52004DC0690

Brüssel, 20.10.2004

KOM(2004) 690 lõplik

KOMISJONI ARUANNE

2004. AASTA LÄHENEMISARUANNE

(koostatud asutamislepingu artikli 122 lõike 2 kohaselt) [SEC(2004) 1268]

Aruande eesmärk

Vastavalt asutamislepingu artikli 122 lõikele 2 kohustuvad komisjon ja Euroopa Keskpank nõukogule aru andma liikmesriikide, kelle suhtes kehtib erand, edusammudest siseriiklike õigusaktide asutamislepinguga ühitamise osas ning samuti püsiva vastastikuse lähenemise kõrge taseme saavutamise osas. Liikmesriigid, kelle suhtes kehtib erand, ei ole veel eurot kasutusele võtnud, välja arvatud sellised eriseisundis liikmesriigid nagu Taani ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik.[1] Kõnealused vastastikuse lähenemise aruanded tuleb koostada vähemalt kord iga kahe aasta jooksul või selle liikmesriigi taotlusel, mille suhtes kehtib erand. Rootsi kui ühe sellise liikmesriigi suhtes tuleb nüüd koostada lähenemisaruanne, kuna viimasest aruandest on möödunud kaks aastat. See annab võimaluse esmakordselt hinnata 2004. aasta 1. mail Euroopa Liiduga (EL) ühinenud kümmet riiki, mis on ühinemislepingu artiklist 4 tulenevalt liikmesriigid, mille suhtes kehtib erand. See aitab neil riikidel täita euro kasutuselevõtmise eeldusi. Seetõttu hõlmab käesolev aruanne ühtteistkümmet liikmesriiki, mille suhtes kehtib erand: Tšehhi Vabariik, Eesti, Küpros, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia, Slovakkia ja Rootsi.

Komisjoni ja Euroopa Keskpanga koostatud aruannete[2] sisu on reguleeritud asutamislepingu artikli 121 lõikega 1, milles nõutakse, et kõnealustes aruannetes vaadeldaks iga liikmesriigi siseriiklike õigusaktide kokkusobivust asutamislepingu ning Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) ja Euroopa Keskpanga põhikirjaga. Aruannetes tuleb vaadelda ka seda, kas on saavutatud kõrge püsiva vastastikuse lähenemise tase, võttes aluseks neli vastastikuse lähenemise kriteeriumi, mis käsitlevad (ii) hindade stabiilsust, (iii) riigi eelarveseisundit, (iv) vahetuskursi stabiilsust ja (v) pikaajalisi intressimäärasid ning samuti mõningaid täiendavaid tegureid.[3] Nelja vastastikuse lähenemise kriteeriumi ning vastavaid perioode, mille jooksul neid kriteeriume tuleb arvese võtta, käsitletakse põhjalikumalt asutamislepingule lisatud protokollis ("artiklis 121 osutatud vastastikuse lähenemise kriteeriume käsitlev protokoll").

Ülevaade: õigusaktide kokkusobivus ja majandusliku lähenemise saavutamine

(i) Peab olema tagatud siseriiklike õigusaktide, sealhulgas liikmesriikide keskpankade põhikirja kokkusobivus asutamislepingu artiklitega 108 ja 109 ning EKPS/EKP põhikirjaga. Iga uue liikmesriigi keskpanga sõltumatus ja nende pankade kokkusobivus EKPSi eesmärkidega on lahendatud ühinemiseelsete nõuete täitmise raames. Et tagada riikide keskpankade täielik lõimumine EKPSiga enne asjaomaste riikide ühinemist euroalaga, tuleb siiski lahendada kõikide riikide õigusnormides kokkusobimatuse küsimused.

(ii) Hindade stabiilsuse kriteeriumi hindamine põhineb keskmise inflatsioonimäära järgimisel ühe aasta jooksul enne vaatluse toimumist, mis ei tohi ületada enam kui 1,5 protsendipunkti maksimaalselt kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi hindade stabiilsuse näitajatest. Kontrollväärtuseks 2004. aasta augustis saadi 2,4%, võttes aluseks Soome, Taani ja Rootsi kui kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi näitajad. Üheteistkümnest kõnealuses aruandes analüüsitud liikmesriigist täitsid nimetatud kriteeriumid viis riiki, nimelt Tšehhi Vabariik, Eesti, Küpros, Leedu ja Rootsi.

(iii) Riigi eelarveseisundi kriteerium on seotud otsuste vastuvõtmisega vastavalt ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust reguleeriva asutamislepingu artiklile 104. Üheteistkümnest vaadeldud liikmesriigist viie suhtes ei kohaldata hetkel vastavalt asutamislepingu artikli 104c lõikele 6 nõukogu otsust ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta, nimelt Eesti, Läti, Leedu, Sloveenia ja Rootsi osas, mis seega vastavad kriteeriumidele.

(iv) Vahetuskursikriteerium kohustab kinni pidama II vahetuskursimehhanismi (ERM II) harilikest kõikumispiiridest vähemalt kahe aasta jooksul ilma tõsise kõrvalekaldeta. 28. juunil 2004 liideti II vahetuskursimehhanismiga Eesti kroon, Leedu litt ja Sloveenia talaar. Tšehhi kroon, Ungari forint, Küprose nael, Läti latt, Malta liir, Poola zlott, Slovakkia kroon ja Rootsi kroon ei ole veel II vahetuskursimehhanismiga liitunud. Kuigi II vahetuskursimehhanismi 28. juunist 2004 kaasatud kolm vääringut on euro suhtes olnud stabiilsed, ei ole ükski vaadeldav riik II vahetuskursimehhanismis nõutava ajavahemiku ulatuses osalenud. Ükski üheteistkümnest riigist ei vasta vahetuskursikriteeriumile.

(v) Pikaajalise intressimäära kriteerium põhineb keskmise nominaalse inflatsioonimäära järgimisel ühe aasta jooksul enne vaatluse toimumist, mis ei tohi ületada enam kui 2 protsenti maksimaalselt kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi hindade stabiilsuse näitajatest. Kontrollväärtuseks 2004. aasta augustis saadi 6,4%. Pikaajalised intressimäärad olid kontrollväärtusest väiksemad Tšehhi Vabariigis, Küprosel, Lätis, Leedus, Maltal, Sloveenias, Slovakkias ja Rootsis. Leiti, et need kaheksa riiki vastavad intressimäärade kriteeriumile. Eesti puhul puuduvad pikaajalised riigivõlakirjad ja võrreldavad väärtpaberid, kuid ei ole põhjust järeldada, et Eesti ei täidaks intressimäärade kriteeriumi.

+++++ TABLE +++++

HINDAMINE LIIKMESRIIKIDE KAUPA

Tšehhi vabariik

Keskpanga EKPSiga lõimumise osas euro kasutuselevõtmise ajal ei ole Tšehhi Vabariigi õigusnormid, eeskätt Tšehhi Riigipanga seadus, täielikult kooskõlas asutamislepingu artikliga 109 ja EKPSi/EKP põhikirjaga.

Tšehhi Vabariigi keskmine inflatsioonimäär 2004. aasta augustile eelnenud 12 kuu jooksul oli 1,8%. Tšehhi Vabariik vastab hindade stabiilsuse kriteeriumile.

Hetkel kohaldatakse Tšehhi Vabariigi suhtes otsust ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta (nõukogu 5. juuli 2004.a. otsus). 2003. aastal oli valitsemissektori eelarve puudujääk 12,6% SKTst, kusjuures valitsemissektori võlg oli 37,8 % SKTst. Tšehhi Vabariik ei vasta valitsemissektori eelarveseisundi kriteeriumile.

Tšehhi kroon ei ole kaasatud II vahetuskursimehhanismi ning seda iseloomustab juhitav kõikumine üheskoos keskpanga juhuslike sekkumistega. Tšehhi Vabariik ei vasta vahetuskursikriteeriumile.

Keskmine pikaajaline intressimäär Tšehhi Vabariigis 2004. aasta augustile eelnenud aasta jooksul oli 4,7% ning Tšehhi Vabariik vastab pikaajaliste intressimäärade vastastikuse lähenemise kriteeriumile. Väikese inflatsioonimõju taustal kukkusid pikaajalised intressimäärad Tšehhi Vabariigis ajutiselt allapoole euroala tasemeid 2002. aasta keskpaigast kuni 2003. aasta keskpaigani, kuid pikaajaliste intressimäärade hälbed on sellest ajast saadik muutunud positiivseteks.

Käesoleva hinnangu põhjal on komisjon jõudnud järeldusele, et puudub vajadus muudatusteks Tšehhi Vabariigi kui liikmesriigi, mille suhtes kehtib erand, seisundis.

Eesti

Keskpanga EKPSiga lõimumise osas euro kasutuselevõtmise ajal ei ole Eesti õigusnormid, eeskätt Eesti Panga seadus, Eesti Vabariigi põhiseadus, samuti vääringualased õigusnormid ning seadus Eesti krooni tagamise kohta, täielikult kooskõlas asutamislepingu artikliga 109 ja EKPSi/EKP põhikirjaga.

Eesti keskmine inflatsioonimäär 2004. aasta augustile eelnenud 12 kuu jooksul oli 2,0%. Eesti vastab hindade stabiilsuse kriteeriumile.

Eesti suhtes ei kohaldata otsust ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta. 2003. aastal oli valitsemissektori eelarve ülejääk 3,1% SKTst ja valitsemissektori võlg oli 5,3% SKTst. Eesti vastab valitsemissektori eelarveseisundi kriteeriumile.

Eesti on kaasatud II vahetuskursimehhanismi alates 28. juunist 2004. aastast ning Eesti võimuorganid on sidunud end ühepoolse kohustusega säilitada oma valuutanõukogu II vahetuskursimehhanismi raames. Eesti kroon ei ole kaldunud kõrvale oma keskmisest pariteedist. Vaatluse toimumise ajaks oli Eesti osalenud II vahetuskursimehhanismis vähem kui kaks aastat. Eesti ei vasta vahetuskursikriteeriumile.

Ühtseks mõõdupuuks oleva pikaajalise riigivõlakirja või võrreldava väärtpaberi puudumise tõttu on intressimäära näitaja määramisel võetud aluseks pankade laenuintressid. Kõnealune intressimääranäitaja 2004. aasta augustile eelnenud aasta jooksul oli keskmiselt 4,6%. Toetudes intressimääranäitaja arengule ning võttes muu hulgas arvesse valitsemissektori võla madalat taset, ei ole alust järeldada, et Eesti ei täida pikaajaliste intressimäärade kriteeriumi.

Käesoleva hinnangu põhjal on komisjon jõudnud järeldusele, et puudub vajadus muudatusteks Eesti kui riigi, mille suhtes kehtib erand, seisundis.

Küpros

Keskpanga EKPSiga lõimumise osas euro kasutuselevõtmise ajal ei ole Küprose õigusnormid, eeskätt Küprose Keskpanga seadus, täielikult kooskõlas asutamislepingu artikliga 109 ja EKPSi/EKP põhikirjaga.

Küprose keskmine inflatsioonimäär 2004. aasta augustile eelnenud 12 kuu jooksul oli 2,1%. Küpros vastab hindade stabiilsuse kriteeriumile.

Hetkel kohaldatakse Küprose suhtes otsust ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta (nõukogu 5. juuli 2004.a. otsus). 2003. aastal oli valitsemissektori eelarve puudujääk 6,4% SKTst ja valitsemissektori võlg oli 70,9% SKTst. Küpros ei vasta valitsemissektori eelarveseisundi kriteeriumile.

Küprose nael ei ole kaasatud II vahetuskursimehhanismi, ta on seotud euroga ning tema kõikumismääraks on ( 15%. Küpros ei vasta vahetuskursikriteeriumile.

Keskmine pikaajaline intressimäär Küprosel 2004. aasta augustile eelnenud aasta jooksul oli 5,2% ning Küpros vastab pikaajaliste intressimäärade vastastikuse lähenemise kriteeriumile. Pikaajalised intressimäärad lähenesid euroala tasemetele märkimisväärselt 2002. aasta alguses ning kõnealune suundumus ühe protsendipunkti ulatuses jätkus suures osas 2003. aasta jooksul.

Käesoleva hinnangu põhjal on komisjon jõudnud järeldusele, et puudub vajadus muudatusteks Küprose kui riigi, mille suhtes kehtib erand, seisundis.

Läti

Keskpanga EKPSiga lõimumise osas euro kasutuselevõtmise ajal ei ole Läti õigusnormid, eeskätt Läti Panga seadus, täielikult kooskõlas asutamislepingu artikliga 109 ja EKPSi/EKP põhikirjaga.

Läti keskmine inflatsioonimäär 2004. aasta augustile eelnenud 12 kuu jooksul oli 4,9%. Läti ei vasta hindade stabiilsuse kriteeriumile.

Läti suhtes ei kohaldata otsust ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta. 2003. aastal oli valitsemissektori eelarve puudujääk 1,5% SKTst ja valitsemissektori võlg oli 14,4% SKTst. Läti vastab valitsemissektori eelarveseisundi kriteeriumile.

Läti latt ei ole kaasatud II vahetuskursimehhanismi, ta on seotud SDR-valuutakorviga ning selle harilik kõikumismäär on ( 1%. Läti ei vasta vahetuskursikriteeriumile.

Keskmine pikaajaline intressimäär Lätis 2004. aasta augustile eelnenud aasta jooksul oli 5,0% ning Läti vastab pikaajaliste intressimäärade vastastikuse lähenemise kriteeriumile. Pikaajaliste intressimäärade erinevused euroala tasemetest on näidanud tõusutendentsi poolest kuni ühe protsendipunkti ulatuses alates 2002. aasta keskpaigast.

Käesoleva hinnangu põhjal on komisjon jõudnud järeldusele, et puudub vajadus muudatusteks Läti kui riigi, mille suhtes kehtib erand, seisundis.

Leedu

Keskpanga EKPSiga lõimumise osas euro kasutuselevõtmise ajal ei ole Leedu õigusnormid, eeskätt Leedu Panga seadus, Leedu põhiseadus, samuti vääringualased õigusnormid ning seadus liti usaldusväärsuse kohta, täielikult kooskõlas asutamislepingu artikliga 109 ja EKPSi/EKP põhikirjaga.

Leedu keskmine inflatsioonimäär 2004. aasta augustile eelnenud 12 kuu jooksul oli -0,2%. Leedu vastab hindade stabiilsuse kriteeriumile.

Leedu suhtes ei kohaldata otsust ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta. 2003. aastal oli valitsemissektori eelarve puudujääk 1,9% SKTst ja valitsemissektori võlg oli 21,4% SKTst. Leedu vastab valitsemissektori eelarveseisundi kriteeriumile.

Leedu on kaasatud II vahetuskursimehhanismi alates 28. juunist 2004. aastast ning Leedu võimuorganid on sidunud end ühepoolse kohustusega säilitada oma valuutanõukogu II vahetuskursimehhanismi raames. Litt ei ole kaldunud kõrvale oma keskmisest pariteedist. Vaatluse toimumise ajaks oli Leedu osalenud II vahetuskursimehhanismis vähem kui kaks aastat. Leedu ei vasta vahetuskursikriteeriumile.

Keskmine pikaajaline intressimäär Leedus 2004. aasta augustile eelnenud aasta jooksul oli 4,7% ning Leedu vastab pikaajaliste intressimäärade vastastikuse lähenemise kriteeriumile. Ehkki pikaajalised intressimäärad 2001. aasta alguses olid 10%, on need märkimisväärselt vähenenud ning intressimäärade erinevused euroala tasemetest on näidanud vähenemistendentsi 0,4 protsendipunkti ulatuses ajavahemikus jaanuarist kuni augustini 2004.

Käesoleva hinnangu põhjal on komisjon jõudnud järeldusele, et puudub vajadus muudatusteks Leedu kui riigi, mille suhtes kehtib erand, seisundis.

Ungari

Keskpanga EKPSiga lõimumise osas euro kasutuselevõtmise ajal ei ole Ungari õigusnormid, eeskätt Magyar Nemzeti Panga seadus ja põhiseadus, täielikult kooskõlas asutamislepingu artikliga 109 ja EKPSi/EKP põhikirjaga.

Ungari keskmine inflatsioonimäär 2004. aasta augustile eelnenud 12 kuu jooksul oli 6,5%. Ungari ei vasta hindade stabiilsuse kriteeriumile.

Hetkel kohaldatakse Ungari suhtes otsust ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta (nõukogu 5. juuli 2004.a. otsus). 2003. aastal oli valitsemissektori eelarve puudujääk 6,2% SKTst, kusjuures valitsemissektori võlg oli 59,1% SKTst. Ungari ei vasta valitsemissektori eelarveseisundi kriteeriumile.

Ungari forint, mis on seotud euroga ning tema kõikumismääraks on ( 15%, ei ole kaasatud II vahetuskursimehhanismi. Ungari ei vasta vahetuskursikriteeriumile.

Keskmine pikaajaline intressimäär Ungaris 2004. aasta augustile eelnenud aasta jooksul oli 8,1% ning Ungari ei vasta pikaajaliste intressimäärade vastastikuse lähenemise kriteeriumile. Pikaajalised intressimäärad Ungaris on kaldunud kõrvale arengutest euroalal, mis võib olla seotud suurenenud välisvaluuta riskipreemiate ja kõrgemate inflatsiooniootustega.

Käesoleva hinnangu põhjal on komisjon jõudnud järeldusele, et puudub vajadus muudatusteks Ungari kui riigi, mille suhtes kehtib erand, seisundis.

Malta

Keskpanga EKPSiga lõimumise osas euro kasutuselevõtmise ajal ei ole Malta õigusnormid, eeskätt Malta Keskpanga seadus, täielikult kooskõlas asutamislepingu artikliga 109 ja EKPSi/EKP põhikirjaga.

Malta keskmine inflatsioonimäär 2004. aasta augustile eelnenud 12 kuu jooksul oli 2,6%. Malta ei vasta hindade stabiilsuse kriteeriumile.

Hetkel kohaldatakse Malta suhtes otsust ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta (nõukogu 5. juuli 2004.a. otsus). 2003. aastal oli valitsemissektori eelarve puudujääk 9,7% SKTst ja valitsemissektori võlg oli 71,1% SKTst. Malta ei vasta valitsemissektori eelarveseisundi kriteeriumile.

Malta liir, mis on seotud valuutakorviga, millest 70% moodustab euro, ei ole kaasatud II vahetuskursimehhanismi. Malta ei vasta vahetuskursikriteeriumile.

Keskmine pikaajaline intressimäär Maltal 2004. aasta augustile eelnenud aasta jooksul oli 4,7% ning Malta vastab pikaajaliste intressimäärade vastastikuse lähenemise kriteeriumile. Pikaajaliste intressimäärade erinevused euroala tasemetest olid umbes 0,4 protsendipunkti ajavahemikus jaanuarist kuni augustini 2004.

Käesoleva hinnangu põhjal on komisjon jõudnud järeldusele, et puudub vajadus muudatusteks Malta kui riigi, mille suhtes kehtib erand, seisundis.

Poola

Keskpanga EKPSiga lõimumise osas euro kasutuselevõtmise ajal ei ole Poola õigusnormid, eeskätt Poola Riigipanga seadus ja Poola põhiseadus, täielikult kooskõlas asutamislepingu artikliga 109 ja EKPSi/EKP põhikirjaga.

Poola keskmine inflatsioonimäär 2004. aasta augustile eelnenud 12 kuu jooksul oli 2,5%. Poola ei vasta hindade stabiilsuse kriteeriumile.

Hetkel kohaldatakse Poola suhtes otsust ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta (nõukogu 5. juuli 2004.a. otsus). 2003. aastal oli valitsemissektori eelarve puudujääk 3,9% SKTst, kusjuures valitsemissektori võlg oli 45,4% SKTst. Poola ei vasta valitsemissektori eelarveseisundi kriteeriumile.

Poola zlott ei ole kaasatud II vahetuskursimehhanismi ja seda iseloomustab vaba kõikumine üheskoos keskpanga valuutasekkumisteta. Poola ei vasta vahetuskursikriteeriumile.

Keskmine pikaajaline intressimäär Poolas 2004. aasta augustile eelnenud aasta jooksul oli 6,9% ning Poola ei vasta pikaajaliste intressimäärade vastastikuse lähenemise kriteeriumile. Pikaajalised intressimäärad Poolas erinesid arengutest euroalal, mis võib olla tingitud fiskaalpoliitikat ning inflatsiooni puudutavatest probleemidest.

Käesoleva hinnangu põhjal on komisjon jõudnud järeldusele, et puudub vajadus muudatusteks Poola kui riigi, mille suhtes kehtib erand, seisundis.

Sloveenia

Keskpanga EKPSiga lõimumise osas euro kasutuselevõtmise ajal ei ole Sloveenia õigusnormid, eeskätt Sloveenia Panga seadus, täielikult kooskõlas asutamislepingu artikliga 109 ja EKPSi/EKP põhikirjaga.

Sloveenia keskmine inflatsioonimäär 2004. aasta augustile eelnenud 12 kuu jooksul oli 4,1%. Sloveenia ei vasta hindade stabiilsuse kriteeriumile.

Sloveenia suhtes ei kohaldata otsust ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta. 2003. aastal oli valitsemissektori eelarve puudujääk 2,0% SKTst ja valitsemissektori võlg oli 29,4% SKTst. Sloveenia vastab valitsemissektori eelarveseisundi kriteeriumile.

Sloveenia talaar on kaasatud II vahetuskursimehhanismi alates 28. juunist 2004 ning sellega on kaubeldud ligilähedaselt selle keskpariteedile tollest kuupäevast alates. Vaatluse toimumise ajaks oli Sloveenia osalenud II vahetuskursimehhanismis vähem kui kaks aastat. Sloveenia ei vasta vahetuskursikriteeriumile.

Keskmine pikaajaline intressimäär Sloveenias 2004. aasta augustile eelnenud aasta jooksul oli 5,2% ning Sloveenia vastab pikaajaliste intressimäärade vastastikuse lähenemise kriteeriumile. 2002. aasta keskpaigast alates on pikaajalised intressimäärad drastiliselt langenud, erinedes euroala tasemetest umbes 0,6 protsendipunkti ajavahemikus jaanuarist kuni augustini 2004.

Käesoleva hinnangu põhjal on komisjon jõudnud järeldusele, et puudub vajadus muudatusteks Sloveenia kui riigi, mille suhtes kehtib erand, seisundis.

Slovakkia

Keskpanga EKPSiga lõimumise osas euro kasutuselevõtmise ajal ei ole Slovakkia õigusnormid, eeskätt Slovakkia Riigipanga seadus, täielikult kooskõlas asutamislepingu artiklitega 108 ja 109 ning EKPSi/EKP põhikirjaga.

Slovakkia keskmine inflatsioonimäär 2004. aasta augustile eelnenud 12 kuu jooksul oli 8,4%. Slovakkia ei vasta hindade stabiilsuse kriteeriumile.

Hetkel kohaldatakse Slovakkia suhtes otsust ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta (nõukogu 5. juuli 2004.a. otsus). 2003. aastal oli valitsemissektori eelarve puudujääk 3,7% SKTst, kusjuures valitsemissektori võlg oli 42,6 % SKTst. Slovakkia ei vasta valitsemissektori eelarveseisundi kriteeriumile.

Slovakkia kroon ei ole kaasatud II vahetuskursimehhanismi ning seda iseloomustab juhitav kõikumine üheskoos keskpanga juhuslike sekkumistega. Slovakkia ei vasta vahetuskursikriteeriumile.

Keskmine pikaajaline intressimäär Slovakkias 2004. aasta augustile eelnenud aasta jooksul oli 5,1% ning Slovakkia vastab pikaajaliste intressimäärade vastastikuse lähenemise kriteeriumile. 2002. aasta keskpaigast alates on pikaajalised intressimäärad drastiliselt langenud, erinedes euroala tasemetest umbes 0,9 protsendipunkti ajavahemikus jaanuarist kuni augustini 2004.

Käesoleva hinnangu põhjal on komisjon jõudnud järeldusele, et puudub vajadus muudatusteks Slovakkia kui riigi, mille suhtes kehtib erand, seisundis.

Rootsi

2002. aasta lähenemisaruandes leidis komisjon, et Rootsi juba vastab vastastikuse lähenemise kolmele kriteeriumile (hindade stabiilsuse, valitsemissektori eelarveseisundi ning intressimäärade vastastikuse lähenemise osas), kuid ta ei vastanud vahetuskursikriteeriumile. Samuti jõudis komisjon järeldusele, et Rootsi õigusnormid ei olnud kooskõlas asutamislepingu ja EKPS/EKP põhikirjaga.

Keskpanga rahalise sõltumatuse ning keskpanga EKPSiga lõimumise osas euro kasutuselevõtmise ajal ei ole Rootsi õigusnormid, eeskätt Rootsi Riigipanga seadus ja riigiseadus (riigi põhiseadus), ikka veel täielikult kooskõlas asutamislepingu artiklitega 108 ja 109 ning EKPSi/EKP põhikirjaga.

Rootsi keskmine inflatsioonimäär 2004. aasta augustile eelnenud 12 kuu jooksul oli 1,3%. Rootsi vastab jätkuvalt hindade stabiilsuse kriteeriumile.

Rootsi suhtes ei kohaldata otsust ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta. 2003. aastal oli valitsemissektori eelarve ülejääk 0,3% SKTst ja valitsemissektori võlg oli 52,0% SKTst. Rootsi vastab jätkuvalt valitsemissektori eelarveseisundi kriteeriumile.

Rootsi kroon ei ole kaasatud II vahetuskursimehhanismi ning on ujuv. Rootsi ei vasta jätkuvalt vahetuskursikriteeriumile.

Keskmine pikaajaline intressimäär Rootsis 2004. aasta augustile eelnenud aasta jooksul oli 4,7% ning Rootsi vastab jätkuvalt pikaajaliste intressimäärade vastastikuse lähenemise kriteeriumile. Rootsi pikaajalised intressimäärad on olnud euroala tasemete lähedased ning aeg-ajalt isegi nendest väiksemad.

Käesoleva hinnangu põhjal on komisjon jõudnud järeldusele, et puudub vajadus muuta Rootsi kui riigi, mille suhtes kehtib erand, seisundit.

[1] Taanil ja Ühendkuningriigil on eriseisund, kuna nende suhtes kehtivad loobumist käsitlevad meetmed. Neid ei vaadelda, kuna nad ei ole osutanud, et nad soovivad euro kasutusele võtta (teatavaid Taaniga seotud sätteid käsitleva protokolli artikkel 4 ja teatavaid Ühendkuningriigiga seotud sätteid käsitleva protokolli artikli 10 punkt a).

[2] Rootsit käsitlev 2002. aasta lähenemisaruanne, K(2002) 243 lõplik, 22. mai 2002; Rootsit ja Kreekat käsitlev lähenemisaruanne, K(2000) 277 lõplik, 3. mai 2000; tolleaegsest 15 liikmesriigist igaühte käsitlev 1998.aasta lähenemisaruanne, K(1998) 1999 lõplik, 25. märts 1998; 1996. aasta lähenemisaruanne, K(1996) 560 lõplik, 6. november 1996.

[3] Need täiendavad tegurid ei oled euro kasutuselevõtmise eeldused, mistõttu neid siinkohal ei vaadelda. Kõiki lähenemist mõjutavaid tegureid käsitlev tehniline analüüs sisaldub dokumendis SEC(2004) 1268.