(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (1) kohaselt tuleb kaitsemeetmete vastuvõtmisel võtta arvesse kättesaadavaid teadus-, tehnilisi ja majandusnõuandeid, sealhulgas asjakohasel juhul kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee ning muude nõuandvate organite koostatud aruandeid ja nõuandekomisjonidelt saadud nõuandeid.

(2)

Nõukogu võtab vastu kalapüügivõimaluste kindlaksmääramise ja eraldamise meetmed, sealhulgas määrab asjakohasel juhul kindlaks teatavad püügivõimalustega funktsionaalselt seotud tingimused. Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 4 kohaselt tuleb kalapüügivõimalused määrata kindlaks kooskõlas kõnealuse määruse artikli 2 lõikes 2 sätestatud ühise kalanduspoliitika eesmärkidega. Nimetatud määruse artikli 16 lõikes 1 on sätestatud, et püügivõimalused tuleb liikmesriikidele eraldada selliselt, et iga kalavaru või kalapüügi puhul oleks tagatud kõikide liikmesriikide püügitegevuse suhteline stabiilsus.

(3)

Määruse (EL) nr 1380/2013 kohaselt tuleks lubatud kogupüük (TAC) seega kehtestada kättesaadavate teaduslike nõuannete põhjal, arvestades bioloogilist ja sotsiaal-majanduslikku mõju, tagades samal ajal eri kalandussektorite õiglase kohtlemise ja võttes arvesse sidusrühmadega toimunud konsultatsioonide käigus esitatud arvamusi.

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/1139 (2) on kehtestatud Läänemere tursa-, räime- ja kiluvarude majandamise ja püügi mitmeaastane kava. Kõnealuse kava eesmärk on tagada, et mere elusressursside kasutamisel taastatakse ja säilitatakse püütavate liikide populatsioonid maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagamiseks vajalikust kõrgemal tasemel. Määruse (EL) nr 1380/2013 kohaselt tuleks nende kalavarude püügi võimalused, mille suhtes kohaldatakse mitmeaastast kava, määrata kindlaks kooskõlas kõnealuses mitmeaastases kavas kindlaks määratud reeglitega.

(5)

Määruse (EL) 2016/1139 artikli 4 lõike 1 kohaselt tuleb kõnealuse määruse artiklis 1 loetletud kalavarude püügi võimalused kindlaks määrata nii, et selline vahemikes väljendatud kalastussuremuse tase, mis tagaks maksimaalse jätkusuutliku saagikuse, saavutataks võimalikult kiiresti ja järk-järgult hiljemalt 2020. aastaks. Läänemere asjaomaste varude suhtes 2024. aastal kohaldatavad püügi piirnormid tuleks seega kehtestada vastavalt nimetatud määrusega kehtestatud mitmeaastase kava reeglitele ja eesmärkidele.

(6)

Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (ICES) avaldas 31. mail 2023 oma iga-aastase nõuande Läänemere kalavarude kohta.

(7)

Määrusega (EL) 2016/1139 on hõlmatud teatavad kalavarud, mille puhul ICES soovitab nullpüüki. Ent kui lubatud kogupüük kehtestataks teaduslikus nõuandes esitatud tasemetel, võib kogu saagi, sealhulgas nende varude kaaspüügi täieliku lossimiskohustuse rakendamine tekitada segapüügi puhul püüki piiravate liikide probleemi. Püüki piiravad liigid on liigid, mille kvootide puudumine võib sundida ühte või mitut kalalaeva püüki lõpetama, isegi kui neil ei ole muude liikide kvoot ära kasutatud. Seetõttu on asjakohane kehtestada nende kalavarude jaoks konkreetne kaaspüügi lubatud kogupüük, et saavutada tasakaal kalapüügi jätkumise vahel, arvestades vastasel korral kaasneda võivaid ränki sotsiaal-majanduslikke tagajärgi, ning selle vahel, et vaja on saavutada kõnealuste kalavarude hea bioloogiline seisund, võttes arvesse, et segapüügi puhul on raske korraga püüda kõiki varusid maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemel. Selline kaaspüügi lubatud kogupüük tuleks kehtestada tasemel, mis tagab kõnealuste kalavarude kalastussuremuse vähenemise ning pakub stiimuleid selektiivsuse suurendamiseks ja asjaomaste varude kaaspüügi vältimiseks. Selleks et vähendada nende kalavarude püüki, mille puhul on kehtestatud kaaspüügi lubatud kogupüük, tuleks püügipiirkondades, kus kõnealuseid kalavarusid püütakse, määrata kalapüügivõimalused kindlaks tasemel, mis aitab taastada ohustatud varude biomassi kestlikku taset.

(8)

ICESi hinnangul toimub valdavas enamikus Läänemere püügipiirkondades teataval määral segapüüki. Kõnealune segapüük puudutab nii liike, mille suhtes kohaldatakse lubatud kogupüüki, kui ka liike, mille suhtes lubatud kogupüüki ei kohaldata. Kõige olulisemal määral toimub pelaagiliste liikide ja põhjalähedaste liikide segapüük. 2024. aastaks soovitab ICES nullpüüki Läänemere lääneosa räime, Läänemere idaosa tursa ja Läänemere avaosa lõhe puhul. Lisaks soovitatakse ICESi ettevaatusprintsiibil põhinevas nõuandes väga madalaid Läänemere lääneosa tursa püügi tasemeid. Sellest tulenevalt, kui nende kalavarude lubatud kogupüük kehtestatakse ICESi soovitatud tasemel, oleksid eelkõige atlandi merilesta püügiga tegelevad kalalaevad sunnitud 2024. aastal püügi lõpetama. Euroopa kalandus- ja vesiviljelustoodete turu seirekeskuse (EUMOFA) andmete kohaselt on kavandatava lubatud kogupüügi piires püüda lubatud atlandi merilesta püügi väärtus esmamüügil hinnanguliselt 24,5 miljonit eurot. Paljud kalandusettevõtjad, eelkõige väikesemahulise rannapüügiga tegelevad ettevõtjad, kes püüavad liidu lubatud kogupüügi kaudu mitte majandatavaid liike, eelkõige muid lestalisi, peaksid samuti 2024. aastal kalapüügi lõpetama. Sellepärast on asjakohane kehtestada teatavatel tingimustel lubatud kogupüük püüki piiravate liikide, nimelt Läänemere lääneosa räime, Läänemere idaosa tursa, Läänemere lääneosa tursa ja Läänemere avaosa lõhe kaaspüügile.

(9)

Läänemere idaosa tursavaru biomass on ICESi hinnangul jätkuvalt väiksem kui kudekarja biomassi piirväärtus, millest allpool on võimalik, et paljunemisvõime väheneb (Blim), ning 2022. aastaga võrreldes ei ole see peaaegu üldse kasvanud. Seetõttu soovitab ICES viiendat aastat järjest Läänemere idaosa turska mitte püüda. Seetõttu on määruse (EL) nr 1380/2013 kohaselt asjakohane säilitada sihtpüügikeeld ja säilitada funktsionaalselt seotud parandusmeetmed. Vältimatu kaaspüügi püügivõimalused tuleks määrata kindlaks madalal tasemel, vältides seejuures püüki piiravate liikide probleemi.

(10)

Läänemere lääneosa tursavarude puhul on ICES jätkuva ebakindluse tõttu liigitanud oma nõuande ettevaatusprintsiibil põhinevaks nõuandeks. Nüüd näib, et kalavaru on olnud allpool piirväärtust Blim suurema osa ajast viimase15 aasta jooksul ja oli 2022. aastal kõigi aegade madalaimal tasemel. Ettevaatusprintsiibil põhinevas nõuandes soovitatud püügi tase on väga madal. Seetõttu on määruse (EL) nr 1380/2013 kohaselt asjakohane säilitada sihtpüügikeeld ja säilitada funktsionaalselt seotud parandusmeetmed ning keelata tursa harrastuspüük Läänemere lääneosas. Vältimatu kaaspüügi püügivõimalused tuleks määrata kindlaks madalal tasemel, vältides seejuures püüki piiravate liikide probleemi.

(11)

Seoses lõhega ICESi alarajoonides 22–31 jäi ICES oma nullpüügi nõuande juurde, piiras rannikulähedase suvise sihtpüügi jätkamise võimaluse üksnes ICESi alarajooniga 31 ja vähendas vastavalt oma püüginõuandeid. Sellises olukorras on määruse (EL) nr 1380/2013 kohaselt asjakohane kohandada püügipiirkonda ja kalapüügivõimaluste taset vastavalt ICESi nõuandele ning säilitada funktsionaalselt seotud parandusmeetmed.

(12)

Selleks et tagada ICESi alarajoonis 32 rannapüügi võimaluste täielik ärakasutamine, kehtestati 2019. aastal lõhe osas piiratud piirkondadevaheline paindlikkus ICESi alarajoonide 22–31 ja ICESi alarajooni 32 vahel. Võttes arvesse nende kahe kalavaru püügivõimaluste muutumist, on asjakohane see paindlikkus säilitada.

(13)

Meriforelli püügi keelamine vetes, mis asuvad lähtejoontest kaugemal kui neli meremiili, ja meriforelli kaaspüügi piiramine 3 %-ni meriforelli ja lõhe kombineeritud püügist on aidanud oluliselt vähendada varasemat märkimisväärset valeandmete esitamist lõhepüügi kohta, kajastades seda eelkõige meriforelli püügina. Seepärast on asjakohane kehtivad piirangud jõusse jätta, et hoida valeandmete esitamise määr madalal.

(14)

Tursa ja lõhe harrastuspüügi meetmed ning meriforelli- ja lõhevarude kaitsemeetmed ei tohiks piirata määruse (EL) nr 1380/2013 artiklite 19 ja 20 kohaste rangemate riiklike meetmete kohaldamist.

(15)

Botnia lahe räime kohta, mille püük on sotsiaal-majanduslikult väga oluline, on ICES esitanud maksimaalset jätkusuutlikku saagikust käsitlevad nõuanded koos püügivahemikega. Samas on kalavaru biomass allpool piirväärtust, millest allpool tuleb võtta konkreetseid ja asjakohaseid majandamismeetmeid (Btrigger), ning on tõenäoline, et kalavaru langeb 2025. aastal allapoole piirväärtust Blim. Nende asjaolude tõttu on määruse (EL) 2016/1139 kohaselt asjakohane määrata püügivõimalused kindlaks kalastussuremuse, mille tulemuseks on maksimaalne jätkusuutlik saagikus (FMSY), vahemiku alumise osa tasemel.

(16)

Läänemere lääneosa räimevaru puhul on ICES seisukohal, et kuigi kalavaru biomass on suurenenud, moodustab see piirväärtusest Blim vaid 71 %. Lisaks on varu täienemine endiselt rekordiliselt väike ja biomassi puhul ei eeldata 2025. aastal taastumist üle piirväärtuse Blim. Seetõttu soovitab ICES kuuendat aastat järjest Läänemere lääneosa räime mitte püüda. Neil asjaoludel on määruse (EL) 2016/1139 kohaselt asjakohane säilitada sihtpüügikeeld ja määrata vältimatu kaaspüügi püügivõimalused kindlaks madalal tasemel, et vältida püüki piiravate liikide probleemi.

(17)

Läänemere keskosa räime kohta, mille püük on sotsiaal-majanduslikult väga oluline, on ICES esitanud maksimaalset jätkusuutlikku saagikust käsitlevad nõuanded koos püügivahemikega. Samas on ICES seisukohal, et selle kalavaru biomass on olnud alla piirväärtuse Blim suurema osa ajast viimase 30 aasta jooksul, sealhulgas viimastel aastatel, ning on tõenäoline, et varu biomass jääb 2025. aastal allapoole piirväärtust Blim. Nende asjaolude tõttu on määruse (EL) 2016/1139 kohaselt asjakohane määrata püügivõimalused kindlaks FMSY-vahemiku alumise osa tasemel tasemel ning kehtestada pelaagilise traaliga püügi suhtes kudemisaegne püügikeeld, mis on püügivõimalustega funktsionaalselt seotud täiendav parandusmeede.

(18)

Liivi lahe räime puhul prognoosib ICES, et biomass ületab piirväärtust Btrigger ja püügisurve on FMSY tasemel. Seepärast on määruse (EL) 2016/1139 kohaselt asjakohane määrata püügivõimalused kindlaks FMSY väärtuse tasemel.

(19)

ICESi hinnangul püütakse turska atlandi merilesta kaaspüügina. Seepärast on määruse (EL) 2016/1139 kohaselt asjakohane määrata atlandi merilesta püügivõimalused kindlaks FMSY-vahemiku väikseimast väärtusest madalamal tasemel.

(20)

Kilu puhul on ICES seisukohal, et ehkki varu biomass on üle piirväärtuse Btrigger, ei ole varu täienemine olnud 2014. aastast alates kuigi suur. Lisaks oli 2021. ja 2022. aastal varu täienemine ICESi hinnangul koguni rekordiliselt väike. Lisaks toimub kilu püük sageli kilu ja räime segapüügina. Seepärast on määruse (EL) 2016/1139 kohaselt asjakohane määrata kilu püügivõimalused kindlaks vastava FMSY-vahemiku alumise osa tasemel.

(21)

Käesolevas määruses sätestatud püügivõimalusi kasutatakse vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1224/2009, (3) eelkõige selle artiklile 33, milles käsitletakse saagi ja püügikoormuse registreerimist, ning selle artiklile 34, milles käsitletakse kalapüügivõimaluste ammendumise andmete esitamist komisjonile. Seepärast tuleks käesolevas määruses täpsustada koode, mida liikmesriigid peavad kasutama, kui nad saadavad komisjonile andmeid käesoleva määrusega hõlmatud kalavarude lossimise kohta.

(22)

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 847/96 (4) on kehtestatud lubatud kogupüükide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel, sealhulgas selle artiklite 3 ja 4 kohased ennetuslikke ja analüütilisi lubatud kogupüüke käsitlevad paindlikkussätted. Kõnealuse määruse artikli 2 kohaselt tuleb nõukogul lubatud kogupüügi kindlaksmääramisel otsustada, milliste kalavarude suhtes artiklit 3 või 4 ei kohaldata, võttes aluseks eelkõige kalavarude bioloogilise seisundi. Lisaks on määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikega 9 kehtestatud paindlik ühest aastast teise ülekandmine kõikide varude jaoks, mille suhtes kehtib lossimiskohustus. Selleks et vältida liigset paindlikkust, mis kahjustaks mere elusressursside mõistliku ja vastutustundliku kasutamise põhimõtet, takistaks ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamist ja põhjustaks kalavarude bioloogilise seisundi halvenemist, tuleks selgelt sätestada, et määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4 kohaldatakse lubatud kogupüügi suhtes ainult siis, kui määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohast paindlikku ühest aastast teise ülekandmist ei kasutata.

(23)

Läänemere idaosa tursa, Läänemere lääneosa tursa, ja Läänemere keskosa räime varude biomass on väiksem kui Blim. Kõigi nende varude puhul lubatakse 2024. aastal üksnes kaaspüüki ja teaduslikku püüki ning Läänemere lääneosa räime puhul väikesemahulist rannapüüki. Seetõttu ja võttes arvesse Läänemere ökosüsteemi suhteliselt väikest vastupanuvõimet, on liikmesriigid, kellel on kvoodiosa asjaomases lubatud kogupüügis, võtnud kohustuse mitte kohaldada 2024. aastal määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikega 9 ette nähtud paindlikku ühest aastast teise ülekandmist, et 2024. aasta püügid ei ületaks asjaomast lubatud kogupüüki. ICESi alarajoonides 22–30 on peaaegu kõigi jõgede lõhevarude biomass väiksem kui noorlõhede tootmise piirväärtus (Rlim) ning 2024. aastal on lubatud ainult kaaspüük ja teaduspüük. Paindliku ühest aastast teise ülekandmise kohaldamisel on asjaomased liikmesriigid võtnud 2024. aastaks seetõttu sarnase kohustuse ka seoses lõhe püügiga Läänemere avaosas.

(24)

Nõukogu määruses (EL) 2023/194 (5) on sätestatud norra tursiku püügi võimalused 1. novembrist 2022 kuni 31. oktoobrini 2023 ICESi 3.a rajooni (Skagerrak-Kattegat) Ühendkuningriigi ja liidu vetes, ICESi 4. alapiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes ning ICESi 2.a rajooni (Põhjameri) Ühendkuningriigi vetes. Norra tursiku püügiperiood kestab 1. novembrist kuni 31. oktoobrini. Liit ja Ühendkuningriik pidasid 16. oktoobril 2023 ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelise kaubandus- ja koostöölepingu (6) artikli 498 lõike 2 kohaselt kahepoolseid konsultatsioone ning leppisid lubatud kogupüügis kokku ICESi 9. oktoobril 2023 avaldatud nõuande alusel. Konsultatsioonide tulemused on dokumenteeritud kirjalikus protokollis, mille nõukogu kinnitas 20. oktoobril 2023 ning millele kirjutasid alla liidu nimel komisjoni esindaja ning Ühendkuningriigi delegatsiooni juht vastavalt kõnealuse kaubandus- ja koostöölepingu artikli 498 lõikele 6 ja nõukogu otsusele (EL) 2021/1875 (7). Seepärast tuleks norra tursiku püügi võimalused ICESi 3.a rajoonis, ICESi 4. alapiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes ning ICESi 2.a rajooni Ühendkuningriigi vetes 1. novembrist 2023 kuni 31. oktoobrini 2024 kehtestada nimetatud kirjalikus protokollis esitatud tasemel.

(25)

Määrusega (EL) 2023/194 on kindlaks määratud kilttursa püügi võimalused ICES 4. alapiirkonnas, 6.a rajoonis ja 3.a rajoonis (Põhjameri, Šotimaast läände jäävad veed, Skagerrak) 2023. aastaks, võttes aluseks liidu, Norra ja Ühendkuningriigi vaheliste 2024. aastat puudutavate kalandusalaste konsultatsioonide tulemused, mis on dokumenteeritud 9. detsembril 2022. aastal allkirjastatud kokkulepitud protokollis. Kalapüügivõimaluste täieliku ärakasutamise tagamiseks on asjakohane lubada sama bioloogilise varu puhul paindlikkust mõnede lubatud kogupüügi piirkondade vahel. Seega on asjakohane kehtestada liikmesriikide kilttursakvootide piirkondadevaheline paindlikkus, mis võimaldab kuni 10 % kvoodi ülekandmist Põhjamerest Skagerrak-Kattegati liidu vetesse.

(26)

Ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Gröönimaa valitsuse ja Taani valitsuse vahelises säästva kalapüügi partnerluslepingus ning selle rakendusprotokollis (8) on sätestatud, et Gröönimaa valitsus eraldab liidule 7,7 % moiva (Mallotus villosus) lubatud kogupüügist, mis püütakse ICESi 5. ja 14. alapiirkonna Gröönimaa vetes. Gröönimaa valitsus teatas 5. oktoobril 2023 liidule, et kooskõlas Islandi Mere- ja mageveeuuringute Instituudi avaldatud teaduslike vahenõuannetega, mille kohaselt ei tohiks püük 2023./2024. aasta talvel olla suurem kui null tonni, ei saa Gröönimaa valitsus praegu vastaval ajavahemikul liidule moivat pakkuda. Kuni lõpliku teadusliku nõuande avaldamiseni, mis võimaldaks Gröönimaa valitsusel liidule moivat pakkuda, tuleks kõnealuse kalavaru määruses (EL) 2023/194 sätestatud püügivõimalused tähistada märkega „Kehtestatakse hiljem“.

(27)

Määrust (EL) 2023/194 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(28)

Selleks et vältida püügitegevuse katkemist, tuleks käesoleva määruse Läänemerd käsitlevaid sätteid kohaldada alates 1. jaanuarist 2024. Siiski tuleks käesolevat määrust ICESi 3.a rajoonis, ICESi 4. alapiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes ning ICESi 2.a rajooni Ühendkuningriigi vetes püütava norra tursiku suhtes kohaldada 1. novembrist 2023 kuni 31. oktoobrini 2024, mis on norra tursiku püügihooaeg. Käesolevat määrust tuleks kohaldada kilttursa suhtes ICESi 4. alapiirkonnas, 6.a rajoonis ja 3.a rajoonis (Põhjameri, Šotimaast läände jäävad veed, Skagerrak) alates 1. novembrist 2023 kuni 31. detsembrini 2023, et tagada 2023. aasta kalapüügivõimaluste täielik ärakasutamine. Olukorra kiireloomulisuse tõttu peaks käesolev määrus jõustuma kohe pärast avaldamist,