52004PC0477

Brüssel 14.07.2004

KOM(2004) 477 lõplik

2004/0156 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

Euroopa satelliitraadionavigatsiooni programmi kiire arengu faasi ja ekspluatatsioonifaasi rakendamise kohta

(komisjoni esitatud)

PROGRAMMI PÕHJENDAV OSA

1) GALILEO : strateegiline programm Euroopa Liidule.

GALILEO programmi eesmärgiks on tsiviileesmärkidel esimese ülemaailmse satelliitraadionavigatsiooni ja positsioneerimise infrastruktuuri loomine. Programmis esitatakse tema majanduslik, poliitiline ja tehnoloogiline ulatus. Majandussektorite kogu, nagu ka kõik teised ühiskonna koostisosad, on puudutatud satelliitraadionavigatsiooni arengust, mis kõikide hinnangute järgi kinnitab kasvuperspektiive. Selle tehnoloogiaga seotud turud kasvavad igal aastal 25% ja 2020. aastaks peaks programm teenindama ligikaudu kolme miljardit vastuvõtjat. Ainuüksi GALILEO programm tekitab täiendavalt ligi 100 000 uut töökohta.

Euroopa Liidu investeerimine GALILEO programmi ja tema kasutusse võttu aitab olulisel moel kaaasa ka euroopa kosmose programmi ja poliitika rakendamisele, mida on kirjeldatud Valges Raamatus euroopa tulevase kosmosepoliitika kohta1 ning mis on ette nähtud Euroopa konstitutsioonilises lepingus2.

Satelliitraadionavigatsioon liitub suurepäraselt Euroopa Liidu transpordipoliitikaga, mis on välja toodud ka Komisjoni Valges Raamatus3, eriti selle osaga, mis puudutab kauba veoraha, infrastruktuuride tarifitseerimist ja maanteede julgeolekut. Satelliitraadionavigatsioon on koheselt siseneneud ka euroopa kodaniku tavaellu, tema auto, mobiiltelefoni ja panga kasutamisse ning turvasüsteemidesse, mis valvavad tema julgeolekut; see on see, mis annab GALILEO programmile lisamõõtme. Tähtis on rõhutada ka euroopa suurust ja GALILEO lisaväärtust, mitte ükski liikmesriik ei ole soovinud arendada üksi taolist projekti.

Euroopa Parlament on seda programmi pidevalt toetanud. Oma 2004. aasta 29. jaanuari resolutsioonis on Parlament rõhutanud GALILEO märkimisväärset osa tööstuse, transpordi, tehnoloogia ja keskkonna poliitika arengule Euroopa Liidus, samuti tema panust strateegilise eesmärgi teostumisele. Euroopa Liit on Lissaboni protsessiga võtnud sihiks olla maailma konkurentsivõimelisim ning dünaamilisim teadmistel põhinev majandusruum.

Nõukogu on omalt poolt alates 1999. aasta juulist arvesse võtnud, et satelliitnavigastioonisüsteemi sisseseadmine tsiviiltarbeks lubab jõuda suuremale iseseisvusele ühes tähtsamais võtmetehnoloogias ja et satelliitnavigatsioonisüsteemi rakendamine tsiviiltarbeks pakub euroopa tööstusele võimalust suurendada oma pädevust ja kasu saada suurel võimaluste skaalal, mida taoline tulevikutehnoloogia avab . Euroopa Nõukogu ja Ülemkoda on mitmeid kordi rõhutanud selle programmi strateegilist tähtsust ja on palunud Komisjonil tarvitada kõiki vajalikke meetmeid programmi rakendamiseks.

Euroopa Ühenduste Majandus- ja Sotsiaalkomitee on samuti programmi toetanud. Oma 2004. aasta [ ] juuni aruande lõppsõnas, GALILEO programmi edenemise kohta, on komitee taas kinnitanud GALILEO projekti suurt strateegilist tähtsust Euroopa Liidule ja tema kosmosesektori tulevikule .

GALILEO projekt on ka nende suurte infrastruktuuriprojektide seas, mida on mainitud Komisjoni 2004. aasta4 10. veebruari teadaandes Euroopa Parlamendile ja Nõukogule ning mis on pealkirjastatud Meie ühise tuleviku ehitamine. Laienenud Euroopa Liidu poliitilised väljakutsed ja eelarve ressursid - 2007(2013. Komisjoni poolt esitatud ja Euroopa Nõukogu poolt toetatud majanduskasvu plaanis nähakse GALILEO projekti kui esmatähtsat projekti.

2) Programmi erinevate faaside rahastamine.

Programm hõlmab nelja üksteisele järgnevat faasi:

- määratluse faas, mis leidis aset aastatel 1999-2001 ja mille jooksul kujundati süsteemi ülesehitus5 ja määratleti pakutavad teenused;

- arendamise ja kontrollimise faas, mis ulatub 2002. aastast kuni 2005. aastani ning mis hõlmab satelliitide ja maapealsete koostisosade süsteemi arendamist, samuti süsteemide töökindluse kontrolli orbiidil;

- kiire arengu faas, mis hõlmab satelliitide ehitamist ja käikulaskmist aastatel 2006(2007, samuti maapealse infrastruktuuri täielik sisseseadmine;

- ekspluatatsioonifaas, mis algab 2008. aastal ja hõlmab süsteemi haldamist, hooldamist ning pidevat täiustamist.

Määratluse ja arendamise faasid moodustavad programmi osa, mis on pühendatud uuringutele. Programmi arendamise faasi rakendamiseks on Nõukogu määrusega 21. maist 2002. aastast6 loodud ühisettevõte GALILEO . Samuti on GALILEO programmi, alates tema loomisest, olulisel määral rahastatud Euroopa Ühenduse eelarvest. Määratluse faasi on põhiliselt rahastatud viienda raamprogrammi alusel. Ühenduse osalemine rahastamises on kasvanud koos arendamise ja kontrollimise faasiga, ulatudes 550 miljoni euroni üleeuroopaliste võrkude eelarvest. Siia lisandub Euroopa Kosmoseagentuuri kuuluvate maade sama suur investeering, kellest enamus on ka Euroopa Ühenduse liikmesriigid. Samuti sekkub selles faasis rahastamisse 100 miljoni euroga kuues raamprogramm.

Selleks, et kindlustada programmi jätkumine, peab Komisjon jälgima kiire arengu faasi ja ekspluatatsioonifaasi rahastamist, eriti seda osa, mis hõlmab Ühenduse poolset toetust.

Kiire arengu faasi hinnanguline maksumus on 2,1 miljardit eurot. Suuremas osas peaks see toetus tulema erasektori poolt. Tõepoolest, juba 2001. aastast alates on Nõukogu korduvalt rõhutanud erasektori olulist osa projekti7 rahastamisel. Nõukogu, oma 2002. aasta 25. ja 26. märtsi järeldustes, on kokku leppinud, et kiire arengu faasi rahastamisel tuleb garanteerida jaotamine vastavalt sellele, et maksimaalselt üks kolmandik tuleks Ühenduse eelarvest ning vähemalt kaks kolmandikku erasektorist . Sellel alusel peaks erasektor enda kanda võtma vähemalt 1,4 miljardi euro suuruse kulutuse ja ülejäänu, ligikaudu 700 miljonit eurot, jääks avaliku sektori kanda. Arvestades ette nähtud rahastamisi praeguste finantsperspektiividega, peaks hoogsa arengu faasi rahastamise summa, mida toetatakse Ühenduse eelarves uute finantsperspektiivide raames, tõusma [500] miljoni euroni.

Ekspluatatsioonifaasi rahastamine, mis algab 2008. aastal, kindlustatakse erasektori poolt. Siiski, arvestades satelliitraadionavigatsiooni turu omapära ja tema teenuste kommertsialiseerumist, samuti garantiid, et mainitud teenused saavad kättesaadavaks avalikule sektorile, on hädavajalik kaasata ekspluatatsioonifaasi esimestel aastatel ka riiklikku finantseerimisest. Oma 2002. aasta 25. ja 26. märtsil ja 2004. aasta 8. ja 9. märtsil vastu võetud järeldustes on Nõukogu täiesti selgelt ette näinud Ühenduse fondide sekkumist ekspluatatsioonifaasi rahastamisse. Ühenduse poolse toetuse täpne summa selgub alles kontsessioonilepingu8 läbirääkimiste lõpus, mis jätkuvad 2005. aastal. Siiski, 2001. aastal PricewaterhouseCoopers'i poolt läbiviidud uurimustulemuste ja eriti kulude-tulude projekti valgusel, on sel põhjusel mõistlik ette näha uutes finantsperspektiivides [500] miljoni euro suurune summa.

3) Kiire arengu faasi ja ekspluatatsioonifaasi institutsiooniline skeem.

Kiire arengu faasi ja ekspluatatsioonifaasi institutsiooniline skeem erineb märgatavalt arendamise faasi institutsioonilisest skeemist. Süsteemi ehitus, ja seejärel tema haldamine, on usaldatud nende kahe faasi jooksul kontsessionäärile, mis on omakorda allutatud järelevalve organi kontrollile. Viimati mainitu on Ühenduse asutus, mis mängib tähtsat rolli järelevalve tagamise osas. Kontsessiooni kõige olulisemaks eesmärgiks on kindlustada programmi edu eraõigusliku partnerluse raames.

Järelevalve organ on loodud Nõukogu 2004. aasta määrusega nr ___/2004 Euroopa satelliitraadionavigatsiooni programmi haldusstruktuuride järelevalveks. Organ pannakse paika 2005. aasta esimese poolaasta jooksul. Tema eesmärgiks on kindlustada mainitud programmi raames avalik-õiguslike huvide haldamine ja mängida tähtsat osa järelevalve tagamises tulevase kontsessionääri suhtes. Tema ülesannete seas on ka riiklike fondide haldamine, mis rahastavad euroopa satelliitraadionavigastiooni programme, samuti nende programmide finantsjuhtimise kontroll, et optimeerida riiklike fondide kasutust. Peale selle täidab järelevalve organ eelarveprotsessis talle Komisjoni poolt vastavalt finantsmääruse artikli 54 (2) (b) sätetele usaldatud ülesandeid, mis on rakendatavad Euroopa Ühenduse eelarves. Järelevalve organi loomine ja selle organi kaudu fondide, mis on määratud euroopa satelliitraadionavigatsiooni programmi toetamiseks, haldamine, moodustavad välise vormi, mis järgib ka Komisjoni poolt fikseeritud haldamise viiside lihtsustamise poliitikat.

Tuleb rõhutada, et selleks, et lubada järelevalve organil täita oma ülesandeid, on tema haldusnõukogule, mis on moodustatud liikmesriikide ja Komisjoni esindajatest, antud laiendatud volitused kehtestada eelarve, kontrollida selle täitmist, kinnitada tööprogramm, rakendada vastavad finantsmeetmed ja panna paika otsustamise läbipaistev kord. Järelevalve organi tegevused on allutatud Kontrollikoja kontrollile.

Kontsessionäär valitakse enampakkumise väljakuulutamise protseduuri järgi, mis on läbiviidud GALILEO ühisettevõtte poolt. Kontsessioonileping sõlmitakse 2005. aastal. Vastavalt 2004. aasta määruse nr ... sätete kohaselt kuulub süsteem järelevalve organile ja tema vara jääb täielikult avalik-õiguslikuks varaks: ainult ülesehitus ja haldamine usaldatakse kindlaks perioodiks kontsessionäärile.

4) Kiire arengu faasi ja ekspluatatsioonifaasi avalik-õigusliku finantseerimise viisid.

Eelnevast järeldub, et Ühenduse eelarves tuleb ette näha GALILEO programmi kiire arengu faasi ja ekspluatatsioonifaasi rahastamiseks aastateks 2007 kuni 2013 [ühe miljardi ] euro suurune kohustus. Kõnesolev summa kantakse järelevalve organi arvele, kes kasutab seda vastavalt eespool mainitud 2004. aasta määruse nr ___/2004 sätete kohaselt. Raha ei kanta ei teadusuuringute ega ka üleeuroopalise transpordivõrgu eelarvesse, vaid selleks tarbeks eraldi loodud eelarve reale, mis toetab GALILEO programmi kiire arengu faasi ja ekspluatatsioonifaasi rahastamist, kuna:

- programm on jõudnud praeguseks küpsesse staadiumi ja võtnud taolise mõõtme, mis ulatub juba väljaspoole Komisjoni poolt järgitud erinevate valdakondade poliitikat, eriti teadusuuringute ja uuenduste, transpordi, telekommunikatsiooni jne vallas. Valges Raamatus on mainitud euroopa kosmosepoliitika kohta seda, et programm on üheks euroopa tulevase kosmoseprogrammi elluviimise tähtsaks osaks;

- varjatud tehingute suurus seab ülesandeks läbipaistvuse kohustuse ja range eelarvepoliitika, samuti programmi hoolika kontrolli sisse seadmist;

- on tähtis, et institutsionaalne skeem ja eelarve korraldus näiksid selgetena, loogilistena ja väldiksid kahemõttelisusi süsteemi kontsessionääri suhtes, millele Ühendus seab omalt poolt läbipaistvuse ja usaldusväärsuse nõuded.

Tuleb rõhutada asjaolu, et GALILEO programmi rahastamist Ühenduse eelarvest piiratakse kui, süsteemi kasutamisest saadud sissetulekud kindlustavad juba finantstasakaalu. Sissetulekud peaksid olema piisavad, et kindlustada süsteemi täiustamine ja uuendamine. Peale Ühenduse eelarvest toetust saavate fondide rahastamist, hõlmab kiire arengu faasi ja ekspluatatsioonifaasi rahastamise plaan ka kolme muud tuluallikat, mis on välja selgitatud ja kirjeldatud kontsessiooni konsortsiumi kanditaatide poolt.

Esiteks, süsteemi kontsessionäär tasub GALILEO süsteemi poolt pakutavate erinevate teenustega.

Teiseks, kontsessionäär saab samuti kasu litsentsidest ja intellektuaalse omandi õigustest süsteemi koostisosade üle, mille kasutamine on talle loovutatud järelevalve organi poolt kontsessioonilepingu raames.

Kolmandaks, Euroopa Investeerimispank on andnud nõusoleku laenude andmiseks. Ses suhtes, et pikaajaliste laenude omamise tähtsus koos soodsa võimalusega hakata tegema tagasimakseid alates hetkest, kui süsteem alustab järjekindlat kommertsedu tootma, ei ole vaja enam midagi tõestada.

Muide, mis puudutab avalik-õiguslikke fonde, siis tuleb märkida, et mitmed kolmandad riigid, põhiliselt Hiina, Iisrael ja India, on näidanud soovi osaleda programmi rahastamises koostööleppe raames.

5) Järeldused.

GALILEO programm on jõudnud kõrgele arengutasemele ja ületab hetkel oluliselt lihtsa uurimusprojekti raamistikku. Kõnesolev programm tuleb asetada konkreetse juriidilise dokumendi staatusesse, mis on suutelisem rahuldama tema vajadusi ja paremini vastama hea finantsjuhtimise nõuetele. Järelikult on vajalik vastu võtta Ühenduse määrus, et saaks rakendada programmi kiiret arengu faasi ja ekspluatatsioonifaasi vastavalt eespool mainitud üksikasjalike eeskirjade järgi.

2004/0156 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr ..../....

Euroopa satelliitraadionavigatsiooni programmi kiire arengu faasi ja ekspluatatsioonifaasi rakendamise kohta

EUROOPA PARLAMENT JA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut ja eriti artiklit 156

võttes arvesse Komisjoni ettepanekut9

võttes arvesse Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust10,

võttes arvesse Regioonide Kommitee arvamust11,

otsustades vastavalt lepingu artikli 251 ette nähtud protseduuri kohaselt12,

ning arvestades, et:

(1) Galileo programm püüab paika panna maailma esimest satellitraadionavigatsiooni ja positsioneerimise infrastruktuuri, mis on konkreetselt mõeldud tsiviileesmärkideks.

(2) Euroopa Parlament, Nõukogu ja Majandus- ja Sotsiaalkomitee on pidevalt toetanud Galileo programmi.

(3) Galileo programm puudutab tehnoloogiat, mis on ellu kutsutud euroopa kodanike elujärje parandamiseks paljudes valdakondades. Programm liitub täielikult Komisjoni poolt Valges Raamatus13 esitletud transpordipoliitika suundadega, eriti sellega, mis puudutab kauba veoraha, infrastruktuuride tarifitseerimist ja maanteede julgeolekut.

(4) See programm on üks majanduskasvu prioriteetsetest projektides, mis on Komisjoni poolt algatatud ja Euroopa Nõukogu poolt toetatud. Samuti moodustab ta ühe peamise osa euroopa tulevase kosmoseprogrammi teostamisest, mida on mainitud ka Valges Raamatus euroopa kosmose poliitika kohta14.

(5) Galileo programm hõlmab määratluse faasi, arendamise faasi, kiire arengu faasi ja ekspluatatsioonifaasi.

(6) Määratluse ja arendamise faas, mis moodustavad teadusuuringutele pühendatud programmi osa, on rahastatud tähendusrikkal moel Ühenduse üleeuroopaliste võrkude eelarvest.

(7) Nõukogu 18. septembri 1995. aasta määrus (EÜ) nr 2236/95, mis määrab kindlaks programmi rahastamise konkursi üldreeglite andmise üleeuroopaliste võrkude valdkonda15, on kehtestanud Ühenduse projektide rahastamise konkursi reeglid, mis puudutavad satelliitnavigatsiooni ja positsioneerimise süsteeme.

(8) Galileo programmi arendamise faasi rakendamiseks on loodud Nõukogu16 määrusega (EÜ) nr 876/2002 Galileo ühisettevõte.

(9) Selleks, et kindlustada programmi jätkumine, tuleb kindlustada kiire arengu faasi ja ekspluatatsioonifaasi rahastamine.

(10) Arvestades Nõukogu tahet piirata kiire arengu faasi avaliku rahastamise osa ja rahastamisi, mis on praeguste finantsperspektiividega juba ette nähtud, kolmandikuni, peaks selle faasi rahastamise summa, mida toetatakse Ühenduse eelarvest uute finantsperspektiivide raames, tõusma [500] miljoni euroni.

(11) Võttes arvesse satelliitraadionavigatsiooni turu eripära ja tema teenuste kaubanduslikkust, samuti garantiid nende teenuste kättesaadavaks muutumisest avaliku sektori jaoks, on vajalik kaasata rahastamisse, ekspluatatsiooni faasi esimestel aastatel, erandlikult ka ühte osa avalikust finantseerimisest. Nõukogu on oma 25. ja 26. märtsi 2002. aasta ning 8. ja 9. märtsi 2004. aasta järeldustes täielikult ette näinud Ühenduse fondide sekkumise kõnesoleva faasi rahastamisse. Vajalik summa Ühenduse poolseks rahastamiseks on suurusjärgus [500] miljonit eurot.

(12) Järelikult tuleb Ühenduse eelarves ette näha [ühe miljardi] euro suurune summa kiire arengu faasi ja ekspluatatsioonifaasi rahastamiseks aastatel 2007 kuni 2013.

(13) Kiire arengu faasi ja ekspluatatsioonifaasi jooksul on süsteemi ülesehitus, seejärel tema haldus, usaldatud kontsessionäärile, mis on allutatud vastavalt Nõukogu (EÜ) 2004. aasta määrusega nr __/2004 järelevalve organi kontrollile.

(14) Järelevalve organi ülesannete seas on ka euroopa satelliitraadionavigatsiooniprogrammide avalike fondide haldamine, samuti nende programmide finantsjuhtimise üle kontrolli teostamine, et optimeerida avalike fondide kasutamist. Peale selle täidab järelevalve organ eelarveprotsessi ülesandeid, mis talle on usaldatud Komisjoni poolt vastavalt Nõukogu 25. juuni 2002. aasta Komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 54 lõike 2 punkti b) sätete kohaselt, ning mis puudutavad finantsmääruse rakendamist Euroopa Ühenduse17 eelarves.

(15) GALILEO programm on jõudnud küpsesse staadiumi ja ületab hetkel oluliselt lihtsa uurimusprojekti raamistikku. Kõnesolev programm tuleb asetada konkreetse juriidilise dokumendi staatusesse, mis on suutelisem rahuldama tema vajadusi ja paremini vastama hea finantsjuhtimise nõuetele.

(16) Käesolev määrus kehtestab kiire arengu faasile ja ekspluatatsioonifaasile finantstoetuse, millele on viidatud ka 1999. aasta 6. mai institutsioonidevahelise leppe punktis 33 Euroopa Parlamendi, Nõukogu ja Komisjoni vahel eelarve distsipliini ja selle parandamise kohta.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesolev määrus kehtestab euroopa satelliitraadionavigatsiooniprogrammi Galileo (edaspidi programm ) kiire arengu faasi ja ekspluatatsiooni faasi rakendamiseks Ühenduse rahalise toetuse sätted.

Artikkel 2

Käesoleva määruse järgi on programmile määratud Ühenduse rahalise toetuse eesmärk kaasrahastada:

a) kiire arengu faasiga seotud tegevusi, mis hõlmavad satelliitide üleeshitust ja orbiidile saatmist, samuti maapealse infrastruktuuri täielikku paika panemist;

b) ekspluatatsioonifaasi käiku laskmisega seotud esimesi tegevusi, mis hõlmavad satelliitside infrastruktuuri ja maapealsete jaamade haldamist, samuti süsteemi ülalpidamist ja pidevat täiustamist.

Artikkel 3

Artiklis 2 mainitud tegevuste rakendamiseks vajalik summa perioodiks 1. jaanuar 2007 kuni 31. detsember 2013 on [1 miljard eurot].

Eelarve organi poolt on lubatud finantsperspektiivide piires iga-aastased laenud.

Artikkel 4

Galileo järelevalve organ kindlustab, vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 54 lõige 2 punkti b) ja määruse (EÜ) nr ___/2004 sätete kohaselt, euroopa satelliitraadionavigatsiooniprogrammile määratud toetusfondide kasutamise haldamise ja kontrolli.

Süsteemi funktsioneerimiseks vajalikud laenud, mis on ette nähtud Ühenduse toetuse rahastamiseks, on antud Galileo järelevalve käsutusse vastavalt kokkuleppele, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr ___/2004 artikli 2 punktis e).

Järelevalve organi käsutusse antud iga-aastane summa on määratud järelevalve organi tööprogrammi alusel, mille on kinnitanud tema haldusnõukogu vastavalt määruse (EÜ) nr ___/2004 artiklis 6 ette nähtud protseduurile.

Kokkulepe sätestab järelevalve organile usaldatud fondide haldamise üldtingimused.

Artikkel 5

Komisjon jälgib, et käesoleva määrusega rahastatavate tegevuste rakendamise ajal, järelelvalve organi poolt, oleksid Ühenduse finantshuvid, preventiivsete meetmete abil, pettuste, korruptsiooni ja teiste illegaalsete tegevuste vastu kaitstud. Seda tuleb teostada efektiivse järelevalve ja seadusvastaselt makstud summade sissenõudmise kaudu. Ebareeglipärasuste avastamisel tuleba rakendada vastavalt Nõukogu18 määrusele (EÜ, Euratom) nr 2988/95, määrusele19 (EÜ, Euratom) nr 2185/96 ja Parlamendi ning Nõukogu20 määrusele (EÜ) nr 1073/1999 efektiivseid, kohaseid ja veenvaid sanktsioone.

Määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 artiklis 1 lõikes 2 mainitud mõiste ebareeglipärasus all mõeldakse õigussätete rikkumist või lepinguliste kohustuste mittetäitmist, millel on või oleks põhjendamatu kulutuse tõttu kahjustav mõju Ühenduse üldeelarvele või tema poolt juhitavatele eelarvetele.

Käesolevast määrusest tulenevad lepingud ja kokkulepped [samuti lepingud programmis osalevate kolmandate riikidega] näevad ette järelevalve organi ja Komisjoni, või nende poolt määratud esindaja, poolt teostatavat kohapealset järelevalvet ja finantskontrolli, samuti Kontrollikoja audiitorkontrolle.

Artikkel 6

Komisjon kindlustab käesoleva määruse rakendamise ja annab sellest regulaarselt aru Euroopa Parlamendile ja Komisjonile.

Artikkel 7

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduse Teatajas..

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohandatav kõikides liikmesriikides.

Brüsselis,

Nõukogu nimel

eesistuja

FICHE FINANCIRE LÉGISLATIVE

+++++ TABLE +++++

1. LIGNE(S) BUDGÉTAIRE(S) + INTITULÉ(S)

Ligne Budgétaire spécifique au programme Galileo

2. DONNÉES CHIFFRÉES GLOBALES

2.1 Enveloppe totale de l'action (partie B): 1.000 millions d'euros en CE

La décision de l'autorité législative est sans préjudice aux décisions budgétaires prises dans le contexte de la procédure annuelle.

2.2 Période d'application:

2007-2013

2.3 Estimation globale pluriannuelle des dépenses:

a) Échéancier crédits d'engagement/crédits de paiement (intervention financire) (cf. point 6.1.1)

Millions d'euros ( la 3e décimale)

+++++ TABLE +++++

b) Assistance technique et administrative (ATA) et dépenses d'appui (DDA) (cf. point 6.1.2)

Non applicable

c) Incidence financire globale des ressources humaines et autres dépenses de fonctionnement(cf. points 7.2 et 7.3)

Non applicable

2.4 Compatibilité avec la programmation financire et les perspectives financires

[x] Proposition compatible avec la Communication de la Commission concernant 2007-2013 du 10 février 2004 (COM (2004) 101).

2.5 Incidence financire sur les recettes

[x] Aucune implication financire (concerne des aspects techniques relatifs la mise en uvre d'une mesure).

3. CARACTÉRISTIQUES BUDGÉTAIRES

+++++ TABLE +++++

4. BASE JURIDIQUE

Article 156 du traité instituant la Communauté européenne.

5. DESCRIPTION ET JUSTIFICATION

5.1 Nécessité d'une intervention communautaire[3]

5.1.1 Objectifs poursuivis

Le programme GALILEO vise mettre en place la premire infrastructure mondiale de radionavigation et de positionnement par satellite spécifiquement conue des fins civiles. Il présente une dimension la fois technologique, politique et économique. Ds aujourd'hui, la radionavigation par satellite est entrée dans la vie quotidienne du citoyen européen ce qui confre au programme GALILEO une dimension citoyenne supplémentaire.

Il importe aussi de souligner la dimension européenne et la valeur ajoutée communautaire de GALILEO, aucun Etat membre n'ayant souhaité développer seul un tel projet.

Dans ce contexte, le Conseil a considéré ds juillet 1999 que la mise en place d'un systme de navigation par satellite usage civil permettra de parvenir une indépendance accrue dans une des technologies clés les plus importantes et que la mise au point d'un systme de navigation par satellite usage civil offre l'industrie européenne des possibilités d'accroître sa compétence et de tirer profit sur une grande échelle des possibilités qu'ouvre cette technologie d'avenir . Depuis lors, le Conseil et le Conseil européen ont souligné maintes reprises l'importance stratégique de ce programme et ont demandé la Commission de prendre toutes les mesures nécessaires afin de le mettre en uvre.

Les phases de définition et de développement constituent la partie du programme consacrée la recherche. Aussi, depuis son origine, le programme GALILEO a-t-il été financé de faon significative par le budget communautaire. La participation financire communautaire s'est accrue avec la phase de développement et de validation, pour laquelle elle s'élve 550 millions d'euros, prélevés sur le budget des réseaux transeuropéens.

Afin d'assurer la poursuite du programme, la Commission doit veiller au financement des phases de déploiement et d'exploitation, qui comprendra notamment une contribution communautaire.

La contribution communautaire allouée au programme Galileo par le présent rglement est octroyée dans le but de co-financer :

- des activités liées la phase de déploiement, qui comprend la construction et le lancement des satellites ainsi que la mise en place complte de l'infrastructure terrestre;

- la premire série des activités liées au lancement de la phase d'exploitation, qui comprend la gestion de l'infrastructure composée des satellites et des stations terrestre associées son fonctionnement, ainsi que l'entretien et le perfectionnement constant de ce systme.

5.1.2 Dispositions prises relevant de l'évaluation ex ante :

Pendant la phase de définition du programme, plusieurs études ont été menées bien. Elles portaient notamment sur le coût des différentes phases du programme, la viabilité du projet ainsi que sur la contribution financire du secteur public. En outre, faisant suite une demande du Conseil, la Commission a fait appel un consultant indépendant, le cabinet PricewaterhouseCoopers, pour effectuer une analyse du projet comportant, entre autres, le calcul du ratio bénéfice/coût et une proposition sur la structure la plus adéquate pour associer le secteur privé. En mars 2002 et en mars 2004, sur la base en particulier de ces différentes études, le Conseil a adopté des conclusions prévoyant explicitement une intervention des fonds communautaires pour financer les phases de déploiement et d'exploitation.

Le coût de la phase de déploiement est estimé 2,1 milliards d'euros. Il devrait tre en grande partie supporté par le secteur privé. En effet, diverses reprises depuis 2001, le Conseil a souligné que le secteur privé devait participer substantiellement au financement du projet. Plus précisément, dans les conclusions qu'il a adoptées lors de sa réunion des 25 et 26 mars 2002, il a convenu, pour le financement de la phase de déploiement, de s'efforcer de garantir une répartition selon laquelle un tiers au maximum provienne du budget communautaire et deux tiers au minimum du secteur privé . Sur cette base, le secteur privé devrait prendre en charge au moins 1,4 milliards d'euros et le reste, soit quelque 700 millions d'euros, serait financé par le secteur public. En conséquence, compte tenu des financements déj prévus par les actuelles perspectives financires, le montant du financement de la phase de déploiement supporté par le budget communautaire dans le cadre des nouvelles perspectives financires devrait s'élever [500] millions d'euros.

Le financement de la phase d'exploitation, qui débutera en 2008, sera assuré par le secteur privé. Néanmoins, compte tenu de la nature particulire du marché de la radionavigation par satellite et de la commercialisation de ses services ainsi que de la garantie de mise disposition de ceux-ci dans l'intért du secteur public, il sera nécessaire d'apporter une part de financements publics exceptionnels pendant les premires années de la phase d'exploitation. Dans les conclusions qu'il a adoptées lors de sa réunion des 25 et 26 mars 2002 ainsi que lors de sa réunion des 8 et 9 mars 2004, le Conseil a d'ailleurs explicitement prévu l'intervention de fonds communautaires pour le financement de la phase d'exploitation. Le montant exact de la contribution communautaire ne sera connu qu' l'issue des négociations sur le contrat de concession, qui se poursuivront en 2005. Toutefois, la lumire des résultats de l'étude PricewaterhouseCoopers(http://europa.eu.int/comm/dgs/energy_transport/galileo/documents/technical_en.htm) effectuée en 2001 et portant en particulier sur le ratio coûts/bénéfices du projet, il est raisonnable de prévoir ce titre une somme d'un montant de [500] millions d'euros dans les nouvelles perspectives financires.

Sur le schéma institutionnel il convient signaler que pendant ces deux phases la construction, puis la gestion du systme seront confiées un concessionnaire privé placé sous le contrôle de l'Autorité de Surveillance, agence communautaire qui jouera le rôle d'autorité concédante. La solution de la concession est, en effet, apparue comme la plus appropriée pour assurer le succs du programme dans le cadre d'un partenariat public privé.

Pendant les phases de déploiement et d'exploitation, l'Autorité de Surveillance surveillera en particulier les activités du concessionnaire et vérifiera qu'elles correspondent aux spécifications du contrat et du cahier des charges.

GALILEO étant un service public mondial, le nombre de récepteurs en service dans le monde constituera, moyen et long terme, l'un des principaux indicateurs de la réussite du programme et du bon emploi des fonds communautaires.

5.2 Actions envisagées et modalités de l'intervention budgétaire

La contribution communautaire allouée au programme Galileo par le présent rglement est octroyée dans le but de co-financer :

- des activités liées la phase de déploiement, qui comprend la construction et le lancement des satellites ainsi que la mise en place complte de l'infrastructure terrestre;

- la premire série des activités liées au lancement de la phase d'exploitation, qui comprend la gestion de l'infrastructure composée des satellites et des stations terrestre associées son fonctionnement, ainsi que l'entretien et le perfectionnement constant de ce systme.

Il résulte de ce qui précde qu'il convient de prévoir la charge du budget communautaire une somme d'[un milliard] d'euros pour le financement des phases de déploiement et d'exploitation de GALILEO pendant la période s'étendant de 2007 2013. Cette somme sera versée l'Autorité de Surveillance qui en fera usage conformément aux dispositions précitées du rglement n° ___/2004.

La ligne budgétaire sur laquelle sera imputée cette somme ne saurait tre celle du budget de la recherche ou celle des réseaux transeuropéens des transports, mais une ligne particulire créée pour les phases de déploiement et d'exploitation du programme GALILEO, ds lors que :

- le programme est maintenant parvenu maturité et a pris une dimension qui s'étend bien au-del des politiques sectorielles poursuivies par la Commission, notamment en matire de recherche et d'innovation, de transports, de télécommunications, etc ;

- la taille des actions couvertes impose des obligations de transparence et de rigueur budgétaire ainsi qu'un suivi scrupuleux du programme ;

- il importe que le schéma institutionnel et le cadre budgétaire apparaissent clairs, cohérents et sans équivoques vis vis du concessionnaire du systme, qui la Communauté impose de son côté des exigences de transparence et de solidité comparables.

Il convient d'insister sur le fait que le financement du programme GALILEO par le budget communautaire sera limité dans le temps, les revenus commerciaux générés par l'exploitation du systme devant terme en assurer l'équilibre financier. Ils devraient mme tre suffisants pour assurer le perfectionnement et le renouvellement du systme. A cet égard, outre les fonds provenant du budget communautaire, le plan de financement des phases de déploiement et d'exploitation comprend trois autres ressources qui ont été identifiées et décrites par les consortia candidats la concession.

En premier lieu, le concessionnaire du systme se rétribuera par la fourniture des différents services générés par le systme GALILEO.

En second lieu, le concessionnaire tirera également partie des licences et des droits de propriété intellectuelle sur les composants du systme, dont la jouissance lui aura été gratuitement concédée par l'Autorité de Surveillance.

En troisime lieu, la Banque Européenne d'Investissement s'est déclarée favorable l'octroi de prts. A cet égard, l'importance de disposer de prts long terme assortis d'une période de grâce permettant un remboursement partir du moment o le systme commencera générer des flux commerciaux conséquents, n'est plus démontrer.

Par ailleurs, s'agissant des fonds d'origine publique, il convient de mentionner que plusieurs pays tiers, principalement la Chine, Israël et l'Inde, ont prévu de participer financirement au programme dans le cadre d'accords de coopération.

Enfin, l'Autorité de Surveillance pourra utiliser les fonds destinés au financement des actions de recherche et de développement technologique dans les domaines associés la radionavigation par satellite et ses multiples applications, notamment pour moderniser et améliorer constamment le systme.

5.3 Modalités de mise en uvre

La création de l'Autorité de Surveillance et la gestion par cette Autorité des fonds alloués au programme européen de radionavigation par satellite constituent une forme d'externalisation qui va dans le sens de la politique de simplification des modes de gestion que s'est fixée la Commission.

L'Autorité de Surveillance a été créée par le rglement du Conseil n° ___/2004 du ___ 2004 sur les structures de gestion du programme européen de radionavigation par satellite. Elle sera mise en place durant la premire moitié de l'année 2005.

Elle a pour objet d'assurer la gestion des intérts publics relatifs aux programmes européens de radionavigation par satellite et de jouer le rôle d'autorité concédante l'égard du futur concessionnaire. Parmi ses missions figurent la gestion des fonds publics alloués aux programmes européens de radionavigation par satellite ainsi que le suivi de la gestion financire de ces programmes afin d'optimiser l'utilisation des fonds publics.

En outre, l'Autorité de Surveillance exécutera les tâches budgétaires qui lui seront confiées par la Commission conformément aux dispositions de l'article 54 (2) (b) du rglement financier applicable au budget de la Communauté européenne.

Il importe de souligner qu'afin de permettre l'Autorité de Surveillance de mener bien ses missions, son Conseil d'Administration, composé de représentants des Etats membres et de la Commission, a reu des pouvoirs étendus pour établir le budget, en contrôler l'exécution, approuver le programme de travail, adopter les mesures financires adéquates et mettre en place des procédures transparentes de prise de décision. Par ailleurs, les activités de l'Autorité de Surveillance sont soumises au contrôle de la Cour des comptes.

6. INCIDENCE FINANCIRE

6.1 Incidence financire totale sur la partie B (pour toute la période de programmation)

La contribution communautaire affectée au programme européen de radionavigation par satellite sera octroyée l'Autorité de surveillance Galileo qui assurera la gestion et le contrôle de l'utilisation des fonds. Le financement prendra la forme d'une subvention au budget de l'Autorité de surveillance Galileo, conformément aux dispositions de l'article 2e) du rglement n° ___/2004.

6.1.1 Intervention financire

Crédits d'engagement en millions d'euros ( la 3e décimale)

+++++ TABLE +++++

6.1.2 Assistance technique et administrative (ATA), dépenses d'appui (DDA) et dépenses TI (crédits d'engagement)

6.2. Calcul des coûts par mesure envisagée en partie B (pour toute la période de programmation)[5]

Les conventions de financements seront conclues entre la Commission, agissant au nom de la Communauté, et l'Autorité de surveillance Galileo. Le montant de chaque convention annuelle sera déterminé sur la base du programme de travail de l'Autorité de surveillance approuvé par son Conseil d'administration, conformément la procédure prévue par l'article 6 du rglement XXXX. Les termes de ces conventions stipulent en particulier les conditions générales de la gestion des fonds confiés l'Autorité de surveillance.

7. INCIDENCE SUR LES EFFECTIFS ET LES DÉPENSES ADMINISTRATIVES

Non applicable

8. SUIVI ET ÉVALUATION

8.1 Systme de suivi

Le suivi sera assuré par l'Autorité de Surveillance Galileo. Elle fixera les objectives et les indicateurs au début de chaque année.

(voir point 5.3)

8.2 Modalités et périodicité de l'évaluation prévue

L'Autorité de Surveillance, selon les modalités prévues par son Rglement, assurera l'évaluation, la gestion et le contrôle de l'utilisation des fonds communautaire. (voir point 5.3)

9. MESURES ANTIFRAUDE

Selon l'article 6 du présent Rglement, les conventions de financement, ainsi que tout contrat ou instrument de mise en uvre qui en découle, prévoient expressément que la Cour des comptes et l'Office européen de lutte antifraude (OLAF) peuvent, au besoin, procéder un contrôle sur place.

1 KOM (2003) 673 11.11.2003

2 Artikkel III-150

3 KOM(2001) 370 lõplik 12.09.2001

4 KOM (2001) 101

5 Süsteemi GALILEO all mõeldakse satelliitide ja maapealsete jaamade funktsioneerimise infrastruktuuri

6 Nõukogu määrus 876/2002, 21.05.2002

7 vt määruse 876/2002 eessõna nr 13

8 Nagu ette nähtud ühisettevõtte GALILEO põhikirja artiklis 2.3

9 EÜT C [...] [...], lk [...]

10 EÜT C [...] [...], lk [...]

11 EÜT C [...] [...], lk [...]

12 EÜT C [...] [...], lk [...]

13 KOM (2001) 370 lõplik 12.09.2001

14 KOM (2003) 673 lõplik 11.11.2003

15 EÜT L228 23.09.1995, lk 1,viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu (EÜT L 143 30.4.2004, lk 46) määrusega (EÜ) 807/2004

16 EÜT L138 28.05.2002,lk 1

17 EÜT L 248 16.9.2003, lk. 1

18 EÜT L 312 23.12.1995, lk 1

19 EÜT L 292 15.11.1996, lk 2

20 EÜT L 136 31.5.1999, lk 1

[1] Compte tenu des financements déj prévus par les actuelles perspectives financires (130 millions d'euro), le montant du financement de la phase de déploiement supporté par le budget communautaire dans le cadre des nouvelles perspectives financires devrait s'élever [500] millions d'euros

[2] La ventilation annuelle de la contribution communautaire est indicative et sera conditionnée aux résultats des négociations sur le contrat de concession, qui se poursuivront en 2005

[3] Pour plus d'informations, voir le document d'orientation déparé

[4] Compte tenu des financements déj prévus par les actuelles perspectives financires (130 million d'euro) pour la premire année de la phase de déploiement (2006), le montant du financement, pour la deuxime année de ladite phase, supporté par le budget communautaire dans le cadre des nouvelles perspectives financires devrait s'élever [500] millions d'euros

[5] Pour plus d'informations, voir le document d'orientation séparé