30.9.2016

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 265/1

---

Rahvusvahelise avaliku õiguse alusel on õiguslik toime ainult ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni originaaltekstidel. Käesoleva eeskirja staatust ja jõustumise kuupäeva tuleb kontrollida ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjade staatusdokumendi TRANS/WP.29/343 viimasest versioonist, mis on kättesaadav Internetis:

http://www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29fdocstts.html

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) eeskiri nr 44: ühtsed sätted, mis käsitlevad mootorsõidukis kasutatava lapse turvaseadme (lapse turvasüsteemi) tüübikinnitust [2016/1722]

Sisaldab kogu kehtivat teksti kuni:

04-seeria muudatuste 10. täiendus – jõustumiskuupäev: 18. juuni 2016

SISUKORD

EESKIRI

1.

Kohaldamisala

2.

Mõisted

3.

Tüübikinnituse taotlemine

4.

Märgistus

5.

Tüübikinnitus

6.

Üldnõuded

7.

Erinõuded

8.

Katsete kirjeldus

9.

Tüübikinnituse ja tootmise kvalifitseerimise katsearuanded

10.

Lapse turvasüsteemi tüübikinnituse muutmine ja laiendamine

11.

Tootmise kvalifitseerimine

12.

Toodangu nõuetele vastavus ja tavapärane katsetamine

13.

Karistused toodangu nõuetele mittevastavuse korral

14.

Tootmise lõpetamine

15.

Juhendid

16.

Tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste ja tüübikinnitusasutuste nimed ja aadressid

17.

Üleminekusätted

LISAD

1

Teatis

2

Tüübikinnitusmärkide kujundus

3

Tolmukindluskatse seadme ehitus

4

Korrosioonikatse

5

Kulumiskindlus- ja mikrolibisemiskatse

6

Katsesõiduki kirjeldus

7

Katsesõiduki aeglustus- või kiirenduskõver ajaühikus

8

Mannekeeni kirjeldus

9

Laupkokkupõrkekatse vastu takistust

10

Tagantlöögikatse

11

Lisakinnituspunktid lapse turvasüsteemide pooluniversaalkategooria mootorsõidukisse kinnitamiseks

12

Iste

13

Standardne turvavöö

14

Tüübikinnitusskeem (skeem ISO 9002:2000)

15

Selgitavad märkused

16

Toodangu nõuetele vastavuse kontroll

17

Energiat neelavate materjalide katse

18

Seljatugedega seadmete peaga kokkupõrke piirkond ning seljaga sõidusuunas kasutatavate seadmete külgservade miinimumsuuruse kindlaksmääramise meetod

19

Vahetult lapse turvasüsteemidele paigaldatud regulaatorite kohandamise kirjeldus

20

Luku tugevuskatse tüüpseade

21

Paigaldus dünaamilise kokkupõrkekatse korral

22

Mannekeeni torso allosa löögikatse

23

Koormuse rakendamise seadmed

1.   KOHALDAMISALA

1.1.   Käesolevat eeskirja kohaldatakse lapse turvasüsteemi suhtes, mis paigaldatakse kolme- või enamarattalisse sõidukisse ja mis ei ole ette nähtud kasutamiseks klappistmetel ega küljega sõidusuunas olevatel istmetel.

2.   MÕISTED

Käesolevas eeskirjas kasutatakse järgmisi mõisteid.

2.1.   „Lapse turvasüsteem (turvasüsteem)“– mootorsõidukisse kinnitatav osadest koosnev seade, mis võib olla rihmade või elastsete osade kombinatsioon kinnitusluku, reguleerseadiste, kinnitusdetailide ja mõnel juhul lisaseadme, nagu turvahälli, turvalamamistooli, lisatooli ja/või löögikaitsekilbiga. Turvasüsteem on ette nähtud kasutaja liikumise piiramiseks ning seega tema vigastamise ohu vähendamiseks kokkupõrke või sõiduki järsu aeglustuse korral.

„ISOFIX“– süsteem lapse turvasüsteemide kinnitamiseks sõidukile. See koosneb kahest jäigast kinnituspunktist sõidukil, kahest vastavast jäigast kinnitusdetailist lapse turvasüsteemil ning vahendist, mis takistab lapse turvasüsteemi ümber horisontaaltelje pöörlemast.

Lapse turvasüsteemid jagunevad viide kaalurühma:

2.1.1.1.

0 rühm: lastele kaaluga alla 10 kg;

2.1.1.2.

0+ rühm: lastele kaaluga alla 13 kg;

2.1.1.3.

I rühm: lastele kaaluga 9–18 kg;

2.1.1.4.

II rühm: lastele kaaluga 15–25 kg;

2.1.1.5.

III rühm: lastele kaaluga 22–36 kg.

2.1.1.6.

ISOFIX lapse turvasüsteemide suurusklasse on seitse ning neid on kirjeldatud eeskirja nr 16 17. lisa 2. liites: A – ISO/F3: näoga sõidusuunas kasutatav väikelaste täispikkuses turvasüsteem B – ISO/F2: näoga sõidusuunas kasutatav väikelaste vähendatud pikkuses turvasüsteem B1 – ISO/F2X: näoga sõidusuunas kasutatav väikelaste vähendatud pikkuses turvasüsteem C – ISO/R3: seljaga sõidusuunas kasutatav väikelaste täissuuruses turvasüsteem D – ISO/R2: seljaga sõidusuunas kasutatav väikelaste vähendatud suuruses turvasüsteem E – ISO/R1: seljaga sõidusuunas kasutatav imiku turvasüsteem F – ISO/L1: vasaku küljega sõidusuunas asuv lapse turvasüsteem (turvahäll) G – ISO/L2: parema küljega sõidusuunas asuv lapse turvasüsteem (turvahäll) Kaalurühm   ISOFIX suuruskategooria 0 – kuni 10 kg F ISO/L1 G ISO/L2 E ISO/R1 0+ – kuni 13 kg C ISO/R3 D ISO/R2 E ISO/R1 I – 9 kuni 18 kg A ISO/F3 B ISO/F2 B1 ISO/F2X C ISO/R3 D ISO/R2

Lapse turvasüsteemid jagunevad nelja kategooriasse:

2.1.2.1.

universaalkategooria turvasüsteemid, mida kasutatakse punktides 6.1.1, 6.1.3.1 ja 6.1.3.2 kirjeldatud viisil enamikul sõidukiistmetel ja eelkõige neil, mis eeskirja nr 16 kohaselt sobivad kokku lapse turvasüsteemi sellise kategooriaga;

2.1.2.2.

piiratud kategooria turvasüsteemid, mida kasutatakse punktides 6.1.1 ja 6.1.3.1 kirjeldatud viisil teatava sõidukitüübi neil istmetel, mille on kindlaks määranud lapse turvaseadme tootja või sõiduki tootja;

2.1.2.3.

pooluniversaalkategooria turvasüsteemid, mida kasutatakse punktides 6.1.1 ja 6.1.3.2 kirjeldatud viisil;

2.1.2.4.

sõidukispetsiifilised turvasüsteemid, 2.1.2.4.1. mida kasutatakse teatava sõidukitüübi korral punktide 6.1.2 ja 6.1.3.3 kohaselt või 2.1.2.4.2. mille puhul lapse turvasüsteem on sisse ehitatud.

Lapse turvasüsteemide last kinnihoidvad süsteemid jagatakse kahte klassi:

integreeritud klass, kui lapse kinnihoidmine turvasüsteemis ei sõltu ühestki muust sõidukiga vahetult seotud osast;

mitteintegreeritud klass, kui lapse kinnihoidmine turvasüsteemis sõltub mõnest sõidukiga vahetult seotud osast;

2.1.3.1.   „osaline turvasüsteem“– seade, nagu istmekõrgendus, mis moodustab lapse täieliku turvasüsteemi, kui seda kasutatakse koos täiskasvanute jaoks ette nähtud turvavööga, mis ümbritseb lapse keha või hoiab paigal seadme, millesse laps on asetatud;

2.1.3.2.   „istmekõrgendus“– tugev istmepadi, mida võib kasutada koos täiskasvanute jaoks ette nähtud turvavööga.

2.2.   „Lapse turvatool“– lapse turvasüsteem, mis hõlmab tooli, milles laps istub.

2.3.   „Turvavöö“– lapse turvasüsteemi osa, mis koosneb rihmade kombinatsioonist kinnitusluku, reguleerseadiste ja kinnitusdetailidega.

2.4.   „Tool“– konstruktsioon, mis on lapse turvasüsteemi koostisosa ja kuhu laps paigutatakse istuvas asendis.

2.4.1.   „Turvahäll“– lapse turvasüsteem, mis on ette nähtud lapse paigutamiseks lamavasse asendisse selili või kõhuli, kusjuures lapse lülisammas on risti sõiduki keskpikitasapinnaga. See on ette nähtud lapse pea ja keha toetamiseks (välja arvatud jäsemed) kokkupõrke korral.

2.4.2.   „Turvahälli hoideseadis“– seadis, mida kasutatakse turvahälli kinnitamiseks sõiduki külge.

2.4.3.   „Turvalamamistool“– turvasüsteem, mis on ette nähtud lapse paigutamiseks poollamavasse asendisse seljaga sõidusuunas. See on ette nähtud lapse pea ja keha toetamiseks (välja arvatud jäsemed) laupkokkupõrke korral.

2.5.   „Tooli tõsteseade“– osa lapse turvasüsteemist, mille abil saab tooli tõsta.

2.6.   „Lapse tõsteseade“– osa lapse turvasüsteemist, mille abil saab last lapse turvasüsteemis tõsta.

2.7.   „Löögikaitsekilp“– seadis, mis paigutatakse lapse ette ning on ette nähtud lapse keha suurema osa toetamiseks laupkokkupõrke korral.

Punkti 2.1.3 kohaselt jagatakse need kahte klassi:

A-klass: integreeritud

B-klass: mitteintegreeritud

2.8.   „Rihm“– painduv seadis, mis on ette nähtud koormuste ülekandmiseks.

„Vöörihm“ – sõltumatu turvavöö või osa sellest, mis läheb risti üle lapse vaagnapiirkonna esiosa ja toetab seda otseselt või kaudselt.

„Õlavöö“ – vöö osa, mis toetab lapse ülakeha.

„Jalgadevaheline rihm“ – lapse turvasüsteemi ja vöörihma külge kinnitatud rihm (või jaotatud rihmad, mis koosnevad kahest või enamast lindist), mis asetseb lapse jalgade vahel; see on ette nähtud lapse vöörihma alt läbilibisemise takistamiseks tavakasutuse puhul ja vöörihma vaagnaosast ülespoole nihkumise takistamiseks kokkupõrke korral.

„Lapse kinnitusrihm“ – rihm, mis moodustab osa vööst ja toetab ainult lapse keha.

„Lapse turvasüsteemi kinnitusrihm“ – rihm, mis kinnitab lapse turvasüsteemi sõiduki korpuse külge ja võib olla sõiduki istme kinnitusseadme osa.

„Traksvöö“ – vöörihmast ja õlavöödest ning vajaduse korral jalgadevahelisest rihmast koosnev turvavööseadis.

„Y-kujuline vöö“ turvavöö, mis koosneb lapse jalgade vahelt läbi suunatud rihmast ja ühest rihmast kummagi õla kohta.

„Juhik“ – rihm, mis suunab täiskasvanute jaoks ette nähtud turvavöö õlavöö lapsele sobivasse asendisse, kusjuures kohta, kus õlavöö suunda muudetakse, saab rihma üles- ja allapoole liikuva seadise abil kohandada olenevalt istuja õla asukohast ning seejärel sellesse asendisse lukustada. Sellele juhikule ei lange dünaamilise koormuse olulist osa.

2.9.   „Lukk“– kiiresti avatav seade, mis võimaldab last turvasüsteemis või turvasüsteemi auto kere küljes hoida. Luku sees võib olla turvavöö reguleerseadis.

2.9.1.   „Luku süvistatud avamisnupp“– nupp, millele 40 mm diameetriga keraga vajutades ei ole võimalik lukku avada.

2.9.2.   „Luku mittesüvistatud avamisnupp“– nupp, millele 40 mm diameetriga keraga vajutades on võimalik lukku avada.

2.10.   „Reguleerseadis“– seadis, mis võimaldab turvasüsteemi või selle kinnitusseadmeid kohandada vastavalt kandja kehale, sõiduki kujundusele või neile mõlemale. Reguleerseadis võib olla luku osa, tõmbur või mõni muu turvavöö osa.

2.10.1.   „Kiirregulaator“– reguleerseadis, mida saab kasutada ühe käe ühe kerge liigutusega.

2.10.2.   „Vahetult lapse turvasüsteemile paigaldatud regulaator“– integreeritud traksvöö regulaator, mis ei ole paigaldatud lindile, mida ta reguleerib, vaid vahetult lapse turvasüsteemile.

2.11.   „Kinnitusseadmed“– lapse turvasüsteemi osad, sealhulgas kinnitusosad, mis võimaldavad lapse turvasüsteemi kindlalt sõiduki kere või sõiduki istme külge kinnitada.

2.11.1.   „Tugijalg“– lapse turvasüsteemi alaline kinnitusdetail, mis loob lapse turvasüsteemi ja sõiduki konstruktsiooni vahel survekoormustee istmepadja mõju vältimiseks aeglustuse ajal; tugijalg võib olla reguleeritav.

2.12.   „Energianeeldur“– seadis, mis on ette nähtud energia hajutamiseks rihmast olenemata või koos rihmaga ja moodustab osa lapse turvasüsteemist.

2.13.   „Tõmbur“– seadis, mis võimaldab lapse turvasüsteemi rihmal täielikult või osaliselt kokku rulluda. Mõiste hõlmab järgmisi seadiseid:

2.13.1.   „iselukustuv tõmbur“– tõmbur, mis laseb rihma soovitud pikkuses välja tõmmata ning kohandab rihma pärast luku kinnitamist automaatselt kasutaja kehaga ega lase kasutajal rihma tahtliku tegevuseta rohkem välja tõmmata;

2.13.2.   „hädalukustuv tõmbur“– tõmbur, mis tavapärastes sõidutingimustes ei piira turvavöö kasutaja liikumisvabadust. See on varustatud rihma pikkust automaatselt kasutaja kehaga kohandava reguleerseadisega ning lukustusmehhanismiga, mille käivitab liiklusõnnetuse korral:

2.13.2.1.

sõiduki aeglustus, rihma tõmburist väljatõmbamine või muu automaatne mõjutus (lihtne lukustusviis) või

2.13.2.2.

nende tegurite mis tahes kombinatsioon (mitmetoimeline lukustusviis).

2.14.   „Turvasüsteemi kinnituspunktid“– sõiduki kere või istme konstruktsiooni osad, mille külge lapse turvasüsteemi kinnitusseadmed paigaldatakse.

2.14.1.   „Lisakinnituspunkt“ – sõiduki kere või istme osa või mõni muu sõidukiosa, mis on ette nähtud lapse turvasüsteemi kinnitamiseks lisaks eeskirja nr 14 kohaselt tüübikinnituse saanud kinnituspunktidele. Nende hulka kuulub ka 6. lisas kirjeldatud katsesõiduki põrandapaneel või muud konkreetse(te) sõiduki(te) ehituslikud osad, mida tugijalg koormab;

2.14.2.   „ISOFIX alakinnituspunkt“ – 6 mm läbimõõduga jäik ümar horisontaallatt, mis ulatub sõiduki või istme osadest eemale, et sinna saaks ISOFIX-kinnitusdetailide abil kinnitada ISOFIX-tüüpi lapse turvasüsteemi.

2.14.3.   „ISOFIX kinnituspunktide süsteem“ – kahest eeskirja nr 14 nõuetele vastavast ISOFIX alakinnituspunktist koosnev süsteem, mis on koos pöörlemisvastase seadmega ette nähtud ISOFIX lapse turvasüsteemi kinnitamiseks.

2.14.4.   „Pöörlemisvastane seade“:

a)	ISOFIX universaalkategooria lapse turvasüsteemi pöörlemisvastane seade koosneb ISOFIX ülakinnitusest;

b)	ISOFIX pooluniversaalkategooria lapse turvasüsteemi pöörlemisvastane seade koosneb kas ülakinnitusest, sõiduki armatuurlauast või tugijalast, mis on ette nähtud turvasüsteemi pöörlemise takistamiseks laupkokkupõrke korral;

c)	ISOFIX universaal- ja pooluniversaalkategooria lapse turvasüsteemide puhul ei ole pöörlemisvastaseks seadmeks sõiduki iste.

2.14.5.   „ISOFIX ülakinnituspunkt“ – eeskirja nr 14 nõuetele vastav vahend, näiteks kindlaksmääratud piirkonnas asuv varras, mis sobib ISOFIX ülakinnituse rihma ühendusega ning kannab selle kinnitusjõu üle sõiduki konstruktsioonile.

2.15.   „Näoga sõidusuunas“– näoga sõiduki tavapärases liikumissuunas.

2.16.   „Seljaga sõidusuunas“– näoga sõiduki tavapärasele liikumissuunale vastassuunas.

2.17.   „Tahapoole kallutatud asend“– tooli eriline asend, mis võimaldab lapsel lamada.

2.18.   „Lamav/selili/kõhuli asend“– asend, kus vähemalt lapse pea ja keha (välja arvatud jäsemed) on turvasüsteemis horisontaalses puhkeasendis.

2.19.   „Lapse turvasüsteemi tüüp“– lapse turvasüsteemid, mis ei erine üksteisest järgmistes olulistes punktides:

2.19.1.

kategooria, kaalurühma, asendi ja paigutuse (nagu on määratletud punktides 2.15 ja 2.16) poolest, milleks turvasüsteem on ette nähtud;

2.19.2.

lapse turvasüsteemi vormi poolest;

2.19.3.

järgmiste osade mõõtmete, kaalu, materjali ja värvuse poolest: a) iste; b) polster ja c) löögikaitsekilp;

2.19.4.

rihmade materjali, koetüübi, mõõtmete ja värvuse poolest;

2.19.5.

jäikade osade (lukk, kinnitusseadmed jne) poolest.

2.20.   „Sõiduki iste“– ühele täiskasvanule ette nähtud ühes tükis konstruktsioon koos istmekattega, mis võib, aga ei tarvitse olla sõiduki kerega lahutamatult ühendatud. Sellega seoses:

2.20.1.   „sõiduki istmerühm“– ühele või mitmele täiskasvanule ette nähtud pinkiste või üksteise kõrval paiknevad eraldi istmed (st kinnitatud nii, et ühe istme eesmised kinnituspunktid asuvad joonel, mis läbib teise istme eesmisi või tagumisi kinnituspunkte või möödub nende vahelt);

2.20.2.   „sõiduki pinkiste“– enam kui ühele täiskasvanule istumiseks ette nähtud konstruktsioon koos istmekattega;

2.20.3.   „sõiduki esiistmed“– salongi eespoolseim istmerühm, st otse nende ees ei asu enam ühtegi istet;

2.20.4.   „sõiduki tagaistmed“– näoga sõidusuunas kinnitatud istmed, mis asuvad sõiduki mõne muu istmerühma taga.

2.20.5.   „ISOFIX-koht“– süsteem, mis võimaldab paigaldada:

a)	kas näoga sõidusuunas asuva universaalkategooria ISOFIX lapse turvasüsteemi, nagu on määratletud käesolevas eeskirjas;

b)	või näoga sõidusuunas asuva pooluniversaalkategooria ISOFIX lapse turvasüsteemi, nagu on määratletud käesolevas eeskirjas;

c)	või seljaga sõidusuunas asuva pooluniversaalkategooria ISOFIX lapse turvasüsteemi, nagu on määratletud käesolevas eeskirjas;

d)	või küljega sõidusuunas asuva pooluniversaalkategooria ISOFIX lapse turvasüsteemi, nagu on määratletud käesolevas eeskirjas;

e)	või sõidukispetsiifilise ISOFIX lapse turvasüsteemi, nagu on määratletud käesolevas eeskirjas.

2.21.   „Reguleerimissüsteem“– seadis istme või selle osade reguleerimiseks sõitja keha jaoks sobivasse asendisse. See seadis võimaldab eelkõige reguleerida istme asendit:

2.21.1.

pikisuunas ja/või

2.21.2.

püstsuunas ja/või

2.21.3.

kaldenurga suhtes.

2.22.   „Sõiduki istme kinnituspunktid“– täiskasvanu istme tervikuna sõiduki kere külge kinnitamise süsteem, mis hõlmab sõiduki struktuuri asjaomaseid osi.

2.23.   „Istme tüüp“– täiskasvanu istmed, mis ei erine üksteisest järgmiste oluliste tunnuste poolest:

2.23.1.

istme kuju, mõõtmed ja materjal;

2.23.2.

leeni reguleerimis- ja lukustussüsteemide tüübid ja mõõtmed ning

2.23.3.

istmel asuvate täiskasvanu turvavöö kinnituspunktide, istme kinnituspunktide ja sõiduki kere asjaomaste osade tüüp ja mõõtmed.

2.24.   „Teisaldussüsteem“– seadis, mis võimaldab täiskasvanu istme või selle osa pööramist või nihutamist ilma vahepealses asendis fikseerimiseta, et hõlbustada sõitjate sõidukisse sisenemist või väljumist ning esemete sõidukisse panemist ja sõidukist väljavõtmist.

2.25.   „Lukustussüsteem“– seadis, mis tagab täiskasvanu istme ja selle osade püsimise kasutusasendis.

2.26.   „Lukustusseadis“– seadis, mis lukustab täiskasvanu turvavöö ühe osa ja takistab selle liikumist sama vöö teise osa suhtes. Kõnealused seadised võivad olla ette nähtud kas täiskasvanu turvavöö diagonaal- või vööosa jaoks või kinnitada nii selle vöö- kui ka diagonaalosa. Mõiste hõlmab järgmisi klasse:

2.26.1.   „A-klassi seadis“– seadis, mis takistab lapsel tõmmata vahetult lapse kinnitamiseks kasutatud täiskasvanu vööd tõmburist kuni vöö puusaosani;

2.26.2.   „B-klassi seadis“– seadis, mis hoiab lapse turvasüsteemi kinnitamiseks kasutatud täiskasvanu vöö puusaosa tõmmet. Seadis on ette nähtud selleks, et takistada vöö libisemist tõmburist läbi seadise, mis lõdvendaks tõmmet ja muudaks turvasüsteemi asendi ebasobivaks.

2.27.   „Erivajadustega lapse turvasüsteem“– füüsilisest või vaimsest puudest tulenevate erivajadustega lapse turvasüsteem; selle seadme puhul võib lubada eelkõige lapse mis tahes kehaosa kinnitamiseks lisakinnitusseadmete kasutamist, kuid see peab hõlmama vähemalt käesoleva eeskirja nõuetele vastavaid esmaseid kinnitusseadmeid.

2.28.   „ISOFIX kinnitusdetail“– üks kahest käesoleva eeskirja punkti 6.3.2 nõuetele vastavast ja ISOFIX lapse turvasüsteemi konstruktsioonist lähtuvast ühendusest, mis on ühildatavad ISOFIX alakinnituspunktiga.

2.29.   „ISOFIX lapse turvasüsteem“– lapse turvasüsteem, mis tuleb kinnitada eeskirja nr 14 nõuetele vastava ISOFIX kinnituspunktide süsteemi külge.

2.30.   „Istme murdekoht“– sõiduki istme padja ja seljatoe lõikejoone vaheline ala.

2.31.   „Sõiduki istme kinnitusdetail“– punktis 2.1.1.6 määratletud ISOFIX suurusklassile vastav kinnitusdetail, mille mõõtmed on esitatud eeskirja nr 16 17. lisa 2. liite joonistel 1–6 ja mida lapse turvasüsteemide tootja kasutab ISOFIX lapse turvasüsteemi sobivate mõõtmete ja selle ISOFIX kinnitusdetailide asukoha määratlemiseks.

2.32.   „ISOFIX ülakinnituse lukusti“– seadis, mis on ette nähtud kinnitamiseks ISOFIX ülakinnituspunkti külge.

2.33.   „ISOFIX ülakinnituse konks“– ISOFIX ülakinnituse lukusti, mida tavaliselt kasutatakse ISOFIX ülakinnituse rihma kinnitamiseks ISOFIX ülakinnituspunkti külge, nagu on näidatud eeskirja nr 14 joonisel 3.

2.34.   „ISOFIX ülakinnituse rihm“– rihm (või samaväärne element), mis kulgeb ISOFIX-tüüpi lapse turvasüsteemi ülemisest osast/servast ISOFIX ülakinnituspunktini ja mis on varustatud reguleerimisseadise, tõmbepinget vähendava seadise ja ISOFIX ülakinnituse lukustiga.

2.35.   „ISOFIX ülakinnitusdetail“– seadis ISOFIX ülakinnituse rihma kinnitamiseks ISOFIX lapse turvasüsteemi külge.

2.36.   „Tõmbepinget vähendav seade“– süsteem, mis võimaldab vabastada ISOFIX ülakinnituse rihma tõmbepinget reguleeriva ja hoidva seadme.

2.37.   „Täiskasvanu turvavöö juhik“– seade, mida läbides saab täiskasvanu turvavöö õige suuna ja mis võimaldab vöö vaba liikumist.

2.38.   „Tüübikinnituskatse“– katse, mille käigus tehakse kindlaks, kuivõrd vastab tüübikinnituse saamiseks esitatud lapse turvasüsteemi tüüp nõuetele.

2.39.   „Tootmise kvalifitseerimise katse“– katse, mille käigus tehakse kindlaks, kas tootja suudab toota lapse turvasüsteeme, mis vastaksid tüübikinnituse saamiseks esitatud lapse turvasüsteemi tüübile.

2.40.   „Tavapärane katsetamine“– ühest partiist valitud mitme turvasüsteemi katsetamine eesmärgiga kontrollida nende nõuetele vastavuse määra.

2.41.   „Lapse turvasüsteemi teisaldussüsteem“– seadis, mis võimaldab lapse turvasüsteemi või selle osa pööramist või nihutamist.

2.42.   „Lapse turvasüsteemi lukustussüsteem“– seadis, mis tagab lapse turvasüsteemi ja selle osade püsimise kasutusasendis.

2.43.   „Koormuse piiramise seade“– seade, mis võib teatavate koormustingimuste korral puruneda või kinni kiiluda. Seadis projekteeritakse konkreetselt selliste tingimuste tarvis ja selle käitumine peab olema reprodutseeritav ja tehnilistes dokumentides objektiivselt kajastatud.

3.   TÜÜBIKINNITUSE TAOTLEMINE

3.1.   Lapse turvasüsteemi tüübikinnituse taotluse esitab kaubamärgi omanik või omaniku ametlik esindaja ning see peab vastama 14. lisas kirjeldatud tüübikinnituskavale.

3.2.   Igale lapse turvasüsteemi tüübikinnituse taotlusele tuleb lisada:

3.2.1.

lapse turvasüsteemi tehniline kirjeldus, milles esitatakse andmed rihmade ja muude kasutatud materjalide kohta ning teave koormuse piiramise seadmete eeldatava ja reprodutseeritava käitumise kohta. Sellele lisatakse muude lapse turvasüsteemi moodustavate osade joonised, tõmburite ja nende sensorite paigaldamise juhend ning andmed toksilisuse (punkt 6.1.5) ja süttivuse (punkt 6.1.6) kohta. Joonistel peab olema näidatud ka tüübikinnitusnumbri ja lisatähis(t)e asukoht tüübikinnitusmärgi ringi suhtes. Kirjelduses tuleb nimetada ka tüübikinnituseks esitatud mudeli värvus;

3.2.2.

neli lapse turvasüsteemi näidist;

3.2.3.

10-meetrine tükk igat liiki rihma, mida lapse turvasüsteemis kasutatakse, ning

3.2.4.

lisanäidised esitatakse katseid tegevale tehnilisele teenistustele selle taotluse korral;

3.2.5.

punkti 15 (allpool) kohased pakendamisjuhised ja -üksikasjad;

3.2.6.

turvahällide puhul, mille turvasüsteem sobib mitut tüüpi turvahällidele, peab turvasüsteemi tootja lisama asjaomaste turvahällide tüüpide loetelu.

3.3.   Täiskasvanu tüübikinnitusega turvavöö kasutamise korral lapse turvasüsteemi kinnitamiseks tuleb taotlusesse täpselt märkida kasutatava täiskasvanu turvavöö liik, nt staatiline vöörihm.

3.4.   Enne tüübikinnituse andmist peab kokkuleppeosalise riigi tüübikinnitusasutus veenduma, et on olemas vajalikud meetmed ja kord, et kontrollida toodetavate lapse turvasüsteemide, varustuse ja osade vastavust tüübikinnituse saanud tüübile.

4.   MÄRGISTUS

4.1.   Punktide 3.2.2 ja 3.2.3 kohaselt tüübikinnituse saamiseks esitatud lapse turvasüsteemi näidistel peab olema selgelt ja kustumatult märgitud tootja nimi, nimetähed või kaubamärk.

4.2.   Ühele lapse turvasüsteemi või traksvöö plastosale (kest, löögikaitsekilp, istmekõrgendus jne), välja arvatud turvavöö(d) ja traksvöö, märgitakse selgesti (ja kustumatult) väljalaskeaasta.

4.3.   Kui turvasüsteem on ette nähtud kasutamiseks koos täiskasvanu turvavööga, siis peab turvasüsteemi küljes olema püsijoonis, millel on selgesti kujutatud vöö paigutus. Täiskasvanu turvavöö abil fikseeritava turvasüsteemi puhul peab vöö kulg olema tootel tunnusvärvide abil selgesti eristatav. Kui seadis on paigaldatud näoga sõidusuunas, peab turvavöö kulg olema tähistatud punase värviga, ning kui see on seljaga sõidusuunas, siis sinise värviga. Seadiste puhul, mida saab paigaldada nii näoga kui ka seljaga sõidusuunas, ilma vöö kulgu muutmata (nt ümberpööratav süsteem), kasutatakse mõlemaid värve. Samu värve tuleb kasutada ka seadisele kinnitatud siltidel, millel selgitatakse selle kasutamist.

Turvavöö vöö- ja diagonaalosa kulgemised peavad olema teineteisest selgelt eristatavad. Turvavöö kõik osad peavad olema tähistatud värvi, sõnade, kujundite jne abil.

Kõigil tootel asuvatel ja vöö kulgemist kujutavatel joonistel peab olema selgelt ära näidatud lapse turvasüsteemi asend sõiduki suhtes. Lubatud ei ole vöö kulgemist kujutavad joonised, millelt puudub sõiduki iste.

Käesolevas punktis kindlaks määratud märgistus peab olema nähtav ka juhul, kui turvasüsteem on sõidukile paigaldatud. 0-rühma turvasüsteemidel peab see märgistus olema nähtav ka siis, kui laps on turvasüsteemis.

4.4.   Seljaga sõidusuunas kasutatavatel lapse turvasüsteemidel peab lapse pea vahetus läheduses olema nähtavale sisepinnale (sealhulgas lapse pea kõrval asuv külgserv) kinnitatud järgmine püsisilt (näites esitatud teave on minimaalne).

Sildi minimaalne suurus on 60 × 120 mm.

Silt peab olema katte külge õmmeldud kõiki servi pidi ja/või liimitud katte külge jäädavalt kogu sildi ulatuses. Lubatud on ka mis tahes muu jäädava kinnitamise viis, mis ei võimalda silti tootelt eemaldada ega sildil tuhmuda. Eelkõige on keelatud lipu tüüpi sildid.

Kui turvasüsteemi osad või lapse turvasüsteemi tootja pakutud lisaseadmed võivad silti tuhmistada, tuleb kasutada täiendavat silti. Kui turvasüsteem on ette nähtud eri asendites kasutamiseks, peab kõigis olukordades vähemalt üks hoiatussilt nähtav olema.

4.5.   Lapse turvasüsteemide puhul, mida võib kasutada nii näoga kui ka seljaga sõidusuunas, peab hoiatus sisaldama järgmist:

4.6.   Kui lapse turvasüsteemi puhul on turvavöö kulgemiseks mitu eri võimalust, peavad lapse turvasüsteemi ja täiskasvanu turvavöö alternatiivsed kokkupuutepunktid, kuhu koormus langeb, olema tähistatud püsimärgisega. Nimetatud märgisel tuleb osutada sellele, et tegu on turvavöö kulgemise alternatiivse võimalusega, ning märgis peab vastama eespool nimetatud näoga ja seljaga sõidusuunas olevate istmete märgistamise nõuetele.

4.7.   Kui lapse turvasüsteem pakub alternatiivseid punkte, kuhu koormus võib langeda, peab punktis 4.3 nõutud märgisel olema viidatud sellele, et turvavöö alternatiivset kulgu on kirjeldatud juhendis.

4.8.   ISOFIX-märgis

Kui tootel on ISOFIX kinnitusdetailid, peab turvasüsteemi sõidukile paigaldaja jaoks olema pidevalt nähtav järgmine teave:

ISO ISOFIX-logo, millele järgneb (järgnevad) toote jaoks sobivat (sobivaid) ISOFIX suurusklassi (suurusklasse) kujutav täht (kujutavad tähed). Miinimumina on vajalik sümbol, mis koosneb vähemalt 13 mm läbimõõduga ringist, mille sisse jääb piltkujutis; piltkujutis peab moodustama ringi taustaga kontrasti. Kõnealune piltkujutis peab olema selgelt nähtav kas kontrastsete värvide abil või olema piisavalt reljeefne, kui see on pressitud.

Piltkujutise ja/või tekstiga võib edasi anda järgmist teavet. Märgisel peab olema näidatud järgmine:

a)	istme paigaldamise ettevalmistamiseks vajalikud sammud. Selgitatud peab olema näiteks ISOFIX lukustussüsteemi pikendamise viis;

b)	selgitatud peab olema iga märgi asend, funktsioon ja tõlgendus;

c)	ülakinnituste või muude kasutajapoolset tegevust nõudvate istme pöörlemise vältimiseks kasutatavate seadmete asend ja vajaduse korral nende kulgemine peab olema tähistatud ühe allpool esitatud asjakohase sümboliga;

d)	näidatud peab olema ISOFIX lukustuse ja ülakinnituse või muude kasutajapoolset tegevust nõudvate istme pöörlemist takistavate seadmete reguleerimine;

e)	märgised peavad olema püsivalt kinnitatud ning istme paigaldajale nähtavad;

f)	vajaduse korral peab viitama lapse turvasüsteemi kasutusjuhendile ning kõnealuse dokumendi asukohale, kasutades selleks allpool esitatud sümbolit.

5.   TÜÜBIKINNITUS

5.1.   Kõik punktide 3.2.2 ja 3.2.3 kohaselt esitatud näidised peavad enne tüübikinnituse andmist vastama igas suhtes käesoleva eeskirja punktides 6–8 sätestatud tehnilistele andmetele.

5.2.   Igale kinnitatud tüübile antakse tüübikinnitusnumber. Selle esimesed kaks numbrit (praegu 04, mis tähistavad 12. septembril 1995 jõustunud 04-seeria muudatusi) näitavad tüübikinnituse andmise ajaks käesolevasse eeskirja viimati tehtud suuremate tehniliste muudatuste seeriat. Üks ja sama kokkuleppeosaline ei anna ühele tüübile antud numbrit teisele käesoleva eeskirja kohasele lapse turvasüsteemi tüübile.

5.3.   Teade käesoleva eeskirja kohaselt lapse turvasüsteemi tüübikinnituse andmise, laiendamise või andmata jätmise kohta edastatakse käesolevat eeskirja rakendavatele kokkuleppeosalistele käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud näidisele vastaval vormil.

5.4.   Lisaks punktis 4 ette nähtud märgistusele tuleb igale käesoleva eeskirja alusel tüübikinnituse saanud tüübile vastavale lapse turvasüsteemile kinnitada sobiva koha peale järgmised andmed.

5.4.1.

Rahvusvaheline tüübikinnitusmärk, mis koosneb järgmistest elementidest: 5.4.1.1. ringjoonega ümbritsetud E-täht, millele järgneb tüübikinnituse andnud riigi tunnusnumber (1); 5.4.1.2. tüübikinnitusnumber;

5.4.2.

järgmised lisatähised: 5.4.2.1. turvasüsteemi kategooriast olenevalt sõna või sõnad „universaalne“, „piiratud“, „pooluniversaalne“ või „sõidukispetsiifiline“; 5.4.2.2. kaaluvahemik, millesse jäävate laste jaoks turvasüsteem ette on nähtud: 0–10 kg, 0–13 kg, 9–18 kg, 15–25 kg, 22–36 kg, 0–18 kg, 9–25 kg, 15–36 kg, 0–25 kg, 9–36 kg, 0–36 kg; 5.4.2.3. jalgadevahelist rihma sisaldava seadise puhul tähis „Y“ vastavalt eeskirja 02-seeria muudatuste 3. täienduses esitatud nõuetele; 5.4.2.4. erivajadustega lapse turvasüsteemi puhul tähis „S“.

5.5.   Käesoleva eeskirja 2. lisas on esitatud näidis tüübikinnitusmärgi kujunduse kohta.

5.6.   Punktis 5.4 osutatud andmed peavad olema selgelt loetavad ja kustumatud ning võivad olla esitatud vahetult turvasüsteemil või sellele kinnitatud sildil. Silt või märgis peab olema kulumiskindel.

5.7.   Punktis 5.6 osutatud silte võib välja anda tüübikinnituse andnud ametiasutus või tootja, kui ta on saanud selleks kõnealuse ametiasutuse loa.

6.   ÜLDNÕUDED

6.1.   Sõidukile paigutamine ja kinnitamine

6.1.1.   Universaal-, pooluniversaal- ja piiratud kategooria puhul on lapse turvasüsteemi kasutamine esi- ja tagaistmetel lubatud juhul, kui turvasüsteem paigaldatakse vastavalt tootja juhistele.

6.1.2.   Sõidukispetsiifiliste turvasüsteemide kategooria puhul on lapse turvasüsteemi kasutamine kõikidel istmetel ning pagasiruumi piirkonnas lubatud juhul, kui turvasüsteem paigaldatakse vastavalt tootja juhistele. Seljaga sõidusuunas oleva turvasüsteemi puhul peab selle ehitus pärast paigaldamist tagama toe lapse peale. See tuleb kindlaks määrata silmade kõrgusel oleva joone abil, mis on istme seljatoega risti ja mille lõikepunkt peab asuma vähemalt 40 mm allpool kõnealuse peatoe raadiuse algust.

6.1.3.   Olenevalt kategooriast, millesse see kuulub, peab lapse turvasüsteem olema kinnitatud sõiduki kere või istme konstruktsiooni külge.

Võimalikud konfiguratsioonid tüübikinnituseks

Rühmade/kategooriate tabel

Rühm/kategooria		Universaalne (2)		Pooluniversaalne (3)		Piiratud		Sõidukispetsiifiline
		LTS	ISOFIX LTS	LTS	ISOFIX LTS	LTS	ISOFIX LTS	LTS	ISOFIX LTS
0	Turvahäll	A	NA	A	A	A	NA	A	A
	Seljaga sõidusuunas	A	NA	A	A	A	NA	A	A
0+	Seljaga sõidusuunas	A	NA	A	A	A	NA	A	A
I	Seljaga sõidusuunas	A	NA	A	A	A	NA	A	A
	Näoga sõidusuunas (integreeritud)	A	A	A	A	A	NA	A	A
	Näoga sõidusuunas (mitteintegreeritud)	NA	NA	NA	NA	NA	NA	NA	NA
	Näoga sõidusuunas (mitteintegreeritud – vt punkt 6.1.12.)	A	NA	A	NA	A	NA	A	A
II	Seljaga sõidusuunas	A	NA	A	NA	A	NA	A	A
	Näoga sõidusuunas (integreeritud)	A	NA	A	NA	A	NA	A	A
	Näoga sõidusuunas (mitteintegreeritud)	A	NA	A	NA	A	NA	A	A
III	Seljaga sõidusuunas	A	NA	A	NA	A	NA	A	A
	Näoga sõidusuunas (integreeritud)	A	NA	A	NA	A	NA	A	A
	Näoga sõidusuunas (mitteintegreeritud)	A	NA	A	NA	A	NA	A	A
kus: LTS: Lapse turvasüsteem A: olemas NA: puudub

6.1.3.1.   universaal- ja piiratud kategooria puhul eeskirja nr 16 (või samaväärsetele) nõuetele vastava täiskasvanu (tõmburiga või ilma tõmburita) turvavöö abil, mis on kinnitatud eeskirja nr 14 (või samaväärsetele) nõuetele vastavate kinnituspunktide külge;

6.1.3.2.   universaalkategooria ISOFIX lapse turvasüsteemi puhul käesoleva eeskirja nõuetele vastavate ISOFIX kinnitusdetailide ja ISOFIX ülakinnituse rihma abil, mis on kinnitatud ISOFIX kinnituspunktide süsteemi ja ISOFIX ülakinnituspunkti külge, mis vastab eeskirja nr 14 nõuetele;

6.1.3.3.   pooluniversaalkategooria puhul eeskirjas nr 14 ette nähtud alakinnituspunktide ja käesoleva eeskirja 11. lisas esitatud soovitustele vastavate lisakinnituspunktide abil;

6.1.3.4.   pooluniversaalkategooria ISOFIX lapse turvasüsteemi puhul käesoleva eeskirja nõuetele vastavate ISOFIX kinnitusdetailide ja ISOFIX ülakinnituse rihma või tugijala või sõiduki armatuurlaua abil, mis on kinnitatud eeskirja nr 14 nõuetele vastavate ISOFIX kinnituspunktide ja/või ISOFIX ülakinnituspunkti külge;

6.1.3.5.   sõidukispetsiifilise kategooria puhul sõiduki või lapse turvasüsteemi tootja poolt ette nähtud kinnituspunktide abil;

6.1.3.6.   kui lapse kinnitusrihmade või lapse turvasüsteemi kinnitusrihmade kasutamiseks on vaja turvavöö kinnituspunkte, mida kasutatakse juba täiskasvanu turvavöö või -vööde jaoks, peab tehniline teenistus kontrollima, et:

täiskasvanu vöö kinnituspunktide kasutatav asukoht on eeskirja nr 14 või sellele samaväärse õigusakti kohaselt tüübikinnituse saanud;

kumbki seadis ei takista teise tõhusat toimimist;

täiskasvanu ja lisaturvasüsteemi lukke ei oleks võimalik omavahel ära vahetada.

Juhul kui lapse turvasüsteemi puhul kasutatakse vardaid või muid eriseadiseid, mis kinnitatakse eeskirja nr 14 kohaselt tüübikinnituse saanud kinnituspunktidesse, mille tõttu tegelike kinnituspunktide asend muutub, jäädes eeskirja nr 14 kohaldamisalast välja, tuleb kohaldada järgmisi punkte:

sellised seadised kinnitatakse pooluniversaalsete või sõidukispetsiifiliste seadistena;

tehniline teenistus kohaldab käesoleva eeskirja 11. lisas esitatud nõudeid vardale ja kinnitustele;

varrast katsetatakse dünaamilisel koormuskatsel selle keskmises asendis, ja juhul kui see on kohandatav, suurima pikenduse korral;

täiskasvanu turvavöö kinnituspunktide kasutamine varda kinnitamiseks ei tohi kahjustada kinnituspunktide tegelikku asendit ja toimimist.

6.1.3.7.   Tugijalaga varustatud lapse turvasüsteemidele antakse tüübikinnitus ainult pooluniversaalkategoorias või sõidukispetsiifilises kategoorias ning kohaldatakse käesoleva eeskirja 11. lisa nõudeid. Lapse turvasüsteemide tootja peab arvestama tugijala kasutamiseks vajalikke eeldusi, et tagada selle õige toimimine igas sõidukis, ning esitama sellekohase teabe.

6.1.4.   Istmekõrgendus tuleb kinnitada punktis 8.1.4 nimetatud katsele kehtestatud nõuete kohaselt täiskasvanu turvavöö abil või eraldi vahendite abil.

6.1.5.   Lapse turvasüsteemi tootja peab kirjalikult kinnitama, et turvasüsteemide tootmisel kasutatud ja turvasüsteemi kinnitatud lapsele kättesaadavate materjalide toksilisus vastab standardi EN 71:2009 3. osa asjakohastele nõuetele. Katsetamise eest vastutava asutuse äranägemisel võib teha kinnituse paikapidavust tõendavaid katseid. Käesolev punkt ei kehti II ja III rühma turvaseadiste kohta.

6.1.6.   Lapse turvasüsteemi tootja peab kirjalikult kinnitama, et turvasüsteemide tootmisel kasutatud materjalide süttivus vastab standardi EN 71:2009 2. osa asjakohastele nõuetele. Katsetamise eest vastutava asutuse äranägemisel võib teha kinnituse paikapidavust tõendavaid katseid.

6.1.7.   Seljaga sõidusuunas olevate lapse turvasüsteemide puhul, mis toetuvad sõiduki armatuurlauale, peab armatuurlaud käesolevale eeskirjale vastamiseks olema piisavalt jäik.

6.1.8.   Universaalkategooria lapse turvasüsteemide puhul, välja arvatud universaalkategooria ISOFIX lapse turvasüsteemide puhul, peab lapse turvasüsteemi ja täiskasvanu turvavöö vahel olema peamine koormust kandev kokkupuutepunkt. See punkt peab juhul, kui lapse turvasüsteemi mõõdetakse käesoleva eeskirja 21. lisa kohaselt üles seatud dünaamilise koormuskatse stendil ilma mannekeenita, olema vähemalt 150 mm kaugusel Cr-teljest. See kehtib kõikide kohandatud konfiguratsioonide kohta. Lisaks on lubatud alternatiivne vöö kulg. Kui vöö alternatiivne kulg on olemas, peab tootja vastavalt punktis 15 ettenähtule sellele kasutusjuhendis eraldi viitama. Selliste alternatiivsete vöökulgude katsetamisel peab turvasüsteem vastama eeskirja kõikidele (välja arvatud käesoleva punkti) nõuetele.

6.1.9.   Kui universaalkategooria lapse turvasüsteemi kinnitamiseks tuleb kasutada täiskasvanu turvavööd, on selle suurim dünaamilise koormuskatse stendil kasutatav pikkus määratletud käesoleva eeskirja 13. lisas.

Selleks et kontrollida vastavust käesolevale nõudele, tuleb lapse turvasüsteem kinnitada katsestendile 13. lisas kirjeldatud standardse turvavööga. Mannekeen paigaldatakse ainult siis, kui selle paigaldamiseks on vaja vöö pikkust suurendada. Kui lapse turvasüsteem on paigaldatud, ei tohi vöös olla muud pinget peale tavapärasest tõmburist tingitud tõmbe (tõmburi olemasolu korral). Juhul kui kasutatakse tõmburiga varustatud turvavööd, peab käesoleva tingimuse täitmisel jääma vööst vähemalt 150 mm tõmburisse.

6.1.10.   0 ja 0+ rühma lapse turvasüsteeme ei tohi kasutada näoga sõidusuunas.

6.1.11.   0 ja 0+ rühma lapse turvasüsteemid, välja arvatud punktis 2.4.1 määratletud turvahällid, kuuluvad integreeritud klassi.

6.1.12.   I rühma lapse turvasüsteemid kuuluvad integreeritud klassi, kui neile ei ole paigaldatud käesoleva eeskirja punktis 2.7 määratletud B-klassi löögikaitsekilpi.

6.2.   Konfiguratsioon

6.2.1.   Turvasüsteemi konfiguratsioon on selline, et:

6.2.1.1.

turvasüsteem pakub nõutavat kaitset kõigis ettenähtud asendites; erivajadustega lapse turvasüsteemid pakuvad kaitset mis tahes turvasüsteemi asendis lisakinnitusseadmeid (mis võivad olemas olla) kasutamata;

6.2.1.2.

lapse saab turvasüsteemi paigutada kergesti ja kiirelt; lapse turvasüsteemi puhul, milles laps kinnitatakse traksvööga või Y-kujulise vööga, millel puudub tõmbur, peavad õlavöö ja vöörihm punktis 7.2.1.4 ette nähtud menetluse jooksul teineteise suhtes liikuma. Sellistel juhtudel võib lapse turvasüsteemi turvavööseadis koosneda kahest või enamast ühendatavast osast. Erivajadustega lapse turvasüsteemide puhul tunnistatakse, et lisakinnitusseadmed muudavad lapse turvasüsteemi paigutamise ja sellest eemaldamise aeglasemaks. Kuid lisaseadised tuleb konstrueerida siiski sellised, mis võimaldavad neist vabastamist nii kiiresti kui võimalik.

6.2.1.3.

Kui turvasüsteemi kallet on võimalik muuta, ei tohi selle muutmiseks olla vajalik rihmade käsitsi kohandamine. Turvasüsteemi kalde muutmiseks peab piisama tahtlikust käeliigutusest.

6.2.1.4.

0, 0+ ja I rühma turvasüsteemide puhul peab lapse asend olema selline, et ta on kaitstud ka siis, kui ta magab.

6.2.1.5.

Löögi või püsimatuse tõttu turvavöö alt väljalibisemise vältimiseks nõutakse kõigi integreeritud traksvööga I rühma näoga sõidusuunas olevate turvasüsteemide puhul jalgadevahelise rihma kasutamist.

6.2.2.   I, II ja III rühma turvaseadiste puhul, mis kasutavad vöörihma, peab vöörihm olema sellises asendis, et rihmale langeks vaagnavöötme koormus. Seade ei lase lapse õrnadele kehaosadele (allkeha, jalgadevaheline ala jne) liigset koormust langeda.

6.2.2.1.   Kui jalgadevaheline rihm on kinnitatud ja reguleeritud (kui on reguleeritav) kõige pikemasse asendisse, ei ole vöörihma võimalik kohandada nii, et see asuks tüübikinnitusega hõlmatud kaalurühma kuuluva väikseima ja suurima mannekeeni vaagnapiirkonnast kõrgemal. Ühegi näoga sõidusuunas paigaldatud turvasüsteemi puhul ei ole vöörihma võimalik kohandada nii, et see asuks tüübikinnitusega hõlmatud kaalurühma kuuluva väikseima ja suurima mannekeeni vaagnapiirkonnast kõrgemal.

6.2.2.2.   Punktis 8.1.3. ettenähtud dünaamilise koormuskatse ajal ei tohi vöörihm liikuda mannekeeni vaagnapiirkonnast täielikult eemale enne pea maksimaalse horisontaalse kõrvalekalde hetke. Katse hindamisel kasutatakse kiirkaamera salvestust.

6.2.3.   Kõik turvasüsteemi rihmad paiknevad nii, et need on kasutajale tavaolukorras mugavad ning need ei saa ohtlikult keerduda. Õlarihmade vaheline kaugus kaelapiirkonnas peab olema vähemalt sama lai kui asjakohase mannekeeni kael.

6.2.4.   Selle ehitus on selline, et kokkupõrke korral ei langeks survekoormus lapse pealaele.

6.2.4.1.   Y-kujulisi vöid võib kasutada ainult seljaga ja küljega sõidusuunas olevates lapse turvasüsteemides (turvahällid).

6.2.5.   Lapse turvasüsteem on konstrueeritud ja paigaldatud nii, et:

6.2.5.1.

minimeerida lapse või teiste sõitjate teravate servade või väljaulatuvate osadega vigastamise ohtu (nagu on kindlaks määratud näiteks eeskirjas nr 21);

6.2.5.2.

puuduvad teravad servad ja väljaulatuvad osad, mis võivad põhjustada sõiduki istmekatete või sõitjate riiete rikkumist;

6.2.5.3.

lapse õrnadele kehaosadele (allkeha, jalgadevaheline ala jne) ei lange täiendav inertsjõud;

6.2.5.4.

selle jäikadel osadel ei ole rihmadega kokkupuute punktides teravaid servi, mille tõttu rihm võib kuluda.

6.2.6.   Osad, mida on võimalik kinnitada ja eraldada, peavad olema kavandatud selliselt, et vältida niipalju kui võimalik nende vale kokkupanekut ja kasutust. Erivajadustega lapse turvasüsteemidel võib olla lisakinnitusseadmeid, mis peavad olema kavandatud selliselt, et oleks välistatud nende vale kokkupanek, ning mille avamise ja toimimise viis on päästjale hädaolukorras kohe arusaadav.

6.2.7.   Kui I ja II rühma ning I ja II kombineeritud rühma lapse turvasüsteemi juurde kuulub seljatugi, peab selle sisekõrgus vastavalt 12. lisas esitatud skeemile olema vähemalt 500 mm.

6.2.8.   Kasutada võib ainult iselukustuvaid ja hädalukustuvaid tõmbureid.

6.2.9.   I rühmas kasutamiseks ette nähtud seadiste puhul ei tohi lapsel pärast tema turvasüsteemi paigutamist olla võimalik hõlpsalt lõdvendada seda turvasüsteemi osa, millega kinnitatakse tema vaagnavööde; selleks peavad olema täidetud punkti 7.2.5 (lukustusseadised) nõuded; iga selleks ettenähtud seadis peab olema püsivalt lapse turvasüsteemi külge kinnitatud.

6.2.10.   Lapse turvasüsteem võib olla ette nähtud kasutamiseks enam kui ühes kaalurühmas ja/või enam kui ühe lapse jaoks eeldusel, et see vastab kõigi asjakohaste rühmade suhtes kehtestatud nõuetele. Universaalkategooria lapse turvasüsteem peab vastama kõnealuse kategooria kõigi kaalurühmade suhtes kehtestatud nõuetele.

6.2.11.   Tõmburiga varustatud lapse turvasüsteem

Tõmburiga varustatud lapse turvasüsteemi puhul peab tõmbur vastama punktis 7.2.3 esitatud nõuetele.

6.2.12.   Istmekõrgenduste puhul tuleb kontrollida, kui kergelt liiguvad täiskasvanu turvavöö rihmad ja keel läbi kinnituspunktide. Eeskätt kehtib see istmekõrgenduste kohta, mis on ette nähtud auto esiistmetel kasutamiseks ja millel võivad olla pikad pooljäigad vardad. Kinnitatud lukk ei tohi liikuda läbi istmekõrgenduse kinnituspunktide ning vöö asetus ei tohi olla täiesti erinev katsesõiduki omast.

6.2.13.   Kui lapse turvasüsteem on ette nähtud enam kui ühe lapse jaoks, peab iga lapse jaoks ette nähtud turvasüsteemi osa olema koormuse ülekandmise ja kohandamise suhtes teisest sõltumatu.

6.2.14.   Kui lapse turvasüsteem sisaldab täispuhutavaid osi, ei tohi selle eri kasutustingimused (rõhk, temperatuur, niiskus) mõjutada nende vastavust käesoleva eeskirja nõuetele.

6.3.   ISOFIX turvasüsteemi tehnilised andmed

6.3.1.   Üldandmed

6.3.1.1.   Mõõtmed

ISOFIX lapse turvasüsteemi suurimad mõõtmed külgsuunas, taha- ja allapoole ning ISOFIX kinnituspunktide süsteemi asukohad, kuhu kinnitatakse selle kinnitusdetailid, on ISOFIX lapse turvasüsteemide tootja jaoks kindlaks määratud käesoleva eeskirja punktis 2.31 määratletud sõiduki istme kinnitusdetailidega.

6.3.1.2.   Kaal

Universaal- ja pooluniversaalkategooria ning kaalurühmade 0, 0+ ja 1 ISOFIX lapse turvasüsteemide kaal ei tohi ületada 15 kg.

6.3.2.   ISOFIX kinnitusdetailid

6.3.2.1.   Tüüp

ISOFIX kinnitusdetailid võivad olla joonisel 0 (a) esitatud näidiste kohased või muu sobiva ehitusega, moodustades osa jäikadest reguleeritavatest mehhanismidest, mille liigi määrab kindlaks ISOFIX lapse turvasüsteemi tootja.

Joonis 0 (a)

Tekst pildi

6.3.2.2.   Mõõtmed

ISOFIX lapse turvasüsteemi kinnitusdetaili ISOFIX kinnitussüsteemiga ühendatava osa mõõtmed ei tohi ületada joonisel 0 (b) esitatud suurimaid mõõtmeid.

Joonis 0 (b)

6.3.2.3.   Osalise lukustuse märguanne

ISOFIX lapse turvasüsteem peab hõlmama vahendit, mis annab selgelt märku mõlemate ISOFIX kinnitusdetailide täielikust kinnitamisest vastavate ISOFIX alakinnituspunktide külge. Märguanne võib olla kuuldav, puudutamisega äratuntav või nähtav või kahe või enama eespool nimetatu kombinatsioon. Nähtava märguande puhul peab see olema jälgitav kõigis normaalsetes valgustustingimustes.

6.3.3.   ISOFIX lapse turvasüsteemi ülakinnituse rihma tehnilised andmed

6.3.3.1.   Ülakinnituse lukusti

Ülakinnituse lukusti peab olema ISOFIX ülakinnituse konks, nagu on näidatud joonisel 0 (c), või joonisel 0 (c) esitatud suurustele vastavad sarnased seadised.

6.3.3.2.   ISOFIX ülakinnituse rihma näitajad

ISOFIX ülakinnituse rihma peab toetama lint (või sellega samaväärne vahend), selle tõmbepinget peab saama reguleerida ning seda peab saama vabastada.

6.3.3.2.1.   ISOFIX ülakinnituse rihma pikkus

ISOFIX lapse turvasüsteemi ülakinnituse rihm peab olema vähemalt 2 000 mm pikkune.

6.3.3.2.2.   Lõtku puudumise märguanne

ISOFIX ülakinnituse rihm või ISOFIX lapseiste peab olema varustatud seadmega, mis annab märku sellest, et rihm on lõtkudeta. Seade võib moodustada osa reguleerimis- ja tõmbepinget vähendavast seadmest.

6.3.3.2.3.   Mõõtmed

ISOFIX ülakinnituse konksude ühendusmõõtmed on esitatud joonisel 0 (c).

Joonis 0 (c)

ISOFIX ülakinnituse lukusti (konksu tüüpi) mõõtmed

Tekst pildi

Tekst pildi

6.3.4.   Reguleeritavus

ISOFIX kinnitusdetailid või ISOFIX lapse turvasüsteem tervikuna peab olema reguleeritav, nii et seda saaks kohandada kõigile eeskirjas nr 14 kirjeldatud ISOFIX kinnituspunktidele.

6.4.   Märgistuse kontrollimine

6.4.1.   Tüübikinnituskatseid korraldav tehniline teenistus kontrollib märgiste vastavust punktis 4 esitatud nõuetele.

6.5.   Paigaldus- ja kasutusjuhendi kontrollimine

6.5.1.   Tüübikinnituskatseid korraldav tehniline teenistus kontrollib paigaldus- ja kasutusjuhendi vastavust punktis 15 esitatud nõuetele.

7.   ERINÕUDED

7.1.   Turvasüsteemi suhtes kohaldatavad sätted

7.1.1.   Korrosioonikindlus

7.1.1.1.   Lapse turvasüsteemile tervikuna või selle osadele, mis on korrosioonile avatud, tuleb punkti 8.1.1 kohaselt teha korrosioonikatse.

7.1.1.2.   Punktides 8.1.1.1 ja 8.1.1.2 ette nähtud korrosioonikatse järel ei tohi spetsialist palja silmaga tehtud vaatlusel näha märke kahjustustest, mis võivad raskendada seadme funktsioneerimist, ega märkimisväärset korrosiooni.

7.1.2.   Energia neeldumine

7.1.2.1.   Kõikide seljatugedega seadmete puhul peab käesoleva eeskirja 18. lisas määratletud pindade maksimaalne kiirendus käesoleva eeskirja 17. lisa kohasel katsetamisel olema väiksem kui 60 g. See nõue kehtib ka löögikaitsekilbi pinna suhtes pea löögipiirkonnas.

7.1.2.2.   Lapse turvasüsteemide puhul, mis on varustatud püsivate mehaaniliselt kinnitatavate reguleeritavate peatugedega, kus kas täiskasvanu või lapse turvavöö kõrgust reguleeritakse reguleeritavate peatugede abil, ei pea nõudma energia neeldumist 18. lisas määratletud piirkondades, mis ei puutu kokku mannekeeni peaga, st peatugede taga.

7.1.3.   Ümberminek

7.1.3.1.   Lapse turvasüsteemi katsetatakse punkti 8.1.2 kohaselt; mannekeen ei tohi ühelgi hetkel katse jooksul paiskuda seadisest välja ning lisaks ei tohi asendis, kus katseiste on tagurpidi, mannekeeni pea liikuda vertikaalses suunas oma algsest asendist katseistme suhtes rohkem kui 300 mm.

7.1.4.   Dünaamiline koormuskatse

7.1.4.1.   Üldnõuded. Lapse turvasüsteemile tuleb teha punkti 8.1.3 kohane dünaamiline koormuskatse.

7.1.4.1.1.   Universaal-, piiratud ja pooluniversaalkategooria lapse turvasüsteeme katsetatakse katsesõiduki punktis 6 ette nähtud katseistmel vastavalt punktile 8.1.3.1.

7.1.4.1.2.   Sõidukispetsiifilise kategooria lapse turvasüsteeme katsetatakse iga sellise sõiduki mudeliga, mille jaoks turvasüsteem on ette nähtud. Katse eest vastutav tehniline teenistus võib vähendada katsetatavate mudelite arvu, kui nad ei erine oluliselt punktis 7.1.4.1.2.3 esitatud näitajate poolest. Lapse turvasüsteeme võib katsetada järgmiselt:

7.1.4.1.2.1.

punkti 8.1.3.3 kohaselt komplektsel sõidukil;

7.1.4.1.2.2.

punkti 8.1.3.2 kohaselt sõiduki kerel, mis omakorda kinnitatakse katsesõidukile või

7.1.4.1.2.3.

katse jaoks olulistel sõiduki kere osi esindavatel osadel ja löögipindadel. Kui lapse turvasüsteem on ette nähtud kasutamiseks tagaistmel, hõlmavad need esiistme seljatuge, tagaistet, põhjapaneeli, B- ja C-tugiposti ning katust. Kui lapse turvasüsteem on ette nähtud kasutamiseks esiistmel, hõlmavad need osad armatuurlauda, A-tugiposte, tuuleklaasi, põrandale või konsoolile paigaldatud kange või nuppe, esiistet, põrandapaneeli ja katust. Kui lapse turvasüsteemi kasutatakse lisaks sellele koos täiskasvanu turvavööga, peavad need osad hõlmama ka asjakohast täiskasvanu turvavööd või turvavöid. Katse korraldamise eest vastutav tehniline teenistus võib lubada mõne osa eemaldamist, kui ta leiab, et need on üleliigsed. Katsetamine toimub punkti 8.1.3.2 kohaselt.

7.1.4.1.3.   Dünaamiline koormuskatse korraldatakse nendele lapse turvasüsteemidele, mille suhtes eelnevalt koormust rakendatud ei ole.

7.1.4.1.4.   Dünaamilise koormuskatse ajal ei tohi ükski turvasüsteemi osa, mis aitab last tema asendis hoida, puruneda, ükski lukk avaneda ega lukustussüsteem või teisaldussüsteem puruneda või järele anda või tugijalg kokku vajuda, välja arvatud juhul, kui see on tähistatud kui koormuse piiramise seade. Kõik koormuse piiramise seadmed tuleb selgelt määratleda käesoleva eeskirja punkti 3.2.1 kohases tootja tehnilises kirjelduses.

7.1.4.1.5.   Mitteintegreeritud tüübi korral tuleb kasutada käesoleva eeskirja 13. lisas ette nähtud standardvööd ja kinnitusklambreid. See ei kehti sõidukispetsiifiliste tüübikinnituste kohta, mille puhul tuleb kasutada sõidukis olevat vööd.

7.1.4.1.6.   Kui sõidukispetsiifilise lapse turvasüsteem paigaldatakse kõige tagumise näoga sõidusuunas oleva täiskasvanuistme taha (näiteks pagasiruumi piirkonda), tuleb seda ühe korra suurima mannekeeni või mannekeenidega punkti 8.1.3.3.3 kohaselt komplektsel sõidukil katsetada. Tootja soovi korral võib muud katsed, sealhulgas toodangu vastavuse katse, teha punkti 8.1.3.2 kohaselt.

7.1.4.1.7.   Erivajadustega lapse turvasüsteemide puhul tuleb kõikide käesolevas eeskirjas määratletud kaalurühmade iga dünaamiline koormuskatse teha kaks korda: esimest korda turvasüsteemi esmaste vahenditega ja teist korda kõiki kinnitusseadmeid kasutades. Nende katsete puhul tuleb erilist tähelepanu pöörata punktides 6.2.3 ja 6.2.4 esitatud nõuetele.

7.1.4.1.8.   Dünaamiliste koormuskatsete ajal ei tohi integreeritud lapse turvasüsteemi paigaldamiseks kasutatav standardne turvavöö juhikust või lukustusseadmest vabaneda.

Dünaamiliste koormuskatsete ajal ei tohi mitteintegreeritud lapse turvasüsteemi paigaldamiseks kasutatav standardne turvavöö juhikust või lukustusseadmest vabaneda; standardse turvavöö õlaosa puhul tuleb seda hinnata hetkel, kui mannekeeni pea on saavutanud maksimaalse horisontaalse kõrvalekalde. Mitteintegreeritud lapse turvasüsteemi dünaamilise koormuskatse ajal on õlavöö vastuvõetava liikumise piir selline, et standardse turvavöö õlaosa alumine äär ei tohi olla madalamal kui mannekeeni küünarnukk mannekeeni pea maksimaalse horisontaalse kõrvalekalde korral.

7.1.4.1.9.   Tugijalaga lapse turvasüsteemi katsetatakse järgmiselt:

a)

pooluniversaalkategooria puhul peab laupkokkupõrkekatses olema tugijalg reguleeritud katsesõiduki põrandapaneelile vastavasse maksimaalsesse ja minimaalsesse asendisse. Tagantlöögikatsed korraldatakse halvimas asendis, mille valib tehniline teenistus. Katsete käigus peab tugijalg toetuma katsesõiduki põrandapaneelile, nagu on kirjeldatud 6. lisa 3. liite joonisel 2. Kui jala lühima pikkuse ja põrandapaneeli suurima kõrguse vahel on vahe, reguleeritakse jalg põrandapaneeli kõrgusele 140 mm allpool Cr. Kui jala suurim pikkus on suurem kui põrandapaneeli madalaim kõrgus kasutada võimaldab, reguleeritakse jalg kõnealusele madalaimale põrandapaneeli kõrgusele 280 mm allpool Cr. Kui tugijalg on varustatud reguleerimisastmetega, reguleeritakse tugijalg järgmisse reguleerimisasendisse, et tagada selle kokkupuude põrandaga;

b)	väljaspool sümmeetriatasandit olevate tugijalgade puhul valib tehniline teenistus katse korraldamiseks halvima asendi;

c)	sõidukispetsiifilise kategooria puhul reguleeritakse tugijalg nii, nagu seda on ette näinud lapse turvasüsteemide tootja.

7.1.4.1.10.   Kui lapse turvasüsteemis kasutatakse ISOFIX kinnituspunktide süsteemi ja pöörlemisvastast seadet, tuleb dünaamiline koormuskatse korraldada:

7.1.4.1.10.1.

ISOFIX lapse turvasüsteemi suurusklasside A, B ja B1 puhul: 7.1.4.1.10.1.1. koos toimiva pöörlemisvastase seadmega ja 7.1.4.1.10.1.2. ilma toimiva pöörlemisvastase seadmeta. Kui pöörlemisvastane seade on tugijalg, mille saab täielikult lapse turvasüsteemi aluse või korpuse sisse paigutada, tuleb katse korraldada nii, et tugijalg on kokkupandud asendis või eemaldatud. Kui seda ei saa täielikult aluse sisse paigutada, tuleb katse korraldada nii, et tugijalg on oma lühimas ja katsesõiduki põrandapaneel alumises asendis. Kõnealune nõue ei kehti, kui pöörlemisvastase seadmena kasutatakse püsivalt kinnitatud tugijalga, mis ei ole reguleeritav.

7.1.4.1.10.2.

ISOFIX lapse turvasüsteemi muude suurusklasside puhul koos toimiva pöörlemisvastase seadmega.

7.1.4.2.   Rindkere kiirendus (4)

7.1.4.2.1.   Rindkere täiskiirendus ei tohi ületada 55 g, välja arvatud ajavahemikel, mille summa ei ületa 3 millisekundit.

7.1.4.2.2.   Vertikaalne kiirendus allkehast pea suunas ei tohi ületada 30 g, välja arvatud ajavahemikel, mille summa ei ületa 3 millisekundit.

7.1.4.3.   Allkehasse sisselõikumine (5)

7.1.4.3.1.   8. lisa 1. liite punktis 5.3 kirjeldatud kontrollimisel ei tohi kinnitusseadme lõikumisest allkeha moodustavas modelleerimismaterjalis olla mingeid jälgi.

7.1.4.4.   Mannekeeni nihkumine

7.1.4.4.1.   Universaal-, pooluniversaal- ja piiratud kategooria lapse turvasüsteemid

7.1.4.4.1.1.

Näoga sõidusuunas olev lapse turvasüsteem: mannekeeni pea ei tohi minna kaugemale joonisel 1 esitatud BA ja DA tasapinnast, välja arvatud istmekõrgenduste puhul, kui kasutatakse suurimat mannekeeni P10 ja kui väärtus DA tasapinna suhtes on 840 mm. Joonis 1 Näoga sõidusuunas oleva seadme paigutus katsel

7.1.4.4.1.2.

Seljaga sõidusuunas olev lapse turvasüsteem 7.1.4.4.1.2.1.   Armatuurlauale toetuvad lapse turvasüsteemid: mannekeeni pea ei tohi ületada joonisel 2 määratletud tasapindu AB, AD ja DCr. See määratakse kindlaks kuni 300 ms jooksul või hetkel, kui mannekeen muutub täiesti liikumatuks, kui see toimub enne seda. Joonis 2 Seljaga sõidusuunas oleva seadme paigutus katsel Tekst pildi Terastoru 500 × 100 × 90 7.1.4.4.1.2.2.   Armatuurlauale toetuvad 0-rühma lapse turvasüsteemid ja turvahällid: mannekeeni pea ei tohi ületada joonisel 3 määratletud tasapindu AB, AD ja DE. See määratakse kindlaks kuni 300 ms jooksul või hetkel, kui mannekeen muutub täiesti liikumatuks, kui see toimub enne seda. Joonis 3 Paigutus 0-rühma lapse turvaseadmete puhul, mis ei toetu armatuurlauale 7.1.4.4.1.2.3.   Muud kui 0-rühma lapse turvasüsteemid, mis ei toetu armatuurlauale:   mannekeeni pea ei tohi minna kaugemale joonisel 4 esitatud FD, FG ja DE tasapinnast ning mannekeeni pea ja varda vahel ei tohi olla otsest kokkupuudet. See määratakse kindlaks kuni 300 ms jooksul või hetkel, kui mannekeen muutub täiesti liikumatuks, kui see toimub enne seda.   Kui selline lapse turvasüsteem puutub kokku vardaga, mille läbimõõt on 100 mm, ning vastab kõigile tehnilistele tingimustele, tuleb ilma 100 mm läbimõõduga varrast kasutamata korraldada veel üks dünaamiline koormuskatse (laupkokkupõrge), kasutades mannekeeni, mis kujutab selle lapse turvasüsteemi jaoks ettenähtud raskeima kaaluga last; see katse peab vastama kõigile tingimustele (välja arvatud sõidusuunas nihkumine). Joonis 4 Muudesse (välja arvatud 0 rühma) rühmadesse kuuluvate seljaga sõidusuunas olevate ja armatuurlauale mittetoetuvate seadiste paigutus katsel Tekst pildi Terastoru 500 × Ø 100 × Ø 90

7.1.4.4.2.   Sõidukispetsiifilise lapse turvasüsteemi kategooria puhul ei tohi komplektsel sõidukil või sõiduki kerel katsetades pea sõiduki mis tahes osaga kokku puutuda. Kui pea siiski puutub mõne osaga kokku, ei tohi pea kiirus kokkupõrkel ületada 24 km/h ja osa, millega ta kokku puutub, peab vastama eeskirja nr 21 lisas 4 sätestatud energianeeldumiskatse nõuetele. Pärast katsetamist komplektsel sõidukil peab mannekeenide eemaldamine lapse turvasüsteemist olema võimalik ilma tööriistu kasutamata.

7.1.5.   Temperatuuritaluvus

7.1.5.1.   Lukkudele, tõmburitele, regulaatoritele ja lukustusseadistele, millele temperatuur võib mõju avaldada, tuleb teha punktis 8.2.8 täpsustatud temperatuuritaluvuse katse.

7.1.5.2.   Punktis 8.2.8.1 ette nähtud temperatuuritaluvuse katse järel ei tohi spetsialist palja silmaga vaatluse käigus näha märke kahjustustest, mis võivad raskendada lapse turvasüsteemi nõuetekohast toimimist.

7.2.   Turvasüsteemi üksikosade suhtes kehtivad sätted

7.2.1.   Lukk

7.2.1.1.   Luku ehitus peab olema selline, mis välistab selle ebaõige käsitsemise. See tähendab muu hulgas, et luku jäämine poolsuletud asendisse ei tohi olla võimalik; luku osade tahtmatu äravahetamine luku sulgemisel ei tohi olla võimalik; lukk peab olema lukustatav alles selle kõikide osade kasutamisel. Luku kokkupuutumisel lapsega ei tohi kokkupuutepind olla kitsam kui punktis 7.2.4.1.1 piiritletud rihma minimaalne laius. Käesolev punkt ei kehti vööde suhtes, mis on juba saanud tüübikinnituse UNECE eeskirja nr 16 või samaväärse kehtiva standardi kohaselt. Erivajadustega lapse turvasüsteemide puhul peab turvasüsteemi esmastest vahenditest ainult lukk vastama punktides 7.2.1.1–7.2.1.9 (kaasa arvatud) esitatud nõuetele.

7.2.1.2.   Lukk peab asendist olenemata jääma suletuks ka koormuse puudumise korral. Luku ehitus peab võimaldama seda kergesti kasutada ja haarata. Lukk peab avanema nupule või samalaadsele seadisele vajutamisel. Kui nupp on luku avanemisele vastavas asendis, siis peavad pinnal, millele vajutatakse, olema nupu algse liikumissuunaga risti olevale pinnale projitseerituna järgmised mõõtmed: süvistatud nupu puhul pindala vähemalt 4,5 cm2 ja laius vähemalt 15 mm; mittesüvistatud avamisnupu puhul pindala vähemalt 2,5 cm2 ja laius vähemalt 10 mm. Laius on selle ala moodustavast kahest mõõtmest väiksem ja seda mõõdetakse avamisnupu liikumissuunaga risti.

7.2.1.3.   Luku avamise seadis peab olema punane. Ükski luku muu osa ei tohi olla sama värvi.

7.2.1.4.   Lapse vabastamine turvasüsteemist peab olema võimalik ühe luku ühekordse käsitsemisega. 0 ja 0+ rühma puhul on lapse eemaldamine koos turvalamamistooli, turvahälli või turvahälli hoideseadisega lubatud juhul, kui lapse turvasüsteemi saab vabastada kõige enam kahe luku avamisega.

7.2.1.4.1.   Traksvöö õlarihmade vahelise kinnituse suhtes ei kehti punktis 7.2.1.4 esitatud ühe liigutuse nõue.

7.2.1.5.   II ja III rühma puhul peab luku paigutus olema selline, et laps sellele ligi pääseks. Lisaks sellele peab luku paigutus kõikide rühmade puhul olema selline, et luku avamise ning toimimise viis on hädaolukorras päästetöötajale kohe arusaadav.

7.2.1.6.   Luku avamisel peab olema võimalik laps vabastada toolist, tooli tõsteseadisest või löögikaitsekilbist sõltumatult (nende kasutamise korral), ning kui seadise juurde kuulub jalgadevaheline rihm, peab see olema eemaldatav sama luku avamisega.

7.2.1.7.   Lukk peab vastama punktis 8.2.8.1 esitatud temperatuuritaluvuse nõuetele ning olema enne punktis 8.1.3 nimetatud dünaamilist koormuskatset läbinud 5 000 ± 5 avamis- ja sulgemistsüklit tavapärastes kasutustingimustes.

7.2.1.8.   Lukule tehakse järgmised avamiskatsed:

7.2.1.8.1.

Katse koormuse all 7.2.1.8.1.1.   See katse tehakse lapse turvasüsteemile, mis on juba punktis 8.1.3 ette nähtud dünaamilise koormuskatse läbinud. 7.2.1.8.1.2.   Punktis 8.2.1.1 ettenähtud katses ei tohi luku avamiseks vajalik jõud ületada 80 N.

7.2.1.8.2.

Koormuseta katse 7.2.1.8.2.1.   See katse tehakse lukule, mida ei ole eelnevalt koormatud. Punktis 8.2.1.2 ettenähtud katses peab juhul, kui lukule koormust ei lange, selle avamiseks vajalik jõud jääma vahemikku 40–80 N.

7.2.1.9.   Tugevus

7.2.1.9.1.   Punkti 8.2.1.3.2 kohase katse tegemisel ei tohi ükski luku osa ega sellega külgnevad rihmad või regulaatorid puruneda ega irduda.

7.2.1.9.2.   0 ja 0+ kaalurühma traksvöö lukk peab taluma koormust 4 000 N.

7.2.1.9.3.   I ja raskemate kaalurühmade traksvöö lukk peab taluma koormust 10 000 N.

7.2.1.9.4.   Kui kättesaadavast teabest järeldub, et katse on ülearune, võib tüübikinnitusasutus luku tugevuskatse ära jätta.

7.2.2.   Reguleerseadis

7.2.2.1.   Reguleerimise ulatus peab võimaldama lapse turvasüsteemi reguleerimist koos kõigi selle kaalurühma mannekeenidega, mille jaoks turvaseadis on ette nähtud, ning selle rahuldavat paigaldamist kõikidesse nimetatud sõidukimudelitesse.

7.2.2.2.   Kõik regulaatorid peavad olema kiirreguleeritavad, välja arvatud ainult turvasüsteemi algseks paigaldamiseks kasutatavad reguleerseadised, mille tüüp võib olla muu kui kiirreguleeritav.

7.2.2.3.   Kiirregulaatori tüüpi seadised peavad olema pärast lapse turvasüsteemi õiget paigaldamist ja lapse või mannekeeni sinna asetamist kergelt kättesaadavad.

7.2.2.4.   Kiirregulaatori tüüpi seadis peab olema lihtsalt lapse keha järgi kohandatav. Punkti 8.2.2.1 kohaselt tehtaval katsel ei tohi käsireguleerseadise kasutamiseks vajalik jõud ületada 50 N.

7.2.2.5.   Lapse turvasüsteemi reguleerseadise kaht näidist tuleb katsetada vastavalt punktides 8.2.8.1 ja 8.2.3 esitatud temperatuuritaluvuse katse nõuetele.

7.2.2.5.1.   Ühe reguleerseadise puhul ei tohi rihma libisemine ületada 25 mm ning kõigi reguleerseadiste puhul 40 mm.

7.2.2.6.   Seadis ei tohi punktis 8.2.2.1 ette nähtud katsetamise käigus puruneda ega irduda.

7.2.2.7.   Vahetult lapse turvasüsteemile paigaldatud regulaator peab taluma korduvat kasutamist ning olema enne punktis 8.1.3 nimetatud dünaamilist koormuskatset läbinud punktis 8.2.7 nimetatud katse 5 000 ± 5 tsüklit.

7.2.3.   Tõmburid

7.2.3.1.   Iselukustuvad tõmburid

7.2.3.1.1.   Iselukustuva tõmburiga varustatud turvavöö rihm ei tohi tõmburi lukustusasendite vahel liikuda üle 30 mm. Turvavöö peab pärast kasutaja tahapoole liikumist jääma kas algasendisse või pärast kasutaja järgnevat ettepoole liikumist ise algasendisse tagasi minema.

7.2.3.1.2.   Tõmburi puhul, mis on vöörihma osa, peab rihmale mõjuv sissetõmbejõud olema vähemalt 7 N, mõõdetuna punkti 8.2.4.1 kohaselt vöörihma vabas osas, mis jääb mannekeeni ja tõmburi vahele. Tõmburi puhul, mis on diagonaalrihma osa, ei tohi rihmale mõjuv sissetõmbejõud samalaadse mõõtmise juures olla väiksem kui 2 N, kuid mitte suurem kui 7 N. Kui rihm läbib juhiku või rihmaratta, mõõdetakse sissetõmbejõudu rihma vabas osas, mis jääb mannekeeni ja juhiku või rihmaratta vahele. Kui turvavöö koosseisus on käsitsi või automaatselt käitatav seadis, mis takistab rihma täielikku sissetõmmet, ei tohi seda tõmbejõu mõõtmisel kasutada.

7.2.3.1.3.   Rihm tõmmatakse punktis 8.2.4.2 kirjeldatud viisil tõmburist välja ja lastakse tõmburisse tagasi rulluda 5 000 korda. Seejärel tehakse tõmburile punktis 8.2.8.1 ette nähtud temperatuuritaluvuse katse ja punktis 8.1.1 ette nähtud korrosioonikatse, millele järgneb punktis 8.2.4.5 kirjeldatud tolmukindluskatse. Pärast seda peab tõmbur nõuetekohaselt läbima järgmised 5 000 välja- ja sissetõmbe tsüklit. Pärast eespool nimetatud katseid peab tõmbur endiselt nõuetekohaselt funktsioneerima ning vastama punktides 7.2.3.1.1 ja 7.2.3.1.2 esitatud nõuetele.

7.2.3.2.   Hädalukustuvad tõmburid

7.2.3.2.1.   Hädalukustuvad tõmburid peavad punktis 8.2.4.3 ette nähtud katsetamisel vastama järgmistele tingimustele.

7.2.3.2.1.1.

Tõmbur peab lukustuma, kui sõiduki aeglustus jõuab väärtuseni 0,45 g.

7.2.3.2.1.2.

Tõmbur ei tohi lukustuda, kui rihma kiirendus rihma väljatõmbe suunas on väiksem kui 0,8 g.

7.2.3.2.1.3.

tõmbur ei tohi lukustuda, kui anduri kaldenurk mis tahes suunas, võrreldes tootja poolt kindlaks määratud paigaldusasendiga, ei ole üle 12°;

7.2.3.2.1.4.

Tõmbur peab lukustuma, kui anduri kalle mis tahes suunas moodustab tootja poolt kindlaks määratud paigaldusasendiga võrreldes vähemalt 27° nurga.

7.2.3.2.2.   Tõmburi puhul, mille lukustumine sõltub välisest signaalist või energiaallikast, peab konstruktsioon signaali häire või katkemise või energiaallika tegevuse häire või katkemise korral tagama tõmburi automaatse lukustumise.

7.2.3.2.3.   Mitmetoimeline hädalukustuv tõmbur peab vastama eespool nimetatud nõuetele. Kui üks tundlikkuse näitajatest on seotud rihma väljatõmbamisega, peab tõmbur lukustuma juhul, kui rihma väljatõmbe suunas mõõdetud kiirendus on 1,5 g.

7.2.3.2.4.   Punktides 7.2.3.2.1.1 ja 7.2.3.2.3 viidatud katsete puhul ei tohi väljatõmmatud rihma kogupikkus enne tõmburi lukustumist ületada 50 mm punktis 8.2.4.3.1 kindlaks määratud pikkust aluseks võttes. Punktis 7.2.3.2.1.2 viidatud katse puhul ei tohi lukustumine toimuda rihma väljatõmbamisel 50 mm pikkuses punktis 8.2.4.3.1 kindlaks määratud pikkust aluseks võttes.

7.2.3.2.5.   Tõmburi puhul, mis on vöörihma osa, peab rihmale mõjuv sissetõmbejõud olema vähemalt 7 N, mõõdetuna punkti 8.2.4.1 kohaselt vöörihma vabas osas, mis jääb mannekeeni ja tõmburi vahele. Tõmburi puhul, mis on diagonaalrihma osa, ei tohi rihmale mõjuv sissetõmbejõud samalaadse mõõtmise juures olla väiksem kui 2 N, kuid mitte suurem kui 7 N. Kui rihm läbib juhiku või rihmaratta, mõõdetakse sissetõmbejõudu rihma vabas osas, mis jääb mannekeeni ja juhiku või rihmaratta vahele. Kui turvavöö koosseisus on käsitsi või automaatselt käitatav seadis, mis takistab rihma täielikku sissetõmmet, ei tohi seda tõmbejõu mõõtmisel kasutada.

7.2.3.2.6.   Rihm tõmmatakse punktis 8.2.4.2 kirjeldatud viisil tõmburist välja ja lastakse tõmburisse tagasi rulluda 40 000 korda. Seejärel tehakse tõmburile punktis 8.2.8.1 ette nähtud temperatuuritaluvuse katse ja punktis 8.1.1 ette nähtud korrosioonikatse, millele järgneb punktis 8.2.4.5 kirjeldatud tolmukindluskatse. Seejärel tehakse tõmburile 5 000 välja- ja sissetõmbetsükliga katse (kokku 45 000 tsüklit). Pärast eespool nimetatud katseid peab tõmbur endiselt nõuetekohaselt funktsioneerima ning vastama punktides 7.2.3.2.1–7.2.3.2.5 esitatud nõuetele.

7.2.4.   Rihmad

7.2.4.1.   Laius

7.2.4.1.1.   Mannekeeniga kokku puutuvate lapse turvasüsteemi rihmade laius peab 0, 0+ ja I rühma puhul olema vähemalt 25 mm ning II ja III rühma puhul vähemalt 38 mm. Neid laiusi mõõdetakse punktis 8.2.5.1 ette nähtud rihmade tugevuskatsel masinat peatamata koormusel, mis moodustab 75 % rihma katketugevusest.

7.2.4.2.   Tugevus pärast konditsioneerimist toatingimustes

7.2.4.2.1.   Kahe rihmanäidise punkti 8.2.5.2.1. kohase konditsioneerimise järel määratakse rihma katketugevus punkti 8.2.5.1.2 kohaselt.

7.2.4.2.2.   Erinevus kahe näidise katketugevuse vahel ei tohi moodustada üle 10 % suurema mõõdetud katketugevuse väärtusest.

7.2.4.3.   Tugevus pärast konditsioneerimist eritingimustes

7.2.4.3.1.   Punkti 8.2.5.2 (punkt 8.2.5.2.1 välja arvatud) ühe tingimuse kohaselt konditsioneeritud rihma katketugevus peab moodustama vähemalt 75 % koormuste keskmisest väärtusest, mis on kindlaks määratud punktis 8.2.5.1 nimetatud katses.

7.2.4.3.2.   Lisaks sellele peab 0, 0+ ja I kaalurühma turvasüsteemide puhul katketugevus olema vähemalt 3,6 kN, II kaalurühmas 5 kN ja III kaalurühmas 7,2 kN.

7.2.4.3.3.   Tüübikinnitusasutus võib loobuda ühest või mitmest nimetatud katsest, kui kasutatud materjali koostise või juba olemasoleva info põhjal osutub katse või katsete tegemine ülearuseks.

7.2.4.3.4.   Punktis 8.2.5.2.6 määratletud 1. tüübi kulumiskindluskatse tuleb teha siis, kui punktis 8.2.3 määratletud mikrolibisemiskatse tulemus on rohkem kui 50 % punktis 7.2.2.5.1 ette nähtud määrast.

7.2.4.4.   Kogu rihma tõmbamine läbi mis tahes regulaatorite, lukkude või kinnituspunktide peab olema võimatu.

7.2.5.   Lukustusseadis

7.2.5.1.   Lukustusseadis peab olema püsivalt lapse turvasüsteemi külge kinnitatud.

7.2.5.2.   Lukustusseadis ei tohi kahjustada täiskasvanu vöö vastupidavust ning peab läbima punktis 8.2.8.1 esitatud temperatuuritaluvuse katse.

7.2.5.3.   Lukustusseadis ei tohi takistada lapse kiiret vabastamist.

7.2.5.4.   A-klassi seadised

Punktis 8.2.6.1 ette nähtud katsel ei tohi vöö libisemine ületada 25 mm.

7.2.5.5.   B-klassi seadised

Punktis 8.2.6.2 ette nähtud katsel ei tohi vöö libisemine ületada 25 mm.

7.2.6.   ISOFIX kinnitusdetailide tehnilised andmed

ISOFIX kinnitusdetailid ja lukustuse indikaatorid peavad toimima ka nende korduval kasutamisel ning läbima enne punktis 8.1.3 ette nähtud dünaamilist koormuskatset katse, mis koosneb 2 000 ± 5 avamis- ja sulgemistsüklist tavalistes kasutamistingimustes.

7.2.7.   ISOFIX kinnitusdetailidel peab olema lukustussüsteem, mis vastab järgmistele punktis a või punktis b ette nähtud nõuetele:

a)	kogu istme lukustusmehhanismi vabastamine eeldab 2 järjestikust liigutust, kusjuures esimene peab teise toimumise ajal jätkuma; või

b)	ISOFIX kinnitusdetaili avamisjõud peab punkti 8.2.9 kohasel katsetamisel olema vähemalt 50 N.

8.   KATSETE KIRJELDUS (6)

8.1.   Kogu turvasüsteemile tehtavad katsed

8.1.1.   Korrosioon

8.1.1.1.   Lapse turvasüsteemi metallosad asetatakse 4. lisas ette nähtud katsekambrisse. Tõmburiga varustatud lapse turvasüsteemi puhul keritakse rihm lahti täies ulatuses, välja arvatud 100 ± 3 mm. Katse peab kestma 50 ± 0,5 tundi, välja arvatud lühikesed vaheajad, mis võivad olla tarvilikud näiteks soolalahuse kontrollimiseks ja lisamiseks.

8.1.1.2.   Pärast katse lõppu pestakse lapse turvasüsteemi metallosad võimalike soolajääkide eemaldamiseks ettevaatlikult puhta jooksva veega, mille temperatuur ei ületa 38 °C, või kastetakse neid sellesse ning lastakse enne punkti 7.1.1.2 kohast kontrollimist toatemperatuuril (18–25 °C) 24 ± 1 tundi kuivada.

8.1.2.   Ümberminek

8.1.2.1.   Mannekeen peab olema varustatud ühega kahest koormuse rakendamise seadmest, mida on kirjeldatud 23. lisas. Mannekeen paigutatakse vastavalt tootja juhistele käesoleva eeskirja kohaselt paigaldatud turvasüsteemi, millel on punktis 8.1.3.6 täpsustatud standardlõtk, mida kohaldatakse võrdselt kõikide süsteemide suhtes.

8.1.2.2.   Turvasüsteem kinnitatakse katseistme või katsesõiduki istme külge. Seejärel pööratakse kogu istet 540° +/– 5° ümber selle keskpikitasapinna horisontaaltelje kiirusega 2–5 kraadi sekundis ja peatatakse selles asendis. Selle katse tegemiseks võib sõidukispetsiifilised seadised kinnitada 6. lisas kirjeldatud katseistme külge.

8.1.2.3.   Sellises staatilises ümberpööratud asendis suunatakse lisaks mannekeenile mannekeenist 4 korda suurem mass vertikaalselt allapoole tasapinnale, mis on risti pöörlemisteljega, kasutades selleks 23. lisas kirjeldatud koormuse rakendamise seadet. Koormust rakendatakse järkjärgult ja kontrollitult kiirusega, mis ei ole suurem kui gravitatsiooniline kiirendus või 400 mm/min. Ettenähtud maksimaalset koormust hoitakse 30 – 0/+ 5 sekundi vältel.

8.1.2.4.   Koormus eemaldatakse kiirusel mitte rohkem kui 400 mm/min ja nihe mõõdetakse.

8.1.2.5.   Kogu istet pööratakse 180°, et viia see tagasi algasendisse.

8.1.2.6.   Seda katsetsüklit korratakse, pannes istme pöörlema vastupidises suunas. Seejärel korratakse katset kahes pöörlemissuunas ümber pöörlemistelje, mis asub horisontaaltasapinnal ja on kahe eelmise katse pöörlemistelje suhtes 90° nurga all.

8.1.2.7.   Nendel katsetel kasutatakse sellele kaalurühmale või nendele kaalurühmadele, mille jaoks turvasüsteem on ette nähtud, vastavat väikseimat ning suurimat mannekeeni.

Mannekeeni või lapse turvasüsteemide mis tahes reguleerimine kogu katsetsükli jooksul ei ole lubatud.

8.1.3.   Dünaamilised koormuskatsed

8.1.3.1.   Katsed katsesõidukil ja katseistmel

8.1.3.1.1.   Näoga sõidusuunas olev turvasüsteem

8.1.3.1.1.1.   Katsesõidukil ja katseistmel tehtavad dünaamilised koormuskatsed peavad vastama käesoleva eeskirja 6. lisas esitatud nõuetele ning paigaldamine kokkupõrkekatseks peab olema kooskõlas 21. lisaga.

8.1.3.1.1.2.   Katsesõiduk peab kogu aeglustuse ja kiirenduse vältel jääma horisontaalasendisse.

8.1.3.1.1.3.   Aeglustus- või kiirendusseadmed

Taotleja peab kasutamiseks valima ühe järgmisest kahest seadmest:

8.1.3.1.1.3.1.

Aeglustuskatse seade Katsesõiduki aeglustus saadakse käesoleva eeskirja 6. lisas esitatud seadme või mis tahes muu võrdväärseid tulemusi andva seadme abil. Seade peab vastama käesoleva eeskirja punktis 8.1.3.4 ja allpool esitatud tehnilistele nõuetele.   Kalibreerimismenetlus: Katsesõiduki aeglustuskõver lapse turvasüsteemi katsetamisel kooskõlas punktiga 8.1.3.1, kui katsesõidukile rakendatav inertmass on kuni 55 kg ühele lapsele ettenähtud turvasüsteemi simuleerimiseks, ja lapse turvasüsteemi katsetamisel sõiduki kerel kooskõlas punktiga 8.1.3.2, kui katsesõiduk on koormatud sõiduki kere ja inertmassiga kuni x korda 55 kg, et simuleerida x arvule lapsele ette nähtud turvasüsteeme, peab jääma laupkokkupõrke korral käesoleva eeskirja 7. lisa 1. liite joonisel viirutatud ala piiridesse ning tagantlöögi korral käesoleva eeskirja 7. lisa 2. liite joonisel viirutatud ala piiridesse. Seiskamisseadise kalibreerimisel peab seiskamisteekond olema 650 ± 30 mm laupkokkupõrke ning 275 ± 20 mm tagantlöögi korral.

8.1.3.1.1.3.2.

Kiirenduskatse seade   Dünaamilise koormuskatse tingimused   Laupkokkupõrke jaoks pannakse katsesõiduk liikuma nii, et katse ajal oleks selle kiiruse muutus DV 52 + 0/– 2 km/h ja selle kiirenduskõver jääks 7. lisa 1. liite joonise viirutatud ala piiridesse ning koordinaatidega (5 g, 10 ms) ja (9 g, 20 ms) määratletud lõigust ülespoole. Löögi algus (T0) on määratletud vastavalt standardile ISO 17373 0,5 g kiirenduse jaoks.   Tagantlöögi jaoks pannakse katsesõiduk liikuma nii, et katse ajal oleks selle kiiruse muutus DV 32 + 2/– 0 km/h ja selle kiirenduskõver jääks 7. lisa 2. liite joonise viirutatud ala piiridesse ning koordinaatidega (5 g, 5 ms) ja (10 g, 10 ms) määratletud lõigust ülespoole. Löögi algus (T0) on määratletud vastavalt standardile ISO 17373 0,5 g kiirenduse jaoks. Isegi kui eespool esitatud nõuded on täidetud, kasutab tehniline teenistus 6.lisa punktis 1 määratletud katsesõidukit (varustatud ühe istmega), mille kaal on suurem kui 380 kg. Kui eespool tehtud katsed on sooritatud suurema kiiruse juures ja/või kiirenduskõver ulatus väljapoole viirutatud ala ülemist piiri ning lapse turvasüsteem vastab nõuetele, peetakse katset rahuldavaks.

8.1.3.1.1.4.   Mõõdetakse:

8.1.3.1.1.4.1.

katsesõiduki kiirust vahetult enne kokkupõrget (ainult aeglustusvankrite puhul, andmeid on vaja pidurdusteekonna arvutamiseks);

8.1.3.1.1.4.2.

peatumisteekonda (ainult aeglustusvankrite puhul), mida võib arvutada vankri mõõdetud aeglustuse kahekordse integreerimise teel;

8.1.3.1.1.4.3.

I, II ja III rühma puhul mannekeeni pea vertikaalset ja horisontaalset nihkumist ning 0 ja 0+ rühma puhul mannekeeni nihkumist tema jäsemeid arvesse võtmata;

8.1.3.1.1.4.4.

rindkere liikumise aeglustumist kolmes üksteise suhtes risti asetsevas suunas; välja arvatud vastsündinut kujutava mannekeeni puhul;

8.1.3.1.1.4.5.

silmaga nähtavaid lõikumisjälgi allkeha moodustavas modelleerimismaterjalis (vaata punkti 7.1.4.3.1); välja arvatud vastsündinut kujutava mannekeeni puhul;

8.1.3.1.1.4.6.

vähemalt esimese 300 ms vältel katsesõiduki kiirendust või aeglustust.

8.1.3.1.1.5.   Pärast kokkupõrget kontrollitakse vaatluse teel lapse turvasüsteem lukku avamata üle, et selgitada välja kõik rikked või murdumiskohad.

8.1.3.1.2.   Seljaga sõidusuunas olev turvasüsteem

8.1.3.1.2.1.   Katseistet pööratakse katsetamisel tagantlöögikatse nõuete kohaselt 180°.

8.1.3.1.2.2.   Esiistmele seljaga sõidusuunas kinnitamiseks ette nähtud lapse turvasüsteemi katsetamisel peab sõiduki armatuurlauda jäljendama katsesõidukile paigaldatud jäik tala, mis on paigutatud nii, et kogu energianeeldumine toimub lapse turvasüsteemis.

8.1.3.1.2.3.   Aeglustustingimused peavad vastama punktis 8.1.3.1.1.3.1 esitatud nõuetele.

Kiirendustingimused peavad vastama punktis 8.1.3.1.1.3.2 esitatud nõuetele.

8.1.3.1.2.4.   Kohustuslikud mõõtmised on loetletud punktides 8.1.3.1.1.4–8.1.3.1.1.4.6.

8.1.3.2.   Katse katsesõidukiga ja sõiduki kerega

8.1.3.2.1.   Näoga sõidusuunas olev turvasüsteem

8.1.3.2.1.1.   Meetod, mida kasutatakse sõiduki kinnitamiseks katse ajal, ei tohi suurendada istmete, turvavööde või lapse turvasüsteemi kinnitamiseks vajalike lisakinnituspunktide tugevust ega vähendada kere tavapärast deformeerumist. Katsesõidukil ei tohi olla ühtegi sõiduki osa, mis mannekeeni ettepoole liikumist piirates vähendaksid lapse turvasüsteemile katse ajal rakendatavat koormust. Kere kõrvalejäetud osad võib asendada võrdväärse tugevusega osadega tingimusel, et need ei takista mannekeeni liikumist.

8.1.3.2.1.2.   Kinnitusseadet peetakse nõuetekohaseks, kui see ei avalda mõju kogu kere laiusele alale, ning juhul, kui sõiduk või kere on fikseeritud või kinnitatud eestpoolt vähemalt 500 mm kauguselt katsetatava turvasüsteemi kinnituspunktist. Tagantpoolt kinnitatakse kere kinnituspunktide taga kaugusel, mis on piisav, et tagada punktis 8.1.3.2.1.1 ette nähtud nõuete täitmine.

8.1.3.2.1.3.   Sõiduki iste ja lapse turvasüsteem paigaldatakse ja reguleeritakse asendisse, mis tüübikinnituskatseid tegeva tehnilise teenistuse arvates on mannekeeni asukohta sõidukis arvestades tugevuse seisukohalt kõige ebasoodsam. Sõiduki istme seljatoe ja lapse turvasüsteemi asenditega seotud andmed kantakse protokolli. Reguleeritava seljatoega istme puhul lukustatakse seljatugi tootja nõuete kohaselt või nõuete puudumise korral nii, et seljatoe tegelik kaldenurk oleks võimalikult lähedane 25° nurgale.

8.1.3.2.1.4.   Kui paigaldus- ja kasutusjuhendis ei sätestata teisiti, peab esiistmele ette nähtud lapse turvasüsteemi katsetamisel esiiste olema kõige eesmises tavapärases asendis, ning tagaistmel kasutamiseks ette nähtud lapse turvasüsteemi katsetamisel kõige tagumises tavapärases asendis.

8.1.3.2.1.5.   Aeglustustingimused peavad vastama punktis 8.1.3.4 esitatud nõuetele. Katseistmeks on tegeliku sõiduki iste.

8.1.3.2.1.6.   Mõõdetakse:

8.1.3.2.1.6.1.

katsesõiduki kiirust vahetult enne kokkupõrget (ainult aeglustusvankrite puhul, andmeid on vaja pidurdusteekonna arvutamiseks);

8.1.3.2.1.6.2.

peatumisteekonda (ainult aeglustusvankrite puhul), mida võib arvutada vankri mõõdetud aeglustuse kahekordse integreerimise teel;

8.1.3.2.1.6.3.

mannekeeni pea mis tahes kokkupuudet sõiduki kere sisuga;

8.1.3.2.1.6.4.

rindkere liikumise aeglustumist kolmes üksteise suhtes risti asetsevas suunas; välja arvatud vastsündinut kujutava mannekeeni puhul;

8.1.3.2.1.6.5.

silmaga nähtavaid lõikumisjälgi allkeha moodustavas modelleerimismaterjalis (vaata punkt 7.1.4.3.1), välja arvatud vastsündinut kujutava mannekeeni puhul;

8.1.3.2.1.6.6.

katsevankri ja sõiduki kere kiirendust või aeglustust vähemalt esimese 300 ms vältel;

8.1.3.2.1.7.   Pärast kokkupõrget kontrollitakse vaatluse teel lapse turvasüsteem lukku avamata üle, et selgitada välja kõik rikked.

8.1.3.2.2.   Seljaga sõidusuunas olev turvasüsteem

8.1.3.2.2.1.   Tagantlöögi katsel pööratakse sõiduki kere katsesõidukil 180°.

8.1.3.2.2.2.   Nõuded on samad, mis laupkokkupõrke korral.

8.1.3.3.   Katse komplektse sõidukiga

8.1.3.3.1.   Aeglustustingimused peavad vastama punkti 8.1.3.4 nõuetele.

8.1.3.3.2.   Laupkokkupõrkekatse tuleb korraldada käesoleva eeskirja 9. lisas ette nähtud korra kohaselt.

8.1.3.3.3.   Tagantlöögikatse tuleb korraldada käesoleva eeskirja 10. lisas ette nähtud korra kohaselt.

8.1.3.3.4.   Mõõdetakse:

8.1.3.3.4.1.

sõiduki/löökkeha kiirust vahetult enne kokkupõrget;

8.1.3.3.4.2.

mannekeeni pea mis tahes kokkupuudet sõiduki sisuga (0 kaalurühma kuuluvat last kujutava mannekeeni puhul selle jäsemeid arvesse võtmata);

8.1.3.3.4.3.

rindkere kiirendust kolmes üksteise suhtes risti asetsevas suunas, välja arvatud juhul, kui kasutatakse vastsündinut kujutavat mannekeeni;

8.1.3.3.4.4.

silmaga nähtavaid lõikumisjälgi allkeha moodustavas modelleerimismaterjalis (vaata punkti 7.1.4.3.1), välja arvatud vastsündinut kujutava mannekeeni puhul.

8.1.3.3.5.   Reguleeritava seljatoega esiistmete puhul lukustatakse seljatugi tootja nõuete kohaselt või nõuete puudumise korral nii, et seljatoe tegelik kaldenurk oleks võimalikult lähedane 25° nurgale.

8.1.3.3.6.   Pärast kokkupõrget kontrollitakse vaatluse teel lapse turvasüsteem lukku avamata üle, et selgitada välja kõik rikked või murdumiskohad.

8.1.3.4.   Dünaamilise koormuskatse tingimused on esitatud allpool asuvas tabelis.

		LAUPKOKKUPÕRGE			TAGANTLÖÖK
Katse	Turvasüsteem	Kiirus (km/h)	Katseimpulss	Peatumisteekond katsel (mm)	Kiirus (km/h)	Katseimpulss	Peatumisteekond katsel (mm)
Katseistmega katsesõiduk	Näoga sõidusuunas esi- ja tagaistmetel kasutatav universaal-, pooluniversaal- või piiratud kategooria turvasüsteem (*)	50 + 0 – 2	1	650 ± 50	—	—	—
	Seljaga sõidusuunas esi- ja tagaistmetel kasutatav universaal-, pooluniversaal- või piiratud kategooria turvasüsteem (**)	50 + 0 – 2	1	650 ± 50	30 + 2 – 0	2	275 ± 25
Katsesõidukil asuv sõiduki kere	Näoga sõidusuunas (*)	50 + 0 – 2	1 või 3	650 ± 50	—	—	—
	Seljaga sõidusuunas (**)	50 + 0 – 2	1 või 3	650 ± 50	30 + 2 – 0	2 või 4	275 ± 25
Komplektse sõiduki barjäärikatse	Näoga sõidusuunas	50 + 0 – 2	3	kindlaks määramata	—	—	—
	Seljaga sõidusuunas	50 + 0 – 2	3	kindlaks määramata	30 + 2 – 0	4	kindlaks määramata

8.1.3.5.   Lapse turvasüsteemid, kus kasutatakse lisakinnituspunkte

8.1.3.5.1.   Punkti 2.1.2.3 kohaselt kasutatavate ning lisakinnituspunktidega lapse turvasüsteemide puhul peab laupkokkupõrkekatse punktis 8.1.3.4 nimetatud nõuete kohaselt toimuma järgmiselt.

8.1.3.5.2.   Lühikeste ülemiste kinnitusrihmadega seadiste korral, nt rihmad on ette nähtud kinnitamiseks pagasiruumi katte külge, peab katsesõiduki ülakinnituspunktide paigutus olema selline, nagu 6. lisa 3. liites ette nähtud.

8.1.3.5.3.   Pikkade ülemiste kinnitusrihmadega seadiste korral, nt kui jäik pagasiruumi kate puudub ning pikad ülemised kinnitusrihmad on kinnitatud põranda külge, peavad katsesõiduki kinnituspunktid olema sellised, nagu 6. lisa 3. liites ette nähtud.

8.1.3.5.4.   Seadiste puhul, mis on ette nähtud kasutamiseks mõlema paigutuse korral, tuleb punktides 8.1.3.5.2 ja 8.1.3.5.3 kirjeldatud katsete tegemisel arvestada, et katse tegemisel punkti 8.1.3.5.3 nõuete kohaselt peab katsel kasutama vaid raskeimat mannekeeni.

8.1.3.5.5.   Seljaga sõidusuunas olevate seadiste korral peab alakinnituspunktide paigutus katsesõidukil olema selline nagu 6. lisa 3. liites ette nähtud.

8.1.3.5.6.   Turvahällide puhul, mille jaoks kasutatakse kahe täiskasvanu turvavöö külge kinnitatud lisarihmu ja mille puhul koormus kandub otse läbi täiskasvanu turvavöö kuni täiskasvanu turvavöö alakinnituspunktini, peab katsesõiduki kinnituspunkt vastama 6. lisa 3. liite punktile 7 (A1, B1). Paigutus katsepingil peab vastama 21. lisa 5. märkusele. Kõnealune süsteem peab toimima korralikult ka siis, kui täiskasvanu turvavöö ei ole kinnitatud ning süsteemi peetakse universaalseks, kui see vastab punktile 6.1.8.

8.1.3.6.   Katsemannekeenid

8.1.3.6.1.   Lapse turvasüsteem ja mannekeenid tuleb paigaldada punkti 8.1.3.6.3 nõuete kohaselt.

8.1.3.6.2.   Lapse turvasüsteemi peab katsetama käesoleva eeskirja 8. lisas ette nähtud mannekeene kasutades.

8.1.3.6.3.   Mannekeeni paigaldamine

8.1.3.6.3.1.   Mannekeen pannakse sellisesse asendisse, kus mannekeeni selja ja turvasüsteemi vahele jääb vaba ruum. Turvahälli kasutamisel paigutatakse mannekeen sellesse horisontaalasendis ning võimalikult turvahälli keskele.

8.1.3.6.3.2.   Asetage lapse turvatool katseistmele.

Asetage mannekeen lapse turvatooli.

Turvasüsteemi või rihmade puhul, mida kasutatakse otse tõmburis või täiskasvanu kolmepunktivöös ja millel ei ole lukustussüsteemi ega muud tõmburi tegevust takistavat süsteemi:

a)	Vöö kinnitatakse vastavalt tootja juhistele.

b)	Lapse turvatooli paigaldamine katseistmele viiakse lõpule vastavalt käesoleva eeskirja 21. lisale.

Kõigi muude turvasüsteemide puhul:

a)

Asetage mannekeeni selja ning tooli seljatoe vahele katsetatava mannekeeni suurusele vastav liigendatud tahvel või sarnane painduv seadis, mille paksus oleks 2,5 cm, laius 6 cm ja pikkus võrduks õlakõrgusega (istudes, 8. lisa), millest on lahutatud puusakeskme kõrgus (istudes, 8. lisas põlveõndla kõrgus istudes pluss pool reiekõrgusest istudes). Tahvel peab järgima nii täpselt kui võimalik tooli kumerusi ning selle alumine serv peab asuma mannekeeni puusaliigendi kõrgusel.

b)	Kohandage turvavööd tootja juhiste kohaselt, rakendades sellele regulaatori jõust 250 ± 25 N suuremat tõmmet reguleerseadise ja rihma vahelise 45 ± 5° kaldenurga või tootja poolt ette nähtud nurga all.

c)	Lapse turvatooli paigaldamine katseistmele viiakse lõpule vastavalt käesoleva eeskirja 21. lisale.

d)	Eemaldage painduv seadis.

8.1.3.6.3.3.   Mannekeeni keskjoont läbiv pikitasapind peab punkti 8.1.3.2.1.3 arvesse võttes jääma täpselt kahe madalama vöö kinnituspunkti vahele. Kümneaastast last kujutava mannekeeniga katsetatavate lapse turvasüsteemide puhul peab mannekeeni keskjoont läbiv pikitasapind jääma kahe madalama vöö kinnituspunkti vahelise joone keskpunktist kuni 80 mm kinnituspunkti C külje suunas. Selle nihke suuruse üle otsustab tehniline teenistus, et optimeerida õlavöö liikumistrajektoori mannekeenil.

8.1.3.6.3.4.   Kui seadme puhul on nõutav standardvöö kasutamine, võib enne dünaamilist koormuskatset õlavöö asendi säilitamiseks õlavöö mannekeenil kuni 250 mm pikkuse ja kuni 20 mm laiuse õhukese kleeplindiga kinnitada. Seljaga sõidusuunas kasutatavate seadmete puhul võib pead hoida vastu turvasüsteemi seljatuge kuni 20 mm laiuse ja piisava pikkusega õhukese kleeplindi abil.

8.1.3.7.   Kasutatava mannekeeni liik

8.1.3.7.1.

0 rühma seade: katse vastsündinut kujutava mannekeeni ja 9 kg last kujutava mannekeeniga;

8.1.3.7.2.

0+ rühma seade: katse vastsündinut kujutava mannekeeni ja 11 kg raskust last kujutava mannekeeniga.

8.1.3.7.3.

I rühma seade: katsed vastavalt 9 kg ja 15 kg raskust last kujutava mannekeeniga;

8.1.3.7.4.

II rühma seade: katsed vastavalt 15 kg ja 22 kg raskust last kujutava mannekeeniga;

8.1.3.7.5.

III rühma seade: katsed vastavalt 22 kg ja 32 kg raskust last kujutava mannekeeniga.

8.1.3.7.6.

Kui lapse turvasüsteem sobib kahele või enamale kaalurühmale, tehakse katsed igale eespool nimetatud kaalurühmale vastavate kergeimate ja raskeimate mannekeenidega.

8.1.3.7.7.

Kui lapse turvasüsteem on ette nähtud kahe või enama lapse jaoks, tehakse üks katse raskeimate mannekeenidega kõikides istmeasendites. Teine katse tehakse kergeimate ja raskeimate eespool määratletud mannekeenidega. Katsed sooritatakse katseistet kasutades, nagu on näidatud 6. lisa 3. liite joonisel 3. Katseid sooritav labor võib vajaduse korral lisada kolmanda katse mis tahes mannekeenide kombinatsiooniga või tühja istmega.

8.1.3.7.8.

Kui 0 või 0+ rühma lapse turvasüsteem võimaldab eri konfiguratsioone lapse kaalust olenevalt, tuleb kõiki konfiguratsioone katsetada mõlema vastava kaalurühma mannekeeniga.

8.1.3.7.9.

Kui ISOFIX lapse turvasüsteemi puhul on vaja kasutada ülakinnitust, tuleb üks katse teha lühikese ülakinnitusega, kasutades väikseimat mannekeeni (kinnituspunkt G1). Teine katse tuleb teha pikema ülakinnitusega (kinnituspunkt G2), kasutades raskeimat mannekeeni. Ülakinnitus tuleb reguleerida nii, et saavutataks tõmbejõud 50 ± 5 N.

8.1.3.7.10.

Punktis 7.1.4.1.10.1.2 määratletud katse tuleb teha vaid suurima mannekeeniga, mille jaoks turvasüsteem on ette nähtud. Kui võimalikud on lapse turvasüsteemi mitmed konfiguratsioonid (nt püstasend/tahapoole kallutatud), tuleb selle katse tegemisel kasutada konfiguratsiooni, millega kaasneb kõige suurem pea horisontaalne nihe.

8.1.4.   Istmekõrgenduse turvasüsteem

Laotage katsepingi istumispinnale puuvillane riie. Paigutage istmekõrgendus katsepingile ning asetage kere alumine osa istmele vastavalt 22. lisa joonisele 1, kasutades täiskasvanule ette nähtud kolmepunktivööd ja tõmmet, nagu on ette nähtud 21. lisas. Kui istmekõrgendus on 25 mm laiuse vöö või samalaadse paelaga kinnitatud, rakendage koormust 250 ± 5 N istme pinnaga samal joonel oleva noole A suunas (vt 22. lisa joonis 2).

8.2.   Üksikute osadega tehtavad katsed

8.2.1.   Lukk

8.2.1.1.   Avanemiskatse koormusega

8.2.1.1.1.   Selles katses kasutatav lapse turvasüsteem peab olema läbinud punkti 8.1.3 kohased dünaamilised koormuskatsed.

8.2.1.1.2.   Lapse turvasüsteem eemaldatakse katsesõidukilt või sõidukilt lukku avamata. Lukule rakendatakse tõmbejõudu 200 ± 2 N. Kui lukk on kinnitatud jäigale osale, rakendatakse jõudu nurga all, mis jäljendab luku ja jäiga osa vahel dünaamilise koormuskatse ajal kujunenud nurka.

8.2.1.1.3.   Luku avamisnupu geomeetrilisele keskmele rakendatakse koormust kiirusega 400 ± 20 mm/min piki fikseeritud ning nupu liikumise algse suunaga paralleelset telge; geomeetriline kese on luku pinna see osa, millele rakendatakse avamisjõudu. Avamisjõu rakendamise ajal hoitakse lukku paigal jäiga toe abil.

8.2.1.1.4.   Luku avamisjõudu rakendatakse dünamomeetri või sarnase mõõteseadme abil luku avamise tavapärasel viisil ja suunas. Kokkupuuteotsak peab olema poleeritud metallist poolkera raadiusega 2,5 ± 0,1 mm.

8.2.1.1.5.   Mõõdetakse luku avamiseks vajalik jõud ning registreeritakse kõik luku talitlushäired.

8.2.1.2.   Avanemiskatse nullkoormusega

8.2.1.2.1.   Lukukoost, millele varem ei ole koormust rakendatud, paigaldatakse ilma koormuseta.

8.2.1.2.2.   Luku avamisjõu mõõtmiseks tuleb kasutada punktides 8.2.1.1.3 ja 8.2.1.1.4 ette nähtud meetodit.

8.2.1.2.3.   Mõõdetakse luku avamiseks vajalik jõud.

8.2.1.3.   Tugevuskatse

8.2.1.3.1   Tugevuskatseks kasutatakse kahte näidist. Katsetatakse kõiki regulaatoreid, välja arvatud vahetult lapse turvasüsteemile paigaldatud reguleerseadised.

8.2.1.3.2.   Tüüpiline seade luku tugevuskatse tegemiseks on esitatud 20. lisas. Lukk asetatakse ülemise ümmarguse plaadi A pesasse. Kõik külgnevad rihmad peavad olema vähemalt 250 mm pikad ja need pannakse ülemiselt plaadilt rippuma vastavalt nende asendile luku suhtes. Seejärel keeratakse rihmade vabad otsad ümber alumise ümmarguse plaadi B, kuni need väljuvad plaadi siseavast. Kõik rihmad peavad olema plaatide A ja B vahel vertikaalselt. Siis kinnitatakse ümmargune kinnitusplaat C kergelt plaadi B alumise osa külge, mis lubab siiski rihmal nende vahel teataval määral liikuda. Väikese jõuga pingutab tõmbemasin plaatide B ja C vahel olevaid rihmasid, kuni kõik rihmad on koormatud vastavalt nende asetusele. Lukk peab jääma plaadist A või selle osadest vabaks kogu selle toimingu ja katse jooksul. Siis kruvitakse plaadid B ja C tugevasti omavahel kokku ning tõmbejõudu suurendatakse teisalduskiirusel 100 ± 20 mm/min, kuni jõutakse soovitud väärtusteni.

8.2.2.   Reguleerseadis

8.2.2.1.   Reguleerimise mugavus

8.2.2.1.1.   Käsireguleerseadise katsetamisel tuleb rihm tavapäraseid kasutustingimusi silmas pidades, kiirusega ligikaudu 100 ± 20 mm/min rahulikult läbi seadise tõmmata ning mõõta maksimaalne jõud N lähima täisarvulise väärtusega pärast rihma esimest 25 ± 5 mm pikkust liikumist.

8.2.2.1.2.   Katse tehakse rihma reguleerseadisest läbimineku mõlemal suunal, kusjuures rihmaga on enne mõõtmist sooritatud 10 liikumistsüklit.

8.2.3.   Mikrolibisemiskatse (vt 5. lisa joonis 3)

8.2.3.1.   Mikrolibisemise suhtes katsetatavaid osi või seadmeid hoitakse vähemalt 24 tundi enne katsetamist õhutemperatuuril 20 ± 5 °C ning suhtelise õhuniiskuse juures 65 ± 5 %. Katse tehakse temperatuuril 15–30 °C.

8.2.3.2.   Rihma vaba otsa asend peab vastama selle sõidukis kasutamiseks ette nähtud asendile ning see ei tohi olla kinnitatud mõne muu osa külge.

8.2.3.3.   Reguleerseadis asetatakse rihma püstosa ühele otsale, mis kannatab koormust 50 ± 0,5 N (suunatud nii, et koormus ei kõiguks ja rihm ei pöörleks). Reguleerseadisest välja ulatuva rihma vaba ots suunatakse vertikaalselt üles või alla nii nagu sõidukis. Rihma teine ots suunatakse üle rulliku, mille horisontaaltelg on paralleelne raskust hoidva rihmaosa tasapinnaga ja rulliku ületanud rihmaosa jääb horisontaalselt.

8.2.3.4.   Katsetatav seade paigutatakse nii, et selle kõrgeimas võimalikus asendis asub selle kese tugiplaadist 300 ± 5 mm kõrgusel ning 50 N suurune koormus 100 ± 5 mm kõrgusel.

8.2.3.5.   Esmalt tehakse 20 ± 2 eeltsüklit ja seejärel 1 000 ± 5 katsetsüklit sagedusega 30 ± 10 tsüklit minutis koguamplituudiga 300 ± 20 mm või nii, nagu on määratletud punktis 8.2.5.2.6.2. Koormust 50 N rakendatakse kummagi poolperioodi ajal ainult ajavahemiku jooksul, mis vastab 100 ± 20 mm pikkusele nihkele. Mikrolibisemist hakatakse mõõtma pärast 20 eeltsükli lõppu.

8.2.4.   Tõmbur

8.2.4.1.   Sissetõmbejõud

8.2.4.1.1.   Sissetõmbejõudu mõõdetakse mannekeenile paigaldatud turvavöökomplektil nii, nagu punktis 8.1.3 ette nähtud dünaamilise koormuskatse puhul. Rihma tõmmet mõõdetakse mannekeeniga kokkupuute punktis (siiski veidi sellest eemal), kusjuures rihm tõmmatakse sisse kiirusel ligikaudu 0,6 m/min.

8.2.4.2.   Tõmburimehhanismi vastupidavus

8.2.4.2.1.   Rihm tõmmatakse välja ja lastakse sel sisse tõmbuda nõutav arv tsükleid sagedusel kuni 30 tsüklit minutis. Hädalukustuvate tõmburite puhul antakse lukustamiseks tõmburile tõuge iga viiendal tsüklil. Iga viie eri väljatõmbamise juures, nimelt 90 %, 80 %, 75 %, 70 % ja 65 % rihma kogupikkusest, toimub võrdne arv tõukeid. Kui rihma pikkus ületab 900 mm, kehtivad eespool nimetatud protsendid rihma viimase 900 mm kohta, mida saab tõmburist välja tõmmata.

8.2.4.3.   Hädalukustuvate tõmburite lukustumine

8.2.4.3.1.   Tõmburi lukustumist katsetatakse siis, kui tõmburi rullil olev rihm on täies pikkuses lahti keritud, välja arvatud 300 ± 3 mm.

8.2.4.3.2.   Rihma liikumisest põhjustatud lukustusega tõmburi puhul peab rihma tõmbesuund vastama sõidukile paigaldatud tõmburi tavapärasele rihma tõmbesuunale.

8.2.4.3.3.   Kui katsetatakse tõmburite tundlikkust sõiduki kiirendusele, tuleb tõmbureid katsetada eespool nimetatud väljatõmbepikkusel mõlemas suunas piki kahte teineteisega ristuvat horisontaalset telge, kui tõmburid paigaldatakse sõidukisse vastavalt lapse turvasüsteemi tootja esitatud juhistele. Kui tõmburite asend on määramata, peab katseasutus konsulteerima lapse turvasüsteemi tootjaga. Ühe nendest katsesuundadest valib tüübikinnituskatsete eest vastutav tehniline teenistus, et katsetada lukustusmehhanismi käivitumist kõige ebasoodsamates tingimustes.

8.2.4.3.4.   Kasutatava katseseadme ehitus peab tagama, et kuni nõutava kiirenduseni jõudmiseni oleks kiirenduse keskmine kasv vähemalt 25 g/s (7).

8.2.4.3.5.   Punktides 7.2.3.2.1.3 ja 7.2.3.2.1.4 ette nähtud nõuetele vastavuse katsetamiseks paigaldatakse tõmbur horisontaalsele lauale ning lauda kallutatakse kiirusega kuni 2° sekundis kuni lukustumiseni. Katset korratakse teistes suundades tagamaks, et nõuded on täidetud.

8.2.4.4.   Korrosioonikatse

8.2.4.4.1.   Korrosioonikatset on kirjeldatud punktis 8.1.1.

8.2.4.5.   Tolmukindluskatse

8.2.4.5.1.   Tõmbur asetatakse katsekambrisse käesoleva eeskirja 3. lisa nõuete kohaselt. Tõmburi suund peab vastama sõidukile paigaldatud tõmburi suunale. Punkti 8.2.4.5.2 kohaselt peab katsekamber sisaldama tolmu. Rihm tõmmatakse 500 mm ulatuses tõmburist välja ning hoitakse väljatõmmatult, kusjuures pärast tolmu iga läbipuhumist sooritatakse sellega ühe või kahe minuti jooksul 10 täielikku välja- ja sissetõmbetsüklit. Viie tunni vältel puhutakse iga 20 minuti järel tolm viie sekundi vältel läbi kuiva õlivaba suruõhuga, mis läbib 1,5 ± 0,1 mm läbimõõduga ava rõhuga 5,5 ± 0,5 baari.

8.2.4.5.2.   Punktis 8.2.4.5.1 kirjeldatud katses kasutatav tolm koosneb umbes 1 kg kuivast kvartsist. Kvartsiosakesed jaotuvad suuruse järgi järgmiselt:

a)	need, mis läbivad 150 μm ava, traadi läbimõõt 104 μm: 99–100 %;

b)	need, mis läbivad 105 μm ava, traadi läbimõõt 64 μm: 76–86 %;

c)	need, mis läbivad 75 μm ava, traadi läbimõõt 52 μm: 60–70 %.

8.2.5.   Rihmade staatiline katse

8.2.5.1.   Rihma tugevuskatse

8.2.5.1.1.   Katsed tehakse kahe uue rihmanäidisega, mida on punkti 7.2.4 kohaselt konditsioneeritud.

8.2.5.1.2.   Rihmad kinnitatakse tõmbemasina tõmberakiste vahele. Rakised ei tohi rihmaga kokkupuute kohas ega selle lähedal rihma vigastada. Tõmbekiirus peab olema 100 ± 20 mm/min. Katse alguses peab rakiste vahele jääv näidise vaba pikkus olema 200 ± 40 mm.

8.2.5.1.3.   Tõmmet suurendatakse rihma katkemiseni ning purustav koormus registreeritakse.

8.2.5.1.4.   Kui rihm libiseb või katkeb kokkupuutekohas ühega rakistest või neist kuni 10 mm kaugusel, on katse kehtetu ja teise näidisega tehakse uus katse.

8.2.5.2.   Punktis 3.2.3 osutatud rihmade näidised konditsioneeritakse järgmiselt.

8.2.5.2.1.   Konditsioneerimine toatingimustes

8.2.5.2.1.1.   Rihma hoitakse vähemalt 24 ± 1 tundi õhutemperatuuril 23 ± 5 °C ning suhtelise õhuniiskuse juures 50 ± 10 %. Kui katse ei toimu vahetult pärast konditsioneerimist, hoitakse näidist kuni katse alguseni õhukindlalt suletud anumas. Katketugevus tuleb määrata viie minuti jooksul pärast rihma konditsioneerimist õhu käes või selle anumast väljavõtmist.

8.2.5.2.2.   Konditsioneerimine valguse käes

8.2.5.2.2.1.   Kohaldatakse soovituse ISO/105-B02 (1978) sätteid. Rihma hoitakse valguse käes, kuni sinine standardvärv nr 7 pleegib vastavaks värviskaala halli tooni neljandale jaotusele.

8.2.5.2.2.2.   Seejärel hoitakse rihma vähemalt 24 tundi õhutemperatuuril 23 ± 5 °C ning suhtelise õhuniiskuse juures 50 ± 10 %. Tõmbetugevus määratakse viie minuti jooksul pärast rihma konditsioneerimisseadmest väljavõtmist.

8.2.5.2.3.   Konditsioneerimine külmas

8.2.5.2.3.1.   Rihma hoitakse vähemalt 24 tundi õhutemperatuuril 23 ± 5 °C ning suhtelise õhuniiskuse juures 50 ± 10 %.

8.2.5.2.3.2.   Seejärel hoitakse rihma 90 ± 5 minutit siledal pinnal jahutuskambris õhutemperatuuril – 30 ± 5 °C. Siis murtakse rihm kokku ning murdekohale asetatakse koormus massiga 2 ± 0,2 kg, mis on eelnevalt jahutatud temperatuurini – 30 ± 5 °C. Rihma hoitakse koormuse all 30 ± 5 minutit samas jahutuskambris, seejärel eemaldatakse koormus ning mõõdetakse rihma katketugevust viie minuti jooksul pärast jahutuskambrist väljavõtmist.

8.2.5.2.4.   Konditsioneerimine kuumas

8.2.5.2.4.1.   Rihma hoitakse 180 ± 10 minutit soojenduskambris temperatuuril 60 ± 5 °C ja suhtelise niiskuse juures 65 ± 5 %.

8.2.5.2.4.2.   Katketugevus määratakse kindlaks viie minuti jooksul pärast rihma soojenduskambrist väljavõtmist.

8.2.5.2.5.   Mõjutamine veega

8.2.5.2.5.1.   Rihma hoitakse 180 ± 10 minutit vähese märgava aine lisandiga destilleeritud vees temperatuuriga 20 ± 5 °C. Kasutada võib ükskõik millist katsetatavale kiule sobivat märgavat ainet.

8.2.5.2.5.2.   Katketugevus määratakse kümne minuti jooksul pärast rihma veest väljavõtmist.

8.2.5.2.6.   Konditsioneerimine kulumiskindluse määramiseks

8.2.5.2.6.1.   Kulumiskindluse suhtes katsetatavaid osi või seadmeid hoitakse enne katset vähemalt 24 tundi õhutemperatuuril 23 ± 5 °C ning suhtelise õhuniiskuse juures 50 ± 10 %. Katsetamise ajal peab ruumi temperatuur jääma vahemikku 15–30 °C.

8.2.5.2.6.2.   Katsete üldtingimused on esitatud järgmises tabelis:

	Koormus [N]	Tsükleid minutis	Tsüklite arv
1. tüübi katse:	60 ± 0,5	30 ± 10	1 000 ± 5
2. tüübi katse:	10 ± 0,1	30 ± 10	5 000 ± 5

8.2.5.2.6.3.   Katsete eritingimused

8.2.5.2.6.3.1.   1. tüübi katse: kasutatakse juhul, kui rihm liigub läbi kiirreguleerseadise. Rakendatakse koormust 10 N; vajaduse korral võib koormust suurendada korraga 10 N võrra kuni maksimaalse koormuseni 60 N, et saavutada nõutav liikumine. Selle koormusega mõjutatakse rihmu vertikaalselt ja püsivalt. Rihma horisontaalosa peab liikuma läbi kiirreguleerseadise, mille külge ta on kinnitatud ja see paigaldatakse seadme külge, mis paneb rihma edasi-tagasi liikuma. Kiirreguleerseadis asetatakse selliselt, et rihma horisontaalosa jääb pinge alla (vt 5. lisa joonis 1). Kiireguleerseadis aktiveeritakse, kui rihmu tõmmatakse traksvöö lõdvenemise suunas ja deaktiveeritakse, kui rihmu tõmmatakse nii, et traksvöö pinguldub.

8.2.5.2.6.3.2.   2. tüübi katse: kasutatakse juhul, kui rihma suund muutub jäiga osa läbimisel. Selle katse ajal peab lint läbima jäiga osa, millele see on ette nähtud ja katseskeem peab vastama tegelikele nurkadele (kolm mõõdet), näidet vt 5. lisa joonisel 2. Rakendada tuleb püsikoormust 10 N. Kui rihma suund muutub jäiga osa läbimisel rohkem kui ühel korral, võib koormust 10 N suurendada korraga 10 N võrra, et võimaldada nõuetekohane libisemine ja saavutada rihma nõutav liikumine 300 mm läbi jäiga osa.

8.2.6.   Lukustusseadised

8.2.6.1.   A-klassi seadised

Lapse turvasüsteem ja lapse turvasüsteemile ette nähtud suurim mannekeen paigaldatakse joonise 5 kohaselt. Kasutatav vöö peab olema vastama käesoleva eeskirja 13. lisa nõuetele. Lukustusseadist rakendatakse täismahus ja rihma lukustusseadisega ühendamise koht peab olema tähistatud. Jõumõõturid kinnitatakse rihmale rõngaga D ning vähemalt ühe sekundi jooksul rakendatakse jõudu, mis võrdub I rühma raskeima mannekeeni kahekordse massiga (± 5 %). Madalamat asendit kasutatakse lukustamiseks asendis A ja ülemist lukustamiseks asendis B. Jõudu rakendatakse veel 9 korda. Rihmale tuleb teha täiendav tähis kohale, kus ta ühineb lukustusseadisega, ning mõõta vahemaa kahe tähise vahel. Selle katse ajal peab tõmbur olema lukustamata.

Joonis 5

8.2.6.2.   B-klassi seadised

Lapse turvasüsteem kinnitatakse tugevalt, käesoleva eeskirja 13. lisa kohane vöö peab tootja juhendis kirjeldatud kulgu järgides läbima lukustuse ja raami. Vöö peab läbima katseseadme joonise 6 kohaselt ja see tuleb kinnitada 5,25 ± 0,05 kg raskuse keha külge. Vöö 650 ± 40 mm pikkune vaba osa peab jääma raskuskeha ja punkti vahele, kus vöö raamist väljub. Lukustusseadist rakendatakse täismahus ja rihma lukustusseadisega ühendamise koht peab olema tähistatud. Raskuskeha tõstetakse ja lastakse kukkuda nii, et see langeb vabalt 25 ± 1 mm. Seda korratakse 100 ± 2 korda sagedusega 60 ± 2 tsüklit minutis autos oleva lapse turvasüsteemi rappumise matkimiseks. Rihmale tuleb teha täiendav tähis kohale, kus ta ühineb lukustusseadisega, ning mõõta vahemaa kahe tähise vahel.

Lukustusseadis peab hõlmama 15 kg raskust last kujutavat mannekeeni kinnitava vöö kogu laiust paigaldatud olekus. Katse tuleb sooritada tavakasutuses moodustuvaid vöö nurki kasutades. Vöörihma vaba ots tuleb fikseerida. Katse tuleb sooritada ümberminekukatses või dünaamilises koormuskatses kasutatava katsepingi külge kindlalt kinnitatud lapse turvasüsteemiga. Koormusrihma võib kinnitada valmendluku külge.

Joonis 6

B-klassi lukustusseadise katse skeem

8.2.7.   Lapse turvasüsteemile vahetult paigaldatud regulaatorite konditsioneerimiskatse

Mannekeen, mis kujutab suurimat last, kelle jaoks turvasüsteem on ette nähtud, paigutatakse nii nagu dünaamilise koormuskatse puhul, k.a punktis 8.1.3.6 ette nähtud standardlõtk. Vööl tähistatakse joonega koht, kus rihma vaba ots siseneb regulaatorisse.

Mannekeen eemaldatakse ja turvasüsteem asetatakse 19. lisa joonisel 1 näidatud konditsioneerimisseadmesse.

Rihm peab liikuma tsükliliselt läbi regulaatori kokku vähemalt 150 mm ulatuses. Selle liikumine peab olema selline, et joonest rihma vaba otsa poole jäävast rihmast vähemalt 100 mm ja ülejäänud integreeritud traksvöö liikuvast osast, mis jääb teisele poole joont, (ligikaudu 50 mm) liigub läbi regulaatori.

Kui rihma pikkus joonest rihma vaba otsani ei ole eespool kirjeldatud liikumiseks piisav, peab regulaatorit läbiv 150 mm pikkune liikumine toimuma traksvöö kõige avaramas asendis.

Tsüklite sagedus peab olema 10 ± 1 tsüklit minutis ja kiirus B juures 150 ± 10 mm/s.

8.2.8.   Temperatuurikatse

8.2.8.1.   Punktis 7.1.5.1 määratud osad jäetakse veepinna kohale suletud ruumi temperatuuriga vähemalt 80 °C vähemalt 24 tunniks seisma ning jahutatakse siis keskkonnas, mille temperatuur ei ületa 23 °C. Jahutusperioodile järgnevad vahetult kolm järjestikust 24-tunnist tsüklit, kus iga tsükkel koosneb järgmistest osadest:

a)	keskkond, mille temperatuur on vähemalt 100 °C, mida tuleb hoida 6 järjestikuse tunni jooksul ning mis tuleb saavutada 80 minuti jooksul tsükli algusest; seejärel

b)	keskkond, mille temperatuur on mitte üle 0 °C, mida tuleb hoida 6 järjestikuse tunni jooksul ning mis tuleb saavutada 90 minuti jooksul tsükli algusest; seejärel

c)	keskkond, mille temperatuur on mitte üle 23 °C ning mida tuleb hoida 24-tunnise tsükli ülejäänud aja jooksul.

8.2.9.   Kogu iste või selle ISOFIX kinnitusdetailiga varustatud osa (nt ISOFIX-alus), kui sellel on avamisnupp, kinnitatakse jäigalt katsestendile nii, et ISOFIX-ühendused on vertikaalselt joondatud joonisel 7 näidatud viisil. ISOFIX-ühenduste külge kinnitatakse 6 mm läbimõõduga 350 mm pikkune varras. Varda otstesse kinnitatakse 5 kg kaaluv raskus.

8.2.9.1.   Avamisnupule või käepidemele rakendatakse avamisjõudu fikseeritud teljel, mis kulgeb paralleelselt nupu/käepideme algse liikumissuunaga; geomeetriline kese on ISOFIX kinnitusdetaili pinna selles osas, millele avamisjõudu rakendatakse.

8.2.9.2.   ISOFIX kinnitusdetaili avamisjõu rakendamiseks kasutatakse dünamomeetrit või samalaadset seadet tootja kasutusjuhendis osutatud tavapärasel viisil ja suunas. Avamisnupu kokkupuutepunkt peab olema poleeritud metallist poolkera raadiusega 2,5 ± 0,1 mm, või poleeritud metallist konks raadiusega 25 mm.

8.2.9.3.   Kui lapse turvasüsteemi konstruktsioon ei võimalda punktides 8.2.9.1 ja 8.2.9.2 kirjeldatud menetluse kohaldamist, võib katset tegeva tehnilise teenistuse nõusolekul kohaldada alternatiivset meetodit.

8.2.9.4.   ISOFIX kinnitusdetaili mõõdetav avamisjõud peab olema piisav esimese ühenduse vabastamiseks.

8.2.9.5.   Katse tuleb teha uue istmega ja seda tuleb korrata istmega, mis on läbinud punktis 7.2.6 sätestatud menetluse.

Joonis 7

8.3.   Katsepingi polstri sertifitseerimine

8.3.1.   Lõikumise ja suurima aeglustuse algväärtuste kindlaksmääramiseks peab katseistme polster olema uuena sertifitseeritud, seejärel sertifitseeritakse seda pärast iga 50 dünaamilist koormuskatset või vähemalt iga kuu (neist kahest varasem) või enne iga katset, kui katseseadet kasutatakse sageli.

8.3.2.   Sertifitseerimis- ja mõõtmismenetlused peavad vastama ISO 6487 uuemas versioonis määratletule; mõõteseadmed peavad vastama andmekanali filtriklassi (CFC) 60 tehnilistele andmetele.

Käesoleva eeskirja 17. lisas nimetatud katseseadet kasutades tehakse läbi 3 katset, 150 ± 5 mm kaugusel istmepadja esiservast keskjoonel ja 150 ± 5 mm kaugusel keskjoonest kummalgi pool.

Seade asetatakse vertikaalselt siledale jäigale pinnale. Löökkeha langetatakse kuni kokkupuuteni pinnaga ja lõikumistähis viiakse nullasendisse. Seade asetatakse vertikaalselt katsetatava koha kohale, raskuskeha tõstetakse 500 ± 5 mm kõrgusele ja sel lastakse vabalt langeda, nii et see annab istmepinnale löögi. Lõikumissügavus ja aeglustuskõver märgitakse üles.

8.3.3.   Mõõdetud maksimumväärtused ei tohi algväärtustest erineda rohkem kui 15 %.

8.4.   Dünaamilise käitumise registreerimine

8.4.1.   Mannekeenide käitumise ja kohalt nihkumise kindlaksmääramiseks tuleb kõik dünaamilised koormuskatsed registreerida järgmiste nõuete kohaselt.

8.4.1.1.   Filmimisele ja salvestamisele esitatavad nõuded:

a)	sagedus vähemalt 500 kaadrit sekundis;

b)	katse tuleb võtta kino- või videofilmile või salvestada digitaalsele andmekandjale.

8.4.1.2.   Määramatuse hindamine:

Katselaboritel peab olema mannekeeni pea nihkumise mõõtemääramatuse hindamismenetlus, mida tuleb kasutada. Mõõtemääramatus peab jääma vahemikku ± 25 mm.

Kõnealuste meetodite rahvusvahelisteks standarditeks on näiteks Euroopa akrediteerimisorganisatsiooni EA-4/02 või ISO 5725:1994 või üldine mõõtemääramatuse määramise (GUM) meetod.

8.5.   Mõõtmistoimingud peavad vastama standardis ISO 6487:2002 määratletule. Kanali sagedusklassid (CFC) on järgmised:

Mõõtmise liik	CFC(FH)	Piirsagedus (FN)
Katsesõiduki kiirendus	60	vt ISO 6487:2002, A lisa
Rihma koormused	60	vt ISO 6487:2002, A lisa
Rindkere kiirendus	180	vt ISO 6487:2002, A lisa
Pea kiirendus	1 000	1 650

Võttesagedus peaks olema vähemalt kümme korda suurem kui kanali sagedusklass (st paigaldiste puhul, mille kanali sagedusklass on 1 000, vastab see vähemalt võttekiirusele 10 000 kaadrit sekundis kanali kohta).

9.   TÜÜBIKINNITUSE JA TOOTMISE KVALIFITSEERIMISE KATSEARUANDED

9.1.   Katsearuanne peab kajastama kõigi katsete ja mõõtmiste tulemusi, sealhulgas järgmisi katseandmeid:

a)	katses kasutatud seadme tüüp (kiirendus- või aeglustusseade);

b)	liikumiskiiruse kogumuutus;

c)	katsesõiduki kiirus vahetult enne kokkupõrget (ainult aeglustuskelkude puhul);

d)	kiirendus- või aeglustuskõver, mis hõlmab kõiki katsesõiduki liikumiskiiruse muutusi vähemalt 300 ms jooksul;

e)	aeg (millisekundites), mil mannekeeni pea jõuab dünaamilise koormuskatse käigus suurima nihkeni;

f)	luku asukoht katse ajal, kui see võib varieeruda, ja

g)	mis tahes tõrked või katkemised.

9.2.   Kui käesoleva eeskirja 6. lisa 3. liites sisalduvaid kinnituspunkte käsitlevaid sätteid ei ole arvestatud, peab katsearuandes kirjeldama, kuidas lapse turvasüsteem on paigaldatud ja täpsustama olulised nurgad ja mõõtmed.

9.3.   Kui lapse turvasüsteemi katsetatakse sõidukis või sõiduki kerel, tuleb katsearuandes täpsustada, kuidas sõiduki kere katsesõiduki külge kinnitati, samuti lapse turvasüsteemi ja sõiduki istme asend ning sõiduki istme seljatoe kalle.

9.4   Tüübikinnituse ja tootmise kvalifitseerimise katsearuanded peavad sisaldama märgiste ning paigaldus- ja kasutusjuhendite kontrolli tulemusi.

10.   LAPSE TURVASÜSTEEMI TÜÜBIKINNITUSE MUUTMINE JA LAIENDAMINE

10.1.   Kõigist muudatustest lapse turvasüsteemis tuleb teatada lapse turvasüsteemile tüübikinnituse andnud ametiasutusele. Kõnealune ametiasutus võib sel juhul:

10.1.1.

leida, et tõenäoliselt ei kahjusta tehtud muudatused märgatavalt nõuetele vastavust ning et lapse turvasüsteem vastab endiselt nõuetele, või

10.1.2.

nõuda katsete eest vastutavalt tehniliselt teenistuselt täiendavat katsearuannet.

10.1.3.

Kui nõutakse täiendavat katsearuannet, võrreldakse pea horisontaalset kõrvalekallet kõige halvema varasemates katsetes registreeritud tulemusega: a) kui pea kõrvalekalle on suurem, tuleb teha uus tootmise kvalifitseerimise katse; b) kui pea kõrvalekalle on väiksem, ei ole uusi tootmise kvalifitseerimise katseid vaja.

10.2.   Tüübikinnituse andmisest või andmata jätmisest teatatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele punktis 5.3 kindlaksmääratud korras, märkides ära asjaomased muudatused.

10.3.   Tüübikinnituse laienduse väljastav tüübikinnitusasutus määrab sellisele laiendusele seerianumbri ning teavitab sellest käesolevat eeskirja kohaldavaid 1958. aasta kokkuleppe osalisi käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud vormi kohase teatisega.

11.   TOOTMISE KVALIFITSEERIMINE

11.1.   Selleks et teha kindlaks, kas tootja tootmissüsteem on rahuldav, peab tüübikinnituskatseid korraldav tehniline teenistus tegema tootmise kvalifitseerimiseks punkti 11.2 kohased katsed.

11.2.   Lapse turvasüsteemide tootmise kvalifitseerimine

Iga tüübikinnituse saanud universaal-, pooluniversaal- ja piiratud kategooria lapse turvasüsteemi uue tüübi puhul tuleb teha tootmise kvalifitseerimise katsed. Punkti 10.1.3 kohaselt võib toodangu suhtes kohaldada täiendavat kvalifitseerimist.

Tüübikinnituskatsed korraldanud tehniline teenistus või tüübikinnitust andva tüübikinnitusasutuse poolt määratud tehniline teenistus või tüübikinnitusasutus ise valib selleks esimesest partiist juhuvaliku teel viis lapse turvasüsteemi.

Juhuvaliku teel võib valida kuus näidist, kui punktis 11.2.1.1 kirjeldatud katse tegemiseks valitakse punktis 7.1.4.4.1.2.3 sätestatud katsetingimused.

Esimeseks partiiks loetakse esimest vähemalt 50 kuni 5 000 lapse turvasüsteemist koosnevat rühma.

11.2.1.   Dünaamilised koormuskatsed

11.2.1.1.   Viis lapse turvasüsteemi peavad läbima punktis 8.1.3 kirjeldatud dünaamilise koormuskatse. Tüübikinnituskatsed korraldanud tehniline teenistus valib tingimused, mille juures pea horisontaalne kõrvalekalle oli tüübikinnituse saamiseks korraldatud dünaamilise koormuskatse käigus kõige suurem, välja arvatud tingimused, mida on kirjeldatud punktis 7.1.4.4.1.2.3, kus osutatakse üksnes ilma 100 mm läbimõõduga talata katsele, ja punktis 7.1.4.1.10.1.2. Kõiki viit lapse turvasüsteemi katsetatakse samadel tingimustel.

Kui lapse turvasüsteem puutub viiest korraldatud katsest vähemalt ühe jooksul kokku talaga, tehakse täiendav katse tingimusel, mida on kirjeldatud punktis 7.1.4.4.1.2.3, kus osutatakse ilma 100 mm läbimõõduga talata katsele. Seda täiendavat katset ei kasutata punkti 11.2.1.3 alapunktis a kirjeldatud mõõtmiste tegemiseks.

11.2.1.2.   Iga punktis 11.2.1.1 kirjeldatud katse käigus tuleb mõõta pea horisontaalset kõrvalekallet ja rindkere kiirendust.

a)	Pea suurim horisontaalne kõrvalekalle peab vastama järgmisele kahele tingimusele:   ükski väärtus ei ületa 1,05 L ning   X + S ei ületa L, kus: L = ettenähtud piirnorm X = väärtuste keskmine S = väärtuste standardhälve

b)	Rindkere kiirendus peab vastama punkti 7.1.4.2.1 nõuetele ja lisaks sellele tuleb punkti 11.2.1.3 alapunktis a esitatud X + S tingimust rakendada 3 ms pikkuste rindkere täiskiirenduste tulemuste suhtes (nagu on määratletud punktis 7.1.4.2.1) ning registreerida vaid teabe eesmärgil.

11.2.2.   Märgistuse kontrollimine

11.2.2.1.   Tüübikinnituskatsed korraldanud tehniline teenistus kontrollib märgiste vastavust punkti 4 nõuetele.

11.2.3.   Paigaldus- ja kasutusjuhendite kontrollimine

11.2.3.1.   Tüübikinnituskatsed korraldanud tehniline teenistus kontrollib paigaldus- ja kasutusjuhendite vastavust punkti 15 nõuetele.

12.   TOODANGU NÕUETELE VASTAVUS JA TAVAPÄRANE KATSETAMINE

Toodangu vastavust tagavad menetlused peavad vastama kokkuleppe 2. liites (E/ECE/324–E/ECE/TRANS/505/Rev.2) sätestatule koos järgmiste nõuetega.

12.1.   Iga käesoleva eeskirja alusel tüübikinnituse saanud lapse turvasüsteem peab olema toodetud vastavalt tüübile, mis on saanud tüübikinnituse punktide 6–8 nõuete kohaselt.

12.2.   Käesoleva eeskirja 16. lisas sätestatud toodangu vastavuse kontrollimise korra miinimumnõuded peavad olema täidetud.

12.3.   Tüübikinnituse andnud asutus võib igal ajal kontrollida igas tootmisüksuses toodangu vastavuse kontrollimiseks kasutatavaid meetodeid. Neid kontrolle korraldatakse tavapäraselt sagedusega kaks korda aastas.

13.   KARISTUSED TOODANGU NÕUETELE MITTEVASTAVUSE KORRAL

13.1.   Lapse turvasüsteemi käesoleva eeskirja kohase tüübikinnituse võib tühistada, kui punktis 5.4 osutatud andmetega varustatud lapse turvasüsteem ei läbi punktis 11 ette nähtud pistelist kontrolli või ei vasta kinnitatud tüübile.

13.2.   Kui käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline tühistab tema poolt eelnevalt antud tüübikinnituse, teatab ta sellest kohe teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele, kasutades selleks käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud näidise kohast teatisevormi.

14.   TOOTMISE LÕPETAMINE

14.1.   Kui tüübikinnituse omanik lõpetab käesoleva eeskirja kohase lapse turvasüsteemi konkreetse tüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud asutusele. Sellekohase teabe saamise järel teavitab see asutus teisi käesolevat eeskirja kohaldavaid kokkuleppeosalisi käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud vormi kohase teatisega.

15.   JUHENDID

15.1.   Igal lapse turvasüsteemil peab olema kaasas juhend selle riigi keeles, kus seda müüakse, ning see sisaldab järgmist teavet.

15.2.   Paigaldusjuhend peab hõlmama järgmisi punkte.

15.2.1.

Universaalkategooria lapse turvasüsteemide puhul peab müügikohas ilma pakendit avamata olema selgesti nähtav järgmine silt: Märkus Käesolev lapse turvasüsteem on universaalne. See on saanud tüübikinnituse eeskirja nr 44 04-seeria muudatustega üldiseks kasutamiseks sõidukites ning sobib enamikule (kuid mitte kõikidele) autoistmetele. See on asjakohane, kui sõiduki tootja on sõiduki käsiraamatus kinnitanud, et vastavale sõidukile sobib nimetatud vanuserühma jaoks ette nähtud universaalne lapse turvasüsteem. Käesolev lapse turvasüsteem on liigitatud universaalkategooriasse kuuluvaks rangematel tingimustel kui varasemad mudelid, millel see teade puudub. Kahtluse korral pidage nõu lapse turvasüsteemi tootja või jaemüüjaga.

15.2.2.

Piiratud ja pooluniversaalkategooria lapse turvasüsteemide puhul peab müügikohas ilma pakendit avamata olema selgesti nähtav järgmine teave: Käesolev lapse turvasüsteem on kasutuse poolest liigitatud piiratud/pooluniversaalseks ja on sobiv järgmiste autode järgmistele istmetele kinnitamiseks: AUTO ESIOSA TAGAOSA Välimine Keskmine (Mudel) Jah Jah Ei Lapse turvasüsteem võib olla sobiv ka muude autode istmetele kinnitamiseks. Kahtluse korral pidage nõu lapse turvasüsteemi tootja või jaemüüjaga.

15.2.3.

Sõidukispetsiifilise lapse turvasüsteemide kategooria jaoks sobiva sõiduki kohta on teave müügikohas selgesti nähtav ilma pakendit avamata.

15.2.4.

Kui seade eeldab täiskasvanu turvavöö olemasolu, peaks alljärgnev tekst samuti olema müügikohas selgesti nähtav ilma pakendit avamata: „Sobib üksnes siis, kui tüübikinnituse saanud sõidukid on varustatud vöörihmaga/3-punkti/staatilise/tõmburiga turvavöödega, mis on saanud tüübikinnituse UNECE eeskirja nr 16 või teiste samaväärsete eeskirjade alusel.“ (Mittevajalik läbi kriipsutada.) Turvahälli hoideseadise puhul tuleks lisada seadisega sobivate turvahällide loetelu.

15.2.5.

Lapse turvasüsteemi tootja varustab pakendikasti kontaktaadressiga, kuhu kliendil on võimalik pöörduda lisateabe saamiseks erisõidukisse lapse turvasüsteemi paigaldamise kohta.

15.2.6.

Fotode ja/või väga selgete joonistega illustreeritud paigaldusjuhend.

15.2.7.

Kasutajat teavitatakse, et lapse turvasüsteemi jäikadele ja plastosadele tuleb leida sellised asukohad ja need paigaldada nii, et need sõiduki igapäevasel kasutamisel ei jääks kinni liikuva istme või sõiduki ukse külge.

15.2.8.

Kasutajale tuleks soovitada turvahälli kasutamist sõiduki pikiteljega risti.

15.2.9.

Seljaga sõidusuunas kasutatavate süsteemide puhul soovitatakse kliendil neid mitte kasutada aktiveeritud esiturvapadjaga istekohtadel. Käesolev teave on müügikohas selgesti nähtav ilma pakendit avamata.

15.2.10.

Erivajadustega lapse turvasüsteemide puhul on müügikohas ilma pakendit avamata selgesti nähtav järgmine teave: Käesolev erivajadustega lapse turvasüsteem on loodud lisatoe andmiseks lastele, kellel on raskusi tavaistmetel istumisega. Pidage alati nõu oma arstiga, veendumaks, et käesolev turvasüsteem on teie lapse jaoks sobiv.

15.2.11.

ISOFIX lapse turvasüsteemide puhul on müügikohas pakendit avamata selgesti nähtav järgnev silt: Märkus 1. See on ISOFIX LAPSE TURVASÜSTEEM. Süsteem on saanud tüübikinnituse eeskirja nr 44 04-seeria muudatuste kohaselt kasutamiseks sõidukites, kuhu on paigaldatud ISOFIX kinnituspunktide süsteem. 2. See sobib sõidukitesse, mille istmed on saanud tüübikinnituse ISOFIX-kohtadena (üksikasjalik teave esitatud sõiduki käsiraamatus), olenevalt lapseistme ja kinnituste kategooriast. 3. Kaalurühm ja ISOFIX suurusklass, mille jaoks seade on ette nähtud: …

15.3.   Kasutusjuhend peab hõlmama järgmisi punkte.

15.3.1.

Kaalurühmad ja kinnitused, millele seade on ette nähtud.

15.3.2.

Kui seadet kasutatakse koos täiskasvanu turvavööga, siis järgmine sõnastus: „Sobiv kasutamiseks üksnes sõidukites, mis on varustatud vöörihma/3-punkti/staatilise/tõmburiga turvavöödega, mis on saanud tüübikinnituse UNECE eeskirja nr 16 või muu samaväärse eeskirja alusel.“ (Mittevajalik läbi kriipsutada.)

15.3.3.

Kasutusviis peab olema näidatud fotodel ja/või väga selgetel joonistel. Istmete puhul, mida võib kasutada nii näo kui ka seljaga sõidusuunas, peab juhendis olema selge hoiatus, mille kohaselt tuleb turvasüsteemi hoida seljaga sõidusuunas, kuni lapse kaal ületab kindlaksmääratud piiri või mingi muu mõõtmelise kriteeriumi.

15.3.4.

Luku ja reguleerseadiste kasutamine peab olema arusaadavalt selgitatud.

15.3.5.

See peab sisaldama soovitust, mille kohaselt peavad kõik turvasüsteemi sõiduki külge kinnitavad rihmad olema pingul, kõik last kinnitavad rihmad kohandatud lapse kehale ning rihmad ei tohi olla keerdus.

15.3.6.

Oluline on rõhutada, et vöörihma kantakse selliselt, et vaagnakoht oleks tugevasti kinnitatud.

15.3.7.

Kasutajal tuleb soovitada seade vahetada, kui see on liiklusõnnetuses tugevasti kannatada saanud.

15.3.8.

Tuleb esitada juhendid turvasüsteemi puhastamiseks.

15.3.9.

Kasutajat tuleb hoiatada tüübikinnitusasutuse kinnituseta tehtava seadme muutmise või täiendamisega kaasnevate üldiste ohtude eest ning lapse turvasüsteemi tootja lisatud paigaldamisjuhendi ebatäpse järgimisega kaasnevate ohtude eest.

15.3.10.

Katteriide puudumise korral tuleb soovitada hoida tooli päikesevalgusest eemal, vastasel korral võib see lapse naha jaoks liiga kuum olla.

15.3.11.

Juhend peab sisaldama soovitust, et lapsi ei jäetaks turvasüsteemidesse järelevalveta.

15.3.12.

Juhend peab sisaldama soovitust, et pagas või muud esemed, mis võivad kokkupõrke korral vigastusi põhjustada, oleksid korralikult kinnitatud.

15.3.13.

Juhend peab sisaldama soovitust, et: a) lapse turvasüsteemi ei kasutataks ilma katteta; b) istmekate asendataks ainult tootja poolt soovitatuga, sest kattel on lahutamatu osa turvasüsteemi toimimises.

15.3.14.

Teksti või skeemiga tuleb kasutajale selgitada, millal täiskasvanu turvavöö luku asend turvasüsteemi peamiste koormustkandvate punktide suhtes on puudulik. Kasutajal tuleb soovitada kahtluste korral võtta ühendust lapse turvasüsteemi tootjaga.

15.3.15.

Kui lapse turvasüsteemil on alternatiivne koormuse kandmise punkt, peab see olema arusaadavalt kirjeldatud. Kasutajat tuleb teavitada, mille järgi otsustada, kas alternatiivse viisi kasutamine on otstarbekas. Kasutajal tuleb soovitada kahtluste korral võtta ühendust lapse turvasüsteemi tootjaga. Kasutajal tuleb arusaadavalt soovitada alustada lapse turvasüsteemi paigaldamist sõidukiomaniku juhendis nimetatud universaalsele istmele esmast vöökulgu kasutades.

15.3.16.

Lisaks peab olema tagatud, et juhised oleksid kättesaadavad kogu lapse turvasüsteemi kasutusea jooksul või sisseehitatud turvasüsteemide korral oleksid kantud sõiduki käsiraamatusse.

15.3.17.

See peab sisaldama hoiatust, mille kohaselt koormus ei tohi langeda muudele kui juhendis kirjeldatud ja lapse turvasüsteemis märgistatud kohtadele.

15.3.18.

ISOFIX lapse turvasüsteemi puhul peab kasutusjuhendis sisalduma juhis, et lugeda tuleb sõiduki tootja käsiraamatut.

16.   TÜÜBIKINNITUSKATSETE EEST VASTUTAVATE TEHNILISTE TEENISTUSTE JA TÜÜBIKINNITUSASUTUSTE NIMED JA AADRESSID

16.1.   Käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised edastavad ÜRO sekretariaadile tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste nimed ja aadressid ning nende tüübikinnitusi andvate tüübikinnitusasutuste nimed ja aadressid, kellele tuleb saata vormikohased teatised teistes riikides välja antud tüübikinnituste, nende laiendamise, andmata jätmise või tühistamise kohta.

17.   ÜLEMINEKUSÄTTED

17.1.   Käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised ei tohi pärast 03-seeria muudatuste ametlikku jõustumiskuupäeva keelduda tüübikinnituse andmisest käesoleva eeskirja alusel, mida on muudetud 03-seeria muudatustega.

17.2.   Käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised annavad 12 kuud pärast jõustumiskuupäeva lapse turvasüsteemile tüübikinnituse vaid siis, kui kinnitatav tüüp vastab 03-seeria muudatustega muudetud käesoleva eeskirja nõuetele.

17.3.   Käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised võivad 12 kuu jooksul pärast 03-seeria muudatuste ametlikku jõustumiskuupäeva jätkata tüübikinnituste andmist lapse turvasüsteemidele, mis vastavad 02-seeria muudatustega muudetud käesoleva eeskirja nõuetele.

17.4.   Käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised ei tohi sama 12kuulise ajavahemiku jooksul keelduda käesoleva eeskirja varasema seeria muudatustele vastava tüübikinnituse laiendamisest.

17.5.   Alates 03-seeria muudatuste jõustumiskuupäevast kehtivad käesoleva eeskirja 16. lisa sätted ka selliste lapse turvasüsteemide suhtes, mis on saanud tüübikinnituse 02-seeria muudatuste alusel.

17.6.   Käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised võivad pärast 03-seeria muudatuste jõustumiskuupäeva keelata sellise lapse turvasüsteemi turustamise, mis ei vasta 03-seeria muudatuste punktide 6.2.2. ja 6.2.1.4. nõuetele.

17.7.   Käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised võivad 36 kuud pärast 03-seeria muudatuste jõustumiskuupäeva keelduda selliste lapse turvasüsteemide müügist, mis ei vasta käesoleva 03-seeria muudatusi sisaldava eeskirja nõuetele.

17.8.   Alates 03-seeria muudatuste 2 täienduse jõustumise kuupäevast tuleb käesoleva eeskirja punktis 4.5 ette nähtud silt paigaldada kõikidele uutele lapse turvasüsteemidele, mis on toodetud kooskõlas käesoleva eeskirjaga.

17.9.   Käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised ei tohi pärast 04-seeria muudatuste ametlikku jõustumiskuupäeva keelduda tüübikinnituse andmisest käesoleva eeskirja alusel, mida on muudetud 04-seeria muudatustega.

17.10.   Käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised annavad 12 kuud pärast 04-seeria muudatuste jõustumiskuupäeva tüübikinnituse vaid siis, kui kinnitatav lapse turvasüsteemi tüüp vastab 04-seeria muudatustega muudetud käesoleva eeskirja nõuetele.

17.11.   Käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised võivad 12 kuu jooksul pärast 04-seeria muudatuste jõustumise kuupäeva jätkata tüübikinnituste andmist lapse turvasüsteemidele, mis vastavad 03-seeria muudatustega muudetud käesoleva eeskirja nõuetele.

17.12.   Käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised ei tohi 36 kuu jooksul pärast 04-seeria muudatuste jõustumise kuupäeva keelduda käesoleva eeskirja varasemate seeriate muudatuste kohaste tüübikinnituste laiendamisest.

17.13.   Käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised võivad 48 kuud pärast 04-seeria muudatuste jõustumiskuupäeva keelduda selliste lapse turvasüsteemide müügist, mis ei vasta käesoleva 04-seeria muudatusi sisaldava eeskirja nõuetele.

17.14.   Kuus kuud pärast 04-seeria muudatuste 4. täienduse jõustumist on kehtivad 03- või 04-seeria kohased selliste 0, 0+ ja I rühma lapse turvasüsteemide tüübikinnitused, mis ei vasta punkti 6.1.11 või 6.1.12 nõuetele.

17.15.   Pärast käesoleva eeskirja 04-seeria muudatuste 4. täienduse jõustumise kuupäeva on erandina punktis 17.14 sätestatud kokkuleppeosaliste kohustustest üleminekuperioodil ja vastavalt 1958. aasta kokkuleppega (Depositary Notification C.N.60.1998.TREATIES-28) ühinemisel tehtud Euroopa Ühenduse avaldusele Euroopa Ühenduse liikmesriikidel õigus keelata selliste lapse turvasüsteemide turuleviimist, mis ei vasta käesoleva eeskirja 04-muudatuste 4. täiendusele.

---

(1)  1958. aasta kokkuleppe osalisriikide tunnusnumbrid on esitatud sõidukite ehitust käsitleva konsolideeritud resolutsiooni (R.E.3) 3. lisas (dokument TRANS/WP.29/78/Rev. 3, Annex 3) www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29resolutions.html

(2)  Universaalne ISOFIX lapse turvasüsteem – näoga sõidusuunas paiknev lapse turvasüsteem kasutamiseks sõidukites, mille istmed on varustatud ISOFIX kinnituspunktide süsteemi ja ISOFIX ülakinnituspunktiga.

(3)  ISOFIX pooluniversaalkategooria lapse turvasüsteem –

—	tugijalaga varustatud lapse turvasüsteem, mis paikneb näoga sõidusuunas või

—	tugijala või ülakinnituse rihmaga varustatud lapse turvasüsteem, mis paikneb seljaga sõidusuunas, kasutamiseks sõidukites, mille istmed on vajaduse korral varustatud ISOFIX kinnituspunktide süsteemi ja ISOFIX ülakinnituspunktiga või

—	seljaga sõidusuunas paiknev lapse turvasüsteem, mida toestab sõiduki armatuurlaud, kasutamiseks ISOFIX kinnituspunktide süsteemiga varustatud juhi kõrvalistmel või

—	küljega sõidusuunas paiknev lapse turvasüsteem, mis on vajaduse korral varustatud pöörlemisvastase seadmega, kasutamiseks sõidukites, mille istmed on vajaduse korral varustatud ISOFIX kinnituspunktide süsteemi ja ülakinnituspunktiga.

(4)  Vastsündinut kujutava mannekeeni kasutamisel rindkere kiirenduse piirangud ei kehti, sest see ei ole selleks reguleeritud.

(5)  Vastsündinut kujutaval mannekeenil allkeha sisemus puudub. Seepärast saab sisselõikumist allkehasse hinnata vaid subjektiivse analüüsi käigus.

(6)  Mõõtmete lubatud kõrvalekalle ei kehti vahemike piiril, kui ei ole sätestatud teisiti.

Mõõtmed (mm)	kuni 6	6–30	30–120	120–315	315–1 000	üle 1 000
Kõrvalekalle (mm)	± 0,5	± 1	± 1,5	± 2	± 3	± 4

Nurga lubatud kõrvalekalle juhul, kui ei ole sätestatud teisiti: ± 1°

(*)  Kalibreerimise ajal peab seiskamisteekond olema 650 ± 30 mm.

(**)  Kalibreerimise ajal peab seiskamisteekond olema 275 ± 20 mm.

Märkus: Kõikidele 0 ja 0+ rühma turvasüsteemidele peab seljaga sõidusuunas kasutatavatele turvasüsteemidele kehtestatud tingimuste kohaselt tegema laupkokkupõrke- ja tagantlöögikatse.

Selgitus:

Katseimpulss nr 1 – nagu ette nähtud 7. lisas – laupkokkupõrge.

Katseimpulss nr 2 – nagu ette nähtud 7. lisas – tagantlöök.

Katseimpulss nr 3 – aeglustusimpulss sõiduki laupkokkupõrke korral.

Katseimpulss nr 4 – aeglustusimpulss sõiduki tagantlöögi korral.

(7)  g = 9,81 m/s2

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---