(1)

Selleks et tagada, et liikmesriigid täidavad Euroopa Liidu toimimise lepingust (edaspidi „ELi toimimise leping“) tulenevaid eelarvepoliitika alaseid kohustusi ja eelkõige väldivad valitsemissektori eelarve ülemäärast puudujääki, on nõukogu direktiivis 2011/85/EL (3) sätestatud liikmesriikide eelarveraamistiku tunnusjooni käsitlevad üksikasjalikud eeskirjad.

(2)

Pidades silmas alates direktiivi 2011/85/EL jõustumisest majandus- ja rahaliidu rakendamise käigus saadud kogemusi, on vaja muuta direktiivi nõudeid liikmesriikide eelarveraamistiku aluseks olevate eeskirjade ja menetluste kohta.

(3)

Oma eriaruandes nr 22/2019 pealkirjaga „Liikmesriikide eelarveraamistikega seotud ELi nõudeid tuleb veelgi tugevdada ning nende rakendamist paremini jälgida“ analüüsis Euroopa Kontrollikoda liidu nõudeid liikmesriikide eelarveraamistikele ja soovitas komisjonil need nõuded rahvusvahelisi standardeid ja parimaid tavasid arvesse võttes läbi vaadata. Kontrollikoda pakkus välja konkreetsed meetmed, mille abil parandada liikmesriikide eelarveraamistike ulatust ja tõhusust, eelkõige seoses keskpika perioodi eelarveraamistike ja sõltumatute eelarveasutustega.

(4)

Oma 5. veebruari 2020. aasta teatises pealkirjaga „Majanduse juhtimise paketi hindamine. Aruanne määruste (EL) nr 1173/2011, 1174/2011, 1175/2011, 1176/2011, 1177/2011, 472/2013 ja 473/2013 kohaldamise ning nõukogu direktiivi 2011/85/EL sobivuse kohta“ osutas komisjon, et liikmesriikide eelarveraamistike väljatöötamisel on tehtud märkimisväärseid edusamme, kuid need on olnud ebaühtlased, sest liidu õiguses on sätestatud üksnes miinimumnõuded ning riiklike sätete rakendamine ja järgimine on olnud väga varieeruv. Lisaks kaaluti teatises, mil määral toetaks raamistik majandus-, keskkonna- ja sotsiaalpoliitika vajadusi, mis on seotud üleminekuga kliimaneutraalsele, ressursitõhusale ja digitaalsele Euroopa majandusele, täiendades õiguskeskkonna ja struktuurireformide võtmerolli.

(5)

Oma 11. detsembri 2019. aasta teatises „Euroopa roheline kokkulepe“ kutsus komisjon üles kasutama ulatuslikumalt rohelise eelarvestamise vahendeid, et suunata avaliku sektori investeeringud, tarbimine ja maksustamine roheprioriteetide täitmisele ja eemale kahjulikest toetustest. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1119 (4) on seatud kogu liidule eesmärk saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus ning see kohustab liidu institutsioone ja liikmesriike tegema edusamme kohanemisvõime suurendamisel. Komisjon võttis kohustuse teha liikmesriikidega koostööd rohelise eelarvestamise tavade sõelumiseks ja võrdlemiseks. Oma 24. veebruari 2021. aasta teatises „Kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise Euroopa kujundamine – ELi uus kliimamuutustega kohanemise strateegia“ osutas komisjon, et kliimamuutused on makromajandusliku ja eelarvepoliitika seisukohast olulised, ning rõhutas, et liidu vastupidavust kliimamuutuste mõju suhtes tuleb suurendada. Euroopa poolaasta loob täiendava raamistiku nende jõupingutuste toetamiseks ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/240 (5) loodud tehnilise toe instrumendiga antakse nende elluviimiseks praktilist abi.

(6)

Oma 9. novembri 2022. aasta teatises ELi majandusjuhtimise raamistiku reformimise suuniste kohta rõhutas komisjon vajadust suurendada võla jätkusuutlikkust ja vähendada valitsemissektori suurt võlakoormust ning edendada kestlikku ja kaasavat majanduskasvu kõigis liikmesriikides. Suuniste peamine eesmärk on suurendada liikmesriikide isevastutust, lihtsustada raamistikku ja keskenduda keskpikale perioodile, millega peab kaasnema tugevam ja ühtsem eeskirjade täitmise tagamine.

(7)

Selleks et parandada ELi toimimise lepingu sätete järgimist ja eelkõige ennetada ülemäärast eelarvepuudujääki ELi toimimise lepingu artikli 126 tähenduses, peaksid liikmesriikide õigusaktid sisaldama konkreetseid isevastutuse suurendamise sätteid, mis on kooskõlas komisjoni 9. novembri 2022. aasta teatisega ELi majandusjuhtimise raamistiku reformimise suuniste kohta ja lähevad kaugemale direktiivi 2011/85/EL praegustest nõuetest. Võttes arvesse direktiivi rakendamise kohta kogutud tõendeid, peaksid muudatused käsitlema läbipaistvust, statistikat, prognoose ja keskpika perioodi eelarvet käsitlevaid sätteid, et kõrvaldada selle eelmise rakendamise käigus kindlaks tehtud puudused.

(8)

Käesolev muutmisdirektiiv on osa paketist, kuhu kuuluvad ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1263 (6) ja nõukogu määrus (EL) 2024/1264 (7). Nende kolme õigusaktiga (edaspidi koos „majandusjuhtimise raamistiku reform“) reformitakse liidu majanduse juhtimise raamistikku, inkorporeerides liidu õigusesse 2. märtsi 2012. aasta majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu (8) (edaspidi „majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise leping“) III jaotise („Fiskaalkokkulepe“) sisu kooskõlas nimetatud lepingu artikliga 16. Tuginedes kogemustele, mida liikmesriigid on saanud lepingu rakendamisel, säilitatakse majanduse juhtimise raamistiku reformis fiskaalkokkuleppe keskpika perioodi suunitlus kui vahend eelarvedistsipliini saavutamiseks ja majanduskasvu edendamiseks. Majanduse juhtimise raamistiku reformiga pannakse endisest rohkem rõhku riigipõhisele mõõtmele, mille eesmärk on toetada liikmesriikide isevastutust, sealhulgas sõltumatute eelarveasutuste rolli säilitamise kaudu, tuginedes komisjoni 20. juunil 2012. aasta teatises majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artikli 3 lõike 2 kohaselt välja pakutud fiskaalkokkuleppe ühispõhimõtetele riikide eelarve korrigeerimise mehhanismide kohta.Määruses (EL) 2024/1263 on sätestatud selliste kulude analüüs, millest on maha arvatud kaalutlusõigusel põhinevad tulumeetmed ja mille alusel hinnatakse nõuete täitmist üldiselt, nagu on ette nähtud fiskaalkokkuleppega. Vastavalt määrusele (EL) 2024/1263 võib keskpika perioodi kavast ajutiselt kõrvale kalduda ainult erandlike asjaolude korral, nagu on sätestatud ka fiskaalkokkuleppes. Sarnaselt fiskaalkokkuleppega tuleks keskpika perioodi kavast oluliste kõrvalekallete korral rakendada meetmeid kõrvalekallete kõrvaldamiseks kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul. Majanduse juhtimise raamistiku reformiga tugevdatakse eelarvejärelevalvet ja täitemenetlusi, et täita kohustust edendada usaldusväärset ja jätkusuutlikku riigi rahandust ning kestlikku ja kaasavat majanduskasvu. Majanduse juhtimise raamistiku reformiga säilitatakse seega fiskaalkokkuleppes sätestatud eelarvedistsipliini ja võla jätkusuutlikkuse põhieesmärgid.

(9)

Kvaliteetse ja liikmesriigiti võrreldava statistika koostamise eeltingimus on kõikehõlmav ja usaldusväärne avaliku sektori raamatupidamistava igas valitsemissektori allsektoris. Liidu eelarvealase järelevalveraamistiku nõuetekohase toimimise tagamiseks on oluline Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemil (ESA) põhineva statistika kättesaadavus ja kvaliteet. ESA 2010 põhineb tekkepõhiselt esitataval teabel. Seepärast on soovitav parandada selliste tekkepõhiste andmete ja sellise teabe kogumist, mida on vaja, et koostada kõigi valitsemissektori allsektorite kohta tekkepõhine statistika, mis oleks kõikehõlmav ja sidus.

(10)

Sagedasti mõõdetavate andmete kättesaadavus võib tuua esile põhjalikumat jälgimist nõudvad suundumused ja parandada eelarveprognooside kvaliteeti. Liikmesriigid ja komisjon (Eurostat) peaksid avaldama ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 12 (ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohta) artiklis 2 esitatud määratluste kohased kvartaalsed puudujäägi- ja võlaandmed. Otsus riiklike eelarvemääratluste kohaste eelarveandmete sagedasema avaldamise kohta tuleks teha riiklike läbipaistvusnõuete ja kasutajate vajaduste alusel, et suurendada liikmesriikide isevastutust.

(11)

Kallutatud ja ebarealistlike makromajandus- ja eelarveprognooside kasutamine aastaeelarve- ja mitmeaastase eelarve seadustes võib eelarve planeerimise tulemuslikkust märkimisväärselt kahjustada ja seetõttu pärssida eelarvedistsipliinist kinnipidamist. Lähtealuste parandamiseks peaksid liikmesriigid võrdlema oma makromajandus- ja eelarveprognoose komisjoni ja asjakohasel juhul muude sõltumatute asutuste omadega.

(12)

Valitsemissektori aastaeelarve ja mitmeaastase eelarve planeerimisel kasutatavate makromajandus- ja eelarveprognoosidele tuleks nende kvaliteedi parandamiseks teha korrapäraseid, objektiivseid ja põhjalikke järelhindamisi, mille viib läbi sõltumatu asutus või muud asutused, kes on oma tööülesannete täitmisel sõltumatud liikmesriikide eelarveasutustest ja kes ei ole samad kui prognoosi koostanud asutused. Hindamiste käigus tuleks kontrollida majandusprognoose, võrrelda neid muude asutuste prognoosidega ning hinnata eelmiste prognooside paikapidavust.

(13)

Sõltumatud asutused, mille ülesanne on jälgida liikmesriikide rahandust, on eelarveraamistike oluline osa. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 473/2013 (9) kohaselt peab nende liikmesriikide makromajandusprognoosid, kelle rahaühik on euro, kinnitama või koostama sõltumatu eelarveasutus ning selle määrusega on kehtestatud eraldi kaitsemeetmed selliste asutuste sõltumatuse ja tehnilise suutlikkuse tagamiseks. Ilma et see piiraks kõnealuse määruse kohaste nõuete kohaldamist, tuleks sõltumatutele eelarveasutustele antud ülesande puhul, s.t koostada, hinnata või kinnitada makromajandusprognoose kooskõlas käesoleva direktiiviga, võtta arvesse liikmesriikides kehtestatud menetlusi ja tavasid, sealhulgas neid, mis on seotud ülesande täitmise ajahetkega.

(14)

Selleks et suurendada eelarvepoliitika valdkonnas vastutust, peaksid sõltumatud eelarveasutused olema oma tegevuses suurel määral sõltumatud, neil peaksid olema oma ülesannete täitmiseks vajalikud vahendid ning ulatuslik ja õigeaegne juurdepääs vajalikule teabele. Liikmesriigid võivad luua rohkem kui ühe sõltumatu eelarveasutuse ja igaüks neist võib täita üht või mitut käesolevas muutmisdirektiivis sätestatud ülesannet, tingimusel et vastutus on selgelt jaotatud ja nende ülesanded ei kattu. Hoiduda tuleks järelevalveülesannete liigsest killustamisest asutuste vahel. Selliste järelevalveasutuste ülesehituse puhul tuleks võtta arvesse olemasolevat institutsioonilist raamistikku ja asjaomase liikmesriigi haldusstruktuuri.

(15)

Eelarve planeerimise parandamiseks tuleks võimaluse piires pöörata nõuetekohast tähelepanu kliimamuutustest tulenevatele makromajanduslikele eelarveriskidele, sealhulgas nende keskkonna- ja jaotuslikule mõjule. Kliimamuutustest ja nendega seotud õnnetustest tuleneva eelarveriski piiramiseks ja juhtimiseks ette nähtud riiklike strateegiate seisukohast on väga oluline mõista, millised on võimalikud kanalid, mille kaudu kliimaga seotud vapustused mõjutavad riigi rahandust.

(16)

Kuigi aastaeelarveseaduse heakskiitmine on eelarveprotsessis demokraatliku aruandekohustuse seisukohast oluline samm, annab eelarve planeerimise üheaastane perspektiiv usaldusväärsele eelarvepoliitikale piiratud aluse, kuna enamiku meetmete mõju ulatub aastasest eelarvetsüklist palju kaugemale. Keskpikka perioodi hõlmav tõhus eelarveplaneerimine suurendab eelarvepoliitika usaldusväärsust ja võtab samal ajal arvesse võla jätkusuutlikkust. See peaks tuginema valitsemissektori jaoks selgelt ja ühtselt kindlaks määratud riiklikele keskpika perioodi eelarve-eesmärkidele, mis esitatakse liikmesriigi keskpika perioodi kavades. Eelarve planeerimise mitmeaastase mõõtme tugevdamiseks tuleks aastaeelarveseaduse kavandamisel järgida riiklikke keskpika perioodi eelarve-eesmärke.

(17)

Selleks et eelarveraamistikega oleks võimalik eelarvedistsipliini ja riigi rahanduse jätkusuutlikkust tõhusalt parandada, peaksid need hõlmama kogu riigi rahandust. Seepärast tuleks erilist tähelepanu pöörata selliste valitsemissektori asutuste ja fondide toimingutele, mis ei ole osa korralisest eelarvest, vaid on osa valitsemissektorist, sealhulgas allsektorid, ning mille mõju liikmesriikide eelarveseisundile avaldub kohe või keskpika perioodi jooksul. Liikmesriigid peaksid avaldama ka andmed nende asutuste ja fondide koondmõju kohta valitsemissektori eelarvetasakaalule ja võlale. Avaldada tuleks üksikasjalik teave selle kohta, kuidas maksukulud mõjutavad tulusid.

(18)

Rohelise eelarvestamise vahendid võivad aidata suunata avaliku sektori tulusid ja kulusid roheprioriteetide täitmisele. Sellega seoses tõhustab asjakohase teabe korrapärane esitamine eelarvearutelusid. Liikmesriigid võivad avaldada teabe selle kohta, kuidas nende asjakohased eelarveartiklid aitavad kaasa riiklike ja rahvusvaheliste kliima- ja keskkonnakohustuste täitmisele ning millist metoodikat on kasutatud. Liikmesriigid peaksid avaldama eraldi kulu-, maksukulu- ja tuluartiklite andmed ja kirjeldused. Liikmesriigid võivad avaldada teabe oma eelarvepoliitika jaotusliku mõju kohta ning võtta rohelise eelarvestamise väljatöötamisel arvesse tööhõive-, sotsiaal- ja jaotusküsimusi, nagu on osutatud määruses (EL) nr 473/2013 ja komisjoni 28. septembri 2022. aasta teatises „Liikmesriikide poliitikameetmete jaotusliku mõju parem hindamine“.

(19)

Nõuetekohast tähelepanu tuleks osutada tingimuslike kohustuste olemasolule. Tingimuslikud kohustused hõlmavad võimalikke kohustusi, mis sõltuvad teatavate ebakindlate tulevikusündmuste toimumisest, või kujutavad endast kohustusi, mille puhul makse tegemine ei ole tõenäoline või ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata tõenäoliselt makstava summa suurust. Selliste kohustuste hulka kuuluvad näiteks riigi tagatised, viivislaenud, avaliku sektori ettevõtete tegevusest tulenevad kohustused ning võimaluse piires õnnetuste ja kliimaga seotud tingimuslikud kohustused.

(20)

Loodusõnnetused ja äärmuslikud ilmastikunähtused on tabanud enamikke liikmesriike ning eeldatakse, et kliimamuutused suurendavad selliste sündmuste sagedust ja mõju. Riigid investeerivad kliimamuutustega kohanemise meetmetesse ning sekkuvad, et katta õnnetustega seotud hädaabi-, taaste- ja ülesehituskulusid ning toimida mõnel juhul viimase instantsi kindlustajana. Pidades silmas praeguseid ja tulevasi riikide rahanduse jätkusuutlikkusega seotud väljakutseid, tuleks loodusõnnetustest ja kliimaga seotud vapustustest tulenevatele riikide kohustustele ja riikide rahandusele kaasnevatele riskidele pöörata eritähelepanu, alustades võimaluse piires sellise teabe kogumisest ja avaldamisest, mis käsitleb varasemate sündmuste eelarvekulu.

(21)

Kliimamuutustest tulenevate makromajanduslike eelarveriskide, kliimamuutustega seotud tingimuslike kohustuste ja õnnetustega seotud eelarvekulude aruandlus paraneb, kuid on siiski algetapis ning sellise aruandluse metoodikat ja näitajaid alles töötatakse välja. Kõnealuse aruandluse rakendamine nõuab haldusasutustelt märkimisväärseid jõupingutusi. Kõnealuseid väljakutseid arvesse võttes ja võimaluse piires peaks kõnealustes valdkondades aruandlus toimuma ja seda tuleks arendada paralleelselt asjaomaste edusammudega metoodika alal.

(22)

Komisjon peaks jätkama direktiivi 2011/85/EL rakendamise korrapärast kontrollimist. Direktiivi sätete rakendamisega seotud parimad tavad tuleks kindlaks teha ja neid jagada.

(23)

Seepärast tuleks direktiivi 2011/85/EL vastavalt muuta.

(24)

Arvestades stabiilsuse ja kasvu pakti kohast kehtivat tähtpäeva, peaks käesolev direktiiv kiireloomulisena jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval,

1)

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

2)

Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

3)

Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

4)

Artikkel 5 asendatakse järgmisega:

(*2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2024. aasta määrus (EL) 2024/1263 majanduspoliitika tulemusliku koordineerimise ja mitmepoolse eelarvejärelevalve kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1466/97 (ELT L, 2024/1263, 30.4.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1263/oj).“ "

5)

Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

6)

Artikkel 7 asendatakse järgmisega:

7)

Artikkel 8 jäetakse välja.

8)

V peatüki pealkiri asendatakse järgmisega: „SÕLTUMATUD EELARVEASUTUSED“.

9)

V peatükki lisatakse järgmine artikkel:

(*3)  Nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrus (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta (EÜT L 209, 2.8.1997, lk 6).“ "

10)

Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

11)

Artiklid 10 ja 11 asendatakse järgmisega:

12)

VI peatüki pealkiri asendatakse järgmisega: „RIIGI RAHANDUSE LÄBIPAISTVUS“.

13)

Artikkel 12 asendatakse järgmisega:

14)

Artikkel 14 asendatakse järgmisega:

15)

Artikkel 16 asendatakse järgmisega: