(1)

Euroopa Ülemkogu märkis oma 22. märtsi 2024. aasta järeldustes, et võttes arvesse olukorra kiireloomulisust, on Euroopa Liit kindlalt otsustanud jätkata Ukrainale ja Ukraina rahvale kogu vajaliku poliitilise, rahalise, majandusliku, humanitaar-, sõjalise ja diplomaatilise toetuse andmist nii kaua ja nii intensiivselt kui vaja.

(2)

Nõukogu võttis 21. mail 2024 vastu otsuse (ÜVJP) 2024/1470, (1) millega muudeti otsust 2014/512/ÜVJP (2), sätestamaks, et väärtpaberite keskdepositooriumid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 909/2014 (3) tähenduses (edaspidi „väärtpaberite keskdepositooriumid“), kes hoiavad varasid ja reserve, mille koguväärtus on üle 1 miljoni euro, eraldavad oma Venemaa varade külmutamisest tulenevast erakorralisest puhaskasumist rahalise panuse, mis vastab 99,7 %le alates 15. veebruarist 2024 kogunenud nimetatud puhaskasumist. Maksed tuleks teha osamaksetena kaks korda aastas selle ajani, kui erakorraline kasum ei kogune enam väärtpaberite keskdepositooriumide bilanssi, kuna lõpetatakse piiravad meetmed, millega on keelatud Venemaa Keskpanga varade ja reservidega tehtavad tehingud. Nimetatud otsuse kohaselt kasutatakse 90 % liidule makstavast rahalisest panusest Ukraina toetamiseks Euroopa rahutagamisrahastu kaudu. Kuna vahendite eraldamine vaadatakse läbi igal aastal, kusjuures esimest korda enne 1. jaanuari 2025, võib nõukogu otsusega (ÜVJP) 2021/509 (4) loodud Euroopa rahutagamisrahastule eraldatava rahalise panuse protsendimäär tulevikus muutuda.

(3)

Olemasolevate rakendusmehhanismide kasutamiseks tuleks Euroopa rahutagamisrahastule eraldatud summad eraldada Ukraina relvajõududele sõjalise toetuse andmiseks mõeldud abimeetmetele, täiendades otsuse (ÜVJP) 2021/509 artiklis 30 osutatud vabatahtlikke panuseid. Sellised eraldatud summad peaksid lisanduma vastavate abimeetmete jaoks kokku lepitud lähtesummadele. On asjakohane näha selle uue rahastamisallika jaoks ette erinormid, mis peaksid täiendama Euroopa rahutagamisrahastu kehtivat korda. Eelkõige ei pea poliitika- ja julgeolekukomitee täiendavat panust heaks kiitma ega Euroopa rahutagamisrahastu komitee selleks luba andma, kuna otsusega (ÜVJP) 2024/1470 juba nähakse ette, et loa annab otse nõukogu, ei ole sellist täiendavat heakskiitmismenetlust vaja. Lisaks ei ole vaja sõlmida halduskokkuleppeid väärtpaberite keskdepositooriumidega, kuna panuseid käsitlevad normid on sätestatud käesolevas otsuses.

(4)

Summade eraldamine Ukraina toetuseks ette nähtud abimeetmetele ei piira teatavate liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsepoliitika eripära ega nende liikmesriikide seisukohta, kes on hääletamisest hoidunud ja teinud kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 31 lõike 1 teise lõiguga ametliku avalduse Euroopa rahutagamisrahastu abimeetme kohta või edaspidi hoiduvad hääletamisest ja teevad asjaomase ametliku avalduse. Seega ei ole need liikmesriigid endiselt kohustatud Euroopa rahutagamisrahastu abimeetmeid käsitlevaid otsuseid kohaldama, kui nad on hääletamisest hoidunud ja teinud ametliku avalduse. Otsuse (ÜVJP) 2021/509 artikli 5 lõike 3 teist lauset ei kohaldata.

(5)

On asjakohane sätestada, et kõnealuste summade haldamisega seotud halduskulusid ei tohiks katta liikmesriikide panustest Euroopa rahutagamisrahastusse, vaid need kaetakse asjaomastest summadest. Euroopa rahutagamisrahastust antakse sõjalist toetust kooskõlas asjakohase õigusraamistikuga, sealhulgas Euroopa rahutagamisrahastu rakendusnormidega. Lisaks austatakse Euroopa rahutagamisrahastust sõjalise toetuse andmisel täielikult teatavate liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsepoliitikat, tagades rahastust rahastatava toetuse läbipaistvuse ja jälgitavuse ning võttes arvesse kõigi liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsehuve. Samuti, vastavalt otsuse (ÜVJP) 2021/509 artikli 73 lõikele 10, juhul kui liikmesriik on hoidunud hääletamisest ja teinud kooskõlas ELi lepingu artikli 31 lõike 1 teise lõiguga ametliku avalduse abimeetme kohta, mida rahastatakse otsuse (ÜVJP) 2021/509 artikli 73 lõike 10 esimeses lõigus sätestatud sihtotstarbelisest summast, ei osale see liikmesriik kõnealuse abimeetme kulude katmises ning vastavalt otsuse (ÜVJP) 2021/509 artikli 16 lõikele 4 ei ole ta panustav liikmesriik, et kanda otsuse (ÜVJP) 2021/509 alusel vastu võetud abimeetme rakendamisest tulenevat liidu lepinguvälist vastutust. Sama kehtib ka liikmesriigi kohta, kes on hoidunud hääletamisest ja teinud kooskõlas ELi lepingu artikli 31 lõike 1 teise lõiguga ametliku avalduse nõukogu otsuses (ÜVJP) 2022/338 (5) sätestatud abimeetme kohta.

(6)

Võttes arvesse Ukraina relvajõudude muutuvaid vajadusi ja selleks, et maksimeerida liidu pakutavat lisaväärtust, peaks otsusega (ÜVJP) 2021/509 loodud rahastu komitee määrama kindlaks ja vaatama korrapäraselt läbi saadud summade jaotuse abimeetmete vahel vastavalt spetsiaalsele strateegilisele suunisele, mille poliitika- ja julgeolekukomitee esitab vastavalt otsuse (ÜVJP) 2021/509 artikli 9 lõikele 2. Kohaldada tuleks otsuse (ÜVJP) 2021/509 artikli 5 lõikes 5 ning artikli 11 lõigetes 8 ja 14 sätestatud norme,