42009X0131(02)

EUR-Lex

Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

EUROPA
EUR-Lex home
EUR-Lex - 42009X0131(02) - EN

Help

Search tips

Need more search options? Use the Advanced search

Document 42009X0131(02)

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UN/ECE) eeskiri nr 4 — Ühtsed sätted, milles käsitletakse mootorsõidukite ja nende haagiste tagumiste registreerimismärkide valgustamise seadmete tüübikinnitust

ELT L 31, 31.1.2009, p. 35–54 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document In force: This act has been changed. Current consolidated version: 07/01/2012

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2009/4(2)/oj

Date of document:: 31/01/2009; avaldamise kuupäev
Date of effect:: 15/10/2008; jõustumine vt tekst
Date of end of validity:: No end date

Author:: ÜRO Euroopa Majanduskomisjon
Form:: Rahvusvaheliste lepingutega loodud organite vastu võetud määrus

Treaty:

Euroopa Ühenduse asutamisleping

Link

Select all documents mentioning this document

Modified by:

Relation	Act	Comment	Subdivision concerned	From	To
Modified by	42012X0107(01)	Lisamine	lk 5.5.3

Link

EUROVOC descriptor:

Subject matter:

Directory code:

11.30.40.00 Välissuhted / Mitmepoolsed suhted / Koostöö rahvusvaheliste ja valitsusväliste organisatsioonidega

HTML

PDF

Official Journal

31.1.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 31/35

Rahvusvahelise avaliku õiguse alusel on õiguslik toime ainult ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni originaaltekstidel. Käesoleva eeskirja staatust ja jõustumise kuupäeva tuleb kontrollida ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni staatust käsitleva dokumendi TRANS/WP.29/343 viimasest versioonist, mis on kättesaadav Internetis: http://www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29fdocstts.html

2. versioon — 3. muutmine

Sisaldab kogu kehtivat teksti kuni:

Eeskirja algversiooni 14. täiendus — jõustumise kuupäev: 15. oktoober 2008

SISUKORD

EESKIRI

0.	Reguleerimisala

Mõisted

2.	Tüübikinnituse taotlemine

Märgistus

4.	Tüübikinnitus

5.	Üldised nõuded

6.	Valguse värvus

7.	Valguse langemisnurk

8.	Katsemenetlus

9.	Fotomeetrilised näitajad

10.	Tootmise vastavus nõuetele

11.	Karistused tootmise nõuetele mittevastavuse korral

12.	Tootmise lõplik peatamine

13.	Üleminekusätted

14.	Tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste ja haldusasutuste nimed ja aadressid

LISAD

1. lisa —

Tüübikinnitusmärkide kujundus

2. lisa —

Teatis

3. lisa —

Mõõtepunktid katsetamisel

4. lisa —

Valgustatava pinna minimaalne nähtavusväli

5. lisa —

Mitme valgusallikaga laternate fotomeetriline mõõtmine

6. lisa —

Tootmise nõuetele vastavuse järelevalvemenetluse miinimumnõuded

7. lisa —

Näidiste võtmise miinimumnõuded

0. REGULEERIMISALA

Käesolevat eeskirja kohaldatakse M-, N-, O- ja T-kategooria (1) sõidukite tagumiste numbritulelaternate suhtes.

1. MÕISTED

Käesolevas eeskirjas kasutatakse alljärgnevaid mõisteid:

1.1.	„Tagumine numbritulelatern” — tagumiste registreerimismärkide valgustamise seade, edaspidi „valgustusseade”, mis peegeldusega valgustab tagumist registreerimismärki. Sellele seadmele tüübikinnituse saamiseks määratakse kindlaks registreerimismärgi jaoks ettenähtud ala valgustus.

1.2.	Käesolevas eeskirjas kasutatakse tüübikinnitustaotluse esitamise ajal kehtivas eeskirjas nr 48 ja selle muudatustes sätestatud mõisteid.

1.3.

„Eri tüüpi tagumised numbritulelaternad” — laternad, mis erinevad üksteisest järgmiste oluliste näitajate poolest:

a)	kaubanimi või kaubamärk;

b)	optilise süsteemi näitajad (intensiivsusastmed, valgusjaotuse nurgad, hõõglampide kategooria, valgusallika moodul jne).

1.4.	Käesoleva eeskirja viidetega standardhõõglampidele ja eeskirjale nr 37 osutatakse tüübikinnitustaotluse esitamise ajal kehtivale eeskirjale nr 37 ja selle muudatuste seeriale.

2. TÜÜBIKINNITUSE TAOTLEMINE

Tüübikinnituse taotluse esitab kaubanime või kaubamärgi omanik või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja. Taotluses määratakse kindlaks, kas seadmega kavatsetakse valgustada laia registreerimismärki (520 × 120 mm), kõrget märki (340 × 240 mm), põllumajandus- või metsatraktori märki (120 × 165 mm) või nende märkide kombinatsiooni. Samuti määratakse taotleja soovi korral kindlaks, kas seade kinnitatakse enamale kui ühele paigalduskohale või paigalduskohtade kogumile registreerimismärgi jaoks ettenähtud alal. Taotleja peab sellised paigalduskohad teatises märkima. Taotlusele tuleb iga tüübi puhul lisada:

joonised (kolm eksemplari), mis on tüübi kindlaksmääramiseks piisavalt üksikasjalikud ja millel näidatakse valgustusseadme geomeetriline asend registreerimismärgi jaoks ettenähtud ala suhtes ning nõuetekohaselt valgustatud ala piirjooned. Joonistel tuleb näidata tüübikinnitusnumbri kavandatav asukoht tüübikinnitusmärgi ringi suhtes;

lühike tehniline kirjeldus, kus määratakse kindlaks (välja arvatud mitteasendatavate valgusallikatega laternate puhul):

i)	ettenähtud hõõglampide kategooria(d), milleks on üks tüübikinnitustaotluse esitamise ajal kehtivas eeskirjas nr 37 ja selle muudatuste seerias sisalduvatest kategooriatest; ja/või

ii)	valgusallika mooduli tunnuskood (2);

c)	kaks soovitusliku laternaga (soovituslike laternatega) varustatud näidist.

3. MÄRGISTUS

Tüübikinnituse saamiseks esitatud valgustusseadmetele peab olema kantud:

3.1.	valgustusseadme valmistaja või tootja kaubanimi või kaubamärk;

3.2.	tüübikinnitusmärgi jaoks piisava suurusega ala; see ala näidatakse punkti 2 alapunktis a osutatud joonistel;

3.3.	mitteasendatavate valgusallikatega või valgusallika mooduli(te)ga laternate puhul pingevahemiku nimipinge ja nimivõimsuse märgistus;

3.4.

välja arvatud mitteasendatavate valgusallikatega laternate puhul, selgesti loetav ja kustumatu märgistus, millelt on näha:

a)	ettenähtud hõõglambi või hõõglampide kategooria(d) ja/või

b)	valgusallika mooduli tunnuskood;

3.5.	valgusallika mooduli(te)ga laternate puhul peab valgusallika mooduli(te)le olema kantud:

3.5.1.

taotleja kaubanimi või kaubamärk; see märgistus peab olema selgesti loetav ja kustumatu;

3.5.2.

mooduli tunnuskood; see märgistus peab olema selgesti loetav ja kustumatu. Tunnuskood algab tähtedega „MD”, mis tähistab sõna „moodul”, millele järgneb punktis 4.4.1 ette nähtud tüübikinnitusmärk ilma ringjooneta. Kui kasutatakse mitut mitteidentset valgusallika moodulit, järgnevad nimetatud tähtedele lisatähised või -märgid. See tunnuskood tuleb näidata punkti 2 alapunktis a esitatud joonistel.

Tüübikinnitusmärk ei pea olema sama mis laternal, milles moodulit kasutatakse, kuid mõlemad märgistused peavad olema sama taotleja esitatud.

3.5.3.

nimipinge ja nimivõimsuse märgistus.

4. TÜÜBIKINNITUS

4.1.	Kui punkti 2 kohaselt tüübikinnituse saamiseks esitatud valgustusseadme tüübi kaks näidist vastavad käesoleva eeskirja nõuetele, antakse tüübikinnitus.

4.2.

Igale kinnitatud tüübile antakse tüübikinnitusnumber. Selle kaks esimest numbrit (praegu 00 eeskirja algversiooni korral) näitavad tüübikinnituse andmise ajaks eeskirja viimati tehtud suurimate tehniliste muudatuste seeriat. Üks ja sama kokkuleppe osaline ei tohi anda sama numbrit teisele käesoleva eeskirja reguleerimisalasse kuuluvale seadmetüübile, välja arvatud tüübikinnituse laiendamise korral üksnes kiiratava valguse värvilt erinevale seadmele.

4.3.	Teade valgustusseadme tüübile käesoleva eeskirja kohase tüübikinnituse andmise, tüübikinnituse laiendamise või tüübikinnituse andmisest keeldumise kohta esitatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele 1958. aasta kokkuleppe osalistele käesoleva eeskirja 2. lisas esitatud näidisele vastaval vormil.

4.4.	Igale käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud tüübile vastavale valgustusseadmele tuleb peale punkti 3 alapunktides a ja c kirjeldatud märgistuse paigaldada I lisa kohane rahvusvaheline tüübikinnitusmärk, mis koosneb:

4.4.1.

ringjoonega ümbritsetud E-tähest, millele järgneb tüübikinnituse andnud riigi tunnusnumber (3);

4.4.2.

ringjoone lähedal asuvast tüübikinnitusnumbrist;

4.4.3.

lisatähisest: L-täht;

4.4.4.

L-tähe lähedale võib paigaldada tüübikinnitusnumbri kaks esimest kohta, mis näitavad käesolevasse eeskirja viimati tehtud muudatuste seeriat.

4.5.	Punktides 4.4.1, 4.4.2 ja 4.4.3 osutatud märk ja tähised peavad olema kustumatud ja selgesti loetavad ka siis, kui valgustusseade on sõidukile paigaldatud.

4.6.

Kui kaks või enam laternat on osa ühest ja samast grupeeritud, kombineeritud või vastastikku ühendatud laternatest koosnevast üksusest, antakse tüübikinnitus ainult juhul, kui mõlemad/kõik asjaomased laternad vastavad käesoleva või mõne muu eeskirja nõuetele. Kui asjaomased laternad ei vasta ühegi eeskirja nõuetele, ei tohi neid sellises grupeeritud, kombineeritud või vastastikku ühendatud laternatest koosnevas üksuses kasutada.

4.6.1.

Kui grupeeritud, kombineeritud või vastastikku ühendatud laternad vastavad mitme eeskirja nõuetele, võib kasutada ainult ühte rahvusvahelist tüübikinnitusmärki, mis koosneb ringjoonega ümbritsetud E-tähest, millele järgneb tüübikinnituse andnud riigi tunnusnumber, tüübikinnitusnumber ja vajaduse korral nõutav nool. Selle tüübikinnitusmärgi võib asetada ükskõik kuhu grupeeritud, kombineeritud või vastastikku ühendatud laternatel, tingimusel et:

4.6.1.1.

märk on pärast paigaldamist nähtav;

4.6.1.2.

ühtegi valgust edastavate grupeeritud, kombineeritud või vastastikku ühendatud laternate osa ei ole võimalik eemaldada, eemaldamata samaaegselt ka tüübikinnitusmärki.

4.6.2.

Iga laterna tunnusmärk, mis vastab igale tüübikinnituse aluseks olnud eeskirjale, ning tüübikinnituse andmise kuupäevaks eeskirja viimati tehtud suurimate tehniliste muudatuste seeria tuleb märkida:

4.6.2.1.

kas asjakohasele valgust kiirgavale pinnale;

4.6.2.2.

või laternate grupile sellisel viisil, et kõik grupeeritud, kombineeritud või vastastikku ühendatud laternad oleks selgesti tuvastatavad (vt kolme võimalikku näidet 1. lisas).

4.6.3.

Tüübikinnitusmärgi osade mõõtmed ei tohi olla väiksemad minimaalsetest mõõtmetest, mis on tüübikinnituse aluseks oleva eeskirja kohaselt nõutavad kõige väiksemate tähiste puhul.

4.6.4.

Igale kinnitatud tüübile antakse tüübikinnitusnumber. Üks ja sama kokkuleppe osaline ei tohi anda sama numbrit teisele käesoleva eeskirja reguleerimisalasse kuuluvate grupeeritud, kombineeritud või vastastikku ühendatud laternate tüübile.

4.6.5.

Tüübikinnitusmärk peab olema selgesti loetav ja kustumatu. Selle võib kinnitada seadme kas läbipaistvale või läbipaistmatule sise- või välisosale, mida ei saa eraldada seadme valgust kiirgavast läbipaistvast osast. Märgistus peab olema nähtav ka siis, kui seade on sõidukile paigaldatud või kui mõni liikuv osa, näiteks mootorikate või pagasiruumi kaas või sõiduki uks on avatud.

4.7.	1. lisas on esitatud üksiklaternate (joonis 1) ja grupeeritud, kombineeritud või vastastikku ühendatud laternate (joonis 2) tüübikinnitusmärkide kujunduse näidised koos kõikide eespool osutatud lisatähistega.

5. ÜLDISED NÕUDED

Iga seade peab vastama punkti 9 nõuetele (4).

5.1.	Tagumised numbritulelaternad peavad olema ehituselt sellised, et märgi kogu pind on nähtav 4. lisas esitatud nurkade ulatuses.

5.2.	Kõik mõõtmised tehakse tootja asjaomase kategooria jaoks ettenähtud standardhõõglampidega, kusjuures toitepinge peab olema seadistatud selliselt, et tekiks etalonvalgusvoog. Kõik mitteasendatavate valgusallikatega seadmete mõõtmised tuleb teostada pingel vastavalt 6,75 V, 13,5 V või 28,0 V.

5.3.	Spetsiaalse energiaallika abil käitatavate valgusallikate puhul rakendatakse eespool osutatud toitepingeid kõnealuse energiaallika sisendklemmidele. Katselabor võib paluda tootjal edastada talle valgusallikate käitamiseks vajalikud spetsiaalsed energiaallikad.

5.4.

Iga tagumise numbritulelaterna, välja arvatud hõõglambiga (hõõglampidega) seadmete valgustugevuse väärtused, mida mõõdetakse ühe minuti möödumisel seadme käivitumisest ja seejärel 30 minuti pärast, peavad vastama miinimumnõuetele.

Valgustugevuse jaotust pärast seadme üheminutilist tööd saab arvutada igas mõõtepunktis üks minut pärast seadme käivitumist mõõdetud valgustugevuse väärtuse ning 30 minuti pärast mõõdetud valgustugevuse väärtuse suhtarvu kaudu.

5.5.	Valgusallika moodulite puhul kontrollitakse, kas:

5.5.1.

valgusallika mooduli(te) ehitus vastab järgmistele tingimustele:

a)	ühtegi valgusallika moodulit ei saa paigaldada üheski muus asendis peale kindlaksmääratud ja õige asendi ning seda saab eemaldada üksnes tööriista(de) abil;

b)	kui seadme kinnituskohal kasutatakse enam kui ühte valgusallikat, tuleb ühe ja sama laterna kinnituskohal kasutada ühesuguste näitajatega valgusallika mooduleid;

5.5.2.

valgusallika moodulid on võltsimiskindlad.

5.6.	Asendatavate hõõglampide korral:

5.6.1.

võib kasutada kõiki eeskirja nr 37 alusel tüübikinnituse saanud hõõglampide kategooriaid, eeldusel et tüübikinnitustaotluse esitamise ajal kehtiva eeskirjaga nr 37 ja selle muudatuste seeriaga ei ole nende kasutamist piiratud;

5.6.2.

peab seadme ehitus võimaldama hõõglampi paigaldada vaid õiges asendis;

5.6.3.

peab hõõglambi pesa vastama Rahvusvahelise Elektrotehnikakomisjoni (IEC) väljaandes nr 60061 nimetatud näitajatele. Sellega seoses kohaldatakse hõõglambi asjaomase kategooria pesa andmelehte.

6. VALGUSE VÄRVUS

Valgustusseadmes kasutatava laterna valgus peab olema piisavalt värvitu, et mitte põhjustada registreerimismärgi värvuse märgatavat muutust.

7. VALGUSE LANGEMISNURK

Valgustusseadme tootja määrab kindlaks ühe või mitu asendit või asendite kogumi seadme registreerimismärgi jaoks ettenähtud ala suhtes kinnitamiseks. Kui latern paigutatakse tootja kindlaksmääratud asendisse, ei tohi valguse registreerimismärgi pinnale langemise nurk valgustatava pinna üheski punktis olla suurem kui 82°, kusjuures kõnealust nurka mõõdetakse seadme valgustava pinna sellest tipust, mis jääb registreerimismärgi pinnast kõige kaugemale. Enama kui ühe valgustusseadme korral kehtib osutatud nõue ainult registreerimismärgi selle osa kohta, mida kavatsetakse valgustada asjaomase seadme abil.

Kui seadmel on registreerimismärgi pinnaga paralleelne valgustava pinna välisserv, on seadme valgustava ala see tipp, mis asub registreerimismärgi pinnast kõige kaugemal, valgustava pinna serva keskpunkt, mis on paralleelne numbrimärgiga ja asub kõige kaugemal registreerimismärgi pinnast.

Seade peab olema ehituselt selline, et valgus ei oleks suunatud otse taha, v.a punase valguse puhul, kui seade on kombineeritud või grupeeritud tagumise ääretulelaternaga.

8. KATSEMENETLUS

Valgustugevuse mõõtmised tehakse värvitul mattpinnal, mille hajupeegeldustegur (5) on teada. Värvitul mattpinnal peavad olema registreerimismärgiga samad mõõtmed või sellised mõõtmed, mis erinevad registreerimismärgi mõõtmetest ühe (kõrgema) mõõtepunkti poolest. Selle kese tuleb asetada mõõtepunktide asukohtade keskmesse.

Värvitu(d) mattpin(na)d tuleb asetada registreerimismärgi tavapärasesse asendisse 2 mm märgi kinnitustasandist eespool.

Valgustugevuse mõõtmised tehakse rõhtsalt värvitu mattpinnaga ning lubatud hälbega 5° igas suunas käesoleva eeskirja 3. lisas esitatud punktides, kusjuures iga punkt moodustab 25 mm läbimõõduga ringi. Mõõdetud valgustugevust parandatakse hajupeegeldusteguriga 1,0.

9. FOTOMEETRILISED NÄITAJAD

Kõigis 3. lisas esitatud mõõtepunktides peab valgustugevus B olema vähemalt 2,5 cd/m2.

Valgustugevuse gradient väärtuste B1 ja B2 vahel, mõõdetuna eespool nimetatud punktide hulgast vabalt valitud punktide 1 ja 2 vahel, ei tohi olla üle 2 × Bo/cm, kusjuures Bo on eri punktides mõõdetud minimaalne valgustugevus:

10. TOOTMISE VASTAVUS NÕUETELE

Tootmise nõuetele vastavust tuleb kontrollida kooskõlas kokkuleppe 2. liitega (E/ECE/324-E/ECE/TRANS/505/Rev.2) ning see peab vastama järgmistele nõuetele.

10.1.

Käesoleva eeskirja kohase tüübikinnituse saanud tagumised numbritulelaternad (edaspidi „seadmed”) peavad olema valmistatud nii, et need vastavad kinnitatud tüübile, täites punktides 5, 6 ja 9 sätestatud nõudeid. Kui vaja on rohkem kui ühte seadet, osutatakse alljärgnevas tekstis seadmete kogumile.

10.2.

Käesoleva eeskirja 6. lisas sätestatud miinimumnõuded tootmise nõuetele vastavuse järelevalvemenetluse jaoks peavad olema täidetud.

10.3.

Käesoleva eeskirja 7. lisas sätestatud miinimumnõuded kontrollijapoolse näidiste võtmise jaoks peavad olema täidetud.

10.4.

Tüübikinnituse andnud asutus võib igal ajal kontrollida igas tootmisüksuses rakendatavaid vastavuskontrolli meetodeid. Neid kontrolle tehakse tavaliselt kord kahe aasta jooksul.

11. KARISTUSED TOOTMISE NÕUETELE MITTEVASTAVUSE KORRAL

11.1.

Valgustusseadmele käesoleva eeskirja kohaselt antud tüübikinnituse võib tühistada, kui eespool sätestatud nõuded ei ole täidetud.

11.2.

Kui käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppe osaline tühistab tüübikinnituse, mille ta on varem andnud, teatab ta sellest kohe teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppe osalistele, saates neile teatise, mille vorm vastab käesoleva eeskirja 2. lisas esitatud näidisele.

12. TOOTMISE LÕPLIK PEATAMINE

Kui tüübikinnituse omanik lõpetab käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud valgustusseadme tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud asutusele. Pärast asjaomase teatise saamist teavitab kõnealune asutus sellest teisi käesolevat eeskirja kohaldavaid kokkuleppe osalisi teatisega, mille vorm vastab käesoleva eeskirja 2. lisas esitatud näidisele.

13. ÜLEMINEKUSÄTTED

13.1.

Ilma hõõglampideta tagumised numbritulelaternad

13.1.1.

Pärast 8. täienduse jõustumiskuupäeva ei tohi ükski käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppe osaline keelduda tüübikinnituse andmisest käesoleva eeskirja alusel, mida on muudetud 8. täiendusega.

13.1.2.

36 kuud pärast 8. täienduse jõustumiskuupäeva annavad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppe osalised tüübikinnitusi üksnes siis, kui punktis 13.1 nimetatud seadmetüüp vastab käesoleva eeskirja nõuetele, mida on muudetud 8. täiendusega.

13.1.3.

Käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppe osalised ei tohi keelduda käesoleva eeskirja varasemate seeriate muudatuste kohaste tüübikinnituste laienduste andmisest.

13.1.4.

36 kuu jooksul pärast 8. täienduse jõustumiskuupäeva jätkavad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppe osalised tüübikinnituste andmist neile punktis 13.1 nimetatud seadmetüüpidele, mis vastavad käesoleva varasemate seeriate muudatustega muudetud eeskirja nõuetele.

13.2.

Punktis 13.1 nimetatud tagumiste numbritulelaternate paigaldamine sõidukile

13.2.1.

Pärast 8. täienduse jõustumiskuupäeva ei tohi ükski käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppe osaline keelata punktis 13.1 nimetatud ja käesoleva eeskirja, mida on muudetud 8. täiendusega, alusel tüübikinnituse saanud seadmete paigaldamist sõidukile.

13.2.2.

48 kuu jooksul alates 8. täienduse jõustumiskuupäevast lubavad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppe osalised jätkuvalt punktis 13.1 nimetatud ja käesoleva varasemate seeriate muudatustega muudetud eeskirja alusel tüübikinnituse saanud seadmete paigaldamist sõidukile.

13.2.3.

48 kuu möödumisel 8. täienduse jõustumiskuupäevast võivad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppe osalised keelata punktis 13.1 nimetatud seadmete paigaldamist uuele sõidukile, millele anti sõiduki tüübikinnitus või üksiksõiduki kinnitus hiljem kui 24 kuud pärast käesoleva eeskirja 8. täienduse jõustumiskuupäeva, kui seadmed ei vasta käesoleva eeskirja, mida on muudetud 8. täiendusega, nõuetele.

13.2.4.

60 kuu möödumisel 8. täienduse jõustumiskuupäevast võivad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppe osalised keelata punktis 13.1 nimetatud seadmete paigaldamist uuele sõidukile, mis registreeriti esmakordselt hiljem kui 60 kuud pärast käesoleva eeskirja 8. täienduse jõustumiskuupäeva, kui seadmed ei vasta käesoleva eeskirja, mida on muudetud 8. täiendusega, nõuetele.

14. TÜÜBIKINNITUSKATSETE EEST VASTUTAVATE TEHNILISTE TEENISTUSTE JA HALDUSASUTUSTE NIMED JA AADRESSID

Käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppe osalised peavad edastama ÜRO sekretariaadile tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste ning nende tüübikinnitusi andvate haldusasutuste nimed ja aadressid, kellele tuleb saata teistes riikides välja antud tunnistused tüübikinnituse andmise, tüübikinnituse laiendamise, tüübikinnituse andmisest keeldumise või tüübikinnituse tühistamise kohta.

(1) Nagu on määratletud sõidukite ehitust käsitleva konsolideeritud resolutsiooni (R.E.3), (dokument TRANS/WP.29/78/Rev.1/Amend.2, mida on viimati muudetud muudatusega Amend.4) 7. lisas.

(2) ISO standardi 7227:1987 „Mootorsõidukid — valgustus- ja valgussignaalseadmed. Sõnastik” kohaselt tähendab valgusallikas nähtava ja kiirgusenergia tootjat.

(3) 1 – Saksamaa, 2 – Prantsusmaa, 3 – Itaalia, 4 – Madalmaad, 5 – Rootsi, 6 – Belgia, 7 – Ungari, 8 – Tšehhi Vabariik, 9 – Hispaania, 10 – Serbia, 11 – Ühendkuningriik, 12 – Austria, 13 – Luksemburg, 14 – Šveits, 15 – (vaba), 16 – Norra, 17 – Soome, 18 – Taani, 19 – Rumeenia, 20 – Poola, 21 – Portugal, 22 – Venemaa Föderatsioon, 23 – Kreeka, 24 – Iirimaa, 25 – Horvaatia, 26 – Sloveenia, 27 – Slovakkia, 28 – Valgevene, 29 – Eesti, 30 – (vaba), 31 – Bosnia ja Hertsegoviina, 32 – Läti, 33 – (vaba), 34 – Bulgaaria, 35 – (vaba), 36 – Leedu, 37 – Türgi, 38 – (vaba), 39 – Aserbaidžaan, 40 – endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, 41 – (vaba), 42 – Euroopa Ühendus (tüübikinnitusi annavad selle liikmesriigid, kasutades vastavat Euroopa Majanduskomisjoni sümbolit), 43 – Jaapan, 44 – (vaba), 45 – Austraalia, 46 – Ukraina, 47 – Lõuna-Aafrika, 48 – Uus-Meremaa, 49 – Küpros, 50 – Malta, 51 – Korea Vabariik, 52 – Malaisia, 53 – Tai, 54 – (vaba), 55 – (vaba) ja 56 – Montenegro. Järgmised numbrid antakse teistele riikidele sellises kronoloogilises järjekorras, milles nad ratifitseerivad kokkuleppe, milles käsitletakse ratassõidukitele ning neile paigaldatavatele ja/või neil kasutatavatele seadmetele ja osadele ühtsete tehnonõuete kehtestamist ja kõnealuste nõuete alusel väljastatud tüübikinnituste vastastikuse tunnustamise tingimusi, või ühinevad selle kokkuleppega ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär edastab kõnealused numbrid kokkuleppe osalistele.

(4) Nende nõuetega tagatakse hea nähtavus, kui registreerimismärgi kalle ei ületa vertikaalteljest kummalgi pool 30°.

(5) CIE väljaanne nr 17-1970, punkt 45-20-040.

1. LISA

TÜÜBIKINNITUSMÄRKIDE KUJUNDUS

Joonis 1

Üksiklaternate märgistus

NÄIDIS A

Joonisel kujutatud tüübikinnitusmärgiga seade on sõiduki tagumise registreerimismärgi (L) valgustusseade, mis on saanud eeskirja nr 4 alusel tüübikinnituse Madalmaades (E 4) ja kannab tüübikinnitusnumbrit 2439. Tüübikinnitusnumber näitab, et tüübikinnitus anti kooskõlas eeskirja nr 4 algversiooni nõuetega või eeskirja algversiooni vastavate täiendustega muudetud versiooni nõuetega.

Joonis 2

Grupeeritud, kombineeritud või vastastikku ühendatud laternate lihtsustatud märgistus

(Püst- ja põikjooned näitavad skemaatiliselt valgussignaalseadme kuju. Need ei kuulu tüübikinnitusmärgi juurde)

Märkus:

Kolm tüübikinnitusmärgi näidist (näidised B, C ja D) kujutavad kolme võimalikku märgistamisviisi valgustusseadme puhul, milles kaks või enam laternat on ühe ja sama grupeeritud, kombineeritud või vastastikku ühendatud laternatest koosneva üksuse osa. Joonisel kujutatud tüübikinnitusmärgiga seade on tüübikinnituse saanud Madalmaades (E 4), kannab tüübikinnitusnumbrit 3333 ja koosneb järgmistest osadest:

IA klassi helkurist, mis on saanud tüübikinnituse kooskõlas eeskirja nr 3 02-seeria muudatustega;

2.a kategooria tagumisest suunatulelaternast, mis on saanud tüübikinnituse kooskõlas eeskirja nr 6 01-seeria muudatustega;

punasest tagumisest ääretulelaternast (R), mis on saanud tüübikinnituse kooskõlas eeskirja nr 7 01-seeria muudatustega;

tagumisest udutulelaternast (F), mis on saanud tüübikinnituse kooskõlas eeskirja nr 38 algversiooniga;

tagurdustulelaternast (AR), mis on saanud tüübikinnituse kooskõlas eeskirja nr 23 algversiooniga;

kaherežiimsest piduritulelaternast (S2), mis on saanud tüübikinnituse kooskõlas eeskirja nr 7 01-seeria muudatustega;

tagumisest numbritulelaternast (L), mis on saanud tüübikinnituse kooskõlas eeskirja nr 4 algversiooniga.

Joonis 3

Valgusallika moodulid

NÄIDIS E

MD E3 17325

Joonisel kujutatud tunnuskoodiga valgusallika moodul on koos laternaga saanud tüübikinnituse Itaalias (E3) ja kannab tüübikinnitusnumbrit 17325.

2. LISA

3. LISA

MÕÕTEPUNKTID KATSETAMISEL

a)	kõrget registreerimismärki valgustavad seadmed (340 × 240 mm)

b)	laia registreerimismärki valgustavad seadmed (520 × 120 mm)

põllumajandus- või metsatraktori registreerimismärki valgustavad seadmed (240 × 165 mm)

a = 25 mm	b = 95 mm	c = 100 mm	d = 90 mm
e = 70 mm	f = 57,5 mm	g = 65 mm	h = 60 mm

Märkus:

Kui seadmed valgustavad kahte registreerimismärki või kõiki registreerimismärke, saadakse kasutatavad mõõtepunktid vastavate jooniste kombineerimisel kooskõlas valmistaja või tootja osutatud skeemiga. Kui kaks mõõtepunkti jäävad teineteisest vähem kui 30 mm kaugusele, tuleb kasutada ainult üht.

4. LISA

VALGUSTATAVA PINNA MINIMAALNE NÄHTAVUSVÄLI

1.	Joonisel kujutatud nähtavusvälja nurgad viitavad üksnes valgustusseadme ja registreerimismärgi ala suhtelisele asendile.

2.	Sõidukile paigaldatud registreerimismärgi nähtavusvälja suhtes kohaldatakse asjaomaseid riiklikke eeskirju.

3.	Joonisel kujutatud nurkade puhul arvestatakse valgustusseadme põhjustatud osalist varjutamist. Nendest väärtustest tuleb kinni pidada suundades, kus on kõige rohkem varjutamist. Valgustusseadmetega tuleb vähendada osaliselt varjatud alasid nõutava miinimumini.

5. LISA

MITME VALGUSALLIKAGA LATERNATE FOTOMEETRILINE MÕÕTMINE

1.	Fotomeetrilisi tööparameetreid kontrollitakse:

1.1.	mitteasendatavate valgusallikate (hõõglambid jms) puhul laternas olevate valgusallikatega käesoleva eeskirja punkti 5.2.1 kohaselt;

1.2.

asendatavate valgusallikate puhul,

kui neil on hõõglambid pingega 6,75 V, 13,5 V või 28,0 V, parandatakse valgustugevuse väärtusi. Parandustegur on etalonvalgusvoo ja rakendatud pinge (6,75 V, 13,5 V või 28,0 V) juures saadud valgusvoo keskväärtuse suhe. Ühegi kasutatava hõõglambi tegelik valgusvoog ei tohi keskväärtusest erineda üle ± 5 %. Teisalt võib kõigis asendites kasutada standardhõõglampi, mis töötab konkreetse etalonvalgusvoo juures, kusjuures kõigi asendite üksikmõõtmed liidetakse kokku.

6. LISA

TOOTMISE NÕUETELE VASTAVUSE JÄRELEVALVEMENETLUSE MIINIMUMNÕUDED

1. ÜLDSÄTTED

1.1.	Mehaanilisest ja geomeetrilisest seisukohast peetakse vastavusnõudeid käesoleva eeskirja kohaselt täidetuks, kui erinevused ei ületa vältimatuid tootmishälbeid.

1.2.

Fotomeetriliste tööparameetrite puhul ei vaidlustata seeriaviisiliselt valmistatavate seadmete nõuetele vastavust juhul, kui juhuslikult valitud ja standardhõõglambiga seadme katsetamisel või kui laternatel on mitteasendatavad valgusallikad (hõõglambid vms) ja kui kõik mõõtmised on tehtud vastavalt pinge juures 6,75 V, 13,5 V või 28,0 V:

1.2.1.

ei ole mitte ühegi mõõdetud väärtuse kõrvalekalle ebasoodsas suunas üle 20 % käesolevas eeskirjas sätestatud väärtustest.

1.2.2.

valgustugevuse gradiendi puhul võib ebasoodne kõrvalekalle olla:

2,5 × Bo/cm	võrreldav	20 %
3,0 × Bo/cm	võrreldav	30 %

1.2.3.

Kui seadmel on asendatav valgusallikas ja kui kirjeldatud katse tulemused ei vasta nõuetele, korratakse katseid seadmetega teist standardhõõglampi kasutades.

2. MIINIMUMNÕUDED TOOTJAPOOLSELE NÕUETELE VASTAVUSE KONTROLLILE

Tüübikinnitusmärgi omanik peab sobiva ajavahemiku järel tegema igale seadme tüübile vähemalt järgmised katsed. Katsed tuleb teostada vastavalt käesoleva eeskirja sätetele.

Kui mõni näidis ei vasta asjaomase katsetüübi nõuetele, tuleb võtta muud näidised ja katsetada neid. Tootja peab võtma meetmeid asjaomase toote nõuetele vastavuse tagamiseks.

2.1. Katsete laad

Käesoleva eeskirja kohased nõuetele vastavuse katsed tehakse fotomeetriliste näitajate kontrollimiseks.

2.2. Katsemenetlus

2.2.1.

Katsed tehakse üldiselt käesolevas eeskirjas kirjeldatud meetodite järgi.

2.2.2.

Tootja teostatavatel nõuetele vastavuse katsetel võib tüübikinnituskatsete eest vastutava pädeva asutuse nõusolekul kasutada võrdväärseid meetodeid. Tootjal on kohustus tõestada, et kasutatavad meetodid on käesolevas eeskirjas sätestatud meetoditega võrdväärsed.

2.2.3.

Punktide 2.2.1 ja 2.2.2 kohaldamine nõuab katseseadmete regulaarset kalibreerimist ja nende mõõteandmete vastandamist pädeva asutuse teostatud mõõtmistulemustele.

2.2.4.

Kõikidel juhtudel, kuid eriti halduslikul kontrollimisel ja näidiste võtmisel, tuleb võrdlusmeetoditena kasutada käesolevas eeskirjas sätestatud meetodeid.

2.3. Näidiste võtmine

Seadmete näidised valitakse ühtliku toodangupartii hulgast juhuslikkuse põhimõttel. Ühtlik partii tähendab tootja tootmismeetodite kohaselt määratletud sama tüüpi seadmete rühma.

Hindamine hõlmab tavaliselt üksikute tehaste seeriatoodangut. Tootja võib siiski koguda sama tüübi kohta andmeid eri tehastest, kui need tehased töötavad sama kvaliteedisüsteemi ja -juhtimise alusel.

2.4. Mõõdetud ja registreeritud fotomeetrilised näitajad

Näidiseks võetud seadmetel teostatakse eeskirjas ette nähtud fotomeetrilised mõõtmised.

2.5. Nõuetele vastavuse kriteeriumid

Tootja peab katsetulemused statistiliselt töötlema ning määratlema koos pädeva asutusega oma toodete nõuetele vastavust reguleerivad kriteeriumid nii, et on täidetud käesoleva eeskirja punktis 10.1 sätestatud toodete nõuetele vastavuse hindamise nõuded.

Toodete nõuetele vastavuse kriteeriumid peavad olema niisugused, et 7. lisas kirjeldatud juhusliku kontrollnäidise (esimese võetud näidise) puhul on kontrolli läbimise minimaalne tõenäosus 0,95 (95 % usaldatavusega).

7. LISA

NÄIDISTE VÕTMISE MIINIMUMNÕUDED

1. ÜLDSÄTTED

1.1.	Vastavusnõudeid peetakse käesoleva eeskirja nõuete osas, kui neid on, mehaanilisest ja geomeetrilisest seisukohast täidetuks, kui erinevused ei ületa vältimatuid tootmishälbeid.

1.3.

Fotomeetriliste tööparameetrite puhul ei vaidlustata seeriaviisiliselt valmistatavate seadmete nõuetele vastavust juhul, kui juhuslikult valitud ja standardhõõglambiga seadme katsetamisel või kui laternatel on mitteasendatavad valgusallikad (hõõglambid vm) ja kui kõik mõõtmised on tehtud vastavalt pinge juures 6,75 V, 13,5 V või 28,0 V:

1.2.1.

ei ole mitte ühegi mõõdetud väärtuse kõrvalekalle ebasoodsas suunas üle 20 % käesolevas eeskirjas sätestatud väärtustest.

1.2.2.

Valgustugevuse gradiendi puhul võib ebasoodne kõrvalekalle olla:

2,5 × Bo/cm	võrreldav	20 %
3,0 × Bo/cm	võrreldav	30 %

1.2.3.

Kui seadmel on asendatav valgusallikas ja kui kirjeldatud katse tulemused ei vasta nõuetele, korratakse katseid seadmetega teist standardhõõglampi kasutades.

1.2.4.

Ilmsete defektidega seadmeid ei võeta arvesse.

2. ESIMENE NÄIDISTE VÕTMINE

Esimesel näidiste võtmisel valitakse juhuslikkuse põhimõttel neli seadet. Esimese kahe seadme näidis märgistatakse A-tähega, teise kahe seadme näidis B-tähega.

2.1. Nõuetele vastavust ei vaidlustata

2.1.1.

Vastavalt käesoleva lisa joonisel 1 kujutatud näidiste võtmise menetlusele ei vaidlustata seeriaviisiliselt toodetud seadmete nõuetele vastavust juhul, kui seadmete mõõteväärtuste kõrvalekalded ebasoodsas suunas on järgmised:

2.1.1.1.

näidis A

A1:	ühel seadmel	0 %
A1:	ühel seadmel mitte rohkem kui	20 %
A2:	mõlemal seadmel rohkem kui	0 %
	kuid mitte rohkem kui	20 %
	edasi näidisele B

2.1.1.2.

näidis B

B1:

mõlemal seadmel

0 %

2.2. Nõuetele vastavus vaidlustatakse

2.2.1.

Vastavalt käesoleva lisa joonisel 1 kujutatud näidiste võtmise menetlusele tuleb seeriaviisiliselt toodetud seadmete nõuetele vastavus vaidlustada ja tootjalt toodangu nõuetele vastavaks muutmist (ühtlustamist) nõuda juhul, kui seadmete mõõteväärtuste kõrvalekalded on järgmised:

2.2.1.1.

näidis A

A3:	ühel seadmel mitte rohkem kui	20 %
	ühel seadmel rohkem kui	20 %
	kuid mitte rohkem kui	30 %

2.2.1.2.

näidis B

B2:	A2 korral
	ühel seadmel rohkem kui	0 %
	kuid mitte rohkem kui	20 %
	ühel seadmel mitte rohkem kui	20 %

B3:	A2 korral
	ühel seadmel	0 %
	ühel seadmel rohkem kui	20 %
	kuid mitte rohkem kui	30 %

2.3. Tüübikinnituse tühistamine

Nõuetele vastavus tuleb vaidlustada ja punkti 11 sätteid kohaldada juhul, kui käesoleva lisa joonisel 1 kujutatud näidiste võtmise menetlust järgides on seadmete mõõteväärtuste kõrvalekalded järgmised:

2.3.1.

näidis A

A4:	ühel seadmel mitte rohkem kui	20 %
A4:	ühel seadmel rohkem kui	30 %
A5:	mõlemal seadmel rohkem kui	20 %

2.3.2.

näidis B

B4:	A2 korral
	ühel seadmel rohkem kui	0 %
	kuid mitte rohkem kui	20 %
	ühel seadmel rohkem kui	20 %
B5:	A2 korral
B5:	mõlemal seadmel rohkem kui	20 %
B6:	A2 korral
	ühel seadmel	0 %
	ühel seadmel rohkem kui	30 %

3. KORDUV NÄIDISTE VÕTMINE

Katsete A3, B2 ja B3 puhul tuleb hiljemalt kaks kuud pärast teatamist võtta uued näidised, võttes kahest seadmest koosneva kolmanda näidise C ja kahest seadmest koosneva neljanda näidise D, mis valitakse pärast toodangu ühtlustamist valmistatud ja laos oleva kauba hulgast.

3.1. Nõuetele vastavust ei vaidlustata

3.1.1.

3.1.1.1.

näidis C