14.6.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 183/1

1.

nõukogu resolutsioonis Euroopa noortevaldkonnas tehtava koostöö uuendatud raamistiku (2010–2018) kohta (1) peetakse kõiki noori ressursiks ühiskonnale ja rõhutatakse, kui tähtis on kaitsta noorte õigust osaleda neid mõjutava poliitika väljatöötamisel jätkuva struktureeritud dialoogi kaudu noorte ja noorteorganisatsioonidega;

2.

nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 27. novembri 2012. aasta resolutsioonis (2) noortega Euroopa demokraatlikus elus noorte osalemise alal peetud struktureeritud dialoogi ülevaate kohta märgitakse, et Euroopa noortevaldkonnas tehtava koostöö üldine temaatiline prioriteet kolmanda 18-kuulise töötsükli (1. jaanuar 2013 – 30. juuni 2014) jooksul on sotsiaalne kaasamine;

3.

struktureeritud dialoog on osalemisprotsess ja kolmanda 18-kuulise töötsükli tulemus tugineb Iirimaa, Leedu ja Kreeka eesistumise ajal toimunud riiklike konsultatsioonide käigus saavutatud tulemustele ning 2013. aasta märtsis Dublinis, 2013. aasta septembris Vilniuses ja 2014. aasta märtsis Thessaloníkis toimunud ELi noortekonverentside tulemustele;

4.

Dublinis toimunud ELi noortekonverentsi ühistes järeldustes keskenduti järgmistele prioriteetidele: tööhõive, osalemine, heaolu, toetusvahendid (sotsiaal- ja noorteasutused), noorteorganisatsioonid ja noortetöö kvaliteet; need prioriteedid edastati noorteministritele 2013. aasta mais toimunud hariduse, noorte, kultuuri ja spordi nõukogu istungil (3);

5.

Vilniuses toimunud ELi noortekonverentsi ühistes järeldustes keskenduti järgmistele prioriteetidele: haridus, suunamine, üleminek hariduse omandamiselt tööhõivele, tööturu tingimused, iseseisvus, noorteorganisatsioonide roll ja valdkondadevaheline koostöö; need prioriteedid edastati noorteministritele 2013. aasta novembris toimunud hariduse, noorte, kultuuri ja spordi nõukogu istungil (4);

6.

Thessaloníkis toimunud noortekonverentsi ühised soovitused keskendusid järgmistele prioriteetidele: kvaliteetne haridus, kvaliteetne üleminek, kvaliteetsed töökohad, dialoog ja põlvkondadevaheline õppimine, aktiivne kaasamine, noorte ettevõtlus ja sotsiaalne ettevõtlus (5);

7.

programmi Erasmus+ raames on struktureeritud dialoogi toetuseks eraldatud rohkem rahastamisvahendeid, muu hulgas iga-aastased otsetoetused riiklikele töörühmadele;

8.

27. novembri 2012. aasta ELi noortevaldkonna ühisaruanne (6) sisaldas struktureeritud dialoogi hindamist ja soovitust jätkata struktureeritud dialoogi arendamist, hinnates täiendavalt struktureeritud dialoogi protsessi ja tulemusi, kaasates riiklikesse töörühmadesse rohkem liikmeid erineva taustaga noorte seast ja julgustades poliitikakujundajaid võtma noorte esitatud soovitusi rohkem arvesse;

9.

struktureeritud dialoogi hindamine peaks moodustama tulevase ELi noortevaldkonna teise ühisaruande osa ja hõlmama ülevaadet riiklikul ja ELi tasandil saavutatud struktureeritud dialoogi tulemuste läbivaatamise kohta;

10.

struktureeritud dialoog ja sellega seotud konsultatsioonid peaksid keskenduma nõukogu seatud üldisele temaatilisele prioriteedile, mida noored ja poliitikakujundajad on ühiselt arutanud, et tagada sidus ja kestev protsess dialoogi kõigis tsüklites;

11.

tuleks luua struktureeritud dialoogi tsükli lihtsustatud ja selge struktuur, et tagada üldise teema järjepidev käsitlemine ja võimaldada noortega peetavatel konsultatsioonidel paremini aega planeerida.

Iga tsükli esimeses etapis tuleks sidusrühmades töötada välja ühine seisukoht ja alt ülespoole suunatud lähenemisviis nõukogu seatud üldisele temaatilisele prioriteedile ning see peaks olema suunavaks raamistikuks järgmistes etappides toimuvale dialoogile.

Teises etapis tuleks korraldada konsultatsioone ja jõuda võimalike lahendusteni, millele tuleks juhtida nõukogu tähelepanu ja mis tuleks võtta kokku soovitustena üldise temaatilise prioriteedi kohta.

Kolmandas etapis peaks põhirõhk olema konkreetsete meetmete sõnastamisel, mis esitatakse nõukogule täiendavaks kaalumiseks;

12.

selleks, et suurendada struktureeritud dialoogi mõjuala, peaksid riiklikud töörühmad noortevaldkonnas tegutsevate uurijate ja noorsootöötajate abiga ning vajadusel kohalike ja piirkondlike ametiasutustega konsulteerides püüdma tagada noorte, sealhulgas nende, kes varem ei ole struktureeritud dialoogist osa võtnud, aktiivset kaasamist. Vajaduse korral võiks paluda, et noorsooteabe ja noorsootöö võrgustikud toetaksid riiklikke töörühmi nende jõupingutustes jõuda suurema arvu noorteni;

13.

ELi eesistujariigi noortekonverentside tulemuste kvaliteedi parandamiseks tuleks hinnata ja muuta noortekonverentside töömeetodeid ja otsustusprotsessi. Euroopa Komisjon ja liikmesriigid, võttes nõuetekohaselt arvesse riikide pädevusi, võiksid kaaluda tagasiside mehhanismi noortele struktureeritud dialoogi protsessist pärit soovituste teostatavuse kohta. Soovitusi võiks vajaduse korral arvesse võtta, et teavitada poliitikakujundamist ja saavutada noorte jaoks paremad tulemused;

14.

tuleks alustada loomingulist ja kaasavat protsessi struktureeritud dialoogi ühise ja parema nähtavuse suurendamiseks Euroopa tasandil, mille tulemusel kujuneks protsessist nn kaubamärk nii riiklikul kui ka Euroopa tasandil. Komisjon peaks jätkama struktureeritud dialoogile pühendatud Euroopa portaali osa väljatöötamist;

15.

noorte ja noorteorganisatsioonidega peetava struktureeritud dialoogi üldine temaatiline prioriteet järgmise töötsükli (1. juuli 2014 – 31. detsember 2015) jooksul on noorte võimaluste parandamine, nagu on kirjas II lisas;

16.

uusi võimalikke arenguid silmas pidades võib iga eesistujariik valitud prioriteetseid valdkondi täiendada;

17.

järgmise eesistujariikide kolmiku (1. jaanuar 2016 – 30. juuni 2017) prioriteetsed valdkonnad tuleks kindlaks määrata enne selle ametiaja algust.