(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 909/2014 (4) standarditakse turvalise, tõhusa ja sujuva arvelduse edendamiseks nõuded finantsinstrumentidega arveldamisele ning väärtpaberite keskdepositooriumide (edaspidi „keskdepositooriumid“) ülesehitust ja tegevust käsitlevad eeskirjad. Kõnealuse määrusega kehtestati lühemad arveldusperioodid, arveldusdistsipliini meetmed, ranged organisatsioonilised, äritegevuse ja usaldatavusnõuded keskdepositooriumidele, rangemad usaldatavus- ja järelevalvenõuded keskdepositooriumidele ja muudele asutustele, kes osutavad väärtpaberiarveldust toetavaid pangandusteenuseid, ja kord, mis võimaldab tegevusloa saanud keskdepositooriumidel osutada oma teenuseid kogu liidus.

(2)

Määrusega (EL) nr 909/2014 hõlmatud teatavate valdkondade nõuete lihtsustamine ja nende valdkondade puhul proportsionaalsema lähenemisviisi kasutamine oleks kooskõlas komisjoni õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmiga, milles rõhutatakse vajadust kulukärbete ja lihtsustamise järele, et liidu poliitikameetmed saavutaksid oma eesmärgid kõige tõhusamal viisil, ning sellega tahetakse eelkõige vähendada regulatiivset ja halduskoormust.

(3)

Tõhusad ja vastupidavad kauplemisjärgsed taristud on hästi toimiva kapitaliturgude liidu oluline osa ning suurendavad investeeringute, majanduskasvu ja töökohtade loomise toetamiseks tehtavaid jõupingutusi kooskõlas komisjoni poliitiliste prioriteetidega. Seetõttu on määruse (EL) nr 909/2014 läbivaatamine üheks põhimeetmeks komisjoni kapitaliturgude liidu tegevuskavas, mis on esitatud komisjoni 24. septembri 2020. aasta teatises „Inimeste ja ettevõtete hüvanguks toimiv kapitaliturgude liit – uus tegevuskava“.

(4)

2019. aastal korraldas komisjon sihipärase konsultatsiooni määruse (EL) nr 909/2014 kohaldamise kohta. Komisjon sai teavet ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2010 (5) asutatud Euroopa Järelevalveasutuselt (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) ja Euroopa Keskpankade Süsteemilt (EKPS). Saadud tagasisidest selgus, et sidusrühmad toetavad ja peavad asjakohaseks määruse (EL) nr 909/2014 eesmärki – edendada finantsinstrumentidega turvalist, tõhusat ja sujuvat arveldamist – ning et suuri ümberkorraldusi kõnealune määrus ei vaja. Komisjoni poolt kooskõlas määrusega (EL) nr 909/2014 Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud aruanne avaldati 1. juulil 2021. Kuigi kõik kõnealuse määruse sätted ei ole veel täielikult kohaldatavad, esitati aruandes valdkonnad, mille puhul on vaja sihipäraseid meetmeid, et tagada nimetatud määruse eesmärgi proportsionaalsem, tõhusam ja tulemuslikum saavutamine.

(5)

Keskdepositooriumidel peaks olema võimalik oma sise-eeskirjades täpsustada, milline muu olukord kui maksejõuetusmenetlus kujutab endast liikme maksejõuetust. Üldiselt on sellised olukorrad seotud väärtpaberiarveldussüsteemi tingimuste ja sise-eeskirjade kohase rahaliste vahendite või väärtpaberite ülekandmise ebaõnnestumisega.

(6)

Määrusega (EL) nr 909/2014 on kehtestatud arveldusdistsipliini eeskirjad, et vältida väärtpaberitehingute arvelduse ebaõnnestumisi ja tegeleda nendega ning tagada seega tehingute arveldamise turvalisus. Uurida tuleks täiendavaid meetmeid ja vahendeid arveldustõhususe parandamiseks liidus, näiteks tehingumahtude kohandamist või tehingute osalist arveldamist. Sellest tulenevalt peaks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tihedas koostöös EKPSi liikmetega vaatama läbi sektori parimad tavad nii liidus kui ka rahvusvahelisel tasandil, et teha kindlaks kõik asjakohased meetmed, mida arveldussüsteemid või turuosalised võiksid rakendada, ning töötama välja ajakohastatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud arvelduse ebaõnnestumiste vältimise meetmete kohta, et suurendada arveldustõhusust.

(7)

Määrusega (EL) nr 909/2014 kehtestatud eeskirjad hõlmavad eelkõige aruandlusnõudeid, rahatrahvide määramise korda ja kohustuslikke asendusostusid. Praegu kohaldatakse ainult aruandlusnõudeid ja rahatrahvide määramise korda. Saadud kogemused rahatrahvide määramise korra kohaldamisel ning arveldusdistsipliini raamistiku arendamine ja täpsustamine eelkõige komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2018/1229 (6) on võimaldanud kõigil huvitatud isikutel kõnealust raamistikku ja selle kohaldamisega kaasnevaid probleeme paremini mõista. Eelkõige tuleks selgitada määruses (EL) nr 909/2014 sätestatud rahatrahvide ja kohustusliku asendusostu protsessi kohaldamisala. Selleks et rahatrahvidega seotud nõudeid kohustuslike asendusostudega seotud nõuetest eristada, tuleks need nõuded sätestada eraldi artiklites.

(8)

Arveldused, mis ebaõnnestusid liikmetest sõltumatutel põhjustel, ja tehingud, mida ei käsitata kauplemisena, ei tohiks kuuluda rahatrahvide ega kohustuslike asendusostude kohaldamisalasse, kuna nende meetmete kohaldamine selliste arvelduste ebaõnnestumiste ja tehingute suhtes ei oleks teostatav või võiks kaasa tuua turule kahjulikke tagajärgi. Kohustuslike asendusostude puhul on see tõenäoliselt nii teatavate esmasturul tehtavate tehingute, väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute, korporatiivsete sündmuste, ümberkorralduste või fondiosakute loomise ja tagasivõtmise, korrigeerimiste või muud liiki tehingute korral, mis muudavad asendusostuprotsessi tarbetuks. Samuti ei tohiks arveldusdistsipliini meetmeid kohaldada kohustusi mittetäitvate liikmete puhul, kelle suhtes on algatatud maksejõuetusmenetlus, või kui kohustusi mittetäitvateks liikmeteks on kesksed vastaspooled, välja arvatud keskse vastaspoole selliste tehingute korral, kus keskne vastaspool ei asu vastaspoolte vahel.

(9)

Rahatrahvid tuleks arvutada iga pangapäeva kohta seni, kuni makseviivitus kestab. Rahatrahvide arvutamise parameetrite kindlaksmääramisel tuleks arvesse võtta negatiivse intressimääraga keskkonna võimalust. Selleks, et vältida soovimatut mõju kohustusi täitvatele liikmetele, on vaja kõrvaldada kõik ebaõnnestumist soodustavad negatiivsed stiimulid, mis võivad tekkida madala või negatiivse intressimääraga keskkonnas. Komisjon peaks rahatrahvide arvutamise parameetrid korrapäraselt läbi vaatama ja selle tulemusel kaaluma nende trahvide arvutamiseks kasutatava meetodi võimalikke muudatusi, näiteks progresseeruvate määrade kehtestamist.

(10)

Kohustuslikel asendusostudel võib olla negatiivne mõju nii tavapärastes kui ka halvenenud turutingimustes. Seetõttu peaksid kohustuslikud asendusostud olema viimane abinõu ning neid tuleks kohaldada ainult kahel järgmisel samaaegselt esineval tingimusel: esiteks, kui muude meetmete kohaldamine, näiteks rahatrahvid või pidevalt ja süstemaatiliselt arvelduse ebaõnnestumisi põhjustavate liikmete tegevuse peatamine keskdepositooriumide, kesksete vastaspoolte või kauplemiskohtade poolt, ei ole kaasa toonud arvelduse ebaõnnestumiste pikaajalist, püsivat vähenemist liidus või arvelduse ebaõnnestumiste vähendatud taseme säilitamist liidus; ning teiseks, kui arvelduse ebaõnnestumiste tasemel on või tõenäoliselt saab olema negatiivne mõju liidu finantsstabiilsusele.

(11)

Kaaludes kohustuslike asendusostude kehtestamist, peaks komisjon lisaks Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga konsulteerimisele taotlema Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvelt kulude-tulude analüüsi esitamist. Selle kulude-tulude analüüsi põhjal peaks komisjonil olema võimalik kehtestada kohustuslikud asendusostud, kasutades selleks rakendusakti. Kõnealuses rakendusaktis tuleks täpsustada, milliste finantsinstrumentide või tehingukategooriate suhtes tuleb hakata kohustuslikke asendusostusid kohaldama.

(12)

Asendusostude kohaldamine sama finantsinstrumendiga tehtavate tehingute ahelas, mida teevad vastaspooled, kes on keskdepositooriumi liikmed, võib põhjustada tarbetuid dubleerivaid kulusid ja mõjutada finantsinstrumendi likviidsust. Selliste tagajärgede vältimiseks peaks kõnealustes tehingutes osalevatele liikmetele olema kättesaadav edasiandmise mehhanism. Igal tehinguahelas osaleval liikmel peaks olema lubatud anda asendusostu kohustus edasi järgmisele liikmele.

(13)

Kohustuslikud asendusostud võimaldavad maksta finantsinstrumendi asendusostuhinna ja selle algse tehinguhinna vahe müüjalt ostjale ainult juhul, kui asendusostu võrdlushind on kõrgem kui algne tehinguhind. Selline asümmeetria tooks ostjale põhjendamatult kasu juhul, kui asendusostu võrdlushind on algsest tehinguhinnast madalam. Samuti muudaks see võimatuks edasiandmise mehhanismi kohaldamise, kuna eelkõige võivad makstavad summad tehinguahela igas etapis erineda, sõltuvalt sellest, millal iga vahendaja asendusostu sooritab. Seetõttu tuleks see asümmeetria kõrvaldada, tagamaks, et tehinguosaliste jaoks taastatakse majanduslikud tingimused, mida oleks kohaldatud algse tehingu toimumise korral.

(14)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 236/2012 (7) kohaste kohustuslike asendusostude korra kohaldamine lõppes delegeeritud määruse (EL) 2018/1229 jõustumise tulemusel 1. veebruaril 2022. Ent määruse (EL) nr 236/2012 kohane kohustuslike asendusostude kord oli määruse (EL) nr 909/2014 kohasest korrast sõltumatu ja seda oleks tulnud jätkuvalt kohaldada. Seepärast on asjakohane taaskehtestada määruses (EL) nr 236/2012 säte, millega reguleeritakse kohustuslikke asendusoste. Kõnealuse sätte kohaldamisalasse kuuluvate tehingute suhtes ei tohiks kohaldada määruse (EL) nr 909/2014 kohaseid kohustuslikke asendusoste.

(15)

Keskse vastaspoole kaudu kliirimata tehingud võivad olla tagatiseta ja seega kannab vastaspoole riski iga kauplemiskoha liige või tehinguosaline. Selle riski ülekandmine teistele üksustele, näiteks keskdepositooriumi liikmetele, sunniks liikmeid vastaspoole riski tagatisega katma, mis võib kaasa tuua väärtpaberiarvelduse kulude ebaproportsionaalse suurenemise. Vastav kohustusi mittetäitev kauplemiskoha liige või kohustusi mittetäitev tehinguosaline peaks seetõttu vastutama hinnavahe, rahalise kompensatsiooni ja asendusostu kulude maksmise eest.

(16)

Kohustuslike asendusostude kohaldamise korral peaks komisjonil olema võimalik nende kohaldamine teatavates erandlikes olukordades ajutiselt peatada. Selline peatamine peaks olema võimalik teatavate finantsinstrumentide kategooriate puhul, kui see on vajalik, et hoida ära või kõrvaldada tõsine oht finantsstabiilsusele või finantsturgude nõuetekohasele toimimisele liidus. Selline peatamine peaks olema nende eesmärkidega proportsionaalne.

(17)

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve peaks välja töötama ajakohastatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et võtta arvesse käesoleva määrusega määrusesse (EL) nr 909/2014 tehtud muudatusi. See võimaldaks komisjonil teha vajalikke parandusi või muudatusi, et selgitada sellistes olemasolevates regulatiivsetes tehnilistes standardites sätestatud nõudeid. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve peaks välja töötama ka regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada edasiandmise mehhanismi üksikasju, tehinguliike, mille puhul muutub asendusostuprotsess tarbetuks, ja seda, kuidas võtta kohustusliku asendusostu tegemisel arvesse jaeinvestorite eripära.

(18)

Kui keskdepositoorium ei tegele arveldustegevusega enne tegevusloa andmise protsessi algust, tuleks kriteeriumides, millega määratakse kindlaks, millised asjaomased asutused peaksid olema sellisesse tegevusloa andmise protsessi kaasatud, võtta arvesse eeldatavat arveldustegevust, tagamaks, et arvesse võetakse kõigi selliste asjaomaste asutuste seisukohti, kellel võib olla huvi kõnealuse keskdepositooriumi tegevuse vastu.

(19)

Kui uus keskdepositoorium taotleb tegevusluba, kuid vastavust teatavatele nõuetele ei ole võimalik hinnata, sest keskdepositoorium veel ei tegutse, peaks pädeval asutusel olema võimalik anda tegevusluba, kui on võimalik põhjendatult eeldada, et keskdepositoorium täidab määrust (EL) nr 909/2014 ajal, kui ta oma tegevust tegelikult alustab. Kõnealune hindamine on eriti oluline seoses hajusraamatu tehnoloogia kasutamise ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/858 (8) kohaldamisega.

(20)

Kuigi määrusega (EL) nr 909/2014 on ette nähtud, et riiklikud järelevalveasutused peavad tegema koostööd asjaomaste asutustega ja neid kaasama, ei pea riiklikud järelevalveasutused asjaomaseid asutusi teavitama sellest, kas ja kuidas on nende seisukohti tegevusloa andmise menetluse tulemustes arvesse võetud või kas korrapäraste läbivaatamiste ja hindamiste käigus on tuvastatud täiendavaid probleeme. Seepärast peaks asjaomastel asutustel olema võimalik esitada põhjendatud arvamusi keskdepositooriumidele tegevusloa andmise ning läbivaatamis- ja hindamisprotsessi kohta. Pädevad asutused peaksid selliseid arvamusi arvesse võtma või selgitama, miks neid arvamusi ei järgitud. Pädevad asutused peaksid teavitama asjaomaseid asutusi ja teisi konsulteeritud asutusi tegevusloa andmise protsessi tulemustest. Pädevad asutused peaksid teavitama asjaomaseid asutusi, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet ja kolleegiumi läbivaatamis- ja hindamisprotsessi tulemustest.

(21)

Sätteid, mis käsitlevad tähtaegu, mille jooksul on keskdepositooriumil lubatud anda põhiteenuste osutamine edasi kolmandale isikule või laiendada oma tegevust teatavatele muudele teenustele, tuleks muuta, et kõrvaldada soovimatud vastuolud nende tähtaegade ja üldise tegevusloa andmise protsessi tähtaegade vahel.

(22)

Keskdepositooriumide korrapärased läbivaatamised ja hindamised pädevate asutuste poolt on vajalikud selle tagamiseks, et keskdepositooriumidel on jätkuvalt olemas asjakohane kord, strateegiad, protsessid ja mehhanismid, et hinnata riske, millele keskdepositooriumid on avatud või võivad olla avatud või mis võivad ohustada väärtpaberiturgude sujuvat toimimist. Kogemused on siiski näidanud, et iga-aastane läbivaatamine ja hindamine on ebaproportsionaalselt koormav nii keskdepositooriumidele kui ka pädevatele asutustele ning selle lisaväärtus on piiratud. Selleks, et seda koormust leevendada ja vältida teabe dubleerimist ühest toimingust teise, peaks pädevatel asutustel olema võimalik kehtestada iga keskdepositooriumi läbivaatamisele ja hindamisele asjakohasem sagedus, tingimusel et see toimub vähemalt kord kolme aasta jooksul. Lisaks peaks pädev asutus läbivaatamise ja hindamise asjakohase sageduse ja põhjalikkuse hindamisel kaaluma, mis oleks proportsionaalne, võttes arvesse keskdepositooriumi mahtu, süsteemset olulisust, riskiprofiili, laadi, ulatust ja keerukust. See ei tohiks siiski kahjustada pädevate asutuste järelevalvesuutlikkust ja finantsstabiilsuse tagamise eesmärki. Seepärast peaks pädevatel asutustel olema jätkuvalt võimalik teha täiendav läbivaatamine ja hindamine. Panganduskõrvalteenuseid osutavate keskdepositooriumide suhtes kohaldatakse samuti läbivaatamist ja hindamist Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL (9) alusel.

(23)

Keskdepositoorium peaks olema valmis stsenaariumideks, mis võivad takistada tal täitmast kriitilisi funktsioone ja osutamast kriitilisi teenuseid tegevuse jätkuvuse põhimõttel, ning ta peaks nende stsenaariumide korral hindama kõigi finantsseisundi taastamise või nõuetekohase lõpetamise võimaluste tõhusust. Määrusega (EL) nr 909/2014 on kehtestud sellekohased nõuded, nähes eelkõige ette, et pädev asutus peab nõudma, et keskdepositoorium esitaks asjakohase finantsseisundi taastamise kava, ning tagama, et iga keskdepositooriumi jaoks koostatakse asjakohane kriisilahenduse kava ja hallatakse seda. Praegu ei ole siiski olemas ühtlustatud kriisilahenduskorda, millel kriisilahenduse kava võiks põhineda. Keskdepositooriumid, kellel on luba osutada panganduskõrvalteenuseid, kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL (10) kohaldamisalasse. Samas puuduvad erisätted keskdepositooriumide kohta, kellel ei ole luba selliseid teenuseid osutada ja keda seetõttu ei peeta direktiivi 2014/59/EL alusel krediidiasutusteks, kellel on kohustus koostada finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse kavad. Seepärast tuleks lisada täpsustused, et paremini ühtlustada keskdepositooriumide suhtes kohaldatavaid nõudeid, võttes arvesse, et puudub liidu raamistik kõigi keskdepositooriumide finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse jaoks. Nõuete dubleerimise vältimiseks ei tohiks keskdepositooriumilt, kelle jaoks on direktiivi 2014/59/EL alusel koostatud finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse kava, nõuda, et ta koostaks määruse (EL) nr 909/2014 alusel finantsseisundi taastamise või nõuetekohase lõpetamise kavad, kui nendes kavades sisalduv teave on juba esitatud. Sellised keskdepositooriumid peaksid siiski esitama oma pädevale asutusele kõnealuse direktiivi alusel koostatud finantsseisundi taastamise kavad.

(24)

Määruses (EL) nr 909/2014 sätestatud menetlus, mis käsitleb keskdepositooriumi poolt notariteenuste ja kesksete hoidmisteenuste osutamist seoses finantsinstrumentidega, mis on loodud mõne muu liikmesriigi õiguse alusel kui liikmesriigi, kus asjaomasele keskdepositooriumile on antud tegevusluba, on osutunud koormavaks ja mõned selle nõuded on ebaselged. Kõnealuse menetluse tulemusena on protsess muutunud keskdepositooriumide jaoks ebaproportsionaalselt kulukaks ja aeganõudvaks. Seepärast tuleks seda menetlust selgitada ja lihtsustada, et paremini kõrvaldada piiriülese arvelduse tõkked, et tegevusloa saanud keskdepositooriumid saaksid täielikult kasutada liidus teenuste osutamise vabadust. Ilma et see piiraks meetmeid, mida keskdepositooriumid peavad võtma, et nende kasutajad saaksid järgida siseriiklikku õigust, peaks olema selge, milline on asjakohane õigusraamistik selleks hindamiseks, mida keskdepositoorium peab tegema määruse (EL) nr 909/2014 alusel seoses meetmetega, mida ta kavatseb võtta, et tema kasutajad saaksid järgida teise liikmesriigi õigust, ning et see hindamine piirdub ainult aktsiatega. Vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele tuleks anda võimalus kõnealuse liikmesriigi õigusega seotud hindamist kommenteerida. Lõpliku otsuse tegemine tuleks jätta päritoluliikmesriigi pädevale asutusele.

(25)

Selleks et võimaldada paremat koostööd seoses piiriüleseid teenuseid osutavate keskdepositooriumide järelevalvega, peaks päritoluliikmesriigi pädeval asutusel olema võimalik kutsuda filiaalide kohapealsetes kontrollides osalema vastuvõtvate liikmesriikide pädevate asutuste ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötajaid. Päritoluliikmesriigi pädev asutus peaks edastama Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele ja kolleegiumile ka kohapealsete kontrollide tulemused ning teabe tema poolt määratud parandusmeetmete või karistuste kohta.

(26)

Määrusega (EL) nr 909/2014 nõutakse nende asutuste koostööd, kellel on huvi selliste keskdepositooriumide tegevuse vastu, kes pakuvad teenuseid seoses finantsinstrumentidega, mis on loodud rohkem kui ühe liikmesriigi õiguse alusel. Sellest hoolimata on järelevalvekord endiselt killustunud ning võib sõltuvalt asjaomasest keskdepositooriumist tuua kaasa erinevusi järelevalvevolituste jaotuses ja laadis. Selline killustatus takistab keskdepositooriumide teenuste piiriülest osutamist liidus, kinnistab liidu arveldusturu järelejäänud ebatõhusust ja avaldab negatiivset mõju liidu finantsturgude stabiilsusele. Ehkki määruses (EL) nr 909/2014 on ette nähtud võimalus asutada kolleegiume, on seda võimalust harva kasutatud. Selleks et tagada pädevate asutuste järelevalve tulemuslik ja tõhus koordineerimine, peaks kolleegiumite asutamine muutuma teatavatel tingimustel kohustuslikuks. Tuleks luua järelevalveasutuste kolleegium selliste keskdepositooriumide jaoks, kelle tegevus on väärtpaberiturgude toimimise ja investorite kaitse seisukohast olulise tähtsusega vähemalt kahes vastuvõtvas liikmesriigis. Käesoleva määruse alusel loodud kolleegium ei tohiks takistada ega asendada muid pädevate asutuste vahelisi koostöövorme. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve peaks välja töötama regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada kriteeriumid, mille alusel saab kindlaks määrata, kas tegevus on olulise tähtsusega. Kolleegiumi liikmetel peaks olema võimalus taotleda, et kolleegium võtaks vastu mittesiduva arvamuse küsimustes, mis on kindlaks tehtud keskdepositooriumi läbivaatamise ja hindamise käigus või panganduskõrvalteenuste osutajate läbivaatamise ja hindamise käigus, või küsimustes, mis on seotud keskdepositooriumi tegevuse ja teenuste laiendamise või edasiandmisega või määruse (EL) nr 909/2014 nõuete võimaliku rikkumisega, mis tuleneb teenuste osutamisest vastuvõtvas liikmesriigis. Mittesiduvad arvamused tuleks vastu võtta lihthäälteenamusega.

(27)

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel ja pädevatel asutustel on mitme asjaolu tulemusena praegu vähe teavet teenuste kohta, mida kolmanda riigi keskdepositooriumid osutavad seoses liikmesriigi õiguse alusel loodud finantsinstrumentidega. Esiteks on see tingitud sellest, et määruse (EL) nr 909/2014 artikli 69 lõike 4 kohaselt on ilma lõppkuupäevata edasi lükatud selliste kolmanda riigi keskdepositooriumide tunnustamise nõuete kohaldamine, kes osutasid liidus keskseid hoidmisteenuseid ja notariteenuseid juba enne kõnealuse määruse kohaldamise kuupäeva. Teiseks põhjuseks on asjaolu, et kui kolmanda riigi keskdepositoorium osutab üksnes arveldusteenust, ei kohaldata tema suhtes tunnustamisnõudeid. Kolmas põhjus on see, et määrus (EL) nr 909/2014 ei kohusta kolmanda riigi keskdepositooriume teavitama liidu asutusi oma tegevusest, mis on seotud liikmesriigi õiguse alusel loodud finantsinstrumentidega. Teabe puudumist arvestades ei oleks ei emitentidel ega liidu ega liikmesriigi tasandi ametiasutustel olnud võimalik vajaduse korral hinnata kõnealuste keskdepositooriumide tegevust liidus. Seepärast tuleks ette näha, et kolmanda riigi keskdepositooriumid peavad teavitama liidu asutusi oma tegevusest seoses liikmesriigi õiguse alusel loodud finantsinstrumentidega.

(28)

Määruse (EL) nr 909/2014 kohaselt peab keskdepositooriumil olema juhtorgan, mille liikmetest vähemalt üks kolmandik, kuid mitte vähem kui kaks liiget, on sõltumatud liikmed. Selleks et tagada sõltumatuse mõiste ühtsem kohaldamine, tuleks seda mõistet selgitada kooskõlas mõiste „sõltumatu liige“ määratlusega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 648/2012 (11).

(29)

Määrus (EL) nr 909/2014 ei sisalda erinõudeid, mida kohaldataks keskdepositooriumide kapitalis olulise osaluse omandamise või suurendamise korral. Sellised nõuded, sealhulgas järgitavate menetluste kohta, tuleks seetõttu kehtestada, et tagada keskdepositooriumi osalusstruktuuri käsitlevate nõuete ühtne kohaldamine sarnaselt määruses (EL) nr 648/2012 ja direktiivis 2013/36/EL ette nähtud sätetega. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve peaks välja töötama suunised keskdepositooriumi tegevust juhtivate isikute sobivuse hindamiseks, samuti menetluseeskirjad ja hindamiskriteeriumid keskdepositooriumides osaluse otsese või kaudse omandamise ja suurendamise usaldatavushindamiseks.

(30)

Selleks et tagada õiguskindlus selliste põhiküsimuste osas, milles kasutajate komiteed peaksid juhtorganit nõustama, tuleks täiendavalt selgitada, milliseid elemente hõlmab teenuse tase.

(31)

Võttes arvesse keskdepositooriumide keskset rolli tehingute turvalisuse tagamisel, peaksid nad mitte ainult vähendama väärtpaberitehingute hoidmise ja arveldamisega seotud riske, vaid püüdma neid riske ka minimeerida.

(32)

Mitmed liidus asutatud keskdepositooriumid korraldavad väärtpaberiarveldussüsteeme, mis kohaldavad edasilükatud tasaarvelduse korda. Kõnealused keskdepositooriumid peaksid sellise arvelduse kasutamisest tulenevaid riske asjakohaselt mõõtma, jälgima ja juhtima.

(33)

Teatavatel tingimustel võiks väärtpaberi luua kahe eri liikmesriigi äriühinguõiguse või sarnase õiguse alusel. See on eelkõige nii võlaväärtpaberite puhul, kui emitent on asutatud ühes liikmesriigis ja väärtpaberid on emiteeritud teise liikmesriigi õiguse alusel. Oluline on selgitada, et sellistel juhtudel tuleks jätkuvalt kohaldada mõlema liikmesriigi äriühinguõigust või sarnast õigust. Kohaldatava õiguse valikut ei reguleerita määrusega (EL) nr 909/2014 ning seetõttu peaks see jääma emitentide otsustada või muul viisil õigusaktiga kindlaks määrata.

(34)

Tagamaks, et emitendid, kes korraldavad oma väärtpaberite registreerimise teises liikmesriigis asutatud keskdepositooriumis, saaksid täita kõnealuse liikmesriigi äriühinguõiguse või sarnase õiguse asjakohaseid sätteid, peaksid liikmesriigid korrapäraselt ajakohastama asjaomaste peamiste siseriiklike sätete loetelu ja edastama selle avaldamise eesmärgil Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele.

(35)

Et vältida arveldusagendi maksejõuetusest tulenevaid arveldusriske, peaks keskdepositoorium arveldama, kui see on praktiline ja võimalik, oma väärtpaberiarveldussüsteemi rahamaksed keskpanga juures avatud kontode kaudu. Kui see ei ole praktiline ega võimalik, näiteks kui keskdepositoorium ei vasta konto avamise tingimustele muus keskpangas kui tema päritoluliikmesriigi keskpangas, peaks keskdepositooriumil olema võimalik arveldada kõigi või osade oma väärtpaberiarveldussüsteemide rahamaksed muus valuutas, kui selle riigi valuutas, kus keskdepositoorium on asutatud, kontode kaudu, mis on avatud keskdepositooriumides või krediidiasutustes, kellel on luba osutada pangandusteenuseid määruses (EL) nr 909/2014 sätestatud tingimustel.

(36)

Selleks et paremini toetada arveldusturu tõhusust, süvendada kapitaliturge ja tõhustada piiriülest arveldust, peaks keskdepositooriumil, kellel on luba osutada panganduskõrvalteenuseid vastavalt määrusele (EL) nr 909/2014 ja kelle asjaomaseid riske juba jälgitakse, olema võimalik osutada neile keskdepositooriumidele, kellel direktiivi 2013/36/EL kohast luba ei ole, teenuseid, mis on seotud rahamaksete arveldusega, muus valuutas kui selle riigi valuutas, kus neid teenuseid kasutada sooviv keskdepositoorium on asutatud, olenemata sellest, kas nad kuuluvad samasse kontserni. Keskdepositooriumide või krediidiasutuste määramise luba tuleks panganduskõrvalteenuseid kasutada sooviva keskdepositooriumi kõigi või osade väärtpaberiarveldussüsteemide puhul kasutada ainult rahamaksete arveldamiseks. Seda ei tohiks kasutada mis tahes muuks tegevuseks. Samuti peaks keskdepositooriumil, kes kavatseb arveldada kõigi või osade oma väärtpaberiarveldussüsteemide rahamaksed enda kontode kaudu või kes muul viisil kavatseb osutada mis tahes panganduskõrvalteenuseid, olema võimalik saada selleks luba määruses (EL) nr 909/2014 sätestatud tingimustel.

(37)

Allpool asjakohast künnist peaks keskdepositooriumidel, kellel ei ole panganduskõrvalteenuste osutamise luba, olema võimalik mis tahes valuutas arveldada rahamakseid kontode kaudu, mis on avatud keskdepositooriumides, kellel on luba osutada panganduskõrvalteenuseid kooskõlas määrusega (EL) nr 909/2014, ja mis tahes krediidiasutuses avatud kontode kaudu. Kõnealune künnis peaks olema selliste rahamaksete arvelduste maksimaalne kogusumma. Lisaks tuleks see künnis määrata kindlaks viisil, mis edendab arveldustõhusust ja võimaldab keskdepositooriumidel jõuda sellisele sularahaarvelduse tasemele, mille ületamisel on vaja taotleda direktiivi 2013/36/EL kohast krediidiasutuse tegevusluba või võtta ühendust emitendist keskpangaga, tagades samal ajal finantsstabiilsuse ja piirates riskimõjusid, mis tulenevad kõnealuse künnise alusel kohaldatavatest eranditest. Künnise kindlaksmääramisel tuleks võtta arvesse, et keskdepositoorium peab saama makseid arveldada eri valuutades, eelkõige kõige likviidsemates valuutades, kehtestades samal ajal asjakohase piirmäära, mida kohaldataks keskdepositooriumi suhtes tervikuna. Samuti tuleks künnise kindlaksmääramisel arvesse võtta vajadust vältida soovimatut üleminekut keskpangarahas arveldamiselt.

(38)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1093/2010 (12) loodud Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Pangandusjärelevalve) kui panganduse ja krediidiriski vallas eksperditeadmistega asutusele tuleks teha ülesandeks töötada välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et kehtestada asjakohane künnis ning täpsustada kõik sellega seotud asjakohased riskijuhtimis- ja usaldatavusnõuded. Euroopa Pangandusjärelevalve peaks tegema tihedat koostööd ka EKPSi liikmete ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega. Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikliga 290 peaks komisjonil olema õigus need regulatiivsed tehnilised standardid vastu võtta. Pädevad asutused, kes künnist korrapäraselt jälgivad, peaksid edastama oma järeldused koos nende aluseks olevate andmetega Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele ja Euroopa Pangandusjärelevalvele ning oma järeldused EKPSi liikmetele, eelkõige selleks, et anda panus korrapärase aruande jaoks, mille Euroopa Pangandusjärelevalve peaks koostöös EKPSi liikmetega ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega panganduskõrvalteenuste kohta koostama.

(39)

Keskdepositooriumid, sealhulgas need, kellel on luba osutada panganduskõrvalteenuseid, ja määratud krediidiasutused peaksid oma riskijuhtimis- ja usaldatavusraamistikes katma asjakohased riskid. Nende riskide katmise vahendid peaksid hõlmama kõigis asjaomastes valuutades piisavate kvalifitseeruvate likviidsete vahendite hoidmist ja selle tagamist, et stressistsenaariumid oleksid piisavalt tugevad. Samuti peaksid keskdepositooriumid tagama, et vastavaid likviidsusriske juhitakse ja kaetakse krediidivõimeliste asutustega kokku lepitud väga usaldusväärse rahastamiskorraga; see kord peaks olema siduv või sarnase usaldusväärsusega. Panganduskõrvalteenuseid osutavatel keskdepositooriumidel peaksid samuti olema konkreetsed reeglid ja protseduurid, et käsitleda nende teenuste osutamisest tulenevaid võimalikke krediidi-, likviidsus- ja kontsentratsiooniriske. Euroopa Pangandusjärelevalve peaks välja töötama regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et ajakohastada olemasolevaid regulatiivseid tehnilisi standardeid, eesmärgiga võtta neid usaldatavusnõuete muudatusi arvesse. See võimaldaks komisjonil teha vajalikke muudatusi, et selgitada sellistes regulatiivsetes tehnilistes standardites esitatud nõudeid, näiteks neid, mis on seotud võimalike likviidsuspuudujääkide juhtimisega.

(40)

Ainult ühe kuu pikkune tähtaeg, mille jooksul asjaomased asutused ja pädevad asutused saavad esitada põhjendatud arvamuse panganduskõrvalteenuste osutamise loa kohta, on osutunud nende asutuste puhul põhjendatud analüüsi tegemiseks liiga lühikeseks. Seepärast tuleks käesoleva määrusega ette näha pikem, kahekuuline ajavahemik.

(41)

Selleks et anda liidus asutatud keskdepositooriumidele ja kolmanda riigi keskdepositooriumidele piisavalt aega loa taotlemiseks ja oma tegevuse tunnustamiseks, lükati määruse (EL) nr 909/2014 kohaste tegevusloa andmise ja tunnustamise nõuete kohaldamise kuupäev esialgu edasi kuni kõnealuse määruse kohase tegevusloa andmise või tunnustamise otsuse tegemiseni. Kõnealuse määruse jõustumisest on möödunud piisavalt aega. Seepärast tuleks neid nõudeid hakata nüüd kohaldama, et ühelt poolt kõigil keskdepositooriumidel, kes pakuvad teenuseid seoses liikmesriigi õiguse alusel loodud finantsinstrumentidega, oleksid võrdsed tingimused, ning teiselt poolt liidu ja liikmesriigi tasandi asutustel oleks vajalik teave, et tagada investorite kaitse ja jälgida finantsstabiilsust.

(42)

Praegu peab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve koostöös Euroopa Pangandusjärelevalve, riiklike pädevate asutuste ja kaasatud asutustega määruse (EL) nr 909/2014 kohaselt koostama igal aastal aruanded 12 teemal ja esitama need igal aastal komisjonile. See nõue on ebaproportsionaalne, arvestades, et teatavat laadi teemad ei vaja iga-aastast ajakohastamist. Seepärast tuleks kõnealuste aruannete sagedust ja arvu muuta, et vähendada Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ja pädevate asutuste koormust, tagades samal ajal, et komisjonile esitatakse määruse (EL) nr 909/2014 rakendamise läbivaatamiseks vajalik teave. Võttes aga arvesse muudatusi, mida käesoleva määrusega tehakse määruses (EL) nr 909/2014 sätestatud arveldusdistsipliini korras, on asjakohane nõuda, et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve koostaks komisjonile korrapäraselt aruandeid mõnel täiendaval teemal, näiteks pädevate asutuste võetud meetmed selliste olukordade käsitlemiseks, kus keskdepositooriumi arveldustõhusus on kuue kuu jooksul olnud oluliselt madalam liidu turul registreeritud keskmisest arveldustõhususe tasemest, ning võimalus kohaldada täiendavaid regulatiivseid vahendeid arveldustõhususe parandamiseks liidus. Lisaks peaks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve koostöös EKPSi liikmetega esitama aruande ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule arveldustsükli võimaliku lühendamise kohta, et anda teavet võimalike tulevaste arengute kohta selles valdkonnas. Euroopa Pangandusjärelevalve peaks koostama iga-aastase aruande, milles keskendutakse pädevate asutuste järeldustele, mille nad teevad sularahamaksete arveldamiskünnise jälgimise tulemusel. Komisjoni taotlusel peaks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitama kulude-tulude analüüsi, mida tuleks kasutada kohustuslikke asendusostusid käsitleva rakendusakti alusena.

(43)

Käesoleva määruse tõhususe tagamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et võtta rahatrahvide taseme arvutamise parameetrite väljatöötamisel arvesse arvelduse ebaõnnestumise kestust, arvelduse ebaõnnestumiste taset finantsinstrumentide liikide kaupa ning mõju, mida madalad või negatiivsed intressimäärad võivad avaldada vastaspooli motiveerivatele stiimulitele ja arvelduse ebaõnnestumistele, ning vaadata need parameetrid läbi; ning täpsustada, millised arvelduse ebaõnnestumise põhjused ei ole omistatavad tehingu osalistele ja milliseid tehinguid ei käsitata kauplemisena. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (13) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(44)

Komisjonil peaks olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 ning määruste (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14 vastu Euroopa Pangandusjärelevalve ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve välja töötatud regulatiivsed tehnilised standardid, mis puudutavad järgmist: kohustusliku asendusostu protsessi kirjeldus seoses edasiandmise mehhanismi üksikasjadega, tehingute liigid, mis muudavad asendusostu protsessi tarbetuks, ja viis, kuidas võtta kohustusliku asendusostu tegemisel arvesse jaeinvestorite eripära; kolmanda riigi keskdepositooriumide esitatav teave; tingimused, mille korral käsitatakse keskdepositooriumi tegevust olulise tähtsusega tegevusena; panganduskõrvalteenuseid osutava keskdepositooriumi kehtestatavad reeglid ja protseduurid; keskdepositooriumide krediidi- ja likviidsusriskide mõõtmise, jälgimise, juhtimise ja neist teatamise üksikasjad seoses edasilükatud tasaarveldusega; künnis, millest allpool võivad keskdepositooriumid kasutada rahamaksete arveldamiseks mis tahes krediidiasutust; ning ajakohastatud usaldatavusnõuded likviidsusele ning krediidi-, likviidsus- ja kontsentratsiooniriske käsitlevad reeglid ja protseduurid keskdepositooriumide puhul, kellel on luba osutada panganduskõrvalteenuseid.

(45)

Selleks et tagada käesoleva määrusega tehtud muudatuste ühetaolised rakendamistingimused, eelkõige seoses kohustusliku asendusostu nõuete kohaldamise ja peatamisega, kui need nõuded on kohaldatavad, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (14). Igakülgselt põhjendatud juhtudel, mis on seotud kohustuslike asendusostude kohaldamise ja peatamisega, ning kui tungiv kiireloomulisus seda nõuab, peaks komisjon võtma vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.

(46)

ELi toimimise lepingu artiklite 290 ja 291 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktid ja rakendusaktid on liidu õigusaktid. ELi toimimise lepingu artikli 127 lõike 4 ja artikli 282 lõike 5 kohaselt tuleb Euroopa Keskpangaga (EKP) konsulteerida iga tema pädevusse kuuluva liidu õigusakti eelnõu puhul. Kui aluslepingute kohaselt on konsulteerimine EKPga nõutav, tuleb käesoleva määruse alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide osas EKPga nõuetekohaselt konsulteerida.

(47)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt suurendada keskdepositooriumide poolt piiriülese arvelduse pakkumist, vähendada halduskoormust ja nõuete täitmisega seotud kulusid ning tagada, et ametiasutustel on piisavalt teavet riskide jälgimiseks, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda nende ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(48)

Selleks et anda piisavalt aega nõudeid täpsustavate vajalike delegeeritud õigusaktide vastuvõtmiseks, tuleks järgmiste elementide kohaldamine kas edasi lükata või kohaldada nende suhtes asjakohaseid üleminekusätteid: rahatrahve käsitlevate eeskirjade läbivaadatud kohaldamisala, järelevalveasutuste kolleegiumide asutamist käsitlevad uued nõuded, kolmanda riigi keskdepositooriumide poolt teate esitamine põhiteenuste kohta, mida nad osutavad seoses liikmesriigi õiguse alusel loodud finantsinstrumentidega, edasilükatud tasaarveldust käsitlevad uued reeglid, läbivaadatud künnis, millest allpool võivad krediidiasutused pakkuda rahamaksete arveldamist keskdepositooriumi väärtpaberiarveldussüsteemi osa puhul, ning läbivaadatud usaldatavusnõudeid, mida kohaldatakse krediidiasutuste või keskdepositooriumide suhtes, kellel on luba osutada panganduskõrvalteenuseid vastavalt määruse (EL) nr 909/2014 artiklile 59. Võttes arvesse käesoleva määrusega tehtud muudatusi seoses teises liikmesriigis teenuste osutamise vabadust käsitleva menetlusega, on samuti asjakohane selgitada reegleid, mida tuleks kohaldada keskdepositooriumide poolt teenuste osutamise suhtes muudes liikmesriikides kui päritoluliikmesriik ja filiaali asutamise suhtes teises liikmesriigis. Võttes arvesse käesoleva määrusega tehtud muudatusi seoses Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt komisjonile esitatavate aruannete sageduse ja sisuga, tuleks mõne sellise aruande sisu käsitleva sätte kohaldamine edasi lükata, et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel oleks piisavalt aega uute aruannete koostamiseks, ning üksnes kehtivate sätete alusel koostatavad aruanded tuleks esitada hiljemalt 30. aprilliks 2024.

(49)

Määrusi (EL) nr 909/2014 ja (EL) nr 236/2012 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

1)

Artikli 2 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

2)

Artikli 6 lõike 5 esimene ja teine lõik asendatakse järgmisega:

3)

Artikkel 7 asendatakse järgmisega:

(*2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).“ "

4)

Artikli 12 lõike 1 punktid b ja c asendatakse järgmisega:

5)

Artiklit 17 muudetakse järgmiselt:

6)

Artikli 19 lõige 2 asendatakse järgmisega:

7)

Artikli 20 lõige 5 asendatakse järgmisega:

8)

Artiklit 22 muudetakse järgmiselt:

9)

Lisatakse järgmine artikkel:

10)

Artikli 23 lõiked 2–7 asendatakse järgmisega:

11)

Artiklit 24 muudetakse järgmiselt:

12)

Lisatakse järgmine artikkel:

13)

Artiklit 25 muudetakse järgmiselt:

14)

Artiklit 26 muudetakse järgmiselt:

15)

Artiklit 27 muudetakse järgmiselt:

16)

Lisatakse järgmised artiklid:

(*4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 32)."

(*5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1)."

(*6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010 (ELT L 174, 1.7.2011, lk 1).“ "

17)

Artikli 28 lõige 3 asendatakse järgmisega:

18)

Artiklisse 29 lisatakse järgmine lõige:

19)

Artikkel 36 asendatakse järgmisega:

20)

Artikli 40 lõige 2 asendatakse järgmisega:

21)

Artikli 47 lõige 2 jäetakse välja.

22)

Lisatakse järgmine artikkel:

23)

Artikli 49 lõike 1 teine ja kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Ilma et see piiraks emitendi esimeses lõigus osutatud õigust, kohaldatakse jätkuvalt selle liikmesriigi äriühinguõigust või sarnast õigust, mille alusel on väärtpaberid loodud. Liikmesriigi äriühinguõiguse või sarnase õigusena, mille alusel on väärtpaberid loodud, käsitatakse järgmist:

Liikmesriigid koostavad loetelu teises lõigus osutatud oma äriühinguõiguse või sarnase õiguse peamiste sätete kohta. Pädevad asutused edastavad selle loetelu Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele 17. jaanuariks 2025. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve avaldab kõnealuse loetelu 17. veebruaris 2025. Liikmesriigid ajakohastavad kõnealust loetelu korrapäraselt ja vähemalt iga kahe aasta järel. Nad edastavad ajakohastatud loetelu nimetatud korrapäraste ajavahemike järel Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve avaldab ajakohastatud loetelu. “

24)

Artikli 52 lõige 1 asendatakse järgmisega:

25)

Artiklit 54 muudetakse järgmiselt:

26)

Artiklit 55 muudetakse järgmiselt:

27)

Artiklit 59 muudetakse järgmiselt:

28)

Artiklit 60 muudetakse järgmiselt:

29)

Artiklit 67 muudetakse järgmiselt:

30)

Artiklisse 68 lisatakse järgmine lõige:

31)

Artiklit 69 muudetakse järgmiselt:

32)

Artikkel 72 jäetakse välja.

33)

Artiklit 74 muudetakse järgmiselt:

34)

Artikkel 75 asendatakse järgmisega:

a)

punkt 3 seoses määruse (EL) nr 909/2014 artikli 7 lõike 3 punktidega a ja b;

b)

punkti 13 alapunkt a;

c)

punkt 22 seoses määruse (EL) nr 909/2014 artikli 47a lõigetega 1 ja 2;

d)

punkti 25 alapunkt e;

e)

punkti 27 alapunkt a.