meetmeid või sanktsioone, kooskõlas 25. juuni 2002 määrusega (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 ja 23. detsembri 2002 määrusega (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, samuti nõukogu 18. detsembri 1995 määrusega (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa Ühenduse finantshuvide kaitse kohta.

7. Sissenõudmine ja täideviimine

Agentuuri ja komisjoni poolt käesoleva leppe rakendusalas vastuvõetud otsused, mis sisaldavad rahalisi kohustusi teistele isikutele peale riikide, on Šveitsis täitedokumendi staatusega. Täitekorraldus väljastatakse ilma muu kontrollita peale dokumendi autentsuse tõestamise Šveitsi valitsuse määratud asutuse poolt, kes teavitab sellest agentuuri või komisjoni. Sundtäitmine toimub vastavalt Šveitsi protseduurireeglitele. Täitedokumendi aluseks oleva otsuse seaduslikkus allub Euroopa Ühenduse Kohtu kontrollile.

Euroopa Ühenduse Kohtu otsused vahekohtuklausli alusel on seaduse jõuga samadel tingimustel.

LEGISLATIVE FINANCIAL STATEMENT

Policy area(s): Environment

Activit(y/ies): Environment policy development

Title of action: Participation of Switzerland in the European Environment Agency

1. BUDGET LINE(S) + HEADING(S)

07 04 01 01 and 07 04 01 02 (For information)

6033 (income)

2. OVERALL FIGURES

The revenues accruing from the participation of Switzerland will be channelled directly through to the Agency via the Community budget (see table below under point 2, section "Financial Impact on Revenue"). .The amount channelled through is calculated as the annual Community subvention to the Agency divided by the number of Member States.

Period of application:

The period of application is in principle unlimited and starts when the procedures for ratification have been finalised (Articles 19 and 20 of the draft Agreement).

Overall multiannual estimate on expenditure:

a) Schedule of commitment appropriations/payment appropriations (financial intervention) (see point 6.1.1)

The period is unlimited. The table below shows the estimate amounts for the years 2005 and 2006 in line with current financial perspectives. The amounts for subsequent years will increase or decrease in proportion to the Community subvention to the Agency as long as the number of EU Member States remains unchanged at 25.

Compatibility with the financial programming and the financial perspective

[X] Proposal compatible with the existing financial programming

[ ] This proposal will entail reprogramming of the relevant heading in the financial perspective

[ ] This may entail application of the provisions of the Interinstitutional Agreement.

Financial impact on revenue:

[ ] No financial implications (involves technical aspects regarding implementation of a measure)

OR

[X] Financial impact - the effect on revenue is as follows:

>TABELPOSITION>

The revenues will be entered as earmarked revenues into the Community budget (item 6033).

For explanation see above tables on expenditure.

3. BUDGET CHARACTERISTICS

>TABELPOSITION>

(1) But applicant countries do participate in core funding for the Agency.

4. LEGAL BASIS

* Article 19 of the Council Regulation (EEC) 1210/1990 modified by Regulation 933/1999 on the establishment of the European Environment Agency, which opens the membership of the Agency up to non-EU countries.

* The proposed Council Decision on the conclusion of the agreement between the European Community and the Switzerland concerning Switzerland's participation in the European Environment Agency and the European Environment Information and Observation Network, to which this legislative financial statement is annexed.

5. DESCRIPTION AND GROUNDS

Need for Community intervention: objectives pursued

Participation of Switzerland in the Agency will help to bring Swiss monitoring systems and methods for data collection and data treatment in line with those used by the other countries participating in the Agency, which will facilitate the provision of reliable and comparable information on the state of environment in Europe. It will also support integrated assessment and environmental reporting of the ecosystems that are shared by Switzerland and its neighbouring countries. The Agency will be able to report on the state of the environment of a larger part of Europe, including Switzerland, and Switzerland will also be included in all other reporting activities of the Agency.

Methods of implementation

The Commission will pass on the contribution from Switzerland to the Agency as part of the annual subsidy. The Agency is responsible for implementation of the actions and management of the resources involved.

6. FINANCIAL IMPACT

Swiss membership of the Agency as proposed will have no overall financial impact on the Commission.

7. IMPACT ON STAFF AND ADMINISTRATIVE EXPENDITURE

Swiss membership of the Agency will have no impact on human resources in the Commission. It will have an impact on the human resources in the Agency, as adopted in the annual EEA establishment plan.

8. FOLLOW-UP AND EVALUATION

Follow-up arrangements

All the procedures for the implementation and the follow-up of this programme will be in compliance with the provisions of Commission Regulation (EC, Euratom) No 2343/2002 of 23 December 2002 on the framework Financial Regulation for the bodies referred to in Article 185 of Council Regulation (EC, Euratom) No 1605/2002 on the Financial Regulation applicable to the general budget of the European Communities

9. ANTI-FRAUD MEASURES

Anti-fraud measures are included in the conventions and contracts agreed between the European Environment Agency and the beneficiaries: these measures include the possibility to carry out financial, scientific or other specific audits. Moreover, the EEA has an internal auditing function, which shall advise on dealing with risks, by issuing independent opinions on the quality of management and control systems. The Commission's internal auditor shall also exercise the same powers with respect to the EEA as with respect to Commission departments.

Furthermore, the Court of Auditors shall scrutinise the accounts of the European Environment Agency in accordance with Article 248 of the EC Treaty. Moreover, this scrutiny shall be governed by Articles 139 to 144 of the Financial Regulation applicable to the general budget of the European Communities.

In addition, the European Anti Fraud Office may carry out on-the-spot checks and inspections in accordance with the Council Regulation (Euratom, EC) No 2185/96 and Parliament and Council Regulation (EC) no 1073/1999 from signature of the Contract up to five years after payment of the balance.