1.   Palk, mida parlamendiliige saab mandaadi eest, mida ta täidab mõnes muus parlamendis lisaks mandaadile Euroopa Parlamendis, arvatakse põhimääruse artiklis 10 sätestatud palgast maha.

2.   Käesolevas artiklis tähendab „muu parlament“ liikmesriigis asuvat parlamenti, millel on seadusandlikud volitused ning mille suhtes ei kohaldata otsestel ja üldistel valimistel Euroopa Parlamendi liikmete valimist käsitleva akti (3) artikli 7 lõiget 2.

3.   Arvutus tehakse mõlema palga kogusumma alusel enne maksude mahaarvamist.

4.   Parlamendiliige on kohustatud majanduslike huvide deklaratsioonis deklareerima kõik mandaadid lõike 1 tähenduses ja nende alusel saadava palga.

1.   Põhimääruse artikli 18 alusel ning kohaldades vajalike muudatustega ühiseeskirju Euroopa ühenduste ametnike ravikindlustuse kohta (4) (edaspidi „ravikindlustuse ühiseeskirjad“) ja nende üldisi rakendussätteid (5), on õigus seoses haiguse, raseduse või lapse sünniga tekkinud kulude hüvitamisele kahe kolmandiku ulatuses järgmistel isikutel:

Käesoleva lõike punktides a ja b osutatud isikud võivad vabalt valida arsti ning raviasutuse, nagu on sätestatud ravikindlustuse ühiseeskirjade artikli 19 lõikes 1.

2.   Ravikindlustuse ühiseeskirjade artikli 24 lõike 2 kohaldamisel tähendab käesoleva artikli lõike 1 punktides a ja b osutatud isikute puhul viide nõukogu määruse (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 (6) (edaspidi „personalieeskirjad“) alusel makstavale igakuisele põhipalgale põhimääruse artikli 10 kohaselt kindlaks määratud palka.

3.   Käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud hüvitised makstakse parlamendi eelarvest. Kohaldatakse personalieeskirjade artikli 72 lõikeid 3 ja 4 ning ravikindlustuse ühiseeskirjade artikli 20 lõiget 6.

4.   Ettemakseid ravikindlustuse ühiseeskirjade artikli 30 tähenduses võib teha ainult haiglakulude katmiseks otsearvelduse vormis. Kulude see osa, mis jääb pärast hüvitise määra kohaldamist käesoleva artikli lõikes 1 osutatud hüvitise saaja kanda, makstakse parlamendile tagasi vastavalt ravikindlustuse ühiseeskirjade artikli 30 lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimustele.

5.   Parlamendiliige või endine parlamendiliige, kes saab põhimääruse artiklis 13 sätestatud üleminekutoetust või põhimääruse artiklite 14 ja 15 alusel pensionit, võib loobuda õigusest käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud ravikulude hüvitamisele; loobumine jõustub taotluse esitamise kuupäevale järgneva kuu esimesest päevast. Selline loobumine jõustub tagasiulatuvalt alates asjaomase parlamendiliikme esimese mandaadi alguskuupäevast, kui taotlus esitatakse kolme kuu jooksul pärast nimetatud alguskuupäeva, tingimusel et asjaomane parlamendiliige ei ole kõnealusel ajavahemikul ravikulude hüvitamist taotlenud.

Kui õigustatud isik loobub oma õigusest ravikulude hüvitamisele, on tal õigus saada hüvitist kahe kolmandiku ulatuses ravikindlustusmaksetest kuni 400 euro suuruse hüvitiseni kuus.

6.   Parlamendiliikmel või endisel parlamendiliikmel, kes loobub lõike 5 kohaselt õigusest ravikulude hüvitamisele, ei ole õigust lõikes 1 sätestatud ravikulude hüvitamise süsteemiga uuesti liituda enne kaheteistkümne kuu möödumist alates loobumise jõustumise kuupäevast. Samuti võib edasisi muudatusi teha alles pärast kaheteistkümne kuu pikkuse miinimumperioodi möödumist, olenemata sellest, kas muudatused puudutavad uuesti liitumist süsteemiga, mis hõlmab lõikes 1 sätestatud ravikulude hüvitamise õigust, või kõnealusest õigusest loobumist.

Ilma et see piiraks esimese lõigu kohaldamist, jõustuvad hilisemad muutmistaotlused nende esitamise kuupäevale järgneva kuu esimesel päeval.

7.   Käesolevat artiklit kohaldatakse ka endiste parlamendiliikmete suhtes, kes saavad põhimääruse artiklis 13 osutatud üleminekutoetust, alates ametiülesannete täitmise lõppemisele järgnevast päevast kuni üleminekutoetuse õiguse tekkimise kuupäevani.

8.   Käesolevat artiklit kohaldatakse ka endiste parlamendiliikmete suhtes, kes saavad artiklis 52 osutatud vanaduspensionit, alates ametiülesannete täitmise lõppemisele järgnevast päevast kuni kuupäevani, mil neil tekib õigus saada pensionit, tingimusel et nad täitsid artikli 52 lõikes 1 sätestatud tingimused enne ametiülesannete täitmise lõppemist.

1.   Parlamendiliikmel on kindlustuslepingus sätestatud tingimustel õigus:

2.   Kindlustusmaksetest kaks kolmandikku kaetakse Euroopa Parlamendi eelarvest ja ühe kolmandiku tasub parlamendiliige. Parlamendiliikme kindlustusmaksed arvatakse maha põhimääruse artiklis 10 sätestatud palgast.

3.   Käesolevat artiklit kohaldatakse parlamendiliikme suhtes alates tema mandaadi algusest, kui ta ei ole teatanud peasekretärile kirjalikult ja sõnaselgelt, et loobub kindlustuskaitsest. Kui see on kohaldatav, lõpeb parlamendiliikme kindlustuskaitse loobumisest teatamise kuu viimasel päeval.

1.   Õnnetusjuhtumikindlustus annab ülemaailmse kindlustuskaitse parlamendiliikmega tema mandaadi täitmise jooksul toimuvate õnnetuste puhul.

2.   Õnnetusjuhtumikindlustusega tagatakse, et:

3.   Kindlustuse ühiseeskirju kohaldatakse parlamentliikmete suhtes vajalike muudatustega, välja arvatud kutsehaigusi ja eluaegset annuiteeti puudutavaid sätteid ning muid sätteid, mille kohaldamine on lahutamatult seotud ametniku seisundiga.

Kohaldatakse käesolevate rakendusmeetmete artiklis 76 sätestatud kaebuste esitamise korda.

Kindlustuse ühiseeskirjades sätestatud ametisse nimetava asutuse või ametiisiku volitused on parlamendiliikmete puhul parlamendi presidendil.

Käesoleva artikli ja kindlustuse ühiseeskirjade kohaselt püsiva täieliku või osalise töövõimetuse tunnistamine ei piira mingil viisil põhimääruse artikli 15 kohaldamist. Samamoodi ei piira põhimääruse artikli 15 kohaldamine käesoleva artikli ja kindlustuse ühiseeskirjade kohaselt püsiva täieliku või osalise töövõimetuse tunnistamist.

4.   Kooskõlas kindlustuse ühiseeskirjades sätestatud tingimustega laieneb kindlustuskaitse ka ravi-, ravimi- ja haiglakuludele ning kuludele, mis on seotud operatsiooni, proteeside, röntgeni, massaaži ning ortopeediaga, samuti raviasutuse esitatud arvetele, transpordikuludele ja kõikidele muudele õnnetusjuhtumist tingitud samalaadsetele kuludele. Kõnealused kulud hüvitatakse üksnes siis, kui ära on kasutatud kõik hüvitised, mida asjaomane isik saab põhimääruse artiklis 18 sätestatud ravikulude hüvitamist käsitlevate sätete kohaselt, ning seda makstakse lisaks kõnealustele hüvitistele.

1.   Isikliku vara ja isiklike asjade varguse ja kaotuse kindlustus näeb ette:

2.   Kindlustus katab väljaspool Euroopa Parlamendi hooneid toimunud varguse või kaotuse ainult juhul, kui parlamendiliige viibis varguse või kaotuse ajal reisil, mida rahastas Euroopa Parlament või fraktsioon. Kui vargus toimus Euroopa Parlamendi hoones, katab kindlustus selle üksnes tingimusel, et varastatud asjad või vara oli paigutatud turvalisse kohta.

3.   Väljaspool Euroopa Parlamendi hooneid toimunud raha varguse või kaotuse korral, mille kohta on esitatud politseile avaldus, on kindlustuskaitse ülemmäär 250 eurot, tingimusel et kaotatud või varastatud raha oli muude kaotatud või varastatud isiklike asjade hulgas. Kindlustus ei kata Euroopa Parlamendi hoonetes toimunud raha vargust või kaotust.

4.   Kui parlamendiliige reisis muusse sihtkohta kui elukohta ning kui seda reisi rahastas Euroopa Parlament või fraktsioon, on selliste isiklike asjade või isikliku vara ostmise või üürimisega seotud kulude korral, mida parlamendiliige pidi kandma vedaja poolt tingitud pagasi kauemaks kui 12 tunniks hilinemise või kadumise tõttu, kindlustuskaitse ülemmäär 500 eurot.

5.   Väljaspool Euroopa Parlamendi hooneid toimunud isikliku vara või isiklike asjade vargusest või nende kaotusest teatab asjaomane parlamendiliige politseile. Euroopa Parlamendi hoonetes toimunud vargusest või asjade kaotamisest tuleb teada anda turvalisuse eest vastutavale parlamendi teenistusele.

6.   Vargusest või kaotusest tuleb peasekretärile teada anda kaheksa päeva jooksul. Teatamisvormile lisatakse kaotatud või varastatud asja ostuarve või selle puudumise korral asendusasja ostuarve, kui asja väärtus on suurem kui 700 eurot.

7.   Kindlustus ei kata parlamendiliikme eraviisiliselt sõlmitud kindlustuslepinguga kaetud vargusi või kaotusi.

1.   Parlamendiliikmel on õigus kasutada isiklikke kaastöötajaid, kelle ta võib vabalt valida. Euroopa Parlament katab tegelikult tekkinud kulud, mis tulenevad täielikult ja üksnes ühe või mitme assistendi töölevõtmisest või teenuseosutajate kasutamisest kooskõlas käesolevate rakendusmeetmetega ning juhatuse poolt kindlaksmääratud tingimustel.

2.   Kaetakse üksnes parlamendiliikme mandaadi täitmiseks vajalikud ja sellega otseselt seotud assisteerimise kulud. Mingil juhul ei tohi katta parlamendiliikme eraeluga seotud kulusid.

3.   Kulud kaetakse parlamendiliikme ametiaja kestuse jooksul. Katta võib ainult need kulud, mis ei ole tekkinud varem kui:

4.   Alates 1. juulist 2023 on igakuine maksimumsumma, mille ulatuses kaetakse kõikide artiklis 30 osutatud isiklike kaastöötajatega seotud kulud, 28 696 eurot.

5.   Kui parlamendiliikme ametiaeg ei alga kuu esimesel päeval või ei lõpe kuu viimasel päeval, kaetakse parlamendiliikme asjaomase kuu assisteerimise kulud proportsionaalselt ametiaja kestusega.

6.   Lõikes 4 sätestatud igakuise summa kasutamata jäänud osa, mis on kogunenud eelarveaasta lõpuks, kantakse üle järgmisesse eelarveaastasse lõikes 4 osutatud igakuise maksimumsumma ulatuses.

1.   Parlamendiliige võib kasutada järgmisi assistente:

2.   Kaks või enam parlamendiliiget võivad moodustada rühma ühe või mitme lõikes 1 osutatud assistendi või ühe või mitme praktikandi ühiseks töölevõtmiseks või nende teenuste ühiseks kasutamiseks, tingimusel, et nad teevad seda kirjalikult ja kasutavad selleks tüüplepingut, mille on heaks kiitnud pädev eelarvevahendite käsutaja. Sellistel juhtudel määravad asjaomased parlamendiliikmed endi seast ühe või mitu parlamendiliiget, kellel on volitused rühma nimel lepingutele alla kirjutada või esitada töölevõtmise taotlus. Rühmale antud nimi ei tohi sisaldada viiteid erakonnale, sihtasutusele ega liikumisele.

Parlamendiliikmed esitavad parlamendi asjaomasele teenistusele kirjaliku deklaratsiooni, milles on kindlaks määratud igaühe asjaomane osa, mis arvatakse maha artikli 29 lõikes 4 ette nähtud summast. Ühegi parlamendiliikme maksimaalne osa rühmas ei tohi olla suurem kui 80 %.

Selleks et arvutada välja lepingute arv parlamendiliikme kohta, määratakse iga assistent või praktikant, kes võetakse tööle parlamendiliikmete rühma jaoks, ühele osalevale parlamendiliikmele, kelle määrab kindlaks vastutav parlamendiliige.

3.   Artikleid 32–40 ei kohaldata parlamendiliikme registreeritud assistentide suhtes.

4.   Juhatuse poolt kindlaksmääratud tingimuste alusel sõlmitud praktikalepingutega seotud kulud võib samuti katta.

5.   Parlamendiliige võib ühtlasi kasutada liikmesriigis asuvaid füüsilisi või asutatud juriidilisi isikuid, kes osutavad neile spetsialiseeritud ja täpselt kindlaks määratud teenuseid ning kellega nad on sõlminud teenuse osutamise lepingu kooskõlas kohaldatava riigisisese õigusega ja käesolevas peatükis sätestatud tingimustega. Nendel teenuseosutajatel peab olema piisav kvalifikatsioon või kogemus kõnealuste teenuste osutamiseks.

Juriidilised isikud, kes osutavad teenuseid, mille maksumus koos käibemaksuga on suurem kui 60 000 eurot, peavad olema asutatud liikmesriigis ja olema parlamendiliikmega sõlmitud lepingu alguskuupäeval tegutsenud asjakohases valdkonnas vähemalt ühe aasta.

Kui teenuste maksumus ületab koos käibemaksuga 60 000 euro suurust piirväärtust, valitakse teenuseosutaja hankemenetluse teel, välja arvatud juhul, kui tegemist on teenustega, mida osutavad kohalikud assistendid lõike 1 punkti b kohaselt. Seda piirväärtust kohaldatakse kumulatiivselt, kui sama teenuseosutajaga sõlmitakse lepingud sarnaste teenuste osutamiseks. Hankemenetluses peab osalema vähemalt viis täiesti sõltumatut taotlejat. Lepingu sõlmimise otsuse võib teha üksnes juhul, kui on esitatud vähemalt kolm nõuetele vastavat pakkumust. Leping sõlmitakse pakkujaga, kelle pakkumuse hinna ja kvaliteedi suhe on parim.

6.   Teenuste osutamisega ei tohi kaasneda töötajate andmine parlamendiliikme käsutusse, välja arvatud ajutisi teenuseid osutavate teenuseosutajate puhul, kes pakuvad korrapäraselt kutsealase tegevuse raames töötajaid ning kellel on riigisisese õiguse kohaselt õigus seda teha.

Lõike 1 punkti b kohaselt osutatavate teenuste puhul ei kasutata alltöövõttu. Lõike 5 kohaselt osutatavate teenuste puhul kasutatakse alltöövõttu üksnes igakülgselt põhjendatud juhtudel pärast parlamendi asjaomase teenistuse teavitamist ja igal juhul ainult kuni 20 % ulatuses asjakohase lepingu kogumaksumusest.

7.   Juhatus kinnitab nende kulude loetelu, mida võib katta seoses parlamendiliikme assisteerimisega (9).

8.   Assistentide ja praktikantide nimed ning teenuseosutajate ja makseagentide nimed või ärinimed avaldatakse lepingu kehtivuse ajal parlamendi veebisaidil koos nende tööandjaks oleva parlamendiliikme nime või parlamendiliikmete nimedega.

Assistendid, praktikandid, teenuseosutajad, makseagendid ja asjaomane parlamendiliige võivad igakülgselt põhjendatud juhtudel, näiteks oma isikliku turvalisuse kaitseks või asjakohase endiselt kehtiva lepingu peatamise või lõpetamise korral, taotleda peasekretärilt kirjalikult, et nende nimesid või ärinimesid parlamendi veebisaidil ei avaldataks. Taotluse rahuldamise üle otsustab peasekretär. Sellest otsusest teavitatakse kõiki asjaomaseid isikuid.

9.   Parlamendiliikmele määratud assistentide arv ei või nende tööaja graafikust olenemata olla mis tahes ajal parlamendiliikmete registreeritud assistentide puhul suurem kui neli ja kohalike assistentide puhul suurem kui kümme. Erandkorras ja kuni üheks kuuks võib parlamendiliikmete registreeritud assistentide maksimaalset arvu suurendada viieni, kui see on vajalik selleks, et hõlbustada kahe assistendi töölepingute vahetumist.

Parlamendiliikmete registreeritud assistente, kes on tööle võetud selleks, et kompenseerida parlamendiliikme registreeritud assistendi põhjendatud puudumist vastavalt Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste (10) VII jaotise rakendusmeetmete artikli 18 lõikele 6, ei arvata käesoleva lõike esimeses lõigus sätestatud maksimaalse arvu hulka.

10.   Parlamendiliikmete registreeritud assistentide palgaastme määramise kohta suuniste andmisel peaksid parlamendiliikmed võtma arvesse nende kvalifikatsiooni ja kogemust, neile antavaid ülesandeid, karjääri edenemise võimalust ja vajadust tagada usaldusväärne finantsjuhtimine.

11.   Vähemalt 40 % käesolevate rakendusmeetmete artikli 29 lõikes 4 sätestatud summast eraldatakse Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste VII jaotisest lähtuvateks koosolekute kuludeks. Seetõttu ei tohi muud parlamendiliikmete assisteerimisega seotud kogukulud, v.a Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste VII jaotisest lähtuvad kulud, kokku ületada 60 % käesolevate rakendusmeetmete artikli 29 lõikes 4 sätestatud summast.

Lisaks ei tohi käesolevas artiklis osutatud teenustega seotud kulud ületada 20 % artikli 29 lõikes 4 sätestatud summast.

Need piirsummad arvutatakse iga eelarveaasta kohta, liites kokku artikli 29 lõikes 4 sätestatud igakuised maksimumsummad ja lisades neile proportsionaalselt artikli 29 lõike 6 kohaselt järgmisse eelarveaastasse üle kantud kasutamata jäänud summad.

12.   Euroopa Parlament katab nende füüsiliste isikute kulud, kelle parlamendiliige on kohaliku assistentidena tööle võtnud või kes osutab spetsialiseeritud teenuseid, brutopalga või brutotasu ulatuses (ilma käibemaksuta) igakuise ülemmäära piires. Need ülemmäärad kehtestab juhatus vastavalt lõikele 13 ja juhatus võib neid igal aastal kohandada. Kohaldatavad ülemmäärad avaldatakse parlamendi veebisaidil.

13.   Ülemmäär on kolme ja poole kordne võrdlussumma. Võrdlussumma on üks kaheteistkümnendik Eurostati poolt avaldatavast täisajaga töötajate aasta keskmisest brutopalgast asjaomase parlamendiliikme valimisliikmesriigis.

Selliselt arvutatud ülemmäär ei tohi siiski olla madalam kui palgaastmel 6 töötava registreeritud assistendi põhipalk ega kõrgem kui palgaastmel 19 töötava registreeritud assistendi põhipalk.

Lisatasu hüvitatakse ainult igal aastal arvutatava eespool nimetatud ülemmäärani ja see piirdub ühe kuuendikuga assistendi aasta keskmisest brutopalgast.

Ülemmäärasid alandatakse proportsionaalselt, kui kohalik assistent töötab osalise tööajaga või kui ta ei tööta tervet kuud.

14.   Niisuguse kohaliku assistendi brutopalk, kes peab peamiselt täitma haldustoe ja sekretariaadi ülesandeid, kuid kes peab täitma ka dokumentide koostamise ja nõustamisega seotud ülesandeid, ei tohi ületada 60 % juhatuse poolt lõike 13 kohaselt kehtestatud igakuisest ülemmäärast.

Niisuguse kohaliku assistendi brutopalk, kes peab peamiselt täitma dokumentide koostamise ja nõustamisega seotud ülesandeid, kuid kes peab täitma ka haldustoe ja sekretariaadi ülesandeid, ei tohi ületada 70 % juhatuse poolt lõike 13 kohaselt kehtestatud igakuisest ülemmäärast, välja arvatud juhul, kui kohalikul assistendil on diplomiga tõendatud vähemalt kolmeaastane lõpetatud kõrgharidus või sellele vastav töökogemus.

15.   Parlament hüvitab kohalike assistentide tegelikult tekkinud reisikulud, kui nad teevad aeg-ajalt parlamendiliikme taotlusel ametireise, mis on seotud nende ametiülesannete täitmisega. Parlamendi täiskogu istungjärkudega seotud ametireise peetakse aeg-ajalt tehtavateks ametireisideks.

Niisugused kulud hüvitatakse tõendavate dokumentide esitamise alusel.

Valida tuleb kõige ökonoomsemad ja tõhusamad transpordi- ja majutusviisid, võttes arvesse nende olemasolu ja kättesaadavust antud hetkel. Rongireiside puhul tuleb valida teine klass ja lennureiside puhul turistiklass. Majutuse puhul tuleb piirduda standardklassi toaga. Taksot võib kasutada vaid erandkorras ja lühikeste vahemaade puhul, kui ühistransport puudub.

Hüvitamisel piirdutakse kohaldatava riigisisese õigusega ette nähtud miinimumiga ning majutuskulude korral parlamendi ametnike ja muude teenistujate suhtes kohaldatavate ülemmääradega.

1.   Parlamendiliikme või parlamendiliikmete rühma poolt sõlmitud töölepingute ja teenuse osutamise lepingute ning valimisliikmesriigis asuvate praktikantidega sõlmitud praktikalepingute haldamine peab toimuma liikmesriigis asuva makseagendi kaudu.

2.   Makseagendi teenuseid osutab füüsiline või juriidiline isik, kellel on riigisisese õiguse kohaselt õigus teostada kutsetegevust töölepingute või teenuse osutamise lepingute maksu- ja sotsiaalkindlustuse valdkonnas.

Makseagendi teenuseid osutav füüsiline või juriidiline isik ei tohi olla üheski kõrvalejätmist põhjustavas olukorras, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (11) (edaspidi „finantsmäärus“) artikli 136 lõikes 1.

Makseagendid kasutavad professionaalset elektroonilist palgaarvestussüsteemi.

3.   Parlamendiliige sõlmib individuaalse lepingu vabalt valitud makseagendiga, kes vastab lõikes 2 osutatud tingimusele.

Kulud, mis tekkisid makseagendi teenuste kasutamisega kooskõlas käesoleva artikli lõikega 1, kaetakse artikli 29 lõikes 4 sätestatud summast ja nende puhul ei kohaldata teenuste suhtes artikli 30 lõike 11 teises lõigus sätestatud piirmäära.

Makseagendi tasu (ilma käibemaksuta) ei või ületada 4 % artikli 29 lõikes 4 osutatud summast.

Makseagendi tasu maksimaalne piirmäär vaadatakse läbi igal kalendriaastal kumulatiivselt tema lepingu kestusega proportsionaalselt.

4.   Parlamendiliikme ja makseagendi vaheline leping sõlmitakse niisuguse tüüplepingu alusel, mille on heaks kiitnud pädev eelarvevahendite käsutaja.

Tüüplepingu mis tahes uus versioon muutub kohustuslikuks pärast seda, kui see on parlamendiliikmetele teatavaks tehtud. Sellel ei ole tagasiulatuvat mõju kehtivatele lepingutele.

Tüüplepingus määratakse kooskõlas käesoleva peatükiga kindlaks lõikes 1 osutatud lepingutega seotud maksete kord ning makseagendi tasu ja vastutus.

1.   Makseagent tagab, et tema hallatavad lepingud vastavad riigisisesele ja liidu õigusele, eelkõige seoses sotsiaalkindlustus- ja maksukohustustega.

2.   Makseagendi tasu makstakse arvete või makseagendi tasu arvestuse esitamise alusel.

3.   Parlamendiliige esitab makseagendile kõik dokumendid ja kogu teabe, mida makseagent vajab tema vastutada olevate lepingute õiguspärasuse ja korrapärase haldamise tagamiseks, eelkõige artikli 34 lõikes 2, artikli 35 lõike 1 punktis a, artiklis 38, artikli 39 lõike 1 punktis a ja artiklis 40 osutatud dokumendid ja teabe.

4.   Euroopa Parlament maksab nõutavate tõendavate dokumentide esitamisel makseagendile tema vastutada olevate lepingute, sealhulgas praktikalepingute alusel maksmisele kuuluvad summad.

5.   Euroopa Parlament teeb töölepingu või praktikalepingu puhul makseagendile ettemakseid seoses töötasu, sotsiaalkindlustusmaksete ja maksudega tekkivate kulude eest.

Ettemaksete tasaarveldamise eest vastutavad parlamendiliikmed ja nende makseagendid ning seda tehakse kooskõlas käesolevate rakendusmeetmete ja kohaldatava riigisisese õigusega.

1.   Artikli 30 lõike 1 punktile b ning lõigetele 2, 4 ja 5 vastava assisteerimiskulude katmise taotluse, milles näidatakse ära makse saajad ja summad, esitab parlamendi asjaomasele teenistusele parlamendiliige või tema makseagent ning selle allkirjastavad kõik asjaomased parlamendiliikmed ja makseagent. Taotlusele lisatakse töölepingu puhul artiklis 35 ja teenuse osutamise lepingu puhul artiklis 39 ostutatud tõendavad dokumendid.

2.   Parlamendiliige teatab makseagendile ja parlamendi asjaomasele teenistusele viivitamata kõikidest muutustest lepingulistes suhetes ja makseid käsitlevates juhistes, teatades neile lepingusse tehtud muudatustest.

Makseagent edastab viivitamata ja tasaarveldust ära ootamata vastava teabe ja asjakohased tõendavad dokumendid parlamendi asjaomasele teenistusele.

1.   Makseagent edastab eelkõige tehtud ettemaksete tasaarveldamise eesmärgil parlamendi asjaomasele teenistusele hiljemalt asjaomasele eelarveaastale järgneva aasta 31. märtsiks iga teenistuses oleva kohaliku assistendi kohta ja iga praktikandi kohta, kes asub valimisliikmesriigis, väljavõtte palkade, maksude mahaarvamiste ning tööandja ja töötaja sotsiaalkindlustusmaksetega seotud kulude, samuti kõikide muude katmisele kuuluvate kulude kohta. Ühtlasi esitab makseagent tõendi selle kohta, et asjaomased kohalikud assistendid on liitunud sotsiaalkindlustusskeemiga, märgib selles, et tööandja on parlamendiliige, ning esitab tõendi tööõnnetuskindlustuse kohta, kui see on kohaldatava riigisisese õiguse kohaselt vajalik, ning iga-aastase tulude väljavõtte. Makseagent kinnitab ühtlasi, et kõik riigisisesest õigusest tulenevad kohustused on täidetud, ning esitab parlamendi asjaomase teenistuse taotlusel kõik aruandeperioodi kohta väljastatud palgatõendid ning palga, sotsiaalkindlustusmaksete ja maksude tasumise tõendid.

Makseagendi ja parlamendiliikme vahelise lepingu lõpetamise korral ja parlamendiliikme mandaadi lõppemisel tuleb need kohustused täita hiljemalt kolme kuu jooksul.

Esimeses lõigus osutatud väljavõtted koostatakse vastavalt Euroopa Parlamendi poolt kindlaksmääratud nõuetele.

2.   Kui lõikes 1 osutatud väljavõtteid ettenähtud tähtajaks ei esitata, loetakse kõik nendega seotud maksed alusetuks. Pärast lõikes 1 osutatud väljavõtete kontrollimist või nende puudumise korral saadab parlamendi asjaomane teenistus makseagendile teate ja parlamendiliikmele selle koopia, milles märgitakse, kas maksed on tehtud korrakohaselt või mitte, ning asjakohasel juhul osutatakse, millised puuduvad dokumendid tuleb veel esitada.

Kui käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud teates märgitakse, et maksed ei ole tehtud korrakohaselt, tuleb nende korrakohasuse tagamiseks vajalikud dokumendid esitada parlamendi asjaomasele teenistusele ühe kuu jooksul alates teate kuupäevast. Kui neid dokumente selle aja jooksul ei esitata, kohaldab Euroopa Parlament artiklit 71 või 72 või mõlemat, kui see on asjakohane.

1.   Makseagent peab kohaldatavas riigisiseses õiguses sätestatud ajavahemikus ja vähemalt viie aasta jooksul pärast asjaomase parlamendi koosseisu ametiaja lõppu palgaarvestusraamatut, märkides sellesse makstud töötasud ning kohaldataval juhul kinnipeetud maksud ning tööandjate ning töötajate sotsiaalkindlustusmaksed.

Ilma et see piiraks esimese lõigu kohaldamist, edastatakse makseagendi lepingu lõppemise korral kõigi palgaarvestusdokumentide kinnitatud ärakirjad viivitamata parlamendiliikmele ja tema vabalt valitud kvalifitseeritud spetsialistile.

2.   Assistent peab hoiduma tegevusest, mis on vastuolus parlamendi ja selle parlamendiliikme huvidega, kelle assistent ta on. Ta peab asjaomast parlamendiliiget viivitamatult teavitama kavatsusest alustada tasustatud või tasustamata parlamendivälist tegevust või kandideerida valimistel.

Assistent peab elama teenistuskohast sellisel kaugusel, mis võimaldab tal oma ametiülesandeid nõuetekohaselt täita.

3.   Parlamendiliige peab viivitamata teavitama parlamendi asjaomast teenistust sellistest teenistustingimuste muudatustest, mis mõjutavad parlamendiliikme assisteerimiskulusid, ning assistendi kavatsusest alustada muud kui artikli 35 punkti g alusel juba deklareeritud parlamendivälist tegevust või kandideerida valimistel. Parlamendiliige peab tagama, et parlamendiväline tegevus või valimistel kandideerimine ei sega assistenti tema ametiülesannete täitmisel ega ole vastuolus liidu finantshuvidega, ning sõlmima selleks asjakohaseid kokkuleppeid, mis võivad hõlmata assistendi tööaja kohandamist või assistendi poolt põhipuhkuse või palgata puhkuse võtmist. Parlamendi asjaomane teenistus võib nõuda tõendeid asjaomase assistendiga selles küsimuses sõlmitud kokkulepete kohta.

4.   Valimistel kandideerida kavatsev kohalik assistent peab järgima valimiskampaaniaid reguleerivat riigisisest õigust. Valituks osutumise korral lõpetatakse temaga seotud kulude katmine, välja arvatud juhul, kui ta esitab tõendi selle kohta, et tema mandaat on kooskõlas parlamendiliikme assistendi ametiülesannete täitmisega.

5.   Parlamendiliikme ja assistendi vahel sõlmitud leping peab sisaldama lõigetes 2 ja 4 sätestatud tingimusi.

6.   Kohalike assistentidega sõlmitud töölepingutega seoses tekkinud kulud võib katta tingimusel, et miinimumtööaeg on viis tundi nädalas ja üldine tööaeg, sealhulgas aeg, mis kulutatakse parlamendivälisele tegevusele, ei ületa 48 tundi nädalas. Käesoleva lõike kohaldamisel võetakse artiklis 35 osutatud tasustamata tegevust arvesse üksnes juhul, kui niisugune tegevus on asjaomase juhtumi puhul tavapäraselt tasustatav.

1.   Kulusid, mis tekivad parlamendiliikme ja kohaliku assistendi vahel sõlmitud töölepingute lõppemisel, võib katta tingimusel, et:

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kulusid võib katta kuni seadusjärgse miinimumi ulatuses ja artikli 29 lõikes 4 sätestatud piirmäära ulatuses.

3.   Lisakulusid, mis tulenevad pooltevahelisest erikokkuleppest, mida ei ole ette nähtud juriidilistes või kollektiivlepingulistes kohustustes, võib katta üksnes artikli 29 lõikes 4 sätestatud piirides kuni summani, mis vastab kohaliku assistendi viimase tööaasta keskmisele igakuisele brutopõhipalgale.

4.   Lõiget 3 ei kohaldata, kui:

5.   Kui parlamendiliige on kohaldatava riigisisese tööõiguse alusel kohustatud maksma assistendile lepingu lõppemisega seotud kulude puhul summa, mis ületab enam kui kolmekordselt tema keskmist igakuist brutopalka, võib nõuetekohaselt koostatud ja pädevate riiklike asutuste poolt kinnitatud dokumentide esitamisel need kulud katta.

1.   Teenuse osutamise lepingutega seotud kulude katmise taotlus, v.a spetsialiseeritud teenuste puhul, mille maksumus ei ületa 500 eurot (käibemaks kaasa arvatud), peab sisaldama järgmist:

2.   Osutatud teenuste kulud kaetakse teenuseosutaja poolt tegelikult osutatud teenuste eest koostatud üksikasjaliku arve või teenuseosutaja tasu arvestuse ning teenuseosutajaga sõlmitud lepingu koopia alusel, mille parlamendiliige esitab parlamendi asjaomasele teenistusele. Arvele või teenuseosutaja tasu arvestusele tuleb lisada parlamendiliikme kinnitus, et teenust tõepoolest osutati. Parlamendiliige peab parlamendi asjaomase teenistuse taotlusel esitama ka peamised tõendavad dokumendid.

Kui teenused on osaliselt või täielikult käibemaksust vabastatud, võib parlamendi asjaomane teenistus nõuda makseagendilt selle erandi õigusliku aluse kinnitamist.

1.   Juhatus võtab vastu eeskirja, mis reguleerib parlamendiliikmete võimalust kasutada parlamendi osutatavaid siseteenuseid ning parlamendiliikmetele mõeldud vahendeid ja võimalusi ning mis hõlmab eelkõige järgmist:

2.   Juhatus võib võtta vastu ka normid, millega antakse parlamendi endistele presidentidele nende ametiaja kestel ja endistele parlamendiliikmetele juurdepääs parlamendi pakutavatele võimalustele.

1.   Parlamendiliikmel on õigus üldkulude hüvitisele, mis on ette nähtud parlamendiliikme parlamentaarse tegevuse raames tekkinud kulude katmiseks.

2.   Kooskõlas põhimääruse põhjendusega 17 ja artikli 20 lõikega 3 makstakse üldkulude hüvitist kindlasummalise maksena.

3.   Parlamendiliikmel on õigus saada üldkulude hüvitist alates maksetaotluse kättesaamise kuust.

4.   Parlamendiliige võib valida, kas ta soovib saada kogu hüvitise summa või osa sellest.

1.   Üldkulude hüvitist makstakse parlamendiliikme ametiaja kestuse jooksul.

2.   Üldkulude hüvitis on 4 950 eurot kuus.

3.   Parlamendiliikmele, kelle ametiaeg algab pärast asjaomase kuu 15. päeva, makstakse kõnealuse kuu eest üksnes pool üldkulude hüvitise summast.

4.   Üldkulude hüvitisest pool makstakse ka kolme kuu eest pärast seda kuud, mil parlamendiliikme ametiaeg lõpeb, kui tema ametiaeg kestis vähemalt kuus kuud ja teda ei valitud tagasi.

1.   Kõik üldkulude hüvitise summad makstakse otse parlamendiliikmele.

2.   Parlamendiliige, kes puudub parlamendi tööaasta jooksul (1. septembrist kuni 31. augustini) vähemalt pooltel täiskogu istungjärgu toimumiseks kindlaks määratud päevadel, maksab parlamendile tagasi 50 % selle perioodi üldkulude hüvitisest.

3.   Parlamendi president võib lugeda lõikes 2 osutatud puudumise vabandatuks, kui see toimus tervislikel põhjustel, oli tingitud raskest perekondlikust olukorrast või kui asjaomane parlamendiliige osales presidendi, juhatuse või esimeeste konverentsi loa saanud lähetusel. Tõendavad dokumendid tuleb edastada kvestoritele hiljemalt kahe kuu jooksul alates puudumise algusest.

4.   Last ootav parlamendiliige on vabastatud parlamendi ametlikel koosolekutel osalemisest kolme kuu jooksul enne lapse sündi. Parlamendiliige peab selleks esitama arstitõendi, millel on näidatud lapse eeldatav sünnikuupäev. Pärast sünnitust on parlamendiliige ametlikel koosolekutel osalemisest vabastatud kuue kuu jooksul. Parlamendiliige peab selleks esitama lapse sünnitunnistuse koopia.

1.   Üldkulude hüvitis on ette nähtud muu hulgas selliste kulude katmiseks nagu büroo jooksvad kulud ja büroo hoolduskulud ning kulud, mis tekivad seoses kontoritarvete, dokumentatsiooni ja kontoriseadmetega, samuti esinduskulud ja halduskulud.

2.   Kui parlamendiliige leiab, et käesolevate rakendusmeetmete või parlamendi muude eeskirjade kohaselt muude hüvitistena ette nähtud summad on ära kasutatud, võib ta kasutada üldkulude hüvitist ka selleks, et maksta otse kõnealuste hüvitistega kaetud tegevuste eest.

1.   Selleks et hõlbustada parlamendiliikmetel kulude haldamist ja järelevalvet, kannab parlament üldkulude hüvitiseks ette nähtud vahendid selle hüvitise jaoks ette nähtud pangakontole, kuhu ta muid vahendeid ei kanna. Selle pangakonto suhtes kehtivad tavapärased parlamendiliikme mandaadiga seotud tingimused.

2.   Parlamendiliikmed vastutavad ainuisikuliselt käesoleva peatüki alusel makstud summade kasutamise eest.

3.   Parlamendiliikmed võivad ise või välisaudiitori abiga nende summade kasutamist üksikasjalikult või käesoleva artikli lõikes 4 loetletud kululiikide kaupa dokumenteerida ning need andmed täielikult või osaliselt avaldada parlamendi veebisaidi parlamendiliikmete veebilehel kooskõlas kodukorra artikliga 11.

4.   Lõikes 3 osutatud kululiigid on järgmised:

5.   Juhatus võtab vastu lisameetmed, mida ta vajalikuks peab, et hõlbustada parlamendiliikmete otsuste rakendamist seoses lõikega 3.

1.   Kui endine parlamendiliige, kellel on õigus saada üleminekutoetust, täidab mandaati mõnes muus parlamendis või töötab avaliku sektori ametikohal, arvatakse üleminekutoetusest maha töötasu, mida tal on õigus saada.

2.   Artikli 2 lõiget 3 kohaldatakse üleminekutoetuse suhtes vajalike muudatustega.

3.   Käesolevas artiklis tähendab „muu parlament“ liikmesriigis asuvat parlamenti, millel on seadusandlikud volitused.

4.   Käesolevas artiklis tähendab „avaliku sektori ametikoht“ töötamist järgmistel ametikohtadel:

1.   Kui endisel parlamendiliikmel on samaaegselt õigus saada nii põhimääruse artiklis 13 osutatud üleminekutoetust kui ka põhimääruse artiklis 14 osutatud vanaduspensionit või põhimääruse artiklis 15 osutatud pensionit, valib ta ise, millist neist kahest maksest ta saada soovib. Endine parlamendiliige teatab oma otsuse peasekretärile kolme kuu jooksul pärast mandaadi lõppemist. Otsust ei ole võimalik muuta.

2.   Kui endine parlamendiliige valib üleminekutoetuse maksmise, peatatakse vanadus- või töövõimetuspensioni maksmine ajaks, mil tal on õigus saada üleminekutoetust.

1.   Üleminekutoetuse saamiseks peab endine parlamendiliige esitama kolme kuu jooksul pärast mandaadi lõppemist taotluse, lisades sellele kirjaliku deklaratsiooni, milles ta näitab, kas ta täidab või ei täida käesolevate rakendusmeetmete artiklis 49 osutatud ametiülesandeid. Pärast seda perioodi on õigus saada üleminekutoetust selle kuu esimesest päevast, mil parlamendi asjaomased teenistused taotluse kätte said. Üleminekutoetuse saamise õiguse periood määratakse kindlaks kooskõlas põhimääruse artikli 13 lõikega 2.

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kirjalikule avaldusele lisatakse kohaldataval juhul artikli 50 lõikes 1 osutatud parlamendiliikme otsus.

3.   Üleminekutoetuse määramise aluseks olevate tingimuste muutustest, mille tõttu võib muutuda parlamendiliikme õigus saada kõnealust hüvitist, tuleb viivitamata teatada parlamendi asjaomasele teenistusele. Kahtluse korral võib peasekretär paluda, et asjaomane endine parlamendiliige esitaks oma tähelepanekud.

4.   Kui üldsusele kättesaadavatest allikatest kontrollitavate asjaolude alusel saab peasekretär teada, et endine parlamendiliige täidab mõnda artiklis 49 osutatud ametiülesannetest, peatab ta üleminekutoetuse maksmise ja teavitab sellest asjaomast endist parlamendiliiget.

5.   Endine parlamendiliige võib õigusest üleminekutoetusele igal ajal loobuda. Ta teatab otsusest peasekretärile.

1.   Parlamendiliikmel, kes on täitnud oma mandaati vähemalt ühe täisaasta jooksul, on ametiaja lõppemise järel õigus eluaegsele vanaduspensionile alates selle kuu esimesest päevast, mis järgneb kuule, mil tal täitub 63. eluaasta, nagu on osutatud põhimääruse artiklis 14.

Endised parlamendiliikmed või nende esindajad peavad vanaduspensioni maksmise taotluse esitama kuue kuu jooksul pärast vastava õiguse teket, välja arvatud vääramatu jõu korral. Pärast seda tähtaega on õigus saada vanaduspensionit taotluse kättesaamise kuu esimesest päevast.

2.   Kui pensionisaaja valitakse uuesti parlamendiliikmeks, peatatakse vanaduspensioni maksmine. Vanaduspensioni õigused, mille parlamendiliige omandab uue mandaadi alusel, lisatakse enne tagasivalimist omandatud pensioniõigustele. Kui parlamendiliikme mandaat Euroopa Parlamendis lõpeb, jätkatakse vanaduspensioni maksmist.

3.   Kui parlamendiliige on täitnud mandaati mitmel perioodil, mille vahel on olnud ajaline katkestus, liidetakse vanaduspensioni arvestamisel kõikide mandaatide perioodid.

1.   Vanaduspension, mida endine parlamendiliige saab mandaadi eest, mida ta täitis mõnes muus parlamendis lisaks mandaadile Euroopa Parlamendis, arvatakse põhimääruse artikli 14 kohasest vanaduspensionist maha.

2.   Käesolevas artiklis tähendab „muu parlament“ artikli 2 lõikes 2 määratletud parlamenti.

3.   Arvutus tehakse mõlema pensioni kogusumma alusel enne maksude mahaarvamist.

4.   Endine parlamendiliige, kes täitis mandaati mõnes muus parlamendis lisaks mandaadile Euroopa Parlamendis, deklareerib vanaduspensioni, millele tal on õigus asjaomases muus parlamendis täidetud mandaadi alusel.

1.   Parlamendiliikmel, kes on kooskõlas artiklis 59 sätestatud korraga tunnistatud täielikult töövõimetuks, mille tõttu ei ole tal võimalik täita ametiaja lõpuni ametiülesandeid, ja kes astub seetõttu ametist tagasi, on alates tagasiastumise jõustumise kuupäevast õigus saada töövõimetuspensionit, ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 3 kohaldamist.

2.   Õigus töövõimetuspensionile lõpeb, kui parlamendiliige ei teata ametist tagasiastumisest kolme kuu jooksul alates kuupäevast, millal talle ametlikult teatati otsusest tema töövõimetuks tunnistamise kohta.

3.   Parlamendiliikmel tekib õigus saada töövõimetuspensionit selle parlamendi koosseisu ametiaja lõpust, mille jooksul töövõimetus tekkis,

1.   Töövõimetuspensioni summa moodustab 3,5 % põhimääruse artiklis 10 osutatud palgast iga mandaadi täitmise täisaasta eest ja ühe kaheteistkümnendiku sellest iga lisanduva täiskuu eest, kokku vähemalt 35 %, ent mitte üle 70 % kõnealusest palgast.

2.   Töövõimetuspensioni arvutamise suhtes kohaldatakse vajalike muudatustega vanaduspensioni arvutamist käsitlevaid norme.

1.   Töövõimetuspension, mida endine parlamendiliige saab lisaks Euroopa Parlamendis täidetud mandaadi eest mõnes muus parlamendis täidetud mandaadi eest, arvatakse artikli 55 kohasest töövõimetuspensionist maha.

2.   Käesolevas artiklis tähendab „muu parlament“ artikli 2 lõikes 2 määratletud parlamenti.

3.   Endine parlamendiliige, kes täitis mandaati mõnes muus parlamendis lisaks mandaadile Euroopa Parlamendis, deklareerib töövõimetuspensioni, millele tal on õigus asjaomases muus parlamendis täidetud mandaadi alusel.

1.   Parlamendiliige või tema esindaja esitab parlamendi presidendile taotluse pensionile minekuks töövõimetuse tõttu, lisades taotlusele arstitõendi, millel on märgitud teda artiklis 60 osutatud töövõimetuskomisjonis esindava arsti nimi.

2.   Artiklis 60 osutatud töövõimetuskomisjon esitab kolme kuu jooksul pärast kokkukutsumist peasekretäri poolt kooskõlas Euroopa Parlamendi kehtestatud volitustega meditsiinilise aruande, milles on toodud välja põhjendused ja hinnatakse, kas artikli 55 lõikes 1 sätestatud töövõimetuspensioni saamise tingimused on täidetud. Erandjuhul võib peasekretär seda tähtaega pikendada.

3.   Kui meditsiinilises aruandes jõutakse järeldusele, et asjaomasel parlamendiliikmel on õigus minna pensionile töövõimetuse tõttu, kinnitab parlamendi president, et parlamendiliikmel on õigus saada töövõimetuspensionit, ja teatab otsusest parlamendiliiget, paludes tal tagasi astuda. Kui meditsiinilises aruandes jõutakse järeldusele, et asjaomasel parlamendiliikmel ei ole õigust töövõimetuse tõttu pensionile minna, teavitab parlamendi president parlamendiliiget edasikaebekorrast.

1.   Töövõimetuskomisjoni kuulub kolm arsti, kes nimetatakse järgmiselt:

Kui teise arsti nimetamise kuupäevast alates kahe kuu jooksul ei jõuta kokkuleppele kolmanda arsti nimetamise osas, nimetab kolmanda arsti Euroopa Liidu Kohtu president ex officio Euroopa Parlamendi taotluse alusel.

2.   Töövõimetuskomisjoni tööga seotud kulud, sealhulgas reisikulud, katab Euroopa Parlament.

3.   Parlamendiliige võib esitada töövõimetuskomisjonile kõik aruanded või tõendid, mis ta on saanud oma raviarstilt või teistelt arstidelt, kellega ta on pidanud vajalikuks konsulteerida.

4.   Töövõimetuskomisjoni töö on konfidentsiaalne.

1.   Endine parlamendiliige, kes ei vasta enam artikli 55 lõikes 1 sätestatud töövõimetuspensioni saamise tingimustele, kaotab õiguse saada kõnealust pensionit.

2.   Kuni endise parlamendiliikme 63. eluaasta täitumiseni võib Euroopa Parlament nõuda, et selleks nimetatud arst ta iga viie aasta järel läbi vaataks ja kontrolliks, kas ta vastab veel artikli 55 lõikes 1 sätestatud töövõimetuspensioni saamise tingimustele.

3.   Läbivaatamine võib toimuda ka enne lõikes 2 osutatud tähtaega, eelkõige juhul, kui Euroopa Parlamendile saab teatavaks, et endine parlamendiliige töötab tasustataval ametikohal. Vajaduse korral hinnatakse olukorda üldsusele kättesaadavatest allikatest kontrollitavate asjaolude alusel vastavalt iga juhtumi eripärale ja pärast uurimist, milles kumbki pool saab esitada oma seisukohad ja vastata teise poole seisukohtadele.

4.   Parlamendiliikme läbi vaadanud arsti ettepaneku alusel võib töövõimetuskomisjon järeldada, et endise parlamendiliikme tervislik seisund on paranenud sel määral, et ta ei vasta enam artikli 55 lõikes 1 sätestatud töövõimetuspensioni saamise tingimustele.

5.   Töövõimetuspensioni maksmise lõpetamise otsuse teeb parlamendi president töövõimetuskomisjoni järelduste alusel. Artikleid 59 ja 60 kohaldatakse vajalike muudatustega. Kui endine parlamendiliige ei ole nimetanud arsti, kes teda töövõimetuskomisjonis esindab, kohaldatakse artikli 60 lõike 1 teist lõiku.

1.   Kui parlamendiliige või endine parlamendiliige sai surma hetkel vanadus- või töövõimetuspensionit või tal oleks tulevikus olnud õigus seda saada, on tema üleelanud abikaasal ja ülalpeetavatel lastel õigus vastavalt toitjakaotuspensionile ja orvupensionile.

2.   Käesoleva peatüki sätete kohaldamisel võrdsustatakse püsiv elukaaslane abikaasaga, tingimusel et paar esitab liikmesriigi pädeva asutuse poolt väljastatud ametliku dokumendi, mis kinnitab nende staatust püsivate elukaaslastena.

3.   „Ülalpeetav laps“ on parlamendiliikme või endise parlamendiliikme või parlamendiliikme või endise parlamendiliikme abikaasa abielust või väljaspool abielu sündinud laps või lapsendatud laps, kui ta tegelikult on parlamendiliikme või endise parlamendiliikme ülalpidamisel. „Ülalpeetav laps“ on ka veel sündimata laps ning laps, kelle lapsendamist on parlamendiliige või endine parlamendiliige alustanud ja kelle lapsendamine jõuab lõpule pärast parlamendiliikme surma.

1.   Toitjakaotuspensioni ja orvupensioni maksimumsumma ei tohi ületada vanaduspensioni summat, millele parlamendiliikmel oleks olnud õigus parlamendi koosseisu ametiaja lõppedes, võttes arvesse ajavahemikku surma kuupäeva ja kõnealuse parlamendi koosseisu ametiaja lõpu kuupäeva vahel.

2.   Endise parlamendiliikme puhul ei tohi toitjakaotuspensioni ja orvupensioni maksimumsumma ületada vanaduspensioni summat, mida parlamendiliikmele maksti või millele tal oleks õigus olnud.

3.   Üleelanud abikaasale makstav toitjakaotuspensioni summa moodustab 60 % käesoleva artikli lõikes 1 või 2 osutatud summast ja vähemalt 30 % põhimääruse artiklis 10 osutatud palgast, seda ka juhul, kui viimane summa on suurem kui käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud summad.

Uuesti abiellumine ei mõjuta üleelanud abikaasa õigust toitjakaotuspensionile. Üleelanud abikaasal ei ole õigust toitjakaotuspensionile, kui üksikjuhtumiga seotud asjaoludest selgub üheselt, et abielu on sõlmitud ainult pensioni saamise eesmärgil. Vajaduse korral hinnatakse kõnealust olukorda üldsusele kättesaadavatest allikatest kontrollitavate asjaolude alusel vastavalt iga juhtumi eripärale ja pärast uurimist, milles kumbki pool saab esitada oma seisukohad ja vastata teise poole seisukohtadele.

4.   Ülalpeetava lapse orvupensioni summa moodustab 20 % lõikes 1 või 2 osutatud summast.

5.   Erandina lõikest 4, kui ülalpeetavate laste arv on suurem kui kaks, määratakse iga ülalpeetava lapse pension kindlaks, jagades summa, mis vastab 40 %-le kas lõikes 1 või 2 osutatud maksimumsummast, ülalpeetavate laste arvuga.

6.   Kohaldataval juhul jagatakse makstava pensioni maksimumsumma vastavalt lõigetes 3, 4 ja 5 sätestatud protsendimäärale abikaasa ja ülalpeetavate laste vahel.

7.   Erandina lõigetest 4 ja 5 moodustab üleelanud abikaasa puudumise korral iga ülalpeetava lapse pension 20 % kas lõikes 1 või 2 osutatud maksimumsummast. Kui ülalpeetavate laste arv on suurem kui viis, jagatakse kohaldataval juhul lõikes 1 või 2 osutatud maksimumsumma võrdselt ülalpeetavate laste vahel, kellel on õigus saada orvupensioni.

1.   Toitjakaotus- ja orvupensionit makstakse alates parlamendiliikme või endise parlamendiliikme surma päevale järgneva kalendrikuu esimesest päevast.

2.   Õigustatud isiku surma korral lõpeb õigus toitjakaotuspensionile õigustatud isiku surma kuu lõpul.

3.   Õigus orvupensionile lõpeb selle kuu lõpul, mil ülalpeetaval lapsel täitub 21. eluaasta.

Orvupensioni saamise õigust pikendatakse ajani, mil ülalpeetav laps omandab üld- või kutseharidust ning maksimaalselt selle kuu lõpuni, mil ülalpeetaval lapsel täitub 25. eluaasta.

Orvupensioni maksmist jätkatakse ülalpeetava lapse puhul, kes haiguse või puude tõttu ei ole võimeline ennast elatama. Haiguse või puude peab tuvastama Euroopa Parlamendi arst. Pensioni saaja võib arsti otsuse vaidlustada, taotledes niisuguse komitee koosoleku kokkukutsumist, mis on moodustatud personalieeskirjade II lisa 3. jaos osutatud töövõimetuskomitee töökorra alusel.

Pensioniõigus lõpeb, kui ülalpeetav laps suudab end uuesti elatada. Euroopa Parlament võib nõuda, et selleks nimetatud arst ülalpeetava lapse iga viie aasta järel läbi vaataks, et kontrollida, kas ta vastab veel orvupensioni saamise tingimustele.

4.   Üleelanud abikaasad ja ülalpeetavad lapsed, kellel on õigus saada pensionit, esitavad taotluse pensioni saamiseks kuue kuu jooksul alates pensioni saamise õiguse tekkimisest. Pärast seda perioodi on õigus saada pensionit selle kuu esimesest päevast, mil parlamendi asjaomane teenistus taotluse kätte sai.

1.   Käesolevate rakendusmeetmete kohaldamisel ja nende alusel esitatud maksetaotluste puhul järgitakse finantsmäärust.

2.   Kui käesolevates rakendusmeetmetes nähakse ette lepingu sõlmimine Euroopa Parlamendi ja kolmanda isiku vahel, on sellele õigus alla kirjutada pädeval eelarvevahendite käsutajal.

1.   I jaotise 4., 5. ja 6. peatüki alusel makstavaid summasid tuleb kasutada üksnes parlamendiliikme mandaadi täitmisega seotud tegevuse rahastamiseks ja neid ei tohi kasutada isiklike kulude katmiseks või poliitilise loomuga toetuste või annetuste rahastamiseks.

2.   Käesolevate rakendusmeetmete alusel kättesaadavaks tehtavate rahaliste vahendite kasutamise raames ei tohi parlamendiliikmed osaleda tegevuses, mis võib viia konfliktini nende huvide ja liidu huvide vahel.

Huvide konflikt tekib, kui parlamendiliikme tegevusele avaldavad mõju perekondlikud, emotsionaalsed või majanduslikud põhjused või mis tahes muud põhjused, mis tulenevad otsestest või kaudsetest isiklikest huvidest.

3.   Parlamendiliige maksab kasutamata jäänud summad Euroopa Parlamendile tagasi, välja arvatud juhul, kui need on makstud kindlasummalise hüvitisena.

1.   Käesolevate rakendusmeetmete alusel tehtavad maksed tehakse pangaülekandega kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2015/2366 (12). Parlament kannab maksja poolt tasumisele kuuluvad tasud. Kõik muud tasud maksab makse saaja.

2.   Maksed tehakse eurodes, välja arvatud juhul, kui makse saaja, kes valiti või kelle elukoht on liikmesriigis, mille vääring ei ole euro, ning ta on taotlenud kogu makse või selle osa tegemist kõnealuse liikmesriigi vääringus.

3.   Euro ja muu valuuta vahelises ümberarvestuses kasutatakse vahetuskursina kooskõlas finantsmääruse artikli 19 lõikega 3 kindlaks määratud euro igakuist raamatupidamislikku vahetuskurssi.

4.   Erandina lõikest 3 kasutatakse parlamendiliikme assisteerimiskulude maksete puhul euro ja muu valuuta vahelises ümberarvestuses eelneva aasta detsembri igakuist euro raamatupidamislikku vahetuskurssi. Seejuures ei tohi parlamendi koosseisu ametiaja jooksul parlamendiliikmele tagatud igakuiste kulutuste maksimumsumma, mis kaetakse muus vääringus kui euro, olla pärast iga-aastast indekseerimist ja muid võimalikke juhatuse otsuse alusel tehtud suurendamisi arvesse võttes väiksem kui eelnevaks aastaks kindlaks määratud igakuine maksimumsumma.

1.   Parlamendiliige teatab ametisse astudes parlamendi asjaomasele teenistusele ühe või mitme tema nimel Euroopa Liidu liikmesriigis hoitava pangakonto andmed (nt IBAN-numbri, BIC(SWIFT)-koodi ja asjaomase panga aadressi), millele kantakse põhimääruse artiklis 10 sätestatud palk, muud toetused ja muude kulude hüvitised.

Kui parlamendiliige, endine parlamendiliige või tema õigusjärglane ei ole andnud teistsuguseid juhiseid, kasutatakse põhimääruse artiklis 10 sätestatud palga jaoks avatud pangakontot ka üleminekutoetuse ja pensionite maksmiseks.

2.   Makse tegemiseks mõnele muule isikule kui parlamendiliikmele tuleb eelnevalt esitada õigustatud isiku panga väljastatud dokument, milles kinnitatakse, et pangakonto, millele makse tuleb teha, on kõnealuse isiku nimel, ning milles on märgitud pangakonto IBAN-number, BIC(SWIFT)-kood ja panga aadress.

3.   Parlamendiliikme assisteerimisega seotud maksete tegemiseks teatab parlamendiliige oma isikliku kaastöötaja pangakonto andmed makseagendile või asjakohasel juhul parlamendi asjaomasele teenistusele. Isikliku kaastöötaja pangakonto peab olema avatud liidu liikmesriigis. Maksed tehakse vääringus, milles isikliku kaastöötaja palk või tasu on kindlaks määratud.

Makseagent edastab oma pangakonto andmed parlamendi asjaomasele teenistusele.

1.   Põhimääruse artiklis 10 sätestatud palk, üleminekutoetus ja pensionid jooksva kuu eest makstakse vastava kuu 15. päeval. Jooksva kuu üldkulude hüvitis makstakse vastava kuu esimesel päeval.

2.   Parlamendiliikme assisteerimiskuludega seotud maksed jooksva kuu eest kantakse makseagendile üle vastava kuu 15. päeval.

Maksete tegemisel võetakse arvesse parlamendiliikme juhiseid, mis on edastatud eelneva kuu 25. päevaks.

3.   Muud kulud hüvitatakse käesolevates rakendusmeetmetes nõutavate dokumentide esitamisel.

Parlamendi asjaomase teenistuse taotlusel peavad pensionisaajad esitama oma elusoleku kohta tõendi arsti või pädeva ametiasutuse koostatud tõendi vormis.

4.   Käesolevates rakendusmeetmetes nõutavate dokumentide esitamise tähtpäevad on järgmised:

5.   Peasekretär võib kehtestada erikorra tavapäraste reisikulude ja elamiskulude ettemaksete kohta.

1.   Kui parlamendiliige, endine parlamendiliige, mõni nende õigusjärglane või makseagent ei järgi käesolevaid rakendusmeetmeid või Euroopa Parlamendi liikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskirja, võib pädev eelarvevahendite käsutaja asjaomaste maksete tegemise täielikult või osaliselt lõpetada.

2.   Pädev eelarvevahendite käsutaja teavitab kõigepealt asjaomast isikut kirjalikult kavatsusest kõnealuste maksete tegemine lõpetada ja annab talle võimaluse esitada kirjalikke tähelepanekuid koos neid toetavate tõenditega. Niisuguse teate koopia edastatakse asjakohasel juhul mis tahes asjaomasele kolmandale isikule.

3.   Kui asjaomane isik ei esita piisavaid tõendeid käesolevate rakendusmeetmete või Euroopa Parlamendi liikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskirja järgimise kohta, võtab pädev eelarvevahendite käsutaja vastu otsuse asjaomaste maksete tegemise lõpetamise kohta. Selline otsus ei piira käesolevate rakendusmeetmete artikli 72 kohaldamist.

1.   Käesolevate rakendusmeetmete või Euroopa Parlamendi liikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskirja kohaldamisel alusetult makstud summad nõutakse asjaomaselt parlamendiliikmelt või endiselt parlamendiliikmelt või nende õigusjärglastelt tagasi. Tagasinõudmise otsuse võtab vastu peasekretär.

2.   Enne tagasinõudmise otsuse vastuvõtmist teavitab peasekretär asjaomast isikut kirjalikult tagasinõudmismenetluse algatamisest ja annab talle võimaluse esitada kirjalikke tähelepanekuid koos neid toetavate tõenditega.

3.   Pärast tagasinõudmise otsuse vastuvõtmist jätkab peasekretär tagasinõudmist kooskõlas finantsmäärusega. Tagasinõudmise kord ei tohi takistada parlamendiliikmel oma mandaati tulemuslikult täita.

4.   Peasekretär võib delegeerida talle lõigetega 1, 2 ja 3 antud pädevuse pädevale peadirektorile.

5.   Käesolevat artiklit kohaldatakse ka kolmandate isikute suhtes.

1.   Juhatus võib artikli 3 lõikes 5, artikli 15 lõike 2 punktis d, artiklis 20, artikli 22 lõigetes 1 ja 3, artikli 24 lõikes 2 ja artikli 44 lõikes 2 osutatud summasid igal aastal indekseerida eelneva aasta oktoobrile vastava Eurostati poolt avaldatud liidu aastase inflatsioonimäära ulatuses.

2.   Asjakohasel juhul indekseerib juhatus käesolevate rakendusmeetmete artikli 29 lõikes 4 osutatud summat igal aastal Eurostati poolt kokkuleppel liikmesriikide statistikaametitega koostatud ühisindeksi alusel vastavalt personalieeskirjade artiklile 65. Indekseerimist võib kohaldada tagasiulatuvalt alates selle aasta juulist, mille kohta indeks on arvutatud.

1.   Põhimääruse artiklis 10 sätestatud palga, käesolevate rakendusmeetmete kohase üleminekutoetuse ja vanaduspensioni või Euroopa Parlamendi liikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskirja III lisa kohase vanaduspensioni võib kohtuotsuse või pädeva haldusorgani otsusega arestida kuni ühe kolmandiku ulatuses.

2.   Peasekretär annab juhised sellise meetme täitmiseks. Juhistes võetakse igakülgselt arvesse viimast kättesaadavat suhtelise vaesuse piiri, mille Eurostat on kohaldataval juhul asjaomase parlamendiliikme või endise parlamendiliikme alalise elukoha riigi puhul kindlaks määranud, ning kohaldataval juhul peetakse neis silmas parlamendiliikme mandaadi tulemusliku täitmise nõuet. Enne niisuguste juhiste esitamist kuulatakse asjaomane parlamendiliige ära.

1.   Parlamendiliige või endine parlamendiliige, kes on seisukohal, et pädev teenistus ei ole käesolevaid rakendusmeetmeid tema suhtes õigesti kohaldanud, võib esitada peasekretärile kaebuse.

2.   Parlamendiliige või endine parlamendiliige, kes ei nõustu peasekretäri otsusega, võib esitada kaebuse kvestoritele, kes teevad otsuse pärast peasekretäriga konsulteerimist. Kaebus esitatakse kvestorite tegevesimehele.

3.   Kui kaebemenetluse üks pool ei nõustu kvestorite vastu võetud otsusega, võib ta esitada kaebuse juhatusele lõpliku otsuse tegemiseks. Selline kaebus esitatakse presidendile tõendavate dokumentide alusel, mis on esitatud koos lõigete 1 ja 2 kohase algse kaebusega.

4.   Lõike 1, 2 või 3 alusel esitatud kaebust tuleb põhjendada ja see tuleb esitada koos tõendavate dokumentidega kirjalikult kahe kuu jooksul pärast vaidlustatud otsuse teatavakstegemist.

5.   Parlament tagab, et kaebuse esitajad saavad kaebuse esitamisel vastuvõtuteatise.

6.   Kui parlamendiliige vaidlustab pärast käesoleva artikli lõike 1, 2 või 3 alusel kaebuse esitamist ja enne seda, kui pädev apellatsiooniorgan on oma otsuse teinud, kaebuse esemeks oleva otsuse ELi toimimise lepingu artikli 263 alusel tühistamishagiga, tunnistatakse kaebuse ese ära langenuks ja menetlus lõpetatakse.

Käesoleva artikli lõike 1, 2 või 3 alusel esitatud kaebus tunnistatakse mittelubatavaks, kui parlamendiliige esitab selle pärast ELi toimimise lepingu artikli 263 kohase tühistamishagi esitamist.

7.   Käesolevat artiklit kohaldatakse ka parlamendiliikmete ja endiste parlamendiliikmete õigusjärglaste suhtes.

1.   Kui käesolevates rakendusmeetmetes osutatakse hüvitamistaotluste või kulude katmise taotluste esitamisele, võib niisugused taotlused esitada elektrooniliselt koos digitaalallkirjaga.

2.   Kui käesolevates rakendusmeetmetes nõutakse tõendavate dokumentide esitamist, võib niisugused dokumendid esitada skannitud koopiatena, tingimusel et parlamendiliige kinnitab esitatud dokumentide skannitud koopiate vastavust originaalidele.

3.   Selleks et oleks võimalik kontrollida tõendavate dokumentide skannitud koopiate vastavust originaalidele, säilitavad parlamendiliikmed originaaldokumente selle kalendriaasta 31. detsembrini, mis järgneb aastale, mil hüvitamistaotlus või kulude katmise taotlus esitati.

Parlamendi asjaomane teenistus rakendab pistelise kontrolli süsteemi, et tagada tõendavate dokumentide skannitud koopiate vastavus originaalidele.

1.   Parlamendi teenistused võivad käesolevate rakendusmeetmete ning Euroopa Parlamendi liikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskirja kohaseid teateid esitada mis tahes kättesaadavate vahendite abil, millega tagatakse edastamise tulemuslikkus, sealhulgas e-posti teel või mis tahes muude elektrooniliste vahendite abil. Parlamendiliikmete puhul loetakse e-posti teel saadetud teated kehtivalt esitatuks lugemisteatise saamisel või hiljemalt viie tööpäeva möödudes Euroopa Parlamendi ametlikule e-posti aadressile saadetud e-kirja kättetoimetamise teatise saamisest.

2.   Teadete saamiseks esitavad parlamendiliikmed parlamendile oma e-posti aadressi ja alalise elukoha aadressi oma mandaadi lõppedes ja seejärel iga kord, kui aadressid muutuvad, tehes seda ühe kuu jooksul. Sama kehtib parlamendiliikmete ja endiste parlamendiliikmete õigusjärglaste kohta, kes peavad esitama parlamendile oma e-posti aadressi ja alalise elukoha aadressi õigusjärglaseks saamise hetkel ja seejärel iga kord, kui aadressid muutuvad, tehes seda ühe kuu jooksul.

3.   Finantsmääruse artikli 98 lõike 2 teise lõigu kohaldamisel loetakse parlamendi poolt võlgnikule võlateate saatmisel tekkinud viivitus võlgniku käitumisest tingituks, kui võlgniku suhtes kohaldatakse käesoleva artikli lõiget 2 ja ta ei ole seda täitnud.