52004PC0488

Brüssel 14.07.2004

KOM(2004) 488 lõplik

2004/0158 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS,

millega kehtestatakse ühenduse tööhõive ja sotsiaalse solidaarsuse programm PROGRESS

(komisjoni esitatud)( SEC(2004) 936 }

SELETUSKIRI

1. TAUST

Lissabonis toimunud Euroopa Ülemkogu istungil lepiti kokku Euroopa Liidu uues strateegilises eesmärgis: luua konkurentsivõimeline ja dünaamiline teadmistele toetuv majandus, mis suudaks säilitada majanduskasvu suurema hulga ja paremate töökohtade ning suurema sotsiaalse ühtekuuluvuse abil. Sotsiaalpoliitika kava läheneb dünaamiliselt väljakutsetele, mis seonduvad kiirete muudatustega rahvusvahelistes konkurentsitingimustes ning on osana kogu Lissaboni strateegiast liidu teekaardiks tööhõives ja sotsiaalküsimustes.

Komisjon määratles teatises "Meie ühise tuleviku ülesehitamine - laienenud liidu poliitilised väljakutsed ja eelarvevahendid aastateks 2007 - 2013"[1] sotsiaalpoliitika kava rakendamise kui olulise vahendi, mis toetab uute finantsperspektiivide kasvu ja tööhõive konkurentsivõimelisusega seonduvaid eesmärke. Samas teatises nõutakse sotsiaalpoliitika kava edasist tugevdamist, et tulla toime kõikide liikmesriikide ühiste uute väljakutsetega ning juhtida muutusi laienemise, globaliseerumise ja rahvastiku vananemise kontekstis.

Lissaboni eesmärkide saavutamiseks toetub sotsiaalpoliitiline kava mitmete vahendite kombinatsioonile, eelkõige õigusaktidele, koordineerimise avatud meetodile, Euroopa sotsiaalsele dialoogile ning ka Euroopa Sotsiaalfondile ja mitmetele teistele komisjoni poolt otseselt juhitavatele finantsvahenditele. Käesolev seletuskiri puudutab vaid viimati mainitud finantsvahendeid ning peegeldab nende ratsionaliseerimiseks tehtud püüdlusi.

2. MEETMETE PÕHJENDUS

Komisjon on rõhutanud järgmiste finantsperspektiivide õigusaktide läbivaatamise olulisust, et toimuks märkimisväärne liikumine suurema lihtsuse suunas. Kõikidele erinevatele võimalustele pöörati tõsist tähelepanu.

Üheks võimaluseks oleks olnud seniste rahastamisvahendite lõpetamine. Tööhõive ja sotsiaalkaitse kõrge tase, paremad töötingimused, mittediskrimineerimine, sooline võrdõiguslikkus, tööjõu vaba liikumine ja sotsiaalne dialoog on siiski Euroopa Liidu asutamislepingus sätestatud selged eesmärgid, ilma milleta Lissaboni tegevuseesmärke teostada ei saa.

Kuigi liikmesriikidel on neis valdkondades põhipädevus, on tulevikus vaja nende toetamiseks tagasihoidlikke rahalisi vahendeid mitmesugustel põhjustel:

- Rahalisi vahendeid on tarvis ühenduse õigustiku järjekindla rakendamise tagamiseks, liikmesriikides valitsevast olukorrast süvendatud teadmiste saamiseks ja selle paremaks mõistmiseks, töötajate õiguste edendamise ja tööjõu vaba liikumise, mittediskrimineerimise ja soolise võrdõiguslikkuse toetamiseks.

- Ühendusepoolne rahastamine peaks soodustama koordineerimise avatud meetodi rakendamist tööhõives ja sotsiaalvaldkonnas ning hõlbustama reformimeetmete määratlemist ja elluviimist liikmesriikide poolt nende tööturul ja sotsiaalvaldkonnas ning sellega peaksid kaasnema olulised poliitilised arengud, mida toetatakse tagasihoidlike rahaliste vahenditega.

- Piisavad rahalised vahendid on hädavajalikud selleks, et komisjon saaks täielikult rakendada iseseisvat, asutamislepingust tulenevat pädevust edendada sotsiaalset dialoogi Euroopa Liidu tasandil kooskõlas artikliga 138. Koostöö muutuste nimel mängib otsustavat rolli sobivate vastuste andmises muutuste rakendamisele ning majanduse ümberkorraldamisele.

Nimetatud kolme kanali kaudu vahendeid investeerides panustab liit aktiivselt Lissaboni eesmärkidesse, mis puudutavad konkurentsivõimelisust, rohkem paremaid töökohti ning suuremat sotsiaalset ühtekuuluvust.

3. VAHENDI VALIK

Selleks, et hetkeolukorda tõhusalt lihtsustada ja ratsionaliseerida ning võtta samal ajal arvesse erinevaid otsustamismenetlusi, tehakse ettepanek jagada tööhõivealased ja sotsiaalpoliitilised tegevused kahte peamisse valdkonda, millest kumbki vastab ühele eelarvereale ning põhineb eraldi otsustamisprotsessil:

1. Esimene toimub tööhõive ja sotsiaalse solidaarsuse integreeritud programmi (PROGRESS) vormis aastatel 2007-2013. Programm võetakse vastu parlamendi ja nõukogu lisatud otsusena. See hõlmab ühenduse nelja erilist tegevusprogrammi, mis hetkel toetavad sotsiaalpoliitika kava elluviimist kui ka mitmeid töötingimustega seotud eelarveridu. Selle rahaeraldise suuruseks on 628,8 miljonit eurot kogu ajavahemikus.

2. Teise pealkirjaks on "Sotsiaalse dialoogi, tööjõu vaba liikumise, sotsiaalvaldkonna uuringute ja eriaruannete toetamine" ning seda käsitletakse eraldi teatises, sest puudub vajadus seadusandliku otsuse järele. See tegevusvaldkond katab kulutused vastavalt olemasolevatele määrustele ja komisjonile asutamislepinguga antud iseseisvatele volitustele, mis on kinnitatud finantsmääruse artikli 49 lõike 2 punktis c ja selle rakenduseeskirjade artikli 33 lõikes 1. Teise eelarverea suuruseks on 479,9 miljonit eurot aastateks 2007-2013.

See käsitleb peamiselt rahalist toetust sotsiaalse dialoogi edendamiseks ja soodustamiseks Euroopa tasandil. Tööturu osapoolte kaasamine õigusloomesse on kohustuslik asutamislepingu artiklite 138/139 alusel ning osapooled mängivad olulist rolli tõelise Euroopa avaliku halduse tekkes. Komisjon jätkab seetõttu partnerluse ja sotsiaalse dialoogi soodustamist ja toetamist nii valdkondade siseselt kui valdkondade vahel. Selleks rahastab ta läbirääkimiste, teabe, koolituse ja osalejate suutlikkuse suurendamisega seonduvaid tegevusi ning tulemuste levitamist ja nende kasutamise edendamist kõikidel tasanditel.

Samamoodi toetab ta ka tegevusi, mis on seotud sotsiaalse analüüsi ning tööjõu vaba liikumisega, eriti EURES võrgustikus vastavalt nõukogu määruse 1612/68 2. osale[2].

Täiendavad 266,4 miljonit eurot peaksid olema ette nähtud kahe tööhõive- ja sotsiaalvaldkonnas tegutseva asutuse[3] rahastamiseks aastatel 2007-2013.

Lisaks, kajastades Lissaboni tegevuskavas soolise võrdõiguslikkuse eesmärke ja vastavalt ülemkogus saavutatud poliitilisele kokkuleppele, väljendas Euroopa Ülemkogu oma toetust Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi loomisele ning kutsus komisjoni üles esitama konkreetseid ettepanekuid. Komisjon kavatseb esitada vastava ettepaneku enne käesoleva aasta lõppu ning eraldada sellele 52,7 miljonit eurot aastatel 2007-2013. Instituudi loomine on eelarve seisukohast neutraalne, sest see summa on arvatud maha programmist PROGRESS. Instituudi esmane ülesanne on pakkuda ühendusele ja selle liikmesriikidele objektiivset, usaldatavat ja võrreldavat teavet ja andmeid soolise võrdõiguslikkuse kohta, et luua meetmed selles valdkonnas. See peaks soodustama soolist võrdõiguslikkust parandava teabe arendamist, analüüsimist ja levitamist Euroopas. Pädevuste täpne ulatus määratletakse hoolikalt eespool nimetatud ettepanekus, et vältida kattumist teiste instituutide või asutustega.

Selleks, et vältida kattumist kavandatava programmiga hõlmatud meetmete vahel, luuakse ühised vahetus- ja koostoimemehhanismid.

4. UUE ÜHENDUSE PROGRAMMI EESMÄRGID

Nagu eespool mainitud, peab vaid osade aastateks 2007-2013 ette nähtud kulutuste aluseks olema seadusandlik vaheotsus. Selline eesmärk on lisataval nõukogu ja parlamendi otsusel, millega luuakse uus ühenduse tööhõive ja sotsiaalse solidaarsuse programm (PROGRESS).

Üldiseks eesmärgiks on tugevdada komisjoni algatusrolli ELi strateegiate kavandamises, ELi eesmärkide elluviimises ja järelevalves ning nende siseriiklikesse tegevuskavadesse sisse viimises, ELi õigusaktide järjekindlas ülevõtmise ja rakendamise järelevalves kogu Euroopas, liikmesriikidevahelise koostöö- ja koordineerimismehhanismide edendamises ning koostöös kodanikuühiskonda esindatavate organisatsioonidega.

Programmi üldised eesmärgid käsitlevad seda laiemat eesmärki:

Liikmesriikides (ja teistes osalevates riikides) valitsevast olukorrast süvendatud teadmiste saamine ja selle parem mõistmine poliitikate analüüsimise, hindamise ja jälgimise abil.

Statistiliste vahendite ja meetodite ning ühiste näitajate arendamise toetamine programmiga hõlmatud valdkondades.

ELi õiguse ja poliitikate eesmärkide rakendamise toetamine ja järelevalve liikmesriikides ja nende mõju hindamine.

Võrgustikuna töötamise, vastastikuse õppimise ning parimate lahenduste kindlakstegemise ja levitamise soodustamine ELi tasandil.

Sidusgruppide ja üldsuse teadlikkuse tõstmine ELi poliitikatest kõigi viie osa all.

Oluliste ELi võrgustike suutlikkuse tõstmine ELi poliitikate soodustamiseks ja toetamiseks.

Igas osas püstitatud eesmärgid on kujundatud rakenduslikeks eesmärkideks, mis vastavad toetuse liikidele (analüütilised ja vastastikuse õppimise tegevused, teadlikkuse ja levitamisega seonduvad tegevused, toetus peamistele osalejatele), mida käsitletakse kõikides poliitikavaldkondades. Rakenduslikud eesmärgid vastavad vajadusele viia ellu komisjoni tasandil rahastatavaid meetmeid, mis on suunatud teatavatele osalejatele, kes peavad selles kontekstis tegutsema.

5. PROGRAMMI ETTENÄHTUD OSAD

Programm jaotatakse viide osse, mis vastavad viiele peamisele tegevusvaldkonnale:

Tööhõive

Sotsiaalne kaitse ja kaasamine

Töötingimused

Mittediskrimineerimine ja mitmekesisus

Sooline võrdõiguslikkus

1. osa toetab Euroopa tööhõivestrateegia rakendamist vastavalt EÜ asutamislepingu tööhõive jaotisele (artiklid 125-130).

2. osa toetab koordineerimise avatud meetodi rakendamist sotsiaalse kaitse ja kaasamise valdkonnas vastavalt artiklile 137, mida on muudetud Nice'i lepinguga, mis seab ühendusele ülesande "toetada ja täiendada liikmesriikide meetmeid" mitmesugustes sotsiaalse kaitsega seonduvates eesmärkides, eelkõige "sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemises" ja "sotsiaalkaitsesüsteemide moderniseerimises".

3. osa toetab töökeskkonna ja töötingimuste edendamist, kaasa arvatud tööohutust ja töötervishoidu vastavalt asutamislepingu artikli 137 lõike 1 punktides a ja b sätestatule.

4. osa toetab seda, et viiakse tõhusalt ellu põhimõtet, mille kohaselt ei diskrimineerita rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel vastavalt asutamislepingu artiklis 13 sätestatule. Lisaks toetab see ELi diskrimineerimisvastaste tegevuste ja mitmekesisusest tuleneva kasu süvalaiendamist.

5. osa toetab ühelt poolt soolise võrdõiguslikkuse põhimõtte tõhusat rakendamist ja teiselt poolt paremat soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist ELi poliitikatesse vastavalt asutamislepingu artiklile 2, artikli 3 lõike 2 ning artiklitele 13 ja 141.

6. VÄLISKONSULTATSIOONID

Kavandatav tööhõive ja sotsiaalpoliitika programmide ning eelarvestruktuuri ratsionaliseerimine pakub otsest huvi peamistele sidusgruppidele. Töösuhte osapoolte ja valitsusväliste organisatsioonidega on korraldatud konsultatsioone.

7. EELHINDAMINE

Programmi eelhinnang on lisatud käesolevale parlamendi ja nõukogu otsuse ettepanekule. Selle viis läbi tööhõive peadirektoraadi siseselt selle hindamisüksus koostöös kõigi programmi määratlemise protsessi kaasatud üksustega.

Olemasolevad hindamistulemused näitavad erinevate toetavate tegevuste sobilikkust sotsiaalpoliitika kavas püstitatud eesmärkide saavutamiseks. Mitmeid uudseid lähenemisi on juba hinnatud. Avaldatud hindamistulemused on esitatud eelhinnangu 1. lisas.

8. LIHTSUSTAMINE

Kavandatav lähenemine aitab kaasa peamisele eesmärgile - õigusaktide lihtsustamisele nii juriidilises kui korralduslikus plaanis ning eelarve struktuuri ühtlustamisele. See suurendab samuti õigusaktide ühtsust ja järjepidevust ning väldib nende kattumist. Kuigi eelseisvate laienemistega toimetulekuks on tarvis täiendavaid inimressursse, saavutatakse inimressursside parem jaotumine väiksemate, olulisi inimressursse nõudvate eelarveridade lõpetamisega ning olemasolevate programmide ümberkorraldamisega ühtseks, järjepidevaks ja täiustatud programmiks. Selle tulemuseks on suurem proportsionaalsus kulutuste ja nende juhtimisel tekkivate halduskulude vahel.

Kavandatava lähenemise tulemusel väheneb komisjoni hallatavate eelarveridade arv (asutused pole kaasa arvatud) 28lt kuni 2ni. Üksainus otsus asendaks mitmeid hetkel kehtivaid otsuseid. See lihtsustaks märkimisväärselt otsustamisprotsessi. Lisaks eelarveridade olulisele vähendamisele saavutatakse ratsionaliseerimine ka nelja käimasoleva ühenduse tegevusprogrammi kohaldamisala kitsendamise ja ühtlustamisega. Programmi rakendamisel abistab komisjoni üks programmikomitee nelja asemel.

Kavandatav ratsionaliseerimine toob kasu ka lõppkasutajale, sest see suurendab õigusaktide läbipaistvust, selgust ja järjepidevust. Võimalikel abisaajatel on lihtsam taotleda rahastamist uue programmi erinevate osade all tänu standardiseeritud lähenemisele ja ühtlustatud rakendussätetele. Üks projekt võib toimida rohkem kui ühe programmi osa eesmärkide saavutamise nimel ning seega pakub see lõppkasutajale võimalust saada kõik ühest kohast.

9. ÜKSIKASJALIK SELGITUS ARTIKLITE KAUPA

Otsus koosneb 20 artiklist.

Artiklis 1 luuakse PROGRESSi programm.

Artiklis 2 määratletakse üldised eesmärgid, mis on viiele osale ühised.

Artiklis 3 esitatakse programmi üldine struktuur, mis on jaotatud viide ossa, mis vastavad viiele tegevusvaldkonnale.

Artiklites 4-8 esitatakse rakenduslike eesmärkide loetelu programmi iga osa jaoks.

Artiklis 9 määratletakse programmis ette nähtud erinevad meetmete liigid, et saavutada artiklites 2 ja 4-8 püstitatud eesmärgid.

Artiklis 10 loetletakse võimalikud programmis osalejad.

Artiklis 11 määratletakse erinevad toetuse taotlemise viisid, mida artiklis 10 mainitud osalejad kasutada võivad.

Artiklis 12 kehtestatakse programmi rakendussätted ja eriti artiklis 13 viidatud komitee ülesanne.

Artiklis 13 nähakse ette, et komisjoni abistab programmi rakendamisel korraldus/nõuandekomitee.

Artiklis 14 nähakse ette artiklis 13 viidatud komitee koostöö teiste asjakohaste komiteedega, mis jälgivad teisi programme või on seotud koostöömehhanismidega koordineerimise avatud meetodi raames.

Artiklis 15 väljendatakse vajadust koordineerida ja tagada käesoleva programmiga rahastatavate meetmete vastastikune täiendavus teiste ELi meetmetega mitte ainult tööhõive ja sotsiaalvaldkonnas, vaid ka valdkondades, mil võivad olla samad eesmärgid (haridus, kultuur, justiits- ja siseküsimused...).

Artiklis 16 lubatakse ELi mittekuuluvatel riikidel osaleda käesolevas programmis (nimelt EMP/EFTA riikidel, ELiga assotsieerunud kandidaatriikidel kui ka stabiliseerimis- ja assotsiatsiooniprotsessi kaasatud Lääne-Balkani riikidel).

Artiklis 17 määratakse 7-aastase programmiperioodi üldine rahastamissumma. Selles nähakse ette ka programmi erinevatele osadele eraldatav miinimumprotsent.

Artiklis 18 määratakse tingimused, mida tuleb täita ühenduse finantshuvide kaitsmise tagamiseks programmi rakendamise jooksul.

Artiklis 19 nähakse ette kehtestatavad järelevalve ja hindamismehhanismid programmi sujuvaks ja tõhusaks rakendamiseks.

Artiklis 20 määratakse otsuse jõustumise tingimused.

2004/0158 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS,

millega kehtestatakse ühenduse tööhõive ja sotsiaalse solidaarsuse programm PROGRESS

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 13 lõiget 2 ja artiklit 129 ja artikli 137 lõike 2 punkti a,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut[4]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust[5]

võttes arvesse regioonide komitee arvamust,[6]

ning arvestades järgmist:

(1) Euroopa Ülemkogu 23. ja 24. märtsi 2000. aasta kohtumisel Lissabonis kaasati osana liidu üldisesse strateegiasse tööhõive ja sotsiaalse kaasamise edendamine, et saavutada järgmise kümnendi strateegiline eesmärk muutuda maailma kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistel põhinevaks majanduseks, mida iseloomustaks säästev majanduskasv, rohkem paremaid töökohti ja suurem sotsiaalne ühtekuuluvus. Sellega püstitati Euroopa Liidule ambitsioonikad eesmärgid ja sihid, et taastada tingimused täielikuks tööhõiveks, edendada töö kvaliteeti ja produktiivust ning sotsiaalset ühtekuuluvust ja hõlvamist tööturul.

(2) Kooskõlas komisjoni kavatsusega konsolideerida ja ratsionaliseerida Euroopa Liidu rahastamisvahendeid, peaks käesolev otsus kehtestama ühtse ja täiustatud programmi, et jätkata ja täiustada meetmeid, mis algatati nõukogu 27. novembri 2000. aasta otsusega 2000/750/EÜ, millega kehtestatakse diskrimineerimise tõkestamise ühenduse tegevusprogramm (2001-2006), [7] nõukogu 20. detsembri 2000. aasta otsusega 2001/51/EÜ, millega kehtestatakse meeste ja naiste võrdõiguslikkust käsitleva ühenduse raamstrateegiaga seotud tegevusprogramm (2001-2005),[8] Euroopa parlamendi ja nõukogu 7. detsembri 2001. aasta otsusega 50/2002/EÜ, millega luuakse ühenduse tegevusprogramm sotsiaalse tõrjutuse tõkestamise alase liikmesriikidevahelise koostöö edendamiseks,[9] ja 10. juuni 2002. aasta otsusega 1145/2002/EÜ tööhõive valdkonda stimuleerivate ühenduse meetmete kohta,[10] ning meetmeid, mida teostatakse ühenduse tasandil seoses töötingimustega.

(3) Luxembourgi erakorralisel tööhõivet käsitleval Euroopa Ülemkogu istungil 1997. aastal algatati Euroopa tööhõivestrateegia, mis hõlmab liikmesriikide tööhõivepõhimõtete koordineerimist kokkulepitud tööhõivesuunistest ja soovitustest lähtudes. Euroopa tööhõivestrateegia mängib praegu juhtrolli Lissaboni strateegia tööhõive ja tööturuga seonduvate eesmärkide rakendamises.

(4) Lissaboni Euroopa Ülemkogu järeldas, et allpool vaesuse piiri elavate ja sotsiaalselt tõrjutud inimeste arv on lubamatu ning seega peeti vajalikuks võtta meetmeid, et avaldada sobilike eesmärkide püstitamisega märkimisväärset mõju vaesuse kõrvaldamisele. Sellised eesmärgid lepiti kokku Euroopa Ülemkogu kohtumisel 7., 8. ja 9. detsembril Nices. Lisaks lepiti kokku, et sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise strateegiad peaksid tuginema koordineerimise avatud meetodile, mis kombineerib siseriiklikud tegevuskavad ja komisjoni koostööalgatuse.

(5) Demograafilised muudatused on peamine pikaajaline väljakutse sotsiaalse kaitse süsteemide suutlikkusele tagada piisavad pensionid, tervishoid ja pikaajaline hooldus ning tähtis on edendada strateegiaid, mis suudavad saavutada nii piisava sotsiaalse kaitse kui finantsilise jätkusuutlikkuse. Selline tasakaal saavutatakse vastavalt koordineerimise avatud meetodile.

(6) Töötingimuste miinimumstandardite ja pideva edendamise tagamine Eurooa Liidus on Euroopa sotsiaalpoliitika keskseks jooneks ning vastab Euroopa Liidu olulisele üldisele eesmärgile. Ühendus mängib olulist rolli liikmesriikide tegevuse toetamisel ja täiendamisel töötajate tervise ja ohutuse ning töötingimuste valdkonnas, töötajate kaitsmisel töölepingu lõpetamisel, töötajate teavitamisel ja nõustamisel, töötajate ja tööandjate huvide esindamisel ja kollektiivsel kaitsel.

(7) Mittediskrimineerimine on Euroopa Liidu oluline põhimõte. Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 21 keelustab diskrimineerimise mitmesugustel alustel. Tuleb arvestada diskrimineerimise eri vormide erisusi. Seetõttu tuleb arvestada puuetega inimeste erivajadusi toimingutele ligipääsu ja tulemuste saavutatavuse suhtes.

(8) Nõukogu on Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 13 alusel võtnud vastu 29. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/43, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust,[11] mis keelustab diskrimineerimise rassilise või etnilise päritolu alusel muu hulgas tööhõives, kutseõppes, hariduses, kaupade ja teenuste ning sotsiaalse kaitse suhtes ning 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel,[12] mis keelustab diskrimineerimise tööhõives ja kutsealal usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel.

(9) Meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõte on ühenduse õiguse oluline põhimõte ja selle kohaselt vastuvõetud direktiivid ja muud õigusaktid on mänginud märkimisväärset rolli naiste olukorra parandamises. Ühenduse tasandi meetmete rakendamisel saadud kogemused on näidanud, et meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine Euroopa Liidu tegevuspõhimõtetes ja diskrimineerimise vastu võitlemine tegelikkuses nõuab eri meetmete, kaasa arvatud üksteise tugevdamiseks kavandatud õigusaktide, rahastamisvahendite ja süvalaiendamise ühendamist. Kooskõlas soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise põhimõttega tuleks meeste ja naiste võrdõiguslikkus integreerida kõigisse programmi osadesse.

(10) Kuna liikmesriigid ei saa täiel määral saavutada kavandatavate meetmete eesmärke, mis vajaduse tõttu vahetada teavet Euroopa Liidu tasandil ja levitada parimaid lahendusi kogu ühenduses, on ühenduse abinõude ja meetmete mitmepoolse ulatuse tõttu paremini saavutatavad ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus kaugemale sellest, mis on vajalik nimetatud eesmärkide saavutamiseks.

(11) Käesoleva otsusega sätestatakse kogu programmi kehtivuse ajaks finantsraamistik, mis kujutab endast eelarvepädeva institutsiooni peamist juhist eelarvedistsipliini ja eelarvemenetluse parandamist käsitleva Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 6. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe[13] punkti 33 tähenduses.

(12) Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused,[14]

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Programmi kehtestamine

Käesoleva otsusega kehtestatakse ühenduse tööhõive ja sotsiaalse solidaarsuse programm PROGRESS, et toetada rahaliselt Euroopa Liidu eesmärke tööhõive ja sotsiaalküsimuste valdkonnas ning aidata kaasa Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamisele neis valdkondades. Programmi rakendatakse 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013.

Artikkel 2

Programmi üldised eesmärgid

Käesoleval programmil on järgmised üldised eesmärgid:

Liikmesriikides (ja teistes osalevates riikides) valitsevast olukorrast süvendatud teadmiste saamine ja selle parem mõistmine poliitikate analüüsimise, hindamise ja põhjaliku järelevalve abil.

Statistiliste vahendite ja meetodite ning ühiste näitajate arendamise toetamine programmiga hõlmatud valdkondades.

Ühenduse õiguse ja poliitikate eesmärkide rakendamise toetamine ja järelevalve liikmesriikides ja nende mõju hindamine.

Võrgustikuna töötamise, vastastikuse õppimise ning parimate lahenduste kindlakstegemise ja levitamise soodustamine ELi tasandil.

Sidusgruppide ja üldsuse teadlikkuse tõstmine ELi poliitikatest kõigi viie osa all.

Oluliste ELi võrgustike suutlikkuse tõstmine ELi poliitikate edendamiseks ja toetamiseks.

Artikkel 3

Programmi struktuur

Programm jaotatakse viide ossa järgnevalt:

Tööhõive

Sotsiaalne kaitse ja kaasamine

Töötingimused

Mittediskrimineerimine ja mitmekesisus

Sooline võrdõiguslikkus

Artikkel 4

1. OSA: Tööhõive

1. osa toetab Euroopa tööhõivestrateegia rakendamist järgmiselt:

Tööhõive olukorra mõistmise edendamine, eriti analüüsi ja uuringute ning statistika ja näitajate väljaarendamise abil.

Euroopa tööhõivesuuniste ja soovituste rakendamise järelevalve ja hindamine ning Euroopa tööhõivestrateegia ja teiste poliitikavaldkondade vastastikmõju analüüsimine.

Poliitikate ja protsesside vahendamise korraldamine ning vastastikuse õppimise edendamine Euroopa tööhõivestrateegia kontekstis.

Teadlikkuse tõstmine, teabe levitamine ja tööhõive väljakutsete ja poliitikaga seonduvate arutelude edendamine, kaasa arvatud piirkondlike ja kohalike osalejate, tööturu osapoolte ja teiste sidusrühmade hulgas.

Artikkel 5

2. OSA: Sotsiaalne kaitse ja kaasamine

2. osa toetab koordineerimise avatud meetodi rakendamist sotsiaalse kaitse ja kaasamise valdkonnas järgmiselt:

Vaesuse teema, sotsiaalse kaitse ja kaasamise poliitikate mõistmise edendamine, eriti analüüsi ja uuringute ning statistika ja näitajate väljaarendamise abil.

Koordineerimise avatud meetodi rakendamise järelevalve ja hindamine sotsiaalse kaitse ja kaasamise valdkonnas ning koordineerimise avatud meetodi ja teiste poliitikavaldkondade vastastikmõju analüüsimine.

Poliitikate ja protsesside vahendamise korraldamine ning vastastikuse õppimise edendamine sotsiaalse kaitse ja kaasamise strateegia kontekstis.

Teadlikkuse tõstmine, teabe levitamine ja ELi sotsiaalse kaitse ja kaasamise valdkonna koordineerimisprotsessi kontekstis püstitatud peamiste väljakutsete ja poliitiliste teemadega seonduvate arutelude edendamine, kaasa arvatud valitsusväliste organisatsioonide, piirkondlike ja kohalike osalejate ning teiste sidusrühmade hulgas.

Oluliste ELi võrgustike suutlikkuse arendamine ELi poliitiliste eesmärkide saavutamiseks.

Artikkel 6

3. OSA: Töötingimused

3. osa toetab töökeskkonna ja tingimuste edendamist, kaasa arvatud töötervishoid ja -ohutus järgmiselt:

Töötingimustega seonduva olukorra mõistmise edendamine, eriti analüüsi ja uuringute ning statistika ja näitajate väljaarendamise kui ka kehtivate õigusaktide, poliitikate ja tavade mõju hindamise abil.

ELi tööõiguse rakendamise toetamine tugevdatud järelevalve, spetsialistide koolitamise, juhendite koostamise ja võrgustike väljaarendamise abil erialaasutuste hulgas.

Ennetusmeetmete algatamine ja ennetava tegevuskultuuri toetamine töötervishoiu- ja ohutuse valdkonnas.

Teadlikkuse tõstmine, teabe levitamine ja töötingimuste peamiste väljakutsete ja poliitikaga seonduvate arutelude edendamine.

Artikkel 7

4. OSA: Mittediskrimineerimine ja mitmekesisus

4. osa toetab mittediskrimineerimise põhimõtte tõhusat rakendamist ja selle süvalaiendamist ELi poliitikatesse järgmiselt:

Diskrimineerimisega seonduva olukorra mõistmise edendamine, eriti analüüsi ja uuringute ning statistika ja näitajate väljaarendamise kui ka kehtivate õigusaktide, poliitikate ja tavade mõju hindamise abil.

ELi diskrimineerimisvastaste õigusaktide rakendamise toetamine tugevdatud järelevalve, spetsialistide koolitamise, juhendite koostamine ja võrgustike väljaarendamise abil mittediskrimineerimisega tegelevate erialaasutuste hulgas.

Teadlikkuse tõstmine, teabe levitamine ja diskrimineerimise peamiste väljakutsete ja poliitiliste teemadega seonduvate arutelude edendamine ja mittediskrimineerimise süvalaiendamine ELi poliitikatesse.

Oluliste ELi võrgustike suutlikkuse arendamine ELi poliitiliste eesmärkide saavutamiseks.

Artikkel 8

5. OSA: Sooline võrdõiguslikkus

5. osa toetab soolise võrdõiguslikkuse põhimõtte tõhusat rakendamist ja soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist ELi poliitikatesse järgmiselt:

Soolise võrdõiguslikkuse küsimuste ja soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisega seonduva olukorra mõistmise edendamine, eriti analüüsi ja uuringute ning statistika ja näitajate väljaarendamise kui ka kehtivate õigusaktide, poliitikate ja tavade mõju hindamise abil.

ELi soolise võrdõiguslikkuse alaste õigusaktide rakendamise toetamine tugevdatud järelevalve, spetsialistide koolitamise, juhendite koostamise ja võrgustike väljaarendamise abil võrdõiguslikkusega tegelevate erialaasutuste hulgas.

Teadlikkuse tõstmine, teabe levitamine ja soolise võrdõiguslikkuse ja soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise peamiste väljakutsete ja poliitiliste teemadega seonduvate arutelude edendamine.

Oluliste ELi võrgustike suutlikkuse arendamine ELi poliitiliste eesmärkide saavutamiseks.

Artikkel 9

Meetmete liigid

1. Programm hõlmab järgmist liiki meetmeid:

Analüütilised meetmed

Andmete ja statistika kogumine, arendamine ja levitamine

Ühiste metoodikate ja näitajate/võrdlusandmete väljaarendamine ja levitamine

Uuringute, analüüside ja küsitluste läbiviimine ja nende tulemuste levitamine

Hindamiste ja mõjuhinnangute läbiviimine ja nende tulemuste levitamine

Juhendite ja aruannete väljatöötamine ja avaldamine

Vastastikune õppimine, teadlikkuse ja levitamisega seonduvad meetmed

Parimate tavade väljaselgitamine ja vastastikuste eksperthinnangute korraldamine kohtumiste/töörühmade/seminaride vormis ELi või siseriiklikul tasandil

Eesistumise konverentside/seminaride korraldamine

Konverentside/seminaride korraldamine ühenduse õiguse ja poliitiliste eesmärkide väljaarendamise ja rakendamise toetamiseks

Meediakampaaniate ja ürituste korraldamine

Materjalide koostamine ja avaldamine nii teabe kui ka programmi tulemuste levitamiseks

Toetus peamistele osalejatele

Toetus peamiste ELi võrgustike jooksevkuludele

Töörühmade korraldamine riigiametnikele ELi õiguse rakendamise järelevalveks

Õigusala töötajatele, tähtsatele ametnikele ja teistele olulistele osalejatele suunatud koolitusseminaride rahastamine

Võrgustikuna töötamine erialaasutuste hulgas ELi tasandil

Asjatundjate võrgustike rahastamine

ELi tasandi vaatluskeskuste rahastamine

Töötajate vahetamine riiklike valitsuste vahel

Koostöö rahvusvaheliste institutsioonidega

2. Lõike 1 punkti b all ette nähtud meetmete liigid peaksid hõlmama ELi suuremal määral, olema sobiliku ulatusega, et tagada tõeline ELi lisandväärtus ning neid peaksid ellu viima siseriiklikud asutused või nende allüksused, ühenduse õigusaktidega ette nähtud erialaasutused või osalejad, keda peetakse vastavas valdkonnas tähtsateks.

Artikkel 10

Programmis osalemine

1. Programm peaks olema avatud kõikidele riiklikele ja/või eraõiguslikele organitele, osalejatele ja institutsioonidele, eriti:

- Liikmesriikidele

- Riiklikele tööhõiveametitele

- Kohalikele ja piirkondlikele asutustele

- ELi õigusaktidega ette nähtud erialaasutustele

- Tööturu osapooltele

- ELi tasandil organiseerunud valitsusvälistele organisatsioonidele

- Ülikoolidele ja uurimisinstituutidele

- Hindamisekspertidele

- Riiklikele statistikaametitele

- Meediale

2. Komisjon võib ka vahetult programmis osaleda, kuivõrd see puudutab artikli 9 lõike 1 punktides a ja b ette nähtud meetmeid.

Artikkel 11

Toetuse taotlemise viis

Artiklis 9 viidatud meetmete liike võidakse rahastada järgmiselt:

- Pakkumiskutsete alusel sõlmitud teeninduslepingutega. Siseriiklike statistikaametitega tehtava koostöö suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste statistikaameti menetlust.

- Pakkumiskutsete alusel antud osaliste subsiidiumidega. Sel juhul ei tohi ELi kaasfinantseerimine üldiselt ületada 80% abisaaja kogukulutustest. Sellist ülemmäära ületavat subsiidiumi võib anda vaid erandjuhtudel ning põhjaliku kontrolli järel.

Artikli 9 lõike 1 punktis b ette nähtud meetmete liike võib subsideerida subsiidiumitaotluste esitamisel näiteks liikmesriikide poolt.

Artikkel 12

Rakendussätted

1. Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud abinõud, mis on seotud järgmiste küsimustega, võetakse vastu artikli 13 lõikes 2 osutatud korralduskomitee menetluse kohaselt:

(a) rogrammi rakendamise üldjuhised;

(b) programmi rakendamise töökava;

(c) ühenduse rahaline toetus;

aastaeelarve ja rahaliste vahendite jaotus programmi erinevate osade kaupa;

ühenduse toetust saavate meetmete valiku tegemise kord ja komisjoni esitatud esialgne loetelu niisugust toetust saavatest meetmetest.

2. Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed, mis on seotud muude küsimustega, võetakse vastu kooskõlas artikli 13 lõikes 3 sätestatud nõuandemenetlusega.

Artikkel 13

Komitee

1. Komisjoni abistab komitee.

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõike 3 kohaseks tähtajaks kehtestatakse kaks kuud.

3. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7.

4. Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 14

Koostöö muude komiteedega

1. Komisjon loob vajalikud sidemed sotsiaalkaitsekomitee ja tööhõivekomiteega, et tagada komiteede regulaarne ja asjakohane teavitamine käesolevas otsuses osutatud meetmete rakendamisest.

2. Vajaduse korral organiseerib komisjon regulaarse ja struktureeritud koostöö selle komitee ja muude asjaomaste tegevuspõhimõtete, õigusaktide ja meetmetega tegelemiseks loodud järelevalvekomiteede vahel.

Artikkel 15

Kooskõla ja vastastikune täiendavus

1. Komisjon tagab koostöös liikmesriikidega programmi ja muude liidu ja ühenduse asjakohaste tegevuspõhimõtete, õigusaktide ja meetmete üldise järjepidevuse eelkõige sellega, et kehtestab asjakohased mehhanismid ja vahendid programmi toimingute koordineerimiseks, samuti nende toimingute koordineerimiseks, mis on seotud teaduse, justiits- ja siseküsimuste, kultuuri, hariduse, koolituse, noorsoopoliitika ning laienemise ja ühenduse välissuhete valdkonnaga. Erilist tähelepanu tuleks pöörata käesoleva programmi ning haridus- ja koolitusvaldkonna programmide võimalikule koosmõjule.

2. Komisjon ja liikmesriigid tagavad käesoleva programmi meetmete ja muude liidu ja ühenduse asjakohaste meetmete, eelkõige struktuurifondide ja eriti Euroopa Sotsiaalfondi raames võetud meetmete vahelise järjepidevuse ja vastastikuse täiendavuse.

3. Komisjon tagab, et programmiga kaetavaid ja nõutavaid kulutusi ei kaetaks ühestki teisest ühenduse rahalisest vahendist.

4. Komisjon teavitab korrapäraselt artiklis 13 viidatud komiteed teistest ühenduse meetmetest, mis aitavad kaasa Lissaboni strateegilistele eesmärkidele tööhõive ja sotsiaalpoliitika valdkonnas.

5. Liikmesriigid teevad kõik endast oleneva, et tagada käesolevasse programmi kuuluvate toimingute ning riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil tehtavate toimingute järjepidevus ja vastastikune täiendavus.

Artikkel 16

Kolmandate riikide osalemine

Programmis võivad osaleda:

- EFTA/EMP riigid EMP lepingus sätestatud tingimustel;

- ELiga assotsieerunud kandidaatriigid kui ka stabiliseerimis- ja assotsiatsiooniprotsessi kaasatud Lääne-Balkani riigid.

Artikkel 17

Rahastamine

1. Käesolevas otsuses osutatud ühenduse toimingute rakendamise finantsraamistik 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013 on 628,8 miljonit eurot.

2. Osade vahelises finantsjaotuses arvestatakse järgmisi alammäärasid:

+++++ TABLE +++++

3. Maksimaalselt 2% finantsraamistikust eraldatakse programmi rakendamisele, et katta näiteks artiklis 13 ette nähtud komitee tegevusega seonduvaid kulutusi või vastavalt artiklile 19 läbi viidavaid hindamisi.

4. Eelarve täitmist korraldav asutus kinnitab iga aasta eraldised finantsperspektiivi piires.

5. Komisjoni ja abisaajate vastastikuse kasu huvides võib komisjon kasutada nii tehnilist ja/või haldusabi kui ka tugifinantseerimist.

Artikkel 18

Ühenduse finantshuvide kaitse

1. Komisjon tagab, et käesoleva otsusega hõlmatavate tegevuste rakendamisel kaitstakse ühenduse finantshuve ennetavate meetmega pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu, tõhusa kontrollimisega ja alusetult väljamakstud summade sissenõudmisega ning juhul, kui avastatakse rikkumisi, tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistustega kooskõlas nõukogu määrustega (EÜ, Euratom) nr 2988/95 ja (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1073/1999.

2. Käesoleva otsuse raames rahastatavate ühenduse tegevuste puhul tähendab eeskirjade eiramine määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 artikli 1 lõike 2 tähenduses mis tahes üleastumist ühenduse õiguse sätetest või ettevõtja tegevusest või tegematajätmisest põhjustatud lepingulise kohustuse täitmatajätmist, mis põhjendamatu kuluartikli tõttu kahjustas või oleks võinud kahjustada ühenduste üldeelarvet või mõnda ühenduse täidetavat eelarvet.

3. Käesoleva otsuse alusel sõlmitavates lepingutes ja kokkulepetes ning kokkulepetes kolmandatest riikidest osalejatega sätestatakse eelkõige komisjoni (või komisjoni volitatud esindaja) poolne järelevalve ja finantskontroll ning kontrollikoja poolne kontroll, mis vajadusel viiakse läbi kohapeal.

Artikkel 19

Järelevalve ja hindamine

1. Programmi korrapäraseks järelevalveks ja vajalike ümberkorralduste tegemiseks koostab komisjon iga-aastasi tegevusaruandeid ja edastab need artiklis 13 viidatud komiteele.

2. Programmi kohta viiakse läbi ka vahehindamine erinevate osade tasandil koos programmi ülevaatega, et mõõta programmi eesmärkide edusamme ning selle ELi lisaväärtust. Sellele hindamisele võivad lisanduda jooksvad hindamised. Need viib läbi komisjon välisekspertide abiga. Võimaluse korral esitatakse hindamiste tulemused lõikes 1 viidatud tegevusaruannetes.

3. Komisjon peaks välisekspertide abiga viima aasta peale programmi lõppemist läbi kogu programmi hõlmava järelhindamise, et mõõta programmi eesmärkide mõju ja selle ELi lisandväärtust. See esitatakse Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele.

Artikkel 20

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel

eesistuja

Nõukogu nimel2.

Eesistuja

LEGISLATIVE FINANCIAL STATEMENT

+++++ TABLE +++++

1. BUDGET LINE(S) + HEADING(S)

Financial Perspectives 2007-2013 : Headings 1a

2. OVERALL FIGURES

2.1. Total allocation for action (Part B): 660,5 million for commitment

2.2. Period of application:

1/1/2007 - 31/12/2013

2.3. Overall multi-annual estimate of expenditure:

(a) Schedule of commitment appropriations/payment appropriations (financial intervention)

million (to three decimal places)

+++++ TABLE +++++

(b) Technical and administrative assistance and support expenditure

+++++ TABLE +++++

+++++ TABLE +++++

(c) Overall financial impact of human resources and other administrative expenditure

+++++ TABLE +++++

+++++ TABLE +++++

2.4. Compatibility with financial programming and financial perspective

X Proposal is compatible with next financial programming 2007-2013.

Proposal will entail reprogramming of the relevant heading in the financial perspective.

Proposal may require application of the provisions of the Interinstitutional Agreement.

2.5. Financial impact on revenue:

X Proposal has no financial implications (involves technical aspects regarding implementation of a measure)

OR

Proposal has financial impact - the effect on revenue is as follows:

(NB All details and observations relating to the method of calculating the effect on revenue should be shown in a separate annex.)

( million to one decimal place)

+++++ TABLE +++++

4. LEGAL BASIS

Articles of the Treaty n° 13.2, 40, 129 and 137.1 a/b/j/k

5. DESCRIPTION AND GROUNDS

5.1. Need for Community intervention

5.1.1. Objectives pursued

The European Union has an important role to play in the development of a modern, innovative and sustainable European Social Model with more and better jobs in an inclusive society based on equal opportunities. Article 2 of the Treaty states that the Community shall have as part of its tasks that of promoting a high level of employment and of social protection and the raising of the standard of living and quality of life throughout the Community and economic and social cohesion.

In order to achieve those objectives, the Framework Programme will address a number of problems have to be addressed:

The Commission has to ensure that it has the necessary knowledge and understanding of the situation prevailing in the Member States in order to exercise its right of initiative;

Effective policy coordination in the employment and social protection/inclusion areas requires the development of statistical tools and methods and common indicators;

The Commission has to ensure that the EU law and policies objectives are implemented in a uniform way in the Member States and should be able to assess their impact;

Effective policy coordination in the employment and social protection/inclusion areas requires the promotion of networking, mutual learning, identification and dissemination of good practice at EU level between institutional actors;

There is a clear need to increase the awareness of the stakeholders and the general public about the EU policies pursued in the employment and social protection/inclusion areas;

Similarly, there is a lack of capacity of the key EU networks to promote and support EU policies in the employment and social protection/inclusion areas.

The example of indicators and criteria for the evaluation are presented in the ex-ante evaluation.

5.1.2. Measures taken in connection with ex ante evaluation

The DG EMPL multi-annual evaluation plan foresaw the ex-ante of the programmes mainly in 2005. The context described above implies carrying out the ex-ante evaluation at an early stage. This ex-ante evaluation has been performed internally by the DG EMPL evaluation unit in cooperation with all units concerned in the process of defining the programme.

5.1.2.1. Use of evaluation results and lessons from the past

In the context described above the evaluation results available show the appropriateness of the different actions supported to achieve the goals set in the Social Policy Agenda. Several innovative approaches have been evaluated. The evaluation results already published are presented in annex 1 Evaluation results and annex 2: list evaluation carried out. The exante evaluation pointed out the main ex-post and on-going results (p.3).

5.1.2.2 Support to the definition of objectives

A 'logic frame' derived from the evaluation of the programmes has helped to structure the definition of general, specific and operational objectives of the Framework programme.

The preparatory works have started just after the financial perspective decision. Internal working group have been set up with representatives of the units concerned, SPP and evaluation unit.

5.1.2.3 Recommendations

In addition to give a support in the design of the policy, the aims of the ex-ante evaluation was also to identify further actions needed to implement the new framework programme. Some recommendations related to the conclusions have been identified. They are presented in a synthetic table with the main conclusions. Further evaluation results will be reported and taken into account to implement the framework programme decision.

The main conclusions from the ex-ante evaluation have been summarised in a table with some corresponding recommendations. The evaluation report is annexed to the Commission Communication with the Proposal for the programme decision and the financial statement.

+++++ TABLE +++++

5.1.3. Measures taken following ex post evaluation

Lessons from the available interim evaluations have been taken into consideration in the ex-ante evaluation.

5.2. Action envisaged and budget intervention arrangements

In order to achieve the general objectives described in point 5.1.1, it has been decided to establish a Framework programme split into 5 sections corresponding to specific objectives relating to 5 different areas of activities:

- Employment

Section 1 will support the implementation of the Treaty based European Employment Strategy

Social protection and inclusion

Section 2 will support the implementation of the open method of coordination in the field of social protection and inclusion.

Working conditions

Section 3 will support the improvement of the working environment and conditions including health and safety at work as enshrined in the Treaty.

Antidiscrimination and diversity

Section 4 will support effective implementation of the principle of non-discrimination on the grounds of racial or ethnic origin, religion or belief, disability, age or sexual orientation as enshrined by the Treaty and promote the benefits of diversity. It will also promote anti-discrimination mainstreaming in EU policies.

Gender equality

Section 5 will support the effective implementation of the principle of gender equality as enshrined in the Treaty and promote gender mainstreaming in EU policies.

Each of these specific objectives has then been further specified in operational objectives as mentioned in the Decision (see articles 4 to 9).

In order to achieve the respectively main, specific and operational objectives, the Decision establishing the Framework programme foresees a wide range of possible actions. They can be classified in 3 different types:

- Analytical and mutual learning activities :

This type of actions will cover the carrying out of studies, surveys, evaluations, peer reviews, the elaboration of guides and reports and the development of common methodologies and indicators.

- Awareness and Dissemination activities

This type of actions will cover among others the organisation of conferences in support to the implementation of Community law and policy objectives, media campaigns, events, training seminars...

- Support to main actors

This type of actions will cover the financing of key EU networks acting in at least one of the section of the Framework programme, the funding of networks of experts and institutional bodies, EU level observatories, training seminars for legal practitioners etc...

A detailed presentation of the practical actions foreseen under each section and their link with the operational objectives is included in the table under Point 6.2.

5.3 Methods of implementation

The above mentioned types of actions may be financed either by:

- a service contract following a call for tenders

- or a partial subsidy following a call for proposals. In this case, the EU co-financing may not exceed, as a general rule, 80 % of the total expenditure incurred by the recipient. Any subsidy in excess of this ceiling can only be granted under exceptional circumstances and after close scrutiny.

The Commission will implement this Framework programme and may have recourse to technical and/or administrative assistance to the mutual benefit of the Commission and of the beneficiaries, for example to finance outside expertise on a specific subject.

6. FINANCIAL IMPACT

6.1. Total financial impact on Part B - (over the entire programming period)

6.1.1. Financial intervention

The envisaged breakdown, indicated below, shall be subject to modifications during the programming period following decisions from the Programme Committee. The minimum part for each section is indicated under the article 15 of the decision.

Commitments (in million to three decimal places)

+++++ TABLE +++++

The Programme's financial envelop can also cover expenditure relating to preparatory, follow-up, control, audit and evaluation activities which are directly necessary for the programme management and for the achievement of its objectives, in particular studies, meetings, information activities and publication, informatics networks aiming at exchanges of information as well as any other technical assistance expenditure to which the Commission can resort for the management of the programme.

6.2. Calculation of costs by measure envisaged in Part B (over the entire programming period)

Commitments (in million to three decimal places)

+++++ TABLE +++++

7. IMPACT ON STAFF AND ADMINISTRATIVE EXPENDITURE

7.1. Impact on human resources

+++++ TABLE +++++

7.2. Overall financial impact of human resources

+++++ TABLE +++++

The amounts are total expenditure for twelve months.

7.3. Other administrative expenditure deriving from the action

+++++ TABLE +++++

The amounts are total expenditure for twelve months.

1 Specify the type of committee and the group to which it belongs.

+++++ TABLE +++++

The needs for human and administrative resources shall be covered within the allocation granted to the managing DG in the framework of the annual allocation procedure.

The allocation of posts will depend, on the one hand, on the internal organisation of the next Commission, and, on the other hand, on the possible reallocation of posts between services following the new financial perspectives.

8. FOLLOW-UP AND EVALUATION

8.1. Follow-up arrangements

The arrangements for monitoring are described in the article 19 of the decision proposal.

The impact of the operational objectives will be measured by their contribution to the implementation of each specific objective. The main factor to assess the success of the actions financed will be the EU value added they generated (see EU value added chapter 6 of ex-ante evaluation).

Indicators will be put in place to monitor the efficiency and the effectiveness of the implementation of the operational objectives. The output indicators are directly related to the specific activity carried out. They will be defined in terms of number of projects, main characteristic and cost.

The Framework programme will be monitored regularly in order to follow the implementation of the activities carried out under each section. Annual activity reports will be transmitted to the Framework programme Committee referred to in Article 13 of this Decision, in order to inform its members on the progress made and discuss the necessary reorientations.

Example of indicators and criteria for the evaluation are presented in the ex-ante evaluation.

+++++ TABLE +++++

8.2. Arrangements and schedule for the planned evaluation

The arrangements for evaluation are described in the article 18 of the decision proposal.

The impact of specific objectives will depend on the effectiveness of their contribution to the implementation of the overall objective in Europe.

The nature of the programme objectives is qualitative. The type of effect created will be improvement of EU governance through better understanding, monitoring, exchange and dissemination of EU policy objectives. Most of those effects

The Framework programme will also be the subject of an on-going evaluation at the level of the different sections with an overview on the Framework programme in order to measure the progress made regarding the impact of the programme objectives and its EU added value. These evaluations will be carried out by the Commission with the assistance of external experts. When available, their results will be reported in the activity reports mentioned in paragraph 1.

An ex-post evaluation covering the whole Framework programme will be carried out, one year after it ends, by the Commission with the assistance of external experts. It shall be transmitted to the European Parliament, the Council, the European Economic and Social Committee and the Committee of the Regions.

9. ANTI-FRAUD MEASURES

The Commission shall ensure that, when actions financed under the present decision are implemented, the financial interests of the Community are protected by the application of preventive measures against fraud, corruption and any other illegal activities, by effective checks and by the recovery of the amounts unduly paid and, if irregularities are detected, by effective, proportional and dissuasive penalties, in accordance with Council Regulations(EC, Euratom) No 2988/95 and (Euratom, EC) No 2185/96, and with Regulation (EC)No 1073/1999 of the European Parliament and of the Council.

For the Community actions financed under this decision, the notion of irregularity referred to in Article 1, paragraph 2 of Regulation (EC, Euratom) No 2988/95 shall mean any infringement of a provision of Community law or any breach of a contractual obligation resulting from an act or omission by an economic operator, which has, or would have, the effect of prejudicing the general budget of the Communities or budgets managed by them, by an unjustifiable item of expenditure.

Contracts and agreements as well as agreements with participating third countries resulting from this decision shall provide in particular for supervision and financial control by the Commission (or any representative authorized by it) and audits by the Court of Auditors, if necessary on-the-spot.

[1] KOM(2004) 101 (lõplik)

[2] EURES on liikmesriikide tööhõivetalituste, nende partnerite ja komisjoni vaheline koostöövõrgustik, et vahetada teavet tööpakkumiste ja taotluste, tööturu ning elu- ja töötingimuste seisundi ja arengusuundade kohta.

[3] Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond (Dublin) ja Euroopa Töötervishoiu- ja Tööohutusagentuur (Bilbao). Euroopa Rassismi ja Ksenofoobia Jälgimiskeskus (Viin) on välja jäetud, sest see asendatakse Põhiõiguste Agentuuriga, mis on ette nähtud 3. eelarvejao all.

[4] ELT C [...], [...], lk [...].

[5] ELT C [...], [...], lk [...].

[6] ELT C [...], [...], lk [...].

[7] EÜT L 303, 02.12.2000, lk 23.

[8] EÜT L 17, 19.11.2001, lk 22.

[9] EÜT L 10, 12.1.2002, lk 1.

[10] EÜT L 170, 29.6.2002, lk 1.

[11] EÜT L 180, 19.7.2000, lk 22.

[12] EÜT L 303, 2.12.2000, lk 16.

[13] EÜT C 172, 18.6.1999, lk 1.

[14] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.