1.   Ettevõtjad esitavad tõendajale laeva seirekava, kasutades selleks vormi, mis vastab rakendusmääruse (EL) 2016/1927 I lisas sätestatud näidisele. Kui seirekava on koostatud muus keeles kui inglise keel, peavad ettevõtjad esitama kava ingliskeelse tõlke.

2.   Enne seirekava hindamise algust esitab ettevõtja tõendajale samuti vähemalt järgmise teabe:

3.   Lõike 2 punkti d kohaldamisel esitab selles punktis osutatud organisatsioon või isik tõendajale dokumendi, milles on selgelt märgitud, et laevaomanik on teda nõuetekohaselt volitanud täitma määrusest (EL) 2015/757 tulenevaid kohustusi ja vajaduse korral HKSi kohustusi.

Dokumendile kirjutavad alla nii laevaomanik kui ka kõnealune organisatsioon või isik.

Kui dokument on koostatud muus keeles kui inglise keel, tuleb esitada selle ingliskeelne tõlge.

Dokument peab sisaldama järgmist teavet:

4.   Ettevõtja esitab taotluse korral kogu muu teabe, mida peetakse vajalikuks kava hindamiseks.

1.   Seirekava hindamisel kontrollib tõendaja kinnitusi, mis käsitlevad seirekavas esitatud teabe täielikkust, täpsust, asjakohasust ja määrusele (EL) 2015/757 vastavust.

2.   Tõendaja teeb vähemalt järgmist:

3.   Seirekava hindamiseks võib tõendaja kasutada küsitlemist, dokumentide kontrollimist, vaatlust ja mis tahes muid auditimeetodeid, mida ta peab vajalikuks.

1.   Tõendaja külastab tegevuskohta, et koguda piisavalt teadmisi seirekavas kirjeldatud menetluste kohta ja teha kindlaks, kas kavas esitatud teave on täpne.

2.   Tõendaja määrab kindlaks tegevuskoha või tegevuskohad, mida külastatakse, olles arvesse võtnud kohta, kus säilitatakse asjakohaste andmete kriitilist massi, sealhulgas laevas säilitatavate dokumentide elektroonilisi või paberkoopiaid, ning kohta, kus toimuvad andmevoogude ja ohjemeetmetega seotud toimingud.

3.   Samuti määrab tõendaja kindlaks tehtavad toimingud ja tegevuskoha külastuseks vajaliku aja.

4.   Ettevõtja tagab tõendajale juurdepääsu oma tegevuskohtadele, sealhulgas asjakohasele kaldal asuvale tegevuskohale ja asjakohasele laevale.

5.   Tõendaja võib teha tegevuskoha virtuaalse külastuse, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

Tõendaja võtab meetmeid, et vähendada tõendamisriski vastuvõetava tasemeni piisava kindluse saamiseks selle kohta, et seirekava on kooskõlas määrusega (EL) 2015/757.

Otsus teha tegevuskoha virtuaalne külastus tehakse pärast seda, kui on kindlaks tehtud, et virtuaalse külastuse tingimused on täidetud. Tõendaja teatab põhjendamatu viivituseta ettevõtjale otsusest teha tegevuskoha virtuaalne külastus ja sellest, et virtuaalse külastuse tingimused on täidetud.

6.   Tõendaja võib lõigetes 1 ja 5 osutatud tegevuskoha külastusest loobuda, kui lõike 5 punktides a, b ja c sätestatud tingimused on kumulatiivselt täidetud.

Tõendaja võtab meetmeid, et vähendada tõendamisriski vastuvõetava tasemeni piisava kindluse saamiseks selle kohta, et seirekava on kooskõlas määrusega (EL) 2015/757.

Otsus loobuda tegevuskoha külastusest tehakse pärast seda, kui on kindlaks tehtud, et tegevuskoha külastusest loobumise tingimused on täidetud. Tõendaja teatab põhjendamatu viivituseta ettevõtjale otsusest loobuda tegevuskoha külastusest ja sellest, et tegevuskoha külastusest loobumise tingimused on täidetud.

7.   Lõigetes 1 ja 5 osutatud tegevuskoha külastusest ei tohi loobuda ühelgi järgmisel juhul:

8.   Kui tõendaja teeb tegevuskoha virtuaalse külastuse vastavalt lõikele 5 või loobub tegevuskoha külastusest vastavalt lõikele 6, esitab ta selle kohta põhjenduse tõendamise sisedokumentides.

1.   Kui tõendaja leiab seirekava hindamise käigus mittevastavusi, teatab ta sellest põhjendamatu viivituseta ettevõtjale ja nõuab asjaomaste paranduste tegemist ette nähtud ajakava raames.

2.   Ettevõtja parandab kõik tõendaja teatatud mittevastavused ja esitab tõendajale läbivaadatud seirekava vastavalt kokkulepitud ajakavale, mis võimaldab tõendajal seirekava enne aruandeperioodi algust uuesti hinnata.

3.   Tõendaja teeb kõigi seirekava hindamise käigus parandatud mittevastavuste kohta tõendamise sisedokumentidesse märke, et nendest tulenevad probleemid on lahendatud.

1.   Tõendamisrühm esitab kava hindamisega seotud tõendamise sisedokumendid ja järelduste kavandi sõltumatule ülevaatajale viivitamata ja enne nende esitamist ettevõtjale.

2.   Sõltumatu ülevaataja teostab ülevaatuse, mille käigus kontrollitakse, kas seirekava on hinnatud käesoleva määruse kohaselt ning kas on rakendatud nõuetekohast kutsealast hoolikust ja otsustusvõimet.

3.   Sõltumatu ülevaatus hõlmab kogu artiklites 4–9 kirjeldatud hindamisprotsessi.

4.   Tõendaja kannab sõltumatu ülevaatuse tulemused tõendamise sisedokumentidesse.

1.   Enne heitearuande ja osalise heitearuande tõendamise algust peavad ettevõtjad esitama tõendajale järgmise lisateabe:

2.   Kui tõendaja on teinud kindlaks konkreetse(d) osa(d) või dokumendi(d), mida peetakse tõendamise seisukohast asjakohaseks, esitab ettevõtja ka järgmise lisateabe:

3.   Kui see on asjakohane kohaldatavat seiremeetodit silmas pidades, võivad tõendajad paluda ettevõtjal esitada ka järgmise teabe:

4.   Ettevõtja vahetumise korral hoolitsevad asjaomased ettevõtjad nõuetekohaselt selle eest, et tõendajale esitataks tema taotluse korral lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud lisadokumendid või teave, mis on seotud vastava ettevõtja vastutusel toimunud reisidega.

5.   Ettevõtjad säilitavad lõigetes 1–4 osutatud teavet ajavahemiku kohta, mis on ette nähtud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooniga (edaspidi „MARPOLi konventsioon“) ja 1988. aasta rahvusvahelise konventsiooniga inimelude ohutusest merel (edaspidi „SOLASi konventsioon“). Kuni nõuetele vastavuse tunnistuse väljastamiseni vastavalt määruse (EL) 2015/757 artiklile 17 või osaliste heitearuannete puhul kuni tõendamisaruande väljaandmiseni võib tõendaja taotleda kogu teavet, millele on osutatud lõigetes 1, 2 ja 3.

1.   Tõendamise alguses hindab tõendaja tõendamisülesannete laadi, ulatust ja keerukust, teostades kõigi laevaga seotud toimingute strateegilise analüüsi.

2.   Ettevõtja toimingute mõistmiseks kogub tõendaja vajalikku teavet, et hinnata, kas tõendamisrühm on tõendamise teostamiseks piisavalt pädev, et teha kindlaks, kas lepingus osutatud tõendamiseks kuluv aeg on õigesti määratud, ja et tagada tõendamisrühma suutlikkus vajalikku riskianalüüsi teha, ning vaatab selle teabe läbi. Kõnealune teave hõlmab vähemalt järgmist:

3.   Kui tõendaja vaatab lõikes 2 osutatud teabe läbi, hindab ta vähemalt järgmisi aspekte:

4.   Kui tõendaja teeb strateegilist analüüsi, kontrollib ta järgmist:

1.   Lisaks määruse (EL) 2015/757 artikli 15 lõigetes 1, 2 ja 3 osutatule teeb tõendaja kindlaks järgmised riskid ja analüüsib neid:

Esimeses lõigus osutatud elementide kindlakstegemisel ja analüüsimisel võtab tõendaja arvesse artikli 11 lõikes 1 osutatud strateegilise analüüsi tulemusi.

2.   Riskianalüüsi tegemisel võtab tõendaja arvesse suurema tõendamisriskiga valdkondi ja vähemalt järgmist: reisiandmed, kütusekulu, kasutatud kütuseliigid, direktiivi 2003/87/EÜ artikli 12 lõigetes 3a ja 3b ning 3-e–3-b sätestatud kõnealuse direktiivi artikli 12 lõikest 3 tehtavate erandite kohaldamine, kasvuhoonegaaside heitkogused, läbitud vahemaa, merel viibitud aeg, veetud last ja andmete koondamine heitearuandes või osalises heitearuandes.

3.   Lõikes 2 osutatud aspekte kindlaks tehes ja analüüsides kaalub tõendaja esitatud teabe olemasolu, täielikkust, täpsust, kooskõlalisust, läbipaistvust ja asjakohasust.

4.   Kui see on tõendamise käigus saadud teavet silmas pidades vajalik, siis vaatab tõendaja riskianalüüsi uuesti läbi ja muudab või kordab vajalikke tõendamistoiminguid.

1.   Tõendaja rakendab tõendamiskava ja tõendab riskianalüüsi alusel, kas seire- ja aruandlussüsteemid, mida on kirjeldatud rahuldavaks tunnistatud seirekavas, on tegelikult olemas ja kas neid rakendatakse nõuetekohaselt.

Selleks kaalub tõendaja järgmist liiki protsesside läbiviimist:

2.   Tõendaja kontrollib järgmist:

Punkti a kohaldamisel jälgib tõendaja andmevoogu, järgides andmekäsitlustoimingute järjestust ja omavahelist mõju alates lähteandmetest kuni heitearuande või osalise heitearuande koostamiseni.

Punktide b ja c kohaldamisel võib tõendaja kasutada laevale eriomaseid andmekogumismeetodeid, kui andmete kogumine on riskianalüüsi alusel põhjendatud.

1.   Tõendaja tõendab heitearuandes või osalises heitearuandes esitatud andmeid järgmisel viisil:

2.   Osana lõikes 1 osutatud andmete tõendamisest kontrollib tõendaja järgmist:

1.   Kui tõendaja hinnatud ja vajaduse korral vastutava haldava asutuse poolt heaks kiidetud seirekavas ettenähtud meetodeid on kasutatud puuduvate andmete täiendamiseks vastavalt määruse (EL) 2015/757 I lisa C osale, kontrollib tõendaja, kas kasutatud meetodid olid konkreetses olukorras asjakohased ja kas neid kohaldati õigesti.

2.   Kui lõikes 1 osutatud meetodeid ei ole eelnevalt hinnatud või heaks kiidetud, kontrollib tõendaja, kas ettevõtja kasutatud lähenemine puuduvate andmete täiendamiseks tagab, et heitkoguseid ei ole alahinnatud ja et see lähenemine ei vii oluliste väärkajastamisteni.

1.   Heitearuandes ja osalises heitearuandes esitatud kütusekulu ja kasvuhoonegaaside heitkoguseid käsitlevate andmete tõendamisel on olulisustase 5 % aruandeperioodi jooksul iga elemendi kohta esitatud asjaomasest kogumäärast.

2.   Veetava lasti, transporditöö, läbitud vahemaa ja merel viibitud ajaga seotud muu heitearuandes ja osalises heitearuandes esitatud asjakohase teabe tõendamisel on olulisustase 5 % aruandeperioodi jooksul iga elemendi kohta esitatud asjaomasest kogumäärast.

1.   Tõendaja külastab tegevuskohta, et koguda piisavalt teadmisi ettevõtja ja laeva seire- ja aruandlussüsteemi kohta, mida on kirjeldatud seirekavas.

2.   Tõendaja määrab kindlaks tegevuskoha või tegevuskohad, mida külastatakse, lähtudes riskianalüüsi tulemustest ja olles arvesse võtnud kohta, kus säilitatakse asjakohaste andmete kriitilist massi, sealhulgas laevas säilitatavate dokumentide elektroonilisi või paberkoopiaid, ning kohta, kus toimuvad andmevoogudeja ohjemeetmetega seotud toimingud.

3.   Kui tõendaja järeldab kaldal asuva tegevuskoha külastamise tulemusena, et heitearuandes või osalises heitearuandes andmete olulise väärkajastamise riski vähendamiseks tuleb käia laeva pardal, võib tõendaja otsustada külastada laeva.

4.   Samuti määrab tõendaja kindlaks tehtavad toimingud ja tegevuskoha külastuseks vajaliku aja.

5.   Ettevõtja tagab tõendajale juurdepääsu oma tegevuskohtadele, sealhulgas asjakohasele kaldal asuvale tegevuskohale ja asjakohasele laevale.

6.   Tõendaja võib teha tegevuskoha virtuaalse külastuse, kui riskianalüüsi tulemuste kohaselt on täidetud üks järgmistest tingimustest:

Tõendaja võtab meetmeid, et vähendada tõendamisriski vastuvõetava tasemeni piisava kindluse saamiseks selle kohta, et heitearuanne või osaline heitearuanne on kooskõlas määrusega (EL) 2015/757.

Ilma et see piiraks esimese lõigu punkti d kohaldamist, ei tee tõendaja tegevuskoha virtuaalset külastust, kui jooksvale aruandeperioodile vahetult eelneval kolmel aruandeperioodil ei ole tegevuskoha füüsilist külastust tehtud. Kolmeaastane periood hõlmab kolme järjestikust aruandeperioodi, mis algavad pärast 1. jaanuari 2024, sealhulgas aruandeperioodid, mil esimese lõigu punkti d kohaselt tehti tegevuskoha virtuaalsed külastused.

Otsus teha tegevuskoha virtuaalne külastus tehakse pärast seda, kui on kindlaks tehtud, et virtuaalse külastuse tingimused on täidetud. Tõendaja teatab põhjendamatu viivituseta ettevõtjale otsusest teha tegevuskoha virtuaalne külastus ja sellest, et virtuaalse külastuse tingimused on täidetud.

7.   Tõendaja võib otsustada lõigetes 1 ja 6 osutatud tegevuskoha külastusest loobuda, kui lõike 6 punktides a, b ja c sätestatud tingimused on kumulatiivselt täidetud.

Tõendaja võtab meetmeid, et vähendada tõendamisriski vastuvõetava tasemeni piisava kindluse saamiseks selle kohta, et heitearuanne või osaline heitearuanne on kooskõlas määrusega (EL) 2015/757.

Otsus loobuda tegevuskoha külastusest tehakse pärast seda, kui on kindlaks tehtud, et tegevuskoha külastusest loobumise tingimused on täidetud. Tõendaja teatab põhjendamatu viivituseta ettevõtjale otsusest loobuda tegevuskoha külastusest ja sellest, et tegevuskoha külastusest loobumise tingimused on täidetud.

8.   Lõigetes 1 ja 6 osutatud tegevuskoha külastusest ei tohi loobuda ühelgi järgmisel juhul:

9.   Direktiivi 2003/87/EÜ kohaldamisalasse kuuluvate laevade puhul teatab ettevõtja vastutavale haldavale asutusele põhjendamatu viivituseta tõendaja otsusest tegevuskoha külastusest loobuda.

Vastutav haldav asutus võib esitada tõendaja otsusele tegevuskoha külastusest loobuda vastuväite, võttes arvesse kõiki järgmisi elemente:

Vastuväite korral teatab vastutav haldav asutus ettevõtjale vastuväite esitamisest ja selle põhjustest mõistliku ajavahemiku jooksul, kuid mitte hiljem kui kaks kuud pärast kuupäeva, mil talle teatati tõendaja otsusest tegevuskoha külastusest loobuda.

10.   Kui tõendaja teeb tegevuskoha virtuaalse külastuse vastavalt lõikele 6 või loobub tegevuskoha külastusest vastavalt lõikele 7, esitab ta selle kohta põhjenduse tõendamise sisedokumentides.

1.   Kui tõendaja leiab heitearuande või osalise heitearuande tõendamise käigus väärkajastamisi või mittevastavusi, teatab ta sellest põhjendamatu viivituseta ettevõtjale ja nõuab asjakohaste paranduste tegemist mõistliku tähtaja jooksul.

Ettevõtja parandab iga väärkajastamise ja mittevastavuse, millest talle on teatatud.

2.   Tõendaja teeb kõigi tõendamise käigus parandatud väärkajastamiste ja mittevastavuste kohta tõendamise sisedokumentidesse märke, et nendest tulenevad probleemid on lahendatud.

3.   Kui ettevõtja ei paranda lõikes 1 osutatud väärkajastamisi või mittevastavusi, nõuab tõendaja enne tõendamisaruande esitamist ettevõtjalt, et see selgitaks väärkajastamiste või mittevastavuste peamisi põhjusi.

4.   Tõendaja hindab, kas parandamata väärkajastamistel, üksikult või koos muude väärkajastamistega, on mõju teatatud koguheitele või muule asjakohasele teabele ning kas see mõju põhjustab olulisi väärkajastamisi.

Tõendaja hindab, kas parandamata mittevastavustel, üksikult või koos muude mittevastavustega, on mõju esitatud andmetele ja kas see viib olulise väärkajastamiseni.

5.   Tõendaja käsitab oluliste väärkajastamistena väärkajastamisi või mittevastavusi, mis kas eraldi või koos muude väärkajastamistega jäävad allapoole artiklis 17 sätestatud olulisustaset, kui see on põhjendatud nende ulatuse ja laadiga või nende ilmnemise konkreetsete asjaoludega.

1.   Tõendaja esitab ettevõtjale soovitused paranduste tegemiseks seoses parandamata väärkajastamiste ja mittevastavustega, millest ei tulene olulisi väärkajastamisi.

2.   Tõendaja võib tõendamistoimingute tulemusest lähtudes esitada ka muid parandussoovitusi, mida ta asjakohaseks peab.

3.   Ettevõtjale soovitusi esitades jääb tõendaja ettevõtja, laeva ning seire- ja aruandlussüsteemi suhtes erapooletuks. Tõendaja ei ohusta enda erapooletust, andes nõu või kujundades seire- ja aruandlusprotsessi osi vastavalt määrusele (EL) 2015/757.

4.   Tõendamisaruandes esitatud parandussoovitustele järgneval aastal tõendamist tehes kontrollib tõendaja, kas ja kuidas on ettevõtja kõnealuseid parandussoovitusi rakendanud. Kui ettevõtja ei ole neid soovitusi rakendanud, hindab tõendaja, kas see suurendab või võib suurendada väärkajastamiste riski.

1.   Kogutud teabe põhjal annab tõendaja iga tõendatava heitearuande või osalise heitearuande kohta välja tõendamisaruande ning edastab selle ettevõtjale.

2.   Pärast lõike 1 kohase tõendamisaruande kättesaamist esitab ettevõtja tõendamisaruande koos heitearuande või osalise heitearuandega vastutavale haldavale asutusele, kui see on asjakohane. Aruanne esitatakse automaatsüsteemide ja andmevahetusvormingute abil.

3.   Tõendamisaruanne sisaldab otsust, millega tunnistatakse heitearuanne või osaline heitearuanne rahuldavaks või mitterahuldavaks.

4.   Lõike 3 kohaldamisel loetakse heitearuanne või osaline heitearuanne rahuldavaks tunnistatuks üksnes juhul, kui selles ei esine olulisi väärkajastamisi. Heitearuannet või osalist heitearuannet ei tunnistata rahuldavaks, kui see sisaldab olulisi väärkajastamisi, mida ei parandatud enne tõendamisaruande väljaandmist.

5.   Tõendamisaruanne peab sisaldama järgmisi elemente:

6.   Tõendaja kirjeldab tõendamisaruandes piisavalt üksikasjalikult väärkajastamisi ja mittevastavusi, sealhulgas järgmisi aspekte:

1.   Sõltumatu ülevaataja vaatab üle tõendamise sisedokumendid ja tõendamisaruande kavandi, et kontrollida, kas tõendamisprotsess on toimunud kooskõlas käesoleva määrusega ning kas on rakendatud nõuetekohast kutsealast hoolikust ja otsustusvõimet.

2.   Sõltumatu ülevaatus hõlmab kogu artiklites 10–22 sätestatud tõendamisprotsessi.

3.   Pärast seda, kui aruanne on vastavalt artikli 20 punktile e kinnitatud, lisab tõendaja sõltumatu ülevaatuse tulemused tõendamise sisedokumentidesse ning teavitab komisjoni ja laeva lipuriiki sellest, kas nõuetele vastavuse tunnistuse väljastamise tingimused on täidetud.

1.   Enne ettevõtja tasandi aruande tõendamise algust peavad ettevõtjad esitama tõendajale järgmise teabe:

2.   Tõendajad võivad paluda ettevõtjal esitada ettevõtja tasandi aruande tõendamise jaoks muud asjakohast teavet, sealhulgas koopia aruandeperioodi jooksul ettevõtja vastutusel olnud laevade seirekavadest ja vajaduse korral tõendid ettevõtja vahetumise kohta, sealhulgas tõendid vahetumise kuupäeva kohta.

1.   Tõendamise alguses hindab tõendaja tõendamisülesannete laadi, ulatust ja keerukust, tehes kõigi selliste toimingute strateegilise analüüsi, mis on seoses ettevõtjaga asjakohased.

2.   Ettevõtja toimingute mõistmiseks kogub tõendaja vajalikku teavet, et hinnata, kas tõendamisrühm on tõendamise teostamiseks piisavalt pädev, et teha kindlaks, kas lepingus osutatud tõendamiseks kuluv aeg on õigesti määratud, ja et tagada tõendamisrühma suutlikkus vajalikku riskianalüüsi teha, ning vaatab selle teabe läbi. Teave hõlmab järgmist:

1.   Selleks et hinnata esitatud andmete täielikkust ja kooskõla vastavalt määruse (EL) 2015/757 artikli 14 lõikele 4, võtab tõendaja arvesse suurema tõendamisriskiga valdkondi ja järgmisi elemente:

2.   Kui see on tõendamise käigus saadud teavet silmas pidades vajalik, siis vaatab tõendaja riskianalüüsi uuesti läbi ja muudab või kordab vajalikke tõendamistoiminguid.

1.   Tõendaja hindab ettevõtja tasandi aruandes esitatud andmete täielikkust ja kooskõla järgmisel viisil:

2.   Osana lõikes 1 osutatud andmete tõendamisest kontrollib tõendaja:

1.   Kui direktiivi 2003/87/EÜ kohaselt esitatavate kõigi laevade kasvuhoonegaaside summaarne heitkogus, mis on kindlaks määratud laeva tasandil vastavalt määruse (EL) 2015/757 II lisa C osa punktidele 1.1–1.7, ületab 500 000 CO2 ekvivalenttonni, peab olulisustase olema ettevõtja tasandi aruande tõendamisel 2 % aruandeperioodi heitkoguste andmetest.

2.   Kui lõikes 1 osutatud kogus ei ületa 500 000 CO2 ekvivalenttonni, peab olulisustase olema ettevõtja tasandi aruande tõendamisel 5 % aruandeperioodi heitkoguste andmetest.

1.   Tõendaja külastab tegevuskohta, et tõendada ettevõtja tasandi aruannet, lähtudes eelkõige artikli 26 kohase riskianalüüsi tulemustest ja võttes arvesse kohta, kus säilitatakse asjakohaste andmete kriitilist massi, ning kohta, kus toimuvad andmevoogude ja ohjemeetmetega seotud toimingud.

2.   Samuti määrab tõendaja kindlaks tehtavad toimingud ja tegevuskoha külastuseks vajaliku aja.

3.   Ettevõtja tagab tõendajale juurdepääsu oma tegevuskohtadele, sealhulgas asjakohasele kaldal asuvale tegevuskohale ja asjakohasele laevale.

4.   Tõendaja võib teha tegevuskoha virtuaalse külastuse, kui riskianalüüsi tulemuste kohaselt on täidetud üks järgmistest tingimustest:

Tõendaja võtab meetmeid, et vähendada tõendamisriski vastuvõetava tasemeni piisava kindluse saamiseks selle kohta, et ettevõtja tasandi aruanne on kooskõlas määrusega (EL) 2015/757.

Otsus teha tegevuskoha virtuaalne külastus tehakse pärast seda, kui on kindlaks tehtud, et virtuaalse külastuse tingimused on täidetud. Tõendaja teatab põhjendamatu viivituseta ettevõtjale otsusest teha tegevuskoha virtuaalne külastus ja sellest, et virtuaalse külastuse tingimused on täidetud.

5.   Riskianalüüsi tulemuste põhjal võib tõendaja otsustada lõigetes 1 ja 4 osutatud tegevuskoha külastusest loobuda, kui kumulatiivselt on täidetud allpool sätestatud tingimused:

Tõendaja võtab meetmeid, et vähendada tõendamisriski vastuvõetava tasemeni piisava kindluse saamiseks selle kohta, et ettevõtja tasandi aruanne on kooskõlas määrusega (EL) 2015/757.

Otsus loobuda tegevuskoha külastusest tehakse pärast seda, kui on kindlaks tehtud, et tegevuskoha külastusest loobumise tingimused on täidetud. Tõendaja teatab põhjendamatu viivituseta ettevõtjale otsusest tegevuskoha külastusest loobuda ja sellest, et tegevuskoha külastusest loobumise tingimused on täidetud.

6.   Direktiivi 2003/87/EÜ kohaldamisalasse kuuluvate laevade puhul teatab ettevõtja vastutavale haldavale asutusele põhjendamatu viivituseta tõendaja otsusest tegevuskoha külastusest loobuda.

Vastutav haldav asutus võib esitada tõendaja otsusele tegevuskoha külastusest loobuda vastuväite, võttes arvesse kõiki järgmisi elemente:

Vastuväite korral teatab vastutav haldav asutus ettevõtjale vastuväite esitamisest ja selle põhjustest mõistliku ajavahemiku jooksul, kuid mitte hiljem kui kaks kuud pärast kuupäeva, mil talle teatati tõendaja otsusest tegevuskoha külastusest loobuda.

7.   Kui tõendaja teeb tegevuskoha virtuaalse külastuse vastavalt lõikele 4 või loobub tegevuskoha külastusest vastavalt lõikele 5, esitab ta selle kohta põhjenduse tõendamise sisedokumentides.

1.   Kui tõendaja leiab ettevõtja tasandi aruande tõendamise käigus väärkajastamisi või mittevastavusi, teatab ta sellest põhjendamatu viivituseta ettevõtjale ja nõuab asjaomaste paranduste tegemist mõistliku tähtaja jooksul.

Ettevõtja parandab iga väärkajastamise ja mittevastavuse, millest talle on teatatud.

2.   Tõendaja teeb kõigi tõendamise käigus parandatud väärkajastamiste ja mittevastavuste kohta tõendamise sisedokumentidesse märke, et nendest tulenevad probleemid on lahendatud.

3.   Kui ettevõtja ei paranda lõikes 1 osutatud väärkajastamisi või mittevastavusi, nõuab tõendaja enne tõendamisaruande esitamist ettevõtjalt, et see selgitaks väärkajastamiste või mittevastavuste peamisi põhjusi.

4.   Tõendaja hindab, kas parandamata väärkajastamistel, üksikult või koos muude väärkajastamistega, on mõju teatatud koguheitele või muule asjakohasele teabele ning kas see mõju põhjustab olulisi väärkajastamisi.

Tõendaja hindab, kas parandamata mittevastavustel, üksikult või koos muude mittevastavustega, on mõju esitatud andmetele ja kas see viib olulise väärkajastamiseni.

5.   Tõendaja käsitab oluliste väärkajastamistena väärkajastamisi või mittevastavusi, mis kas eraldi või koos muude väärkajastamistega jäävad allapoole artiklis 30 sätestatud olulisustaset, kui see on põhjendatud nende ulatuse ja laadiga või nende ilmnemise konkreetsete asjaoludega.

1.   Tõendaja esitab ettevõtjale soovitused paranduste tegemiseks seoses parandamata väärkajastamiste ja mittevastavustega, millest ei tulene olulisi väärkajastamisi.

2.   Tõendaja võib tõendamistoimingute tulemusest lähtudes esitada ka muid parandussoovitusi, mida ta asjakohaseks peab.

3.   Ettevõtjale soovitusi esitades jääb tõendaja ettevõtja, laevade ning seire- ja aruandlussüsteemi suhtes erapooletuks. Tõendaja ei ohusta enda erapooletust, andes nõu või kujundades seire- ja aruandlusprotsessi osi vastavalt määrusele (EL) 2015/757.

4.   Tõendamisaruandes esitatud parandussoovitustele järgneval aastal tõendamist tehes kontrollib tõendaja, kas ja kuidas on ettevõtja kõnealuseid parandussoovitusi rakendanud. Kui ettevõtja ei ole neid soovitusi rakendanud, hindab tõendaja, kas see suurendab või võib suurendada väärkajastamiste riski.

1.   Kogutud teabe põhjal annab tõendaja tõendatava ettevõtja tasandi aruande kohta välja tõendamisaruande ning edastab selle ettevõtjale.

2.   Pärast lõike 1 kohase tõendamisaruande kättesaamist esitab ettevõtja tõendamisaruande koos ettevõtja tasandi aruandega vastutavale haldavale asutusele. Aruanne esitatakse automaatsüsteemide ja andmevahetusvormingute abil.

3.   Tõendamisaruanne sisaldab otsust, millega tunnistatakse ettevõtja tasandi aruanne rahuldavaks või mitterahuldavaks.

4.   Lõike 3 kohaldamisel loetakse ettevõtja tasandi aruanne rahuldavaks tunnistatuks üksnes juhul, kui selles ei esine olulisi väärkajastamisi. Ettevõtja tasandi aruannet ei tunnistata rahuldavaks, kui see sisaldab olulisi väärkajastamisi, mida ei parandatud enne tõendamisaruande väljaandmist.

5.   Tõendamisaruanne peab sisaldama järgmisi elemente:

6.   Tõendaja kirjeldab tõendamisaruandes piisavalt üksikasjalikult väärkajastamisi ja mittevastavusi, sealhulgas järgmisi aspekte:

1.   Sõltumatu ülevaataja vaatab üle tõendamise sisedokumendid ja tõendamisaruande kavandi, et kontrollida, kas tõendamisprotsess on toimunud kooskõlas käesoleva määrusega ning kas on rakendatud nõuetekohast kutsealast hoolikust ja otsustusvõimet.

2.   Sõltumatu ülevaatus hõlmab kogu artiklites 24–35 sätestatud tõendamisprotsessi.

3.   Pärast seda, kui aruanne on vastavalt artikli 33 punktile e kinnitatud, lisab tõendaja sõltumatu ülevaatuse tulemused tõendamise sisedokumentidesse.

1.   Vastutav haldav asutus teatab ettevõtjale seirekava heakskiitmisest põhjendamatu viivituseta, kasutades automaatsüsteeme ja andmevahetusvorminguid.

2.   Kui vastutav haldav asutus ei kiida seirekava heaks, teatab ta sellest põhjendamatu viivituseta ettevõtjale, selgitades heakskiitmata jätmise põhjusi, et võimaldada ettevõtjal oma seirekava läbi vaadata.

Asjaomane ettevõtja vaatab oma seirekava vastavalt läbi. Ettevõtja esitab läbivaadatud seirekava tõendajale uuesti hindamiseks koos põhjustega, miks vastutav haldav asutus seda heaks ei kiitnud. Kui tõendaja on läbivaadatud seirekava hinnanud määruse (EL) 2015/757 artiklites 6 ja 7 sätestatud nõuetele vastavaks, esitab ettevõtja selle uuesti heakskiitmiseks vastutavale haldavale asutusele.

1.   Ettevõtja peab esitama oma muudetud seirekava põhjendamatu viivituseta vastutavale haldavale asutusele pärast seda, kui ta on saanud tõendajalt teate selle kohta, et seirekava vastab nõuetele, või kui tegemist on määruse (EL) 2015/757 artikli 7 lõike 2 punkti a kohaste seirekava muudatustega, siis pärast seda, kui ta on tõendajaid kõnealuse määruse artikli 7 lõike 3 kohaselt teavitanud.

2.   Selleks et seirekavade muudatused määruse (EL) 2015/757 artikli 7 lõike 5 kohaselt heaks kiita, võtab iga vastutav haldav asutus vajalikud meetmed, et tagada muudetud seirekavade vastavus kõnealuse määruse artiklis 6 ning I ja II lisas sätestatud nõuetele, võttes nõuetekohaselt arvesse tõendaja järeldusi seirekavade hindamise kohta.

1.   Ettevõtja esitab vastutavale haldavale asutusele järeldused muudetud seirekava hindamise kohta ja muu lisateabe, mis võimaldab tal heakskiitmismenetlusi läbi viia.

2.   Määruse (EL) 2015/757 artikli 7 lõike 2 punkti a kohaste muudatuste puhul esitab ettevõtja vastutavale haldavale asutusele tõendid ettevõtja vahetumise kohta ning märke selle kohta, kas vastutav haldav asutus on seirekava heaks kiitnud enne ettevõtja vahetumist, koos tõendusmaterjaliga, kui tegemist ei ole sama haldava asutusega.

1.   Vastutav haldav asutus teatab ettevõtjale muudetud seirekava heakskiitmisest põhjendamatu viivituseta, kasutades automaatsüsteeme ja andmevahetusvorminguid.

2.   Kui vastutav haldav asutus ei kiida seirekava heaks, teatab ta sellest põhjendamatu viivituseta ettevõtjale, selgitades heakskiitmata jätmise põhjusi, et võimaldada ettevõtjal oma seirekava läbi vaadata.

Asjaomane ettevõtja vaatab oma seirekava vastavalt läbi. Ettevõtja esitab läbivaadatud seirekava tõendajale uuesti hindamiseks koos põhjustega, miks vastutav haldav asutus seda heaks ei kiitnud. Kui läbivaadatud seirekava on hinnatud vastavaks määruse (EL) 2015/757 artiklites 6 ja 7 sätestatud nõuetele, esitab ettevõtja selle uuesti heakskiitmiseks vastutavale haldavale asutusele.

1.   Enne kui ettevõtja saab vastutavalt haldavalt asutuselt muudetud seirekava heakskiidu artikli 77 kohaselt, võib ettevõtja teha seiret ja koostada aruandeid, kasutades muudetud seirekava, kui algse seirekava alusel tehtud seire tulemusena saadud heitkoguste andmed oleksid ebatäpsed.

Kahtluse korral kasutab ettevõtja ühtaegu nii muudetud kui ka algset seirekava, et teha kogu seire ja koostada aruanded mõlema kava kohaselt, ning säilitab mõlema seire tulemused.

2.   Pärast artikli 77 kohase heakskiidu saamist kasutab ettevõtja üksnes muudetud seirekavaga seotud andmeid ning teeb seiret ja koostab aruandeid, kasutades üksnes muudetud seirekava alates kuupäevast, mil seirekava kõnealust versiooni hakatakse kohaldama.

3.   Ettevõtja registreerib kõik seirekavas tehtud muudatused. Iga muudatuse kohta registreeritakse järgmine:

1.   Delegeeritud määrus (EL) 2016/2072 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2024.

2.   Viiteid delegeeritud määrusele (EL) 2016/2072 käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja neid loetakse käesoleva määruse II lisas esitatud vastavustabeli kohaselt.