(1)

Andmete kaitsmine ja tundliku side turvalisuse tagamine on liidu ühiskonna, majanduse, julgeoleku ja heaolu jaoks ülioluline. Digiajastule vastava Euroopa (2) ülesehitamisel on küberturvalisus strateegilise tähtsusega ning ühtlasi on tegemist poliitikaprogrammi „Tee digikümnendisse“ (3) ühe peamise eesmärgiga.

(2)

Nii ELi julgeolekuliidu strateegias (4) kui ka ELi küberturvalisuse strateegias (5) on rõhutatud, et krüpteerimine on kerksuse ja tehnoloogilise suveräänsuse saavutamiseks ning küberrünnete ärahoidmiseks vajaliku tegevussuutlikkuse ülesehitamiseks oluline tehnoloogia. Krüpteerimine on digimaailmas eluliselt tähtis digitaalsete süsteemide ja tehingute turbe, mitmesuguste põhiõiguste kaitse ja kaitsevõime tagamise jaoks. Eri riikide ja eraõiguslike üksuste võidujooks kvantarvutusvõimekuse arendamisel ja uute potentsiaalselt kasulike võimaluste otsimisel seab ohtu praegused krüpteerimisstandardid. Neil standarditel on keskne roll andmete konfidentsiaalsuse ja tervikluse tagamisel, tundliku side kaitsmisel ja võrguturbe oluliste elementide toetamisel.

(3)

Võimalus, et tulevikus arendatakse välja kvantarvutid, mis suudavad praegused krüpteeringud lahti murda, tähendab, et Euroopas on vaja leida tugevamaid kaitsemeetmeid, mis tagaksid tundliku side kaitse ja konfidentsiaalse teabe pikaajalise tervikluse, st vaja on minna võimalikult kiiresti üle postkvantkrüptograafiale. Selline uut liiki krüptograafia kõrvaldab praeguse asümmeetrilise krüptograafia teadaolevad nõrkused ja suurendab stabiilsust kvantarvutite kuritahtliku kasutamise põhjustatud ohtude tingimustes.

(4)

Olles tõdenud, et kvantarvutus võib seada ohtu praeguse avaliku võtmega krüptograafia, on komisjon üle kümne aasta rahastanud postkvantkrüptograafia alast teadus- ja arendustegevust.

(5)

Liikmesriigid peaksid kaaluma oma praeguste avaliku halduse digitaristute ja -teenuste ning muu elutähtsa taristu üleviimist postkvantkrüptograafiale niipea kui võimalik, kutsudes sellega esile krüptograafiliste algoritmide, protokollide ja süsteemide põhjaliku muutumise. Nagu rõhutati komisjoni hiljutises valges raamatus „Kuidas rahuldada Euroopa digitaristu vajadusi?“, on selleks vaja koordineeritud jõupingutusi, milles osalevad valitsusasutused, tööstuse sidusrühmad, teadlased ja küberturvalisuse spetsialistid.

(6)

Käesolevas komisjoni soovituses julgustatakse liikmesriike töötama välja postkvantkrüptograafia kasutuselevõtu terviklik strateegia, et tagada eri liikmesriikide ja nende avaliku sektori asutuste koordineeritud ja sünkroniseeritud üleminek. Strateegias tuleks kindlaks määrata selged eesmärgid, vahe-eesmärgid ja ajakavad, mille tulemusena määratakse kindlaks ühine postkvantkrüptograafia rakendamise tegevuskava. See peaks tooma kogu liidus kaasa postkvantkrüptograafia tehnikate kasutuselevõtu olemasolevates avaliku halduse süsteemides ja elutähtsates taristutes, kasutades selleks hübriidkavasid, milles võib postkvantkrüptograafia ühendada seniste krüptograafiameetoditega või kvantvõtmete jagamisega.

(7)

Tulemusliku postkvantkrüptograafiale ülemineku huvides peaks postkvantkrüptograafia koordineeritud rakendamise tegevuskava sisaldama selliste meetmete loetelu, millega liikmesriigid peavad tegelema, muu hulgas postkvantkrüptograafia algoritmide kaalumine, koos eri etappide selge ajakava ja saavutatavate vahe-eesmärkidega, võttes arvesse nende vastastikust sõltuvust, aga ka kaasatavaid sidusrühmi.

(8)

Postkvantkrüptograafia ühtlustatud rakendamiseks kogu liidus on oluline töötada välja ühised Euroopa standardid ja raamistik, mis võimaldab kindlaks teha ja valida postkvantkrüptograafia algoritme, mis kõikjal liidus digivõrkudes ja -teenustes kasutusele võtta. ELi rahastatavate teadlaste aktiivse osalemise kaudu toetab liit juba praegu selliste postkvantkrüptograafia algoritmide väljatöötamist ja testimist, mida võiks kasutada postkvantkrüptograafia standardite rahvusvahelises valikuprotsessis kandidaatidena. Käesolevas komisjoni soovituses julgustatakse liikmesriike tegema ELi tasandil tihedat koostööd liidu küberturvalisuse ekspertide, võrgu- ja infoturbe koostöörühma ja Euroopa Liidu Küberturvalisuse Ametiga (ENISA), et hinnata ja valida välja asjakohaseid postkvantkrüptograafia algoritme ning võtta need vastu ELi standarditena, et tagada nende ühtlustatud rakendamine kogu liidus.

(9)

Liikmesriigid ja liit peaksid jätkama postkvantkrüptograafia rahvusvaheliste standardite väljatöötamisel aktiivset koostööd strateegiliste rahvusvaheliste partneritega, et tagada ka edaspidi side koostalitlusvõime.

(10)

Kui liikmesriigid on postkvantkrüptograafia koordineeritud rakendamise tegevuskavas kokku leppinud, tuleks sellest eeskuju võttes määrata kindlaks riiklikud postkvantkrüptograafiale ülemineku kavad, või kui riiklik kava on juba olemas, viia see vastavusse postkvantkrüptograafia koordineeritud rakendamise ühise tegevuskavaga.

(11)

Tagamaks, et käesoleva soovituse eesmärkide saavutamisel liigutakse edasi, kavatseb komisjon tähelepanelikult jälgida soovituse põhjal võetud meetmeid. Sellise jälgimise tagamiseks julgustatakse seega liikmesriike esitama komisjonile tema taotluse korral kogu asjassepuutuva teabe, mille esitamist neilt võib mõistlikult eeldada. Sel moel saadud teabe ja kogu muu kättesaadava teabe põhjal hindab komisjon käesoleva soovituse mõju ja otsustab, kas on vaja võtta täiendavaid meetmeid, sealhulgas teha ettepanekuid siduvate liidu õigusaktide vastuvõtmiseks.

(12)

Käesolev postkvantkrüptograafiat käsitlev soovitus tugineb ELi küberturvalisuse strateegias sätestatud poliitikaeesmärkidele parandada haldusasutuste jaoks kasutatavate liidu digitaristute ja -teenuste ning muu elutähtsa taristu läbivat turvet ja kerksust; soovitus toetab digitaalse ühtse turu ja Euroopa majandusjulgeoleku strateegiat käsitleva ühisteatise 10919/23 (6) eesmärke ning selles võetakse arvesse nii riske, mis ohustavad elutähtsa taristu füüsilist ja küberturvalisust, kui ka riske, mis tehti kindlaks kvanttehnoloogia hiljutise riskihindamise käigus (7). Soovituses austatakse põhiõigusi ja järgitakse eeskätt ELi põhiõiguste hartas (artiklites 7, 8 ja 11) ja Euroopa inimõiguste konventsioonis (artiklites 8 ja 10) tunnustatud põhimõtteid, millest tuleneb valitsuste positiivne kohustus viia ebaseadusliku juurdepääsu ja teabe kontrollimise risk miinimumi, ning see eeldab krüptotehnoloogiate kaitsmist ja edendamist,