52004PC0621

Brüssel 29.9.2004

KOM(2004) 621 lõplik

2004/0218 (COD)

Ettepanek

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

keskkonna rahastamisvahendi (LIFE+) kohta

(komisjoni esitatud){SEK(2004) 1176}

SELETUSKIRI

Kontekst

Lissaboni/ Göteborgi poliitiliste eesmärkide saavutamine, eelkõige majanduskasvu ja sotsiaalset ühtekuuluvust pakkuva Euroopa majanduse edendamine, samal ajal vähendades negatiivset mõju keskkonnale, nõuab jätkuvat pühendumist ressursside säästvale kasutamisele ja majandamisele ning keskkonnakaitsele. 2004. aasta märtsi kevadine Ülemkogu jõudis järeldusele, et „majanduskasv peab selleks, et olla jätkusuutlik, olema keskkonnaohutu“. Hetkesuunad keskkonnaseisundi valdkonnas ja suurenenud surve keskkonnale nõuavad tegevuse intensiivistamist ja tõhustamist. Väljakutse eelseisvaks finantsperspektiivide perioodiks on kahekordne: esiteks tagada, et tähtsamad keskkonnaeesmärgid – kliimamuutuste vastu võitlemine, bioloogilise mitmekesisuse kahanemise peatamine, elukvaliteedi parandamine ja loodusvarade säästev kasutamine ja majandamine – täiendavad ja tugevdavad majanduskasvu kava, ja teiseks katkestada seos majanduskasvu ja selle negatiivsete keskkonnamõjude vahel.

ELi rahastamine on kõnealuste eesmärkide saavutamisel esmatähtis. See on sätestatud teatises “Ehitades meie ühist tulevikku ~ Laienenud liidu poliitikaväljakutsed ja eelarvevahendid, 2007–2013“ [KOM(2004)101], mida on täiendatud teatisega „Finantsperspektiivid 2007-2013“ [KOM(2004)487]. Keskkond kaasatakse prioriteetsematesse poliitikavaldkondadesse ja seda rahastatakse peamiselt 1. eelarvejaost: Säästev kasv (alajagu 1A, sealhulgas innovatsiooni ja konkurentsivõime raamprogramm; teadus- ja arendusprogrammid, ja alajagu 1B: majanduskasvu ja tööhõive ühtekuuluvus), 2. eelarvejaost: Loodusvarade kaitse ja majandamine, sealhulgas põllumajanduse ja maaelu arenguprogrammid, ning 4. eelarvejaost: Euroopa kui globaalne partner, sealhulgas ühinemiseelsed programmid ja välisabiprogrammid. Näiteks praegu eraldatakse keskkonnale umbes 16,5% ERFist ja 50% ühtekuuluvusfondist. Lisaks peavad kõik ühtekuuluvuse, põllumajanduse keskkonnapoliitika ja maaelu arengu toetused vastama ühenduse keskkonnaalastele õigusaktidele. Kõnealused keskkonnaalaste tegevuste rahastamise tasemed tuleb säilitada ja neid vajaduse korral järgmisel rahastamisperioodil suurendada, peegeldades nii keskkonna kui säästva arengu olulise aspekti tähtsust.

Keskkonna rahastamisel on selge Euroopa lisandväärtus. Keskkonna kahjustumine ja kliimamuutused koos piiriüleste loodusõnnetuste (nt üleujutused, metsatulekahjud) esinemissageduse suurenemisega nõuavad üle-euroopalist laiemat ja globaalsemat lähenemist ja vastust. ELi rahastamise abil toetatakse meetmeid, mida nende piiriülese iseloomu tõttu ei rahastata siseriiklikul tasandil. On palju näiteid ühistest hüvedest keskkonna vallas, millest saab kasu kogu Euroopa ning seepärast on toetus ELi tasandil õigustatud. Asutamislepingus sätestatud keskkonnakaitse kohustus ja vajadus üle vaadata viimase kolmekümne aasta jooksul vastuvõetud keskkonnaalaste õigusaktide rakendamine nõuavad meetmeid ja rahalist toetust ELi tasandil.

Peamised ühenduse rahastamisvahendid toetavad materiaalseid investeeringuid keskkonda ning investeeringuid uurimistöösse, innovatsiooni ja keskkonnatehnoloogiatesse. Kõnealused programmid ei kata siiski kõiki keskkonnaalase rahastamise vajadusi. Näiteks ei kata kõnealused programmid meetmeid, millel on ainult Euroopa mõõde, näiteks parimate tavade vahetamine, kohalike ja piirkondlike asutuste suutlikkuse suurendamine ja üle-euroopalise haardega valitsusväliste organisatsioonide toetamine. Need on olulised täiendused investeeringute rahastamisse ja vajalikud keskkonnaalaste eesmärkide saavutamisel laienenud ELis. Seepärast on vaja uut keskkonna rahastamisvahendit. Kõnealune rahastamisvahend liidab enamiku praeguseid keskkonnalaseid toetusprogramme üheks vahendiks ja seda rahastatakse 2007–2013. aasta finantsperspektiivide 2. eelarvejaost (Kulud): Loodusvarade säilitamine ja majandamine .

RAHASTAMISVAHENDI VALIK: LIFE+

SELLEKS, ET TÄIENDADA PEAMISI RAHASTAMISPROGRAMME, PANNAKSE ETTE UUS KESKKONNA RAHASTAMISVAHEND, LIFE+ (L’INSTRUMENT FINANCIER POUR L’ENVIRONNEMENT: Promouvoir l’Union Soutenable).

LIFE+ vahendi üldine eesmärk on aidata kaasa ühenduse keskkonnapoliitika ja keskkonnaalaste õigusaktide väljatöötamisele, rakendamise järelevalvele, hindamisele ja neist teavitamisele, et aidata kaasa säästva arengu edendamisele ELis. LIFE+ toetab eelkõige 6. keskkonnaalase tegevusprogrammi rakendamist, mille eesmärgiks on kliimamuutuste vastu võitlemine, looduse kahjustumise ja bioloogilise mitmekesisuse kahanemise peatamine, keskkonna, tervise ja elukvaliteedi parandamine, loodusvarade ja jäätmete säästev kasutamine ja majandamine ning strateegiliste lähenemisviiside arendamine poliitika väljatöötamiseks, rakendamiseks ja teabevahetuse/ teadlikkuse parandamiseks.

LIFE+ toetab meetmeid, millel on

- Euroopa lisandväärtus: kõnealust vahendit kasutatakse ainult siis, kui on olemas selge Euroopa lisandväärtus ja kui meede aitab kaasa mastaabisäästu saavutamisele Euroopa tasandil.

- soodustav või mitmekordistav mõju: luuakse kaasrahastamise mehhanism liikmesriikide, piirkondlike või kohalike ametiasutustega ja teiste avaliku ja erasektori ettevõtjatega;

- katalüütline või näitlik iseloom: LIFE+ toetab meetmeid, mis esitavad uusi suundi keskkonnapoliitikale lähenemiseks ja selle rakendamiseks;

- pikaajalised perspektiivid: LIFE+ vahendi toetused on investeeringud tulevikku. Nende eesmärgiks on panna alus jätkusuutlikkusele.

LIFE+ vahendil on kaks haru:

LIFE+ rakendamine ja haldamine :

- aitab kaasa uuenduslike poliitiliste lähenemisviiside ja vahendite arengule ja esitamisele, sealhulgas edukate teadusuuringute tulemuste edendamisele.

- aitab kaasa alusteadmiste koondamisele keskkonnapoliitika ja keskkonnaalaste õigusaktide väljatöötamiseks, hindamiseks, järelevalveks ja kontrolliks, kaasaarvatud järelhindamiseks (nt uuringute, mudelite ja stsenaariumide väljatöötamise kaudu);

- toetab keskkonnaseisundi ning seda mõjustavate tegurite, survete ja reageeringute järelevalve ja hindamise lähenemisviiside loomist ja rakendamist;

- hõlbustab ühenduse keskkonnapoliitika rakendamist, pöörates tähelepanu eelkõige selle rakendamisele kohalikul ja piirkondlikul tasandil, muu hulgas suutlikkuse suurendamise, parimate tavade vahetamise, koostöövõrkude, koolituste ja/või koolitusprogrammide väljatöötamise kaudu;

- toetab keskkonna haldamise parandamist, huvirühmade (sealhulgas valitsusväliste organisatsioonide) osaluse laiendamist keskkonnapoliitika alastel konsultatsioonidel ja selle rakendamisel;

Kõnealune programmisuund parandab keskkonnapoliitika arengu ja rakendamise alusteadmisi. Tulevast poliitikat on üha raskem välja töötada, sest see nõuab üha põhjalikumaid andmeid. Laiemat tunnustust on leidnud põhimõte, et tõhusamate poliitiliste otsuste tegemise ja suurema tasuvuse huvides on vaja suuremaid jõupingutusi, et saada asjakohasemaid andmeid keskkonnaseisundi kohta ja mõista seoseid õhu, vee, pinnase vahel ning põhjuslikku seost erinevate tegevuste ja keskkonna kahjustumise vahel. Keskkonnapoliitika igakülgse hindamise toetamiseks esitatud kvantitatiivsed andmed ja kvalitatiivne teave on üldiselt ebapiisavad. Enamike keskkonnanäitajate puhul pole täielikku ELi kattuvust. Andmed riikide vahel ei ole sageli võrreldavad erinevate mõistete ja andmekogumistavade tõttu. Ühisstandardeid on vähe, seiresüsteemide vaheline koostoimimine on ebapiisav ja võimalused andmete ühiskasutuseks on piiratud. LIFE+ rakendamine ja haldamine toetab mudelite ja stsenaariumide väljatöötamist, uuringuid ning uute järelevalve ja hindamise lähenemisviiside loomist, kujundamist ja esitamist võtmevaldkondades, sealhulgas temaatiliste strateegiatega hõlmatud valdkondades (nt loodusvarad, jäätmetekke vältimine, õhk, pinnas, merekeskkond, pestitsiidid ja linnakeskkond). See aitab tugevdada alusteadmisi, parandada järelevalve ja hindamise järjepidevust ja ühtsust Euroopa tasandil, parandades seeläbi märkimisväärselt ELi keskkonnapoliitika väljatöötamist ja rakendamist.

LIFE+ rakendamine ja haldamine hõlbustab koostöövõrkude loomist ja parimate tavade vahetamist Euroopa tasandil. Koostöövõrkude loomine on eriti tähtis vaadete ja parimate tavade vahetamise hõlbustamisel valdkondades, kus poliitika, poliitilised lähenemisviisid, õigusaktid või rakendamise vahendid on alles algusjärgus, nt NATURA alade rakendamine ja haldamine, jätkusuutlikkuse kaasamine linnaplaneerimisse, keskkonnamõõtme edendamine metsakaitses ja metsatulekahjude ennetamisel, keskkond ja tervis jne. Koostöövõrkude loomine liikmesriikide keskkonnaga tegelevate haldus- ja õigusasutuste vahel on osutunud tõhusaks ühenduse õigusaktide rakendamise parandamisel ja hõlbustamisel. Euroopa mõõdet omavate olemasolevate koostöövõrkude algatuste mitmekordistav mõju – säästva liikuvuse kampaania/ autovaba päev, huvigruppide konsultatsioonid temaatiliste strateegiate raames jne – on tõestanud toetuse kasulikkust neis valdkondades.

Suutlikkuse suurendamine LIFE+ vahendi raames, eelkõige kohalikul ja piirkondlikul tasandil, viib asutuste, institutsioonide ja erasektori poliitika ja õigusaktide rakendamiseks ettevalmistamisel sünergiani, mis võiks omakorda viia teiste poliitikate ja programmide paranenud rakendamiseni ja suurendada neis keskkonna kaasamist.

Toetades võrgustikke, huvigruppe ja keskkonnaga seotud valitsusväliseid organisatsioone, Hõlbustab LIFE+ rakendamine ja haldamine ka kodanike aktiivset osalust poliitika väljatöötamise ja rakendamise protsessis. Laienenud ELis saab nende organisatsioonide roll teabe levitamises, poliitikate rakendamise järelevalves ning arutelude innustamises olema järjest tähtsam.

LIFE + teave ja teabevahetus:

- levitab teavet ja tõstab teadlikkust keskkonnaküsimustes;

- toetab kaasmeetmeid (nt väljaanded, sündmused, kampaaniad, konverentsid jne).

LIFE+ teave ja teabevahetus edendab aktiivselt ELi keskkonnapoliitikaid teabe , teabevahetuse, teadlikkuse tõstmise ja dialoogi abil, aidates seega Euroopa kodanikuühiskonna üksikisikutel ja rühmadel teadlikult ja aktiivselt osaleda keskkonnakaitses ja loodusvarade säästlikus kasutamises. Luues ja säilitades tõhusad mehhanismid ühise teadlikkuse tõstmiseks ja asjaomaste huvirühmade koostöövõrkude dialoogiks, suurendab LIFE teabe ja teabevahetusprogramm vastutust ELi keskkonnapoliitikate eest ja aitab kaasa nende veelgi tõhusamale rakendamisele. Kõnealune programm lähendab ELi poliitikaid kodanikele.

LIFE+ – LIHTSUSTATUD, TÄIUSTATUD JA PROPORTSIONAALNE VAHEND

ÜHEAINSA VAHENDI VALIK ON TINGITUD LIHTSUSTAMISE VAJADUSEST JA SAADUD KOGEMUSTEST NING EELNEVATE HINNANGUTE SOOVITUSTEST. Keskkonna peadirektoraat haldab keskselt praegu mitmeid erinevaid programme – LIFE programmi, säästva linnakeskkonna arengu programmi, valitsusväliste organisatsioonide programmi, „Forest Focus“ tegevuskava, üldist poliitika väljatöötamise ja rakendamise vahendit (millel on sise- ja välismõõde) ning eelarvelist ülekannet EMP-le. Kõikidel nendel erinevatel programmidel on oma kohaldamis- /haldamis- ja komiteemenetlused, mille haldamine nõuab märkimisväärseid vahendeid.

Käesoleval LIFE programmil on kolm haru: Keskkond, loodus ja kolmandad riigid. LIFE Keskkond on toetanud näidis- ja katseprojekte, mille eesmärgiks on uute keskkonna kaitse ja parandamise lähenemisviiside ja meetodite väljatöötamine, pöörates erilist tähelepanu uudsetele tehnoloogiatele ja rakendustele; LIFE Loodus on toetanud ELi looduskaitse poliitika rakendamist; LIFE kolmandad riigid on rahastanud tehnilise abi tegevusi suutlikkuse tõstmiseks ja säästva arengu edendamiseks kolmandates riikides. Ühenduse koostöö tegevusraamistik linnade säästva arengu edendamiseks annab rahalist ja tehnilist abi kohalike asutuste võrgustikele ja selle eesmärgiks on julgustada ELi keskkonnaalaste õigusaktide heade tavade loomist, vahetamist ja rakendamist kohalikul tasandil, linnade säästva arengu ja Agenda 21 kohaliku programmi edendamist (piirkondliku tasandi säästva arengu meetmed). Ühenduse tegevusprogramm valitsusväliste organisatsioonide edendamiseks annab rahalist abi valitsusvälistele organisatsioonidele, mis on seotud ühenduse keskkonnapoliitika ja keskkonnaalaste õigusaktide väljatöötamise ja rakendamisega Euroopa eri piirkondades. “Forest Focus“ tegevuskava hõlmab metsade järelevalvet ja kaitset õhusaaste ja tulekahjude eest ning metsade järelvalvet seoses bioloogilise mitmekesisuse, süsiniku sidumise, kliimamuutuste ja pinnasega. Kõnealune tegevuskava toetab ka metsatulekahjude ennetamise meetmete väljatöötamist. Muid keskkonnameetmeid toetatakse finantsmääruse artikli 49 lõike 2 alusel (komisjoni institutsionaalne eesõigus) üldeelarve eelarveridadelt, nii sisemistelt kui välimistelt. ELi siseste meetmete jaoks näevad nimetatud eelarveread ette keskkonnapoliitika kohaldamise, sealhulgas uuringute ja teadlikkuse tõstmise meetmete rahastamise. Välismõõtme puhul katab eelarve eelkõige korralised osamaksed keskkonnakonventsioonide ja rahvusvaheliste lepingute alusel, millega ühendus on ühinenud.

Enamik neist programmidest ühendatakse üheainsa keskkonnavahendi alla. Teatavate programmide põhieesmärgid ja reguleerimisalad kaetakse jätkuvalt LIFE+ vahendiga. Näiteks praeguse „Forest Focus“ tegevuskava reguleerimisala kaasatakse LIFE+ programmidesse ja selle tegevused kaetakse mõlema LIFE+ haruga. LIFE+ raames jätkub valitsusväliste organisatsioonide ja piirkondlike asutuste toetamine. Eelarvelised vahendid on piisavad kõnealuste meetmete rahastamiseks vastavalt varem võetud kohustustele. Toetus EMP-le antakse samalt eelarveliste kulude realt, aga mitte LIFE+ määruse raames.

Vahendiga katmata programmide ja kulutuste puhul ei ole kõnealune vahend lihtsalt praeguse LIFE programmi pikendus. Seoses finantsperspektiivide teatise [KOM(2004)487] ettevalmistamisega ja ühenduse erinevate vahendite vahelise sünergia parandamise huvides kaasatakse praeguse LIFE programmi keskkonnatehnoloogia ja öko-uuenduste osad ettevalmistamisel olevasse ELi konkurentsivõimet käsitlevasse raamprogrammi. Kõnealune programm hõlmab paljusid praeguse LIFE keskkonna programmiga kaetud meetmeid. Samas teatises tehakse ettepanek rahastada keskkonnapoliitika välist mõõdet ainult läbi välisabi vahendite. Seepärast hakatakse tulevikus praeguse LIFE programmi haru „LIFE kolmandad riigid“ ja välismeetmeid (näiteks osamaksed rahvusvaheliste keskkonnakonventsioonide alusel), mida seni rahastati üldise rakendusvahendi kaudu, rahastama välisabi vahenditest. Kodanikukaitset rahastatakse jätkuvalt eraldi, iseseisva solidaarsusvahendi kaudu.

Tõhususe suurenemine programmide ühendamisega üheks vahendiks saavutatakse otsustamisprotsessi olulise lihtsustamise, ühe vahendi piires vahendite jaotamise paindlikkuse ja eri programmide sarnaste meetmete rahastamisega seotud üldhalduskulude vähendamise kaudu. Üks vahend võimaldab kasutada ühtseid reegleid ning otsustamis- ja rahastamismenetlusi ning poliitiliste eesmärkide ühtsemat suunamist. Tulemuseks on üldhalduskulude vähenemine ning suurem läbipaistvus ja nähtavus.

Kehtestatakse mitmeaastase kavandamise lähenemisviis, mille puhul komisjon esitab vastuvõtmiseks mitmeaastased programmid, millega pannakse paika põhieesmärgid, prioriteetsed tegevusvaldkonnad, rakendatavad meetmed, loodetavad tulemused ja soovituslik rahastamisplaan. Üksikasjalike iga-aastaste tööprogrammide kaudu tõlgendatakse mitmeaastaseid eesmärgid erimeetmeteks. Kõnealused programmid sisaldavad kriteeriume programmi hindamiseks ja kontrolliks. Programmide kohaldamiseks ja hindamiseks võetakse vastu üksikasjalikud rakendussätted.

LIFE+ vahendi koostamisel on arvesse võetud hindamiste tulemusi. Need hinnangud on näidanud, et praegustel programmidel on olnud positiivne mõju. Näiteks LIFE on osutunud tõhusaks peamiste keskkonnaalgatuste käivitamisel, näiteks NATURA 2000 võrgustiku puhul. Teised programmid on toetanud üle-euroopaliste kohalike ja valitsusväliste keskkonnavõrgustike ja organisatsioonide loomist. LIFE hindamine osutas vajadusele parandada poliitika väljatöötamise toetamist, tulemuste levitamise korda ja taotleda näidisprojektide laiemat üle-euroopalist mõju. Hindamisest järeldus, et ehkki programmi hallatakse ja juhitakse süstemaatiliste ja rangete menetluste abil tõhusalt, on protsessid ise bürokraatlikud ja peaksid lihtsustuma. LIFE+ vahendi kavandamisel on neid soovitusi arvesse võetud.

LIFE+ võtab arvesse nii subsidiaarsuse kui ka proportsionaalsuse põhimõtet. Subsidiaarsuse puhul on arenguruumi keskkonna valdkonna kõikidel juhtimistasanditel. LIFE+ vahendi kavandamisel on erilist tähelepanu pööratud ainult EL lisandväärtust omavate meetmete toetamisele. Euroopa Liit põhineb solidaarsusel ja üksteiselt õppimisel. Samal ajal nõuab kokkulepitud võtme-eesmärkide saavutamine sünergiat meetmete ja kulusid käsitlevate otsuste vahel nii ELi, siseriiklikul kui ka piirkondlikul tasandil. Täiendades ja edendades siseriiklikke, piirkondlikke ja kohalikke pingutusi keskkonnakaitse edendamiseks, saab liit aidata kaasa meetmete tõhustamisele neil juhtimistasanditel ja näidata kogu ELi solidaarsust. See on eriti tähtis, pidades silmas laienemisjärgset suurenenud mitmekesisust.

Laienenud ELis on keskkonna rahalise toetamise vajadused märkimisväärsed. Need vajadused on peamiselt seotud investeeringutega infrastruktuuri, mida on vaja EÜ keskkonnaalaste õigusaktide tõhusaks kohaldamiseks. Täiendavalt on siiski vaja ka toetusi kaasmeetmeteks. LIFE+ vahendi abil rahastamine on vähene, võrreldes investeerimisvajadustega, aga selle mitmekordistav ja ühtsustav mõju on suur. See on tagasihoidlik ja proportsionaalne, arvestades ELi ees seisvaid keskkonnaalaseid väljakutseid järgmise finantsperspektiivi perioodi jooksul.

Uus keskkonna rahastamisvahend täiendab ja tugevdab teisi EÜ rahastamisvahendeid. Erilist tähelepanu pööratakse kahekordse rahastamise vältimise tagamisele. Näiteks LIFE+ all olevad teadmiste omandamise meetmed saavad olema tihedalt seotud Euroopa Keskkonnaagentuuriga Kopenhaagenis (EKA) ja nimetatud agentuuri kaudu võib sõlmida ka lepinguid.

Märkimisväärseid jõupingutusi tehakse maaelu arengu ja struktuuride rahastamise täiendamiseks. Näiteks praegune LIFE Loodus programm on olnud väga tõhus NATURA 2000 alade määramisel ja andnud nõu mõne sellise ala haldamiseks. Järgmiseks sammuks NATURA 2000 võrgustiku eesmärkide saavutamisel pärast alade määramist on nende alade aktiivne haldamine. See nõuab suuremat toetust ja strateegilist, pikaajalisemat ja struktuurset rahastamist, eelkõige investeeringutoetust aladele ja nende omanikele. ELi struktuurifondid ja maaelu arengu fondid on selle saavutamiseks sobivaimad ning see on ka ette nähtud järgmise finantsperspektiivide perioodi jooksul. Vaatamata sellele rakendatakse LIFE+ vahendit teatud NATURA 2000ga seotud meetmete puhul, mis ei ole kaetud muude vahenditega, näiteks uudsete lähenemisviiside väljatöötamine alade haldamiseks ja selle esitamiseks; tehniline abi uute alade või selliste alade halduskavade ettevalmistamiseks, mis ei ole kaetud ei struktuuri- ega maaelu arendamise fondide sätetega; uudsete järelevalvekavade loomine; huvirühmade koolitamine; teabevahetuse ja koostöövõrkude loomise meetmed; toetused kohalike partnerlussidemete loomiseks, mis edendavad spetsiaalseid juhtimismeetodeid NATURA 2000 alade kaitseks.

2004/0218 (COD)

Ettepanek

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

keskkonna rahastamisvahendi (LIFE+) kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 175 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,[1]

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,[2]

võttes arvesse regioonide komitee arvamust,[3]

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras

ning arvestades järgmist:

Keskkond kui üks osa 2001. aasta juunis Göteborgis Euroopa Ülemkogu kohtumisel vastu võetud ELi säästva arengu strateegiast on ühenduse abi prioriteetne valdkond ja seda rahastatakse peamiselt ühtekuuluvuse, põllumajanduse ja maaelu arengu, teadusuuringute, innovatsiooni ja konkurentsivõimeprogrammide, ühinemiseelsete programmide ning arengu ja välisabi programmide kaudu.

Kõnealused ühenduse programmid ei kata kõiki keskkonna rahastamise vajadusi ja samuti on vaja toetada ühenduse keskkonnapoliitikat ja keskkonnaalaseid õigusakte ning eriti kuuendas keskkonnaalases tegevusprogrammis sätestatud prioriteete.

Kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammiga sätestatud tõhusa keskkonnapoliitika edasiarendamise ja kohaldamise eesmärk on saavutatav üksnes juhul, kui toetatakse uudse poliitika esitamist, alusteadmiste tugevdamist, rakendussuutlikkuse tõstmist, hea valitsemistava edendamist, koostöövõrkude, vastastikuse õppe ja parimate kogemuste vahetamise edendamist, samuti tõhusama teabeedastuse ning teadlikkuse tõstmise ja teabevahetuse edendamist.

Käesoleva määruse alusel antav abi peaks seepärast olema suunatud keskkonnapoliitika ja keskkonnaalaste õigusaktide väljatöötamisele, rakendamisele, järelevalvele ja hindamisele ning edastamisele ja levikule kogu ELis;

Toetust tuleks anda finantsmääruses sätestatud toetuslepingute ja riigihankelepingute kaudu.

Praegustel ja varasematel vahenditel põhinev kogemus on rõhutanud vajadust kavandada ja programmeerida mitme aasta põhiselt ja koondada jõupingutusi, et tähtsustada ja seada eesmärgiks neid tegevusalasid, mis võivad saada ühenduse rahalist abi.

Tuleb vähendada programmide arvu ja lihtsustada programmeerimise korda ja haldamist ühtse, lihtsustatud programmi abil.

Siiski tuleb tagada sujuv üleminek ja jätkata rahastatud meetmete järelevalvet ja kontrolli käesolevate programmide alusel pärast nende kehtivuse lõppu.

Tuleb tagada, et käesoleva programmi alusel antav toetus täiendab teisi ühenduse fonde ja vahendeid.

Vastavalt Euroopa Ülemkogu järeldustele kohtumistel Luxembourgis (detsembris 1997) ja Thessalonikis (juunis 2003) tuleks kandidaatriikidel ja stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevatel Lääne-Balkani riikidel lubada osaleda ühenduse programmides kooskõlas kõnealuste riikidega sõlmitud asjaomastes kahepoolsetes lepingutes sätestatud tingimustega.

Käesoleva määrusega sätestatakse seitsmeks aastaks finantsraamistik, mis kujutab endast peamist juhist eelarvepädevale institutsioonile eelarvedistsipliini ja eelarvemenetluse parandamist käsitleva Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni (xxx) institutsioonidevahelise kokkuleppe (ettepaneku) [KOM(2004)498 lõplik 14.7.2004] punkti 36 tähenduses.

Ühenduse tasandil kokku lepitud kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi eesmärkide saavutamine ei ole liikmesriikide eraldi tegutsemisel piisavalt tõhus ja seega on olemas õigustus ühenduse abiks, tingimusel et seda antakse ulatuses, mis on vajalik nende eesmärkide saavutamiseks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Eesmärgid

Käesolevaga luuakse keskkonna rahastamisvahend, edaspidi “LIFE+”.

LIFE+ vahendi üldine eesmärk on aidata kaasa ühenduse keskkonnapoliitika ja keskkonnaalaste õigusaktide väljatöötamisele ja rakendamisele, et aidata kaasa säästva arengu edendamisele.

LIFE+ toetab kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi kohaldamist ja aitab eelkõige kaasa

- sellise keskkonnakvaliteedi saavutamisele, mille puhul saastetasemed ei avalda kahjulikku mõju inimeste tervisele ja keskkonnale,

- kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stabiliseerimisele atmosfääris tasemeni, mis võimaldab vältida inimtegevusest tulenevaid ohtlikke häireid kliimasüsteemis,

- looduslike süsteemide, looduslike elupaikade, looduslike looma- ja taimeliikide kaitsmisele, säilitamisele, taastamisele ja toimimisele, et peatada kõrbestumine ja bioloogilise mitmekesisuse hävimine,

- loodusvarade ja jäätmete tõhusama majandamise edendamisele ja säästvamate tootmismallide ja tarbimisharjumuste kasutusele võtmisele,

- poliitika strateegiliste lähenemisviiside väljatöötamisele, rakendamisele ja integreerimisele, sealhulgas keskkonnaalase juhtimise parandamisele ja teadlikkuse tõstmisele.

Artikkel 2

Rakendamisala ja erieesmärgid

1. Artiklis 1 esitatud keskkonnaalaste eesmärkide saavutamiseks on LIFE+ programmil kaks osa.

LIFE+ rakendamine ja haldamine:

- aitab kaasa uuenduslike poliitiliste lähenemisviiside ja vahendite väljatöötamisele ja esitamisele,

- aitab kaasa alusteadmiste koondamisele keskkonnapoliitika ja keskkonnaalaste õigusaktide väljatöötamiseks, hindamiseks, järelevalveks ja kontrolliks,

- toetab keskkonnaseisundi ning seda mõjustavate tegurite, survete ja reageeringute järelevalve ja hindamise lähenemisviiside loomist ja rakendamist;

- hõlbustab ühenduse keskkonnapoliitika rakendamist, pöörates erilist tähelepanu selle rakendamisele kohalikul ja piirkondlikul tasandil,

- toetab keskkonnaalase juhtimise parandamist, huvirühmade (sealhulgas valitsusväliste organisatsioonide) osaluse laiendamist keskkonnapoliitika alastel konsultatsioonidel ja selle rakendamisel;

LIFE+ teave ja teabevahetus

- levitab teavet ja tõstab teadlikkust keskkonnaküsimustes,

- toetab kaasmeetmeid (väljaanded, üritused ja kampaaniad, konverentsid jne).

2. Abikõlblike valdkondade ja meetmete esialgne nimekiri on esitatud 1. lisas.

Artikkel 3

Toetuste vormid

1. Ühendusepoolse rahastamise vormid võivad olla järgmised:

- toetuslepingud,

- riigihankelepingud.

2. Ühendusepoolne rahastamine võib toimuda kindlate vormide ja lepingute, näiteks partnerluse raamlepingute ja finantsmehhanismides ning fondides osalemise kaudu. Ühenduse rahastamine võib toimuda meetme- või tegevustoetuse kaasfinantseerimise vormis. Meetmetoetuse puhul täpsustatakse maksimaalne kaasfinantseerimise määr iga-aastastes tööprogrammides. Tegevustoetuste puhul asutustele, kes taotlevad Euroopa üldistes huvides olevaid eesmärke, ei kohaldata finantsmääruse kahanemissätteid.

3. Lisaks on ette nähtud kulutused kaasmeetmetele riigihankelepingute kaudu, mille puhul ühenduse rahalised vahendid katavad teenuste ja kaupade ostu. See hõlmab muu hulgas kulusid, mis on seotud teabe ja teabevahetusega, projektide, poliitika, programmide ja õigusaktide ettevalmistamise, rakendamise, järelevalve, kontrolli ja hindamisega.

Artikkel 4

Kavandamine

1. Rahastamine on suunatud komisjoni koostatud mitmeaastaste strateegiliste programmide toetuseks. Kõnealustes programmides määratakse kindlaks ühenduse rahastamise peamised eesmärgid, prioriteetsed tegevusalad, kohaldatavad meetmed ja eeldatavad tulemused seoses artiklis 1 sätestatud eesmärkidega ning võimaluse korral sisaldavad programmid ka soovituslikku rahalist kalkulatsiooni.

2. Iga-aastased tööprogrammid põhinevad mitmeaastasel strateegilisel programmil ja näevad konkreetseks aastaks ette järgitavad eesmärgid, tegevusvaldkonnad, ajakava, eeldatud tulemused, rakendusviisid, rahastatavad summad ja kaasfinantseerimise maksimummäära.

3. Mitmeaastased ja iga-aastased programmid võetakse vastu artiklis 12 sätestatud korras. Kui asjaolud nõuavad, võib mitmeaastaseid ja iga-aastaseid programme muuta nende kohaldamise ajal, järgides sama korda.

Artikkel 5

Rahastamiskord ja rakendusmeetmed

1. Komisjon rakendab ühenduse abi Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatava nõukogu finantsmääruse (nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrus (EÜ/Euratom) nr 1605/2002) kohaselt.

2. Vastavalt 3. lisas esitatud valikukriteeriumidele võib komisjon otsustada usaldada osa eelarve täitmise ülesandest siseriiklikele avalik-õiguslikele asutustele või eraõiguslikele asutustele, kes osutavad avalikke teenuseid finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punktis c ettenähtud sätete kohaselt.

Artikkel 6

Subjektid

LIFE+ programm on avatud avalik-õiguslikele ja/või eraõiguslikele asutustele, osalejatele ja institutsioonidele, eelkõige:

- siseriiklikele, piirkondlikele ja kohalikele asutustele,

- ELi õigusaktidega ettenähtud eriasutustele,

- rahvusvahelistele organisatsioonidele, meetmeteks liikmesriikides ja artiklis 7 osutatud riikides,

- valitsusvälistele organisatsioonidele.

Artikkel 7

Kolmandate riikide osalemine

LIFE+ vahendi raames rahastatavad programmid on osalemiseks avatud järgmistele riikidele, tingimusel et kõnealused riigid saavad ka täiendavad eraldisi:

- EFTA riigid, kes on EMP liikmed kooskõlas EMP lepingu sätetega,

- kandidaatriigid, kes on esitanud Euroopa Liidu liikmeks saamise taotluse ning Lääne-Balkani riigid, kes on kaasatud stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi.

Artikkel 8

Rahastamisvahendite vastastikune täiendavus

Käesoleva määruse alusel rahastatavad tegevusalad ei kuulu teiste ühenduse rahastamisvahendite peamisse reguleerimisalasse ega saa neist samal eesmärgil abi. Toetusesaajad käesoleva määruse tähenduses esitavad komisjonile teabe ELi eelarvest saadud rahastamise ja käimasolevate rahastamistaotluste kohta. Taotletakse sünergiat ja vastastikust täiendavust teiste ühenduse vahenditega.

Artikkel 9

Kestus ja eelarvelised vahendid

1. Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013.

Käesoleva rahastamisvahendi rakendamise finantsraamistikuks ajavahemikus 1. jaanuar 2007 kuni 31. detsember 2013 (seitse aastat) määratakse 2,19 miljardit eurot.

2. Käesolevas määruses ettenähtud meetmetele eraldatud eelarvelised vahendid kajastuvad Euroopa Liidu üldeelarves iga-aastaste assigneeringutena. Iga-aastased kasutatavad assigneeringud määrab eelarvepädev institutsioon finantsperspektiivide piires.

3. Rahalise toetuse suunav jaotus LIFE+ vahendi kahe osa vahel on esitatud 2. lisas.

Artikkel 10

Järelevalve

1. Iga LIFE+ vahendi kaudu rahastatud meetme kohta esitab abisaaja tehnilise aruande ja finantsaruande töö edenemise kohta. Lõplik aruanne esitatakse kolme kuu jooksul pärast meetme lõpetamist. Komisjon määrab aruannete vormi ja sisu.

2. Ilma et see piiraks kontrollikoja tehtavat auditeerimist koos pädevate siseriiklike auditeerimisasutuste või talitustega vastavalt asutamislepingu artiklile 248 või muud kontrollimist vastavalt asutamislepingu artikli 279 punktile c, võivad komisjoni ametnikud ja teised töötajad teha kohapealseid kontrolle, sealhulgas pistelist kontrolli LIFE+ vahendi kaudu rahastatavatele meetmetele.

3. Käesolevast määrusest tulenevad lepingud ja kokkulepped ning kokkulepped artikli 5 lõikes 2 osutatud delegeeritud asutustega näevad ette eelkõige komisjoni (või tema poolt volitatud esindaja) teostatava järelevalve ja finantskontrolli ning kontrollikoja tehtava audiitorkontrolli, mis vajaduse korral toimub kohapeal.

4. Rahalise toetuse saaja hoiab komisjoni jaoks alles kõik meetmetega seotud kulutusi tõendavad dokumendid viie aasta jooksul pärast viimast meetmetega seotud väljamakset.

5. Lõigetes 1 ja 2 nimetatud aruannete tulemuste ja pistelise kontrolli põhjal kohandab komisjon vajaduse korral algselt heakskiidetud rahalise toetuse määra või tingimusi ning maksegraafikut.

6. Komisjon võtab kõik muud vajalikud meetmed kontrollimaks, kas rahastatavad meetmed viiakse ellu nõuetekohaselt ning käesoleva määruse ja finantsmääruse (nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrus (EÜ/Euratom) nr 1605/2002) sätete kohaselt.

Artikkel 11

Ühenduse finantshuvide kaitse

1. Komisjon tagab, et käesoleva määruse alusel rahastatavate meetmete rakendamisel kaitstakse ühenduse finantshuve, kohaldades pettust, korruptsiooni ja muid ebaseaduslikke tegevusi ennetavaid meetmeid, tõhusaid kontrolle ja põhjendamatult makstud summade sissenõudmist ning eeskirjade eiramise korral proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi vastavalt nõukogu määrustele (EÜ, Euratom) nr 2988/95 ja (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1073/1999.

2. LIFE+ vahendi alusel rahastatavate ühenduse meetmete puhul tähendab määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjade eiramise mõiste ühenduse õiguse sätte või lepingust tuleneva kohustuse rikkumist, mis tuleneb õigussubjekti tegevusest või tegevusetusest, mis kahjustab või kahjustaks ühenduste üldeelarvet või nende hallatavaid eelarveid põhjendamatute kulutuste tõttu.

3. Komisjon vähendab meetme rahalise toetuse summat, peatab selle väljamaksmise või nõuab selle tagasi, kui ta teeb kindlaks eeskirjade eiramise, kaasa arvatud käesoleva määruse või kõnealuse rahalise toetuse andmise üksikotsuse või lepingu või kokkuleppe sätete eiramise, või kui ilmneb, et meedet on komisjonilt nõusolekut taotlemata märkimisväärselt muudetud, nii et see on vastuolus projekti laadi või rakendamise tingimustega.

4. Kui tähtaegadest ei ole kinni peetud või meetme rakendamisel saavutatud edu õigustab ainult osa eraldatud rahalise toetuse kasutamist, nõuab komisjon abisaajalt selgituse esitamist kindlaksmääratud tähtaja jooksul. Kui abisaaja ei anna rahuldavat vastust, võib komisjon ülejäänud rahalise toetuse tühistada ja nõuda juba makstud summade tagasimaksmist.

5. Iga põhjendamatu väljamakse tuleb komisjonile tagasi maksta. Õigeaegselt tagasi maksmata summadele lisatakse intress finantsmääruses sätestatud tingimustel.

Artikkel 12

Komitee

1. Komisjoni abistab komitee (LIFE+ komitee), kuhu kuuluvad liikmesriikide esindajad ja eesistujana komisjoni esindaja.

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7, võttes arvesse selle artikli 8 sätteid.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõike 2 kohaseks tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

Artikkel 13

Hindamine

Mitmeaastaste tegevusprogrammide üle teostatakse korrapäraselt järelevalvet, et jälgida iga rahastamisvahendi haru raames võetavate meetmete rakendamist.

LIFE+ vahendi puhul tehakse nii vahe- kui lõppkokkuvõtte, et hinnata selle panust ühenduse keskkonnapoliitika väljatöötamisse ja assigneeringute kasutamist.

Lõppkokkuvõtte tehakse mitte hiljem kui üks aasta enne programmi lõppemist ja esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artikkel 14

Lihtsustamine ja konsolideerimine

1. Lihtsustamise ja konsolideerimise eesmärgil tunnistatakse käesoleva määrusega kehtetuks ja asendatakse järgmised vahendid: nõukogu määrus (EMÜ) nr 1973/92 (LIFE) ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1404/96[4] (LIFE II); Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1655/2000 (LIFE III) ja selle pikendus; Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1411/2001/EÜ („Linnaprogramm“), Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 466/2002/EÜ („Valitsusväliste organisatsioonide programm“); Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2152/2003 („Forest Focus“).

2. Enne 31. detsembrit 2006 eespool nimetatud vahendite alusel alustatud meetmeid reguleeritakse kuni nende lõppemiseni samade vahendite alusel. Kõnealuste vahenditega ette nähtud komiteed asendatakse käesoleva määruse artiklis 12 osutatud komiteega. Käesoleva määrusega rahastatakse kõik kõnealuste vahenditega nõutud kohustuslikud kontrollid ja hindamised pärast vahendite kehtivusaja lõppu.

Artikkel 15

Käesoleva määruse rakendussätted

Komisjon võtab vastu käesoleva määruse rakendussätted artiklis 12 sätestatud korras.

Artikkel 16

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas .

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, […]

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

eesistuja eesistuja

[…] […]

LISA 1

Rahastamise tingimustele vastavad soovituslikud valdkonnad ja tegevused

1. Valdkonnad

Pidades silmas artiklis 1 sätestatud eesmärke, rahastatakse muu hulgas kuuendas keskkonnaalases tegevusprogrammis sätestatud prioriteetide rakendamist, milleks on:

- kliimamuutused: Euroopa kliimamuutuste programm (ja sellele järgnevad programmid);

- loodus ja bioloogiline mitmekesisus: NATURA 2000 võrgustik (mis on maaelu arengu ja ühtekuuluvuspoliitika vahendeid täiendav, mitte nendega kattuv), näiteks alade haldamise uudsed lähenemisviisid ja teatud alade (sealhulgas uute alade või maaelu arengu või struktuurifondi sätetega hõlmamata alade) planeerimis- ja juhtimiskulud; bioloogilise mitmekesisuse kahanemisele peatamine aastaks 2010 ning metsade ja keskkonna vastastikuse mõju seire ühenduses, samuti metsatulekahjude vältimise meetmed;

- keskkond ja tervis: sealhulgas keskkonna ja tervise tegevuskava, veepoliitika raamdirektiiv, „Puhas õhk Euroopale“ ning merekeskkonna, pestitsiidide ja linnakeskkonna temaatilised strateegiad;

- loodusvarade säästev kasutamine: loodusvarade, jäätmetekke vältimise ning jäätmete ringlussevõtu temaatilised strateegiad, säästva tootmise ja tarbimise strateegiad;

- poliitika väljatöötamise, rakendamise ja jõustamise strateegilised lähenemisviisid, kaasa arvatud keskkonnamõju hindamine ja strateegiline keskkonna hindamine;

- ühenduse keskkonnapoliitika meetmete järelhindamine.

2. Tegevused

Võimalikud LIFE+ vahendi abil rahastatavad tegevused:

- uuringud, ülevaated, mudelite ja stsenaariumide väljatöötamine;

- järelevalve;

- suutlikkuse suurendamine;

- koolitused, töörühmad ja koosolekud;

- koostöövõrkude loomine;

- parimate tavade platvormid;

- teadlikkuse tõstmise kampaaniad

- teabe ja teabevahetuse meetmed;

- poliitiliste lähenemisviiside ja vahendite esitamine.

LISA 2

Rahaliste vahendite suunav jaotus

(protsendimäär kogusummast)

LIFE vahendi kahe osa vahel jagunevad summad soovituslikult järgmiselt:

LIFE+ rakendamine ja haldamine: 75–80%

LIFE+ teave ja teabevahetus: 20–25%

LISA 3

Eelarve täitmise ülesannete delegeerimise kriteeriumid

Komisjon tagab LIFE+ programmiga ettenähtud ühenduse meetmete rakendamise.

Eelarve täitmise ülesandeid võib delegeerida siseriiklikele avalik-õiguslikele asutustele või eraõiguslikele asutustele, kes osutavad avalikke teenuseid.

Kõnealused pädevad asutused või ametid (edaspidi „siseriiklikud asutused“) määrab komisjon kokkuleppel liikmesriikidega või liikmesriik ise kooskõlas nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 54 lõike 2 punkti c ja artikli 56 ning komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 artikli 38 ja 39 sätetega.

Komisjon analüüsib delegeerimise vastavust säästlikkuse, tulemuslikkuse ja tõhususe põhimõtetele. Enne delegeerimise kohaldamist, tagab komisjon eelhinnangu abil, et rahaliste vahendite delegeerimine siseriiklikele asutustele on kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega ja tõhustab ühenduse tegevuse nähtavust. Lisaks pöördub komisjon käesoleva määruse artiklis 12 sätestatud pädeva komitee poole arvamuse saamiseks.

Kõnealused siseriiklikud asutused määratakse kooskõlas järgmiste kriteeriumidega:

- siseriiklikuks asutuseks määratud asutus on juriidiline isik, mida reguleeritakse asjaomase liikmesriigi õigusega;

- siseriiklikud asutused peavad omama piisavalt personali, kes on pädevad keskkonnapoliitika valdkonnas;

- neil peab olema vajalik infrastruktuur, eelkõige informaatika ja teabevahetuses osas;

- kõnealused asutused peavad tegutsema halduskontekstis, mis võimaldab neil oma ülesandeid rahuldavalt täita ja vältida huvide konflikti;

- neil peab olema õigus kohaldada ühenduse tasandil kehtestatud finantsjuhtimise eeskirju ja lepingulisi tingimusi;

- nad peavad esitama piisavad finantstagatised, mille on eelistatavalt andnud riigiasutus, ja nende juhtimissuutlikkus peab vastama ühenduse rahalistele vahenditele, mida neil palutakse hallata.

Komisjon sõlmib vastavalt (finantsmääruse) rakenduseeskirjade artiklile 41 iga siseriikliku asutusega lepingu, millega kehtestatakse üksikasjalikud sätted, mis hõlmavad muu hulgas ülesannete määratlust, aruannete koostamise ja esitamise eeskirju, vastutuse piiritlemist ja kontrollimiskorda. Asutused järgivad läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtet, väldivad kahekordset rahastamist muude ühenduse rahastamisallikatega ning järgivad projektide järelevalve ja abisaajate poolt tagasimaksmisele kuuluvate rahaliste vahendite hüvitamise kohustust.

Lisaks tõendab komisjon, et iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed, et tagada siseriiklike asutuste asjakohane audiitorkontroll ja finantsjärelevalve, ning esitab komisjonile enne siseriiklike asutuste tööle asumist piisavad tagatised oma olemasolu, asjakohasuse ja nõuetekohase toimimise kohta kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega.

Siseriiklikud asutused vastutavad tagastamata rahaliste vahendite eest eeskirjade eiramise, hooletuse või pettuse korral, milles on süüdi siseriiklik asutus.

Komisjon tagab koostöös liikmesriikidega ülemineku varasemate keskkonnaalaste programmide raames rakendatud meetmete ja LIFE+ programmi raames rakendatavate meetmete vahel.

LEGISLATIVE FINANCIAL STATEMENT

+++++ TABLE +++++

1. BUDGET LINE(S) + HEADING(S)

07 03 10 (operational)

07 01 04 05 (administrative)

[indicative budget lines; to be created in the future budget]

2. OVERALL FIGURES

2.1. Total allocation for action (Part B): € 2,190 million

2.2. Period of application: 2007-2013

2.3. Overall multi annual estimate of expenditure:

(a) Schedule of commitment appropriations/payment appropriations (financial intervention) (see point 6.1.1)

€ million ( to three decimal places)

+++++ TABLE +++++

4. LEGAL BASIS

Pursuant to Articles 174 & 175 of the EC Treaty.

5. DESCRIPTION AND GROUNDS

5.1. Need for Community intervention

5.1.1. Objectives pursued

The general objective of LIFE + shall be to contribute to the development, implementation monitoring and evaluation of Community environment policy and legislation, in its internal dimension, as a contribution to promoting sustainable development in the Community. Financial interventions are also open to EFTA countries (members of the EEA), candidate countries associated to the EU, as well as to the Western Balkans countries.

LIFE+ will support in particular the implementation of the 6th Environmental Action Programme which aims at combating climate change, halting the decline in nature and bio-diversity, improving environment, health and the quality of life and promoting the sustainable use and management of natural resources and wastes. It will support, inter alia , the implementation of the EC Climate Change programme, the environment and health action plan, and actions coming out of the thematic strategies (air quality, urban environment, soils, marine environment, pesticides, sustainable use of resources and waste recycling).

5.1.2. Measures taken in connection with ex ante evaluation

DGENV did not foresee an ex-ante evaluation for LIFE+ in its evaluation programme for 2004. In light of the decisions taken by the Commission in the context of the 2007-2013 Financial Perspectives, this work has had to be carried out at an earlier stage than originally envisaged.

The ex-ante assessment shows that support for the environment at Community level through a dedicated instrument for the environment is relevant and justified –as an integral ingredient in the Lisbon/Gothenburg strategies. A dedicated instrument for the environment will support actions which provide value added at EU level. There will be the assurance of an adequate level of efficiency, provided that the various dedicated environment programmes are merged into one instrument.

The objectives of the dedicated instrument for the environment, LIFE+ are specifically targeted on improving policy development and implementation as a contribution to achieving wider Treaty and strategic environment policy goals set out in the 6th Environmental Action Programme. Operational objectives have been identified, with examples of related output indicators provided. The programme will be focused on the main stakeholders involved in building the environmental knowledge base, implementing policy and disseminating information.

A single instrument will be more effective in supporting environmental policy objectives. It will allow DG ENV to rationalise and streamline, bringing the management of similar activities (e.g. training, networking, monitoring support etc) under one framework in support of the achievement of environment policy objectives. One fund will facilitate a better matching of resources and policy priorities. This will reinforce the coherence of actions funded at Community level.

The multi-annual programming framework, suggested for the dedicated instrument for the environment will result in increased coherence and complementarity in the delivery of activities. These programmes should be accompanied by a logical framework with specific objectives and related indicators to facilitate monitoring and evaluation. Details on implementation will be set out in programme guidelines. In order to achieve cost effectiveness, these provisions should aim at simplifying delivery mechanisms, optimising the use of human resources, while maintaining sound financial management. All actions will have to meet broad eligibility criteria, including demonstration of EU value added and respect of subsidiarity, complementarity and proportionality.

In general, the specific policy support nature of LIFE+ should not lend itself to duplication or overlap with other Community programmes. However, special attention will be paid in programme delivery to ensure that duplication is avoided.

5.2. Action envisaged and budget intervention arrangements

In order to achieve the main objectives described under 5.1 above, LIFE+ will be divided into 2 strands:

LIFE Implementation and Governance , which will:

contribute to the development and demonstration of innovative policy approaches and instruments including promotion of successful research results.

contribute to consolidating the knowledge base for the development, assessment, monitoring and evaluation, including ex-post evaluation of environmental policy and legislation (through i.a studies, modelling and scenario building);

support the design and implementation of approaches to monitoring and assessment of the state of the environment and the drivers, pressures and responses that impact on it;

facilitate the implementation of Community environment policy, with a particular emphasis on implementation at local and regional level, through i.a. capacity building, exchange of best practice and networking, development of training modules and/or programmes;

provide support for better environmental governance, broadening stakeholder involvement, including that of environment non-governmental organisations, in policy consultation and implementation;

LIFE Information and Communication , which will:

disseminate information and raise awareness on environmental issues;

support accompanying measures ( such as publications, events , campaigns, conferences,etc);

In order to achieve the main objectives, the Decision establishing LIFE+ foresees a range of possible actions. LIFE+ will support those activities which have:

- European added value: it will intervene only where there is a clear EU value added and contributes to economies of scale on a European level.

- leverage or multiplier effect: it will provide a co-funding mechanism with Member States, regional or local authorities and other public and private operators.

- catalytic or demonstrative character: LIFE + will support actions that show novel ways to approach and implement environment policy;

- long term perspective: LIFE + interventions will be investments for the future. They will aim at setting the foundations for sustainability e.g. building the knowledge base)

In the main, these will be:

- Analytical activities:

This type of actions will cover the carrying out of studies, surveys, evaluations, the elaboration of guides and reports and the development of common methodologies and indicators.

- Policy support actions:

This type of intervention will cover, inter alia, the financing of key networks (and notably those that facilitate stakeholder involvement throughout the policy cycle); the funding of non-governmental organisations; demonstration actions; workshops, training and other seminars and capacity building initiatives; and, exchange of best practice, all of which aims at underpinning the preparation and implementation of environment policy.

- Environmental Awareness and Dissemination activities:

This type of actions will cover among others the organisation of conferences, media campaigns, events, outreach (environment help desks) and awareness raising in support of the implementation of EC environment law and policy.

5.3 Methods of implementation

The programme will be mainly managed directly by the Commission. The types of actions may be financed either by:

- Public procurement contracts

- Grant agreements

However, part of the programme may be implemented through the delegation of budget implementation tasks to national public-sector bodied or bodies governed by law with a public-sector mission, on the basis of national plans submitted each year (following multi-annual strategic programmes).

Technical and financial assistance will be provided, covering the whole life-cycle of projects: this will increase the efficiency of the implementation of the programme, due to the availability of scientific and technical expertise, and the potential higher proximity to the projects to be funded.

6. FINANCIAL IMPACT

6.1. Total financial impact on (ex) part B (over the entire programming period)

6.1.1. Financial intervention

+++++ TABLE +++++

The development of IT applications related to the programmes will be carried out through service contracts (public procurement procedures) funded via the operational budget

6.2. Calculation of the costs by type of measure/action planned in (ex) part B (for the whole programming period)

At this point in time it is not possible to provide either an accurate estimate of the number of projects envisaged for each year, or the average cost of each measure. The table 6.2 below indicates the expected breakdown of the annual allocation for one year (2007) by type of intervention.

Among the priority areas of intervention are: Natura 2000, Climate change and the Thematic Strategies.

The sum of the different measures proposed will remain within the allocation granted to the ENV policy area, following the annual budget procedure.

Commitments in € million

+++++ TABLE +++++

7. IMPACT ON STAFF AND ADMINISTRATIVE EXPENDITURE

7.1. Impact on human resources

There will be no additional impact on human resources but an estimate of the staff involved in managing the financial side of the programme is as follows:

+++++ TABLE +++++

7.2. Overall financial impact of human resources

+++++ TABLE +++++

The amounts are total expenditure for twelve months.

The human and administrative expenditure requested under the LIFE+ programme are in line with the current situation for DG Environment. In principle, no extra human resources will be required in relation to this programme until 2007: however, the allocation of the resources will depend, on one hand, by the internal organisation of the new Commission, and on the other hand, by the possible reallocation of the HR between services following the adoption of the new financial perspectives.

In any case, the level of expenditure for human and administrative resources (including IT expenditure) for LIFE+ will remain within the allocation granted by the Budgetary Authority each year in the course of the budgetary process for policy area Environment.

7.3. Other administrative expenditure deriving from the action

There will be no overall increase in the DG’s administrative expenditure on meetings and missions. As an indication, the following table shows the likely costs of the regulatory committee meetings for the programme, which will be financed out of the DG’s annual allocation for this type of expenditure.

+++++ TABLE +++++

The amounts are total expenditure for twelve months.

1 Specify the type of committee and the group to which it belongs.

+++++ TABLE +++++

This amount is purely indicative. The cost of the 7-year period will not result from the simple multiplication of the 2007 amount: a small increase in the allocation is foreseen for every subsequent year (see table 2.3(c); the amount for the 7-year period is estimated at € 50.3m instead of the € 47.4m resulting from the table above).

8. FOLLOW-UP AND EVALUATION

8.1. Follow-up arrangements

Each file - grant agreement or market contract – is followed by the responsible Commission service. All files are monitored during the whole life-cycle. Beneficiaries of community grants and/or contributions are required to report to the Commission on the implementation of the projects/activities (from both the technical and the financial viewpoint). A report is also required to contractors after the completion of their work. All these provisions, including modalities, conditions, deliverables, etc. are included in the grant agreements and in the public procurement contracts.

All the procedures for the implementation and the follow-up of this programme will be in compliance with the provisions of Council Regulation (EC, Euratom) N° 1605/2002 of 25 June 2002 on the Financial Regulation applicable to the general budget of the European Communities.

8.2 Arrangements and schedule for the planned evaluation

As provided for under Article 13 of the Regulation, the multi-annual programmes will be monitored regularly in order to follow the implementation of activities carried out under each strand. The programme, LIFE+, will be subject to a mid-term and final evaluation in order assess its contribution to the development of Community environmental policy and the use made of the appropriations. The final evaluation will be carried out not later than one year before the programme ends and shall be submitted to the EP and the Council.

9. ANTI-FRAUD MEASURES

As stated in point 8.1 above, potential beneficiaries and contractors shall comply with the provisions of the Financial Regulation and provide the evidence of their financial and legal soundness.

For grants, they are required to supply provisional statements of income and expenditure related to the project/activity for which funding is requested. Payments are made on the basis of the terms and conditions related to the grant agreement and on the basis of expenditure and income statements duly certified by the beneficiary and checked by the relevant service of the Commission. On the spot controls are also possible and beneficiaries are required to keep all details and supporting documents for a period of 5 years after the completion of the project.

[1] ELT C […], […], lk […].

[2] ELT C […], […], lk […].

[3] ... esitatud arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

[4] EÜT L 181, 20.7.1996, lk 1.