1)

lend toimub lennuinstruktori loal ja järelevalve all;

2)

piloodiõpilane on enne alapunktis 1 nimetatud loa saamist omandanud pädevuse asjaomast õhusõidukit kavandatud soololennu ajal ohutult käitada.“;

„4)

Kui taotleja ei ole kergõhusõiduki piloodi loa (LAPL), erapiloodiloa (PPL) või instrumentaallennu algpädevusmärke (BIR) väljaandmiseks nõutaval teooriaeksamil suutnud üht eksamidokumenti neljal katsel edukalt täita või ei ole kõiki eksamidokumente edukalt täitnud alapunkti b alapunktis 2 nimetatud tähtaja jooksul, peab ta kõik teooriaeksamidokumendid uuesti täitma.

5)

Enne kõikide teooriaeksamidokumentide uuesti täitmist peavad taotlejad läbima lisakoolituse deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonis või sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis. Vajaliku lisakoolituse mahu ja ulatuse määrab kindlaks deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioon või sertifitseeritud koolitusorganisatsioon, lähtudes taotleja vajadustest.“;

„ii)

ametipiloodiloa, teise piloodi loa või instrumentaallennupädevusmärke (IR) väljaandmisel 36 kuud;“

i)

sidesüsteemidega seotud teooriaõppe ja -eksami nõuded loetakse täidetuks vaid juhul, kui taotleja on VI lisa punkti ARA.FCL.300 kohaste varasemate teooriaeksamite käigus läbinud kas sidesüsteemide koolituse või nii visuaallennureeglite kohast sidet (VFR-sidet) kui ka instrumentaallennureeglite kohast sidet (IFR-sidet) käsitleva koolituse;

ii)

taotleja, kes on läbinud ainult VFR-sidet või ainult IFR-sidet käsitleva koolituse, peab läbima sidesüsteeme käsitleva teooriaõppe, mille kestust võib sertifitseeritud koolitusorganisatsiooni poolt taotlejale antud hinnangu alusel vähendada. VFR-sidet käsitleva koolituse läbinud taotleja puhul võib teooriaõppe mahtu vähendada konkreetselt VFR-sidet käsitlevate teemade arvelt. IFR-sidet käsitleva koolituse läbinud taotleja puhul võib teooriaõppe mahtu vähendada konkreetselt IFR-sidet käsitlevate teemade arvelt. Kõik taotlejad peavad igal juhul sooritama sidesüsteemide teooriaeksami.“;

i)

osalenud vähemalt kolmel sama tüüpi õhusõiduki marsruutlennul teise piloodi vahetuspiloodina;

ii)

läbinud koolituse, mille sisu määrab kindlaks käitaja ja mis hõlmab vähemalt kolme marsruutlendu teise piloodi vahetuspiloodina sama tüüpi õhusõidukit esindaval lennutreeningseadmel (FSTD);

iii)

läbinud määruse (EL) nr 965/2012 III lisa (ORO-osa) FC-alajao (ORO.FC) kohase jätkuõppe;

iv)

läbinud teise piloodi vahetuspiloodi lennuoskuse tasemekontrolli vastavalt 9. liitele.“;

1)

teoreetilised teadmised ja lennuõpe vastavalt taotletava kergõhusõidukipiloodi loaga antavatele õigustele;

2)

kergkopteripiloodi loa puhul peab tüübipädevuse koolituskursus lisaks hõlmama vastava kopteritüübi kohustuslikke koolituselemente, mis on määratletud komisjoni määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) kohaselt kindlaks määratud kasutamissobivuse andmetes.

1)

arvestamise ulatuse üle otsustab deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioon või sertifitseeritud koolitusorganisatsioon, mille korraldatud koolituskursustel piloot osaleb, lähtudes sisseastumisel sooritatud lennukatsest, kuid see ei või:

2)

arvestada võib selliste õhusõidukite kaptenina juhtimise kogemust, mille suhtes kohaldatakse liikmesriigi poolt määruse (EL) 2018/1139 artikli 2 lõike 8 punktide a või c kohaselt vastu võetud otsust või mis kuuluvad kõnealuse määruse I lisa kohaldamisalasse, tingimusel et asjaomane õhusõiduk vastab käesolevas lisas (FCL-osa) selle õhusõidukiliigi suhtes kehtestatud määratlusele.“;

1)

läbinud kolm tundi lennuõpet, sealhulgas:

2)

sooritanud lennueksami, et tõendada uue klassiga seotud piisavate praktiliste oskuste olemasolu. Lennueksami käigus peab taotleja eksamineerijale tõendama ka selle uue klassiga seotud piisavate teoreetiliste teadmiste olemasolu järgmistes valdkondades:

1)

käitamisprotseduurid;

2)

lennu suutlikkusnäitajad ja planeerimine;

3)

üldteadmised õhusõidukitest.“;

„1)

lennanud kaptenina või koos instruktoriga või soololennul instruktori järelevalve all vähemalt 12 lennutundi, sealhulgas

„c)

Kerglennukipiloodi loa omanikud, kellel on õigus käitada ühe kolbmootoriga lennukeid ja kes on vastavalt punkti FCL.135.A alapunktile b laiendanud oma õigusi mõnele muud tüüpi mootoriga varustatud õhusõidukivariandile, millele on osutatud artikli 2 punktis 8c, kuid kes ei ole asjaomase õhusõidukivariandiga viimase kahe aasta jooksul lennanud, peavad enne asjaomase õhusõidukivariandiga seotud õiguste kasutamist tegema järgmist:

d)

Instruktoriga lendude, alapunkti a alapunkti 1 sissejuhatava lause kohaste järelevalve all tehtud lendude, alapunkti a alapunkti 1 alapunktis ii ja alapunkti c alapunktis 3 osutatud täienduskoolituse ning alapunkti a alapunktis 2 ja alapunkti c alapunktis 2 osutatud lennuoskuse tasemekontrolli kohta tehakse instruktori või kontrollpiloodi (vastavalt vajadusele) allkirjaga märge piloodi päevikusse või samaväärsesse dokumenti.“;

1)

arvestamise ulatuse üle otsustab deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioon või sertifitseeritud koolitusorganisatsioon, mille korraldatud koolituskursustel piloot osaleb, lähtudes sisseastumisel sooritatud lennukatsest, kuid see ei või:

2)

arvestada võib selliste õhusõidukite kaptenina juhtimise kogemust, mille suhtes kohaldatakse liikmesriigi poolt määruse (EL) 2018/1139 artikli 2 lõike 8 punkti b kohaselt vastu võetud otsust või mis kuuluvad kõnealuse määruse I lisa kohaldamisalasse, tingimusel et asjaomane õhusõiduk vastab käesolevas lisas (FCL-osa) selle kopteriliigi suhtes kehtestatud määratlusele.“;

1)

kui määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) kohaselt kehtestatud kasutamissobivuse andmetes ei ole sätestatud teisiti, olema läbinud vähemalt viis tundi lennuõpet, mis muu hulgas hõlmab:

2)

teinud lennueksami, et tõendada uue kopteritüübiga seotud piisavate praktiliste oskuste olemasolu. Lennueksami käigus peab taotleja eksamineerijale tõendama ka selle uue tüübiga seotud piisavate teoreetiliste teadmiste olemasolu järgmistes valdkondades:

1)

täitnud mõlemad järgmised nõuded:

2)

läbinud enne loaõiguste kasutamise jätkamist konkreetsel kopteritüübil lennuoskuse tasemekontrolli kontrollpiloodi osavõtul. Lennuoskuse tasemekontrolli programm põhineb kergkopteripiloodi loa saamiseks nõutaval lennueksamil.

1)

25 tundi instruktoriga lennuõpet;

2)

10 tundi soololennuaega instruktori järelevalve all, sealhulgas vähemalt viis tundi soololennuna toimuvaid marsruutlende ning vähemalt üks marsruutlend vähemalt 270 km (150 meremiili) kaugusele, mille käigus tehakse täieliku peatumisega maandumised kahel muul lennuväljal kui lähtelennuväli.

Taotlejad võivad 45-tunnise lennuõppe osana läbida punkti FCL.810 alapunkti a alapunkti 1 alapunkti ii kohase öölennukoolituse, tingimusel et nad on enne öölennukoolituse alustamist läbinud instrumentaallennu algkoolituse.

1)

kui taotlejal on juba kerglennukipiloodi luba, kohaldatakse kõiki allpool nimetatud nõudeid, tingimusel et taotleja on lennanud lennukitel või fikseeritud jõuallikaga motopurilennukitel kokku vähemalt 45 lennutundi:

2)

taotleja peab olema läbinud vähemalt järgmise lennuõppe koos instruktoriga, kes on kvalifitseeritud andma lennuki erapiloodi loa saamiseks nõutavat õpet:

„b)

Erinõuded taotlejatele, kes on läbinud kergkopteri piloodiloakoolituse. Kopteri erapiloodi loa taotleja puhul võetakse arvesse varem läbitud kergkopteripiloodi loa koolitust ja talle antakse välja kopteri erapiloodi luba, tingimusel et kergkopteripiloodi loa ja kopteri erapiloodi loa koolituse käigus saadud kogemused kokku vastavad alapunktis a esitatud nõuetele.“;

1)

lennanud lennukitel 70 lennutundi:

2)

läbinud lennuki ametipiloodi loa moodulkursuse elemendid vastavalt 3. liite E-jao alapunkti 10 alapunktile a ja alapunktile 11;

3)

sooritanud punkti FCL.320 kohase lennuki ametipiloodi loa lennueksami.

1)

lennuki instrumentaallennupädevusmärke õiguste laiendamiseks lennukite ühepiloodilendudele peab taotleja vastama punkti FCL.405.A alapunkti c nõuetele;

2)

nende tüübipädevusmärgete õigused piirduvad üksnes teise piloodi õiguste kasutamisega. See piirang tühistatakse, kui taotleja sooritab asjaomase lennukitüübiga seotud lennuoskuse tasemekontrolli kaptenina vastavalt 9. liites esitatud nõuetele.“;

1)

taotlejale antakse ka lennuki erapiloodi loa omaniku õigused, kui ta vastab lennuki erapiloodi loa suhtes kehtestatud nõuetele, mis on kindlaks määratud C alajaos;

2)

teise piloodi luba asendatakse lennuki ametipiloodi loaga, kui taotleja vastab punktis FCL.325.A kindlaks määratud nõuetele.“;

„a)

Piloodid peavad läbima erinevus- või tutvumiskoolituse, et laiendada oma õigusi mõne teise klassi- või tüübipädevusmärke alla kuuluvale õhusõidukivariandile või käesoleva lisa punkti FCL.710 alapunkti d alapunkti 1 puhul selleks, et säilitada oma õigused asjaomasel õhusõidukivariandil lendamiseks. Sama klassi- või tüübipädevusmärke alla kuuluvate õhusõidukivariantide korral peab erinevus- või tutvumiskoolitus hõlmama elemente, mis on määratletud määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) kohaselt kindlaks määratud kasutamissobivuse andmetes (vajaduse korral). Ühe kolbmootoriga lennukite klassipädevusmärkega seotud õiguste laiendamisel muud tüüpi mootoriga varustatud õhusõidukivariandile, millele on osutatud käesoleva määruse artikli 2 punktis 8c, peab erinevuskoolitus sisaldama instruktoriga lennuõpet ja teooriaõpet, mis hõlmab selle muud tüüpi mootori ja asjaomaste õhusõidukisüsteemide puhul vähemalt kõiki järgmisi teemasid:

„c)

Olenemata alapunkti b nõudest võib järgmiste õhusõidukite erinevuskoolituse läbi viia nõuetekohase kvalifikatsiooniga instruktor, kui määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) kohaselt kindlaks määratud käitussobivuse andmetes ei ole sätestatud teisiti:

d)

Piloodid, kes on vastavalt käesolevale alapunktile laiendanud oma õigusi mõne teise klassi- või tüübipädevusmärke alla kuuluvale õhusõidukivariandile, kuid kes ei ole asjaomasel õhusõidukivariandiga viimase kahe aasta jooksul lennanud, peavad enne asjaomase õhusõidukivariandiga seotud õiguste kasutamist tegema järgmist:

„da)

Punkti FCL.710 alapunkti d ei kohaldata fikseeritud jõuallikaga motopurilennukite klassipädevusmärke alla kuuluvate õhusõidukivariantide ega selliste ühe kolbmootoriga lennukite klassipädevusmärke alla kuuluvate õhusõidukivariantide suhtes, mis on varustatud mõne käesoleva määruse artikli 2 punktis 8c osutatud mootoritüübiga.“;

„a)

Koolituskursus. Klassi- või tüübipädevusmärke taotleja peab läbima koolituskursuse sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis. Mitte-kõrgtehniliste ühe kolbmootoriga lennukite klassipädevusmärke, fikseeritud jõuallikaga motopurilennukite klassipädevusmärke või käesoleva määruse VIII lisa (DTO-osa) punkti DTO.GEN.110 alapunkti a alapunkti 2 alapunktis c osutatud ühe mootoriga kopterite tüübipädevusmärke taotleja võib koolituskursuse läbida deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonis. Tüübipädevuse koolituskursus peab hõlmama vastava tüübi kohustuslikke koolituselemente, mis on määratletud komisjoni määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) kohaselt kindlaks määratud kasutamissobivuse andmetes.“;

„d)

Ühe- ja mitmepiloodilennud ühepiloodiõhusõidukitel – tüübipädevusmärked

„da)

Ühe- ja mitmepiloodilennud – lennukite klassipädevusmärked

Ühepiloodilennuki klassipädevusmärke omanike õigused hõlmavad õigust juhtida lennukit mitmepiloodilendudel, juhul kui:

db)

Kui ühepiloodiõhusõiduki klassi- või tüübipädevusmärke saamiseks korraldatud lennueksami või lennuoskuse tasemekontrolli puhul järgiti üht allpool nimetatud kasutusviisidest, tehakse selle kohta kontrollpiloodi allkirjaga märge taotleja lennupäevikusse:

„i)

nad on eelneva kolme aasta jooksul läbinud määruse (EL) nr 965/2012 III lisa (ORO-osa) punktide ORO.FC.220 või ORO.FC.230 kohase koolituse ja kontrolli;“;

„c)

Ilma et see piiraks punkti FCL.720.A alapunkti b kohaldamist, antakse 9. liite B jao punkti 6 alapunkti i nõuetele vastavate taotlejale välja mitmepiloodilennukite piiratud õigustega tüübipädevusmärge, mis lubab selle omanikul tegutseda teise piloodi vahetuspiloodina ülalpool lennutasandit 200, tingimusel et kaks ülejäänud meeskonnaliiget omavad punkti FCL.720.A alapunkti b kohast tüübipädevusmärget.

Piirangu tühistamiseks peab taotleja täitma kõik järgmised nõuded:

i)

teise piloodi vahetuspilootide puhul 1 500 lennutundi;

ii)

kõigil muudel juhtudel 1 500 lennutundi või 250 arvestuslikku marsruutlendu;

i)

teise piloodi vahetuspilootide puhul 750 lennutundi;

ii)

kõigil muudel juhtudel 500 lennutundi või 100 arvestuslikku marsruutlendu;“;

i)

sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

ii)

alapunkt ii asendatakse järgmisega:

„2)

Taotlejatel, kellel on nii ühe kolbmootoriga lennukite klassi maismaapädevusmärge kui ka fikseeritud jõuallikaga motopurilennukite pädevusmärge, võib pikendada mõlemat pädevusmärget, kui nad täidavad alapunkti 1 nõuded ühes neist klassidest või kombineerituna mõlemas klassis.“;

„4)

Taotlejal, kellel on nii ühe kolbmootoriga lennukite klassi maismaapädevusmärge kui ka ühe kolbmootoriga lennukite klassi merelennupädevusmärge, võib pikendada mõlemat pädevusmärget, kui ta täidab alapunkti 1 alapunkti ii nõudeid ühes neist klassidest või kombineerituna mõlemas klassis. Mõlema klassi puhul tuleb vähemalt üks tund nõutavast lennuajast lennata kaptenina ja mõlemas õhusõidukiklassis tuleb sooritada vähemalt kuus nõuetega ette nähtud 12 stardist ja 12 maandumisest.“;

1)

ta peab tegema järgmist:

2)

selliste ühe mootoriga kopterite tüübipädevusmärgete puhul, mille maksimaalse stardimass on kuni 3 175 kg, peab taotleja täitma ühe järgmistest tingimustest:

1)

vähemalt kaks tundi, kui ta on sooritanud alapunkti a alapunkti 1 alapunkti ii kohase lennuoskuse tasemekontrolli;

2)

vähemalt kuus tundi, kui ta on läbinud alapunkti a alapunkti 2 alapunkti ii alapunkti B kohase täienduskoolituse.

1)

lennanud kaptenina kopteritel 300 lennutundi,

2)

lennanud 15 tundi igale tüübipädevusmärkele vastaval kopteritüübil;

3)

lennanud kaptenina kõigil muudel asjaomastel kopteritüüpidel vastava tüübipädevusmärke kehtivusaja jooksul:

„d)

Mäelennupädevusmärkest tulenevate õiguste kasutamiseks peab pädevusmärke omanik olema viimase kahe aasta jooksul täitnud ühe järgmistest tingimustest:

„Alapunktis a sätestatud katselennupädevuse nõue kehtib üksnes katselendudele, mis tehakse:“;

„ii)

CS-23 standarditele või samaväärsetele lennukõlblikkusnõuetele, välja arvatud lennukid, mille maksimaalne stardimass on kuni 2 000 kg.“;

i)

kõrgtehnilised lennukid;

ii)

lennukivariandid, mille kasutamissobivuse andmetes on märgitud, et nende puhul on nõutav instrumentaallennupädevusmärge.“;

„Lisanõuded instruktoritele, kes annavad lennuõpet õhusõidukitel.“;

„ii)

sooritanud asjaomasesse klassi või tüüpi kuuluva õhusõiduki puhul asjakohase instruktorikategooria atesteerimise;“;

„(4)

omama lennuõppeks kasutatava õhusõiduki kaptenina piloteerimise õigust ning“;

„5)

andes lennuõpet sellisel ühe kolbmootoriga lennukite klassi kuuluval õhusõidukivariandil, millel on käesoleva määruse artikli 2 punktis 8c osutatud muud tüüpi mootor, olema täitnud ühe järgmistest tingimustest:

i)

sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„omama vähemalt lennuki erapiloodi luba või teise piloodi luba koos punkti FCL.405.A alapunkti b alapunkti 1 kohaste erapiloodiloa lisaõigustega ning vastama järgmistele tingimustele:“;

ii)

alapunkt i asendatakse järgmisega:

„3)

olema lennanud vähemalt 30 tundi lennukite lennuinstruktori koolituseks kasutataval lennukiklassil või -tüübil, sealhulgas vähemalt viis tundi punkti FCL.930.FI alapunktis a sätestatud sisseastumiseelsele lennukatsele eelnenud kuue kuu jooksul;“;

„ii)

olema läbinud sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis või pädeva asutuse juures instruktori täienduskoolituse;“;

„1)

järelevalvealused liinilennud, kui tüübipädevuse instruktori koolituskursus sisaldas punkti FCL.930.TRI alapunkti ab alapunktis 4 kindlaksmääratud koolitust;

2)

maandumiskoolitus, kui tüübipädevuse instruktori koolituskursus sisaldas punkti FCL.930.TRI alapunkti ab alapunktis 4 kindlaksmääratud koolitust, või“;

„a)

Tüübipädevusinstruktori koolituskursus viiakse läbi:

„aa)

Erandina alapunktist a võib tüübipädevuse instruktori koolituskursuse läbiviimisel kohaldada järgmist:

ab)

Tüübipädevusinstruktori koolituskursus peab sisaldama järgmist:

1)

omab vastava tüübi pädevuse instruktori tunnistust, arvestatakse alapunkti a nõuded täielikult täidetuks;

2)

omab või on omanud instruktoritunnistust, arvestatakse alapunkti a alapunkti 3 nõuded täielikult täidetuks.“;

„1.3.

1.4.

„2.2.

„2.4.

„3.2.

i)

3. osa muudetakse järgmiselt:

ii)

6. osa rida d asendatakse järgmisega:

1)

punkt 1 asendatakse järgmisega:

2)

lisatakse punktid 1a–1f:

3)

punktile 13 eelnev pealkiri asendatakse järgmisega:

„MITMEPILOODIÕHUSÕIDUKITE, MITMEPILOODILENNUL KASUTATAVATE ÜHEPILOODIÕHUSÕIDUKITE TÜÜBIPÄDEVUSTE, TEISE PILOODI LOA JA LIINIPILOODILOAGA SEOTUD KOOLITUSE; LENNUEKSAMI JA LENNUOSKUSE TASEMEKONTROLLI ERINÕUDED“;

4)

punkti 17 muudetakse järgmiselt:

1)

punkti 5 muudetakse järgmiselt:

2)

punkti 6 muudetakse järgmiselt:

1)

punkti 12 järel esitatud tabelit muudetakse järgmiselt:

2)

punkt 13 asendatakse järgmisega:

„3)

Klassi 1 tervisetõendi jaoks tehakse südame-veresoonkonna ulatuslik kontroll tervisetõendi kehtivuse pikendamisele või taastamisele eelneval esimesel läbivaatusel pärast tõendiomaniku 65-aastaseks saamist ning pärast seda iga nelja aasta järel. Ühepiloodikopteri kiirabilende tegev taotleja peab tervisetõendi kehtivuse pikendamisele või taastamisele eelneval esimesel läbivaatusel pärast tõendiomaniku 60-aastaseks saamist läbima südame-veresoonkonna ulatusliku kontrolli, mida edaspidi korratakse vastavalt südame-veresoonkonnaga seotud riskitegurite hindamise tulemustele.

4)

Klassi 1 tervisetõendi jaoks nõutakse tervisetõendi esmasele väljaandmisele eelneval läbivaatusel ja esimesel läbivaatusel pärast tõendiomaniku 40-aastaseks saamist seerumi lipiidisisalduse (sh kolesterooli fraktsioonide) analüüsi.“;

„5)

Klassi 1 ja klassi 2 tervisetõendi saamiseks peab tõendiomanik esimesel läbivaatusel pärast 40-aastaseks saamist ning seejärel korrapäraste ajavahemike järel läbima südame-veresoonkonnaga seotud riskitegurite hindamise.“;

„b)

Klassi 1 tervisetõendi saamiseks peab taotleja tervisetõendi esmasel väljaandmisel ja kliinilistel näidustustel läbima kopsude funktsionaalsed uuringud.“;

„ba)

Ühepiloodikopteri kiirabilende tegev klassi 1 tervisetõendi omanik peab tervisetõendi kehtivuse pikendamisele või taastamisele eelneval esimesel läbivaatusel pärast tõendiomaniku 60-aastaseks saamist läbima kopsude funktsionaalsed uuringud ja obstruktiivse uneapnoe (OSA) uuringu.“;

„c)

Klassi 2 tervisetõendi saamiseks peab taotleja kliinilistel või epidemioloogilistel näidustustel läbima kopsude morfoloogilised ja funktsionaalsed uuringud.“;

„i)

Klassi 1 tervisetõendi või klassi 2 sellise tervisetõendi väljaandmisel, millele lisatakse instrumentaallennu pädevusmärge või instrumentaallennu algpädevusmärge, kontrollitakse kuulmist toonaudiomeetria abil tervisetõendi esmasel väljaandmisel ning edaspidi kuni 40 aasta vanuseni iga viie aasta järel, kuni 60 aasta vanuseni iga kahe aasta järel ning pärast loaomaniku 60-aastaseks saamist igal aastal.“;

„3)

Ühepiloodikopteri kiirabilende tegev klassi 1 tervisetõendi omanik peab tervisetõendi kehtivuse pikendamisele või taastamisele eelneval esimesel läbivaatusel pärast tõendiomaniku 60-aastaseks saamist läbima põhjaliku kõrva-, nina- ja kurgukontrolli.“;

i)

pädev asutus on kursuse ainekava hinnanud ja kontrollinud vastavalt VI lisa punkti ARA.MED.200 alapunkti c alapunktile 1;

ii)

taotleja on läbinud käesolevas lisas (MED-osa) kirjeldatud lennundusmeditsiinilisi nõudeid käsitleva erikoolituse mooduli, mille on ette näinud pädev asutus.“