(1)

Käesoleva määruse eesmärk on parandada siseturu toimimist ühtse õigusraamistiku kehtestamisega eeskätt tehisintellektisüsteemide arendamiseks, turule laskmiseks, kasutusele võtmiseks ja kasutamiseks liidus kooskõlas liidu väärtustega, et edendada inimkeskse ja usaldusväärse tehisintellekti levikut, tagades samal ajal tervise, turvalisuse, Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (edaspidi „põhiõiguste harta“) sätestatud põhiõiguste, sealhulgas demokraatia ja õigusriigi kõrgetasemelise kaitse ning keskkonnakaitse, kaitsta tehisintellekti süsteemide kahjuliku mõju vastu liidus, ning toetada innovatsiooni. Käesoleva määrusega tagatakse tehisintellektil põhinevate kaupade ja teenuste vaba piiriülene liikumine, takistades seega liikmesriikidel kehtestamast piiranguid tehisintellektisüsteemide arendamisele, turustamisele ja kasutamisele, välja arvatud juhul, kui see käesoleva määrusega selgesõnaliselt lubatakse.

(2)

Käesolevat määrust tuleks kohaldada kooskõlas põhiõiguste hartas sätestatud liidu väärtustega, hõlbustades füüsiliste isikute, ettevõtjate, demokraatia ja õigusriigi kaitset ning keskkonnakaitset, edendades samal ajal innovatsiooni ja tööhõivet ning viies liidu usaldusväärse tehisintellekti laialdaselt kasutuselevõtmises juhtpositsioonile.

(3)

Tehisintellektisüsteeme saab kergesti juurutada paljudes erinevates majandussektorites ja ühiskonna osades, sealhulgas piiriüleselt, ning need saavad kergesti levida kogu liidus. Teatavad liikmesriigid on juba uurinud võimalust võtta vastu riigisisesed õigusnormid, et tagada tehisintellekti usaldusväärsus ja ohutus ning selle arendamine ja kasutamine kooskõlas põhiõigustealaste kohustustega. Erinevad riigisisesed õigusnormid võivad tuua kaasa siseturu killustumise ja võivad vähendada tehisintellektisüsteemide arendamise, impordi või kasutamisega tegelevate operaatorite õiguskindlust. Seepärast tuleks usaldusväärse tehisintellekti saavutamiseks tagada kõikjal liidus kaitse järjekindlus ja kõrge tase ning ühtlasi hoida ära erinevusi, mis kahjustavad tehisintellektisüsteemide ja nendega seotud toodete ja teenuste vaba ringlust, innovatsiooni, juurutamist ja levikut siseturul; selleks tuleks operaatoritele kehtestada ühetaolised kohustused ja tagada kaalukate üldiste huvide ja isikute õiguste ühtne kaitse siseturul, lähtudes Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklist 114. Kuivõrd käesolev määrus sisaldab konkreetseid õigusnorme, mis puudutavad üksikisikute kaitset isikuandmete töötlemisel ja millega piiratakse tehisintellektisüsteemide kasutamist õiguskaitse eesmärgil toimuva biomeetrilise kaugtuvastamise jaoks, tehisintellektisüsteemide kasutamist õiguskaitse eesmärgil toimuva füüsiliste isikutega seotud riskihindamise jaoks ja tehisintellektisüsteemide kasutamist õiguskaitse eesmärgil toimuva biomeetrilise liigitamise jaoks, on asjakohane võtta nende konkreetsete normide puhul käesoleva määruse aluseks ELi toimimise lepingu artikkel 16. Neid konkreetseid õigusnorme ja ELi toimimise lepingu artiklile 16 tuginemist silmas pidades on asjakohane konsulteerida Euroopa Andmekaitsenõukoguga.

(4)

Tehisintellekt on kiiresti arenev tehnoloogiaharu, mis aitab saavutada mitmesuguseid majanduslikke, keskkondlikke ja ühiskondlikke hüvesid kõigis tööstusharudes ja ühiskondlikes tegevustes. Tänu täpsemale prognoosimisele, tegevuse ja ressursijaotuse optimeerimisele ning üksikisikutele ja organisatsioonidele kättesaadavate digilahenduste personaliseerimisele võib tehisintellekti kasutamine anda ettevõtjatele olulise konkurentsieelise ning toetada ühiskonna ja keskkonna jaoks soodsate tulemuste saavutamist näiteks sellistes valdkondades nagu tervishoid, põllumajandus, toiduohutus, haridus ja koolitus, meedia, sport, kultuur, taristuhaldus, energeetika, transport ja logistika, avalikud teenused, turvalisus, õigus, ressursi- ja energiatõhusus, keskkonnaseire, elurikkuse ja ökosüsteemide säilitamine ja taastamine ning kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine.

(5)

Samas võib tehisintellekt olenevalt konkreetse rakenduse asjaoludest, kasutusest ja tehnoloogilise arengu tasemest tekitada ka riske ning kahjustada avalikke huve ja liidu õigusega kaitstud põhiõigusi. Selline kahju võib olla varaline või mittevaraline, sealhulgas füüsiline, psühholoogiline, ühiskondlik või majanduslik.

(6)

Võttes arvesse suurt mõju, mida tehisintellekt võib ühiskonnale avaldada, ja vajadust suurendada usaldust, on äärmiselt oluline, et tehisintellekti arendamisel ja selle õigusraamistiku väljatöötamisel järgitaks Euroopa Liidu lepingu (ELi lepingu) artiklis 2 sätestatud liidu väärtusi ning aluslepingutes ja ELi lepingu artikli 6 kohaselt põhiõiguste hartas sätestatud põhiõigusi ja -vabadusi. Tuleks seada eeltingimuseks, et tehisintellekt peab olema inimkeskne tehnoloogia. See peaks olema vahend, mis teenib inimesi ja mille lõppeesmärk on suurendada inimeste heaolu.

(7)

Selleks et tagada järjekindel ja kõrgetasemeline avalike huvide kaitse tervise, turvalisuse ja põhiõiguste vallas, tuleks suure riskiga tehisintellektisüsteemide jaoks kehtestada ühised õigusnormid. Need õigusnormid peaksid olema kooskõlas põhiõiguste hartaga, mittediskrimineerivad ja järgima liidu rahvusvahelisi kaubanduskohustusi. Samuti tuleks nende õigusnormide puhul arvesse võtta Euroopa deklaratsiooni digiõiguste ja -põhimõtete kohta digikümnendiks ja kõrgetasemelise tehisintellekti eksperdirühma suuniseid usaldusväärse tehisintellekti arendamiseks.

(8)

Seepärast on vaja liidu õigusraamistikku, milles nähakse ette tehisintellekti käsitlevad ühtlustatud õigusnormid, et edendada siseturul tehisintellekti arendamist, kasutamist ja levikut, mille puhul oleks ühtlasi tagatud liidu õigusega tunnustatud ja kaitstud avalike huvide, näiteks tervise ja ohutuse ning põhiõiguste, sealhulgas demokraatia ja õigusriigi kõrgetasemeline kaitse ning keskkonnakaitse. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleks kehtestada teatavate tehisintellektisüsteemide turule laskmist, kasutusele võtmist ja kasutamist reguleerivad õigusnormid, et seeläbi tagada siseturu sujuv toimimine ja võimaldada neil süsteemidel saada kasu kaupade ja teenuste vaba liikumise põhimõttest. Nimetatud normid peaksid olema põhiõiguste kaitsmisel selged ja töökindlad, toetades uusi innovatiivseid lahendusi ning võimaldades avaliku ja erasektori osalejate Euroopa ökosüsteemil luua tehisintellektisüsteeme kooskõlas liidu väärtustega ja vallandades digipöörde potentsiaali kõigis liidu piirkondades. Nimetatud õigusnormide kehtestamisega, samuti meetmete võtmisega innovatsiooni toetamiseks, keskendudes eriti väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd), sealhulgas idufirmadele, toetab käesolev määrus eesmärki edendada Euroopa inimkeskset lähenemisviisi tehisintellektile ning seda, et liidul oleks turvalise, usaldusväärse ja eetilise tehisintellekti arendamises ülemaailmne juhtroll, nagu sõnastati Euroopa Ülemkogul, (5) ning samas aitab see tagada eetiliste põhimõtete kaitse, mida on eraldi nõudnud Euroopa Parlament (6).

(9)

Suure riskiga tehisintellektisüsteemide turule laskmise, kasutusele võtmise ja kasutamise suhtes kohaldatavad ühtlustatud õigusnormid tuleks kehtestada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 765/2008, (7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 768/2008/EÜ (8) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/1020 (9) (edaspidi „uus õigusraamistik“). Käesolevas määruses sätestatud ühtlustatud õigusnorme tuleks kohaldada kõigis sektorites ning kooskõlas uue õigusraamistikuga ei tohiks need piirata kehtivat liidu õigust, eeskätt andmekaitset, tarbijakaitset, põhiõigusi, tööhõivet ja töötajate kaitset ning tooteohutust käsitlevaid õigusakte, mida käesolev määrus täiendab. Sellest tulenevalt jäävad muutumatuks ja täielikult kohaldatavaks kõik õigused ja õiguskaitsevahendid, mis on liidu õiguses ette nähtud tarbijatele ja muudele isikutele, keda tehisintellektisüsteemid võivad negatiivselt mõjutada, sealhulgas seoses võimaliku kahju hüvitamisega vastavalt nõukogu direktiivile 85/374/EMÜ (10). Lisaks ei tohiks käesolev määrus tööhõive ja töötajate kaitse kontekstis mõjutada sotsiaalpoliitikat käsitlevat liidu õigust ega liidu õigusega kooskõlas olevat riigisisest tööõigust, mis käsitleb tööhõivet ja töötingimusi, sealhulgas töötervishoidu ja -ohutust ning tööandjate ja töötajate vahelisi suhteid. Käesolev määrus ei tohiks samuti mõjutada liikmesriikides ja liidu tasandil tunnustatud põhiõiguste, sealhulgas streigiõiguse või -vabaduse teostamist või õigust või vabadust võtta muid liikmesriikide töösuhete erisüsteemidega hõlmatud meetmeid, samuti õigust pidada läbirääkimisi kollektiivlepingute üle, neid sõlmida ja jõustada või kollektiivselt tegutseda kooskõlas riigisisese õigusega. Käesolev määrus ei tohiks mõjutada sätteid, mille eesmärk on parandada platvormitöö tingimusi, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis platvormitöö tingimuste parandamise kohta. Lisaks sellele on käesoleva määruse eesmärk tugevdada nimetatud kehtivate õiguste ja õiguskaitsevahendite tõhusust, kehtestades konkreetsed nõuded ja kohustused, sealhulgas seoses tehisintellektisüsteemide läbipaistvuse, tehnilise dokumentatsiooni ja andmete säilitamisega. Samuti ei tohiks käesoleva määruse alusel tehisintellekti väärtusahelas osalevatele eri operaatoritele pandud kohustuste kohaldamine mõjutada liidu õigusega kooskõlas olevate teatavate tehisintellektisüsteemide kasutamist piiravate riigisiseste õigusaktide kohaldamist, kui sellised õigusaktid jäävad käesoleva määruse kohaldamisalast välja või kui nendega taotletakse muid õiguspäraseid avaliku huvi eesmärke kui need, mida taotletakse käesoleva määrusega. Näiteks ei tohiks käesolev määrus mõjutada riigisisest tööõigust ja alaealiste, nimelt alla 18-aastaste isikute kaitset käsitlevaid õigusakte, võttes arvesse ÜRO lapse õiguste komitee üldist märkust nr 25 (2021) laste õiguste kohta seoses digikeskkonnaga, niivõrd, kuivõrd need ei ole tehisintellektisüsteemidele eriomased ja taotlevad muid õiguspäraseid avaliku huvi eesmärke.

(10)

Põhiõigus isikuandmete kaitsele on tagatud eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EL) 2016/679 (11) ja (EL) 2018/1725 (12) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2016/680 (13). Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2002/58/EÜ (14) kaitstakse lisaks eraelu puutumatust ja side konfidentsiaalsust, sealhulgas isikuandmete ja isikustamata andmete lõppseadmesse talletamist ja andmetele lõppseadmest juurdepääsu käsitlevate tingimuste sätestamise kaudu. Need liidu õigusaktid on aluseks kestlikule ja vastutustundlikule andmetöötlusele, sealhulgas juhtudel, kui andmestikud sisaldavad nii isikuandmeid kui ka isikustamata andmeid. Käesoleva määruse eesmärk ei ole mõjutada isikuandmete töötlemist reguleeriva kehtiva liidu õiguse kohaldamist, sealhulgas selliste sõltumatute järelevalveasutuste ülesandeid ja volitusi, kes on pädevad jälgima kõnealuste õigusaktide järgimist. Samuti ei mõjuta käesolev määrus tehisintellektisüsteemide pakkujate ja juurutajate jaoks liidu või liikmesriikide õigusest tulenevaid kohustusi, mis on seotud nende rolliga vastutava töötlejana või volitatud töötlejana ning mis käsitlevad isikuandmete kaitset, niivõrd, kuivõrd tehisintellektisüsteemide projekteerimine, arendamine või kasutamine hõlmab isikuandmete töötlemist. Samuti on asjakohane selgitada, et andmesubjektide jaoks säilivad kõik sellisest liidu õigusest tulenevad õigused ja tagatised, sealhulgas üksnes automatiseeritud üksikotsuste tegemisega (k.a profiilianalüüsiga) seotud õigused. Käesoleva määruse alusel kehtestatud tehisintellektisüsteemide turule laskmist, kasutusele võtmist ja kasutamist käsitlevad ühtlustatud õigusnormid peaksid hõlbustama andmesubjektide õiguste ja teiste liidu õiguse kohaselt isikuandmete kaitse ja muude põhiõigustega seoses tagatud õiguskaitsevahendite tulemuslikku rakendamist ning võimaldama nende kasutamist.

(11)

Käesolev määrus ei tohiks mõjutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2065 (15) vahendajatest teenuseosutajate vastutust käsitlevate sätete kohaldamist.

(12)

Tehisintellektisüsteemi mõiste tuleks käesolevas määruses selgelt määratleda ja see peaks olema tihedalt kooskõlas tehisintellekti valdkonnas tegutsevate rahvusvaheliste organisatsioonide tööga, et tagada õiguskindlus, hõlbustada rahvusvahelist lähenemist ja laialdast aktsepteerimist, võimaldades samal ajal paindlikkust, et võtta arvesse tehnoloogia kiiret arengut selles valdkonnas. Lisaks peaks see mõiste põhinema tehisintellektisüsteemide põhiomadustel, mis eristavad neid lihtsamatest traditsioonilistest tarkvarasüsteemidest või programmeerimisviisidest ega peaks hõlmama süsteeme, mis kasutavad toimingute automaatseks sooritamiseks üksnes füüsiliste isikute määratletud reegleid. Tehisintellektisüsteemide põhiomadus on nende võime teha järeldusi. See järelduste tegemise võime viitab protsessile, mis toodab selliseid väljundeid nagu prognoosid, sisu, soovitused või otsused, mis võivad mõjutada füüsilist ja virtuaalset keskkonda, ning tehisintellektisüsteemide võimele tuletada sisenditest või andmetest mudeleid või algoritme või mõlemaid. Meetodid, mis aitavad tehisintellektisüsteemi loomisel saavutada selle järelduste tegemise võime, hõlmavad masinõppemeetodeid, mis õpivad andmete põhjal, kuidas saavutada teatavaid eesmärke, ning loogika- ja teadmistepõhiseid lähenemisviise, mis teevad järeldusi kodeeritud teadmiste või lahendatava ülesande sümboolse esituse põhjal. Tehisintellektisüsteemi võime teha järeldusi ulatub kaugemale vaid andmete töötlemisest, võimaldades õppimist, arutlust või modelleerimist. Mõiste „masinpõhine“ viitab asjaolule, et tehisintellektisüsteemid kasutavad oma tööks masinaid. Viide otsestele või kaudsetele eesmärkidele rõhutab, et tehisintellektisüsteemid võivad toimida vastavalt selgetele määratletud eesmärkidele või kaudsetele eesmärkidele. Tehisintellektisüsteemi eesmärgid võivad teatud kontekstis erineda tehisintellektisüsteemi kasutusotstarbest. Käesoleva määruse kohaldamisel tuleks keskkondade all mõista konteksti, milles tehisintellektisüsteemid toimivad, samas kui tehisintellektisüsteemi loodud väljundid kajastavad tehisintellektisüsteemide erinevaid funktsioone ning hõlmavad prognoose, sisu, soovitusi ja otsuseid. Tehisintellektisüsteemid on projekteeritud töötama erinevatel autonoomsuse tasemetel, mis tähendab, et neil on teatav inimesest sõltumatu tegevusvabadus ja suutlikkus toimida ilma inimsekkumiseta. Kohanemisvõime, mida tehisintellektisüsteem võib pärast juurutamist demonstreerida, viitab iseõppimisvõimele, mis võimaldab süsteemil kasutamise ajal muutuda. Tehisintellektisüsteeme võib kasutada autonoomselt või mingi toote komponentidena, olenemata sellest, kas süsteem on füüsiliselt tootesse integreeritud (sisseehitatud) või teenib toote funktsionaalsust ilma, et oleks sellesse integreeritud (sisseehitamata).

(13)

Käesolevas määruses osutatud juurutaja mõistet tuleks tõlgendada kui tehisintellektisüsteemi kasutavat mis tahes füüsilist või juriidilist isikut, sealhulgas avaliku sektori asutust, ametit või muud organit, kelle volitusel süsteemi kasutatakse, välja arvatud juhul, kui tehisintellektisüsteemi kasutatakse isikliku, mitte kutselise tegevuse jaoks. Olenevalt tehisintellektisüsteemi tüübist võib süsteemi kasutamine mõjutada lisaks juurutajale ka muid isikuid.

(14)

Käesolevas määruses kasutatavat biomeetriliste andmete mõistet tuleks tõlgendada lähtudes määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punktis 14, määruse (EL) 2018/1725 artikli 3 punktis 18 ja direktiivi (EL) 2016/680 artikli 3 punktis 13 määratletud biomeetriliste andmete mõistest. Biomeetrilised andmed võivad võimaldada füüsiliste isikute autentimist, tuvastamist või liigitamist ning füüsiliste isikute emotsioonide tuvastamist.

(15)

Käesolevas määruses osutatud biomeetrilise tuvastamise mõiste tuleks määratleda kui inimeste füüsiliste, füsioloogiliste ja käitumuslike tunnuste, nagu nägu, silmade liikumine, kehakuju, hääl, prosoodia, kõnnak, kehahoiak, südame löögisagedus, vererõhk, lõhn, klahvivajutuste erijooned, automaatseks tuvastamiseks isiku isikusamasuse kindlakstegemise eesmärgil, võrreldes selle isiku biomeetrilisi andmeid isikute võrdlusandmebaasi salvestatud biomeetriliste andmetega, sõltumata sellest, kas isik on andnud selleks nõusoleku või mitte. See ei hõlma tehisintellektisüsteeme, mis on ette nähtud biomeetriliseks kontrolliks, kaasa arvatud autentimiseks, mille ainus eesmärk on kinnitada, et konkreetne füüsiline isik on see, kes ta väidab end olevat, ning füüsilise isiku isikusamasuse kinnitamiseks üksnes selleks, et saada juurdepääs teenusele, avada seade või saada juurdepääsuluba ruumidesse sisenemiseks.

(16)

Käesolevas määruses osutatud biomeetrilise liigitamise mõiste tuleks määratleda kui füüsiliste isikute jagamine teatud kategooriatesse nende biomeetriliste andmete alusel. Kõnealused konkreetsed kategooriad võivad olla seotud selliste aspektidega nagu sugu, vanus, juuksevärv, silmade värv, tätoveeringud, käitumine või isikuomadused, keel, usk, rahvusvähemusse kuulumine, seksuaalne või poliitiline sättumus. See ei hõlma biomeetrilise liigitamise süsteeme, mis on puhtalt lisafunktsioonid, mis on lahutamatult seotud teise äriteenusega, mis tähendab, et seda funktsiooni ei saa objektiivsetel tehnilistel põhjustel kasutada ilma põhiteenuseta ning selle funktsiooni või funktsioonistiku integreerimine ei ole vahend käesoleva määruse normide kohaldamisest kõrvalehoidmiseks. Sellised lisafunktsioonid võivad olla näiteks internetipõhistes kauplemiskohtades kasutatavad filtrid näojoonte või kehaehituse liigitamiseks, kuna neid saab kasutada ainult seoses põhiteenusega, mis seisneb toote müümises sellisel viisil, mis võimaldab tarbijal toote virtuaalset proovimist enda peal ja aidates selle abil tarbijal teha ostuotsust. Lisafunktsiooniks võib pidada ka veebipõhistes sotsiaalvõrgustike teenustes kasutatavaid filtreid, millega liigitatakse näojooned või kehaehitus, et võimaldada kasutajatel lisada või muuta pilte või videoid, kuna sellist filtrit ei saa kasutada ilma sotsiaalvõrgustiku teenuste põhiteenuseta, mis seisneb veebisisu jagamises.

(17)

Käesolevas määruses osutatud biomeetrilise kaugtuvastamise süsteemi mõiste tuleks määratleda funktsioonidest lähtuvalt kui tehisintellektisüsteem, mis on mõeldud füüsiliste isikute tuvastamiseks ilma nende aktiivse osaluseta, tavaliselt eemalt, võrreldes isiku biomeetrilisi andmeid võrdlusandmebaasis sisalduvate biomeetriliste andmetega, olenemata sellest, milliseid konkreetseid tehnoloogiaid ja protseduure või mis liiki biomeetrilisi andmeid selleks kasutatakse. Selliseid biomeetrilise kaugtuvastamise süsteeme kasutatakse tavaliselt mitme isiku või nende käitumise samaaegseks tajumiseks, et oluliselt hõlbustada füüsiliste isikute tuvastamist ilma nende aktiivse osaluseta. See ei hõlma tehisintellektisüsteeme, mis on ette nähtud biomeetriliseks kontrolliks, kaasa arvatud autentimiseks, mille ainus eesmärk on kinnitada, et konkreetne füüsiline isik on see, kes ta väidab end olevat, ning füüsilise isiku isikusamasuse kinnitamiseks üksnes selleks, et saada juurdepääs teenusele, avada seade või saada juurdepääsuluba ruumidesse sisenemiseks. Kõnealune väljajätmine on põhjendatud asjaoluga, et sellistel süsteemidel on tõenäoliselt väike mõju füüsiliste isikute põhiõigustele võrreldes selliste biomeetrilise kaugtuvastamise süsteemidega, mida võidakse kasutada suure hulga isikute biomeetriliste andmete töötlemiseks ilma nende aktiivse osaluseta. Reaalajaliste süsteemide puhul toimub nii biomeetriliste andmete hõive, võrdlemine kui ka isikutuvastus koheselt, peaaegu koheselt või igal juhul ilma märkimisväärse viivituseta. Siinjuures ei tohiks jääda võimalust hoida väikeste viivituste kasutamisega kõrvale käesoleva määruse sätetest, mis käsitlevad asjaomaste tehisintellektisüsteemide kasutamist reaalajas. Reaalajalistes süsteemides kasutatakse kaamera või muu sarnase funktsiooniga seadmega tehtud otse edastatavat või peaaegu otse edastatavat materjali, näiteks videosalvestisi. Tagantjärele kasutatavate süsteemide puhul on aga biomeetriliste andmete hõive juba toimunud ning võrdlemine ja isikutuvastus toimub alles pärast olulist viivitust. Sealjuures kasutatakse sellist materjali nagu videovalvesüsteemi või isikliku seadmega tehtud pildid või videosalvestised, mis on tehtud enne, kui süsteemi konkreetse füüsilise isiku puhul kasutatakse.

(18)

Käesolevas määruses osutatud emotsioonituvastussüsteemi mõiste tuleks määratleda kui tehisintellektisüsteem, mille eesmärk on tuvastada või tuletada füüsiliste isikute emotsioone või kavatsusi nende biomeetriliste andmete põhjal. Selle mõistega viidatakse sellistele emotsioonidele või kavatsustele nagu õnnetunne, kurbus, viha, üllatus, vastikus, piinlikkus, elevus, häbi, põlgus, rahulolu ja lõbustatus. See ei hõlma füüsilisi seisundeid, nagu valu või väsimus, sealhulgas näiteks süsteeme, mida kasutatakse kutseliste pilootide või sõidukijuhtide väsimuse avastamiseks, et õnnetusi ära hoida. See ei hõlma ka pelgalt kergesti arusaadavate ilmete, žestide või liigutuste kindlakstegemist, välja arvatud juhul, kui neid kasutatakse emotsioonide tuvastamiseks või tuletamiseks. Nimetatud ilmed võivad olla tavalised näoilmed, näiteks kulmukortsutus või naeratus, või žestid, nagu käte- või pealiigutused, või isiku hääle erijooned, näiteks vali hääl või sosistamine.

(19)

Käesoleva määruse kohaldamisel tuleks avalikult juurdepääsetava ruumina käsitada mis tahes füüsilist ruumi, mis on määratlemata arvu füüsiliste isikute jaoks juurdepääsetav, olenemata sellest, kas kõnealune ruum on era- või avalik-õiguslikus omandis, olenemata tegevusest, mille jaoks ruumi võidakse kasutada, nagu kaubandus, näiteks kauplused, restoranid, kohvikud; teenused, näiteks pangad, ametialane tegevus, majutus; sport, näiteks ujumisbasseinid, võimlad, staadionid; transport, näiteks bussi-, metroo- ja raudteejaamad, lennujaamad, transpordivahendid; meelelahutus, näiteks kinod, teatrid, muuseumid, kontserdi- ja konverentsisaalid; vaba aja veetmine või muu, näiteks avalikud teed ja väljakud, pargid, metsad, mänguväljakud. Ruumi tuleks liigitada ka avalikult juurdepääsetavaks, kui olenemata võimalikest mahtuvus- või turvapiirangutest sõltub juurdepääs teatud eelmääratletud tingimustest, mida saab täita määratlemata arv isikuid, näiteks pääsme või sõidupileti ostmine, eelnev registreerimine või isikute teatav vanus. Seevastu ei tohiks ruumi pidada avalikult juurdepääsetavaks, kui juurdepääs on piiratud konkreetsete ja kindlaksmääratud füüsiliste isikutega kas liidu või liikmesriigi õiguse alusel, mis on otseselt seotud avaliku turvalisuse või julgeolekuga, või ruumi suhtes asjaomaseid volitusi omava isiku selge tahteavalduse alusel. Ainuüksi juurdepääsu faktiline võimalus, näiteks lukustamata uks, avatud aiavärav, ei tähenda, et ruum on avalikult juurdepääsetav, kui on olemas vastupidisele viitavad tähised või asjaolud, näiteks juurdepääsu keelavad või piiravad märgid. Ettevõtete ja tehaste ruumid ning kontorid ja töökohad, millele on juurdepääs ainult asjaomastel töötajatel ja teenuseosutajatel, on ruumid, mis ei ole avalikult juurdepääsetavad. Avalikult juurdepääsetavate ruumide hulka ei tohiks kuuluda vanglad ega piirikontrolliala. Mõned muud ruumid võivad koosneda nii avalikult juurdepääsetavatest kui ka avalikult mitte juurdepääsetavatest ruumidest, näiteks eraomandis oleva eluhoone koridor, mille kaudu on vaja minna arstikabinetti, või lennujaam. Selle mõiste alla ei käi küberruum, sest see ei ole füüsiline ruum. See, kas konkreetne ruum on avalikult juurdepääsetav, tuleks siiski otsustada igal üksikjuhul eraldi, võttes arvesse asjaomase olukorra iseärasusi.

(20)

Selleks et saada tehisintellektisüsteemidest võimalikult suur kasu, kaitstes samal ajal põhiõigusi, tervist ja ohutust, ning võimaldada demokraatlikku kontrolli, peaks tehisintellektipädevus andma pakkujatele, juurutajatele ja mõjutatud isikutele vajalikud mõisted tehisintellektisüsteemide kohta teadlike otsuste tegemiseks. Nimetatud mõisted võivad asjaomase konteksti poolest erineda ja võivad hõlmata arusaamist tehniliste elementide nõuetekohasest kohaldamisest tehisintellektisüsteemi arendusetapis, selle kasutamisel kohaldatavaid meetmeid, sobivaid viise tehisintellektisüsteemi väljundi tõlgendamiseks ja mõjutatud isikute puhul teadmisi, mis on vajalikud, et mõista, kuidas tehisintellekti abil tehtud otsused neid mõjutavad. Käesoleva määruse kohaldamisel peaks tehisintellektipädevus andma kõigile tehisintellekti väärtusahela asjaomastele osalejatele vajalikud teadmised, et tagada määruse asjakohane järgimine ja selle korrektne jõustamine. Lisaks võib tehisintellektipädevusega seotud meetmete laialdane rakendamine ja asjakohaste järelmeetmete kehtestamine aidata parandada töötingimusi ning lõppkokkuvõttes toetada usaldusväärse tehisintellekti konsolideerimist ja innovatsiooni liidus. Euroopa tehisintellekti nõukoda (edaspidi „nõukoda“) peaks toetama komisjoni, et edendada tehisintellektipädevusega seotud vahendeid, üldsuse teadlikkust ja arusaamist tehisintellektisüsteemide kasutamisega seotud kasust, riskidest, kaitsemeetmetest, õigustest ja kohustustest. Komisjon ja liikmesriigid peaksid koostöös asjaomaste sidusrühmadega hõlbustama vabatahtlike käitumisjuhendite koostamist, et edendada tehisintellektipädevust tehisintellekti arendamise, käitamise ja kasutamisega tegelevate isikute seas.

(21)

Selleks et tagada võrdsed tingimused ning üksikisikute õiguste ja vabaduste tõhus kaitse kogu liidus, tuleks käesoleva määrusega kehtestatud õigusnorme kohaldada tehisintellektisüsteemide pakkujate suhtes mittediskrimineerival viisil, olenemata sellest, kas nad on asutatud liidus või mõnes kolmandas riigis, ja liidus asutatud tehisintellektisüsteemide juurutajate suhtes.

(22)

Kuna tehisintellektisüsteemid on digitaalsed, peaksid teatavad tehisintellektisüsteemid kuuluma käesoleva määruse kohaldamisalasse isegi siis, kui neid ei ole liidus turule lastud ega kasutusele võetud või kui neid liidus ei kasutata. See kehtib näiteks siis, kui liidus asutatud operaator sõlmib kolmandas riigis asutatud operaatoriga lepingu, et see osutaks teatavaid teenuseid, mis on seotud sellise tehisintellektisüsteemi teostatava tegevusega, mida peetakse suure riskiga tehisintellektisüsteemiks. Sellisel juhul võib operaatori kolmandas riigis kasutatav tehisintellektisüsteem töödelda andmeid, mis on seaduslikult liidus kogutud ja mida liidust edastatakse, ning anda liidus asuvale lepingu sõlminud operaatorile väljundi, mille see tehisintellektisüsteem kõnealuse töötlemise tulemusena genereeris, ilma et see tehisintellektisüsteem oleks liidus turule lastud, kasutusele võetud või kasutatav. Et hoida ära käesoleva määruse sätetest kõrvalehoidmist ja tagada liidus asuvate füüsiliste isikute tulemuslik kaitse, tuleks käesolevat määrust kohaldada ka tehisintellektisüsteemide kolmandas riigis asutatud pakkujate ja juurutajate suhtes niivõrd, kuivõrd nende süsteemide genereeritud väljundit kavatsetakse liidus kasutada. Võtmaks siiski arvesse olemasolevaid kokkuleppeid ja erivajadusi, mis puudutavad tulevast koostööd välispartneritega, kellega vahetatakse teavet ja tõendeid, ei tuleks käesolevat määrust kohaldada kolmanda riigi ametiasutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonide suhtes, kui tegutsetakse koostöö või selliste rahvusvaheliste lepingute alusel, mis on liidu või riigi tasandil sõlmitud liidu või liikmesriikidega tehtava õiguskaitse- ja õigusalase koostöö kohta, tingimusel et asjaomane kolmas riik või rahvusvaheline organisatsioon pakub piisavaid kaitsemeetmeid üksikisikute põhiõiguste ja -vabaduste kaitseks. Vajaduse korral võib see hõlmata selliste üksuste tegevust, kellele kolmandad riigid on usaldanud konkreetsete ülesannete täitmise sellise õiguskaitse- ja õigusalase koostöö toetamiseks. Selliseid koostööraamistikke või lepinguid on sõlmitud kahepoolselt liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel, aga ka Euroopa Liidu, Europoli ja muude liidu asutuste ning kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahel. Pädevad asutused, kes vastutavad käesoleva määruse alusel õiguskaitse- ja õigusasutuste järelevalve eest, peaksid hindama, kas need koostööraamistikud või rahvusvahelised lepingud sisaldavad piisavaid kaitsemeetmeid üksikisikute põhiõiguste ja -vabaduste kaitseks. Vastuvõtvad riiklikud ametiasutused ning liidu institutsioonid, organid ja asutused, kes selliseid väljundeid liidus kasutavad, vastutavad selle tagamise eest, et väljundite kasutamine oleks kooskõlas liidu õigusega. Kui kõnealused rahvusvahelised lepingud vaadatakse läbi või sõlmitakse tulevikus uusi, peaksid lepinguosalised tegema kõik endast oleneva, et viia need lepingud vastavusse käesoleva määruse nõuetega.

(23)

Käesolevat määrust tuleks kohaldada ka liidu institutsioonide, organite ja asutuste suhtes, kui need tegutsevad tehisintellektisüsteemi pakkuja või juurutajana.

(24)

Juhul kui ja sel määral mil tehisintellektisüsteeme lastakse turule, võetakse kasutusele või kasutatakse muudetud või muutmata kujul sõjalisel, kaitse- või riikliku julgeoleku eesmärgil, tuleks need käesoleva määruse kohaldamisalast välja jätta, olenemata sellest, mis liiki üksus neid tegevusi teostab, näiteks kas tegemist on avalik-õigusliku või eraõigusliku üksusega. Sõjalisel ja kaitse-eesmärgil on selline väljajätmine põhjendatud nii ELi lepingu artikli 4 lõikega 2 kui ka ELi lepingu V jaotise 2. peatükiga hõlmatud liikmesriikide ja ühise liidu kaitsepoliitika eripäradega, mille suhtes kohaldatakse rahvusvahelist avalikku õigust ning mis on seega sobivam õigusraamistik, et reguleerida tehisintellektisüsteeme surmava jõu kasutamise kontekstis ja muid tehisintellektisüsteeme sõjalise ja kaitsetegevuse kontekstis. Mis puudutab riigi julgeolekuga seotud eesmärke, siis on väljajätmine põhjendatud nii asjaoluga, et riigi julgeolek kuulub ELi lepingu artikli 4 lõike 2 kohaselt jätkuvalt liikmesriikide ainuvastutusse, kui ka riikliku julgeolekualase tegevuse eripära ja operatiivvajadustega ning selle tegevuse suhtes kohaldatavate konkreetsete riigisiseste õigusnormidega. Kui aga sõjalisel, kaitse- või riikliku julgeoleku eesmärgil välja töötatud, turule lastud, kasutusele võetud või kasutatavat tehisintellektisüsteemi kasutatakse ajutiselt või alaliselt muudel eesmärkidel, näiteks tsiviil- või humanitaareesmärkidel, õiguskaitse või avaliku julgeoleku eesmärgil, kuulub selline süsteem käesoleva määruse kohaldamisalasse. Sellisel juhul peaks üksus, kes kasutab tehisintellektisüsteemi muul kui sõjalisel, kaitse- või riikliku julgeoleku eesmärgil, tagama tehisintellektisüsteemi vastavuse käesolevale määrusele, välja arvatud juhul, kui süsteemi vastavus on juba tagatud. Tehisintellektisüsteemid, mis on turule lastud või kasutusele võetud määruse kohaldamisalast välja jäetud eesmärgil, nimelt sõjalisel, kaitse- või riikliku julgeoleku eesmärgil, ja ühel või mitmel määruse kohaldamisalasse kuuluval eesmärgil, näiteks tsiviileesmärgil või õiguskaitse eesmärgil, kuuluvad käesoleva määruse kohaldamisalasse ning nende süsteemide pakkujad peaksid tagama vastavuse käesolevale määrusele. Sellistel juhtudel ei tohiks asjaolu, et tehisintellektisüsteem võib kuuluda käesoleva määruse kohaldamisalasse, mõjutada riikliku julgeoleku, kaitse- ja sõjalise tegevusega tegelevate üksuste – olenemata sellest, mis liiki üksus seda tegevust teostab – võimalust kasutada tehisintellektisüsteeme riikliku julgeoleku, sõjalisel ja kaitseotstarbel, mis on käesoleva määruse kohaldamisalast välja jäetud. Tsiviileesmärgil või õiguskaitse eesmärgil turule lastud tehisintellektisüsteem, mida kasutatakse muudetud või muutmata kujul sõjalisel, kaitse- või riikliku julgeoleku eesmärgil, ei peaks kuuluma käesoleva määruse kohaldamisalasse, olenemata sellest, mis liiki üksus seda tegevust teostab.

(25)

Käesolev määrus peaks toetama innovatsiooni, peaks austama teadusvabadust ega tohiks kahjustada teadus- ja arendustegevust. Seepärast on vaja jätta selle kohaldamisalast välja tehisintellektisüsteemid ja -mudelid, mis on spetsiaalselt välja töötatud ja kasutusele võetud üksnes teadus- ja arendustegevuse eesmärgil. Lisaks on vaja tagada, et käesolev määrus ei mõjuta muul viisil tehisintellektisüsteemide või -mudelitega seotud teadus- ja arendustegevust enne nende turule laskmist või kasutusele võtmist. Samuti ei tohiks käesoleva määruse sätteid kohaldada tehisintellektisüsteemide või -mudelite tootepõhise teadus-, testimis- ja arendustegevuse suhtes enne nende süsteemide ja mudelite kasutusele võtmist või turule laskmist. See väljajätmine ei piira käesoleva määruse järgimise kohustust, kui sellise teadus- ja arendustegevuse tulemusena lastakse turule või võetakse kasutusele käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluv tehisintellektisüsteem, ega tehisintellekti regulatiivliivakasti ja tegelikes tingimustes testimist käsitlevate sätete kohaldamist. Lisaks peaksid käesoleva määruse kohaldamisalasse jääma kõik muud tehisintellektisüsteemid, mida võidakse kasutada mis tahes teadus- ja arendustegevuseks, ilma et see piiraks selliste tehisintellektisüsteemide väljajätmist, mis on spetsiaalselt välja töötatud ja kasutusele võetud üksnes teadus- ja arendustegevuse eesmärgil. Teadus- ja arendustegevus peaks igal juhul toimuma kooskõlas teadusuuringute tunnustatud eetiliste ja kutsestandarditega ning see peaks toimuma kooskõlas kohaldatava liidu õigusega.

(26)

Selleks et kehtestada tehisintellektisüsteemide suhtes proportsionaalsed, mõjusad ja siduvad õigusnormid, tuleks järgida selgelt määratletud riskipõhist lähenemisviisi. Sellise lähenemisviisi kohaselt tuleks nende õigusnormide liiki ja sisu kujundada vastavalt nende riskide intensiivsusele ja ulatusele, mida tehisintellektisüsteemid võivad põhjustada. Seepärast tuleb keelata teatavad vastuvõetamatud tehisintellekti kasutusviisid, näha ette suure riskiga tehisintellektisüsteemide suhtes kohaldatavad nõuded ja asjaomaste operaatorite kohustused ning kehtestada teatavatele tehisintellektisüsteemidele läbipaistvuskohustused.

(27)

Kuigi riskipõhine lähenemisviis on proportsionaalsete ja tõhusate siduvate õigusnormide alus, on oluline meelde tuletada 2019. aasta eetikasuuniseid usaldusväärse tehisintellekti arendamiseks, mille töötas välja komisjoni määratud sõltumatu kõrgetasemeline tehisintellekti eksperdirühm. Kõrgetasemeline tehisintellekti eksperdirühm töötas nendes suunistes välja seitse mittesiduvat tehisintellekti eetikapõhimõtet, mille eesmärk on aidata tagada, et tehisintellekt on usaldusväärne ja järgib eetikanorme. Nende seitsme põhimõtte seas on: inimese toimevõime ja inimjärelevalve; tehniline töökindlus ja ohutus; privaatsus ja andmehaldus; läbipaistvus; mitmekesisus, mittediskrimineerimine ja õiglus; ühiskondlik ja keskkonnaalane heaolu ning vastutuse võtmine. Ilma et see piiraks käesoleva määruse ja mis tahes muu kohaldatava liidu õiguse õiguslikult siduvate nõuete kohaldamist, aitavad need suunised kujundada sidusat, usaldusväärset ja inimkeskset tehisintellekti kooskõlas põhiõiguste harta ja liidu alusväärtustega. Kõrgetasemelise tehisintellekti eksperdirühma suuniste kohaselt tähendab inimese toimevõime ja inimjärelevalve, et tehisintellektisüsteeme arendatakse ja kasutatakse vahendina, mis teenib inimesi, austab inimväärikust ja isiklikku sõltumatust ning toimib viisil, mille üle inimesed saavad nõuetekohaselt kontrolli ja järelevalvet teostada. Tehniline töökindlus ja ohutus tähendab seda, et tehisintellektisüsteeme arendatakse ja kasutatakse viisil, mis tagab probleemide esinemisel nende töökindluse ning vastupidavuse katsetele muuta tehisintellektisüsteemi kasutust või toimivust nii, et kolmandad isikud saaksid neid ebaseaduslikult kasutada, ning et minimeerida soovimatut kahju. Privaatsus ja andmehaldus tähendab, et tehisintellektisüsteeme arendatakse ja kasutatakse kooskõlas privaatsus- ja andmekaitsenormidega ning andmetöötlus vastab kõrgetele kvaliteedi ja tervikluse standarditele. Läbipaistvus tähendab, et tehisintellektisüsteeme arendatakse ja kasutatakse viisil, mis võimaldab asjakohast jälgitavust ja selgitatavust, andes samal ajal inimestele teada, et nad suhtlevad tehisintellektisüsteemiga, ning teavitades juurutajaid igakülgselt selle tehisintellektisüsteemi võimetest ja piiridest ning mõjutatud isikuid nende õigustest. Mitmekesisus, mittediskrimineerimine ja õiglus tähendavad, et tehisintellektisüsteeme arendatakse ja kasutatakse viisil, mis hõlmab erinevaid osalejaid ja edendab võrdset ligipääsu, soolist võrdõiguslikkust ja kultuurilist mitmekesisust, vältides samal ajal diskrimineerivat mõju ja ebaõiglast kallutatust, mis on liidu või liikmesriikide õigusega keelatud. Ühiskondlik ja keskkonnaalane heaolu tähendab, et tehisintellektisüsteeme arendatakse ja kasutatakse kestlikul ja keskkonnasõbralikul viisil, samuti viisil, mis toob kasu kõigile inimestele, jälgides ja hinnates samal ajal pikaajalist mõju üksikisikule, ühiskonnale ning demokraatiale. Nimetatud põhimõtete kohaldamine tuleks võimaluse korral üle kanda tehisintellektimudelite projekteerimisse ja kasutamisse. Igal juhul peaksid need olema aluseks käesoleva määruse alusel koostatavatele käitumisjuhenditele. Kõiki sidusrühmi, sealhulgas tööstust, akadeemilisi ringkondi, kodanikuühiskonda ja standardiorganisatsioone, julgustatakse vabatahtlike parimate tavade ja standardite väljatöötamisel võtma vastavalt vajadusele arvesse eetikapõhimõtteid.

(28)

Lisaks sellele, et tehisintellektil on mitmeid kasulikke rakendusvõimalusi, on seda võimalik ka väärkasutada ning luua uudseid ja võimsaid manipuleerimise, ärakasutamise ja sotsiaalse kontrolli vahendeid. Sellised kasutusviisid on eriti kahjulikud ja kuritarvituslikud ning tuleks keelata, sest need on vastuolus selliste liidu väärtustega nagu inimväärikuse austamine, vabadus, võrdsus, demokraatia ja õigusriik ning põhiõiguste hartas sätestatud põhiõigustega, kaasa arvatud õigusega mittediskrimineerimisele, andmekaitsele ja privaatsusele, aga ka lapse õigustega.

(29)

Tehisintellektil põhinevaid manipuleerimistehnikaid saab kasutada selleks, et veenda inimesi käituma soovimatult ja neid petta, suunates neid tegema otsuseid, mis pärsivad ja kahjustavad nende sõltumatust, otsuste tegemist ja valikuvabadust. Teatavad tehisintellektisüsteemid, mille eesmärk või tagajärg on inimeste käitumise suurel määral moonutamine, mis võib tõenäoliselt tekitada olulist kahju, eelkõige sellist, millel on piisavalt oluline kahjulik mõju füüsilisele ja psühholoogilisele tervisele või finantshuvidele, on eriti ohtlikud ja seetõttu tuleks nende turule laskmine, kasutusele võtmine ja kasutamine keelata. Sellistes tehisintellektisüsteemides kasutatakse alalävisele tajule suunatud elemente, nagu audio-, pildi- ja videostiimuleid, mida inimesed ei suuda tajuda, sest need stiimulid jäävad inimese tajust väljapoole, või muid manipuleerivaid või petlikke võtteid, mis vähendavad või kahjustavad isiku sõltumatust, otsuste tegemist või vaba valikut viisil, mille puhul inimesed ei ole nendest võtetest teadlikud, või isegi kui nad on teadlikud, on võimalik nad ikka eksiteele viia või nad ei ole võimelised neid kontrollima või nendele vastu seisma. Selleks võidakse kasutada näiteks aju-arvuti liideseid või virtuaalreaalsust, kuna need võimaldavad suuremat kontrolli selle üle, milliseid stiimuleid inimestele esitatakse, kuivõrd need võivad oluliselt moonutada nende käitumist märkimisväärselt kahjulikul viisil. Lisaks võivad tehisintellektisüsteemid muul viisil kasutada ära konkreetse isiku või isikute rühma haavatavusi, mis tulenevad nende vanusest, puudest Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/882 (16) tähenduses või konkreetsest sotsiaalsest või majanduslikust olukorrast, mis tõenäoliselt muudab need isikud ärakasutamise suhtes kaitsetumaks, näiteks äärmises vaesuses elavad isikud, etnilised või usuvähemused. Selliseid süsteeme võidakse turule lasta, kasutusele võtta või kasutada selliselt, et nende eesmärk või tagajärg on isiku käitumise oluline moonutamine viisil, mis põhjustab või mõistliku tõenäosusega põhjustab olulist kahju sellele või mõnele teisele isikule või isikute rühmale, sealhulgas kahju, mis võib tekkida aja jooksul, ning seetõttu peaksid sellised süsteemid olema keelatud. Käitumise moonutamise kavatsust ei pruugi olla võimalik eeldada, kui moonutus tuleneb tehisintellektisüsteemi välistest teguritest, mis ei ole pakkuja või juurutaja kontrolli all, nimelt teguritest, mis ei pruugi olla mõistlikult prognoositavad ja seetõttu ei ole tehisintellektisüsteemi pakkujal või juurutajal võimalik neid leevendada. Igal juhul ei pruugi pakkujal või juurutajal olla kavatsust põhjustada olulist kahju, kui selline kahju tuleneb manipuleerivatest või ekspluateerivatest tehisintellektil põhinevatest kasutusviisidest. Selliseid tehisintellekti kasutusviise käsitlevad keelud täiendavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/29/EÜ (17) sätteid, eelkõige seda, et ebaausad kaubandustavad, mis põhjustavad tarbijatele majanduslikku või rahalist kahju, on igal juhul keelatud, olenemata sellest, kas need on võetud kasutusele tehisintellektisüsteemide abil või muul viisil. Käesolevas määruses sätestatud manipuleerivate ja ekspluateerivate kasutusviiside keeld ei tohiks mõjutada õiguspärast ravi, näiteks psüühikahäire psühholoogiline ravi või füüsiline rehabilitatsioon, kui see toimub kooskõlas kohaldatava õiguse ja meditsiinistandarditega, näiteks üksikisikute või nende seaduslike esindajate selgesõnalisel nõusolekul. Samuti ei tohiks tavapäraseid ja õiguspäraseid kaubandustavasid, näiteks reklaami valdkonnas, mis on kooskõlas kohaldatava õigusega, pidada iseenesest kahjulikeks manipuleerivateks tehisintellektil põhinevateks kasutusviisideks.

(30)

Biomeetrilise liigitamise süsteemid, mis põhinevad füüsiliste isikute biomeetrilistel andmetel, näiteks isiku näol või sõrmejälgedel, et tuletada või järeldada isikute poliitilisi vaateid, kuulumist ametiühingusse, usulisi või filosoofilisi veendumusi, rassi, seksuaalelu või seksuaalset sättumust, tuleks keelata. See keeld ei tohiks hõlmata selliste biomeetriliste andmestike seaduslikku märgistamist, filtreerimist või liigitamist vastavalt biomeetrilistele andmetele, mis on saadud kooskõlas liidu või liikmesriigi õigusega, nagu kujutiste sorteerimist vastavalt juuksevärvile või silmavärvile, mida saab kasutada näiteks õiguskaitse valdkonnas.

(31)

Tehisintellektisüsteemid, mida kasutatakse avaliku või erasektori osalejate poolt füüsilistele isikutele sotsiaalpunktide andmiseks, võivad tuua kaasa diskrimineerimise ja teatavate rühmade kõrvalejätmise. Need süsteemid võivad rikkuda õigust väärikusele ja mittediskrimineerimisele ning olla vastuolus võrdsuse ja õigluse väärtustega. Sellised tehisintellektisüsteemid hindavad või liigitavad füüsilisi isikuid või nende rühmi, tuginedes paljudele andmepunktidele, mis on seotud nende sotsiaalse käitumisega eri kontekstides, või teadaolevatele, tuletatavatele või prognoositavatele isiku- või iseloomuomadustele teatava aja jooksul. Selliste tehisintellektisüsteemide antud sotsiaalpunktid võivad tuua kaasa füüsilisi isikuid või terveid inimrühmi kahjustavat või nende ebasoodsat kohtlemist sotsiaalses kontekstis, mis ei ole seotud kontekstiga, kus andmed algselt loodi või koguti, või kahjustavat kohtlemist, mis ei ole nende sotsiaalse käitumise problemaatilisusega võrreldes proportsionaalne või põhjendatud. Tehisintellektisüsteemid, millega kaasnevad sellised vastuvõetamatud punktide andmise tavad ja mis viivad selliste kahjustavate või ebasoodsate tulemusteni, tuleks seetõttu keelata. See keeld ei tohiks mõjutada füüsiliste isikute seaduslikku hindamist, mida tehakse konkreetsel eesmärgil kooskõlas liidu või liikmesriigi õigusega.

(32)

Tehisintellektisüsteemide kasutamine avalikult juurdepääsetavas ruumis õiguskaitse eesmärgil reaalajas toimuva füüsiliste isikute biomeetrilise kaugtuvastamise jaoks on eriti tõsine sekkumine asjaomaste isikute õigustesse ja vabadustesse, sest see võib mõjutada suure osa elanikkonna eraelu, tekitada pideva jälgimise tunde ning kaudselt veenda loobuma kogunemisvabaduse ja muude põhiõiguste kasutamisest. Füüsiliste isikute biomeetrilise kaugtuvastamise jaoks mõeldud tehisintellektisüsteemide tehniline ebatäpsus võib kaasa tuua tulemuste kallutatuse ja põhjustada diskrimineerimist. Sellised võimalikud kallutatud tulemused ja diskrimineeriv mõju on eriti olulised vanuse, etnilise päritolu, rassi, soo või puuete puhul. Kuna selliste reaalajas töötavate süsteemide kasutamise mõju on vahetu ja täiendava kontrolli või parandamise võimalused piiratud, seab selliste süsteemide kasutamine suuremasse ohtu õiguskaitsetoimingute mõjuvälja jäävate isikute õigused ja vabadused.

(33)

Seepärast peaks selliste süsteemide kasutamine õiguskaitse eesmärgil olema keelatud, välja arvatud ammendavalt loetletud ja kitsalt määratletud olukordades, kus nende süsteemide kasutamine on rangelt vajalik selleks, et saavutada olulise avaliku huvi eesmärk, mille tähtsus kaalub riskid üles. Selliste olukordade hulka kuuluvad teatavate kuriteoohvrite, kaasa arvatud kadunud isikute otsimine, teatavad füüsiliste isikute elu või füüsilist turvalisust ähvardavad ohud või terrorirünnaku oht ning käesoleva määruse lisas loetletud kuritegude toimepanijate või sellistes kuritegudes kahtlustatavate asukoha kindlaks tegemine või nende tuvastamine, kui sellise kuriteo eest karistatakse asjaomases liikmesriigis vabadusekaotuse või vabadust piirava julgeolekumeetmega, mille maksimaalne pikkus on vähemalt neli aastat ning vastavalt kõnealuse kuriteo määratlusele selle liikmesriigi õiguses. Sellise ajalise piiri seadmine riigisisese õiguse kohasele vabadusekaotusele või vabadust piiravale julgeolekumeetmele aitab tagada, et reaalajas toimuva biomeetrilise kaugtuvastamise süsteemide kasutamine oleks õigustatud vaid piisavalt raskete rikkumiste korral. Peale selle põhineb käesoleva määruse lisas esitatud kuritegude loetelu 32 kuriteoliigil, mis on loetletud nõukogu raamotsuses 2002/584/JSK, (18) võttes arvesse, et mõned neist kuritegudest on praktikas tõenäoliselt teistest asjakohasemad, sest reaalajas toimuva biomeetrilise kaugtuvastamise kasutamise eeldatav vajalikkus ja proportsionaalsus võivad märkimisväärselt varieeruda, kui tegemist on loetelus nimetatud kuriteo toimepanija või sellises kuriteos kahtlustatava asukoha kindlaks tegemise või tema tuvastamisega ja kui võetakse arvesse võimalike negatiivsete tagajärgede raskusastme, tõenäosuse ja ulatuse tõenäolisi erinevusi. Vahetu oht füüsiliste isikute elule või füüsilisele turvalisusele võib tuleneda ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/2557 (19) artikli 2 punktis 4 määratletud elutähtsa taristu tõsisest kahjustada saamisest, kui sellise elutähtsa taristu kahjustada saamine või hävimine ohustaks vahetult isiku elu või füüsilist turvalisust, sealhulgas elanikkonna esmatarbekaupadega varustamise või riigi põhiülesannete täitmise tõsise kahjustamise kaudu. Lisaks tuleks käesoleva määrusega säilitada õiguskaitse-, piirivalve-, rände- ja varjupaigaasutuste suutlikkus kontrollida isikusamasust asjaomase isiku juuresolekul vastavalt liidu ja liikmesriigi õiguses sellise kontrolli jaoks sätestatud tingimustele. Eelkõige peaks õiguskaitse-, piirivalve-, rände- ja varjupaigaasutustel olema võimalik kasutada liidu või liikmesriigi õiguse kohaselt infosüsteeme, et tuvastada isikud, kes isikusamasuse kontrolli käigus kas keelduvad isiku tuvastamisest või ei suuda oma isikut avaldada või tõendada, ilma et neilt nõutaks käesoleva määruse kohaselt eelneva loa saamist. Tegemist võib olla näiteks kuriteoga seotud isikuga, isikuga, kes ei soovi või kes õnnetuse või tervisliku seisundi tõttu ei suuda avaldada oma isikut õiguskaitseasutustele.

(34)

Lisaks sellele on nende süsteemide vastutustundliku ja proportsionaalse kasutamise tagamiseks oluline panna paika, et igaühes neist ammendavalt loetletud ja kitsalt määratletud olukorrast tuleks arvesse võtta teatavaid elemente, eeskätt mis puudutab taotluse aluseks oleva olukorra olemust ja kasutamise tagajärgi kõigi asjaomaste isikute õigustele ja vabadustele ning kasutamise korral ettenähtud kaitsemeetmeid ja tingimusi. Peale selle tuleks reaalajas toimuva biomeetrilise kaugtuvastamise süsteeme kasutada avalikult juurdepääsetavas ruumis õiguskaitse eesmärgil üksnes selleks, et kinnitada konkreetselt sihtmärgiks oleva isiku isikusamasust, ning see peaks piirduma sellega, mis on rangelt vajalik seoses ajavahemiku ning geograafilise ja isikulise kohaldamisalaga, võttes eelkõige arvesse tõendeid või viiteid ohu, ohvrite või toimepanija kohta. Reaalajas toimuva biomeetrilise kaugtuvastamise süsteemi kasutamine avalikult juurdepääsetavas ruumis peaks olema lubatud üksnes juhul, kui asjaomane õiguskaitseasutus on viinud lõpule põhiõigustele avalduva mõju hindamise, ja kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, on ta süsteemi andmebaasis registreerinud, nagu on sätestatud käesolevas määruses. Isikute võrdlusandmebaas peaks olema igas eespool nimetatud olukorras iga kasutusmalli jaoks sobiv.

(35)

Iga kord, kui reaalajas toimuva biomeetrilise kaugtuvastamise süsteemi kasutatakse avalikult juurdepääsetavas ruumis õiguskaitse eesmärgil, peaks liikmesriigi õigusasutus või sõltumatu haldusasutus, kelle otsus on siduv, andma selleks selge ja konkreetse loa. Põhimõtteliselt tuleks selline luba saada enne tehisintellektisüsteemi kasutamist isiku või isikute tuvastamiseks. Erandeid sellest reeglist tuleks lubada põhjendatud kiireloomulistes olukordades, see tähendab olukordades, kus vajadus asjaomaste süsteemide kasutamise järele on selline, et enne tehisintellektisüsteemi kasutamise algust ei ole reaalselt ega objektiivselt võimalik luba saada. Sellistes kiireloomulistes olukordades peaks tehisintellektisüsteemi kasutamine piirduma hädavajaliku miinimumiga ning selle suhtes peaksid kehtima asjakohased kaitsemeetmed ja tingimused, mis on kindlaks määratud riigisiseses õiguses ja mida õiguskaitseasutus iga individuaalse kiireloomulise kasutusjuhtumi korral täpsustab. Lisaks sellele peaks õiguskaitseasutus sellistel juhtudel kõnealust luba taotlema, põhjendades, miks ta ei saanud seda varem, põhjendamatu viivituseta ja hiljemalt 24 tunni jooksul taotleda. Kui selline luba lükatakse tagasi, tuleks selle loaga seotud reaalajas biomeetrilise tuvastamise süsteemide kasutamine viivitamata lõpetada ning kõik sellise kasutamisega seotud andmed tuleks kõrvale jätta ja kustutada. Sellised andmed hõlmavad sisendandmeid, mille tehisintellektisüsteem on sellise süsteemi kasutamise käigus vahetult saanud, ning selle loaga seotud kasutamise tulemusi ja väljundeid. See ei tohiks hõlmata sisendit, mis on saadud seaduslikult muu liidu või riigisisese õiguse kohaselt. Ühelgi juhul ei tohiks isiku suhtes kahjulikke õiguslikke tagajärgi põhjustavat otsust teha üksnes biomeetrilise kaugtuvastamise süsteemi tulemuste põhjal.

(36)

Selleks et täita oma ülesandeid kooskõlas käesolevas määruses ja riigisiseses õigusnormides sätestatud nõuetega, tuleks asjaomast turujärelevalveasutust ja riiklikku andmekaitseasutust teavitada igast reaalajas toimuva biomeetrilise tuvastamise süsteemi kasutamisest. Teavitatud turujärelevalveasutused ja riiklikud andmekaitseasutused peaksid esitama komisjonile igal aastal aruande reaalajas toimunud biomeetrilise tuvastamise süsteemide kasutamise kohta.

(37)

Ühtlasi on käesoleva määrusega kehtestatavas ammendavas raamistikus otstarbekas ette näha, et selline kasutamine liikmesriigi territooriumil kooskõlas käesoleva määrusega peaks olema võimalik üksnes siis ja niivõrd, kuivõrd asjaomane liikmesriik on otsustanud oma riigisisese õiguse üksikasjalikes õigusnormides selgelt sätestada võimaluse sellist kasutamist lubada. Seega jääb liikmesriikidele käesoleva määruse alusel vabadus sellist võimalust üldse mitte ette näha või näha selline võimalus ette üksnes mõne eesmärgi jaoks, mille puhul on käesolevas määruses kirjeldatud lubatud kasutamine õigustatud. Sellistest riigisisestest õigusnormidest tuleks komisjonile teatada 30 päeva jooksul pärast nende vastuvõtmist.

(38)

Tehisintellektisüsteemide kasutamine avalikult juurdepääsetavas ruumis õiguskaitse eesmärgil reaalajas toimuva füüsiliste isikute biomeetrilise kaugtuvastamise jaoks eeldab igal juhul biomeetriliste andmete töötlemist. Käesoleva määruse kohaseid õigusnorme, millega keelatakse selline kasutamine teatavate eranditega ja mis põhinevad ELi toimimise lepingu artiklil 16, tuleks kohaldada direktiivi (EL) 2016/680 artiklis 10 sätestatud biomeetriliste andmete töötlemist käsitlevate õigusnormide suhtes erinormina (lex specialis), nii et selline kasutamine ja sellega kaasnev biomeetriliste andmete töötlemine oleksid ammendavalt reguleeritud. Seega peaks selline kasutamine ja töötlemine olema võimalik üksnes siis, kui see on kooskõlas käesoleva määrusega kehtestatud raamistikuga, ning väljaspool seda raamistikku ei tohiks pädevatel asutustel olla võimalik õiguskaitse eesmärgil tegutsedes kasutada selliseid süsteeme ja töödelda sellega seoses selliseid andmeid direktiivi (EL) 2016/680 artiklis 10 loetletud põhjustel. Seoses sellega ei ole käesoleva määruse eesmärk anda õiguslikku alust isikuandmete töötlemiseks direktiivi (EL) 2016/680 artikli 8 alusel. Käesolevas määruses sätestatud eriraamistik, mis käsitleb sellist kasutamist õiguskaitse eesmärgil, ei peaks siiski hõlmama reaalajas toimuva biomeetrilise kaugtuvastamise süsteemide kasutamist avalikult juurdepääsetavas ruumis muul otstarbel kui õiguskaitse eesmärgil, ka siis, kui seda teevad pädevad asutused. Seega ei peaks sellise muul otstarbel kui õiguskaitse eesmärgil kasutamise puhul nõudma käesoleva määruse kohast luba ega selle loa rakendamiseks sätestatud üksikasjalike riigisiseste õigusnormide kohaldamist.

(39)

Igasugune biomeetriliste ja muude isikuandmete töötlemine, mis on seotud tehisintellektisüsteemide kasutamisega biomeetrilise tuvastamise jaoks, välja arvatud juhul, kui see toimub seoses käesoleva määrusega reguleeritud reaalajas toimuva biomeetrilise kaugtuvastamise süsteemide kasutamisega avalikult juurdepääsetavas ruumis õiguskaitse eesmärgil, peaks ka edaspidi vastama kõigile direktiivi (EL) 2016/680 artiklist 10 tulenevatele nõuetele. Muul otstarbel kui õiguskaitse eesmärgil kasutamise puhul on määruse (EL) 2016/679 artikli 9 lõike 1 ja määruse (EL) 2018/1725 artikli 10 lõikega 1 andmesubjekti biomeetriliste andmete töötlemine keelatud, välja arvatud nendes artiklites sätestatud piiratud eranditega. Määruse (EL) 2016/679 artikli 9 lõike 1 kohaldamisel on riiklikud andmekaitseasutused juba teinud keelava otsuse biomeetrilise kaugtuvastamise kasutamise kohta muudel kui õiguskaitse eesmärkidel.

(40)

ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artikli 6a kohaselt ei ole käesoleva määruse artikli 5 lõike 1 esimese lõigu punktis g sätestatud normid niivõrd, kuivõrd neid kohaldatakse biomeetrilise liigitamise süsteemide kasutamise suhtes politseikoostöö ja kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonna tegevustes, artikli 5 lõike 1 esimese lõigu punktis d sätestatud normid niivõrd, kuivõrd neid kohaldatakse selle sättega hõlmatud tehisintellektisüsteemide kasutamise suhtes, artikli 5 lõike 1 esimese lõigu punktis h ja lõigetes 2–6 ning artikli 26 lõikes 10 kehtestatud normid, mis võeti vastu ELi toimimise lepingu artikli 16 alusel, mis käsitlevad isikuandmete töötlemist liikmesriikide poolt ELi toimimise lepingu kolmanda osa V jaotise 4. või 5. peatüki kohaldamisalasse kuuluva tegevuse puhul, kui Iirimaa suhtes ei ole siduvad normid, mis käsitlevad õigusalast koostööd kriminaalasjades või politseikoostööd, mille raames tuleb järgida ELi toimimise lepingu artikli 16 alusel kehtestatud sätteid, Iirimaa suhtes siduvad.

(41)

ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 2 ja 2a kohaselt ei ole käesoleva määruse artikli 5 lõike 1 esimese lõigu punktis g sätestatud normid niivõrd, kuivõrd neid kohaldatakse biomeetrilise liigitamise süsteemide kasutamise suhtes politseikoostöö ja kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonna tegevustes, artikli 5 lõike 1 esimese lõigu punktis d sätestatud normid niivõrd, kuivõrd neid kohaldatakse selle sättega hõlmatud tehisintellektisüsteemide kasutamise suhtes, artikli 5 lõike 1 esimese lõigu punktis h ja lõigetes 2–6 ning artikli 26 lõikes 10 kehtestatud normid, mis võeti vastu ELi toimimise lepingu artikli 16 alusel ja mis käsitlevad isikuandmete töötlemist liikmesriikide poolt ELi toimimise lepingu kolmanda osa V jaotise 4. või 5. peatüki kohaldamisalasse kuuluva tegevuse puhul, Taani suhtes siduvad ega kohaldatavad.

(42)

Kooskõlas süütuse presumptsiooniga tuleks füüsilisi isikuid liidus alati hinnata nende tegeliku käitumise põhjal. Füüsilisi isikuid ei tohiks kunagi hinnata tehisintellekti prognoosil põhineva käitumise alusel, tuginedes üksnes nende profiilianalüüsile, isikuomadustele või erijoontele, nagu rahvus, sünnikoht, elukoht, laste arv, võlatase või automark, ilma et oleks olemas põhjendatud kahtlus, et see isik on seotud kuritegeliku tegevusega, mis tugineb objektiivsetele kontrollitavatele faktidele, ja ilma inimhinnanguta. Seetõttu tuleks keelata sellised füüsiliste isikutega seotud riskihindamised, mille eesmärk on hinnata nende rikkumise tõenäosust või prognoosida tegelikku või potentsiaalset kuriteo toimepanemist üksnes nende profiilianalüüsi või tema isikuomaduste ja erijoonte hindamise alusel. Ühelgi juhul ei taheta nimetatud keeluga osutada sellisele riskianalüüsile või puudutada sellist riskianalüüsi, mis ei põhine üksikisikute profiilianalüüsil või üksikisikute isikuomadustel ja erijoontel, näiteks tehisintellektisüsteemide puhul, mis kasutavad riskianalüüsi, et hinnata ettevõtjate finantspettuse tõenäosust kahtlaste tehingute või riskianalüüsivahendite alusel, et prognoosida uimastite või ebaseaduslike kaupade tõenäolist asukohta tolli poolt, näiteks teadaolevatel salakaubaveo marsruutidel.

(43)

Keelata tuleks selliste tehisintellektisüsteemide turule laskmine, kasutusele võtmine või kasutamine, mis loovad või laiendavad näotuvastuse andmebaase internetist või videovalve salvestistest näokujutiste kindla suunitluseta ekstraheerimise kaudu, kuna see kasutusviis suurendab massilise jälgimise tunnet ja võib kaasa tuua põhiõiguste, sealhulgas eraelu puutumatuse õiguse ränga rikkumise.

(44)

Tõsist muret tekitab selliste tehisintellektisüsteemide teaduslik alus, mille eesmärk on tuvastada või tuletada emotsioone, eelkõige seetõttu, et emotsioonide väljendamine on kultuuride ja olukordade lõikes ning isegi ühe inimese puhul väga erinev. Selliste süsteemide peamisteks puudusteks on piiratud usaldusväärsus, spetsiifilisuse puudumine ja piiratud üldistatavus. Seetõttu võivad tehisintellektisüsteemid, mis tuvastavad või tuletavad füüsiliste isikute emotsioone või kavatsusi nende biomeetriliste andmete põhjal, viia diskrimineerivate tulemusteni ning sekkuda asjaomaste isikute õigustesse ja vabadustesse. Võttes arvesse võimu ebavõrdsust töö või hariduse kontekstis koos nende süsteemide sekkuva olemusega, võivad sellised süsteemid kaasa tuua füüsiliste isikute või nende rühmade kahjustava või ebasoodsa kohtlemise. Seetõttu tuleks keelata selliste tehisintellektisüsteemide turule laskmine, kasutusele võtmine või kasutamine, mis on ette nähtud üksikisikute emotsionaalse seisundi tuvastamiseks töökoha ja haridusega seotud olukordades. See keeld ei tohiks hõlmata tehisintellektisüsteeme, mis lastakse turule üksnes meditsiinilistel või ohutusega seotud põhjustel, näiteks terapeutiliseks kasutuseks mõeldud süsteeme.

(45)

Käesolev määrus ei tohiks mõjutada kasutusviise, mis on keelatud liidu õigusega, sealhulgas andmekaitseõiguse, diskrimineerimisvastase õiguse, tarbijakaitseõiguse ja konkurentsiõiguse alusel.

(46)

Suure riskiga tehisintellektisüsteeme tohiks liidus turule lasta, kasutusele võtta või kasutada üksnes siis, kui see vastab teatavatele kohustuslikele nõuetele. Need nõuded peaksid tagama, et liidus kättesaadavad suure riskiga tehisintellektisüsteemid või tehisintellektisüsteemid, mille väljundit kasutatakse liidus muul viisil, ei kujuta endast vastuvõetamatut riski liidu õigusega tunnustatud ja kaitstud liidu oluliste avalike huvide suhtes. Uue õigusraamistiku alusel, mida on täpsustatud komisjoni 2022. aasta sinises raamatus ELi toote-eeskirjade rakendamise kohta, (20) on üldreegel, et ühe toote suhtes võib olla vaja kohaldada rohkem kui ühte liidu ühtlustamiõigusakti, näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) 2017/745 (21) ja (EL) 2017/746 (22) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/42/EÜ, (23) kuna kättesaadavaks tegemine või kasutusele võtmine saab toimuda ainult siis, kui toode vastab kõigile kohaldatavatele liidu ühtlustamisõigusaktidele. Järjepidevuse tagamiseks ja tarbetu halduskoormuse või kulu ärahoidmiseks peaks üht või mitut suure riskiga tehisintellektisüsteemi sisaldava toote pakkujatel, mille suhtes kohaldatakse käesoleva määruse ja käesoleva määruse lisas loetletud liidu ühtlustamisõigusaktide nõudeid, olema paindlikkus operatiivsete otsuste tegemisel selle kohta, kuidas tagada üht või mitut tehisintellektisüsteemi sisaldava toote vastavus kõigile liidu ühtlustamisõigusaktidega kohaldatavatele nõuetele optimaalseimal viisil. Suure riskiga tehisintellektisüsteemideks tuleks pidada üksnes selliseid tehisintellektisüsteeme, millel on liidus oluline kahjulik mõju inimeste tervisele, turvalisusele ja põhiõigustele, ning selline piirang minimeeriks kõik võimalikud rahvusvahelise kaubanduse piirangud.

(47)

Tehisintellektisüsteemid võivad kahjustada inimeste tervist ja ohutust, eriti juhul, kui sellised süsteemid on toodete turvakomponendid. Kooskõlas liidu ühtlustamisõigusaktide eesmärkidega hõlbustada toodete vaba liikumist siseturul ja tagada, et siseturule saabuvad ainult ohutud ja muul viisil nõuetele vastavad tooted, on oluline igakülgselt ära hoida ja leevendada ohutusriske, mille toode kui tervik võib põhjustada oma digitaalsete komponentide, sealhulgas tehisintellektisüsteemide tõttu. Näiteks üha autonoomsemad robotid peaksid suutma ohutult töötada ja täita oma ülesandeid keerukates keskkondades, seda nii tootmise kui ka isikliku abi ja hoolduse valdkonnas. Samamoodi peaksid usaldusväärsed ja täpsed olema üha keerulisemad diagnostikasüsteemid ja inimeste otsuseid toetavad süsteemid tervishoiusektoris, kus on tegemist elu ja tervise seisukohast eriti oluliste otsustega.

(48)

Tehisintellektisüsteemi liigitamisel suure riskiga tehisintellektisüsteemiks on eriti oluline see, kui ulatuslik on tehisintellektisüsteemi kahjulik mõju põhiõiguste hartaga kaitstud põhiõigustele. Nende õiguste hulka kuuluvad õigus inimväärikusele, era- ja perekonnaelu austamine, isikuandmete kaitse, väljendus- ja teabevabadus, kogunemis- ja ühinemisvabadus, õigus mittediskrimineerimisele, õigus haridusele, tarbijakaitse, töötajate õigused, puuetega inimeste õigused, sooline võrdõiguslikkus, intellektuaalomandiõigus, õigus tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele, õigus kaitsele, süütuse presumptsioon ja õigus heale haldusele. Lisaks nimetatud õigustele on oluline rõhutada asjaolu, et lastel on eriõigusi, mis on sätestatud põhiõiguste harta artiklis 24 ja ÜRO lapse õiguste konventsioonis, mida on põhjalikumalt käsitletud ÜRO lapse õiguste komitee üldises märkuses nr 25 digikeskkonna kohta, kusjuures mõlema dokumendi kohaselt tuleb arvesse võtta laste haavatavust ja näha ette nende heaoluks vajalik kaitse ja hoolitsus. Hinnates, kui tõsist kahju võib tehisintellektisüsteem põhjustada, muu hulgas inimeste tervise ja ohutuse vallas, tuleks kaaluda ka põhiõiguste hartas sätestatud ja liidu poliitikameetmetega rakendatud põhiõigust kõrgetasemelisele keskkonnakaitsele.

(49)

Mis puudutab suure riskiga tehisintellektisüsteeme, mis on toodete või süsteemide turvakomponendid või mis on ise tooted või süsteemid, mis kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 300/2008, (24) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 167/2013, (25) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 168/2013, (26) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/90/EL, (27) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/797 (28), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/858, (29) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1139 (30) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2144 (31) kohaldamisalasse, siis on asjakohane muuta kõnealuseid õigusakte tagamaks, et kui komisjon võtab nimetatud õigusaktide alusel vastu asjaomaseid delegeeritud või rakendusakte, võtab ta arvesse käesolevas määruses suure riskiga tehisintellektisüsteemide kohta sätestatud kohustuslikke nõudeid, tuginedes iga sektori tehnilistele ja regulatiivsetele iseärasustele ja ilma, et ta sekkuks nende õigusaktidega kehtestatud olemasolevatesse juhtimis-, vastavushindamis- ja jõustamismehhanismidesse või -asutustesse.

(50)

Tehisintellektisüsteemid, mis on toodete turvakomponendid või mis on ise tooted, mis kuuluvad teatavate käesoleva määruse lisas loetletud liidu ühtlustamisõigusaktide kohaldamisalasse, on asjakohane liigitada käesoleva määruse alusel suure riskiga tehisintellektisüsteemideks, kui asjaomane toode läbib vastavushindamismenetluse kolmandast isikust vastavushindamisasutuses vastavalt asjaomastele liidu ühtlustamisõigusaktidele. Sellised tooted on eeskätt masinad, mänguasjad, liftid, plahvatusohtlikus keskkonnas kasutatavad seadmed ja kaitsesüsteemid, raadioseadmed, surveseadmed, lõbusõidulaevade varustus, köisteed, küttegaasiseadmed, meditsiiniseadmed, in vitro diagnostika meditsiiniseadmed, lennundus ja autotööstus.

(51)

See, kui tehisintellektisüsteem liigitatakse käesoleva määruse alusel suure riskiga tehisintellektisüsteemiks, ei peaks ilmtingimata tähendama, et toodet, mille turvakomponent see tehisintellektisüsteem on, või tehisintellektisüsteemi ennast kui toodet peetakse suure riskiga tooteks vastavalt selle toote suhtes kohaldatavate asjaomaste liidu ühtlustamisõigusaktidega kehtestatud kriteeriumidele. Esmajoones puudutab see määruseid (EL) 2017/745 ja (EL) 2017/746, kui keskmise ja suure riskiga toodete puhul on ette nähtud kolmanda isiku tehtav vastavushindamine.

(52)

Autonoomsed tehisintellektisüsteemid, nimelt suure riskiga tehisintellektisüsteemid, mis ei ole toodete turvakomponendid või mis on ise tooted, on asjakohane liigitada suure riskiga tehisintellektisüsteemideks, kui need põhjustavad oma sihtotstarbe tõttu suure riski inimeste tervisele ja ohutusele või põhiõigustele, võttes arvesse nii võimaliku kahju raskusastet kui ka selle tekkimise tõenäosust, ja kui neid kasutatakse käesolevas määruses eelnevalt täpselt kindlaks määratud valdkondades. Nende süsteemide kindlakstegemine põhineb samadel meetoditel ja kriteeriumidel, mida on kavas kohaldada suure riskiga tehisintellektisüsteemide loetelu tulevaste võimalike muudatuste suhtes, mida komisjonil peaks olema õigus delegeeritud õigusaktidega vastu võtta, et arvestada tehnoloogia kiire arengu ja võimalikke muutustega tehisintellektisüsteemide kasutamises.

(53)

Samuti on oluline selgitada, et võib esineda konkreetseid juhtumeid, kus käesolevas määruses eelnevalt kindlaksmääratud valdkondades kasutatavad tehisintellektisüsteemid ei too kaasa olulist riski nendes valdkondades kaitstavatele õiguslikele huvidele, sest need ei mõjuta oluliselt otsuste tegemist ega kahjusta neid huve oluliselt. Käesoleva määruse kohaldamisel tuleks tehisintellektisüsteemi, mis ei mõjuta oluliselt otsuste tegemise tulemust, käsitada tehisintellektisüsteemina, mis ei mõjuta inim- ega automatiseeritud otsuste tegemise sisu ja seega ka tulemust. Tehisintellektisüsteem, mis ei mõjuta oluliselt otsuste tegemise tulemust, võib hõlmata olukordi, kus on täidetud üks või mitu järgmistest tingimustest. Esimene selline tingimus peaks olema see, et tehisintellektisüsteem on ette nähtud kitsa protseduurilise ülesande täitmiseks, näiteks selline tehisintellektisüsteem, mis muudab struktureerimata andmed struktureeritud andmeteks, tehisintellektisüsteem, mis liigitab sissetulevad dokumendid kategooriatesse, või tehisintellektisüsteem, mida kasutatakse duplikaatide avastamiseks paljude avalduste seas. Need ülesanded on nii kitsad ja piiratud iseloomuga, et nendega kaasnevad vaid piiratud riskid, mida ei suurenda tehisintellektisüsteemi kasutamine kontekstis, mis on loetletud käesoleva määruse lisas suure riskiga kasutusena. Teine tingimus peaks olema see, et tehisintellektisüsteemi täidetava ülesande eesmärk on parandada varem lõpule viidud inimtegevuse tulemusi, mis võivad olla käesoleva määruse lisas loetletud suure riskiga kasutuse seisukohalt asjakohased. Kui neid omadusi silmas pidada, siis lisab tehisintellektisüsteem inimtegevusele üksnes täiendava kihi, mistõttu on risk väiksem. Seda tingimust kohaldataks näiteks tehisintellektisüsteemide suhtes, mille eesmärk on parandada varem koostatud dokumentides kasutatavat keelt, näiteks seoses tooni ametlikkuse, akadeemilise keelestiiliga või teksti vastavusse viimisega teatava kaubamärgisõnumiga. Kolmas tingimus peaks olema see, et tehisintellektisüsteem on ette nähtud otsuste tegemise mustrite või varasematest otsustusmustritest kõrvalekallete tuvastamiseks. Risk väheneks, sest tehisintellektisüsteemi kasutamine järgneb varem lõpule viidud inimhindamisele, mida ei kavatseta asendada ega mõjutada ilma nõuetekohase inimkontrollita. Sellise tehisintellektisüsteemi alla käib näiteks see, kui õpetaja teatavat hindamismustrit arvesse võttes saab tagantjärele kontrollida, kas õpetaja võis hindamismustrist kõrvale kalduda, et võimalikele vastuoludele või kõrvalekalletele tähelepanu juhtida. Neljas tingimus peaks olema, et tehisintellektisüsteem on ette nähtud täitma ülesannet, mis üksnes valmistab ette käesoleva määruse lisas loetletud tehisintellektisüsteemidega seotud hindamist, mistõttu on süsteemi väljundi võimalik mõju seoses järgneva hindamisega seotud riskiga väga madal. See tingimus hõlmab muu hulgas arukaid lahendusi dokumentide käitlemiseks, mille seas on mitmesugused funktsioonid alates indekseerimisest, otsingust, teksti- ja kõnetöötlusest või andmete sidumisest muude andmeallikatega, või tehisintellektisüsteeme, mida kasutatakse algdokumentide tõlkimiseks. Igal juhul tuleb silmas pidada, et risk, et käesoleva määruse lisas loetletud suure riskiga kasutusega tehisintellektisüsteemid põhjustavad tervisele, turvalisusele või põhiõigustele kahju, on oluline, kui tehisintellektisüsteem hõlmab profiilianalüüsi määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punkti 4 või direktiivi (EL) 2016/680 artikli 3 punkti 4 või määruse (EL) 2018/1725 artikli 3 punkti 5 tähenduses. Jälgitavuse ja läbipaistvuse tagamiseks peaks pakkuja, kes leiab, et tehisintellektisüsteem ei ole eespool osutatud tingimuste alusel suure riskiga, koostama enne süsteemi turule laskmist või kasutusele võtmist hindamise dokumentatsiooni ning esitama kõnealuse nõudmise korral riikide pädevatele asutustele. Selline pakkuja peaks olema kohustatud registreerima tehisintellektisüsteemi käesoleva määruse alusel loodud ELi andmebaasis. Selleks et anda täiendavaid suuniseid selliste tingimuste praktiliseks rakendamiseks, mille alusel käesoleva määruse lisas loetletud suure riskiga tehisintellektisüsteemid ei ole erandjuhul suure riskiga, peaks komisjon pärast nõukojaga konsulteerimist esitama suunised, milles täpsustatakse, et praktilisele rakendamisele lisatakse nii suure riskiga tehisintellektisüsteemide kasutusjuhtumite praktiliste näidete põhjalik loetelu kui ka selliste tehisintellektisüsteemide, mis ei ole suure riskiga, kasutusjuhtumite praktiliste näidete põhjalik loetelu.

(54)

Kuna biomeetrilised andmed on isikuandmete eriliik, on asjakohane liigitada mitmed biomeetriliste süsteemide kriitilised kasutusjuhtumid kõrge riskiga kategooriateks, kui nende kasutamine on asjaomase liidu ja riigisisese õigusega lubatud. Füüsiliste isikute biomeetrilise kaugtuvastamise jaoks mõeldud tehisintellektisüsteemide tehniline ebatäpsus võib kaasa tuua tulemuste kallutatuse ja põhjustada diskrimineerimist. Kallutatud tulemuste ja diskrimineeriva mõju risk on eriti arvestatav seoses vanuse, etnilise päritolu, rassi, soo või puuetega. Võttes arvesse riske, mida biomeetrilise kaugtuvastamise süsteemid põhjustavad, tuleks need sellest lähtuvalt liigitada suure riskiga süsteemideks. Selline klassifikatsioon ei hõlma tehisintellektisüsteeme, mis on ette nähtud biomeetriliseks kontrolliks, kaasa arvatud autentimiseks, mille ainus eesmärk on kinnitada, et konkreetne füüsiline isik on isik, kes ta väidab end olevat, ning kinnitada füüsilise isiku isikusamasust üksnes selleks, et saada juurdepääs teenusele, avada seade või saada juurdepääsuluba ruumidesse sisenemiseks. Lisaks tuleks suure riskiga tehisintellektisüsteemideks liigitada tehisintellektisüsteemid, mis on ette nähtud biomeetriliseks liigitamiseks määruse (EL) 2016/679 artikli 9 lõikega 1 kaitstud tundlike atribuutide või erijoonte alusel, mis põhinevad biomeetrilistel andmetel, kui need ei ole käesoleva määrusega keelatud, ja emotsioonituvastussüsteemid, mis ei ole käesoleva määrusega keelatud. Biomeetrilisi süsteeme, mis on ette nähtud üksnes küberturvalisuse ja isikuandmete kaitse meetmete võimaldamiseks, ei tohiks pidada suure riskiga tehisintellektisüsteemideks.

(55)

Elutähtsa taristu juhtimise ja käitamise osas on otstarbekas liigitada suure riskiga tehisintellektisüsteemiks need tehisintellektisüsteemid, mis on mõeldud kasutamiseks direktiivi(EL) 2022/2557 lisa punktis 8 loetletud elutähtsa digitaristu, maanteeliikluse ning vee, gaasi, kütteenergia ja elektri tarnimise korraldamise ja käitamise turvakomponentidena, sest nende rike või talitlushäire võib seada ohtu paljude inimeste elu ja tervise ning põhjustada märgatavaid häireid tavapärases sotsiaalses ja majandustegevuses. Elutähtsa taristu, sealhulgas elutähtsa digitaristu turvakomponendid on süsteemid, mida kasutatakse elutähtsa taristu füüsilise puutumatuse või inimeste tervise ja ohutuse ning vara otseseks kaitsmiseks, kuid mis ei ole süsteemi toimimiseks vajalikud. Selliste komponentide rike või talitlushäire võib otseselt ohustada elutähtsa taristu füüsilist puutumatust ning võib seega kujutada ohtu inimeste tervisele ja ohutusele ning varale. Üksnes küberturvalisuse tagamiseks mõeldud komponente ei tohiks käsitada turvakomponentidena. Sellise elutähtsa taristu turvakomponendid on näiteks veesurve seiresüsteemid või tulekahjuhäire juhtimissüsteemid pilvandmetöötluse keskustes.

(56)

Tähtis on juurutada tehisintellektisüsteeme hariduses, et edendada kvaliteetset digiõpet ja -koolitust ning võimaldada kõigil õppijatel ja õpetajatel omandada ja jagada vajalikke digioskusi ja -pädevusi, sealhulgas meediapädevust ja kriitilist mõtlemist, et osaleda aktiivselt majanduses, ühiskonnas ja demokraatlikes protsessides. Kuid tehisintellektisüsteemid, mida kasutatakse hariduses või kutseõppes, eelkõige selleks, et otsustada juurdepääs või vastuvõtmine, isikute määramine haridus- ja kutseõppeasutustesse või -programmidesse kõikidel tasanditel, hinnata isikute õpitulemusi, hinnata üksikisiku asjakohast haridustaset ja oluliselt mõjutada haridus- ja koolitustaset, mida inimestele pakutakse või millele nad saavad juurde pääseda, või jälgida ja avastada õpilaste keelatud käitumist katsete ajal, tuleks liigitada suure riskiga tehisintellektisüsteemideks, sest need võivad otsustada inimese haridusliku ja kutsealase käekäigu ning mõjutada seega selle inimese toimetulekut. Kui sellised süsteemid ei ole korrektselt projekteeritud või kui neid ei kasutata korrektselt, võivad need olla eriti sekkuvad ja rikkuda õigust haridusele ja koolitusele, aga ka õigust mitte olla diskrimineeritud, ning põlistada aegade jooksul välja kujunenud diskrimineerimismustreid, näiteks naiste, teatavate vanuserühmade, puuetega inimeste või teatava rassilise või etnilise päritoluga või seksuaalse sättumusega inimeste vastu.

(57)

Suure riskiga tehisintellektisüsteemideks tuleks liigitada ka tehisintellektisüsteemid, mida kasutatakse tööhõive, töötajate juhtimise ja iseenda tööandjana tegutsemise võimaluste valdkonnas, eeskätt inimeste töölevõtmiseks ja väljavalimiseks, tööalase suhte edendamise ja tööga seotud lepingulise suhte lõpetamise tingimusi mõjutavate otsuste tegemiseks, ülesannete jagamiseks isiku käitumise või isikuomaduste või erijoonte põhjal ning tööga seotud lepingulistes suhetes olevate isikute jälgimiseks või hindamiseks, sest need süsteemid võivad märkimisväärselt mõjutada nende isikute tulevasi karjääriväljavaateid, toimetulekut ja töötajate õigusi. Asjaomased tööga seotud lepingulised suhted peaksid sisuliselt käima ka selliste töötajate ja isikute kohta, kes osutavad teenuseid platvormide kaudu, nagu on nimetatud komisjoni 2021. aasta tööprogrammis. Töölevõtmisprotsessi käigus ning tööga seotud lepingulistes suhetes olevate isikute hindamisel, edutamisel või töösuhte jätkamisel võivad sellised süsteemid põlistada aegade jooksul välja kujunenud diskrimineerimismustreid, mis on suunatud näiteks naiste, teatavate vanuserühmade, puuetega inimeste või teatava rassilise või etnilise päritolu või seksuaalse sättumusega isikute vastu. Tehisintellektisüsteemid, mida kasutatakse selliste isikute töötulemuste ja käitumise jälgimiseks, võivad kahjustada ka nende põhiõigusi andmekaitsele ja privaatsusele.

(58)

Veel üks valdkond, milles tuleks tehisintellektisüsteemide kasutamisele erilist tähelepanu pöörata, on teatavate selliste oluliste era- ja avalike teenuste ja hüvede kättesaadavus ja kasutamine, mida inimesed vajavad, et ühiskonnas täielikult osaleda või oma elatustaset parandada. Eelkõige sõltuvad kõnealustest hüvitistest ja teenustest tavaliselt füüsilised isikud, kes taotlevad või saavad ametiasutustelt esmatähtsaid avalikke hüvesid ja teenuseid, nimelt tervishoiuteenuseid, sotsiaalkindlustushüvitisi, sotsiaalteenuseid, mis pakuvad kaitset raseduse ja sünnituse, haiguse, tööõnnetuste, vanaduse ja töökaotuse korral, ning sotsiaal- ja eluasemetoetust, ning kes on vastutavate asutuste suhtes kaitsetus olukorras. Kui tehisintellektisüsteeme kasutatakse selleks, et teha kindlaks, kas ametiasutus peaks sellist toetust andma või sellist teenust osutama, sellest keelduma, seda vähendama, selle tühistama või tagasi nõudma, sealhulgas selleks, et teha kindlaks, kas abisaajatel on sellistele toetustele või teenustele seaduslik õigus, võib neil süsteemidel olla märkimisväärne mõju inimese toimetulekule ning need süsteemid võivad rikkuda inimeste põhiõigusi, näiteks õigust sotsiaalkaitsele, mittediskrimineerimisele, inimväärikusele või tõhusale õiguskaitsevahendile ning seetõttu tuleks need liigitada suure riskiga süsteemideks. Samas ei tohiks käesolev määrus takistada uuenduslike lähenemisviiside väljatöötamist ja kasutamist avalikus halduses, kus oleks nõuetekohaste ja ohutute tehisintellektisüsteemide laialdasemast kasutamisest kasu tingimusel, et need süsteemid ei põhjusta juriidilistele ja füüsilistele isikutele suuri riske. Lisaks tuleks suure riskiga tehisintellektisüsteemideks liigitada tehisintellektisüsteemid, mida kasutatakse füüsilistele isikutele krediidihinnangu andmiseks või nende krediidivõimelisuse hindamiseks, sest need määravad kindlaks inimese võimaluse saada finantsvahendeid või elutähtsaid teenuseid, nagu eluaseme-, elektri- ja telekommunikatsiooniteenused. Sel otstarbel kasutatavad tehisintellektisüsteemid võivad põhjustada inimeste või rühmade vahelist diskrimineerimist ja võivad põlistada aegade jooksul välja kujunenud diskrimineerimismustreid, mille aluseks on näiteks rassiline või etniline päritolu, sugu, puue, vanus või seksuaalne sättumus, või võivad luua uut liiki diskrimineerivat mõju. Liidu õigusega ette nähtud tehisintellektisüsteeme, mille eesmärk on avastada pettusi finantsteenuste pakkumisel või mida kasutatakse usaldatavusnõuete täitmiseks, et arvutada krediidiasutuste ja kindlustusandjate kapitalinõudeid, ei tohiks käesoleva määruse alusel siiski pidada suure riskiga süsteemideks. Lisaks võivad tehisintellektisüsteemid, mis on ette nähtud kasutamiseks füüsiliste isikutega seotud riskihindamiseks ja hinnakujunduseks tervise- ja elukindlustuses, avaldada märkimisväärset mõju inimeste toimetulekule ning see võib, kui nende projekteerimine, arendamine ja kasutamine ei ole nõuetekohane, rikkuda inimeste põhiõigusi ning põhjustada tõsiseid tagajärgi nende elule ja tervisele, sealhulgas majanduslikku tõrjutust ja diskrimineerimist. Lisaks tuleks suure riskiga tehisintellektisüsteemideks liigitada ka tehisintellektisüsteemid, mida kasutatakse füüsiliste isikute hädaabikõnede hindamiseks ja liigitamiseks või kiirabi ja päästeteenistuse, sealhulgas politsei, tuletõrje ja arstiabi väljasaatmiseks ja väljakutsete prioriseerimiseks, ning erakorralise arstiabi patsientide triaažiks, sest sellised süsteemid teevad otsuseid olukordades, mis on inimeste elu, tervise ja vara seisukohast väga kriitilised.

(59)

Võttes arvesse õiguskaitseasutuste rolli ja vastutust, iseloomustab nende toiminguid, millega kaasneb tehisintellektisüsteemide teatav kasutamine, võimu väga ebavõrdne jaotumine ja selle tulemuseks võib olla füüsilise isiku jälgimine, kinnipidamine või temalt vabaduse võtmine, aga ka muu kahjulik mõju põhiõiguste hartaga tagatud põhiõigustele. Tehisintellektisüsteem võib olla inimeste valikul diskrimineeriv või muul moel ebatäpne või ebaõiglane, eriti juhul, kui selle treenimiseks ei ole kasutatud kvaliteetseid andmeid, kui süsteemi toimimine, täpsus või stabiilsus ei ole piisav või kui seda ei ole enne turule laskmist või muul moel kasutusele võtmist korralikult projekteeritud ja testitud. Kahjustatud võib saada ka võimalus kasutada selliseid olulisi menetluslikke põhiõigusi, nagu õigus tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele, õigus kaitsele ja süütuse presumptsioon, seda eriti juhul, kui sellised tehisintellektisüsteemid ei ole piisavalt läbipaistvad, selgitatavad ja dokumenteeritud. Seepärast on asjakohane liigitada suure riskiga tehisintellektisüsteemiks hulk tehisintellektisüsteeme, niivõrd, kuivõrd nende kasutamine on asjaomase liidu ja riigisisese õiguse kohaselt lubatud, mis on mõeldud kasutamiseks õiguskaitses, kus täpsus, usaldusväärsus ja läbipaistvus on eriti olulised, et hoida ära kahjulikku mõju, säilitada üldsuse usaldus ning tagada aruandekohustus ja tõhus õiguskaitse. Arvestades nende toimingute olemust ja nendega seotud riske, peaksid selliste suure riskiga tehisintellektisüsteemide hulka kuuluma eeskätt need tehisintellektisüsteemid, mis on ette nähtud kasutamiseks õiguskaitseasutuste või liidu institutsioonide, organite või asutuste poolt või nimel õiguskaitseasutuste toetamiseks, et hinnata füüsilise isiku kuriteo ohvriks langemise riski, valedetektorite ja sarnaste vahenditena tõendite usaldusväärsuse hindamiseks kuritegude uurimise või nende eest vastutusele võtmise käigus; ning kui see ei ole käesoleva määrusega keelatud, siis sellise rikkumise või korduva rikkumise riski hindamiseks, mis ei põhine üksnes füüsiliste isikute profiilianalüüsil ega füüsiliste isikute või rühmade isikuomaduste, erijoonte või varasema kuritegeliku käitumise hindamisel, kuritegude avastamise, uurimise või nende eest vastutusele võtmise käigus tehtaval profiilianalüüsil. Tehisintellektisüsteeme, mis on mõeldud kasutamiseks spetsiaalselt maksuametile ja tollile haldusmenetlustes ning rahapesu andmebüroodele, kes täidavad liidu rahapesuvastase õiguse kohaseid teabe analüüsimises seisnevaid haldusülesandeid, ei tuleks liigitada suure riskiga tehisintellektisüsteemideks, mida õiguskaitseasutused kasutavad kuritegude tõkestamise, avastamise, uurimise ja nende eest vastutusele võtmise eesmärgil. Tehisintellekti vahendite kasutamine õiguskaitseasutuste ja muude asjakohaste asutuste poolt ei tohiks muutuda ebavõrdsuse või tõrjutuse teguriks. Tehisintellekti vahendite kasutamise mõju kahtlusaluste kaitseõigustele ei tohiks eirata, eelkõige raskusi sisulise teabe saamisel nende süsteemide toimimise kohta ja sellest tulenevaid raskusi nende tulemuste vaidlustamisel kohtus, eriti uurimise all olevate füüsiliste isikute poolt.

(60)

Rände- ja varjupaigavaldkonnas ning piirkontrollihalduses kasutatavad tehisintellektisüsteemid mõjutavad isikuid, kes on tihtipeale eriti kaitsetus olukorras ja sõltuvad pädevate ametiasutuste tegevuse tulemustest. Seepärast on sellises kontekstis kasutatavate tehisintellektisüsteemide täpsus, mittediskrimineeriv olemus ja läbipaistvus eriti oluline, et tagada mõjutatud isikute põhiõiguste austamine, eeskätt nende õigus vabale liikumisele, mittediskrimineerimisele, eraelu ja isikuandmete kaitsele, rahvusvahelisele kaitsele ja heale haldusele. Seepärast on otstarbekas liigitada suure riskiga tehisintellektisüsteemiks sellised tehisintellektisüsteemid, mis on ette nähtud kasutamiseks rände-, varjupaiga- ja piirikontrollihaldusega tegelevatele pädevatele asutustele või nende nimel, või liidu institutsioonidele, organitele või asutustele valedetektorite ja samalaadsete vahenditena, niivõrd, kuivõrd nende kasutamine on liidu ja liikmesriigi õiguse kohaselt lubatud, et hinnata teatavaid riske, mida kujutavad endast füüsilised isikud, kes sisenevad liikmesriigi territooriumile või taotlevad viisat või varjupaika; pädevate ametiasutuste abistamiseks varjupaiga-, viisa- ja elamisloataotluste ja nendega seotud kaebuste läbivaatamisel, sealhulgas tõendite usaldusväärsuse hindamisel seoses eesmärgiga teha kindlaks sellist staatust taotlevate füüsiliste isikute vastavus tingimustele; rände-, varjupaiga- ja piirikontrollihalduse kontekstis füüsiliste isikute avastamiseks, äratundmiseks või tuvastamiseks, välja arvatud reisidokumentide kontrollimine. Rände- ja varjupaigavaldkonna ning piirikontrollihalduse valdkonna tehisintellektisüsteemid, mis kuuluvad käesoleva määruse kohaldamisalasse, peaksid vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 810/2009, (32) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2013/32/EL (33) ja muus liidu asjaomases õiguses sätestatud asjaomastele menetlusnõuetele. Liikmesriigid või liidu institutsioonid, organid ja asutused ei tohiks mingil juhul kasutada tehisintellektisüsteeme rände-, varjupaiga- ja piirikontrollihalduse valdkonnas selleks, et kõrvale hoida oma rahvusvahelistest kohustustest, mis nad on võtnud vastavalt 28. juulil 1951 Genfis alla kirjutatud ÜRO pagulasseisundi konventsioonile, mida on muudetud 31. jaanuari 1967. aasta protokolliga. Samuti ei tohi neid kasutada mingil viisil tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtte rikkumiseks ega liidu territooriumile sisenemise ohutute ja tõhusate seaduslike kanalite kasutamise, sealhulgas rahvusvahelise kaitse saamise õiguse keelamiseks.

(61)

Teatavad õigusemõistmise ja demokraatlike protsesside jaoks mõeldud tehisintellektisüsteemid tuleks liigitada suure riskiga tehisintellektisüsteemideks, arvestades nende võimalikku märkimisväärset mõju demokraatiale, õigusriigile, üksikisiku vabadustele ning õigusele tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele. Eeskätt võimalikust kallutatusest, vigadest ja läbipaistmatusest tulenevate riskidega tegelemiseks on asjakohane liigitada suure riskiga tehisintellektisüsteemideks need tehisintellektisüsteemid, mis on ette nähtud kasutamiseks õigusasutusele või selle nimel, et abistada õigusasutusi faktide ja seadustega tutvumisel ja nende tõlgendamisel ning õiguse kohaldamisel konkreetse faktide kogumi suhtes. Tehisintellektisüsteeme, mis on ette nähtud kasutamiseks vaidluste kohtuvälise lahendamise üksustele kõnealuse menetluse jaoks, tuleks samuti pidada suure riskiga süsteemideks, kui vaidluste kohtuvälise lahendamise menetluse tulemustel on pooltele õiguslikud tagajärjed. Tehisintellekti vahendite kasutamine võib kohtunike otsustusõigust või kohtute sõltumatust toetada, kuid ei tohiks neid asendada, sest lõppotsuste tegemine peab jääma inimestele. Tehisintellektisüsteemi liigitamist suure riskiga süsteemiks ei tohiks siiski laiendada tehisintellektisüsteemidele, mis on mõeldud puhtalt halduslikeks abitegevusteks, mis ei mõjuta tegelikku õigusemõistmist konkreetsetel juhtudel, nagu kohtuotsuste, dokumentide või andmete anonüümimine või pseudonüümimine, töötajatevaheline suhtlus või haldusülesanded.

(62)

Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/900 (34) sätestatud õigusnormide kohaldamist ning selleks, et käsitleda riske, mis tulenevad põhjendamatust välisest sekkumisest põhiõiguste harta artiklis 39 sätestatud hääletamisõigusesse ning kahjulikust mõjust demokraatiale ja õigusriigile, tuleks tehisintellektisüsteemid, mis on mõeldud kasutamiseks selleks, et mõjutada valimiste või referendumite tulemusi või füüsiliste isikute hääletamiskäitumist nende hääletamisel valimistel või referendumitel, liigitada suure riskiga tehisintellektisüsteemideks, välja arvatud tehisintellektisüsteemid, mille väljundiga füüsilised isikud otseselt kokku ei puutu, näiteks vahendid, mida kasutatakse poliitiliste kampaaniate korraldamiseks, optimeerimiseks ja struktureerimiseks halduslikust ja logistilisest seisukohast.

(63)

Asjaolu, et tehisintellektisüsteem on käesoleva määruse alusel liigitatud suure riskiga tehisintellektisüsteemiks, ei tohiks tõlgendada nii, et selle kasutamine on seaduslik muude liidu õigusaktide või liidu õigusega kooskõlas oleva riigisisese õiguse alusel, mis käsitlevad näiteks isikuandmete kaitset, valedetektorite või samalaadsete vahendite kasutamist või muude süsteemide kasutamist füüsiliste isikute emotsionaalse seisundi tuvastamiseks. Edaspidi peaks igasugune selline kasutamine toimuma üksnes kooskõlas kohaldatavate nõuetega, mis tulenevad põhiõiguste hartast ja kohaldatavatest liidu teisese õiguse aktidest ja riigisisesest õigusest. Käesolevat määrust ei tohiks käsitada isikuandmete, sealhulgas asjakohasel juhul isikuandmete eriliikide töötlemise õigusliku alusena, kui käesolevas määruses ei ole sõnaselgelt ette nähtud teisiti.

(64)

Et maandada riske, mida põhjustavad turule lastud või kasutusele võetud suure riskiga tehisintellektisüsteemid, ning tagada kõrge usaldusväärsus, tuleks suure riskiga tehisintellektisüsteemide suhtes kohaldada teatavaid kohustuslikke nõudeid, võttes arvesse tehisintellektisüsteemi sihtotstarvet ja kasutuskonteksti ning järgides pakkuja kehtestatud riskijuhtimissüsteemi. Meetmed, mida pakkujad võtavad käesoleva määruse kohustuslike nõuete täitmiseks, peaksid võtma arvesse tehisintellekti valdkonna tehnika üldtunnustatud taset ning olema käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks proportsionaalsed ja tõhusad. Uue õigusraamistiku alusel, mida on täpsustatud komisjoni 2022. aasta sinises raamatus ELi toote-eeskirjade rakendamise kohta, on üldreegel, et üks või mitu liidu ühtlustamisõigusakti võivad olla kohaldatavad ühele tootele, kuna kättesaadavaks tegemine või kasutusele võtmine saab toimuda ainult siis, kui toode vastab kõigile kohaldatavatele liidu ühtlustamisõigusaktidele. Käesoleva määruse nõuete kohaldamisalasse kuuluvate tehisintellektisüsteemide ohud on seotud kehtivatest liidu ühtlustamisõigusaktidest erinevate aspektidega ning seetõttu täiendavad käesoleva määruse nõuded olemasolevaid liidu ühtlustamisõigusakte. Näiteks võivad tehisintellektisüsteemi sisaldavad masinad või meditsiiniseadmed kujutada endast riske, mida asjakohastes liidu ühtlustamisõigusaktides sätestatud olulistes tervisekaitse- ja ohutusnõuetes ei käsitleta, kuna see valdkondlik õigus ei puuduta tehisintellektisüsteemidele omaseid riske. Seega on korraga vaja kohaldada mitut ja üksteist täiendavat õigusakti. Järjepidevuse tagamiseks ning tarbetu halduskoormuse ja tarbetute kulude ärahoidmiseks peaks üht või mitut suure riskiga tehisintellektisüsteemi sisaldava toote pakkujatel, mille suhtes kohaldatakse käesoleva määruse ja uuel õigusraamistikul põhinevate ja käesoleva määruse lisas loetletud liidu ühtlustamisõigusaktide nõudeid, olema operatiivsete otsuste tegemisel paindlikkus selles osas, kuidas tagada üht või mitut tehisintellektisüsteemi sisaldava toote vastavus kõigile liidu ühtlustamisõigusaktide kohaldatavatele nõuetele optimaalseimal viisil. Selline paindlikkus võib tähendada näiteks pakkuja otsust integreerida osa käesoleva määruse kohaselt nõutavast testimis- ja aruandlusprotsessist, teabest ja dokumentatsioonist juba olemasolevatesse dokumentidesse ja menetlustesse, mida nõutakse käesoleva määruse lisas loetletud uuel õigusraamistikul põhinevate kehtivate liidu ühtlustamisõigusaktide alusel. See ei tohiks mingil viisil kahjustada pakkuja kohustust täita kõiki kohaldatavaid nõudeid.

(65)

Riskijuhtimissüsteem peaks seisnema pidevalt korduvas protsessis, mida kavandatakse ja käitatakse suure riskiga tehisintellektisüsteemi kogu elutsükli jooksul. Kõnealuse protsessi eesmärk peaks olema teha kindlaks ja maandada tehisintellektisüsteemide asjakohaseid riske tervisele, turvalisusele ja põhiõigustele. Riskijuhtimissüsteem tuleks korrapäraselt läbi vaadata ja seda ajakohastada, et tagada selle jätkuv tõhusus, samuti käesoleva määruse alusel tehtud oluliste otsuste ja võetud meetmete põhjendused ja dokumentatsioon. See protsess peaks tagama, et pakkuja teeb kindlaks riskid või kahjuliku mõju ning rakendab maandamismeetmeid tehisintellektisüsteemide teadaolevate ja mõistlikult prognoositavate riskide suhtes tervisele, turvalisusele ja põhiõigustele, võttes arvesse nende sihtotstarvet ja mõistlikult prognoositavat väärkasutust, sealhulgas võimalikke riske, mis tulenevad tehisintellektisüsteemi ja selle töökeskkonna vastasmõjust. Riskijuhtimissüsteemis tuleks võtta tehisintellekti valdkonna tehnika taset silmas pidades kõige asjakohasemaid riskijuhtimismeetmeid. Kõige asjakohasemate riskijuhtimismeetmete kindlaksmääramisel peaks pakkuja tehtud valikud dokumenteerima ja neid selgitama ning vajaduse korral kaasama eksperte ja väliseid sidusrühmi. Suure riskiga tehisintellektisüsteemide mõistlikult prognoositava väärkasutamise kindlakstegemisel peaks pakkuja hõlmama tehisintellektisüsteemide kasutusviise, mis ei ole küll otseselt hõlmatud sihtotstarbega ega ette nähtud kasutusjuhendis, kuid mille puhul võib siiski põhjendatult eeldada, et see tuleneb kergesti prognoositavast inimkäitumisest konkreetse tehisintellektisüsteemi erijoonte ja kasutamise kontekstis. Kõik teadaolevad või prognoositavad asjaolud, mis on seotud suure riskiga tehisintellektisüsteemi kasutamisega vastavalt selle sihtotstarbele või mõistlikult prognoositava väärkasutamise tingimustes, mis võib seada ohtu tervise ja ohutuse või põhiõigused, peaksid olema lisatud kasutusjuhendisse, mille pakkuja koostab. Selle eesmärk on tagada, et juurutaja on suure riskiga tehisintellektisüsteemi kasutamisel neist teadlik ja võtab neid arvesse. Käesoleva määruse kohaste prognoositava väärkasutusega seotud riskimaandamismeetmete kindlakstegemine ja rakendamine ei tohiks nõuda pakkujalt spetsiaalseid täiendavaid suure riskiga tehisintellektisüsteemi jaoks mõeldud prognoositava väärkasutuse teemalisi treeninguid. Pakkujaid julgustatakse siiski kaaluma selliseid täiendavaid treenimismeetmeid mõistlikult prognoositava väärkasutamise leevendamiseks, kui see peaks olema vajalik ja asjakohane.

(66)

Suure riskiga tehisintellektisüsteemide suhtes tuleks kohaldada riskijuhtimisega seotud nõudeid, mis puudutavad kasutatavate andmestike kvaliteeti ja asjakohasust, tehnilist dokumentatsiooni ja andmete säilitamist, läbipaistvust ja juurutajate teavitamist, inimjärelevalvet, töökindlust, täpsust ja küberturvalisust. Sellised nõuded on vajalikud, et tulemuslikult maandada riske tervisele, turvalisusele ja põhiõigustele. Kuna muud kaubandust vähem piiravad meetmed ei ole mõistlikult kättesaadavad, ei ole need piirangud põhjendamatud kaubanduspiirangud.

(67)

Kvaliteetsed andmed ja juurdepääs kvaliteetsetele andmetele on struktuuri pakkumiseks ja paljude tehisintellektisüsteemide toimimise tagamiseks hädavajalik, eriti kui kasutatakse mudelite treenimise meetodeid, et tagada suure riskiga tehisintellektisüsteemide sihipärane ja ohutu töö ja see, et neist ei saa liidu õigusega keelatud diskrimineerimise allikas. Kvaliteetsed treenimis-, valideerimis- ja testimisandmestikud eeldavad asjakohaste andmehaldus- ja juhtimistavade rakendamist. Treenimis-, valideerimis- ja testimisandmestikud, sealhulgas märgistus, peaksid olema asjakohased, piisavalt representatiivsed ning võimalikult suurel määral vigadeta ja täielikud, pidades silmas süsteemi sihtotstarvet. Selleks et hõlbustada liidu andmekaitseõiguse, näiteks määruse (EL) 2016/679 järgimist, peaksid andmehaldus- ja -juhtimistavad sisaldama isikuandmete puhul andmete kogumise algse eesmärgi läbipaistvust. Neil andmestikel peaksid olema asjakohased statistilised omadused, sealhulgas mis puudutab selliseid isikuid või isikute rühmi, kellega seoses kavatsetakse suure riskiga tehisintellektisüsteemi kasutada, pöörates erilist tähelepanu andmestike võimalike kallutatuste leevendamisele, kuna need võivad mõjutada inimeste tervist ja ohutust, avaldada negatiivset mõju põhiõigustele või põhjustada liidu õigusega keelatud diskrimineerimist, eriti kui andmeväljundid mõjutavad tulevaste toimingute sisendeid (tagasisideahelad). Kallutatus võib tuleneda näiteks aluseks olevatest andmestikest, eriti kui kasutatakse varasemaid andmeid, või see võib tekkida süsteemide rakendamisel tegelikus keskkonnas. Tehisintellektisüsteemide abil saavutatud tulemusi võib mõjutada selline loomupärane kallutatus, mis kaldub järk-järgult suurenema ning sel viisil põlistama ja võimendama olemasolevat diskrimineerimist, eriti teatud kaitsetutesse rühmadesse, sealhulgas rassilistesse või etnilistesse rühmadesse kuuluvate isikute puhul. Nõue, et andmestikud peavad olema võimalikult suurel määral täielikud ja vigadeta, ei tohiks mõjutada eraelu puutumatuse säilitamise meetodite kasutamist tehisintellektisüsteemide arendamise ja testimise kontekstis. Eeskätt tuleks andmestikes sihtotstarbe jaoks nõutavas ulatuses võtta arvesse funktsioone, omadusi või elemente, mis iseloomustavad konkreetset geograafilist, kontekstuaalset, käitumuslikku või funktsionaalset keskkonda, kus kavatsetakse suure riskiga tehisintellektisüsteemi kasutada. Andmehaldusega seotud nõudeid saab täita, kasutades kolmandaid isikuid, kes pakuvad sertifitseeritud vastavusteenuseid, sealhulgas andmehalduse, andmestiku tervikluse ning andmete treenimise, valideerimise ja testimise tavade kontrollimist, kui on tagatud vastavus käesoleva määruse andmenõuetele.

(68)

Suure riskiga tehisintellektisüsteemide arendamiseks ja hindamiseks peaks teatavatel osalejatel, näiteks pakkujatel, teada antud asutustel ja muudel asjaomastel üksustel, näiteks Euroopa digitaalse innovatsiooni keskustel, testimis- ja eksperimenteerimisrajatistel ja teadlastel, olema oma käesoleva määrusega seotud tegevusvaldkondades juurdepääs kvaliteetsetele andmestikele ja nad peaksid saama neid kasutada. Komisjoni loodud ühtsed Euroopa andmeruumid ning avaliku huvi nimel hõlpsam andmete jagamine ettevõtete vahel ja valitsusega on äärmiselt tähtis, et pakkuda tehisintellektisüsteemide treenimiseks, valideerimiseks ja testimiseks usaldusväärset, vastutustundlikku ja mittediskrimineerivat juurdepääsu kvaliteetsetele andmetele. Näiteks tervise valdkonnas hõlbustab Euroopa terviseandmeruum mittediskrimineerivat juurdepääsu terviseandmetele ja tehisintellekti algoritmide treenimist selliste andmestikega privaatsust tagaval, turvalisel, õigeaegsel, läbipaistval ja usaldusväärsel viisil ning asjakohase institutsioonilise juhtimise all. Asjaomased pädevad asutused, sealhulgas valdkondlikud asutused, kes pakuvad või toetavad juurdepääsu andmetele, võivad toetada ka kvaliteetsete andmete pakkumist tehisintellektisüsteemide treenimiseks, valideerimiseks ja testimiseks.

(69)

Õigus eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele peab olema tagatud kogu tehisintellektisüsteemi elutsükli jooksul. Sellega seoses kohaldatakse isikuandmete töötlemisel võimalikult väheste andmete kogumise ning lõimitud ja vaikimisi andmekaitse põhimõtteid, mis on sätestatud liidu andmekaitseõiguses. Meetmed, mida pakkujad võtavad nende põhimõtete järgimise tagamiseks, võivad hõlmata mitte üksnes anonüümimist ja krüpteerimist, vaid ka sellise tehnoloogia kasutamist, mis võimaldab tuua andmetesse algoritme ja treenida tehisintellektisüsteeme ilma toor- või struktureeritud andmete pooltevahelise edastamise või kopeerimiseta, ilma et see piiraks käesolevas määruses sätestatud andmehalduse nõuete kohaldamist.

(70)

Et kaitsta teiste õigust tehisintellektisüsteemide kallutatusest tuleneda võiva diskrimineerimise eest, peaksid pakkujad erandkorras ja ulatuses, mis on rangelt vajalik selleks, et tagada kallutatuse avastamine ja korrigeerimine seoses suure riskiga tehisintellektisüsteemidega, tingimusel et kohaldatakse asjakohaseid kaitsemeetmeid füüsiliste isikute põhiõiguste ja -vabaduste tagamiseks ning järgitakse kõiki käesolevas määruses sätestatud kohaldatavaid tingimusi lisaks määrustes (EL) 2016/679 ja (EL) 2018/1725 ning direktiivis (EL) 2016/680 sätestatud tingimustele, olema võimelised töötlema ka isikuandmete eriliike, mis pakuvad märkimisväärset avalikku huvi määruse (EL) 2016/679 artikli 9 lõike 2 punkti g ja määruse (EL) 2018/1725 artikli 10 lõike 2 punkti g tähenduses.

(71)

Arusaadav teave selle kohta, kuidas suure riskiga tehisintellektisüsteemid on välja töötatud ja kuidas need kogu oma eluea jooksul töötavad, on äärmiselt oluline, et võimaldada nende süsteemide jälgitavust, kontrollida vastavust käesoleva määruse kohastele nõuetele ning jälgida nende toiminguid ja teha turustamisjärgset seiret. Selleks on vaja säilitada andmeid ja tagada sellise tehnilise dokumentatsiooni kättesaadavus, mis sisaldab teavet, mida on vaja, et hinnata, kas tehisintellektisüsteem vastab asjakohastele nõuetele, ja hõlbustada turustamisjärgset seiret. Sellise teabe hulka peaksid kuuluma süsteemi üldised omadused, võimed ja piirid, algoritmid, andmed, kasutatud treenimis-, testimis- ja valideerimisprotsessid ning dokumentatsioon asjaomase riskijuhtimissüsteemi kohta ning see peaks olema koostatud selgel ja ammendaval viisil. Tehniline dokumentatsioon peaks olema nõuetekohaselt ajakohane kogu tehisintellektisüsteemi eluea jooksul. Lisaks peaksid suure riskiga tehisintellektisüsteemid võimaldama tehniliselt sündmuste automaatset registreerimist, kasutades selleks logisid, süsteemi kogu eluea jooksul.

(72)

Selleks et lahendada probleeme, mis on seotud teatavate tehisintellektisüsteemide läbipaistmatuse ja keerukusega, ning aidata juurutajatel täita käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi, tuleks suure riskiga tehisintellektisüsteemide puhul enne nende turule laskmist või kasutusele võtmist nõuda nende läbipaistvust. Suure riskiga tehisintellektisüsteemid tuleks projekteerida viisil, mis võimaldab juurutajatel mõista, kuidas tehisintellektisüsteem toimib, hinnata selle funktsionaalsust ning mõista selle tugevaid külgi ja piire. Suure riskiga tehisintellektisüsteemidega peaks kaasnema asjakohane teave kasutusjuhendi kujul. Selline teave peaks hõlmama tehisintellektisüsteemi omadusi, võimeid ja toimimispiire. Need peaksid hõlmama teavet suure riskiga tehisintellektisüsteemi kasutamisega seotud võimalike teadaolevate ja prognoositavate asjaolude kohta, sealhulgas juurutaja tegevuse kohta, mis võib mõjutada süsteemi käitumist ja toimimist, mille puhul tehisintellektisüsteem võib põhjustada riske tervisele, turvalisusele ja põhiõigustele, muutuste kohta, mille pakkuja on eelnevalt kindlaks määranud ja mille vastavust hinnanud, ning asjakohaste inimjärelevalve meetmete kohta, sealhulgas meetmete kohta, millega hõlbustatakse tehisintellektisüsteemi väljundite tõlgendamist juurutajate poolt. Läbipaistvus, sealhulgas lisatud kasutusjuhendid, peaks aitama juurutajaid süsteemi kasutamisel ja toetama nende teadlike otsuste tegemist. Juurutajad peaksid muu hulgas olema paremas olukorras, et teha õige valik süsteemi osas, mida nad kavatsevad kasutada, võttes arvesse nende suhtes kohaldatavaid kohustusi, olema teadlikud kavandatud ja välistatud kasutusviisidest ning kasutama tehisintellektisüsteemi õigesti ja vastavalt vajadusele. Selleks et parandada kasutusjuhendis sisalduva teabe loetavust ja kättesaadavust, tuleks vajaduse korral lisada selgitavad näited, näiteks tehisintellektisüsteemi piiride ning kavandatud ja välistatud kasutusviiside kohta. Pakkujad peaksid tagama, et kogu dokumentatsioon, sealhulgas kasutusjuhendid, sisaldab sisukat, põhjalikku, kättesaadavat ja arusaadavat teavet, võttes arvesse sihtjuurutajate vajadusi ja prognoositavaid teadmisi. Kasutusjuhendid tuleks teha kättesaadavaks asjaomase liikmesriigi poolt kindlaks määratud keeles, mis on sihtjuurutajatele kergesti arusaadav.

(73)

Suure riskiga tehisintellektisüsteeme tuleks projekteerida ja arendada nii, et füüsilised isikud saaksid jälgida nende toimimist, tagada, et neid kasutatakse ettenähtud viisil ja et nende mõju käsitletakse süsteemi elutsükli jooksul. Selleks peaks süsteemi pakkuja tegema enne süsteemi turule laskmist või kasutusele võtmist kindlaks asjakohased inimjärelevalve meetmed. Kui see on asjakohane, tuleks selliste meetmetega eeskätt tagada, et süsteemi on sisse ehitatud tegevuspiirangud, mida süsteem ise ei saa eirata, et süsteem reageerib inimoperaatori käskudele ning et järelevalvega tegelema määratud füüsilistel isiktel on selle ülesande täitmiseks vajalik pädevus, väljaõpe ja volitused. Samuti on hädavajalik tagada, kui see on asjakohane, et suure riskiga tehisintellektisüsteemid sisaldavad mehhanisme, mille abil suunata ja teavitada füüsilist isikut, kellele on määratud inimjärelevalve ülesanne, tegema teadlikke otsuseid, kas, millal ja kuidas sekkuda, et hoida ära negatiivseid tagajärgi või riske või süsteem peatada, kui see ei toimi ettenähtud viisil. Võttes arvesse märkimisväärseid tagajärgi isikutele, kui teatavad biomeetrilise tuvastamise süsteemid annavad valesid tulemusi, on asjakohane näha nende süsteemide puhul ette tõhusama inimjärelevalve nõue, et juurutaja ei saaks süsteemist tuleneva tuvastamise põhjal midagi ette võtta ega otsust teha, kui tuvastamist ei ole eraldi kontrollinud ja kinnitanud vähemalt kaks füüsilist isikut. Need isikud võivad olla pärit ühest või mitmest üksusest ning nende hulka võib kuuluda süsteemi käitav või kasutav isik. See nõue ei tohiks põhjustada tarbetut koormust ega tarbetuid viivitusi ning piisata võib sellest, kui eri isikute tehtud eraldi kontrollid registreeritakse automaatselt süsteemi loodud logides. Võttes arvesse õiguskaitse, rände, piirikontrolli ja varjupaiga valdkonna eripära, ei tohiks seda nõuet kohaldada, kui liidu või liikmesriigi õiguses peetakse selle nõude kohaldamist ebaproportsionaalseks.

(74)

Suure riskiga tehisintellektisüsteemid peaksid toimima kogu oma elutsükli jooksul järjepidevalt ning nende täpsus, stabiilsus ja küberturvalisus peaks nende sihtotstarvet arvesse võttes olema asjakohasel tasemel vastavalt tehnika üldtunnustatud tasemele. Komisjoni ning asjaomaseid organisatsioone ja sidusrühmi julgustatakse võtma nõuetekohaselt arvesse tehisintellektisüsteemi riskide maandamist ja nende negatiivset mõju. Toimimise parameetrite eeldatav tase tuleks deklareerida süsteemiga kaasas olevas kasutusjuhendis. Pakkujaid kutsutakse üles edastama see teave juurutajatele selgel ja kergesti arusadaval viisil, hoidudes vääritimõistmistest ja eksitavatest väidetest. Legaalmetroloogiat käsitleva liidu õiguse, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide 2014/31/EL (35) ja 2014/32/EL (36) eesmärk on tagada mõõtmiste täpsus ning aidata kaasa äritehingute läbipaistvusele ja aususele. Sellega seoses peaks komisjon koostöös asjaomaste sidusrühmade ja organisatsioonidega, nagu metroloogia- ja võrdlusuuringuasutused, soodustama, kui see on asjakohane, tehisintellektisüsteemide võrdlusaluste ja mõõtmismeetodite väljatöötamist. Seda tehes peaks komisjon võtma teadmiseks rahvusvahelised partnerid, kes tegelevad metroloogia ja tehisintellektiga seotud asjakohaste mõõtmisnäitajatega, ja tegema nendega koostööd.

(75)

Suure riskiga tehisintellektisüsteemide üks peamisi nõudeid on tehniline stabiilsus. Sellised süsteemid peaksid olema vastupidavad kahjuliku või muul viisil soovimatu käitumise suhtes, mis võib tuleneda süsteemide või nende töökeskkonna piirangutest (näiteks vead, rikked, ebakõlad, ootamatud olukorrad). Seepärast tuleks võtta tehnilisi ja korralduslikke meetmeid, et tagada suure riskiga tehisintellektisüsteemide stabiilsus, näiteks projekteerides ja arendades asjakohaseid tehnilisi lahendusi kahjuliku või muul viisil soovimatu käitumise ennetamiseks või minimeerimiseks. Nende tehniliste lahenduste seas võivad näiteks olla mehhanismid, mis võimaldavad süsteemil oma töö ohutult katkestada (tõrkekindluse plaanid) teatavate kõrvalekallete esinemisel või juhul, kui käitamine toimub väljaspool teatavaid eelnevalt kindlaks määratud piire. Nende riskide eest kaitsmata jätmine võib mõjutada ohutust või kahjustada põhiõigusi näiteks ekslike otsuste või tehisintellektisüsteemi loodud ekslike või kallutatud väljundite tõttu.

(76)

Küberturvalisusel on oluline roll, et tagada tehisintellektisüsteemide vastupanuvõime pahatahtlike kolmandate isikute katsetele muuta süsteemi nõrku kohti ära kasutades süsteemi kasutust, käitumist või toimimist või kahjustada selle turvaomadusi. Tehisintellektisüsteemide vastu suunatud küberrünnetes võidakse ära kasutada tehisintellektispetsiifilisi ressursse, näiteks treeningandmestikke (näiteks andmemürgitus) või treenitud mudeleid (näiteks vastandründed (adversarial attacks) või liikmesuse järeldamine), või tehisintellektisüsteemi digivarade või IKT alustaristu nõrkusi. Seega peaksid suure riskiga tehisintellektisüsteemide pakkujad võtma riskidele vastava küberturvalisuse taseme tagamiseks sobivaid meetmeid, näiteks kehtestama turvakontrollid, võttes samuti asjakohasel juhul arvesse IKT alustaristut.

(77)

Ilma et see piiraks käesolevas määruses sätestatud stabiilsuse ja täpsuse nõuete kohaldamist, võivad suure riskiga tehisintellektisüsteemid, mis kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, mis käsitleb digielemente sisaldavate toodete küberturvalisuse horisontaalseid nõudeid kohaldamisalasse, tõendada kooskõlas kõnealuse määrusega vastavust käesoleva määruse küberturvalisuse nõuetele, täites kõnealuses määruses sätestatud olulisi küberturvalisuse nõudeid. Kui suure riskiga tehisintellektisüsteemid vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, mis käsitleb digielemente sisaldavate toodete küberturvalisuse horisontaalseid nõudeid olulistele nõuetele, tuleks neid käsitada käesolevas määruses sätestatud küberturvalisuse nõuetele vastavana, kui nende nõuete täitmist tõendatakse kõnealuse määruse alusel väljastatud ELi vastavusdeklaratsioonis või selle osades. Sel eesmärgil tuleks küberturvalisuse riskide hindamisel, mis on seotud digielemente sisaldava tootega, mis on käesoleva määruse kohaselt liigitatud suure riskiga tehisintellektisüsteemiks, ja mis viiakse läbi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, mis käsitleb digielemente sisaldavate toodete küberturvalisuse horisontaalseid nõudeid alusel, võtta arvesse riske tehisintellektisüsteemi kübervastupidavusvõimele seoses volitamata kolmandate isikute katsetega muuta selle kasutust, käitumist või toimimist, sealhulgas tehisintellektile iseloomulikku nõrkusi, nagu andmemürgitus või vastandründed, ning kui see on asjakohane, riske põhiõigustele, nagu on käesolevas määruses nõutud.

(78)

Käesolevas määruses sätestatud vastavushindamismenetlust tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, mis käsitleb digielemente sisaldavate toodete küberturvalisuse horisontaalseid nõudeid, kohaldamisalasse kuuluva ja käesoleva määruse alusel suure riskiga tehisintellektisüsteemiks liigitatud digielemente sisaldava toote oluliste küberturvalisuse nõuete suhtes. Sellise normi tagajärjel ei tohiks siiski väheneda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, mis käsitleb digielemente sisaldavate toodete küberturvalisuse horisontaalseid nõudeid, kohaldamisalasse kuuluvate digielemente sisaldavate kriitilise tähtsusega toodete usaldusväärsuse vajalik tase. Seepärast, erandina sellest normist, kohaldatakse suure riskiga tehisintellektisüsteemide suhtes, mis kuuluvad käesoleva määruse kohaldamisalasse ning mis on ühtlasi liigitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, mis käsitleb digielemente sisaldavate toodete küberturvalisuse horisontaalseid nõudeid, kohaselt olulisteks ja kriitilise tähtsusega digielemente sisaldavateks toodeteks ning mille suhtes kohaldatakse käesoleva määruse lisas sätestatud sisekontrollil põhinevat vastavushindamismenetlust, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, mis käsitleb digielemente sisaldavate toodete küberturvalisuse horisontaalseid nõudeid, vastavushindamist käsitlevaid sätteid niivõrd, kuivõrd see on seotud kõnealuse määruse oluliste küberturvalisuse nõuetega. Sellisel juhul tuleks kõigis muudes käesoleva määrusega hõlmatud aspektides kohaldada käesoleva määruse lisas sätestatud sisekontrollil põhineva vastavushindamismenetluse vastavaid sätteid. Tuginedes Euroopa Liidu Küberturvalisuse Ameti (ENISA) küberturvalisuse poliitikaga seotud teadmistele ja oskusteabele ning ENISA-le Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/881 (37) antud ülesannetele, peaks komisjon tehisintellektisüsteemide küberturvalisusega seotud küsimustes ENISAga koostööd tegema.

(79)

On asjakohane, et suure riskiga tehisintellektisüsteemi turule laskmise või kasutusele võtmise eest võtab vastutuse konkreetne füüsiline või juriidiline isik, kes on määratletud kui pakkuja, olenemata sellest, kas see füüsiline või juriidiline isik on süsteemi projekteerija või arendaja.

(80)

ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni allkirjastajatena on liit ja liikmesriigid seadusega kohustatud kaitsma puuetega inimesi diskrimineerimise eest ja edendama nende võrdõiguslikkust, tagama puuetega inimestele teistega võrdsetel alustel juurdepääsu info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale ja -süsteemidele ning tagama puuetega inimeste eraelu puutumatuse austamise. Arvestades tehisintellektisüsteemide kasvavat tähtsust ja kasutamist, peaks universaaldisaini põhimõtete kohaldamine kõigi uute tehnoloogiate ja teenuste suhtes tagama täieliku ja võrdse juurdepääsu kõigile, keda tehisintellekti tehnoloogiad potentsiaalselt mõjutavad või kes neid kasutavad, sealhulgas puuetega inimestele, võttes täielikult arvesse nende loomupärast väärikust ja mitmekesisust. Seepärast on oluline, et pakkujad järgiksid täielikult ligipääsetavusnõudeid, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2102 (38) ja direktiivi (EL) 2019/882. Pakkujad peaksid tagama, et need nõuetelevastavuse kohustused on integreeritud. Seepärast tuleks vajalikud meetmed integreerida võimalikult suures ulatuses suure riskiga tehisintellektisüsteemi projekteerimisse.

(81)

Pakkuja peaks kehtestama usaldusväärse kvaliteedijuhtimissüsteemi, tagama nõutava vastavushindamismenetluse teostamise, koostama asjakohase dokumentatsiooni ja kehtestama stabiilse turustamisjärgse seire süsteemi. Suure riskiga tehisintellektisüsteemide pakkujatel, kelle suhtes kohaldatakse asjaomase valdkondliku liidu õiguse alusel kvaliteedijuhtimissüsteeme käsitlevaid kohustusi, peaks olema võimalus lisada käesoleva määrusega ette nähtud kvaliteedijuhtimissüsteemi elemendid juba kehtivasse kvaliteedijuhtimissüsteemi, mis oli ette nähtud kõnealuse muu valdkondliku liidu õigusega. Käesoleva määruse ja kehtiva liidu valdkondliku õiguse vastastikust täiendavust tuleks arvesse võtta ka tulevases standardimistegevuses või komisjoni vastuvõetavates suunistes. Ametiasutused, kes võtavad suure riskiga tehisintellektisüsteemi kasutusele oma tarbeks, võivad võtta vastu kvaliteedijuhtimissüsteemi reeglid ja neid rakendada olenevalt asjaoludest riigi või piirkonna tasemel vastuvõetud kvaliteedijuhtimissüsteemi osana, võttes arvesse sektori iseärasusi ning asjaomase ametiasutuse pädevust ja töökorraldust.

(82)

Et võimaldada käesoleva määruse täitmine ja luua operaatoritele võrdsed tingimused, võttes sealjuures arvesse digitoodete kättesaadavaks tegemise eri vorme, on oluline tagada, et liidus asutatud isik saab igas olukorras esitada ametiasutustele kogu vajaliku teabe tehisintellektisüsteemi nõuetele vastavuse kohta. Seepärast peaks kolmandas riigis asutatud pakkuja enne oma süsteemide liidu turul kättesaadavaks tegemist määrama kirjaliku volitusega liidus asutatud volitatud esindaja. Pakkujate puhul, kes ei ole asutatud liidus, on sellel volitatud esindajal esmatähtis roll selliste pakkujate poolt liidus turule lastud või kasutusele võetud suure riskiga tehisintellektisüsteemide nõuetele vastavuse tagamisel ja nende liidus asutatud kontaktisikuna tegutsemisel.

(83)

Võttes arvesse tehisintellektisüsteemide väärtusahela laadi ja keerukust ning kooskõlas uue õigusraamistikuga, on oluline tagada õiguskindlus ja hõlbustada käesoleva määruse järgimist. Seepärast on vaja selgitada asjaomaste ettevõtjate, näiteks importijate ja turustajate, kes võivad aidata kaasa tehisintellektisüsteemide arendamisele, rolli ja konkreetseid kohustusi kogu selles väärtusahelas. Teatavates olukordades võivad need operaatorid tegutseda samal ajal rohkem kui ühes rollis ja peaksid seetõttu kumulatiivselt täitma kõik nende rollidega seotud asjakohased kohustused. Näiteks võib operaator tegutseda samal ajal turustaja ja importijana.

(84)

Õiguskindluse tagamiseks on oluline selgitada, et teatavatel konkreetsetel tingimustel tuleks iga turustajat, importijat, juurutajat või muud kolmandat isikut käsitada suure riskiga tehisintellektisüsteemi pakkujana ning tal peaksid seega olema kõik asjaomased kohustused. See hõlmaks selliseid juhtumeid, kui nimetatud isik lisab oma nime või kaubamärgi juba turule lastud või kasutusele võetud suure riskiga tehisintellektisüsteemile, ilma et see piiraks selliste lepinguliste kokkulepete kohaldamist, milles sätestatakse, et kohustused jaotatakse muul viisil. See hõlmaks ka selliseid juhtumeid, kui see isik muudab oluliselt suure riskiga tehisintellektisüsteemi, mis on juba turule lastud või juba kasutusele võetud, ja nii, et see jääb suure riskiga tehisintellektisüsteemiks kooskõlas käesoleva määrusega, või kui ta muudab sellise tehisintellektisüsteemi, sealhulgas üldotstarbelise tehisintellektisüsteemi sihtotstarvet, mida ei ole liigitatud suure riskiga süsteemiks ja mis on juba turule lastud või kasutusele võetud, viisil, mis muudab selle tehisintellektisüsteemi käesoleva määruse kohaselt suure riskiga tehisintellektisüsteemiks. Neid sätteid tuleks kohaldada, ilma et see piiraks selliste konkreetsemate sätete kohaldamist, mis on kehtestatud teatavates uuel õigusraamistikul põhinevates liidu ühtlustamisõigusaktides, millega koos tuleks käesolevat määrust kohaldada. Näiteks määruse (EL) 2017/745 artikli 16 lõiget 2, milles on sätestatud, et teatavaid muudatusi ei tohiks käsitada seadme muutmisena viisil, mis võib mõjutada selle vastavust kohaldatavatele nõuetele, tuleks jätkuvalt kohaldada suure riskiga tehisintellektisüsteemide suhtes, mis on kõnealuse määruse tähenduses meditsiiniseadmed.

(85)

Üldotstarbelisi tehisintellektisüsteeme võib kasutada eraldi suure riskiga tehisintellektisüsteemidena või muude suure riskiga tehisintellektisüsteemide komponentidena. Seepärast peaksid selliste süsteemide pakkujad nende eripära tõttu ja selleks, et tagada vastutuse õiglane jagamine kogu tehisintellekti väärtusahelas, olenemata sellest, kas teised pakkujad võivad neid kasutada eraldi suure riskiga tehisintellektisüsteemidena või suure riskiga tehisintellektisüsteemide komponentidena, ning kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, tegema asjakohasel juhul tihedat koostööd asjaomaste suure riskiga tehisintellektisüsteemide pakkujatega, et võimaldada neil täita käesolevast määrusest tulenevaid asjakohaseid kohustusi, ja käesoleva määruse alusel loodud pädevate asutustega.

(86)

Kui pakkujat, kes tehisintellektisüsteemi algselt turule laskis või kasutusele võttis, ei tuleks käesolevas määruses sätestatud tingimustel enam käsitada pakkujana käesoleva määruse tähenduses ja kui see pakkuja ei ole sõnaselgelt välistanud tehisintellektisüsteemi muutmise suure riskiga tehisintellektisüsteemiks, peaks see endine pakkuja siiski tegema tihedat koostööd ja tegema kättesaadavaks vajaliku teabe ning pakkuma mõistlikult eeldatavat tehnilist juurdepääsu ja muud abi, mida on vaja käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmiseks, eelkõige seoses suure riskiga tehisintellektisüsteemide vastavushindamise järgimisega.

(87)

Lisaks, kui suure riskiga tehisintellektisüsteemi, mis on toote turvakomponent, mis kuulub uuel õigusraamistikul põhinevate liidu ühtlustamisõigusaktide kohaldamisalasse, ei lasta turule ega võeta kasutusele tootest eraldi, peaks nendes õigusaktides määratletud toote valmistaja täitma käesolevas määruses pakkujale kehtestatud kohustusi ja eeskätt tagama selle, et lõpptootesse sisse ehitatud tehisintellektisüsteem vastab käesoleva määruse nõuetele.

(88)

Tehisintellekti väärtusahelas pakuvad mitmed osalejad sageli tehisintellektisüsteeme, vahendeid ja teenuseid, aga ka komponente või protsesse, mille pakkuja inkorporeerib tehisintellektisüsteemi erinevatel eesmärkidel, sealhulgas mudelite treenimine ja ümbertreenimine, mudelite testimine ja hindamine, integreerimine tarkvarasse või muud mudeliarenduse aspektid. Nendel osalejatel on väärtusahelas oluline roll seoses pakkujaga, kes pakub suure riskiga tehisintellektisüsteemi, millesse nende tehisintellektisüsteemid, vahendid, teenused, komponendid või protsessid on integreeritud, ning nad peaksid kirjalikul kokkuleppel andma sellele pakkujale vajalikku teavet, võimeid, tehnilist juurdepääsu ja muud abi, tuginedes tehnika üldtunnustatud tasemele, et võimaldada pakkujal täielikult täita käesolevas määruses sätestatud kohustusi, ilma et see kahjustaks nende endi intellektuaalomandi õigusi või ärisaladusi.

(89)

Kolmandaid isikuid, kes teevad üldsusele kättesaadavaks vahendeid, teenuseid, protsesse või tehisintellektikomponente, mis on muud kui üldotstarbelised tehisintellektimudelid, ei peaks kohustama täitma kogu tehisintellekti väärtusahelat katvate kohustustega seotud nõudeid, eelkõige neid kasutanud või need integreerinud pakkuja puhul, kui need vahendid, teenused, protsessid või tehisintellekti komponendid tehakse kättesaadavaks vaba ja avatud lähtekoodi litsentsi alusel. Vaba ja avatud lähtekoodiga vahendite, teenuste, protsesside või tehisintellekti komponentide, mis ei ole üldotstarbelised tehisintellektimudelid, arendajaid tuleks julgustada rakendama laialdaselt kasutatavaid dokumenteerimistavasid, nagu mudeli- ja andmelehed, et kiirendada teabe jagamist tehisintellekti väärtusahelas, võimaldades liidus edendada usaldusväärseid tehisintellektisüsteeme.

(90)

Komisjon võiks välja töötada ja soovitada vabatahtlikke näidis-lepingutingimusi kasutamiseks suure riskiga tehisintellektisüsteemide pakkujate ja kolmandate isikute vahel, kes pakuvad suure riskiga tehisintellektisüsteemides kasutatavaid või integreeritud vahendeid, teenuseid, komponente või protsesse, et hõlbustada koostööd kogu väärtusahelas. Vabatahtlike näidis-lepingutingimuste väljatöötamisel peaks komisjon arvesse võtma konkreetsetes sektorites või ärimudelites kohaldatavaid võimalikke lepingulisi nõudeid.

(91)

Arvestades tehisintellektisüsteemide olemust ning nende kasutamisega potentsiaalselt seotud riske ohutusele ja põhiõigustele, muu hulgas vajadust tagada reaalsetes oludes tehisintellektisüsteemi toimimise nõuetekohane seire, on otstarbekas näha juurutajatele ette konkreetsed kohustused. Esmajoones peaksid juurutajad võtma asjakohaseid tehnilisi ja organisatsioonilisi meetmeid tagamaks, et nad kasutavad suure riskiga tehisintellektisüsteeme kasutusjuhendi kohaselt, ning asjakohasel juhul tuleks kehtestada teatavad muud kohustused seoses tehisintellektisüsteemide töö seire ja andmete säilitamisega. Lisaks peaksid juurutajad tagama, et isikutel, kellele on antud ülesanne rakendada käesolevas määruses sätestatud kasutusjuhendeid ja inimjärelevalvet, on vajalik pädevus, eelkõige piisav tehisintellektipädevus, ning et neid on koolitatud ja neil on volitused nende ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks. Nimetatud kohustused ei tohiks piirata juurutajate jaoks liidu või liikmesriikide õigusest tulenevaid muid suure riskiga tehisintellektisüsteemidega seotud kohustusi.

(92)

Käesolev määrus ei piira tööandjate kohustusi, mis tulenevad liidu või liikmesriigi õigusest ja tavast, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2002/14/EÜ (39), teavitada töötajaid või nende esindajaid tehisintellektisüsteemide kasutusele võtmise või kasutamise otsustest või neid teavitada ja ära kuulata. Endiselt on vaja tagada töötajate ja nende esindajate teavitamine suure riskiga tehisintellektisüsteemide kavandatavast kasutusele võtmisest töökohal, kui ei ole täidetud muude õigusaktidega ette nähtud teavitamis- või teavitamis- ja ärakuulamiskohustuste tingimused. Lisaks on selline teabe saamise õigus täiendav ja vajalik selleks, et saavutada käesoleva määruse aluseks olev põhiõiguste kaitse eesmärk. Seepärast tuleks käesolevas määruses sätestada sellekohane teabe esitamise nõue, ilma et see mõjutaks töötajate kehtivaid õigusi.

(93)

Kuigi tehisintellektisüsteemidega seotud riskid võivad tuleneda sellest, kuidas need süsteemid on projekteeritud, võivad riskid tuleneda ka sellest, kuidas selliseid tehisintellektisüsteeme kasutatakse. Suure riskiga tehisintellektisüsteemi juurutajatel on seega oluline roll põhiõiguste kaitse tagamisel, täiendades tehisintellektisüsteemi arendamisel pakkuja kohustusi. Juurutajad saavad kõige paremini aru, kuidas suure riskiga tehisintellektisüsteemi konkreetselt kasutatakse, ja suudavad seetõttu tuvastada võimalikke olulisi riske, mida ei olnud arendusetapis ette nähtud, tehes seda tänu täpsematele teadmistele kasutamise konteksti ning tõenäoliselt mõjutatud isikute või nende rühmade kohta, kelle hulka kuuluvad kaitsetud rühmad. Käesoleva määruse lisas loetletud suure riskiga tehisintellektisüsteemide juurutajatel on samuti oluline roll füüsiliste isikute teavitamisel ning nad peaksid, kui nad teevad füüsiliste isikutega seotud otsuseid või aitavad neid otsuseid teha, kohaldataval juhul teavitama füüsilisi isikuid sellest, et nende suhtes kasutatakse suure riskiga tehisintellektisüsteemi. See teave peaks sisaldama süsteemi sihtotstarvet ja selle tehtavate otsuste liiki. Juurutaja peaks teavitama ka füüsilisi isikuid nende käesoleva määrusega sätestatud õigusest saada selgitusi. Õiguskaitse eesmärkidel kasutatavate suure riskiga tehisintellektisüsteemide puhul tuleks seda kohustust rakendada kooskõlas direktiivi (EL) 2016/680 artikliga 13.

(94)

Igasugune biomeetriliste andmete töötlemine, mis on seotud tehisintellektisüsteemide kasutamisega biomeetriliseks tuvastamiseks õiguskaitse eesmärgil, peab olema kooskõlas direktiivi (EL) 2016/680 artikliga 10, mis võimaldab sellist töötlemist üksnes siis, kui see on rangelt vajalik, kui andmesubjekti õiguste ja vabaduste kaitsmiseks võetakse asjakohaseid kaitsemeetmeid, ning kui see on lubatud liidu või liikmesriigi õigusega. Sellisel kasutamisel, kui see on lubatud, tuleb järgida ka direktiivi (EL) 2016/680 artikli 4 lõikes 1 sätestatud põhimõtteid, sealhulgas seaduslikkust, õiglust ja läbipaistvust, eesmärgi piiritlemist, täpsust ja säilitamise piiranguid.

(95)

Võttes arvesse tagantjärele toimuva biomeetrilise kaugtuvastamise süsteemide sekkuvat iseloomu, siis ilma et see piiraks kohaldatava liidu õiguse, eelkõige määruse (EL) 2016/679 ja direktiivi (EL) 2016/680 kohaldamist, tuleks tagantjärele toimuva biomeetrilise kaugtuvastamise süsteemide kasutamise suhtes kohaldada kaitsemeetmeid. Tagantjärele toimuva biomeetrilise tuvastamise süsteeme tuleks alati kasutada viisil, mis on proportsionaalne, õiguspärane ja rangelt vajalik ning seega sihipärane tuvastatavate isikute, asukoha ja ajalise ulatuse poolest ning põhinema seaduslikult omandatud videosalvestistest koosneval suletud andmestikul. Ühelgi juhul ei tohiks tagantjärele toimuvat biomeetrilise kaugtuvastamise süsteemi kasutada õiguskaitse raames, mis toob kaasa valimatu jälgimise. Tingimused tagantjärele toimuva biomeetrilise kaugtuvastamise läbiviimiseks ei tohiks mingil juhul olla põhjus hoiduda kõrvale reaalajas toimuva biomeetrilise kaugtuvastamise keelamise ja rangete eranditega seotud tingimustest.

(96)

Selleks et tõhusalt tagada põhiõiguste kaitse, peaksid suure riskiga tehisintellektisüsteemide juurutajad, kes on avalik-õiguslikud asutused, või avalikke teenuseid osutavad eraõiguslikud üksused ja teatavaid käesoleva määruse lisas loetletud suure riskiga tehisintellektisüsteemide juurutajad, nagu pangandus- või kindlustusüksused, viima enne nende süsteemide kasutusele võtmist läbi põhiõigustele avalduva mõju hindamise. Üksikisikutele olulisi avalikke teenuseid võivad osutada ka eraõiguslikud üksused. Selliseid avalikke teenuseid osutavad eraõiguslikud üksused on seotud avalikku huvi pakkuvate ülesannetega sellistes valdkondades nagu haridus, tervishoid, sotsiaalteenused, eluase, õigusemõistmine. Põhiõigustele avalduva mõju hindamise eesmärk on, et juurutaja teeks kindlaks konkreetsed riskid nende isikute või isikute rühmade õigustele, keda need tõenäoliselt mõjutavad, ning teeb kindlaks meetmed, mida tuleb võtta nende riskide realiseerumise korral. Mõju hindamine tuleks läbi viia enne suure riskiga tehisintellektisüsteemi juurutamist ja seda tuleks ajakohastada, kui juurutaja leiab, et mõni asjakohastest teguritest on muutunud. Mõju hindamisel tuleks kindlaks teha juurutaja asjakohased protsessid, milles suure riskiga tehisintellektisüsteemi kooskõlas selle sihtotstarbega kasutatakse, ning selles tuleks kirjeldada ajavahemikku ja sagedust, mil süsteemi kavatsetakse kasutada, ning selliste füüsiliste isikute ja rühmade konkreetseid kategooriaid, keda konkreetne kasutusolukord tõenäoliselt mõjutab. Hindamise käigus tuleks kindlaks teha ka konkreetsed nende isikute või rühmade põhiõigusi mõjutada võiva kahju riskid. Selle hindamise käigus peaks juurutaja mõju nõuetekohaseks hindamiseks võtma arvesse vajalikku teavet, sealhulgas, kuid mitte ainult, suure riskiga tehisintellektisüsteemi pakkuja kasutusjuhendis esitatud teavet. Kindlakstehtud riske silmas pidades peaksid juurutajad määrama kindlaks meetmed, mida tuleb võtta nende riskide realiseerumise korral, sealhulgas näiteks juhtimiskorra selles konkreetses kasutuskontekstis, nagu inimjärelevalve kord vastavalt kasutusjuhendile või kaebuste käsitlemise ja kahju hüvitamise menetlused, kuna need võivad konkreetsetel kasutusjuhtudel olla olulised põhiõigustega seotud riskide maandamisel. Pärast selle mõju hindamist peaks juurutaja teavitama asjaomast turujärelevalveasutust. Selleks et koguda mõju hindamiseks vajalikku asjakohast teavet, võivad suure riskiga tehisintellektisüsteemi juurutajad, eelkõige juhul, kui tehisintellektisüsteeme kasutatakse avalikus sektoris, kaasata asjaomaseid sidusrühmi, sealhulgas tehisintellektisüsteemist tõenäoliselt mõjutatud isikute rühmade esindajaid, sõltumatuid eksperte ja kodanikuühiskonna organisatsioone selliste mõju hindamiste läbiviimisesse ja riskide realiseerumise korral võetavate meetmete kavandamisse. Euroopa tehisintellektiamet (edaspidi „tehisintellektiamet“) peaks välja töötama küsimustiku vormi, et hõlbustada nõuetele vastavust ja vähendada juurutajate halduskoormust.

(97)

Õiguskindluse tagamiseks tuleks üldotstarbeliste tehisintellektimudelite mõiste selgelt määratleda ja eristada tehisintellektisüsteemide mõistest. See määratlus peaks põhinema üldotstarbelise tehisintellektimudeli peamistel funktsionaalsetel omadustel, eelkõige üldisusel ja võimel täita pädevalt mitmesuguseid eri ülesandeid. Neid mudeleid treenitakse tavaliselt suurte andmehulkadega mitmesuguste meetodite abil, näiteks enesejärelevalve all toimuv õpe, juhendamata õpe ja stiimulõpe. Üldotstarbelisi tehisintellektimudeleid võib turule lasta mitmel viisil, sealhulgas raamatukogude, rakendusliideste (API), otse allalaadimise kaudu või füüsilise koopiana. Neid mudeleid võib omakorda muuta või peenhäälestada uuteks mudeliteks. Kuigi tehisintellektimudelid on tehisintellektisüsteemide olulised komponendid, ei ole need eraldiseisvad tehisintellektisüsteemid. Tehisintellektisüsteemideks saamiseks on tehisintellektimudelitele vaja lisada täiendavaid komponente, näiteks kasutajaliides. Tehisintellektimudelid on tavaliselt integreeritud tehisintellektisüsteemidesse ja moodustavad osa tehisintellektisüsteemist. Käesolevas määruses sätestatakse erinormid üldotstarbeliste tehisintellektimudelite ja süsteemseid riske kujutavate üldotstarbeliste tehisintellektimudelite kohta, mida tuleks kohaldada ka siis, kui need mudelid on integreeritud tehisintellektisüsteemi või moodustavad osa tehisintellektisüsteemist. Seda tuleks mõista nii, et üldotstarbeliste tehisintellektimudelite pakkujate kohustusi tuleks kohaldada siis, kui üldotstarbelised tehisintellektimudelid on turule lastud. Kui üldotstarbelise tehisintellektimudeli pakkuja integreerib oma mudeli oma tehisintellektisüsteemi, mis on turul kättesaadavaks tehtud või kasutusele võetud, tuleks seda mudelit käsitada turule lastuna ja seetõttu tuleks lisaks tehisintellektisüsteemidega seotud kohustustele kohaldada jätkuvalt käesolevas määruses mudelite suhtes sätestatud kohustusi. Mudelitele kehtestatud kohustusi ei peaks olema vaja kohaldada juhul, kui oma mudelit kasutatakse üksnes siseprotsessides, mis ei ole olulised toote või teenuse pakkumiseks kolmandatele isikutele, ja kui see ei mõjuta füüsiliste isikute õigusi. Võttes arvesse süsteemse riskiga üldotstarbeliste tehisintellektimudelite võimalikku märkimisväärset negatiivset mõju, tuleks nende suhtes alati kohaldada käesolevast määrusest tulenevaid asjakohaseid kohustusi. Määratlus ei tohiks hõlmata tehisintellektimudeleid, mida kasutatakse enne nende turule laskmist üksnes teadus-, arendus- ja prototüüpide loomise eesmärgil. See ei piira käesoleva määruse järgimise kohustust, kui mudel pärast sellist tegevust turule lastakse.

(98)

Kui mudeli üldisust võiks muu hulgas kindlaks määrata ka parameetrite arvu alusel, siis mudeleid, millel on vähemalt miljard parameetrit ja mida on treenitud suure hulga andmetega, kasutades mastaapset enesejärelevalvet, tuleks pidada märkimisväärselt üldiseks ja pädevaks täitma mitmesuguseid erilisi ülesandeid.

(99)

Suured generatiivsed tehisintellektimudelid on tüüpiline näide üldotstarbelisest tehisintellektimudelist, kuna need võimaldavad paindlikult genereerida sisu, näiteks teksti, audio, piltide või video kujul, mis suudab hõlpsasti täita mitmesuguseid eristatavaid ülesandeid.

(100)

Kui üldotstarbeline tehisintellektimudel on integreeritud tehisintellektisüsteemi või on selle osa, tuleks seda süsteemi käsitada üldotstarbelise tehisintellektisüsteemina, kui see süsteem suudab tänu sellele integreerimisele täita mitmesuguseid eesmärke. Üldotstarbelist tehisintellektisüsteemi saab kasutada olemasoleval kujul või integreerida teistesse tehisintellektisüsteemidesse.

(101)

Üldotstarbeliste tehisintellektimudelite pakkujatel on tehisintellekti väärtusahelas eriline roll ja vastutus, kuna nende pakutavad mudelid võivad olla aluseks mitmesugustele järgmise etapi süsteemidele, mida sageli pakuvad tootmisahela järgmise etapi pakkujad, kes vajavad mudelite ja nende võimete head mõistmist, et võimaldada selliste mudelite integreerimist oma toodetesse ning täita oma käesolevast või muudest määrustest tulenevaid kohustusi. Seepärast tuleks kehtestada proportsionaalsed läbipaistvusmeetmed, sealhulgas dokumentatsiooni koostamine ja ajakohastamine ning teabe esitamine üldotstarbelise tehisintellektimudeli kohta selle kasutamiseks järgmise etapi pakkujate poolt. Üldotstarbelise tehisintellektimudeli pakkuja peaks koostama tehnilise dokumentatsiooni ja seda ajakohastama, et teha see taotluse korral kättesaadavaks tehisintellektiametile ja riikide pädevatele asutustele. Nimetatud dokumentatsiooni lisatavad miinimumelemendid tuleks sätestada käesoleva määruse konkreetsetes lisades. Komisjonil peaks tehnoloogia arengut arvesse võttes olema õigus kõnealuseid lisasid delegeeritud õigusaktidega muuta.

(102)

Tarkvara ja andmed, sealhulgas mudelid, mis on tarbimisse lubatud vaba ja avatud lähtekoodiga litsentsi alusel, mis võimaldab neid avalikult jagada ning mille puhul kasutajad saavad neile või nende muudetud versioonidele vabalt juurde pääseda, neid kasutada, muuta ja ümber jagada, võivad aidata kaasa teadusuuringutele ja innovatsioonile turul ning pakkuda liidu majandusele märkimisväärseid kasvuvõimalusi. Vaba ja avatud lähtekoodiga litsentside alusel tarbimisse lubatud üldotstarbeliste tehisintellektimudelite puhul tuleks läbipaistvuse ja avatuse kõrge tase lugeda tagatuks, kui nende parameetrid, sealhulgas kaalud, teave mudeliarhitektuuri kohta ja teave mudelite kasutamise kohta, tehakse üldsusele kättesaadavaks. Litsentsi tuleks käsitada vaba ja avatud lähtekoodiga litsentsina ka siis, kui see võimaldab kasutajatel kasutada, kopeerida, levitada, uurida, muuta ja täiustada tarkvara ja andmeid, sealhulgas mudeleid, tingimusel et mudeli algne pakkuja on nimetatud ning järgitakse identseid või võrreldavaid levitamistingimusi.

(103)

Vaba ja avatud lähtekoodiga tehisintellekti komponendid hõlmavad tehisintellektisüsteemi tarkvara ja andmeid, sealhulgas mudeleid ja üldotstarbelisi tehisintellektimudeleid, vahendeid, teenuseid ja protsesse. Vaba ja avatud lähtekoodiga tehisintellekti komponente saab pakkuda eri kanalite kaudu, sealhulgas arendades neid avatud hoidlates. Käesoleva määruse kohaldamisel ei tohiks tehisintellekti komponentide suhtes, mida pakutakse tasu eest või millega teenitakse muul viisil raha, sealhulgas tehisintellekti komponendiga seotud tehnilise toe või muude teenuste pakkumise, sealhulgas tarkvaraplatvormi kaudu, või isikuandmete kasutamise kaudu muudel põhjustel kui üksnes tarkvara turvalisuse, ühilduvuse või koostalitlusvõime parandamiseks, välja arvatud mikroettevõtjate vahelised tehingud, kohaldada vaba ja avatud lähtekoodiga tehisintellekti komponentidele ette nähtud erandeid. Tehisintellekti komponentide kättesaadavaks tegemine avatud hoidlate kaudu ei tohiks iseenesest kujutada endast raha teenimist.

(104)

Selliste üldotstarbeliste tehisintellektimudelite pakkujate suhtes, mis lubatakse tarbimisse vaba ja avatud lähtekoodiga litsentsi alusel ja mille parameetrid, sealhulgas kaalud, teave mudeliarhitektuuri kohta ja teave mudeli kasutamise kohta, tehakse üldsusele kättesaadavaks, tuleks kohaldada erandeid seoses läbipaistvusega seotud nõuetega, mis on kehtestatud üldotstarbelistele tehisintellektimudelitele, välja arvatud juhul, kui neid võib pidada süsteemseks riskiks, millisel juhul ei tohiks asjaolu, et mudel on läbipaistev ja sellega kaasneb avatud lähtekoodiga litsents, pidada piisavaks põhjuseks, et välistada käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmine. Võttes arvesse, et üldotstarbeliste tehisintellektimudelite tarbimisse lubamine vaba ja avatud lähtekoodiga litsentsi alusel ei pruugi ilmtingimata avaldada olulist teavet mudeli treenimiseks või peenhäälestamiseks kasutatud andmestiku ega selle kohta, kuidas seeläbi tagati autoriõiguse normide järgimine, ei tohiks üldotstarbeliste tehisintellektimudelite suhtes ette nähtud erand läbipaistvusega seotud nõuete täitmisest mingil juhul puudutada kohustust koostada kokkuvõte mudeli treenimises kasutatud sisu kohta ega kohustust kehtestada liidu autoriõiguse normide järgimise põhimõtted, eelkõige selleks, et teha kindlaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/790 (40) artikli 4 lõike 3 kohane õiguste piiramine ja seda järgida.

(105)

Üldotstarbelised tehisintellektimudelid, eelkõige suured generatiivsed tehisintellektimudelid, mis on võimelised looma teksti, pilte ja muud sisu, pakuvad ainulaadseid innovatsioonivõimalusi, aga ka väljakutseid kunstnikele, autoritele ja teistele loovisikutele ning seoses sellega, kuidas nende loomingulist sisu luuakse, levitatakse, kasutatakse ja tarbitakse. Selliste mudelite arendamine ja treenimine nõuab juurdepääsu suurele hulgale tekstidele, piltidele, videotele ja muudele andmetele. Selles kontekstis võib sellise sisu otsimiseks ja analüüsimiseks, mis võib olla kaitstud autoriõiguse ja sellega kaasnevate õigustega, kasutada laialdaselt teksti- ja andmekaevemeetodeid. Autoriõigusega kaitstud sisu kasutamiseks on vaja asjaomase õiguste omaja luba, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse autoriõigusega seotud erandeid ja piiranguid. Direktiiviga (EL) 2019/790 kehtestati erandid ja piirangud, millega lubatakse teatavatel tingimustel teha teksti- ja andmekaeve eesmärgil teoste või muu materjali reproduktsioone ja väljavõtteid. Nende õigusnormide kohaselt võivad õiguste omajad piirata õigusi oma teostele või muule materjalile, et hoida ära teksti- ja andmekaevet, välja arvatud juhul, kui seda tehakse teadusuuringute eesmärgil. Kui õigus loobuda on sõnaselgelt ja asjakohasel viisil väljendatud, peavad üldotstarbeliste tehisintellekti mudelite pakkujad hankima õiguste omajatelt loa, kui nad soovivad selliste teoste puhul teksti- ja andmekaevet teostada.

(106)

Pakkujad, kes lasevad liidu turule üldotstarbelisi tehisintellektimudeleid, peaksid tagama käesolevas määruses sätestatud asjakohaste kohustuste täitmise. Selleks peaksid üldotstarbeliste tehisintellektimudelite pakkujad kehtestama põhimõtted autoriõigust ja sellega kaasnevaid õigusi käsitleva liidu õiguse järgimiseks, eelkõige õiguste omajate poolt direktiivi (EL) 2019/790 artikli 4 lõike 3 kohaselt sõnaselgelt väljendatud õiguste piiramise kindlakstegemiseks ja järgimiseks. Iga pakkuja, kes laseb üldotstarbelise tehisintellektimudeli liidu turule, peaks seda kohustust täitma, olenemata jurisdiktsioonist, kus nende üldotstarbeliste tehisintellektimudelite treenimise aluseks olevad autoriõigusega seotud toimingud aset leiavad. See on vajalik, et tagada üldotstarbeliste tehisintellektimudelite pakkujatele võrdsed tingimused, mille puhul ükski pakkuja ei tohiks saada liidu turul konkurentsieelist, kohaldades liidus sätestatud standarditest madalamaid autoriõiguse standardeid.

(107)

Selleks et suurendada üldotstarbeliste tehisintellektimudelite, sealhulgas autoriõigusega kaitstud teksti ja andmete eeltreenimisel ja treenimisel kasutatavate andmete läbipaistvust, on asjakohane, et selliste mudelite pakkujad koostavad ja teevad üldsusele kättesaadavaks piisavalt üksikasjaliku kokkuvõtte üldotstarbelise tehisintellekti mudeli treenimiseks kasutatud sisust. Võttes nõuetekohaselt arvesse vajadust kaitsta ärisaladusi ja konfidentsiaalset äriteavet, peaks see kokkuvõte olema oma ulatuselt üldiselt terviklik, mitte tehniliselt üksikasjalik, et hõlbustada õigustatud huvidega isikutel, sealhulgas autoriõiguse omajatel, kasutada ja jõustada oma liidu õigusest tulenevaid õigusi, näiteks loetledes peamised mudelit treeninud andmekogud või andmestikud, nagu suured era- või avalikud andmebaasid või andmearhiivid, ning esitades kirjeldava selgituse muude kasutatud andmeallikate kohta. On asjakohane, et tehisintellektiamet koostaks kokkuvõtte vormi, mis peaks olema lihtne, tõhus ja võimaldama pakkujal esitada nõutava kokkuvõtte kirjeldaval kujul.

(108)

Seoses üldotstarbeliste tehisintellekti mudelite pakkujatele pandud kohustusega kehtestada liidu autoriõiguse normide järgimise põhimõtted ja teha avalikult kättesaadavaks treenimiseks kasutatud sisu kokkuvõte, peaks tehisintellektiamet jälgima, kas pakkuja on need kohustused täitnud, ilma et ta kontrolliks või jätkaks treeningandmete tööpõhist hindamist seoses autoriõigusele vastavusega. Käesolev määrus ei mõjuta liidu õiguses sätestatud autoriõiguse normide täitmise tagamist.

(109)

Üldotstarbeliste tehisintellekti mudelite pakkujate suhtes kohaldatavate kohustuste täitmine peaks olema vastav ja proportsionaalne mudeli pakkuja liigiga, välistades nõuete täitmise vajaduse isikute puhul, kes arendavad või kasutavad mudeleid mitteprofessionaalsel või teaduslikul eesmärgil, kuid keda tuleks siiski julgustada neid nõudeid vabatahtlikult täitma. Ilma et see piiraks liidu autoriõiguse normide kohaldamist, tuleks nimetatud kohustuste täitmisel võtta nõuetekohaselt arvesse pakkuja suurust ja võimaldada VKEdel, sealhulgas idufirmadel nõuete täitmiseks lihtsustatud viise, mis ei tohiks põhjustada ülemääraseid kulusid ega pärssida selliste mudelite kasutamist. Mudeli muutmise või peenhäälestamise korral peaksid üldotstarbeliste tehisintellektimudelite pakkuja kohustused piirduma selle muutmise või peenhäälestamisega, näiteks täiendades juba olemasolevat tehnilist dokumentatsiooni teabega muudatuste kohta, sealhulgas uute treenimisandmete allikatega, et täita käesolevas määruses sätestatud väärtusahelaga seotud kohustusi.

(110)

Üldotstarbeliste tehisintellektimudelitega võivad kaasneda süsteemsed riskid, mis hõlmavad muu hulgas mis tahes tegelikku või mõistlikult prognoositavat negatiivset mõju seoses suurõnnetuste, elutähtsate sektorite häirete ning tõsiste tagajärgedega rahvatervisele ja ohutusele. mis tahes tegelikku või mõistlikult prognoositavat negatiivset mõju demokraatlikele protsessidele, avalikule ja majanduslikule julgeolekule ning ebaseadusliku, vale või diskrimineeriva sisu levitamist. Süsteemseid riske tuleks mõista nii, et need suurenevad mudeli võimete ja ulatusega, võivad tekkida mudeli kogu elutsükli jooksul ning neid mõjutavad väärkasutuse tingimused, mudeli usaldusväärsus, mudeli õiglus ja turvalisus, mudeli autonoomsuse tase, selle juurdepääs vahenditele, uudsed või kombineeritud modaalsused, tarbimisse lubamise ja levitamise strateegiad, kaitsemeetmete eemaldamise potentsiaal ja muud tegurid. Eelkõige on rahvusvahelised lähenemisviisid seni tuvastanud vajaduse pöörata tähelepanu järgmistele riskidele: riskid, mis tulenevad võimalikust tahtlikust väärkasutamisest või tahtmatutest kontrolliprobleemidest, mis tulenevad inimese tahte järgmisest; keemilised, bioloogilised, radioloogilised ja tuumaohud, näiteks viisid, kuidas vähendada sisenemise tõkkeid, sealhulgas relvade väljatöötamiseks, projekteerimiseks või kasutamiseks; küberründevõime, näiteks viisid, kuidas võimaldada haavatavuse avastamist, ärakasutamist või operatiivset kasutamist; koostoime ja vahendite kasutamise mõju, sealhulgas näiteks võime juhtida füüsilisi süsteeme ja häirida elutähtsat taristut; riskid, mis tulenevad sellest, et mudelid teevad endast koopiaid või on „isepaljunevad“ või treenivad teisi mudeleid; viisid, kuidas mudelid võivad põhjustada kahjuliku mõjuga kallutatust ja diskrimineerimist, mis võib ohustada üksikisikuid, kogukondi või ühiskonda; desinformatsiooni leviku soodustamine või eraelu puutumatuse kahjustamine, mis ohustab demokraatlikke väärtusi ja inimõigusi; risk, et konkreetne sündmus võib kaasa tuua ahelreaktsiooni, millel on märkimisväärne negatiivne mõju, mis võib mõjutada kogu linna, kogu valdkonna tegevust või tervet kogukonda.

(111)

On asjakohane kehtestada metoodika üldotstarbeliste tehisintellektimudelite liigitamiseks süsteemse riskiga üldotstarbeliseks tehisintellektimudeliks. Kuna süsteemseid riske põhjustavad eriti suured võimed, tuleks üldotstarbelist tehisintellektimudelit käsitada süsteemset riski kujutavana, kui sellel on suure mõjuga võimed, mida hinnatakse asjakohaste tehniliste vahendite ja meetodite abil, või kui sellel on märkimisväärne mõju siseturule oma ulatuse tõttu. Üldotstarbelise tehisintellektimudeli suure mõjuga võimed on võimed, mis vastavad kõige arenenumates üldotstarbelistes tehisintellektimudelites registreeritud võimetele või ületavad neid. Mudeli kõiki võimeid saaks paremini mõista pärast selle turule laskmist või siis, kui juurutajad mudeliga kokku puutuvad. Vastavalt käesoleva määruse jõustumise ajal olemasolevale tehnika tasemele on üldotstarbelise tehisintellektimudeli treenimiseks kasutatud andmetöötluse kohtumaht, mida mõõdetakse ujukomatehtega, üks oluline mudeli võimete lähisväärtus. Treenimiseks kasutatud andmetöötluse kogumaht hõlmab andmetöötlust selliste tegevuste ja meetodite lõikes, mille eesmärk on mudeli võimete suurendamine enne juurutamist, näiteks eeltreenimine, sünteesitud andmete genereerimine ja peenhäälestamine. Seepärast tuleks kehtestada ujukomatehete esialgne künnis, mis juhul, kui üldotstarbeline tehisintellektimudel selle saavutab, annab alust eeldada, et mudel on süsteemse riskiga üldotstarbeline tehisintellektimudel. Seda künnist tuleks aja jooksul kohandada, et kajastada tehnoloogia ja tööstuse muutusi, nagu algoritmide paranemine või tõhusam riistvara, ning seda tuleks täiendada mudelite võimete võrdlusaluste ja näitajatega. Sellise teabe saamiseks peaks tehisintellektiamet tegema koostööd teadusringkondade, tööstuse, kodanikuühiskonna ja muude ekspertidega. Künnised ning suure mõjuga võimete hindamise vahendid ja võrdlusalused peaksid olema üldotstarbelise tehisintellektimudeli üldisuse, selle võimete ja sellega seotud süsteemse riski kindlad prognoosijad ning need võiks võtta arvesse mudeli turule laskmise viisi või kasutajate arvu, keda see süsteem võib mõjutada. Selle süsteemi täiendamiseks peaks komisjonil olema võimalus teha üksikotsuseid, millega liigitatakse üldotstarbeline tehisintellektimudel süsteemse riskiga üldotstarbeliseks tehisintellektimudeliks, kui leitakse, et selle mudeli võimed või mõju on samaväärne sellega, mis on kehtestatud künnisega. Kõnealune otsus tuleks teha käesoleva määruse lisas sätestatud süsteemse riskiga üldotstarbeliste tehisintellektimudeli liigitamise kriteeriumide üldise hindamise alusel, milleks on näiteks treenimisandmestiku kvaliteet või maht, äri- ja lõppkasutajate arv, nende sisend- ja väljundmodaalsused, autonoomia tase ja mastabeeritavus või vahendid, millele tal on juurdepääs. Pakkuja, kelle mudel on liigitatud süsteemse riskiga üldotstarbeliseks tehisintellektimudeliks, põhjendatud taotluse korral peaks komisjon taotlust arvesse võtma ja võib otsustada uuesti hinnata, kas seda üldotstarbelist tehisintellektimudelit saab siiski pidada süsteemseid riske kujutavaks mudeliks.

(112)

Samuti on vaja selgitada süsteemsete riskidega üldotstarbelise tehisintellektimudeli liigitamise menetlust. Üldotstarbelist tehisintellektimudelit, mis vastab suure mõjuga võimete suhtes kohaldatavale künnisele, tuleks käsitada süsteemse riskiga üldotstarbelise tehisintellektimudelina. Pakkuja peaks teavitama tehisintellektiametit hiljemalt kaks nädalat pärast nõuete täitmist või siis, kui on teada saadud, et üldotstarbeline tehisintellektimudel vastab eelduste aluseks olevatele nõuetele. See on eriti oluline seoses ujukomatehte künnisega, sest üldotstarbeliste tehisintellektimudelite treenimine nõuab märkimisväärset planeerimist, mis hõlmab arvutusressursside eelnevat jaotamist, ning seetõttu teavad üldotstarbeliste tehisintellektimudelite pakkujad juba enne treeningu lõppemist, kas nende mudel vastab künnisele. Seoses nimetatud teavitamisega peaks pakkuja suutma tõendada, et üldotstarbeline tehisintellektimudel ei kujuta erandkorras oma erijoonte tõttu süsteemseid riske ning seega ei tuleks seda liigitada süsteemsete riskidega üldotstarbeliseks tehisintellektimudeliks. See teave on tehisintellektiameti jaoks väärtuslik, et prognoosida süsteemsete riskidega üldotstarbeliste tehisintellektimudelite turule laskmist, ning pakkujad saavad juba varakult alustada tehisintellektiametiga suhtlemist. Kõnealune teave on eriti oluline seoses üldotstarbeliste tehisintellektimudelitega, mida kavatsetakse tarbimisse lubada avatud lähtekoodiga, arvestades et pärast avatud lähtekoodiga mudeli tarbimisse lubamist võib olla keerulisem rakendada vajalikke meetmeid, et tagada käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmine.

(113)

Kui komisjon saab teada, et üldotstarbeline tehisintellektimudel vastab nõuetele liigitada see süsteemse riskiga üldotstarbeliseks tehisintellektimudeliks, mida varem sellisena ei tuntud või millest asjaomane pakkuja ei olnud komisjoni teavitanud, peaks komisjonil olema õigus see nii liigitada. Kvalifitseeritud hoiatusteadete süsteem peaks tagama, et tehisintellektiamet saab lisaks oma järelevalvetegevusele ka teaduskomisjonilt teavet selliste üldotstarbeliste tehisintellektimudelite kohta, mis tuleks potentsiaalselt liigitada süsteemse riskiga üldotstarbeliseks tehisintellektimudeliks.

(114)

Süsteemseid riske kujutavate üldotstarbeliste tehisintellektimudelite pakkujate suhtes tuleks lisaks üldotstarbeliste tehisintellektimudelite pakkujatele kehtestatud kohustustele kohaldada kohustusi, mille eesmärk on need riskid kindlaks teha ja neid maandada ning tagada piisav küberturvalisuse kaitse tase, olenemata sellest, kas seda mudelit pakutakse autonoomse mudelina või integreerituna tehisintellektisüsteemi või tootesse. Nende eesmärkide saavutamiseks tuleks käesoleva määrusega nõuda, et pakkujad viiksid läbi vajalikud mudelite hindamised, eelkõige enne selle esmakordset turule laskmist, sealhulgas mudelite vastandtestide läbiviimine ja nende dokumenteerimine, vajaduse korral ka sisemiste või sõltumatute välistestide abil. Lisaks peaksid süsteemse riskiga üldotstarbeliste tehisintellektimudelite pakkujad süsteemseid riske pidevalt hindama ja maandama, sealhulgas kehtestades näiteks riskijuhtimispõhimõtted, nagu vastutus- ja juhtimisprotsessid, rakendades turustamisjärgset seiret, võttes asjakohaseid meetmeid kogu mudeli elutsükli jooksul ja tehes koostööd tehisintellekti väärtusahela asjaomaste osalejatega.

(115)

Süsteemse riskiga üldotstarbeliste tehisintellektimudelite pakkujad peaksid võimalikke süsteemseid riske hindama ja maandama. Kui hoolimata jõupingutustest teha kindlaks ja ennetada sellise üldotstarbelise tehisintellektimudeliga seotud riske, mis võib kujutada süsteemseid riske, põhjustab mudeli arendamine või kasutamine tõsise intsidendi, peaks üldotstarbelise tehisintellektimudeli pakkuja põhjendamatu viivituseta end intsidendiga kurssi viima ning edastama komisjonile ja riikide pädevatele asutustele kogu asjakohase teabe ja võimalikud parandusmeetmed. Lisaks peaksid pakkujad tagama mudeli ja selle füüsilise taristu piisava küberturvalisuse kaitse, kui see on asjakohane, kogu mudeli elutsükli jooksul. Pahatahtliku kasutamise või rünnetega seotud süsteemsete riskidega seotud küberturvalisuse kaitse puhul tuleks igakülgselt arvesse võtta mudeli juhuslikku leket, loata tarbimisse lubamist, turvameetmetest kõrvalehoidmist ning kaitset küberrünnete, loata juurdepääsu või mudelivarguste vastu. Seda kaitset saaks hõlbustada mudeli kaalude, algoritmide, serverite ja andmestike turvalisuse tagamisega, näiteks infoturbe talitluskindluse meetmete, konkreetsete küberturvalisuse põhimõtete, piisavate tehniliste ja väljakujunenud lahenduste ning küber- ja füüsilise juurdepääsu kontrolli kaudu, mis vastavad asjakohastele asjaoludele ja kaasnevatele riskidele.

(116)

Tehisintellektiamet peaks julgustama ja hõlbustama tegevusjuhendite koostamist, läbivaatamist ja kohandamist, võttes arvesse rahvusvahelisi lähenemisviise. Osalema võiks kutsuda kõiki üldotstarbeliste tehisintellektimudelite pakkujaid. Tagamaks, et tegevusjuhendid kajastavad tehnika taset ja võtavad igakülgselt arvesse erinevaid vaatenurki, peaks tehisintellektiamet selliste juhendite koostamisel tegema koostööd asjaomaste riigi pädevate asutustega ning ta võiks vajaduse korral konsulteerida kodanikuühiskonna organisatsioonide ning muude asjaomaste sidusrühmade ja ekspertidega, sealhulgas teaduskomisjoniga. Tegevusjuhendid peaksid hõlmama üldotstarbeliste tehisintellektimudelite ja süsteemseid riske kujutavate üldotstarbeliste tehisintellektimudelite pakkujate kohustusi. Lisaks peaksid tegevusjuhendid süsteemsete riskide puhul aitama liidu tasandil kehtestada süsteemsete riskide liigi ja olemuse järgi riskitaksonoomia, mis hõlmab ka riskide allikaid. Tegevusjuhendites tuleks keskenduda ka konkreetsetele riskihindamis- ja maandamismeetmetele.

(117)

Tegevusjuhendid peaksid olema keskne vahend, mis aitavad üldotstarbeliste tehisintellektimudelite pakkujatel nõuetekohaselt täita käesolevas määruses sätestatud kohustusi. Pakkujatel peaks olema võimalik tugineda tegevusjuhendile, et tõendada kohustuste täitmist. Komisjon võib rakendusaktidega otsustada kiita tegevusjuhendi heaks ja anda sellele üldise kehtivuse kogu liidus või kehtestada ühised õigusnormid asjaomaste kohustuste täitmiseks, kui käesoleva määruse kohaldamise ajaks ei saa tegevusjuhendit lõplikult vormistada või tehisintellektiamet ei pea seda piisavaks. Kui harmoneeritud standard on avaldatud ja see on hinnatud tehisintellektiameti kehtestatud asjakohaste kohustuste täitmiseks sobivaks, peaks Euroopa harmoneeritud standardi järgimine andma eelduse, et pakkujad vastavad nõuetele. Üldotstarbeliste tehisintellektimudelite pakkujad peaksid lisaks suutma tõendada nõuetele vastavust alternatiivsete asjakohaste vahendite alusel, kui tegevusjuhendid või harmoneeritud standardid ei ole kättesaadavad või kui nad otsustavad neile mitte tugineda.

(118)

Käesoleva määrusega reguleeritakse tehisintellektisüsteeme ja -mudeleid, kehtestades teatavad nõuded ja kohustused asjaomastele turuosalistele, kes lasevad neid süsteeme või mudeleid liidus turule, võtavad kasutusele või kasutavad, täiendades seeläbi selliste vahendusteenuste osutajate kohustusi, kes integreerivad sellised süsteemid või mudelid oma teenustesse, mida reguleeritakse määrusega (EL) 2022/2065. Kui sellised süsteemid või mudelid on integreeritud väga suurtesse digiplatvormidesse või väga suurtesse internetipõhistesse otsingumootoritesse, kohaldatakse nende suhtes määruses (EL) 2022/2065 sätestatud riskijuhtimisraamistikku. Sellest tulenevalt tuleks eeldada, et käesoleva määruse vastavad kohustused on täidetud, välja arvatud juhul, kui tekivad märkimisväärsed süsteemsed riskid, mis ei ole hõlmatud määrusega (EL) 2022/2065, ja kui need on sellistes mudelites kindlaks tehtud. Selles raamistikus on väga suurte digiplatvormide ja väga suurte internetipõhiste otsingumootorite pakkujad kohustatud hindama võimalikke süsteemseid riske, mis tulenevad nende teenuste disainimisest, toimimisest ja kasutamisest, sealhulgas seda, kuidas teenuses kasutatavate algoritmiliste süsteemide kavandamine võib selliseid riske suurendada, samuti süsteemseid riske, mis tulenevad võimalikust väärkasutamisest. Need pakkujad on samuti kohustatud võtma asjakohaseid maandamismeetmeid, järgides põhiõigusi.

(119)

Võttes arvesse liidu õiguse eri õigusaktide kohaldamisalasse jäävate digiteenuste innovatsiooni kiiret tempot ja tehnoloogilist arengut, pidades eelkõige silmas nende kasutamist ja tajumist kasutajate poolt, võib käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvaid tehisintellektisüsteeme pakkuda vahendusteenustena või nende teenuste osadena määruse (EL) 2022/2065 tähenduses, mida tuleks tõlgendada tehnoloogianeutraalsel viisil. Näiteks võib tehisintellektisüsteeme kasutada internetipõhiste otsingumootorite pakkumiseks, eelkõige niivõrd, kuivõrd selline tehisintellektisüsteem nagu internetipõhine juturobot teeb otsinguid põhimõtteliselt kõigil veebisaitidel, lisab seejärel tulemused oma olemasolevatesse teadmistesse ja kasutab ajakohastatud teadmisi, et luua ühtne väljund, mis ühendab erinevaid teabeallikaid.

(120)

Lisaks on määruse (EL) 2022/2065 tõhusa rakendamise hõlbustamiseks eriti asjakohased kohustused, mis on käesoleva määrusega kehtestatud teatavate tehisintellektisüsteemide pakkujatele ja juurutajatele, et võimaldada avastada ja avalikustada seda, et nende süsteemide väljundid on kunstlikult loodud või neid on manipuleeritud. See kehtib eelkõige seoses väga suurte digiplatvormide või väga suurte internetipõhiste otsingumootorite pakkujate kohustusega teha kindlaks ja maandada süsteemseid riske, mis võivad tuleneda kunstlikult loodud või manipuleeritud sisu levitamisest, eelkõige risk, et see põhjustab tegelikku või prognoositavat negatiivset mõju demokraatlikele protsessidele, ühiskondlikule arutelule ja valimisprotsessidele, sealhulgas desinformatsiooni kaudu.

(121)

Oluline roll peaks olema standardimisel, et anda pakkujatele tehnilised lahendused, millega tagatakse käesoleva määruse järgimine kooskõlas tehnika tasemega, et edendada innovatsiooni ning konkurentsivõimet ja majanduskasvu ühtsel turul. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1025/2012 (41) artikli 2 punkti 1 alapunktis c määratletud harmoneeritud standardite – mis üldiselt peaksid kajastama tehnika taset – järgimine peaks olema pakkujate jaoks vahend, millega tõendada käesoleva määruse nõuete täitmist. Seepärast tuleks soodustada huvide tasakaalustatud esindatust, kaasates standardite väljatöötamisse kõik asjaomased sidusrühmad, eelkõige VKEd, tarbijaorganisatsioonid ning keskkonna- ja sotsiaalvaldkonna sidusrühmad, kooskõlas määruse (EL) nr 1025/2012 artiklitega 5 ja 6. Nõuete täitmise hõlbustamiseks peaks komisjon esitama standardimistaotlused põhjendamatu viivituseta. Standardimistaotluse koostamisel peaks komisjon konsulteerima nõuandva kogu ja nõukojaga, et koguda asjaomast oskusteavet. Kui aga asjakohased viited harmoneeritud standarditele puuduvad, peaks komisjonil olema võimalik rakendusaktidega ja pärast nõuandva koguga konsulteerimist kehtestada teatavate käesoleva määruse kohaste nõuete ühtsed kirjeldused. Ühtne kirjeldus peaks olema erakorraline varulahendus, mis hõlbustab pakkujal täita käesoleva määruse nõudeid, kui ükski Euroopa standardiorganisatsioon ei ole standardimistaotlust heaks kiitnud või kui asjakohastes harmoneeritud standardites ei ole piisavalt käsitletud põhiõigustega seotud probleeme või kui harmoneeritud standardid ei vasta taotlusele või kui asjakohase harmoneeritud standardi vastuvõtmisel esineb viivitusi. Kui harmoneeritud standardi vastuvõtmine viibib standardi tehnilise keerukuse tõttu, peaks komisjon seda enne ühtsete kirjelduste kehtestamist arvesse võtma. Ühtsete kirjelduste väljatöötamisel julgustatakse komisjoni tegema koostööd rahvusvaheliste partnerite ja rahvusvaheliste standardiorganisatsioonidega.

(122)

Ilma et see piiraks harmoneeritud standardite ja ühtsete kirjelduste kasutamist, tuleks eeldada, et pakkujad, kes pakuvad suure riskiga tehisintellektisüsteemi, mida on treenitud ja testitud andmetega, mis kajastavad konkreetset geograafilist, käitumuslikku, kontekstipõhist või funktsionaalset keskkonda, milles tehisintellektisüsteemi kavatsetakse kasutada, järgivad asjakohaseid meetmeid, mis on ette nähtud käesolevas määruses sätestatud andmehalduse nõude raames. Ilma et see piiraks käesolevas määruses sätestatud stabiilsuse ja täpsuse nõuete kohaldamist, tuleks kooskõlas määruse (EL) 2019/881 artikli 54 lõikega 3 eeldada, et suure riskiga tehisintellektisüsteemid, mis on sertifitseeritud või mille kohta on välja antud vastavusdeklaratsioon kõnealuse määruse kohase küberturvalisuse sertifitseerimise kava alusel ja mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, vastavad käesoleva määruse küberturvalisuse nõudele, kui küberturvalisuse sertifikaat või vastavusdeklaratsioon või nende osad hõlmavad käesoleva määruse küberturvalisuse nõuet. See ei piira kõnealuse küberturvalisuse sertifitseerimise kava vabatahtlikku laadi.

(123)

Selleks et tagada suure riskiga tehisintellektisüsteemide kõrge usaldusväärsus, peaksid need süsteemid enne nende turule laskmist või kasutuselevõtmist läbima vastavushindamise.

(124)

Operaatorite koormuse vähendamiseks ja võimaliku dubleerimise vältimiseks on asjakohane hinnata uue õigusraamistiku alusel olemasolevate liidu ühtlustamisõigusaktide kohaldamisalasse kuuluvate toodetega seotud suure riskiga tehisintellektisüsteemide vastavust käesoleva määruse nõuetele osana kõnealuse õigusega juba ette nähtud vastavushindamisest. Seega ei tohiks käesoleva määruse nõuete kohaldatavus mõjutada uue liidu ühtlustamisõigusaktide kohaselt tehtava vastavushindamise eriomast loogikat, metoodikat või üldist ülesehitust.

(125)

Arvestades suure riskiga tehisintellektisüsteemide keerukust ja nendega seotud riske, on oluline töötada suure riskiga tehisintellektisüsteemide jaoks välja asjakohane vastavushindamismenetlus, mis hõlmab teada antud asutusi, nn kolmanda isiku tehtavat vastavushindamist. Kuid võttes arvesse kutseliste turustamiseelsete sertifitseerijate praeguseid kogemusi tooteohutuse valdkonnas ja kaasnevate riskide erinevat olemust, on asjakohane vähemalt käesoleva määruse kohaldamise algjärgus piirata kolmanda isiku tehtava vastavushindamise kohaldamise ulatust muude kui toodetega seotud suure riskiga tehisintellektisüsteemide puhul. Seepärast peaks selliste süsteemide vastavushindamise üldjuhul läbi viima pakkuja omal vastutusel, välja arvatud biomeetria jaoks ette nähtud tehisintellektisüsteemide puhul.

(126)

Selleks et vajaduse korral viidaks läbi kolmanda isiku tehtavad vastavushindamised, peaksid riikide pädevad asutused käesoleva määruse alusel teavitama teada antud asutusi, tingimusel et need vastavad teatavatele nõuetele eeskätt sõltumatuse, pädevuse, huvide konflikti puudumise ja küberturvalisuse asjakohaste nõuete vallas. Riikide pädevad asutused peaksid saatma teavituse kõnealuste asutuste kohta komisjonile ja teistele liikmesriikidele komisjoni poolt otsuse nr 768/2008/EÜ I lisa artikli R23 alusel väljaarendatud ja hallatava elektroonilise teavitamise vahendi kaudu.

(127)

Kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni tehniliste kaubandustõkete lepingust tulenevate liidu kohustustega on asjakohane hõlbustada selliste vastavushindamistulemuste vastastikust tunnustamist, mille on saanud pädevad vastavushindamisasutused sõltumata territooriumist, kus nad on asutatud, tingimusel et kolmanda riigi õiguse alusel asutatud vastavushindamisasutused vastavad käesoleva määruse kohaldatavatele nõuetele ja liit on sõlminud sellekohase lepingu. Sellega seoses peaks komisjon aktiivselt uurima võimalike rahvusvaheliste õigusaktide koostamist sel eesmärgil ja eelkõige püüdma sõlmida vastastikuse tunnustamise lepinguid kolmandate riikidega.

(128)

Liidu ühtlustamisõigusaktidega reguleeritud toodete olulise muudatuse laialdaselt juurdunud mõiste kohaselt on asjakohane, et kui tehakse muudatus, mis võib mõjutada suure riskiga tehisintellektisüsteemi vastavust käesolevale määrusele (näiteks operatsioonisüsteemi või tarkvaraarhitektuuri muudatus), või kui muutub süsteemi sihtotstarve, tuleks kõnealust tehisintellektisüsteemi käsitada uue tehisintellektisüsteemina, mis peaks läbima uue vastavushindamise. Siiski ei peaks muudatuste puhul, mis tehakse selliste tehisintellektisüsteemide algoritmis või toimimises, mis n-ö õpivad edasi ka pärast turule laskmist või kasutusele võtmist, nimelt kohandavad automaatselt funktsioonide täitmise viisi, olema tegemist olulise muudatusega, tingimusel et pakkuja on kõnealused muudatused eelnevalt kindlaks määranud ja neid on vastavushindamise ajal hinnatud.

(129)

Suure riskiga tehisintellektisüsteemidel peaks olema CE-märgis, mis näitab nende vastavust käesolevale määrusele, et nad saaksid siseturul vabalt liikuda. Tootesse sisseehitatud suure riskiga tehisintellektisüsteemide puhul tuleks kinnitada füüsiline CE-märgis ja seda võib täiendada digitaalse CE-märgisega. Suure riskiga tehisintellektisüsteemide puhul, mida pakutakse ainult digitaalselt, tuleks kasutada digitaalset CE-märgist. Liikmesriigid ei tohiks luua põhjendamatuid tõkkeid käesolevas määruses sätestatud nõuetele vastavate ja CE-märgisega suure riskiga tehisintellektisüsteemide turule laskmisele või kasutusele võtmisele.

(130)

Teatavatel tingimustel võib uuenduslike tehnoloogiate kiire kättesaadavus olla inimeste tervise ja turvalisuse, keskkonnakaitse ja kliimamuutuste ning ühiskonna kui terviku jaoks olla äärmiselt tähtis. Seepärast on asjakohane, et teatavatel erandlikel põhjustel, mis on seotud avaliku julgeoleku või füüsiliste isikute elu ja tervise kaitse, keskkonnakaitse ning oluliste tööstus- ja taristuvarade kaitsega, võiksid turujärelevalveasutused lubada selliste tehisintellektisüsteemide turule laskmist või kasutusele võtmist, millele ei ole vastavushindamist tehtud. Käesolevas määruses sätestatud põhjendatud olukordades võivad õiguskaitseasutused või elanikkonnakaitseasutused võtta konkreetse suure riskiga tehisintellektisüsteemi kasutusele ilma turujärelevalveasutuse loata, tingimusel et sellist luba taotletakse põhjendamatu viivituseta kasutamise ajal või pärast seda.

(131)

Et hõlbustada tööd, mida komisjon ja liikmesriigid tehisintellekti vallas teevad, ning suurendada avalikkuse jaoks läbipaistvust, peaksid muude kui asjaomaste olemasolevate liidu ühtlustamisõigusaktide kohaldamisalasse kuuluvate toodetega seotud suure riskiga tehisintellektisüsteemide pakkujad, samuti pakkujad, kes leiavad, et käesoleva määruse lisas suure riski kasutusena loetletud tehisintellektisüsteem ei ole kohaldatava erandi alusel suure riskiga, olema kohustatud registreerima iseenda ja teabe oma tehisintellektisüsteemi kohta ELi andmebaasis, mille loob ja mida haldab komisjon. Enne käesoleva määruse lisas suure riski kasutusena loetletud tehisintellektisüsteemi kasutamist peaksid suure riskiga tehisintellektisüsteemide juurutajad, kes on avaliku sektori asutused, ametid või organid, end selles ELi andmebaasis registreerima ja valima välja süsteemi, mida nad kavatsevad kasutada. Teistel juurutajatel peaks olema õigus teha seda vabatahtlikult. See ELi andmebaasi osa peaks olema avalik ja tasuta kättesaadav, teave peaks olema kergesti kasutatav, arusaadav ja masinloetav. ELi andmebaas peaks olema ka kasutajasõbralik, näiteks pakkudes otsingufunktsioone, sealhulgas märksõnade kaudu, võimaldades üldsusel leida asjakohast teavet, mis peab olema edastatud kõrge riskitasemega tehisintellektisüsteemide registreerimisel, ja teavet selliste kõrge riskiga tehisintellektisüsteemide kasutusmalli kohta, mis on suure riskiga tehisintellektisüsteemid vastavalt käesoleva määruse lisas sätestatule. ELi andmebaasis tuleks registreerida ka kõik suure riskiga tehisintellektisüsteemide olulised muudatused. Õiguskaitse, rände, varjupaiga ja piirikontrollihalduse valdkonna suure riskiga tehisintellektisüsteemide puhul tuleks registreerimiskohustusi täita ELi andmebaasi turvalises mitteavalikus osas. Turvalisele mitteavalikule osale peaks juurdepääs olema rangelt üksnes komisjonil ja turujärelevalveasutustel nende andmebaasi riikliku osa piires. Elutähtsa taristu valdkonna suure riskiga tehisintellektisüsteeme tuleks registreerida üksnes riiklikul tasandil. Kooskõlas määrusega (EL) 2018/1725 peaks ELi andmebaasi vastutav töötleja olema komisjon. Et ELi andmebaas oleks kasutuselevõtmisel täielikult toimiv, peaks andmebaasi loomise menetlus hõlmama funktsionaalsete kirjelduste väljatöötamist komisjoni poolt ja sõltumatut auditiaruannet. Komisjon peaks ELi andmebaasi vastutava töötlejana oma ülesannete täitmisel võtma arvesse küberturvalisuse riske. Et maksimeerida ELi andmebaasi kättesaadavust ja kasutamist avalikkuse poolt, peaks ELi andmebaas, sealhulgas selle kaudu kättesaadavaks tehtud teave, vastama direktiivi (EL) 2019/882 nõuetele.

(132)

Teatavad tehisintellektisüsteemid, mis on mõeldud suhtlema füüsiliste isikutega või sisu looma, võivad põhjustada spetsiifilisi kellegi teisena esinemise või pettuse riske olenemata sellest, kas süsteemid on liigitatud suure riskiga süsteemideks või mitte. Seepärast peaks nende süsteemide kasutamise suhtes teatavates olukordades kehtima spetsiifilised läbipaistvuskohustused, ilma et see piiraks suure riskiga tehisintellektisüsteemide suhtes kehtivate nõuete ja kohustuste ning sihipäraste erandite kohaldamist, et võtta arvesse õiguskaitse erivajadusi. Eelkõige tuleks füüsilistele isikutele anda teada, et nad suhtlevad tehisintellektisüsteemiga, välja arvatud juhul, kui see on mõistlikult informeeritud, tähelepaneliku ja aruka füüsilise isiku jaoks ilmne, võttes arvesse asjaolusid ja kasutamise konteksti. Kõnealuse kohustuse rakendamisel tuleks arvesse võtta nende füüsiliste isikute omadusi, kes kuuluvad oma vanuse või puude tõttu kaitsetutesse rühmadesse, niivõrd kui tehisintellektisüsteem on mõeldud ka nende rühmadega suhtlemiseks. Peale selle tuleks füüsilisi isikuid teavitada, kui nad puutuvad kokku tehisintellektisüsteemidega, mis suudavad nende biomeetrilisi andmeid töödeldes tuvastada või tuletada nende emotsioone või kavatsusi või liigitada kõnealused isikud konkreetsesse kategooriasse. Kõnealused konkreetsed kategooriad võivad olla seotud selliste aspektidega nagu sugu, vanus, juuksevärv, silmade värv, tätoveeringud, isikuomadused, etniline päritolu, isiklikud eelistused ja huvid. Selline teave ja teavitused tuleks edastada puuetega inimestele juurdepääsetavas vormingus.

(133)

Mitmesugused tehisintellektisüsteemid võivad luua suures koguses sünteesitud sisu, mida inimestel on üha raskem eristada inimeste loodud ja ehtsast sisust. Nende süsteemide laialdasel kättesaadavusel ja üha paranevatel võimetel on märkimisväärne mõju teabe ökosüsteemi terviklusele ja usaldusväärsusele, põhjustades uusi mastaapse väärinformatsiooni ja manipuleerimise, pettuse, kellegi teisena esinemise ja tarbijate eksitamise riske. Seda mõju, tehnoloogia arengu kiiret tempot ning vajadust uute meetodite ja tehnikate järele teabe päritolu jälgimiseks arvesse võttes on asjakohane nõuda, et nende süsteemide pakkujad integreeriksid süsteemi tehnilised lahendused, mis võimaldavad masinloetavas vormingus märgistada ja tuvastada selle, et väljundi on loonud või seda on manipuleerinud tehisintellektisüsteem, mitte inimene. Sellised tehnikad ja meetodid peaksid olema nii usaldusväärsed, koostalitlusvõimelised, tõhusad ja töökindlad, kui see on olemasolevaid tehnikaid või nende kombinatsioone arvesse võttes tehniliselt võimalik, ning nendeks on näiteks vesimärgid, metaandmete identifitseerimine, krüptograafilised meetodid sisu päritolu ja autentsuse tõendamiseks, logimismeetodid, sõrmejäljed või muud asjakohased meetodid. Selle kohustuse rakendamisel peaksid pakkujad võtma arvesse ka eri liiki sisu eripärasid ja piire ning valdkonna asjakohaseid tehnoloogilisi ja turusuundumusi, nagu on kajastatud tehnika üldtunnustatud tasemes. Selliseid tehnikaid ja meetodeid saab rakendada tehisintellektisüsteemi või tehisintellektimudeli tasandil, sealhulgas sisu loovate üldotstarbeliste tehisintellektimudelite tasandil, hõlbustades seeläbi tehisintellektisüsteemi järgmise etapi pakkujal selle kohustuse täitmist. Proportsionaalsuse säilitamiseks on asjakohane ette näha, et see märgistamiskohustus ei peaks hõlmama tehisintellektisüsteeme, mis täidavad peamiselt standardse redigeerimise abifunktsiooni, ega tehisintellektisüsteeme, mis ei muuda oluliselt juurutaja esitatud sisendandmeid või nende semantikat.

(134)

Lisaks tehisintellektisüsteemi pakkujate kasutatavatele tehnilistele lahendustele peaksid juurutajad, kes kasutavad tehisintellektisüsteemi, et luua või manipuleerida pildi-, audio- või videosisu, mis sarnaneb märgatavalt olemasolevate isikute, objektide, kohtade, üksuste või sündmustega ja võib inimesele ekslikult ehtne ja tõene näida (süvavõltsingud), ka selgel ja eristataval viisil avalikustama, et see sisu on kunstlikult loodud või seda on manipuleeritud, märgistades tehisintellekti väljundi vastavalt ja avalikustades selle tehisliku päritolu. Seda läbipaistvusnõude järgmist ei tohiks tõlgendada nii, et tehisintellektisüsteemi või selle väljundi kasutamine takistab põhiõiguste hartaga tagatud väljendusvabaduse ning kunsti ja teaduse vabaduse õiguse teostamist, eelkõige kui sisu moodustab osa ilmselgelt loomingulisest, satiirilisest, kunstilisest, väljamõeldud või samalaadsest teosest või programmist, tingimusel et kolmandate isikute õiguste ja vabaduste kaitseks kohaldatakse asjakohaseid kaitsemeetmeid. Sellistel juhtudel piirdub käesolevas määruses sätestatud süvavõltsingute läbipaistvuskohustus sellise loodud või manipuleeritud sisu olemasolu avalikustamisega asjakohasel viisil, mis ei takista teose kuvamist või vaatamist, sealhulgas selle tavapärast tarbimist ja kasutamist, säilitades samal ajal teose kasutatavuse ja kvaliteedi. Lisaks on asjakohane näha ette sarnane avalikustamiskohustus ka tehisintellekti loodud või manipuleeritud teksti puhul, kui see on avaldatud eesmärgiga teavitada avalikkust avalikku huvi pakkuvatest küsimustest, välja arvatud juhul, kui tehisintellekti loodud sisu on läbinud inimkontrolli või toimetusliku kontrolli ning füüsiline või juriidiline isik kannab sisu avaldamise eest toimetuslikku vastutust.

(135)

Ilma et see piiraks läbipaistvuskohustuste kohustuslikkust ja täielikku kohaldatavust, võib komisjon samuti julgustada ja hõlbustada tegevusjuhendite koostamist liidu tasandil, et hõlbustada kunstlikult loodud või manipuleeritud sisu avastamise ja märgistamisega seotud kohustuste tõhusat rakendamist, sealhulgas toetada praktilist korda, mille abil teha vajaduse korral avastamismehhanismid juurdepääsetavaks ja hõlbustada koostööd teiste väärtusahelas osalejatega, levitada sisu või kontrollida selle ehtsust ja päritolu, et võimaldada üldsusel tehisintellekti loodud sisu tõhusalt eristada.

(136)

Määruse (EL) 2022/2065 tõhusa rakendamise hõlbustamiseks on eriti asjakohased kohustused, mis on käesoleva määrusega kehtestatud teatavate tehisintellektisüsteemide pakkujatele ja juurutajatele, et võimaldada avastada ja avalikustada seda, et nende süsteemide väljundid on kunstlikult loodud või manipuleeritud. See kehtib eelkõige seoses väga suurte digiplatvormide või väga suurte internetipõhiste otsingumootorite pakkujate kohustusega teha kindlaks ja maandada süsteemseid riske, mis võivad tuleneda kunstlikult loodud või manipuleeritud sisu levitamisest, eelkõige oht, et see avaldab tegelikku või prognoositavat negatiivset mõju demokraatlikele protsessidele, ühiskondlikule arutelule ja valimisprotsessidele, sealhulgas desinformatsiooni kaudu. Käesoleva määruse kohane nõue märgistada tehisintellektisüsteemide loodud sisu ei piira määruse (EL) 2022/2065 artikli 16 lõikes 6 sätestatud teabe talletamise teenuse pakkujate kohustust töödelda kõnealuse määruse artikli 16 lõike 1 kohaselt saadud teateid ebaseadusliku sisu kohta ning see ei tohiks mõjutada konkreetse sisu hindamist ja selle ebaseaduslikkust käsitlevat otsust. Hindamisel tuleks lähtuda üksnes sisu õiguspärasust reguleerivatest õigusnormidest.

(137)

Käesoleva määrusega hõlmatud tehisintellektisüsteemide läbipaistvuskohustuste täitmist ei tohiks tõlgendada nii, et tehisintellektisüsteemi või selle väljundi kasutamine on seaduslik käesoleva määruse või liidu ja liikmesriikide muu õiguse alusel, ning see ei tohiks piirata tehisintellektisüsteemide juurutajate muid läbipaistvuskohustusi, mis on sätestatud liidu või riigisiseses õiguses.

(138)

Tehisintellekt on kiirelt arenev tehnoloogiaharu, mis eeldab regulatiivset järelevalvet ning turvalist ja kontrollitud eksperimenteerimisruumi, aga ka seda, et tagatud oleks vastutustundlik innovatsioon ning asjakohaste kaitsemeetmete ja riskimaandamismeetmete integreerimine. Et tagada õigusraamistik, mis edendab innovatsiooni, on tulevikukindel ja häirete suhtes vastupanuvõimeline, peaksid liikmesriigid tagama, et nende pädevad asutused loovad riiklikul tasandil vähemalt ühe tehisintellekti regulatiivliivakasti, mis hõlbustaks innovatiivsete tehisintellektisüsteemide arendamist ja testimist range regulatiivse järelevalve all, enne kui need süsteemid turule lastakse või muul moel kasutusele võetakse. Liikmesriigid võiksid seda kohustust täita, osaledes juba olemasolevates regulatiivliivakastides või luues regulatiivliivakasti koos ühe või mitme liikmesriigi pädeva asutusega, kui selline osalemine tagab osalevatele liikmesriikidele samaväärse riikliku katvuse. Tehisintellekti regulatiivliivakaste võiks luua füüsilisel, digitaalsel või hübriidkujul ning need võivad hõlmata nii füüsilisi kui ka digitaalseid tooteid. Samuti peaksid tehisintellekti regulatiivliivakastide loomise eest vastutavad asutused tagama, et regulatiivliivakastidel on nende toimimiseks piisavad vahendid, sealhulgas rahalised ja inimressursid.

(139)

Tehisintellekti regulatiivliivakastide eesmärk peaks olema edendada tehisintellekti innovatsiooni, luues arendus- ja turustamiseelses etapis kontrollitud eksperimenteerimis- ja testimiskeskkonna, et tagada innovatiivsete tehisintellektisüsteemide vastavus käesolevale määrusele ning muule asjakohasele liidu ja liikmesriigi õigusele. Lisaks peaks tehisintellekti regulatiivliivakastide eesmärk olema suurendada innovaatorite õiguskindlust ning pädevate asutuste järelevalvet ja arusaamist tehisintellekti kasutamise võimalustest, tekkivatest riskidest ja mõjust, hõlbustada asutuste ja ettevõtjate regulatiivset õppimist, sealhulgas pidades silmas õigusraamistiku tulevast kohandamist, toetada koostööd ja parimate tavade jagamist tehisintellekti regulatiivliivakasti kaasatud asutustega ning kiirendada juurdepääsu turgudele, sealhulgas kõrvaldades tõkked VKEde, sealhulgas idufirmade jaoks. Tehisintellekti regulatiivliivakastid peaksid olema laialdaselt kättesaadavad kogu liidus ning erilist tähelepanu tuleks pöörata nende kättesaadavusele VKEde, sealhulgas idufirmade jaoks. Tehisintellekti regulatiivliivakastis osalemisel tuleks keskenduda küsimustele, mis tekitavad pakkujatele ja võimalikele pakkujatele õiguskindlusetust seoses innovatsiooni, liidus tehisintellektiga eksperimenteerimise ja tõenduspõhisele regulatiivsele õppimisele kaasaaitamisega. Tehisintellektisüsteemide järelevalve tehisintellekti regulatiivliivakastis peaks seega hõlmama süsteemide arendamist, treenimist, testimist ja valideerimist enne nende turule laskmist või kasutusele võtmist, samuti sellise olulise muudatuse määratlust ja tegemist, mis võib nõuda uut vastavushindamismenetlust. Kui selliste tehisintellektisüsteemide arendamise ja testimise käigus tuvastatakse oluline risk, tuleb selle põhjal võtta piisavaid maandamismeetmeid ja kui see ei ole võimalik, tuleb arendamine ja testimine peatada. Kui see on asjakohane, peaksid tehisintellekti regulatiivliivakaste loovad riikide pädevad asutused tegema koostööd teiste asjaomaste asutustega, sealhulgas nendega, kes teevad järelevalvet põhiõiguste kaitse üle, ning võiksid lubada kaasata muid tehisintellekti ökosüsteemis osalejaid, nagu riiklikud või Euroopa standardiorganisatsioonid, teada antud asutused, testimis- ja eksperimenteerimisrajatised, teadus- ja eksperimenteerimislaborid, Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused ning asjaomased sidusrühmad ja kodanikuühiskonna organisatsioonid. Selleks, et tagada ühetaoline rakendamine kogu liidus ja mastaabisääst, on asjakohane kehtestada tehisintellekti regulatiivliivakastide rakendamise ühised õigusnormid ja regulatiivliivakastide järelevalvega tegelevate asjaomaste ametiasutusete vahelise koostöö raamistik. Käesoleva määruse alusel loodud tehisintellekti regulatiivliivakastid ei tohiks piirata sellise muu õiguse kohaldamist, mis võimaldab luua muid regulatiivliivakaste, mille eesmärk on tagada kooskõla muu õigusega kui käesolev määrus. Kui see on asjakohane, peaksid nende muude regulatiivliivakastide eest vastutavad asjaomased pädevad asutused kaaluma, millised eelised on sellel, kui neid regulatiivliivakaste kasutatakse ka eesmärgiga tagada tehisintellektisüsteemide vastavus käesolevale määrusele. Riikide pädevate asutuste ja tehisintellekti regulatiivliivakastides osalejate vahelisel kokkuleppel võib tehisintellekti regulatiivliivakastide raames korraldada ja kontrollida ka testimist tegelikes tingimustes.

(140)

Käesoleva määrusega tuleks tehisintellekti regulatiivliivakastis tegutsevatele pakkujatele ja võimalikele pakkujatele ette näha õiguslik alus muul otstarbel kogutud isikuandmete kasutamiseks, et arendada tehisintellekti regulatiivliivakastis avalikes huvides teatavaid tehisintellektisüsteeme, ainult konkreetsetel tingimustel kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artikli 6 lõikega 4 ja artikli 9 lõike 2 punktiga g ning määruse (EL) 2018/1725 artiklitega 5, 6 ja 10 ning ilma, et see piiraks direktiivi (EL) 2016/680 artikli 4 lõike 2 ja artikli 10 kohaldamist. Kõik muud vastutavate töötlejate kohustused ja andmesubjektide õigused, mis tulenevad määrustest (EL) 2016/679 ja (EL) 2018/1725 ning direktiivist (EL) 2016/680, jäävad kehtima. Eelkõige ei tohiks käesolev määrus olla õiguslik alus määruse (EL) 2016/679 artikli 22 lõike 2 punkti b ja määruse (EL) 2018/1725 artikli 24 lõike 2 punkti b tähenduses. Tehisintellekti regulatiivliivakastis tegutsevad pakkujad ja võimalikud pakkujad peaksid tagama asjakohased kaitsemeetmed ja tegema koostööd pädevate asutustega, järgides muu hulgas nende juhendeid ning tegutsedes viivitusteta ja heas usus, et vajalikul määral maandada turvalisust, tervist ja põhiõigusi ähvardavaid tuvastatud olulisi riske, mis võivad selles regulatiivliivakastis arendustegevuse, testimise ja eksperimenteerimise käigus tekkida.

(141)

Selleks et kiirendada käesoleva määruse lisas loetletud suure riskiga tehisintellektisüsteemide arendamist ja turule laskmist, on oluline, et selliste süsteemide pakkujad või võimalikud pakkujad saaksid kasutada ka erikorda nende süsteemide testimiseks tegelikes tingimustes, ilma et nad osaleksid tehisintellekti regulatiivliivakastis. Sellistel juhtudel, võttes arvesse sellise testimise võimalikke tagajärgi üksikisikutele, tuleks siiski tagada, et käesoleva määrusega kehtestatakse pakkujatele ja võimalikele pakkujatele asjakohased ja piisavad tagatised ja tingimused. Sellised tagatised peaksid muu hulgas hõlmama füüsilistelt isikutelt teadva nõusoleku taotlemist tegelikes tingimustes testimises osalemiseks, välja arvatud õiguskaitse puhul, kus teadva nõusoleku taotlemine takistaks tehisintellektisüsteemi testimist. Subjektide nõusolek sellises käesoleva määruse alusel toimuvas testimises osalemiseks erineb andmesubjektide nõusolekust oma isikuandmete töötlemiseks asjakohase andmekaitseõiguse alusel ega piira kõnealuse õiguse kohaldamist. Samuti on oluline minimeerida riske ja võimaldada pädevatel asutustel teostada järelevalvet ning nõuda seetõttu, et võimalikud pakkujad esitaksid pädevale turujärelevalveasutusele tegelikes tingimustes testimise kava, registreeriksid testimise ELi andmebaasi vastavates osades, välja arvatud mõned piiratud erandid, kehtestada piirangud ajavahemikule, mille jooksul testimine saab toimuda, ning nõuda täiendavaid kaitsemeetmeid kaitsetusse rühma kuuluvatele isikutele, ning kirjalikku kokkulepet, milles määratakse kindlaks võimalike pakkujate ja juurutajate ülesanded ja kohustused ning tegelikes tingimustes testimises osalevate pädevate töötajate tõhus järelevalve. Lisaks on asjakohane näha ette täiendavad kaitsemeetmed tagamaks, et tehisintellektisüsteemi prognoose, soovitusi ja otsuseid saab tulemuslikult tagasi võtta ja jätta need tähelepanuta ning et isikuandmed on kaitstud ja kustutatakse, kui uuringus osalejad on oma nõusoleku testimises osalemiseks tagasi võtnud, ilma et see piiraks nende kui andmesubjektide õigusi, mis tulenevad liidu andmekaitseõigusest. Seoses andmete edastamisega on samuti asjakohane näha ette, et tegelikes tingimustes testimiseks kogutud ja töödeldud andmeid tuleks kolmandatele riikidele edastada üksnes siis, kui rakendatakse liidu õiguse kohaseid asjakohaseid ja kohaldatavaid kaitsemeetmeid, eelkõige kooskõlas liidu andmekaitseõiguse kohaste isikuandmete edastamise alustega, samas kui isikustamata andmete puhul kehtestatakse asjakohased kaitsemeetmed kooskõlas liidu õigusega, näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EL) 2022/868 (42) ja (EL) 2023/2854 (43).

(142)

Tagamaks, et tehisintellekt toob ühiskonna ja keskkonna jaoks kaasa soodsad tulemused, julgustatakse liikmesriike toetama ja edendama tehisintellektilahenduste teadus- ja arendustegevust, et toetada ühiskonna ja keskkonna jaoks soodsate tulemuste saavutamist, näiteks tehisintellektipõhiseid lahendusi, et suurendada puuetega inimeste juurdepääsu, vähendada sotsiaal-majanduslikku ebavõrdsust või täita keskkonnaalaseid eesmärke, eraldades piisavalt vahendeid, sealhulgas avaliku sektori ja liidu rahalisi vahendeid, ning kui see on asjakohane ja tingimusel, et rahastamiskõlblikkuse ja valikukriteeriumid on täidetud, võttes eelkõige arvesse selliseid eesmärke taotlevaid projekte. Sellised projektid peaksid põhinema valdkondadevahelise koostöö põhimõttel tehisintellekti arendajate, ebavõrdsuse ja mittediskrimineerimise, juurdepääsetavuse, tarbija-, keskkonna- ja digitaalõiguste valdkonna ekspertide ning akadeemilise ringkonna vahel.

(143)

Innovatsiooni edendamiseks ja kaitsmiseks on oluline pöörata erilist tähelepanu VKEde, sealhulgas idufirmade, mis on tehisintellektisüsteemide pakkujad või juurutajad, huvidele. Liikmesriigid peaksid seda silmas pidades välja töötama nimetatud operaatoritele suunatud algatusi, muu hulgas teadlikkuse suurendamise ja teabe edastamise teemal. Liikmesriigid peaksid andma VKEdele, sealhulgas idufirmadele, kelle registrijärgne asukoht või filiaal on liidus, eelisjuurdepääsu tehisintellekti regulatiivliivakastidele, tingimusel et nad vastavad kõlblikkustingimustele ja valikukriteeriumidele, ilma et see välistaks teiste pakkujate ja võimalike pakkujate juurdepääsu regulatiivliivakastidele eeldusel, et nad on täitnud samad tingimused ja kriteeriumid. Liikmesriigid peaksid kasutama olemasolevaid kanaleid, ja kui see on asjakohane, siis looma uusi spetsiaalseid kanaleid suhtlemiseks VKEde, sealhulgas idufirmade, juurutajate, muude innovaatorite ja vajaduse korral kohalike ametiasutustega, et toetada VKEsid kogu nende arendustegevuse jooksul, et anda juhiseid ja vastata päringutele käesoleva määruse rakendamise kohta. Kui see on asjakohane, peaksid need kanalid tegema koostööd, et luua sünergiat ja tagada ühtsus VKEdele, sealhulgas idufirmadele, ja juurutajatele antavates suunistes. Lisaks peaksid liikmesriigid lihtsustama VKEde ja muude asjaomaste sidusrühmade osalemist standardimise arendamise protsessis. Ühtlasi tuleks pakkujatest VKEde, sealhulgas idufirmade, konkreetsete huvide ja vajadustega arvestada siis, kui teada antud asutused määravad kindlaks vastavushindamise tasud. Komisjon peaks korrapäraselt hindama VKEde, sealhulgas idufirmade sertifitseerimis- ja nõuete täitmisega seotud kulusid, kasutades selleks läbipaistvaid konsultatsioone, ning peaks tegema liikmesriikidega koostööd selliste kulude vähendamiseks. Näiteks kohustusliku dokumentatsiooni ja ametiasutustega suhtlemisega seotud tõlkekulud võivad osutuda pakkujate ja muude operaatorite jaoks märkimisväärseks, eriti juhul, kui tegemist on väiksemate ettevõtjatega. Liikmesriigid peaksid võimaluse korral tagama, et üks nende poolt asjaomaste pakkujate dokumentatsiooni ja operaatoritega suhtlemise jaoks kindlaks määratud ja neile vastuvõetavatest keeltest on keel, mis on üldjoontes arusaadav võimalikult suurele arvule piiriülestele juurutajatele. VKEde, sealhulgas idufirmade erivajadustega arvestamiseks peaks komisjon esitama nõukoja taotlusel standardvormid käesoleva määrusega hõlmatud valdkondade jaoks. Lisaks peaks komisjon täiendama liikmesriikide jõupingutusi, luues kõigile pakkujatele ja juurutajatele ühtse teabeplatvormi, mis sisaldab käesoleva määrusega seotud hõlpsasti kasutatavat teavet, korraldades asjakohaseid teavituskampaaniaid, et suurendada teadlikkust käesolevast määrusest tulenevatest kohustustest, ning hinnates ja edendades tehisintellektisüsteemidega seotud riigihankemenetluste parimate tavade lähendamist. Keskmise suurusega ettevõtjatel, kes kvalifitseerusid hiljuti väikeettevõtjateks komisjoni soovituse 2003/361/EÜ (44) lisa tähenduses, peaks olema kõnealustele toetusmeetmetele juurdepääs, kuna neil uutel keskmise suurusega ettevõtjatel võivad mõnikord puududa vajalikud õiguslikud vahendid ja koolitus, et tagada käesoleva määruse nõuetekohane mõistmine ja järgimine.

(144)

Innovatsiooni edendamiseks ja kaitsmiseks peaksid tehisintellekti nõudeteenuste platvorm, kõik asjakohased liidu rahastamisprogrammid ja -projektid, nagu programm „Digitaalne Euroopa“ ja programm „Euroopa horisont“, mida rakendavad komisjon ja liikmesriigid vastavalt kas liidu või riiklikul tasandil, aitama kaasa käesoleva määruse eesmärkide saavutamisele.

(145)

Et minimeerida rakendamisega seotud riske, mis tulenevad teadmiste ja oskusteabe puudumisest turul, ja muuta käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmine pakkujate, eelkõige VKEde, sealhulgas idufirmade, ja teada antud asutuste jaoks hõlpsamaks, peaksid tehisintellekti nõudeteenuste platvorm, Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused ning komisjoni ja liikmesriikide poolt liidu või riigi tasandil loodud testimis- ja eksperimenteerimisrajatised võimaluse korral aitama kaasa käesoleva määruse rakendamisele. Oma ülesannete ja pädevusvaldkondade piires on tehisintellekti nõudeteenuste platvorm, Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused ning testimis- ja eksperimenteerimisrajatised võimelised andma pakkujatele ja teada antud asutustele eelkõige tehnilist ja teaduslikku tuge.

(146)

Võttes arvesse mõne operaatori väga väikest suurust ja et tagada proportsionaalsus seoses innovatsioonikuludega, on asjakohane võimaldada mikroettevõtjatel täita ühte kõige kulukamat kohustust, näiteks kohustust kehtestada kvaliteedijuhtimise süsteem, lihtsustatud viisil, kuna see vähendaks nende ettevõtjate halduskoormust ja kulusid, ilma et see mõjutaks kaitse taset ja vajadust täita suure riskiga tehisintellektisüsteemidele kehtestatud nõudeid. Komisjon peaks välja töötama suunised, et täpsustada neid kvaliteedijuhtimise süsteemi elemente, mida mikroettevõtjad saavad lihtsustatud viisil täita.

(147)

On asjakohane, et komisjon hõlbustab võimaluste piires asjaomaste liidu ühtlustamisõigusaktide kohaselt loodud või akrediteeritud ning nende liidu ühtlustamisõigusaktide kohaldamisalasse kuuluvate toodete või seadmete vastavushindamise raames ülesandeid täitvate organite, rühmade või laborite juurdepääsu testimis- ja eksperimenteerimisrajatistele. Eeskätt kehtib see meditsiiniseadmete valdkonna eksperdirühmade, eksperdilaborite ja referentlaborite kohta vastavalt määrustele (EL) 2017/745 ja (EL) 2017/746.

(148)

Käesoleva määrusega tuleks kehtestada juhtimisraamistik, mis võimaldab koordineerida ja toetada käesoleva määruse kohaldamist riiklikul tasandil ning suurendada suutlikkust liidu tasandil ja lõimida tehisintellekti valdkonna sidusrühmi. Käesoleva määruse tõhusaks rakendamiseks ja jõustamiseks on vaja juhtimisraamistikku, mis võimaldab liidu tasandil keskset oskusteavet koordineerida ja koguda. Tehisintellektiamet loodi komisjoni otsusega (45) ja selle ülesanne on arendada liidus oskusteavet ja suutlikkust tehisintellekti valdkonnas ning aidata kaasa tehisintellekti käsitleva liidu õiguse rakendamisele. Liikmesriigid peaksid hõlbustama tehisintellektiameti ülesannete täitmist, et toetada liidu oskusteabe ja liidu tasandil suutlikkuse arendamist ning tugevdada digitaalse ühtse turu toimimist. Lisaks tuleks luua liikmesriikide esindajatest koosnev nõukoda, teaduskomisjon teadusringkondade integreerimiseks ja nõuandev kogu, et saada sidusrühmadelt panus käesoleva määruse rakendamisse liidu ja riiklikul tasandil. Liidu oskusteabe ja suutlikkuse arendamine peaks hõlmama ka olemasolevate ressursside ja oskusteabe kasutamist, eelkõige koostoime kaudu struktuuridega, mis on loodud liidu tasandil muu õiguse täitmise tagamise kontekstis, ning koostoime kaudu seotud algatustega liidu tasandil, nagu Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte ning programmi „Digitaalne Euroopa“ tehisintellekti testimis- ja eksperimenteerimisrajatistega.

(149)

Et hõlbustada käesoleva määruse sujuvat, tulemuslikku ja ühtset rakendamist, tuleks luua nõukoda. Nõukoda peaks kajastama tehisintellekti ökosüsteemi erinevaid huve ja koosnema liikmesriikide esindajatest. Nõukoda peaks vastutama mitmesuguste nõustamisalaste ülesannete eest, sealhulgas arvamuste, soovituste ja nõuannete andmine või osalemine suuniste andmises käesoleva määruse rakendamisega seotud küsimustes, muu hulgas jõustamise, tehniliste kirjelduste või kehtivate standardite kohta, mis puudutavad käesoleva määrusega kehtestatud nõudeid, ning komisjonile ja liikmesriikidele ning nende pädevatele asutustele nõu andmine konkreetsetes tehisintellektiga seotud küsimustes. Selleks et anda liikmesriikidele teatav paindlikkus oma esindajate nimetamisel nõukotta, võivad sellised esindajad olla avaliku sektori üksustesse kuuluvad mis tahes isikud, kellel peaksid olema asjakohased pädevused ja volitused, et hõlbustada koordineerimist riiklikul tasandil ja aidata kaasa nõukoja ülesannete täitmisele. Nõukoda peaks looma kaks alalist allrühma, et luua platvorm turujärelevalveasutuste ja teavitavate asutuste vaheliseks koostööks ja teabevahetuseks vastavalt turujärelevalve ja teada antud asutustega seotud küsimustes. Turujärelevalve alaline allrühm peaks tegutsema käesoleva määruse kohaldamisel halduskoostöörühmana määruse (EL) 2019/1020 artikli 30 tähenduses. Vastavalt kõnealuse määruse artiklile 33 peaks komisjon toetama turujärelevalve alalise allrühma tegevust, viies läbi turuhindamisi või -uuringuid, eelkõige selleks, et teha kindlaks käesoleva määruse aspektid, mis nõuavad turujärelevalveasutuste vahelist konkreetset ja kiiret koordineerimist. Nõukoda võib vastavalt vajadusele moodustada konkreetsete küsimuste uurimiseks muid alalisi või ajutisi allrühmi. Nõukoda peaks tegema vajaduse korral koostööd ka asjakohase liidu õiguse kontekstis tegutsevate asjaomaste liidu asutuste, eksperdirühmade ja võrgustikega, sealhulgas eelkõige nendega, kes tegutsevad andmeid, digitooteid ja -teenuseid käsitleva asjakohase liidu õiguse alusel.

(150)

Selleks et tagada sidusrühmade kaasamine käesoleva määruse rakendamisse ja kohaldamisse, tuleks luua nõuandev kogu, et nõustada nõukoda ja komisjoni ning anda neile tehnilist oskusteavet. Selleks et sidusrühmade puhul oleks tagatud mitmekülgne ja tasakaalustatud esindatus ärihuvide ja mitteäriliste huvide vahel ning ärihuvide kategoorias VKEde ja muude ettevõtjate vahel, peaks nõuandev kogu muu hulgas hõlmama tööstust, idufirmasid, VKEsid, akadeemilisi ringkondi, kodanikuühiskonda, sealhulgas sotsiaalpartnereid, samuti Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametit, ENISAt, Euroopa Standardikomiteed (CEN), Euroopa Elektrotehnika Standardikomiteed (CENELEC) ja Euroopa Telekommunikatsioonistandardite Instituuti (ETSI).

(151)

Selleks et toetada käesoleva määruse rakendamist ja jõustamist, eelkõige tehisintellektiameti järelevalvetegevust seoses üldotstarbeliste tehisintellektimudelitega, tuleks luua sõltumatutest ekspertidest koosnev teaduskomisjon. Teaduskomisjoni kuuluvad sõltumatud eksperdid tuleks valida tehisintellekti valdkonna ajakohase teadusliku või tehnilise oskusteabe põhjal ning nad peaksid täitma oma ülesandeid erapooletult ja objektiivselt ning tagama oma ülesannete ja tegevuse käigus saadud teabe ja andmete konfidentsiaalsuse. Selleks et suurendada käesoleva määruse tõhusaks jõustamiseks vajalikku riiklikku suutlikkust, peaks liikmesriikidel olema võimalik taotleda oma jõustamistegevuseks toetust teaduskomisjoni ekspertide reservist.

(152)

Selleks et toetada tehisintellektisüsteemidega seotud nõuetekohast jõustamist ja tugevdada liikmesriikide suutlikkust, tuleks luua liidu tehisintellekti testimise toetusstruktuurid ja teha need liikmesriikidele kättesaadavaks.

(153)

Käesoleva määruse kohaldamisel ja täitmise tagamisel on keskne roll liikmesriikidel. Seoses sellega peaks iga liikmesriik määrama vähemalt ühe teavitava asutuse ja vähemalt ühe turujärelevalveasutuse riigi pädevateks asutusteks, eesmärgiga teha järelevalvet käesoleva määruse kohaldamise ja rakendamise üle. Liikmesriigid võivad otsustada määrata vastavalt oma riiklikele organisatsioonilistele iseärasustele ja vajadustele mis tahes avalik-õigusliku üksuse täitma käesoleva määruse tähenduses riigi pädeva asutuse ülesandeid. Selleks et suurendada liikmesriikide töökorralduse tõhusust ja luua ühtne kontaktpunkt suhtlemiseks üldsuse ja muude vastaspooltega liikmesriigi ja liidu tasandil, peaks iga liikmesriik määrama turujärelevalveasutuse, mis toimiks ühtse kontaktpunktina.

(154)

Riigi pädevad asutused peaksid kasutama oma volitusi sõltumatult, erapooletult ja eelarvamusteta, et järgida oma tegevuse ja ülesannete täitmisel objektiivsuse ja erapooletuse põhimõtteid ning tagada käesoleva määruse kohaldamine ja rakendamine. Nende asutuste liikmed peaksid hoiduma igasugusest tegevusest, mis on vastuolus nende kohustustega, ning nende suhtes tuleks kohaldada käesoleva määruse kohaseid konfidentsiaalsusnõudeid.

(155)

Tagamaks, et suure riskiga tehisintellektisüsteemide pakkujad saavad võtta oma süsteemide ja projekteerimis- ja arendusprotsessi parandamiseks arvesse suure riskiga tehisintellektisüsteemide kasutamise käigus saadud kogemusi või võtta õigeaegselt võimalikke parandusmeetmeid, peaks kõigil pakkujatel olema sisse seatud turustamisjärgse seire süsteem. Asjakohasel juhul peaks turustamisjärgne seire hõlmama analüüsi koostoime kohta muude tehisintellektisüsteemidega, sealhulgas muude seadmete ja tarkvaraga. Turustamisjärgne seire ei peaks hõlmama õiguskaitseasutustest juurutajate tundlikke operatiivandmeid. Selline süsteem on oluline ka selleks, et tõhusamalt ja õigeaegsemalt tegeleda riskidega, mis tulenevad suure riskiga tehisintellektisüsteemidest, mis n-ö õpivad edasi ka pärast turule laskmist või kasutusele võtmist. Seoses sellega tuleks pakkujatelt nõuda ka seda, et neil oleks olemas süsteem, mille abil teatada asjaomastele asutustele kõikidest tõsistest intsidentidest, mis tulenevad nende tehisintellektisüsteemide kasutamisest, st intsidentidest või tõrgetest, mis põhjustavad surma või tõsist tervisekahju, elutähtsa taristu haldamise ja käitamise tõsiseid ja pöördumatuid häireid, põhiõiguste kaitseks ette nähtud liidu õigusest tulenevate kohustuste rikkumist või tõsist kahju varale või keskkonnale.

(156)

Selleks et kindlustada liidu ühtlustamisõigusaktide hulka kuuluvas käesolevas määruses sätestatud nõuete ja kohustuste täitmise asjakohane ja tulemuslik tagamine, tuleks määrusega (EL) 2019/1020 kehtestatud toodete turujärelevalve ja nõuetele vastavuse süsteemi kohaldada täies ulatuses. Käesoleva määruse kohaselt määratud turujärelevalveasutustel peaksid olema kõik käesoleva määruse ja määruse (EL) 2019/1020 kohased täitmise tagamise volitused ning nad peaksid kasutama oma volitusi ja täitma oma kohustusi sõltumatult, erapooletult ja eelarvamusteta. Kuigi enamiku tehisintellektisüsteemide suhtes ei kohaldata käesoleva määruse kohaseid konkreetseid nõudeid ja kohustusi, võivad turujärelevalveasutused võtta meetmeid kõigi tehisintellektisüsteemide suhtes, kui need kujutavad endast ohtu vastavalt käesolevale määrusele. Käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate liidu institutsioonide, asutuste ja organite eripära tõttu on asjakohane määrata nende jaoks pädevaks turujärelevalveasutuseks Euroopa Andmekaitseinspektor. See ei tohiks piirata riigi pädevate asutuste nimetamist liikmesriikide poolt. Turujärelevalvetoimingud ei tohiks mõjutada järelevalve alla kuuluvate üksuste võimet täita oma ülesandeid sõltumatult, kui selline sõltumatus on nõutav liidu õiguses.

(157)

Käesolev määrus ei piira põhiõigusi kaitsva liidu õiguse kohaldamise järelevalvega tegelevate asjaomaste riiklike ametiasutuste või organite, sealhulgas võrdõiguslikkust edendavate asutuste ja andmekaitseasutuste pädevust, ülesandeid, volitusi ega sõltumatust. Kui see on nende volituste täitmiseks vajalik, peaks neil riiklikel ametiasutustel või organitel olema samuti juurdepääs igasugusele käesoleva määruse alusel koostatud dokumentatsioonile. Tuleks kehtestada konkreetne kaitsemenetlus, et tagada piisav ja õigeaegne täitmise tagamine tehisintellektisüsteemide osas, mis kujutavad endast ohtu tervisele, turvalisusele ja põhiõigustele. Selliste endast riski kujutavate tehisintellektisüsteemide jaoks kehtestatud menetlust tuleks kohaldada suure riskiga tehisintellektisüsteemide suhtes, mis kujutavad endast riski, keelatud süsteemide suhtes, mis on turule lastud, kasutusele võetud või mida kasutatakse, rikkudes käesoleva määruse sätteid keelatud kasutusviiside kohta, ning tehisintellektisüsteemide suhtes, mis on tehtud kättesaadavaks käesolevas määruses sätestatud läbipaistvusnõudeid rikkudes ja kujutavad endast riski.

(158)

Finantsteenuseid käsitlev liidu õigus sisaldab sisemise juhtimissüsteemi ja riskihalduse kohta käivaid õigusnorme ja nõudeid, mida kohaldatakse reguleeritud finantsasutuste suhtes nende teenuste pakkumise käigus, kaasa arvatud siis, kui nad kasutavad tehisintellektisüsteeme. Käesolevast määrusest tulenevate kohustuste ja finantsteenuseid käsitlevate liidu õigusaktide asjaomaste õigusnormide ja nõuete järjepideva kohaldamise ja täitmise tagamiseks tuleks nende õigusaktide järelevalve ja täitmise tagamise eest vastutavad pädevad asutused, eelkõige pädevad asutused, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 (46) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivides 2008/48/EÜ, (47) 2009/138/EÜ, (48) 2013/36/EL, (49) 2014/17/EL (50) ja (EL) 2016/97, (51) määrata nende vastava pädevuse piires pädevateks asutusteks, kes tegelevad käesoleva määruse rakendamise järelevalvega, sealhulgas turujärelevalvega, seoses reguleeritud ja järelevalve all olevate finantsasutuste pakutavate või kasutatavate tehisintellektisüsteemidega, välja arvatud juhul, kui liikmesriigid otsustavad määrata kõnealuseid turujärelevalveülesandeid täitma mõne muu asutuse. Kõnealustel pädevatel asutustel peaksid olema kõik käesolevast määrusest ja määrusest (EL) 2019/1020 tulenevad volitused tagada käesoleva määruse nõuete ja kohustuste täitmine, sealhulgas õigus viia läbi tagantjärele tehtavaid turujärelevalvetoiminguid, mida saab asjakohasel juhul integreerida nende olemasolevatesse, asjaomasest finantsteenuseid käsitlevast liidu õigusest tulenevasse järelevalvemehhanismidesse ja -menetlustesse. Otstarbekas on näha ette, et käesoleva määruse alusel turujärelevalveasutusena tegutsevad riiklikud asutused, kes vastutavad direktiivi 2013/36/EL alusel reguleeritud krediidiasutuste järelevalve eest ja osalevad nõukogu määrusega (EL) nr 1024/2013 (52) loodud ühtses järelevalvemehhanismis, peaksid viivitamata esitama Euroopa Keskpangale turujärelevalvetoimingute käigus kindlaks tehtud teabe, mis võib pakkuda huvi seoses kõnealuses määruses sätestatud Euroopa Keskpanga usaldatavusnõuete täitmise järelevalve ülesannetega. Et veelgi suurendada käesoleva määruse ja direktiivi 2013/36/EL alusel reguleeritud krediidiasutuste suhtes kohaldatavate õigusnormide sidusust, on ühtlasi otstarbekas integreerida pakkujate mõned riskijuhtimise, turustamisjärgse seire ja dokumentatsiooniga seotud menetluslikud kohustused direktiivi 2013/36/EL kohastesse olemasolevatesse kohustustesse ja menetlustesse. Kattuvuse vältimiseks tuleks ette näha ka piiratud erandid seoses pakkujate kvaliteedijuhtimissüsteemidega ja seirekohustusega, mis on pandud suure riskiga tehisintellektisüsteemide juurutajate, niivõrd, kuivõrd neid kohaldatakse direktiiviga 2013/36/EL reguleeritud krediidiasutuste suhtes. Sama korda tuleks kohaldada direktiivi 2009/138/EÜ kohaste kindlustus- ja edasikindlustusandjate ning kindlustusvaldusettevõtjate ning direktiivi (EL) 2016/97 kohaste kindlustusvahendajate suhtes ning muud liiki finantsasutuste suhtes, kes peavad täitma liidu finantsteenuseid käsitleva asjakohase õiguse kohaselt kehtestatud sisemise juhtimissüsteemi, korra või protsessidega seotud nõudeid, et tagada järjepidevus ja võrdne kohtlemine finantssektoris.

(159)

Igal käesoleva määruse lisas loetletud biomeetriliste andmete valdkonnaga seotud suure riskiga tehisintellektisüsteemide turujärelevalveasutusel, kui neid süsteeme kasutatakse õiguskaitseks, rände-, varjupaiga- ja piirikontrollihalduseks või õigusemõistmiseks ja demokraatlikeks protsessideks, peaksid olema tõhusad uurimis- ja parandusvolitused, sealhulgas vähemalt õigus saada juurdepääs kõigile töödeldavatele isikuandmetele ja kogu teabele, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks. Turujärelevalveasutustel peaks olema võimalik kasutada oma volitusi täiesti sõltumatult. Käesoleva määrusega kehtestatud tundlikele operatiivandmetele juurdepääsu piirangud ei tohiks piirata neile asutustele direktiiviga (EL) 2016/680 antud volitusi. Ükski käesoleva määruse kohane erand, mis puudutab andmete avaldamist riiklikele andmekaitseasutustele, ei tohiks mõjutada nende asutuste praeguseid või tulevasi volitusi väljaspool käesoleva määruse kohaldamisala.

(160)

Turujärelevalveasutused ja komisjon peaksid saama teha ettepanekuid ühismeetmete, sealhulgas ühiste uurimiste kohta, mida viivad läbi turujärelevalveasutused või turujärelevalveasutused koos komisjoniga ja mille eesmärk on edendada nõuetele vastavust, teha kindlaks mittevastavus, suurendada teadlikkust ja anda suuniseid käesoleva määruse kohta seoses selliste suure riskiga tehisintellektisüsteemide konkreetsete kategooriatega, mille puhul on leitud, et need kujutavad endast tõsist riski kahes või enamas liikmesriigis. Nõuete täitmise edendamiseks tuleks võtta ühismeetmeid kooskõlas määruse (EL) 2019/1020 artikliga 9. Ühisuurimiste koordineerimistoe peaks tagama tehisintellektiamet.

(161)

On vaja selgitada liidu ja liikmesriikide tasandi kohustusi ja pädevusi seoses üldotstarbelistel tehisintellektimudelitel põhinevate tehisintellektisüsteemidega. Pädevuste kattumise vältimiseks peaks juhul, kui tehisintellektisüsteem põhineb üldotstarbelisel tehisintellektimudelil ning mudelit ja süsteemi pakub sama pakkuja, toimuma järelevalve liidu tasandil tehisintellektiameti kaudu, kellel peaks selleks olema turujärelevalveasutuse volitused määruse (EL) 2019/1020 tähenduses. Kõigil muudel juhtudel vastutavad tehisintellektisüsteemide järelevalve eest riiklikud turujärelevalveasutused. Selliste üldotstarbeliste tehisintellektisüsteemide puhul, mida juurutajad saavad kasutada otse vähemalt ühel eesmärgil, mis on liigitatud suure riskiga eesmärgiks, peaksid turujärelevalveasutused tegema tehisintellektiametiga koostööd, et hinnata nõuetele vastavust ning teavitada sellest nõukoda ja teisi turujärelevalveasutusi. Lisaks peaks turujärelevalveasutustel olema võimalik taotleda tehisintellektiametilt abi, kui turujärelevalveasutusel ei ole võimalik suure riskiga tehisintellektisüsteemi uurimist lõpule viia, kuna sellel puudub juurdepääs teatavale teabele, mis on seotud üldotstarbelise tehisintellektimudeliga, millel suure riskiga tehisintellektisüsteem põhineb. Sellistel juhtudel tuleks kohaldada määruse (EL) 2019/1020 VI peatükis sätestatud menetlust, mis käsitleb piiriülest vastastikust abi, mutatis mutandis.

(162)

Selleks et liidu keskset oskusteavet ja koostoimet liidu tasandil parimal viisil ära kasutada, peaksid üldotstarbeliste tehisintellektimudelite pakkujate kohustuste järelevalve ja täitmise tagamise volitused kuuluma komisjoni pädevusse. Tehisintellektiametil peaks olema võimalik võtta kõik vajalikud meetmed, et jälgida käesoleva määruse tõhusat rakendamist seoses üldotstarbeliste tehisintellektimudelitega. Ametil peaks olema võimalik uurida üldotstarbeliste tehisintellektimudelite pakkujaid käsitlevate õigusnormide võimalikke rikkumisi nii omal algatusel, järelevalvetegevuse tulemuste põhjal kui ka turujärelevalveasutuste taotlusel kooskõlas käesolevas määruses sätestatud tingimustega. Selleks et toetada tehisintellektiameti tõhusat järelevalvet, peaks see nägema ette võimaluse, et järgmise etapi pakkujad saavad esitada kaebusi üldotstarbeliste tehisintellektimudelite ja -süsteemide pakkujaid käsitlevate õigusnormide võimaliku rikkumise kohta.

(163)

Üldotstarbeliste tehisintellektimudelite juhtimissüsteemide täiendamiseks peaks teaduskomisjon toetama tehisintellektiameti seiretegevust ja võib teatavatel juhtudel edastada tehisintellektiametile kvalifitseeritud hoiatusteateid, mille põhjal alustatakse järelkontrolle, näiteks uurimisi. See peaks olema nii juhul, kui teaduskomisjonil on põhjust kahtlustada, et üldotstarbeline tehisintellektimudel kujutab endast konkreetset ja tuvastatavat riski liidu tasandil. Lisaks peaks see nii olema juhul, kui teaduskomisjonil on põhjust kahtlustada, et üldotstarbeline tehisintellektimudel vastab kriteeriumidele, mis annaksid alust liigitada see süsteemse riskiga üldotstarbeliseks tehisintellektimudeliks. Selleks et anda teaduskomisjonile teavet, mis on vajalik nende ülesannete täitmiseks, tuleks ette näha mehhanism, mille abil teaduskomisjon saab taotleda, et komisjon nõuaks pakkujalt dokumentatsiooni või teavet.

(164)

Tehisintellektiametil peaks olema võimalik võtta vajalikke meetmeid, et jälgida käesolevas määruses sätestatud üldotstarbeliste tehisintellektimudelite pakkujate kohustuste tõhusat rakendamist ja täitmist. Tehisintellektiametil peaks olema võimalik uurida võimalikke rikkumisi kooskõlas käesolevas määruses sätestatud volitustega, sealhulgas nõudes dokumentatsiooni ja teavet, viies läbi hindamisi ning nõudes üldotstarbeliste tehisintellektimudelite pakkujatelt meetmete võtmist. Selleks et kasutada sõltumatut oskusteavet, peaks tehisintellektiametil olema võimalik kaasata hindamise käigus sõltumatuid eksperte, kes hindamisi ameti nimel läbi viivad. Kohustuste täitmine peaks olema tagatud, muu hulgas nõudes asjakohaste meetmete võtmist, sealhulgas riskimaandusmeetmeid tuvastatud süsteemsete riskide korral, ning piirates mudeli turul kättesaadavaks tegemist, võttes selle turult tagasi või nõudes tagasi. Kui see on lisaks käesolevas määruses sätestatud menetlusõigustele vajalik, peaksid üldotstarbeliste tehisintellektimudelite pakkujatel olema kaitsemeetmena määruse (EL) 2019/1020 artiklis 18 sätestatud menetlusõigused, mida tuleks kohaldada mutatis mutandis, ilma et see piiraks käesolevas määruses sätestatud konkreetsemaid menetlusõigusi.

(165)

Muude tehisintellektisüsteemide kui suure riskiga tehisintellektisüsteemide arendamine kooskõlas käesoleva määruse nõuetega võib aidata kaasa eetilise ja usaldusväärse tehisintellekti laialdasemale levikule liidus. Muude kui suure riskiga tehisintellektisüsteemide pakkujaid tuleks julgustada koostama käitumisjuhendeid, sealhulgas nendega seotud juhtimismehhanisme, mille eesmärk on edendada suure riskiga tehisintellektisüsteemide suhtes kohaldatavate mõne või kõigi kohustuslike nõuete vabatahtlikku kohaldamist, mida on kohandatud vastavalt süsteemide sihtotstarbele ja väiksemale kaasnevale riskile ning võttes arvesse kättesaadavaid tehnilisi lahendusi ja tööstuse parimaid tavasid, nagu mudeli- ja andmekaardid. Kõigi tehisintellektisüsteemide, olgu need siis suure riskiga või mitte, ja tehisintellektimudelite pakkujaid ja vajaduse korral juurutajaid tuleks samuti julgustada vabatahtlikult kohaldama täiendavaid nõudeid, mis on seotud näiteks liidu usaldusväärse tehisintellekti eetikasuunistes sätestatud elementidega, keskkonnakestlikkusega, tehisintellektipädevuse meetmetega, tehisintellektisüsteemide kaasava ja mitmekesise projekteerimise ja arendamisega, sealhulgas tähelepanu pööramisega vähekaitstud isikutele ja juurdepääsetavusega puuetega inimeste jaoks, sidusrühmade osalemisega, kaasates vajaduse korral asjaomaseid sidusrühmi, nagu äri- ja kodanikuühiskonna organisatsioonid, akadeemilised ringkonnad, teadusorganisatsioonid, ametiühingud ja tarbijakaitseorganisatsioonid tehisintellektisüsteemide projekteerimisse ja arendamisse, ning arendusmeeskondade mitmekesisusega, sealhulgas soolise tasakaaluga. Vabatahtlike tegevusjuhendite tõhususe tagamiseks peaksid need põhinema selgetel eesmärkidel ja peamistel tulemusnäitajatel, et mõõta nende eesmärkide saavutamist. Samuti tuleks neid vajaduse korral töötada välja kaasaval viisil, kaasates asjaomaseid sidusrühmi, nagu äri- ja kodanikuühiskonna organisatsioonid, akadeemilised ringkonnad, teadusorganisatsioonid, ametiühingud ja tarbijakaitseorganisatsioonid. Komisjon võib töötada välja algatusi, sealhulgas valdkondlikke algatusi, et aidata vähendada tehnilisi tõkkeid, mis takistavad tehisintellekti arendamise jaoks toimuvat piiriülest andmevahetust, keskendudes muu hulgas andmetele juurdepääsu taristule ning eri andmeliikide semantilisele ja tehnilisele koostalitlusvõimele.

(166)

On oluline, et tehisintellektisüsteemid, mis on seotud toodetega, mis ei ole käesoleva määruse alusel suure riskiga ja mis seega ei pea vastama suure riskiga tehisintellektisüsteemide suhtes sätestatud nõuetele, oleksid siiski ohutud, kui need turule lastakse või kasutusele võetakse. Selle eesmärgi saavutamiseks kohaldatakse turvaabinõuna Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2023/988 (53).

(167)

Pädevate asutuste usaldusliku ja konstruktiivse koostöö tagamiseks liidu ja riikide tasandil peaksid kõik käesoleva määruse kohaldamises osalejad austama oma ülesannete täitmise käigus saadud teabe ja andmete konfidentsiaalsust kooskõlas liidu või riigisisese õigusega. Nad peaksid täitma oma ülesandeid ja tegutsema viisil, mis kaitseb eelkõige intellektuaalomandi õigusi, konfidentsiaalset äriteavet ja ärisaladusi, käesoleva määruse tõhusat rakendamist, avaliku ja riigi julgeolekuga seotud huve, kriminaal- ja haldusmenetluste terviklust ning salastatud teabe terviklust.

(168)

Käesoleva määruse järgimine peaks olema tagatud karistuste määramise ja muude täitemeetmete abil. Liikmesriigid peaksid võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada käesoleva määruse sätete rakendamine, sealhulgas kehtestades mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused nende rikkumise eest, ning järgides ne bis in idem põhimõtet. Käesoleva määruse rikkumise eest määratavate halduskaristuste tugevdamiseks ja ühtlustamiseks tuleks kehtestada teatavate konkreetsete rikkumiste eest määratavate haldustrahvide ülemmäärad. Trahvisummade hindamisel peaksid liikmesriigid võtma igal üksikjuhul arvesse kõiki konkreetse olukorra asjakohaseid asjaolusid, võttes nõuetekohaselt arvesse eelkõige rikkumise laadi, raskusastet ja kestust ning selle tagajärgi ja pakkuja suurust, eelkõige juhul, kui pakkuja on VKE, sealhulgas idufirma. Euroopa Andmekaitseinspektoril peaks olema õigus määrata trahve käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvatele liidu institutsioonidele, asutustele ja organitele.

(169)

Käesoleva määrusega kehtestatud üldotstarbeliste tehisintellektimudelite pakkujate kohustuste täitmine peaks olema tagatud muu hulgas trahvide abil. Selleks tuleks ette näha ka asjakohased trahvimäärad nende kohustuste rikkumise eest, sealhulgas komisjoni poolt käesoleva määruse kohaselt nõutud meetmete täitmata jätmise eest, kohaldades kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega asjakohaseid aegumistähtaegu. Kõik komisjoni poolt käesoleva määruse alusel tehtud otsused vaatab ELi toimimise lepingu kohaselt läbi Euroopa Liidu Kohus, sealhulgas seoses Euroopa Liidu Kohtu täieliku pädevusega karistuse määramisel ELi toimimise lepingu artikli 261 kohaselt.

(170)

Liidu ja liikmesriigi õiguses on juba ette nähtud tõhusad õiguskaitsevahendid füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kelle õigusi ja vabadusi tehisintellektisüsteemide kasutamine kahjustab. Ilma et see piiraks nimetatud õiguskaitsevahendite kohaldamist, peaks igal füüsilisel või juriidilisel isikul, kellel on alust arvata, et käesolevat määrust on rikutud, olema õigus asjaomasele turujärelevalveasutusele kaebus esitada.

(171)

Mõjutatud isikutel peaks olema õigus selgitusele, kui juurutaja otsus põhineb peamiselt teatavate käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate suure riskiga tehisintellektisüsteemide väljundil ja kui see otsus tekitab õiguslikke tagajärgi või mõjutab neid isikuid sarnaselt märkimisväärselt viisil, mis nende arvates avaldab kahjulikku mõju nende tervisele, turvalisusele või põhiõigustele. See selgitus peaks olema selge ja sisukas ning andma aluse, mille põhjal saavad mõjutatud isikud oma õigusi kasutada. Õigust saada selgitust ei tohiks kohaldada selliste tehisintellektisüsteemide kasutamise suhtes, mille suhtes kehtivad liidu või liikmesriigi õigusest tulenevad erandid või piirangud, ning seda õigust tuleks kohaldada ainult siis, kui see ei ole liidu õiguses juba ette nähtud.

(172)

Isikuid, kes tegutsevad käesoleva määruse rikkumisest teatajatena, tuleks liidu õiguse alusel kaitsta. Seega tuleks käesoleva määruse rikkumisest teatamise ja sellistest rikkumisest teatajate kaitse suhtes kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/1937 (54).

(173)

Tagamaks, et õigusraamistikku saab vajaduse korral kohandada, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta tingimusi, mille alusel tehisintellektisüsteemi ei käsitata suure riskiga tehisintellektisüsteemina; suure riskiga tehisintellektisüsteemide loetelu; tehnilist dokumentatsiooni käsitlevaid sätteid; ELi vastavusdeklaratsiooni sisu; vastavushindamismenetlusi käsitlevaid sätteid; sätteid, millega määratakse kindlaks need suure riskiga tehisintellektisüsteemid, mille suhtes tuleks kohaldada kvaliteedijuhtimissüsteemi ja tehnilise dokumentatsiooni hindamisel põhinevat vastavushindamist; künnist, võrdlusaluseid ja näitajaid süsteemse riskiga üldotstarbeliste tehisintellektimudelite liigitamise õigusnormides, sealhulgas neid võrdlusaluseid ja näitajaid täiendades; kriteeriume süsteemse riskiga üldotstarbeliste tehisintellektimudelite liigitamiseks; üldotstarbeliste tehisintellektimudelite pakkujate tehnilist dokumentatsiooni ja üldotstarbeliste tehisintellektimudelite pakkujatele esitatavat läbipaistvusteavet.. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (55) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(174)

Võttes arvesse tehnoloogia kiiret arengut ja käesoleva määruse tõhusaks kohaldamiseks vajalikku tehnilist oskusteavet, peaks komisjon käesolevat määrust hindama ja vaatama selle läbi hiljemalt 2. augustiks 2029 ja seejärel iga nelja aasta järel ning esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande. Võttes arvesse mõju käesoleva määruse kohaldamisalale, peaks komisjon lisaks kord aastas hindama vajadust muuta suure riskiga tehisintellektisüsteemide loetelu ja keelatud kasutusviiside loetelu. Lisaks peaks komisjon hiljemalt 2. augustiks 2028 ja seejärel iga nelja aasta järel hindama vajadust muuta käesoleva määruse lisas esitatud suure riskiga valdkondade rubriikide loetelu, läbipaistvuskohustuste kohaldamisalasse kuuluvaid tehisintellektisüsteeme, järelevalve- ja juhtimissüsteemi tõhusust ning üldotstarbeliste tehisintellektimudelite energiatõhusat arendamist käsitlevate standardimisdokumentide väljatöötamisel tehtud edusamme, sealhulgas vajadust täiendavate meetmete või tegevuste järele, ning esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule selle kohta aruande. Samuti peaks komisjon hiljemalt 2. augustiks 2028 ja pärast seda iga kolme aasta järel hindama, kui mõjusalt ja tulemuslikult on vabatahtlikkusel põhinevad käitumisjuhendid edendanud suure riskiga tehisintellektisüsteemidele kehtestatud nõuete kohaldamist tehisintellektisüsteemide puhul, mis ei ole suure riskiga tehisintellektisüsteemid, ja võimalik, et ka muude täiendavate nõuete kohaldamist selliste tehisintellektisüsteemide puhul.

(175)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (56).

(176)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt parandada siseturu toimimist ning edendada inimkeskse ja usaldusväärse tehisintellekti laialdast kasutuselevõttu, tagades samal ajal tervise, turvalisuse ja põhiõiguste hartas sätestatud põhiõiguste, sealhulgas demokraatia, õigusriigi põhimõtte, kõrgel tasemel kaitse ja keskkonnakaitse tehisintellektisüsteemide kahjuliku mõju vastu liidus ning toetades innovatsiooni, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda meetme ulatuse või toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(177)

Selleks et tagada õiguskindlus, tagada operaatoritele asjakohane kohanemisaeg ja vältida turuhäireid, sealhulgas tagades tehisintellektisüsteemide kasutamise järjepidevuse, on asjakohane, et käesolevat määrust kohaldatakse suure riskiga tehisintellektisüsteemide suhtes, mis on turule lastud või kasutusele võetud enne käesoleva määruse üldist kohaldamiskuupäeva, ainult juhul, kui pärast nimetatud kuupäeva muudetakse oluliselt nende projekti või sihtotstarvet. On asjakohane selgitada, et sellega seoses tuleks olulise muutmise mõistet käsitada sisuliselt samaväärsena olulise muudatuse mõistega, mida kasutatakse ainult käesoleva määruse kohaste suure riskiga tehisintellektisüsteemide puhul. Erandkorras ja avaliku sektori vastutust silmas pidades peaksid käesoleva määruse lisas loetletud õigusaktidega loodud suuremahuliste IT-süsteemide komponentideks olevate tehisintellektisüsteemide operaatorid ja avaliku sektori asutustele kasutamiseks mõeldud suure riskiga tehisintellektisüsteemide operaatorid võtma vajalikud meetmed, et täita käesoleva määruse nõuded 2030. aasta lõpuks ja hiljemalt 2. augustiks 2030.

(178)

Suure riskiga tehisintellektisüsteemide pakkujaid julgustatakse hakkama vabatahtlikult täitma käesoleva määruse asjakohaseid kohustusi juba üleminekuperioodi jooksul.

(179)

Käesolevat määrust tuleks kohaldada alates 2. augustist 2026. Võttes aga arvesse vastuvõetamatut riski, mis on seotud tehisintellekti teatavate kasutusviisidega, tuleks keelde ja käesoleva määruse üldsätteid kohaldada juba alates 2. veebruarist 2025. Kuigi nende keeldude täielik mõju saavutatakse käesoleva määruse kohase juhtimise kehtestamise ja määruse jõustamisega, on oluline hakata keeldusid kohaldama juba varem, et võtta arvesse vastuvõetamatuid riske ja mõjutada muid menetlusi, näiteks tsiviilõiguses. Veelgi enam, juhtimise ja vastavushindamissüsteemiga seotud taristu tuleks tööle rakendada juba enne 2. augustit 2026 ning seepärast tuleks teada antud asutusi ja juhtimisstruktuuri käsitlevaid sätteid kohaldada alates 2. augustist 2025. Arvestades tehnoloogia kiiret arengut ja üldotstarbeliste tehisintellektimudelite kasutuselevõttu, tuleks üldotstarbeliste tehisintellektimudelite pakkujate kohustusi kohaldada alates 2. augustist 2025. Tegevusjuhendid peaksid olema valmis hiljemalt 2. maiks 2025, et võimaldada pakkujatel nõuetele vastavust õigeaegselt tõendada. Tehisintellektiamet peaks tagama, et liigitamise reeglid ja menetlused on tehnoloogia arengut silmas pidades ajakohased. Lisaks peaksid liikmesriigid nägema ette õigusnormid karistuste, kaasa arvatud haldustrahvide kohta, teatama neist komisjonile ning tagama, et need õigusnormid on käesoleva määruse kohaldamise kuupäevaks nõuetekohaselt ja tulemuslikult rakendatud. Seepärast tuleks karistusi käsitlevaid sätteid hakata kohaldama alates 2. augustist 2025.

(180)

Euroopa Andmekaitseinspektori ja Euroopa Andmekaitsenõukoguga konsulteeriti kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 42 lõigetega 1 ja 2 ning nad esitasid oma ühisarvamuse 18. juunil 2021,