„I LISA

GEOGRAAFILISELT 1., 2. JA 3. TSOONI JAOTATUD LIIDU SISEVEETEEDE LOETELU

1. PEATÜKK

1. tsoon

Saksamaa

Ems	Endist Greetsieli tuletorni ja Eemshaveni sadama sissepääsu läänepoolset kaid ühendavast joonest avamere suunas kuni põhjalaiuseni 53° 30′ ja idapikkuseni 6° 45′, st veidi avamere pool kuivlastilaevade lihterdamise alast Alte Emsil (1).

Prantsusmaa

Gironde alates mereala piirist, mis on määratletud Pointe de Grave’i Pointe de Suzac’i ühendava joonega, ulatudes jooneni, mis ühendab Pointe de Grave’i Pontaillac’i idapoolseima punktiga

Loire alates mereala piirist, mis on määratletud Pointe de Mindin’d ja Point de Penoët’d ühendava joonega, ulatudes jooneni, mis ühendab Pointe du Pointeau süvise tuletorni Saint-Nazaire’il asuva Villès-Martini tuletorniga

Seine alates mereala piirist, mida tähistab Cap du Hode’ist paremal kaldal algav joon, mis lõpeb vasakul kaldal punktis, kus Berville-sur-Merist allavoolu kavandatud süvis ulatub rannikul piirini, mille moodustab Sainte Adresse’i tuletornist 245° nurga all Greenwichi meridiaaniga ristumiseni kulgev joon. Sellest ristumispunktist kulgeb joon põhja-lõuna suunal, kuni ristub Honfleurist lääne pool asuva Falaise des Fonds’i tuletornist ida-lääne suunas kulgeva joonega

Rhône’i delta

Fos’i laht: 3. tsooni piiridest põhja ja itta kuni katkendliku jooneni, mis algab St-Louis’ kanali tammil asuvast tuletornist, läbib They de la Gracieuse’i põhjapoolse põhjapoi ja Lavéra läänepoolse põhjapoi ning lõpeb Pointe Bonnieu’s

Etang de Berre’i lahe lõunaosa Martigues’i (Brise Lames’i tipp) ja La Pointe’i sadama (põhjapoolse tammi lõpp) vahel

Poola

Rugeni saarel olevat Nord Perdi ja Niechorze tuletorni ühendavast joonest lõuna poole jääv Pomorska lahe osa

Heli tuletorni ja Baltiiski sadama sissepääsupoid ühendavast joonest lõuna poole jääv Gdański lahe osa

Rootsi

Vänerni järv, piirneb lõunas geograafilise laiusega, mis läbib Bastugrundi paaki

Vätterni järv

Brofjorden – Donsö

Piirkond, mis piirneb mandriga või 2. või 3. tsooni piiriga ja joonega, mis ühendab Grötö lõunapoolseimat punkti läbi Gåsö läänepoolseima punkti, Härmanö põhjapoolseima punkti, Härmanö huvudi (Härmano tipu), Vedholmeni Danholmeni, Mollöni keskpunkti, Räbbehuvudi tuletorni, Sankt Olovi alumise tuletorni, Flatholmeni kagupoolseima punkti, Åstoli tuletorni, Marstrandi tuletorni, Sälö tuletorni, Kågholmeni alumise tuletorni, Tynneskäri tuletorni, Buskärs Knöte tuletorni ja Rivö ülemise tuletorni Rivö tuletorniga

Öregrundsgrepeni põhjaosa

Mandri ja Gräsö vaheline piirkond, mis piirneb põhjas geograafilise laiusega, mis läbib Engelska Grundeti tuletorni, ja lõunas geograafilise laiusega, mis läbib Öregrundi ülemist sihituld

Söderarm – Sandhamn

Piirkond, mis piirneb 2. tsooni piiriga ja joonega, mis ühendab Tyvö sihituld läbi Söderarmi tuletorni, Söderarmi lootsisadama ülemise sihitule ja Prästkobbeni tuletorni Korsö paagiga

Jungfrufjärden

Piirkond, mis piirneb mandriga või 2. tsooni piiriga ja joonega, mis ühendab Nämdö läänepoolseimat punkti läbi Mörtö-Bunsö läänepoolseima punkti Ornöhuvudi paagiga

Mysingen – Landsort

Piirkond, mis piirneb 2. tsooni piiriga ja joonega, mis ühendab Utö tuletorni läbi Nåttarö edelapoolseima punkti, Måsknuvi tuletorni ja Viksteni tuletorni Landsorti tuletorniga

Landsort – Arkö

Piirkond, mis piirneb mandriga või 2. või 3. tsooni piiriga ja joonega, mis ühendab Landsorti tuletorni läbi Enskäri lõunapoolseima punkti ja Norra Kränkani tuletorni Marö kupaga

Valdemarsvikeni laht ja Gryti saarestik

Piirkond, mis piirneb mandriga või 2. tsooni piiriga ja joonega, mis ühendab Gubbö kupa paaki läbi Häradsskäri tuletorni ja Hägerökarteni tuletorni Kvädö lõunapoolseima punktiga.

Kalmar Soundi põhjaosa – Västervik

Piirkond, mis piirneb mandriga ja joonega, mis ühendab Hallmare Skackelit läbi Aleskäri tuletorni, Idö tuletorni, Idö Stångskäri tuletorni, Strupö Ljungskäri tuletorni (koordinaadid: 57° 20′ 00 põhjalaiust, 016° 48′ 00 idapikkust) ja Enerumsgrundi läänemärgi Ölandi põhjapoolseima punktiga, ning sealt edasi Ölandi looderannikuga ja lõunas põhjalaiusega 56° 15,00′

Kalmar Soundi lõunaosa

Mandri ja Ölandi vaheline piirkond, mis piirneb põhjas joonega, mis ühendab Ölandil Dunö (mandriosa) punkti Beijerhamniga, ning lõunas põhjalaiusega 56° 15,00′

2. tsoon

Tšehhi

Lipno paisjärv

Saksamaa

Ems	Emsiga Papenburgi sadamasuudme lähedal endise Diemeni pumbajaama ja Halte tammiava vahel ristuvast joonest kuni Greetsieli tuletorni Eemshaveni sadamasuudme läänepoolse kaiga ühendava jooneni (2)
LEDA	Leeri merelüüsi välissadamasse sisenemise kohast kuni Emsi suubumiseni
Jade	Sisemaa poole joonelt, mis ühendab Schilligi ülemise tuletorni Langwardeni kiriku torni
Weser	Bremeni raudteesilla kirdeservast jooneni, mis ühendab Langwardeni ja Cappeli kiriku torne, sealhulgas Weseri harujõed, mille nimed on Rekumer Loch, Rechter Nebenarm ja Schweiburg
Hunte	Oldenburgis asuvast Amalienbrücke sillast 140 m allavoolu kuni Weseri jõkke suubumiseni
Lesum	Hamme ja Wümme liitumiskohast (0,00 km) kuni Weseri jõkke suubumiseni
Elbe	Hamburgi sadama alumisest piirist jooneni, mis ühendab Döse juures paikneva Kugelbake ja Friedrichskoogi tammi lääneserva (Dieksand), sealhulgas: — Mühlenberger Loch, — Ruthenstrom (alates 3,75 km-st kuni Elbesse suubumiseni) — Elbe harud (Nebenelben): — Hahnöfer Nebenelbe (Elbe kilomeetritähise 635,00 km-lt kuni 644,00 km-ni) — Lühesander Süderelbe (Elbe kilomeetritähise 646,50 km-lt kuni 650,50 km-ni) — Bütztflether Süderelbe (0,69 km-lt Elbe suubumiseni) — Haseldorfer Binnenelbe (Elbe kilomeetritähise 653,00 km-lt kuni 658,00 km-ni) — Pagensander Nebenelbe (Elbe kilomeetritähise 659,00 km-lt kuni 664,00 km-ni) — Schwarztonnensander Nebenelbe (Elbe kilomeetritähise 661,00 km-lt kuni 664,00 km-ni) — Wischhafener Süderelbe (alates 8,03 km-st kuni Elbesse suubumiseni) — Glückstädter Nebenelbe (Elbe kilomeetritähise 672,00 km-lt kuni 676,00 km-ni)
Este	Buxtehude lüüsi väljavoolualast (0,25 km) kuni Elbesse suubumiseni
Lühe	Horneburgis asuva Au-Mühle lüüsi väljavoolualast (0,00 km) kuni Elbesse suubumiseni
Schwinge	Stades asuvast Salztori lüüsist kuni Elbesse suubumiseni
Pinnau	Pinnebergi raudteesilla edelaservast kuni Elbesse suubumiseni
Krückau	Elmshornis asuva Wedenkampi raudteesilla edelaservast kuni Elbesse suubumiseni
Stör	Rensingi loodeveenäiturist Elbesse suubumiseni
Freiburger Hafenpriel	Elbe-äärse Freiburgi lüüsi idaservast Elbesse suubumiseni
Oste	210 m ülalpool Oste paisu ületava maanteesilla keskjoonest (69,36 km) kuni Elbesse suubumiseni
Meldorfer Bucht	Sisemaa poole joonelt, mis ühendab Friedrichskoogi tammi lääneserva (Dieksand) ja Büsumi läänepoolse kai tippu
Eider	Gieselau kanali suudmest ülesvoolu (22,64 km) jooneni, mis ulatub kindluse (Tränke) keskpaigast kuni Vollerwieki kiriku tornini
Gieselau kanal	Suudmest Eideril kuni Nord-Ostsee kanalisse (Kieli kanal) suubumiseni
Flensburger Förde	Sisemaa poole joonelt, mis ühendab Kegnäsi tuletorni ja Birknacki, ning põhjapool Saksamaa-Taani piiri Flensburger Fördes
Schlei	Sisemaa poole joonelt, mis ühendab Schleimünde kai tippe
Eckernförder Bucht	Sisemaa poole joonelt, mis ühendab Bocknis-Ecki ja mandriosa loodepoolseimat punkti Dänisch Nienhofi lähedal
Kieler Förde	Sisemaa poole joonelt, mis ühendab Bülki tuletorni ja Laboe merelaevastiku memoriaali
Nord-Ostsee-kanal, sealhulgas Audorfer See ja Schirnauer See	Brunsbütteli kai tippe ühendavast joonest jooneni, mis ühendab Kiel-Holtenau sisenemistulesid, sealhulgas Borgstedter See ja Enge, Flemhuder See ja Achterwehreri kanal
Trave	Lübeckis asuva ülestõstetava raudteesilla loodeservast (sealhulgas Pötenitzer Wiek ja Dassower See) jooneni, mis ühendab Travemünde lõunapoolse sisemise kai ja põhjapoolse välimise kai tippe
Wismarbucht, sealhulgas Kirchsee, Breitling, Salzhaff ja Wismari sadama piirkond	Avamere poole kuni jooneni, mis ühendab Hoher Wieschendorf Huki ja Timmendorfi tuletorni, ning jooneni, mis ühendab Poeli saarel olevat Gollwitzi tuletorni Wustrowi poolsaare lõunapoolseima punktiga
Warnow ja Unterwarnow, kaasa arvatud Breitling ja harujõed (ilma Badewieseninselist lääne pool asuva harujõeta)	Rostock-Stralsundi raudteesilla lõunaservast jooneni, mis ühendab läänekai põhjapoolset tippu ja Rostock-Warnemünde idapoolse kai põhjapoolset tippu
Siseveekogud ning Darßi ja Zingsti poolsaared ning Bocki, Hiddensee ja Rügeni saared (sealhulgas Stralsundi sadama piirkond)	Avamere suunas — Zingsti poolsaare ja Bocki saare vahel: paralleelselt põhjalaiusega 54° 26′ 42′, — Bocki saare ja Hiddensee saare vahel: joon, mis ühendab Bocki saare põhjatipu ja Hiddensee saare lõunatipu, — Hiddensee saar ja Rügeni saar (Bug): joon, mis ühendab Neubessini kagupoolseima punkti Buger Hakeniga
Greifswalder Bodden ja Greifswaldi sadama piirkond, sealhulgas Ryck	Greifswaldis asuva Steinbecker Brücke idaservast jooneni, mis ühendab Thiessower Hakeni (Südperd) idapoolse tipu Rudeni saare idapoolse tipuga ja Usedomi saare põhjapoolse tipuga (54° 10′ 37′ põhjalaiust, 13° 47′ 51′ idapikkust)
Siseveekogud ja Usedomi saar (Peenestrom, sealhulgas Wolgasti sadama piirkond, Achterwasser, Stettiner Haff)	Stettiner Haffis ida suunas kuni Saksamaa-Poola piirini
Uecker	Uekermünde maanteesilla edelapoolsest servast kaide otste merepoolseid osi ühendava jooneni

Prantsusmaa

Gironde alates kilomeetripunktist (KP 48,50) kuni Ile de Patiras’ saare allavoolu jäävast tipust kuni mereni, põikjooneni, mis ühendab omavahel neemed Pointe de Grave ja Pointe de Suzac

Loire alates Cordemais’st (KP 25) kuni mereni, põikjooneni, mis ühendab omavahel neemed Pointe de Mindin ja Pointe de Penhoët

Seine alates Tancarville’i kanali algusest kuni mereni, põikjooneni, mis ühendab omavahel parema kalda neeme Cape Hode’i vasaku kalda punktiga, kus kavandatav tamm lõikub rannikuga Berville-sur-Meri all

Vilaine alates Arzali tammist kuni mereni, põikjooneni, mis ühendab omavahel neemed Pointe du Scal ja Pointe du Moustoir

Genfi järv

Ungari

Balatoni järv

Madalmaad

Dollard

Eems

Waddenzee: sealhulgas ühendused Põhjamerega

IJsselmeer: sealhulgas Markermeer ja Ijmeer, kuid välja arvatud Gouwzee

Nieuwe Waterweg ja Scheur

Calandkanaal Beneluxi sadamast lääne suunas

Hollands Diep

Breeddiep, Beerkanaal ja sellega seotud sadamad

Haringvliet ja Vuile Gat: sealhulgas veeteed, mis jäävad ühelt poolt Goeree-Overflakkee ja teiselt poolt Voorne-Putteni ja Hoekse Waardi vahele

Hellegat

Volkerak

Krammer

Grevelingenmeer ja Brouwerschavensche Gat: sealhulgas kõik siseveeteed Schouwen-Duivelandi ja Goeree-Overflakkee vahel

Keten, Mastgat, Zijpe, Krabbenkreek, Ida-Schelde ja Roompot: sealhulgas siseveeteed ühelt poolt Walchereni, Noord-Bevelandi ja Zuid-Bevelandi ning teiselt poolt Schouwen-Duivelandi ja Tholeni vahel, välja arvatud Schelde-Reini kanal

Schelde ja Lääne-Schelde ning selle mereäärne suue: sealhulgas siseveeteed ühelt poolt Zeeuwsch-Vlaandereni ja teiselt poolt Walchereni ja Zuid-Bevelandi vahel, välja arvatud Schelde-Reini kanal

Poola

Szczecini laguun

Kamieńi laguun

Wisła laguun

Pucki laht

Włocławski veehoidla

Śniardwy järv

Niegocini järv

Mamry järv

Rootsi

Lysekil – Orust – Tjörn

Piirkond, mis piirneb mandriga ja 170 kraadi joonega, mis ühendab Slaggönit Lysekilis Skaftölandetiga; joonega, mis ühendab Islandsbergi tuletorni Lavösundiga; 300 kraadi joonega, mis ühendab Lyri tuletorni Mollösundi idapoolse mandriosaga; joonega, mis ühendab Lyri lõunapoolsemait punkti Björholmeniga, ja Hakefjordeni põhjaosas joonega, mis asub põhjalaiusel 58° 01′ 00″

Göteborgi lõunapoolne saarestik

Piirkond, mis piirneb mandriga või 3. tsooni piiriga ja joonega, mis ühendab Arendali sadama lääneosa läbi Knippelholmeni, Rivö tuletorni, Rivö ülemise tuletorni, Känsö tornmajaka, Kårholmeni tuletorni ja Rättarensi sihitule Askimsi nabbega

Öregrund – Norrtälje

Mandri ja Gräsö vaheline ala, mis piirneb põhjas geograafilise pikkusega läbi Öregrundi ülemise sihitule ning mere pool Äspskäreti ja Råstensudde tuletorni vahelise joonega; läbi Singsundeti kulgeva joonega; üle Fygdströmmeni viivate sildadega; joonega, mis ühendab Dejeuddenit läbi Arholma tuletorni Tyvö tuletorniga

Norrtälje – Nämdö

Piirkond, mis piirneb mandriga või 2. või 3. tsooni piiriga ja joonega, mis ühendab Tyvö tuletorni läbi Idskärskobbeni tuletorni, Svartlöga läänepoolseima punkti, Stenkobbsgrundi tuletorni, Korså paagi ja Nämdö läänepoolseima punkti Björnö lõunapoolseimaga punktiga

Dalarö – Torö

Piirkond, mis piirneb mandriga ja joonega, mis ühendab Ornöhuvudi paaki läbi Klacknäseti, Ornös asuva Näseti, Utö põhjapoolseima punkti, Utö tuletorni, Älvsnabbeni tuletorni, Norra Stegholmeni, Yttre Gårdeni, Valsudden on Järflotta; ja Långsudden on Järflotta Torö idapoolseima punktiga

Torö – Oxelösund

Piirkond, mis piirneb mandriga või 3. tsooni piiriga ja joonega, mis ühendab Torö kirikut läbi Fifångi tuletorni, Kockehällani tuletorni, Lacka torni, Kittelö idapoolseima punkti, Trutbådani tuletorni, Beteni tuletorni ja Femörehuvudi paagi Svartuddeniga Kungshamni ülemisest tuletornist põhja pool

Bråviken, Slätbaken ja Östergötlandi saarestik

Piirkond, mis piirneb mandriga (Bråvikeni lääneosas alates Hamnbroni sillast Norrköpingis, Slätbakeni lääneosas alates Memi lüüsist) ja joonega, mis ühendab Gullängsbergeti tuletorni läbi Arkö paagi, Marö kupa; Kupa klinti paagi, Birkskäri läänepoolsema punkti ja Gubbö kupa paagi Dalauddega Orrenist lõuna pool

Kalmar Soundi keskosa

Piirkond, mis piirneb läänes mandriga, idas Ölandiga, põhjas põhjalaiusega 56° 51,00′ ja lõunas joonega, mis ühendab Dunö (mandriosa) punkti Beijerhamniga Ölandil

2. PEATÜKK

3. tsoon

Belgia

Laevatatav Schelde (Antwerpeni reidist allavoolu)

Bulgaaria

Doonau: jõe 845,650. kilomeetrist kuni 374,100. kilomeetrini

Tšehhi

Paisjärved: Brněnská (Kníničky), Jesenice, Nechranice, Orlík, Rozkoš, Slapy, Těrlicko, Žermanice ja Nové Mlýny III

Liiva- ja kruusakarjäärid: Ostrožná Nová Ves ja Tovačov

Saksamaa

Doonau	Kelheimist (2 414,72  km) Saksamaa-Austria piirini Jochensteinis
Rein, kaasa arvatud Lampertheimer Altrhein (alates 4,75 km-st kuni Reinini, Altrhein Stockstadt-Erfelden (alates 9,80 km-st kuni Reinini)	Alates Saksamaa-Šveitsi piirist Baseli lähedal kuni Saksamaa-Madalmaade piirini Millingenis
Elbe (Norderelbe) kaasa arvatud Süderelbe ja Köhlbrand	Elbe kõrvalkanali suudmest Hamburgi sadama alumise piirini
Müritz

Prantsusmaa

Adour alates neemest Bec du Gave kuni mereni

Aulne alates Châteaulini lüüsist kuni mereni, jooneni, mille määratleb Passage de Rosnoën

Blavet alates Pontivy’st kuni Pont du Bonhomme’i sillani

Calais’ kanal

Charente alates Tonnay-Charente’i sillast kuni mereni, jooneni, mis läbib vasaku kalda alamjooksul asuva tuletorni keskpunkti ja Fort de la Pointe’i keskpunkti

Dordogne alates Lidoire’iga ühinemisest kuni Bec d’Ambès’ neemeni

Garonne alates Castet en Dorthe sillast kuni Bec d’Ambès’ neemeni

Gironde alates Bec d’Ambès’ neemest kuni punktis KP 48,50 kulgeva põikijooneni, mis läbib Ile de Patiras’ saare allavoolu jäävat tippu

Hérault alates Bessani sadamast mereni, kuni loodetest mõjutatava kaldaalani

Isle alates Dronne’iga ühinemisest kuni Dordogne’iga ühinemiseni

Loire alates Maine’iga ühinemisest kuni Cordemais’ni (KP 25)

Marne Bonneuil’ sillast (KP 169 bis 900) ja St Mauri lüüsist kuni Seine’iga ühinemiseni

Rein

Nive alates Haïtze’i tammist Ustaritzis kuni Adouriga ühinemiseni

Oise Janville’i lüüsist kuni Seine’iga ühinemiseni

Orb alates Sérignanist mereni, kuni loodetest mõjutatava kaldaalani

Rhône alates Šveitsi piirist mereni, välja arvatud Petit Rhône

Saône alates Pont de Bourgogne’i sillast Chalon sur Saône’is kuni Rhône’iga ühinemiseni

Seine alates Nogent sur Seine’i lüüsist kuni Tancarville’i kanali alguseni

Sèvre Niortaise alates Marans’i lüüsist kuni mereni, suudmes asuva vahimajakese vastas

Somme alates Pont de la Portelette’i silla Abbeville’is allavoolu jäävast servast kuni Noyelles’i raudteesillani Saint-Valéry-sur-Somme’is

Vilaine alates Redonist (KP 89,345) kuni Arzali tammini

Amance’i järv

Annecy järv

Biscarosse’i järv

Bourget’ järv

Carcansi järv

Cazaux’ järv

Der-Chantecoqi järv

Guerlédani järv

Hourtini järv

Lacanau järv

Orienti järv

Pareloup’ järv

Parentis’ järv

Sanguinet’ järv

Serre-Ponçoni järv

Temple’i järv

Horvaatia

Doonau: jõe 1 295. kilomeetrist ja 500 meetrist kuni 1 433. kilomeetri ja 100 meetrini

Dráva jõgi: jõe 0. kilomeetrist kuni 198. kilomeetri ja 600 meetrini

Sava jõgi: jõe 210. kilomeetrist ja 800 meetrist kuni 594. kilomeetri ja 000 meetrini

Kupa jõgi: jõe 0. kilomeetrist kuni 5. kilomeetri ja 900 meetrini

Una jõgi: jõe 0. kilomeetrist kuni 15. kilomeetrini

Ungari

Doonau: jõe 1 812. kilomeetrist kuni 1 433. kilomeetrini

Doonau Moson: jõe 14. kilomeetrist kuni 0. kilomeetrini

Doonau Szentendre: jõe 32. kilomeetrist kuni 0. kilomeetrini

Doonau Ráckeve: jõe 58. kilomeetrist kuni 0. kilomeetrini

Tisza jõgi: jõe 685. kilomeetrist kuni 160. kilomeetrini

Dráva jõgi: jõe 198. kilomeetrist kuni 70. kilomeetrini

Bodrogi jõgi: jõe 51. kilomeetrist kuni 0. kilomeetrini

Kettős-Körösi jõgi: jõe 23. kilomeetrist kuni 0. kilomeetrini

Hármas-Körösi jõgi: 91. kilomeetrist kuni 0. kilomeetrini

Sió kanal: 23. kilomeetrist kuni 0. kilomeetrini

Velence järv

Fertő järv

Madalmaad

Rein

Sneekermeer, Koevordermeer, Heegermeer, Fluessen, Slotermeer, Tjeukemeer, Beulakkerwijde, Belterwijde, Ramsdiep, Ketelmeer, Zwartemeer, Veluwemeer, Eemmeer, Alkmaardermeer, Gouwzee, Buiten IJ, Afgesloten IJ, Noordzeekanaal, IJmuideni sadam, Rotterdami sadamapiirkond, Nieuwe Maas, Noord, Oude Maas, Beneden Merwede, Nieuwe Merwede, Dordtsche Kil, Boven Merwede, Waal, Bijlandschi kanal, Boven Rijn, Pannersdenschi kanal, Geldersche Ijssel, Neder Rijn, Lek, Amsterdam-Reini kanal, Veerse Meer, Schelde-Reini kanal suudmeni Volkerakis, Amer, Bergsche Maas, Meuse allpool Venlot, Gooimeer, Europort, Calandkanaal (Beneluxi sadamast ida pool), Hartelkanaal

Austria

Doonau: Austria-Saksamaa piirist Austria-Slovakkia piirini

Inn: suudmest kuni Passau-Inglingi elektrijaamani

Traun: suudmest kuni 1,80 km kaugusele

Enns: suudmest kuni 2,70 km kaugusele

March: kuni 6. kilomeetrini

Poola

Biebrza jõgi Augustowski kanali estuaarist Narwia jõe estuaarini

Brda jõgi ühinemiskohast Bydgoski kanaliga Bydgoszczis kuni Wisła jõe estuaarini

Bugi jõgi Muchawieci jõe estuaarist kuni Narwia jõe estuaarini

Dąbie järv sisemere piirini

Augustowski kanal ühinemiskohast Biebrza jõega kuni riigipiirini koos kanali marsruudil paiknevate järvedega

Bartnicki kanal Ruda Woda järvest kuni Bartężeki järveni, viimane kaasa arvatud

Bydgoski kanal

Elbląski kanal Druzno järvest kuni Jezioraki järveni ja Szeląg Wielki järveni koos nimetatud järvedega ning kanali marsruudil paiknevate järvedega, ja kõrvalharu Zalewo suunas Jezioraki järvest Ewingi järveni, viimane kaasa arvatud

Gliwicki kanal koos Kędzierzyński kanaliga

Jagielloński kanal ühinemiskohast Elblągi jõega kuni Nogati jõeni

Łączański kanal

Ślesiński kanal koos kanali marsruudil paiknevate järvedega, samuti Gopło järv

Żerański kanal

Martwa Wisła jõgi alates Wisła jõest Przegalinas kuni sisemere piirini

Narewi jõgi Biebrza jõe estuaarist Wisła jõe estuaarini koos Zegrzyński järvega

Nogati jõgi Wisła jõest kuni Wisła laguuni estuaarini

Noteći jõe ülemjooks Gopło järvest kuni ühinemiskohani Górnonotecki kanaliga ja Noteći jõe alamjooks Bydgoski kanaliga ühinemiskohast kuni Warta jõe estuaarini

Nysa Łuźycka jõgi Gubinist Oderi suudmeni

Oderi jõgi Racibórzi linnast kuni ühinemiskohani Ida-Oderi jõega, mis on alates Klucz-Ustowo läbimurdekohast ühinenud Regalica jõega, koos nimetatud jõe ja selle harujõgedega Dąbie järveni, samuti Oderi jõe kõrvalharu Opatowice lüüsist Wrocławi linna lüüsini

Lääne-Oderi jõgi Widuchowa ülevoolupaisust (704,1 km Oderi jõest) kuni sisemere piirini, koos kõrvalharudega ning Klucz-Ustowo läbimurdekohaga, mis ühendab Ida-Oderi jõge Lääne-Oderi jõega

Parnica jõgi ja Parnicki läbimurdekoht Lääne-Oderi jõest sisemere piirini

Pisa jõgi Rośi järvest kuni Narewi jõe estuaarini

Szkarpawa jõgi Wisła jõest kuni Wisła laguuni estuaarini

Warta jõgi Ślesiński järvest kuni Oderi jõe estuaarini

Wielkie Jeziora Mazurskie, mis hõlmab jõgede ja kanalitega ühendatud järvesid, mis moodustavad põhilise veetee Piszis asuvast Rośi järvest (kaasa arvatud) kuni Węgorzewski kanalini (kaasa arvatud) Węgorzewos koos järgmiste järvedega: Seksty, Mikołajskie, Tałty, Tałtowisko, Kotek, Szymon, Szymoneckie, Jagodne, Boczne, Tajty, Kisajno, Dargin, Łabap, Kirsajty ja Święcajty, Giżycki kanaliga ja Niegociński kanaliga ja Piękna Góra kanaliga ja Ryńskie järve (kaasa arvatud) kõrvalharu Rynis Nidzkie järve (kuni 3 km, moodustab Nidzkie järve kaitseala piiri), koos järgmiste järvedega: Bełdany, Guzianka Mała ja Guzianka Wielka

Wisła jõgi Przemsza jõe estuaarist kuni ühinemiskohani Łączański kanaliga, samuti selle kanali estuaarist Skawinas kuni Wisła estuaarini Gdański lahes, välja arvatud Włocławski veehoidla

Rumeenia

Doonau: Serbia-Rumeenia piirilt (1 075. kilomeeter) kuni Musta mereni Sulina kanaliharus

Doonau – Musta mere kanal (64,410 kilomeetrit pikk): Doonau jõega liitumiskohast Doonau 299,300. kilomeetril Cernavodăs (vastavalt kanali 64,410. kilomeeter) kuni Constanta Lõuna-Agigea sadamani (kanali 0. kilomeeter)

Poarta Albă – Midia Năvodari kanal (34,600 km pikk): liitumiskohast Doonau – Musta mere kanaliga viimase 29,410. kilomeetril Poarta Albăs (vastavalt kanali 27,500. kilomeeter) Midia sadamani (kanali 0. kilomeeter)

Slovakkia

Doonau: 1 880,26. kilomeetrist kuni 1 708,20. kilomeetrini

Doonau kanal: 1 851,75. kilomeetrist kuni 1 811,00. kilomeetrini

Váhi jõgi: 0,00. kilomeetrist kuni 70,00. kilomeetrini

Morava jõgi: 0,00. kilomeetrist kuni 6,00. kilomeetrini

Bodrogi jõgi: 49,68. kilomeetrist kuni 64,85. kilomeetrini

Paisjärved: Oravská Priehrada, Liptovská Mara, Zemplínska Šírava

Rootsi

Mälareni järv

Saltsjön, Stockholmi ja Värmdölandi sadamad

Piirkond alates Mälareni järve väljavoolukohtadest vastavalt Stockholmis, Norrströmis, Slussenis ja Hammarbyslussenis ning mis piirneb mandriga ja Lidingöbroni sillaga ning 135–315 kraadi joonega, mis ühendab Elfviksgrundi tuletorni; joonega, mis ühendab Mellangårdsholmenit ja Högklevsuddet Baggensfjärdenis; Örsundega Ingarö ja Fågelbrolandeti vahel; joonega, mis ühendab Rönnäsuddi läbi Tegelhällani tuletorni ja Runö tuletorni Talattaga Djurös; joonega, mis ühendab Vindöströmit Vindö ja Värmdölandetiga ning lisaks sellele piirkonna saartega

Södertälje kanal ja Södertälje sadamad

Södertälje kanal ja Södertälje sadamad, mis piirnevad põhjas Södertälje lüüsiga ja lõunas põhjalaiusega 59° 09′ 00″

Trollhätte kanal, Göta älv ja Nordre älv

Piirkond, mis ulatub geograafilisest laiusest läbi Bastugrundi paagi Vänerni järve lõunaosas kuni Älvsborgi silla ja Nordre älvi jõeni idapikkuseni 11° 45′ 00″

Göta kanal

Idas alates Memi lüüsist kuni Motala sillani, sealhulgas Asplågeni järv, Roxeni järv ja Boreni järv; läänes alates geograafilisest pikkusest läbi Rödesund Norra Yttre tuletorni Karlsborgis kuni Sjötorpi lüüsini, kaasa arvatud järvesüsteem, mida kanalid läbivad

„II LISA

1., 2., 3. JA 4. TSOONI SISEVEETEEDEL VEESÕIDUKITELE ESITATAVAD TEHNILISED MIINIMUMNÕUDED

Veesõidukitele kohaldatavad tehnilised nõuded on ES-TRINi standardis 2023/1 esitatud nõuded.