EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32023R1694

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2023/1694, 10. august 2023, millega muudetakse määrusi (EL) nr 321/2013, (EL) nr 1299/2014, (EL) nr 1300/2014, (EL) nr 1301/2014, (EL) nr 1302/2014 ja (EL) nr 1304/2014 ning rakendusmäärust (EL) 2019/777 (EMPs kohaldatav tekst)

C/2023/5017

ELT L 222, 8.9.2023, p. 88–379 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2023/1694/oj

8.9.2023   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 222/88


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2023/1694,

10. august 2023,

millega muudetakse määrusi (EL) nr 321/2013, (EL) nr 1299/2014, (EL) nr 1300/2014, (EL) nr 1301/2014, (EL) nr 1302/2014 ja (EL) nr 1304/2014 ning rakendusmäärust (EL) 2019/777

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiivi (EL) 2016/797 Euroopa Liidu raudteesüsteemi koostalitluse kohta, (1) eriti selle artikli 5 lõiget 11,

ning arvestades järgmist:

(1)

Võttes arvesse rolli, mida raudteel tuleb täita vähese CO2 heitega transpordisüsteemis, nagu on ette nähtud Euroopa rohelises kokkuleppes ning säästva ja aruka liikuvuse strateegias, ning võttes arvesse selles valdkonnas toimunud arengut, on kehtivad koostalitluse tehnilised kirjeldused (KTKd) vaja digitaalse raudtee ja keskkonnahoidliku kaubaveo paketi raames läbi vaadata.

(2)

Vastavalt komisjoni delegeeritud otsuse (EL) 2017/1474 (2) artikli 3 lõike 5 punktidele b ja f tuleb KTKd läbi vaadata, et võtta arvesse liidu raudteesüsteemi arengut ja sellega seotud teadus- ja innovatsioonitegevust, ning ajakohastada viiteid standarditele. Käesoleva KTK läbivaatamisega pannakse alus KTK järgmisele läbivaatamisele, võttes arvesse Euroopa Raudtee Ühisettevõtte tulemusi ja eelkõige süsteemisamba saavutusi.

(3)

Delegeeritud otsuses (EL) 2017/1474 on sätestatud konkreetsed eesmärgid liidu raudteesüsteemi KTKde koostamiseks, vastuvõtmiseks ja läbivaatamiseks.

(4)

24. jaanuaril 2020 palus komisjon kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/796 (3) artikli 19 lõikega 1 Euroopa Liidu Raudteeametil (edaspidi „amet“) koostada soovitused, mille alusel rakendada ellu teatavad delegeeritud otsuses (EL) 2017/1474 sätestatud konkreetsed eesmärgid.

(5)

30. juunil 2022 andis amet välja soovituse ERA 1175-1218 nende liidu raudteesüsteemi KTKde kohta, mis hõlmavad delegeeritud otsuse (EL) 2017/1474 artikleid 3–11.

(6)

Kombineeritud vedu on asjakohane reguleerida KTKdega. Vastavad muudatused tuleks teha muu hulgas komisjoni rakendusmääruses (EL) 2019/773 (4) (käitamise ja liikluskorralduse KTK) ning komisjoni määruse (EL) nr 1299/2014 (5) (taristu KTK) ja komisjoni määruse (EL) nr 321/2013 (6) (vagunite KTK) lisades esitatud KTKdes ning komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/777 (7) (raudteetaristuregister) lisa sisus. See peaks võimaldama kodifitseerimissüsteemi ühtlustatumalt kohaldada ja soodustama kombineeritud vedude arengut. Sel eesmärgil arendab ERA edasi direktiivi (EL) 2016/797 artikli 2 punkti 33 kohaseid nõuete täitmise vastuvõetavaid viise.

(7)

Reisivagunitele kogu liitu hõlmava loa andmine on oluline samm Euroopa raudteevõrgu koostalitluse edendamisel. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleks muuta komisjoni määruse (EL) nr 1302/2014 (8) (vedurite ja reisijateveoveeremi KTK) lisa, eelkõige tuleks ühtlustada nõudeid ja katsemeetodeid, mis käsitlevad elektromagnetilist ühilduvust ja ühilduvust rongituvastussüsteemidega.

(8)

Vedurite ja reisijateveoveeremi KTKd ning taristu KTKd tuleks muuta, et ühtlustada veeremi ja püsirajatiste suhtes kohaldatavaid kirjeldusi, eelkõige tuleks sulgeda avatud punktid, milles käsitletakse liikluskoormuse ja taristu koormustaluvuse ning samaaegselt rohkem kui kahe pantograafiga toimuva käitamise suhtes kohaldatavaid nõudeid, ning rongide varustamist energiaarvestussüsteemidega tuleks hõlbustada.

(9)

Lisaks tuleks muuta vedurite ja reisijateveoveeremi KTKd, et selgitada eriveeremi, sealhulgas teemasinate, taristu kontrolli sõidukite, alarmsõidukite, keskkonnasõidukite ning maantee-raudteesõidukite määratlust ning selgitada KTKde kohaldatavust nende sõidukite suhtes.

(10)

Komisjoni määruse (EL) nr 1304/2014 (9) (müra KTK) lisa tuleks muuta, et võtta kasutusele komposiitmaterjalist piduriklotside akustiliste omaduste hindamise metoodika komponendi tasandil.

(11)

Raudtee ohutuse ja töökindluse parandamiseks tuleks muuta vagunite KTKd ning vedurite ja reisijateveoveeremi KTKd, et lisada sinna rööbastelt mahasõidu tuvastamise funktsioon.

(12)

Vagunite KTK sillutab teed digitaalse automaatse haakimise (DAC) arendamisele, sellele üleminekule ja selle rakendamisele; selle kasutuselevõtt on suur samm edasi Euroopa raudtee-kaubaveoäri moderniseerimisel.

(13)

Kuna koostalitluse komponentide vastavushindamiseks ja allsüsteemide vastavustõendamiseks ei ole vaja uut eripädevust, ei ole komisjoni määruste (EL) nr 321/2013, (EL) nr 1299/2014, (EL) nr 1300/2014, (10) (EL) nr 1301/2014, (11) (EL) nr 1302/2014 ja (EL) nr 1304/2014 kohaldamisel teavitatud asutustega seoses muudatusi vaja teha.

(14)

Tuleks selgitada, millal kohaldada taristu KTKd ja määruse (EL) nr 1301/2014 lisa (energiavarustuse KTK) olemasolevate allsüsteemide ja püsirajatiste ümberehitamise või uuendamise korral, et tagada järkjärguline üleminek täielikult koostalitluslikule Euroopa raudteesüsteemile kooskõlas direktiivi (EL) 2016/797 artikliga 4.

(15)

Määruse (EL) nr 1300/2014 (piiratud liikumisvõimega isikute juurdepääsu KTK) lisa tuleks muuta, et määrata paremini kindlaks põhiparameetrid, mis hõlbustavad piiratud liikumisvõimega isikute juurdepääsu raudteeteenustele, sealhulgas võtta kasutusele rongis vedamiseks ühilduva ratastooli mõiste. Täiendavaid selgitusi on vaja seoses piletimüügiautomaatidega ning reisiteabe esitamisega helilisel, visuaalsel ja taktiilsel kujul.

(16)

Viiteid standarditele tuleb korrapäraselt ajakohastada. Et hõlbustada edasist ajakohastamist, tuleks kõik standardite üksikasjad koondada iga KTK eraldi liidetesse, mida saab seejärel muuta KTK põhiteksti muutmata. Selline lähenemisviis võimaldab taotlejatel kasutada tänapäevaseid IT-vahendeid, mis toimivad nõuete koostamisel paremini. Kõiki püsirajatiste ja veeremi KTKsid tuleks vastavalt muuta.

(17)

Raudteetaristuregistris (RINF) registreeritud raudteetaristu parameetreid tuleks ka arendada, eelkõige tuleks koos KTKdega muuta selliste parameetrite loetelu sisaldavaid tabeleid kooskõlas muude käesolevas määruses ja komisjoni rakendusmäärustes (EL) 2023/1695 (12) ja (EL) 2023/1693 (13) tehtud muudatustega, tehes taristuettevõtjast andmete esitaja, kes asendab riiklikku registreerimisüksust, kellel võib olla koordineeriv roll, ning tehes kindlaks edasised arengud.

(18)

Seepärast tuleks järgmisi määrusi vastavalt muuta:

1)

määrus (EL) nr 321/2013 (vagunite KTK);

2)

määrus (EL) nr 1299/2014 (taristu KTK);

3)

määrus (EL) nr 1300/2014 (piiratud liikumisvõimega isikute juurdepääsu KTK);

4)

määrus (EL) nr 1301/2014 (energiavarustuse KTK);

5)

määrus (EL) nr 1302/2014 (vedurite ja reisijateveoveeremi KTK);

6)

määrus (EL) nr 1304/2014 (müra KTK);

7)

rakendusmäärus (EL) 2019/777 (raudteetaristuregister).

(19)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas raudtee koostalitluse ja ohutuse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) nr 321/2013 muudetakse järgmiselt.

1)

Artikkel 4 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 4

Ei kasutata.“

2)

Artikkel 9a jäetakse välja.

3)

Lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.

Artikkel 2

Määrust (EL) nr 1299/2014 muudetakse järgmiselt.

1)

Artikkel 6 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 6

Edasijõudnud arengujärgus projektid

Kohaldatakse direktiivi (EL) 2016/797 artikli 7 lõiget 2.“

2)

Lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

Artikkel 3

Määrust (EL) nr 1300/2014 muudetakse järgmiselt.

1)

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

a)

lõigetes 1 ja 5 asendatakse viide „direktiivi 2008/57/EÜ“ viitega „direktiivi (EL) 2016/797“;

b)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   KTKd kohaldatakse liidu raudteesüsteemi võrgustikus, mida on kirjeldatud direktiivi (EL) 2016/797 I lisas, välja arvatud direktiivi (EL) 2016/797 artikli 1 lõigetes 3 ja 4 osutatud juhtudel.“

2)

Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

a)

lõikes 1 asendatakse tekst „direktiivi 2008/57/EÜ artikli 17 lõike 2“ tekstiga „direktiivi (EL) 2016/797 artikli 13 lõike 1“;

b)

lõike 2 punktis c asendatakse tekst „direktiivi 2008/57/EÜ artikli 17 lõike 3“ tekstiga „direktiivi (EL) 2016/797 artikli 37“.

3)

Artiklis 5 asendatakse tekst „direktiivi 2008/57/EÜ artikli 9 lõike 3“ tekstiga „direktiivi (EL) 2016/797 artikli 7 lõike 2“.

4)

Artikli 6 lõikes 5 asendatakse viide „direktiivi 2008/57/EÜ“ viitega „direktiivi (EL) 2016/797“.

5)

Artikli 7 lõikes 3 asendatakse tekst „direktiivi 2008/57/EÜ artiklile 6“ tekstiga „direktiivi (EL) 2016/797 artiklile 5“.

6)

Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

a)

lõikes 6 asendatakse viide „direktiivi 2008/57/EÜ“ viitega „direktiivi (EL) 2016/797“;

b)

lõikes 7 asendatakse tekst „direktiivi 2008/57/EÜ artikli 6“ tekstiga „direktiivi (EL) 2016/797 artikli 5“.

7)

Artikli 9 lõikes 4 asendatakse viide „direktiivi 2008/57/EÜ“ viitega „direktiivi (EL) 2016/797“.

8)

Lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse III lisale.

Artikkel 4

Määrust (EL) nr 1301/2014 muudetakse järgmiselt.

1)

Artikli 6 lõige asendatakse järgmisega:

„Kohaldatakse direktiivi (EL) 2016/797 artikli 7 lõiget 2.“

2)

Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

1)

lõigetes 1 ja 3 asendatakse tekst „direktiivi 2008/57/EÜ artikli 20“ tekstiga „direktiivi (EL) 2016/797 artikli 18“;

2)

lõikes 2 asendatakse tekst „direktiivi 2008/57/EÜ artikli 29“ tekstiga „direktiivi (EL) 2016/797 artikli 51“.

3)

Lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse IV lisale.

Artikkel 5

Määrust (EL) nr 1302/2014 muudetakse järgmiselt.

1)

Artikli 2 lõike 1 punktis d asendatakse mõiste „mobiilsed raudteetaristu ehitamise ja hooldamise seadmed“ mõistega „eriveerem, näiteks teemasinad“.

2)

Artikkel 8 jäetakse välja.

3)

Artiklit 11 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 1 teist lõiku muudetakse järgmiselt:

i)

sissejuhatav fraas asendatakse järgmisega:

„Neid kohaldatakse siiski jätkuvalt järgmistel juhtudel:“;

ii)

punkt c jäetakse välja;

b)

lõiked 2 ja 3 jäetakse välja.

4)

Lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse V lisale.

Artikkel 6

Määruse (EL) nr 1304/2014 lisa asendatakse käesoleva määruse VI lisa tekstiga.

Artikkel 7

Rakendusmäärust (EL) 2019/777 muudetakse järgmiselt.

1)

Artikli 1 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Iga liikmesriik teeb oma taristuettevõtjatele ülesandeks lisada oma raudteevõrgustiku parameetrite väärtused elektroonilisse rakendusse, mis vastab käesoleva määruse ühistele kirjeldustele.“

2)

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

a)

lõigetes 4 ja 5 asendatakse sõna „liikmesriik“ sõnaga „taristuettevõtja“;

b)

lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6.   Amet moodustab taristuettevõtjate esindajatest koosneva rühma, et koordineerida, jälgida ja toetada käesoleva määruse rakendamist RINF-rakenduses. See rühm hakkab toetama ka käesoleva määruse edasist arengut. Artikli 5 kohaselt määratud riiklikel registreerimisüksustel on õigus osaleda vastavalt oma ülesannetele ja tegevuse ulatusele. Vajaduse korral kutsub amet eksperte ja esindusorganeid.“

3)

Artiklid 4 ja 5 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 4

Andmete esitamine ja ajakohastamine

1.   Taristuettevõtjad esitavad andmed otse RINF-rakendusele niipea, kui need andmed muutuvad kättesaadavaks. Taristuettevõtjad tagavad esitatud andmete täpsuse, täielikkuse, järjepidevuse ja edastamise õigeaegsuse.

2.   Enne kasutuselevõttu teevad taristuettevõtjad raudteetaristuregistris kättesaadavaks kogu teabe, mis on seotud uue kasutusele võetava, ajakohastatava või uuendatava taristuga.

Artikkel 5

Riiklik registreerimisüksus

Liikmesriik võib määrata riikliku registreerimisüksuse, kes tegutseb ameti ja taristuettevõtjate vahelise kontaktpunktina, et abistada nende territooriumil asuvaid taristuettevõtjaid ja koordineerida nende tööd, tingimusel et see ei sea ohtu andmete kättesaadavust vastavalt artiklile 4.“

4)

Artikkel 6 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 6

Edasine areng

1.   Amet ajakohastab RINF-rakendust 15. detsembriks 2024, et:

a)

võimaldada muudetud parameetri(te)le vastava teabe osalist ajakohastamist, et taristuettevõtjad saaksid asjakohast muudetud teavet ajakohastada niipea, kui see muutub kättesaadavaks;

b)

kohandada marsruutide arvutamist võrgus veelgi rohkem mikrotasandi kirjeldusega;

c)

esitada raudteeveo-ettevõtjatele vastavasisuline teade selliste RINF-rakenduse muudatuste kohta seoses võrgustiku/võrgustikega, millega seoses nad on teabe saamise eesmärgil registreerunud, ning tagada taristuettevõtjatele süsteemi kinnitus;

d)

teha ettepanek kehtivusaja kindlaksmääramise, modelleerimise ja rakendamise kohta, et täita kasutusjuhud;

e)

ühtlustada taristu kirjelduse asukohad asukohtadega, mida liidus kasutatakse telemaatiliste rakenduste alaseks teabevahetuseks;

f)

integreerida taristu kirjeldus, mis on seotud raudteeveo-ettevõtjatele kättesaadava taristu laadiga (osa võrgustiku teadaandest (*1)) ja raudteeteenindusrajatiste tehniliste omadustega (*2).

2.   RINF-rakenduse edasiarendamise käigus võidakse luua andmesüsteem, mille andmed jõuavad kõikidesse liidu raudteevõrgustikuga seotud infovoogudesse.

(*1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta direktiiv 2012/34/EL, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond (ELT L 343, 14.12.2012, lk 32)."

(*2)  Komisjoni 22. novembri 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/2177 teenindusrajatistele ja raudteega seotud teenustele juurdepääsu kohta (ELT L 307, 23.11.2017, lk 1) (C/2017/7692).” "

5)

Lisatakse uus artikkel 7a:

„Artikkel 7a

ERA sõnastik

„ERA sõnastik“ – tehniline dokument, mille amet annab välja vastavalt direktiivi (EL) 2016/797 artikli 4 lõikele 8 ja millega kehtestatakse inim- ja masinloetavate andmete määratlused ja esitusviisid ning nendega seotud kvaliteedi- ja täpsusnõuded raudteesüsteemi iga andmeelemendi (ontoloogia) jaoks.

Amet tagab ERA sõnastiku ajakohastamise, et kajastada raudteesüsteemi mõjutavaid regulatiivseid ja tehnilisi arenguid.”

6)

Lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse VII lisale.

Artikkel 8

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 10. august 2023

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)   ELT L 138, 26.5.2016, lk 44.

(2)  Komisjoni 8. juuni 2017. aasta delegeeritud otsus (EL) 2017/1474, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/797 seoses koostalitluse tehniliste kirjelduste koostamise, vastuvõtmise ja läbivaatamise konkreetsete eesmärkidega (ELT L 210, 15.8.2017, lk 5).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrus (EL) 2016/796, mis käsitleb Euroopa Liidu Raudteeametit ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 881/2004 (ELT L 138, 26.5.2016, lk 1).

(4)  Komisjoni 16. mai 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/773, milles käsitletakse Euroopa Liidu raudteesüsteemi käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi koostalitluse tehnilist kirjeldust ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2012/757/EL (ELT L 139I, 27.5.2019, lk 5).

(5)  Komisjoni 18. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1299/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu raudteesüsteemi allsüsteemi „taristu“ koostalitluse tehnilist kirjeldust (ELT L 356, 12.12.2014, lk 1).

(6)  Komisjoni 13. märtsi 2013. aasta määrus (EL) nr 321/2013, mis käsitleb Euroopa Liidu raudteesüsteemi allsüsteemi „veerem – kaubavagunid“ koostalitluse tehnilist kirjeldust ja millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2006/861/EÜ (ELT L 104, 12.4.2013, lk 1).

(7)  Komisjoni 16. mai 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/777, milles käsitletakse raudteetaristuregistri ühiseid kirjeldusi ja millega tunnistatakse kehtetuks rakendusotsus 2014/880/EL (ELT L 139I, 27.5.2019, lk 312).

(8)  Komisjoni 18. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1302/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu raudteesüsteemi veeremi allsüsteemi „vedurid ja reisijateveoveerem“ koostalitluse tehnilist kirjeldust (ELT L 356, 12.12.2014, lk 228).

(9)  Komisjoni 26. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1304/2014 üleeuroopalise raudteesüsteemi allsüsteemi „veerem – müra“ koostalitluse tehnilise kirjelduse kohta, millega muudetakse otsust 2008/232/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks otsus 2011/229/EL (ELT L 356, 12.12.2014, lk 421).

(10)  Komisjoni 18. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1300/2014, milles käsitletakse koostalitluse tehnilist kirjeldust seoses puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimestele juurdepääsuvõimaluste tagamisega Euroopa Liidu raudteesüsteemis (ELT L 356, 12.12.2014, lk 110).

(11)  Komisjoni 18. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1301/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu raudteesüsteemi energiavarustuse allsüsteemi koostalitluse tehnilist kirjeldust (ELT L 356, 12.12.2014, lk 179).

(12)  Komisjoni 10. augusti 2023. aasta rakendusmäärus (EL) 2023/1695, milles käsitletakse Euroopa Liidu raudteesüsteemi kontrolli ja signaalimise allsüsteemide koostalitluse tehnilist kirjeldust ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2016/919 (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 380).

(13)  Komisjoni 10. augusti 2023. aasta rakendusmäärus (EL) 2023/1693, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2019/773, milles käsitletakse Euroopa Liidu raudteesüsteemi käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi koostalitluse tehnilist kirjeldust (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 1).


I LISA

Määruse (EL) nr 321/2013 lisa muudetakse järgmiselt:

1)

punkt 1 asendatakse järgmisega:

„1.   SISSEJUHATUS

Koostalitluse tehniline kirjeldus (KTK) on direktiivi (EL) 2016/797 artikli 2 punkti 11 kohaselt allsüsteemi (või selle osa) hõlmav kirjeldus, mille eesmärk on

tagada raudteesüsteemi koostalitlusvõime ja

täita olulised nõuded.“;

2)

punkt 1.2 asendatakse järgmisega:

„1.2.   Geograafiline kohaldamisala

Käesolevat määrust kohaldatakse liidu raudteesüsteemi suhtes.“;

3)

punkti 1.3 sissejuhatav lause ja alapunkt a asendatakse järgmisega:

„Käesolevas KTKs, vastavalt direktiivi (EL) 2016/797 artikli 4 lõikele 3,

a)

hõlmatakse allsüsteem „veerem – kaubavagunid“;“;

4)

punkti 2.1 teise lõigu alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)

eriveerem;“;

5)

3. peatükki muudetakse järgmiselt:

a)

sissejuhatav lõik asendatakse järgmisega:

„Direktiivi (EL) 2016/797 artikli 3 lõikes 1 on sätestatud, et raudteesüsteem, selle allsüsteemid ja nende koostalitluse komponendid peavad vastama asjakohastele olulistele nõuetele. Olulised nõuded on üldjoontes esitatud kõnealuse direktiivi III lisas. Käesoleva lisa tabelis 1 on esitatud käesolevas KTKs ette nähtud põhiparameetrid ja nende vastavus olulistele nõuetele, mida on selgitatud direktiivi (EL) 2016/797 III lisas.“;

b)

tabelisse 1 lisatakse rida 4.2.3.5.3:

„4.2.3.5.3

Rööbastelt mahasõidu tuvastamise ja ennetamise funktsioon

1.1.1

1.1.2

 

 

 

2.4.3“

6)

punkt 4.1 asendatakse järgmisega:

„4.1.   Sissejuhatus

Raudteesüsteem, mille suhtes kohaldatakse direktiivi (EL) 2016/797 ja mille osa on kaubavagunid, on integreeritud süsteem, mille vastavust nõuetele tuleb kontrollida. Kõnealust nõuetele vastavust kontrollitakse eelkõige järgmise puhul: veeremi allsüsteemi tehnilised kirjeldused ja ühilduvus võrguga (punkt 4.2), selle liidesed raudteesüsteemi (kuhu see integreeritakse) muude allsüsteemidega (punktid 4.2 ja 4.3) ning esialgsed kasutus- ja hoolduseeskirjad (punktid 4.4 ja 4.5) direktiivi (EL) 2016/797 artikli 15 lõikes 4 sätestatu kohaselt.

Direktiivi (EL) 2016/797 artikli 15 lõikes 4 ja kõnealuse direktiivi IV lisa punktis 2.4 kindlaks määratud tehniline dokumentatsioon sisaldab eelkõige konstruktsiooniga seotud väärtusi, mis käsitlevad ühilduvust võrguga.“;

7)

punkti 4.2.1 kolmas lõik jäetakse välja;

8)

punkti 4.2.2.2 muudetakse järgmiselt:

a)

esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Veeremiüksuse kere konstruktsioon, seadmete kinnitused ja tõstepunktid peavad olema projekteeritud nii, et D liite viites 1 osutatud tehnilises kirjelduses määratletud koormustingimuste korral ei teki pragusid, olulisi püsideformatsioone ega rebendeid.“;

b)

neljas lõik asendatakse järgmisega:

„Tõstepunktid tuleb tähistada veeremiüksusel. Tähistus peab vastama D liite viites 2 osutatud tehnilisele kirjeldusele.“;

9)

punkti 4.2.2.3 lisatakse järgmine lõik:

„Kombineeritud veoks ettenähtud veeremiüksused, millel peab olema vaguni ühilduvuse kood, varustatakse seadmetega ühendveo-laadimisüksuse kinnitamiseks.“;

10)

punkti 4.2.3.1 muudetakse järgmiselt:

a)

teine ja kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Veeremiüksuse vastavus ettenähtud võrdlusprofiilile, sealhulgas madalama osa võrdlusprofiilile, määratakse kindlaks ühega meetoditest, mis on ette nähtud D liite viites 4 osutatud tehnilises kirjelduses.

Kui need on kindlaks määratud, kasutatakse veeremiüksuse võrdlusprofiili ning vastavate sihtvõrdlusprofiilide G1, GA, GB ja GC, sealhulgas madalama osa jaoks kasutatud profiilide GI1 ja GI2 vastavuse kindlaksmääramiseks D liite viites 4 osutatud tehnilises kirjelduses kirjeldatud kinemaatilist meetodit.“;

b)

lisatakse järgmine lõik:

„Kombineeritud veoks ettenähtud veeremiüksustele antakse koodid vastavalt H liite nõuetele ning D.2 liite viites B viidatud kirjeldusele.“;

11)

punkti 4.2.3.2 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Veeremiüksuste lubatud kasulik koormus määratakse kuni 25-tonniste (kaasa arvatud) teljekoormuste korral kindlaks, kohaldades D liite viites 5 osutatud tehnilist kirjeldust.“;

12)

punkt 4.2.3.3 asendatakse järgmisega:

„4.2.3.3.   Ühilduvus rongituvastussüsteemiga

Kui ette on nähtud veeremiüksuse ühilduvus ühe või enama järgmise rongituvastussüsteemiga, määratakse kõnealune ühilduvus kindlaks vastavalt D.2 liite viites A osutatud tehnilise dokumendi nõuetele.

a)

Rööbastee vooluahelatel põhinevad rongituvastussüsteemid (rattapaari elektritakistust saab hinnata koostalitluse komponendi või veeremiüksuse tasandil).

b)

Teljeloenduritel põhinevad rongituvastussüsteemid.

c)

Silmusahelal põhinevad rongituvastussüsteemid.

Seotud erijuhtumid on määratletud kontrolli ja signaalimise KTK punktis 7.7.“;

13)

punkti 4.2.3.4 teine ja kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Kui kavas on tagada veeremiüksuse seire raudteeäärsete seadmete abil 1 435 mm rööpmelaiusega raudteevõrgus, vastab veeremiüksus piisava märgatavuse tagamiseks D liite viites 6 osutatud tehnilisele kirjeldusele.

Kui veeremiüksust on kavas kasutada 1 524 mm, 1 600 mm ja 1 668 mm rööpmelaiusega raudteevõrkudes, kohaldatakse tabelis 2 esitatud vastavaid väärtusi, mis viitavad D liite viites 6 osutatud tehnilise kirjelduse parameetritele.“;

14)

punkti 4.2.3.5.2 teise lõigu esimene taane asendatakse järgmisega:

„–

järgides D liite viites 7 osutatud tehnilises kirjelduses ette nähtud menetlusi või“;

15)

lisatakse punkt 4.2.3.5.3:

„4.2.3.5.3.   Rööbastelt mahasõidu tuvastamise ja ennetamise funktsioon

Rööbastelt mahasõidu tuvastamise ja ennetamise funktsioon on ette nähtud veeremiüksuse rööbastelt mahasõidu vältimiseks või rööbastelt mahasõidu tagajärgede leevendamiseks.

Kui veeremiüksus on varustatud rööbastelt mahasõidu tuvastamise ja ennetamise funktsiooniga, peavad olema täidetud järgmised nõuded.

4.2.3.5.3.1.   Üldnõuded

Funktsiooni abil peab olema võimalik tuvastada kas veeremiüksuse rööbastelt mahasõidu või rööbastelt mahasõidu eeltingimusi vastavalt ühele nõuetekogumile kolmest, mis on esitatud punktides 4.2.3.5.3.2, 4.2.3.5.3.3 ja 4.2.3.5.3.4.

Neid nõudeid on lubatud kombineerida järgmiselt:

 

4.2.3.5.3.2 ja 4.2.3.5.3.3,

 

4.2.3.5.3.2 ja 4.2.3.5.3.4.

4.2.3.5.3.2.   Rööbastelt mahasõidu ennetamise funktsioon

Kui veeremiüksuses tuvastatakse rööbastelt mahasõidu eeltingimus, saadetakse rööbastelt mahasõidu ennetamise funktsiooni abil signaal rongi vedava veduri juhikabiini.

Signaal, mis võimaldab rööbastelt mahasõidu ennetamise funktsiooni rakendada kogu rongi ulatuses, ja selle edastamine veeremiüksuse, veduri ja rongi muu (muude) haagitud veeremiüksuse (-üksuste) vahel dokumenteeritakse tehnilises dokumentatsioonis.

4.2.3.5.3.3.   Rööbastelt mahasõidu tuvastamise funktsioon

Kui veeremiüksuses tuvastatakse rööbastelt mahasõit, saadetakse rööbastelt mahasõidu tuvastamise funktsiooni abil signaal rongi vedava veduri juhikabiini.

Signaal, mis võimaldab rööbastelt mahasõidu tuvastamise funktsiooni rakendada kogu rongi ulatuses, ja selle edastamisviis veeremiüksuse, veduri ja rongi muu (muude) haagitud veeremiüksuse (-üksuste) vahel dokumenteeritakse tehnilises dokumentatsioonis.

4.2.3.5.3.4.   Rööbastelt mahasõidu tuvastamise ja pidurduse rakendamise funktsioon

Kui tuvastatakse rööbastelt mahasõit, rakendub automaatselt pidurdus, ilma et juht saaks seda tühistada.

Rööbastelt mahasõidu valetuvastuse risk peab olema maandatud aktsepteeritava tasemeni.

Seepärast tehakse rööbastelt mahasõidu tuvastamise ja pidurduse rakendamise funktsiooni riskihindamine vastavalt rakendusmäärusele (EL) nr 402/2013.

Rööbastelt mahasõidu tuvastamise ja pidurduse rakendamise funktsiooni peab olema võimalik välja lülitada vahetult veeremiüksuses, kui veeremiüksus on peatunud. Väljalülitamine vabastab ja isoleerib rööbastelt mahasõidu tuvastamise ja pidurduse rakendamise funktsiooni pidurisüsteemist.

Esitada tuleb rööbastelt mahasõidu tuvastamise ja pidurduse rakendamise funktsiooni seisund (sisse lülitatud / välja lülitatud) ja see peab olema nähtav veeremiüksuse mõlemalt küljelt. Kui see ei ole füüsiliselt teostatav, peab rööbastelt mahasõidu tuvastamise ja pidurduse rakendamise funktsiooni seisund olema nähtav vähemalt ühel küljel ja vaguni teine külg tähistatakse D liite viites 2 osutatud tehnilise kirjelduse kohaselt.“;

16)

punkti 4.2.3.6.1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Pöördvankri raami, kõigi kinnitatud seadmete ning kere ja pöördvankri ühenduse konstruktsiooni terviklikkust tõendatakse D liite viites 9 osutatud tehnilises kirjelduses ette nähtud meetodite põhjal.“;

17)

punkti 4.2.3.6.2 tabel 3 asendatakse järgmisega:

„Tabel 3

Rattapaaride geomeetriliste mõõtmete kasutuspiirangud

Nimetus

Ratta läbimõõt

D (mm)

Miinimumväärtus

(mm)

Maksimumväärtus

(mm)

1 435  mm

Kaugus esiküljest esiküljeni (SR)

SR = AR + Sd,left + Sd,right

330 ≤ D ≤ 760

1 415

1 426

760 < D ≤ 840

1 412

1 426

D > 840

1 410

1 426

Kaugus tagaküljest tagaküljeni (AR)

330 ≤ D ≤ 760

1 359

1 363

760 < D ≤ 840

1 358

1 363

D > 840

1 357

1 363

1 524  mm

Kaugus esiküljest esiküljeni (SR)

SR = AR + Sd,left + Sd,right

400 ≤ D < 840

1 492

1 514

D ≥ 840

1 487

1 514

Kaugus tagaküljest tagaküljeni (AR)

400 ≤ D < 840

1 444

1 448

D ≥ 840

1 442

1 448

1 600  mm

Kaugus esiküljest esiküljeni (SR)

SR = AR + Sd,left + Sd,right

690 ≤ D ≤ 1 016

1 573

1 592

 

 

 

Kaugus tagaküljest tagaküljeni (AR)

690 ≤ D ≤ 1 016

1 521

1 526

 

 

 

1 668  mm

Kaugus esiküljest esiküljeni (SR)

SR = AR + Sd,left + Sd,right

330 ≤ D < 840

1 648  (1)

1 659

840 ≤ D ≤ 1 250

1 648  (1)

1 659

Kaugus tagaküljest tagaküljeni (AR)

330 ≤ D < 840

1 592

1 596

840 ≤ D ≤ 1 250

1 590

1 596

18)

punkti 4.2.4.3.2.1 teine ja kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Veeremiüksuse pidurdustõhusus arvutatakse ühe D liites (viites 16, 37, 58 või 17) osutatud tehnilise kirjelduse kohaselt.

Arvutus valideeritakse katsetega. D liite viites 17 osutatud tehnilise kirjelduse kohane pidurdustõhususe arvutus valideeritakse vastavalt samale kirjeldusele või D liite viites 58 osutatud kirjeldusele.“;

19)

punkti 4.2.4.3.2.2 muudetakse järgmiselt:

a)

teine lõik asendatakse järgmisega:

„Kui üksus on varustatud seisupiduriga, tuleb täita järgmised nõuded:

liikumatus peab olema tagatud kuni piduri tahtliku vabastamiseni;

kui seisupiduri seisundit ei ole võimalik otseselt kindlaks teha, tagatakse veeremiüksuse välisosa mõlemal küljel seisundit näitava näidiku olemasolu;

minimaalne seisupidurdusjõud ilma tuule mõju arvestamiseta määratakse kindlaks D liite viites 16 osutatud tehnilises kirjelduses esitatud arvutuste kohaselt.“;

b)

lisatakse järgmine lõik:

„Vajaduse korral määratakse arvutustega kindlaks

koormamata vaguni minimaalne seisupidurdusjõud;

täiskoormaga vaguni maksimaalne seisupidurdusjõud;

liikveletõmbekoormus, st minimaalse koormuse tingimus maksimaalse seisupidurdusjõu korral;

veeremiüksuse seisupiduri projekteerimisel tuleb võtta arvesse ratta/rööpa (teras/teras) haardetegurit, mis ei ole suurem kui 0,12.“;

20)

punkti 4.2.5 kaheksas lõik asendatakse järgmisega:

„Veeremiüksus vastab käesoleva KTK nõuetele ilma tulemuslikkuse vähenemiseta lume-, jää- ja raheoludes (nagu on kindlaks määratud D liite viites 18 osutatud tehnilises kirjelduses), mis vastavad nimivahemikule.“;

21)

punkti 4.2.6.2.1 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Veeremiüksuste potentsiaal ühtlustatakse vastavalt D liite viites 27 osutatud tehnilisele kirjeldusele.“;

22)

punkti 4.2.6.2.2 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Veeremiüksus tuleb projekteerida nii, et välditakse otsest kontakti vastavalt D liite viites 27 osutatud tehnilisele kirjeldusele.“;

23)

punkti 4.2.6.3 teine lause asendatakse järgmisega:

„Kõnealuste kinnitusseadmete mõõtmed ja vahekaugus peavad vastama D liite viites 28 osutatud tehnilisele kirjeldusele.“;

24)

punkti 4.3.1 tabelit 5 muudetakse järgmiselt:

a)

esimese veeru pealkiri asendatakse järgmisega:

„Viide vagunite KTKs“;

b)

teise veeru pealkiri asendatakse järgmisega:

„Viide taristu KTKs“;

c)

viimane rida jäetakse välja;

25)

punkti 4.3.2 tabelit 6 muudetakse järgmiselt:

a)

esimese veeru pealkiri asendatakse järgmisega:

„Viide vagunite KTKs“;

b)

teise veeru pealkiri asendatakse järgmisega:

„Viide käitamise ja liikluskorralduse KTKs“;

c)

viimane rida jäetakse välja;

26)

punkti 4.3.3 tabelit 7 muudetakse järgmiselt:

a)

esimese veeru pealkiri asendatakse järgmisega:

„Viide vagunite KTKs“;

b)

teine veerg asendatakse järgmisega:

Viide kontrolli ja signaalimise KTKs

4.2.10: Ühilduvus raudteeäärsete rongituvastussüsteemidega: veeremiüksuse konstruktsioon

4.2.11: Veeremi ning raudteeäärsete juhtimis- ja signaalimisseadmete elektromagnetiline ühilduvus

4.2.10: Ühilduvus raudteeäärsete rongituvastussüsteemidega: veeremiüksuse konstruktsioon

4.2.11: Veeremi ning raudteeäärsete juhtimis- ja signaalimisseadmete elektromagnetiline ühilduvus

4.2.10: Ühilduvus raudteeäärsete rongituvastussüsteemidega: veeremiüksuse konstruktsioon“

27)

punkti 4.4 viimases lõigus jäetakse välja järgmine lause:

„Teavitatud asutus kontrollib ainult seda, et kasutamisega seotud dokumendid on esitatud.“;

28)

punkti 4.5 kolmandas lõigus jäetakse välja järgmine lause:

„Teavitatud asutus kontrollib ainult seda, et hooldusega seotud dokumendid on esitatud.“;

29)

punkti 4.5.1 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„Ülddokumendid hõlmavad järgmist:“;

30)

punkti 4.5.2 sissejuhatava lõigu kolmas lause asendatakse järgmisega:

„Hoolduskava tõendusdokument hõlmab järgmist:“;

31)

punkti 4.8 esimest lõiku muudetakse järgmiselt:

a)

kahekümnes taane jäetakse välja;

b)

lisatakse järgmised taanded:

„minimaalne pidurdusjõud ning vajaduse korral maksimaalne pidurdusjõud ja liikveletõmbekoormus (kui on asjakohane);

nende telgede arv, kus rakendatakse seisupidurit;

ühe või mitme järgmise funktsiooni olemasolu: rööbastelt mahasõidu tuvastamise funktsioon, rööbastelt mahasõidu ennetamise funktsioon, rööbastelt mahasõidu tuvastamise ja pidurduse rakendamise funktsioon;

rööbastelt mahasõidust või rööbastelt mahasõidu eeltingimusest teavitava signaali ja selle edastamisviisi kirjeldus rööbastelt mahasõidu tuvastamise funktsiooni või rööbastelt mahasõidu ennetamise funktsiooniga veeremiüksuste korral.“;

32)

punkt 6.1.2.1 asendatakse järgmisega:

„6.1.2.1.   Käiguosa

Sõidu ajal dünaamilise käitumise vastavustõendamine on ette nähtud D liite viites 8 osutatud tehnilises kirjelduses.

Kõnealuses tehnilises kirjelduses kindlaksmääratud käiguosaga varustatud veeremiüksused eeldatakse olevat vastavad asjakohastele nõuetele, kui käiguosi kasutatakse nende kindlaksmääratud kasutusaladel.

Kindlaksmääratud käiguosaga varustatud vaguni käitamise ajal peavad minimaalne ja maksimaalne teljekoormus vastama kindlaksmääratud käiguosa jaoks ettenähtud koormustingimustele nii tühimassi kui ka koormuse korral, nagu on esitatud D liite viites 8 osutatud tehnilises kirjelduses.

Kui veeremiüksus ei saavuta tühimassi tingimustes minimaalset teljekoormust, võivad vaguni suhtes kehtida kasutustingimused, mille kohaselt tuleb seda alati käitada minimaalse kasuliku koormuse või ballastiga (näiteks tühja laadimisseadmega), et see vastaks D liite viites 8 osutatud tehnilises kirjelduses esitatud parameetritele.

Sellisel juhul võib rööbasteel tehtavatest katsetest vabastamiseks kasutatava parameetri „vaguni mass tühimassi tingimustes“ asendada parameetriga „minimaalne teljekoormus“. See esitatakse tehnilises dokumentatsioonis kasutustingimusena.

Pöördvankri raami tugevust hinnatakse D liite viites 9 osutatud tehnilise kirjelduse alusel.“;

33)

punkt 6.1.2.2 asendatakse järgmisega:

„6.1.2.2.   Rattapaar

Rattapaari mehaanilise käitumise vastavustõendamine tehakse vastavalt D liite viites 10 osutatud tehnilisele kirjeldusele, milles on määratud kindlaks teljekomplekti jõu piirnormid ja sellega seotud vastavustõendamise katse.“;

34)

punkti 6.1.2.3 alapunkti a esimene, teine ja kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Sepistatud ja valtsitud rattad: mehaanilisi omadusi tõendatakse D liite viites 11 osutatud tehnilises kirjelduses esitatud menetluse kohaselt.

Kui ratast on kavas kasutada ratta veerepinnal rakenduvate piduriklotsidega, tõendatakse ratta termomehaaniline sobilikkus, võttes arvesse ettenähtud maksimaalset pidurdusenergiat. Tehakse D liite viites 11 osutatud tehnilises kirjelduses esitatud tüübikatse, mille eesmärk on kontrollida, et pidurdamise ajal rummu külgsuunaline nihkumine ja jääkpinge jäävad kindlaksmääratud tolerantsi piiresse.

Sepistatud ja valtsitud rataste jääkpinge otsustuskriteeriumid on esitatud samas tehnilises kirjelduses.“;

35)

punkti 6.1.2.4 esimene ja teine lõik asendatakse järgmisega:

„Lisaks eespool nimetatud koostenõudele põhineb telje mehaanilise takistuse ja väsimusomaduste vastavustõendamine D liite viites 12 osutatud tehnilisel kirjeldusel.

See tehniline kirjeldus sisaldab lubatava pinge otsustuskriteeriume. Tootmisetapis kohaldatakse vastavustõendamise menetlust, millega tagatakse, et ükski telje mehaaniliste omaduste mis tahes muutustest tingitud defekt ei kahjusta ohutust. Kontrollitakse teljematerjali tõmbetugevust, löögikindlust, pinna terviklikkust, materjali omadusi ja materjali puhtust. Vastavustõendamise käigus täpsustatakse, kuidas toimub iga kontrollitava omaduse puhul partiist proovide valimine.“;

36)

punkti 6.2.2.1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Vastavustõendamine peab vastama ühele D liites (viites 3 või viites 1) osutatud tehnilisele kirjeldusele.“;

37)

punkt 6.2.2.2 asendatakse järgmisega:

„6.2.2.2.   Kõveral rööbasteel rööbastelt mahasõidu vältimine

Vastavustõendamine tehakse D liite viites 7 osutatud tehnilise kirjelduse kohaselt.“;

38)

punkti 6.2.2.3 muudetakse järgmiselt:

a)

esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Vastavustõendamine tehakse D liite viites 7 osutatud tehnilise kirjelduse kohaselt.“;

b)

teise lõigu sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„ 1 668 mm rööpmelaiusega võrgus käitatavate veeremiüksuste puhul arvutatakse kõnealuse tehnilise kirjelduse kohaselt raadiuse Rm = 350 m jaoks normaliseeritud suunava jõu hinnanguline väärtus järgmise valemiga:“;

c)

viies lõik asendatakse järgmisega:

„Aruandesse kantakse suurima ekvivalentkoonilisuse ja kiiruse kombinatsioon, mille korral veeremiüksus vastab D liite viites 7 osutatud tehnilises kirjelduses esitatud stabiilsuskriteeriumile.“;

39)

punkti 6.2.2.4 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Veerelaagrite mehaanilise takistuse ja väsimusomaduste vastavustõendamine tehakse D liite viites 13 osutatud tehnilise kirjelduse kohaselt.“;

40)

punkt 6.2.2.5 asendatakse järgmisega:

„6.2.2.5.   Käiguosa rattapaaride käsitsi vahetamiseks

1 435 mm ja 1 668 mm rööpmelaiuse vahel vahetamine

D liite viites 14 osutatud tehnilises kirjelduses kirjeldatud tehnilised lahendused teljeüksuste ja pöördvankriüksuste jaoks loetakse punkti 4.2.3.6.7 nõuetele vastavaks.

1 435 mm ja 1 524 mm rööpmelaiuse vahel vahetamine

D liite viites 15 osutatud tehnilises kirjelduses kirjeldatud tehniline lahendus loetakse punkti 4.2.3.6.7 nõuetele vastavaks.“;

41)

punkti 6.2.2.8.1 esimene lause asendatakse järgmisega:

„Tõkkeid katsetatakse D liite viites 19 osutatud tehnilise kirjelduse kohaselt.“;

42)

punkti 6.2.2.8.2 muudetakse järgmiselt:

a)

esimene ja teine lõik asendatakse järgmisega:

„Materjalide süttivuse ja leegi levimise omadusi katsetatakse vastavalt D liite viites 20 osutatud tehnilisele kirjeldusele, mille korral on piirnorm CFE ≥ 18 kW/m2.

Pöördvankri kummist osi katsetatakse vastavalt D liite viites 23 osutatud tehnilisele kirjeldusele, mille korral on piirnorm MARHE ≤ 90 kW/m2 katsetingimustes, mis on ette nähtud D liite viites 22 osutatud tehnilises kirjelduses.“;

b)

kolmanda lõigu kuues taane asendatakse järgmisega:

„–

materjalid, mis vastavad D liite viites 21 osutatud tehnilise kirjelduse kohaselt C-s3, d2 või kõrgema kategooria nõuetele.“;

43)

punkt 6.2.2.8.3 asendatakse järgmisega:

„6.2.2.8.3.   Kaablid

Elektrikaablid valitakse välja ja paigaldatakse D liite viidetes 24 ja 25 osutatud tehnilise kirjelduse kohaselt.“;

44)

punkt 6.2.2.8.4 asendatakse järgmisega:

„6.2.2.8.4.   Tuleohtlikud vedelikud

Võetavad meetmed peavad vastama D liite viites 26 osutatud tehnilisele kirjeldusele.“;

45)

punkt 7.1 asendatakse järgmisega:

„7.1.   Turulelaskmise luba

1)

Käesolevat KTKd kohaldatakse pärast selle kohaldamise kuupäeva turulelastavale allsüsteemile „veerem – kaubavagunid“ punktides 1.1, 1.2 ja 2.1 kindlaks määratud ulatuses, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse punkti 7.1.1 „Kohaldamine käimasolevate projektide suhtes“.

2)

Käesolevat KTKd kohaldatakse vabatahtlikult ka järgmise suhtes:

punkti 2.1 alapunktis a osutatud veeremiüksused transpordikonfiguratsioonis, kui need vastavad käesolevas KTKs määratletud „veeremiüksusele“, ja

punkti 2.1 alapunktis c määratletud veeremiüksused, kui need on tühjas konfiguratsioonis.

Kui taotleja otsustab käesolevat KTKd kohaldada, siis peavad liikmesriigid vastavat EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni tunnustama.

3)

Vastavus käesoleva lisa versioonile, mis kehtis enne 28. septembrit 2023, loetakse samaväärseks vastavusega käesolevale KTK-le, välja arvatud A liites loetletud muudatuste puhul.“;

46)

punkt 7.1.1 asendatakse järgmisega:

„7.1.1.   Kohaldamine käimasolevate projektide suhtes

1)

Käesoleva KTK kohaldamine alates 28. septembrist 2023 ei ole kohustuslik projektide suhtes, mis sel kuupäeval on A- või B-etapis, nagu on määratletud eelmise KTK (st käesoleva määruse, mida on muudetud komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2020/387 (*1)) punktides 7.2.3.1.1 ja 7.2.3.1.2.

2)

Ilma et see piiraks liite A tabeli A.2 kohaldamist, on 4., 5. ja 6. peatüki nõuete kohaldamine punktis 1 osutatud projektide suhtes vabatahtlik.

3)

Kui taotleja otsustab käimasoleva projekti suhtes mitte kohaldada käesolevat KTK versiooni, kohaldatakse jätkuvalt käesoleva KTK seda versiooni, mida kohaldatakse A-etapi alguses, nagu on osutatud alapunktis 1.

(*1)  Komisjoni 9. märtsi 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/387, millega muudetakse määrusi (EL) nr 321/2013, (EL) nr 1302/2014 ja (EL) 2016/919 kasutusala laiendamise ja üleminekuperioodide osas (ELT L 73, 10.3.2020, lk 6).“;"

47)

punkti 7.1.2 kolmandat lõiku muudetakse järgmiselt:

a)

punkti d järele lisatakse alapunktid d1 ja d2:

„d1)

Kui veeremiüksusel on rööpa kaudu häiringuvoolu tekitavad elektronseadmed, siis peab „mõjutav veeremiüksus“ (nagu on määratletud D.2 liite viites A osutatud tehnilises dokumendis), mille osaks kõnealune veeremiüksus on kavandatud, vastama rööbastee vooluahelate erijuhtumitele, millest teatatakse kontrolli ja signaalimise KTK artikli 13 kohaselt, kasutades veeremiüksuse ühtlustatud katsemeetodeid ja veeremiüksuse impedantsi, millele on osutatud D.2 liite viites A osutatud tehnilises dokumendis. Veeremiüksuse vastavust saab tõendada kontrolli ja signaalimise KTK artiklis 13 osutatud tehnilise dokumendi alusel ning teavitatud asutus kontrollib seda osana EÜ vastavustõendamisest.

d2)

Kui veeremiüksusel on elektri- või elektronseade, mis tekitab elektromagnetilisi häiringuid

teljeloenduri rattaanduri lähedal või

põhjustatuna tagasivoolust rööbaste kaudu (kui on asjakohane).

siis peab „mõjutav veeremiüksus“ (nagu on määratletud D.2 liite viites A osutatud tehnilises dokumendis), mille osaks kõnealune veeremiüksus on kavandatud, vastama teljeloendurite erijuhtumitele, millest teatatakse kontrolli ja signaalimise KTK artikli 13 kohaselt. Veeremiüksuse vastavust tõendatakse veeremiüksuse ühtlustatud katsemeetoditega, millele on osutatud D.2 liite viites A osutatud tehnilises dokumendis, või teise võimalusena kontrolli ja signaalimise KTK artiklis 13 osutatud tehnilise dokumendi alusel. Teavitatud asutus kontrollib seda EÜ vastavustõendamise käigus.“;

b)

alapunkt e asendatakse järgmisega:

„e)

Veeremiüksus peab olema varustatud käsitsihaakimise süsteemiga vastavalt C liite punktis 1 kindlaks määratud ettekirjutustele ning vastama punkti 8 nõuetele või olema varustatud mis tahes poolautomaatse või automaatse haakimissüsteemiga.“;

c)

alapunkt g asendatakse järgmisega:

„g)

Veeremiüksusel peab olema kogu asjakohane märgistus vastavalt D liite viites 2 osutatud tehnilisele kirjeldusele.“;

d)

alapunkt h asendatakse järgmisega:

„h)

Minimaalne ja vajaduse korral maksimaalne seisupidurdusjõud, rattapaaride arv (N) ja nende rattapaaride arv, millele rakendatakse seisupidurit (n), tuleb märkida joonise 1 kohaselt.

Joonis 1

Seisupidurdusjõu märkimine

Image 1

Image 2

48)

punkti 7.2.1 viies lõik asendatakse järgmisega:

„Sertifitseerimata koostalitluse komponendid: komponendid, mis vastavad 5. peatükis esitatud koostalitluse komponentidele, kuid millel ei ole vastavussertifikaati ja mis on toodetud enne artiklis 8 osutatud üleminekuperioodi lõppu.“;

49)

punkti 7.2.2 pealkiri asendatakse järgmisega:

„7.2.2.

Käitatava veeremiüksuse või olemasoleva veeremiüksuse tüübi muutmine“;

50)

punkti 7.2.2.1 teise lõigu esimene lause asendatakse järgmisega:

„Punkti 7.2.2 kohaldatakse käitatava veeremiüksuse või olemasoleva veeremiüksuse tüübi mis tahes muudatus(t)e, sealhulgas uuendamise või ümberehitamise korral.“;

51)

punkti 7.2.2.2 muudetakse järgmiselt:

a)

teine lõik asendatakse järgmisega:

„Ilma et see piiraks punkti 7.2.2.3 kohaldamist, on vaja täita käesoleva KTK või komisjoni määruse (EL) nr 1304/2014 (*2) (müra KTK) (vt (müra KTK punkt 7.2) nõudeid käesoleva KTK nende põhiparameetrite korral, mida muudatus (muudatused) võib (võivad) mõjutada.

(*2)  Komisjoni 26. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1304/2014 üleeuroopalise raudteesüsteemi allsüsteemi „veerem – müra“ koostalitluse tehnilise kirjelduse kohta, millega muudetakse otsust 2008/232/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks otsus 2011/229/EL (ELT L 356, 12.12.2014, lk 421).“;"

b)

tabelisse 11a lisatakse rida 4.2.3.5.3:

„4.2.3.5.3.

Rööbastelt mahasõidu tuvastamise ja ennetamise funktsioon

Rööbastelt mahasõidu tuvastamise ja ennetamise funktsiooni(de) olemasolu ja tüüp

Ennetus-/tuvastusfunktsiooni paigaldamine/eemaldamine

Ei kohaldata.“

c)

kaheteistkümnes ja kolmeteistkümnes lõik asendatakse järgmisega:

„EÜ tüübi- või projektihindamistõendi koostamiseks võib muudatusi haldava üksuse valitud teavitatud asutus kasutada:

algset EÜ tüübi- või projektihindamistõendit projekti nende osade suhtes, mida ei muudeta või mida muudetakse, kuid mis ei mõjuta allsüsteemi vastavust, kui tõend on veel kehtiv;

täiendavat EÜ tüübi- või projektihindamistõendit (millega muudetakse algset tõendit) konstruktsiooni selliste muudetud osade puhul, mis mõjutavad allsüsteemi vastavust punktis 7.2.3.1.1 kindlaks määratud sertifitseerimisraamistikus osutatud KTKdele.

Kui algse tüübi EÜ tüübi- või projektihindamistõendi kehtivusaeg on kuni 10 aastat (endise A- või B-etapi kontseptsiooni kohaldamise tõttu), on muudetud tüübi, variandi või versiooni EÜ tüübi- või projektihindamistõendi kehtivusaeg kuni 14 aastat alates kuupäevast, mil taotleja nimetab teavitatud asutuse algse veeremitüübi jaoks (algse EÜ tüübi- või projektihindamistõendi A-etapi algus).“;

52)

punkti 7.2.2.3 pealkiri ja esimene lõik asendatakse järgmisega:

„7.2.2.3.   Erieeskirjad käitatavate veeremiüksuste kohta, mida ei hõlma EÜ vastavustõendamise deklaratsioon, mille korral antakse veeremiüksusele esimene kasutuselevõtuluba enne 1. jaanuari 2015

Järgmised eeskirjad kehtivad lisaks punktile 7.2.2.2 selliste käitatavate veeremiüksuste suhtes, millele on esimene kasutuselevõtuluba antud enne 1. jaanuari 2015, kui muudatuse ulatus mõjutab põhiparameetreid, mida EÜ deklaratsioon ei hõlma.“;

53)

punkti 7.2.2.4 muudetakse järgmiselt:

a)

pealkiri asendatakse järgmisega:

„7.2.2.4.

Kasutusala laiendamise eeskirjad käitatavate veeremiüksuste kohta, millel on direktiivi 2008/57/EÜ kohane luba või mis on kasutusele võetud enne 19. juulit 2010 “;

b)

alapunkti 4 alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)

käesolevas KTKs, müra KTKs ning kontrolli ja signaalimise KTKs loetletud erijuhtumid, mis on seotud laiendatud kasutusala mis tahes osaga;“;

54)

punkt 7.2.3.1 asendatakse järgmisega:

„7.2.3.1.   Veeremi allsüsteem

Käesolevas punktis käsitletakse veeremi tüüpi (käesolevas KTKs veeremiüksuse tüüp), mis on määratletud direktiivi (EL) 2016/797 artikli 2 punktis 26 ning mille suhtes kohaldatakse käesoleva KTK punkti 6.2 kohast EÜ tüübi või projekti vastavustõendamise menetlust. Seda kohaldatakse ka EÜ tüübi või projekti vastavustõendamise menetluse suhtes vastavalt müra KTK-le, milles osutatakse käesolevale KTK-le seoses kaubaveoüksusi hõlmava kohaldamisalaga.

EÜ tüübi- või projektihindamisega seotud KTK kohase hindamise alus on kindlaks määratud käesoleva KTK F liite ning müra KTK C liite veergudes „Projekti ekspertiis“ ja „Tüübikatse“.“;

55)

punktid 7.2.3.1.1 ja 7.2.3.1.2 asendatakse järgmistega:

„7.2.3.1.1.   Mõisted

1)   Algse hindamise raamistik

„Algse hindamise raamistik“ – KTKde kogum (käesolev KTK ja müra KTK), mida kohaldatakse projekteerimisetapi alguses, kui taotleja sõlmib teavitatud asutusega kokkuleppe.

2)   Sertifitseerimisraamistik

„Sertifitseerimisraamistik“ – EÜ tüübi- või projektihindamistõendi väljaandmise ajal kohaldatav KTKde kogum (käesolev KTK ja müra KTK). Tegemist on algse hindamise raamistikuga, mida muudeti koos KTKde läbivaadatud versioonidega, mis jõustusid projekteerimisetapis.

3)   Projekteerimisetapp

„Projekteerimisetapp“ – ajavahemik, mis algab siis, kui taotleja sõlmib kokkuleppe EÜ vastavustõendamise eest vastutava teavitatud asutusega ja lõpeb EÜ tüübi- või projektihindamistõendi väljaandmisega.

Projekteerimisetapp võib hõlmata tüüpi ning üht või mitut tüübivarianti ja -versiooni. Iga variandi ja versiooni projekteerimisetapp loetakse alanuks põhitüübiga samal ajal.

4)   Tootmisetapp

„Tootmisetapp“ – ajavahemik, mille jooksul võib veeremiüksusi turule lasta EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni alusel, mis viitab kehtivale EÜ tüübi- või projektihindamistõendile.

5)   Käitatav veeremiüksus

„Käitatav veeremiüksus“ – veeremiüksust käitatakse, kui see on kehtiva registreerimiskoodiga „00“ registreeritud riiklikus raudteeveeremi registris vastavalt otsusele 2007/756/EÜ või Euroopa raudteeveeremi registris vastavalt rakendusotsusele (EL) 2018/1614 ning seda hoitakse ohutus töökorras vastavalt rakendusmäärusele (EL) 2019/779.

7.2.3.1.2.   EÜ tüübi- või projektihindamistõendiga seotud eeskirjad

1)

Teavitatud asutus annab välja sertifitseerimisraamistikule osutava EÜ tüübi- või projektihindamistõendi.

2)

Kui projekteerimisetapi ajal jõustub käesoleva KTK või müra KTK muudatus, annab teavitatud asutus EÜ tüübi- või projektihindamistõendi välja järgmiste eeskirjade kohaselt.

KTKde muudatuste korral, millele A liites ei osutata, kaasneb vastavusega algse hindamise raamistikule vastavus sertifitseerimisraamistikule. Teavitatud asutus annab välja sertifitseerimisraamistikule osutava EÜ tüübi- või projektihindamistõendi ilma täiendava hindamiseta.

A liites osutatud KTKde muudatuste kohaldamine on kõnealuses liites ette nähtud üleminekukorra kohaselt kohustuslik. Üleminekuperioodil võib teavitatud asutus anda välja sertifitseerimisraamistikule osutava EÜ tüübi- või projektihindamistõendi ilma täiendava hindamiseta. Teavitatud asutus loetleb EÜ tüübi- või projektihindamistõendis kõik algse hindamise raamistiku kohaselt hinnatud punktid.

3)

Kui projekteerimisetapis jõustub mitu käesoleva KTK või müra KTK muudatust, kohaldatakse alapunkti 2 kõigi muudatuste suhtes üksteise järel.

4)

Alati on lubatud (kuid mitte kohustuslik) kasutada mis tahes KTK kõige ajakohasemat versiooni kas tervikuna või konkreetsete punktide kaupa, kui nende KTKde läbivaatamisel ei ole sõnaselgelt ette nähtud teisiti; juhul kui kohaldatakse üksnes muudetud versiooni konkreetseid punkte, peab taotleja põhjendama ja dokumenteerima, et säilib kohaldatavate nõuete terviklikkus, ning teavitatud asutus peab selle heaks kiitma.“;

56)

lisatakse punkt 7.2.3.1.3:

„7.2.3.1.3.   EÜ tüübi- või projektihindamistõendi kehtivus

1)

Käesoleva KTK või müra KTK läbivaadatud versiooni jõustumise korral jääb allsüsteemi EÜ tüübi- või projektihindamistõend kehtima, välja arvatud juhul, kui see on vaja läbi vaadata vastavalt KTK muudatuses esitatud konkreetsele üleminekukorrale.

2)

Tootmisetapis olevate veeremiüksuste või käitatavate veeremiüksuste suhtes võib kohaldada ainult konkreetse üleminekukorraga KTKde muudatusi.“;

57)

punkt 7.2.3.2 asendatakse järgmisega:

„7.2.3.2.   Koostalitluse komponendid

1)

Käesolevas punktis käsitletakse koostalitluse komponente, mille suhtes kohaldatakse tüübihindamist, projektihindamist või kasutussobivuse hindamist.

2)

Tüübi- või projektihindamine või kasutussobivuse hindamine kehtib isegi siis, kui jõustub käesoleva KTK või müra KTK muudatus, välja arvatud juhul, kui kõnealuste KTKde läbivaatamisel ei ole sõnaselgelt ette nähtud teisiti.

Selle aja jooksul on lubatud turule lasta uusi sama tüüpi komponente ilma uue tüübihindamiseta.“;

58)

punkti 7.3.1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Punktis 7.3.2 loetletud erijuhtumid liigitatakse järgmiselt:

P: püsivad juhtumid;

T0: ajutised tähtajatud juhtumid, mille puhul eesmärgiks olevasse süsteemi lisamise kuupäev tuleb veel kindlaks määrata;

T2: ajutised juhtumid, mis lisatakse eesmärgiks olevasse süsteemi 31. detsembriks 2035.“;

59)

punkti 7.3.2.2 muudetakse järgmiselt:

a)

tekst „EN 15437–1:2009“ asendatakse tekstiga „EN 15437–1:2009+A1:2022“;

b)

punkti a esimene lause asendatakse järgmisega:

„(T2) Rootsi raudteevõrgus kasutamiseks ettenähtud veeremiüksused peavad vastama tabelis 12 kindlaks määratud siht- ja keelutsoonidele.“

c)

lisatakse alapunkt b:

„b)

Prantsusmaa erijuhtum (T0)

Käesolevat erijuhtumit kohaldatakse kõigi Prantsusmaa raudteevõrgus kasutamiseks ettenähtud veeremiüksuste suhtes.

Standardi EN 15437-1:2009+A1:2022 punkte 5.1 ja 5.2 kohaldatakse järgmiste eripäradega. Märked on samad, mida kasutatakse standardi pildil 3.

WTA

=

70 mm

YTA

=

1 092,5 mm

LTA

=

Vmax x 0,56 (Vmax on liini või lõigu maksimaalne lubatud kiirus teljepuksi ülekuumenemise detektori tasemel, km/h).

Kõnealust erijuhtumit ei kohaldata veeremiüksuste suhtes, mida tunnustatakse vastastikku vastavalt punktile 7.1.2, ja teljepukside seisundi jälgimise rongisiseste seadmetega varustatud veeremiüksuste suhtes. Punkti 7.1.2 kohast erandit ei kohaldata, kui kasutatakse muid punkti 6.1.2.4a kohaseid vastavushindamismeetodeid.“;

60)

punktist 7.3.2.4 jäetakse välja pealkiri „Ühendkuningriigi erijuht Suurbritanniale“ ja kaks järgnevat lõiku;

61)

punkt 7.3.2.5 asendatakse järgmisega:

„7.3.2.5.   Pidurite ohutusnõuded (punkt 4.2.4.2)

Soome erijuhtum

Ainult 1 524 mm rööpmelaiusega raudteevõrgus kasutamiseks ettenähtud kaubavagunite korral loetakse punktis 4.2.4.2 kindlaks määratud ohutusnõue täidetuks, kui veeremiüksus vastab C liite punktis 9 esitatud tingimustele järgmiste muudatustega:

1)

(C liite punkti 9 alapunkt d) pidurdustõhusus määratakse kindlaks Soome võrgu signaalide vahelise miinimumkauguse 1 200 m alusel. Pidurdusmassi miinimumprotsent on 100 km/h korral 55 % ja 120 km/h korral 85 %;

2)

(C liite punkti 9 alapunkt l) kui pidurisüsteemi jaoks on vaja koostalitluse komponenti „ratta klotspidurite hõõrdeelement“, peab kõnealune koostalitluse komponent vastama punkti 6.1.2.5 nõuetele või olema valmistatud malmist.“;

62)

punkt 7.3.2.7 jäetakse välja;

63)

punkt 7.6 jäetakse välja;

64)

A liide asendatakse järgmisega:

„A liide

Nõuete ja üleminekukorra muutmine

Muude kui tabelites A.1 ja A.2 loetletud KTK punktide puhul tähendab vastavus eelmisele KTK-le (st käesolevale määrusele, mida on muudetud komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2020/387 (*3)) vastavust käesolevale KTK-le, mida kohaldatakse alates 28. septembrist 2023.

Muudatused seoses üldise üleminekukorraga seitsme aasta vältel

Tabelis A.1 loetletud KTK punktide puhul ei tähenda vastavus eelmisele KTK-le vastavust käesoleva KTK versioonile, mida kohaldatakse alates 28. septembrist 2023.

Projektid, mis 28. septembril 2023 on juba projekteerimisetapis, peavad vastama käesoleva KTK nõuetele alates 28. septembrist 2030.

Tabelis A.1 loetletud KTK nõuded ei puuduta tootmisetapis olevaid projekte ega käitatavaid veeremiüksusi.

Tabel A.1

Üleminekukord seitsme aasta vältel

KTK punkt

Eelmise KTK vastav punkt

KTK muudatuse selgitus

4.2.2.3,

teine lõik

Uus nõue.

Kinnitusvahendeid käsitleva nõude lisamine.

4.2.3.5.3.

Rööbastelt mahasõidu tuvastamise ja ennetamise funktsioon

Punkt puudub.

Rööbastelt mahasõidu tuvastamise ja ennetamise funktsiooni nõuete lisamine.

4.2.4.3.2.1.

Sõidupidur

4.2.4.3.2.1.

Sõidupidur

D.1 liite viidetes 16 ja 17 osutatud tehnilise kirjelduse täiustamine.

4.2.4.3.2.2.

Seisupidur

4.2.4.3.2.2.

Seisupidur

D.1 liite viites 17 osutatud tehnilise kirjelduse täiustamine.

4.2.4.3.2.2.

Seisupidur

4.2.4.3.2.2.

Seisupidur

Muudatus seisupiduri parameetrite arvutamises.

6.2.2.8.1.

Tõkete katsetamine

6.2.2.8.1.

Tõkete katsetamine

D.1 liite viites 19 osutatud tehnilise kirjelduse täiustamine.

7.1.2

alapunkt h seisupidurdusjõu märkimise kohta.

7.1.2

alapunkt h seisupidurdusjõu märkimise kohta.

Nõutava märgistuse muutmine.

C liite punkt 9

C liite punkt 9

D.1 liite viidetes 38, 39, 46, 48, 49 ja 58 osutatud tehnilise kirjelduse täiustamine.

H liite ja D.2 liite viitele B osutavad punktid.

Uus nõue.

Kombineeritud veol kasutamiseks ettenähtud veeremiüksustele koodide määramise nõuete lisamine

D.2 liite viitele A osutavad punktid (v.a punkt 3.2.2).

ERA/ERTMS/033281 4. versioonile osutavad punktid (v.a punkt 3.2.2).

ERA/ERTMS/033281 5. versioon asendab ERA/ERTMS/033281 4. versiooni. Peamised muudatused puudutavad sageduste haldamist seoses häiringuvoolu piirnormidega ja avatud punktide sulgemist.

Muudatused seoses konkreetse üleminekukorraga

Tabelis A.2 loetletud KTK punktide puhul ei tähenda vastavus eelmisele KTK-le vastavust käesolevale KTK-le, mida kohaldatakse alates 28. septembrist 2023.

Projektid, mis 28. septembril 2023 on juba projekteerimisetapis, tootmisetapis projektid ja käitatavad veeremiüksused peavad vastama käesoleva KTK nõuetele vastavalt tabelis A.2 esitatud asjakohasele üleminekukorrale alates 28. septembrist 2023.

Tabel A.2

Konkreetne üleminekukord

KTK punkt

Eelmise KTK vastav punkt

KTK muudatuse selgitus

Üleminekukord

Projekteerimisetappi ei ole alustatud

Projekteerimisetappi on alustatud

Tootmisetapp

Käitatavad veeremiüksused

D.2 liite viite A punktile 3.2.2 osutavad punktid.

ERA/ERTMS/033281 4. versiooni punktile 3.2.2 osutavad punktid

ERA/ERTMS/033281 5. versioon asendab ERA/ERTMS/033281 4. versiooni.

Üleminekukord on kindlaks määratud kontrolli ja signaalimise KTK B liite tabelis B1.

(*3)  Komisjoni 9. märtsi 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/387, millega muudetakse määrust (EL) nr 321/2013, mis käsitleb Euroopa Liidu raudteesüsteemi allsüsteemi „veerem – kaubavagunid“ koostalitluse tehnilist kirjeldust (ELT L 73, 10.3.2020, lk 6)."

65)

C liidet muudetakse järgmiselt:

a)

jaos „Täiendavad valikulised tingimused“ asendatakse tekst „C.18“ tekstiga „C.20“;

b)

punkt 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Käsitsihaakimise süsteem

Käsitsihaakimise süsteem vastab järgmistele nõuetele:

kruvisidurisüsteem (välja arvatud veokonks) ja veokonks vastavad kaubavaguneid käsitlevatele nõuetele, mis on kindlaks määratud D liite viites 31;

vagun vastab kaubavaguneid käsitlevatele nõuetele, mis on kindlaks määratud D liite viites 59;

puhver vastab kaubavaguneid käsitlevatele nõuetele, mis on kindlaks määratud D liite viites 32.

Kui paigaldatud on kombineeritud automaat- ja kruvisidurisüsteem, võib automaatsidur paikneda rongikoostajate ruumis vasakul pool, kui see seade on kokkupandud asendis ja kui kasutatakse kruvisidurisüsteemi. Sel juhul on kohustuslik D liite viites 2 osutatud tehnilises kirjelduses esitatud märgistus.

Kõnealuse täieliku ühilduvuse tagamiseks on lubatud erinev puhvrite kesktelgede vahekaugus (1 790 mm Soomes ning 1 850 mm Portugalis ja Hispaanias), võttes arvesse D liite viites 32 osutatud tehnilist kirjeldust.“;

c)

punkt 2 asendatakse järgmisega:

„2.   UIC astmed ja käsipuud

Veeremiüksus peab olema varustatud astmete ja käsipuudega vastavalt D liite viites 28 osutatud tehnilisele kirjeldusele ning vaba ruum peab vastama samale tehnilisele kirjeldusele.“;

d)

punkt 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Sorteerimismäe abil koostamise võimalikkus

Lisaks punkti 4.2.2.2 nõuetele hinnatakse veeremiüksust vastavalt D liite viites 1 osutatud tehnilisele kirjeldusele ja klassifitseeritakse kategooriasse F-I vastavalt samale kirjeldusele, kohaldades järgmist erandit: mootorsõidukeid kandma projekteeritud veeremiüksuste või ilma pikkade amortisaatoriteta kombineeritud kaubaveoüksuste korral võib kasutada kategooriat F-II. Kohaldatakse samas tehnilises kirjelduses esitatud nõudeid puhverseadmete katsete kohta.“;

e)

punkti 7 lisatakse alapunktid c ja d:

„c)

Kui veeremiüksusel on rööpa kaudu häiringuvoolu tekitavad elektronseadmed, siis peab „mõjutav veeremiüksus“ (nagu on määratletud D.2 liite viites A osutatud tehnilises dokumendis), mille osaks kõnealune veeremiüksus on kavandatud, vastama rööbastee vooluahelate erijuhtumitele, millest teatatakse kontrolli ja signaalimise KTK artikli 13 kohaselt, kasutades veeremiüksuse ühtlustatud katsemeetodeid ja veeremiüksuse impedantsi, millele on osutatud D.2 liite viites A osutatud tehnilises dokumendis. Veeremiüksuse vastavust saab tõendada kontrolli ja signaalimise KTK artiklis 13 osutatud tehnilise dokumendi alusel ning teavitatud asutus kontrollib seda osana EÜ vastavustõendamisest.

d)

Kui veeremiüksusel on elektri- või elektronseade, mis tekitab elektromagnetilisi häiringuid

teljeloenduri rattaanduri lähedal või

põhjustatuna tagasivoolust rööbaste kaudu (kui on asjakohane).

siis peab „mõjutav veeremiüksus“ (nagu on määratletud D.2 liite viites A osutatud tehnilises dokumendis), mille osaks kõnealune veeremiüksus on kavandatud, vastama teljeloendurite erijuhtumitele, millest teatatakse kontrolli ja signaalimise KTK artikli 13 kohaselt, kasutades veeremiüksuse ühtlustatud katsemeetodeid, millele on osutatud D.2 liite viites A osutatud tehnilises dokumendis. Veeremiüksuse vastavust saab tõendada kontrolli ja signaalimise KTK artiklis 13 osutatud tehnilise dokumendi alusel ning teavitatud asutus kontrollib seda osana EÜ vastavustõendamisest.“;

f)

punkt 8 asendatakse järgmisega:

„8.   Pikisuunaliste survejõudude katsed

Pikisuunaliste survejõudude tingimustes ohutu kasutamise vastavustõendamine peab vastama D liite viites 33 osutatud tehnilisele kirjeldusele.“;

g)

punkti 9 muudetakse järgmiselt:

i)

punkt c asendatakse järgmisega:

„Igale üksusele paigaldatakse pidurisüsteem, millel on vähemalt pidurdusrežiimid G ja P. Pidurdusrežiime G ja P hinnatakse kooskõlas D liite viites 36 osutatud tehnilise kirjeldusega.”;

ii)

alapunkti e teine lause asendatakse järgmisega:

„Pidurdusrežiimi P pidurite rakendamise aeg vastavalt D liite viites 36 osutatud tehnilisele kirjeldusele kehtib ka täiendavate pidurdusrežiimide korral.“;

iii)

alapunkti f teine lause asendatakse järgmisega:

„Standarditud õhuanumate andmed on esitatud D liite viidetes 40 ja 41 osutatud tehnilistes kirjeldustes.“;

iv)

alapunkti h esimene lause asendatakse järgmisega:

„Õhujagaja ja õhujagaja väljalülitusseade peavad vastama D liite viites 34 osutatud tehnilisele kirjeldusele;“;

v)

alapunkti i muudetakse järgmiselt:

alapunkt i asendatakse järgmisega:

„i)

piduritoru liides peab vastama D liite viites 42 osutatud tehnilisele kirjeldusele;“;

alapunkt iv asendatakse järgmisega:

„iv)

otsakraanid peavad vastama D liite viites 43 osutatud tehnilisele kirjeldusele.“;

vi)

alapunktid j ja k asendatakse järgmisega:

„j)

Pidurdusrežiimi lülitusseade peab vastama D liite viites 44 osutatud tehnilisele kirjeldusele.

k)

Piduriklotside hoidjad peavad vastama D liite viites 45 osutatud tehnilisele kirjeldusele.“;

vii)

alapunkt l asendatakse järgmisega:

„Kui pidurisüsteem vajab koostalitluse komponenti „ratta klotspidurite hõõrdeelement“, peab koostalitlusvõime komponent lisaks punkti 6.1.2.5 nõuetele vastama D liite viites 46 või 47 osutatud tehnilisele kirjeldusele.“;

viii)

alapunkti m esimene ja teine lause asendatakse järgmisega:

„Pidurisilindri kolvikäigu automaatregulaatorid peavad vastama D liite viites 48 osutatud tehnilisele kirjeldusele. Vastavushindamine toimub sama tehnilise kirjelduse kohaselt.“;

ix)

alapunkt n asendatakse järgmisega:

„n)

Kui veeremiüksus on varustatud rataste lohisemise vältimise süsteemiga, peab see vastama D liite viites 49 osutatud tehnilisele kirjeldusele.

Tabel C.3

Pidurdusrežiimide G ja P minimaalne pidurdustõhusus

Pidurdusrežiim

Juhtimisseadmed

Veeremiüksuse tüüp

Koormusseisund

Nõue sõidukiirusel 100 km/h

Nõue sõidukiirusel 120 km/h

Maksimaalne pidurdusmaa

Minimaalne pidurdusmaa

Maksimaalne pidurdusmaa

Minimaalne pidurdusmaa

Pidurdusrežiim P

Rööpmelaiuste vahel vahetamine  (2)

S1  (3)

Koormamata

Smax = 700 m

λmin = 65 %

amin = 0,60 m/s2

Smin = 390 m

λmax = 125 %, (130 %)  (4)

amax = 1,15 m/s2

Smax = 700 m

λmin = 100 %

amin = 0,88 m/s2

Smin = 580 m

λmax = 125 %, (130 %)  (4)

amax = 1,08 m/s2

Vahepealne

Smax = 810 m

λmin = 55 %

amin = 0,51 m/s2

Smin = 390 m

λmax = 125 %

amax = 1,15 m/s2

 

 

Koormatud

Smax = 700 m

λmin = 65 %

amin = 0,60 m/s2

Smin = max ((S = 480 m, λmax = 100 %, amax = 0,91 m/s2) (S saavutatakse keskmise aeglustusjõuga 16,5 kN telje kohta))  (5)

 

 

Muutuva koormuse režiimi ümberlülitusseade  (6)

SS, S2

Koormamata

Smax = 480 m

λmin = 100 %  (7)

amin = 0,91 m/s2  (7)

Smin = 390 m

λmax = 125 %, (130 %)  (2)

amax = 1,15 m/s2

Smax = 700 m

λmin = 100 %

amin = 0,88 m/s2

Smin = 580 m

λmax = 125 %, (130 %)  (2)

amax = 1,08 m/s2

S2  (8)

Koormatud

Smax = 700 m

λmin = 65 %

amin = 0,60 m/s2

Smin = max ((S = 480 m, λmax = 100 %, amax = 0,91 m/s2) (S saavutatakse keskmise aeglustusjõuga 16,5 kN telje kohta))  (9)

 

 

SS  (10)

Koormatud

(18 t telje kohta piduriklotside korral)

 

 

Smax  (11) = max (S = 700 m, λmax = 100 %,

amax = 0,88 m/s2) (S saavutatakse keskmise aeglustusjõuga 16 kN telje kohta))  (12)

Pidurdusrežiim G

 

 

 

 

Positsioonis G olevate veeremiüksuste pidurdustõhusust eraldi ei hinnata. Veeremiüksuse pidurdusmass positsioonis G saadakse pidurdusmassist positsioonis P (vt D liite viites 17 või 58 osutatud tehnilised kirjeldused).

 

 

x)

lisatakse alapunkt o:

„o)

Komposiitmaterjalist piduriklotsidega vagunite puhul, mille ratta nimiläbimõõt on kuni 1 000 mm, kulunud ratta minimaalne läbimõõt 840 mm ja pidurdusmass rattapaari kohta rohkem kui 15,25 t (14,5 t pluss 5 %), tuleb kasutada D liite viites 35 osutatud tehnilisele kirjeldusele vastavat E-tüüpi releeklappi. Vagunite puhul, mille ratta nimiläbimõõt on väiksem kui 920 mm, kohandatakse seda pidurdusmassi piirnormi vastavalt ratta pöiale rakenduvale energiale.“;

h)

punkt 12 asendatakse järgmisega:

„12.   Keevitamine

Keevitamine toimub vastavalt D liite viidetes 50–54 osutatud tehnilistele kirjeldustele.“;

i)

punkti 14 teise lõigu sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„Ratta klotspidurisüsteemide kasutamise korral on see tingimus täidetud, kui koostalitluse komponent „ratta klotspidurite hõõrdeelement“ vastab lisaks punkti 6.1.2.5 nõuetele ka D liite viites 46 või 47 osutatud tehnilisele kirjeldusele ja kui ratas:“;

j)

punktid 15–18 asendatakse järgmisega:

„15.   Toote eriomadused seoses rattaga

Rattad peavad vastama D liite viites 55 osutatud tehnilisele kirjeldusele. Punktis 6.1.2.3 nõutud soojusmehaaniline tüübikatse tehakse D liite viites 11 osutatud tehnilise kirjelduse kohaselt, kui kogu pidurisüsteem mõjutab otseselt ratta veerepinda.

16.   Veokonksud

Veeremiüksused on varustatud kahe veokonksuga, millest kumbki on kinnitatud veeremiüksuse alusraami külge vastavalt D liite viites 56 osutatud tehnilisele kirjeldusele.

Alternatiivsed tehnilised lahendused on lubatud juhul, kui järgitakse samas tehnilises kirjelduses loetletud tingimusi. Kui alternatiivne lahendus on trossiaas, peab selle minimaalne läbimõõt olema 85 mm.

17.   Eenduvate osade kaitseseadmed

Töötajate ohutuse tagamiseks paigaldatakse rööbastee tasandist või ülekäiguteedest kuni 2 m kõrgusel asuvatele veeremiüksuse eenduvatele (näiteks nurgelistele või teravatele) osadele, tööpindadele või õnnetusi põhjustada võivatele veokonksudele D liite viites 56 osutatud tehnilises kirjelduses kirjeldatud kaitseseadmed.

18.   Sildihoidjad ja tagaosa signaaltule kinnitusseadmed

Iga veeremiüksus varustatakse sildihoidjaga vastavalt D liite viites 57 osutatud tehnilisele kirjeldusele ja mõlemas otsas kinnitusseadmetega, nagu on kindlaks määratud punktis 4.2.6.3.“;

k)

punkt 20 asendatakse järgmisega:

„20.   Dünaamiline käitumine sõidu ajal

Suurima sõidukiiruse ja välisrööpa kõrgenduse suurima lubatud puudujäägi kombinatsioon peab vastama D liite viites 7 osutatud tehnilisele kirjeldusele.

Punktis 6.1.2.1 kindlaksmääratud käiguosaga varustatud veeremiüksused eeldatakse olevat vastavad sellele nõudele.“;

66)

D liide asendatakse järgmisega:

„D liide

D.1.   Standardid või normdokumendid

Viide

Hinnatavad näitajad

KTK punkt

Kohustusliku standardi punkt

1

EN 12663-2:2010

Railway applications - Structural requirements of railway vehicle bodies - Part 2: Freight wagons

1.1

Veeremiüksuse tugevus

4.2.2.2

5

1.2

Veeremiüksuse tugevus. Vastavustõendamine

6.2.2.1

6, 7

1.3

Sorteerimismäe abil koostamise võimalikkus

C liite punkt 3

8

1.4

Klassifikatsioon

C liite punkt 3

5.1

1.5

Puhverseadmete katsete nõuded

C liite punkt 3

8.2.5.1

2

EN 15877–1:2012+A1:2018

Railway applications - Marking on railway vehicles - Part 1: Freight wagons

2.1

Tõstepunkti märgistus

4.2.2.2

4.5.14

2.2

Rööbastelt mahasõidu tuvastamise ja pidurduse rakendamise funktsiooni märgistus

4.2.3.5.3.4

4.5.59

2.3

Kohaldatavad märgistused

7.1.2 alapunkt g

kõik punktid, v.a punkti 4.5.25 alapunkt b

2.4

Kombineeritud automaat- ja kruvisidurisüsteemi märgistus

C liite punkt 1

Joonis 75

3

EN 12663–1:2010+A1:2014

Railway applications - Structural requirements of railway vehicle bodies - Part 1: Locomotives and passenger rolling stock (and alternative method for freight wagons)

3.1

Veeremiüksuse tugevus. Vastavustõendamine

6.2.2.1

9.2, 9.3

3.2

Üksuse tugevus – väsimustugevus

6.2.2.1

5.6

4

EN 15273-2:2013+A1:2016

Railway applications - Gauges - Part 2: Rolling stock gauge

4.1

Gabariidid

4.2.3.1

5, A–J lisad, L lisa, M lisa, P lisa

5

EN 15528:2021

Railway applications - Line categories for managing the interface between load limits of vehicles and infrastructure

5.1

Ühilduvus rööbasteede kandevõimega

4.2.3.2

6.1, 6.2

6

EN 15437–1:2009+A1:2022

Raudteealased rakendused. Teljelaagripukside seisundi jälgimine. Ühilduvus ja projekteerimisnõuded. Osa 1: Veeremi teljelaagrite ülekuumenemise avastamise seadmed ja veeremi teljelaagripuks

6.1

Teljepukside seisundi jälgimine

4.2.3.4

5.1, 5.2

7

EN 14363:2016+A2:2022

Railway applications - Testing and Simulation for the acceptance of running characteristics of railway vehicles - Running Behaviour and stationary tests

7.1

Kõveral rööbasteel rööbastelt mahasõidu vältimine

6.2.2.2

4, 5, 6.1

7.2

Dünaamiline käitumine sõidu ajal

4.2.3.5.2

4, 5, 7

7.3

Dünaamiline käitumine sõidu ajal. Katsed rööbasteel

6.2.2.3

4, 5, 7

7.4

Kohaldamine 1 668  mm rööpmelaiusega võrgus käitatavate veeremiüksuste suhtes

6.2.2.3

7.6.3.2.6 alapunkt 2

7.5

Dünaamiline käitumine sõidu ajal

C.20

Tabel H.1

8

EN 16235:2013

Railway application - Testing for the acceptance of running characteristics of railway vehicles - Freight wagons - Conditions for dispensation of freight wagons with defined characteristics from on-track tests in accordance with EN 14363

8.1

Dünaamiline käitumine sõidu ajal

6.1.2.1

5

8.2

Kindlaksmääratud käiguosa

6.1.2.1

6

8.3

Kindlaksmääratud käiguosa minimaalne teljekoormus

6.1.2.1

6. peatüki tabelid 7, 8, 10, 13, 16 ja 19

9

EN 13749:2021

Railway applications - Wheelsets and bogies - Method of specifying the structural requirements of bogie frames

9.1

Pöördvankri raami konstruktsioon

4.2.3.6.1

6.2

9.2

Pöördvankri raami tugevuse hindamine

6.1.2.1

6.2

10

EN 13260:2020

Railway applications - Wheelsets and bogies - Wheelsets - Product requirements

10.1

Rattapaaride omadused

6.1.2.2

4.2.1

11

EN 13979-1:2020

Railway applications - Wheelsets and bogies - Monobloc wheels - Technical approval procedure - Part 1: Forged and rolled wheels

11.1

Rataste mehaanilised omadused

6.1.2.3

8

11.2

Termomehaaniline käitumine ja jääkpinge kriteeriumid

6.1.2.3

7

11.3

Toote eriomadused seoses rattaga

C liite punkt 15

7

11.4

Toote eriomadused seoses rattaga. Termomehaaniline tüübikatse

C liite punkt 15

Tabel A.1

12

EN 13103–1:2017+A1:2022

Railway applications - Wheelsets and bogies - Part 1: Design method for axles with external journals

12.1

Kontrollimeetod

6.1.2.4

5, 6, 7

12.2

Lubatava pinge otsustuskriteeriumid

6.1.2.4

8

13

EN 12082:2017+A1:2021

Railway applications – Axle boxes - Performance testing

13.1

Veerelaagri mehaaniline takistus ja väsimusomadused

6.2.2.4

7

14

UIC 430-1:2012

Conditions with which wagons must comply in order to be accepted for transit between standard gauge railways and the Spanish and Portuguese broad gauge railways

14.1

1 435  mm ja 1 668 mm rööpmelaiuse vahel vahetamine, teljeüksused

6.2.2.5

B.4 lisa joonised 9 ja 10 ning H lisa joonis 18

14.2

1 435  mm ja 1 668 mm rööpmelaiuse vahel vahetamine, pöördvankriüksused

6.2.2.5

H lisa joonis 18 ja I lisa joonised 19 ja 20

15

UIC 430-3:1995

Goods wagons - Conditions to be satisfied by goods wagons to make them acceptable for running on both standard-gauge networks and the network of the Finnish state railways

15.1

1 435  mm ja 1 524  mm rööpmelaiuse vahel vahetamine

6.2.2.5

7 lisa

16

EN 14531-1:2015+A1:2018

Railway applications - Methods for calculation of stopping distances, slowing distances and immobilization braking - Part 1: General algorithms utilizing mean value calculation for train sets or single vehicles

16.1

Sõidupidur

4.2.4.3.2.1

4

16.2

Seisupidur

4.2.4.3.2.2

5

16.3

Kauguse arvutamine

C liite punkt 9, tabel C.3

4

17

UIC 544-1:2014

Brakes - Braking performance

17.1

Sõidupidur. Arvutamine

4.2.4.3.2.1

1–3 ja 5–8

17.2

Sõidupidur. Valideerimine

4.2.4.3.2.1

B liide

17.3

Pidurdusrežiimi G hindamine

C.9 tabel C.3

1–3 ja 5–8

18

EN 50125-1:2014

Railway applications - Environmental conditions for equipment -Part 1: Rolling stock and on-board equipment

18.1

Keskkonnatingimused

4.2.5

4.7

19

EN 1363-1:2020

Tulepüsivuse katsed. Osa 1: Üldnõuded

19.1

Tõkked

6.2.2.8.1

4–12

20

ISO 5658-2:2006/Am1:2011

Reaction to fire tests — Spread of flame — Part 2: Lateral spread on building and transport products in vertical configuration

20.1

Materjalide süttivuse ja leegi levimise omaduste katsetamine

6.2.2.8.2

5–13

21

EN 13501-1:2018

Ehitustoodete ja -elementide tuleohutusalane klassifikatsioon. Osa 1: Klassifikatsioon tuletundlikkuse katsete alusel

21.1

Materjali omadused

6.2.2.8.2

8

22

EN 45545-2:2020

Railway applications - Fire protection on railway vehicles -Part 2: Requirements for fire behaviour of materials and components

22.1

Katsetingimused

6.2.2.8.2

Tabeli 6 viide T03.02

23

ISO 5660-1:2015+Amd1:2019

Reaction-to-fire tests — Heat release, smoke production and mass loss rate —Part 1: Heat release rate (cone calorimeter method) and smoke production rate (dynamic measurement)

23.1

Pöördvankri kummist osade katsetamine

6.2.2.8.2

5–13

24

EN 50355:2013

Railway applications - Railway rolling stock cables having special fire performance -Guide to use

24.1

Kaablid

6.2.2.8.3

1, 4–9

25

EN 50343:2014/A1:2017

Railway applications -Rolling stock -Rules for installation of cabling

25.1

Kaablid

6.2.2.8.3

1, 4–7

26

EN 45545-7:2013

Railway applications -Fire protection on railway vehicles -Part 7: Fire safety requirements for flammable liquid and flammable gas installations

26.1

Tuleohtlikud vedelikud

6.2.2.8.4

4–9

27

EN 50153:2014+A2:2020

Railway applications -Rolling stock -Protective provisions relating to electrical hazards

27.1

Kaudse kokkupuute vastased kaitsemeetmed (kaitsev potentsiaaliühtlustus)

4.2.6.2.1

6.4

27.2

Otsese kontakti vastased kaitsemeetmed

4.2.6.2.2

5

28

EN 16116-2:2021

Railway applications - Design requirements for steps, handrails and associated access for staff - Part 2: Freight wagons

28.1

Tagaosa signaaltule kinnitusseadmed

4.2.6.3

Joonis 10

28.2

UIC astmed ja käsipuud

Vaba ruum

C liite punkt 2

4, 5

6.2

29

EN 15153-1:2020

Railway applications -External visible and audible warning devices for trains -Part 1: Head, marker and tail lamps

29.1

Tagaosa signaaltuli. Tagumiste signaaltulede värvus

E liite punkt 1

5.5.3

29.2

Tagaosa signaaltuli. Tagumiste signaaltulede valgustugevus

E liite punkt 1

Tabel 8

30

EN 12899-1:2007

Vertikaalsed liikluskorraldusvahendid. Osa 1: Liiklusmärgid

30.1

Valgust tagasipeegeldavad märgised

E liite punkt 2

Klassi viide 2

31

EN 15566:2022

Railway applications - Railway rolling stock - Draw gear and screw coupling

31.1

Käsitsihaakimise süsteem

C liite punkt 1

4, 5, 6, 7 (välja arvatud punkt 4.3 ja B lisa joonisel B.1 esitatud mõõde a, mida käsitatakse informatiivsena).

32

EN 15551:2022

Railway applications - Railway rolling stock - Buffers

32.1

Puhvrid

C liite punkt 1

4 (välja arvatud punkt 4.3), 5, 6 (välja arvatud 6.2.2.3 ja E.4) ja 7

33

EN 15839:2012+A1:2015

Railway applications - Testing for the acceptance of running characteristics of railway vehicles - Freight wagons - Testing of running safety under longitudinal compressive forces

33.1

Pikisuunaliste survejõudude katsed

C liite punkt 8

Kõik

34

EN 15355:2019

Railway applications - Braking - Distributor valves and distributor-isolating devices

34.1

Õhujagaja ja õhujagaja väljalülitusseade

C liite punkti 9 alapunkt h

5, 6

35

EN 15611:2020+A1:2022

Railway applications - Braking - Relay valves

35.1

Muutuva koormuse režiimi ümberlülitusseade

C liite punkt 9, tabel C.3

5, 6, 7, 10

35.2

Releeklapi tüüp

C liite punkti 9 alapunkt o

5, 6, 7, 10

36

UIC 540:2016

Brakes - Air brakes for freight trains and passenger trains

36.1

UIC pidur

C liite punkti 9 alapunktid c ja e

2

37

EN 14531-2:2015

Railway applications - Methods for calculation of stopping and slowing distances and immobilization braking - Part 2: Step by step calculations for train sets or single vehicles

37.1

Sõidupidur

4.2.4.3.2.1

4 ja 5

38

EN 15624:2021

Railway applications - Braking - Empty-loaded changeover devices

38,1

Rööpmelaiuste vahel vahetamise tehniline kirjeldus

C liite punkt 9, tabel C.3

4, 5, 8

39

EN 15625:2021

Railway applications - Braking - Automatic variable load sensing devices

39,1

Koormuse muutuse andurid

C liite punkt 9, tabel C.3

5, 6, 9

40

EN 286-3:1994

Simple unfired pressure vessels designed to contain air or nitrogen – Part 3: Steel pressure vessels designed for air braking equipment and auxiliary pneumatic equipment for railway rolling stock

40.1

Terasest õhuanumad

C liite punkti 9 alapunkt f

4, 5, 6, 7

41

EN 286-4:1994

Simple unfired pressure vessels designed to contain air or nitrogen – Part 4: Aluminium alloy pressure vessels designed for air braking equipment and auxiliary pneumatic equipment for railway rolling stock

41.1

Alumiiniumist õhuanumad

C liite punkti 9 alapunkt f

4, 5, 6, 7

42

EN 15807:2021

Railway applications - Pneumatic half couplings

42.1

Piduritoru liides

C liite punkti 9 alapunkt i

5, 6, 9

43

EN 14601:2005+A1:2010+A2:2021

Railway applications - Straight and angled end cocks for brake pipe and main reservoir pipe

43.1

Otsakraanid

C liite punkti 9 alapunkt i

4, 5, 7, 9

44

UIC 541-1:2013

Brakes - Regulations concerning the design of brake components

44.1

Pidurdusrežiimi lülitusseade

C liite punkti 9 alapunkt j

E liide

45

UIC 542:2015

Brake parts – Interchangeability

45.1

Piduriklotside hoidjad

C liite punkti 9 alapunkt k

1–5

46

UIC 541-4:2020

Composite brake blocks - General conditions for certification and use

46.1

Ratta klotspidurite hõõrdeelement

C liite punkti 9 alapunkt l

1, 2

47

EN 16452:2015+A1:2019

Railway applications - Braking - Brake blocks

47.1

Ratta klotspidurite hõõrdeelement

C liite punkti 9 alapunkt l

4–11

48

EN 16241:2014+A1:2016

Railway applications - Slack adjuster

48.1

Pidurisilindri kolvikäigu automaatregulaatorid

Vastavuse hindamine

C liite punkti 9 alapunkt m

4, 5, 6.2

6.3.2–6.3.5

49

EN 15595:2018+AC:2021

Railway applications - Braking - Wheel slide protection

49.1

Rataste lohisemise vältimise süsteem

C liite punkti 9 alapunkt n

5–9, 11

50

EN 15085-1:2007+A1:2013

Raudteealased rakendused. Raudteeveeremi ja veeremidetailide keevitamine. Osa 1: Üldine

50.1

Keevitamine

C liite punkt 12

4

51

EN 15085-2:2020

Raudteealased rakendused. Raudteeveeremi ja veeremidetailide keevitamine. Osa 2: Nõuded keevitustootjatele

51.1

Keevitamine

C liite punkt 12

4, 5, 6, 7

52

EN 15085-3:2022

Railway applications - Welding of railway vehicles and components - Part 3: Design requirements

52.1

Keevitamine

C liite punkt 12

4, 5, 6, 7

53

EN 15085-4:2007

Raudteealased rakendused. Raudteeveeremi ja veeremidetailide keevitamine. Osa 4: Tootmisnõuded

53.1

Keevitamine

C liite punkt 12

4, 5, 6

54

EN 15085-5:2007

Raudteealased rakendused. Raudteeveeremi ja veeremidetailide keevitamine. Osa 5: Kontrollimine, katsetamine ja dokumenteerimine

54.1

Keevitamine

C liite punkt 12

4–10

55

EN 13262:2020

Railway applications - Wheelsets and bogies - Wheels - Product requirements

55.1

Toote eriomadused seoses rattaga

C liite punkt 15

4, 5 ja 6

56

UIC 535-2:2006

Standardisation and positioning on wagons of steps, end platforms, gangways, handrails, tow hooks, automatic coupler (AC), draw-only automatic coupler and brake valve controls on the UIC member RUs and OSJD member Rus

56.1

Veokonksud

Alternatiivsete lahenduste tingimused

C liite punkt 16

1.4

1.4.2–1.4.9

56.2

Eenduvate osade kaitseseadmed

C liite punkt 17

1.3

57

IRS 50575:2020, Ed1

Railway applications -Wagons – Label-holders and hazard identification panels: interchangeability

57.1

Sildihoidjad ja tagaosa signaaltule kinnitusseadmed

C liite punkt 18

2

58

EN 16834:2019

Railway applications - Braking – Brake performance

58.1

Sõidupidur

4.2.4.3.2.1

D lisa

58.2

Viite 17 alusel arvutatud pidurdustõhususe valideerimine

4.2.4.3.2.1

6, 8, 9, 10, 12

58.3

Pidurdusrežiimi G hindamine

C liite punkt 9, tabel C.3

6, 8, 9, 12

59

EN 16839:2022

Railway applications - Rolling stock - Head stock layout

59.1

Otsatala paigutus

C liite punkt 1

4, v.a 4.3; 5, v.a 5.5.2.3 ja 5.5.2.4; 6, 7, 8

D.2.   Tehnilised dokumendid (kättesaadavad ERA veebisaidil)

Viide

Hinnatavad näitajad

KTK punkt

Kohustusliku tehnilise dokumendi punkt

A

Liidesed raudteeäärsete juhtimis- ja signaalimisseadmetega ja muude allsüsteemidega

Kontrolli ja signaalimise KTK A liite viide 77

ERA/ERTMS/033281 V5.0

A.1

Rööbastee vooluahelatel põhinev rongituvastussüsteem

4.2.3.3 alapunkt a

teljevahed (3.1.2.1, 3.1.2.3, 3.1.2.4, 3.1.2.5),

veeremiüksuse teljekoormus (3.1.7.1),

impedants rataste vahel (3.1.9),

komposiitmaterjalist piduriklotside kasutamine (3.1.6),

kui veerem on varustatud asjaomaste seadmetega: manööverdamisseadmete kasutamine (3.1.8),

kui veeremil on elektri- või elektronseadmed, mis tekitavad rööbastes häiringuvoolu: juhtivuslik häiring (3.2.2).

A.2

Teljeloenduritel põhinev rongituvastussüsteem

4.2.3.3 alapunkt b

teljevahed (3.1.2.1, 3.1.2.2, 3.1.2.4, 3.1.2.5),

ratta geomeetria (3.1.3.1–3.1.3.4),

metallita ja induktiivkomponentideta ruum rataste vahel (3.1.3.5),

rattamaterjal (3.1.3.6),

kui veeremil on elektri- või elektronseadmed, mis tekitavad rattaanduri lähedal elektromagnetilisi häiringuid: elektromagnetväljad (3.2.1).

A.3

Silmusahelal põhinev rongituvastussüsteem

4.2.3.3 alapunkt c

veeremiüksuse metallkonstruktsioon (3.1.7.2)

A.4

Mõjutav veeremiüksus

7.1.2 alapunkt d1

punkt 3.2

A.5

Veeremiüksuse impedants

7.1.2 alapunkt d1

punkt 3.2.2

A.6

Ühtlustatud katsemeetod

7.1.2 alapunkt d1

punkt 3.2.1

A.7

Mõjutav veeremiüksus

C liite punkt 7

punkt 3.2

A.8

Veeremiüksuse impedants

C liite punkt 7

punkt 3.2.2

A.9

Ühtlustatud katsemeetod

C liite punkt 7

punkt 3.2.1

B

Euroopa Liidu Raudteeameti tehniline dokument kombineeritud vedudele määratavate koodide kohta

ERA/TD/CT versioon 1.1 (kättesaadavaks tehtud 21.3.2023)

B.1

Kombineeritud veol kasutamiseks ettenähtud veeremiüksustele koodide määramine

4.2.3.1

H liide

2.2

C

ERA tehniline dokument Rahvusvahelise Raudteeliidu poolt täielikult heaks kiidetud, rahvusvahelises transpordis kasutatavate liitpiduriklotside loetelu kohta

ERA/TD/2009-02/INT, versioon 15.0

67)

E liidet muudetakse järgmiselt:

a)

punkti 1 esimene ja teine lõik asendatakse järgmisega:

„Tagatulede värvus peab vastama D liite viites 29 osutatud tehnilisele kirjeldusele.

Tagatuli peab olema projekteeritud nii, et selle valgustugevus vastab D liite viites 29 osutatud tehnilisele kirjeldusele.“;

b)

punkti 2 neljas lause asendatakse järgmisega:

„Plaat peab olema valgustpeegeldav vastavalt D liite viites 30 osutatud tehnilisele kirjeldusele.“;

68)

F liidet muudetakse järgmiselt:

Pealkirja „Dünaamiline käitumine sõidu ajal“ järele lisatakse järgmine rida:

„Rööbastelt mahasõidu tuvastamise ja ennetamise funktsioon

4.2.3.5.3

x

x

ei kohaldata

-“;

69)

G liide asendatakse järgmisega:

„G lisa

Loetelu komposiitmaterjalist piduriklotsidest, millel ei pea olema artiklis 8b osutatud vastavusdeklaratsiooni

Sellele liitele on viidatud D.2 liite viites C.

70)

lisatakse H liide:

„H liide

Kombineeritud veol kasutamiseks ettenähtud veeremiüksustele koodide määramine

Kombineeritud veoks ettenähtud veeremiüksustele määratakse koodid vastavalt D.2 liite viites B viidatud tehnilisele kirjeldusele.

Järgmisi nõudeid kohaldatakse veeremiüksuste suhtes, mis on ette nähtud kasutamiseks kombineeritud veol ja millel peab olema vaguni ühilduvuse kood.

H.1.   Vaguni ühilduvuse kood

1)

Vaguni ühilduvuse koodi abil täpsustatakse ühendveo-laadimisüksuse tüüp, mida saab veeremiüksusele laadida.

2)

Vaguni ühilduvuse kood määratakse kõigile veeremiüksustele ja seda hindab teavitatud asutus.

H.2.   Vaguni korrektsiooninumber

1)

Vaguni korrektsiooninumber saadakse hinnatava veeremiüksuse geomeetriliste omaduste ja punktis H.3 kindlaks määratud võrdlusvagunite omaduste võrdlemise tulemusel.

2)

Sel viisil võrreldakse kõiki veeremiüksusi ja seda hindab teavitatud asutus. Hindamise tulemus lisatakse teavitatud asutuse aruandesse.

3)

Hindamise alusel tehakse järgmist.

Kui veeremiüksuse geomeetrilised omadused on võrdlusvaguni omadustega samaväärsed või nendest paremad, on taotleja soovi korral võimalik arvutada vaguni korrektsiooninumber.

Kui veeremiüksuse geomeetrilised omadused on võrdlusvaguni omadustest halvemad, ei nõuta käesolevas KTKs vaguni korrektsiooninumbri arvutamist.

H.3.   Võrdlusvagunite omadused

Kombineeritud veo P-profiilid arvutatakse võrdlus-taskuvaguni omaduste alusel, mis on kindlaks määratud järgmiselt:

pöördvankri pöördtappide vahekaugus a on 11 200 mm;

pöördvankri teljevahe p on 1 800 mm;

poolhaagise laadimistasandi kõrgus on 330 mm;

maksimaalne ülend na on 2 000 mm;

koormuse lubatud hälve on 10 mm;

ebasümmeetrilisus on 1°;

poolhaagise kõrgus + vaguni veeremiskeskme kõrgus Hc on 1 000 mm;

q + w lõtk on 11,5 mm;

libistite lõtk J on 12 mm;

libistite vaheline poolkaugus bG on 850 mm;

poolhaagise + vaguni elastsus s on 0,3.

Kombineeritud veo C- ja ISO-profiilid arvutatakse võrdlusvaguni omaduste alusel, mis on kindlaks määratud järgmiselt:

pöördvankri pöördtappide vahekaugus a on 13 500 mm;

pöördvankri teljevahe p on 1 800 mm;

vahetatava kere laadimistasandi kõrgus on 1 175 mm;

maksimaalne ülend na on 2 000 mm;

koormuse lubatud hälve on 10 mm;

ebasümmeetrilisus on 1°;

vaguni veeremiskeskme kõrgus Hc on 500 mm;

q + w lõtk on 11,5 mm;

libistite lõtk J on 12 mm;

libistite vaheline poolkaugus bG on 850 mm;

vaguni elastsus s on 0,15.


(*1)  Komisjoni 9. märtsi 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/387, millega muudetakse määrusi (EL) nr 321/2013, (EL) nr 1302/2014 ja (EL) 2016/919 kasutusala laiendamise ja üleminekuperioodide osas (ELT L 73, 10.3.2020, lk 6).“;

(*2)  Komisjoni 26. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1304/2014 üleeuroopalise raudteesüsteemi allsüsteemi „veerem – müra“ koostalitluse tehnilise kirjelduse kohta, millega muudetakse otsust 2008/232/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks otsus 2011/229/EL (ELT L 356, 12.12.2014, lk 421).“;

(*3)  Komisjoni 9. märtsi 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/387, millega muudetakse määrust (EL) nr 321/2013, mis käsitleb Euroopa Liidu raudteesüsteemi allsüsteemi „veerem – kaubavagunid“ koostalitluse tehnilist kirjeldust (ELT L 73, 10.3.2020, lk 6).“


(1)  Kaheteljeliste vagunite puhul, mille teljekoormus on kuni 22,5 tonni, kasutatakse väärtusena 1 651 mm.“

(2)  Rööpmelaiuste vahel vahetamine vastavalt D liite viites 38 osutatud tehnilisele kirjeldusele.

(3)  Veeremiüksus S1 on koormamata/koormatud seadmega veeremiüksus. Maksimaalne koormus telje kohta on 22,5 t.

(4)  Ainult kaheetapilise koormuspiduri (ümberlülituse käsklus) ja P10- (10 ‰ fosforisisaldusega malmist piduriklotsid) või LL-piduriklotside puhul.

(5)  Maksimaalne lubatud keskmine aeglustusjõud (sõidukiirusel 100 km/h) on

Image 3
. See väärtus on saadud maksimaalsest pidurdusenergiast, mis on pidurdamise ajal lubatud sulgurpidurdamisega rattale, mille uus nimiläbimõõt jääb vahemikku (920 mm; 1 000 mm) (pidurdusmass on piiratud 18 tonnile telje kohta).

(6)  Muutuva koormuse režiimi ümberlülitusseade vastavalt D liite viites 35 osutatud tehnilisele kirjeldusele koos muutuva koormuse muutumist tuvastava seadmega vastavalt D liite viites 39 osutatud tehnilisele kirjeldusele.

(7)  

Image 4
, kus Te = 2 sekundit. Vahemaa arvutamine vastavalt D liite viites 16 osutatud tehnilisele kirjeldusele.

(8)  Veeremiüksus S2 on muutuva koormuse režiimi ümberlülitusseadmega veeremiüksus. Maksimaalne koormus telje kohta on 22,5 t.

(9)  S-tingimustes kasutatavate vagunite automaatse koormusjuhtimisega seadmed võivad tagada maksimaalse pidurdusmassi λ = 100 % kuni koormuse piirnormini, mis on võrdne 67 % vaguni suurimast lubatud massist.

Standardse rattapaari puhul, mida kasutatakse maksimaalse teljekoormusega

maksimaalselt 1 000 mm, kulunud ratta puhul minimaalselt 840 mm, maksimaalne teljekoormus 22,5 t,

maksimaalne teljekoormus (kui λ = 100) on 15 t;

maksimaalselt 840 mm, kulunud ratta puhul minimaalselt 760 mm,

maksimaalne teljekoormus 20 t, maksimaalne teljekoormus (kui λ = 100) on 13 t;

maksimaalselt 760 mm, kulunud ratta puhul minimaalselt 680 mm,

maksimaalne teljekoormus 18 t, maksimaalne teljekoormus (kui λ = 100) on 12 t;

maksimaalselt 680 mm, kulunud ratta puhul minimaalselt 620 mm,

maksimaalne teljekoormus 16 t, maksimaalne teljekoormus (kui λ = 100) on 10,5 t.

(10)  Veeremiüksus SS peab olema varustatud muutuva koormuse režiimi ümberlülitusseadmega. Maksimaalne koormus telje kohta on 22,5 t.

(11)  λ ei tohi ületada 125 %, kui pidurdamine toimub ainult ratastel (piduriklotsid), maksimaalne lubatud keskmine aeglustusjõud on 16 kN telje kohta (sõidukiirusel 120 km/h).

(12)  Sõidukiirusel 120 km/h kehtib nõue λ = 100 % kuni veeremiüksuse SS koormuse piirnormini, järgmise erandiga: klotsipiduri keskmine aeglustusjõud ratta läbimõõdu järgi (uuel rattal kuni 1 000 mm, kulunud rattal vähemalt 840 mm) ei tohi ületada 16 kN rattapaari kohta. Selle piirnormi põhjuseks on maksimaalne lubatud pidurdusenergia, mis vastab teljekoormusele 20 t, kui λ = 90 % ja pidurdusmass rattapaari kohta on 18 t.

Kui teljekoormus on 18 t ja ette on nähtud, et pidurdusmassi protsent peab olema suurem kui 100, tuleb ratta soojuskoormuse piiramiseks kasutada muud tüüpi pidurisüsteemi (näiteks ketaspidureid).“


II LISA

Määruse (EL) nr 1299/2014 lisa muudetakse järgmiselt:

1)

punkt 2.5 asendatakse järgmisega:

„2.5.   Seos ohutusjuhtimissüsteemiga

Käesoleva KTK kohaldamisala nõuete kohaselt ohutuse ja käitamise juhtimiseks vajalikud protsessid, sealhulgas liidesed inimeste, organisatsioonide või muude tehniliste süsteemidega, kavandatakse ja rakendatakse taristuettevõtja ohutusjuhtimissüsteemis kooskõlas direktiivi (EL) 2016/798 nõuetega.“;

2)

lisatakse punkt 2.6:

„2.6.   Seos kombineeritud vedudele koodide määramisega

1)

Ehitusgabariidi nõuded on kindlaks määratud punktis 4.2.3.1.

2)

Kombineeritud vedude korral ühendveo-laadimisüksuste veol kasutatav koodide määramise süsteem peab olema kooskõlas T liite viites A osutatud kirjeldusega. See võib põhineda:

a)

liini tehnilistel andmetel ja takistuste täpsel asukohal;

b)

kõnealuse liini ehitusgabariidi võrdlusprofiilil;

c)

punktides a ja b viidatud meetodite kombinatsioonil.“;

3)

punkti 4.1 alapunkt 6 asendatakse järgmisega:

„6)

Kui käesolevas KTKs on kategooria või tööparameetrina märgitud liini või lõigu maksimaalsed lubatud kiirused ühikutes (km/h), võib kiiruse teisendada Iirimaa raudteevõrgu ja Ühendkuningriigi Põhja-Iirimaa raudteevõrgu jaoks vastavaks väärtuseks ühikutes (mph), nagu G liites.“;

4)

punkti 4.2.1 muudetakse järgmiselt:

a)

alapunktid 4–8 asendatakse järgmisega:

„4)

Liinid liigitatakse vastavalt liikluse tüübile (liikluskoodile), mida iseloomustavad järgmised tööparameetrid:

ehitusgabariit,

teljekoormus,

liini või lõigu maksimaalne lubatud kiirus,

rongi pikkus,

ooteplatvormi kasulik pikkus.

Rongi liikumist otseselt mõjutavad väärtused ehitusgabariidi ja teljekoormuse veergudes näitavad kohustuslikku miinimumtaset vastavalt sihtkoha liikluskoodile. Olenemata TEN-T nõuetest kohaldatakse liini või lõigu maksimaalse lubatud kiiruse, ooteplatvormi kasuliku pikkuse ja rongi pikkuse veergudes esitatud väärtuste vahemikke, kui see on mõistlik.

5)

Tabelites 2 ja 3 loetletud tööparameetrid ei ole mõeldud veeremi ja taristu ühilduvuse kontrollimiseks. Marsruudi ühilduvuse kontrolli suhtes kohaldatakse komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/773 (*1) (käitamise ja liikluskorralduse KTK) lisa punkti 4.2.2.5 ja D.1 liidet.

6)

Olemasolevate rajatiste erinevate rongitüüpidega ühilduvuse minimaalsed suutlikkusnõuded on esitatud E liites. Ühendkuningriigi Põhja-Iirimaa raudteevõrgu puhul on teave maksimaalse teljekoormuse ja maksimaalse kiiruse seose kohta vastavalt veeremiüksuse tüübile esitatud F liites.

7)

Tööparameetrid eri liiklustüüpide korral on esitatud tabelites 2 ja 3.

Tabel 2

Taristu tööparameetrid reisijateveoga seoses

(marsruudi ühilduvuse kontrolli suhtes kohaldatakse käitamise ja liikluskorralduse KTK punkti 4.2.2.5 ja D.1 liidet)

Liikluskood

Ehitusgabariit

Teljekoormus (t)

Liini või lõigu maksimaalne lubatud kiirus (km/h)

Ooteplatvormi kasulik pikkus (m)

P1

GC

17  (1) / 21,5  (2)

250 –350

400

P2

GB

20  (1) / 22,5  (2)

200 –250

200 –400

P3

DE3

22,5  (3)

120 –200

200 –400

P4

GB

22,5  (3)

120 –200

200 –400

P5

GA

20  (3)

80 –120

50 –200

P6

G1

12  (3)

ei kohaldata

ei kohaldata

P1520

S

22,5  (3)

80 –160

35 –400

P1600

IRL1

22,5  (3)

80 –160

75 –240

Tabel 3

Taristu tööparameetrid kaubaveoga seoses

(marsruudi ühilduvuse kontrolli suhtes kohaldatakse käitamise ja liikluskorralduse KTK punkti 4.2.2.5 ja D.1 liidet)

Liikluskood

Ehitusgabariit

Teljekoormus (t)

Liini või lõigu maksimaalne lubatud kiirus (km/h)

Rongi pikkus (m)

F1

GC

22,5  (4)

100 –120

740 –1 050

F2

GB

22,5  (4)

100 –120

600 –1 050

F3

GA

20  (4)

60 –100

500 –1 050

F4

G1

18  (4)

ei kohaldata

ei kohaldata

F1520

S

25  (4)

50 –120

1 050

F1600

IRL1

22,5  (4)

50 –100

150 –450

Märkus.

Tabelid 2 ja 3 ei ole mõeldud veeremi ja taristu ühilduvuse kontrollimiseks.

8)

Rajatiste puhul ei piisa taristule esitatavate nõuete kindlaksmääramiseks ainult teljekoormusest. Nõuded on esitatud:

uute rajatiste kohta punktides 4.2.7.1 ja 4.2.7.2,

olemasolevate rajatiste kohta punktis 4.2.7.4,

rööbastee kohta punktis 4.2.6.

(*1)  Komisjoni 16. mai 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/773, milles käsitletakse Euroopa Liidu raudteesüsteemi käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi koostalitluse tehnilist kirjeldust ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2012/757/EL (ELT L 139I, 27.5.2019, lk 5).“ "

b)

alapunkt 11 asendatakse järgmisega:

„11)

(Ei kasutata.)“;

5)

punkti 4.2.3.1 alapunktid 1, 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„1)

Ehitusgabariidi ülemine osa määratakse kindlaks punkti 4.2.1 alusel valitud gabariidi põhjal, mis on kindlaks määratud T liite viites 3 osutatud tehnilises kirjelduses.

2)

Ehitusgabariidi alumisele osale osa kehtib GI2 vastavalt T liite viites 3 osutatud tehnilisele kirjeldusele. Kui rööbasteed on varustatud rongipiduritega, siis kehtib ehitusgabariidi alumisele osale GI1 vastavalt nimetatud tehnilisele kirjeldusele.

3)

Ehitusgabariidi arvutused tehakse kinemaatilise meetodi abil vastavalt T liite viites 3 osutatud tehnilises kirjelduses esitatud nõuetele.“;

6)

punkti 4.2.3.2 alapunkt 3 asendatakse järgmisega:

„3)

Rööbasteede telgedevaheline kaugus peab vastama vähemalt rajatise rööbasteede telgedevahelise kauguse piirnormile, mis on kindlaks määratud vastavalt T liite viites 3 osutatud tehnilisele kirjeldusele.“;

7)

punkti 4.2.3.4 alapunkt 2 asendatakse järgmisega:

„2)

Väikese raadiusega vastaskõverad (välja arvatud sorteerimisjaamades, kus vaguneid manööverdatakse eraldi) tuleb uute liinide puhul projekteerida nii, et on välistatud puhvri lukustumine.

Kõverate vahel paiknevate rööbastee sirgete vahelõikude kohta kehtib T liite viites 4 osutatud tehniline kirjeldus, mille väärtused põhinevad samas tehnilises kirjelduses määratletud võrdlusveeremiüksustel. Puhvri lukustumise vältimiseks sellistel olemasolevatel veeremiüksustel, mis ei vasta võrdlusveeremiüksuse eeldustele, võib taristuettevõtja kindlaks määrata pikema sirge vahelõigu

Rööbastee kõverate vahelõikude puhul tehakse rööbasteelt väljaulatumise erinevuste määra kontrollimiseks üksikasjalikud arvutused.“;

8)

punkti 4.2.4.5 alapunkti 4 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Järgmised T liite viites 6 osutatud tehnilises kirjelduses määratletud rattapaarid mudeldatakse kavandatud rööbastee tingimustes (modelleerimine arvutustega vastavalt T liite viites 5 osutatud tehnilisele kirjeldusele):

a)

S 1002 SR1 puhul,

b)

S 1002 SR2 puhul,

c)

GV 1/40 SR1 puhul,

d)

GV 1/40 SR2 puhul.“;

9)

punkti 4.2.4.6 alapunkt 1 asendatakse järgmisega:

„1)

Rööpapea profiil valitakse T liite viidetes 7 ja 8 osutatud tehnilistes kirjeldustes kindlaks määratud vahemikust või peab olema kooskõlas alapunktiga 2.“;

10)

punkti 4.2.6.1 alapunktid b ja c asendatakse järgmisega:

„b)

maksimaalne vertikaalne rattakoormus; maksimaalne rattakoormus kindlaksmääratud katsetingimustes on kindlaks määratud T liite viites 9 osutatud tehnilises kirjelduses;

c)

vertikaalne kvaasistaatiline rattakoormus; maksimaalne kvaasistaatiline rattakoormus kindlaksmääratud katsetingimustes on kindlaks määratud T liite viites 9 osutatud tehnilises kirjelduses.“;

11)

punkti 4.2.6.3 alapunktid a ja b asendatakse järgmisega:

„a)

külgjõud; maksimaalne külgjõud, mida rattapaar avaldab rööbasteele kindlaksmääratud katsetingimustes, on kindlaks määratud T liite viites 9 osutatud tehnilises kirjelduses;

b)

kvaasistaatiline suunav jõud; maksimaalne kvaasistaatiline suunav jõud Yqst kindlaksmääratud raadiuse ja katsetingimuste korral on kindlaks määratud T liite viites 9 osutatud tehnilises kirjelduses.“;

12)

punkt 4.2.7 asendatakse järgmisega:

„4.2.7.   Rajatiste liikluskoormustaluvus

KTK käesolevas punktis täpsustatud T liite viidetes 10 ja 11 osutatud tehniliste kirjelduste nõudeid tuleb kohaldada nimetatud tehniliste kirjelduste rahvuslike lisade vastavate punktide kohaselt (kui on).

4.2.7.1.   Uute sildade liikluskoormustaluvus

4.2.7.1.1.   Vertikaalkoormused

1)

Sillad peavad olema projekteeritud nii, et need peavad vastu vertikaalkoormustele vastavalt T liite viites 10 osutatud tehnilises kirjelduses kindlaks määratud järgmistele koormusmudelitele:

a)

koormusmudel 71 vastavalt T liite viites 10 osutatud tehnilisele kirjeldusele;

b)

peale selle, katkestamatute sildade puhul koormusmudel SW/0 vastavalt T liite viites 10 osutatud tehnilisele kirjeldusele.

2)

Koormusmudelid korrutatakse teguriga alfa (α) vastavalt T liite viites 10 osutatud tehnilisele kirjeldusele.

3)

Teguri alfa (α) väärtus peab olema võrdne tabelis 11 esitatud väärtusega või sellest suurem.

Tabel 11

Tegur alfa (α) uute sildade projekteerimisel

Liikluse tüüp

Teguri alfa (α) miinimumväärtus

P1, P2, P3, P4

1,0

P5

0,91

P6

0,83

P1520

1

P1600

1,1

F1, F2, F3

1,0

F4

0,91

F1520

1,46

F1600

1,1

4.2.7.1.2.   Vertikaalkoormuse dünaamilise mõju arvessevõtmine

1)

Koormusmudelist 71 ja koormusmudelist SW/0 tulenevaid koormusmõjusid suurendatakse dünaamilisuse teguriga fii (Φ) vastavalt T liite viites 10 osutatud tehnilisele kirjeldusele.

2)

Sillad, millel sõidukiirus on üle 200 km/h ja millele tuleb T liite viites 10 osutatud tehnilise kirjelduse kohaselt teha dünaamikaanalüüs, tuleb peale selle projekteerida ka T liite viites 10 osutatud tehnilises kirjelduses määratletud HSLMi jaoks.

3)

Uusi sildu võib projekteerida nii, et need võimaldavad ka üksikute reisirongide kasutamist, mille teljekoormus on koormusmudeliga HSLM hõlmatust suurem. Dünaamikaanalüüs tuleks teha üksiku rongi iseloomuliku koormusnäitaja abil, mis on võetud tavalise kasuliku koormusega projektijärgse massi alusel kooskõlas K liitega, võttes arvesse seisvaid reisijaid kooskõlas K liite märkusega 1.

4.2.7.1.3.   Tsentrifugaaljõud

Kui sillal asuv rööbastee lõik on kogu silla või selle osa ulatuses kõver, tuleb silla projekteerimisel arvesse võtta tsentrifugaaljõudu vastavalt T liite viites 10 osutatud tehnilisele kirjeldusele.

4.2.7.1.4.   Külgjõud

Külgjõudusid tuleb sildade projekteerimisel arvesse võtta vastavalt T liite viites 10 osutatud tehnilisele kirjeldusele.

4.2.7.1.5.   Veo- ja pidurdusjõudude toime (pikikoormused)

Veo- ja pidurdusjõudusid tuleb sildade projekteerimisel arvesse võtta vastavalt T liite viites 10 osutatud tehnilisele kirjeldusele.

4.2.7.1.6.   Liiklusest tulenev rööbastee arvestuslik vääne

Raudteeliiklusest tulenev maksimaalne rööbastee arvestuslik vääne kokku ei tohi ületada väärtust, mis on kindlaks määratud T liite viites 11 osutatud tehnilises kirjelduses.

4.2.7.2.   Uute geotehniliste rajatiste, rööbastee mulde ja pinnasesurve mõju vertikaalne ekvivalentkoormus

1)

Geotehnilised rajatised ja rööbasteede mulded projekteeritakse ning pinnasurve mõju määratakse kindlaks, võttes arvesse koormusmudeli 71 kohaseid vertikaalkoormusi vastavalt T liite viites 10 osutatud tehnilisele kirjeldusele.

2)

Vertikaalne ekvivalentkoormus korrutatakse teguriga alfa (α) vastavalt T liite viites 10 osutatud tehnilisele kirjeldusele. Teguri α väärtus on võrdne tabelis 11 esitatud väärtusega või sellest suurem.

4.2.7.3.   Rööbasteede kohal asuvate või nendega külgnevate uute rajatiste vastupidavus

Mööduvate rongide tekitatud aerdünaamilisi mõjusid tuleb arvesse võtta vastavalt T liite viites 10 osutatud tehnilisele kirjeldusele.

4.2.7.4.   Olemasolevate rajatiste (sillad, geotehnilised rajatised ja rööbasteede mulded) liikluskoormustaluvus

1)

Sillad, geotehnilised rajatised ja rööbasteede mulded peavad olema koostalitluse ettenähtud tasemel kooskõlas KTK liinikategooriaga, nagu on kirjeldatud punktis 4.2.1.

2)

Rajatiste minimaalsed suutlikkusnõuded kõigi liikluskoodide puhul on esitatud E liites ja peavad vastama liini koostalitlusnõuetele.

3)

Kohaldatakse järgmisi tingimusi.

a)

Kohtades, kus uus rajatis asendab olemasolevat, peab uus rajatis vastama punktis 4.2.7.1 või 4.2.7.2 esitatud nõuetele.

b)

Kui olemasolevate rajatiste minimaalne suutlikkus vastab E liites esitatud nõuetele, siis vastavad olemasolevad rajatised asjakohastele koostalitlusnõuetele.

c)

Kui olemasoleva rajatise suutlikkus ei vasta E liites esitatud nõuetele ja ehitise või rajatise suutlikkuse suurendamiseks tuleb teha ehitustöid (näiteks tugevdada) selleks, et need vastaksid käesoleva KTK nõuetele (ja ehitist või rajatist ei kavatseta asendada uuega), tuleb see ehitis või rajatis viia vastavusse E liite nõuetega.

4)

Ühendkuningriigi Põhja-Iirimaa raudteevõrgu puhul võib alapunktides 2 ja 3 EN liinikategooria asendada marsruudi kasutatavuse (RA) numbriga (omistatakse sel otstarbel teatatud riikliku tehnilise eeskirja kohaselt) ning sellest tulenevalt asendatakse viited E liitele viidetega F liitele.“;

13)

punkti 4.2.8.1 alapunkt 1 asendatakse järgmisega:

„1)

Koheste meetmete tasemed paigutuse kohalike defektide korral on kindlaks määratud T liite viites 12 osutatud tehnilises kirjelduses. Kohalikud defektid ei tohi ületada lainepikkuse vahemiku D1 piire.“;

14)

punkti 4.2.8.2 alapunkt 1 asendatakse järgmisega:

„1)

Koheste meetmete tasemed pikinivoo kohalike defektide korral on kindlaks määratud T liite viites 12 osutatud tehnilises kirjelduses. Kohalikud defektid ei tohi ületada lainepikkuse vahemiku D1 piire.“;

15)

punkti 4.2.8.3 muudetakse järgmiselt:

(a)

punktid 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1)

Koheste meetmete tase rööbastee väände kui kohaliku defekti korral antakse väärtuste vahemikuga nullväärtusest maksimaalse väärtuseni. Rööbastee vääne on kindlaks määratud T liite viites 13 osutatud tehnilises kirjelduses.

2)

Rööbastee väände piir on T liite viites 12 osutatud tehnilise kirjelduse kohaselt rakendatava mõõtebaasi funktsioon.“;

(b)

b) alapunkt 6 asendatakse järgmisega:

„6)

Alapunktis 2 esitatud nõude asemel on 1 668 mm rööpmelaiusega süsteemi puhul rööbastee väände piir T liite viites 12 osutatud tehnilise kirjelduse kohaselt rakendatava mõõtebaasi funktsioon.“;

16)

punkti 4.2.9.2 muudetakse järgmiselt:

(a)

alapunkt 3 asendatakse järgmisega:

„3)

Ooteplatvormide puhul, kus tavakasutuse käigus peatuvad ainult sellised reisirongid, mis komisjoni määruse (EL) nr 1302/2014 (vedurite ja reisijateveoveeremi KTK) (*2) lisa punktis 1.1 on sõnaselgelt loetletud kohaldamisalast väljajäetuna, võidakse ooteplatvormi nimikõrguse suhtes kohaldada erinevaid nõudeid.

(*2)  Komisjoni 18. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1302/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu raudteesüsteemi veeremi allsüsteemi „vedurid ja reisijateveoveerem“ koostalitluse tehnilist kirjeldust (ELT L 356, 12.12.2014, lk 228).“;"

(b)

punkti 4 lõppu lisatakse järgmine lause:

„Need väärtused võetakse arvesse lubatud hälbega –10/+20 mm.“;

17)

punkti 4.2.9.3 muudetakse järgmiselt:

a)

alapunkt 1 asendatakse järgmisega:

„1)

T liite viites 3 määratletud veerepinnaga (bq) paralleelse ooteplatvormi serva ja rööbastee telgjoone vaheline kaugus määratakse kindlaks rajatise gabariidi piirnormi (bqlim) alusel. Rajatiste gabariidi piirnorm arvutatakse gabariidi G1 alusel.“;

b)

punkti 3 lõppu lisatakse järgmine lause:

„Need väärtused võetakse arvesse lubatud hälbega –10/+10 mm.“;

18)

punkt 4.2.10.1 asendatakse järgmisega:

„4.2.10.1.   Maksimaalne õhurõhu kõikumine tunnelites

1)

Mis tahes uus tunnel või maa-alune rajatis, mis kuulub T liite viites 14 osutatud tehnilises kirjelduses kirjeldatud kategooriatesse, peab tagama, et tunnelis maksimaalsel lubatud kiirusel sõitva rongi möödumisest põhjustatud maksimaalne rõhumuutus ei ületa 10 kPa aja jooksul, mis kulub rongil tunneli läbimiseks.

2)

Alapunkti 1 nõue peab olema täidetud vedurite ja reisijateveoveeremi KTK-le vastava mis tahes rongi välisküljel.

3)

Taristu allsüsteemi ümberehitamise või uuendamise korral peab sellise olemasoleva tunneli või maa-aluse rajatise puhul, milles on ette nähtud 200 km/h või suurem sõidukiirus, tagama, et tunnelis maksimaalsel lubatud kiirusel sõitva rongi möödumisest põhjustatud maksimaalne rõhumuutus ei ületa 10 kPa aja jooksul, mis kulub rongil tunneli läbimiseks. Hindamine tuleb teha vastavalt T liite viites 14 või punkti 6.2.4.12 alapunktis 1 osutatud tehnilisele kirjeldusele, kui lihtsustatud vastavushindamist ei ole võimalik kohaldada.“;

19)

punkti 4.2.12.4 muudetakse järgmiselt:

a)

alapunkt 2 asendatakse järgmisega:

„2)

Olmeveega varustamise püsiseadmed tuleb varustada joogiveega, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2020/2184 (*3) nõuetele.

(*3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2020. aasta direktiiv (EL) 2020/2184 olmevee kvaliteedi kohta (ELT L 435, 23.12.2020, lk 1).“;"

b)

lisatakse alapunkt 3:

„3)

Veeremi olmeveega varustamiseks kasutatavad materjalid (näiteks paak, pump, torustik, kraan, tihendusmaterjal) ja nende kvaliteet peavad vastama olmevee suhtes kohaldatavatele nõuetele.“;

20)

punkti 4.3.1 muudetakse järgmiselt:

a)

tabelit 15 muudetakse järgmiselt:

i)

pealkiri asendatakse järgmisega:

„Liidesed allsüsteemiga „veerem – vedurid ja reisijateveoveerem“ “;

ii)

teise veeru pealkiri asendatakse järgmisega:

„Viide taristu KTKs“;

iii)

kolmanda veeru pealkiri asendatakse järgmisega:

„Viide vedurite ja reisijateveoveeremi KTKs“;

iv)

rea „Seadmed rongide teenindamiseks“ kolmandas veerus jäetakse välja tekst „4.2.11.4. Veevarude täiendamise seadmestik“;

b)

tabelit 16 muudetakse järgmiselt:

i)

pealkiri asendatakse järgmisega:

„Liidesed allsüsteemiga „veerem – kaubavagunid“ “;

ii)

teise veeru pealkiri asendatakse järgmisega:

„Viide taristu KTKs“;

iii)

kolmanda veeru pealkiri asendatakse järgmisega:

„Viide vagunite KTKs“;

21)

punkti 4.3.2 tabelit 17 muudetakse järgmiselt:

i)

teise veeru pealkiri asendatakse järgmisega:

„Viide taristu KTKs“;

ii)

kolmanda veeru pealkiri asendatakse järgmisega:

„Viide energiavarustuse KTKs“;

22)

punkti 4.3.3 tabelit 18 muudetakse järgmiselt:

i)

teise veeru pealkiri asendatakse järgmisega:

„Viide taristu KTKs“;

ii)

kolmanda veeru pealkiri asendatakse järgmisega:

„Viide kontrolli ja signaalimise KTKs“;

23)

punkti 4.3.4 tabelit 19 muudetakse järgmiselt:

i)

teise veeru pealkiri asendatakse järgmisega:

„Viide taristu KTKs“;

ii)

kolmanda veeru pealkiri asendatakse järgmisega:

„Viide käitamise ja liikluskorralduse KTKs“;

iii)

rida „Personali pädevus“ asendatakse järgmisega:

Personali pädevus

4.6.

Erialane pädevus

4. 2.1.1.

Üldnõuded

24)

punkti 5.3.3 alapunkt 2 asendatakse järgmisega:

„2)

Nominaalse rööpmelaiuse 1 435 mm puhul peab sirgetel ja üle 300 m raadiusega horisontaalkõveratel liiprite jaoks projektijärgne rööpmelaius olema 1 437 mm.“;

25)

punkti 6.1.5.1 alapunktid a, b ja c asendatakse järgmisega:

„a)

Rööpa kõvadust katsetatakse asendi RS suhtes vastavalt T liite viites 7 osutatud tehnilisele kirjeldusele.

b)

Tõmbetugevust katsetatakse vastavalt T liite viites 7 osutatud tehnilisele kirjeldusele.

c)

Väsimuskatse tehakse vastavalt T liite viites 7 osutatud tehnilisele kirjeldusele.“;

26)

punkti 6.1.5.2 alapunkt 1 asendatakse järgmisega:

„1)

(Ei kasutata.)“;

27)

punkti 6.2.4.1 alapunkt 1 asendatakse järgmisega:

„1)

Projekti ekspertiis ehitusgabariidi hindamiseks tehakse iseloomulike ristlõigete alusel, kasutades T liite viites 3 osutatud tehnilise kirjelduse alusel taristuettevõtja või tellija tehtud arvutuste tulemusi.“;

28)

punkti 6.2.4.2 alapunktid 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1)

Projekti ekspertiis rööbasteede telgedevahelise kauguse hindamiseks tehakse, kasutades T liite viites 3 osutatud tehnilise kirjelduse alusel taristuettevõtja või tellija tehtud arvutuste tulemusi. Rööbaste telgedevahelist nominaalkaugust kontrollitakse sellise liiniskeemi puhul, kus kaugused on horisontaaltasandiga paralleelsed. Rajatise rööbasteede telgedevahelise kauguse piirnormi kontrollitakse raadiuse ja asjakohase välisrööpa kõrgenduse suhtes.

2)

Pärast kasutuselevõtule eelnevat monteerimist kontrollitakse rööbasteede telgedevahelist kaugust kriitilistes kohtades, kus ollakse lähemal kui 50 mm rajatise rööbasteede telgedevahelise kauguse piirnormile, mis on määratletud T liite viites 3 osutatud tehnilises kirjelduses.“;

29)

punktile 6.2.4.4 lisatakse alapunkt 3:

„3)

Kasutuselevõtule eelneval monteerimisel tuleb minimaalse horisontaalkõvera läbivaatamiseks hinnata taotleja või taristuettevõtja esitatud mõõtmisväärtusi. Arvesse võetakse taristuettevõtja kehtestatud tööde heakskiitmise eeskirja.“;

30)

punkt 6.2.4.6 asendatakse järgmisega:

„6.2.4.6.   Ekvivalentkoonilisuse arvestusliku väärtuse hindamine

Ekvivalentkoonilisuse arvutuslike väärtuste hindamisel kasutatakse taristuettevõtja või tellija poolt T liite viites 5 osutatud kirjelduse alusel tehtud arvutuste tulemusi.“;

31)

punkt 6.2.4.10 asendatakse järgmisega:

„6.2.4.10.   Olemasoleva rajatise hindamismenetlus

1)

Olemasoleva rajatise hindamine toimub punkti 4.2.7.4 alapunkti 3 alapunktide b ja c nõuete järgi ühe järgmise meetodi kohaselt:

a)

kontrollimine, et EN liinikategooriate väärtused rajatistega liinide jaoks avaldatud või avaldamiseks ette nähtud lubatud kiiruse korral vastavad E liite nõuetele;

b)

kontrollimine, et EN liinikategooriate väärtused sildade või konstruktsiooni jaoks ette nähtud lubatud kiiruse korral või alternatiivsed nõuded, mis on kindlaks määratud koormusmudeliga 71 ning teguriga alfa (α) P1 ja P2 korral, vastavad E liite nõuetele;

c)

kontrollimine, et rajatiste või konstruktsiooni jaoks ettenähtud liikluskoormus vastab punktides 4.2.7.1.1, 4.2.7.1.2 ja 4.2.7.2. esitatud miinimumnõuetele. Punktide 4.2.7.1.1 ja 4.2.7.2 kohasel teguri alfa (α) väärtuse ülevaatamisel on vaja ainult kontrollida, et teguri alfa (α) väärtus vastab tabelis 11 kindlaks määratud teguri alfa (α) väärtusele;

d)

kui nõue olemasolevale sillale on kindlaks määratud viitega E liites kirjeldatud arvutuslikule koormusmudelile HSLM, tuleb olemasoleva silla hindamine teha ühe järgmise meetodi kohaselt:

olemasoleva silla konstruktsiooni tehnilise kirjelduse kontrollimine,

dünaamikaanalüüsi tehnilise kirjelduse kontrollimine,

olemasoleva silla avaldatud kandevõime kontrollimine raudteetaristuregistris (RINF) parameetri 1.1.1.1.2.4.2 suhtes (rajatiste vastavus kiirraudtee koormusmudelile HSLM);

e)

kui nõue olemasolevale sillale on kindlaks määratud viitega alternatiivsetele dünaamilistele koormusnõuetele (E liite märkus 8), tuleb olemasoleva silla hindamiseks kontrollida nende alternatiivsete koormusnõuete dünaamikaanalüüsi tehnilist kirjeldust vastavalt E liite märkuses 8 esitatud nõuetele.

2)

Ei nõuta projekti ülevaatust ega mingeid arvutusi.

3)

Olemasolevate rajatiste hindamisele kohaldatakse vastavalt punkti 4.2.7.4 alapunkti 4.“;

32)

punkti 6.2.4.11 alapunkt 1 asendatakse järgmisega:

„1)

Projekti ekspertiis rööbastee telgjoone ja ooteplatvormi serva vahelise kauguse hindamiseks tehakse, kasutades T liite viites 3 osutatud tehnilise kirjelduse alusel taristuettevõtja või tellija tehtud arvutuste tulemusi.“;

33)

punkt 6.2.4.12 asendatakse järgmisega:

„6.2.4.12.   Tunnelites maksimaalsete rõhumuutuste hindamine

1)

Maksimaalset rõhumuutust tunnelis (10 kPa kriteerium) hinnatakse vastavalt T liite viites 14 osutatud tehnilisele kirjeldusele rongide korral, mis vastavad vedurite ja reisijateveoveeremi KTK-le ning on konkreetses hinnatavas tunnelis võimelised sõitma liinil või lõigul lubatud maksimaalse sõidukiirusega.

2)

Hindamisel kasutatavad lähteparameetrid peavad vastama vedurite ja reisijateveoveeremi KTKs kindlaks määratud rongide rõhu iseloomulikule võrdlusparameetrile.

3)

Ristlõike võrdluspindalad on kindlaks määratud T liite viites 14 osutatud tehnilises kirjelduses.“;

34)

punkt 6.3 asendatakse järgmisega:

„6.3.

(Ei kasutata.)“;

35)

punkt 6.4 asendatakse järgmisega:

„6.4.   Hooldusraamatu hindamine

1)

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/797 (*4) artikli 15 lõikele 4 vastutab taotleja hoolduseks nõutavaid dokumente sisaldava tehnilise dokumentatsiooni koostamise eest.

2)

Teavitatud asutus kontrollib üksnes seda, kas hoolduseks nõutav dokumentatsioon on esitatud vastavalt punktile 4.5.1. Teavitatud asutus ei ole kohustatud kontrollima esitatud dokumentatsioonis sisalduvat teavet”.

(*4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/797 Euroopa Liidu raudteesüsteemi koostalitluse kohta (ELT L 138, 26.5.2016, lk 44);"

36)

punkti 6.5.1 alapunkti 1 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„Kuni käesoleva KTK peatükis 5 esitatud koostalitluse komponentide loetelu läbivaatamiseni on teavitatud asutusel lubatud allsüsteemile anda EÜ vastavustõendamise sertifikaat ka siis, kui mõnel allsüsteemi kuuluval koostalitluse komponendil puudub käesolevale KTK-le vastav asjakohane EÜ vastavusdeklaratsioon ja/või kasutussobivuse deklaratsioon, kui on täidetud järgmised kriteeriumid:”

37)

peatüki 7 esimene lõik jäetakse välja;

38)

punktid 7.1–7.6 asendatakse järgmisega:

„7.1.   Riiklik rakenduskava

Liikmesriigid töötavad välja käesoleva KTK rakendamise riikliku kava, milles keskendutakse kogu liidu raudteesüsteemi sidususele. See kava sisaldab kõiki taristu allsüsteemide uusehituse, uuendamise ja ümberehitamisega seotud projekte ning tagab mõistliku aja jooksul järkjärgulise ülemineku eesmärgiks olevale koostalitlusvõimelisele taristu allsüsteemile, mis täielikult vastab käesoleva KTK nõuetele.“

7.2.   Käesoleva KTK kohaldamine taristu uue allsüsteemi suhtes

1)

Taristu uue allsüsteemi puhul on käesoleva KTK kohaldamine kohustuslik.

2)

„Taristu uus allsüsteem“ tähendab taristu allsüsteemi, mis võetakse kasutusele pärast 28. septembrit 2023, ja millega rajatakse marsruut või marsruudi osa, mida praegu ei ole.

Mis tahes muid taristu allsüsteeme käsitatakse „taristu olemasolevate allsüsteemidena“.

3)

Järgmisi olukordi käsitatakse taristu allsüsteemi ümberehitamise, mitte uue allsüsteemi kasutuselevõtuna:

a)

olemasoleva liinilõigu ümberpaigutamine;

b)

möödasõidutee rajamine;

c)

ühe või mitme rööbastee lisamine olemasolevale liinilõigule olemasoleva rööbastee ja lisatud rööbastee vahekaugusest olenemata.

7.3.   Käesoleva KTK kohaldamine taristu olemasoleva allsüsteemi suhtes

7.3.1.   Allsüsteemi hindamiskriteeriumid

Peale punkti 7.2 alapunktis 3 osutatud juhtude tähendab „ümberehitamine“ taristu olemasoleva allsüsteemi olulist muutmist, mille tulemuseks on vähemalt vastavus ühele täiendavale liikluskoodile või muudatus liikluskoodide deklareeritud kombinatsioonis (vt punkti 4.2.1 tabel 2 ja 3).

7.3.2.   KTK kohaldamine

Ümberehitatud või uuendatud allsüsteemi või selle osa(de) vastavus käesoleva KTK nõuetele on kohustuslik. Pärandina saadud raudteesüsteemi iseärasuste tõttu võib taristu olemasoleva allsüsteemi vastavuse käesolevale KTK-le saavutada koostalitlusvõime järkjärgulise parandamise abil.

1)

Taristu ümberehitatud allsüsteemi puhul on käesoleva KTK kohaldamine kohustuslik ja seda kohaldatakse ümberehitatud allsüsteemi suhtes ümberehitamise geograafilises ulatuses. Ümberehitamise geograafiline ulatus määratakse kindlaks rööbasteede asukohtade ja parameetrite viidete põhjal ning see peab tagama taristu allsüsteemi ümberehitatavate rööbasteedega seotud kõigi taristu allsüsteemi põhiparameetrite nõuetelevastavuse.

Täiendavat rööpmelaiust toetava ühe või mitme rööpa lisamist käsitatakse samuti ümberehitamisena, kui rakendatakse allsüsteemi hindamiskriteeriume, nagu on kirjeldatud punktis 7.3.1.

2)

Taristu allsüsteemi ümberehitamisest erineva muudatuse korral on iga muudatusest mõjutatud põhiparameetrite (millele on osutatud punktis 4.2.2) puhul käesoleva KTK kohaldamine kohustuslik, kui muudatus eeldab uut EÜ vastavustõendamise menetlust vastavalt rakendusmäärusele (EL) 2019/250 (*5). Kohaldatakse rakendusmääruse (EL) 2019/250 artiklite 6 ja 7 sätteid.

3)

Taristu allsüsteemi ümberehitamisest erineva muudatuse korral on nende põhiparameetrite puhul, mida muudatus ei mõjuta, või kui muudatus ei eelda uut EÜ vastavustõendamist, käesolevale KTK-le vastavuse taseme tõendamine vabatahtlik.

4)

Taristu allsüsteemi ümberehitamise või uuendamise korral ei nõuta vastavust uue liini nõuetele.

5)

Direktiivi (EL) 2016/797 artikli 2 punktis 15 „olulise asendamisena“ määratletud „uuendamise“ raames asendatakse allsüsteemi KTK-le mittevastavad elemendid või selle osa(d) süstemaatiliselt KTK-le vastavatega.

6)

„Hooldusega seotud asendamine“ tähendab hoolduse raames mis tahes osa asendamist identse tööpõhimõtte ja omadustega osaga, nagu on määratletud direktiivi (EL) 2016/797 artikli 2 punktis 17. See tuleb teha kooskõlas käesoleva KTK nõuetega, kui on mõistlikult ja majanduslikult teostatav, ning EÜ vastavustõendamine ei ole nõutav.

7)

Taristu olemasoleva allsüsteemi ümberehitamise või uuendamise korral lubatud on järgmised erandid.

a)

Taristu allsüsteemi ümberehitamise või uuendamise korral on käesoleva KTK punktis 4.2.4.2 kindlaks määratud välisrööpa kõrgenduse parameetrite puhul ja käesoleva KTK punktis 4.2.4.3 kindlaks määratud välisrööpa kõrgenduse puudujäägi puhul lubatud kõrvale kalduda käesolevas KTKs kindlaks määratud piirnormidest, järgides erandlikke piirnorme ning kohaldades ka eripiiranguid ja -meetmeid, mis on kindlaks määratud T liite viites 4 osutatud tehnilises kirjelduses. Selle erandi kohaldamine ei tohi takistada käesoleva KTK punktis 4.2.4.3 nõutud maksimumväärtuste jaoks lubatud veeremiüksuste ligipääsu.

b)

Taristu allsüsteemi ümberehitamisest erineva muudatuse korral kohaldatakse punktides 4.2.9.2 ja 4.2.9.3 kindlaks määratud ooteplatvormi kõrguse ja asetusega seotud järgmisi tingimusi.

Ooteplatvormi muid nimikõrgusi on lubatud kasutada, kui punktis 4.2.9.2 kindlaks määratud väärtustele vastavuse tagamine eeldaks mis tahes koormust kandva elemendi konstruktsiooni muutmist.

Punkti 4.2.9.3 alapunktis 2 kindlaks määratust erinevaid ooteplatvormi asetusi on lubatud kasutada, kui bq väärtus on suurem bqlim väärtusest või sellega võrdne.

7.3.3.   Olemasolevad mitteuuendatavad ja mitte ümberehitatavad liinid

Kui taristuettevõtja soovib tõendada olemasoleva liini vastavust käesoleva KTK põhiparameetritele, kohaldab ta komisjoni soovituses 2014/881/EL (*6) kirjeldatud menetlust.

7.3.4.   Marsruudi ühilduvuse kontroll enne lubatud veeremiüksuste kasutamist

Marsruudi ühilduvuse kontrolli menetlus ja taristu kasutatava allsüsteemi parameetrid on kindlaks määratud käitamise ja liikluskorralduse KTK punktis 4.2.2.5 ja D.1 liites.

7.4.   Ei kasutata.

7.5.   Ei kasutata.

7.6.   Ei kasutata.

(*5)  Komisjoni 12. veebruari 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/250, milles käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/797 kohast raudtee koostalitluse komponentide ja allsüsteemide EÜ deklaratsioonide ja sertifikaatide näidisvormi, lubatud veeremiüksuse tüübile vastavuse deklaratsiooni näidist ja allsüsteemi EÜ vastavustõendamise menetlust ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EL) nr 201/2011 (ELT L 42, 13.2.2019, lk 9."

(*6)  Komisjoni 18. novembri 2014. aasta soovitus 2014/881/EL menetluse kohta, mille abil tõendada, mil määral olemasolevad raudteeliinid vastavad koostalitluse tehnilise kirjelduse põhiparameetritele (ELT L 356, 12.12.2014, lk 520).“"

39)

punkt 7.7.1.1 asendatakse järgmisega:

„7.7.1.1.

(Ei kasutata.)“;

40)

punkt 7.7.6.7 asendatakse järgmisega:

„7.7.6.7.   Nüri riströöpa maksimaalne suunamisvaba pikkus (4.2.5.3)

P-juhtumid

J liites kehtib nominaalse rööpmelaiuse 1 524 mm puhul järgmine:

a)

punkti J.1 alapunkti b asemel on nüri riströöpa miinimumraadius 200 m, vahemikku 200–220 m jäävate raadiuste puhul kompenseeritakse väike raadius rööpmelaiuse suurendamisega;

b)

punkti J.1 alapunktis c esitatud nõude asemel on kontrarööpa miinimumkõrgus 39 mm.“;

41)

lisatakse punkt 7.7.8.2:

„7.7.8.2.    Koheste meetmete tase rööpmelaiusega seotud kohaliku defekti korral (4.2.8.4)

P-juhtumid

Punkti 4.2.8.4 alapunktis 1 esitatud nõude asemel on minimaalne rööpmelaius kõigi kiiruste puhul 1 430 mm.“;

42)

punkti 7.7.10.2 alapunkti 2 muudetakse järgmiselt:

(a)

tekst „EN 15302:2008+A1:2010“ asendatakse tekstiga „EN 15302:2021“;

(b)

punktid a–e asendatakse järgmisega:

„a)

S 1002, nagu on määratletud standardi EN 13715:2020 lisas C SR1 puhul;

b)

S 1002, nagu on määratletud standardi EN 13715:2020 lisas C SR2 puhul;

c)

GV 1/40, nagu on määratletud standardi EN 13715:2020 lisas B SR1 puhul;

d)

GV 1/40, nagu on määratletud standardi EN 13715:2020 lisas B SR2 puhul;

e)

EPS, nagu on määratletud standardi EN 13715:2020 lisas D SR1 puhul.“;

43)

punkti 7.7.15.1 alapunktides 1 ja 3, punktis 7.7.15.2, punkti 7.7.15.7 alapunktis 1 ning punktides 7.7.15.8, 7.7.16.2, 7.7.6.2, 7.7.6.3, 7.7.6.11, 7.7.6.13, 7.7.13.1, 7.7.13.2, 7.7.13.6, 7.7.13.7, asendatakse tekst „EN 15273-3:2013“ tekstiga „EN 15273-3:2013+A1:2016“;

44)

punkt 7.7.17 asendatakse järgmisega:

„7.7.17.

(Ei kasutata.)“;

45)

C.1 liite punkti c teise taande teine alataane asendatakse järgmisega:

„–

puit: vastavus T liite viites 15 osutatud tehnilisele kirjeldusele;“;

46)

C.2 liite punkt c asendatakse järgmisega:

„c)

Pruss

Liik

Vastupidavus vertikaalkoormusele:

betoon: projektijärgsed paindemomendid;

puit: vastavus T liite viites 15 osutatud tehnilisele kirjeldusele;

teras: ristlõike inertsimoment.

Vastupidavus pikisuunalisele ja külgkoormusele: geomeetria ja mass

Nominaalne rööpmelaius“;

47)

E liide asendatakse järgmisega:

„E liide

Olemasolevate rajatiste suutlikkusnõuded vastavalt liikluskoodile

Punkti 4.2.7.4 alapunkti 2 kohased olemasolevate sildade minimaalsed suutlikkusnõuded on kindlaks määratud tabelites 38A ja 39A vastavalt liikluskoodidele, mis on esitatud tabelites 2 ja 3. Need suutlikkusnõuded on kindlaks määratud, kasutades vertikaalkoormust, mis on kindlaks määratud ainult EN liinikategooria vastava kiirusega või koormusmudeli 71 teguriga alfa. Täiendavad dünaamilised suutlikkusnõuded on esitatud dünaamilise koormuse mudelis HSLM. EN liinikategooriat ja sellega seotud kiirust arvestatakse ühe kombineeritud näitajana.

Punkti 4.2.7.4 alapunkti 2 kohased olemasolevate geotehniliste rajatiste ja rööbasteede mullete minimaalsed suutlikkusnõuded on kindlaks määratud tabelites 38B ja 39B vastavalt liikluskoodidele, mis on esitatud tabelites 2 ja 3.

EN liinikategooriad on teljekoormuse ja telgede vahekaugusega seotud geomeetriliste aspektide funktsioon ning kindlaks määratud T liite viites 2 osutatud tehnilises kirjelduses.

Katkestamatute sildade puhul võetakse arvesse koormusmudelite 71 (LM71) ja SW/0 vahelise kõige koormavama mõju olukorda. Koormusmudelid 71, SW/0 ja HSLM on kindlaks määratud T liite viites 10 osutatud tehnilises kirjelduses.

Tabel 38A

Sildade koormustaluvuse suutlikkusnõuded ja dünaamilisest mõjust tulenevad täiendavad nõuded (1)

Reisijatevedu


Liikluskood

Veduriga veetavate rongidega liiklus: reisirongid, sealhulgas reisirongi vagunid (reisivagunid, pagasivagunid, autovagunid), ja kergkaubavagunid ning vedurid ja veopead (2), (3), (5), (6), (4)

Elektri- või diiselmootorrongide, veopeade ja mootorvagunite liiklus (2), (5), (4)

P1

ei kohaldata (7)

HSLM (8) ja D2 – 200

või

HSLM (8) ja LM71, kui α = 1,0 (14)

P2

HSLM (8) ja D2 – 200

või

HSLM (8) ja LM71, kui α = 0,91 (14)

HSLM (8) ja D2 – 200

või

HSLM (8) ja LM71, kui α = 0,91 (14)

P3a

(> 160 km/h)

L ≥ 4 m D2 – 100

ja

L < 4 m D2 – 200 (9), (10), (15)

L ≥ 4 m C2 – 100

ja

L < 4 m C2 – 200 (9), (15)

P3b

(≤ 160 km/h)

L ≥ 4 m D2 – 100

ja

L < 4 m D2 – 160 (9), (11), (15)

L ≥ 4 m D2 – 100

ja

L < 4 m D2 – 160 (9), (15)

P4a

(> 160 km/h)

L ≥ 4 m D2 – 100

ja

L < 4 m D2 – 200 (9), (12), (15)

L ≥ 4 m C2 – 100

ja

L < 4 m C2 – 200 (9), (15)

P4b

(≤ 160 km/h)

L ≥ 4 m D2 – 100

ja

L < 4 m D2 – 160 (9), (13), (15)

L ≥ 4 m C2 – 100

ja

L < 4 m C2 – 160 (9), (15)

P5

C2 – 120

B1 – 120

P6

a12

P1520

avatud punkt

P1600

avatud punkt


Tabel 39A

Sildade koormustaluvuse suutlikkusnõuded väljendatud EN liinikategooria kaudu ja asjakohane kiirus (1)

Kaubavedu


Liikluskood

Kaubarongid, sealhulgas kaubavagunid, muud veeremiüksused ja vedurid(2)

F1

D4 – 120

F2

D2 – 120

F3

C2 – 100

F4

B2 – 100

F1520

avatud punkt

F1600

avatud punkt

Märkused

1)

Tabelites märgitud kiirus on raudteeliini puhul maksimumnõue ja see võib olla väiksem vastavalt punkti 4.2.1 alapunkti 12 nõuetele. Liini konkreetsete rajatiste kontrollimisel võib võtta arvesse kohalikke lubatud kiirusi, nagu on märgitud ka tabeli 2 märkustes 2 ja 3 ning tabeli 3 märkuses 1.

2)

Reisijateveo vagunid (kaasa arvatud reisivagunid, poolvagunid, autovagunid), muu veerem, vedurid, veomasinad, diisel- ja elektrilised multimoodulid, jõumoodulid ning mootorvagunid on määratletud vedurite ja reisijateveoveeremi KTKs. Kergkaubavagunid määratletakse pagasivagunitena mööndusega, et neid võib kasutada ainult selliste rongide koosseisus, mis ei ole ette nähtud reisijateveoks.

3)

Rajatiste nõuded, mis on kindlaks määratud EN liinikategooria või koormusmudeli 71 abil, sobivad kuni kahe üksteisega ühendatud veduri ja/või veopea korral. Rajatiste nõuded sobivad maksimaalse kiiruse 120 km/h jaoks kolme või enama üksteisega ühendatud veduri ja/või veopea (või veduritest ja/või veopeadest koosneva rongi) korral, kui vedurid ja/või veopead vastavad kaubavagunite asjakohastele piirnormidele.

4)

Liikluskoodide P2, P3 ja P4 puhul kohaldatakse nõudeid nii veduriga veetavate rongide kui ka mootorrongide liikluse suhtes. Liikluskoodi P5 puhul võib liikmesriik märkida, kas nõudeid kohaldatakse vedurite ja veopeade suhtes.

5)

Rajatiste nõuded sobivad reisirongi vagunite, kergkaubavagunite ja elektri- või diiselmootorrongide korral, mille keskmine mass pikkusühiku kohta iga veeremiüksuse pikkuse ulatuses on EN liinikategooria A puhul 2,45 t/m, EN liinikategooria B1 puhul 2,75 t/m, EN liinikategooria C2 puhul 3,1 t/m ja EN liinikategooria D2 puhul 3,5 t/m (ei kehti P5 puhul).

6)

Rajatiste nõuded on sobivad neljateljeliste vedurite ja veopeade korral, mille telgede vahe pöördvankris on vähemalt 2,6 m ja mille keskmine mass veeremiüksuse pikkuse kohta veeremiüksuse pikkuse kogu ulatuses on kuni 5,0 t/m.

7)

Võttes arvesse käitamise taset, ei ole vaja kindlaks määrata ühtlustatud nõudeid seda tüüpi veeremiüksuste piisava koostalitlusvõime tagamiseks liikluskoodi P1 puhul.

8)

Liikluskoodi P1 või P2 kohaste liinide puhul tuleb märkida vastavus HSLMile vastavalt T liite viites 10 osutatud tehnilisele kirjeldusele (vt menetlust käesoleva KTK punktist 6.2.4.10). Kui HSLMi nõuetele vastavust ei ole võimalik näidata dünaamilise ühilduvuse kontrollimiseks, mis on kindlaks määratud vastavalt käitamise ja liikluskorralduse KTK D.1 liites esitatud marsruudi ühilduvuse kontrollile (RINFi parameeter 1.1.1.1.2.4.4), tuleb dünaamiline koormus, mille ühilduvust olemasolevate sildadega tuleb kontrollida, esitada dokumentides, mis sisaldavad RINFi parameetriga 1.1.1.1.2.4.4 kindlaks määratud menetlust (menetlusi) (vt ka käesoleva KTK punktis 6.2.4.10 esitatud menetlust). Kui üksikutel rongidel põhinevate koormusmudelitega tuleb teha dünaamikaanalüüs, peab reisijaid või pagasit kandvate veeremiüksuste koormust iseloomustav väärtus olema vastav tavalise kasuliku koormusega projektijärgsele massile vastavalt käesoleva KTK K liitele.

9)

Liigse dünaamilise mõju, sealhulgas resonantsi vältimiseks ei ole praegu võimalik kindlaks määrata sildade ühtlustatud minimaalseid parameetreid, millega välditaks dünaamikaanalüüsi vajadust. Silla staatilise koormuse nõuetele vastavate veeremiüksuste põhjustatud dünaamiline koormus (määratletud liinikategooriana vastavalt T liite viites 2 osutatud tehnilisele kirjeldusele või koormusmudelina 71) võib paljudel juhtudel ületada silla staatilise koormuse tavanõudeid (kui kõnealuseid staatilisi koormusi suurendavad silla ümberarvutamisel või silla projekteerimisel arvesse võetavad tavalised valdkonnakohased dünaamilisuse tegurid). Seda veeremiüksuste ja sildade ühilduvuse riski võetakse arvesse käitamise ja liikluskorralduse KTK D.1 liites kindlaks määratud dünaamilise ühilduvuse kontrollimisega (RINFi parameeter 1.1.1.1.2.4.4). Kui üksikutel rongidel põhinevate koormusmudelitega tuleb teha dünaamikaanalüüs, peab reisijaid või pagasit kandvate veeremiüksuste koormust iseloomustav väärtus olema vastav tavalise kasuliku koormusega projektijärgsele massile vastavalt käesoleva KTK K liitele.

10)

Veduriga veetavatele reisirongidele esitatavad nõuded kehtivad reisirongi vagunite ja kergkaubavagunite puhul, mis vastavad EN liinikategooriale A kiirusel kuni 200 km/h (kohalik lubatud kiirus) või EN liinikategooriale C2 kiirusel kuni 160 km/h (kohalik lubatud kiirus).

11)

Veduriga veetavatele reisirongidele esitatavad nõuded kehtivad reisirongi vagunite ja kergkaubavagunite puhul, mis vastavad EN liinikategooriale C2 kiirusel kuni 160 km/h (kohalik lubatud kiirus).

12)

Veduriga veetavatele reisirongidele esitatavad nõuded kehtivad reisirongi vagunite ja kergkaubavagunite puhul, mis vastavad EN liinikategooriale A kiirusel kuni 200 km/h (kohalik kiirus) või EN liinikategooriale B1 kiirusel kuni 160 km/h (kohalik lubatud kiirus).

13)

Veduriga veetavatele reisirongidele esitatavad nõuded kehtivad reisirongi vagunite ja kergkaubavagunite puhul, mis vastavad EN liinikategooriale B1 kiirusel kuni 160 km/h (kohalik lubatud kiirus).

14)

EN liinikategooriate või koormusmudeli 71 abil kindlaks määratud nõudeid saab täita kas EN liinikategooria vastava kiirusega või koormusmudeli 71 teguriga alfa vastavalt T liite viites 10 osutatud tehnilisele kirjeldusele. Otsuse nende kahe võimaluse vahel, mis ei ole tingimata kõige koormavama mõjuga, teeb eranditult taotleja. EN liinikategooria koos vastava kiirusega põhineb dünaamilise võimendusteguriga korrutatud staatilisel koormusel.

15)

Kui tabelis 38A esitatud liikluskoodile vastavad minimaalsed suutlikkusnõuded on esitatud näiteks kujul L > = 4 m D2 – 100 (*7) ja L < 4 m D2 – 200 (*8), peavad olema täidetud asjakohased kriteeriumid vastavalt asjaomase sillaelemendi koormatud pikkusele L. EN liinikategooria koos vastava kiirusega põhineb dünaamilise võimendusteguriga korrutatud staatilisel koormusel.

Tabel 38B

Geotehniliste struktuuride ja rööbasteede mullete koormustaluvuse suutlikkusnõuded (1), (2)

Reisijatevedu


Liikluskood

Veduriga veetavate rongidega liiklus: reisirongid, sealhulgas reisirongi vagunid (reisivagunid, pagasivagunid, autovagunid), ja kergkaubavagunid ning vedurid ja veopead (3)

Elektri- või diiselmootorrongide, veopeade ja mootorvagunite liiklus (3)

P1

ei kohaldata (4)

D2

P2

D2

D2

P3a

(> 160 km/h)

D2

C2

P3b

(≤ 160 km/h)

D2

D2

P4a

(> 160 km/h)

D2

C2

P4b

(≤ 160 km/h)

D2

C2

P5

C2

B1

P6

a12

P1520

avatud punkt

P1600

avatud punkt


Tabel 39B

Geotehniliste struktuuride ja rööbasteede mullete koormustaluvuse suutlikkusnõuded

Kaubavedu (2)


Liikluskood

Kaubarongid, sealhulgas kaubavagunid, muud veeremiüksused ja vedurid

F1

D4

F2

D2

F3

C2

F4

B2

F1520

avatud punkt

F1600

avatud punkt

Märkused

1)

Liinilõigu avaldatud liinikategooriad, mis hõlmavad rööbasteede muldeid, võtavad arvesse kohalikke lubatud kiirusi.

2)

Reisirongi vagunid (kaasa arvatud reisivagunid, pagasivagunid, autovagunid), muud veeremiüksused, vedurid, veopead, diisel- ja elektrimootorrongid, jõuallikaga veeremiüksused ning mootorvagunid on määratletud vedurite ja reisijateveoveeremi KTK punktis 2.2. Kergkaubavagunid määratletakse pagasivagunitena mööndusega, et neid võib kasutada ainult selliste rongide koosseisus, mis ei ole ette nähtud reisijateveoks.

3)

Liikluskoodide P2, P3 ja P4 puhul kohaldatakse nõudeid nii veduriga veetavate rongide kui ka mootorrongide liikluse suhtes. Liikluskoodi P5 puhul võib liikmesriik märkida ära, kas veduritele ja veokitele kehtivaid nõudeid kohaldatakse.

4)

Võttes arvesse käitamise taset, ei ole vaja kindlaks määrata ühtlustatud nõudeid seda tüüpi veeremiüksuste piisava koostalitlusvõime tagamiseks liikluskoodi P1 puhul.

(*7)  Kohaliku kiiruse lubatud väärtuse kuni 100 km/h puhul on minimaalne nõutav koormustaluvus kohalikul lubatud kiirusel D2. Kui kohalik lubatud kiirus on üle 100 km/h, on minimaalne nõutav koormustaluvus D2 kiirusel 100 km/h."

(*8)  Kui kohalik lubatud kiirus on kuni 200 km/h, on minimaalne nõutav koormustaluvus D2 kohalikul lubatud kiirusel."

48)

F liidet muudetakse järgmiselt:

a)

pealkiri asendatakse järgmisega:

„Ühendkuningriigi Põhja-Iirimaa raudteevõrgu liikluskoodile vastavad rajatiste suutlikkusnõuded“;

b)

tabeli 41 kõik märkused jäetakse välja;

c)

G liite pealkiri asendatakse järgmisega:

„Iirimaa raudteevõrgu ja Ühendkuningriigi Põhja-Iirimaa raudteevõrgu korral kiiruse teisendamine miilideks tunnis“;

49)

I liide asendatakse järgmisega:

„I liide

(Ei kasutata.)

“;

50)

K liide asendatakse järgmisega:

„K liide

Reisivagunite ja multimoodulite miinimumnõuete alus

Reisirongi vagunite ja mootorrongide järgmised massi määratlused rajatiste minimaalsete dünaamikanõuete alusel ning rajatiste ühilduvuse kontrollimine reisivagunite ja mootorrongide korral.

Kui raudteesildade kandevõime kindlaksmääramiseks on nõutav dünaamikaanalüüs, tuleb silla kandevõimet täpsustada ja kirjeldada tavalise kasuliku koormusega projektijärgse massi kaudu kooskõlas T liite viites 1 osutatud tehnilise kirjeldusega, võttes arvesse tabelis 45 esitatud seisvate reisijate avaldatavat kasulikku koormust.

Staatilise ühilduvuse jaoks põhinevad massi määratlused erandliku kasuliku koormusega projektijärgsel massil, mis on kindlaks määratud vastavalt T liite viites 1 osutatud tehnilisele kirjeldusele, võttes arvesse ka T liite viites 2 osutatud tehnilist kirjeldust.

Tabel 45

Seisvate reisijate kasulik koormus (kg/m2) vastavalt T liite viites 1 osutatud tehnilisele kirjeldusele

Rongi tüüp

Tavaline kasulik koormus

täpsustada

dünaamiline ühilduvus

Kiir- ja pikamaarongid

160  (5) )

Kiir- ja pikamaarongid

Kohustuslik reservatsioon

0

Muud

(piirkondlikud, linnalähi- ja lähirongid)

280

;

51)

N liide asendatakse järgmisega:

„N liide

(Ei kasutata.)

“;

52)

P liidet muudetakse järgmiselt:

a)

teine lõik asendatakse järgmisega:

„Ehitusgabariidi arvutamisel kasutatakse kinemaatilist meetodit vastavalt T liite viites 3 osutatud tehnilises kirjelduses esitatud nõuetele, kasutades käesolevas liites kindlaks määratud kinemaatilisi võrdlusprofiile ja nendega seotud eeskirju.“;

b)

punkti P.1.2 joonis 13 asendatakse järgmisega:

„Kinemaatilise gabariidi alumiste osade võrdlusprofiil GEI2 veeremiüksuste puhul, mis võivad ületada aktiveerimata asendis rongipidureid (l = rööpmelaius)

(mõõtmed millimeetrites)

Image 5

1)

veerepind.“;

53)

Q liide asendatakse järgmisega:

„Q liide

(Ei kasutata.)

;

54)

R liite punkt 4 asendatakse järgmisega:

„(4)

EN liinikategooria – asjakohane kiirus [km/h] E liite tabelites 38A, 39A, 38B ja 39B liikluskoodide P1520 (kõik veeremiüksused), P1600 (kõik veeremiüksused), F1520 (kõik veeremiüksused) ja F1600 (kõik veeremiüksused) puhul“;

55)

S liite tabeli 48 kolmandat veergu muudetakse järgmiselt:

a)

neljateistkümnes rida asendatakse järgmisega:

„T liite viites 2 osutatud tehnilises kirjelduses kindlaks määratud klassifitseerimisprotsessi tulemus, millele kõnealuses standardis viidatakse mõistega „liinikategooria“. See näitab taristu võimet pidada vastu vertikaalkoormusele, mida veeremiüksused avaldavad liinile või liinilõigule regulaarsel (tavalisel) käitamisel.“;

b)

read kuueteistkümnendast kahekümne esimeseni asendatakse järgmisega:

„Riströöpa südamiku ja kontrarööpa vahekaugus (vt mõõde 2 joonisel 14).

Veerepinna ja riströöpa renni põhja vahekaugus (vt mõõde 6 joonisel 14).

Veererööpa ja külgneva kontrarööpa või harurööpa vahekaugus (vt mõõde 5 joonisel 14).

Ristme kontrarööpa või harurööpa tööpinna ning rööpavahe vastaspoolse veererööpa sisepinna vaheline kaugus, mõõdetuna vastavalt kontrarööpa või harurööpa alas

(vt mõõde 4 joonisel 14). Kontrarööpa või harurööpa sisenemisala on koht, millest alates ratas võib kokku puutuda kontrarööpa või harurööpaga.

Ristme harurööpa tööpinna ja rööpavahe vastaspoolse kontrarööpa vahekaugus (vt mõõde 3 joonisel 14).

Ühe sulgrööpa sisepinna ja rööpavahe vastaspoolse sulgrööpa välispinna vahekaugus (vt mõõde 1 joonisel 14).“

c)

kahekümne kolmas rida asendatakse järgmisega:

„T liite viites 16 osutatud tehnilises kirjelduses määratletud terase kõvaduse ühik (ei ole SI ühik).“;

d)

kahekümne kuues rida asendatakse järgmisega:

„Nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta direktiivi 2012/34/EL (millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond) artikli 3 punktis 2 (ELT L 343, 14.12.2012, lk 32).“;

e)

viiekümne kolmas rida asendatakse järgmisega:

„Nüri riströöpa lõik, kus ratta juhikut ei ole, ja mida T liite viites 17 osutatud tehnilises kirjelduses nimetatakse suunamisvabaks pikkuseks.“;

56)

S liitele lisatakse tähestikulises järjekorras järgmine rida:

„Geotehniline rajatis / Geotechnische Strukturen /Structures géotechniques

4.2.7.2, 4.2.7.4

Rajatis, mis hõlmab maapinda või konstruktsioonielementi, mis toetub maapinnale.

Märkus. Rööbasteede mulded on geotehniliste rajatiste alamhulk.“

57)

T liide asendatakse järgmisega:

„T liide

Käesolevas KTKs viidatud tehnilised kirjeldused

Tabel 49

Viidatud standardid

Viide

Hinnatavad näitajad

KTK punkt

Kohustusliku standardi punkt

1

EN 15663:2017+A1:2018

Railway applications – Vehicle reference masses

1.1

Veeremi massi määratlus

4.2.1 alapunkt 7, tabel 2

K liide

4.5

1.2

Veeremi massi määratlus

4.2.1 alapunkt 7, tabel 3

4.5 ja 7.4

1.3

Reisijate kasulik koormus kiir- ja pikamaarongide puhul

K liide, tabel 45

tabel 7

1.4

Reisijate kasulik koormus muude rongide puhul

K liide, tabel 45

tabel 8

2

EN 15528:2021

Railway applications – Line categories for managing the interface between load limits of vehicles and infrastructure

2.1

Veeremi massi määratlus

4.2.1 alapunkt 7, tabel 2

K liide

6.4

2.2

Olemasolevate rajatiste suutlikkusnõuded vastavalt liikluskoodile

E liide

lisa A

2.3

Liinikategooriad

E liite tabel 38A (märkus (9))

 

2.4

Liinikategooria määratlus

S liide

5

3

EN 15273-3:2013+A1:2016

Railway applications – Gauges – Part 3: Ehitusgabariidid

3.1

Ehitusgabariit

4.2.3.1 alapunkt 1

lisad C ja D, punkt D.4.8

3.2

Ehitusgabariit

4.2.3.1 alapunkt 2

lisa C

3.3

Ehitusgabariit

Hindamine

4.2.3.1 alapunkt 3

6.2.4.1

5, 7, 10,

lisad C ja D, punkt D.4.8

3.4

Rööbasteede telgedevaheline kaugus

Hindamine

4.2.3.2 alapunkt 3

6.2.4.2

9

3.5

Ooteplatvormi asetus

Hindamine

4.2.9.3 alapunkt 1

6.2.4.11 alapunkt 1

13

3.6

Alumiste osade ehitusgabariidi arvutamine rööpmelaiuse 1 668  mm puhul

P liide

5, 7 ja 10

4

EN 13803:2017

Railway applications – Track – Track alignment design parameters – Track gauges 1 435 mm and wider

4.1

Horisontaalkõvera minimaalne raadius

Võrdlusveeremiüksuse määratlus

4.2.3.4 alapunkt 2

tabelid N.1 ja N.2

N.2

4.2

Taristu uuendamine või ümberehitamine välisrööpa kõrgenduse ja välisrööpa kõrgenduse puudujäägi parameetrite osas

7.3.2

6.2 (tabel 5) ja 6.3 (kallutusseadmeta rongide korral tabel 7)

(vt ka mõlema peatüki vastavaid märkusi).

5

EN 15302:2021

Railway applications - Wheel-rail contact geometry parameters - Definitions and methods for evaluation

5.1

Ekvivalentkoonilisus

4.2.4.5 alapunkt 4

6, 8, 9, 12

5.2

Hindamine

6.2.4.6

6, 8, 9, 12

6

EN 13715:2020

Railway applications – Wheelsets and bogies – Wheels – Tread profile

6.1

Ekvivalentkoonilisus

4.2.4.5 alapunkti 4 alapunktid a ja b

lisa C

6.2

Ekvivalentkoonilisus

4.2.4.5 alapunkti 4 alapunktid c ja d

lisa B

7

EN 13674-1:2011+A1:2017

Railway applications – Track – Rail – Part 1: Vignole railway rails 46 kg/m and above

7.1

Rööpapea profiil vabal liinilõigul

4.2.4.6 alapunkt 1

lisa A

7.2

Rööbaste hindamine

6.1.5.1 alapunkt a

9.1.8

7.3

Rööbaste hindamine

6.1.5.1 alapunkt b

9.1.9

7.4

Rööbaste hindamine

6.1.5.1 alapunkt c

8.1 ja 8.4

8

EN 13674-4:2006+A1:2009

Railway applications – Track – Rail – Part 4: Vignole railway rails from 27 kg/m to, but excluding 46 kg/m

8.1

Rööpapea profiil vabal liinilõigul

4.2.4.6 alapunkt 1

lisa A

9

EN 14363:2016+A2:2022

Railway applications – Testing and Simulation for the acceptance of running characteristics of railway vehicles – Running Behaviour and stationary tests

9.1

Rööbastee vastupidavus vertikaalkoormusele

Rööbastee vastupidavus külgkoormusele

4.2.6.1 alapunktid b ja c

4.2.6.3 alapunkt b

7.5.3

9.2

Rööbastee vastupidavus külgkoormusele

4.2.6.3 alapunkt a

7.5.2 ja tabel 4

10

EN 1991-2:2003/AC:2010

Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 2: Sildade liikluskoormused

10.1

Rajatiste liikluskoormustaluvus

4.2.7

 

10.2

Uute sildade liikluskoormustaluvus

Vertikaalkoormused

4.2.7.1.1 alapunkti 1 alapunkt a

6.3.2 alapunkti 2 alapunkt P  (6)

Uute geotehniliste rajatiste, rööbastee mulde ja pinnasesurve mõju vertikaalne ekvivalentkoormus

4.2.7.2 alapunkt 1

Olemasolevate rajatiste suutlikkusnõuded vastavalt liikluskoodile

E liide, koormusmudel 71

10.3

Uute sildade liikluskoormustaluvus

Vertikaalkoormused

4.2.7.1.1 alapunkti 1 alapunkt b

6.3.3 alapunkti 3 alapunkt P

Olemasolevate rajatiste suutlikkusnõuded vastavalt liikluskoodile

E liide, koormusmudel SW/0

10.4

Uute sildade liikluskoormustaluvus

Vertikaalkoormused

4.2.7.1.1 alapunkt 2

6.3.2 alapunkti 3 alapunkt P ja 6.3.3 alapunkti 5 alapunkt P

Uute geotehniliste rajatiste, rööbastee mulde ja pinnasesurve mõju vertikaalne ekvivalentkoormus

4.2.7.2 alapunkt 2

10.5

Vertikaalkoormuse dünaamilise mõju arvessevõtmine

4.2.7.1.2 alapunkt 1

6.4.3 alapunkti 1 alapunkt P ja 6.4.5.2 alapunkt 2

10.6

Vertikaalkoormuse dünaamilise mõju arvessevõtmine

4.2.7.1.2 alapunkt 2

6.4.4

10.7

Vertikaalkoormuse dünaamilise mõju arvessevõtmine

4.2.7.1.2 alapunkt 2

6.4.6.1.1 alapunktid 3 kuni 6

Olemasolevate rajatiste suutlikkusnõuded vastavalt liikluskoodile

E liide, koormusmudel HSLM

10.8

Tsentrifugaaljõud

4.2.7.1.3

6.5.1 alapunkt 2, alapunkti 4 alapunkt P ja alapunkt 7

10.9

Külgjõud

4.2.7.1.4

6.5.2

10.10

Veo- ja pidurdusjõudude toime (pikikoormused)

4.2.7.1.5

6.5.3 alapunkti 2 alapunkt P, alapunktid 4, 5, 6 ja alapunkti 7 alapunktid P

10.11

Rööbasteede kohal asuvate või nendega külgnevate uute rajatiste vastupidavus

4.2.7.3

6.6.2–6.6.6

11

Standardi EN 1990:2002 lisa A2, välja antud standardina EN 1990:2002/A1:2005

Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused

11.1

Rajatiste liikluskoormustaluvus

4.2.7

 

11.2

Liiklusest tulenev rööbastee arvestuslik vääne

4.2.7.1.6

A2.4.4.2.2 alapunkti 3 alapunkt P

12

EN 13848-5:2017

Railway applications – Track – Track geometry quality – Part 5: Geometric quality levels – Plain line, switches and crossings

12.1

Koheste meetmete tase paigutuse puhul

4.2.8.1 alapunkt 1

7.5.

Tabelis 5 esitatud lainepikkuste vahemiku D1 piirnormid

12.2

Koheste meetmete tase pikinivoo puhul

4.2.8.2 alapunkt 1

7.3.

Tabelis 4 esitatud lainepikkuste vahemiku D1 piirnormid

12.3

Koheste meetmete tase rööbastee väände puhul

4.2.8.3 alapunkt 2

7.6

12.4

Koheste meetmete tase rööbastee väände puhul, 1 668  mm rööpmelaiusega süsteem

4.2.8.3 alapunkt 6

lisa C

13

EN 13848-1:2019

Raudteealased rakendused. Rööbastee. Rööbastee geomeetriline kvaliteet. Osa 1: Rööbastee geomeetriline iseloomustus

13.1

Koheste meetmete tase rööbastee väände puhul

4.2.8.3 alapunkt 1

6.5

14

EN 14067-5:2021/AC:2023

Railway applications – Aerodynamics – Part 5: Requirements and test procedures for aerodynamics in tunnels

14.1

Uute tunnelite kriteerium

4.2.10.1 alapunkt 1

6.1.3, tabel 10

14.2

Olemasolevate tunnelite kriteerium

4.2.10.1 alapunkt 3

6.1.4

14.3

Hindamismenetlus

6.2.4.12 alapunkt 1

6.1, 7.4

14.4

Võrdlusristlõige

6.2.4.12 alapunkt 3

6.1.2.1

 

 

 

 

15

EN 13145:2001

Raudteealased rakendused. Rööbastee. Puitliiprid ja -prussid

15.1

Vastupidavus vertikaalkoormusele

C.1 liite alapunkt c

C.2 liite alapunkt c

 

16

EN ISO 6506-1:2014

Metallic materials – Brinell hardness test. Test method.

16.1

Terase kõvaduse määratlus

S liide

 

17

EN 13232-3:2003

Raudteealased rakendused. Rööbastee. Pöörmed ja ristmed. Osa 3: Nõuded ratta ja rööpa vahelisele koostoimele

17.1

Nüri riströöpa suunamisvaba pikkuse määratlus

S liide

4.2.5


Tabel 50

Tehnilised dokumendid (kättesaadavad ERA veebisaidil)

Viide

Hinnatavad näitajad

KTK punkt

Kohustusliku tehnilise dokumendi punkt

A

Euroopa Liidu Raudteeameti tehniline dokument kombineeritud vedudele koodide määramise kohta

ERA/TD/2023-01/CCT versioon 1.1 (kättesaadavaks tehtud 21.3.2023)

A.1

Liinidele koodide määramine

2.6

2.1


(*1)  Komisjoni 16. mai 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/773, milles käsitletakse Euroopa Liidu raudteesüsteemi käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi koostalitluse tehnilist kirjeldust ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2012/757/EL (ELT L 139I, 27.5.2019, lk 5).“

(*2)  Komisjoni 18. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1302/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu raudteesüsteemi veeremi allsüsteemi „vedurid ja reisijateveoveerem“ koostalitluse tehnilist kirjeldust (ELT L 356, 12.12.2014, lk 228).“;

(*3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2020. aasta direktiiv (EL) 2020/2184 olmevee kvaliteedi kohta (ELT L 435, 23.12.2020, lk 1).“;

(*4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/797 Euroopa Liidu raudteesüsteemi koostalitluse kohta (ELT L 138, 26.5.2016, lk 44);

(*5)  Komisjoni 12. veebruari 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/250, milles käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/797 kohast raudtee koostalitluse komponentide ja allsüsteemide EÜ deklaratsioonide ja sertifikaatide näidisvormi, lubatud veeremiüksuse tüübile vastavuse deklaratsiooni näidist ja allsüsteemi EÜ vastavustõendamise menetlust ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EL) nr 201/2011 (ELT L 42, 13.2.2019, lk 9.

(*6)  Komisjoni 18. novembri 2014. aasta soovitus 2014/881/EL menetluse kohta, mille abil tõendada, mil määral olemasolevad raudteeliinid vastavad koostalitluse tehnilise kirjelduse põhiparameetritele (ELT L 356, 12.12.2014, lk 520).“

(*7)  Kohaliku kiiruse lubatud väärtuse kuni 100 km/h puhul on minimaalne nõutav koormustaluvus kohalikul lubatud kiirusel D2. Kui kohalik lubatud kiirus on üle 100 km/h, on minimaalne nõutav koormustaluvus D2 kiirusel 100 km/h.

(*8)  Kui kohalik lubatud kiirus on kuni 200 km/h, on minimaalne nõutav koormustaluvus D2 kohalikul lubatud kiirusel.“


(1)  Sildade dünaamikaanalüüsi rakendavatel katsetustel kasutatavad teljekoormuse minimaalsed nõutavad väärtused, mis põhinevad töökorras veopeade ja vedurite projektijärgsel massil ning reisijate või pagasi kasulikku koormust kandva veeremiüksuse töömassil tavalise kasuliku koormusega (massi määratlused vastavalt T liite viites 1 osutatud tehnilisele kirjeldusele).

(2)  Taristu staatilist koormust rakendavatel katsetustel kasutatavad teljekoormuse minimaalsed nõutavad väärtused, mis põhinevad reisijate või pagasi kasulikku koormust kandva veeremiüksuse projektijärgsel massil erandliku kasuliku koormusega (massi määratlused vastavalt T liite viites 1 osutatud tehnilisele kirjeldusele, võttes arvesse T liite viites 2 osutatud tehnilist kirjeldust). Selle teljekoormuse võib siduda kiiruse piiranguga.

(3)  Taristu staatilist koormust rakendavatel katsetustel kasutamiseks, põhinedes töökorras veopeade ja vedurite puhul projektijärgsel massil ning muude veeremiüksuste puhul projektijärgsel massil erandliku kasuliku koormusega (massi määratlused vastavalt T liite viites 1 osutatud tehnilisele kirjeldusele, võttes arvesse T liite viites 2 osutatud tehnilist kirjeldust). Selle teljekoormuse võib siduda kiiruse piiranguga.

(4)  Taristu staatilistel katsetustel kasutamiseks, põhinedes töökorras veopeade ja vedurite puhul projektijärgsel massil ning muude veeremiüksuste puhul projektijärgsel massil tavalise kasuliku koormusega (massi määratlused vastavalt T liite viites 1 osutatud tehnilisele kirjeldusele). Selle teljekoormuse võib siduda kiiruse piiranguga.

(5)  Tavaline kasulik koormus vastavalt T liite viites 1 osutatud tehnilisele kirjeldusele, millele seisualadelt lisandub täiendav koormus 160 kg/m2.

(6)  Riikliku ohutusasutusega kooskõlastatult on lubatud projekteerida geotehnilisi rajatisi ja rööbasteede muldeid ning arvutada pinnasesurve mõju joon- või punktkoormusi kasutades, kui nende koormuste mõju vastab koormusmudelile 71 teguriga α.“.


III LISA

Määruse (EL) nr 1300/2014 lisa muudetakse järgmiselt:

1)

punkt 2.1.2 asendatakse järgmisega:

“2.1.2.   Veeremi allsüsteemi kohaldamisala

Käesolevat KTKd kohaldatakse sellise veeremi suhtes, mis kuulub määruse (EL) nr 1302/2014 lisa (vedurite ja reisijateveoveeremi KTK) kohaldamisalasse ning mis on mõeldud reisijateveoks.

Käesolevat KTKd ei kohaldata veeremi suhtes, mis on ette nähtud muuks otstarbeks kui reisijateveoks. Kaubarongi saatvate või muudes kui reisijateveoks ette nähtud raudteeveeremiüksustes sõitvate isikute suhtes kehtivad raudteeveo-ettevõtja kehtestatud ja tema veebisaidil avaldatud tingimused.“;

2)

punktile 2.3 lisatakse järgmine mõiste:

„Rongis vedamiseks ühilduv ratastool „Rongis vedamiseks ühilduv ratastool“ – ratastool, mille omadused võimaldavad täielikult kasutada veeremi kõiki ratastoolikasutajale mõeldud võimalusi. Rongis vedamiseks ühilduva ratastooli omadused jäävad M liites kindlaksmääratud piiridesse.“;

3)

3. peatükki muudetakse järgmiselt:

a)

esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Järgmistes tabelites esitatakse olulised nõuded, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/797 (*1) III lisas, millele vastavad käesoleva KTK 4. peatükis esitatud tehnilised kirjeldused käesoleva KTK kohaldamisala kohta.

(*1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/797 Euroopa Liidu raudteesüsteemi koostalitluse kohta (ELT L 138, 26.5.2016, lk 44).“;"

b)

tabeli 1 esimeses reas asendatakse pealkirja tekst „direktiivi 2008/57/EÜ“ tekstiga „direktiivi (EL) 2016/797“;

c)

tabeli 2 esimeses reas asendatakse pealkirja tekst „direktiivi 2008/57/EÜ“ tekstiga „direktiivi (EL) 2016/797“;

4)

punkti 4.1 alapunktis 1 asendatakse tekst „direktiivi 2008/57/EÜ“ tekstiga „direktiivi (EL) 2016/797“;

5)

punkti 4.1 alapunkti 3 teine lause asendatakse järgmisega:

„Käitamisega seotud nõuded ja kohustused on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2019/773 (*2) (käitamise ja liikluskorralduse KTK) ja käesoleva KTK punktis 4.4.

(*2)  Komisjoni 16. mai 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/773, milles käsitletakse Euroopa Liidu raudteesüsteemi käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi koostalitluse tehnilist kirjeldust ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2012/757/EL (ELT L 139I 27.5.2019, lk 5).“;"

6)

punkti 4.2.1 tabel 3 asendatakse järgmisega:

„Tabel 3

Põhiparameetrite kategooriad

Põhiparameeter

Esitatud tehnilised üksikasjad

Ainult talitluslik nõue

Parkimisrajatised puudega ja piiratud liikumisvõimega inimestele

 

4.2.1.1 tervikuna

Takistusteta tee

teede asukoht,

takistusteta tee laius,

lävepakk,

paariskäsipuud,

tõstuki tüüp,

punktkirjas siltide kõrgus

üksikasjalik kirjeldus

Uksed ja sissepääsud

4.2.1.3 alapunkt 2 ukse laius

4.2.1.3 alapunkt 4 ukseavamisseadme kõrgus

4.2.1.3 alapunkt 1,

4.2.1.3 alapunkt 3

Põrandapinnad

4.2.1.4 alapunkt 2 põranda ebatasasused

4.2.1.4 alapunkt 1 libisemiskindlus

Läbipaistvate takistuste märgistamine

 

4.2.1.5 tervikuna

Tualettruumid ja mähkimislauad

 

4.2.1.6 tervikuna

Mööbel ja eraldiseisvad seadmed

 

4.2.1.7 tervikuna

Piletimüük, infopunktid ja kliendiabipunktid

4.2.1.8 alapunkt 5 vaba vahekäik piletikontrolliautomaatide juurde

4.2.1.8 alapunktid 1–4,

4.2.1.8 alapunkt 6

Valgustus

4.2.1.9 alapunkt 3 ooteplatvormide valgustus

4.2.1.9 alapunkt 1, 4.2.1.9 alapunkt 2, 4.2.1.9 alapunkt 4 muude paikade valgustus

Visuaalne teave: teejuhised, piktogrammid, trükitud või muutuv teave

üksikasjalik teave esitatakse hiljem,

teabe asukoht

visuaalse teabe üksikasjalik kirjeldus

Heliteadaanded

4.2.1.11 tervikuna

 

Ooteplatvormi laius ja äär

4.2.1.12 alapunktid 2–5

4.2.1.12 alapunktid 6–9, märgistuse olemasolu

4.2.1.12 alapunkt 1

4.2.1.12 alapunktid 6–9, kontrastsuse ning visuaalse ja taktiilse märgistuse omadused

Ooteplatvormi lõpp

4.2.1.13 märgistuse olemasolu

4.2.1.13 kontrastsuse ning visuaalse ja taktiilse märgistuse omadused“

Ooteplatvormidel asuvad abivahendid rongile minekuks

4.2.1.14 tervikuna

 

Reisijate raudteeületuskohad jaamades

4.2.1.15 tervikuna

 

7)

punkti 4.2.1.2 alapunkt 2 asendatakse järgmisega:

„2)

Kõigi takistusteta teede, käigusildade ja -tunnelite vaba ala laius peab olema vähemalt 160 cm, välja arvatud punkti 4.2.1.2.2 alapunktis 3a (kaldteed), punkti 4.2.1.3 alapunktis 2 (uksed), punkti 4.2.1.12 alapunktis 3 (ooteplatvormid) ja punkti 4.2.1.15 alapunktis 2 (raudteeületuskohad) nimetatud aladel.“;

8)

punkti 4.2.1.2.1 alapunkt 1 jäetakse välja;

9)

punkt 4.2.1.2.2 asendatakse järgmisega:

“4.2.1.2.2.   Vertikaalne liikumine

1)

Kui takistusteta teel on tasandi muutus, peab piiratud liikumisvõimega inimestele olema tagatud trepi alternatiivina astmevaba tee.

2)

Takistuseta teel asuvate astmete ja treppide käsipuude vahelise ala laius peab olema vähemalt 160 cm.

2a)

Vähemalt trepijärgu esimene ja viimane aste tuleb märgistada kontrastses värvitoonis triibuga. See nõue kehtib kõikide treppide, sealhulgas üheastmeliste treppide kohta.

2b)

Enne kolme või enama astmega trepi esimest laskuvat astet tuleb põrandapinnale paigaldada vähemalt taktiilsed hoiatusmärgistused.

3)

Tõstukite puudumise korral tuleb paigaldada kaldteed neile puudega ja piiratud liikumisvõimega inimestele, kes ei saa treppi kasutada. Kalle peab olema mõõdukas. Järsu kaldega kaldteed on lubatud ainult lühikeste vahemaade puhul.

3a)

Kui kaldteid kasutatakse treppide täiendusena, võib nende laius põrandapinnalt mõõdetuna olla 120 cm.

4)

Kolme või enama astmega trepi ja kaldtee mõlemal küljel peavad olema käsipuud kahel kõrgusel.

5)

Kaldteede puudumise korral tuleb paigaldada tõstukid ning need peavad olema vähemalt teist tüüpi vastavalt A liite viites 1 osutatud tehnilisele kirjeldusele. Esimest tüüpi tõstukid on lubatud ainult jaamade uuendamise või täiustamise korral.

6)

Eskalaatorid ja liikurkõnniteed tuleb konstrueerida vastavalt A liite viites 2 osutatud tehnilisele kirjeldusele.

7)

Raudteeületuskohad võivad olla takistusteta tee osa, kui need vastavad punkti 4.2.1.15 nõuetele.“;

10)

punkt 4.2.1.2.3 asendatakse järgmisega:

“4.2.1.2.3.   Tee tähistus

1)

Takistusteta tee tähistatakse selgelt visuaalse teabe abil, nagu on täpsustatud punktis 4.2.1.10.

2)

Teavet takistusteta tee kohta antakse nägemispuudega inimestele vähemalt taktiilsete ja eristatavate põrandapinnamärgistuste kaudu. Käesolev punkt ei kehti parkimiskohtadesse ega sealt ära viivate takistusteta teede kohta.

2a)

Kui on olemas rohkem kui üks teatavat tüüpi üldkasutatav rajatis, tuleb vähemalt üks neist tähistada taktiilsete ja eristatavate põrandapinnamärgistuste abil.

2b)

Taktiilset põrandapinnamärgistust ei pea olema, kui tee on selgelt tähistatud tehis- või looduslike elementidega, nagu servad ja pinnad, mille järgi saab kompamise ja nägemise abil liikuda.

3)

Sellele lisaks või alternatiivina on lubatud kasutada kaugjuhitavate heliseadmete või telefonirakendustega tehnilisi lahendusi. Kui neid kavatsetakse kasutada alternatiivina, tuleb neid käsitada uuendusliku lahendusena.

4)

Kui ooteplatvormile viiva takistuseta tee ääres on käeulatuse kaugusel käsipuud või seinad, peab neil olema esitatud põgus teave (näiteks ooteplatvormi number või suunajuhised). Teave esitatakse punktkirjas või reljeefsete tähtede või numbritega. Teave peab olema käsipuul või seinal 145–165 cm kõrgusel.“;

11)

punkti 4.2.1.6 alapunkt 2 asendatakse järgmisega:

„2)

Kui jaamas on mähkimislauad, peab vähemalt ühele mähkimislauale olema juurdepääs nii mees- kui ka naissoost ratastoolikasutajatel.“;

12)

punkti 4.2.1.8 muudetakse järgmiselt:

a)

alapunkt 1 asendatakse järgmisega:

“1)

Kui on olemas piletimüügipunktid, infopunktid ja kliendiabipunktid, peab vähemalt üks laud olema juurdepääsetav ratastoolikasutajatele ja väikest kasvu inimestele ning vähemalt üks laud peab olema varustatud induktsioonsilmusega kuuldeaparaatide jaoks.“;

b)

alapunkt 4 asendatakse järgmisega:

“4)

Kui jaamas asuvad piletimüügiautomaadid, peab vähemalt üks neist olema sellise liidesega, milleni ulatuvad ratastoolikasutajad ja väikest kasvu inimesed. See nõue kehtib iga piletimüüja kohta, kelle müügiautomaadid on jaama paigaldatud.“;

13)

punkti 4.2.1.9 alapunkt 3 asendatakse järgmisega:

“3)

Ooteplatvormid tuleb valgustada vastavalt A liite viidetes 3 ja 4 osutatud tehnilisele kirjeldusele.“;

14)

punkt 4.2.1.10 asendatakse järgmisega:

“4.2.1.10.   Visuaalne teave: teejuhised, piktogrammid, trükitud või muutuv teave

1)

Esitatakse järgmine teave:

ohutusteave ja ohutusjuhend;

hoiatavad, keelavad ja kohustuslike tegevuste sildid;

teave rongide väljumise kohta;

jaamas osutatavate teenuste tutvustus, kui neid on, ning teed nendeni jõudmiseks.

2)

Visuaalse teabe edastamiseks kasutatud kirjatüübid, sümbolid ja piktogrammid peavad olema taustaga kontrastsed.

3)

Teejuhised tuleb anda kõigis punktides, kus reisijad peavad otsustama tee edasise suuna üle, ning teel teatava vahemaa tagant. Märgistused, sümbolid ja piktogrammid peavad olema esitatud pidevalt kogu tee ulatuses.

4)

Teave rongide väljumise kohta (sealhulgas sihtjaam, vahepeatused, ooteplatvormi number ja aeg) esitatakse jaamas vähemalt ühes kohas kõrgusel, mis on sobiv lugemiseks 160 cm kõrguselt.

5)

Tekstides kasutatav kirjastiil peab olema kergesti loetav.

6)

Kõigil ohutus-, hoiatavatel, keelavatel ja kohustusliku tegevuse siltidel peavad olema piktogrammid.

7)

Taktiilse teabe märgistused tuleb paigutada

vajaduse korral tualettruumidesse talitlusliku teabe andmiseks ning abi kutsumiseks;

tõstukitesse vastavalt A liite viite 1 kirjeldusele.

8)

Numbrites esitatud ajaline teave peab olema 24 tunni süsteemis.

9)

N liite kohaselt tuleb koos ratastooli sümboliga paigaldada järgmised graafilised sümbolid ja piktogrammid:

suunajuhised ratastooliteede kohta;

viide ratastooliga juurdepääsetavatele tualettruumidele ja teistele teenustele nende olemasolu korral;

kui ooteplatvormil on teave rongi konfiguratsiooni kohta, siis viidad ratastooliga rongile pääsu kohta.

Sümboleid võib kasutada koos muude sümbolitega (näiteks tõstuk, tualettruum jne).

10)

Induktsioonsilmuste asukohale peab viitama märk, mida kirjeldatakse N liites.

11)

Ratastooliga juurdepääsetavates tualettruumides, kus on hingedega käsipuud, peab olema graafiline sümbol, mis kujutab käsipuud nii allalastud kui ka ülestõstetud asendis.

12)

Ühte suunda osutamiseks ei tohi ühes kohas üksteise kõrval olla üle viie piktogrammi koos suunda osutava noolega.

13)

Infotabloode suurus peab võimaldama näidata eri jaamade nimesid (mida võib esitada lühendite abil) või kirjalikke teateid. Iga jaama nimi või teade peab püsima infotablool vähemalt kaks sekundit. Infotabloo all mõistetakse mis tahes vahendit muutuva teabe esitamiseks.

14)

Kui kasutatakse keritavat infotablood (horisontaalset või vertikaalset), siis tuleb esitada iga täielikku sõna vähemalt kahe sekundi jooksul ning horisontaalse kerimise kiirus ei tohi olla suurem kui kuus märki sekundis.

15)

Infotabloode projekteerimisel tuleb võtta arvesse suurimat nägemiskaugust, kasutades järgmist valemit:

lugemiskaugus millimeetrites jagatud 250ga = märgi kõrgus (näiteks 10 000 mm / 250 = 40 mm).“;

15)

punkti 4.2.1.12 alapunkt 5 jäetakse välja;

16)

punkti 4.2.1.15 alapunkt 1 asendatakse järgmisega:

“1)

Raudteeületuskohti on lubatud kasutada astmevaba tee või takistusteta tee osana.“;

17)

punkti 4.2.2.1.1 alapunkti 1 esimene ja teine taane asendatakse järgmisega:

„–

teise, vastupidises suunas asetseva istme tagaküljest, mille vahekäiguäärsele poolele on paigaldatud käepide, vertikaalne käsipuu või muud abivahendid tasakaalu säilitamiseks;

käsipuu või vahesein istme vahekäiguäärsel poolel.“;

18)

punkti 4.2.2.1.2.1 muudetakse järgmiselt:

a)

alapunkt 2 asendatakse järgmisega:

“2)

Eelisõigusistmed ja neid sisaldavad veeremiüksused tuleb märgistada vastavalt N liitele. Nii tuleb teavitada teisi reisijaid, et nimetatud istekohad tuleb vajaduse korral vabastada inimestele, kellel on õigus neid kasutada. Selline märgistamine ei ole nõutav üksnes istekohtade broneerimissüsteemis kasutamiseks ette nähtud veeremiüksuste puhul. See tuleb märkida vedurite ja reisijateveoveeremi KTK punktis 4.2.12 osutatud tehnilisse dokumentatsiooni.“;

b)

alapunktid 7 ja 8 asendatakse järgmisega:

“7)

Iga eelisõigusiste ja selle kasutajale juurdepääsetav pind peavad vastama A liite viites 16 osutatud tehnilisele kirjeldusele.

8)

Kogu eelisõigusistme kasulik istumispind peab olema vähemalt 450 mm laiune (vt A liite viites 16 osutatud tehniline kirjeldus).“;

19)

punkti 4.2.2.1.2.2 alapunkt 1 asendatakse järgmisega:

“1)

Ühes suunas asetsevate eelisõigusistmete puhul peavad iga istme esise vaba ruumi mõõtmed vastama A liite viites 16 osutatud tehnilisele kirjeldusele.“;

20)

punkt 4.2.2.1.2.3 asendatakse järgmisega:

“4.2.2.1.2.3.   Vastastikku asetsevad istmed

1)

Kui on paigaldatud vastastikku asetsevad eelisõigusistmed, peab istmepatjade esiäärte vaheline kaugus olema vähemalt 600 mm (vt A liite viites 16 osutatud tehniline kirjeldus). Kaugus peab selliseks jääma ka siis, kui üks vastastikku asetsevatest istmetest ei ole eelisõigusiste.

2)

Kui vastastikku asetsevad eelisõigusistmed on varustatud lauaga, peab istmepadja esiääre ja laua väljaulatuva ääre vahele jääma vähemalt 230 mm horisontaalset vaba ruumi (vt A liite viites 16 osutatud tehniline kirjeldus). Kui üks vastastikku asetsev iste ei ole eelisõigusiste, võib see olla lauale lähemal, tingimusel et istmepatjade esiäärte vaheline kaugus on endiselt 600 mm. Veeremiüksuse seinale paigaldatud laudu, mille pikkus ei ületa aknapoolse istme keskjoont, ei ole vaja käesoleva punkti nõuetega vastavusse viia.“;

21)

punkti 4.2.2.2 muudetakse järgmiselt:

a)

alapunkt 4 asendatakse järgmisega:

“4)

Vähim kaugus piki tasapinda ratastoolikoha tagumise seina ja järgmise pinna vahel peab vastama A liite viites 16 osutatud tehnilisele kirjeldusele.“;

b)

alapunktid 8 ja 9 asendatakse järgmisega:

“8)

Ratastoolikohal või vahetult selle ees ei tohi olla ühtegi seadeldist, näiteks jalgrattakonkse või suusariiuleid.

9)

Iga ratastoolikoha kõrval või vastas peab olema vähemalt üks iste ratastoolikasutajaga koos reisiva inimese jaoks. See iste peab olema sama mugav kui teiste reisijate istmed ning võib asuda ka teisel pool vahekäiku.“;

c)

alapunkt 12 asendatakse järgmisega:

“12)

Abi kutsumise seade peab asuma ratastoolikasutaja käeulatuses, nagu on näidatud A liite viites 9 osutatud tehnilises kirjelduses.“;

d)

alapunkt 14 asendatakse järgmisega:

„14)

Abi kutsumise seadme liides peab olema selline, nagu on ette nähtud punktis 5.3.2.6.“;

22)

punkt 4.2.2.3.2 asendatakse järgmisega:

„4.2.2.3.2.   Välisuksed

1)

Kõigi reisijatele mõeldud välisuste kasutatav puhaslaius peab olema avatud asendis vähemalt 800 mm.

2)

Rongides, mille valmistajakiirus on alla 250 km/h, peab ratastooliga juurdepääsetavate, punktis 2.3 määratletud samatasandilist juurdepääsu võimaldavate uste laius avatud asendis olema vähemalt 1 000 mm.

3)

Väljastpoolt peavad välisuksed olema tähistatud viisil, mis oleks kontrastne veeremiüksuse kere muu värvitooniga.

4)

Ratastooliga juurdepääsetavad välisuksed peavad olema ratastoolikohtadele kõige lähemal asetsevad uksed rongis.

5)

Ratastooliga juurdepääsetav uks peab olema selgelt tähistatud sildiga vastavalt N liitele.

6)

Veeremiüksuse sees peavad välisuksed olema selgelt tähistatud, selleks kasutatakse ukse vahetus ümbruses kontrastses värvitoonis põrandakatet.

7)

Uste kasutamise ajal või vahetult enne uste kasutamist tuleb nii rongis kui ka väljaspool rongi olevatele inimestele anda nii heli- kui ka visuaalne signaal.

8)

Uste kasutamisest märku andvad signaalid on järgmised:

a)

kui uks avamiseks lukustusest vabastatakse, tuleb anda ukse avamise signaal; see peab kestma vähemalt viis sekundit, välja arvatud juhul, kui ust ei avata; sel juhul võib signaal lõppeda kolme sekundi pärast;

b)

kui uks avaneb automaatselt või selle avab kaugjuhtimise teel vedurijuht või mõni teine rongimeeskonna liige, antakse ukse avamise signaal; see peab kestma vähemalt kolm sekundit alates hetkest, mil uks hakkab avanema;

c)

kui automaatselt sulguv või kaugjuhtimise teel suletav uks hakkab liikuma, antakse ukse sulgemise signaal; see peab algama vähemalt kaks sekundit enne ukse sulguma hakkamist ja jätkuma, kuni uks on sulgunud;

d)

kui reisija või rongimeeskonna liige sulgeb ukse kohapeal, antakse ukse sulgemise signaal; see peab algama pärast juhtseadme töölerakendamist ja jätkuma, kuni uks on sulgunud.

Ukse sulgemise heli- ja visuaalse signaali võib ära jätta, kui uks sulgub muudel põhjustel kui lahkumine, kui on olemas alternatiivsed vahendid reisijate ja rongimeeskonna vigastuste riski maandamiseks. Kõik liikmesriigid peavad aktsepteerima võrdselt ukse sulgemise heli- ja visuaalseid signaale või alternatiivseid vahendeid.

9)

Väljaspool rongi olevatele inimestele kuuldava uste avamise helisignaali võib ära jätta, kui antakse ukse leidmise signaal. Ukse leidmise signaal peab kõlama pidevalt ukse lukustusest vabastamise ajal või siis, kui ust on võimalik avada, või mõlemal juhul.

10)

Uksesignaalide heliallikas peab paiknema juhtseadme juures.

Kui juhtseadet ei ole, peab uksesignaalide heliallikas paiknema ukseava kõrval.

Kui ukse sulgemise signaali jaoks kasutatakse eraldi heliallikat, võib see olla juhtseadme juures või ukseava kõrval.

Kui on olemas väline ukse leidmise signaal, peab selle heliallikas paiknema juhtseadme juures ning ukse sulgemise signaali heliallikas peab paiknema ukseava läheduses.

11)

Visuaalne signaal peab olema nähtav nii rongis kui ka väljaspool rongi ja asetsema nii, et tamburis viibivad reisijad seda võimalikult vähe varjaksid. Visuaalne signaal peab vastama A liite viites 19 osutatud tehnilisele kirjeldusele.

12)

Reisijatele mõeldud ukse helisignaal peab vastama G liites esitatud tehnilisele kirjeldusele.

13)

Ukse avab kas rongimeeskonna liige või avatakse see poolautomaatselt (st reisija vajutab surunupule) või automaatselt.

14)

Ukse juhtseade peab paiknema ukselehe kõrval või peal.

15)

Ooteplatvormilt käitatava välisukse juhtseadme kese ei tohi ühegi ooteplatvormi puhul, mille jaoks rong on projekteeritud, olla vähem kui 800 mm ega rohkem kui 1 200 mm kõrgusel, mõõdetuna vertikaalselt ooteplatvormi kohal. Kui rong on projekteeritud ainult ühe kõrgusega ooteplatvormide jaoks, ei tohi välisukse juhtseadme kese olla vähem kui 800 mm ega rohkem kui 1 100 mm kõrgusel, mõõdetuna vertikaalselt kõnealuse ooteplatvormi kohal.

16)

Välisukse seespoolse juhtseadme kese ei tohi olla vähem kui 800 mm ega rohkem kui 1 100 mm kõrgusel, mõõdetuna vertikaalselt veeremiüksuse põrandapinnast.“;

23)

punkt 4.2.2.4 asendatakse järgmisega:

“4.2.2.4.   Valgustus

Reisijateala keskmise valgustatuse miinimumväärtused peavad vastama A liite viites 6 osutatud tehnilisele kirjeldusele. Nende väärtuste ühtlustatuse nõudeid ei ole vaja käesoleva KTKga vastavusse viia.“;

24)

punkt 4.2.2.6 asendatakse järgmisega:

“4.2.2.6.   Takistusteta vahekäigud

1)

Veeremiüksuse sissepääsu juurest alates peavad järgmised takistusteta vahekäigu lõigud vastama A liite viites 17 osutatud tehnilisele kirjeldusele:

läbi kogu veeremiüksuse,

ühe rongikoosseisu veeremiüksuste vahel,

ratastooliga juurdepääsetavate uste juurde, ratastoolikohtadeni ja ratastooliga juurdepääsetavate aladeni, sealhulgas magamiskohtadeni ja universaaltualettruumideni, kui neid on.

2)

Vähima kõrguse nõude täitmist ei tule kontrollida

kahekordsete veeremiüksuste kõikide alade puhul,

ühekordsete veeremiüksuste vahekäikude ja uksealade puhul.

Nende alade puhul peetakse konstruktsiooniliste piirangute (gabariidid, ruum) tõttu vastuvõetavaks väiksemat kõrgust laeni.

3)

Ratastoolikoha kõrval ja teistes kohtades, kus ratastooli peab saama pöörata 180°, peab olema vähemalt 1 500 mm diameetriga vaba ruum ratastooli ümberpööramiseks. Ratastoolikoht võib olla osa nimetatud ümberpööramiseks mõeldud ruumist.

4)

Kui ratastoolikasutajal on vaja suunda muuta, peab mõlema koridori või koridori ja ukse takistusteta vahekäigu laius vastama A liite viites 17 osutatud tehnilisele kirjeldusele.“;

25)

punkti 4.2.2.7.1 alapunktid 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

“2)

Alapunktis 1 osutatud visuaalne teave peab olema kontrastses värvitoonis taustaga.

3)

Alapunktis 1 osutatud tekstides kasutatav kirjastiil peab olema kergesti loetav.“;

26)

punkti 4.2.2.7.2 alapunkt 2 asendatakse järgmisega:

“2)

Ühte suunda osutamiseks ei tohi ühes kohas üksteise kõrval olla üle viie piktogrammi koos suunda osutava noolega.“;

27)

punkt 4.2.2.7.3 asendatakse järgmisega:

“4.2.2.7.3.   Muutuv visuaalne teave

1)

Sihtkoht või marsruut peab olema kuvatud rongi ooteplatvormipoolsel välisküljel vähemalt ühe reisijatele ettenähtud ukse kõrval vähemalt igal teisel veeremiüksusel.

2)

Kui rongi käitatakse süsteemis, mille kaudu edastatakse muutuvat visuaalset teavet jaama ooteplatvormidel kõige rohkem 50 meetri kaugusel, ning reisi lõpp-punkt ja teave marsruudi kohta esitatakse ka rongi eesotsas, ei ole teabe edastamine veeremiüksuse küljel kohustuslik.

3)

Rongi sihtkoht või marsruut peab olema kuvatud igas veeremiüksuses.

4)

Rongi järgmine peatus tuleb kuvada viisil, et seda oleks võimalik lugeda vähemalt 51 %-lt istekohtadelt igas veeremiüksuses, sealhulgas 51 %-lt eelisõigusistmetelt ja kõikidelt ratastoolikohtadelt.

5)

Muutuva visuaalse teabe süsteem peab suutma kuvada rongi järgmist peatust vähemalt kaks minutit enne konkreetsesse jaama saabumist. Kui järgmine jaam on vähem kui kahe minuti teekonna kaugusel, peab süsteem suutma kuvada järgmise jaama nime kohe pärast eelmisest jaamast lahkumist.

6)

Alapunkti 4 nõuet ei kohaldata kupeevagunite suhtes, kus kupees on kuni kaheksa istekohta ja kupeesse pääseb koridori kaudu. Teave peab siiski olema nähtav koridoris kupee ees seisvale inimesele, samuti peab see olema nähtav ratastoolikohal asuvale reisijale.

7)

Muutuva visuaalse teabe süsteem võib kuvada teavet järgmise peatuse kohta sihtkoha nimega samal infotablool.

8)

Kui süsteem on automaatne, peab olema võimalik vigast või eksitavat teavet välja jätta või parandada.

9)

Rongis ja väljaspool rongi paiknevad infotablood peavad vastama alapunktide 10 ja 13 nõuetele. Nendes punktides mõistetakse infotabloo all mis tahes vahendit muutuva teabe esitamiseks.

10)

Iga jaama nimi (võib olla lühendatud) või teade peab püsima infotablool vähemalt kaks sekundit.

11)

Kui kasutatakse keritavat infotablood (horisontaalset või vertikaalset), siis esitatakse iga täielikku sõna vähemalt kahe sekundi jooksul ning horisontaalse kerimise kiirus ei tohi ületada keskmiselt kuut märki sekundis.

12)

Väljaspool rongi paikneva infotabloo minimaalne tähemärkide kõrgus on 70 mm rongi eesotsas ja 35 mm rongi küljel.

13)

Rongis paiknevate infotabloode projekteerimisel tuleb võtta arvesse suurimat nägemiskaugust, kasutades tabelis 5a esitatud valemit.

Tabel 5a

Veeremis paiknevate infotabloode suurim nägemiskaugus

Lugemiskaugus

Tähtede kõrgus

< 8 750  mm

(lugemiskaugus / 250) mm

8 750 – 10 000  mm

35 mm

> 10 000  mm

(lugemiskaugus / 285) mm“

28)

punkti 4.2.2.8 muudetakse järgmiselt:

a)

alapunkt 2 asendatakse järgmisega:

“2)

Vähemalt esimesel ja viimasel trepiastmel peab kogu trepi laiuses nii trepiastme ääre ees kui ka peal olema kontrastses värvitoonis triip, mille laius on

45–55 mm trepiastme ääre ees,

45–75 mm trepiastme ääre peal.“;

b)

alapunktis 7 asendatakse tabeli 6 teise rea tekst järgmisega:

„Ratastooliga juurdepääsetava välimise ukse, ratastoolikoha, ratastooliga juurdepääsetava magamiskoha ja universaaltualettruumi vahelised teed“;

29)

punkti 4.2.2.9 alapunkt 5 asendatakse järgmisega:

“5)

Alapunktis 4 osutatud käsipuude kohta kehtivad järgmised nõuded:

need peavad olema vertikaalsed käsipuud, mis paiknevad 700–1 200 mm kõrgusel kõigi välisuste esimesest trepiastmest;

rohkem kui kahe astmega ukseavadel peavad olema täiendavad käsipuud 800–900 mm kõrgusel esimesest kasutatavast trepiastmest ning need peavad olema paralleelsed trepiastme äärega.“;

30)

punkti 4.2.2.10 alapunkt 9 asendatakse järgmisega:

“9)

Alapunktides 7 ja 8 kirjeldatud abi kutsumise seadmed peavad paiknema magamiskoha eri vertikaalpindadel.“;

31)

punkti 4.2.2.11.1 alapunkt 3 asendatakse järgmisega:

“3)

Vedurite ja reisijateveoveeremi KTK punktis 4.2.12 osutatud tehniline dokumentatsioon peab sisaldama teavet järgmise kohta:

teoreetilise ooteplatvormi kõrgus ja asetus, nii et sirgel tasasel rööbasteel oleva veeremi kõige alumise trepiastme serva keskosas asuvast punktist mõõdetud vertikaalne tühimik δν+ oleks 230 mm ja horisontaalne tühimik δh 200 mm;

teoreetilise ooteplatvormi kõrgus ja asetus, nii et sirgel tasasel rööbasteel oleva veeremi kõige alumise trepiastme serva keskosas asuvast punktist mõõdetud vertikaalne tühimik (δν-) oleks 160 mm ja horisontaalne tühimik (δh) 200 mm.“;

32)

punkti 4.2.2.11.2 alapunkt 7 asendatakse järgmisega:

“7)

Tamburisse peab olema võimalik pääseda kuni nelja astmega, millest üks võib olla välimine aste.“;

33)

punkti 4.2.2.12.1 alapunkt 3 asendatakse tekstiga „Ei kasutata.“;

34)

punkt 4.2.2.12.3 asendatakse järgmisega:

“4.2.2.12.3.   Rongis asuv tõstuk

1)

Rongis asuv tõstuk on veeremiüksuse uksealasse ehitatud seadeldis, mis peab suutma ületada suurima kõrgusevahe veeremiüksuse põrandapinna ja ooteplatvormi vahel.

2)

Kui tõstuk on hoiuasendis, peab ukseava vähim kasutatav laius vastama punktile 4.2.2.3.2.

3)

Rongis asuvad tõstukid peavad vastama punkti 5.3.2.10 nõuetele.“;

35)

punkti 4.3.2 tabel 11 asendatakse järgmisega:

Tabel 11

Liides piiratud liikumisvõimega inimeste KTKga

Käesolev KTK

Vedurite ja reisijateveoveeremi KTK

Parameeter

Punkt

Parameeter

Punkt

Veeremi allsüsteem

4.2.2

Reisijatega seotud punktid

4.2.5

Üksnes istekohtade broneerimissüsteemis kasutamiseks ette nähtud veerem

4.2.2.1.2.1

Ülddokumentatsioon

4.2.12.2

Teoreetilise ooteplatvormi kõrgus ja asetus

4.2.2.11.1

Ülddokumentatsioon

4.2.12.2

Liigutatav aste ja ületussild

4.2.2.12.1

Uste ja veojõu vastastikune blokeering

4.2.5.5.7“

36)

punkti 4.4 teisele lõigule lisatakse järgmine lause:

„Järgmisi käituseeskirju kohaldatakse kogu taristu ja veeremi allsüsteemide käitamise suhtes.“;

37)

punkti 4.4.1 muudetakse järgmiselt:

a)

esimene taane asendatakse järgmisega:

“–   Üldosa

Taristuettevõtjal, jaamaülemal või raudteeveo-ettevõtjal peavad olema kirjalikud eeskirjad, et tagada kõigi puudega ja piiratud liikumisvõimega inimeste juurdepääs reisijate taristule kogu jaama lahtioleku ajal vastavalt käesoleva KTK tehnilistele nõuetele. Peale selle peavad kõnealused eeskirjad olema vastavuses nende raudteeveo-ettevõtjate eeskirjadega, kes soovivad rajatisi kasutada (vt punkt 4.4.2). Kõnealuseid eeskirju rakendatakse töötajate suhtes vajaliku teabe jagamise ning menetluste ja koolituste kaudu. Taristueeskirjad peavad hõlmama muu hulgas järgmisi käituseeskirju:“;

b)

kahekümne viies taane asendatakse järgmisega:

„Puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimestele tagatakse abi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/782 (*3) sätestatud tingimustel.

(*3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/782 rongireisijate õiguste ja kohustuste kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 172, 17.5.2021, lk 1).“ "

38)

punkt 4.4.2 asendatakse järgmisega:

“4.4.2.   Veeremi allsüsteem

3. peatükis esitatud oluliste nõuete kontekstis on puudega ja piiratud liikumisvõimega inimeste juurdepääsuga seotud veeremi allsüsteemi käituseeskirjad järgmised.

4.4.2.1.   Üldosa

Raudteeveo-ettevõtjal peavad olema kirjalikud eeskirjad, et tagada juurdepääs reisijateveoveeremile kogu jaama lahtioleku ajal vastavalt käesoleva KTK tehnilistele nõuetele. Peale selle peavad kõnealused eeskirjad olema vastavuses taristuettevõtja või jaamaülema eeskirjadega (vt punkt 4.4.1). Kõnealuseid eeskirju rakendatakse töötajate suhtes vajaliku teabe jagamise ning menetluste ja koolituste kaudu. Veeremi eeskirjad peavad hõlmama muu hulgas järgmisi käituseeskirju.

4.4.2.2.   Juurdepääs eelisõigusistmetele ning nende broneerimine

Eelisõigusistmetena liigitatud istmete puhul on kaks võimalust: i) broneerimata istmed ja ii) broneeritud istmed (vt punkti 4.2.2.1.2.1 alapunkt 2). Neist esimese puhul on käituseeskirjad suunatud teistele reisijatele (st märgistuse tagamine), paludes neil tagada, et selliste istekohtade puhul antakse eelisõigus kõigile puudega ja piiratud liikumisvõimega inimestele, kellel on õigus neid istmeid kasutada, ning et hõivatud eelisõigusistmed vajaduse korral vabastatakse. Teisel juhul rakendab käituseeskirju raudteeveo-ettevõtja, et tagada piletite broneerimissüsteemi õiglane toimimine puudega ja piiratud liikumisvõimega inimeste suhtes. Selliste eeskirjadega tagatakse, et eelisõigusistmed on algselt broneerimiseks kättesaadavad vaid puudega ja piiratud liikumisvõimega inimestele kuni kindlaksmääratud ajani enne rongi lahkumist. Pärast kindlaksmääratud aega tehakse eelisõigusistmed kättesaadavaks kõikidele reisijatele, sealhulgas puudega ja piiratud liikumisvõimega inimestele.

4.4.2.3.   Juhtkoerte transport

Käituseeskirjadega tuleb tagada, et juhtkoeraga reisivad puudega ja piiratud liikumisvõimega inimesed ei peaks pileti eest juurde maksma.

4.4.2.4.   Juurdepääs ratastoolikohtadele ning nende broneerimine

Eeskirjad eelisõigusistmetele ning nende broneerimisele kehtivad ka ratastoolikohtade puhul, nii et ainult ratastoolikasutajatel on eelisõigus. Peale selle tuleb käituseeskirjadega tagada i) broneerimata või ii) broneeritud istekohtade olemasolu puudega või piiratud liikumisvõimega inimesega koos reisivale (täieliku liikumisvõimega) inimesele ratastoolikoha kõrval või selle vastas.

4.4.2.5.   Juurdepääs universaalsetele magamiskupeedele ja nende broneerimine

Eeskirjad eelisõigusistmete ja nende broneerimise kohta kehtivad ka universaalsete magamiskupeede puhul (vt punkt 4.2.2.10). Käituseeskirjad ei võimalda siiski universaalsete magamiskupeede kasutamist ilma eelneva broneerimiseta (st eelnev broneering on alati vajalik).

4.4.2.6.   Välisuste aktiveerimine rongimeeskonna poolt

Välisuste aktiveerimise suhtes rongimeeskonna poolt tuleb rakendada käituseeskirju, et tagada kõigi reisijate, sealhulgas puudega ja piiratud liikumisvõimega inimeste ohutus (vt punkt 4.2.2.3.2).

4.4.2.7.   Abi kutsumise seade ratastoolikohal, universaaltualettruumides või ratastooliga juurdepääsetavates magamiskohtades

Käituseeskirjade rakendamise eesmärk on tagada töötajate vajalik reageerimine ja tegutsemine abi kutsumise seadme aktiveerimise korral (vt punktid 4.2.2.2, 4.2.2.5 ja 4.2.2.10). Reageering ja tegutsemisviis sõltub sellest, kust abikutse tuleb.

4.4.2.8.   Valgustus

Kui iga reisijaiste on varustatud eraldi valgustiga, on lubatud vähendada veeremiüksuse valgustatuse taset olenevalt kasutusolukorrast (nt öine aeg, reisijate mugavus). A liite viites 6 osutatud tehnilise kirjelduse nõuded peavad olema täidetud.

4.4.2.9.   Helilised ohutusjuhised hädaolukorras

Rakendada tuleb käituseeskirju reisijatele heliliste ohutusjuhiste edastamise kohta hädaolukorras (vt punkt 4.2.2.7.4). Eeskirjad peavad hõlmama ka juhiste laadi ning edastamisviisi.

4.4.2.10.   Visuaalne ja helisignaalteave. Reklaamikontroll

Andmed rongi marsruudi või võrgu kohta peavad olema kättesaadavad (raudteeveo-ettevõtja otsustab, mil moel kõnealust teavet edastatakse).

Reklaame ei tohi ühitada teejuhistega.

Märkus. Üldist teavet ühistransporditeenuste kohta ei käsitata käesoleva punkti tähenduses reklaamina.

4.4.2.11.   Automaatsed teabesüsteemid. Ebatäpse või eksitava teabe manuaalne parandamine

Käituseeskirjade rakendamisega tagatakse rongimeeskonna sobivus ja võime korrigeerida vigast automaatselt edastatud teavet (vt punkt 4.2.2.7).

4.4.2.12.   Sihtkoha ja järgmise peatuse teadustamise eeskirjad

Käituseeskirjade rakendamise eesmärk on tagada, et järgmine peatus teadustatakse mitte vähem kui kahe minuti jooksul enne vastavasse jaama jõudmist ja et muutuva teabe infotabloodel kuvatakse sihtkoht niipea, kui rong on peatunud (vt punkt 4.2.2.7).

4.4.2.13.   Rongi komplekteerimise eeskirjad, et võimaldada rongile mineku abivahendite kasutamist vastavalt ooteplatvormide korraldusele

Käituseeskirjade rakendamise eesmärk on võtta arvesse muutusi rongi koosseisus, nii et rongide peatumiskoha suhtes oleks võimalik kindlaks määrata ohutud alad ratastoolikasutajate rongi sisenemise abivahendite kasutamiseks.

4.4.2.14.   Mehaaniliste ja elektriliste ratastoolide rongile mineku abivahendite ohutus

Rakendada tuleb käituseeskirju rongile mineku abivahendite käitamise kohta rongimeeskonna ja jaamatöötajate poolt. Käsitsi käitavate seadmete puhul tagavad eeskirjad, et nende käitamiseks peavad töötajad vaid minimaalselt füüsilist jõudu kasutama. Elektri jõul liikuvate abivahendite puhul tagavad eeskirjad elektrikatkestuse korral vahendi tõrkekindla käitamise. Rakendada tuleb käituseeskirja rongimeeskonna või jaamatöötajate käitatava ratastoolitõstukite teisaldatava ohutuspiirde kohta.

Käituseeskirjade rakendamise eesmärk on tagada rongimeeskonna ja jaamatöötajate võime ohutult käitada pealesõiduteid, neid kohale asetada, tõsta, langetada ning hoiustada.

4.4.2.15.   Abi rongi sisenemisel ja rongist väljumisel

Käituseeskirjade rakendamise eesmärk on tagada töötajate teadlikkus selle kohta, et puudega ja piiratud liikumisvõimega inimesed võivad vajada abi rongi sisenemisel ja sealt väljumisel, ning et töötajad peavad vajaduse korral tagama sellise abi osutamise.

Puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimestele tagatakse abi määruses (EL) 2021/782 sätestatud tingimustel.

4.4.2.16.   Ooteplatvorm. Ratastoolikasutajatele mõeldud rongile mineku abivahendite kasutamise ala

Raudteeveo-ettevõtja ja taristuettevõtja või jaamaülem peavad koos kindlaks määrama selle piirkonna ooteplatvormil, kus kõnealuseid vahendeid tõenäoliselt kasutatakse, ning neil on vaja tõendada selle sobilikkust. Ala peab ühilduma olemasolevate ooteplatvormidega, mille ääres rong tõenäoliselt peatub.

Seetõttu tuleb nõudest kinnipidamise eesmärgil rongi peatumiskohta mõnel juhul veidi muuta.

Käituseeskirjade rakendamise eesmärk on võtta arvesse muutusi rongi koosseisus (vt punkt 4.2.1.12), nii et rongide peatumiskohta oleks võimalik rongi sisenemise abivahendite kasutamise ala suhtes kindlaks määrata.

4.4.2.17.   Liigutavate astmete käitamine hädaolukorras

Rakendada tuleb käituseeskirju ületussilla hoidmise kohta või elektrikatkestuse korral käitamise kohta.

4.4.2.18.   KTKga ühilduva ja mitteühilduva veeremi käituskombinatsioonid

Rongi moodustamise korral ühilduvast ja mitteühilduvast veeremist on käituseeskirjade rakendamise eesmärk tagada vähemalt kahe käesolevale KTK-le vastava ratastoolikoha olemasolu rongis. Kui rongis on olemas tualettruumid, tuleb tagada ratastoolikasutajate juurdepääs universaaltualettruumile.

Selliste veeremikombinatsioonide puhul peab olema kehtestatud kord visuaalse ja helisignaalteabe edastamise tagamiseks kõigis veeremiüksustes.

On lubatud, et selliste kombinatsioonide puhul ei pruugi muutuva teabe süsteemid, ratastoolikohad, universaaltualettruumid, ratastoolidele juurdepääsetavad magamiskohad ja abi kutsumise süsteemid täielikult toimida.

4.4.2.19.   Rongide komplekteerimine eraldiseisvatest käesoleva KTKga ühilduvatest veeremiüksustest

Kui rong moodustatakse vastavalt punktile 6.2.7 individuaalselt hinnatud veeremiüksustest, on käituseeskirjade rakendamise eesmärk tagada, et terve rong vastaks käesoleva KTK punktile 4.2.

4.4.2.20.   Teenuste osutamine rongis

Kui reisijatele osutatakse teenust rongi konkreetses alas, millele ratastoolikasutajatel puudub juurdepääs, peavad olema kasutusele võetud käitamisvahendid, millega tagatakse, et

a)

ratastoolikasutajatel on võimalik saada tasuta abi teenuseni jõudmiseks või

b)

ratastoolikohtades osutatakse ratastoolikasutajatele teenust tasuta, välja arvatud juhul, kui teenuse laadi tõttu ei ole seda võimalik osutada kaugteenusena.“;

39)

punkt 4.4.3 asendatakse järgmisega:

“4.4.3.   Varustamine rongile mineku abivahenditega ja abistamine

Vastutav taristuettevõtja või jaamaülem ja raudteeveo-ettevõtja peavad kokku leppima rongile mineku abivahendite tagamise ja halduse suhtes ning abistamise ja alternatiivsete transpordivahendite suhtes vastavalt määrusele (EL) 2021/782, et määrata kindlaks, milline osaline vastutab rongile mineku abivahendite ning alternatiivsete transpordivahendite käitamise eest. Taristuettevõtja (või jaamaülem(ad)) ja raudteeveo-ettevõtja tagavad, et nende kokku lepitud kohustuste jagamine on kõige mõistlikum üldine lahendus.

Sellistes kokkulepetes võetakse arvesse punktides 5.3.1.2, 5.3.1.3, 5.3.2.9 ja 5.3.2.10. osutatud rongile mineku abivahendite kasutusala.

Selliste kokkulepetega määratakse kindlaks

a)

ooteplatvormid, kus rongile mineku abivahendeid käitab taristuettevõtja või jaamaülem, ning veerem, mille puhul neid kasutatakse;

b)

ooteplatvormid, kus rongile mineku abivahendeid käitab raudteeveo-ettevõtja, ning veerem, mille puhul neid kasutatakse;

c)

veerem, mille puhul raudteeveo-ettevõtja peab tagama rongile mineku abivahendite olemasolu ning neid käitama, ning ooteplatvorm, kus neid kasutatakse;

d)

veerem, mille puhul raudteeveo-ettevõtja tagab rongile mineku abivahendite olemasolu ning mida käitab taristuettevõtja või jaamaülem, ning ooteplatvormid, kus seda kasutatakse;

e)

ooteplatvormidel paiknevate rongile mineku abivahendite puhul asukoht, kus neid kõige tõenäolisemalt kasutatakse, võttes arvesse, et seadme äärest peab jääma 150 cm vaba (takistusteta) pinda suunas, kus ratastool ooteplatvormi tasandil rongi siseneb või rongist väljub;

f)

tingimused alternatiivsete transpordivahendite olemasolu tagamiseks, kui

ooteplatvormile ei vii takistusteta teed või

ei ole võimalik osutada abi ooteplatvormi ja veeremi vahelise rongile mineku abivahendi käitamiseks.“;

40)

punkt 4.8 jäetakse välja;

41)

punkt 5.1 jäetakse välja;

42)

punkti 5.3 sissejuhatavas lõigus asendatakse sõnad „direktiivi 2008/57/EÜ“ sõnadega „direktiivi (EL) 2016/797“;

43)

punkt 5.3.1.1 jäetakse välja;

44)

punkti 5.3.1.2 muudetakse järgmiselt:

a)

alapunkt 1 asendatakse järgmisega:

“1)

Kasutuspiirkonna kaldteede projekteerimisel ja hindamisel võetakse arvesse suurimat vertikaalset tühimikku, mida nende abil saab ületada kõige rohkem 18 % (10.2°) kalde korral.“;

b)

alapunkt 5 asendatakse järgmisega:

“5)

Kaldtee pind peab olema libisemiskindel ja sellel peab olema stabiilne asend ning selle kasutatav puhaslaius peab olema vähemalt 760 mm.“;

45)

punkti 5.3.1.3 alapunkt 6 asendatakse järgmisega:

“6)

Tõstuki platvormi ja vaguni põranda vahelise tühimiku ületussillal peab olema stabiilne asend ja selle laius peab olema vähemalt 760 mm.“;

46)

punktile 5.3.2.2 lisatakse alapunktid 7–9:

“7)

Kui nii ukse avamiseks kui ka sulgemiseks vajalikud juhtseadmed asuvad üksteise kohal, on ülemine alati ette nähtud ukse avamiseks.

8)

Automaatsed ja poolautomaatsed siseuksed peavad sisaldama seadmeid, mis hoiavad ära reisijate lõksujäämise uste kasutamise ajal.

9)

Käsitsi avatava ukse avamiseks või sulgemiseks vajalik jõud ei tohi ületada 60 njuutonit.“;

47)

punkti 5.3.2.6 alapunkt 1 asendatakse järgmisega:

“1)

selle asukohale peab viitama silt, mille kollasel taustal on kontrastne musta värvi sümbol (vastavalt A liite viites 10 osutatud tehnilisele kirjeldusele). Sümbol peab kujutama kellukest või telefoni. Silt võib asuda surunupul, raami sees või eraldi piktogrammil;“;

48)

punkt 5.3.2.7 jäetakse välja;

49)

punkti 5.3.2.8 muudetakse järgmiselt:

a)

alapunktis 2 asendatakse tekst „viites 11“ tekstiga „viites 11“;

b)

alapunktis 5 asendatakse tekst „viites 11“ tekstiga „viites 11“;

50)

punkti 5.3.2.9 alapunkt 1 asendatakse järgmisega:

“1)

Kasutuspiirkonna kaldteede projekteerimisel ja hindamisel võetakse arvesse suurimat vertikaalset tühimikku, mida nende abil saab ületada kõige rohkem 18 % (10.2°) kalde korral.“;

51)

punkt 6.1.1 asendatakse järgmisega:

“6.1.1.   Vastavushindamine

Koostalitluse komponendi tootja või tema Euroopa Liidus asuv volitatud esindaja koostab enne koostalitluse komponendi turulelaskmist EÜ vastavusdeklaratsiooni või kasutussobivuse deklaratsiooni vastavalt direktiivi (EL) 2016/797 artikli 9 lõikele 2 ja artikli 10 lõikele 1.

Koostalitluse komponendi vastavust hinnatakse vastavalt käesoleva KTK punktis 6.1.2 konkreetse komponendi jaoks kindlaks määratud mooduli(te)le.“;

52)

punkti 6.1.2 tabel 15 asendatakse järgmisega:

“Tabel 15

Koostalitluse komponentide EÜ vastavustõendamise moodulite kombinatsioon

Käesoleva lisa punkt

Hinnatavad komponendid

Moodul

CA

CA1 või CA2 (1)

CB + CC

CB + CD

CB + CF

CH (1)

CH1

5.3.1.2 ja 5.3.1.3

Ooteplatvormi kaldteed ja tõstukid

 

X

 

X

X

X

X

5.3.2.1

Ukseavamisseadme liides

X

 

X

 

 

X

 

5.3.2.2, 5.3.2.3 ja 5.3.2.4

Tualettide moodulid

 

X

X

X

 

X

X

5.3.2.5

Mähkimislaud

X

 

X

 

 

X

 

5.3.2.6

Abi kutsumise seadmed

X

 

X

 

 

X

 

5.3.2.8–5.3.2.10.

Rongile mineku abivahendid

 

X

 

X

X

X

X

53)

punkt 6.2.1 asendatakse järgmisega:

“6.2.1.   EÜ vastavustõendamine (üldosa)

Allsüsteemi suhtes kohaldatavaid EÜ vastavustõendamise menetlusi kirjeldatakse direktiivi (EL) 2016/797 artiklis 15 ja IV lisas.

EÜ vastavustõendamise menetlust teostatakse vastavalt käesoleva KTK punktis 6.2.2 kindlaks määratud moodulile.

Kui taotleja tõendab, et taristu allsüsteemi või selle osade katsed ja hindamised on projekti eelnevate taotluste korral olnud samaväärsed või edukad, võtab teavitatud asutus kõnealuste katsete ja hindamiste tulemusi EÜ vastavustõendamisel arvesse.

Taristu allsüsteemi puhul on teavitatud asutuse tehtava kontrolli eesmärk tagada KTK nõuete täitmine. Kontroll viiakse läbi visuaalse kontrollina; kahtluse korral võib teavitatud asutus väärtuste kontrollimiseks nõuda, et taotleja teeks mõõtmised. Kui on võimalik kasutada erinevaid meetodeid (näiteks kontrasti puhul), kasutatakse mõõtmismeetodit, mida kasutab taotleja.

Taotleja ja teavitatud asutus lepivad kokku tunnustamisprotsessi ja hindamise sisu vastavalt käesolevas KTKs sätestatud nõuetele.“;

54)

lisatakse punkt 6.2.3.3:

“6.2.3.3.   Veeremi allsüsteemi kontrastsuse hindamine

Veeremi allsüsteemi kontrastsust hinnatakse vastavalt A liite viites 18 osutatud tehnilisele kirjeldusele.“;

55)

punktid 6.2.5 ja 6.2.6 asendatakse järgmisega:

“6.2.5.   Hoolduse hindamine

Direktiivi (EL) 2016/797 artikli 15 lõike 4 kohaselt vastutab taotleja tehnilise dokumentatsiooni koostamise eest, mis sisaldab käitamiseks ja hoolduseks nõutavaid dokumente.

Teavitatud asutus kontrollib ainult seda, kas käitamiseks ja hoolduseks nõutavad dokumendid on esitatud, nagu on kindlaks määratud käesoleva KTK punktis 4.5. Teavitatud asutus ei pea kontrollima esitatud dokumentides sisalduvat teavet.

6.2.6.   Käituseeskirjade hindamine

Direktiivi (EL) 2016/798 artiklite 10 ja 12 kohaselt peavad raudteeveo-ettevõtjad ja taristuettevõtjad mis tahes uut või muudetud ohutustunnistust või ohutusluba taotledes tõendama oma ohutusjuhtimissüsteemi vastavust käesoleva KTK käitusnõuetele.“;

56)

punkti 6.2.7 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Kui sellise veeremiüksuse suhtes on väljastatud turulelaskmise luba, vastutab raudteeveo-ettevõtja, et selle koos muude ühilduvate veeremiüksustega rongiks komplekteerimise korral on tagatud vastavus käesoleva KTK punktile 4.2 rongi tasandil vastavalt käitamise ja liikluskorralduse KTK punktis 4.2.2.5 kindlaks määratud eeskirjadele (rongi koosseis).“;

57)

punktid 7.1.1 ja 7.1.2 asendatakse järgmisega:

“7.1.1.   Uus taristu

Käesolevat KTKd kohaldatakse kõigi selle kohaldamisalasse kuuluvate uute jaamade suhtes.

Uute jaamade suhtes, millele on juba ehitusluba antud või mille oluliste ehitustööde leping on käesoleva KTK kohaldamise kuupäeval juba alla kirjutatud või pakkumise viimases etapis, ei ole käesoleva KTK kohaldamine kohustuslik. Käesoleva KTK varasemat versiooni tuleb siiski kohaldada selle kindlaksmääratud kohaldamisalas. Teavitatud asutuse poolt sertifitseeritud taotleja peab põhjendama kohaldatavate nõuete asjakohasust, kui käesoleva KTK eri versioone kohaldatakse osaliselt jaama konkreetsete osade suhtes.

Pikka aega reisijateveo teenuseks suletud olnud ja taasavatud jaamade puhul võib seda käsitada uuendamise või täiustamisena vastavalt punktile 7.2.

Uute jaamade ehitamise korral peab jaamaülem või ehituse planeerija korraldama konsulteerimise naabruskonda haldavate üksustega, et tagada võimaluse korral juurdepääsunõuete täitmine mitte ainult jaamas, vaid ka jaama juurdepääsu puhul. Mitmeliigiliste jaamade puhul tuleb raudtee ja muude transpordiliikide juurdepääsu küsimustes nõu pidada ka teiste vastavate transpordiasutustega.

7.1.2.   Uus veerem

1)

Käesolevat KTKd kohaldatakse kõigi selle kohaldamisalasse kuuluvate veeremiüksuste suhtes, mis lastakse turule pärast 28. septembrit 2023, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse vedurite ja reisijateveoveeremi KTK punkti 7.1.1.2 „Kohaldamine käimasolevate projektide suhtes“.

2)

Vastavus käesoleva lisa versioonile, mis kehtis enne 28. septembrit 2023 loetakse samaväärseks vastavusega käesoleva KTK nõuetele, välja arvatud P liites loetletud KTK muudatustele.

3)

Veeremi allsüsteemi ja sellega seotud koostalitluse komponentide EÜ tüübi- või projektihindamistõenditega seotud eeskirjad peavad vastama vedurite ja reisijateveoveeremi KTK punkti 7.1.3 nõuetele.“;

58)

punkti 7.2.1.1.1 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Juurdepääsu andmete vormindamise ja vahetamise suhtes kohaldatakse A liite viidetes 21 ja 22 osutatud tehnilisi kirjeldusi.“;

59)

punkti 7.2.1.1.3 viimane lause jäetakse välja;

60)

punkt 7.2.3 asendatakse järgmisega:

„7.2.3   Käesoleva KTK kohaldamine käitatava veeremi või olemasoleva veeremitüübi suhtes

(1)

Käitatava veeremi või olemasoleva veeremitüübi muudatuste haldamise eeskirjad peavad vastama vedurite ja reisijateveoveeremi KTK punkti 7.1.2 ja käesoleva KTK F liite nõuetele.

(2)

Kasutusala laiendamise eeskirjad olemasoleva veeremi kohta, mis on kasutusele võetud enne 19. juulit 2010 või millel on direktiivi 2008/57/EÜ kohane luba, peavad vastama vedurite ja reisijateveoveeremi KTK punkti 7.1.4 nõuetele.“;

61)

punkti 7.3.2.6 muudetakse järgmiselt:

a)

jao „Soome P-erijuhtum“ teises lauses asendatakse tekst „viites 14“ tekstiga „viites 15“;

b)

jagu „Hispaania 1 668 mm rööpmelaiusega võrgu P-erijuhtum“ asendatakse järgmisega:

“Hispaania P-erijuhtum

Veeremi puhul, mis on ette nähtud käitamiseks 1 435 mm rööpmelaiusega, peavad väärtused bq0, δh, δv+ ja δv- olema punkti 4.2.2.11.1 tabelites 7 ja 8 kindlaks määratud väärtused.

Veeremi puhul, mis on ette nähtud käitamiseks 1 668 mm rööpmelaiusega, peab esimese kasutatava trepiastme asetus vastama käesoleva KTK tabelites 23 ja 24 esitatud mõõtmetele, sõltuvalt ooteplatvormi kõrgusest ja liini ehitusgabariidist, nagu on kindlaks määratud komisjoni määruse (EL) nr 1299/2014 (*4) lisa punktis 7.7.15.1.

Tabel 23

Hispaania erijuhtumi δh, δν+ ja δν– ning bq0 väärtused 1 668  mm rööpmelaiusega sirgel tasasel rööbasteel

Sirgel tasasel rööbasteel


Astmete asetus

Liini ehitusgabariit

Gabariit GEC16 või GEB16

Gabariit GHE16

Kolmerööpaline rööbastee

(1)

Ooteplatvormi kõrgus 760 või 680 mm

Ooteplatvormi kõrgus 550 mm

δh mm

1 435 /1 668  mm muudetava rööpmelaiusega veeremiüksused

275

275

255

316,5

1 668  mm rööpmelaiusega veeremiüksused

200

200

200

241,5

δν+ mm

230

δν– mm

160

bq0

1 725

1 725

1 705

1 766,5


Tabel 24

Hispaania erijuhtumi δh, δν+ ja δν– ning bq0 väärtused rööbasteel, mille kurviraadius on 300 mm ja rööpmelaius 1 668  mm

Rööbasteel, mille kurviraadius on 300 m


Astmete asetus

Liini ehitusgabariit

Gabariit GEC16 või GEB16

Gabariit GHE16

Kolmerööpaline rööbastee (1)

Ooteplatvormi kõrgus 760 või 680 mm

Ooteplatvormi kõrgus 550 mm

δh mm

1 435 /1 668  mm muudetava rööpmelaiusega veeremiüksused

365

365

345

406,5

1 668  mm rööpmelaiusega veeremiüksused

290

290

290

331,5

δν+ mm

230

δν– mm

160

bq0

1 737,5

1 737,5

1 717,5

1 779

(1)

Kõnealuseid väärtusi kohaldatakse seal, kus ühine rööbas paikneb ooteplatvormile kõige lähemal. Kui ühine rööbas paikneb ooteplatvormi suhtes kõige kaugemas asendis, vastab esimese kasutatava astme asetus liini ehitusgabariitidest ja ooteplatvormide kõrgusest sõltuvatele asjaomastele mõõtmetele, nagu on kindlaks määratud ridades 1 668 mm rööpmelaiusega kaherööpalise rööbastee kohta.

(*4)  Komisjoni 18. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1299/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu raudteesüsteemi allsüsteemi „taristu“ koostalitluse tehnilist kirjeldust (ELT L 356, 12.12.2014, lk 1).“;"

c)

jagu „Ühendkuningriigi P-erijuhtum, mis kehtib kõigi selliste veeremiüksuste kohta, mis tavapäraselt peatuvad ooteplatvormide ääres, mille nominaalkõrgus on 915 mm“ asendatakse järgmisega:

„Ühendkuningriigi P-erijuhtum, mis kehtib kogu sellise veeremi kohta, mis tavapäraselt peatub ooteplatvormide ääres, mille nominaalkõrgus on 915 mm

Reisijate astmed veeremiüksusele juurdepääsemiseks peavad olema projekteeritud nii, et need vastaksid sel eesmärgil teatavaks tehtud riiklikes tehnilistes eeskirjades esitatud nõuetele.“;

62)

lisatakse punktid 7.3.2.7 ja 7.3.2.8:

“7.3.2.7.   Varustamine rongile mineku abivahenditega ja abistamine (punkt 4.4.3)

Hispaania P-erijuhtum

Hispaania raudteevõrgus on võimalik käitada ronge, mille projektijärgne gabariit on kitsam kui ooteplatvormide paigaldamiseks arvesse võetav ehitusgabariit (vt märkus). Sellises olukorras võib horisontaalne tühimik rongi ja ooteplatvormi vahel olla laiem. Seepärast teostavad raudteeveo-ettevõtja ja asjaomane taristuettevõtja või jaamaülem ühist riskijuhtimist järgmistel juhtudel:

a)

veeremi puhul, mis on ette nähtud käitamiseks 1 668 mm rööpmelaiusega liinidel, kui trepiastme serv paikneb väljaspool ala, mis on kindlaks määratud tabelis 23 väärtuse δh = 200 mm korral ja tabelis 24 väärtuse δh = 290 mm korral;

b)

veeremi puhul, mis on ette nähtud käitamiseks 1 435 mm rööpmelaiusega kolmerööpalistel rööbasteedel, kui ühine rööbas paikneb ooteplatvormist kõige kaugemal.

Märkus. Veeremiüksuse gabariit on kitsam kui ehitusgabariit, juhul kui veeremiüksuse gabariidi kinemaatilise võrdlusprofiili poollaius, mõõdetuna ooteplatvormi tasandil, on väiksem kui ehitusgabariidi kinemaatilise võrdlusprofiili poollaius.

7.3.2.8.   Takistusteta tee kindlaksmääramine (punkt 4.2.1.2.3)

Prantsusmaa T-erijuhtum

Väikestes jaamades ei pea olema taktiilset ja eristatavat põrandapinnamärgistust, kui teabe edastamiseks takistusteta tee kohta kasutatakse kaugjuhitavaid heliseadmeid.“;

63)

A liide asendatakse järgmisega:

„A liide

Käesolevas KTKs osutatud standardid ja normdokumendid

Viide

Hinnatavad näitajad

KTK punkt

Kohustusliku standardi punkt

1

EN 81-70:2021+A1:2022

Safety rules for the construction and installation of lifts - Particular applications for passenger and goods passenger lift - Part 70: Accessibility to lifts for persons including persons with disability

1.1

Liftide mõõtmed

4.2.1.2.2 alapunkt 5

5.3.1, tabel 3

1.2

Taktiilne märgistus

4.2.1.10 alapunkt 7

tabeli 4 punktid c, h, j ja k

2

EN 115-1:2017

Safety of escalators and moving walks - Part 1: Construction and installation

2.1

Eskalaatorite ja liikurkõnniteede ehitus

4.2.1.2.2 alapunkt 6

5.4.1.2.2, 5.4.1.2.3

5.2.2

3

EN 12464-2:2014

Valgus ja valgustus. Töökohavalgustus. Osa 2: Välistöökohad.

3.1

Ooteplatvormide valgustus

4.2.1.9 alapunkt 3

tabel 5.12, välja arvatud punktid 5.12.16 ja 5.12.19

4

EN 12464-1:2021

Valgus ja valgustus. Töökohavalgustus. Osa 1: Sisetöökohad.

4.1

Ooteplatvormide valgustus

4.2.1.9 alapunkt 3

61.1.2

5

EN 60268-16:2020

Sound system equipment - Part 16: Objective rating of speech intelligibility by speech transmission index

5.1

Kõneedastusregister, jaamad

4.2.1.11 alapunkt 1

B lisa

5.2

Kõneedastusregister, veerem

4.2.2.7.4 alapunkt 5

6

EN 13272-1:2019

Railway applications -Electrical lighting for rolling stock in public transport systems-Part 1: Heavy rail

6.1

Veeremi valgustus

4.2.2.4 alapunkt 1

4.1.2

6.2

Valgustuse vähendamine (käituseeskiri)

4.4.2.7

4.1.6, 4.1.7

7

ISO 3864-1:2011

Graphical symbols — Safety colours and safety signs — Part 1: Design principles for safety signs and safety markings

7.1

Ohutussildid, hoiatavad, keelavad ja kohustusliku tegevuse sildid

4.2.2.7.2 alapunkt 1

6, 7, 8, 9, 10, 11

8

EN 15273-1:2013+A1:2016/AC:2017

Railway applications - Gauges - Part 1: General - Common rules for infrastructure and rolling stock

8.1

bq0 arvutamine

4.2.2.11.1 alapunkt 2

H.2.2

9

EN 16585-1:2017

Railway applications - Design for PRM use - Equipment and components onboard rolling stock - Part 1: Toilets

9.1

Universaaltualettruumi mooduli hindamine

6.1.3.1

6. peatükk

9.2

Ratastooli kasutava inimese mugavaks juurdepääsuks vajaliku ruumi mõõtmed

4.2.2.2 alapunkt 12

joonis B.2

10

ISO 3864-4:2011

Graphical symbols — Safety colours and safety signs — Part 4: Colorimetric and photometric properties of safety sign materials

10.1

Värvide määratlus

5.3.2.6 alapunkt 1

4. peatükk

11

EN 14752:2019+A1:2021

Railway applications - Bodyside entrance systems for rolling stock

11.1

Rongile mineku abivahendi mehaaniline tugevus

5.3.2.8 alapunkt 2

4.2.2

11.2

Takistuste kindlakstegemine

5.3.2.8 alapunkt 5

5.4

12

ISO 7000:2019

Graphical symbols for use on equipment — Registered symbols

12.1

Ratastooliga juurdepääsetavaid alasid tähistava märgi sümbol

N liite punkt N.3

sümbol 0100

13

ISO 7001:2007/Amd 4:2017

Graphical symbols — Public information symbols

13.1

Ratastooliga juurdepääsetavaid alasid tähistava märgi sümbol

N liite punkt N.3

sümbol PIPF 006

14

ETSI EN 301 462 :2000-03

Human Factors (HF);

Symbols to identify telecommunications facilities for deaf and hard of hearing people

14.1

Induktsioonsilmuseid tähistava märgi sümbol

N liite punkt N.3

4.3.1.2

15

EN 15273-2:2013+A1:2016

Railway applications - Gauges - Part 2: Rolling stock gauge

15.1

Soome erijuhtum

7.3.2.6

F lisa

16

EN 16585-2:2017

Railway applications - Design for PRM use - Equipment and components on board rolling stock - Part 2: Elements for sitting, standing and moving

16.1

Eelisõigusistmete skeemid

4.2.2.1.2.1 alapunkt 7

4.2.2.1.2.1 alapunkt 8

A lisa

16.2

Ühes suunas asetsevad istmed

4.2.2.1.2.2 alapunkt 1

joonis A.2

16.3

Vastastikku asetsevad istmed

4.2.2.1.2.3 alapunkt 1

4.2.2.1.2.3 alapunkt 2

joonised A.3 ja A.4

16.4

Ratastoolikohtade skeemid

4.2.2.2 alapunkt 4

joonised B1, B2 ja B3

16.5

Ratastoolikohtade skeemid

F liide

joonis 5

17

EN 16585-3:2017

Railway applications - Design for PRM use - Equipment and components on board rolling stock - Part 3: Clearways and internal doors

17.1

Takistusteta vahekäik läbi kogu veeremiüksuse

4.2.2.6 alapunkt 1

joonis 2

17.2

Takistusteta vahekäik ühe rongikoosseisu veeremiüksuste vahel

4.2.2.6 alapunkt 1

joonis 3

17.3

Takistusteta vahekäik ratastooliga juurdepääsetava alani ja sealt välja

4.2.2.6 alapunkt 1

joonis 5

17.4

Koridori laius suuna muutmiseks

4.2.2.6 alapunkt 4

tabel 3

18

EN 16584-1:2017

Railway applications - Design for PRM use - General requirements - Part 1: Contrast

18.1

Veeremi allsüsteemi kontrastsuse hindamine

6.2.3.3

A lisa, punkt A.1

19

EN 16584-2:2017

Railway applications - Design for PRM use - General requirements –

Part 2: Information

19.1

Visuaalsed uksesignaalid

4.2.2.3.2 alapunkt 11

5.3.3.2 alapunktid g ja h

20

EN 17285:2020

Railway applications - Acoustics - Measuring of door audible warnings

20.1

Siseuste uksesignaalide mõõtmine

liited G–G.4

5, 6, 7

20.2

Välisuste uksesignaalide mõõtmine

liited G–G.4

5, 6, 7

20.3

Ukse leidmise signaalide mõõtmine

Liited G–G.4

5, 7

21

CEN/TS 16614-1:2020 Public transport — Network and Timetable Exchange (NeTEx) — Part 1: Public transport network topology exchange format

21.1

Juurdepääsuandmete vormindamine ja vahetamine

7.2.1.1.1

kõik

22

EN 12896-1:2016 Public transport. Reference data model. Common concepts (Transmodel)"

22.1

Juurdepääsuandmete vormindamine ja vahetamine

7.2.1.1.1

Kõik“

64)

C liide asendatakse järgmisega:

“C liide

(Ei kasutata.)

;

65)

D liite tabelit D.1 muudetakse järgmiselt:

a)

rida „5.3.1.1. Infotablood“ jäetakse välja;

b)

rida „5.3.2.7. Infotablood“ jäetakse välja;

66)

E liites asendatakse tabelid E.1 ja E.2 järgmisega:

Tabel E.1

Taristu allsüsteemi hindamine (konstrueeritud ja tarnitud eraldiseisva üksusena)

1

2

3

Hinnatavad näitajad

Projekteerimis- ja arendusetapp

Ehitusetapp

Projekti ekspertiis ja/või projekti kontrollimine

Kontrollimine

Parkimisrajatised puudega ja piiratud liikumisvõimega inimestele

X

X

Takistusteta teed

X

X

Tee tähistus

X

X

Uksed ja sissepääsud

X

X

Põrandapinnad

X

X

Läbipaistvad takistused

X

X

Tualettruumid

X

X

Mööbel ja eraldiseisvad seadmed

X

X

Piletimüük / müügipunkt või müügiautomaat / infopunkt / piletikontrolliautomaat / pöördväravad / kliendiabipunktid

X

X

Valgustus

X

X

Visuaalne teave: teejuhised, piktogrammid, muutuv teave

X

X

Heliteadaanded

X

X

Ooteplatvormi laius ja äär

X

X

Ooteplatvormi lõpp

X

X

Raudteeületuskohad jaamades

X

X


Tabel E.2

Veeremi allsüsteemi hindamine (konstrueeritud ja tarnitud seeriatoodetena)

1

2

3

Hinnatavad näitajad

Projekteerimis- ja arendusetapp

Tootmisetapp

Projekti ekspertiis ja/või projekti kontrollimine

Tüübikatse

Korraline katse

Istmed

Üldosa

X

X

 

Eelisõigusistmete üldosa

X

 

 

Ühes suunas asetsevad istmed

X

X

 

Vastastikku asetsevad istmed

X

X

 

Ratastoolikohad

X

X

 

Uksed

Üldosa

X

X

 

Välisuksed

X

X

 

Siseuksed

X

X

 

Valgustus

 

X

 

Tualettruumid

X

 

 

Takistusteta vahekäigud

X

 

 

Kliendiinfo

Üldosa

X

X

 

Märgistused, piktogrammid ja taktiilne teave

X

X

 

Muutuv visuaalne teave

X

X

 

Muutuv helisignaalteave

X

X

 

Muutused kõrguses

X

 

 

Käsipuud

X

X

 

Ratastooliga juurdepääsetavad magamiskohad

X

X

 

Sõidukisse sisenemise ja sealt väljumise astmete asetus

Üldnõuded

X

 

 

Peale- ja mahaastumisastmed

X

 

X

Rongile mineku abivahendid

X

X

X“

67)

F liide asendatakse järgmisega:

“F liide

Veeremi uuendamine või täiustamine

Veeremi osade uuendamise või täiustamise korral peavad need vastama käesoleva KTK nõuetele, kusjuures vastavus ei ole kohustuslik järgmistel juhtudel.

Konstruktsioon

Vastavus ei ole kohustuslik, kui tegevus nõuaks ukseportaalide (seesmiste või välimiste), tugiraamide, kokkupõrketalade, veeremiüksuse kere ja veeremiüksuse pealesõidukaitse konstruktsiooni muutmist või vajaks üldisemalt veeremiüksuse konstruktsioonilise terviklikkuse uuesti hindamist.

Istmed

Vastavus punktile 4.2.2.1 istme seljatoel asetsevate käepidemete kohta on kohustuslik ainult juhul, kui istme konstruktsiooni uuendatakse või täiustatakse kogu veeremiüksuse sisemuses.

Vastavus eelisõigusistmete mõõtmeid ja nende ümbrust käsitlevale punktile 4.2.2.1.2 on kohustuslik ainult juhul, kui istmete paigutust muudetakse kogu rongis ja see on võimalik saavutada, ilma et vähendataks rongi senist mahutavust. Sellisel juhul tuleb tagada eelisõigusistmete maksimumarv.

Vastavus eelisõigusistmete kohal oleva ruumi kõrgust käsitlevatele nõuetele ei ole kohustuslik, kui piiravaks teguriks on pagasiraam, mida uuendus- või ümberehitustööde jooksul ei muudeta.

Ratastoolikohad

Ratastoolikohad on nõutavad ainult juhul, kui istmete paigutust muudetakse kogu rongikoosseisu ulatuses. Kui sissepääsu või vahekäike ei saa ratastoolile juurdepääsu võimaldamiseks muuta, ei ole istme konstruktsiooni muutmise ajal vaja ratastoolikohti sisse seada. Olemasolevas veeremis loodud ratastoolikohad võib sisse seada vastavalt A liite viites 16 osutatud tehnilisele kirjeldusele.

Ratastoolikohtadel ei pea olema abi kutsumise seadmeid, kui veeremiüksusel ei ole elektrilist sidesüsteemi, mille osana saaks sellist seadet kohaldada.

Ümberistumist võimaldav iste on kohustuslik ainult juhul, kui selle paigaldamine ei nõua olemasoleva ratastoolikoha paigutuse muutmist.

Välisuksed

Vastavus välisuste seesmiste külgede põrandapinnal kontrastsete värvitoonidega tähistamise nõuetele on kohustuslik ainult juhul, kui põrandakatet uuendatakse või täiustatakse.

Vastavus ukse avamise ja sulgemise signaalide tagamise nõuetele on kohustuslik ainult juhul, kui uksejuhtimissüsteemi uuendatakse või täiustatakse.

Täielik vastavus ukse juhtseadmete asendit ja valgustamist käsitlevatele nõuetele on kohustuslik ainult juhul, kui uksejuhtimissüsteemi uuendatakse või täiustatakse ning kui juhtseadmeid saab uuesti paigaldada ilma veeremiüksuse konstruktsiooni või ust muutmata. Sel juhul tuleb siiski uuendatud või täiustatud seadmed paigaldada nõuetekohasele asukohale võimalikult lähedale.

Siseuksed

Vastavus ukse juhtseadmete toimimiseks vajalikku jõudu ja asendit käsitlevatele nõuetele on kohustuslik ainult juhul, kui ust ja uksemehhanismi ja/või juhtimissüsteemi uuendatakse või täiustatakse.

Valgustus

Vastavus nõudele ei ole vajalik, kui saab tõendada, et elektrisüsteem ei võimalda toetada lisakoormust või sellist valgustust ei saa ilma konstruktsioonimuudatusteta paigaldada (ukseavad jne).

Tualettruumid

Kõigile nõuetele vastava universaaltualettruumi olemasolu on kohustuslik ainult juhul, kui täielikult uuendatakse või täiustatakse olemasolevaid tualettruume ja tagatakse ratastoolikoht ning kui nõuetele vastava universaaltualettruumi saab veeremiüksusesse mahutada, ilma et kereehituses tehtaks muudatusi.

Universaaltualettruumis ei pea olema abi kutsumise seadmeid, kui veeremiüksusel ei ole elektrilist sidesüsteemi, mille osana saaks sellise seadme paigaldada.

Takistusteta vahekäigud

Vastavus punkti 4.2.2.6 nõuetele on kohustuslik ainult juhul, kui istmete paigutust muudetakse kogu veeremiüksuse sisemuses ja tagatakse ratastoolikoha olemasolu.

Vastavus veeremiüksuste vahelisi vahekäike käsitlevatele nõuetele on kohustuslik ainult juhul, kui vahekäiku uuendatakse või täiustatakse.

Teave

Vastavus punkti 4.2.2.7 nõuetele liini käsitleva teabe kohta ei ole kohustuslik uuendamise või täiustamise korral. Kui aga uuendamise või täiustamise kava osana paigaldatakse automaatne teavitussüsteem, peab see vastama kõnealuse punkti nõuetele.

Vastavus punkti 4.2.2.7 muudele osadele on kohustuslik märgistuste või rongisisemuse uuendamise või täiustamise korral.

Muutused kõrguses

Vastavus punkti 4.2.2.8 nõuetele ei ole uuendamise või täiustamise korral kohustuslik. Siiski tuleb kõnnitavate pindade uuendamise või täiustamise korral astmeservadele kinnitada kontrastses värvitoonis hoiatustriip.

Käsipuud

Vastavus punktile 4.2.2.9 on kohustuslik ainult olemasolevate käsipuude uuendamise või täiustamise korral.

Ratastooliga juurdepääsetavad magamiskohad

Vastavus ratastooliga juurdepääsetavate magamiskohtade tagamist käsitlevale nõudele on kohustuslik ainult olemasolevate magamiskohtade uuendamise või täiustamise korral.

Ratastooliga juurdepääsetavates magamiskohtades ei pea olema abi kutsumise seadmeid, kui veeremiüksusel ei ole elektrilist sidesüsteemi, mille osana saaks sellise seadme paigaldada.

Astmete asetus, astmed ja rongile mineku abivahendid

Vastavus punktide 4.2.2.11 ja 4.2.2.12 nõuetele ei ole uuendamise või täiustamise korral kohustuslik. Kui aga paigaldatakse liigutatavad astmed või muud integreeritud rongile mineku abivahendid, peavad need vastama kõnealuste punktide asjakohastele sätetele.

Kui vastavalt punktile 4.2.2.3 seatakse uuendamise või täiustamise käigus sisse ratastoolikoht, on kohustuslik paigaldada vastavalt punktile 4.4.3 ka mingil kujul abivahend rongile minekuks.

;

68)

G liide asendatakse järgmisega:

“G liide

Reisijatele mõeldud välisuste helisignaalid

G.1.   Mõisted

Käesolevas liites kasutatakse järgmisi mõisteid:

fsignal

=

hoiatussignaali helisagedus

LS

=

mõõtmisperioodi maksimaalne helirõhutase LAFmax, mõõdetud A-sageduskarakteristikuga filtrit ja ajakarakteristikut F kasutades;

LSmax

=

maksimaalne LAFmax;

LSmin

=

minimaalne LAFmax;

LN

=

ümbruse müratase, mida mõõdetakse järgmiselt:

a)

sagedusvahemik kolme oktaavriba energeetiline summa

Image 6

kus

L1

=

Loct.500 Hz ,

L2

=

Loct.1000 Hz ,

L3

=

Loct.2000 Hz ;

b)

20 sekundi energia võrdlustasemena mõõdetud helirõhutase (LAeq20 ).

G.2.   Ukse avamise ja sulgemise signaalid

G.2.1.   Ukse avamise signaal

Näitajad

Kahest järjestikku kõlavast toonist koosnev aeglane mitmetooniline impulss (kuni kaks impulssi sekundis)

Sagedused

fsignal2 =1 760 Hz +/–100 Hz

fsignal1 = 2 200 Hz +/–100 Hz

Helirõhutase

 

Adaptiivne seade

LS ≥ LN + 5 dB

LSmax = 70 dB (+ 6/– 0)

Mitteadaptiivne seade

LS = 70 dB (+ 6/– 0)

G.2.2.   Ukse sulgemise signaal

Näitajad

Kiire impulssheli (6–10 impulssi sekundis)

Sagedus

fsignal = 1 900 Hz +/–100 Hz

Helirõhutase

 

Adaptiivne seade

LS ≥ LN + 5 dB

LSmax = 70 dB (+ 6/– 0)

Mitteadaptiivne seade

LS = 70 dB (+ 6/– 0)

G.3.   Ukse leidmise signaalid

Ukse leidmise signaal võib olla ükstoonsignaal (vastavalt punktile G.3.1) või kakstoonsignaal (vastavalt punktile G.3.2). Kõik liikmesriigid peavad aktsepteerima võrdselt mõlemat tüüpi signaale.

G.3.1.   Ükstoonsignaal

Näitajad

Tooni intervall (ristkülik), valjenemiseta ja hääbumiseta

signaali impulsi kestus = 5 ms ± 1 ms sisselülitatuna (puhta siinustooni impulss)

signaali ajamuster 3–5 impulssi sekundis

Sagedus

fsignal = 630 Hz ±50 Hz

Helirõhutase

Adaptiivne seade

LS ≥ LN +5 dB

LSmin = 45 dB (+/-2)

LSmax = 65 dB (+/-2)

Mitteadaptiivne seade

LS = 60 dB

G.3.2.   Kakstoonsignaal

Näitajad

Toonide intervall (signaali määratlus)

100 ms helirõhutase valjeneva heli korral

100 ms heli esimene toon 550 Hz ± 50 Hz

100 ms helirõhutase hääbuva heli korral

200 ms välja lülitatud

100 ms helirõhutase valjeneva heli korral

100 ms heli teine toon 750 Hz ± 50 Hz

100 ms helirõhutase hääbuva heli korral

900 ms välja lülitatud

signaali kordusaeg = 1 700  ms

Sagedus

 

fsignal1 = 550 Hz ± 50 Hz

 

fsignal2 = 750 Hz ± 50 Hz

Helirõhutase

Adaptiivne seade

LS ≥ LN + 5 dB

LSmin = 50 dB (+/-2 dB)

LSmax = 70 dB (+/-2 dB)

Mitteadaptiivne seade

LS = 70 dB

G.4.   Mõõtmiskohad

Mikrofoni asukoht uksehelisignaalide mõõtmiseks peab vastama A liite viites 20 osutatud tehnilisele kirjeldusele. Tehnilist kirjeldust tuleb kasutada ka ukse leidmise signaali mikrofoni asukoha suhtes, kuigi ukse leidmise signaal ei kuulu tehnilise kirjelduse kohaldamisalasse.

Vastavust tõendavad mõõtmised viiakse läbi rongi kolme ukse juures. Ukse sulgumise katse ajal peab uks olema täiesti avatud ja ukse avanemise katse ajal täiesti kinni.

;

69)

H, I, J, K ja L liide jäetakse välja;

70)

M liide asendatakse järgmisega:

„M liide

Rongis vedamiseks ühilduv ratastool

M.1.   KOHALDAMISALA

Käesolevas liites määratakse kindlaks rongis vedamiseks ühilduva ratastooli maksimaalsed tehnilised piirnormid. Neid piirnorme kasutatakse veeremi (struktuur, konstruktsioon, paigutus) ja selle osade (välisuksed, siseuksed, istmed, tualettruumid jne) projekteerimiseks ja hindamiseks. Kui ratastooli näitajad ületavad neid piirnorme, võivad veeremi kasutustingimused kasutaja jaoks halveneda (näiteks võib puududa juurdepääs ratastoolialadele). Teatavate piirnormide ületamine võib takistada kasutaja juurdepääsu veeremile. Need piirnormid määrab kindlaks iga raudteeveo-ettevõtja vastavalt määruse (EL) nr 454/2011 lisa punktile 4.2.6.1.

M.2.   NÄITAJAD

Tehnilisteks piirnormideks loetakse järgmisi väärtusi.

Põhimõõtmed

Laius 700 mm pluss liikumise korral 50 mm kummalgi küljel käte jaoks.

Pikkus 1 200 mm pluss 50 mm jalgade jaoks.

Rattad

Väikseima ratta puhul on töövaheks 75 mm horisontaalselt ja 50 mm vertikaalselt.

Kõrgus

Maksimaalselt 1 450 mm, 95 % meessoost reisijaid ei ületa seda.

Pöörderaadius

1 500 mm

Kaal

Täiskoormusega kaal 300 kg ratastooli ja reisija kohta (sealhulgas pagas) elektriliselt juhitava ratastooli kasutamise korral, mille puhul ei vajata ületuskohtadel rongile minemiseks abi.

Täiskoormusega kaal 200 kg ratastooli ja reisija kohta (sealhulgas pagas) mehaanilise ratastooli kasutamisel.

Takistuse kõrgus, mida on võimalik ületada, ja kliirens

Takistuse kõrgus, mida on võimalik ületada – 50 mm (max).

Kliirens 60 mm (min) edasiliikumisel 10° (17 %) tõusunurgaga kalde korral (jalatoe all).

Maksimaalne ohutu tõus, mille korral ratastool püsib kindlalt

6° (10 %) kalde korral püsib dünaamiline stabiilsus kõigis suundades.

9° (16 %) kalde korral püsib staatiline stabiilsus kõigis suundades (sealhulgas pidurite kasutamisel).

;

71)

N liidet muudetakse järgmiselt:

a)

punkt N.3 asendatakse järgmisega:

“N.3.   MÄRGISTUSEL KASUTATAVAD SÜMBOLID

Rahvusvaheline ratastoolimärk

Ratastooliga juurdepääsetavaid alasid tähistaval märgil on kujutatud A liite viites 12 või viites 13 osutatud ühele tehnilisele kirjeldusele vastav sümbol.

Induktsioonsilmuse märk

Märgil, mis näitab, kuhu on paigaldatud induktsioonsilmused, on kujutatud A liite viites 14 osutatud tehnilisele kirjeldusele vastav sümbol.

Eelisõigusistme märk

Eelisõigusistmete asukohta näitaval märgil on kujutatud joonisele N1 vastavad sümbolid.

Joonis N1

Eelisõigusistmete sümbolid

Image 7

b)

lisatakse punkt N.4:

“N.4.   MÄRGI VÄRVUS

Käesolevas liites osutatud spetsiifilisel märgistusel peab olema valge sümbol tumesinisel taustal. Kui märgid on paigutatud tumesinisele taustale, võib sümboli ja tausta värvi vahetada, st tumesinine sümbol valgel taustal.“;

72)

lisatakse P liide:

“P liide

Nõuete ja üleminekukorra muutmine

Muude kui tabelites P.1 ja P.2 loetletud KTK punktide puhul tähendab vastavus eelmisele KTK-le (st käesolevale määrusele, mida on muudetud komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2019/772 (*5)) vastavust käesolevale KTK-le, mida kohaldatakse alates 28. septembrist 2023.

Muudatused seoses üldise üleminekukorraga seitsme aasta vältel

Tabelis P.1 loetletud KTK punktide puhul ei tähenda vastavus eelmisele KTK-le vastavust käesoleva KTK versioonile, mida kohaldatakse alates 28. septembrist 2023.

Projektid, mis 28. septembril 2023 on juba projekteerimisetapis, peavad vastama käesoleva KTK nõuetele alates 28. septembrist 2030.

Tabelis P.1 loetletud KTK nõuded ei mõjuta tootmisetapis olevaid projekte ega käitatavat veeremit.

Tabel P.1

Üleminekukord seitsme aasta vältel

KTK punkt

Eelmise KTK vastav punkt

KTK muudatuse selgitus

4.2.2.1.1 alapunkt 1a

Nõue puudub.

Uus nõue, millega täpsustatakse käepideme õige asukoht.

4.2.2.2 alapunkt 8

4.2.2.2 alapunkt 8

Nõude täpsem sõnastus.

4.2.2.3.2 alapunkt 8

kui reisija või rongimeeskonna liige sulgeb ukse kohapeal, antakse ukse sulgemise signaal; see peab algama pärast juhtseadme töölerakendamist ja jätkuma, kuni uks on sulgunud.

Nõue puudub.

Uus nõue.

4.2.2.3.2 alapunkt 11

Nõue puudub.

Uus nõue.

4.2.2.11.1 alapunkt 3

Vedurite ja reisijateveoveeremi KTK punktis 4.2.12 osutatud tehniline dokumentatsioon peab sisaldama teavet selle kohta, missugune on teoreetilise ooteplatvormi kõrgus ja asetus, nii et sirgel tasasel rööbasteel oleva veeremi kõige alumise trepiastme serva keskosas asuvast punktist mõõdetud vertikaalne tühimik (δν-) oleks 160 mm ja horisontaalne tühimik (δh) 200 mm.

Nõue puudub.

Uus nõue.

5.3.2.6 alapunkt 1

5.3.2.6 alapunkt 1

Pakutavate võimaluste piirangud.

5.3.2.8

5.3.2.8

A liite viites 11 osutatud tehnilise kirjelduse uus nõue.

6.2.3.3

Nõue puudub.

Uus nõue, mis viitab konkreetsele standardile kontrastsuse kohta.

7.3.2.6. Sõidukisse sisenemise ja sealt väljumise astmete asetus

Hispaania P-erijuhtum

7.3.2.6. Sõidukisse sisenemise ja sealt väljumise astmete asetus

Hispaania 1 668  mm rööpmelaiusega võrgu P-erijuhtum.

1 668  mm rööpmelaiusega veeremiüksuste suhtes kohaldatav uus nõue.

G liide. Ukse avamise ja sulgemise signaalid

G liide. Ukse avamise ja sulgemise signaalid

Mõõtmismeetodi muudatus.

Muudatused seoses konkreetse üleminekukorraga

Tabelis P.2 loetletud KTK punktide puhul ei tähenda vastavus eelmisele KTK-le vastavust käesolevale KTK-le, mida kohaldatakse alates 28. septembrist 2023.

Projektid, mis 28. septembril 2023 on juba projekteerimisetapis, tootmisetapis olevad projektid ja käitatav veerem peavad vastama käesoleva KTK nõuetele vastavalt tabelis P.2 esitatud asjakohasele üleminekukorrale alates 28. septembrist 2023.

Tabel P.2

Konkreetne üleminekukord

KTK punkt

Eelmise KTK vastav punkt

KTK muudatuse selgitus

Üleminekukord

Projekteerimisetappi ei ole alustatud

Projekteerimisetappi on alustatud

Tootmisetapp

Käitatav veerem

Ei kohaldata

.

(*5)  Komisjoni 16. mai 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/772, millega muudetakse määrust (EL) nr 1300/2014 seoses vara inventarinimestikuga, et teha kindlaks juurdepääsu tõkestavad asjaolud, teavitada kasutajaid, teha järelevalvet juurdepääsuvõimaluste tagamisel tehtud edusammude üle ja hinnata neid edusamme (ELT L 139I, 27.5.2019, lk 1)."


(*1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/797 Euroopa Liidu raudteesüsteemi koostalitluse kohta (ELT L 138, 26.5.2016, lk 44).“;

(*2)  Komisjoni 16. mai 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/773, milles käsitletakse Euroopa Liidu raudteesüsteemi käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi koostalitluse tehnilist kirjeldust ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2012/757/EL (ELT L 139I 27.5.2019, lk 5).“;

(*3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/782 rongireisijate õiguste ja kohustuste kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 172, 17.5.2021, lk 1).“

(*4)  Komisjoni 18. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1299/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu raudteesüsteemi allsüsteemi „taristu“ koostalitluse tehnilist kirjeldust (ELT L 356, 12.12.2014, lk 1).“;

(*5)  Komisjoni 16. mai 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/772, millega muudetakse määrust (EL) nr 1300/2014 seoses vara inventarinimestikuga, et teha kindlaks juurdepääsu tõkestavad asjaolud, teavitada kasutajaid, teha järelevalvet juurdepääsuvõimaluste tagamisel tehtud edusammude üle ja hinnata neid edusamme (ELT L 139I, 27.5.2019, lk 1).“


(1)  Mooduleid CA1, CA2 ja CH võib kasutada ainult nende toodete puhul, mis on toodetud vastavalt väljatöötatud projektile, mida on juba kasutatud toodete turulelaskmiseks enne nimetatud toodete suhtes kohaldatavate asjaomaste KTKde kohaldamist, tingimusel et tootja tõendab teavitatud asutusele, et varasemate rakenduste projekti ekspertiis ja tüübihindamine on tehtud võrreldavatel tingimustel ning on kooskõlas käesoleva KTK nõuetega; nimetatud tõenduskäik tuleb dokumenteerida ning see loetakse samaväärseks tõendiks nagu mooduli CB või mooduli CH1 kohane projekti kontrollimine.“


IV LISA

Määruse (EL) nr 1301/2014 lisa muudetakse järgmiselt:

1)

punkti 2.1 alapunkti 2 alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)

alajaamad: primaarpool on ühendatud kõrgepingevõrguga ja selles muundatakse kõrgepinge rongidele ja/või veojõu toitesüsteemile sobivaks pingeks. Alajaamade sekundaarpool on ühendatud raudtee kontaktliinide süsteemiga;“;

2)

punkt 2.1.1 asendatakse järgmisega:

„2.1.1.   Veojõu toide

1)

Veojõu toitesüsteemi eesmärk on iga rongi varustamine energiaga, et oleks võimalik planeeritud sõiduplaani järgimine.

2)

Veojõu toitesüsteemi põhiparameetrid on kindlaks määratud punktis 4.2.“;

3)

punkti 2.1.2 alapunkt 1 asendatakse järgmisega:

„1)

Eesmärk on tagada töökindel ja pidev energia ülekanne veojõu toitesüsteemist veeremile. Kontaktõhuliini ja pantograafi koostoime on koostalitlusvõime oluline aspekt.“;

4)

peatüki 3 tabeli read 4.2.4 ja 4.2.5 asendatakse järgmisega:

„4.2.4

Veojõu toite tõhusus

1.5

2.2.3

4.2.5

Seisuaegne voolutugevus

1.5

2.2.3

—“

5)

punkt 4.2.1. asendatakse järgmisega:

„4.2.1.

(Ei kasutata.)“;

6)

punkt 4.2.2.1 asendatakse järgmisega:

„4.2.2.1.   Veojõu toitesüsteem

a)

Pinge ja sagedus (4.2.3);

b)

veojõu toitesüsteemi tõhususe näitajad (4.2.4);

c)

seisuaegne voolutugevus (4.2.5);

d)

regeneratiivpidurdus (4.2.6);

e)

elektrikaitseseadmete koordineerimine (4.2.7);

f)

veojõu vahelduvvoolutoitesüsteemile avalduv harmoonikute mõju ja dünaamiline mõju (4.2.8).“;

7)

punkt 4.2.3. asendatakse järgmisega:

„4.2.3   Pinge ja sagedus

Veojõu toitesüsteemi nimipinge ja nimisagedus peavad kuuluma ühte järgmisest neljast süsteemist:

a)

vahelduvvool, 25 kV, 50 Hz;

b)

vahelduvvool, 15 kV, 16,7 Hz;

c)

alalisvool, 3 kV;

d)

alalisvool, 1,5 kV.

Uute liinide jaoks, millel sõidukiirus on üle 250 km/h, on rakenduseeskirjad kindlaks määratud punktis 7.1.1.“;

8)

punkt 4.2.4. asendatakse järgmisega:

„4.2.4   Veojõu toitesüsteemi tõhusus

Uute allsüsteemide puhul või juhul, kui veojõu toitesüsteemi on muudetud (nt üleminek alalisvoolult vahelduvvoolule), peab allsüsteemi kvaliteediindeks vastama E liite viites 1 osutatud tehnilisele kirjeldusele, et oleks võimalik rongide planeeritud sõiduplaani järgimine.“;

9)

punkt 4.2.5 asendatakse järgmisega:

„4.2.5   Seisuaegne voolutugevus

Kontaktõhuliin peab olema projekteeritud selliselt, et säilivad vähemalt seisuaegse voolutugevuse väärtused pantograafi kohta vastavalt E liite viites 2 osutatud tehnilisele kirjeldusele.“;

10)

punkti 4.2.6 alapunkt 1 asendatakse järgmisega:

„1)

Veojõu toitesüsteemid peavad olema projekteeritud selliselt, et regeneratiivpidurdust on võimalik kasutada vastavalt E liite viites 1 osutatud tehnilisele kirjeldusele.“;

11)

punkt 4.2.7 asendatakse järgmisega:

„4.2.7   Elektrikaitseseadmete koordineerimine

Energiavarustuse allsüsteemi elektrikaitseseadmete koordineerimise projekt peab vastama E liite viites 1 osutatud tehnilises kirjelduses esitatud nõuetele.“;

12)

punkti 4.2.8 alapunkt 2 asendatakse järgmisega:

„2)

Ebastabiilsuse vältimiseks ja elektrisüsteemide omavahelise ühilduvuse saavutamiseks tuleb harmooniliste komponentide ülepinget piirata allapoole kriitilisi väärtusi vastavalt E liite viites 1 osutatud tehnilisele kirjeldusele.“;

13)

punkti 4.2.9 muudetakse järgmiselt:

a)

alapunktis 1 asendatakse tekst „7.2.3“ tekstiga „7.1.2“;

b)

alapunkt 2 asendatakse järgmisega:

„2)

Kontaktliini kõrgus ja kontaktliini põikisuunaline kõrvalekalle külgtuule korral on raudteevõrgu koostalitlusvõimet mõjutavad tegurid.“

14)

punkti 4.2.9.1 alapunktid 1, 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„1)

Tabelis 4.2.9.1 on esitatud kontaktliini kõrguse lubatud väärtused.

Tabel 4.2.9.1

Kontaktliini kõrgus

Kirjeldus

v ≥ 250 km/h

v < 250 km/h

Kontaktliini nimikõrgus (mm)

5 080 kuni 5 300

5 000 kuni 5 750

Kontaktliini projektijärgne miinimumkõrgus (mm)

5 080

olenevalt valitud gabariidist vastavalt E liite viites 3 osutatud tehnilisele kirjeldusele

Kontaktliini projektijärgne maksimumkõrgus (mm)

5 300

6 200  (1)

2)

Kontaktliini kõrguse ja pantograafi töökõrguse suhte andmed on esitatud E liite viites 3 osutatud tehnilises kirjelduses.

3)

Raudteeületuskohtadel määratakse kontaktliini kõrgus kindlaks siseriiklike eeskirjadega või siseriiklike eeskirjade puudumise korral vastavalt E liite viites 4 osutatud tehnilisele kirjeldusele.“;

15)

punkti 4.2.9.2 muudetakse järgmiselt:

a)

alapunkt 1 asendatakse järgmisega:

„1)

Kontaktliini maksimaalne põikisuunaline kõrvalekalle rööbastee pikitelje suhtes külgtuule korral peab vastama E liite viites 2 osutatud tehnilisele kirjeldusele.“;

b)

alapunkt 3 asendatakse järgmisega:

„3)

1 520 mm rööpmelaius

Liikmesriikide jaoks, kes kohaldavad vedurite ja reisijateveoveeremi KTK punktile 4.2.8.2.9.2.3 vastavat pantograafi profiili, võib kontaktliini põikisuunaline kõrvalekalle pantograafi keskme suhtes külgtuule korral olla kuni 500 mm.“;

16)

punkt 4.2.10 asendatakse järgmisega:

„4.2.10.   Pantograafi gabariit

1)

Muu kui 1 520 mm rööpmelaius

Pantograafi mehaaniline kinemaatiline gabariit määratakse kindlaks käesoleva KTK E liite viites 2 osutatud tehnilises kirjelduses esitatud meetodiga ning vedurite ja reisijateveoveeremi KTK punktides 4.2.8.2.9.2.1 ja 4.2.8.2.9.2.2 määratletud pantograafi profiilidega.

2)

1 520 mm rööpmelaius

Liikmesriigid, kes kohaldavad vedurite ja reisijateveoveeremi KTK punktile 4.2.8.2.9.2.3 vastavat pantograafi profiili, peavad kasutama pantograafi staatilist gabariiti, mis on määratletud käesoleva KTK D liites.

3)

Alapunktides 1 ja 2 kindlaks määratud pantograafi gabariidi sisse ei tohi ulatuda ükski energiavarustuse allsüsteemi osa, välja arvatud kontaktliin ja külgtugi.“;

17)

punkti 4.2.11 alapunktid 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„2)

Kontaktjõu Fm vahemikud erinevate veojõu toitesüsteemide jaoks on esitatud E liite viite 2 osutatud tehnilises kirjelduses.

3)

Kontaktõhuliinid tuleb projekteerida nii, et need peavad vastu projektijärgsele ülemisele piirnormile vastavale kontaktjõule Fm, mis on esitatud E liite viites 2 osutatud tehnilises kirjelduses.“;

18)

punkti 4.2.12 alapunktid 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„2)

S0 on kontaktliini modelleeritud või mõõdetud tõus külgtoe juures, kui kontaktliini projektijärgsel kiirusel töötab ülemisele piirnormile vastava kontaktjõuga Fm vähemalt kaks pantograafi korraga. Kui külgtoe tõus on kontaktõhuliini konstruktsiooni tõttu füüsiliselt piiratud, tohib vajalikku ruumi vähendada väärtuseni 1,5 S0 (vt E liite viites 3 osutatud tehnilist kirjeldust).

3)

Maksimaalne kontaktjõud (Fmax) jääb tavaliselt vahemikku Fm pluss kolmekordne standardhälve σmax. Teatavates kohtades võib esineda suuremaid väärtusi, need on esitatud E liite viites 3 osutatud tehnilises kirjelduses. Selliste jäikade osade puhul nagu kontaktõhuliinide süsteemi tsooniisolaatorid võib kontaktjõud suureneda väärtuseni 350 N.“;

19)

punkt 4.2.13 asendatakse järgmisega:

„4.2.13.   Pantograafide vahekaugus kontaktõhuliini konstruktsioonis

Kontaktõhuliini konstruktsioon on arvestatud kahe korraga töötava pantograafiga rongide jaoks. Kahe pantograafi kollektoripeade kesktelgede vahekaugus peab olema võrdne E liite viites 2 osutatud tehnilises kirjelduses kindlaks määratud väärtusega või olema sellest väiksem.“;

20)

punkti 4.2.14 alapunkt 3 asendatakse järgmisega:

„3)

Lubatud materjalid kontaktliini valmistamiseks on vask ja vasesulam. Kontaktliin peab vastama E liite viites 5 osutatud tehnilises kirjelduses esitatud nõuetele.“;

21)

punkt 4.2.15 asendatakse järgmisega:

„4.2.15.   Erinevate faaside eraldustsoonid

4.2.15.1.   Üldist

1)

Erinevate faaside eraldustsoonide konstruktsioon peab tagama, et rongid saavad liikuda ühest tsoonist kõrvaltsooni ilma kahte faasi sildamata. Veoenergia ülekanne kontaktõhuliinist veeremiüksusse katkestatakse rongisisese kaitselüliti või muu samaväärse seadme väljalülitamisega enne sisenemist erinevate faaside eraldustsooni. Erinevate faaside eraldustsoonis peatunud rongi taaskäivitamiseks tagatakse asjakohased vahendid (välja arvatud lühikese eraldustsooni puhul).

2)

Neutraaltsoonide kogupikkus D on määratletud E liite viites 2 osutatud tehnilises kirjelduses. D arvutamisel võetakse arvesse vahekaugusi vastavalt E liite viites 3 osutatud tehnilisele kirjeldusele ja kontaktliini tõusu S0.

4.2.15.2.   Liinid, millel sõidukiirus v ≥ 250 km/h

Erinevate faaside eraldustsoonide konstruktsioone võib olla kahte tüüpi:

a)

faaside eraldustsooni konstruktsioon, mille puhul KTK-le vastava kõige pikema rongi kõik pantograafid paiknevad neutraaltsoonis. Neutraaltsooni kogupikkus on vähemalt 402 m.

Üksikasjalikud nõuded on esitatud E liite viites 2 osutatud tehnilises kirjelduses;

b)

faaside eraldustsooni lühem kolme isoleeritud ülekattega konstruktsioon, nagu on esitatud E liite viites 2 osutatud tehnilises kirjelduses. Selle neutraaltsooni kogupikkus on koos vaba ruumi ja tolerantsidega alla 142 m.

4.2.15.3.   Liinid, millel sõidukiirus v < 250 km/h

Eraldustsooni konstruktsioonis kasutatakse tavaliselt E liite viites 2 osutatud tehnilises kirjelduses esitatud lahendusi. Alternatiivse lahenduse pakkumise korral tuleb tõendada, et see on vähemalt sama töökindel.“;

22)

punkti 4.2.16.1 muudetakse järgmiselt:

a)

alapunkti 1 esimene lause asendatakse järgmisega:

„Energiavarustussüsteemide eraldustsooni konstruktsioon peab tagama, et rongid saavad liikuda ühest veojõu toitesüsteemist kõrvalasuvasse erinevasse veojõu toitesüsteemi ilma kahte süsteemi sildamata.“;

b)

alapunkt 3 asendatakse järgmisega:

„3)

Neutraaltsoonide kogupikkus D on määratletud E liite viites 2 osutatud tehnilises kirjelduses. D arvutamisel võetakse arvesse vahekaugusi vastavalt E liite viites 3 osutatud tehnilisele kirjeldusele ja kontaktliini tõusu S0.“;

23)

punkti 4.2.16.2 muudetakse järgmiselt:

a)

alapunkt 1 asendatakse järgmisega:

„1)

Veoenergia ülekanne kontaktõhuliinist veeremiüksusse katkestatakse rongisisese kaitselüliti või muu samaväärse seadme väljalülitamisega enne sisenemist energiavarustussüsteemide eraldustsooni.“

b)

punkti 2 alapunktid b ja c asendatakse järgmisega:

„b)

energiavarustuse allsüsteemis tuleb võtta meetmeid, vältimaks kõrvuti paiknevate veojõu toitesüsteemide sildamist, kui rongisisene kaitselüliti (rongisisesed kaitselülitid) ei avane;

c)

kontaktliini kõrguse muutus peab kogu eraldustsooni pikkuses vastama E liite viites 3 osutatud tehnilises kirjelduses esitatud nõuetele.“;

24)

punkti 4.2.16.3 alapunkt 2 asendatakse järgmisega:

„2)

Kui energiavarustussüsteemide eraldustsooni läbitakse langetatud pantograafidega, peab süsteemi konstruktsioon vältima erinevate veojõu toitesüsteemide elektrilise ühendamise tõstetud asendisse jäänud pantograafi tõttu.“;

25)

punkti 4.2.17 alapunktid 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„2)

Maapealne energiaandmete kogumise süsteem võtab vastu, säilitab ja ekspordib energiaarvete esitamiseks vajalikud koondandmed neid kahjustamata vastavalt E liite viites 6 osutatud tehnilisele kirjeldusele.

3)

Maapealne energiaandmete kogumise süsteem peab vastama kõikidele andmevahetusnõuetele, mis on esitatud vedurite ja reisijateveoveeremi KTK punktis 4.2.8.2.8.4 ja E liite viites 7 osutatud tehnilises kirjelduses.“;

26)

punkt 4.2.18 asendatakse järgmisega:

„4.2.18.   Kaitsemeetmed elektrilöögi eest

Kontaktõhuliinide süsteemi elektriohutus ja kaitse elektrilöögi eest tuleb saavutada vastavusega E liite viites 4 osutatud tehnilisele kirjeldusele ning inimeste ohutusega seotud vahelduv- ja alalispingete piirnormide osas vastavusega E liite viites 4 osutatud tehnilisele kirjeldusele.“;

27)

punkti 4.3.2 tabelit muudetakse järgmiselt:

a)

teine ja kolmas rida asendatakse järgmisega:

„Veojõu toite tõhusus

4.2.4

Kontaktõhuliinist võetav maksimaalne voolutugevus

Võimsustegur

4.2.8.2.4

4.2.8.2.6

Seisuaegne voolutugevus

4.2.5

Maksimaalne seisuaegne voolutugevus

4.2.8.2.5“

b)

kuues rida asendatakse järgmisega:

„Veojõu vahelduvvoolutoitesüsteemile avalduv harmoonikute mõju ja dünaamiline mõju

4.2.8

Veojõu vahelduvvoolutoitesüsteemile avalduv harmoonikute mõju ja dünaamiline mõju

4.2.8.2.7“

28)

punkti 4.3.4 alapunktid 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„2)

Teavet edastatakse Euroopa rongijuhtimissüsteemi raudteeäärsete ja Euroopa rongijuhtimissüsteemi rongisiseste allsüsteemide vahel, samuti Euroopa rongijuhtimissüsteemi rongisisese toitesüsteemi ja veeremiüksuse toitesüsteemi vahel. Andmeedastusliides kindlaks määratud kontrolli ja signaalimise KTKs ning vedurite ja reisijateveoveeremi KTKs.“

3)

Asjakohane teave rongisisese kaitselüliti välja lülitamise, rongi maksimaalse voolutugevuse muutmise, veojõu toitesüsteemi muutmise ja pantograafi juhtimise kohta edastatakse Euroopa rongijuhtimissüsteemi kaudu, kui raudteeliin on Euroopa rongijuhtimissüsteemiga varustatud ja vastavad raudteeäärsed funktsioonid on rakendatud.

29)

punkti 4.3.5 tabeli esimene rida asendatakse järgmisega:

„Veojõu toite tõhusus

4.2.4

Rongi koosseis

Marsruudiraamatu koostamine

4.2.2.5

4.2.1.2.2.1“

30)

punkt 5.2.1.6 asendatakse järgmisega:

„5.2.1.6.   Seisuaegne voolutugevus

Kontaktõhuliin projekteeritakse vastavalt punktis 4.2.5 kindlaks määratud nõuetele.“;

31)

punkti 6.1.4.1 muudetakse järgmiselt:

a)

alapunkti 1 alapunkt d asendatakse järgmisega:

„d)

Kontaktõhuliini projekti hinnatakse modelleerimisvahendiga, mis on kontrollitud vastavalt E liite viites 8 osutatud tehnilisele kirjeldusele ja mõõtmisega vastavalt E liite viites 9 osutatud tehnilisele kirjeldusele.

Kontaktõhuliini puhul, mille projektijärgne kiirus on kuni 100 km/h (kaasa arvatud), ei ole dünaamilise käitumise modelleerimine ja mõõtmine vajalik.“;

b)

punkti 3 alapunkt f asendatakse järgmisega:

„f)

Heakskiidu saamiseks peab vooluvõtu mõõdetud kvaliteet vastama punkti 4.2.12 nõuetele tõusu ja kas keskmise kontaktjõu ja standardhälbe või kaarlahenduse protsendi poolest. Mõõdetakse vähemalt kahe külgtoe tõusu.“;

32)

punkt 6.1.4.2 asendatakse järgmisega:

„6.1.4.2.   Seisuaegse voolutugevuse hindamine (ainult alalisvoolusüsteemide puhul)

Alalisvoolusüsteemide vastavushindamine tehakse vastavalt E liite viites 2 osutatud tehnilisele kirjeldusele.“;

33)

punkti 6.1.5 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„Vastavalt direktiivi (EL) 2016/797 artikli 9 punktile 2 peab EÜ vastavusdeklaratsiooni juures olema ka seletuskiri kasutustingimuste kohta:“;

34)

punkt 6.2.4.1 asendatakse järgmisega:

„6.2.4.1.   Pinge ja sageduse hindamine

1)

Taotleja peab tehnilises dokumentatsioonis märkima veojõu toite jaoks valitud nimipinge ainult järgmistel juhtudel:

a)

ehitatakse uus energiavarustuse allsüsteem;

b)

veojõu toitesüsteemi muudetakse (nt üleminek alalisvoolult vahelduvvoolule).

2)

Valitud veojõu toitesüsteemi hinnatakse dokumentide läbivaatamise teel projekteerimisetapis. Hindamine on nõutav ainult järgmistel juhtudel:

a)

ehitatakse uus allsüsteem;

b)

veojõu toitesüsteemi muudetakse (nt üleminek alalisvoolult vahelduvvoolule).“;

35)

lisatakse punkt 6.2.4.1a:

„6.2.4.1a.   Veojõu toite tõhususe hindamine

1)

Taotleja teatab:

a)

kvaliteediindeksi, nagu on allsüsteemi jaoks määratletud punktis 4.2.4;

b)

et projekti kontrollimise tulemused vastavad E liite viites 1 osutatud tehnilise kirjelduse nõuetele.

2)

Hindamine seisneb ainult deklaratsiooni olemasolu kontrollimises.“;

36)

punkt 6.2.4.2 asendatakse järgmisega:

„6.2.4.2.   Regeneratiivpidurduse hindamine

1)

Veojõu vahelduvvoolutoite püsipaigaldiste hindamist tõendatakse vastavalt E liite viites 1 osutatud tehnilisele kirjeldusele.

2)

Veojõu alalisvoolutoite hindamist tõendatakse projekti ekspertiisi abil.“;

37)

punktid 6.2.4.3 ja 6.2.4.4 asendatakse järgmisega:

„6.2.4.3.   Elektrikaitseseadmete koordineerimise hindamine

Alajaamade konstruktsiooni ja käitamise hindamist tõendatakse vastavalt E liite viites 1 osutatud tehnilisele kirjeldusele.

6.2.4.4.   Veojõu vahelduvvoolutoitesüsteemile avalduva harmoonikute mõju ja dünaamilise mõju hindamine

1)

Ühilduvuse uuring tehakse vastavalt E liite viites 1 osutatud tehnilisele kirjeldusele.

2)

Kõnealune uuring tehakse ainult siis, kui veojõu toitesüsteemi lisandub aktiivsete pooljuhtidega muundureid.

3)

Teavitatud asutus hindab, kas E liite viites 1 osutatud tehnilises kirjelduses esitatud kriteeriumid on täidetud.“;

38)

punkti 6.2.4.5 alapunkt 2 asendatakse järgmisega:

„2)

Koostoimeparameetrite mõõtmine tehakse vastavalt E liite viites 9 osutatud tehnilisele kirjeldusele.“;

39)

punkti 6.3.1 alapunkti 1 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„Kuni käesoleva KTK peatükis 5 esitatud koostalitluse komponentide loetelu läbivaatamiseni on teavitatud asutusel lubatud allsüsteemile anda EÜ vastavustõendamise sertifikaat ka siis, kui mõnel allsüsteemi kuuluval koostalitluse komponendil puudub käesolevale KTK-le vastav asjakohane EÜ vastavusdeklaratsioon ja/või kasutussobivuse deklaratsioon, kui on täidetud järgmised kriteeriumid:“;

40)

peatüki 7 esimene lõik jäetakse välja;

41)

punktid 7.1–7.3 asendatakse järgmisega:

„7.1.   Riiklik rakenduskava

a)

Liikmesriigid töötavad välja käesoleva KTK rakendamise riikliku kava, milles keskendutakse kogu liidu raudteesüsteemi sidususele. See kava sisaldab kõiki energiavarustuse allsüsteemide uusehituse, uuendamise ja ümberehitamisega seotud projekte ning tagab mõistliku aja jooksul järkjärgulise ülemineku eesmärgiks olevale koostalitlusvõimelisele energiavarustuse allsüsteemile, mis täielikult vastab käesoleva KTK nõuetele.

b)

Liikmesriigid tagavad, et juurutatakse maapealne energiaandmete kogumise süsteem, mis on suuteline esitama ja vastu võtma energiaarvete esitamiseks vajalikke koondandmeid vastavalt käesoleva KTK punktile 4.2.17.

7.1.1.   Rakenduseeskirjad pinge ja sageduse jaoks

Uued liinid, millel sõidukiirus on üle 250 km/h, tuleb varustada ühega punkti 4.2.3 alapunktides a ja b loetletud vahelduvvoolusüsteemidest.

7.1.2.   Rakenduseeskirjad kontaktõhuliini geomeetria jaoks

7.1.2.1.   Rakenduseeskirjad 1 435 mm rööpmelaiuse jaoks

Kontaktõhuliinide projekteerimisel arvestatakse järgmisi eeskirju.

a)

Kui sõidukiirus on üle 250 km/h, peavad energiavarustuse uued allsüsteemid võimaldama kasutada vedurite ja reisijateveoveeremi KTK punktides 4.2.8.2.9.2.1 (1 600 mm) ja 4.2.8.2.9.2.2 (1 950 mm) kindlaks määratud pantograafe.

Kui see ei ole võimalik, peab kontaktõhuliin olema projekteeritud nii, et see võimaldab kasutada vähemalt pantograafe, mille kollektoripea geomeetria on kindlaks määratud vedurite ja reisijateveoveeremi KTK punktis 4.2.8.2.9.2.1 (1 600 mm).

b)

Kui sõidukiirus on üle 250 km/h, peavad uuendatud või ümberehitatud energiavarustuse allsüsteemid võimaldama kasutada vähemalt selliseid pantograafe, mille kollektoripea geomeetria on kindlaks määratud vedurite ja reisijateveoveeremi KTK punktis 4.2.8.2.9.2.1 (1 600 mm).

c)

Muul juhul peab kontaktõhuliin olema projekteeritud nii, et see võimaldab kasutada vähemalt ühte pantograafidest, mille kollektoripea geomeetria on kindlaks määratud vedurite ja reisijateveoveeremi KTK punktis 4.2.8.2.9.2.1 (1 600 mm) või 4.2.8.2.9.2.2 (1 950 mm).

7.1.2.2.   Muu kui 1 435 mm rööpmelaiuse puhul

Kontaktõhuliin peab olema projekteeritud nii, et see võimaldab kasutada vähemalt ühte pantograafidest, mille kollektoripea geomeetria on kindlaks määratud vedurite ja reisijateveoveeremi KTK punktis 4.2.8.2.9.2.

7.2.   Käesoleva KTK kohaldamine energiavarustuse uue allsüsteemi suhtes

1)

Energiavarustuse uue allsüsteemi puhul on käesoleva KTK kohaldamine kohustuslik.

2)

„Energiavarustuse uus allsüsteem“ tähendab energiavarustuse allsüsteemi, mis võetakse kasutusele pärast 28. septembrit 2023, ja mis on rajatud piirkonda, kus veojõu toidet ega kontaktõhuliini praegu ei ole.

Mis tahes muud energiavarustuse allsüsteemi käsitatakse „energiavarustuse olemasoleva allsüsteemina“.

3)

Järgmisi olukordi käsitatakse energiavarustuse uue allsüsteemi ümberehitamise, mitte kasutuselevõtuna:

a)

olemasoleva liinilõigu ümberpaigutamine;

b)

möödasõidutee rajamine;

c)

ühe või mitme rööbastee lisamine olemasolevale liinilõigule olemasoleva rööbastee ja lisatud rööbastee vahekaugusest olenemata.

7.3.   Käesoleva KTK kohaldamine energiavarustuse olemasoleva allsüsteemi suhtes

7.3.1.   Allsüsteemi hindamiskriteeriumid

Peale punkti 7.2 alapunktis 3 nimetatud juhtude on „ümberehitamine“ energiavarustuse olemasoleva allsüsteemi oluline muutmine, mille tulemusena suureneb liinil või lõigul lubatud maksimaalne sõidukiirus rohkem kui 30 km/h võrra.

7.3.2.   KTK kohaldamine

Ümberehitatud või uuendatud allsüsteemi või selle osa(de) vastavus käesoleva KTK nõuetele on kohustuslik. Pärandina saadud raudteesüsteemi iseärasuste tõttu võib energiavarustuse olemasoleva allsüsteemi vastavust käesolevale KTK-le saavutada koostalitlusvõime järkjärgulise parandamise abil järgmiselt.

1)

Energiavarustuse ümberehitatud allsüsteemi puhul on käesoleva KTK kohaldamine kohustuslik ja seda kohaldatakse ümberehitatud allsüsteemi suhtes ümberehitamise geograafilises ulatuses. Ümberehitamise geograafiline ulatus määratakse kindlaks rööbasteede asukohtade ja parameetrite viidete põhjal ning see peab tagama ümberehitatava energiavarustuse allsüsteemiga seotud rööbasteede energiavarustuse allsüsteemi kõigi põhiparameetrite nõuetelevastavuse.

Täiendavat rööpmelaiust toetava ühe või mitme rööpa lisamist käsitatakse samuti ümberehitamisena, kui rakendatakse allsüsteemi hindamiskriteeriume, nagu on kirjeldatud punktis 7.3.1.

2)

Energiavarustuse allsüsteemi ümberehitamisest erineva muudatuse korral on iga muudatusest mõjutatud põhiparameetri (millele on osutatud punktis 4.2.2) puhul käesoleva KTK kohaldamine kohustuslik, kui muudatus eeldab uut EÜ vastavustõendamise menetlust vastavalt komisjoni rakendusmäärusele (EL) 2019/250 (*1). Kohaldatakse rakendusmääruse (EL) 2019/250 artiklite 6 ja 7 sätteid.

3)

Energiavarustuse allsüsteemi ümberehitamisest erineva muudatuse korral on nende põhiparameetrite puhul, mida muudatus ei mõjuta, või kui muudatus ei eelda uut EÜ vastavustõendamist, käesolevale KTK-le vastavuse taseme tõendamine vabatahtlik.

4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/797 (*2) artikli 2 punktis 15 „olulise asendamisena“ määratletud „uuendamise“ raames asendatakse allsüsteemi KTK-le mittevastavad elemendid või selle osa(d) süstemaatiliselt KTK-le vastavatega.

5)

„Hooldusega seotud asendamine“ tähendab hoolduse raames mis tahes osa asendamist identse tööpõhimõtte ja omadustega osaga, nagu on määratletud direktiivi (EL) 2016/797 artikli 2 punktis 17. See tuleb teha kooskõlas käesoleva KTK nõuetega, kui on mõistlikult ja majanduslikult teostatav, ning EÜ vastavustõendamine ei ole nõutav.

6)

Energiavarustuse olemasoleva allsüsteemi ümberehitamisest erineva muudatuse korral on kontaktõhuliini suurima põikisuunalise kõrvalekalde korral lubatud punkti 4.2.9.2 nõudest kõrvale kalduda, kui taristuettevõtja tõendab, et KTK-le vastavat mis tahes veeremit KTK-le vastava pantograafiga (nagu on kirjeldatud käesoleva KTK punktis 7.1.2.1) on ilma intsidentideta juba käitatud raudteevõrku paigaldatud sama konstruktsiooniga kontaktõhuliini korral.

7.3.3.   Olemasolevad mitteuuendatavad ja mitte ümberehitatavad liinid

Kui taristuettevõtja soovib tõendada olemasoleva liini vastavust käesoleva KTK põhiparameetritele, kohaldab ta komisjoni soovituses 2014/881/EL (*3) kirjeldatud menetlust.

7.3.4.   Marsruudi ühilduvuse kontroll enne lubatud veeremiüksuste kasutamist

Marsruudi ühilduvuse kontrolli menetlus ja energiavarustuse kasutatava allsüsteemi parameetrid on kindlaks määratud käitamise ja liikluskorralduse KTK punktis 4.2.2.5 ja D.1 liites.

(*1)  Komisjoni 12. veebruari 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/250, milles käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/797 kohast raudtee koostalitluse komponentide ja allsüsteemide EÜ deklaratsioonide ja sertifikaatide näidisvormi, lubatud veeremiüksuse tüübile vastavuse deklaratsiooni näidist ja allsüsteemi EÜ vastavustõendamise menetlust ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EL) nr 201/2011 (ELT L 42, 13.2.2019, lk 9)."

(*2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/797 Euroopa Liidu raudteesüsteemi koostalitluse kohta (ELT L 138, 26.5.2016, lk 44)."

(*3)  Komisjoni 18. novembri 2014. aasta soovitus 2014/881/EL menetluse kohta, mille abil tõendada, mil määral olemasolevad raudteeliinid vastavad koostalitluse tehnilise kirjelduse põhiparameetritele (ELT L 356, 12.12.2014, lk 520).“ "

42)

punkti 7.4.1 muudetakse järgmiselt:

a)

alapunkt 1 jäetakse välja;

b)

alapunkti 2 esimene lause asendatakse järgmisega:

„Konkreetsete võrkude suhtes võib kohaldada järgmisi erijuhtumeid. Erijuhtumid liigitatakse järgmiselt:“;

43)

punkt 7.4.2.2.1 asendatakse järgmisega:

„7.4.2.2.1.

(Ei kasutata.)“;

44)

punkt 7.4.2.6 asendatakse järgmisega:

„7.4.2.6.

(Ei kasutata.)“;

45)

punkt 7.4.2.7.1 asendatakse järgmisega:

„7.4.2.7.1.

(Ei kasutata.)“;

46)

punkt 7.4.2.8 asendatakse järgmisega:

„7.4.2.8.

(Ei kasutata.)“;

47)

punkt 7.4.2.9 asendatakse järgmisega:

„7.4.2.9.

(Ei kasutata.)“;

48)

A liite tabeli A.1 rea „Seisuaegne voolutugevus — 5.2.1.6“ neljanda veeru tekst „X“ asendatakse tekstiga „X (ainult alalisvoolusüsteemide puhul)“;

49)

B liite tabeli B.1 esimese veeru teine ja kolmas rida asendatakse järgmisega:

„Veojõu toite tõhusus — 4.2.4

Ainult alalisvoolusüsteemid: seisuaegne voolutugevus — 4.2.5“

50)

C liide asendatakse järgmisega:

„C liide

(Ei kasutata.)

;

51)

D liidet muudetakse järgmiselt:

a)

pealkiri asendatakse järgmisega:

„D liide

„Pantograafi staatilise gabariidi tehniline kirjeldus (rööpmelaius 1 520 mm);

 

b)

punkt D.1 jäetakse välja;

c)

punkti D.2 pealkiri jäetakse välja;

52)

E liide asendatakse järgmisega:

„E liide

Osutatud standardite loetelu

Viide

Hinnatavad näitajad

KTK punkt

Kohustusliku standardi punkt

1

EN 50388-1:2022

Railway Applications - Fixed installations and rolling stock - Technical criteria for the coordination between electric traction power supply systems and rolling stock to achieve interoperability - Part 1: General

1.1

Veojõu toite tõhusus

4.2.4

8.2

1.2

Regeneratiivpidurdus

4.2.6

12.2.2

1.3

Elektrikaitseseadmete koordineerimine

4.2.7

11.2 ja 11.3 alapunktid 2 ja 3

1.4

Veojõu vahelduvvoolutoitesüsteemile avalduv harmoonikute mõju ja dünaamiline mõju

4.2.8 alapunkt 2

10.3, tabel 6

1.5

Veojõu toite tõhususe hindamine

6.2.4.1 alapunkt a

8.4

1.6

Regeneratiivpidurduse hindamine

6.2.4.2 alapunkt 1

15.6.2

1.7

Elektrikaitseseadmete koordineerimise hindamine

6.2.4.3

15.5.1.2 ja 15.5.2.1

1.8

Veojõu vahelduvvoolutoitesüsteemile avalduva harmoonikute mõju ja dünaamilise mõju hindamine

6.2.4.4 alapunkt 1

10.3

1.9

Veojõu vahelduvvoolutoitesüsteemile avalduva harmoonikute mõju ja dünaamilise mõju hindamine

6.2.4.4 alapunkt 3

10.3

2

EN 50367: 2020+A1:2022

Railway Applications - Fixed installations and rolling stock - Criteria to achieve technical compatibility between pantographs and overhead contact line

2.1

Seisuaegne voolutugevus

4.2.5

7.2, tabel 5

2.2

Maksimaalne põikisuunaline kõrvalekalle

4.2.9.2 alapunkt 1

5.2.5

2.3

Pantograafi mehaaniline kinemaatiline gabariit

4.2.10 alapunkt 1

5.2.2

2.4

Keskmine kontaktjõud

4.2.11 alapunktid 2 ja 3

tabel 6

2.5

Pantograafide vahekaugus kontaktõhuliini konstruktsioonis

4.2.13

8.2.2, tabel 9

2.6

Erinevate faaside eraldustsoonid. Üldosa. Neutraaltsooni pikkus D

4.2.15.1 alapunkt 2

4

2.7

Liinid, millel sõidukiirus v ≥ 250 km/h

4.2.15.2 alapunkt a

lisa A.1.2

2.8

Liinid, millel sõidukiirus v ≥ 250 km/h

4.2.15.2 alapunkt b

lisa A.1.4

2.9

Liinid, millel sõidukiirus v < 250 km/h

4.2.15.3

lisa A.1

2.10

Energiavarustussüsteemide eraldustsoonid. Üldosa. Neutraaltsooni pikkus D

4.2.16.1 alapunkt 3

4

2.11

Seisuaegse voolutugevuse hindamine (ainult alalisvoolusüsteemide puhul)

6.1.4.2

lisa A.3

3

EN 50119:2020

Raudteealased rakendused. Püsipaigaldised. Elekterveo kontaktõhuliinid

3.1

Kontaktliini projektijärgne miinimumkõrgus

4.2.9.1 alapunkt 1

5.10.4

3.2

Kontaktliini projektijärgne maksimumkõrgus

4.2.9.1 alapunkt 1, märkus (1)

joonis 3

3.3

Suhe pantograafi töökõrgusse

4.2.9.1 alapunkt 2

joonis 3

3.4

Vooluvõtu dünaamiline käitumine ja kvaliteet

4.2.12 alapunkt 2

5.10.2

3.5

Vooluvõtu dünaamiline käitumine ja kvaliteet

4.2.12 alapunkt 3

5.2.5.2, tabel 4

3.6

Erinevate faaside eraldustsoonid. D arvutamine, vahekaugused

4.2.15.1 alapunkt 2

5.1.3

3.7

Energiavarustussüsteemide eraldustsoonid. Üldosa. D arvutamine, vahekaugused

4.2.16.1 alapunkt 3

5.1.3

3.8

Energiavarustussüsteemide eraldustsoonid. Tõstetud pantograafid

4.2.16.2 alapunkt 2

5.10.3

4

EN 50122-1:2022

Railway Applications - Fixed installations – Electrical safety, earthing and the return circuit – Part 1: Protective provisions against electric shock

4.1

Kontaktliini kõrgus

4.2.9.1 alapunkt 3

5.2.5 ja 5.2.7

4.2

Kaitsemeetmed elektrilöögi eest

4.2.18

5.1 ja üldkasutatavatel aladel:

5.2.1, 5.2.2 või

5.3.1, 5.3.2, 5.3.3, 5.3.4

4.3

Vahelduvpinge piirnormid

4.2.18

9.2.2.2, 9.2.2.4

4.4

Alalispinge piirnormid

4.2.18

9.3.2.2, 9.3.2.4

5

EN 50149:2012

Railway Applications - Fixed installations – Electric traction – Copper and copper alloy grooved contact wire

5.1

Kontaktliini materjal

4.2.14 alapunkt 3

4.2 (välja arvatud viide standardi lisale B), 4.3 ja 4.6–4.8

6

EN 50463-3:2017

Railway Applications – Energy measurement on board trains – Part 3: Data handling

6.1

Maapealne energiaandmete kogumise süsteem

4.2.17 alapunkt 2

4.12

7

EN 50463-4:2017

Railway Applications – Energy measurement on board trains – Part 4: Communication

7.1

Maapealne energiaandmete kogumise süsteem

4.2.17 alapunkt 3

4.3.6 ja 4.3.7

8

EN 50318:2018+A1:2022

Railway Applications – current collection systems – Validation of simulation of the dynamic interaction between pantograph and overhead contact line

8.1

Vooluvõtu dünaamilise käitumise ja kvaliteedi hindamine. Modelleerimisvahend

6.1.4.1 alapunkt 1

5, 6, 7, 8, 9, 10, 11

9

EN 50317:2012+A1:2022

Railway Applications – current collection systems – Requirements for and validation of measurements of the dynamic interaction between pantograph and overhead contact line

9.1

Vooluvõtu dünaamilise käitumise ja kvaliteedi hindamine. Mõõtmine

6.1.4.1 alapunkt 1

5, 6, 7, 8, 9

9.2

Vooluvõtu dünaamilise käitumise ja kvaliteedi hindamine (integreerimine allsüsteemiga)

6.2.4.5 alapunkt 2

5, 6, 7, 8, 9

53)

G liite tabelist G.1 jäetakse välja read „Rongi keskmine kasulik pinge“ ja „Tsooni keskmine kasulik pinge“.


(*1)  Komisjoni 12. veebruari 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/250, milles käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/797 kohast raudtee koostalitluse komponentide ja allsüsteemide EÜ deklaratsioonide ja sertifikaatide näidisvormi, lubatud veeremiüksuse tüübile vastavuse deklaratsiooni näidist ja allsüsteemi EÜ vastavustõendamise menetlust ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EL) nr 201/2011 (ELT L 42, 13.2.2019, lk 9).

(*2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/797 Euroopa Liidu raudteesüsteemi koostalitluse kohta (ELT L 138, 26.5.2016, lk 44).

(*3)  Komisjoni 18. novembri 2014. aasta soovitus 2014/881/EL menetluse kohta, mille abil tõendada, mil määral olemasolevad raudteeliinid vastavad koostalitluse tehnilise kirjelduse põhiparameetritele (ELT L 356, 12.12.2014, lk 520).“ “


(1)  Võttes arvesse E liite viites 3 osutatud tehnilises kirjelduses esitatud tolerantse ja tõusu, ei tohi kontaktliini maksimumkõrgus olla üle 6 500 mm.


V LISA

Määruse (EL) nr 1302/2014 lisa muudetakse järgmiselt:

1)

(ei puuduta eestikeelset versiooni);

2)

punkt 1 asendatakse järgmisega:

„1.   SISSEJUHATUS

Koostalitluse tehniline kirjeldus (KTK) on kirjeldus, mis hõlmab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/797 (*1) artikli 2 punktis 11 määratletud allsüsteemi või selle osa.

(*1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/797 Euroopa Liidu raudteesüsteemi koostalitluse kohta (ELT L 138, 26.5.2016, lk 44).“;"

3)

punkt 1.2 asendatakse järgmisega:

„1.2.   Geograafiline kohaldamisala

Käesolevat KTKd kohaldatakse liidu raudteesüsteemi suhtes.“;

4)

punkt 1.3 asendatakse järgmisega:

„1.3.   KTK sisu

Direktiivi (EL) 2016/797 artikli 4 lõike 3 kohaselt hõlmab käesolev KTK allsüsteemi“ veerem – vedurid ja reisijateveoveerem.“;

5)

punkt 2.1 asendatakse järgmisega:

„2.1.   Veeremi allsüsteem kui liidu raudteesüsteemi osa

Liidu raudteesüsteem on jaotatud allsüsteemideks, nagu on kindlaks määratud direktiivi (EL) 2016/797 II lisas.

Veeremi allsüsteemil „vedurid ja reisijateveoveerem“ on liidesed liidu raudteesüsteemi muude allsüsteemidega. Neid liideseid käsitletakse kõigile asjaomastele KTKdele vastava integreeritud süsteemi raames.

Lisaks veeremi allsüsteemile kirjeldatakse muudes KTKdes raudteesüsteemi spetsiifilisi aspekte ja käsitletakse mitut allsüsteemi.

Käesolevas KTKs ei korrata komisjoni määruses (EL) nr 1300/2014 (*2) (piiratud liikumisvõimega inimeste juurdepääsu KTK) ega komisjoni määruses (EL) nr 1304/2014 (*3) (müra KTK) esitatud nõudeid veeremi allsüsteemile. Neid kohaldatakse allsüsteemi „vedurid ja reisijateveoveerem“ suhtes vastavalt nende kohaldamisalale ja rakenduseeskirjadele.

(*2)  Komisjoni 18. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1300/2014, milles käsitletakse koostalitluse tehnilist kirjeldust seoses puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimestele juurdepääsuvõimaluste tagamisega Euroopa Liidu raudteesüsteemis (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 356, 12.12.2014, lk 110)."

(*3)  Komisjoni 26. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1304/2014 üleeuroopalise raudteesüsteemi allsüsteemi „veerem – müra“ koostalitluse tehnilise kirjelduse kohta, millega muudetakse otsust 2008/232/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks otsus 2011/229/EL (ELT L 356, 12.12.2014, lk 421).“ "

6)

punkti 2.2.1 alapunkt g asendatakse järgmisega:

„g)

Liitkäitusega“ on tegemist juhul, kui käituskoosseis koosneb rohkem kui ühest veeremiüksusest, sealhulgas:

rongikoosseisud, mis on projekteeritud nii, et mitut (hindamisel olevasse tüüpi kuuluvat) koosseisu on võimalik kokku haakida ja juhtida neid ühest juhikabiinist kui ühte rongi;

vedurid, mis on projekteeritud nii, et mitu (hindamisel olevasse tüüpi kuuluvat) vedurit on võimalik kokku haakida ühest juhikabiinist juhitava ühe rongiga.“;

7)

punkti 2.2.2 alapunkti A alapunkti 2 pealkiri asendatakse järgmisega:

„Iseliikuvad diisel- või elektrirongikoosseisud“;

8)

punkti 2.2.2 alapunktid B ja C asendatakse järgmisega:

„B.

Kaubavagunid, sealhulgas kogu võrgustiku jaoks ettenähtud madalad veeremiüksused ja veokite kandmiseks ettenähtud veeremiüksused

Sellised veeremiüksused ei kuulu käesoleva KTK kohaldamisalasse. Neid käsitletakse komisjoni määruses (EL) nr 321/2013 (*4) (kaubavagunite KTK).

C.

Eriveerem

Eriveeremi, näiteks teemasinate, kategooriad on esitatud Euroopa raudteeveeremiregistri komisjoni rakendusotsuses (EL) 2018/1614 (*5). Eriveeremit võib rühmitada järgmistesse alarühmadesse.

i)

Teemasinad on spetsiaalselt rööbastee ja taristu ehitamiseks ja hooldamiseks projekteeritud veeremiüksused.

ii)

Taristu kontrolli sõidukid on sõidukid, mida kasutatakse taristu seisukorra kontrollimiseks.

iii)

Keskkonnasõidukid on teatud keskkonnatingimustes rööbastee puhastamiseks projekteeritud sõidukid, näiteks lumekoristusmasinad.

iv)

Hädaolukorraks ettenähtud sõidukid on sõidukid, mis on projekteeritud kasutamiseks konkreetses hädaolukorras, näiteks evakueerimiseks, tuletõrjeks ja rongide päästetööde korral (sealhulgas raudteekraanad).

v)

Kombineeritud raudtee-maanteeveo sõidukid on iseliikuvad sõidukid, mis saavad liikuda nii rööbasteel kui ka maanteel.

Eriveeremit võib kasutada ühel või mitmel järgmisel režiimil: töörežiim, sõidurežiim ja liikumisrežiim iseliikuva või veetava sõidukina.

(*4)  Komisjoni 13. märtsi 2013. aasta määrus (EL) nr 321/2013, mis käsitleb Euroopa Liidu raudteesüsteemi allsüsteemi „veerem — kaubavagunid“ koostalitluse tehnilist kirjeldust ja millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2006/861/EÜ (ELT L 104, 12.4.2013, lk 1)."

(*5)  Komisjoni 25. oktoobri 2018. aasta rakendusotsus (EL) 2018/1614, milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/797 artiklis 47 osutatud veeremiregistrite kirjeldused ning muudetakse komisjoni otsust 2007/756/EÜ ja tunnistatakse see kehtetuks, C/2018/6929 (ELT L 268, 26.10.2018, lk 53).“ "

9)

punkti 2.3.1 alapunktid B ja C asendatakse järgmisega:

„B.

Kaubavagunid, sealhulgas kogu võrgustiku jaoks ettenähtud madalad veeremiüksused ja veokite kandmiseks ettenähtud veeremiüksused, ei kuulu käesoleva KTK kohaldamisalasse, vaid neid käsitletakse kaubavagunite KTKs, isegi kui need kuuluvad reisirongi koosseisu (rongi koosseis on sel juhul käitusküsimus).

Käesoleva KTK kohaldamisalasse ei kuulu veeremiüksused, mis on mõeldud maanteesõidukite veoks (koos nimetatud sõidukites viibivate inimestega).

C.

Eriveerem

Eriveerem kuulub käesoleva KTK kohaldamisalasse ning selle vastavust käesoleva KTK nõudega peab tõendama siis, kui veerem on sõidurežiimil ja kui

1)

see liigub oma ratastel (sõidurežiimil iseliikuv või veetav) ning

2)

see on projekteeritud ja ette nähtud tuvastamiseks rööbasteel asuva rongituvastussüsteemi abil.

4. peatükis ja C liites teemasinate kohta esitatud erinõudeid kohaldatakse ka taristu kontrolli sõidukite suhtes, välja arvatud juhul, kui need on projekteeritud integreerimiseks reisirongi püsivkoosseisu. Sellisel juhul loetakse need reisirongi koosseisus olevateks reisijaid mittevedavateks veeremiüksusteks, nagu on määratletud alapunkti A alapunktis 3.

Käesoleva KTK kohaldamisalast on välja jäetud kombineeritud raudtee-maanteeveo sõidukid.“;

10)

punkt 3.1 asendatakse järgmisega:

„3.1.   Veeremi allsüsteemi elemendid, mis peavad vastama olulistele nõuetele

Allpool esitatud tabelis on esitatud direktiivi (EL) 2016/797 III lisas kindlaks määratud ja nummerdatud olulised nõuded, mida on arvesse võetud 4. peatükis esitatud tehnilistes kirjeldustes.

Veeremi allsüsteemi elemendid, mis peavad vastama olulistele nõuetele

Märkus:

Loetletud on üksnes nõudeid sisaldavad punkti 4.2 alapunktid.

Aluseks olev punkt

Veeremi allsüsteemi element

Ohutus

Töökindlus ja käideldavus

Tervisekaitse

Keskkonnakaitse

Tehniline ühilduvus

Juurdepääsetavus

4.2.2.2.2

Sisemine haakeseadis

1.1.3

2.4.1

 

 

 

 

 

4.2.2.2.3

Otsahaakeseadis

1.1.3

2.4.1

 

 

 

 

 

4.2.2.2.4

Päästetöödel kasutatav haakeseadis

 

2.4.2

 

 

2.5.3

 

4.2.2.2.5

Haakimistöödeks vajalik töötajate juurdepääs

1.1.5

 

2.5.1

 

2.5.3

 

4.2.2.3

Läbikäigud

1.1.5

 

 

 

 

 

4.2.2.4

Veeremiüksuse konstruktsiooni tugevus

1.1.3

2.4.1

 

 

 

 

 

4.2.2.5

Passiivne ohutus

2.4.1

 

 

 

 

 

4.2.2.6

Tõstmine

 

 

 

 

2.5.3

 

4.2.2.7

Seadmete kinnitamine vaguni konstruktsiooni külge

1.1.3

 

 

 

 

 

4.2.2.8

Personali- ja kaubaruumide uksed

1.1.5

2.4.1

 

 

 

 

 

4.2.2.9

Klaasi mehaanilised omadused

2.4.1

 

 

 

 

 

4.2.2.10

Koormustingimused ja kaalutud mass

1.1.3

 

 

 

 

 

4.2.3.1

Gabariidid

 

 

 

 

2.4.3

 

4.2.3.2.1

Teljekoormuse parameeter

 

 

 

 

2.4.3

 

4.2.3.2.2

Rattakoormus

1.1.3

 

 

 

 

 

4.2.3.3.1

Veeremi omadused rongituvastussüsteemidega ühilduvuse tagamiseks

1.1.1

 

 

 

2.4.3

2.3.2

 

4.2.3.3.2

Teljepukside seisundi jälgimine

1.1.1

1.2

 

 

 

 

4.2.3.4.1

Kõveral rööbasteel rööbastelt mahasõidu vältimine

1.1.1

1.1.2

 

 

 

2.4.3

 

4.2.3.4.2

Dünaamiline käitumine sõidu ajal

1.1.1

1.1.2

 

 

 

2.4.3

2.3.2

 

4.2.3.4.2.1

Sõiduohutuse piirnormid

1.1.1

1.1.2

 

 

 

2.4.3

 

4.2.3.4.2.2

Rööbastee koormamise piirnormid

 

 

 

 

2.4.3

 

4.2.3.4.3

Koonilisuse ekvivalent

1.1.1

1.1.2

 

 

 

2.4.3

 

4.2.3.4.3.1

Uute rattaprofiilide arvutuslikud väärtused

1.1.1

1.1.2

 

 

 

2.4.3

 

4.2.3.4.3.2

Rattapaaride koonilisuse ekvivalendi käitusväärtused

1.1.2

1.2

 

 

2.4.3

 

4.2.3.5.1

Pöördvankri raami konstruktsioon

1.1.1

1.1.2

 

 

 

 

 

4.2.3.5.2.1

Rattapaaride mehaanilised ja geomeetrilised omadused

1.1.1

1.1.2

 

 

 

2.4.3

 

4.2.3.5.2.2.

Rataste mehaanilised ja geomeetrilised omadused

1.1.1

1.1.2

 

 

 

 

 

4.2.3.5.3

Automaatselt muudetava rööpmelaiusega süsteemid

1.1.1

1.1.2, 1.1.3

1.2

 

 

1.5

 

4.2.3.6

Rööbastee vähim kõverusraadius

1.1.1

1.1.2

 

 

 

2.4.3

 

4.2.3.7

Rattakaitsed

1.1.1

 

 

 

 

 

4.2.4.2.1

Pidurdamine. Funktsionaalsed nõuded

1.1.1

2.4.1

2.4.2

 

 

1.5

 

4.2.4.2.2

Pidurdamine. Ohutusnõuded

1.1.1

1.2

2.4.2

 

 

 

 

4.2.4.3

Pidurisüsteemi tüüp

 

 

 

 

2.4.3

2.3.2

 

4.2.4.4.1

Hädapidurduskäsklus

2.4.1

 

 

 

2.4.3

2.3.2

 

4.2.4.4.2

Sõidupidurduskäsklus

 

 

 

 

2.4.3

2.3.2

 

4.2.4.4.3

Otsese pidurduse käsklus

 

 

 

 

2.4.3

 

4.2.4.4.4

Dünaamilise pidurduse käsklus

1.1.3

 

 

 

2.3.2

 

4.2.4.4.5

Seisupidurduskäsklus

 

 

 

 

2.4.3

 

4.2.4.5.1

Pidurdustõhusus. Üldnõuded

1.1.1

2.4.1

2.4.2

 

 

1.5

 

4.2.4.5.2

Hädapidurdus

1.1.2

2.4.1

 

 

 

2.4.3

2.3.2

 

4.2.4.5.3

Sõidupidurdus

 

 

 

 

2.4.3

2.3.2

 

4.2.4.5.4

Soojusmahtuvusega seotud arvutused

2.4.1

 

 

 

2.4.3

 

4.2.4.5.5

Seisupidur

2.4.1

 

 

 

2.4.3

 

4.2.4.6.1

Ratta ja rööbastee haardeprofiili väärtus

2.4.1

1.2

2.4.2

 

 

 

 

4.2.4.6.2

Rataste lohisemise vältimise süsteem

2.4.1

1.2

2.4.2

 

 

 

 

4.2.4.7

Dünaamiline pidur. Veosüsteemiga ühendatud pidurisüsteem

2.4.1

1.2

2.4.2

 

 

 

 

4.2.4.8.1.

Haardumistingimustest sõltumatu pidurisüsteem. Üldosa

2.4.1

1.2

2.4.2

 

 

 

 

4.2.4.8.2

magnetiline rööpapidur

 

 

 

 

2.4.3

2.3.2

 

4.2.4.8.3

pöörisvoolu-rööpapidur

 

 

 

 

2.4.3

2.3.2

 

4.2.4.9

Piduri seisundi ja rikke näitaja

1.1.1

1.2

2.4.2

 

 

 

 

4.2.4.10

Nõuded piduritele päästetööde korral

 

2.4.2

 

 

 

 

4.2.5.1

Sanitaarsüsteemid

 

 

 

1.4.1

 

 

4.2.5.2

Helisignaal-sidesüsteem

2.4.1

 

 

 

 

 

4.2.5.3

Reisijate häiresignaal

2.4.1

 

 

 

 

 

4.2.5.4

Sideseadmed reisijatele

2.4.1

 

 

 

 

 

4.2.5.5

Välisuksed: sisse- ja väljapääs vagunisse

2.4.1

 

 

 

2.3.2

 

4.2.5.6

Välisuksed: süsteemi konstruktsioon

1.1.3

2.4.1

 

 

 

 

 

4.2.5.7

Veeremiüksuste vahelised uksed

1.1.5

 

 

 

 

 

4.2.5.8

Siseõhu kvaliteet

 

 

1.3.2

 

 

 

4.2.5.9

Kere külgaknad

1.1.5

 

 

 

 

 

4.2.6.1

Keskkonnatingimused

 

2.4.2

 

 

 

 

4.2.6.2.1

Õhukeeriste mõju ooteplatvormil asuvatele reisijatele ja rööbastee kõrval asuvatele töölistele

1.1.1

 

1.3.1

 

 

 

4.2.6.2.2

Rongi esiotsa rõhuimpulss

 

 

 

 

2.4.3

 

4.2.6.2.3

Suurimad rõhumuutused tunnelites

 

 

 

 

2.4.3

 

4.2.6.2.4

Külgtuul

1.1.1

 

 

 

 

 

4.2.6.2.5

Aerodünaamiline mõju ballastalusel paiknevale rööbasteele

1.1.1

 

 

 

2.4.3

 

4.2.7.1.1

Esilaternad

 

 

 

 

2.4.3

2.3.2

 

4.2.7.1.2

Gabariidituled

1.1.1

 

 

 

2.4.3

 

4.2.7.1.3

Tagatuled

1.1.1

 

 

 

2.4.3

 

4.2.7.1.4

Tulede juhtimine

 

 

 

 

2.4.3

 

4.2.7.2.1

Helisignaalseade. Üldosa

1.1.1

 

 

 

2.4.3

2.6.3

 

4.2.7.2.2

Hoiatussignaali helirõhutasemed

1.1.1

 

1.3.1

 

 

 

4.2.7.2.3

Kaitse

 

 

 

 

2.4.3

 

4.2.7.2.4

Helisignaalseadme juhtimine

1.1.1

 

 

 

2.4.3

 

4.2.8.1

Veojõud

 

 

 

 

2.4.3

2.6.3

2.3.2

 

4.2.8.2

4.2.8.2.1–4.2.8.2.9

Toiteallikas

 

 

 

 

1.5

2.4.3

2.3.2

 

4.2.8.2.10

Rongi elektriohutus

2.4.1

 

 

 

 

 

4.2.8.4

Kaitse elektriohtude eest

2.4.1

 

 

 

 

 

4.2.9.1.1

Juhikabiin. Üldosa

 

4.2.9.1.2

Sisse- ja väljapääs

1.1.5

 

 

 

2.4.3

 

4.2.9.1.3

Nähtavus

1.1.1

 

 

 

2.4.3

2.3.2

 

4.2.9.1.4

Sisustuse paigutus

1.1.5

 

 

 

 

 

4.2.9.1.5

Juhiiste

 

 

1.3.1

 

 

 

4.2.9.1.6

Juhi töölaud. Ergonoomika

1.1.5

 

1.3.1

 

2.3.2

 

4.2.9.1.7

Kliima reguleerimine ja õhu kvaliteet

 

 

1.3.1

 

 

 

4.2.9.1.8

Sisevalgustus

 

 

 

 

2.6.3

 

4.2.9.2.1

Tuuleklaas. Mehaanilised omadused

2.4.1

 

 

 

 

 

4.2.9.2.2

Tuuleklaas. Optilised omadused

 

 

 

 

2.4.3

2.3.2

 

4.2.9.2.3

Tuuleklaas. Seadmed

 

 

 

 

2.4.3

 

4.2.9.3.1

Juhi tegevuse kontrollimise funktsioon

1.1.1

 

 

 

2.6.3

 

4.2.9.3.2

Kiirusenäit

1.1.5

 

 

 

 

 

4.2.9.3.3

Juhi kasutatavad näidikud ja ekraanid

1.1.5

 

 

 

 

 

4.2.9.3.4

Juhtimisseadmed ja näidikud

1.1.5

 

 

 

 

 

4.2.9.3.5

Märgistamine

 

 

 

 

2.6.3

 

4.2.9.3.6

Raadio teel kaugjuhtimise funktsioon, mida personal kasutab rongi koostamisel

1.1.1

 

 

 

2.3.2

 

4.2.9.3.7

Rööbastelt mahasõidu tuvastamise ja ennetamise signaali töötlemine

1.1.1

1.1.2

 

 

 

 

 

4.2.9.3.7a

Rongisisene rööbastelt mahasõidu tuvastamise ja ennetamise funktsioon

1.1.1

1.1.2

 

 

 

 

 

4.2.9.3.8

Euroopa rongijuhtimissüsteemi režiimide haldamise nõuded

1.1.1

 

 

 

1.5

2.3.2

 

4.2.9.3.9

Veojõu seisund

 

 

 

 

2.3.2

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.2.9.4

Rongisisesed tööriistad ja teisaldatavad seadmed

2.4.1

 

 

 

2.4.3

2.6.3

 

4.2.9.5

Töötajate isiklike asjade hoiukohad

 

4.2.9.6

Salvestusseade

 

 

 

 

2.4.4

2.3.2

 

4.2.10.2

Tuleohutus. Tulekahju ennetamise meetmed

1.1.4

 

1.3.2

1.4.2

 

 

4.2.10.3

Meetmed tulekahju avastamiseks ja ohjamiseks

1.1.4

 

 

 

 

 

4.2.10.4

Hädaolukordadega seotud nõuded

2.4.1

 

 

 

2.3.2

 

4.2.10.5

Evakueerimisega seotud nõuded

2.4.1

 

 

 

 

 

4.2.11.2

Rongi välispindade puhastamine

 

 

 

 

1.5

 

4.2.11.3

Ühendus tualetitühjendussüsteemiga

 

 

 

 

1.5

 

4.2.11.5

Veevarude täiendamise liides

 

 

 

 

1.5

 

4.2.11.6

Rongide seisuteedele paigutamise erinõuded

 

 

 

 

1.5

 

4.2.11.7

Tankimisseadmed

 

 

 

 

1.5

 

4.2.11.8

Rongi sisemuse puhastamine – toiteallikas

 

 

 

 

2.5.3

 

4.2.12.2

Ülddokumentatsioon

 

 

 

 

1.5

 

4.2.12.3

Hooldusega seotud dokumentatsioon

1.1.1

 

 

 

2.5.1

2.5.2

2.6.1

2.6.2

 

4.2.12.4

Käitusdokumentatsioon

1.1.1

 

 

 

2.4.2

2.6.1

2.6.2

 

4.2.12.5

Tõsteskeem ja -juhised

 

 

 

 

2.5.3

 

4.2.12.6

Päästetöödega seotud kirjeldused

 

2.4.2

 

 

2.5.3

 

4.2.13

Nõuded rongi automaatjuhtimise liidese kohta

 

 

 

 

1.5

2.3.2

2.4.3“

 

11)

punkt 3.2 asendatakse järgmisega:

„3.2.   Käesolevas KTKs käsitlemata olulised nõuded

Direktiivi (EL) 2016/797 III lisas üldnõuete või iga allsüsteemi nõuete alla liigitatud mõnda olulist nõuet, mis avaldab mõju ka veeremi allsüsteemile, käsitletakse käesolevas KTKs piiratud määral.“;

12)

punkti 4.1.1 alapunkt 4 asendatakse järgmisega:

„4)

Punktis 7.1.2 (vt tabel 17a) on kirjeldatud mõnda veeremi omadust, mis tuleb kanda lubatud veeremitüüpide Euroopa registrisse (vastavalt asjaomasele komisjoni otsusele). Peale selle tuleb need omadused esitada veeremi tehnilises dokumentatsioonis, mida on kirjeldatud punktis 4.2.12.“;

13)

punkti 4.1.3 alapunkti 3 kaks viimast taanet asendatakse järgmisega:

“-

eriveerem (vt punkti 2.2.2, alapunkt C)“;

14)

punkt 4.2.1.2 asendatakse järgmisega:

„4.2.1.2   Avatud punktid

Direktiivi (EL) 2016/797 artikli 4 lõike 6 kohaselt on kõik avatud punktid loetletud I liites.“;

15)

punkti 4.2.2.2.3 alapunkti b alapunkti b-2 alapunktid 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1)

Puhvrid ja kruvisidur peavad olema paigaldatud vastavalt J-1 liite viites 2 osutatud tehnilisele kirjeldusele.

2)

Piduritorude ja -voolikute, haakeseadiste ja kraanide mõõtmed ja paigutus peavad vastama samas tehnilises kirjelduses ettenähtud nõuetele.“;

16)

punkti 4.2.2.2.4 alapunkti 3 alapunkti a teine taane asendatakse järgmisega:

„–

piduritorude ja kraanide külgsuunaline paiknemine vastab J-1 liite viites 2 osutatud tehnilisele kirjeldusele;“;

17)

punkti 4.2.2.2.5 alapunkt 2 asendatakse järgmisega:

„Selle nõude täitmiseks peavad punkti 4.2.2.2.3 alapunkti b kohaste UIC-tüüpi manuaalsete haakesüsteemidega varustatud veeremiüksused vastama järgmistele nõuetele (nn Berni ristkülik):

kruvisidurite ja külgpuhvritega varustatud veeremiüksuste puhul peab personali tegutsemisruum vastama J-1 liite viites 2 osutatud tehnilisele kirjeldusele;

kui on paigaldatud kombineeritud automaat- ja kruvisidur, võib automaatsidur ulatuda Berni ristkülikusse vasakult küljelt, kui see on koormuse all ja kruvisidur on kasutusel.

Iga puhvri all peab olema käsipuu. Käsipuud peavad vastu pidama 1,5 kN suurusele jõule.“;

18)

punkti 4.2.2.4 alapunktid 3, 4 ja 5 asendatakse järgmisega:

„3)

Veeremiüksuse kere staatiline ja dünaamiline tugevus (väsimus) on olulised rongis viibijate ohutuse tagamiseks ning rongi kuuluvate ja manöövritöödel osalevate veeremiüksuste konstruktsiooni terviklikkuse seisukohast. Sellepärast peab iga veeremiüksuse konstruktsioon vastama J-1 liite viites 1 osutatud tehnilises kirjelduses esitatud nõuetele, mille kohaselt arvesse võetavad veeremikategooriad peavad vedurite ja jõuallikaga veeremiüksuste puhul vastama kategooriale L ning kõigi muude käesoleva KTK kohaldamisalasse jäävate veeremitüüpide puhul kategooriale PI või PII.

4)

Veeremiüksuse kere tugevust võib tõendada arvutuste ja/või katsetuste abil vastavalt J-1 liite viites 1 osutatud tehnilises kirjelduses ette nähtud tingimustele.

5)

Kui veeremiüksuse projektijärgne survejõud on suurem kui J-1 liite viites 1 osutatud tehnilises kirjelduses esitatud kategooriatel (mis on alapunktis 3 minimaalselt nõutavad), ei hõlma käesolev tehniline kirjeldus kavandatud tehnilist lahendust. Sel juhul on survejõuga seoses lubatud kasutada muid avalikult kättesaadavaid normdokumente.

Sellisel juhul peab teavitatud asutus kontrollima, kas alternatiivsed normdokumendid moodustavad tehniliselt järjepideva osa eeskirjadest, mida kohaldatakse veeremiüksuse konstruktsiooni projekteerimisel, valmistamisel ja katsetamisel.

Survejõu väärtus kantakse punktis 4.2.12 kindlaksmääratud tehnilisse dokumentatsiooni.“;

19)

punkt 4.2.2.5 asendatakse järgmisega:

„4.2.2.5.   Passiivne ohutus

1)

Käesolevas punktis loetletud nõudeid kohaldatakse kõigi veeremiüksuste suhtes, välja arvatud veeremiüksuste suhtes, mis ei ole ette nähtud käitamise ajal reisijate ega personali vedamiseks, ning välja arvatud teemasinate suhtes.

2)

Veeremiüksuste puhul, mis on projekteeritud käitamiseks 1 520 mm rööpmelaiusega süsteemis, on käesolevas punktis esitatud passiivset ohutust käsitlevate nõuete kohaldamine vabatahtlik. Kui taotleja otsustab kohaldada käesolevas punktis kirjeldatud passiivset ohutust käsitlevaid nõudeid, peavad liikmesriigid seda tunnustama. Samuti võivad liikmesriigid nõuda nende nõuete kohaldamist.

3)

Vedurite puhul, mis on projekteeritud käitamiseks 1 524 mm rööpmelaiusega süsteemis, on käesolevas punktis esitatud passiivset ohutust käsitlevate nõuete kohaldamine vabatahtlik. Kui taotleja otsustab kohaldada käesolevas punktis kirjeldatud passiivset ohutust käsitlevaid nõudeid, peavad liikmesriigid seda tunnustama.

4)

Kindla kokkupõrkestsenaariumiga seotud sätted ei kuulu kohaldamisele selliste veeremiüksuste suhtes, mis ei ole suutelised liikuma vastavas kokkupõrkestsenaariumis kirjeldatud kokkupõrkekiirustel.

5)

Passiivse ohutuse eesmärk on täiendada aktiivset ohutust, kui kõik muud ohutusabinõud ei ole tulemuslikud. Selleks peab veeremiüksuste mehaaniline konstruktsioon rongis viibijaid kokkupõrke korral kaitsma ning sisaldama vahendeid, mis

piiravad aeglustumist;

tagavad inimeste viibimisalas vajaliku ellujäämisruumi ja konstruktsiooni püsivuse;

vähendavad vagunite kuhjumisohtu;

vähendavad rööbastelt mahasõidu ohtu;

leevendavad rööbastel oleva takistusega kokkupõrkamise tagajärgi.

Veeremiüksused peavad nimetatud funktsionaalsete nõuete täitmiseks vastama J-1 liite viites 3 osutatud tehnilises kirjelduses esitatud nõuetele, mis on seotud kokkupõrkekindluse kategooriaga C-I.

Kaaluda tuleb nelja järgmist kokkupõrke võrdlusstsenaariumi:

1. stsenaarium: laupkokkupõrge kahe ühesuguse veeremiüksuse vahel;

2. stsenaarium: laupkokkupõrge kaubavaguniga;

3. stsenaarium: veeremiüksuse kokkupõrge raudteeületuskohal oleva suure maanteesõidukiga;

4. stsenaarium: veeremiüksuse kokkupõrge madala takistusega (näiteks raudteeületuskohal olev sõiduauto, loom, kivi jne).

6)

Punktis 5 esitatud stsenaariume on kirjeldatud J-1 liite viites 3 osutatud tehnilises kirjelduses.

7)

J-1 liite viites 3 osutatud tehnilises kirjelduses esitatud nõudeid kohaldatakse eespool kirjeldatud kokkupõrke võrdlusstsenaariumide suhtes.

8)

Rööbastel oleva takistusega kokkupõrke tagajärgede leevendamiseks peavad vedurite, veopeade, juhtvagunite ja rongide esiosad olema varustatud takistuste deflektoriga. Takistuste deflektorite suhtes kehtivad nõuded on kindlaks määratud J-1 liite viites 3 osutatud tehnilises kirjelduses.“;

20)

punkti 4.2.2.6 alapunktid 7, 8 ja 9 asendatakse järgmisega:

„7)

Tõstepunktide geomeetria peab vastama J-1 liite viites 4 osutatud tehnilisele kirjeldusele.

8)

Tõstepunktid tuleb tähistada J-1 liite viites 5 osutatud tehnilisele kirjeldusele vastavate märkidega.

9)

Konstruktsiooni projekteerimisel tuleb arvesse võtta J-1 liite viites 1 osutatud tehnilises kirjelduses täpsustatud koormuseid. Veeremiüksuse kere tugevust võib tõendada arvutuste või katsetuste abil vastavalt samas tehnilises kirjelduses ette nähtud tingimustele.

Punktis 4.2.2.4 kindlaksmääratud tingimustel võib kasutada alternatiivseid avalikult kättesaadavaid normdokumente.“;

21)

punkti 4.2.2.7 alapunktis 3 asendatakse tekst „viites 12“ tekstiga „viites 1“;

22)

punkti 4.2.2.10 muudetakse järgmiselt:

a)

punkt 1 asendatakse järgmisega:

„1)

Kindlaks tuleb määrata järgmised J-1 liite viites 6 osutatud tehnilises kirjelduses määratletud koormustingimused:

i)

projektijärgne mass erandliku kasuliku koormusega;

ii)

projektijärgne mass tavalise kasuliku koormusega;

iii)

töökorras veeremiüksuse projektijärgne mass;

iv)

töömass tavalise kasuliku koormusega;

v)

töömass töörežiimil.“;

b)

punktis 2 asendatakse tekst „viites 13“ tekstiga „viites 6“;

23)

punkt 4.2.3.1 asendatakse järgmisega:

„4.2.3.1.   Gabariidid

1)

Selles punktis käsitletakse veeremi kavandatava suuruse arvutamise ja vastavustõendamise eeskirju, eesmärgiga tagada veeremi liiklemine ühes või mitmes taristus ilma häiringute ohuta.

Nõuded veeremiüksustele, mis on projekteeritud käitamiseks muus kui 1 520 mm rööpmelaiusega süsteemis

2)

Taotleja valib kavandatava võrdlusprofiili, sealhulgas madalamate osade võrdlusprofiili. See võrdlusprofiil kantakse punktis 4.2.12 kindlaksmääratud tehnilisse dokumentatsiooni.

3)

Veeremiüksuse vastavus sellele kavandatud võrdlusprofiilile tehakse kindlaks ühe J-1 liite viites 7 osutatud tehnilises kirjelduses esitatud meetodi abil.

4)

Kui tehakse kindlaks, et veeremiüksus vastab ühele või mitmele võrdlusprofiilile G1, GA, GB, GC või DE3, sealhulgas madalama osaga seotud võrdlusprofiilidele GI1, GI2 või GI3, nagu on esitatud J-1 liite viites 7 osutatud tehnilises kirjelduses, tehakse vastavus kindlaks J-1 liite viites 7 osutatud tehnilises kirjelduses kindlaks määratud kinemaatilise meetodi abil.

Vastavus nendele võrdlusprofiilidele kantakse punktis 4.2.12 kindlaksmääratud tehnilisse dokumentatsiooni.

5)

Elektriliste veeremiüksuste puhul tuleb pantograafi gabariite kontrollida J-1 liite viites 7 osutatud tehnilise kirjelduse kohaste arvutuste abil, millega tagatakse, et pantograafi gabariidid vastavad komisjoni määruse (EL) nr 1301/2014 (*6) (energiavarustuse KTK) D liite kohaselt kindlaks määratud pantograafi mehaanilistele kinemaatilistele gabariitidele ning sõltuvad pantograafi jaoks valitud kollektoripea geomeetriast: punktis 4.2.8.2.9.2 on kindlaks määratud kaks lubatud võimalust.

Taristu gabariitide puhul arvestatakse ka toitepingega, et tagada pantograafi ja püsirajatiste vahel nõuetekohased isolatsioonivahed.

6)

Pantograafi gabariitide kõikumist, mida on kirjeldatud energiavarustuse KTK punktis 4.2.10 ja mida kasutatakse mehaanilise kinemaatilise gabariidi arvutamiseks, tuleb arvutuslikult või mõõtmiste abil põhjendada vastavalt J-1 liite viites 7 osutatud tehnilisele kirjeldusele.

Nõuded veeremiüksustele, mis on projekteeritud käitamiseks 1 520 mm rööpmelaiusega süsteemis

7)

Veeremiüksuse staatiline profiil peab jääma ühtsesse veeremi gabariitide vahemikku T; taristu võrdlusprofiil on rööpmelaius S. Seda profiili on täpsustatud B liites.

8)

Elektriliste veeremiüksuste puhul tuleb pantograafi gabariite kontrollida arvutuste abil eesmärgiga tagada, et pantograafi gabariit vastab energiavarustuse KTK D liite kohaselt kindlaks määratud pantograafi mehaanilistele staatilistele gabariitidele; arvesse tuleb võtta pantograafi jaoks valitud kollektoripea geomeetriat: lubatud võimalused on kindlaks määratud punktis 4.2.8.2.9.2.

(*6)  Komisjoni 18. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1301/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu raudteesüsteemi energiavarustuse allsüsteemi koostalitluse tehnilist kirjeldust (ELT L 356, 12.12.2014, lk 179).“ "

24)

punkt 4.2.3.2.1 asendatakse järgmisega:

„4.2.3.2.1.   Teljekoormuse parameeter

1)

Teljekoormus koos teljevahe, veeremiüksuse pikkuse ja veeremiüksuse suurima lubatud kiirusega vaadeldaval liinil on veeremiüksuse ja taristu vahelise liidese parameeter.

Komisjoni määruse (EL) nr 1299/2014 (*7) (edaspidi „taristu KTK“) punktis 4.2.1 esitatud eesmärgiks oleva süsteemi puhul on teljekoormus tööparameeter, mis sõltub liini liikluskoodist.

2)

Järgmised taristuga liidestumist näitavad tunnused tuleb esitada veeremiüksuse hindamise käigus koostatavas ja punktis 4.2.12.2 kirjeldatud ülddokumentatsioonis:

mass telje kohta (iga telje kohta) kõikide koormustingimuste korral (nagu on kindlaks määratud punktis 4.2.2.10 ja dokumenteerimisnõuetes);

telgede pikisuunaline paiknemine veeremiüksusel (teljevahed);

veeremiüksuse pikkus;

valmistajakiirus (vastavalt punkti 4.2.8.1.2 dokumenteerimisnõuetele);

EN liinikategooria, mis tuleneb veeremiüksuse kategoriseerimisest vastavalt J-1 liite viites 10 osutatud tehnilisele kirjeldusele.

2a)

Iseliikuvate diisel- ja elektrireisirongide ning reisivagunite ja muude reisirongivagunite puhul tuleb EN liinikategooria alati dokumenteerida, näidates seismisala kasuliku koormuse standardväärtuse kilogrammides ruutmeetri kohta, nagu on kindlaks määratud J-1 liite viites 10 osutatud tehnilises kirjelduses.

2b)

Kui punkti 4.2.2.10 alapunktide 1 ja 2 kohaselt kasutatakse koormustingimuse „projektijärgne mass erandliku kasuliku koormusega“ kindlaksmääramiseks konkreetset seismisala kasuliku koormuse väärtust, dokumenteeritakse teine EN liinikategooria, kasutades seda konkreetset seismisala kasuliku koormuse väärtust.

2c)

Kõigi nende veeremiüksuste puhul dokumenteeritakse kõik EN liinikategooriad, näidates seismisala kasuliku koormuse, nagu on kirjeldatud J-1 liite viites 10 osutatud tehnilises kirjelduses.

3)

Teljekoormuse andmete kasutamine veeremi ja taristu ühilduvuse kontrollimiseks käituse tasandil (väljaspool käesoleva KTK kohaldamisala)

Vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/773 (*8) (käitamise ja liikluskorralduse KTK) punkti 4.2.2.5 nõuetele on raudteeveo-ettevõtja kohustatud määratlema veeremiüksuse iga üksiku telje teljekoormuse kui taristuga liidestumise parameetri, lähtudes plaanitava kasutuse käigus tekkivast eeldatavast koormusest (veeremiüksuse hindamise ajal seda ei määratleta). Koormustingimusel „projektijärgne mass erandliku kasuliku koormusega“ esinev teljekoormus on eespool nimetatud teljekoormuse suurim võimalik väärtus. Samuti tuleb arvesse võtta punktis 4.2.4.5.2 määratletud pidurisüsteemi projekteerimisel arvesse võetud maksimaalset koormust.

(*7)  Komisjoni 18. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1299/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu raudteesüsteemi allsüsteemi „taristu“ koostalitluse tehnilist kirjeldust (ELT L 356, 12.12.2014, lk 1)."

(*8)  Komisjoni 16. mai 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/773, milles käsitletakse Euroopa Liidu raudteesüsteemi käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi koostalitluse tehnilist kirjeldust ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2012/757/EL (ELT L 139I, 27.5.2019, lk 5).“ "

25)

punkt 4.2.3.3.1 asendatakse järgmisega:

„4.2.3.3.1.   Veeremi omadused rongituvastussüsteemidega ühilduvuse tagamiseks

1)

Rongituvastuse sihtsüsteemidega ühilduvuse tagamiseks vajalikud veeremi omadused on esitatud punktides 4.2.3.3.1.1, 4.2.3.3.1.2 ja 4.2.3.3.1.3.

Viidatakse J-2 liite viites A osutatud tehnilise kirjelduse punktidele (neile on viidatud ka kontrolli ja signaalimise KTK (*9) A liite viites 77 osutatud tabelis A.2). Seotud erijuhtumid on määratletud kontrolli ja signaalimise KTK punktis 7.7.

2)

Omadused, millele veerem vastab, tuleb kanda punktis 4.2.12 kirjeldatud tehnilisse dokumentatsiooni.

(*9)  Komisjoni 10. augusti 2023. aasta rakendusmäärus (EL) 2023/1695, milles käsitletakse Euroopa Liidu raudteesüsteemi kontrolli ja signaalimise allsüsteemide koostalitluse tehnilist kirjeldust ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2016/919 (ELT L 380, 8.9.2023, lk 222).“ "

26)

punkt 4.2.3.3.1.1 asendatakse järgmisega:

„4.2.3.3.1.1.   Rööbastee vooluahelatel põhinevate rongituvastussüsteemidega ühilduvust näitavad veeremi omadused

J-2 liite viites A osutatud tehnilises kirjelduses täpsustatakse järgmiste näitajatega seotud omadused.

i)

Veeremiüksuse geomeetria

(1)

Suurim lubatud kaugus järjestikuste telgede vahel.

(2)

Suurim lubatud kaugus rongi eesmise/tagumise otsa ja esimese/viimase telje vahel.

(3)

Väikseim lubatud kaugus esimese ja viimase telje vahel.

ii)

Veeremiüksuse konstruktsioon

(4)

Minimaalne lubatud teljekoormus kõikide koormustingimuste korral.

(5)

Rattapaari vastastikuste rataste veerepindade vaheline elektritakistus ja selle mõõtmise meetod.

(6)

Pantograafiga varustatud elektriliste veeremiüksuste puhul väikseim näivtakistus;

(7)

Manööverdamisseadmete kasutamine.

iii)

Heitmete vältimine

(8)

Liivatamisseadmete kasutamine.

Kui on ette nähtud automaatse liivatamise funktsioon, peab juhil olema võimalik see funktsioon välja lülitada rööbastee teatavates punktides, mis on käitamiseeskirjades määratletud liivatamiseks mittesobivatena.

(9)

Komposiitmaterjalist piduriklotside kasutamine.

(10)

Kui veeremiüksus on varustatud rattaharja õlititega, siis nende kohta kehtivad nõuded.

iv)

Elektromagnetiline ühilduvus

(11)

Juhtivusliku häirega seotud nõuded.“;

27)

punkt 4.2.3.3.1.2 asendatakse järgmisega:

„4.2.3.3.1.2   Teljeloenduritel põhinevate rongituvastussüsteemidega ühilduvust näitavad veeremi omadused

J-2 liite viites A osutatud tehnilises kirjelduses täpsustatakse järgmiste näitajatega seotud omadused.

i)

Veeremiüksuse geomeetria

(1)

Suurim lubatud kaugus järjestikuste telgede vahel.

(2)

Väikseim lubatud kaugus järjestikuste telgede vahel.

(3)

Haakimiseks ettenähtud veeremiüksuse otsas väikseim lubatud kaugus rongi eesmise/tagumise otsa ja esimese/viimase telje vahel (võrdub poolega kindlaksmääratud väärtusest)

(4)

Suurim lubatud kaugus rongi eesmise/tagumise otsa ja esimese/viimase telje vahel.

ii)

Ratta geomeetria

(5)

Ratta geomeetria.

iii)

Veeremiüksuse konstruktsioon

(6)

Metallita ja induktiivkomponentideta ruum rataste vahel.

(7)

Rattamaterjali omadused;

iv)

Elektromagnetiline ühilduvus

(8)

Elektromagnetväljadega seotud nõuded;

(9)

Magnetiliste või pöörisvoolu-rööpapidurite kasutamine.“;

28)

punkt 4.2.3.3.1.3 asendatakse järgmisega:

„4.2.3.3.1.3.   Silmusahelal põhinevate süsteemidega ühilduvust näitavad veeremi omadused

J-2 liite viites A osutatud tehnilises kirjelduses täpsustatakse järgmiste näitajatega seotud omadused.

 

Veeremiüksuse konstruktsioon

(1)

Veeremiüksuse metallkonstruktsioon.“;

29)

punkti 4.2.3.3.2.1 alapunktid 3 ja 4 asendatakse järgmisega:

„3)

Tuvastussüsteem peab asuma täielikult veeremiüksuse pardal ning diagnoosisõnumid peavad olema pardal kättesaadavad.

4)

Edastatud diagnoosisõnumeid tuleb kirjeldada ja võtta arvesse punktis 4.2.12.4 kirjeldatud käitusdokumentatsioonis ning punktis 4.2.12.3 kirjeldatud hooldusdokumentatsioonis.“;

30)

punkti 4.2.3.3.2.2 alapunktides 1 ja 2a asendatakse tekst „viites 15“ tekstiga „viites 8“;

31)

punkti 4.2.3.4.1 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Vastavushindamise menetlust kohaldatakse teljekoormuste puhul, mis jäävad taristu KTK punktis 4.2.1 ja J-1 liite viites 9 osutatud tehnilises kirjelduses nimetatud vahemikku.“;

32)

punkti 4.2.3.4.2 muudetakse järgmiselt:

(a)

punkt a asendatakse järgmisega:

„a)   Tehnilised nõuded

1)

Veeremiüksus töötab ohutult ja koormab rööbasteed vastuvõetaval tasemel, kui veeremiüksust käitatakse väärtuste piires, mis saadakse kiiruse ja välisrööpa kõrgenduse puudujäägi kombinatsiooni(de) alusel vastavalt J-1 liite viites 9 osutatud tehnilises kirjelduses kindlaks määratud tingimustele.

Selle hindamisel kontrollitakse, kas järgitakse punktides 4.2.3.4.2.1 ja 4.2.3.4.2.2 kindlaks määratud piirnorme; vastavushindamise menetlust on kirjeldatud punktis 6.2.3.4.

2)

Punktis 3 nimetatud piirnorme ja vastavushindamise menetlust kohaldatakse teljekoormuste puhul, mis jäävad taristu KTK punktis 4.2.1 ja J-1 liite viites 9 osutatud tehnilises kirjelduses nimetatud vahemikku.

Neid piirnorme ja seda menetlust ei kohaldata veeremiüksuste suhtes, mis on projekteeritud suurema teljekoormuse jaoks, sest rööbastee koormamise ühtlustatud piirnorme ei ole kindlaks määratud; need juhtumid võivad olla hõlmatud siseriiklike eeskirjadega või uuenduslike lahenduste jaoks ette nähtud menetlusega, mida on kirjeldatud artiklis 10 ja 6. peatükis.

3)

Dünaamilist käitumist sõidu ajal käsitlev katsearuanne (mis sisaldab kasutuspiiranguid ja rööbastee koormamise parameetreid) tuleb lisada punktis 4.2.12 kirjeldatud tehnilisse dokumentatsiooni.

Dokumentatsiooni kantavad rööbastee koormamise parameetrid (seahulgas vajaduse korral täiendavad parameetrid Ymax, Bmax ja Bqst) on määratletud J-1 liite viites 9 osutatud tehnilises kirjelduses.“;

(b)

punkti b alapunkti 6 alapunktis 2 asendatakse sõna „etalonkontuuri“ sõnaga „etalonprofiili“;

(c)

lisatakse punkt d:

„d)   Lisanõuded Euroopa rongijuhtimissüsteemi rongisisese liidese kohta

8)

Veeremiüksuste suhtes kohaldatavad nõuded, mis käsitlevad Euroopa rongijuhtimissüsteemi rongisisest liidest ja on seotud rongiliidese funktsiooniga „kallutussüsteemi seisund“, kui on paigaldatud Euroopa rongijuhtimissüsteem, on kindlaks määratud J-2 liite viites B osutatud tehnilises kirjelduses.“;

33)

punkti 4.2.3.4.2.1 alapunktis 1 asendatakse tekst „viites 17“ tekstiga „viites 9“;

34)

punkti 4.2.3.4.2.2 punktis 1 asendatakse tekst „viites 19“ tekstiga „viites 9“;

35)

punkti 4.2.3.4.3.2 alapunkt 1 asendatakse järgmisega:

„1)

Veeremiüksuse projektijärgne kombineeritud koonilisuse ekvivalent, mida on kontrollitud punktis 6.2.3.4 kirjeldatud sõidudünaamilise käitumise tõendamise kaudu, täpsustatakse käitustingimuste jaoks hooldusdokumentatsioonis, nagu on kindlaks määratud punktis 4.2.12.3.2, võttes arvesse ratta- ja rööpaprofiilide mõju.“;

36)

punkti 4.2.3.5.1 alapunktides 1 ja 3 asendatakse tekst „viites 20“ tekstiga „viites 11“;

37)

punkti 4.2.3.5.1 punktis 2 asendatakse tekst „viites 21“ tekstiga „viites 1“;

38)

punkti 4.2.3.5.2.1 alapunkt 3 asendatakse järgmisega:

„3)

Telje otsa (liides ratta ja käiguosa vahel) omadused tagavad jõudude ja pöördemomendi ülekande.

Vastavushindamise menetlus peab vastama punkti 6.2.3.7 alapunktile 7.“;

39)

punktis 4.2.3.5.2.1 asendatakse tabelis 1 tekst „tagaküljest tagaküljeni“ tekstiga „tagaküljest tagaküljeni“;

40)

punkt 4.2.3.7 asendatakse järgmisega:

„4.2.3.7.   Rattakaitsed

1)

Käesolevat nõuet kohaldatakse juhikabiiniga varustatud veeremiüksuste suhtes.

2)

Rattad peavad olema kaitstud rööbastele sattunud väikeste esemete tekitatavate kahjustuste eest esimese telje rataste ette paigaldatud rattakaitsete abil.

3)

Rattakaitsed peavad vastama J-1 liite viites 3 osutatud tehnilises kirjelduses esitatud nõuetele.“;

41)

punkt 4.2.4.3 asendatakse järgmisega:

„4.2.4.3   Pidurisüsteemi tüüp

1)

Üldkäituses (mitmesugused erinevat päritolu veeremiüksuste koosseisud, projekteerimisetapil määramata rongikoosseis) muus kui 1 520 mm rööpmelaiusega süsteemis kasutamiseks ette nähtud ja sellest aspektist hinnatavad veeremiüksused peavad olema varustatud pidurisüsteemiga, mis sisaldab UIC-tüüpi pidurisüsteemiga ühilduvat piduritorustikku. Sel eesmärgil kohaldatavad põhimõtted on esitatud J-1 liite viites 12 osutatud tehnilises kirjelduses.

Nimetatud nõude eesmärk on tagada rongi kuuluvate erinevat päritolu veeremiüksuste pidurifunktsioonide tehniline ühilduvus.

2)

Püsivas või eelmääratud koosseisus kasutamise suhtes hinnatavate veeremiüksuste (rongide või sõidukite) pidurisüsteemi tüübile nõudeid ei esitata.

3)

Veeremiüksuste suhtes kohaldatavad nõuded, mis käsitlevad Euroopa rongijuhtimissüsteemi rongisisest liidest ja on seotud rongiliidese funktsiooniga „pidurdusrõhk“, kui on paigaldatud Euroopa rongijuhtimissüsteem, on kindlaks määratud J-2 liite viites B osutatud tehnilises kirjelduses.

4)

Nõuded, mis käsitlevad Euroopa rongijuhtimissüsteemi rongisisest liidest ja on seotud rongiliidese funktsiooniga „piduri eriseisund – elektropneumaatiline pidur“ ning mida kohaldatakse veeremiüksuste suhtes Euroopa rongijuhtimissüsteemi paigaldamisel, on kindlaks määratud J-2 liite viites B osutatud tehnilises kirjelduses.“;

42)

punkti 4.2.4.4.1 alapunkt 3 asendatakse järgmisega:

„3)

Nõuded, mis käsitlevad Euroopa rongijuhtimissüsteemi rongisisest liidest ja on seotud rongiliidese funktsiooniga „hädapidurduskäsklus“ ning mida kohaldatakse veeremiüksuste suhtes Euroopa rongijuhtimissüsteemi paigaldamisel, on kindlaks määratud J-2 liite viites B osutatud tehnilises kirjelduses.“;

43)

punktile 4.2.4.4.2 lisatakse alapunkt 5:

„5)

Nõuded, mis käsitlevad Euroopa rongijuhtimissüsteemi rongisisest liidest ja on seotud rongiliidese funktsiooniga „sõidupidurduskäsklus“ ning mida kohaldatakse veeremiüksuste suhtes Euroopa rongijuhtimissüsteemi paigaldamisel, on kindlaks määratud J-2 liite viites B osutatud tehnilises kirjelduses.“;

44)

punkti 4.2.4.4.4 alapunkti 3 märkuse järele lisatakse alapunktid 4 ja 5:

„4)

Nõuded, mis käsitlevad Euroopa rongijuhtimissüsteemi rongisisest liidest ja on seotud rongiliidese funktsiooniga „pidurduse spetsiaalse piiramise ala – raudteeäärsed korraldused: regeneratiivpidur ning mida kohaldatakse veeremiüksuste suhtes Euroopa rongijuhtimissüsteemi paigaldamisel, on kindlaks määratud J-2 liite viites B osutatud tehnilises kirjelduses. Veeremiüksuse järgnevad käsud regeneratiivse pidurdamise piiramiseks võivad olla automaatsed või juhi sekkumise korral manuaalsed. Veeremi konfiguratsioon automaatselt või manuaalselt antud käsu korral tuleb kanda punktis 4.2.12.2 kirjeldatud tehnilisse dokumentatsiooni.

5)

Nõuded, mis käsitlevad Euroopa rongijuhtimissüsteemi rongisisest liidest ja on seotud rongiliidese funktsiooniga „pidurduse spetsiaalne piiramine – spetsiaalsete andmeedastusmoodulite käsud: regeneratiivpidur“ ning mida kohaldatakse veeremiüksuste suhtes Euroopa rongijuhtimissüsteemi paigaldamisel, on kindlaks määratud J-2 liite viites B osutatud tehnilises kirjelduses. Veeremiüksuse järgnevad käsud regeneratiivse pidurdamise piiramiseks võivad olla automaatsed või juhi sekkumise korral manuaalsed. Veeremi konfiguratsioon automaatselt või manuaalselt antud käsu korral tuleb kanda punktis 4.2.12.2 kirjeldatud tehnilisse dokumentatsiooni.“;

45)

punkti 4.2.4.5.1 alapunktid 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1)

Veeremiüksuse (rongi või veeremiüksuse) pidurdustõhusus (aeglustus = F (kiirus) ja ekvivalentne reageerimisaeg) tuleb leida arvutuse teel vastavalt J-1 liite viites 13 või 14 osutatud tehnilisele kirjeldusele arvestusega, et rööbastee on tasane.

Kõik arvutused tuleb teha uute, pooleldi kulunud ja kulunud rataste diameetri kohta, arvutades välja ka ratta ja rööpa vahelise vajaliku haardejõu (vt punkt 4.2.4.6.1).

2)

Hõõrdpiduriseadmete puhul arvutustes kasutatavad hõõrdetegurid peavad olema põhjendatud (vt J-1 liite viites 13 osutatud tehniline kirjeldus).“;

46)

punkt 4.2.4.5.2 asendatakse järgmisega:

„4.2.4.5.2.   Hädapidurdus

Reageerimisaeg

1)

Püsiv- või eelmääratud koosseisus kasutamise suhtes hinnatavatel veeremiüksustel peavad hädapidurduskäskluse andmise korral kogu hädapidurdusjõu rakendumise hetke suhtes arvestatud ekvivalentne reageerimisaeg ja viivitusaeg olema lühemad kui järgmised väärtused:

ekvivalentne reageerimisaeg:

3 sekundit veeremiüksuste puhul, mille valmistajakiirus on 250 km/h või üle selle;

5 sekundit muude veeremiüksuste puhul;

viivitusaeg: 2 sekundit.

Ekvivalentset reageerimisaega ja viivitusaega tuleb hinnata kogu pidurdusjõu alusel või õhkpidurisüsteemi korral pidurisilindrite rõhu alusel vastavalt J-1 liite viites 13 osutatud tehnilisele kirjeldusele.

2)

Üldkäituses kasutamiseks ettenähtud ja selle suhtes hinnatavate veeremiüksuste reageerimisaeg peab vastama UIC-tüüpi pidurisüsteemi jaoks ette nähtud nõuetele (vt ka punkt 4.2.4.3: pidurisüsteem peab ühilduma UIC-tüüpi pidurisüsteemiga).

Aeglustuse arvutamine

3)

Kõigi veeremiüksuste puhul peab hädapidurduse tõhususe arvutus vastama J-1 liite viites 13 või 14 osutatud tehnilisele kirjeldusele. Leida tuleb aeglustusprofiilid ja peatumisteekonnad järgmiste lähtekiiruste korral (kui need on veeremiüksuse valmistajakiirusest väiksemad): 30 km/h, 100 km/h, 120 km/h, 140 km/h, 160 km/h, 200 km/h, 230 km/h, 300 km/h, veeremiüksuse valmistajakiirus.

4)

Üldkäituses kasutamiseks ette nähtud ja selle suhtes hinnatavate veeremiüksuste puhul tuleb leida ka pidurdusmassi protsent (lambda).

J-1 liite viites 65 osutatud tehnilises kirjelduses täpsustatakse, kuidas veeremiüksuse aeglustusest või peatumisteekonnast on võimalik tuletada muid parameetreid (pidurdusmassi protsent (lambda), pidurdatav mass).

5)

Hädapidurduse tõhusus tuleb arvutada pidurisüsteemi kahe erineva režiimi kohta, võttes arvesse halvenenud tingimusi.

Tavarežiim. Pidurisüsteemis ei esine rikkeid ning hõõrdpiduriseadmete puhul kasutatakse hõõrdetegurite nimiväärtusi (vastavad kuivadele tingimustele). Nimetatud arvutus näitab pidurdustõhusust tavarežiimil.

Alatalitlusrežiim. Eeldatakse punktis 4.2.4.2.2 nimetatud ohutusnõude nr 3 juures viidatud pidurisüsteemide rikkeid ning hõõrdpiduriseadmete puhul kasutatavate hõõrdetegurite nimiväärtusi. Alatalitlusrežiimi arvutustes loetakse võimalikuks üksikuid rikkeid; selleks leitakse hädapidurduse tõhusus juhuks, kus ühe punkti rikke tõttu kaasneb pikim peatumisteekond ning sellega seotud üksik rike tuleb üheselt kindlaks määrata (rikkis osa ning rikkerežiim, võimaluse korral ka rikete sagedus).

Halvenenud tingimused. Peale selle tuleb hädapidurduse tõhusus arvutada ka hõõrdeteguri vähendatud väärtustega, võttes arvesse keskkonna temperatuuri ja niiskuse piirnorme (välismõju) (vt J-1 liite viites 67 ja 68 osutatud tehniline kirjeldus).

Märkus:

nimetatud erinevaid režiime ja tingimusi tuleb arvestada eriti juhul, kui raudteesüsteemi optimeerimiseks võetakse kasutusele kõrgtehnoloogilisi kontrolli ja signaalimise süsteeme (nt ETCS).

6)

Hädapidurduse tõhusus tuleb arvutada järgmise kolme koormustingimuse kohta.

Minimaalne koormus. „Töökorras veeremiüksuse projektijärgne mass“ (nagu on kirjeldatud punktis 4.2.2.10).

Tavaline koormus. „Projektijärgne mass tavalise kasuliku koormusega“ (nagu on kirjeldatud punktis 4.2.2.10).

Suurim pidurduskoormus. Koormustingimus, mis on väiksem kui „projektijärgne mass erandliku kasuliku koormusega“ või võrdne sellega (nagu on kirjeldatud punktis 4.2.2.10).

Kui see koormustingimus on väiksem kui „projektijärgne mass erandliku kasuliku koormusega“, tuleb seda põhjendada ja see tuleb dokumenteerida punktis 4.2.12.2 kirjeldatud ülddokumentatsioonis.

7)

Hädapidurduse arvutuste kontrollimiseks tuleb teha katsetused vastavalt punktis 6.2.3.8 kirjeldatud vastavushindamise menetlusele.

8)

Punktis 4.2.12.2 kindlaks määratud tehnilisse dokumentatsiooni tuleb iga koormustingimuse kohta kanda tavarežiimi hädapidurduse tõhususe arvutuste väikseim tulemus (mis tooks kaasa pikima võimaliku peatumisteekonna), mis on leitud valmistajakiiruse suhtes (muudetud vastavalt eespool nõutavate katsetuste tulemustele).

9)

Peale selle ei tohi püsivas või eelmääratud koosseisus kasutamise suhtes hinnatavatel veeremiüksustel, mille valmistajakiirus on 250 km/h või üle selle, olla peatumisteekond hädapidurduse korral tavarežiimil suurem järgmistest väärtustest koormustingimusel „tavaline koormus“:

5 360 m kiirusel alates 350 km/h (kui see kiirus ≤ valmistajakiirus);

3 650 m kiirusel alates 300 km/h (kui see kiirus ≤ valmistajakiirus);

2 430 m kiirusel alates 250 km/h;

1 500 m kiirusel alates 200 km/h.“;

47)

punkti 4.2.4.5.3 alapunktid 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1)

Kõigi veeremiüksuste puhul arvutatakse sõidupidurduse tõhusus vastavalt J-1 liite viites 13 või 14 osutatud tehnilisele kirjeldusele, võttes eelduseks, et pidurisüsteem on tavarežiimil, hõõrdpiduriseadmete suhtes kehtivad hõõrdetegurite nimiväärtused, koormustingimus on „projektijärgne mass tavalise kasuliku koormusega“ ning veerem liigub valmistajakiirusel.

2)

Suurima sõidupidurduse arvutuste kontrollimiseks tuleb teha katsetused vastavalt punktis 6.2.3.9 kirjeldatud vastavushindamise menetlusele.“;

48)

punkti 4.2.4.5.5 alapunktis 3 asendatakse tekst „viites 29“ tekstiga „viites 13“;

49)

punkt 4.2.4.6.1 asendatakse järgmisega:

„4.2.4.6.1.   Ratta ja rööbastee haardeprofiili väärtus

1)

Veeremiüksuse pidurisüsteem peab olema projekteeritud selliselt, et kiiruste vahemikus 30–250 km/h saavutatava hädapiduri tõhususe (kusjuures arvesse tuleb võtta ka dünaamilist pidurit, kui see aitab tõhusust parandada) ja sõidupiduri tõhususe (ilma dünaamilise pidurita) arvutustes ei eeldataks, et iga rattapaari puhul on ratta ja rööbastee arvutatud haardetegur suurem kui 0,15 järgmiste eranditega:

püsivas või eelmääratud koosseisus hinnatavate seitsme või vähema teljega veeremiüksuste puhul ei tohi ratta ja rööbastee arvutatud haardetegur olla suurem kui 0,13;

püsivas või eelmääratud koosseisus hinnatavate 20 või enama teljega veeremiüksuste puhul võib ratta ja rööbastee arvutatud haardetegur olla koormustingimusel „minimaalne koormus“ suurem kui 0,15, kuid ei tohi olla suurem kui 0,17.

Märkus:

Koormustingimusel „tavaline koormus“ erandeid ei kohaldata, kehtib piirnorm 0,15.

Nimetatud vähimat telgede arvu võib vähendada 16 teljeni, kui punkti 4.2.4.6.2 kohaselt nõutav rataste lohisemise vältimise süsteemi tõhususe katsetus viiakse läbi koormustingimusel „minimaalne koormus“ ja tulemus on positiivne.

Kiirusel üle 250 km/h kuni 350 km/h (kaasa arvatud) peavad eespool nimetatud kolm piirnormi vähenema lineaarselt väärtuseni 0,05 kiiruse 350 km/h korral.

2)

Eespool nimetatud nõuet kohaldatakse ka punktis 4.2.4.4.3 kirjeldatud otsese pidurduse käskluse suhtes.

3)

Veeremiüksuse projektis ei tohi seisupiduri tõhususe arvutamisel eeldada ratta ja rööbastee haardetegurit, mis on suurem kui 0,12.

4)

Ratta ja rööbastee haardumise nimetatud piirnorme tuleb kontrollida arvutuste abil kõigi kolme punktis 4.2.4.5.2 nimetatud koormustingimuse suhtes, võttes eelduseks väikseima rattaläbimõõdu.

Haardeteguri kõik väärtused ümardatakse kahe kümnendkohani.“;

50)

punkt 4.2.4.6.2 asendatakse järgmisega:

„4.2.4.6.2.   Rataste lohisemise vältimise süsteem

1)

Rataste lohisemise vältimise süsteem on süsteem, mis on projekteeritud haardeteguri parimaks ärakasutamiseks pidurdusjõudu kontrollitult vähendama ja taastama nii, et rattapaarid ei blokeeru ega lohise juhitamatult, vähendades nii peatumisteekonna pikkust ja võimalikke rattakahjustusi.

Nõuded rataste lohisemise vältimise süsteemi olemasolu ja kasutamise kohta veeremiüksusel

2)

Rataste lohisemise vältimise süsteemiga peavad olema varustatud veeremiüksused, mille projektijärgne suurim sõidukiirus on suurem kui 150 km/h.

3)

Rataste lohisemise vältimise süsteemiga peavad olema varustatud veeremiüksused, mis on varustatud ratta klotspiduritega ja mille pidurite tõhususe arvutuses eeldatakse üle 30 km/h kiiruse korral, et ratta ja rööbastee arvutatud haardeteguri väärtus on suurem kui 0,12.

Rataste lohisemise vältimise süsteemiga peavad olema varustatud veeremiüksused, mis ei ole varustatud ratta klotspiduritega ja mille pidurite tõhususe arvutuses eeldatakse üle 30 km/h kiiruse korral, et arvutatud ratta ja rööbastee haardeteguri väärtus on suurem kui 0,11.

4)

Eespool nimetatud nõuet rataste lohisemise vältimise süsteemi kohta kohaldatakse kahe pidurdusrežiimi suhtes: hädapidur ja sõidupidur.

Samuti kohaldatakse seda sõidupiduri koosseisu kuuluva dünaamilise pidurisüsteemi suhtes ning see võib kuuluda hädapiduri koosseisu (vt punkt 4.2.4.7).

Nõuded rataste lohisemise vältimise süsteemi tõhususe kohta

5)

Dünaamilise pidurisüsteemiga varustatud veeremiüksustel peab rataste lohisemise vältimise süsteem (kui see on eelmise punkti kohaselt paigaldatud) kontrollima dünaamilist pidurdusjõudu. Kui selline süsteem ei ole kasutatav, tuleb dünaamilist pidurdusjõudu vähendada või piirata, et vajalik ratta ja rööbastee haardetegur ei oleks suurem kui 0,15.

6)

Rataste lohisemise vältimise süsteem peab olema projekteeritud vastavalt J-1 liite viites 15 osutatud tehnilisele kirjeldusele; vastavushindamise menetlus on täpsustatud punktis 6.1.3.2.

7)

Nõuded tõhususe kohta veeremiüksuse tasandil

Kui veeremiüksus on varustatud rataste lohisemise vältimise süsteemiga, tuleb selle süsteemi tõhusust katseliselt kontrollida (peatumisteekonna suurim pikenemine võrreldes peatumisteekonnaga kuivadel rööbastel) veeremiüksusele paigaldamisel; vastavushindamise menetlus on täpsustatud punktis 6.2.3.10.

Rataste lohisemise vältimise süsteemi asjaomaste osadega tuleb arvestada punkti 4.2.4.2.2 kohaselt nõutavas hädapidurdusfunktsiooni ohutuse analüüsis.

8)

Rataste pöörlemise jälgimise süsteem

Veeremiüksused, mille valmistajakiirus on 250 km/h või üle selle, peavad olema varustatud rataste pöörlemise jälgimise süsteemiga, mis teavitab vedurijuhti telje blokeerumisest. Rataste pöörlemise jälgimise süsteem peab olema projekteeritud vastavalt J-1 liite viites 15 osutatud tehnilisele kirjeldusele.“;

51)

punkt 4.2.4.7 asendatakse järgmisega:

„4.2.4.7.   Dünaamiline pidur. Veosüsteemiga ühendatud pidurisüsteem

Kui punktis 4.2.4.5.2 kindlaks määratud tavarežiimi hädapidurduse tõhusus sisaldab dünaamilise piduri või veosüsteemiga ühendatud pidurisüsteemi pidurdustõhusust, peab dünaamiline pidur või veosüsteemiga ühendatud pidurisüsteem

1)

olema juhitav põhipidurisüsteemi juhtimisliini abil (vt punkt 4.2.4.2.1);

2)

olema käsitletud ohutuse analüüsis, milles vaadeldakse ohte olukorras, kus „pärast hädapidurduskäskluse andmist esineb dünaamilise pidurdusjõu täielik kadumine“.

Seda ohutuse analüüsi tuleb arvesse võtta hädapidurdusfunktsiooni ohutuse analüüsis, mis on nõutav punktis 4.2.4.2.2 esitatud ohutusnõude nr 3 kohaselt.

Kui elektriliste veeremiüksuste puhul on dünaamilise piduri kasutamise eelduseks asjaolu, et veeremiüksuse pardal oleks kättesaadav pinge välisest toiteallikast, tuleb ohutuse analüüsis käsitleda rikkeid, mille tagajärjel veeremiüksuse pardal see pinge kaob.

Kui eespool nimetatud ohtu (välise toitesüsteemi rike) ei ole veeremi tasandil kontrollitud, ei tohi dünaamilise piduri või veosüsteemiga ühendatud pidurisüsteemi pidurdustõhusust võtta arvesse punktis 4.2.4.5.2 kindlaks määratud tavarežiimi hädapidurduse tõhususe puhul.“;

52)

punkt 4.2.4.8.1 asendatakse järgmisega:

„4.2.4.8.1.   Üldosa

1)

Kui vajalik pidurdustõhusus on suurem kui rataste ja rööbastee haardeteguri poolt võimaldatud pidurdustõhusus (vt punkt 4.2.4.6), on täiendavat pidurdustõhusust võimalik saavutada pidurisüsteemide abil, mis rakendavad pidurdusjõudu rööbastele, sõltumata ratta ja rööbastee haardumistingimustest.

2)

Punktis 4.2.4.5 kindlaks määratud tavarežiimil toimuva hädapidurduse pidurdustõhususe hindamisel on lubatud arvesse võtta ratta ja rööbastee haardumisest sõltumatute pidurite osa. Sellisel juhul peab haardumistingimustest sõltumatu pidurisüsteem:

a)

olema juhitav põhipidurisüsteemi juhtimisliini abil (vt punkt 4.2.4.2.1);

b)

olema käsitletud ohutuse analüüsis seoses ohuolukorraga, mille puhul „pärast hädapidurduskäskluse andmist on pidurdusjõud täielikult kadunud sõltumata ratta ja rööbastee haardumistingimustest“.

Seda ohutuse analüüsi tuleb võtta arvesse hädapidurdusfunktsiooni ohutuse analüüsis, mis on nõutav punktis 4.2.4.2.2 esitatud ohutusnõude nr 3 kohaselt.“;

53)

punkt 4.2.4.8.2 asendatakse järgmisega:

„4.2.4.8.2.   Magnetiline rööpapidur

1)

Magnetiliste pidurite suhtes kohaldatavatele nõuetele, mis on kindlaks määratud teljeloenduritel põhinevate rongituvastussüsteemidega ühilduvuse jaoks, on viidatud punkti 4.2.3.3.1.2 alapunktis 9.

2)

Vastavalt taristu KTK punktile 4.2.6.2.2 on lubatud kasutada magnetilist rööpapidurit hädapidurina.

3)

Rööpaga kokku puutuva magneti otsadetailide geomeetrilised omadused peavad vastama ühele tüübile, mida on kirjeldatud J-1 liite viites 16 osutatud tehnilises kirjelduses. Magneti otsadetailide geomeetriat, mida ei ole loetletud J-1 liite viites 16, on lubatud kasutada tingimusel, et ühilduvus pöörmete ja ristmetega on tõendatud vastavalt K liites osutatud menetluskorrale.

4)

Magnetilist rööpapidurit ei tohi kasutada sõidukiirusel, mis on suurem kui 280 km/h.

5)

Punktis 4.2.4.5.2 täpsustatud veeremiüksuse pidurdustõhusus määratakse kindlaks magnetiliste rööpapidurite kasutamise ja mittekasutamise korral.

6)

Nõuded, mis käsitlevad Euroopa rongijuhtimissüsteemi rongisisest liidest ja on seotud rongiliidese funktsiooniga „pidurduse spetsiaalse piiramise ala – raudteeäärsed korraldused: magnetiline rööpapidur“ ning mida kohaldatakse veeremiüksuste suhtes Euroopa rongijuhtimissüsteemi paigaldamisel, on kindlaks määratud J-2 liite viites B osutatud tehnilises kirjelduses. Veeremiüksuse järgnevad käsud magnetilise rööpapiduri töö piiramiseks võivad olla automaatsed või juhi sekkumise korral manuaalsed. Veeremi konfiguratsioon automaatselt või manuaalselt antud käsu korral tuleb kanda punktis 4.2.12.2 kirjeldatud tehnilisse dokumentatsiooni.

7)

Nõuded, mis käsitlevad Euroopa rongijuhtimissüsteemi rongisisest liidest ja on seotud rongiliidese funktsiooniga „pidurduse spetsiaalne piiramine – spetsiaalsete andmeedastusmoodulite käsud: magnetiline rööpapidur“ ning mida kohaldatakse veeremiüksuste suhtes Euroopa rongijuhtimissüsteemi paigaldamisel, on kindlaks määratud J-2 liite viites B osutatud tehnilises kirjelduses. Veeremiüksuse järgnevad käsud magnetilise rööpapiduri töö piiramiseks võivad olla automaatsed või juhi sekkumise korral manuaalsed. Veeremi konfiguratsioon automaatselt või manuaalselt antud käsu korral tuleb kanda punktis 4.2.12.2 kirjeldatud tehnilisse dokumentatsiooni.“;

54)

punkt 4.2.4.8.3 asendatakse järgmisega:

„4.2.4.8.3.   Pöörisvoolu rööpapidur

1)

Käesolevas punktis käsitletakse ainult pöörisvoolu-rööpapidurit, mis tekitab pidurdusjõu veeremiüksuse ja rööbaste vahele.

2)

pöörisvoolu-rööpapiduri suhtes kohaldatavatele nõuetele, mis on kindlaks määratud teljeloenduritel põhinevate rongituvastussüsteemide, rööbastee vooluahelate, induktiivsilmustel põhinevate rattaandurite ja veeremiüksuse anduritega ühilduvuse jaoks, on viidatud punkti 4.2.3.3.1.2 alapunktis 9.

3)

Kui pöörisvoolu-rööpapidur eeldab piduri rakendamisel selle magnetite ümberpaigutamist, näitab selliste asendite nagu „pidur vabastatud“ ja „pidur rakendatud“ vaheliste magnetite takistamatut liikumist J-1 liite viites 7 osutatud tehnilise kirjelduse kohaselt tehtud arvutus.

4)

pöörisvoolu-rööpapiduri ja rööpa suurim vahekaugus, mis vastab asendile „pidur vabastatud“, registreeritakse punktis 4.2.12 kirjeldatud tehnilises dokumentatsioonis.

5)

pöörisvoolu-rööpapidur ei toimi fikseeritud kiiruse künnisväärtusest allpool.

6)

pöörisvoolu-rööpapiduri kasutamise tingimused tehnilise ühilduvuse tagamiseks rööbasteega (seoses nende mõjuga rööbastee soojenemisele ja vertikaalselt avalduvale jõule) ei ole ühtlustatud ja on avatud punkt.

7)

Taristuregistris näidatakse teelõikude kaupa, kas nende kasutus on lubatud, ja sellisel juhul esitab nende kasutamise tingimused:

punktis 4 osutatud pöörisvoolu-rööpapiduri ja rööpa suurim vahekaugus, mis vastab asendile „pidur vabastatud“;

punktis 5 osutatud fikseeritud kiiruse künnisväärtus;

vertikaaljõud rongi kiiruse funktsioonina pöörisvoolu-rööpapiduri (hädapidurduse) täieliku rakendamise ning pöörisvoolu-rööpapiduri (sõidupidurduse) piiratud rakendamise korral;

pidurdusjõud rongi kiiruse funktsioonina pöörisvoolu-rööpapiduri (hädapidurduse) täieliku rakendamise ning pöörisvoolu-rööpapiduri (sõidupidurduse) piiratud rakendamise korral.

8)

Punktides 4.2.4.5.2 ja 4.2.4.5.3 kirjeldatud veeremiüksuse pidurdustõhusus määratakse kindlaks pöörisvoolu-rööpapidurite abil või ilma neid kasutamata.

9)

Nõuded, mis käsitlevad Euroopa rongijuhtimissüsteemi rongisisest liidest ja on seotud rongiliidese funktsiooniga „pidurduse spetsiaalse piiramise ala – raudteeäärsed korraldused: pöörisvoolu-rööpapidur“ ning mida kohaldatakse veeremiüksuste suhtes Euroopa rongijuhtimissüsteemi paigaldamisel, on kindlaks määratud J-2 liite viites B osutatud tehnilises kirjelduses. Veeremiüksuse järgnevad käsud pöörisvoolu-rööpapiduri töö piiramiseks võivad olla automaatsed või juhi sekkumise korral manuaalsed. Veeremi konfiguratsioon automaatselt või manuaalselt antud käsu korral tuleb kanda punktis 4.2.12.2 kirjeldatud tehnilisse dokumentatsiooni.

10)

Nõuded, mis käsitlevad Euroopa rongijuhtimissüsteemi rongisisest liidest ja on seotud rongiliidese funktsiooniga „pidurduse spetsiaalne piiramine – spetsiaalsete andmeedastusmoodulite käsud: pöörisvoolu-rööpapidur“ ning mida kohaldatakse veeremiüksuste suhtes Euroopa rongijuhtimissüsteemi paigaldamisel, on kindlaks määratud J-2 liite viites B osutatud tehnilises kirjelduses. Veeremiüksuse järgnevad käsud pöörisvoolu-rööpapiduri töö piiramiseks võivad olla automaatsed või juhi sekkumise korral manuaalsed. Veeremi konfiguratsioon automaatselt või manuaalselt antud käsu korral tuleb kanda punktis 4.2.12.2 kirjeldatud tehnilisse dokumentatsiooni.“;

55)

punkti 4.2.4.9 muudetakse järgmiselt:

(a)

alapunkt 1 asendatakse järgmisega:

„1)

Rongipersonalile kättesaadav teave peab võimaldama kindlaks teha pidurisüsteemi seisundi. Selleks peab rongipersonalil olema võimalus saada käitamise teatud etappides teavet põhipidurisüsteemide (häda- ja sõidupidur) ja seisupidurisüsteemide seisundi (rakendatud, vabastatud või isoleeritud) ning nende süsteemide iga eraldi juhitava või isoleeritava osa (sealhulgas ühe või mitme ajami) seisundi kohta.“;

(b)

alapunkt 6 asendatakse järgmisega:

„6)

Eespool kirjeldatud teabe edastamine rongipersonalile on ohutusega seotud oluline funktsioon, kuna rongipersonal kasutab seda rongi pidurdustõhususe hindamiseks.

Kui lokaalset teavet saab jälgida näidikutelt, tagab ühtlustatud näidikute kasutamine nõutava ohutustaseme.

Kui personal saab keskse juhtimissüsteemi abil teha kõik kontrollid ühest kohast (st juhikabiinist), tuleb selle süsteemi usaldusväärsuse hindamiseks teha analüüs, mis hõlmab komponentide rikkerežiimi, veakindlust, korrapäraseid kontrolle ja muid sätteid. Selle analüüsi alusel määratakse kindlaks keskse juhtimissüsteemi käitustingimused ja need kantakse punktis 4.2.12.4 kirjeldatud käitusdokumentatsiooni.“;

56)

punkti 4.2.4.10 alapunktid 4 ja 5 asendatakse järgmisega:

„4)

Päästetava rongi poolt sellisel käitusrežiimil saavutatavat pidurdustõhusust tuleb hinnata arvutuse abil, aga see ei pea olema võrdne punktis 4.2.4.5.2 kirjeldatud pidurdustõhususega. Arvutuslikult leitud pidurdustõhusus ja käitamistingimused päästetöödel tuleb esitada punktis 4.2.12 kirjeldatud tehnilises dokumentatsioonis.

5)

Punkti 4.2.4.10 alapunktis 4 esitatud nõuet ei kohaldata veeremiüksuste suhtes, mida käitatakse alla 200 tonni raskustes rongikoosseisudes koormustingimusel „töökorras veeremiüksuse projektijärgne mass“.“;

57)

punkt 4.2.5.1 asendatakse järgmisega:

„4.2.5.1.   Sanitaarsüsteemid

1)

Vee pardal hoidmiseks ja sanitaarsüsteemidesse jaotamiseks kasutatavad materjalid (näiteks paagi, pumba, torustiku ja veekraani materjal ja tihendusmaterjal ning nende kvaliteet) peavad vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2020/2184 (*10) kohaselt olmevee suhtes kohaldatavatele nõuetele.

2)

Sanitaarsüsteemid (tualettruumid, pesuruumid, baari-/restoraniruumid) ei tohi võimaldada inimeste tervisele või keskkonnale ohtliku reovee keskkonda sattumist. Keskkonda lastavad ained (st puhastatud vesi, välja arvatud seebivesi, mis lastakse keskkonda otse valamust) peavad vastama järgmistele direktiividele.

Sanitaarsüsteemidest väljuva reovee bakterisisaldus ei tohi ühelgi hetkel ületada suplusvee kvaliteedi juhtimist käsitlevas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2006/7/EÜ (*11) maismaavee jaoks ettenähtud soole enterokokkide ja Escherichia coli sisalduse väärtusi, mis tagavad kvaliteedi „hea“.

Puhastuse käigus ei tohi vette lisada aineid, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/11/EÜ (*12) (teatavate ühenduse veekeskkonda lastavate ohtlike ainete põhjustatava saaste kohta) I lisas.

3)

Selleks et keskkonda lastav vedelik ei paiskuks rööbastee kõrvale, peab mis tahes allikast lähtuv heide olema suunatud üksnes allapoole veeremiüksuse kereraami alla veeremiüksuse pikisuunalisest keskteljest kuni 0,7 m kaugusele.

4)

Punktis 4.2.12 kirjeldatud tehnilises dokumentatsioonis tuleb esitada järgmised andmed:

tualettruumide olemasolu veeremiüksuses ja nende tüüp;

loputusvahendi omadused, kui selleks ei ole puhas vesi;

keskkonda lastava vee puhastussüsteemi olemus ning standardid, millele vastavust on hinnatud.

(*10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2020. aasta direktiiv (EL) 2020/2184 olmevee kvaliteedi kohta (ELT L 435, 23.12.2020, lk 1)."

(*11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. veebruari 2006. aasta direktiiv 2006/7/EÜ, mis käsitleb suplusvee kvaliteedi juhtimist ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 76/160/EMÜ (ELT L 64, 4.3.2006, lk 37)."

(*12)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. veebruari 2006. aasta direktiiv 2006/11/EÜ teatavate ühenduse veekeskkonda lastavate ohtlike ainete põhjustatava saaste kohta (ELT L 64, 4.3.2006, lk 52).“ "

58)

punkti 4.2.5.2 alapunkt 5 asendatakse järgmisega:

„5)

Reisijate võimalused rongimeeskonnaga ühenduse võtmiseks on ette nähtud punktis 4.2.5.3 (reisijate häiresignaal) ja 4.2.5.4 (sideseadmed reisijatele).“;

59)

punktile 4.2.5.3.2 lisatakse alapunkt 4a:

„4a)

Kui reisijate häiresignaal käivitub mitu korda, peab juhi kinnitus esimesena käivitunud häiresignaali kohta rakendama automaatse kinnituse kõigi järgnevalt käivitunud häiresignaaliseadmete kohta, kuni kõik käivitunud seadmed on lähtestatud.“;

60)

punkti 4.2.5.4 muudetakse järgmiselt:

(a)

alapunkt 3 asendatakse järgmisega:

„3)

Nõuded sideseadme paiknemisele on samad, mida kohaldatakse punktis 4.2.5.3 kindlaks määratud reisijate häiresignaali puhul.“;

(b)

lisatakse alapunkt 7:

„7)

Sideseadmete olemasolu või puudumine tuleb kanda punktis 4.2.12.2 kirjeldatud tehnilisse dokumentatsiooni.“;

61)

punkti 4.2.5.5.3 alapunktid 4 ja 5 asendatakse järgmisega:

„4)

Uksed peavad püsima suletud ja lukus kuni nende vabastamiseni vastavalt punktile 4.2.5.5.6. Kui uste juhtimissüsteem jääb elektrita, peab uksed lukustatuna hoidma lukustusmehhanism.

Märkus.

Uste sulgemise hoiatussignaali kohta vt piiratud liikumisvõimega inimeste juurdepääsu KTK punkt 4.2.2.3.2.

Takistuste avastamine ustel

5)

Reisivaguni välisuksed peavad olema varustatud seadmetega, mis aitavad uste sulgemisel avastada nende vahele jäävaid takistusi (näiteks reisija). Takistuse ilmnemisel peavad uksed automaatselt peatuma ning jääma teatavaks ajaks avatuks või taasavanema. Süsteemi tundlikkus peab võimaldama tuvastada takistust vastavalt J-1 liite viites 17 osutatud tehnilisele kirjeldusele, kusjuures suurim takistusele avaldatav surve peab vastama J-1 liite viites 17 osutatud tehnilisele kirjeldusele.“;

62)

punkti 4.2.5.5.6 alapunkt 2 asendatakse järgmisega:

„2)

Veeremiüksuste suhtes kohaldatavad nõuded, mis käsitlevad Euroopa rongijuhtimissüsteemi rongisisest liidest ja on seotud rongiliidese funktsiooniga „ooteplatvorm“, kui on paigaldatud Euroopa rongijuhtimissüsteem, on kindlaks määratud J-2 liite viites B osutatud tehnilises kirjelduses.“;

63)

punkti 4.2.5.5.9 alapunktis 6 asendatakse tekst „viites 33“ tekstiga „viites 17“;

64)

punkti 4.2.6.1.1 alapunktis 1 asendatakse tekst „viites 34“ tekstiga „viites 18“;

65)

punkti 4.2.6.1.2 alapunktis 1 asendatakse tekst „viites 35“ tekstiga „viites 18“;

66)

punkti 4.2.6.1.2 alapunkti 4 esimese taande kaks esimest lõiku asendatakse järgmisega:

„–

Punktis 4.2.2.5 kindlaks määratud takistuste deflektor: täiendavalt võime eemaldada rongi eest lund.

Lumi loetakse takistuseks, mis tuleb takistuste deflektori abil eemaldada. Järgmised nõuded on kindlaks määratud punktis 4.2.2.5 (viidates J-1 liite viites 3 osutatud tehnilisele kirjeldusele):“;

67)

punkti 4.2.6.2 alapunkt 1 asendatakse järgmisega:

„1)

Käesolevas punktis esitatud nõudeid kohaldatakse kogu veeremi suhtes. Veeremi suhtes, mida käitatakse 1 520 mm ja 1 600 mm rööpmelaiusega süsteemides juhul, kui suurim kiirus ületab punktides 4.2.6.2.1–4.2.6.2.5 kirjeldatud piirnorme, kohaldatakse uuenduslike lahenduste menetlust.“;

68)

punkti 4.2.6.2.1 alapunkt 1, alapunkti 2 sissejuhatav osa ja alapunkt 3 asendatakse järgmisega:

„1)

Veeremiüksused, mille valmistajakiirus on vtr, max > 160 km/h ja mis sõidavad vabas õhus võrdluskiirusel vtr, ref, ei tohi tekitada J-1 liite viites 49 osutatud tehnilises kirjelduses määratud igas mõõtepunktis kiiremat õhu liikumist, kui J-1 liite viites 49 näidatud väärtus U95 %,max.

2)

Veeremiüksuste suhtes, mis on ette nähtud käitamiseks 1 524 mm ja 1 668 mm rööpmelaiusega võrkudes, kohaldatakse J-1 liite viites 49 osutatud tehnilise kirjelduse parameetritele viitavas tabelis 4 esitatud vastavaid väärtusi:“;

„3)

J-1 liite viites 49 osutatud tehnilises kirjelduses on täpsustatud:

püsivate või eelmääratud koosseisude puhul ja üldkäituses kasutamise suhtes hinnatavate veeremiüksuste puhul katsetustes kasutatav võrdlusrong;

üksikute juhikabiiniga varustatud veeremiüksuste puhul katsetatav koosseis.“;

69)

punkti 4.2.6.2.2 alapunkt 2 ja alapunkti 3 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„2)

Veeremiüksus, mille suurim valmistajakiirus on üle 160 km/h ja mis 1 435 mm rööpmelaiusel sõidab vabas õhus võrdluskiirusega vtr,ref, ei tohi põhjustada seda, et tipprõhkude maksimaalse vahe väärtus ületab J-1 liite viites 49 osutatud tehnilises kirjelduses kindlaks määratud suurimat lubatud rõhumuutust, mida hinnati samas tehnilises kirjelduses kindlaks määratud mõõtmisasendites.

3)

Veeremiüksuste suhtes, mis on ette nähtud käitamiseks 1 524 mm ja 1 668 mm rööpmelaiusega võrkudes, kohaldatakse J-1 liite viites 49 osutatud tehnilise kirjelduse parameetritele viitavas tabelis 4a esitatud vastavaid väärtusi:“;

70)

punkt 4.2.6.2.3 asendatakse järgmisega:

„4.2.6.2.3.   Suurimad rõhumuutused tunnelites

(1)

Veeremiüksused, mille valmistajakiirus on 200 km/h või üle selle, peavad olema projekteeritud selliste aerodünaamiliste omadustega, et teatava rongikiiruse ja tunneli ristlõike (võrdlusjuhtumi) korral üksi lihtsas tasapinnalises torutaolises (ilma šahtideta vms) tunnelis sõitmisel oleks täidetud iseloomuliku rõhumuutuse nõuded, nagu on kindlaks määratud J-1 liite viites 50.

(2)

Järgnevalt on määratletud vastavustõendamise katsetustes kasutatav võrdlusrong erinevat tüüpi veeremi korral.

i)

Püsivas või eelmääratud koosseisus kasutamise suhtes hinnatav veeremiüksus: hinnatakse vastavalt J-1 liite viites 50 osutatud tehnilisele kirjeldusele.

ii)

Üldkäituses kasutamise suhtes hinnatav veeremiüksus (rongikoosseis ei ole projekteerimisetapis määratletud), mis on varustatud juhikabiiniga: hinnatakse vastavalt J-1 liite viites 50 osutatud tehnilisele kirjeldusele.

iii)

Muud veeremiüksused (üldkäituseks ette nähtud vagunid): hinnatakse vastavalt J-1 liite viites 50 osutatud tehnilisele kirjeldusele.

(3)

Vastavushindamise menetlust on kirjeldatud punktis 6.2.3.15.“;

71)

punkt 4.2.6.2.4 asendatakse järgmisega:

„4.2.6.2.4.   Külgtuul

1)

Seda nõuet kohaldatakse veeremiüksuste suhtes, mille valmistajakiirus on suurem kui 140 km/h.

2)

Veeremiüksuste puhul, mille valmistajakiirus on väiksem kui 250 km/h, määratakse kõige tundlikuma sõiduki iseloomulik tuulekõver kindlaks vastavalt J-1 liite viites 19 osutatud tehnilisele kirjeldusele.

3)

Veeremiüksuste puhul, mille valmistajakiirus on 250 km/h või üle selle, määratakse külgtuule mõju kindlaks vastavalt J-1 liite viites 19 osutatud tehnilisele kirjeldusele ja mõju peab vastama sellele tehnilisele kirjeldusele.

4)

Selle tulemusel saadud hinnatava veeremiüksuse kõige tundlikuma sõiduki iseloomulik tuulekõver kantakse tehnilisse dokumentatsiooni vastavalt punktile 4.2.12.“;

72)

punkti 4.2.7.1.1 alapunktid 4, 5 ja 6 asendatakse järgmisega:

„4)

Esilaternate toon peab vastama J-1 liite viites 20 osutatud tehnilises kirjelduses esitatud väärtustele.

5)

Esilaternatel peab olema kaks valgustugevuse taset: „vähendatud heledus“ ja „täisheledus“.

Mõlema taseme korral peab esilaternate optilisel teljel mõõdetud valgustugevus vastama J-1 liite viites 20 osutatud tehnilises kirjelduses esitatud väärtustele.

6)

Esilaternad tuleb veeremiüksusele paigaldada selliselt, et nende optilise telje asendit on võimalik kohandada, kui need paigaldatakse veeremiüksusele vastavalt J-1 liite viites 20 osutatud tehnilisele kirjeldusele.“;

73)

punkti 4.2.7.1.2 muudetakse järgmiselt:

(a)

alapunkt 6 asendatakse järgmisega:

„6)

J-1 liite viites 20 osutatud tehnilises kirjelduses täpsustatakse järgmised omadused:

a)

gabariiditulede värvus;

b)

gabariiditulede valguskiirguse spektraaljaotus;

c)

gabariiditulede valgustugevus.“;

(b)

alapunkt 7 asendatakse järgmisega:

„7)

Gabariidilaternad tuleb veeremiüksusele paigaldada selliselt, et nende optilise telje asendit on võimalik kohandada, kui need paigaldatakse veeremiüksusele vastavalt J-1 liite viites 20 osutatud tehnilisele kirjeldusele.“;

(c)

alapunkt 8 jäetakse välja;

74)

punkti 4.2.7.1.3 alapunkt 4 asendatakse järgmisega:

„4)

J-1 liite viites 20 osutatud tehnilises kirjelduses täpsustatakse järgmised omadused:

a)

tagatulede värvus;

b)

tagatulede valgustugevus.“;

75)

punkt 4.2.7.1.4 asendatakse järgmisega:

„4.2.7.1.4.   Tulede juhtimine

1)

Käesolevat punkti kohaldatakse juhikabiiniga varustatud veeremiüksuste suhtes.

2)

Juhil peab olema võimalik juhtida:

veeremiüksuse esilaternaid ja gabariiditulesid tavapärases sõiduasendis;

veeremiüksuse tagatulesid juhikabiinist.

Juhtimiseks võib kasutada sõltumatuid käsklusi või käskluste kombinatsiooni.

3)

Veeremiüksuste puhul, mis on ette nähtud käitamiseks punktis 7.3.2.8.a loetletutest ühes või mitmes võrgus, peab juhil olema võimalik kasutada esilaternaid automaatsel vilkuval režiimil ja piirata seda funktsiooni. Vilkuva režiimi omadused ei tohi olla võrgule juurdepääsu tingimuseks.

4)

Juhtseadiste paigaldamine esilaternate vilkuva režiimi sisselülitamiseks ja piiramiseks tuleb kanda punktis 4.2.12.2 kindlaks määratud tehnilisse dokumentatsiooni.“

76)

(ei puuduta eestikeelset versiooni);

77)

punkt 4.2.7.2.2 asendatakse järgmisega:

„4.2.7.2.2   Hoiatussignaali helirõhutasemed

1)

C-filtriga korrigeeritud helirõhutase, mille tekitab iga eraldi kõlav hoiatussignaal (või projektijärgselt koos kõlavate signaalide rühm), peab veeremiüksusele paigaldamise korral vastama J-1 liite viites 21 osutatud tehnilises kirjelduses esitatud nõuetele.

2)

Vastavushindamise menetlust on kirjeldatud punktis 6.2.3.17.“;

78)

punkt 4.2.8.1.2 asendatakse järgmisega:

„4.2.8.1.2.   Nõuded veojõule

1)

Käesolevat punkti kohaldatakse veoseadmetega varustatud veeremiüksuste suhtes.

2)

Veeremiüksuse veojõuprofiilid (jõud ratta pöial = F(kiirus)) leitakse arvutuslikult. Veeremiüksuse sõidutakistus arvutatakse koormustingimuse „projektijärgne mass tavalise kasuliku koormusega“ alusel vastavalt punktile 4.2.2.10.

3)

Veeremiüksuse veojõuprofiilid ja sõidutakistus tuleb esitada tehnilises dokumentatsioonis (vt punkt 4.2.12.2).

4)

Valmistajakiirus määratakse kindlaks eespool nimetatud andmete põhjal koormustingimuse „projektijärgne mass tavalise kasuliku koormusega“ alusel ühetasase rööbastee korral. Kui valmistajakiirus on suurem kui 60 km/h, esitatakse see sammuga 5 km/h.

5)

Püsivas või eelmääratud koosseisus käitamise suhtes hinnatavate veeremiüksuste puhul peab veeremiüksus suurimal sõidukiirusel ja tasasel rööbasteel ikkagi suutma kiirendada koormustingimusel „projektijärgne mass tavalise kasuliku koormusega“ vähemalt 0,05 m/s2. Selle nõude täitmist võib kontrollida arvutuste või katsetuste abil (kiirenduse mõõtmine) ning seda kohaldatakse valmistajakiirusel kuni 350 km/h.

6)

Pidurduse korral nõutavat veojõu katkestamist käsitlevad nõuded on kindlaks määratud punktis 4.2.4.

7)

Veofunktsiooni kasutatavust rongis tekkiva tulekahju korral käsitlevad nõuded on kindlaks määratud punktis 4.2.10.4.4.

8)

Nõuded, mis käsitlevad Euroopa rongijuhtimissüsteemi rongisisest liidest ja on seotud rongiliidese funktsiooniga „veojõu katkestamine“ ning mida kohaldatakse veeremiüksuste suhtes Euroopa rongijuhtimissüsteemi paigaldamisel, on kindlaks määratud J-2 liite viites B osutatud tehnilises kirjelduses.

Lisanõuded veeremiüksustele, mida hinnatakse püsivas või eelmääratud koosseisus käitamise suhtes ja mille valmistajakiirus on 250 km/h või suurem

9)

Keskmine kiirendus tasasel rööbasteel koormustingimusel „projektijärgne mass tavalise kasuliku koormusega“ peab olema vähemalt:

0,40 m/s2 kiiruselt 0 km/h kuni kiiruseni 40 km/h;

0,32 m/s2 kiiruselt 0 km/h kuni kiiruseni 120 km/h;

0,17 m/s2 kiiruselt 0 km/h kuni kiiruseni 160 km/h.

Selle nõude täitmist võib kontrollida ainult arvutuste põhjal või kasutades katsetamist (kiirenduse mõõtmine) ja arvutamist koos.

10)

Veosüsteemide projekteerimisel aluseks võetav ratta ja rööbastee arvutatud haardetegur ei tohi olla suurem kui:

0,30 paigaltvõtul ja väga väikestel kiirustel;

0,275 kiirusel 100 km/h;

0,19 kiirusel 200 km/h;

0,10 kiirusel 300 km/h.

11)

Toiteallika ühe veojõudu mõjutava rikke tõttu ei tohi veeremiüksus kaotada rohkem kui 50 % oma veojõust.“;

79)

punkti 4.2.8.2.2 alapunkt 1 asendatakse järgmisega:

„1)

Elektrilised veeremiüksused peavad suutma töötada vähemalt ühes pinge ja sageduse süsteemis, mis on määratletud energiavarustuse KTK punktis 4.2.3 ja J-1 liite viites 69.“;

80)

punktid 4.2.8.2.3–4.2.8.2.8.4 asendatakse järgmisega:

„4.2.8.2.3.   Regeneratiivpidurdus koos energia saatmisega kontaktõhuliinile

1)

Elektrilised veeremiüksused, mis tagastavad regeneratiivpidurduse režiimil elektrienergiat kontaktõhuliinile, peavad vastama J-1 liite viites 22 osutatud tehnilisele kirjeldusele.

4.2.8.2.4.   Kontaktõhuliinist võetav suurim võimsus ja voolutugevus

1)

Elektrilised veeremiüksused, mille võimsus on suurem kui 2 MW (sealhulgas püsivad ja eelmääratud koosseisud), peavad olema varustatud võimsuse või voolutugevuse piiramise funktsiooniga. Liitkäituseks ette nähtud veeremiüksuste puhul kohaldatakse nõuet juhul, kui ühe rongi koguvõimsus suurima haagitavate veeremiüksuste arvu korral on suurem kui 2 MW.

2)

Elektrilistel veeremiüksustel peab olema automaatne reguleerimine pinge funktsioonina, et piirata voolutugevust või võimsust maksimaalse voolutugevuseni või võimsuseni pinge kohta, mis on ette nähtud J-1 liite viites 22 osutatud tehnilises kirjelduses.

Käitustasandil võib konkreetses võrgus või konkreetsel liinil kasutada vähem piiravaid piirnorme (koefitsiendi a väiksemat väärtust), kui taristuettevõtja sellega nõustub.

3)

Käesoleva punkti kohaselt hinnatav suurim voolutugevus (nimivool) tuleb kanda punktis 4.2.12.2 kindlaks määratud tehnilisse dokumentatsiooni.

4)

Nõuded, mis käsitlevad Euroopa rongijuhtimissüsteemi rongisisest liidest ja on seotud rongiliidese funktsiooniga „lubatud voolutarbimise muutmine“ ning mida kohaldatakse veeremiüksuste suhtes Euroopa rongijuhtimissüsteemi paigaldamisel, on kindlaks määratud J-2 liite viites B osutatud tehnilises kirjelduses. Teabe saamise korral lubatud voolutarbimise kohta:

kui veeremiüksus on varustatud võimsuse või voolutugevuse piiramise funktsiooniga, kohandab seade automaatselt voolutarbimise taset;

kui veeremiüksus ei ole varustatud võimsuse või voolutugevuse piiramise funktsiooniga, kuvatakse rongis juhile edasiste meetmete võtmiseks „lubatud voolutarbimine“.

Veeremi konfiguratsioon automaatselt või manuaalselt antud käsu korral tuleb kanda punktis 4.2.12.2 kirjeldatud tehnilisse dokumentatsiooni.

4.2.8.2.5.   Maksimaalne seisuaegne voolutugevus

1)

Vahelduv- ja alalisvoolusüsteemide maksimaalne voolutugevus pantograafi kohta, kui rong seisab, peab vastama J-1 liite viites 24 osutatud tehnilises kirjelduses esitatud nõuetele.

2)

Alalisvoolusüsteemide puhul tuleb maksimaalne seisuaegne voolutugevus ühe pantograafi kohta leida arvutuslikult ning seda tuleb kontrollida mõõtmiste abil vastavalt punktile 6.1.3.7. Vahelduvvoolusüsteemide puhul ei ole seisuaegse voolutugevuse kontrollimine vajalik, sest voolutugevus on madalam ja ei ole kontaktliini kuumenemise põhjustajana otsustava tähtsusega.

3)

Rongide korral, mis on võimelised veojõu tarvis elektrienergiat salvestama

Maksimaalset seisuaegset voolutugevust pantograafi kohta alalisvoolusüsteemides tohib ületada üksnes selleks, et salvestada veojõu tarvis elektrienergiat raudteetaristuregistris kindlaks määratud lubatud kohtades ja konkreetsetel tingimustel. Ainult sel juhul on veeremiüksusel võimalik ületada maksimaalset seisuaegset voolutugevust alalisvoolusüsteemides.

Hindamismeetod koos mõõtmistingimustega on avatud punkt.

4)

Mõõtmise teel saadud väärtus ja mõõtmistingimused seoses kontaktliini materjaliga alalisvoolusüsteemide puhul ning elektrienergia salvestamise dokumentatsioon rongide puhul, mis on võimelised veojõu tarvis elektrienergiat salvestama, tulevad kanda punktis 4.2.12.2 kindlaks määratud tehnilisse dokumentatsiooni.

4.2.8.2.6.   Võimsustegur

1)

Rongi võimsusteguri projektijärgsed andmed (sealhulgas mitme veeremiüksuse liitkäituse korral, nagu on määratletud punktis 2.2) tuleb arvutada eesmärgiga kontrollida J-1 liite viites 22 osutatud tehnilises kirjelduses kindlaks määratud vastavuskriteeriumide täitmist.

4.2.8.2.7.   Vahelduvvoolusüsteemile avalduv harmoonikute mõju ja dünaamiline mõju

1)

Elektriline veeremiüksus peab vastama J-1 liite viites 22 osutatud tehnilises kirjelduses esitatud nõuetele.

2)

Kõik kasutatud hüpoteesid ja andmed tuleb märkida tehnilisse dokumentatsiooni (vt punkt 4.2.12.2).

4.2.8.2.8.   Rongisisene energiaarvestussüsteem

4.2.8.2.8.1.   Üldosa

1)

Rongisisene energiaarvestussüsteem on elektrilise veeremiüksuse poolt kontaktõhuliinilt võetud või sinna tagasi saadetud (regeneratiivpidurduse ajal) kogu aktiivse ja reaktiivse elektrienergia mõõtmise süsteem.

2)

Energiaarvestussüsteem hõlmab vähemalt järgmisi funktsioone: energiaarvestuse funktsioon (EMF), nagu on kindlaks määratud punktis 4.2.8.2.8.2, ja andmekäitlussüsteem (DHS), nagu on kindlaks määratud punktis 4.2.8.2.8.3.

3)

Asjakohane sidesüsteem saadab energiaarvete esitamiseks vajalike koondandmete kogumid (CEBD) maapealsesse andmekogumissüsteemi (DCS). Energiaarvestussüsteemi ja andmekogumissüsteemi vahelise liidese protokollid ja kõnealuste süsteemide vahel edastatavate andmete vorming peavad vastama punkti 4.2.8.2.8.4 nõuetele.

4)

Rongisisest energiaarvestussüsteemi saab kasutada arveldamise eesmärgil; punkti 4.2.8.2.8.3 alapunkti 4 kohaseid kõnealuse süsteemi andmekogumeid tuleb kõigis liikmesriikides tunnustada arvelduste alusena.

5)

Energiaarvestuse funktsiooni nimivool ja -pinge peavad vastama elektrilise veeremiüksuse nimivoolule ja -pingele; süsteem peab jätkama nõuetekohast toimimist ümberlülitamisel ühest veojõu toitesüsteemist teise.

6)

Energiaarvestussüsteemis salvestatud andmeid tuleb kaitsta toite kadumise eest ja energiaarvestussüsteemi tuleb kaitsta omavolilise juurdepääsu eest.

7)

Võrgus peab olema rongisisene asukohafunktsioon, mille abil andmekäitlussüsteem saab välisest allikast pärit asukohaandmeid, kui seda on vaja arveldamise eesmärgil. Igal juhul peab energiaarvestussüsteem suutma toimida koos asukohafunktsiooniga. Kui asukohafunktsioon on olemas, peab see vastama J-1 liite viites 55 osutatud tehnilises kirjelduses esitatud nõuetele.

8)

Energiaarvestussüsteemi paigaldamine, rongisisese asukohafunktsiooni paigaldamine, rong-maa-rong-side kirjeldus ja metroloogilise kontrolli kirjeldus, sealhulgas energiaarvestuse funktsiooni täpsusklass, kantakse tehnilisse dokumentatsiooni, mida on kirjeldatud punktis 4.2.12.2.

9)

Punktis 4.2.12.3 kirjeldatud hooldusdokumentatsioon peab sisaldama kõiki korrapäraseid vastavustõendamise menetlusi, millega tagatakse rongisisese energiaarvestussüsteemi täpsustase kogu kasutuskestuse jooksul.

4.2.8.2.8.2.   Energiaarvestuse funktsioon

1)

Energiaarvestuse funktsioon tagab voolutugevuse ja pinge mõõtmise ning energiaarvestuse ja energiaandmete koostamise.

2)

Energiaarvestuse funktsiooni energiaandmete puhul peab kasutama 5 minuti pikkust võrdlusperioodi, mis määratakse iga võrdlusperioodi lõpus kindlaks koordineeritud maailmaaega mõõtva kellaga; aluseks võetakse ajatempel 00:00:00. Lubatud on kasutada lühemaid mõõtmisperioode, kui andmeid on võimalik rongisiseselt koondada 5 minuti pikkuse võrdlusperioodi andmeteks.

3)

Energiaarvestuse funktsiooni täpsus aktiivenergia mõõtmisel peab vastama J-1 liite viites 56 osutatud tehnilisele kirjeldusele.

4)

Igale seadmele, mis sisaldab ühte või mitut energiaarvestuse funktsiooni, peab olema märgitud järgmine: metroloogiline kontroll ja seadme täpsusklass vastavalt J-1 liite viites 56 osutatud tehnilises kirjelduses esitatud klasside määratlusele.

5)

Täpsuse vastavushindamine on kindlaks määratud punktis 6.2.3.19a.

6)

Juhul kui

energiaarvestussüsteem on ette nähtud paigaldamiseks olemasolevale veeremiüksusele või

olemasolevat energiaarvestussüsteemi (või selle osi) täiustatakse,

ja kui veeremiüksuse olemasolevaid osi kasutatakse energiaarvestuse funktsiooni osana, kohaldatakse voolutugevuse ja pinge mõõtmise suhtes nõudeid 1–5, võttes arvesse temperatuuri mõjutegurit ainult nimitemperatuuril, ning neid võib kontrollida ainult vahemikus 20–120 % nimivoolust. Punktis 4.2.12.2 kirjeldatud tehnilisse dokumentatsiooni tuleb kanda:

näitaja rongisisese energiaarvestussüsteemi osade vastavuse kohta nendele piiratud nõuetele ja

nende osade kasutustingimused.

4.2.8.2.8.3.   Andmekäitlussüsteem

1)

Andmekäitlussüsteemi abil saadakse energiaarvete esitamiseks vajalikud koondandmed, ühendades energiaarvestuse funktsiooni abil saadud andmed aja- ja geograafilise asukoha andmetega ning salvestades need andmed, et neid saaks saata sidesüsteemi kaudu maapealsesse energiaandmete kogumise süsteemi.

2)

Andmekäitlussüsteem peab andmeid koondama ilma neid rikkumata ja peab sisaldama andmesalvestit, mille mälumaht võimaldab salvestada vähemalt 60 päeva jooksul pidevalt kogutud koondandmeid. Kasutatava võrdlusperioodi pikkus peab olema sama, mida kasutab energiaarvestuse funktsioon.

3)

Andmekäitlussüsteem peab võimaldama rongisiseselt päringuid esitada auditeerimise ja andmete taastamise eesmärgil.

4)

Andmetöötlussüsteem koostab energiaarvete esitamiseks vajalikud koondandmed, koondades iga võrdlusperioodi kohta järgmised andmed:

kordumatu energiaarvestussüsteemi tarbimiskoha tunnus (CPId), nagu see on määratletud J-1 liite viites 57 osutatud kirjelduses;

iga perioodi lõpuaeg, milles näidatakse aasta, kuu, päev, tunnid, minutid ja sekundid;

asukohaandmed iga perioodi lõpu seisuga;

iga perioodi tarbitud/regenereeritud aktiivenergia ja (kui on asjakohane) reaktiivenergia vatt-tundides (aktiivenergia puhul) ja vartundides (reaktiivenergia puhul) või nende kümne astmetega ühikutes.

5)

Andmekäitlussüsteemi kogutud ja käideldud andmete vastavushindamine on kindlaks määratud punktis 6.2.3.19a.

4.2.8.2.8.4.   Energiaarvestussüsteemi ja maapealse energiaandmete kogumise süsteemi vahelise liidese protokollid ja kõnealuste süsteemide vahel edastatavate andmete vorming

Energiaarvestussüsteemi ja maapealse energiaandmete kogumise süsteemi vahelise andmevahetuse järgmised omadused peavad vastama J-1 liite viites 58 osutatud tehnilises kirjelduses esitatud nõuetele:

1)

energiaarvestussüsteemi rakendusteenused (teenusekiht);

2)

kasutaja juurdepääsuõigused kõnealuste rakendusteenuste puhul;

3)

rakendusteenuste struktuur (andmekiht), mis peab vastama kindlaksmääratud XML-skeemile;

4)

kõnealuste rakendusteenuste jaoks kasutatav sõnumimehhanism (sõnumikiht), mis peab vastama kindlaksmääratud meetoditele ja XML-skeemile;

5)

sõnumimehhanismi jaoks kasutatavad rakendusprotokollid.

6)

Sidestruktuur: energiaarvestussüsteem peab kasutama vähemalt üht neist.“;

81)

punkti 4.2.8.2.9.1.1 alapunkti 5 muudetakse järgmiselt: „4 190 mm – 5 700 mm rööbaste tasapinnast elektriliste veeremiüksuste puhul, mis on projekteeritud kasutamiseks 1 500 V alalisvoolusüsteemis vastavalt Iirimaa rööpmelaiusele (1 600 mm rööpmelaiusega süsteem).“;

82)

punkti 4.2.8.2.9.1.2 alapunktis 2 asendatakse tekst „viites 46“ tekstiga „viites 23“;

83)

punkti 4.2.8.2.9.2 alapunkt 2 asendatakse järgmisega:

„2)

Elektriliste veeremiüksuste puhul, mis on projekteeritud käitamiseks ainult 1 520 mm rööpmelaiusega süsteemis, peab vähemalt ühe elektrilisele veeremiüksusele paigaldatava pantograafi kollektoripea tüüp vastama ühele punktides 4.2.8.9.2.1, 4.2.8.9.2.2 ja 4.2.8.9.2.3 esitatud kolmest kirjeldusest.“;

84)

punkti 4.2.8.2.9.2 alapunktis 5 asendatakse tekst „viites 47“ tekstiga „viites 24“;

85)

punkti 4.2.8.2.9.2.1 alapunktis 1 asendatakse tekst „viites 48“ tekstiga „viites 24“;

86)

punkti 4.2.8.2.9.2.2 alapunktis 1 asendatakse tekst „viites 49“ tekstiga „viites 24“;

87)

punkt 4.2.8.2.9.3a asendatakse järgmisega:

„4.2.8.2.9.3a.   Pantograafi voolukoormus (koostalitluse komponendi tasand)

1)

Pantograafid tuleb konstrueerida nimivoolu (vastavalt punktile 4.2.8.2.4) ülekandmiseks elektrilisele veeremiüksusele.

2)

Pantograafi võimet edastada nimivoolu kontrollitakse analüüsi abil. Nimetatud analüüs peab hõlmama J-1 liite viites 23 osutatud tehnilises kirjelduses esitatud nõuetele vastavuse kontrolli.

3)

Pantograafid tuleb projekteerida maksimaalse seisuaegse voolutugevuse jaoks (vastavalt punktile 4.2.8.2.5).“;

88)

punkti 4.2.8.2.9.4.2 alapunktis 3 asendatakse tekst „(vt alapunkt 6.1.3.8)“ tekstiga „(vt punkt 6.1.3.8).“;

89)

punktid 4.2.8.2.9.6–4.2.8.2.10 asendatakse järgmisega:

„4.2.8.2.9.6.   Pantograafi kontaktjõud ja dünaamiline käitumine

1)

Keskmine kontaktjõud Fm on pantograafi kontaktjõu statistiline keskväärtus, mille moodustavad kontaktjõu dünaamiliselt korrigeeritud staatilised ja aerodünaamilised komponendid.

2)

Keskmist kontaktjõudu mõjutavad tegurid on pantograaf ise, selle paiknemine rongil, selle kõrgus ning veerem, millele pantograaf on paigaldatud.

3)

Veerem ja veeremile paigutatud pantograafid peavad avaldama kontaktliinile keskmist kontaktjõudu Fm, mis jääb energiavarustuse KTK punktis 4.2.11 kindlaks määratud vahemikku, et tagada vooluvõtukvaliteet ilma soovimatu kaarlahenduseta ning piirata kontaktkingade kulumist ja vältida nende purunemist. Kontaktjõudu reguleeritakse siis, kui tehakse dünaamilised katsetused.

3a)

Veerem ja veeremile paigutatud pantograafid ei tohi ületada tõusu S0 piirnorme ega standardhälvet σmax või kaarlahenduste protsenti, mis on kindlaks määratud energiavarustuse KTK punktis 4.2.12.

4)

Koostalitluse komponendi tasandil toimuv vastavustõendamine peab tõendama pantograafi enda dünaamilise käitumise vastavust nõuetele ning selle suutlikkust võtta voolu KTK nõuetele vastavalt kontaktliinilt; vastavushindamise menetlust on kirjeldatud punktis 6.1.3.7.

5)

Veeremi allsüsteemi tasandil toimuv vastavustõendamine (konkreetsele veeremiüksusele paigaldamine) peab võimaldama kontaktjõu reguleerimist, arvestades veeremist ja pantograafi asendist veeremiüksuses või püsivas või eelmääratud rongikoosseisus tingitud aerodünaamilist mõju; vastavushindamise menetlust on kirjeldatud punktis 6.2.3.20.

4.2.8.2.9.7.   Pantograafide paigutus (veeremi tasand)

1)

Kontaktõhuliiniga võib üheaegselt kontaktis olla mitu pantograafi.

2)

Pantograafide arvu ja nende vahekauguste projekteerimisel tuleb arvesse võtta punktis 4.2.8.2.9.6 kindlaks määratud nõudeid vooluvõtu tõhususele.

3)

Kui kahe järjestikuse pantograafi vahekaugus hinnatava veeremiüksuse püsivas või eelmääratud koosseisus on väiksem kui energiavarustuse KTK punktis 4.2.13 valitud kontaktõhuliini projektijärgse vahekauguse tüübi puhul määratletud kaugus või kui kontaktõhuliiniga on üheaegselt kontaktis rohkem kui kaks pantograafi, tuleb katseliselt tõendada, et dünaamiline käitumine vastab punktis 4.2.8.2.9.6 kindlaks määratud nõuetele.

4)

Järjestikku asetsevate pantograafide vahekaugused, mille puhul veeremit on kontrollitud, tuleb kanda tehnilisse dokumentatsiooni (vt punkt 4.2.12.2).

4.2.8.2.9.8.   Läbisõit erinevate faaside või süsteemide vahelistest eraldustsoonidest (veeremi tasand)

1)

Rongid peavad olema projekteeritud selliselt, et nad oleksid võimelised sõitma ühest toitesüsteemist või faasitsoonist järgmisesse (nagu on kirjeldatud energiavarustuse KTK punktides 4.2.15 ja 4.2.16) ilma süsteemide või faaside eraldustsoone sildamata.

2)

Mitme erineva toitesüsteemiga kasutamiseks ettenähtud elektrilised veeremiüksused peavad süsteemide eraldustsoonist läbisõidu korral automaatselt tuvastama pantograafi juures toitesüsteemi pinge.

3)

Faaside või süsteemide vahelistest eraldustsoonidest läbisõidu korral peab olema võimalik viia veoenergia ülekanne kontaktõhuliini ja veeremiüksuse vahel nulli. Taristuregister annab teavet pantograafi lubatud asendi kohta faaside eraldustsoonist läbi sõitmisel: langetatud või tõstetud (lubatud pantograafide paigutuse korral).

4)

Elektrilised veeremiüksused, mille valmistajakiirus on 250 km/h või üle selle, peavad olema võimelised saama maapealset teavet eraldustsooni asukoha kohta. Seejärel edastab veeremiüksus pantograafi ja peakaitselüliti juhtimiseks mõeldud käsklused automaatselt ilma juhi sekkumiseta.

5)

Nõuded, mis käsitlevad Euroopa rongijuhtimissüsteemi rongisisest liidest ja on seotud rongiliidese funktsioonidega „veosüsteemi muutmine, toiteta tsoon, kus pantograaf tuleb langetada – raudteeäärsed korraldused, toiteta tsoon, kus põhitoitelüliti tuleb välja lülitada – raudteeäärsed korraldused“ ning mida kohaldatakse veeremiüksuste suhtes Euroopa rongijuhtimissüsteemi paigaldamisel, on kindlaks määratud J-2 liite viites B osutatud tehnilises kirjelduses. Veeremiüksuste puhul, mille valmistajakiirus on väiksem kui 250 km/h, ei pea järgnevad käsklused olema automaatsed. Veeremi konfiguratsioon automaatselt või manuaalselt antud käsu korral tuleb kanda punktis 4.2.12.2 kirjeldatud tehnilisse dokumentatsiooni.

6)

Nõuded, mis käsitlevad Euroopa rongijuhtimissüsteemi rongisisest liidest ja on seotud rongiliidese funktsioonidega „põhitoitelüliti – spetsiaalsete andmeedastusmoodulite käsud“, „pantograaf – spetsiaalsete andmeedastusmoodulite käsud“ ning mida kohaldatakse veeremiüksuste suhtes Euroopa rongijuhtimissüsteemi paigaldamisel, on kindlaks määratud J-2 liite viites B osutatud tehnilises kirjelduses. Veeremiüksuste puhul, mille valmistajakiirus on väiksem kui 250 km/h, ei pea järgnevad käsud olema automaatsed. Veeremi konfiguratsioon automaatselt või manuaalselt antud käsu korral tuleb kanda punktis 4.2.12.2 kirjeldatud tehnilisse dokumentatsiooni.

4.2.8.2.9.9.   Pantograafi isoleerimine veeremiüksusest (veeremi tasand)

1)

Pantograafid paigaldatakse elektrilistele veeremiüksustele viisil, mis tagab, et elektriahel kollektoripeast veeremiüksuse seadmetesse on isoleeritud. Isolatsioon peab olema piisav kõigi süsteemi voolupingete puhul, mille jaoks veeremiüksus on projekteeritud.

4.2.8.2.9.10.   Pantograafi langetamine (veeremi tasand)

1)

Elektrilised veeremiüksused peavad olema projekteeritud selliselt, et pantograafi saab juhi või rongi juhtimissüsteemi funktsiooni (sealhulgas kontrolli ja signaalimise funktsiooni) algatusel langetada J-1 liite viites 23 osutatud tehnilises kirjelduses nimetatud aja (3 sekundit) jooksul J-1 liite viites 26 osutatud tehnilises kirjelduses ette nähtud dünaamilise isolatsiooni kõrgusele.

2)

Pantograaf peab laskuma kokkupandud asendisse vähem kui 10 sekundi jooksul.

Enne pantograafi langetamist peab peakaitselüliti olema automaatselt avatud.

3)

Kui elektriline veeremiüksus on varustatud automaatse langetamisseadmega, mis langetab pantograafi kollektoripea rikke korral, peab automaatne langetamisseade vastama J-1 liite viites 23 osutatud tehnilise kirjelduse nõuetele.

4)

Elektrilised veeremiüksused, mille valmistajakiirus on suurem kui 160 km/h, peavad olema varustatud automaatse langetamisseadmega.

5)

Elektrilised veeremiüksused, mille käitamiseks on vaja kasutada rohkem kui ühte tõstetud pantograafi ning mille valmistajakiirus on suurem kui 120 km/h, peavad olema varustatud automaatse langetamisseadmega.

6)

Automaatset langetamisseadet on lubatud paigaldada ka muudele elektrilistele veeremiüksustele.

4.2.8.2.10.   Rongi elektriohutus

1)

Elektrilised veeremiüksused peavad olema kaitstud sisemiste (veeremiüksuse seest lähtuvate) lühiste eest.

2)

Peakaitselüliti peab asuma sellises kohas, et see kaitseks rongisiseseid kõrgepingeahelaid, sealhulgas kõrgepingeühendusi veeremiüksuste vahel. Pantograaf, peakaitselüliti ja nendevaheline kõrgepingeühendus peavad asuma samas veeremiüksuses.

3)

Elektrilised veeremiüksused peavad olema kaitstud lühiajaliste ülepingete, ajutiste ülepingete ja suurima rikkevoolu eest. Selle nõude täitmiseks peab veeremiüksuse elektriohutus olema koordineeritud vastavalt J-1 liite viites 22 osutatud tehnilises kirjelduses esitatud nõuetele.“;

90)

punkt 4.2.8.3 asendatakse tekstiga „Tahtlikult tühjaks jäetud“;

91)

punkti 4.2.8.4 alapunktis 1 asendatakse tekst „viites 54“ tekstiga „viites 27“;

92)

punkti 4.2.9.1.4 alapunktis 5 asendatakse tekst „(vt alapunkt 4.2.9.1.5)“ tekstiga „(vt punkt 4.2.9.1.5)“;

93)

punkti 4.2.9.1.5 alapunkt 2 asendatakse järgmisega:

„2)

Juhil peab olema võimalik istme asendit reguleerida, et ta silmad oleksid nähtavuse nõuete täitmiseks vajalikus kohas vastavalt punktile 4.2.9.1.3.1.“;

94)

punktile 4.2.9.1.6 lisatakse alapunktid 5 ja 6:

„5)

Nõuded, mis käsitlevad Euroopa rongijuhtimissüsteemi rongisisest liidest ja on seotud rongiliidese funktsiooniga „suunakontroller“ ning mida kohaldatakse veeremiüskuste suhtes Euroopa rongijuhtimissüsteemi paigaldamisel, on kindlaks määratud J-2 liite viites B osutatud tehnilises kirjelduses.

6)

Nõuded, mis käsitlevad Euroopa rongijuhtimissüsteemi rongisisest liidest ja on seotud rongiliidese funktsiooniga „kabiini seisundi info“ ning mida kohaldatakse veeremiüskuste suhtes Euroopa rongijuhtimissüsteemi paigaldamisel, on kindlaks määratud J-2 liite viites B osutatud tehnilises kirjelduses.“;

95)

punkti 4.2.9.1.7 alapunktis 2 asendatakse tekst „(vastavalt alapunkti 4.2.9.1.3 määratlusele)“ tekstiga „(vastavalt punktile 4.2.9.1.3)“;

96)

punkt 4.2.9.2 asendatakse järgmisega:

„4.2.9.2.   Tuuleklaas

4.2.9.2.1.   Mehaanilised omadused

1)

Akende mõõtmed, paiknemine, kuju ja viimistlusmaterjalid (sealhulgas hooldusvahendid) ei tohi piirata nähtavust juhi jaoks (vastavalt punktile 4.2.9.1.3.1) ning need peavad juhtimist toetama.

2)

Juhikabiini tuuleklaasid peavad olema suutelised taluma kokkupõrkeid J-1 liite viites 28 osutatud tehnilises kirjelduses määratletud lendobjektidega ja vastama samas kirjelduses esitatud killunemiskindluse nõuetele.

4.2.9.2.2.   Optilised omadused

1)

Juhikabiini tuuleklaaside optiline kvaliteet ei tohi moonutada signaalide nähtavust (kuju ja värvust) üheski tööolukorras (sealhulgas näiteks juhul, kui tuuleklaasi soojendatakse, et vältida udu ja jää teket).

2)

Tuuleklaas peab vastama J-1 liite viites 28 osutatud tehnilises kirjelduses esitatud nõuetele seoses järgmiste omadustega:

(a)

primaarse ja sekundaarse kujutise vaheline nurk paigaldatud asendis,

(b)

lubatav optiline nähtavusmoonutus,

(c)

hägusus,

(d)

valgusläbivus,

(e)

värvsus.“;

97)

punktid 4.2.9.3.6–4.2.9.6 asendatakse järgmisega:

„4.2.9.3.6.   Raadio teel kaugjuhtimise funktsioon, mida personal kasutab rongi koostamisel

1)

Kui veeremiüksusel on personaliliikmele kasutamiseks ette nähtud raadio teel kaugjuhtimise funktsioon, mis võimaldab juhtida veeremiüksust manöövritööde ajal, peab see olema projekteeritud selliselt, et sellel personaliliikmel oleks võimalik rongi liikumist ohutult juhtida ja vältida kasutamisel vigu.

2)

Eeldatakse, et kaugjuhtimise funktsiooni kasutav personaliliige suudab visuaalselt tuvastada rongi liikumise kaugjuhtimisseadme kasutamise ajal.

3)

Kaugjuhtimisfunktsiooni lahendust, sealhulgas ohutusaspekte tuleb hinnata vastavalt tunnustatud standarditele.

4)

Nõuded, mis käsitlevad Euroopa rongijuhtimissüsteemi rongisisest liidest ja on seotud rongiliidese funktsiooniga „rongi koostamine kaugjuhtimise teel“ ning mida kohaldatakse veeremiüskuste suhtes Euroopa rongijuhtimissüsteemi paigaldamisel, on kindlaks määratud J-2 liite viites B osutatud tehnilises kirjelduses.

4.2.9.3.7.   Rööbastelt mahasõidu tuvastamise ja ennetamise signaali töötlemine

1)

Käesolevat punkti kohaldatakse vedurite suhtes, mis on ette nähtud kaubavagunite edastatavate signaalide töötlemiseks, kui need on varustatud rööbastelt mahasõidu ennetamise funktsiooniga või rööbastelt mahasõidu tuvastamise funktsiooniga, nagu on kindlaks määratud kaubavagunite KTK punktis 4.2.3.5.3.

2)

Need vedurid peavad olema varustatud vahenditega, millega võetakse vastu signaal rongi moodustavatelt kaubavagunitelt, mis on varustatud rööbastelt mahasõidu ennetamise funktsiooniga või rööbastelt mahasõidu tuvastamise funktsiooniga, millega teatatakse

rööbastelt mahasõidu eeltingimusest, kui tegemist on rööbastelt mahasõidu ennetamise funktsiooniga vastavalt kaubavagunite KTK punktile 4.2.3.5.3.2 ja

rööbastelt mahasõidust, kui tegemist on rööbastelt mahasõidu tuvastamise funktsiooniga vastavalt kaubavagunite KTK punktile 4.2.3.5.3.3.

3)

Eespool nimetatud signaali vastuvõtmisel peavad nii visuaalsed kui ka helisignaalid juhikabiinis näitama, et rong on

rööbastelt mahasõidu ohus, juhul kui häiresignaal saadetakse rööbastelt mahasõidu ennetamise funktsiooni kaudu, või

just rööbastelt maha sõitnud, juhul kui häire saadetakse rööbastelt mahasõidu tuvastamise funktsiooni kaudu.

4)

Juhikabiinis olev seade peab võimaldama eespool nimetatud häiresignaali kinnitamist.

5)

Kui juhikabiinist ei kinnitata häiresignaali vastuvõtmist 10 ± 1 sekundi jooksul, rakendatakse automaatselt täisjõuga sõidupidurit või hädapidurit.

6)

Juhikabiinist peab olema võimalik tühistada punkti 4.2.9.3.7 alapunktis 5 kindlaks määratud automaatpidurdus.

7)

Juhikabiinist peab olema võimalik välja lülitada punkti 4.2.9.3.7 alapunktis 5 kindlaks määratud automaatpidurdus.

8)

Rööbastelt mahasõidu signaali töötlemise funktsiooni olemasolu veduril ja kasutustingimused rongi tasandil tuleb kanda punktis 4.2.12. kindlaks määratud tehnilisse dokumentatsiooni.

4.2.9.3.7a.   Rongisisene rööbastelt mahasõidu tuvastamise ja ennetamise funktsioon

1)

Käesolevat punkti kohaldatakse vedurite suhtes, mis on ette nähtud rööbastelt mahasõidu või rööbastelt mahasõidu eeltingimuste tuvastamiseks veduriga veetavates kaubavagunites.

2)

Seda funktsiooni täitvad seadmed peavad asuma täielikult veduri pardal.

3)

Rööbastelt mahasõidu või rööbastelt mahasõidu eeltingimuse tuvastamisel peavad juhikabiinis käivituma nii visuaalsed kui ka helisignaalid.

4)

Juhikabiinis olev seade peab võimaldama eespool nimetatud häiresignaali kinnitamist.

5)

Kui juhikabiinist ei kinnitata häiresignaali vastuvõtmist 10 ± 1 sekundi jooksul, rakendatakse automaatselt täisjõuga sõidupidurit või hädapidurit.

6)

Juhikabiinist peab olema võimalik tühistada punkti 4.2.9.3.7a alapunktis 5 kindlaks määratud automaatpidurdus.

7)

Juhikabiinist peab olema võimalik välja lülitada punkti 4.2.9.3.7a alapunktis 5 kindlaks määratud automaatpidurdus.

8)

Rongisisese rööbastelt mahasõidu tuvastamise funktsiooni olemasolu veduril ja kasutustingimused rongi tasandil tuleb kanda punktis 4.2.12. kindlaks määratud tehnilisse dokumentatsiooni.

4.2.9.3.8.   Euroopa rongijuhtimissüsteemi režiimide haldamise nõuded

4.2.9.3.8.1.   Ooteseisund

1)

Nõuded, mis käsitlevad Euroopa rongijuhtimissüsteemi rongisisest liidest ja on seotud rongiliidese funktsiooniga „ooteseisund“ ning mida kohaldatakse veeremiüskuste suhtes Euroopa rongijuhtimissüsteemi paigaldamisel, on kindlaks määratud J-2 liite viites B osutatud tehnilises kirjelduses

4.2.9.3.8.2.   Passiivne manööverdamine

1)

Veduri ja rongikoosseisu suhtes kohaldatavad nõuded, mis käsitlevad Euroopa rongijuhtimissüsteemi rongisisest liidest ja on seotud rongiliidese funktsiooniga „passiivne manööverdamine“, on kindlaks määratud J-2 liite viites B osutatud tehnilises kirjelduses.

4.2.9.3.8.3.   Non leading

1)

Nõuded, mis käsitlevad Euroopa rongijuhtimissüsteemi rongisisest liidest ja on seotud rongiliidese funktsiooniga „non leading“ ning mida kohaldatakse veduri ja rongikoosseisu suhtes Euroopa rongijuhtimissüsteemi paigaldamisel, on kindlaks määratud J-2 liite viites B osutatud tehnilises kirjelduses.

4.2.9.3.9.   Veojõu seisund

1)

Nõuded, mis käsitlevad Euroopa rongijuhtimissüsteemi rongisisest liidest ja on seotud rongiliidese funktsiooniga „veojõu seisund“ ning mida kohaldatakse veeremiüksuste suhtes Euroopa rongijuhtimissüsteemi paigaldamisel, on kindlaks määratud J-2 liite viites B osutatud tehnilises kirjelduses.

4.2.9.4.   Rongisisesed tööriistad ja teisaldatavad seadmed

1)

Juhikabiinis või selle läheduses peab olema ruum järgmiste seadmete hoidmiseks juhuks, kui juht peaks neid hädaolukorras vajama:

punase ja valge valgusega käsilamp;

lühiseseadmed rööbastee ahelate jaoks;

tõkestid, juhul kui seisupiduri tõhusus ei ole rööbastee kallet arvestades piisav (vt punkt 4.2.4.5.5);

tulekustuti (peab paiknema kabiinis, vt ka punkt 4.2.10.3.1);

kaubarongide mehitatud veoüksustel ka komisjoni määruses (EL) nr 1303/2014 (*13) (raudteetunnelite ohutuse KTK) punktis 4.7.1 kirjeldatud enesepäästevahend.

4.2.9.5.   Töötajate isiklike asjade hoiukohad

1)

Igas juhikabiinis peab olema:

kaks nagi rõivaste jaoks või riputuspuuga nišš;

vaba ruum 300 mm × 400 mm × 400 mm suuruse kohvri või koti hoidmiseks.

4.2.9.6.   Salvestusseade

1)

Salvestatava teabe loetelu on esitatud käitamise ja liikluskorralduse KTK punktis 4.2.3.5.

2)

Veeremiüksus peab olema varustatud selle teabe salvestamiseks vajalike vahenditega, mis vastavad J-1 liite viites 29 osutatud tehnilises kirjelduses esitatud järgmistele nõuetele:

(a)

täidetud peavad olema funktsionaalsed nõuded;

(b)

salvestustõhusus peab vastama klassile R1;

(c)

salvestatud ja ekstraktitud andmete terviklikkus (järjepidevus, täpsus) peab olema nõuetele vastav;

(d)

andmete terviklikkus peab olema kaitstud;

(e)

kaitstud salvestuskandja suhtes kohaldatava kaitse klass on A;

(f)

kellaaeg ja kuupäev.

3)

Punkti 4.2.9.6 alapunktis 2 esitatud nõuete katsetus tehakse vastavalt nõuetele, mis on esitatud J-1 liite viites 72 osutatud tehnilises kirjelduses.

(*13)  Komisjoni 18. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1303/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu raudteesüsteemi koostalitluse tehnilist kirjeldust „Raudteetunnelite ohutus“ (ELT L 356, 12.12.2014, lk 394).“ "

98)

punkt 4.2.10.2.1 asendatakse järgmisega:

„4.2.10.2.1.   Materjalinõuded

1)

Materjalide ja komponentide valiku puhul tuleb arvesse võtta nende tulekindlusomadusi, näiteks süttivust, suitsususe taset ja toksilisust.

2)

Veeremiüksuse ehitamiseks kasutatud materjalid peavad vastama J-1 liite viites 30 osutatud tehnilises kirjelduses esitatud nõuetele käitluskategooria kohta, nagu on määratletud allpool:

käitluskategooria 2 A-kategooria reisijateveoveeremi (sealhulgas reisirongiveduri) puhul;

käitluskategooria 3 B-kategooria reisijateveoveeremi (sealhulgas reisirongiveduri) puhul;

käitluskategooria 2 kaubaveovedurite puhul ja selliste iseliikuvate veeremiüksuste puhul, mis on mõeldud vedama muud kasulikku koormat (post, kaubad jne);

käitluskategooria 1 teemasinate puhul, mille suhtes kehtestatud nõuded on piiratud aladega, mis on personalile ligipääsetavad siis, kui veeremiüksus on transpordi (edasiliikumise) konfiguratsioonis (vt punkt 2.3).

3)

Selleks et tagada tooteomaduste ühetaolisus ja pidev tootmisprotsess, on nõutav, et:

materjali standardile vastavuse katsearuandeid, mis väljastatakse vahetult pärast kõnealuse materjali testimist, uuendataks iga viie aasta järel;

juhul kui tooteomadustes ja tootmisprotsessis muutusi ei ole tehtud ning muutunud ei ole ka seotud nõuded (KTK), ei ole vaja kõnealust materjali uuesti testida; aegunud katsearuandeid aktsepteeritakse, tingimusel et neile on lisatud algseadmete tootja toote turulelaskmisel esitatud ja kogu asjaomast tarneahelat hõlmav kinnitus, et sellest saadik, kui katsetati toote tulekindlusomadusi, ei ole tooteomadustes ja tootmisprotsessis muutusi tehtud. See kinnitus tuleb esitada hiljemalt kuus kuud pärast algse katsearuande aegumist. Seda kinnitust ajakohastatakse iga viie aasta tagant.“;

99)

punkti 4.2.10.2.2 alapunktis 2 asendatakse tekst „viites 59“ tekstiga „viites 30“;

100)

punkti 4.2.10.3.4 muudetakse järgmiselt:

(a)

alapunkti 3 kolmandas taandes asendatakse tekst „viites 60“ tekstiga „viites 31“;

(b)

alapunkt 5 ja viimane lõik asendatakse järgmisega:

„5)

Kui kasutatakse muid tulekahju ohjamise ja kontrollisüsteeme, mis tuginevad süsteemide, komponentide või funktsioonide usaldusväärsusele ja kättesaadavusele, tuleb analüüsida nende usaldusväärsust, võttes arvesse komponentide rikkerežiimi, veakindlust, tarkvara, korrapäraseid kontrolle ja muid vahendeid, ning punktis 4.2.12 kirjeldatud tehnilises dokumentatsioonis esitatakse funktsiooni prognoositav rikete sagedus (kontrolli puudumine kuumuse ja tulekahju leviku üle).

Selle analüüsi põhjal määratakse kindlaks tulekahju ohjamise ja kontrollisüsteemi käitus- ja hooldustingimused, mis esitatakse punktides 4.2.12.3 ja 4.2.12.4 kirjeldatud hooldus- ja käitusdokumentatsioonis.“;

101)

punkti 4.2.10.3.5 alapunktis 3 asendatakse tekst „viites 61“ tekstiga „viites 31“;

102)

punkti 4.2.10.4.1 alapunktis 5 asendatakse tekst „viites 62“ tekstiga „viites 32“;

103)

punktis 4.2.10.4.2 asendatakse alapunkt 5 ja lisatakse alapunkt 6:

„5)

Nõuded, mis käsitlevad Euroopa rongijuhtimissüsteemi rongisisest liidest ja on seotud rongiliidese funktsiooniga „õhukindel ala – raudteeäärsed korraldused“ ning mida kohaldatakse veeremiüksuste suhtes Euroopa rongijuhtimissüsteemi paigaldamisel, on kindlaks määratud J-2 liite viites B osutatud tehnilises kirjelduses. Järgnevad käsud kõikide väliste ventilatsiooniseadmete sulgemise kohta võivad olla automaatsed või juhi sekkumise korral manuaalsed. Veeremi konfiguratsioon automaatselt või manuaalselt antud käsu korral tuleb kanda punktis 4.2.12.2 kirjeldatud tehnilisse dokumentatsiooni.

6)

Nõuded, mis käsitlevad Euroopa rongijuhtimissüsteemi rongisisest liidest ja on seotud rongiliidese funktsiooniga „õhukindlus – spetsiaalsete andmeedastusmoodulite käsud“ ning mida kohaldatakse veeremiüksuste suhtes Euroopa rongijuhtimissüsteemi paigaldamisel, on kindlaks määratud J-2 liite viites B osutatud tehnilises kirjelduses. Järgnevad käsud kõikide väliste ventilatsiooniseadmete sulgemise kohta võivad olla automaatsed või juhi sekkumise korral manuaalsed. Veeremi konfiguratsioon automaatselt või manuaalselt antud käsu korral tuleb kanda punktis 4.2.12.2 kirjeldatud tehnilisse dokumentatsiooni.“;

104)

punkti 4.2.10.4.4 alapunktis 3 asendatakse tekst „viites 63“ tekstiga „viites 33“;

105)

punkti 4.2.10.5.1 muudetakse järgmiselt:

(a)

alapunkt 8 asendatakse järgmisega:

„8)

Kõik reisijatele mõeldud välisuksed peavad olema varustatud hädaolukorras avamise seadmetega, mis võimaldavad nende uste kasutamist avariiväljapääsudena (vt punkt 4.2.5.5.9).“;

(b)

alapunkt 12 asendatakse järgmisega:

„12)

Uste arv ja nende mõõtmed peavad võimaldama reisijate täielikku evakueerumist ilma pagasita kolme minuti jooksul. Lubatud on võtta arvesse, et teised reisijad või personal peavad abistama liikumispuudega reisijaid ning et ratastooli kasutajad evakueeritakse ilma ratastoolita.

Selle nõude täitmist kontrollitakse füüsilise katsetusega tavapärastel töötingimustel või numbrilise modelleerimisega.

Kui nõuet kontrollitakse numbrilise modelleerimisega, peab modelleerimisaruanne sisaldama järgmist:

modelleerimise (vahend ja mudelid) kontrollimise ja valideerimise kokkuvõte;

modelleerimise jaoks kasutatud hüpotees ja parameetrid;

asjakohase arvu modelleerimiskatsete tulemused, mis võimaldavad esitada statistiliselt usaldusväärse aruande.“;

106)

punkt 4.2.11.3 asendatakse järgmisega:

„4.2.11.3.   Ühendus tualetitühjendussüsteemiga

1)

Käesolevat punkti kohaldatakse veeremiüksuste suhtes, mis on varustatud suletud tualetisüsteemidega (kus kasutatakse puhast või ringlussevõetud vett), mida tuleb korrapäraselt tühjendada piisavate ajavahemike järel selleks ettenähtud depoodes.

2)

Veeremiüksuse ja tualetitühjendussüsteemi vahelised ühendused peavad vastama järgmistele tehnilistele kirjeldustele:

i)

3tolline tühjendustoru ots (siseosa): vt G liite joonis G-1;

ii)

tualetipaagi loputusühendus (siseosa), mille kasutamine ei ole kohustuslik: vt G liite joonis G-2.“;

107)

punkt 4.2.11.4 asendatakse järgmisega:

„4.2.11.4.   (Ei kasutata.)“;

108)

punkt 4.2.11.5 asendatakse järgmisega:

„4.2.11.5.   Veevarude täiendamise liides

1)

Käesolevat punkti kohaldatakse veeremiüksuste suhtes, mis on varustatud veepaagiga, millest juhitakse vett sanitaarsüsteemidesse, mis on hõlmatud punktiga 4.2.5.1.

2)

Veepaakide täiteühendus peab vastama J-1 liite viites 34 osutatud tehnilisele kirjeldusele.“;

109)

punkt 4.2.11.6 asendatakse järgmisega:

„4.2.11.6.   Rongide seisuteedele paigutamise erinõuded

1)

Käesolevat punkti kohaldatakse veeremiüksuste suhtes, mis on ette nähtud saama elektritoidet seismise ajal.

2)

Veeremiüksus peab ühilduma vähemalt ühega järgmistest välistest toitesüsteemidest ning peab olema (vajaduse korral) varustatud asjakohase liidesega, mis võimaldab ühendada elektrisüsteemi kõnealuse välise toiteallikaga (pistik):

kontaktliinitoide (vt punkt 4.2.8.2 „Toiteallikas“);

ühefaasiline toiteliin (vahelduvvool 1 kV, vahelduv-/alalisvool 1,5 kV, alalisvool 3 kV) vastavalt J-1 liite viites 52 osutatud tehnilisele kirjeldusele;

kohalik väline lisatoide 400 V, mida saab ühendada 3P+E-tüüpi pistikupesaga vastavalt J-1 liite viites 35 osutatud tehnilisele kirjeldusele.“;

110)

punkt 4.2.12.2 asendatakse järgmisega:

„4.2.12.2.   Ülddokumentatsioon

Esitada tuleb järgmised veeremit kirjeldavad dokumendid; viidatakse käesoleva KTK punktile, mille kohaselt seda dokumentatsiooni nõutakse:

1)

üldjoonised;

2)

elektri-, pneumaatika- ja hüdraulikaskeemid ning juhtimisahela skeemid, mis on vajalikud asjaomaste süsteemide funktsiooni ja talitluse selgitamiseks;

3)

rongisiseste arvutipõhiste pardasüsteemide kirjeldus, sealhulgas nende funktsiooni kirjeldus, liideste ning andmetöötluse ja protokollide tehnilised kirjeldused;

3a)

üldkäituses kasutamiseks projekteeritud ja selle suhtes hinnatavate veeremiüksuste puhul sisaldab see veeremiüksuste ja sideprotokollide vaheliste elektriliideste kirjeldust, viidates standarditele ja muudele normdokumentidele, mida on kohaldatud;

4)

võrdlusprofiil ja vastavus koostalitlusvõimelisele võrdlusprofiilile G1, GA, GB, GC või DE3, vastavalt punkti 4.2.3.1 nõuetele;

5)

kaalujaotus erinevatel hüpoteetilistel koormustingimustel vastavalt punkti 4.2.2.10 nõuetele;

6)

teljekoormus, teljevahed ja EN liinikategooria vastavalt punkti 4.2.3.2.1 nõuetele;

7)

sõidudünaamilist käitumist käsitlev katsearuanne koos andmetega katsetee kvaliteedi kohta ning rööbastee koormamise parameetrid koos võimalike kasutuspiirangutega, kui veeremiüksuse katsetamine hõlmab katsetingimusi vaid osaliselt, vastavalt punkti 4.2.3.4.2 nõuetele;

8)

hüpotees, mis võetakse aluseks pöördvankri sõidust tingitud koormuste hindamiseks vastavalt punktide 4.2.3.5.1 ja 6.2.3.7 nõuetele rattapaaride kohta;

9)

pidurdustõhusus, sealhulgas rikkerežiimi analüüs (alatalitlusrežiim) vastavalt punkti 4.2.4.5 nõuetele;

9a)

pöörisvoolu-rööpapiduri ja rööpa vaheline suurim kaugus, mis vastab asendile „pidur vabastatud“, fikseeritud kiiruse künnisväärtus, vertikaaljõud ja pidurdusjõud rongi kiiruse funktsioonina pöörisvoolu-rööpapiduri (hädapidurduse) täieliku rakendamise ning pöörisvoolu-rööpapiduri (sõidupidurduse) piiratud rakendamise korral, nagu on nõutud punktis 4.2.4.8.3;

10)

tualettide olemasolu veeremiüksuses ja nende tüüp, loputusaine omadused, kui selleks ei ole puhas vesi, keskkonda lastava vee puhastussüsteemi laad ning standardid, millele vastavust on hinnatud, vastavalt punkti 4.2.5.1 nõuetele;

11)

valitud keskkonnaparameetrite vahemikule kohandamiseks võetud abinõud – kui see vahemik erineb nimivahemikust – vastavalt punkti 4.2.6.1 nõuetele;

12)

iseloomulik tuulekõver vastavalt punkti 4.2.6.2.4 nõuetele;

13)

veojõud vastavalt punkti 4.2.8.1.1 nõuetele;

14)

rongisisese energiaarvestussüsteemi ja selle rongisisese asukohafunktsiooni (valikuline) paigaldamine vastavalt punkti 4.2.8.2.8 nõuetele; rong-maa-rong-side kirjeldus ja metroloogilise kontrolli kirjeldus, sealhulgas pinge ja voolu mõõtmise täpsusklasside ning energia arvutamisega seotud funktsioonide kirjeldus.

Kui kohaldatakse punkti 4.2.8.2.8.2 alapunkti 6, siis näitajad rongisisese energiaarvestussüsteemi osade vastavuse kohta nendele piiratud nõuetele ja nende osade kasutustingimused;

15)

kasutatud hüpotees ja andmed vastavalt punkti 4.2.8.2.7 nõuetele;

16)

kontaktõhuliiniga korraga kontaktis olevate pantograafide arv, nende vahekaugus ning kontaktõhuliini projektijärgse vahekauguse tüüp (A, B või C), mida kasutatakse hindamiskatsetes vastavalt punkti 4.2.8.2.9.7 nõuetele;

17)

sideseadmete olemasolu vastavalt punkti 4.2.5.4 nõuetele veeremiüksuste puhul, mille tööks ei ole ette nähtud personali (peale juhi);

18)

ühe või mitme punktides 4.2.9.3.7 ja 4.2.9.3.7a kirjeldatud funktsiooni olemasolu ja nende kasutustingimused rongi tasandil;

19)

elektrilisel veeremiüksusel oleva pantograafi kollektoripea geomeetria tüüp (tüübid) vastavalt punkti 4.2.8.2.9.2 nõuetele;

20)

hinnatav suurim voolutugevus (nimivoolutugevus) vastavalt punkti 4.2.8.2.4 nõuetele;

21)

alalisvoolusüsteemide puhul: elektrienergia salvestamise dokumentatsioon, maksimaalse seisuaegse voolutugevuse mõõdetud väärtus ja mõõtmistingimused kontaktliini materjali kohta vastavalt punkti 4.2.8.2.5 nõuetele;

22)

juhtseadiste paigaldamine esilaternate vilkuva režiimi sisselülitamiseks ja piiramiseks vastavalt punktile 4.2.7.1.4;

23)

rakendatud rongiliidese funktsioonide kirjeldus, sealhulgas liideste ja sideprotokollide tehniline kirjeldus, üldjoonised ning juhtimisahela skeemid, mis on vajalikud liidese funktsiooni ja talitluse selgitamiseks;

24)

dokumentatsioon, mis on seotud järgmisega:

kontrolli ja signaalimise KTKs määratletud rongisisese Euroopa rongijuhtimissüsteemi seadmete (näiteks Euroopa rongijuhtimissüsteemi kapp, vedurijuhi-masina liides, antenn, läbisõidumõõdik jne) paigaldamiseks vajalik ruumivaru ning

Euroopa rongijuhtimissüsteemi seadmete paigaldamise tingimused (näiteks mehaanilised, elektrilised jne);

25)

veeremi konfiguratsioon käsu automaatse või manuaalse täitmise korral, nagu on osutatud punktides 4.2.4.4.4, 4.2.4.8.2, 4.2.4.8.3, 4.2.8.2.4, 4.2.8.2.9.8 ja 4.2.10.4.2. See teave tehakse taotluse korral kättesaadavaks Euroopa rongijuhtimissüsteemi paigaldamisel;

26)

veeremiüksuste puhul, mille suhtes kohaldatakse punktis 7.1.1.5 esitatud tingimusi, esitatakse järgmised näitajad:

i)

kohaldatavad ühefaasilise toiteliini voolupinged vastavalt punkti 4.2.11.6 alapunktile 2;

ii)

veeremiüksuse suurim seisuaegne voolutarve (A) ühefaasilisel toiteliinil iga kohaldatava ühefaasilise toiteliini pinge kohta;

iii)

iga hallatava sagedusala kohta, mis on kindlaks määratud J-2 liite viites A osutatud tehnilises kirjelduses ning kontrolli ja signaalimise KTK artiklis 13 osutatud erijuhtudel või tehnilistes dokumentides, kui need on kättesaadavad:

(1)

maksimaalne häiringuvool (A) ja kohaldatav liitmisreegel;

(2)

maksimaalne magnetväli (dBμA/m), mis hõlmab nii kiiratud kui ka tagasivoolust tingitud välja, ja kohaldatav liitmisreegel;

(3)

väikseim näivtakistus (oomides).

iv)

võrreldavad parameetrid, mis on täpsustatud kontrolli ja signaalimise KTK artiklis 13 osutatud erijuhtudel või tehnilistes dokumentides, kui need on kättesaadavad.

27)

veeremiüksuste puhul, mille suhtes kohaldatakse punktis 7.1.1.5.1 esitatud tingimusi, esitatakse teave selle kohta, kas veeremiüksus vastab või ei vasta punkti 7.1.1.5.1 alapunktide 19–22 nõuetele.“;

111)

lisatakse punkt 4.2.13:

„4.2.13.   Nõuded rongi automaatjuhtimise liidese kohta

1)

Käesolev põhiparameeter kirjeldab liidese nõudeid, mida kohaldatakse veeremiüksuste suhtes, mis on varustatud rongisisese Euroopa rongijuhtimissüsteemiga ja mis on ette nähtud rongi automaatjuhtimiseks kuni automaatsusastmeni 2. Nõuded on seotud funktsioonidega, mida on vaja rongi käitamiseks automaatsusastmel 2, nagu on kindlaks määratud kontrolli ja signaalimise KTKs.

2)

Veeremiüksuste suhtes kohaldatavad nõuded, mis käsitlevad rongisisest Euroopa rongijuhtimissüsteemi liidest ja on seotud rongiliidese funktsiooniga „automaatjuhtimine“, kui on paigaldatud rongisisene rongi automaatjuhtimissüsteem, on kindlaks määratud J-2 liite viites B osutatud tehnilises kirjelduses.

3)

Kui rongisisese rongi automaatjuhtimissüsteemi automaatsusastet 1 või 2 rakendatakse uutes veeremiüksuse konstruktsioonides, kohaldatakse kontrolli ja signaalimise KTK A liite viiteid 84 ja 88.

4)

Kui rongisisese rongi automaatjuhtimissüsteemi automaatsusastet 1 või 2 rakendatakse olemasolevates veeremitüüpides ja käitatavas veeremis, kohaldatakse viidet 84, kusjuures viidet 88 võib kohaldada vabatahtlikult.“;

112)

punkt 4.3 asendatakse järgmisega:

„4.3   Liideste funktsionaalsed ja tehnilised kirjeldused

4.3.1.   Liides energiavarustuse allsüsteemiga

Tabel 6

Liides energiavarustuse allsüsteemiga

Vedurite ja reisijateveoveeremi KTK viide

Energiavarustuse KTK viide

Näitaja

Punkt

Näitaja

Punkt

Gabariidid

4.2.3.1

Pantograafi gabariidid

4.2.10

Pantograafi kollektoripea geomeetria

4.2.8.2.9.2

D liide

Käitamine pinge- ja sagedusvahemikus

4.2.8.2.2.

Pinge ja sagedus

4.2.3

Kontaktõhuliinist võetav suurim voolutugevus

4.2.8.2.4

Veojõu toite tõhusus

4.2.4

Võimsustegur

4.2.8.2.6

Veojõu toite tõhusus

4.2.4

Maksimaalne seisuaegne voolutugevus

4.2.8.2.5

Seisuaegne voolutugevus

4.2.5

Regeneratiivpidurdus koos energia saatmisega kontaktõhuliinile

4.2.8.2.3

Regeneratiivpidurdus

4.2.6

Energiatarbimise mõõtmise funktsioon

4.2.8.2.8

Maapealne energiaandmete kogumise süsteem

4.2.17

Pantograafi kõrgus

4.2.8.2.9.1

Kontaktõhuliini geomeetria

4.2.9

Pantograafi kollektoripea geomeetria

4.2.8.2.9.2

Kontaktkinga materjal

4.2.8.2.9.4

Kontaktliini materjal

4.2.14

Pantograafi staatiline kontaktjõud

4.2.8.2.9.5

Keskmine kontaktjõud

4.2.11

Pantograafi kontaktjõud ja dünaamiline käitumine

4.2.8.2.9.6

Vooluvõtu dünaamika ja kvaliteet

4.2.12

Pantograafide paigutus

4.2.8.2.9.7

Pantograafide vahekaugus

4.2.13

Läbisõit faaside või süsteemide vahelistest eraldustsoonidest

4.2.8.2.9.8

Eraldustsoonid:

 

faas

4.2.15

süsteem

4.2.16

Rongi elektriohutus

4.2.8.2.10

Elektriohutuse seadmete koordineerimine

4.2.7

Vahelduvvoolusüsteemile avalduv harmoonikute mõju ja dünaamiline mõju

4.2.8.2.7

Veojõu vahelduvvoolutoitesüsteemile avalduv harmoonikute mõju ja dünaamiline mõju

4.2.8

4.3.2.   Liides taristu allsüsteemiga

Tabel 7

Liides taristu allsüsteemiga

Vedurite ja reisijateveoveeremi KTK viide

Taristu KTK viide

Näitaja

Punkt

Näitaja

Punkt

Veeremi kinemaatiline gabariit

4.2.3.1

Ehitusgabariit

4.2.3.1

Rööbasteede telgedevaheline kaugus

4.2.3.2

Vertikaalkõvera minimaalne raadius

4.2.3.5

Teljekoormuse parameeter

4.2.3.2.1

Rööbastee vastupidavus vertikaaljõule

4.2.6.1

Rööbastee vastupidavus külgjõule

Uute sildade liikluskoormustaluvus

4.2.6.3

4.2.7.1

Uue rööbastee mulde ja pinnasesurve mõjuga võrdne vertikaalne ekvivalentkoormus

4.2.7.2

Olemasolevate sildade ja rööbastee mullete liikluskoormustaluvus

4.2.7.4

Dünaamiline käitumine sõidu ajal

4.2.3.4.2

Välisrööpa kõrgenduse puudujääk

4.2.4.3

Sõidudünaamika piirnormid rööbastee koormamisel

4.2.3.4.2.2

Rööbastee vastupidavus vertikaaljõule

4.2.6.1

Rööbastee vastupidavus külgjõule

4.2.6.3

Koonilisuse ekvivalent

4.2.3.4.3

Koonilisuse ekvivalent

4.2.4.5

Rattapaari geomeetrilised omadused

4.2.3.5.2.1

Nominaalne rööpmelaius

4.2.4.1

Rataste geomeetrilised omadused

4.2.3.5.2.2.

Vaba liinilõigu rööpapea profiil

4.2.4.6

Automaatselt muudetava rööpmelaiusega süsteemid

4.2.3.5.3

Pöörmete ja ristmete geomeetria käitustingimustes

4.2.5.3

Rööbastee vähim kõverusraadius

4.2.3.6

Horisontaalkõvera minimaalne raadius

4.2.3.4

Suurim keskmine aeglustus

4.2.4.5.1

Rööbastee vastupidavus pikijõule

4.2.6.2

Veo ja pidurdamisega seotud tegevused

4.2.7.1.5

Õhukeeriste mõju

4.2.6.2.1

Rööbasteedel asuvate või nendega külgnevate uute ehitiste ja rajatiste vastupidavus

4.2.7.3

Rongi esiotsa rõhuimpulss

4.2.6.2.2

Suurimad rõhumuutused tunnelites

4.2.10.1

Suurimad rõhumuutused tunnelites

4.2.6.2.3

Rööbasteede telgedevaheline kaugus

4.2.3.2

Külgtuul

4.2.6.2.4

Külgtuule mõju

4.2.10.2

Aerodünaamiline mõju ballastalusel paiknevale rööbasteele

4.2.6.2.5

Ballastiheide

4.2.10.3

Tualetitühjendussüsteem

4.2.11.3

Tualetitühjendussüsteem

4.2.12.2

Välispindade puhastamine pesulas

4.2.11.2.2

Seadmed rongi välispindade puhastamiseks

4.2.12.3

Veevarude täiendamise liides

4.2.11.5

Veevarude täiendamine

4.2.12.4

Tankimisseadmed

4.2.11.7

Tankimine

4.2.12.5

Rongide seisuteedele paigutamise erinõuded

4.2.11.6

Tugi-elektrivarustus

4.2.12.6

4.3.3.   Liides käitamise allsüsteemiga

Tabel 8

Liides käitamise allsüsteemiga

Vedurite ja reisijateveoveeremi KTK viide

Käitamise ja liikluskorralduse KTK viide

Näitaja

Punkt

Näitaja

Punkt

Päästetöödel kasutatav haakeseadis

4.2.2.2.4

Eriolukordades tegutsemise kord

4.2.3.6.3

Teljekoormuse parameeter

4.2.3.2

Rongi koosseis

4.2.2.5

Pidurdustõhusus

4.2.4.5

Rongi pidurid

4.2.2.6

Välised esi- ja tagatuled

4.2.7.1

Rongi nähtavus

4.2.2.1

Helisignaalseade

4.2.7.2

Rongi kuuldavus

4.2.2.2

Nähtavus

4.2.9.1.3

Signaalide ja raudtee-äärsete märgiste nähtavuse nõuded

4.2.2.8

Tuuleklaasi optilised omadused

4.2.9.2.2

Sisevalgustus

4.2.9.1.8

Juhi tegevuse kontrollimise funktsioon

4.2.9.3.1

Juhi valvsus

4.2.2.9

Salvestusseade

4.2.9.6

Seireandmete salvestamine rongis

4.2.3.5

I liide

4.3.4.   Liides kontrolli ja signaalimise allsüsteemiga

Tabel 9

Liides kontrolli ja signaalimise allsüsteemiga

Vedurite ja reisijateveoveeremi KTK viide

Kontrolli ja signaalimise KTK viide

Näitaja

Punkt

Näitaja

Punkt

Gabariidid

4.2.3.1

Rongisiseste juhtimis- ja signaalimisantennide asukoht

4.2.2

Rööbastee vooluahelatel põhinevate rongituvastussüsteemidega ühilduvust näitavad veeremi omadused

4.2.3.3.1.1

Ühilduvus raudteeäärsete rongituvastussüsteemidega: veeremiüksuse konstruktsioon

4.2.10

Veeremi ning raudteeäärsete juhtimis- ja signaalimisseadmete elektromagnetiline ühilduvus

4.2.11

Teljeloenduritel põhinevate rongituvastussüsteemidega ühilduvust näitavad veeremi omadused

4.2.3.3.1.2

Ühilduvus raudteeäärsete rongituvastussüsteemidega: veeremiüksuse konstruktsioon

4.2.10

Veeremi ning raudteeäärsete juhtimis- ja signaalimisseadmete elektromagnetiline ühilduvus

4.2.11

Silmusahelal põhinevate süsteemidega ühilduvust näitavad veeremi omadused

4.2.3.3.1.3

Ühilduvus raudteeäärsete rongituvastussüsteemidega: veeremiüksuse konstruktsioon

4.2.10

Dünaamiline käitumine sõidu ajal

4.2.3.4.2

Rongisisene Euroopa rongijuhtimissüsteem: teabe/käskude edastamine ja veeremi seisundit käsitleva teabe vastuvõtmine

4.2.2

Pidurisüsteemi tüüp

4.2.4.3

Hädapidurduskäsklus

4.2.4.4.1

Sõidupidurduskäsklus

4.2.4.4.2

Dünaamilise pidurduse käsklus

4.2.4.4.4

magnetiline rööpapidur

4.2.4.8.2

pöörisvoolu-rööpapidur

4.2.4.8.3

Uste avamine

4.2.5.5.6

Nõuded veojõule

4.2.8.1.2

Kontaktõhuliinist võetav suurim võimsus ja voolutugevus

4.2.8.2.4

Eraldustsoonid

4.2.8.2.9. 8

Juhi töölaud. Ergonoomika

4.2.9.1.6

Raadio teel kaugjuhtimise funktsioon, mida personal kasutab rongi koostamisel

4.2.9.3.6

Euroopa rongijuhtimissüsteemi režiimide haldamise nõuded

4.2.9.3.8

Veojõu seisund

4.2.9.3.9

Suitsutõrje

4.2.10.4.2

Hädapidurduse tõhusus

4.2.4.5.2

Rongi tagatud pidurdustõhusus ja omadused

4.2.2

Sõidupidurduse tõhusus

4.2.4.5.3

Esilaternad

4.2.7.1.1

Raudteeäärsed juhtimis- ja signaalimisobjektid

4.2.15

Nähtavus

4.2.9.1.3

Raudteeäärsete juhtimis- ja signaalimisobjektide nähtavus

4.2.15

Optilised omadused

4.2.9.2.2

Salvestusseade

4.2.9.6

Järelevalveotstarbelise andmesalvestuse liides

4.2.14

Dünaamilise pidurduse käsklus (regeneratiivpidurduse käsklus)

4.2.4.4.4

Euroopa rongijuhtimissüsteemi vedurijuhi-masina liidese konfiguratsioon

4.2.12

Magnetiline rööpapidur (käsklus)

4.2.4.8.2

pöörisvoolu-rööpapidur (käsklus)

4.2.4.8.3

Eraldustsoonid

4.2.8.2.9.8

Suitsutõrje

4.2.10.4.2

Nõuded rongi automaatjuhtimise liidese kohta

4.2.13

Rongisisese rongi automaatjuhtimissüsteemi funktsioonid

4.2.18

Süsteeminõuete kirjeldus

Kontrolli ja signaalimise KTK A liite tabeli A.2 viites 84 osutatud tehniline kirjeldus

Rongisisese rongi automaatjuhtimissüsteemi / FFFIS

Kontrolli ja signaalimise KTK A liite tabeli A.2 viites 88 osutatud tehniline kirjeldus

Rongisisene Euroopa rongijuhtimissüsteem: teabe/käskude edastamine ja veeremi seisundit käsitleva teabe vastuvõtmine

4.2.2

4.3.5.   Liides telemaatiliste rakenduste allsüsteemiga

Tabel 10

Liides telemaatiliste rakenduste allsüsteemiga

Vedurite ja reisijateveoveeremi KTK viide

Reisijateveo telemaatiliste rakenduste KTK viide

Näitaja

Punkt

Näitaja

Punkt

Kliendiinfo (piiratud liikumisvõimega inimesed)

4.2.5

Rongiseadmete ekraan

4.2.13.1

Valjuhääldiside

4.2.5.2

Automaatne kõne ja teated

4.2.13.2

Kliendiinfo (piiratud liikumisvõimega inimesed)

4.2.5“

113)

(ei puuduta eestikeelset versiooni);

114)

(ei puuduta eestikeelset versiooni);

115)

(ei puuduta eestikeelset versiooni);

116)

(ei puuduta eestikeelset versiooni);

117)

punkt 4.9 asendatakse järgmisega:

„4.9.   Marsruudiga ühilduvuse kontroll enne loa saanud veeremiüksuste kasutamist

Veeremi allsüsteemi „vedurid ja reisijateveoveerem“ parameetreid, mida raudteeveo-ettevõtja peab kasutama marsruudi ühilduvuse kontrolliks, kirjeldatakse käitamise ja liikluskorralduse KTK D1 liites.“;

118)

(ei puuduta eestikeelset versiooni);

119)

(ei puuduta eestikeelset versiooni);

120)

punkti 5.3.1 alapunktis 1 asendatakse tekst „viites 66“ tekstiga „viites 36“ ja märkuse tekst asendatakse järgmisega:

Märkus:

Muud tüüpi automaatsidureid peale tüüp 10 ei loeta koostalitluse komponentideks (tehniline kirjeldus ei ole avalikult kättesaadav).“;

121)

punkti 5.3.2 alapunktis 1 asendatakse tekst „viites 67“ tekstiga „viites 37“ ja kõik viited tekstiga „viites 68“ asendatakse tekstiga „viites 38“;

122)

punkti 5.3.3 alapunktis 1 asendatakse tekst „viites 69“ tekstiga „viites 39“;

123)

(ei puuduta eestikeelset versiooni);

124)

punkti 5.3.4a alapunkt 2 asendatakse järgmisega:

„Automaatselt muudetava rööpmelaiusega süsteem peab vastama punkti 4.2.3.5.3 nõuetele; neid nõudeid hinnatakse koostalitluse komponendi tasandil vastavalt punktile 6.1.3.1a.“;

125)

punktid 5.3.6–5.3.15 asendatakse järgmisega:

„5.3.6.   Esilaternad

1)

Esilaternate projekteerimisel ja hindamisel puuduvad nende kasutusalast tulenevad piirangud.

2)

Esilatern peab vastama punktis 4.2.7.1.1 kindlaks määratud nõuetele värvuse ja valgustugevuse kohta. Nimetatud nõuete täitmist hinnatakse koostalitluse komponendi tasandil.

5.3.7.   Gabariidituled

1)

Gabariiditulede projekteerimisel ja hindamisel puuduvad nende kasutusalast tulenevad piirangud.

2)

Gabariidituli peab vastama punktis 4.2.7.1.2 kindlaks määratud nõuetele värvuse ja valgustugevuse kohta. Nimetatud nõuete täitmist hinnatakse koostalitluse komponendi tasandil.

5.3.8.   Tagatuled

1)

Tagatule projekteerimisel ja hindamisel tuleb lähtuda selle kasutusalast: kohtkindel tuli või teisaldatav tuli.

2)

Tagatuli peab vastama punktis 4.2.7.1.3 kindlaks määratud nõuetele värvuse ja valgustugevuse kohta. Nimetatud nõuete täitmist hinnatakse koostalitluse komponendi tasandil.

3)

Teisaldatavate tagatulede puhul peab tulede veeremiüksuse külge ühendamise liides vastama kaubavagunite KTK E liitele.

5.3.9.   Helisignaalseadmed

1)

Helisignaalseadme projekteerimisel ja hindamisel tuleb lähtuda selle kasutusalast, võttes arvesse selle signaali helirõhutaset võrdlusveeremiüksusel (või võrdluspaigalduse puhul). Seda omadust võib mõjutada helisignaalseadme paigaldamine konkreetsele veeremiüksusele.

2)

Helisignaalseade peab vastama punktis 4.2.7.2.1 kindlaks määratud nõuetele signaalide kohta. Nimetatud nõuete täitmist hinnatakse koostalitluse komponendi tasandil.

5.3.10.   Pantograaf

Pantograafide projekteerimisel ja hindamisel tuleb lähtuda nende kasutusalast, mida iseloomustavad järgmised tunnused:

1)

pingesüsteemi(de) tüüp vastavalt punktile 4.2.8.2.1;

Kui pantograaf on töötatud välja teistsuguste pingesüsteemide jaoks, tuleb arvesse võtta erinevaid nõuete kogumeid;

2)

üks kolmest pantograafi kollektoripea geomeetriast, mis on esitatud punktis 4.2.8.2.9.2;

3)

voolukoormus vastavalt punktile 4.2.8.2.4;

4)

vahelduv- ja alalisvoolusüsteemide maksimaalne seisuaegne voolutugevus vastavalt punktile 4.2.8.2.5. 1,5 kV alalisvoolu süsteemide puhul võetakse arvesse kontaktliini materjali;

5)

suurim sõidukiirus: suurimat sõidukiirust hinnatakse vastavalt punktile 4.2.8.2.9.6.

6)

kõrguste vahemik dünaamilise käitumise jaoks: standardsed ja/või 1 520 mm või 1 524 mm rööpmelaiusega süsteemid;

7)

eespool loetletud nõuete täitmist hinnatakse koostalitluse komponendi tasandil;

8)

peale selle hinnatakse koostalitluse komponendi tasandil ka punktis 4.2.8.2.9.1.2 kindlaks määratud vertikaalset töövahemikku, punktis 4.2.8.2.9.2 kindlaks määratud pantograafi kollektoripea geomeetriat, punktis 4.2.8.2.9.3 kindlaks määratud pantograafi voolukoormust, punktis 4.2.8.2.9.5 kindlaks määratud pantograafi staatilist kontaktjõudu ning punktis 4.2.8.2.9.6 kindlaks määratud pantograafi dünaamilist käitumist.

5.3.11.   Kontaktkingad

Kontaktkingad on pantograafi kollektoripea väljavahetatavad osad, mis on kontaktis kontaktliiniga. Kontaktkingade projekteerimisel ja hindamisel tuleb lähtuda nende kasutusalast, mida iseloomustavad järgmised tunnused:

1)

nende geomeetria vastavalt punktile 4.2.8.2.9.4.1;

2)

kontaktkingade materjal vastavalt punktile 4.2.8.2.9.4.2;

3)

pingesüsteemi(de) tüüp vastavalt punktile 4.2.8.2.1;

4)

voolukoormus vastavalt punktile 4.2.8.2.4;

5)

maksimaalne seisuaegne voolutugevus vastavalt punktile 4.2.8.2.5;

6)

eespool loetletud nõuete täitmist hinnatakse koostalitluse komponendi tasandil;

5.3.12.   Peakaitselüliti

Peakaitselüliti projekteerimisel ja hindamisel tuleb lähtuda selle kasutusalast, mida iseloomustavad järgmised tunnused:

1)

pingesüsteemi(de) tüüp vastavalt punktile 4.2.8.2.1;

2)

voolukoormus vastavalt punktile 4.2.8.2.4 (suurim vool);

3)

eespool loetletud nõuete täitmist hinnatakse koostalitluse komponendi tasandil;

4)

kaitse peab rakenduma vastavalt J-1 liite viites 22 osutatud tehnilisele kirjeldusele (vt punkt 4.2.8.2.10). Seda hinnatakse koostalitluse komponendi tasandil.

5.3.13.   Juhiiste

(1)

Juhiistme projekteerimisel ja hindamisel tuleb lähtuda selle kasutusalast, mida iseloomustab vertikaalse ja horisontaalse reguleerimise võimalik vahemik.

(2)

Juhiiste peab vastama punktis 4.2.9.1.5 komponendi tasandil kindlaks määratud nõuetele. Nimetatud nõuete täitmist hinnatakse koostalitluse komponendi tasandil.

5.3.14.   Tualeti tühjendusühendus

1)

Tualeti tühjendusühenduse projekteerimisel ja hindamisel puuduvad selle kasutusalast tulenevad piirangud.

2)

Tualeti tühjendusühendus peab vastama punktis 4.2.11.3 kindlaks määratud nõuetele mõõtmete kohta. Nimetatud nõuete täitmist hinnatakse koostalitluse komponendi tasandil.

5.3.15.   Veepaakide täiteühendus

1)

Veepaakide täiteühenduse projekteerimisel ja hindamisel puuduvad selle kasutusalast tulenevad piirangud.

2)

Veepaakide täiteühendus peab vastama punktis 4.2.11.5 kindlaks määratud nõuetele mõõtmete kohta. Nimetatud nõuete täitmist hinnatakse koostalitluse komponendi tasandil.“;

126)

punkti 6.1.1 alapunkti 3 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Kui punktis 5.3 koostalitluse komponendina määratletud komponendi suhtes kohaldatakse erijuhtu, võib vastav nõue olla kontrolli osa üksnes koostalitluse komponendi tasandil, kui komponent vastab endiselt 4. ja 5. peatüki nõuetele ning kui erijuhu korral ei viidata riiklikule eeskirjale.“;

127)

punkt 6.1.2 asendatakse järgmisega:

„6.1.2.   Moodulite kasutamine

Koostalitluse komponentide EÜ vastavustõendamise moodulid

Moodul CA

Tootmise sisekontroll

Moodul CA1

Tootmise sisekontroll koos toote vastavustõendamisega individuaalse kontrollimise teel

Moodul CA2

Tootmise sisekontroll koos toote vastavustõendamisega juhuslike ajavahemike järel

Moodul CB

EÜ tüübihindamine

Moodul CC

Tootmise sisekontrollil põhinev tüübivastavus

Moodul CD

Tootmisprotsessi kvaliteedijuhtimissüsteemil põhinev tüübivastavus

Moodul CF

Tootetõendamisel põhinev tüübivastavus

Moodul CH

Täielikul kvaliteedijuhtimissüsteemil põhinev vastavus

Moodul CH1

Täielikul kvaliteedijuhtimissüsteemil ja projekti kontrollimisel põhinev vastavus

Moodul CV

Tüübivalideerimine ekspluatatsioonikogemuse alusel (kasutussobivus)

1)

Tootja või tema volitatud esindaja, kelle asukoht on Euroopa Liidus, valib hinnatava komponendi jaoks ühe järgmises tabelis nimetatud mooduli või moodulite kombinatsiooni.

KTK punkt

Hinnatavad komponendid

Moodul

CA

CA1 või CA2

CB + CC

CB + CD

CB + CF

CH

CH1

5.3.1

Automaatne keskpuhversidur

 

X  (1)

 

X

X

X  (1)

X

5.3.2

Manuaalne otsahaakeseadis

 

X  (1)

 

X

X

X  (1)

X

5.3.3

Puksiirhaakeseadis päästetöödeks

 

X  (1)

 

X

X

X  (1)

X

5.3.4

Ratas

 

X  (1)

 

X

X

X  (1)

X

5.3.4a

Automaatselt muudetava rööpmelaiusega süsteemid

 

X  (1)

 

X

X

X  (1)

X

5.3.5

Rataste lohisemise vältimise süsteem

 

X  (1)

 

X

X

X  (1)

X

5.3.6

Esilatern

 

X  (1)

X

X

 

X  (1)

X

5.3.7

Gabariidituli

 

X  (1)

X

X

 

X  (1)

X

5.3.8

Tagatuli

 

X  (1)

X

X

 

X  (1)

X

5.3.9

Helisignaalseadmed

 

X  (1)

X

X

 

X  (1)

X

5.3.10

Pantograaf

 

X  (1)

 

X

X

X  (1)

X

5.3.11

Pantograafi kontaktkingad

 

X  (1)

 

X

X

X  (1)

X

5.3.12

Peakaitselüliti

 

X  (1)

 

X

X

X  (1)

X

5.3.13

Juhiiste

 

X  (1)

 

X

X

X  (1)

X

5.3.14

Tualeti tühjendusühendus

X

 

X

 

 

X

 

5.3.15

Veepaakide täiteühendus

X

 

X

 

 

X

 

2)

Kui hindamiseks tuleb kasutada lisaks punktis 4.2 esitatud nõuetele ka konkreetset menetlust, on seda täpsustatud allpool punktis 6.1.3.“;

128)

punkt 6.1.3 asendatakse järgmisega:

„6.1.3.   Koostalitluse komponentide konkreetsed hindamismenetlused

6.1.3.1.   Rattad (punkt 5.3.4)

1)

Rataste mehaanilisi omadusi tuleb tõendada mehaanilise tugevuse arvutustega kolme erineva koormustingimuse puhul: sirge rööbastee (rattapaar keskteljel), kurv (rattahari surutud rööpa vastu) ning pöörmete ja ristmete ületamine (rattaharja sisepind vastu rööpaid) vastavalt J-1 liite viites 40 osutatud tehnilisele kirjeldusele.

2)

Sepistatud ja valtsitud rataste puhul kehtivad otsustuskriteeriumid on kindlaks määratud J-1 liite viites 40 osutatud tehnilises kirjelduses; kui arvutustulemus jääb allapoole otsustustingimustes ettenähtud väärtust, tuleb vastavustõendamiseks teha samale tehnilisele kirjeldusele vastav stendikatse.

3)

Muud rattatüübid on lubatud veeremiüksuste puhul, mida kasutatakse ainult siseriiklikult. Sel juhul määratakse otsustuskriteeriumid ja väsimuspinge kriteeriumid kindlaks siseriiklikes eeskirjades. Liikmesriigid peavad nimetatud siseriiklikud eeskirjad teatavaks tegema.

4)

Suurima vertikaalse staatilise jõuga seotud koormustingimuste eeldused märgitakse sõnaselgelt tehnilisse dokumentatsiooni, nagu on märgitud punktis 4.2.12.

Termomehaaniline käitumine

5)

Kui ratast kasutatakse veeremiüksuse pidurdamiseks ratta klotsipiduriga, peab ratas läbima termomehaanilise vastavustõendamise, võttes arvesse ette nähtud suurimat võimalikku pidurdusenergiat. Ratta vastavust tuleb hinnata J-1 liite viites 40 osutatud tehnilise kirjelduse kohaselt, et kontrollida, kas pidurdamise ajal jäävad rummu külgnihe ja jääkpinge lubatud piiridesse, mis on otsustuskriteeriumeid kasutades kindlaks määratud.

Rataste vastavustõendamine

6)

Tootmisetapis kohaldatakse vastavustõendamise menetlust selle tagamiseks, et ükski defekt, mis tuleneb rataste mehaaniliste omaduste mis tahes muutustest, ei kahjustaks ohutust.

Kontrollida tuleb ratta materjalide tõmbetugevust, veerepinna kõvadust, purunemissitkust, löögikindlust, materjali omadusi ning materjali puhtust.

Vastavustõendamise menetluse raames täpsustatakse, kuidas toimub iga tõendatava omaduse puhul partiist proovide valimine.

7)

Muude vastavushindamise meetodite kasutamine on rataste puhul lubatud samadel tingimustel nagu rattapaaride puhul; neid tingimusi on kirjeldatud punktis 6.2.3.7.

8)

Uuendusliku projekti korral, mille puhul tootjal ei ole piisavalt ekspluatatsioonikogemusi, tuleks hinnata ratta kasutussobivust (moodul CV; vt ka punkt 6.1.6).“;

129)

punkt 6.1.3.1a asendatakse järgmisega:

„6.1.3.1a.   Automaatselt muudetava rööpmelaiusega süsteem (punkt 5.3.4a)

1)

Hindamismenetlus peab põhinema valideerimiskaval, mis hõlmab kõiki punktides 4.2.3.5.3 ja 5.3.4a mainitud aspekte.

2)

Valideerimiskava peab vastama punkti 4.2.3.5.3 kohasele ohutusanalüüsile ja selles peab olema kindlaks määratud hindamine, mida on vaja kõigis järgmistes eri etappides:

projekti ekspertiis;

staatilised katsed (stendikatsed ja integreerimine käiguosa/veeremiüksuse katsesse);

rööpmelaiuse vahetamise seadmete katsed, mis on käitamistingimuste seisukohast esindavad;

rööbasteel tehtavad katsed, mis on käitamistingimuste seisukohast esindavad.

3)

Seoses punkti 4.2.3.5.3 alapunktile 5 vastavuse tõendamisega tuleb selgelt dokumenteerida ohutusanalüüsis arvesse võetavad eeldused, mis on seotud veeremiüksusega, kuhu süsteem kavatsetakse integreerida, ja selle veeremiüksuse kasutusotstarbega.

4)

Automaatselt muudetava rööpmelaiusega süsteemi puhul võidakse hinnata selle kasutussobivust (moodul CV; vt ka punkt 6.1.6).

5)

Vastavushindamise eest vastutava teavitatud asutuse sertifikaat peab sisaldama nii punkti 5.3.4a alapunkti 1 kohaseid kasutustingimusi kui ka rööpmelaiuse vahetamise seadme(te) tüüpi/tüüpe ja käitamistingimusi, millega seoses automaatselt muudetava rööpmelaiusega süsteemi on hinnatud.“;

130)

punktid 6.1.3.2–6.1.3.8 asendatakse järgmisega:

„6.1.3.2.   Rataste lohisemise vältimise süsteem (punkt 5.3.5)

1)

Rataste lohisemise vältimise süsteemi tuleb kontrollida vastavalt J-1 liite viites 15 osutatud tehnilises kirjelduses kindlaks määratud metoodikale.

2)

Uuendusliku projekti korral, mille puhul tootjal ei ole piisavalt ekspluatatsioonikogemusi, tuleks hinnata rataste lohisemise vältimise süsteemi kasutussobivust (moodul CV; vt ka punkt 6.1.6).

6.1.3.3.   Esilaternad (punkt 5.3.6)

1)

Esilaternate tulede värvust ja valgustugevust testitakse vastavalt J-1 liite viites 20 osutatud tehnilisele kirjeldusele.

6.1.3.4.   Gabariidituled (punkt 5.3.7)

1)

Gabariiditulede värvust ja valgustugevust ning gabariidituledest pärit valguskiirguse spektraaljaotust testitakse vastavalt J-1 liite viites 20 osutatud tehnilisele kirjeldusele.

6.1.3.5.   Tagatuled (punkt 5.3.8)

1)

Tagatulede värvust ja valgustugevust testitakse vastavalt J-1 liite viites 20 osutatud tehnilisele kirjeldusele.

6.1.3.6.   Helisignaalseade (punkt 5.3.9)

1)

Helisignaalseadme signaale ja helirõhutasemeid mõõdetakse ja kontrollitakse vastavalt J-1 liite viites 21 osutatud tehnilisele kirjeldusele.

6.1.3.7.   Pantograaf (punkt 5.3.10)

1)

Alalisvoolusüsteemide jaoks ettenähtud pantograafide puhul kontrollitakse maksimaalset seisuaegset voolutugevust kuni punktis 4.2.8.2.5 kindlaksmääratud piirnormini järgmistes tingimustes:

pantograaf on 1,5 kV toitesüsteemi puhul kontaktis kahe ainult vasest kontaktliiniga või kahe hõbedaga legeeritud vasest kontaktliiniga, mille kummagi ristlõike läbimõõt on 100 mm2;

pantograaf on 3 kV toitesüsteemi puhul kontaktis ühe vasest kontaktliiniga, mille ristlõike läbimõõt on 100 mm2.

1a)

Alalisvoolusüsteemide jaoks ettenähtud pantograafide puhul hinnatakse kontaktliini temperatuuri seisuaegse voolutugevuse juures mõõtmise teel vastavalt J-1 liite viites 24 osutatud tehnilisele kirjeldusele.

2)

Kõigi pantograafide puhul kontrollitakse staatilist kontaktjõudu vastavalt J-1 liite viites 23 osutatud tehnilisele kirjeldusele.

3)

Pantograafi dünaamilist käitumist seoses vooluvõtuga hinnatakse J–1 liite viites 41 osutatud tehnilise kirjelduse kohase modelleerimise abil.

Modelleerimiseks kasutatakse vähemalt kahte eri tüüpi kontaktõhuliini; modelleerimise andmed peavad vastama liinilõikudele, mis on raudteetaristuregistrisse kantud kui KTK nõuetele vastavad liinid (EÜ vastavusdeklaratsioon või komisjoni soovituse 2014/881/EL (*14) kohane deklaratsioon) selleks ettenähtud kiiruse ja toitesüsteemi korral kuni koostalitluse komponendiks oleva hinnatava pantograafi valmistajakiiruseni.

Simulatsioonides võib kasutada ka kontaktõhuliinide tüüpe, mille puhul koostalitluse komponendi komisjoni soovituse 2011/622/EL (*15) kohane vastavustõendamise ja vastavuse deklareerimise protsess ei ole veel lõppenud, tingimusel et liinid vastavad energiavarustuse KTK muudele nõuetele. Modelleeritud vooluvõtukvaliteet peab iga kontaktõhuliini puhul vastama punkti 4.2.8.2.9.6 nõuetele, mis käsitlevad tõusu, keskmist kontaktjõudu ja standardhälvet.

Kui modelleerimise tulemused on vastuvõetavad, tehakse dünaamika välikatse modelleerimisel kasutatud ühe või kahe kontaktõhuliini tüübi tüüplõigul.

Kokkupuute omadusi mõõdetakse vastavalt J-1 liite viites 42 osutatud tehnilisele kirjeldusele. Tõusu mõõtmisel tuleb mõõta tõus vähemalt kahel õhuliini külgtoel.

Katsetatud pantograaf paigaldatakse veeremile selliselt, et see tekitaks punktis 4.2.8.2.9.6 määratud vahemikku jääva keskmise kontaktjõu kiirustel kuni pantograafi valmistajakiiruseni. Katsetused viiakse läbi mõlemas sõidusuunas.

Pantograafide puhul, mis on ette nähtud kasutamiseks 1 435 mm ja 1 668 mm rööpmelaiusega süsteemides, peavad katsetused hõlmama madalate kontaktliinidega (vahemikus 5,0–5,3 m) ning kõrgete kontaktliinidega (vahemikus 5,5–5,75 m) teelõike.

Pantograafide puhul, mis on ette nähtud kasutamiseks 1 520 mm ja 1 524 mm rööpmelaiusega süsteemides, peavad katsetused hõlmama teelõike, kus kontaktliinide kõrgus jääb vahemikku 6,0–6,3 m.

Katsetused tuleb teha vähemalt kolmel erineval kiirusel kuni katsetatava pantograafi valmistajakiiruseni ja nimetatud valmistajakiirusel.

Järjestikuste katsetuste puhul ei tohi kiiruste vahe olla suurem kui 50 km/h.

Mõõdetud vooluvõtukvaliteet peab vastama punkti 4.2.8.2.9.6 nõuetele, mis käsitlevad tõusu ning keskmist kontaktjõudu ja standardhälvet või kaarlahenduste protsenti.

Kõigi eespool osutatud hindamiste eduka läbimise korral loetakse katsetatud pantograafi konstruktsioon KTK vooluvõtukvaliteedi nõuetele vastavaks.

EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni saanud pantograafi kasutamiseks erinevate konstruktsiooniga veeremitel tuleb veeremi tasandil läbi viia täiendavad vooluvõtukvaliteedi katsetused, mida on kirjeldatud punktis 6.2.3.20.

6.1.3.8.   Kontaktkingad (punkt 5.3.11)

1)

Kontaktkingi kontrollitakse vastavalt J-1 liite viites 43 osutatud tehnilisele kirjeldusele.

2)

Kontaktkingi, mis on pantograafi kollektoripea asendatavad osad, kontrollitakse vooluvõtukvaliteedi suhtes üks kord pantograafiga samal ajal (vt punkt 6.1.3.7).

3)

Kui kasutatakse materjali, mille kohta ei ole tootjal piisavalt ekspluatatsioonikogemusi, tuleks hinnata kontaktkinga kasutussobivust (moodul CV; vt ka punkt 6.1.6).

(*14)  Komisjoni 18. novembri 2014. aasta soovitus 2014/881/EL menetluse kohta, mille abil tõendada, mil määral olemasolevad raudteeliinid vastavad koostalitluse tehnilise kirjelduse põhiparameetritele (ELT L 356, 12.12.2014, lk 520)."

(*15)  Komisjoni soovitus 2011/622/EL, 20. september 2011, menetluse kohta, mille abil tõendada, mil määral olemasolevad raudteeliinid vastavad koostalitluse tehnilise kirjelduse põhiparameetritele (ELT L 243, 21.9.2011, lk 23).“ "

131)

punkt 6.1.4. asendatakse järgmisega:

„6.1.4   Projektietapid, milles tuleb teha hindamine

(1)

H liites on üksikasjalikult kirjeldatud, millistes projekti etappides tuleb hinnata vastavust koostalitluse komponentide suhtes kohaldatavatele nõuetele:

(a)

projekteerimis- ja arendusetapp:

i)

projekti ekspertiis ja/või projekti kontrollimine;

ii)

tüübikatsetus: katsetus projekti kontrollimiseks punktis 4.2 kirjeldatud viisil;

(b)

tootmisetapp: korralised katsetused tootmise nõuetele vastavuse kontrollimiseks.

Korraliste katsetuste hindamise eest vastutav asutus määratakse kindlaks vastavalt valitud hindamismoodulile.

(2)

H liite liigendus vastab punktile 4.2; koostalitluse komponentide suhtes kohaldatavad nõuded ja nendele vastavuse hindamine on kindlaks määratud punktis 5.3 viidetega punkti 4.2 teatavatele punktidele; vajaduse korral on viidatud ka punkti 6.1.3 alapunktile.“;

132)

punkt 6.1.6 asendatakse järgmisega:

„6.1.6.   Kasutussobivuse hindamine

(1)

Kasutussobivuse hindamine vastavalt tüübivalideerimisele ekspluatatsioonikogemuse alusel (moodul CV) võib olla osa järgmiste koostalitluse komponentide hindamise menetlusest:

rattad (vt punkt 6.1.3.1);

automaatselt muudetava rööpmelaiusega süsteem (vt punkt 6.1.3.1a);

rataste lohisemise vältimise süsteem (vt punkt 6.1.3.2);

kontaktkingad (vt punkt 6.1.3.8).

(2)

Enne sõidukatsetuste algust tuleb sobiva mooduli (CB või CH1) abil kindlaks teha komponendi konstruktsiooni vastavus nõuetele.

(3)

Sõidukatsetused tehakse tootja ettepaneku alusel ning tootja peab sõlmima raudteeveo-ettevõtjaga kokkuleppe raudteeveo-ettevõtja osalemiseks sellises hindamises.“;

133)

punkti 6.2.2 alapunktis 4 asendatakse tekst „punktis 4.2“ tekstiga „punktis 4.2“;

134)

punkt 6.2.3.1 asendatakse järgmisega:

„6.2.3.1.   Koormustingimused ja kaalutud mass (punkt 4.2.2.10)

(1)

Kaalutud massi mõõdetakse koormustingimusel, mis vastab tingimusele „töökorras veeremiüksuse projektijärgne mass“, millest on maha arvatud mittevajalikud kulutarvikud (näiteks vastuvõetav on „tühimass“).

(2)

Ülejäänud koormustingimused võib tuletada arvutustega.

(3)

Kui veeremiüksus on tunnistatud teatud tüübi nõuetele vastavaks (punktide 6.2.2 ja 7.1.3 kohaselt):

ei tohi koormustingimusel „töökorras sõiduki projektijärgne mass“ kaalutud sõiduki kogumass ületada vastava tüübi kohta EÜ vastavustõendamisel tüübi- või projektihindamissertifikaati ja punktis 4.2.12 kirjeldatud tehnilisse dokumentatsiooni märgitud sõiduki kogumassi rohkem kui 3 %;

peale selle ei tohi veeremiüksuse puhul, mille valmistajakiirus on 250 km/h või üle selle, mass telje kohta koormustingimustel „projektijärgne mass tavalise kasuliku koormusega“ ja „töömass tavalise kasuliku koormusega“ ületada samade koormustingimuste korral deklareeritud massi telje kohta rohkem kui 4 %.“;

135)

punkti 6.2.3.3 alapunktis 1 asendatakse tekst „viites 83“ tekstiga „viites 9“;

136)

punkt 6.2.3.4 asendatakse järgmisega:

„6.2.3.4.   Dünaamiline käitumine sõidu ajal – tehnilised nõuded (punkt 4.2.3.4.2a)

(1)

Veeremiüksuste puhul, mis on projekteeritud käitamiseks 1 435 mm, 1 524 mm või 1 668 mm rööpmelaiusega süsteemides, tuleb vastavust tõendada vastavalt J-1 liite viites 9 osutatud tehnilisele kirjeldusele.

Punktides 4.2.3.4.2.1 ja 4.2.3.4.2.2 kirjeldatud parameetreid tuleb hinnata J-1 liite viites 9 osutatud tehnilises kirjelduses kindlaks määratud kriteeriumide alusel.“;

137)

punkt 6.2.3.5 asendatakse järgmisega:

„6.2.3.5.   Ohutusnõuetega seotud vastavushindamine

Vastavust punktis 4.2 esitatud ohutusnõuetele tõendatakse järgmiselt.

1)

Nimetatud hindamise ulatus piirdub rangelt üksnes veeremi konstruktsioonilahendusega, eeldades et käitamine, katsetamine ja hooldus toimuvad vastavalt taotleja määratud reeglitele (mida on kirjeldatud tehnilises dokumentatsioonis).

Märkused:

Taotleja peab katse- ja hooldusnõudeid kindlaks määrates arvestama nõutavat ohutustaset (järjepidevus); vastavustõendamine hõlmab ka katse- ja hooldusnõudeid.

Teisi allsüsteeme ja inimtegureid (vigu) ei vaadelda.

2)

Kõik kasutusotstarbe puhul arvesse võetud eeldused tuleb tõenduskäigus selgelt dokumenteerida.

3)

Vastavust ohutusnõuetele, mis on täpsustatud punktides 4.2.3.4.2, 4.2.3.5.3, 4.2.4.2.2, 4.2.5.3.5, 4.2.5.5.8 ja 4.2.5.5.9 ning on seotud ohtlike rikete raskusastmega / ohtlike rikete stsenaariumides esitatud tagajärgedega, tõendatakse ühe järgmisena nimetatud meetodi abil:

1.

ühtlustatud riski heakskiitmise kriteeriumi kohaldamine seoses punktis 4.2 täpsustatud raskusastmega (näiteks „surmajuhtumid“ hädapidurduse puhul).

Taotleja võib otsustada kasutada seda meetodit, tingimusel et kättesaadav on ühtlustatud riski heakskiitmise kriteerium, mis on kindlaks määratud riskihindamise ühist ohutusmeetodit käsitlevas määruses.

Taotleja peab tõendama vastavust ühtlustatud kriteeriumile, kohaldades riskihindamise ühist ohutusmeetodit käsitleva määruse I lisa 3. punkti sätteid. Tõendamiseks võib kasutada järgmisi põhimõtteid (ja nende kombinatsioone): sarnasus võrdlussüsteemi(de)ga; tegevusjuhendite kohaldamine; selgelt kindlaksmääratud riskiprognoosi (st tõenäosusliku lähenemise) kohaldamine.

Taotleja peab nimetama asutuse, kes hindab taotleja esitatud tõendust: veeremi allsüsteemi jaoks valitud teavitatud asutus või riskihindamise ühist ohutusmeetodit käsitlevas määruses kindlaksmääratud hindamisasutus.

Tõendamist peavad tunnustama kõik liikmesriigid, või

2.

riskihindamise ja riskihindamise ühist ohutusmeetodit käsitleva määruse kohase hindamise kohaldamine eesmärgiga määrata kindlaks kasutatav riski heakskiitmise kriteerium ja tõendada vastavust sellele kriteeriumile.

Taotleja võib otsustada kasutada seda meetodit mis tahes juhul.

Taotleja nimetab hindamisasutuse, kes hindab taotleja esitatud tõendust, vastavalt riskihindamise ühist ohutusmeetodit käsitlevale määrusele.

Ohutuse hindamise aruanne esitatakse vastavalt riskihindamise ühist ohutusmeetodit käsitlevas määruses ja selle muudatustes kindlaks määratud nõuetele.

Lube andev asutus peab ohutuse hindamise aruannet arvesse võtma vastavalt riskihindamise ühist ohutusmeetodit käsitleva määruse I lisa punktile 2.5.6 ja artikli 15 lõikele 2.

4)

Iga eespool punktis 3 loetletud KTK punkti puhul tuleb EÜ vastavustõendamise deklaratsioonile lisatud asjakohastes dokumentides (näiteks teavitatud asutuse välja antud EÜ sertifikaat või ohutuse hindamise aruanne) sõnaselgelt märkida kasutatud meetod (1 või 2); meetodi nr 2 puhul tuleb nimetatud dokumentides märkida ka kasutatud riski heakskiitmise kriteerium.“;

138)

punkti 6.2.3.6 muudetakse järgmiselt:

(a)

alapunkti 1 muudetakse järgmiselt:

i)

esimeses lõigus asendatakse tekst „(mõõde SR joonisel 1, alapunkt 4.2.3.5.2.1)“ tekstiga „(mõõde SR joonisel 1, punkt 4.2.3.5.2.1)“;

ii)

teises lõigus asendatakse tekst „viites 107“ tekstiga „viites 9“;

iii)

tabelis 12 asendatakse tekst „viites 85“ tekstiga „viites 44“;

iv)

kolmandas lõigus asendatakse tekst „viites 86“ tekstiga „viites 45“;

(b)

alapunkti 2 muudetakse järgmiselt:

i)

tabelis 14 asendatakse tekst „viites 85“ tekstiga „viites 44“;

ii)

teises lõigus asendatakse tekst „viites 86“ tekstiga „viites 45“;

(c)

alapunkti 3 muudetakse järgmiselt:

i)

tabelis 14 asendatakse tekst „viites 85“ tekstiga „viites 44“;

ii)

teises lõigus asendatakse tekst „viites 86“ tekstiga „viites 45“;

139)

punkti 6.2.3.7 muudetakse järgmiselt:

(a)

alapunktis 1 asendatakse tekst „viites 87“ tekstiga „viites 46“;

(b)

alapunkt 2 asendatakse järgmisega:

„2)

Telje mehaanilise takistuse ja väsimusomaduste vastavustõendamine peab vastama J-1 liite viites 47 osutatud tehnilisele kirjeldusele.

Lubatud pinget käsitlevad otsustuskriteeriumid on esitatud J-1 liite viites 47 osutatud tehnilises kirjelduses.“;

(c)

alapunktis 6 asendatakse tekst „viites 90“ tekstiga „viites 48“;

140)

punkti 6.2.3.8 muudetakse järgmiselt:

(a)

alapunktis 1 asendatakse tekst „viites 91“ tekstiga „viites 66“;

(b)

alapunkti 3 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„3)

Katsetused tuleb teha veeremiüksuse koormustingimustel „töökorras veeremiüksuse projektijärgne mass“, „projektijärgne mass tavalise kasuliku koormusega“ ja „suurim pidurduskoormus“ (vastavalt punktidele 4.2.2.10 ja 4.2.4.5.2).“;

141)

punkt 6.2.3.9 asendatakse järgmisega:

„6.2.3.9.   Sõidupidurdus (punkt 4.2.4.5.3)

1)

Katsetuste teel kontrollitavat sõidupidurduse maksimaalset tõhusust näitab pidurdusteekond, mis on määratletud J-1 liite viites 66 osutatud tehnilises kirjelduses. Aeglustamist hinnatakse peatumisteekonna põhjal.

2)

Katsetused tehakse kuivadel rööbastel, kasutades lähtekiirust, mis võrdub veeremiüksuse valmistajakiirusega, ning ühte punktis 4.2.4.5.2 määratletud koormustingimust.

3)

Katsetuste tulemusi hinnatakse sellise metoodika alusel, mille puhul võetakse arvesse järgmisi aspekte:

algandmete korrigeerimine;

katsetuse korratavus: katsetulemuse valideerimiseks korratakse katsetust mitu korda; hinnatakse tulemuste ja standardhälbe vahelist absoluuterinevust.“;

142)

punkti 6.2.3.10 alapunktis 1 asendatakse tekst „viites 93“ tekstiga „viites 15“;

143)

punkt 6.2.3.13 asendatakse järgmisega:

„6.2.3.13.   Õhukeeriste mõju ooteplatvormil asuvatele reisijatele ja rööbastee kõrval asuvatele töölistele (punkt 4.2.6.2.1)

(1)

Vastavust punktis 4.2.6.2.1 esitatud rööbasteeäärse maksimaalse lubatava õhu liikumiskiiruse piirnormile tuleb tõendada täismõõduliste katsetuste alusel, mis tehakse sirgel rööbasteel J-1 liite viites 49 osutatud tehnilise kirjelduse kohaselt.

(2)

Eespool kirjeldatud täieliku hindamise asemel on lubatud teha sarnase konstruktsiooniga veeremi lihtsustatud hindamine veeremi suhtes, mille puhul on tehtud käesolevas KTKs määratletud täielik hindamine. Sellistel juhtudel võib J-1 liite viites 49 osutatud tehnilises kirjelduses kindlaks määratud lihtsustatud vastavushindamist kohaldada, kui konstruktsiooni erinevused jäävad samas kirjelduses kindlaks määratud piirnormide piiresse.“;

144)

punkt 6.2.3.14 asendatakse järgmisega:

„6.2.3.14.   Rongi esiotsa rõhuimpulss (punkt 4.2.6.2.2)

(1)

Vastavust hinnatakse täismõõduliste katsetuste alusel, mis tehakse J-1 liite viites 49 osutatud tehnilises kirjelduses täpsustatud tingimustel. Teise võimalusena võib vastavust hinnata samas tehnilises kirjelduses täpsustatud valideeritud arvutusliku hüdrodünaamika modelleerimise (Computational Fluid Dynamics – CFD) või liikuvate mudelitega katsetuste alusel.

(2)

Eespool kirjeldatud täieliku hindamise asemel on lubatud teha sarnase konstruktsiooniga veeremi lihtsustatud hindamine veeremi suhtes, mille puhul on tehtud käesolevas KTKs määratletud täielik hindamine. Sellistel juhtudel võib J-1 liite viites 49 osutatud tehnilises kirjelduses kindlaks määratud lihtsustatud vastavushindamist kohaldada, kui konstruktsiooni erinevused jäävad samas tehnilises kirjelduses kindlaks määratud piirnormide piiresse.“;

145)

punkt 6.2.3.15 asendatakse järgmisega:

„6.2.3.15.   Suurimad rõhumuutused tunnelites (punkt 4.2.6.2.3)

Vastavushindamise menetlust on kirjeldatud J-1 liite viites 50 osutatud tehnilises kirjelduses.“;

146)

punktid 6.2.3.16–6.2.3.19 asendatakse järgmisega:

„6.2.3.16.   Külgtuul (punkt 4.2.6.2.4)

1)

Vastavushindamist on täiel määral kirjeldatud punktis 4.2.6.2.4.

6.2.3.17.   Hoiatussignaali helirõhutasemed (punkt 4.2.7.2.2)

1)

Hoiatussignaali helirõhutasemeid mõõdetakse ja kontrollitakse vastavalt J-1 liite viites 21 osutatud tehnilisele kirjeldusele.

6.2.3.18.   Kontaktõhuliinist võetav suurim võimsus ja voolutugevus (punkt 4.2.8.2.4)

1)

Nõuetele vastavust hinnatakse vastavalt J-1 liite viites 22 osutatud tehnilisele kirjeldusele.

6.2.3.19.   Võimsustegur (punkt 4.2.8.2.6)

1)

Nõuetele vastavust hinnatakse vastavalt J-1 liite viites 22 osutatud tehnilisele kirjeldusele.“;

147)

punkt 6.2.3.19a asendatakse järgmisega:

„6.2.3.19a.   Rongisisene energiaarvestussüsteem (punkt 4.2.8.2.8)

1)

Energiaarvestuse funktsioon

Iga ühte või mitut energiaarvestuse funktsiooni täitva seadme täpsust tuleb hinnata selle iga funktsiooni katsetamisega võrdlustingimustel, kasutades asjakohast meetodit, mida on kirjeldatud J-1 liite viites 56 osutatud tehnilises kirjelduses. Katsetamisel kasutatavate sisendite arv ja võimsusteguri vahemik peab vastama samas tehnilises kirjelduses esitatud väärtustele.

Mõju, mida temperatuur avaldab iga ühte või mitut energiaarvestuse funktsiooni täitva seadme täpsusele, tuleb hinnata iga funktsiooni katsetamisega võrdlustingimustel (välja arvatud temperatuur), kasutades asjakohast meetodit, mida on kirjeldatud J-1 liite viites 56 osutatud tehnilises kirjelduses.

Iga ühte või mitut energiaarvestuse funktsiooni täitva seadme temperatuuritegurit tuleb hinnata iga funktsiooni katsetamisega võrdlustingimustel (välja arvatud temperatuur), kasutades asjakohast meetodit, mida on kirjeldatud J-1 liite viites 56 osutatud tehnilises kirjelduses.

Kui kohaldatakse punkti 4.2.8.2.8.2 alapunkti 6, võib olemasolevate osade vastavust sellele punktile hinnata mõne muu standardi kui J-1 liite viites 56 osutatud tehnilise kirjelduse või selle tehnilise kirjelduse eelmise versiooni alusel.

2)

Andmekäitlussüsteem

Andmekäitlussüsteemi andmete koostamist ja käitlemist hinnatakse katsetega, kasutades J-1 liite viites 55 osutatud tehnilises kirjelduses kirjeldatud meetodit.

3)

Rongisisene energiaarvestussüsteem

Energiaarvestussüsteemi hinnatakse katsetega, mida on kirjeldatud J-1 liite viites 59 osutatud tehnilises kirjelduses.“;

148)

punkt 6.2.3.20 asendatakse järgmisega:

„6.2.3.20.   Vooluvõtu dünaamika (punkt 4.2.8.2.9.6)

(1)

Kui pantograafid, millele on koostalitluse komponendina kasutamiseks antud EÜ vastavusdeklaratsioon või kasutussobivuse deklaratsioon, on paigaldatud veeremile, mida hinnatakse punkti 4.2.8.2.9.6 alusel, tuleb teha dünaamikakatsetused, et mõõta tõusu ning keskmist kontaktjõudu ja standardhälvet või kaarlahenduste protsenti vastavalt J-1 liite viites 42 osutatud tehnilisele kirjeldusele kuni veeremiüksuse valmistajakiiruseni ulatuvatel kiirustel.

(2)

Veeremiüksuse puhul, mis on projekteeritud käitamiseks 1 435 mm ja 1 668 mm rööpmelaiusega süsteemides, tuleb iga paigaldatud pantograafiga tehtavad katsetused teha mõlemas sõidusuunas ning katsetused peavad hõlmama madalate kontaktliinidega (vahemikus 5,0–5,3 m) ning kõrgete kontaktliinidega (vahemikus 5,5–5,75 m) teelõike.

Veeremiüksuste puhul, mis on projekteeritud käitamiseks 1 520 mm ja 1 524 mm rööpmelaiusega süsteemides, peavad katsetused hõlmama teelõike, kus kontaktliinide kõrgus jääb vahemikku 6,0–6,3 m.

(3)

Katsetused tuleb teha vähemalt kolmel erineval kiirusel kuni katsetatava veeremiüksuse valmistajakiiruseni ja nimetatud valmistajakiirusel. Järjestikuste katsetuste puhul ei tohi kiiruste vahe olla suurem kui 50 km/h.

(4)

Katsetuse ajal korrigeeritakse staatilist kontaktjõudu iga konkreetse toitesüsteemi puhul vastavalt vahemikule, nagu on kindlaks määratud punktis 4.2.8.2.9.5.

(5)

Mõõtmistulemused peavad vastama punkti 4.2.8.2.9.6 nõuetele, mis käsitlevad tõusu ning kas keskmist kontaktjõudu ja standardhälvet või kaarlahenduste protsenti. Tõusu mõõtmisel tuleb mõõta tõus vähemalt kahel õhuliini külgtoel.“;

149)

punkt 6.2.3.21 asendatakse järgmisega:

„6.2.3.21.   Pantograafide paigutus (punkt 4.2.8.2.9.7)

(1)

Vooluvõtu dünaamikaga seotud omadusi kontrollitakse vastavalt punktis 6.2.3.20 esitatud kirjeldusele.

(2)

Kõige halvemini töötavate pantograafide puhul on nõutavad maksimaalse tõusu ja maksimaalse standardhälbe või kaarlahenduse katsed. Kõige halvemini töötavate pantograafide paigutus määratakse kindlaks J-1 liite viidetes 41 ja 42 osutatud modelleerimise või mõõtmise abil.“;

150)

punkti 6.2.3.22 alapunktis 1 asendatakse tekst „viites 101“ tekstiga „viites 28“;

151)

(ei puuduta eestikeelset versiooni);

152)

(ei puuduta eestikeelset versiooni);

153)

punkt 6.2.5 asendatakse järgmisega:

„6.2.5.   Uuenduslikud lahendused

(1)

Kui veeremi allsüsteemile kavandatakse uuenduslikku lahendust (nagu on määratletud artiklis 10), peab taotleja kohaldama artiklis 10 kirjeldatud menetlust.“

154)

punkt 6.2.6 asendatakse järgmisega:

„6.2.6.   Käitamiseks ja hoolduseks nõutava dokumentatsiooni hindamine

Direktiivi (EL) 2016/797 artikli 15 lõike 4 kohaselt vastutab taotleja sellise tehnilise dokumentatsiooni koostamise eest, mis sisaldab käitamiseks ja hoolduseks nõutavaid dokumente.“;

155)

punkt 6.2.7 asendatakse järgmisega:

„6.2.7.   Üldkäituses kasutamiseks ettenähtud veeremiüksuste hindamine

(1)

Kui üldkäituses kasutamiseks ettenähtud uus, ümberehitatud või uuendatud veeremiüksus kuulub hindamisele käesoleva KTK alusel (vastavalt punktile 4.1.2), on mõnede KTK nõuete täitmise hindamiseks vaja kasutada võrdlusrongi. Sellele osutatakse punkti 4.2 asjakohastes sätetes. Samuti ei ole mõne rongi tasandil kehtestatud KTK nõuete täitmist võimalik hinnata veeremiüksuse tasandil; selliseid juhtumeid kirjeldatakse käesoleva KTK punktis 4.2 vastavate nõuete juures.

(2)

Teavitatud asutus ei kontrolli veeremitüübiga seotud kasutusala, mis tagab koos hinnatava veeremiüksusega selle, et rong vastab käesoleva KTK nõuetele.

(3)

Kui sellisele veeremiüksusele on antud kasutuselevõtuluba, vastutab selle veeremiüksuse kasutamise eest rongikoosseisus (olenemata sellest, kas koosseis vastab KTK nõuetele või mitte) raudteeveo-ettevõtja vastavalt käitamise ja liikluskorralduse KTK punktis 4.2.2.5 (rongi koosseis) kindlaksmääratud eeskirjadele.“;

156)

punkt 6.2.7a jäetakse välja;

157)

punkt 6.2.8 asendatakse järgmisega:

„6.2.8.   Eelmääratud koosseisu(de)s kasutamiseks ettenähtud veeremiüksuste hindamine

(1)

Kui eelmääratud koosseisu(de)s kasutamiseks ettenähtud uus, ümberehitatud või uuendatud veeremiüksus kuulub hindamisele (vastavalt punktile 4.1.2), peab EÜ vastavustõendamise sertifikaadile olema märgitud, milliste koosseisude puhul see hindamine kehtib: hinnatava veeremiüksusega haakimiseks sobiva veeremi tüüp, koosseisu kuuluvate sõidukite arv, sõidukite paigutus koosseisus, mis tagab rongikoosseisu vastavuse käesoleva KTK nõuetele.

(2)

Kui käesolevas KTKs on nii ette nähtud, tuleb KTK rongi tasandi nõuetele vastavust hinnata võrdlusrongikoosseisu abil.

(3)

Kui sellisele veeremiüksusele on antud kasutuselevõtuluba, võib seda veeremiüksust teiste veeremiüksustega haakides moodustada EÜ vastavustõendamise sertifikaadil märgitud koosseise.“;

158)

punkti 6.2.9.2 alapunktis 1 asendatakse tekst „(vt ka alapunkt 7.1.2.2)“ tekstiga „(vt ka punkt 7.1.2.2.“;

159)

lisatakse punktid 6.2.10 ja 6.2.11:

„6.2.10.   EÜ vastavustõendamine veeremile/veeremitüübile Euroopa rongijuhtimissüsteemi paigaldamisel

(1)

See juhtum kohaldub juhul, kui rongisisene Euroopa rongijuhtimissüsteem on paigaldatud

uutele veeremiüksuse konstruktsioonidele, mille jaoks on vaja esimest luba, nagu on määratletud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/545 (*16) artiklis 14;

kõikidele muudele veeremiüksuse tüüpidele ja käitatavale veeremile.

Veeremi vastavust rongiliidese funktsiooninõuetele iga põhiparameetri kohta, mis viitab kontrolli ja signaalimise KTK A liite tabeli A.2 viitele 7 (vt tabeli 9 veerud 1 ja 2), saab hinnata üksnes Euroopa rongijuhtimissüsteemi paigaldamisel.

(2)

Liidesefunktsioonide hindamine Euroopa rongijuhtimissüsteemi paigaldamiseks veeremiüksusse on osa rongisisese kontrolli ja signaalimise allsüsteemi EÜ vastavustõendamisest vastavalt kontrolli ja signaalimise KTK punktile 6.3.3.

Märkus.

Muud veeremi suhtes kohaldatavad nõuded, mis on kindlaks määratud käesolevas KTKs, on osa veeremi allsüsteemi EÜ vastavustõendamisest.

6.2.11.   EÜ vastavustõendamine, kui veeremile/veeremitüübile on paigaldatud rongisisene rongi automaatjuhtimissüsteem

(1)

Käesolevat punkti kohaldatakse veeremiüksuste suhtes, mis on varustatud rongisisese Euroopa rongijuhtimissüsteemiga ja mis on ette nähtud varustamiseks rongisisese rongi automaatjuhtimissüsteemiga kuni automaatsusastmeni 2.

(2)

Veeremi vastavust rongiliidese nõuetele, mida on täpsustatud kontrolli ja signaalimise KTK A liite tabeli A.2 viidetes 84 ja 88, saab hinnata üksnes siis, kui rongi automaatjuhtimissüsteem on paigaldatud.

(3)

Veeremiüksusse rongisisese rongi automaatjuhtimissüsteemi integreerimise liidese nõuete hindamine on osa rongisisese kontrolli ja signaalimise allsüsteemi EÜ vastavustõendamisest vastavalt kontrolli ja signaalimise KTK punktile 6.3.3.

(*16)  Komisjoni 4. aprilli 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/545, millega kehtestatakse raudteeveeremile ja raudteeveeremi tüübile loa andmise menetluse praktiline kord vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2016/797 (ELT L 90, 6.4.2018, lk 66).“ "

160)

punkt 6.3 asendatakse järgmisega:

„6.3.   EÜ deklaratsioonita koostalitluse komponente sisaldavate allsüsteemide hooldus

(1)

Allsüsteemide puhul, millel on EÜ vastavustõendamise sertifikaat ja mis sisaldavad koostalitluse komponente, mida EÜ vastavusdeklaratsioon või kasutussobivuse deklaratsioon ei hõlma, võib ilma EÜ vastavusdeklaratsioonita või kasutussobivuse deklaratsioonita koostalitluse komponente ja nendega sama tüüpi komponente kasutada hoolduse eest vastutava üksuse vastutusel allsüsteemi hooldusega seotud asendusosadena (varuosadena)

(2)

Igal juhul peab hoolduse eest vastutav üksus tagama, et hooldusega seotud asendusosad on oma rakenduseks sobivad, neid kasutatakse ettenähtud kasutusalas ning need võimaldavad saavutada raudteesüsteemis koostalitlusvõimet ja vastavad ühtlasi ka olulistele nõuetele. Need komponendid peavad olema jälgitavad ja sertifitseeritud vastavalt mis tahes siseriiklikele või rahvusvahelistele eeskirjadele või raudteevaldkonnas laialdaselt tunnustatud tegevusjuhendile.

(3)

Alapunkte 1 ja 2 kohaldatakse seni, kuni kõnealused komponendid on osa allsüsteemi ümberehitamisest või uuendamisest vastavalt punktile 7.1.2.“;

161)

punkt 7.1 asendatakse järgmisega:

„7.1.   Üldised rakenduseeskirjad

7.1.1.   Üldosa

7.1.1.1.   Kohaldamine uue veeremi suhtes

1)

Käesolevat KTKd kohaldatakse kõigi selle kohaldamisalasse kuuluvate veeremiüksuste suhtes, mis lastakse turule pärast artiklis 12 kindlaks määratud kohaldamiskuupäeva, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse punkti 7.1.1.2 „Kohaldamine käimasolevate projektide suhtes“ või punkti 7.1.1.3 „Kohaldamine eriveeremi, näiteks teemasinate suhtes“.

2)

Vastavus käesoleva lisa versioonile, mis kehtis enne 28. septembrit 2023, loetakse samaväärseks vastavusega käesolevale KTK-le, välja arvatud L liites loetletud muudatuste puhul.

7.1.1.2.   Kohaldamine käimasolevate projektide suhtes

1)

Käesoleva KTK versiooni kohaldamine alates 28. septembrist 2023 ei ole kohustuslik projektide suhtes, mis nimetatud kuupäeval on A- või B-etapis, nagu on kindlaks määratud eelmise KTK (st käesoleva määruse, mida on muudetud komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2020/387 (*17)) punktis 7.1.3.1.

2)

Ilma et see piiraks L liite tabeli L.2 kohaldamist, on 4., 5. ja 6. peatüki nõuete kohaldamine alapunktis 1 osutatud projektide suhtes vabatahtlik.

3)

Kui taotleja otsustab käimasoleva projekti suhtes mitte kohaldada käesolevat KTK versiooni, kohaldatakse jätkuvalt käesoleva KTK seda versiooni, mida kohaldatakse A-etapi alguses, nagu on osutatud punktis 1.

7.1.1.3.   Kohaldamine eriveeremi suhtes

1)

Käesoleva KTK ja müra KTK kohaldamine liikumisrežiimil eriveeremi suhtes (nagu on määratletud punktides 2.2 ja 2.3) on kohustuslik, kui kasutusala hõlmab rohkem kui ühte liikmesriiki.

2)

Käesoleva KTK ja müra KTK kohaldamine muude liikumisrežiimil veeremiüksuste kui punktis 1 osutatud eriveeremi suhtes ei ole kohustuslik.

(a)

Kui puuduvad siseriiklikud eeskirjad, mis erinevad käesolevast KTKst ja müra KTKst, kasutab taotleja punktis 6.2.1 kirjeldatud vastavushindamise menetlust EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni koostamiseks käesoleva KTK alusel; liikmesriigid peavad sellist EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni tunnustama.

(b)

Kui on olemas siseriiklikud eeskirjad, mis erinevad käesolevast KTKst või müra KTKst, ning taotleja otsustab vastavat KTKd mitte kohaldada vastava KTK asjakohaste parameetrite osas, võib eriveeremile anda loa valitud põhiparameetrite osas vastavalt direktiivi (EL) 2016/797 artiklile 21 siseriiklike eeskirjade alusel.

3)

Punkti 2 alapunkti b kohaldamisel on juhikabiini sisemüra taseme hindamine (vt müra KTK punkt 4.2.4) kohustuslik kogu eriveeremi puhul.

7.1.1.4.   Üleminekumeede tuleohutusnõude täitmiseks

Üleminekuperioodil, mis lõpeb 1. jaanuaril 2026, on punktis 4.2.10.2.1 nimetatud materjalinõuete alternatiivina lubatud tõendada vastavust materjalide tuleohutusnõuetele, kasutades asjakohast käitluskategooriat standardis EN 45545-2:2013+A1:2015.

7.1.1.5.   Veeremitüübi loa ja/või reisivagunite turulelaskmise loa andmise tingimused, mis ei ole piiratud konkreetse kasutusalaga

1)

Käesolevat punkti kohaldatakse punkti 2.2.2 alapunkti A alapunktis 3 määratletud reisivagunite ja muude reisirongivagunite, välja arvatud juhikabiiniga varustatud vagunite suhtes.

(2)

Veeremiüksuse tüübiloa ja/või turulelaskmise loa saamise tingimused, mis ei piirdu konkreetse kasutusalaga, on kindlaks määratud punktides 7.1.1.5.1 ja 7.1.1.5.2 täiendavate nõuetena, mida tuleb käsitleda veeremi allsüsteemi EÜ vastavustõendamise korral. Neid tingimusi käsitatakse käesoleva KTK, piiratud liikumisvõimega inimeste juurdepääsu KTK ja müra KTK nõuete täiendusena ning neid tuleb täita täiel määral.

(3)

Punktis 7.1.1.5.1 esitatud tingimuste täitmine on kohustuslik. Selles on loetletud tingimused, mida kohaldatakse eelmääratud koosseisus kasutamiseks ette nähtud reisivagunite suhtes.

(4)

Punktis 7.1.1.5.2 esitatud tingimuste täitmine on valikuline. Selles punktis on loetletud lisatingimused, mida kohaldatakse üldkäituses kasutamiseks ette nähtud reisivagunite suhtes.

7.1.1.5.1.   Eelmääratud koosseisus kasutamiseks ette nähtud reisivagunite suhtes kohaldatavad tingimused

(1)

Sõiduk peab vastama veeremiüksusele (nagu on määratletud käesolevas KTKs), mis koosneb ainult veeremi allsüsteemist, millele ei ole paigaldatud kontrolli ja signaalimise süsteemi.

(2)

Veeremiüksus on mittevedav.

(3)

Veeremiüksus projekteeritakse kasutamiseks vähemalt ühel järgmisel rööpmelaiusel:

(a)

1 435 mm,

(b)

1 668 mm.

(4)

Veeremiüksus peab olema varustatud sepistatud ja valtsitud ratastega, mida on hinnatud vastavalt punktile 6.1.3.1.

(5)

Veeremiüksus peab olema varustatud ratastega, mille minimaalne läbimõõt on üle 760 mm.

(6)

Veeremiüksus peab ühilduma järgmiste rööpakalletega: 1/20, 1/30 ja 1/40. Mitteühilduvus ühe või mitme rööpakaldega välistab asjaomase kasutusala võrgu(d).

(7)

Tehakse kindlaks, et veeremiüksus vastab ühele järgmistest võrdlusprofiilidest: G1, GA, GB, GC või DE3, sealhulgas madalama osaga seotud võrdlusprofiilidele GI1, GI2 või GI3.

(8)

Veeremiüksuse maksimumkiirus peab olema väiksem kui 250 km/h.

(9)

Punktis 4.1.4 osutatud B-kategooria veeremiüksused varustatakse täisvaheseintega vastavalt punkti 4.2.10.3.4 alapunktile 3, välja arvatud magamisvagunid, mis peavad olema varustatud muude tulekahju ohjamise ja kontrollisüsteemidega vastavalt punkti 4.2.10.3.4 alapunktile 4.

(10)

Kui veeremiüksus on varustatud rattaharja õlititega, peab olema võimalik neid sisse/välja lülitada vastavalt J-2 liite viites A osutatud tehnilisele kirjeldusele.

(11)

Kui veeremiüksus on varustatud pöörisvoolu-rööpapiduriga, peab olema võimalik seda rakendada / välja lülitada vastavalt J-2 liite viites A osutatud kirjeldusele.

(12)

Kui veeremiüksus on varustatud magnetilise rööpapiduriga, peab olema võimalik seda rakendada / välja lülitada vastavalt J-2 liite viites A osutatud tehnilisele kirjeldusele.

(13)

EN-UIC pidurisüsteemiga varustatud veeremiüksusi katsetatakse vastavalt J-1 liite viites 71 osutatud tehnilisele kirjeldusele.

(14)

Kui veeremiüksus on ette nähtud kombineeritud veoks tunnelites, võetakse arvesse suuremaid aerodünaamilisi koormusi vastavalt J-1 liite viites 50 osutatud tehnilisele kirjeldusele.

(15)

Veeremiüksus peab vastama J-2 liite viites A osutatud tehnilisele kirjeldusele.

(16)

Punkti 4.2.12.2 alapunktis 26 kirjeldatud tehnilisse dokumentatsiooni tuleb kanda järgmised veeremiüksuse näitajad:

(a)

kohaldatavad ühefaasilise toiteliini voolupinged vastavalt punkti 4.2.11.6 alapunktile 2;

(b)

veeremiüksuse suurim seisuaegne voolutarve (A) ühefaasilisel toiteliinil iga kohaldatava ühefaasilise toiteliini pinge kohta;

(c)

iga hallatava sagedusala kohta, mis on kindlaks määratud J-2 liite viites A osutatud tehnilises kirjelduses ning kontrolli ja signaalimise KTK artiklis 13 osutatud erijuhtudel või tehnilistes dokumentides, kui need on kättesaadavad (kuni kontrolli ja signaalimise KTK artiklis 13 osutatud erijuhtudest teatamiseni kohaldatakse jätkuvalt teatavaks tehtud siseriiklikke eeskirju):

i)

maksimaalne häiringuvool (A) ja kohaldatav liitmisreegel;

ii)

maksimaalne magnetväli (dBμA/m), mis hõlmab nii kiiratud kui ka tagasivoolust tingitud välja, ja kohaldatav liitmisreegel;

iii)

väikseim näivtakistus (oomides).

(d)

võrreldavad parameetrid, mis on täpsustatud kontrolli ja signaalimise KTK artiklis 13 osutatud erijuhtudel või tehnilistes dokumentides, kui need on kättesaadavad.

Alapunktides c ja d loetletud omaduste kindlaksmääramiseks tuleb veeremiüksust katsetada. Alapunktides a ja b nimetatud parameetrid saab kindlaks määrata modelleerimise, arvutamise või katsetamise teel.

(17)

Veeremiüksuste ja sideprotokollide vahelisi elektriliideseid tuleb kirjeldada käesoleva KTK punkti 4.2.12.2 alapunktis 3a kirjeldatud ülddokumentatsioonis koos viitega kohaldatud standarditele või muudele normdokumentidele.

(18)

Sidevõrgud peavad vastama J-1 liite viites 53 osutatud tehnilisele kirjeldusele.

(19)

Vastavus või mittevastavus transpordivahendisse sisenemise ja sealt väljumise astmete asetuse erijuhtumile, mis on kindlaks määratud piiratud liikumisvõimega inimeste juurdepääsu KTK punktis 7.3.2.6, tuleb kanda tehnilisse dokumentatsiooni. Saksamaal käitamiseks ette nähtud veeremiüksuste puhul dokumenteeritakse vastavus või mittevastavus erijuhtumitele, kohaldades piiratud liikumisvõimega inimeste juurdepääsu KTK J-1 liite viites 74 tabelites 20 ja 21 osutatud tehnilist kirjeldust.

(20)

Veeremiüksuste puhul, mis on projekteeritud käitamiseks 1 435 mm rööpmelaiusega, tuleb arvesse võtta ka järgmisi erijuhtumeid.

(a)

Vastavus või mittevastavus punktis 7.3.2.8 esitatud nõuetele aerodünaamilise mõju kohta tuleb kanda tehnilisse dokumentatsiooni. Mittevastavuse korral jäetakse Itaalia kasutusalast välja.

(b)

Vastavus või mittevastavus punktis 7.3.2.20 esitatud tuleohutus- ja evakuatsiooninõuetele tuleb kanda tehnilisse dokumentatsiooni. Mittevastavuse korral jäetakse Itaalia kasutusalast välja.

(c)

Vastavus või mittevastavus punktis 7.3.2.21 esitatud nõuetele sõiduvõime ning tulekahju ohjamise ja kontrollisüsteemi kohta tuleb kanda tehnilisse dokumentatsiooni. Mittevastavuse korral jäetakse La Manche’i tunnel kasutusalast välja.

(d)

Vastavus või mittevastavus punktis 7.3.2.3 esitatud nõuetele teljepukside seisundi jälgimise kohta raudteeäärsete seadmete abil tuleb kanda tehnilisse dokumentatsiooni. Mittevastavuse korral jäetakse Prantsusmaa ja/või Rootsi kasutusalast välja.

(e)

Saksamaal käitamiseks ette nähtud veeremiüksuste puhul kantakse veeremiüksuse iseloomuliku tuulekõvera vastavus või mittevastavus J-2 liite viites C esitatud piirnormidele tehnilisse dokumentatsiooni. Mittevastavuse korral jäetakse Saksamaa kasutusalast välja.

(f)

Veeremiüksuste puhul, mis on käitamiseks ette nähtud Saksamaal liinidel, mille kalle on üle 40 ‰, tuleb vastavus või mittevastavus nõuetele, mis on kindlaks määratud dokumendis, millele on viidatud J-2 liite viites D, kanda tehnilisse dokumentatsiooni. Mittevastavus ei välista veeremiüksuse juurdepääsu riiklikule võrgule.

(g)

Saksamaal käitamiseks ette nähtud veeremiüksuste puhul kantakse avariiväljapääsude vastavus või mittevastavus J-2 liite viites E esitatud dokumendile tehnilisse dokumentatsiooni. Mittevastavuse korral jäetakse Saksamaa kasutusalast välja.

(h)

Austrias käitamiseks ette nähtud veeremiüksuste puhul võetakse ratta ja rööbastee kokkupuute geomeetria nõuete kontrollimisel lisaks punktile 4.2.3.4.3 arvesse järgmisi võrgu omadusi:

V ≤ 160 km/h: 0,7 ≤ tan γe < 0,8;

160 km/h < V ≤ 200 km/h: 0,5 ≤ tan γe < 0,6;

V > 200 km/h: 0,3 ≤ tan γe < 0,4.

Nõuetele vastavus või mittevastavus tuleb kanda tehnilisse dokumentatsiooni. Mittevastavuse korral piiratakse veeremiüksuse sõidukiirust.

(i)

Saksamaal käitamiseks ette nähtud veeremiüksuste puhul võetakse ratta ja rööbastee kokkupuute geomeetria nõuete kontrollimisel lisaks punktile 4.2.3.4.3 arvesse järgmisi võrgu omadusi:

V ≤ 160 km/h: tan γe ≤ 0,8;

160 < V ≤ 230 km/h: tan γe ≤ 0,5;

V > 230 km/h: tan γe ≤ 0,3.

Nõuetele vastavus või mittevastavus tuleb kanda tehnilisse dokumentatsiooni. Mittevastavuse korral piiratakse veeremiüksuse sõidukiirust.

(21)

Veeremiüksuste puhul, mis on projekteeritud käitamiseks 1 668 mm rööpmelaiusega, on vastavus punktidele 7.3.2.5 ja 7.3.2.6 kohustuslik ning arvesse tuleb võtta järgmisi erijuhtumeid.

(a)

Vastavus või mittevastavus punktis 7.3.2.5a esitatud erijuhtumile pöördvankri raami konstruktsiooni kohta, mis on projekteeritud kasutamiseks 1 668 mm rööpmelaiusega, tuleb kanda tehnilisse dokumentatsiooni. Mittevastavuse korral jäetakse Hispaania 1 668 mm rööpmelaiusega võrk kasutusalast välja.

(b)

Vastavus või mittevastavus transpordivahendisse sisenemise ja sealt väljumise astmete asetuse erijuhtumile, mis on kindlaks määratud piiratud liikumisvõimega inimeste juurdepääsu KTK punktis 7.3.2.6, tuleb kanda tehnilisse dokumentatsiooni. Veeremiüksuste suhtes, mis on projekteeritud käitamiseks 1 435 mm rööpmelaiusega ja mis ei vasta erijuhtumile, kohaldatakse piiratud liikumisvõimega inimeste juurdepääsu KTK punkti 7.3.2.7.

(22)

Punktis 7.4 esitatud mis tahes keskkonna eritingimusele mittevastavuse korral järgnevad kasutuspiirangud võrgus, mille jaoks eritingimus on kindlaks määratud, kuid võrku ei jäeta kasutusalast välja.

(23)

Veeremiüksus tuleb märgistada vastavalt J-1 liite viites 5 osutatud tehnilisele kirjeldusele.

7.1.1.5.2.   Üldkäituses kasutamiseks ettenähtud reisivagunite suhtes kohaldatavad valikulised lisatingimused

1)

Vastavus järgmistele alapunktides 2–12 esitatud tingimustele on valikuline ja selle eesmärk on hõlbustada selliste veeremiüksuste vahetamist, mis on ette nähtud kasutamiseks projekteerimisetapis määramata rongikoosseisudes, st üldkäituses kasutamiseks ettenähtud veeremiüksuste vahetamist. Vastavus kõnealustele sätetele ei taga veeremiüksuste täielikku omavahelist vahetatavust ega vabasta raudteeveo-ettevõtjat punktis 6.2.7 kindlaks määratud rongikoosseisudes käitatavate veeremiüksuste kasutamisega seotud vastutusest. Kui taotleja teeb selle valiku, peab teavitatud asutus hindama vastavust EÜ vastavustõendamise menetluse raames. See tuleb märkida sertifikaati ja tehnilisse dokumentatsiooni.

2)

Veeremiüksus varustatakse punkti 4.2.2.2.3 alapunktis b ja punktis 5.3.2 kindlaks määratud manuaalse haakeseadisega.

3)

Veeremiüksus varustatakse J-1 liite viidetes 12 ja 70 osutatud tehnilises kirjelduses kindlaks määratud EN-UIC pidurisüsteemiga. Pidurisüsteemi katsetatakse J-1 liite viites 71 osutatud tehnilise kirjelduse kohaselt.

4)

Veeremiüksus peab vastama käesoleva KTK nõuetele vähemalt temperatuurivahemikus T1 (–25 °C kuni +40 °C; nimivahemik) punkti 4.2.6.1 ja J-1 liite viites 18 osutatud tehnilise kirjelduse kohaselt.

5)

Punktis 4.2.7.1 nõutavateks tagatuledeks on kohakindlad tagumised signaaltuled.

6)

Kui veeremiüksus on varustatud vahekäiguga, peab vahekäik vastama J-1 liite viites 54 osutatud tehnilisele kirjeldusele.

7)

Ühefaasiline toiteallikas peab vastama punkti 4.2.11.6 alapunktile 2.

8)

Veeremiüksustevaheline signaaliedastuse füüsiline liides peab tagama, et vähemalt ühe liini kaabel ja pistik ühilduvad J-1 liite viites 61 osutatud tehnilise kirjelduse joonisel 2 kindlaks määratud 18-soonelise kaabliga.

9)

Ukse juhtseade, mida on täpsustatud punktis 4.2.5.5.3, peab vastama J-1 liite viites 17 kirjeldatud tehnilisele kirjeldustele.

7.1.2.   Käitatava veeremi või olemasoleva veeremitüübi muutmine

7.1.2.1.   Sissejuhatus

1)

Käesolevas punktis 7.1.2 on esitatud põhimõtted, mida peavad kohaldama muutusi haldavad üksused ja lube andvad asutused vastavalt direktiivi (EL) 2016/797 artikli 15 lõikes 9, artikli 21 lõikes 12 ja IV lisas kirjeldatud EÜ vastavustõendamise menetlusele. Seda menetlust on edasi arendatud rakendusmääruse (EL) 2018/545 artiklites 13, 15 ja 16 ning otsuses 2010/713/EL.

2)

Käesolevat punkti 7.1.2 kohaldatakse käitatava veeremi või olemasoleva veeremitüübi mis tahes muudatuse korral, sealhulgas uuendamise või ümberehitamise korral. Seda ei kohaldata selliste muudatuste korral,

millega ei kalduta kõrvale allsüsteemide EÜ vastavustõendamise deklaratsioonile lisatud tehnilisest dokumentatsioonist, kui see on olemas, ning

mis ei mõjuta EÜ vastavusdeklaratsiooniga hõlmamata põhiparameetreid, kui neid on.

Veeremitüübi loa omanik peab esitama muudatusi haldavale üksusele mõistlikel tingimustel teabe, mida on vaja muudatuste hindamiseks.

7.1.2.2.   Veeremi ja veeremi tüübi muudatuste haldamise eeskirjad

1)

Käesolevale KTK-le vastavuse hindamine ei hõlma veeremi osi ega põhiparameetreid, mida muudatus(ed) ei mõjuta.

2)

Ilma et see piiraks punktide 7.1.2.2a ja 7.1.3 kohaldamist, on vaja täita käesoleva KTK, müra KTK (vt selle KTK punkt 7.2) ja piiratud liikumisvõimega inimeste juurdepääsu KTK (vt selle KTK punkt 7.2.3) nõudeid üksnes käesoleva KTK nende põhiparameetrite puhul, mida muudatus(ed) võivad mõjutada.

3)

Vastavalt rakendusmääruse (EL) 2018/545 artiklitele 15 ja 16 ning otsusele 2010/713/EL ning kohaldades EÜ vastavustõendamisel mooduleid SB, SD/SF või SH1 ning vajaduse korral vastavalt direktiivi (EL) 2016/797 artikli 15 lõikele 5 peab muudatusi haldav üksus teatama teavitatud asutusele kõigist muudatustest, mis mõjutavad allsüsteemi vastavust asjaomas(t)e KTK(de) nõuetele ja mille tõttu peab teavitatud asutus uusi kontrolle tegema. Selle teabe esitab muudatusi haldav üksus koos viidetega tehnilistele dokumentidele, mis on seotud olemasoleva EÜ tüübihindamis- või projektihindamissertifikaadiga.

4)

Ilma et see piiraks direktiivi (EL) 2016/797 artikli 21 lõike 12 punktis b nõutavat üldist ohutushinnangut, kohaldatakse selliste muudatuste korral, mis nõuavad punktides 4.2.3.4.2, 4.2.3.5.3, 4.2.4.2.2, 4.2.5.3.5, 4.2.5.5.8 ja 4.2.5.5.9 esitatud ohutusnõuete uut hindamist, punktis 6.2.3.5 kindlaks määratud menetlust. Tabelis 17 on näidatud, millal on vaja uut luba.

Tabel 17

Veeremi esialgse hindamise alus

 

Punkti 6.2.3.5 alapunkti 3 esimene meetod

Punkti 6.2.3.5 alapunkti 3 teine meetod

Riskihindamise ühist ohutusmeetodit ei ole kohaldatud

Muudatuse hindamise alus

Punkti 6.2.3.5 alapunkti 3 esimene meetod

Uut luba ei ole vaja.

Kontroll  (2).

Uut luba ei ole vaja.

Punkti 6.2.3.5 alapunkti 3 teine meetod

Kontroll  (2).

Kontroll  (2).

Kontroll  (2).

Riskihindamise ühist ohutusmeetodit ei ole kohaldatud

Ei ole võimalik.

Ei ole võimalik.

Ei ole võimalik.

4a)

Ilma et see piiraks direktiivi (EL) 2016/797 artikli 21 lõike 12 punktis b nõutavat üldist ohutushinnangut, nõutakse selliste muudatuste korral, mis mõjutavad punktides 4.2.4.9, 4.2.9.3.1 ja 4.2.10.3.4 esitatud nõudeid ja eeldavad uue usaldusväärsuse analüüsi tegemist, uut turulelaskmise luba, välja arvatud juhul, kui teavitatud asutus jõuab järeldusele, et ohutusega seotud nõudeid, mida usaldusväärsuse analüüsis käsitletakse, on parandatud või säilitatud. Vajaduse korral võtab teavitatud asutus oma hinnangus arvesse muudetud hooldus- ja käitusdokumentatsiooni.

5)

Teiste KTKde (näiteks püsirajatisi käsitlevate KTKde) rakendamisega seotud riiklikke ülevõtmisstrateegiaid tuleb võtta arvesse siis, kui määratakse kindlaks, millises ulatuses veeremit käsitlevaid KTKsid tuleb kohaldada.

6)

Veeremi peamised konstruktsiooniomadused on kindlaks määratud tabelites 17a ja 17b. Nende tabelite ja direktiivi (EL) 2016/797 artikli 21 lõike 12 punkti b kohaselt nõutava ohutushinnangu põhjal liigitatakse muudatused järgmiselt:

a)

nagu on kindlaks määratud rakendusmääruse (EL) 2018/545 artikli 15 lõike 1 punktis c, kui need ületavad 3. veerus esitatud künniseid ja jäävad allapoole 4. veerus esitatud künniseid, välja arvatud juhul, kui direktiivi (EL) 2016/797 artikli 21 lõike 12 punktis b nõutava ohutushinnangu kohaselt tuleb need liigitada nii, nagu on kindlaks määratud rakendusmääruse (EL) 2018/545 artikli 15 lõike 1 punktis d, või

b)

nagu on kindlaks määratud rakendusmääruse (EL) 2018/545 artikli 15 lõike 1 punktis d, kui need ületavad 4. veerus esitatud künniseid või kui direktiivi (EL) 2016/797 artikli 21 lõike 12 punktis b nõutava ohutushinnangu kohaselt tuleb need liigitada nii, nagu on kindlaks määratud rakendusmääruse (EL) 2018/545 artikli 15 lõike 1 punktis d.

Otsus selle kohta, kas muudatused ületavad esimeses lõigus nimetatud künniseid, tuleb teha, osutades parameetrite väärtustele veeremi või veeremitüübi viimase loa ajal.

7)

Muudatusi, mida punkti 7.1.2.2 alapunkt 6 ei hõlma, käsitatakse muudatustena, mis ei mõjuta peamisi konstruktsiooniomadusi, ja need võib liigitada nii, nagu on kindlaks määratud rakendusmääruse (EL) 2018/545 artikli 15 lõike 1 punktides a või b, välja arvatud juhul, kui direktiivi (EL) 2016/797 artikli 21 lõike 12 punktis b nõutava ohutushinnangu kohaselt tuleb need liigitada nii, nagu on kindlaks määratud rakendusmääruse (EL) 2018/545 artikli 15 lõike 1 punktis d.

8)

Direktiivi (EL) 2016/797 artikli 21 lõike 12 punktis b nõutav ohutushinnang peab hõlmama punkti 3.1 tabelis esitatud põhiparameetreid käsitlevaid muudatusi, mis on seotud kõigi oluliste nõuetega, eelkõige nõuetega „Ohutus“ ja „Tehniline ühilduvus“.

9)

Ilma et see piiraks punkti 7.1.2.2a kohaldamist, peavad kõik muudatused jääma kohaldatavatele KTKdele vastavaks, olenemata nende liigitusest.

10)

Ühe või mitme veeremiüksuse asendamine püsivkoosseisus pärast tõsist kahjustust ei nõua käesoleva KTK alusel vastavushindamist, kui veeremiüksuse või veeremi tehnilised parameetrid ja funktsioon ei muutu, võrreldes asendatava veeremiüksuse või veeremiga. Sellised veeremiüksused peavad olema jälgitavad ja sertifitseeritud mis tahes siseriikliku või rahvusvahelise eeskirja või raudteevaldkonnas laialdaselt tunnustatud tegevusjuhendi alusel.

Tabel 17a

Käesolevas KTKs kindlaks määratud põhiparameetritega seotud peamised konstruktsiooniomadused

KTK punkt

Seotud peamine konstruktsiooniomadus / peamised konstruktsiooniomadused

Peamisi konstruktsiooniomadusi mõjutavad muudatused, mis ei ole liigitatud direktiivi (EL) 2016/797 artikli 21 lõike 12 punkti a kohaselt

Peamisi konstruktsiooniomadusi mõjutavad muudatused, mis liigitatakse direktiivi (EL) 2016/797 artikli 21 lõike 12 punkti a kohaselt

4.2.2.2.3.

Otsahaakeseadis

Otsahaakeseadise tüüp

Otsahaakeseadise tüübi muutus

EI KOHALDATA

4.2.2.10.

Koormustingimused ja kaalutud mass

4.2.3.2.1.

Teljekoormuse parameeter

Töökorras veeremiüksuse projektijärgne mass

Vastava peamise konstruktsiooniomaduse muudatus, millega kaasneb selle EN liinikategooria / nende EN liinikategooriate muutus, millega veeremiüksus ühildub

EI KOHALDATA

Projektijärgne mass tavalise kasuliku koormusega

Projektijärgne mass erandliku kasuliku koormusega

Töömass töörežiimil

Töömass tavalise kasuliku koormusega

Suurim valmistajakiirus (km/h)

Staatiline teljekoormus töörežiimil

Staatiline teljekoormus erandliku kasuliku koormusega

Veeremiüksuse pikkus

Staatiline teljekoormus tavalise kasuliku koormusega

Telgede pikisuunaline paiknemine veeremiüksusel (teljevahed)

EN liinikategooria(d)

 

 

Veeremiüksuse kogumass (veeremiüksuse iga sõiduki kohta)

Vastava peamise konstruktsiooniomaduse muudatus, millega kaasneb selle EN liinikategooria / nende EN liinikategooriate muutus, millega veeremiüksus ühildub

Muutus rohkem kui ± 10 %

Mass ratta kohta

Vastava peamise konstruktsiooniomaduse muudatus, millega kaasneb selle EN liinikategooria / nende EN liinikategooriate muutus, millega veeremiüksus ühildub, või

Muutus rohkem kui ± 10 %

EI KOHALDATA

4.2.3.1.

Gabariidid

Võrdlusprofiil

EI KOHALDATA

Selle võrdlusprofiili muutus, millele veeremiüksus vastab

Väikseim võimalik kumera vertikaalkõveriku raadius

Veeremiüksusega ühilduva väikseima võimaliku kumera vertikaalkõveriku raadiuse muutus rohkem kui 10 %

EI KOHALDATA

Väikseim võimalik nõgusa vertikaalkõveriku raadius

Veeremiüksusega ühilduva väikseima võimaliku nõgusa vertikaalkõveriku raadiuse muutus rohkem kui 10 %

EI KOHALDATA

4.2.3.3.1.

Veeremi omadused rongituvastussüsteemidega ühilduvuse tagamiseks

Ühilduvus rongituvastussüsteemidega

EI KOHALDATA

Teatatud ühilduvuse muutus seoses vähemalt ühega kolmest järgmisest rongituvastussüsteemist:

rööbastee vooluahelad

teljeloendurid

silmusahelal põhinevad seadmed

Rattaharjade õlitamine

Rattaharjade õlitamise funktsiooni paigaldamine/eemaldamine

EI KOHALDATA

Võimalus takistada rattaharjade õlitamist

EI KOHALDATA

Rattaharjade õlitamist takistava juhtimisseadme paigaldamine/eemaldamine“

4.2.3.3.2.

Teljepukside seisundi jälgimine

Rongisisene tuvastussüsteem

Rongisisese tuvastussüsteemi paigaldamine

Teatatud rongisisese tuvastussüsteemi eemaldamine

4.2.3.4.

Veeremi dünaamiline käitumine

Maksimaalse kiiruse ja välisrööpa kõrgenduse suurima puudujäägi kombinatsioon, mille puhul veeremiüksust hinnati

EI KOHALDATA

Maksimaalse kiiruse suurenemine üle 15 km/h või välisrööpa kõrgenduse suurima lubatud puudujäägi muutus rohkem kui ± 10 %

Rööpakalle

EI KOHALDATA

Muutus rööpakaldes (rööpakalletes), millele veeremiüksus vastab (1)

4.2.3.5.2.1.

Rattapaaride mehaanilised ja geomeetrilised omadused

Rattapaari gabariit

EI KOHALDATA

Rattapaarile vastava rööpmelaiuse muutus

4.2.3.5.2.2.

Rataste omadused

Väikseim ratta nõutav läbimõõt töörežiimil

Väikseima nõutava ratta läbimõõdu muutus töörežiimil rohkem kui ± 10 mm

EI KOHALDATA

4.2.3.5.2.3.

Automaatselt muudetava rööpmelaiusega süsteemid

Rattapaari gabariidi muutmise seade

Veeremiüksuse muutus, mille tõttu on vajalik muudatus rööpmelaiuse vahetamise seadme(te)s, millega rattapaar ühildub

Muutus rööbastee gabariidis, millega rattapaar ühildub

4.2.3.6.

Rööbastee vähim kõverusraadius

Väikseim võimalik horisontaalne pöörderaadius

Väikseima võimaliku horisontaalse pöörderaadiuse suurenemine rohkem kui 5 m

EI KOHALDATA

4.2.4.5.1.

Pidurdustõhusus. Üldnõuded

Suurim keskmine aeglustus

Piduri suurima keskmise aeglustuse muutus rohkem kui ± 10 %

EI KOHALDATA

4.2.4.5.2.

Pidurdustõhusus. Hädapidurdus

Peatumisteekond ja aeglustusprofiil iga koormustingimuse kohta suurima valmistajakiiruse puhul.

Peatumisteekonna muutus rohkem kui ± 10 %

Märkus. Kasutada võib ka pidurdusmassi protsenti (ehk „lambda“ või „pidurdatava massi protsent“) või pidurdatavat massi ning need võib tuletada arvutuslikult (otse või peatumisteekonna kaudu) aeglustusprofiilidest.

Lubatud muutus on sama (± 10 %)

EI KOHALDATA

4.2.4.5.3.

Pidurdustõhusus. Sõidupidurdus

Peatumisteekond ja maksimaalne aeglustus koormustingimusel „projektijärgne mass tavalise kasuliku koormusega“ suurimal valmistajakiirusel.

Peatumisteekonna muutus rohkem kui ± 10 %

EI KOHALDATA

4.2.4.5.4.

Pidurdustõhusus. Soojusmahtuvus

Piduri maksimaalne soojusmahtuvus

EI KOHALDATA

Suurima soojusmahtuvuse muutus > = 10 %

või

 

soojusmahtuvus seoses liini suurima kalde, tuleneva veeremiüksuse pikkuse ja sõidukiirusega

Suurima kalde, tuleneva veeremiüksuse pikkuse või sõidukiiruse muutus, mille jaoks pidurisüsteem on projekteeritud seoses soojusmahtuvusega

4.2.4.5.5.

Pidurdustõhusus. Seisupidur

Suurim kalle, millel veeremiüksuse paigalhoidmiseks piisab ainult seisupidurist (kui veeremiüksusele on seisupidur paigaldatud)

Deklareeritud suurima kalde muutus rohkem kui ± 10 %

EI KOHALDATA

4.2.4.6.2.

Rataste lohisemise vältimise süsteem

Rataste lohisemise vältimise süsteem

EI KOHALDATA

Rataste lohisemise vältimise süsteemi paigaldamine/eemaldamine

4.2.4.8.2.

Magnetiline rööpapidur

Magnetiline rööpapidur

EI KOHALDATA

Magnetilise rööpapiduri funktsiooni paigaldamine/eemaldamine

Magnetilise rööpapiduri kasutamise takistamise võimalus

EI KOHALDATA

Pidurite juhtimisseadme paigaldamine/eemaldamine, mis võimaldab magnetilist rööpapidurit sisse ja välja lülitada

4.2.4.8.3.

pöörisvoolu-rööpapidur

pöörisvoolu-rööpapidur

EI KOHALDATA

pöörisvoolu-rööpapiduri funktsiooni paigaldamine/eemaldamine

pöörisvoolu-rööpapiduri kasutamise takistamise võimalus

EI KOHALDATA

Pidurite juhtimisseadme paigaldamine/eemaldamine, mis võimaldab pöörisvoolu-rööpapidurit sisse ja välja lülitada

4.2.6.1.1.

Temperatuur

Temperatuurivahemik

Temperatuurivahemiku muutus (T1, T2, T3)

EI KOHALDATA

4.2.6.1.2.

Lumi, jää ja rahe

Lume-, jää- ja rahetingimused

Valitud lume-, jää- ja rahetingimuste vahemiku (nimivahemik või rasked tingimused) muutus

EI KOHALDATA

4.2.8.2.2.

Käitamine pinge- ja sagedusvahemikus

Energiavarustussüsteem (pinge ja sagedus)

EI KOHALDATA

Energiavarustussüsteemi pinge(te)/sagedus(t)e muutus

(vahelduvvool 25 kV–50 Hz, vahelduvvool 15 kV–16,7 Hz, alalisvool 3 kV, alalisvool 1,5 kV, alalisvool 750 V, toiterööbas, muud)

4.2.8.2.3.

Regeneratiivpidurdus koos energia saatmisega kontaktõhuliinile

Regeneratiivpidurdus

EI KOHALDATA

Regeneratiivpidurduse funktsiooni paigaldamine/eemaldamine

Regeneratiivpiduri kasutamise takistamise võimalus (kui on paigaldatud)

Regeneratiivpiduri kasutamise takistamise võimaluse paigaldamine/eemaldamine

EI KOHALDATA

4.2.8.2.4.

Kontaktõhuliinist võetav suurim võimsus ja voolutugevus

Kohaldatav üksnes elektriliste veeremiüksuste suhtes, mille võimsus on suurem kui 2 MW

Võimsuse või voolutugevuse piiramise funktsioon

Paigaldatud/eemaldatud võimsuse või voolutugevuse piiramise funktsioon

EI KOHALDATA

4.2.8.2.5.

Maksimaalne seisuaegne voolutugevus

Maksimaalne seisuaegne voolutugevus ühe pantograafi kohta iga alalisvoolusüsteemi puhul, mille kasutamiseks veeremiüksus on varustatud

Maksimaalse voolutugevuse väärtuse muutus 50 A ilma KTKs kindlaksmääratud piirnormi ületamata

EI KOHALDATA

Veeremiüksus, mis on võimeline veojõu tarvis elektrienergiat salvestama ja millel on paigalseisu ajal kontaktõhuliinist laadimise funktsioon

Funktsiooni lisamine või eemaldamine

EI KOHALDATA

4.2.8.2.9.1.1.

Kontaktliiniga kokkupuute kõrgus (veeremi tasand)

Pantograafi kontaktliiniga kokkupuute kõrgus (rööpa ülapinna kohal)

Mehaanilist kontakti ühe kontaktliiniga võimaldava / enam mittevõimaldava kokkupuute kõrguse muutus rööbastee tasapinnast mõõdetud kõrguse vahemikus

 

4 800 –6 500  mm

 

4 500 –6 500  mm

 

5 550 –6 800  mm

 

5 600 –6 600  mm

EI KOHALDATA

4.2.8.2.9.2.

Pantograafi kollektoripea geomeetria (koostalitluse komponendi tasand)

Pantograafi kollektoripea geomeetria

EI KOHALDATA

Pantograafi kollektoripea geomeetria muutus üheks punktides 4.2.8.2.9.2.1, 4.2.8.2.9.2.2 või 4.2.8.2.9.2.3 kindlaksmääratud tüübiks või ühest sellisest tüübist

4.2.8.2.9.4.2.

Kontaktkinga materjal

Kontaktkinga materjal

Uus kontaktking punkti 4.2.8.2.9.4.2 alapunkti 3 kohaselt

EI KOHALDATA

4.2.8.2.9.6.

Pantograafi kontaktjõud ja dünaamiline käitumine

Keskmise kontaktjõu kõver

Pantograafi dünaamilise käitumise uut hindamist eeldav muutus

EI KOHALDATA

4.2.8.2.9.7.

Pantograafide paigutus (veeremi tasand)

Pantograafide arv ja kahe pantograafi lühim vahemaa

EI KOHALDATA

Kui kahe kõrvuti asetseva pantograafi vahemaad hinnatava veeremiüksuse püsivas või eelmääratud koosseisus vähendatakse sõiduki eemaldamise teel

4.2.8.2.9.10.

Pantograafi langetamine (veeremi tasand)

Automaatne langetamisseade

Automaatse langetamisseadme funktsioon paigaldatud/eemaldatud

EI KOHALDATA

4.2.9.3.7.

Rööbastelt mahasõidu tuvastamise ja ennetamise signaali töötlemine

Rööbastelt mahasõidu tuvastamise ja ennetamise signaali töötlemise olemasolu

Ennetus-/tuvastusfunktsiooni paigaldamine/eemaldamine

EI KOHALDATA

4.2.9.3.7a.

Rongisisene rööbastelt mahasõidu tuvastamise ja ennetamise funktsioon

Rööbastelt mahasõidu tuvastamise ja ennetamise funktsiooni olemasolu

Ennetus-/tuvastusfunktsiooni paigaldamine/eemaldamine

EI KOHALDATA

4.2.10.1.

Üldosa ja kategooriad

Tuleohutuse kategooria

EI KOHALDATA

Tuleohutuse kategooria muutus

4.2.12.2.

Ülddokumentatsioon. Liitkäitusega veeremiüksuste arv

Liitkäituse puhul rongikoosseisude või ühendatud vedurite suurim arv

EI KOHALDATA

Liitkäituse puhul rongikoosseisude või ühendatud vedurite suurima arvu muutus

4.2.12.2.

Ülddokumentatsioon. Veeremiüksuses olevate sõidukite arv

Ainult püsivkoosseisude puhul:

püsivkoosseisu moodustavad veeremiüksused

EI KOHALDATA

Püsivkoosseisu moodustavate veeremiüksuste arvu muutus


Tabel 17b

Piiratud liikumisvõimega inimeste juurdepääsu KTKs kindlaks määratud põhiparameetritega seotud peamised konstruktsiooniomadused

KTK punkt

Seotud peamine konstruktsiooniomadus / peamised konstruktsiooniomadused

Peamisi konstruktsiooniomadusi mõjutavad muudatused, mis ei ole liigitatud direktiivi (EL) 2016/797 artikli 21 lõike 12 punkti a kohaselt

Peamisi konstruktsiooniomadusi mõjutavad muudatused, mis liigitatakse direktiivi (EL) 2016/797 artikli 21 lõike 12 punkti a kohaselt

2.2.11.

Transpordivahendisse sisenemise ja sealt väljumise astmete asetus

Ooteplatvormi kõrgused, mille jaoks veeremiüksus on projekteeritud

EI KOHALDATA

Muutus ooteplatvormi kõrguses, millega veeremiüksus ühildub

11)

EÜ tüübi- või projektihindamissertifikaadi koostamiseks võib muudatusi haldava üksuse valitud teavitatud asutus kasutada:

algset EÜ tüübi- või projektihindamissertifikaati projekti selliste osade kohta, mida ei muudeta või mida muudetakse, kuid mis ei mõjuta allsüsteemi vastavust, kui sertifikaat on veel kehtiv;

täiendavat EÜ tüübi- või projektihindamistõendit (millega muudetakse algset tõendit) konstruktsiooni selliste muudetud osade puhul, mis mõjutavad allsüsteemi vastavust punktis 7.1.3.1.1 kindlaks määratud sertifitseerimisraamistikus osutatud KTKdele.

Kui algse tüübi EÜ tüübi- või projektihindamissertifikaadi kehtivusaeg on kuni 7 aastat (endise A- või B-etapi kontseptsiooni kohaldamise tõttu), on muudetud tüübi, variandi või versiooni EÜ tüübi- või projektihindamissertifikaadi kehtivusaeg kuni 14 aastat alates kuupäevast, mil taotleja nimetab teavitatud asutuse algse veeremitüübi jaoks (algse EÜ tüübi- või projektihindamissertifikaadi A-etapi algus).

12)

Igal juhul peab muudatusi haldav üksus tagama, et tehnilisi dokumente, mis on seotud EÜ tüübi- või projektihindamissertifikaadiga, ajakohastatakse vastavalt.

13)

EÜ tüübi- või projektihindamissertifikaadiga seotud ajakohastatud tehnilistele dokumentidele osutatakse tehnilises dokumentatsioonis, mis on lisatud EÜ vastavustõendamise deklaratsioonile, mille on välja andnud muudatusi haldav üksus muudetud tüübile vastavaks tunnistatud veeremi jaoks.

7.1.2.2a.   Erieeskirjad käitatava veeremi kohta, mida EÜ vastavustõendamise deklaratsioon ei hõlma ning millele on antud esimene kasutuselevõtuluba enne 1. jaanuari 2015

Lisaks punktile 7.1.2.2 kohaldatakse järgmisi eeskirju sellise käitatava veeremi suhtes, mida on esimest korda lubatud kasutusele võtta enne 1. jaanuari 2015, kui muudatuse ulatus mõjutab põhiparameetreid, mida EÜ deklaratsioon (kui on olemas) ei hõlma.

(1)

Vastavus käesoleva KTK tehnilistele nõuetele loetakse kindlaks tehtuks, kui põhiparameetrit täiustatakse KTKs kindlaks määratud toimivusnäitajate suunas ja muudatusi haldav üksus tõendab, et vastavad olulised nõuded on täidetud ning ohutustase säilib või võimaluse korral paraneb. Sel juhul põhjendab muudatusi haldav üksus põhjusi, miks KTKs kindlaks määratud toimivusnäitajaid ei täidetud, võttes arvesse punkti 7.1.2.2 alapunkti 5. See põhjendus peab olema esitatud tehnilises dokumentatsioonis, kui see on olemas, või veeremiüksuse algsetes tehnilistes dokumentides.

(2)

Alapunktis 1 kindlaks määratud erieeskirja ei kohaldata direktiivi (EL) 2016/797 artikli 21 lõike 12 punkti a kohaselt liigitatud põhiparameetrite muudatuste suhtes, nagu on täpsustatud tabelites 17c ja 17d. Nende muudatuste puhul on vastavus käesoleva KTK nõuetele kohustuslik.

Tabel 17c

Põhiparameetrite muudatused, mille korral vastavus KTK nõuetele on kohustuslik sellise veeremi puhul, millel ei ole EÜ tüübi- või projektihindamissertifikaati

KTK punkt

Seotud peamine konstruktsiooniomadus / peamised konstruktsiooniomadused

Peamisi konstruktsiooniomadusi mõjutavad muudatused, mis liigitatakse direktiivi (EL) 2016/797 artikli 21 lõike 12 punkti a kohaselt

4.2.3.1.

Gabariidid

Võrdlusprofiil

Selle võrdlusprofiili muutus, millele veeremiüksus vastab

4.2.3.3.1.

Veeremi omadused rongituvastussüsteemidega ühilduvuse tagamiseks

Ühilduvus rongituvastussüsteemidega

Teatatud ühilduvuse muutus seoses vähemalt ühega kolmest järgmisest rongituvastussüsteemist:

rööbastee vooluahelad

teljeloendurid

silmusahelal põhinevad seadmed

4.2.3.3.2.

Teljepukside seisundi jälgimine

Rongisisene tuvastussüsteem

Teatatud rongisisese tuvastussüsteemi paigaldamine/eemaldamine

4.2.3.5.2.1.

Rattapaaride mehaanilised ja geomeetrilised omadused

Rattapaari gabariit

Rattapaarile vastava rööpmelaiuse muutus

4.2.3.5.2.3.

Automaatselt muudetava rööpmelaiusega süsteemid

Rattapaari gabariidi muutmise seade

Muutus rööbastee gabariidis, millega rattapaar ühildub

4.2.8.2.3.

Regeneratiivpidurdus koos energia saatmisega kontaktõhuliinile

Regeneratiivpidurdus

Regeneratiivpidurduse funktsiooni paigaldamine/eemaldamine

Tabel 17d

Piiratud liikumisvõimega inimeste juurdepääsu KTK põhiparameetrite muudatused, mille korral KTK nõuetele vastavus on kohustuslik veeremi puhul, millel puudub EÜ tüübi- ja projektihindamissertifikaat

KTK punkt

Seotud peamine konstruktsiooniomadus / peamised konstruktsiooniomadused

Peamisi konstruktsiooniomadusi mõjutavad muudatused, mis liigitatakse direktiivi (EL) 2016/797 artikli 21 lõike 12 punkti a kohaselt

4.2.2.11.

Transpordivahendisse sisenemise ja sealt väljumise astmete asetus

Ooteplatvormi kõrgused, mille jaoks veeremiüksus on projekteeritud

Muutus ooteplatvormi kõrguses, millega veeremiüksus ühildub

7.1.2.2b.   Erieeskirjad muudetud veeremiüksuste kohta tehnoloogiliste uuenduste toimivuse ja töökindluse katsetamiseks piiratud aja jooksul

1)

Lisaks punktile 7.1.2.2 kohaldatakse järgmisi eeskirju üksikute loa saanud veeremiüksuste muutmise korral tehnoloogiliste uuenduste toimivuse ja usaldusväärsuse katsetamise eesmärgil kindlaksmääratud aja jooksul, mis ei ületa ühte aastat. Neid ei kohaldata, kui samasuguseid muudatusi tehakse mitme veeremiüksuse suhtes.

2)

Vastavus käesoleva KTK tehnilistele nõuetele loetakse kindlaks tehtuks, kui põhiparameetrit ei muudeta või seda täiustatakse KTKs kindlaks määratud toimivusnäitajate suunas ja muudatusi haldav üksus tõendab, et vastavad olulised nõuded on täidetud ning ohutustase säilib või võimaluse korral paraneb.

7.1.3.   EÜ tüübi- või projektihindamissertifikaatidega seotud eeskirjad

7.1.3.1.   Veeremi allsüsteem

7.1.3.1.1.   Mõisted

(1)

Algse hindamise raamistik

„Algse hindamise raamistik“ – KTKde kogum (st käesolev KTK, müra KTK ja piiratud liikumisvõimega inimeste juurdepääsu KTK), mida kohaldatakse projekteerimisetapi alguses, kui taotleja sõlmib teavitatud asutusega kokkuleppe.

(2)

Sertifitseerimisraamistik

„Sertifitseerimisraamistik“ – EÜ tüübi- või projektihindamissertifikaadi väljaandmise ajal kohaldatav KTKde kogum (st käesolev KTK, müra KTK ja piiratud liikumisvõimega inimeste juurdepääsu KTK). Tegemist on algse hindamise raamistikuga, mida muudeti koos KTKde läbivaadatud versioonidega, mis jõustusid projekteerimisetapis.

(3)

Projekteerimisetapp

„Projekteerimisetapp“ – ajavahemik, mis algab siis, kui taotleja sõlmib kokkuleppe EÜ vastavustõendamise eest vastutava teavitatud asutusega ja lõpeb EÜ tüübi- või projektihindamissertifikaadi väljaandmisega.

Projekteerimisetapp võib hõlmata tüüpi ning üht või mitut tüübivarianti ja -versiooni. Iga tüübivariandi ja -versiooni projekteerimisetapp loetakse alanuks põhitüübiga samal ajal.

(4)

Tootmisetapp

„Tootmisetapp“ – ajavahemik, mille jooksul võib veeremi allsüsteeme turule lasta EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni alusel, mis viitab kehtivale EÜ tüübi- või projektihindamissertifikaadile.

(5)

Käitatav veerem

„Käitatav veerem“ – veerem on käitatav, kui see on kehtiva registreerimiskoodiga „00“ registreeritud riiklikus raudteeveeremi registris vastavalt otsusele 2007/756/EÜ või Euroopa raudteeveeremi registris vastavalt rakendusotsusele (EL) 2018/1614 ning seda hoitakse ohutus töökorras vastavalt komisjoni rakendusmäärusele (EL) 2019/779 (*18).

7.1.3.1.2.   EÜ tüübi- või projektihindamissertifikaadiga seotud eeskirjad

1)

Teavitatud asutus annab välja sertifitseerimisraamistikule osutava EÜ tüübi- või projektihindamissertifikaadi.

2)

Kui projekteerimisetapis jõustub käesoleva KTK, müra KTK või piiratud liikumisvõimega inimeste juurdepääsu KTK muudatus, annab teavitatud asutus EÜ tüübi- või projektihindamissertifikaadi välja järgmiste eeskirjade kohaselt.

KTKde muudatuste korral, millele L liites ei osutata, kaasneb vastavusega algse hindamise raamistikule vastavus sertifitseerimisraamistikule. Teavitatud asutus annab välja sertifitseerimisraamistikule osutava EÜ tüübi- või projektihindamissertifikaadi ilma täiendava hindamiseta.

L liites osutatud KTKde muudatuste kohaldamine on liites kindlaks määratud üleminekukorra kohaselt kohustuslik. Üleminekuperioodil võib teavitatud asutus anda välja sertifitseerimisraamistikule osutava EÜ tüübi- või projektihindamissertifikaadi ilma täiendava hindamiseta. Teavitatud asutus loetleb EÜ tüübi- või projektihindamissertifikaadis kõik algse hindamise raamistiku kohaselt hinnatud punktid.

3)

Kui projekteerimisetapis jõustub mitu käesoleva KTK, müra KTK või piiratud liikumisvõimega inimeste juurdepääsu KTK muudatust, kohaldatakse punkti 2 kõigi muudatuste suhtes üksteise järel.

4)

Alati on lubatud (kuid mitte kohustuslik) kasutada mis tahes KTK kõige ajakohasemat versiooni kas tervikuna või konkreetsete punktide kaupa, kui nende KTKde läbivaatamisel ei ole sõnaselgelt ette nähtud teisiti; juhul kui kohaldatakse üksnes muudetud versiooni konkreetseid punkte, peab taotleja põhjendama ja dokumenteerima, et säilib kohaldatavate nõuete terviklikkus, ning teavitatud asutus peab selle heaks kiitma.

7.1.3.1.3.   EÜ tüübi- või projektihindamissertifikaadi kehtivus

1)

Käesoleva KTK, müra KTK või piiratud liikumisvõimega inimeste juurdepääsu KTK läbivaadatud versiooni jõustumise korral jääb allsüsteemi EÜ tüübi- või projektihindamissertifikaat kehtima, välja arvatud juhul, kui see on vaja läbi vaadata vastavalt KTK muudatuses esitatud konkreetsele üleminekukorrale.

2)

Tootmisetapis oleva või käitatava veeremi suhtes võib kohaldada ainult konkreetse üleminekukorraga KTKde muudatusi.

7.1.3.2.   Koostalitluse komponendid

1)

Käesolevas punktis käsitletakse koostalitluse komponenti, mille suhtes kohaldatakse tüübihindamist või projekti kontrollimist või kasutussobivuse hindamist.

2)

Kui käesoleva KTK, müra KTK või piiratud liikumisvõimega inimeste juurdepääsu KTK läbivaatamisel ei ole sõnaselgelt ette nähtud teisiti, kehtib tüübihindamine või projekti kontrollimine või kasutussobivuse hindamine isegi siis, kui jõustub nimetatud KTKde muudatus.

Selle aja jooksul on lubatud turule lasta uusi sama tüüpi komponente ilma uue tüübihindamiseta.

7.1.4.   Kasutusala laiendamise eeskirjad veeremi kohta, millel on direktiivi 2008/57/EÜ kohane luba või mis on kasutusele võetud enne 19. juulit 2010

1)

Kui veerem ei vasta täielikult käesoleva KTK nõuetele, kohaldatakse punkti 2 sellise veeremi suhtes, mis veeremi kasutusala laiendamise taotlemise korral vastavalt direktiivi (EL) 2016/797 artikli 21 lõikele 13 vastab järgmistele tingimustele:

a)

sellele on antud tegevusluba vastavalt direktiivile 2008/57/EÜ või see on võetud kasutusele enne 19. juulit 2010;

b)

see on kehtiva registreerimiskoodiga „00“ registreeritud riiklikus raudteeveeremi registris vastavalt otsusele 2007/756/EÜ või Euroopa raudteeveeremi registris vastavalt rakendusotsusele (EL) 2018/1614 ning seda hoitakse ohutus töökorras vastavalt rakendusmäärusele (EL) 2019/779.

Järgmisi kasutusala laiendamise sätteid kohaldatakse ka koos uue loaga, nagu on kindlaks määratud rakendusmääruse (EL) 2018/545 artikli 14 lõike 3 punktis a.

2)

Alapunktis 1 osutatud veeremi laiendatud kasutusala lubamine põhineb olemasoleval loal, kui see on olemas, veeremi ja võrgu tehnilisel ühilduvusel vastavalt direktiivi (EL) 2016/797 artikli 21 lõike 3 punktile d ning vastavusel tabelite 17a ja 17b peamistele konstruktsiooniomadustele, võttes arvesse kõiki piiranguid.

Taotleja esitab EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni, millele on lisatud tehniline dokumentatsioon, mis tõendab vastavust käesolevas KTKs kindlaks määratud nõuetele või nendega samaväärse toimega sätetele; deklaratsioonid tuleb esitada iga põhiparameetri kohta, millele on osutatud tabelite 17a ja 17b veerus 1 ning käesoleva KTK järgmistes punktides:

4.2.4.2.2, 4.2.5.5.8, 4.2.5.5.9, 4.2.6.2.3, 4.2.6.2.4, 4.2.6.2.5, 4.2.8.2.7, 4.2.8.2.9.8 (kui faaside- või süsteemidevahelised eraldustsoonid läbitakse automaatselt), 4.2.9.3.1, 4.2.9.6, 4.2.12 ja 4.2.12.6,

4.2.5.3 Itaalias,

4.2.5.3.5 ja 4.2.9.2.1 Saksamaal

ühel järgmistest viisidest või nende kombinatsioonist:

a)

vastavus käesolevas KTKs kindlaks määratud nõuetele;

b)

vastavus eelmises KTKs kindlaks määratud vastavatele nõuetele;

c)

vastavus samaväärse mõjuga alternatiivsetele tehnilistele kirjeldustele;

d)

tõendid selle kohta, et laiendatud kasutusala võrguga tehnilise ühilduvuse nõuded on samaväärsed selle võrguga tehnilise ühilduvuse nõuetega, mille jaoks veeremile on luba juba antud või kus seda juba käitatakse. Sellise tõendusmaterjali esitab taotleja ja see võib põhineda raudteetaristuregistris (RINF) sisalduval teabel.

3)

Käesoleva KTK nõuetega samaväärsete alternatiivsete tehniliste kirjelduste (punkti 2 alapunkt c) ja võrguga tehnilise ühilduvuse nõuete (punkti 2 alapunkt d) samaväärse mõju põhjendamisel ja dokumenteerimisel kohaldab taotleja määruse (EL) nr 402/2013 I lisas ette nähtud riskijuhtimist. Hindamisasutus peab põhjendust hindama ja selle kinnitama (riskihindamise ühine ohutusmeetod).

4)

Lisaks alapunktis 2 osutatud nõuetele ja kui see on asjakohane, esitab taotleja EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni, millele on lisatud tehniline dokumentatsioon, mis tõendab vastavust järgmistele nõuetele:

a)

käesolevas KTKs, müra KTKs, piiratud liikumisvõimega inimeste juurdepääsu KTKs ning kontrolli ja signaalimise KTKs loetletud erijuhtumid, mis on seotud laiendatud kasutusala mis tahes osaga;

b)

direktiivi (EL) 2016/797 artikli 13 lõike 2 punktides a, c ja d osutatud siseriiklikud eeskirjad, mis on teatavaks tehtud vastavalt kõnealuse direktiivi artiklile 14.

5)

Lube väljaandev asutus teeb ameti veebisaidil avalikkusele kättesaadavaks punkti 2 alapunktis c osutatud alternatiivsete tehniliste kirjelduste ja punkti 2 alapunktis d osutatud võrguga tehnilise ühilduvuse nõuete üksikasjad, mille alusel ta andis välja load laiendatud kasutusala jaoks.

6)

Kui loa saanud veeremiüksuse puhul on direktiivi 2008/57/EÜ artikli 9 kohaselt lubatud KTKsid või nende osi kohaldamata jätta, peab taotleja vastavalt direktiivi (EL) 2016/797 artiklile 7 taotlema erandit (erandeid) laiendatud kasutusalaga hõlmatud liikmesriikides.

7)

Vastavalt direktiivi (EL) 2016/797 artikli 54 lõikele 2 loetakse Regolamento Internazionale Carrozze (RIC) alusel kasutatavad reisijateveovagunid lubatuks vastavalt tingimustele, mille alusel neid kasutati, ning selles piirkonnas, kus neid käitatakse. Kui neid muudetakse nii, et on nõutav uus turulelaskmise luba vastavalt direktiivi (EL) 2016/797 artikli 21 lõikele 12, jääb viimase RICi alusel kasutada lubatud reisivagunite kasutusala samaks, kus neid käitati, ilma et muutmata osi täiendavalt kontrollitaks.

7.1.5.   Paigaldamise-eelsed nõuded uue veeremikonstruktsiooni kohta, millele ei ole veel Euroopa rongijuhtimissüsteemi paigaldatud

1)

See juhtum kohaldub veeremiüksuse uue väljatöötatud konstruktsiooni suhtes, sealhulgas kontrolli ja signaalimise KTK punktis 7.4.3.2 osutatud eriveeremi suhtes, kui kohaldatakse vedurite ja reisijateveoveeremi KTK punkti 7.1.1.3 alapunkti 1, kui rongisisest Euroopa rongijuhtimissüsteemi ei ole veel paigaldatud, et veeremi allsüsteem oleks kõnealuse süsteemi paigaldamise ajaks valmis.

2)

Veeremiüksuse uute konstruktsioonide suhtes, mille jaoks on rakendusmääruse (EL) 2018/545 artikli 14 kohaselt vaja esimest luba, kohaldatakse järgmisi nõudeid.

a)

Vastavus rongiliidese funktsioonidega seotud nõuetele, nagu on nimetatud kontrolli ja signaalimise KTK A liite tabeli A.2 viitele 7 osutavates põhiparameetrites (vt tabeli 9 veerud 1 ja 2).

b)

Rakendatud liidesefunktsioonide kirjeldus, sealhulgas liideste ja sideprotokollide tehniline kirjeldus, tuleb dokumenteerida punkti 4.2.12.2 alapunktis 23 kirjeldatud tehnilises dokumentatsioonis.

c)

Kontrolli ja signaalimise KTKs kindlaksmääratud rongisiseste Euroopa rongijuhtimissüsteemi seadmete (näiteks vedurijuhi-masina liides, antennid jne) paigaldamiseks peab olema ruumi. Seadmete paigaldamise tingimused tuleb dokumenteerida punkti 4.2.12.2 alapunktis 24 kirjeldatud tehnilises dokumentatsioonis.

3)

Veeremi allsüsteemi EÜ vastavustõendamise eest vastutav teavitatud asutus peab kontrollima, kas punkti 4.2.12.2 alapunktidega 23 ja 24 ette nähtud dokumentatsioon on esitatud.

4)

Kui on paigaldatud rongisisene Euroopa rongijuhtimissüsteem, siis on liidesefunktsioonide veeremiüksusse integreerimise hindamine osa rongisisese kontrolli ja signaalimise allsüsteemi EÜ vastavustõendamisest vastavalt kontrolli ja signaalimise KTK punktile 6.3.3.

(*17)  Komisjoni 9. märtsi 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/387, millega muudetakse määrusi (EL) nr 321/2013, (EL) nr 1302/2014 ja (EL) 2016/919 kasutusala laiendamise ja üleminekuperioodide osas (ELT L 73, 10.3.2020, lk 6)."

(*18)  Komisjoni 16. mai 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/779, millega kehtestatakse veeremiüksuste hoolduse eest vastutavate üksuste sertifitseerimise üksikasjalikud eeskirjad vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2016/798 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EL) nr 445/2011 (ELT L 139 I, 27.5.2019, lk 360).“ "

162)

punkt 7.3.2 asendatakse järgmisega:

„7.3.2   . Erijuhtumite loetelu

7.3.2.1.   Mehaanilised liidesed (punkt 4.2.2.2)

Iirimaa ja Ühendkuningriigi erijuhtum Põhja-Iirimaa jaoks (P-juhtum)

Otsahaakeseadis, kõrgus rööbastest (punkt 4.2.2.2.3)

A.1.

Puhvrid

Puhvrite kesktelje kõrgus peab kõigil koormus- ja kulumistingimustel jääma rööbaste tasapinnast umbes 1 090 mm (+ 5/– 80 mm) kõrgusele.

A.2.

Kruvisidurisüsteem

Veokonksu kesktelje kõrgus peab kõigil koormus- ja kulumistingimustel jääma rööbaste tasapinnast umbes 1 070 mm (+ 25/– 80 mm) kõrgusele.

7.3.2.2.   Gabariidid (punkt 4.2.3.1)

Iirimaa ja Ühendkuningriigi erijuhtum Põhja-Iirimaa jaoks (P-juhtum)

Veeremiüksuse ülemise ja alumise osa võrdlusprofiil on lubatud kindlaks määrata vastavalt riiklike tehnilistele eeskirjadele, mis on sel eesmärgil teatavaks tehtud.

7.3.2.3.   Nõuded veeremile raudteeäärsete seadmetega ühilduvuse tagamiseks (punkt 4.2.3.3.2.2)

Soome erijuhtum (P-juhtum)

Soome (1 524 mm rööpmelaiusega) võrgus kasutamiseks ettenähtud veeremi puhul, mille teljepukside seisundit jälgitakse raudteeäärsete seadmetega, peavad teljepuksi alumisel küljel asuvad sihtalad olema raudteeäärsetele seadmetele takistamatult nähtavad ning teljepuksi ülekuumenemise detektoril peab kasutama standardis EN 15437-1:2009 kindlaksmääratud mõõtmeid, asendades nende väärtused järgmisega.

Raudteeäärsetel seadmetel põhinev süsteem

Standardi EN 15437-1:2009 punktides 5.1 ja 5.2 esitatud mõõtmed asendatakse vastavalt järgmiste mõõtmetega. Kasutatakse kahte erinevat sihtala (I ja II) koos nende keelu- ja mõõtetsoonidega.

 

I sihtala mõõtmed:

WTA – 50 mm või üle selle;

LTA – vähemalt 200 mm;

YTA – 1 045–1 115 mm;

WPZ – 140 mm või üle selle;

LPZ – vähemalt 500 mm;

YPZ — 1 080 mm ± 5 mm;

 

II sihtala mõõtmed:

WTA — 14 mm või üle selle;

LTA –vähemalt 200 mm;

YTA — 892–896 mm;

WPZ — 28 mm või üle selle;

LPZ –vähemalt 500 mm;

YPZ — 894 mm ± 2 mm;

Prantsusmaa erijuhtum (P-juhtum)

Seda erijuhtumit kohaldatakse kõigi veeremiüksuste suhtes, mis ei ole varustatud teljepukside seisundi jälgimise rongisiseste seadmetega.

Standardi EN 15437-1 punkte 5.1 ja 5.2 kohaldatakse järgmiste eripäradega. Märked on samad, mida kasutatakse standardi pildil 3.

WTA = 70 mm

YTA = 1 092,5 mm

LTA = Vmax x 0,56 (Vmax on liini või lõigu maksimaalne lubatud kiirus tasemel HABC, km/h).

Iirimaa ja Ühendkuningriigi erijuhtum Põhja-Iirimaa jaoks (P-juhtum)

Veeremi puhul, mille teljepukside seisundit jälgitakse raudteeäärsete seadmetega, peavad teljepuksi alumisel küljel asuvad sihtalad olema järgmised (standardis EN 15437-1:2009 kindlaksmääratud mõõtmed):

Tabel 18

Sihtala

 

YTA [mm]

WTA [mm]

LTA [mm]

YPZ [mm]

WPZ [mm]

LPZ [mm]

1 600  mm

1 110  ± 2

≥ 70

≥ 180

1 110  ± 2

≥ 125

≥ 500

Rootsi erijuhtum (T2-juhtum)

Seda erijuhtumit kohaldatakse kõigi veeremiüksuste suhtes, mis ei ole varustatud teljepukside seisundi jälgimise rongisiseste seadmetega ning on ette nähtud käitamiseks liinidel, millel on uuendamata teljepukside detektorid. Sellised liinid on taristuregistris märgitud kui selles aspektis KTK nõuetele mittevastavad liinid.

Kaks tsooni teljepuksi/teljeotsa all, mis on esitatud allpool toodud tabelis ja mis osutavad standardi EN 15437-1:2009 parameetritele, on vabad, et võimaldada raudteeäärse teljepuksi andurisüsteemi poolset vertikaalset seiret.

Tabel 19

Rootsis kasutamiseks mõeldud veeremiüksuste sihtala ja keelutsoon

 

YTA [mm]

WTA [mm]

LTA [mm]

YPZ [mm]

WPZ [mm]

LPZ [mm]

Süsteem 1

862

≥ 40

terviklik

862

≥ 60

≥ 500

Süsteem 2

905  ± 20

≥ 40

terviklik

905

≥ 100

≥ 500

Ühilduvus nende süsteemidega nähakse ette veeremiüksuse tehnilises dokumentatsioonis.

7.3.2.4.   Siseõhu kvaliteet (punkt 4.2.5.8)

La Manche’i tunneli erijuhtum (P-juhtum)

Reisijatesõidukid: reisirongidel peavad olema ventilatsioonisüsteemid, mis tagavad, et veosüsteemide rikke korral jääb CO2-sisaldus alla 10 000 ppm vähemalt 90 minutiks.

7.3.2.5.   Dünaamiline käitumine sõidu ajal (punktid 4.2.3.4.2, 6.2.3.4)

Soome erijuhtum (P-juhtum)

Järgmisi muudatusi, mis tehakse KTK sätetesse sõidudünaamilise käitumise kohta, kohaldatakse veeremiüksuste suhtes, mis on ette nähtud käitamiseks üksnes Soome 1 524 mm rööpmelaiusega võrgus:

katsetsooni 4 ei kohaldata sõidudünaamilise käitumise katsetamise suhtes;

katsetsooni 3 kõigi teelõikude keskmine kurviraadius peab sõidudünaamilise käitumise katsetamise korral olema 550 ± 50 m;

sõidudünaamilist käitumist käsitlevate katsetuste puhul peavad rööbastee kvaliteedi parameetrid vastama suuniste RATO 13 (rööbastee kontroll) nõuetele;

mõõtmismeetodid vastavad standardile EN 13848-1:2019.

Iirimaa ja Ühendkuningriigi erijuhtum Põhja-Iirimaa jaoks (P-juhtum)

Olemasoleva võrguga tehnilise ühilduvuse tagamiseks on sõidudünaamilise käitumise hindamiseks lubatud kasutada teatavaks tehtud riiklikke tehnilisi eeskirju.

Hispaania erijuhtum (P-juhtum)

1 668 mm rööpmelaiusega süsteemis kasutamiseks ettenähtud veeremi puhul kasutatakse kvaasistaatilise suunava jõu Yqst piirnormi hindamiseks kurviraadiuste vahemikku. 250 m ≤ Rm < 400 m.

Piirnorm on (Yqst)lim = 66 kN.

Standardi EN 14363:2016 punkti 7.6.3.2.6 alapunktile 2 vastava raadiuse Rm = 350 m hinnangulise väärtuse normaliseerimiseks asendatakse valem „Ya,nf,qst = Ya,f,qst – (10 500 m/Rm – 30) kN“ valemiga „Ya,nf,qst = Ya,f,qst – (11 550 m/Rm – 33) kN“.

Välisrööpa kõrgenduse puudujäägi väärtusi saab kohandada 1 668 mm rööpmelaiuse jaoks, korrutades vastavad 1 435 mm parameetri väärtused järgmise teisendusteguriga: 1733/1500.

7.3.2.5a.   Pöördvankri raami konstruktsioon (punkt 4.2.3.5.1)

Hispaania erijuhtum (P-juhtum)

Pöördvankrite puhul, mis on projekteeritud kasutamiseks 1 668 mm rööpmelaiusega, loetakse, et parameetrid α ja β on vastavalt 0,15 ja 0,35 vastavalt J-1 liite viites 11 osutatud tehnilisele kirjeldusele (standardi EN 13749 F lisa).

7.3.2.6.   Rattapaaride ja rataste mehaanilised ja geomeetrilised omadused (punktid 4.2.3.5.2.1 ja 4.2.3.5.2.2)

Eesti, Läti, Leedu ja Poola erijuhtum 1 520 mm rööpmelaiusega süsteemi jaoks (P-juhtum)

Rataste geomeetrilised mõõtmed, mis on märgitud joonisel 2, peavad vastama tabelis 20 esitatud piirnormidele.

Tabel 20

Käituspiirangud seoses rataste geomeetriliste mõõtmetega

Nimetus

Ratta läbimõõt D (mm)

Miinimumväärtus (mm)

Maksimumväärtus (mm)

Rummu laius (BR + Burr)

400  ≤ D ≤ 1 220

130

146

Rattaharja paksus (Sd)

25  (4)

33

Rattaharja kõrgus (Sh)

28

37

Uue ratta profiil vedurite ja rongikoosseisude puhul, mille maksimaalne sõidukiirus on kuni 200 km/h, on kindlaks määratud joonisel 3.

Joonis 3.

Uus ratta profiil vedurite ja rongikoosseisude puhul, mille maksimaalne sõidukiirus on kuni 200 km/h

Image 8

Uue ratta profiil rongikoosseisude puhul, mille maksimaalne sõidukiirus on kuni 130 km/h, on kindlaks määratud joonisel 4.

Joonis 4.

Uus ratta profiil rongikoosseisude puhul, mille maksimaalne sõidukiirus on kuni 130 km/h Soome erijuhtum

Image 9

(P-juhtum)

Ratta minimaalseks läbimõõduks arvestatakse 400 mm.

Soome 1 524 mm rööpmelaiusega võrgu ja kolmanda riigi 1 520 mm rööpmelaiusega võrgu vahelises liikluses kasutatava veeremi puhul on lubatud kasutada spetsiaalseid rattapaare, mis suudavad kohanduda erinevate rööpmelaiustega.

Iirimaa erijuhtum (P-juhtum)

Rataste geomeetrilised mõõtmed (mis on märgitud joonisel 2) peavad vastama tabelis 21 esitatud piirnormidele.

Tabel 21

Käituspiirangud seoses rataste geomeetriliste mõõtmetega

 

Nimetus

Ratta läbimõõt D (mm)

Miinimumväärtus (mm)

Maksimumväärtus (mm)

1 600  mm

Rummu laius (BR) (BURR väärtus maksimaalselt 5 mm)

690  ≤ D ≤ 1 016

137

139

Rattaharja paksus (Sd)

690  ≤ D ≤ 1 016

26

33

Rattaharja kõrgus (Sh)

690  ≤ D ≤ 1 016

28

38

Rattaharja kant (qR)

690  ≤ D ≤ 1 016

6,5

Ühendkuningriigi erijuhtum Põhja-Iirimaa jaoks (P-juhtum)

Rattapaaride ja rataste geomeetrilised mõõtmed (mis on märgitud joonistel 1 ja 2) peavad vastama tabelis 22 esitatud piirnormidele.

Tabel 22

Käituspiirangud seoses rattapaaride ja rataste geomeetriliste mõõtmetega

 

Nimetus

Ratta läbimõõt D (mm)

Miinimumväärtus (mm)

Maksimumväärtus (mm)

1 600  mm

Kaugus esiküljest esiküljeni (SR)

SR = AR + Sd, vasak + Sd, parem

690  ≤ D ≤ 1 016

1 573

1 593,3

Kaugus tagaküljest tagaküljeni (AR)

690  ≤ D ≤ 1 016

1 521

1 527,3

Rummu laius (BR)

(BURR väärtus maksimaalselt 5 mm)

690  ≤ D ≤ 1 016

127

139

Rattaharja paksus (Sd)

690  ≤ D ≤ 1 016

24

33

Rattaharja kõrgus (Sh)

690  ≤ D ≤ 1 016

28

38

Rattaharja kant (qR)

690  ≤ D ≤ 1 016

6,5

Hispaania erijuhtum 1 668 mm rööpmelaiuse puhul (P-juhtum)

Rattaharja (Sd) minimaalseks paksuseks ratta puhul, mille läbimõõt on D ≥ 840 mm, arvestatakse 25 mm.

Rataste puhul, mille läbimõõt on 330 mm ≤ D < 840 mm, arvestatakse miinimumväärtuseks 27,5 mm.

Tšehhi Vabariigi erijuhtum (T0-juhtum)

3-teljeliste pöördvankrite siserataste jaoks, mis ei ole seotud rööbastee suunamisega, on lubatud rattaharja paksuse puhul (Sd) ja kauguse puhul esiküljest esiküljeni (SR) rataste geomeetriliste mõõtmete madalamad piirnormid, kui on ette nähtud tabelites 1 ja 2.

7.3.2.6a.   Rööbastee vähim kõverusraadius (punkt 4.2.3.6)

Iirimaa erijuhtum (P-juhtum)

1 600 mm rööpmelaiusega süsteemi puhul on läbitava rööbastee vähim kõverusraadius kõikide veeremiüksuste puhul 105 m.

7.3.2.7.   Ei kasutata

7.3.2.8.   Aerodünaamiline mõju (punkt 4.2.6.2)

Itaalia erijuhtum (P-juhtum)

Suurimad rõhumuutused tunnelites (punkt 4.2.6.2.3)

Piiranguteta käitamiseks olemasolevatel liinidel, võttes arvesse arvukaid tunneleid, mille ristlõike pindala on 54 m2 ja mida läbitakse kiirusel 250 km/h, ning tunneleid, mille ristlõike pindala on 82,5 m2 ja mida läbitakse kiirusel 300 km/h, peavad veeremiüksused, mille valmistajakiirus on 190 km/h või üle selle, vastama tabelis 23 esitatud nõuetele.

Tabel 23

Üksi tasapinnalises torutaolises tunnelis sõitvale koostalitlusvõimelisele rongile esitatavad nõuded

 

Gabariit

Võrdlusjuhtum

Võrdlusjuhtumi kriteeriumid

Lubatud suurim kiirus [km/h]

Vtr

[km/h]

Atu

[m2]

ΔpN

[Pa]

ΔpN + ΔpFr

[Pa]

ΔpN + ΔpFr + ΔpT

[Pa]

Vtr,max < 250 km/h

GA või väiksem

200

53,6

≤ 1 750

≤ 3 000

≤ 3 700

≤ 210

GB

200

53,6

≤ 1 750

≤ 3 000

≤ 3 700

≤ 210

GC

200

53,6

≤ 1 750

≤ 3 000

≤ 3 700

≤ 210

Vtr,max < 250 km/h

GA või väiksem

200

53,6

≤ 1 195

≤ 2 145

≤ 3 105

< 250

GB

200

53,6

≤ 1 285

≤ 2 310

≤ 3 340

< 250

GC

200

53,6

≤ 1 350

≤ 2 530

≤ 3 455

< 250

Vtr,max ≥ 250 km/h

GA või väiksem

250

53,6

≤ 1 870

≤ 3 355

≤ 4 865

250

Vtr,max ≥ 250 km/h

GA või väiksem

250

63,0

≤ 1 460

≤ 2 620

≤ 3 800

> 250

GB

250

63,0

≤ 1 550

≤ 2 780

≤ 4 020

> 250

GC

250

63,0

≤ 1 600

≤ 3 000

≤ 4 100

> 250

Kui veeremiüksus (näiteks KTK nõuetele vastav veeremiüksus) ei vasta eespool esitatud tabelis täpsustatud väärtustele, võib kohaldada käitamiseeskirju (näiteks kiirusepiiranguid).

7.3.2.8.a.   Tulede juhtimine (punkt 4.2.7.1.4)

Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia, Hispaania, Rootsi ja Poola erijuhtum (T0)

Avariiolukorrast teatamiseks peab juhil olema võimalik lülitada sisse esilaternate vilkuv režiim.

7.3.2.9.   Ei kasutata

7.3.2.10.   Ei kasutata

7.3.2.11.   Käitamine pinge- ja sagedusvahemikus (punkt 4.2.8.2.2)

Eesti erijuhtum (T1-juhtum)

Elektrilised veeremiüksused, mis on ette nähtud käitamiseks 3,0 kV alalisvoolu liinidel, peavad suutma töötada pinge- ja sagedusvahemikus, mis on märgitud energiavarustuse KTK punktis 7.4.2.1.1.

Prantsusmaa erijuhtum (T2-juhtum)

Kasutuspiirangute vältimiseks peavad elektrilised veeremiüksused, mis on ette nähtud käitamiseks 1,5 kV alalisvoolu liinidel või 25 kV vahelduvvoolu liinidel, vastama raudteetaristuregistris kirjeldatud omadustele (parameeter 1.1.1.2.2.1.3). Maksimaalne seisuaegne voolutugevus pantograafi kohta (punkt 4.2.8.2.5), mis on lubatud olemasolevatel 1,5 kV alalisvoolu liinidel, võib olla väiksem energiavarustuse KTK punktis 4.2.5 kindlaks määratud piirnormidest. Seisuaegne voolutugevus pantograafi kohta on piiratud sõltuvalt neil liinidel käitamiseks ette nähtud elektrilistest veeremiüksustest.

Läti erijuhtum (T1-juhtum)

Elektrilised veeremiüksused, mis on ette nähtud käitamiseks 3,0 kV alalisvoolu liinidel, peavad suutma töötada pinge- ja sagedusvahemikus, mis on märgitud energiavarustuse KTK punktis 7.4.2.4.1.

7.3.2.12.   Regeneratiivpidurduse kasutamine (punkt 4.2.8.2.3)

Belgia erijuhtum (T2-juhtum)

Olemasoleva süsteemiga tehnilise ühilduvuse tagamiseks ei tohi kontaktõhuliini regenereeritud suurim pinge (Umax2 vastavalt standardi EN 50388-1:2022 punktile 12.2.1) olla 3 kV võrgus suurem kui 3,8 kV.

Tšehhi Vabariigi erijuhtum (T2-juhtum)

Olemasoleva süsteemiga tehnilise ühilduvuse tagamiseks ei tohi kontaktõhuliini regenereeritud suurim pinge (Umax2 vastavalt standardi EN 50388-1:2022 punktile 12.2.1) olla 3 kV võrgus suurem kui 3,55 kV.

Rootsi erijuhtum (T2-juhtum)

Olemasoleva süsteemiga tehnilise ühilduvuse tagamiseks ei tohi kontaktõhuliini regenereeritud suurim pinge (Umax2 vastavalt standardi EN 50388-1:2022 punktile 12.2.1) olla 15 kV võrgus suurem kui 17,5 kV.

7.3.2.13.   Kontaktliiniga kokkupuute kõrgus (veeremi tasand) (punkt 4.2.8.2.9.1.1)

Madalmaade erijuhtum (T0-juhtum)

Piiranguteta juurdepääsuks 1 500 V alalisvoolu liinidele ei tohi pantograafi kõrgus ületada 5 860 mm.

7.3.2.14.   Pantograafi kollektoripea geomeetria (punkt 4.2.8.2.9.2)

Horvaatia erijuhtum (T1-juhtum)

Käitamiseks olemasolevas võrgus 3 kV alalisvoolu süsteemis on elektriline veeremiüksus lubatud varustada pantograafiga, millel on 1 450 mm pikkune kollektoripea geomeetria, nagu on kujutatud standardi EN 50367:2020+A1:2022 B.3 lisa joonisel B1 (alternatiivina punkti 4.2.8.2.9.2 nõudele).

Soome erijuhtum (T1-juhtum)

Olemasoleva võrguga tehnilise ühilduvuse saavutamiseks ei tohi pantograafi kollektoripea laius ületada 0,422 meetrit.

Prantsusmaa erijuhtum (T2-juhtum)

Käitamiseks olemasolevas võrgus, eelkõige raudteeliinidel, mille kontaktõhuliinide süsteem ühildub vaid kitsa pantograafiga, ning käitamiseks Prantsusmaal ja Šveitsis on elektriline veeremiüksus lubatud varustada pantograafiga, millel on 1 450 mm pikkune kollektoripea geomeetria, nagu on kujutatud standardi EN 50367:2020+A1:2022 B.3 lisa joonisel B.1 (alternatiivina punkti 4.2.8.2.9.2 nõudele).

Itaalia erijuhtum (T0-juhtum)

Käitamiseks olemasolevas võrgus 3 kV alalisvoolu ja 25 kV vahelduvvoolu kiirrongisüsteemis (ja täiendavalt Šveitsis 15 kV vahelduvvoolu süsteemis) on elektriline veeremiüksus lubatud varustada pantograafiga, millel on 1 450 mm pikkune kollektoripea geomeetria, nagu on kujutatud standardi EN 50367: 2020+A1:2022 B.3 lisa joonisel B1 (alternatiivina punkti 4.2.8.2.9.2 nõudele).

Portugali erijuhtum (T0-juhtum)

Käitamiseks olemasolevas võrgus 25 kV 50 Hz süsteemis on elektriline veeremiüksus lubatud varustada pantograafiga, millel on 1 450 mm pikkune kollektoripea geomeetria, nagu on kujutatud standardi EN 50367:2020+A1:2022 B.3 lisa joonisel B.1 (alternatiivina punkti 4.2.8.2.9.2 nõudele).

Käitamiseks olemasolevas võrgus 1,5 kV alalisvoolu süsteemis on elektriline veeremiüksus lubatud varustada pantograafiga, millel on 2 180 mm pikkune kollektoripea geomeetria, nagu on kujutatud siseriiklikes eeskirjades, millest on sel eesmärgil teavitatud (alternatiivina punkti 4.2.8.2.9.2 nõudele).

Sloveenia erijuhtum (T0-juhtum)

Käitamiseks olemasolevas võrgus 3 kV alalisvoolu süsteemis on elektriline veeremiüksus lubatud varustada pantograafiga, millel on 1 450 mm pikkune kollektoripea geomeetria, nagu on kujutatud standardi EN 50367:2020+A1:2022 B.3 lisa joonisel B.1 (alternatiivina punkti 4.2.8.2.9.2 nõudele).

Rootsi erijuhtum (T0-juhtum)

Käitamiseks olemasolevas võrgus on elektriline veeremiüksus lubatud varustada pantograafiga, millel on 1 800 mm pikkune kollektoripea geomeetria, nagu on kujutatud standardi EN 50367:2020+A1:2022 B.3 lisa joonisel B.5 (alternatiivina punkti 4.2.8.2.9.2 nõudele).

7.3.2.15.   Kontaktkinga materjal (punkt 4.2.8.2.9.4.2)

Prantsusmaa erijuhtum (P-juhtum)

Süsinikust kontaktkingade metallisisaldust on lubatud suurendada kuni 60 massiprotsenti, kui neid kasutatakse 1 500 V alalisvoolu liinidel.

7.3.2.16.   Pantograafi kontaktjõud ja dünaamiline käitumine (punkt 4.2.8.2.9.6)

Prantsusmaa erijuhtum (T2-juhtum)

Olemasoleva võrguga tehnilise ühilduvuse tagamiseks tuleb elektrilised veeremiüksused, mis on ette nähtud käitamiseks 1,5 kV alalisvoolu liinidel, lisaks punkti 4.2.8.2.9.6 nõuete täitmisele valideerida, võttes arvesse keskmist kontaktjõudu järgmises vahemikus:

 

70 N < Fm < 0,00178*v2 + 110 N, kusjuures paigalseisu kontaktjõud on 140 N.

Vastavushindamise menetluses (modelleerimine ja/või katsetus vastavalt punktidele 6.1.3.7 ja 6.2.3.20) võetakse arvesse järgmisi keskkonnatingimusi:

suvised tingimused

:

ümbritseva õhu temperatuur ≥ 35 °C; kontaktliini temperatuur > 50 °C modelleerimise puhul;

talvised tingimused

:

ümbritseva õhu temperatuur 0 °C; kontaktliini temperatuur 0 °C modelleerimise puhul.

Rootsi erijuhtum (T2-juhtum)

Olemasoleva võrguga tehnilise ühilduvuse tagamiseks Rootsis peab pantograafi staatiline kontaktjõud vastama standardi EN 50367:2020+A1:2022 B lisa tabeli B3 veeru SE nõuetele (55 N). Vastavus nendele nõuetele esitatakse veeremiüksuse tehnilises dokumentatsioonis.

La Manche’i tunneli erijuhtum (P-juhtum)

Olemasolevate liinidega tehnilise ühilduvuse tagamiseks peab koostalitluse komponendi tasandil toimuv vastavustõendamine (punktid 5.3.10 ja 6.1.3.7) tõendama pantograafi suutlikkust võtta voolu kontaktliinidelt, mis jäävad täiendavasse kõrguste vahemikku 5 920–6 020 mm.

7.3.2.17.   Ei kasutata

7.3.2.18.   Ei kasutata

7.3.2.19.   Ei kasutata

7.3.2.20.   Tuleohutus ja evakueerimine (punkt 4.2.10)

Itaalia erijuhtum (T0-juhtum)

Allpool on esitatud täiendavad tehnilised kirjeldused veeremiüksuste kohta, mis on ette nähtud kasutamiseks olemasolevates Itaalia tunnelites.

Tulekahju avastamise süsteemid (punktid 4.2.10.3.2 ja 6.2.3.23)

Lisaks punktis 6.2.3.23 esitatud aladele tuleb tulekahju avastamise süsteemid paigaldada kõigisse reisijate ja rongipersonali jaoks mõeldud ruumidesse.

Tulekahju ohjamise ja kontrollisüsteemid reisijateveoveeremi jaoks (punkt 4.2.10.3.4)

Lisaks punktis 4.2.10.3.4 esitatud nõuete täitmisele tuleb A- ja B-kategooria reisijateveoveeremi üksused varustada aktiivsete tulekahju ohjamise ja kontrollisüsteemidega.

Tulekahju ohjamise ja kontrollisüsteeme tuleb hinnata vastavalt teatavaks tehtud siseriiklikele eeskirjadele automaatsete tulekustutussüsteemide kohta.

Lisaks punktis 4.2.10.3.4 esitatud nõuete täitmisele tuleb kõik A- ja B-kategooria reisijateveoveeremi üksuste tehnilised ruumid varustada automaatsete tulekustutussüsteemidega.

Kaubaveovedurid ja iseliikuvad kaubaveoks mõeldud veeremiüksused: tule levikut tõkestavad meetmed (punkt 4.2.10.3.5) ja sõiduvõime (punkt 4.2.10.4.4)

Lisaks punktis 4.2.10.3.5 esitatud nõuete täitmisele tuleb kõik kaubaveovedurite ja iseliikuvate kaubaveoks mõeldud veeremiüksuste tehnilised ruumid varustada automaatsete tulekustutussüsteemidega.

Lisaks punktis 4.2.10.4.4 esitatud nõuete täitmisele peab kaubaveovedurite ja iseliikuvate kaubaveoks mõeldud veeremiüksuste sõiduvõime olema võrdväärne B-kategooria reisijateveoveeremi sõiduvõimega.

Läbivaatamisklausel

Liikmesriigid peavad hiljemalt 31. juuliks 2025 esitama komisjonile aruande eespool nimetatud täiendavate tehniliste kirjelduste võimalike alternatiivide kohta, et kõrvaldada või märkimisväärselt vähendada tunnelite KTKdele mittevastavusest tingitud piiranguid veeremile.

7.3.2.21.   Sõiduvõime (4.2.10.4.4) ning tulekahju ohjamise ja kontrollisüsteem (4.2.10.3.4)

La Manche’i tunneli erijuhtum (P-juhtum)

La Manche’i tunnelis käitamiseks ettenähtud reisijateveoveerem peab olema B-kategooria veerem, võttes arvesse tunneli pikkust.

Ohutu piirkonnaga tuletõrjepunktide puudumise tõttu (vt raudteetunnelite ohutuse KTK punkt 4.2.1.7) kohaldatakse käesoleva KTK järgmiste punktide muudatusi:

 

punkti 4.2.10.4.4 alapunkt 3:

La Manche’i tunnelis käitamiseks ettenähtud reisijateveoveeremi sõiduvõimet tõendatakse J-1 lisa viites 33 osutatud tehnilise kirjelduse kohaldamisega, kui tüüpi 2 kuuluv tulekahju mõjutab järgmisi süsteemi funktsioone: pidurdamine ja veojõud. Neid funktsioone hinnatakse järgmiste tingimuste korral:

30 minuti jooksul kiirusel vähemalt 100 km/h või

15 minuti jooksul kiirusel vähemalt 80 km/h (vastavalt punktile 4.2.10.4.4) siseriiklikus eeskirjas kindlaks määratud tingimustel, kusjuures kõnealuse siseriikliku eeskirja on La Manche’i tunneli ohutusasutus sel eesmärgil teatavaks teinud;

 

punkti 4.2.10.3.4 alapunktid 3 ja 4:

kui eespool esitatud punkti kohaselt on sõiduvõime määratud 30 minutiks, peab juhikabiini ja selle taga asuva sektsiooni vaheline tuletõke (eeldades, et põleng algab tagumises sektsioonis) vastama nõuetele, mille kohaselt peab see püsima terviklik vähemalt 30 minutit (15 minuti asemel).

Kui eespool esitatud punkti kohaselt on sõiduvõime määratud 30 minutiks ja kui tegemist on reisijatesõidukitega, kust reisijatel ei ole võimalik väljuda mõlemast otsast (puudub läbikäik), peavad kuumuse ja tule levikut tõkestavad vahendid (täisvaheseinad või muu tulekahju ohjamise ja kontrollisüsteem, tuletõkked põlemismootori/elektritoite/veoseadmete ning reisijate-/personalialade vahel) olema projekteeritud nii, et oleks tagatud tulekaitse vähemalt 30 minutiks (15 minuti asemel).

7.3.2.22.   Tualetitühjendusliides (punkt 4.2.11.3)

Soome erijuhtum (P-juhtum)

Teise võimalusena või lisaks punktis 4.2.11.3 sätestatule on lubatud paigaldada tualeti tühjendamiseks ning sanitaarsüsteemide heitveepaakide loputamiseks kasutatavaid ühendusi, mis ühilduvad Soome võrgu raudteeäärsete paigaldistega vastavalt joonistele AI1.

Joonis AI1.

Tualetipaagi tühjendusühendused

Image 10

Kiirühendus SFS 4428, ühendusosa A, suurus DN80

Materjal: happekindel roostevaba teras

Tihend vastuühenduse poolel.

Erimääratlus standardis SFS 4428.

7.3.2.23.   Veevarude täiendamise liides (punkt 4.2.11.5)

Soome erijuhtum (P-juhtum)

Teise võimalusena või lisaks alapunktis 4.2.11.5 sätestatule on lubatud paigaldada veevarustusühendusi, mis ühilduvad Soome võrgu raudteeäärsete paigaldistega vastavalt joonisele AII1.

Joonis AII1.

Veepaagi täiteadapter

Image 11

Tüüp: tuletõrjeotstarbeline C-ühendus NCU1

Materjal: vask või alumiinium

Erimääratlus standardis SFS 3802 (tihendusmeetodi määrab iga ühendusdetaili tootja).

Iirimaa ja Ühendkuningriigi erijuhtum Põhja-Iirimaa jaoks (P-juhtum)

Teise võimalusena või lisaks punktis 4.2.11.5 kindlaks määratule on lubatud paigaldada düüsi tüüpi veevarude täiendamise liides. Nimetatud düüsi tüüpi täiteliides peab vastama riiklikele tehnilistele eeskirjadele, mis on sel eesmärgil teatavaks tehtud.

7.3.2.24.   Rongide seisuteedele paigutamise erinõuded (punkt 4.2.11.6)

Iirimaa ja Ühendkuningriigi erijuhtum Põhja-Iirimaa jaoks (P-juhtum)

Seisuteedele paigutatud rongide väline elektrivarustus peab vastama riiklikele tehnilistele eeskirjadele, mis on sel eesmärgil teatavaks tehtud.

7.3.2.25.   Tankimisseadmed (punkt 4.2.11.7)

Soome erijuhtum (P-juhtum)

Soome võrgus tankimise võimaldamiseks peab diislikütuse tankimise liidesega varustatud veeremiüksuste kütusepaagil olema standarditele SFS 5684 ja SFS 5685 vastav ülevoolupiiraja.

Iirimaa ja Ühendkuningriigi erijuhtum Põhja-Iirimaa jaoks (P-juhtum)

Tankimisseadme liides peab vastama riiklikele tehnilistele eeskirjadele, mis on sel eesmärgil teatavaks tehtud.

7.3.2.26.   Kolmandast riigist pärit veerem (üldosa)

Soome erijuhtum (P-juhtum)

Kolmandate riikide veeremi suhtes, mis on ette nähtud kasutamiseks Soome 1 524 mm rööpmelaiusega võrgus Soome ja kolmandate riikide 1 520 mm rööpmelaiusega võrgu vaheliseks liikluseks, on käesoleva KTK nõuete asemel lubatud kohaldada riiklikke tehnilisi eeskirju.

7.3.2.27.   Ei kasutata.“

163)

punkt 7.4 asendatakse järgmisega:

„7.4.   Keskkonna eritingimused

Austria eritingimused

Austrias antakse talvetingimustes piiranguteta juurdepääs võrgule, kui on täidetud järgmised tingimused:

takistuste deflektoril peab olema täiendav suutlikkus lume eemaldamiseks raskete lume-, jää- ja rahetingimuste korral, nagu on täpsustatud punktis 4.2.6.1.2;

vedurid ja jõuallikaga veeremiüksused peavad olema varustatud liivatamissüsteemiga.

Bulgaaria eritingimused

Bulgaarias antakse talvetingimustes piiranguteta juurdepääs võrgule, kui on täidetud järgmine tingimus:

vedurid ja mootorvagunid peavad olema varustatud liivatamissüsteemiga.

Horvaatia eritingimused

Horvaatias antakse talvetingimustes piiranguteta juurdepääs võrgule, kui on täidetud järgmine tingimus:

vedavad sõidukid ja juhikabiiniga sõidukid peavad olema varustatud liivatamissüsteemiga.

Eesti, Läti ja Leedu eritingimused

Veeremile piiranguteta juurdepääsu andmiseks Eesti, Läti ja Leedu võrgule talvetingimustes tuleb tõendada, et veeremi puhul on täidetud järgmised nõuded:

valitud peab olema punktis 4.2.6.1.1 kindlaksmääratud temperatuurivöönd T2;

valitud peavad olema punktis 4.2.6.1.2 kindlaksmääratud rasked lume-, jää- ja rahetingimused, välja arvatud „tuisulume“ stsenaarium;

Soome eritingimused

Selleks et veerem saaks talvetingimustes piiranguteta juurdepääsu Soome võrgule, tuleb tõendada, et veeremi puhul on täidetud järgmised nõuded:

valitud peab olema punktis 4.2.6.1.1 kindlaksmääratud temperatuurivöönd T2;

valitud peavad olema punktis 4.2.6.1.2 kindlaksmääratud rasked lume-, jää- ja rahetingimused, välja arvatud „tuisulume“ stsenaarium;

seoses pidurisüsteemiga antakse Soomes talvetingimustes piiranguteta juurdepääs võrgule, kui on täidetud järgmised tingimused:

üle 140 km/h nimikiirusega rongikoosseisu või reisivaguni puhul on vähemalt pooled pöördvankrid varustatud magnetilise rööpapiduriga;

üle 180 km/h nimikiirusega rongikoosseisu või reisivaguni puhul on kõik pöördvankrid varustatud magnetilise rööpapiduriga.

Prantsusmaa eritingimused

Prantsusmaal antakse talvetingimustes piiranguteta juurdepääs võrgule, kui on täidetud järgmine tingimus:

vedurid ja jõuallikaga veeremiüksused peavad olema varustatud liivatamissüsteemiga.

Saksamaa eritingimused

Saksamaal antakse talvetingimustes piiranguteta juurdepääs võrgule, kui on täidetud järgmine tingimus:

vedurid ja jõuallikaga veeremiüksused peavad olema varustatud liivatamissüsteemiga.

Kreeka eritingimused

Kreeka võrgule piiranguteta juurdepääsu andmiseks suvetingimustes peab olema valitud punktis 4.2.6.1.1 kindlaksmääratud temperatuurivöönd T3.

Kreekas antakse talvetingimustes piiranguteta juurdepääs võrgule, kui on täidetud järgmine tingimus:

vedavad sõidukid peavad olema varustatud liivatamissüsteemiga.

Portugali eritingimused

Portugali võrgule piiranguteta juurdepääsu andmiseks

(a)

suvetingimustes peab olema valitud punktis 4.2.6.1.1 kindlaksmääratud temperatuurivöönd T3,

(b)

talvetingimustes peavad vedurid olema varustatud liivatamissüsteemiga.

Hispaania eritingimused

Hispaania võrgule piiranguteta juurdepääsu andmiseks suvetingimustes peab olema valitud punktis 4.2.6.1.1 kindlaksmääratud temperatuurivöönd T3.

Rootsi eritingimused

Selleks et veerem saaks talvetingimustes piiranguteta juurdepääsu Rootsi võrgule, tuleb tõendada, et veerem vastab järgmistele nõuetele:

valitud peab olema punktis 4.2.6.1.1 kindlaksmääratud temperatuurivöönd T2;

valitud peavad olema punktis 4.2.6.1.2 kindlaksmääratud rasked lume-, jää- ja rahetingimused.“;

164)

punkt 7.5 asendatakse järgmisega:

„7.5.   Läbivaatamise või Euroopa Liidu Raudteeameti muu tegevuse korral arvessevõetavad aspektid

Tulenevalt käesoleva KTK koostamise ajal tehtud analüüsist, on kindlaks määratud konkreetsed aspektid, mis pakuvad huvi ELi raudteesüsteemi edasiarendamise seisukohalt.

Nimetatud aspektid jagunevad kolme rühma:

(1)

aspektid, mida on juba käsitletud käesolevas KTKs seoses mõne põhiparameetriga, aga mille puhul võidakse KTK läbivaatamise käigus vastavat tehnilist kirjeldust täiustada;

(2)

aspektid, mida praeguse tehnika taseme juures ei loeta põhiparameetriteks, aga mille suhtes on alustatud uurimisprojekte;

(3)

aspektid, mis on olulised KTKde kohaldamisalasse mittekuuluvate ELi raudteesüsteemi käsitlevate käimasolevate uuringute raames.

Need aspektid on kindlaks määratud allpool, järgides KTK punktis 4.2 kasutatud liigendust.

7.5.1.   Käesoleva KTK põhiparameetriga seotud aspektid

7.5.1.1.   Teljekoormuse parameeter (punkt 4.2.3.2.1)

See põhiparameeter hõlmab taristu ja veeremi vahelist liidest vertikaalkoormuse küsimuses.

Marsruudi ühilduvuse kontrollimiseks on vaja edasi arendada staatilist ja dünaamilist ühilduvust.

Dünaamilise ühilduvuse puhul ei ole veel kättesaadavad veeremi ühtlustatud klassifitseerimismeetod ega kiirraudtee koormusmudeli HSLM ühilduvusega seotud nõuded.

Vedurite ja reisijateveoveeremi KTK nõudeid tuleks edasi arendada, tuginedes Euroopa Standardikomitee järeldustele, millega täiustatakse standardi EN 1991–2 E lisa vastavate nõuetega veeremi dünaamilise ühilduvuse kohta, sealhulgas ühilduvuse kohta HSLMi nõuetele vastavate rajatistega.

Tuleks luua uued peamised konstruktsiooniomadused „Veeremiüksuse konstruktsiooni vastavus kiirraudtee koormusmudelile HSLM“.

Käitamise ja liikluskorralduse KTK D.1 liites tuleks marsruudi ühilduvuse kontrollimiseks viidata ühtlustatud menetlusele, mis põhineb raudteetaristuregistril ja lubatud veeremitüüpide Euroopa registril.

Raudteetaristuregistri parameetri 1.1.1.1.2.4.4 kohaselt nõutavad dokumendid tuleks võimalikult suures ulatuses ühtlustada, et hõlbustada marsruudi ühilduvuse automaatset kontrolli.

7.5.1.2.   Ei kasutata

7.5.1.3.   Aerodünaamiline mõju ballastalusel paiknevatele rööbasteedele (punkt 4.2.6.2.5)

Ballastalusel paiknevatele rööbasteedele avalduva aerodünaamilise mõju nõuded on kehtestatud veeremiüksuste jaoks, mille suurim valmistajakiirus on üle 250 km/h.

Kuna praegune tehnika tase ei võimalda kehtestada ühtlustatud nõuet ega hindamismetoodikat, võimaldab KTK kohaldada siseriiklikke eeskirju.

See tuleb läbi vaadata, et arvesse võtta järgmist:

ballastiheite juhtumite analüüs ja vastav mõju ohutusele (kui on);

ELis kohaldatava ühtlustatud kulutõhusa metoodika väljatöötamine.

7.5.2.   Käesoleva KTK põhiparameetriga mitteseotud aspektid, mille kohta on alustatud uurimisprojekte

7.5.2.1.   Ei kasutata

7.5.2.2.   Täiendavad tegevused, mis on seotud tingimustega veeremitüübi loa ja/või turulelaskmise loa saamiseks, mis ei piirdu konkreetse kasutusalaga

Vedurite ja reisivagunite vaba liikumise hõlbustamiseks on punktis 7.1.1.5 kindlaks määratud turulelaskmise loa saamise tingimused, mis ei piirdu konkreetse kasutusalaga.

Neid sätteid tuleks täiendada häiringuvoolu ja magnetväljade ühtlustatud piirnormidega veeremiüksuse tasandil kas protsendina mõjutavale veeremiüksusele määratud väärtusest või absoluutsete piirnormidena. Need ühtlustatud piirnormid määratakse kindlaks kontrolli ja signaalimise KTK artiklis 13 osutatud erijuhtumite või tehniliste dokumentide ja tulevase standardi EN 50728 alusel, mis avaldatakse eeldatavasti 2024. aastal.

Üldkäituses kasutamiseks ette nähtud reisivagunite vaheliste liideste tehnilist kirjeldust tuleks täpsemalt esitada punktis 7.1.1.5.2, eesmärgiga hõlbustada nende (uute ja olemasolevate) reisivagunite vahetatavust.

7.5.2.3.   Jalgrattakohtadega veeremi seadmed. Reisijate õigusi käsitleva määruse mõju

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/782 (*19) artikli 6 lõikes 4 on sätestatud nõuded veeremi varustamiseks jalgrattakohtadega.

Jalgrattakohad tuleb tagada järgmistel juhtudel:

kui reisijateala paigutust ja sisustust muudetakse oluliselt ning

kui olemasoleva veeremi eespool nimetatud ümberehitamise tõttu on vajalik uus veeremi turulelaskmise luba.

Punkti 7.1.2.2 alapunktis 1 kindlaks määratud põhimõtte kohaselt ei tohi oluline ümberehitamine, mis mõjutab muid osi ja põhiparameetreid kui reisijateala paigutus ja sisustus, hõlmata veeremi varustamist jalgrattakohtadega.

(*19)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/782 rongireisijate õiguste ja kohustuste kohta (uuesti sõnastatud). (ELT L 172, 17.5.2021, lk 1).“ "

165)

liiteid muudetakse järgmiselt:

(a)

sisukord asendatakse järgmisega.

„A liide:

Ei kasutata

B liide.

1 520 mm süsteem, gabariit T

C liide.

Erisätted teemasinate kohta

D liide.

Ei kasutata

E liide.

Vedurijuhi antropomeetrilised mõõtmed

F liide.

Nähtavus ettepoole

G liide.

Hooldustööd

H liide.

Veeremi allsüsteemi hindamine

I liide.

Aspektid, mille kohta puudub tehniline kirjeldus (avatud punktid)

J liide.

Käesolevas KTKs osutatud tehnilised kirjeldused

J-1 liide.

Standardid või normdokumendid

J-2 liide.

Tehnilised dokumendid

K liide.

Magnetilise rööpapiduri uute otsadetailide valideerimismenetlus

L liide.

Nõuete ja üleminekukorra muutmine“;

(b)

C liide asendatakse järgmisega:

„C Liide

Erisätted teemasinate kohta

C.1   Veeremiüksuse konstruktsiooni tugevus

Punkti 4.2.2.4 nõudeid täiendatakse järgmiselt.

Masina raam peab suutma taluda J-1 liite viites 1 osutatud tehnilises kirjelduses kindlaks määratud staatilisi koormusi või J-1 liite viites 51 osutatud tehnilise kirjelduse kohaseid staatilisi koormusi, ületamata seal esitatud lubatavaid piirnorme.

J-1 liite viites 51 esitatud tehnilise kirjelduse kohane vastav struktuurikategooria on järgmine:

masinatele, mille puhul ei tohi kasutada tõukemanööverdamist ega sorteerimismäge: F-II;

kõigile ülejäänud masinatele: F-I.

J-1 liite viites 1 osutatud tehnilise kirjelduse tabeli 13 või J-1 liites viite 51 osutatud tehnilise kirjelduse tabeli 10 kohane kiirendus x-suunas peab olema ± 3 g.

C.2   Tõstmine

Masina kere peab sisaldama tõstepunkte, mille abil on võimalik tervet masinat ohutult tõsta. Tõstepunktide asukoht peab olema kindlaks määratud.

Remondi, ülevaatuste või rööbastele tagasitõstmise käigus tehtava töö lihtsustamiseks peab masina mõlemal pikemal küljel olema vähemalt kaks tõstepunkti, mille abil on võimalik tõsta nii tühja kui ka koormatud masinat.

Tõstepunktide alla peab olema jäetud tõsteseadmete paigutamiseks vaba ruum, mida ei tohi tõkestada püsivalt kinnitatud osadega. Koormustingimused peavad vastama nendele, mis on valitud C.1 liite alusel, ning neid kohaldatakse töökojas tõstmise ja hooldustööde korral.

C.3   Dünaamiline käitumine sõidu ajal

Sõiduomaduste kindlaksmääramiseks on lubatud kasutada sõidukatsetusi või viidet sarnasele tüübikinnitust omavale masinale vastavalt käesoleva KTK punktile 4.2.3.4.2 või simulatsiooni. Sõidukäitumise kontrollimiseks võib kasutada J-1 liite viites 9 osutatud kirjelduses kirjeldatud katsetuste simulatsiooni (allpool nimetatud eranditega), kui on olemas representatiivse rööbastee ja masina töötingimuste valideeritud mudel.

Täiendavalt kohaldatakse järgmisi kõrvalekaldeid:

i)

seda tüüpi masinate puhul on alati lubatud kasutada lihtsustatud meetodit;

ii)

kui masin ise ei suuda nõutavat katsekiirust saavutada, tuleb masinat katsetuste ajal vedada.

Sõiduomaduste modelleerimiseks kasutatava masina mudelit tuleb kontrollida, võrreldes mudeliga saadud tulemusi sõidukatsetuste tulemustega, kui kasutatakse samu rööbastee omadusi.

Kontrollitud mudel on modelleerimismudel, mida on kontrollitud tegeliku sõidukatsetusega, mis avaldab vedrustusele piisavalt koormust, ning mille korral sõidukatsetuse tulemuste ja modelleerimismudeli abil saadud ennustused sama katsetee suhtes on üksteisega väga sarnased.

C.4   Kiirendus maksimumkiirusel

Eriveeremi puhul ei nõuta punkti 4.2.8.1.2 alapunktis 5 kindlaks määratud kiirendusvaru.

;

(c)

D liite tekst asendatakse järgmisega: „Ei kasutata.“

(d)

E lisa asendatakse järgmisega:

„E Liide

Vedurijuhi antropomeetrilised mõõtmed

Järgmised andmed vastavad tehnika tasemele ja neid tuleb kasutada.

Pikima ja lühima vedurijuhi põhilised antropomeetrilised mõõtmed:

kasutatakse J-1 liite viites 62 osutatud tehnilises kirjelduses esitatud mõõtmeid.

;

(e)

F liide asendatakse järgmisega:

„F Liide

Nähtavus ettepoole

F.1.   Üldosa

Kabiini konstruktsioon peab toetama kogu juhtimisega seotud välise teabe nähtavust juhile ning peab juhti kaitsma nähtavust häirivate väliste tegurite eest. See nõue hõlmab järgmisi elemente.

Vähendada tuleb tuuleklaasi allservas esinevat virvendust, mis võib põhjustada väsimust.

Tagada tuleb kaitse päikese ja vastutulevate rongide esilaternate helgi eest, piiramata samal ajal juhi jaoks väliste märkide, signaalide ja muu visuaalse teabe nähtavust.

Kabiinisiseste seadmete paiknemine ei tohi piirata ega moonutada välise teabe nähtavust juhi jaoks.

Akende mõõtmed, paiknemine, kuju ja viimistlusmaterjalid (kaasa arvatud hooldusvahendid) ei tohi piirata juhi nähtavust ning peavad sõitmist toetama.

Tuuleklaasi puhastamise seadmete paiknemine, tüüp ja kvaliteet peavad aitama tagada, et juhile säiliks selge nähtavus enamiku ilmastiku- ja töötingimuste korral, ning need ei tohi juhi nähtavust piirata.

Juhikabiin peab olema projekteeritud selliselt, et juht paikneks sõidu ajal näoga ettepoole.

Juhikabiin peab olema projekteeritud selliselt, et juhile avaneks seisvast ja/või istuvast sõiduasendist selge ja takistamatu vaade, mis võimaldab eristada rööbastee vasakul ja paremal pool asuvaid kohtkindlaid signaale, nagu on kindlaks määratud J-1 liite viites 62 osutatud tehnilises kirjelduses.

Eespool nimetatud liites esitatud eeskirjadega reguleeritakse nähtavustingimusi mõlema sõidusuuna puhul sirgel rööbasteel ning 300 m ja suurema raadiusega kurvides. Neid kohaldatakse juhi asukoha või asukohtade suhtes.

Märkused:

kui tegemist on kahe juhiistmega varustatud kabiiniga (kahe sõiduasendi võimalus), kohaldatakse eeskirju kahe istekoha suhtes;

keskel asuva kabiiniga vedurite ja eriveeremi puhul on KTK punktis 4.2.9.1.3.1 täpsustatud eritingimused.

F.2.   Veeremiüksuse võrdlusasend rööbastee suhtes

Kohaldatakse J-1 liite viites 62 osutatud tehnilist kirjeldust.

Varustus ja kasulik koorem määratakse vastavalt J-1 liite viites 6 osutatud tehnilisele kirjeldusele ja punktile 4.2.2.10.

F.3.   Meeskonnaliikmete silmade võrdlusasend

Kohaldatakse J-1 liite viites 62 osutatud tehnilist kirjeldust.

Istuvas asendis vedurijuhi silmade ja tuuleklaasi vahekaugus peab olema 500 mm või üle selle.

F.4.   Nähtavustingimused

Kohaldatakse J-1 liite viites 62 osutatud tehnilist kirjeldust.

;

(f)

H liite tabelit H.1 muudetakse järgmiselt:

i)

reas „Külgtuul“ asendatakse sõna „Külgtuul“ sõnaga „Külgtuul“;

ii)

rida „Alalisvoolusüsteemide suurim seisuaegne vool“ asendatakse järgmisega:

„Maksimaalne seisuaegne voolutugevus

4.2.8.2.5

X

X (ainult alalisvoolusüsteemide puhul)

Puudub.

—“

 

 

iii)

pealkiri „Süsteemi energiavarustuse häired“ asendatakse pealkirjaga „Vahelduvvoolusüsteemile avalduv harmoonikute mõju ja dünaamiline mõju“;

iv)

rida „Diiselmootor ja muud termilised veosüsteemid“ jäetakse välja;

v)

pealkiri „Rongisisesed tööriistad ja teisaldatavad seadmed“ asendatakse pealkirjaga „Rongisisesed tööriistad ja teisaldatavad seadmed“;

vi)

rida „Veevarude täiendamise seadmed“ jäetakse välja;

(g)

I liide asendatakse järgmisega:

„I Liide

Aspektid, mille kohta puudub tehniline kirjeldus

(avatud punktid)

Avatud punktid, mis on seotud veeremiüksuse ja võrgu tehnilise ühilduvusega

Veeremi allsüsteemi element

Käesoleva KTK punkt

Käesolevas KTKs käsitlemata tehniline aspekt

Märkused

Ühilduvus rongituvastussüsteemidega

4.2.3.3.1

Vt J-2 liite viites A osutatud tehniline kirjeldus.

Avatud punktid on samuti kindlaks määratud kontrolli ja signaalimise KTKs.

Dünaamiline käitumine sõidu ajal 1 520  mm rööpmelaiusega süsteemi puhul

4.2.3.4.2

4.2.3.4.3

Dünaamiline käitumine sõidu ajal. Koonilisuse ekvivalent.

KTKs osutatud normdokumendid põhinevad 1 435  mm rööpmelaiusega süsteemiga seoses saadud kogemustel.

1 600  mm rööpmelaiusega süsteemi koonilisuse ekvivalent

4.2.3.4.3

Dünaamiline käitumine sõidu ajal. Koonilisuse ekvivalent.

KTKs osutatud normdokumendid põhinevad 1 435  mm rööpmelaiusega süsteemiga seoses saadud kogemustel.

Haardumistingimustest sõltumatu pidurisüsteem

4.2.4.8.3

pöörisvoolu-rööpapidur

pöörisvoolu-rööpapiduri kasutamise tingimused tehnilise ühilduvuse tagamiseks rööbasteega ei ole ühtlustatud.

Aerodünaamiline mõju ballastalusel paiknevale rööbasteele veeremi puhul, mille suurim valmistajakiirus on > 250 km/h

4.2.6.2.5

Piirnorm ja vastavushindamine, et vähendada ballastiga kaasnevaid riske.

Töö CENiga.

Avatud punkt ka taristu KTKs.

Avatud punktid, mis ei ole seotud veeremiüksuse ja võrgu tehnilise ühilduvusega

Veeremi allsüsteemi element

Käesoleva KTK punkt

Käesolevas KTKs käsitlemata tehniline aspekt

Märkused

Tulekahju ohjamise ja kontrollisüsteemid

4.2.10.3.4

Muude tulekahju ohjamise ja kontrollisüsteemide vastavushindamine peale täisvaheseinte.

Tule ja suitsu ohjamise tulemuslikkuse hindamise menetlus, mille on välja töötanud Euroopa Standardikomitee vastavalt ERA esitatud standardimisettepanekule.“

(h)

J liide asendatakse järgmisega:

„J liide

Käesolevas KTKs osutatud tehnilised kirjeldused

J-1   Standardid või normdokumendid

Viide

Hinnatavad omadused

KTK punkt

Kohustusliku standardi punkt

1

EN 12663–1:2010+A1:2014

Railway applications - Structural requirements of railway vehicle bodies - Part 1: Locomotives and passenger rolling stock (and alternative method for freight wagons)

1.1

Sisemine haakeseadis liigendatud veeremiüksuste jaoks

punkti 4.2.2.2.2 alapunkt 3

6.5.3, 6.7.5

1.2

Veeremiüksuse konstruktsiooni tugevus. Üldosa

punkti 4.2.2.4 alapunkt 3

5.1, 5.2, 5.3, 5.4, 5.6

1.3

Veeremiüksuse konstruktsiooni tugevus. Kontrollimeetod

punkti 4.2.2.4 alapunkt 4

9.2, 9.3

1.4

Veeremiüksuse konstruktsiooni tugevus. Alternatiivsed nõuded teemasinatele

C liide

Punkt C.1

6.1–6.5

1.5

Tõstmine. Konstruktsioonile langevad koormused

punkti 4.2.2.6 alapunkt 9

6.3.2, 6.3.3

1.6

Tõstmine. Tugevuse tõendamine

punkti 4.2.2.6 alapunkt 9

9.2, 9.3

1.7

Seadmete kinnitamine vaguni konstruktsiooni külge

4.2.2.7 alapunkt 3

6.5.2, 6.7.3

1.8

Pöördvankri raami konstruktsioon. Kere ja pöördvankri vaheline ühendus

punkti 4.2.3.5.1 alapunkt 2

6.5.1, 6.7.2

2

EN 16839:2022

Railway applications - Rolling stock - Head stock layout

2.1

Haakimistöödeks vajalik töötajate juurdepääs. Rongikoostajate tegutsemisruum

punkti 4.2.2.2.5 alapunkt 2

4

2.2

Otsahaakeseadis. Veeremiüksuste vaheline ühilduvus. Manuaalne UIC-tüüp

Puhvrite ja kruvisiduri paigaldamine

punkti 4.2.2.2.3 alapunkti b alapunkti b-2 alapunkt 1

5, 6

2.3

Piduritorude ja -voolikute, haakeseadiste ja kraanide mõõtmed ja paigutus

punkti 4.2.2.2.3 alapunkti b alapunkti b-2 alapunkt 2

7, 8

2.4

Päästetöödel kasutatav haakeseadis. Liides päästeüksusega

punkti 4.2.2.2.4 alapunkt 3 alapunkt a

7

3

EN 15227:2020

Raudteealased rakendused. Raudteeveeremi kere purunemiskindluse nõuded

3.1

Passiivne ohutus. Üldosa

4.2.2.5

4, 5, 6, 7 ning B, C ja D lisa (välja arvatud A lisa)

3.2

Passiivne ohutus. Kategooriad

punkti 4.2.2.5 alapunkt 5

5.1 tabel 1

3.3

Passiivne ohutus. Stsenaariumid

punkti 4.2.2.5 alapunkt 6

5.2, 5.3, 5.4 (välja arvatud A lisa)

3.4

Passiivne ohutus – nõuded

punkti 4.2.2.5 alapunkt 7

6.1, 6.2, 6.3, 6.4 (välja arvatud A lisa)

3.5

Passiivne ohutus. Takistuste deflektor

punkti 4.2.2.5 alapunkt 8

6.5.1

3.6

Rattakaitsed

4.2.3.7

6.6.1

3.7

Keskkonnatingimused. Takistuste deflektor

punkti 4.2.6.1.2 alapunkt 4

6.5.1

4

EN 16404:2016

Railway applications - Re-railing and recovery requirements for railway vehicles

4.1

Tõstmine. Püsivate tõstepunktide geomeetria

punkti 4.2.2.6 alapunkt 7

5.2, 5.3

4.2

Tõstmine. Teisaldatavate tõstepunktide geomeetria

punkti 4.2.2.6 alapunkt 7

5.2, 5.3

5

EN 15877-2:2013

Railway applications - Markings of railway vehicles - Part 2: External markings on coaches, motive power units, locomotives and on track machines

5.1

Tõstmine. Tähistamine

punkti 4.2.2.6 alapunkt 8

4.5.19

5.2

Üldkäituses kasutamiseks ettenähtud reisivagunid

punkti 7.1.1.5.1 alapunkt 23

4.5.5.1, 4.5.6.3

6

EN 15663:2017+A1:2018

Railway applications - Vehicle reference masses

6.1

Koormustingimused ja kaalutud mass. Koormustingimused

punkti 4.2.2.10 alapunkt 1

4.5

6.2

Koormustingimused ja kaalutud mass. Koormustingimuste leidmise aluseks võetav hüpotees

punkti 4.2.2.10 alapunkt 2

4.1, 4.2, 4.3, 4.4, 4.5, 5, 6, 7.1, 7.2, 7.3 (projekteerimistingimused)

7

EN 15273-2:2013+A1:2016

Railway applications - Gauges - Part 2: Rolling stock gauge

7.1

Gabariidid. Meetod, võrdlusprofiil

punkti 4.2.3.1 alapunktid 3, 4

5 ja sõltuvalt profiilist: A lisa (G1), B lisa (GA,GB, GC), C lisa (GB1,GB2), D lisa (GI3), E lisa (G2), F lisa (FIN1), G lisa (FR3,3), H lisa (BE1,BE2,BE3),I lisa (PTb,PTb+,PTc), J lisa (SEa, Sec), K lisa (OSJD), L lisa (DE1 DE2 DE3), M lisa (NL1NL2), P lisa (GHE16...)

7.2

Gabariidid. Meetod, võrdlusprofiil

Pantograafi gabariidi kontrollimine

punkti 4.2.3.1 alapunkt 5

A.3.12

7.3

Gabariidid. Meetod, võrdlusprofiil

pöörisvoolu-rööpapiduri kontrollimine

punkti 4.2.4.8.3 alapunkt 3

5 ja sõltuvalt profiilist: A lisa (G1), B lisa (GA,GB, GC), C lisa (GB1,GB2), D lisa (GI3), E lisa (G2), F lisa (FIN1), G lisa (FR3,3), H lisa (BE1,BE2,BE3),I lisa (PTb,PTb+,PTc), J lisa (SEa, Sec), K lisa (OSJD), L lisa (DE1 DE2 DE3), M lisa (NL1NL2), P lisa (GHE16...)

8

EN 15437-1:2009

Raudteealased rakendused. Teljelaagripukside seisundi jälgimine. Ühilduvus ja projekteerimisnõuded. Osa 1: Veeremi teljelaagrite ülekuumenemise avastamise seadmed ja veeremi teljelaagripuks

8.1

Teljepukside seisundi jälgimine. Raudteeäärsete seadmete jaoks nähtav veeremiosa

punkti 4.2.3.3.2.2 alapunktid 1 ja 2a

7.3.2.3

5.1, 5.2

9

EN 14363:2016+ A2:2022

Railway applications - Testing and Simulation for the acceptance of running characteristics of railway vehicles - Running Behaviour and stationary tests

9.1

Teljekoormuse vahemik

4.2.3.4.1,

punkti 4.2.3.4.2 alapunkt 4

1.1, 5.3.2

9.2

Kiiruse ja välisrööpa kõrgenduse puudujäägi kombinatsioon(id)

punkti 4.2.3.4.2 alapunkt 3

1.4, 7.3.1

9.3

Rööbastee koormusparameetrid

punkti 4.2.3.4.2 alapunkt 5

7.5.1, 7.5.3

9.4

Dünaamiline käitumine sõidu ajal. Sõiduohutuse piirnormid

4.2.3.4.2.1

7.5.1, 7.5.2

9.5

Dünaamiline käitumine sõidu ajal. Rööbastee koormamise piirnormid

punkti 4.2.3.4.2.2 alapunkt 1

7.5.1, 7.5.3

9.6

Kõveral rööbasteel rööbastelt mahasõidu vältimine

punkti 6.2.3.3 alapunkt 1

4, 5, 6.1

9.7

Dünaamiline käitumine sõidu ajal. Kontrollimeetod

punkti 6.2.3.4 alapunkt 1

7

9.8

Dünaamiline käitumine sõidu ajal. Hindamiskriteeriumid

punkti 6.2.3.4 alapunkt 1

4, 5

9.9

Uute rattaprofiilide arvutuslikud väärtused. Koonilisuse ekvivalendi hindamine

punkti 6.2.3.6 alapunkt 1

O lisa, P lisa

9.10

Veeremiüksuste vastavus rööpakaldele

7.1.2 tabeli 17a märkus (1)

4, 5, 6, 7

9.11

Eriveeremit käsitlev säte: katsetuste modelleerimine

C liide

Jaotis C.3

T lisa

10

EN 15528:2021

Railway applications - Line categories for managing the interface between load limits of vehicles and infrastructure

10.1

EN liinikategooria, mis tuleneb veeremiüksuse kategoriseerimisest

punkti 4.2.3.2.1 alapunkt 2

6.1, 6.3, 6.4

10.2

Seismisala kasuliku koormuse standardväärtus

punkti 4.2.3.2.1 alapunkti 2 alapunkt a

Tabeli 4 veerg 2

10.3

Seismisala kasulikku koormust tõendavad dokumendid

punkti 4.2.3.2.1 alapunkti 2 alapunkt c

6.4.1

11

EN 13749:2021

Railway applications - Wheelsets and bogies - Method of specifying the structural requirements of bogie frames

11.1

Pöördvankri raami konstruktsioon

punkti 4.2.3.5.1 alapunkt 1

punkti 4.2.3.5.1 alapunkt 3

6.2

12

EN 14198:2016+A1:2018+A2:2021

Railway applications - Braking - Requirements for the brake system of trains hauled by locomotives

12.1

Pidurdamine. Pidurisüsteemi tüüp, UIC-tüüpi pidurisüsteem

4.2.4.3

5.4

12.2

Üldkäituses kasutamiseks ettenähtud reisivagunid

punkti 7.1.1.5.2 alapunkt 3

5.3.2.6, 5.4

13

EN 14531-1:2015+A1:2018

Railway applications - Methods for calculation of stopping distances, slowing distances and immobilization braking - Part 1:General algorithms

13.1

Pidurdustõhusus. Arvutamine. Üldosa

punkti 4.2.4.5.1 alapunkt 1

4

13.2

Hädapidurduse tõhusus. Arvutamine

punkti 4.2.4.5.2 alapunkt 3

4

13.3

Sõidupidurduse tõhusus. Arvutamine

punkti 4.2.4.5.3 alapunkt 1

4

13.4

Seisupidurduse tõhusus. Arvutamine

punkti 4.2.4.5.5 alapunkt 3

5

13.5

Pidurdustõhusus. Hõõrdetegur

punkti 4.2.4.5.1 alapunkt 2

4.4.6

13.6

Hädapidurduse tõhusus. Reageerimisaeg/viivitusaeg

punkti 4.2.4.5.2 alapunkt 1

4.4.8.2.1, 4.4.8.3

14

EN 14531-2:2015

Railway applications - Methods for calculation of stopping and slowing distances and immobilisation braking - Part 2: Step by step calculations for train sets or single vehicles

14.1

Pidurdustõhusus. Arvutamine. Üldosa

punkti 4.2.4.5.1 alapunkt 1

4, 5

14.2

Hädapidurduse tõhusus. Arvutamine

punkti 4.2.4.5.2 alapunkt 3

4, 5

14.3

Sõidupidurduse tõhusus. Arvutamine

punkti 4.2.4.5.3 alapunkt 1

4, 5

15

EN 15595:2018+AC:2021

Railway applications - Braking - Wheel slide protection

15.1

Rataste lohisemise vältimise süsteem. Projekteerimine

punkti 4.2.4.6.2 alapunkt 6

5.1, 5.2, 5.4

15.2

Rataste lohisemise vältimise süsteem. Kontrollimeetod ja katseprogramm

punkti 6.1.3.2 alapunkt 1

6.1.1, 6.2, 6.5, 7

15.3

Rataste lohisemise vältimise süsteem. Rataste pöörlemise jälgimise süsteem

punkti 4.2.4.6.2 alapunkt 8

5.1.7

15.4

Rataste lohisemise vältimine, toimimise kontrollimeetod

punkti 6.2.3.10 alapunkt 1

6.3, 7

16

EN 16207:2014+A1:2019

Railway applications - Braking - Functional and performance criteria of Magnetic Track Brake systems for use in railway rolling stock

16.1

Magnetiline rööpapidur

punkti 4.2.4.8.2 alapunkt 3

K liide

C lisa

17

EN 14752:2019+A1:2021

Railway applications - Bodyside entrance systems for rolling stock

17.1

Takistuste avastamine ustel. Tundlikkus

punkti 4.2.5.5.3 alapunkt 5

5.2.1.4.1

17.2

Takistuste avastamine ustel. Maksimaalne jõud

punkti 4.2.5.5.3 alapunkt 5

5.2.1.4.2.2

17.3

Uste avamine hädaolukorras. Uste manuaalne avamine

punkti 4.2.5.5.9 alapunkt 6

5.5.1.5

17.4

Üldkäituses kasutamiseks ettenähtud reisivagunid. Ukse juhtseade

punkti 7.1.1.5.2 alapunkt 10

5.1.1, 5.1.2, 5.1.5, 5.1.6

18

EN 50125-1:2014

Railway applications - Environmental conditions for equipment -Part 1: Rolling stock and on-board equipment

18.1

Keskkonnatingimused. Temperatuur

punkti 4.2.6.1.1 alapunkt 1

4.3

18.2

Keskkonnatingimused. Lume-, jää- ja rahetingimused

punkti 4.2.6.1.2 alapunkt 1

4.7

18.3

Keskkonnatingimused. Temperatuur

punkti 7.1.1.5.2 alapunkt 4

4.3

19

EN 14067-6:2018

Railway applications - Aerodynamics - Part 6: Requirements and test procedures for crosswind assessment

19.1

Aerodünaamiline mõju. Külgtuule kontrollimeetod

punkti 4.2.6.2.4 alapunkt 2

5

19.2

Aerodünaamiline mõju. Külgtuul veeremiüksuste puhul, mille suurim valmistajakiirus on 250 km/h või suurem

punkti 4.2.6.2.4 alapunkt 3

5

20

EN 15153-1:2020

Railway applications - External visible and audible warning devices - Part 1: Head, marker and tail lamps for heavy rail

20.1

Esilaternad. Tule värvus

punkti 4.2.7.1.1 alapunkt 4

5.3.3

20.2

Esilaternad. Täisheledusega ja vähendatud heledusega esilaterna valgustugevus

punkti 4.2.7.1.1 alapunkt 5

5.3.3, 5.3.4 tabeli 2 esimene rida

20.3

Esilaternad. Suunamisvahendid

punkti 4.2.7.1.1 alapunkt 6

5.3.3, 5.3.5

20.4

Gabariidituled. Tule värvus

punkti 4.2.7.1.2 alapunkti 6 alapunkt a

5.4.3.1 tabel 4

20.5

Gabariidituled. Valguskiirguse spektraaljaotus

punkti 4.2.7.1.2 alapunkti 6 alapunkt b

5.4.3.2

20.6

Gabariidituled. Valgustugevus

punkti 4.2.7.1.2 alapunkti 6 alapunkt c

5.4.4 tabel 6

20.7

Tagatuled. Tule värvus

punkti 4.2.7.1.3 alapunkti 4 alapunkt a

5.5.3 tabel 7

20.8

Tagatuled. Valgustugevus

punkti 4.2.7.1.3 alapunkti 4 alapunkt b

5.5.4

tabel 8

20.9

Esilaternad. Tule värvus

punkti 6.1.3.3 alapunkt 1

5.3.3, 6.3

20.10

Esilaternad. Valgustugevus

punkti 6.1.3.3 alapunkt 1

5.3.3, 6.4

20.11

Gabariidituled. Tule värvus

punkti 6.1.3.4 alapunkt 1

6.3

20.12

Gabariidituled. Valgustugevus

punkti 6.1.3.4 alapunkt 1

6.4

20.13

Tagatuled. Tule värvus

punkti 6.1.3.5 alapunkt 1

6.3

20.14

Tagatuled. Valgustugevus

6.1.3.5 alapunkt 1

6.4

20.15

Gabariidituled. Suunamisvahendid

punkti 4.2.7.1.2 alapunkt 7

5.4.5

21

EN 15153-2:2020

Railway applications - External visible and audible warning devices - Part 2: Warning horns for heavy rail

21.1

Hoiatussignaali helirõhutasemed

punkti 4.2.7.2.2 alapunkt 1

5.2.2

21.2

Helisignaalseade. Signaal

punkti 6.1.3.6 alapunkt 1

6

21.3

Helisignaalseade. Helirõhutase

punkti 6.1.3.6 alapunkt 1

6

21.4

Helisignaalseade. Helirõhutase

punkti 6.2.3.17 alapunkt 1

6

22

EN 50388-1:2022

Railway Applications - Fixed installations and rolling stock -

Technical criteria for the coordination between electric traction power supply systems and rolling stock to achieve interoperability - Part 1: General

22.1

Regeneratiivpidurdus koos energia saatmisega kontaktõhuliinile

punkti 4.2.8.2.3 alapunkt 1

12.2.1

22.2

Kontaktõhuliinist võetav suurim võimsus ja voolutugevus. Voolu automaatregulaator

punkti 4.2.8.2.4 alapunkt 2

7.3

22.3

Võimsustegur. Kontrollimeetod

punkti 4.2.8.2.6 alapunkt 1

6

22.4

Vahelduvvoolusüsteemile avalduv harmoonikute mõju ja dünaamiline mõju

punkti 4.2.8.2.7 alapunkt 1

10 (välja arvatud 10.2)

22.5

Rongi elektriohutus. Ohutuse koordineerimine

punkti 4.2.8.2.10 alapunkt 3

11

22.6

Peakaitselüliti. Ohutuse koordineerimine

punkti 5.3.12 alapunkt 4

11.2, 11.3

22.7

Kontaktõhuliinist võetav suurim võimsus ja voolutugevus. Kontrollimeetod

punkti 6.2.3.18 alapunkt 1

15.3.1

22.8

Võimsustegur. Kontrollimeetod

punkti 6.2.3.19 alapunkt 1

15.2

23

EN 50206-1:2010

Railway applications - Rolling stock - Pantographs: Characteristics and tests - Part 1: Pantographs for main line vehicles

23.1

Pantograafi töökõrguse vahemik (koostalitluse komponendi tasand).Omadused

punkti 4.2.8.2.9.1.2 alapunkt 2

4.2, 6.2.3

23.2

Pantograafi voolukoormus (koostalitluse komponendi tasand)

punkti .4.2.8.2.9.3a alapunkt 2

6.13.2

23.3

Pantograafi langetamine (veeremi tasand). Pantograafi langetamise aeg

punkti 4.2.8.2.9.10 alapunkt 1

4.7

23.4

Pantograafi langetamine (veeremi tasand). Automaatne langetamisseade (ADD)

punkti 4.2.8.2.9.10 alapunkt 3

4.8

23.5

Pantograaf. Kontrollimeetod

punkti 6.1.3.7 alapunkt 2

6.3.1

24

EN 50367:2020+A1:2022

Railway applications - Fixed installations and rolling stock - Criteria to achieve technical compatibility between pantographs and overhead contact line

24.1

Maksimaalne seisuaegne voolutugevus

punkti 4.2.8.2.5 alapunkt 1

punkti 7.2 tabel 5

24.2

Pantograafi kollektoripea geomeetria

punkti 4.2.8.2.9.2 alapunkt 5

5.3.2.3

24.3

Pantograafi kollektoripea geomeetria. Tüüp 1 600  mm

punkti 4.2.8.2.9.2.1 alapunkt 1

A.2 lisa joonis A.6

24.4

Pantograafi kollektoripea geomeetria. Tüüp 1 950  mm

4.2.8.2.9.2.2 alapunkt 1

A.2 lisa joonis A.7

24.5

Pantograaf. Kontaktliini temperatuur

punkti 6.1.3.7 alapunkt 1a

7.2

25

Ei kasutata

26

EN 50119:2020

Raudteealased rakendused. Püsipaigaldised. Elekterveo kontaktõhuliinid

26.1

Pantograafi langetamine (veeremi tasand). Dünaamilise isolatsiooni kõrgus

punkti 4.2.8.2.9.10 alapunkt 1

Tabel 2

27

EN 50153:2014-05/A1:2017-08/A2:2020-01

Railway applications -Rolling stock -Protective provisions relating to electrical hazards

27.1

Kaitse elektriohtu eest

punkti 4.2.8.4 alapunkt 1

5, 6, 7, 8

28

EN 15152:2019

Railway applications - Front windscreens for train cabs

28.1

Tuuleklaas. Vastupidavus kokkupõrgetele lendobjektidega

punkti 4.2.9.2.1 alapunkt 2

6.1

28.2

Tuuleklaas. Killunemiskindlus

punkti 4.2.9.2.1 alapunkt 2

6.1

28.3

Tuuleklaas. Teisese kujutise eraldumine

punkti 4.2.9.2.2 alapunkti 2 alapunkt a

5.2.1

28.4

Tuuleklaas. Optiline moonutus

punkti 4.2.9.2.2 alapunkti 2 alapunkt b

5.2.2

28.5

Tuuleklaas. Hägusus

punkti 4.2.9.2.2 alapunkti 2 alapunkt c

5.2.3

28.6

Tuuleklaas. Valgusläbivus

punkti 4.2.9.2.2 alapunkti 2 alapunkt d

5.2.4

28.7

Tuuleklaas. Värvsus

punkti 4.2.9.2.2 alapunkti 2 alapunkt e

5.2.5

28.8

Tuuleklaas. Omadused

punkti 6.2.3.22 alapunkt 1

5.2.1–5.2.5

6.1

29

EN/IEC 62625-1:2013+A11:2017

Electronic railway equipment - On board driving data recording system -Part 1: System specification

29.1

Salvestusseade. Funktsionaalsed nõuded

punkti 4.2.9.6 alapunkti 2 alapunkt a

4.2.1, 4.2.2, 4.2.3, 4.2.4

29.2

Salvestusseade. Salvestusvõimsus

punkti 4.2.9.6 alapunkti 2 alapunkt b

4.3.1.2.2

29.3

Salvestusseade. Terviklikkus

punkti 4.2.9.6 alapunkti 2 alapunkt c

4.3.1.4

29.4

Salvestusseade. Andmete terviklikkuse kaitse

punkti 4.2.9.6 alapunkti 2 alapunkt d

4.3.1.5

29.5

Salvestusseade. Kaitse klass

punkti 4.2.9.6 alapunkti 2 alapunkt e

4.3.1.7

29.6

Salvestusseade. Kellaaeg ja kuupäev

punkti 4.2.9.6 alapunkti 2 alapunkt f

4.3.1.8

30

EN 45545-2:2020

Railway applications - Fire protection on railway vehicles -Part 2: Requirements for fire behaviour of materials and components

30.1

Tulekahju ennetamise meetmed. nõuded materjalile

punkti 4.2.10.2.1 alapunkt 2

4, 5, 6

30.2

Erimeetmed tuleohtlike vedelike puhul

punkti 4.2.10.2.2 alapunkt 2

Tabel 5

31

EN 1363-1:2020

Tulepüsivuse katsed. Osa 1: Üldnõuded

31.1

Tule levikut tõkestavad meetmed reisijateveoveeremi jaoks. Vaheseinte katse

punkti 4.2.10.3.4 alapunkt 3

4–12

31.2

Tule levikut tõkestavad meetmed reisijateveoveeremi jaoks. Vaheseinte katse

punkti 4.2.10.3.5 alapunkt 3

4–12

32

EN 13272-1:2019

Railway applications -Electrical lighting for rolling stock in public transport systems-Part 1: Heavy rail

32.1

Avariivalgustus. Valgustatuse tase

punkti 4.2.10.4.1 alapunkt 5

4.3, 5.3

33

EN 50553:2012/A2:2020

Railway applications - Requirements for running capability in case of fire on board of rolling stock

33.1

Sõiduvõime

punkti 4.2.10.4.4 alapunkt 3

5, 6

34

EN 16362:2013

Railway applications - Ground based services - Water restocking equipment

34.1

Veevarude täiendamise liides

punkti 4.2.11.5 alapunkt 2

4.1.2

joonis 1

35

EN/IEC 60309-2:1999/A11:2004, A1: 2007 ja A2:2012

Plugs, socket-outlets and couplers for industrial purposes - Part 2: Dimensional interchangeability requirements for pin and contact-tube accessories

35.1

Rongide seisuteedele paigutamise erinõuded. Kohalik väline abitoiteallikas

punkti 4.2.11.6 alapunkt 2

8

36

EN 16019:2014

Railway applications - Automatic coupler - Performance requirements, specific interface geometry and test method

36.1

Automaatne keskpuhversidur. Tüüp 10

Otsahaakeseadise tüüp (mehaaniline ja pneumaatiline liides)

punkti 5.3.1 alapunkt 1

4

37

EN 15551:2022

Railway applications - Railway rolling stock - Buffers

37.1

Manuaalne otsahaakeseadis. UIC-tüüp

punkti 5.3.2 alapunkt 1

punkti 6.2.2, A lisa

38

EN 15566:2022

Railway applications - Railway rolling stock - Draw gear and screw coupling

38.1

Manuaalne otsahaakeseadis. UIC-tüüp

punkti 5.3.2 alapunkt 1

B, C ja D lisa, välja arvatud B lisa joonisel B.1 esitatud mõõde a, mida käsitatakse informatiivsena

39

EN 15020:2022

Railway applications - Rescue coupler - Performance requirements, specific interface geometry and test methods

39.1

Päästetööde haakeseadis. Päästetööde haakeseadis, mis on mõeldud ühendamiseks tüübiga 10

punkti 5.3.3 alapunkt 1

4.2.1, 4.2.2, 4.3, 4.5.1, 4.5.2, 4.6 ja 5.1.2

40

EN 13979-1:2020

Railway applications - Wheelsets and bogies - Monobloc wheels - Technical approval procedure - Part 1: Forged and rolled wheels

40.1

Rattad. Mehaanilise tugevuse arvutused

punkti 6.1.3.1 alapunkt 1

8

40.2

Rattad. Sepistatud ja valtsitud rataste otsustuskriteeriumid

punkti 6.1.3.1 alapunkt 2

8

40.3

Rattad. Täiendava kontrollimeetodi (stendikatse) kirjeldus

punkti 6.1.3.1 alapunkt 2

8

40.4

Rattad. Kontrollimeetod

Termomehaaniline käitumine

punkti 6.1.3.1 alapunkt 5

7

41

EN 50318:2018+A1:2022

Vooluvõtusüsteemid. Pantograafi ja kontaktliini vahelise dünaamilise koostoime simulatsiooni kinnitamine

41.1

Pantograaf. Dünaamiline käitumine

punkti 6.1.3.7 alapunkt 3

5, 6, 7, 8, 9, 10, 11

41.2

Pantograaf. Pantograafide paigutus

punkti 6.2.3.21 alapunkt 2

5, 6, 7, 8, 9, 10, 11

42

EN 50317:2012/AC:2012+A1:2022

Railway applications - Current collection systems - Requirements for and validation of measurements of the dynamic interaction between pantograph and overhead contact line

42.1

Pantograaf. Vastasmõju näitajad

punkti 6.1.3.7 alapunkt 3

3, 4, 5, 6, 7, 8, 9

42.2

Vooluvõtu dünaamika. Dünaamikakatsetused

6.2.3.20 alapunkt 1

3, 4, 5, 6, 7, 8, 9

42.3

Pantograafide paigutus

punkti 6.2.3.21 alapunkt 2

3, 4, 5, 6, 7, 8, 9

43

EN 50405:2015+A1:2016

Railway applications -Current collection systems -Pantographs, testing methods for contact strips

43.1

Kontaktkingad. Kontrollimeetod

punkti 6.1.3.8 alapunkt 1

7.2, 7.3

7.4, 7.6

7.7

44

EN 13674-1:2011+A1:2017

Railway applications - Track - Rail - Part 1: Vignole railway rails 46 kg/m and above

44.1

Koonilisuse ekvivalent. Raudteelõikude määratlused

punkti 6.2.3.6 tabelid 12, 14 ja 16

joonised A.15, A.23 ja A.24

45

EN 13715:2020

Railway applications - Wheelsets and bogies - Wheels - Tread profile

45.1

Koonilisuse ekvivalent. Rattaprofiilide määratlused

punkti 6.2.3.6 alapunktid 1, 2 ja 3

B ja C lisa

46

EN 13260:2020

Railway applications - Wheelsets and bogies - Wheelsets - Product requirements

46.1

Rattapaar. Koost

punkti 6.2.3.7 alapunkt 1

4.2.1

47

EN 13103-1:2017

Railway applications - Wheelsets and bogies - Part 1: Design method for axles with external journals

47.1

Rattapaar. Vedavad ja mittevedavad teljed, kontrollimeetod

punkti 6.2.3.7 alapunkt 2

5, 6, 7

47.2

Rattapaar. Vedavad ja mittevedavad teljed, otsustuskriteeriumid

punkti 6.2.3.7 alapunkt 2

8

48

EN 12082:2017+A1:2021

Railway applications – Axle boxes - Performance testing

48.1

Teljepuksid/laagrid

punkti 6.2.3.7 alapunkt 6

7

49

EN 14067-4:2013+A1:2018

Railway applications - Aerodynamics - Part 4: Requirements and test procedures for aerodynamics on open track

49.1

Õhukeeriste mõju. Täisskaalal katsed

punkti 6.2.3.13 alapunkt 1

6.2.2.1

49.2

Õhukeeriste mõju. Lihtsustatud hindamine

punkti 6.2.3.13 alapunkt 2

punkt 4.2.4 ja piirnormid tabelis 7

49.3

Rongi esiotsa rõhuimpulss. Kontrollimeetod

punkti 6.2.3.14 alapunkt 1

6.1.2.1

49.4

Rongi esiotsa rõhuimpulss. Arvutuslik hüdrodünaamika modelleerimine (CFD)

punkti 6.2.3.14 alapunkt 1

6.1.2.4

49.5

Rongi esiotsa rõhuimpulss. Liikuv mudel

punkti 6.2.3.14 alapunkt 1

6.1.2.2

49.6

Rongi esiotsa rõhuimpulss. Lihtsustatud hindamismudel

punkti 6.2.3.14 alapunkt 2

punkt 4.1.4 ja piirnormid tabelis 4

49.7

Õhukeeriste mõju. Mõõtepunktide määratlus

punkti 4.2.6.2.1 alapunkt 1

4.2.2.1, tabel 5

49.8

Püsivate/eelmääratud koosseisude võrdlusrong

punkti 4.2.6.2.1 alapunkt 3

4.2.2.2

49.9

Üksikute juhikabiiniga veeremiüksuste koosseis

punkti 4.2.6.2.1 alapunkt 3

4.2.2.3

49.10

Üldkäituses kasutamiseks ettenähtud veeremiüksuste võrdlusrong

punkti 4.2.6.2.1 alapunkt 3

4.2.2.4

49.11

Rongi esiotsa rõhuimpulss. Maksimaalne tipprõhk

punkti 4.2.6.2.2 alapunkt 2

Tabel 2

49.12

Rongi esiotsa rõhuimpulss. Mõõtmisasendid

punkti 4.2.6.2.2 alapunkt 2

4.1.2

50

EN 14067-5:2021/AC:2023

Railway applications - Aerodynamics - Part 5: Requirements and test procedures for aerodynamics in tunnels

50.1

Rõhumuutused tunnelites. Üldosa

punkti 4.2.6.2.3 alapunkt 1

5.1

50.2

Püsivas või eelmääratud koosseisus kasutamise suhtes hinnatav veeremiüksus

punkti 4.2.6.2.3 alapunkt 2

5.1.2.2

50.3

Üldkäituses kasutamise suhtes hinnatav ja juhikabiiniga varustatud veeremiüksus

punkti 4.2.6.2.3 alapunkt 2

5.1.2.3

50.4

Üldkäituseks ettenähtud reisivagunid

punkti 4.2.6.2.3 alapunkt 2

5.1.2.4

50.5

Vastavushindamise menetlus

6.2.3.15

5.1.4, 7.2.2, 7.2.3, 7.3

50.6

Kordumatu luba. Tunnelites kombineeritud veoks ette nähtud reisivagunid. Aerodünaamilised koormused

punkti 7.1.1.5.1 alapunkt 14

6.3.9

51

EN 12663-2:2010

Railway applications - Structural requirements of railway vehicle bodies - Part 2: Freight wagons

51.1

Konstruktsiooni tugevus

C liide

Punkt C.1

5.2.1–5.2.4

52

CLC/TS 50534:2010

Railway applications - Generic system architectures for onboard electric auxiliary power systems

52.1

Ühefaasiline toiteliin

punkti 4.2.11.6 alapunkt 2

A lisa

53

IEC 61375-1:2012

Electronic railway equipment –Train communication network (TCN) –Part 1: General architecture

53.1

Kordumatu luba. Sidevõrgud

punkti 7.1.1.5.1 alapunkt 18

5, 6

53.2

Üldkäituses kasutamiseks ettenähtud reisivagunid. Sidevõrgud

punkti 7.1.1.5.2 alapunkt 12

5, 6

54

EN 16286-1:2013

Railway applications - Gangway systems between vehicles - Part 1: Main applications

54.1

Läbikäikude ja rattaharjade omavahelised ühendused

punkti 7.1.1.5.2 alapunkt 6

A ja B lisad

55

EN 50463-3:2017

Railway applications - Energy measurement on board trains - Part 3: Data handling

55.1

Rongisisese asukohafunktsiooni nõuded

punkti 4.2.8.2.8.1 alapunkt 7

4.4

55.2

Andmekäitlussüsteemis andmete koostamine ja käitlemine. Hindamise metoodika

punkti 6.2.3.19a alapunkt 2

5.4.8.3, 5.4.8.5 ja 5.4.8.6

56

EN 50463-2:2017/AC:2018-10

Railway applications - Energy measurement on board trains - Part 2: Energy measuring

56.1

Energiaarvestuse funktsioon. Täpsus aktiivenergia mõõtmisel

punkti 4.2.8.2.8.2 alapunkt 3

4.2.3.1–4.2.3.4

56.2

Energiaarvestuse funktsioon. Klassid

punkti 4.2.8.2.8.2 alapunkt 4

4.3.3.4, 4.3.4.3 ja 4.4.4.2

56.3

Energiaarvestuse funktsioon. Seadmete täpsuse hindamine

punkti 6.2.3.19a alapunkt 1

5.4.3.4.1, 5.4.3.4.2, 5.4.4.3.1

56.4

Energiaarvestuse funktsioon. Sisendite arvu ja võimsusteguri vahemiku väärtused

punkti 6.2.3.19a alapunkt 1

Tabel 3

56.5

Energiaarvestuse funktsioon. Temperatuuri mõju täpsusele

punkti 6.2.3.19a alapunkt 1

5.4.3.4.3.1 ja 5.4.4.3.2.1

56.6

Energiaarvestuse funktsioon. Iga seadme keskmine temperatuuritegur. Hindamise metoodika

punkti 6.2.3.19a alapunkt 1

5.4.3.4.3.2 ja 5.4.4.3.2.2

57

EN 50463-1:2017

Railway applications - Energy measurement on board trains - Part 1: General

57.1

Energiaarvestuse funktsioon. Tarbimispunkti määratlemine. Määratlus

punkti 4.2.8.2.8.3 alapunkt 4

4.2.5.2

58

EN 50463-4:2017

Railway applications - Energy measurement on board trains - Part 4: Communication

58.1

Andmevahetus energiaarvestussüsteemi ja maapealse energiaandmete kogumise süsteemi vahel. Energiaarvestussüsteemi rakendusteenused (teenusekiht)

punkti 4.2.8.2.8.4 alapunkt 1

4.3.3.1

58.2

Andmevahetus energiaarvestussüsteemi ja maapealse energiaandmete kogumise süsteemi vahel. Kasutaja juurdepääsuõigused

punkti 4.2.8.2.8.4 alapunkt 2

4.3.3.3

58.3

Andmevahetus energiaarvestussüsteemi ja maapealse energiaandmete kogumise süsteemi vahel. Struktuuri XML-skeem (andmekiht)

punkti 4.2.8.2.8.4 alapunkt 3

4.3.4

58.4

Andmevahetus energiaarvestussüsteemi ja maapealse energiaandmete kogumise süsteemi vahel. Sõnumimehhanismi meetodid ja XML-skeem (sõnumikiht)

punkti 4.2.8.2.8.4 alapunkt 4

4.3.5

58.5

Andmevahetus energiaarvestussüsteemi ja maapealse energiaandmete kogumise süsteemi vahel. Rakendusprotokollid sõnumimehhanismi toetamiseks

punkti 4.2.8.2.8.4 alapunkt 5

4.3.6

58.6

Andmevahetus energiaarvestussüsteemi ja maapealse energiaandmete kogumise süsteemi vahel. Energiaarvestussüsteemi sidestruktuur

punkti 4.2.8.2.8.4 alapunkt 6

4.3.7

59

EN 50463–5:2017

Railway applications - Energy measurement on board trains - Part 5: Conformity assessment

59.1

Rongisisene energiaarvestussüsteem. Katsed

punkti 6.2.3.19a alapunkt 3

5.3.3 ja 5.5.4

60

Reserveeritud

61

IRS UIC 50558:2017

Railway Application -Rolling Stock -Remote control and data cables interfaces -Standard technical features

61.1

Veeremiüksustevaheline füüsiline liides signaaliedastamiseks

punkti 7.1.1.5.2 alapunkt 8

7.1.1

62

EN 16186-1:2014+A1:2018

Railway applications - Driver's cab - Part 1: Anthropometric data and visibility

62.1

Vedurijuhi antropomeetrilised mõõtmed

E liide

4

62.2

Nähtavus ettepoole

F.1

A lisa

62.3

Nähtavus ettepoole

F.2, F.3, F.4

5.2.1

63

EN 14363:2005

Railway applications - Testing for the acceptance of running characteristics of railway vehicles – Testing for running behaviour and stationary tests

63.1

Veeremiüksuste vastavus rööpakaldele

punkti 7.1.2 tabeli 17a märkus (1)

5

64

UIC 518:2009

Testing and approval of railway vehicles from the point of view of their dynamic behaviour - Safety - Track fatigue - Running behaviour

64.1

Veeremiüksuste vastavus rööpakaldele

punkti 7.1.2 tabeli 17a märkus (1)

5–11

65

EN 16834:2019

Railway applications - Braking - Brake performance

65.1

Pidurdusmassi protsent

punkti 4.2.4.5.2 alapunkt 4

8.1

66

EN 14478:2017

Railway applications - Braking - Generic vocabulary

66.1

Hädapidurduse tõhusus

punkti 6.2.3.8 alapunkt 1

4.6.3

66.2

Sõidupidurduse tõhusus

punkti 6.2.3.9 alapunkt 1

4.6.3

67

EN 15328:2020

Railway applications - Braking - Brake pads

67.1

Hädapidurduse tõhusus. Hõõrdetegur

punkti 4.2.4.5.2 alapunkt 5

5.2

68

EN 16452:2015+A1:2019

Railway applications - Braking - Brake blocks

68.1

Hädapidurduse tõhusus. Hõõrdetegur

punkti 4.2.4.5.2 alapunkt 5

5.3.1, 5.3.3

69

EN 50163:2004+A1:2007+A2:2020+A3:2022

Railway applications - Supply voltages of traction systems

69.1

Käitamine pinge- ja sagedusvahemikus

punkti 4.2.8.2.2 alapunkt 1

4

70

UIC 541-6:2010-10

Brakes - Electropneumatic brake (ep brake) and Passenger alarm signal (PAS) for vehicles used in hauled consists

70.1

Üldkäituses kasutamiseks ettenähtud reisivagunid

punkti 7.1.1.5.2 alapunkt 3

3, 7

71

EN 17065:2018

Railway applications - Braking - Passenger coach test procedure

71.1

Eelmääratud koosseisudes kasutamiseks ettenähtud reisivagunid

punkti 7.1.1.5.1 alapunkt 13

5, 6

71.2

Üldkäituses kasutamiseks ettenähtud reisivagunid

punkti 7.1.1.5.2 alapunkt 3

5, 6

72

EN/IEC 62625-2:2016

Electronic railway equipment - On board driving data recording system -Part 2: Conformity testing

72.1

Katsetamine

punkti 4.2.9.6 alapunkt 3

5, 6

73

EN 14363:2016

Railway applications - Testing and Simulation for the acceptance of running characteristics of railway vehicles - Running Behaviour and stationary tests

73.1

Veeremiüksuste vastavus rööpakaldele

punkti 7.1.2 tabeli 17a märkus (1)

4, 5, 7

74

EN 16586-1:2017

Railway applications - Design for PRM use - Accessibility of persons with reduced mobility to rolling stock - Part 1: Steps for access and egress

74.1

Eelmääratud koosseisudes kasutamiseks ettenähtud reisivagunid

punkti 7.1.1.5.1 alapunkt 19

A lisa

J-2   Tehnilised dokumendid (kättesaadavad ERA veebisaidil)

Viide

Hinnatavad omadused

KTK punkt

Kohustusliku tehnilise dokumendi punkt

A

ERA/ERTMS/033281 - V 5.0

Liidesed kontrolli ja signaalimise raudteeäärse allsüsteemi ja muude allsüsteemidega

Kontrolli ja signaalimise KTK A liite tabeli A 2 viide 77

Rööbastee vooluahelatel põhinevate rongituvastussüsteemidega ühilduvust näitavad veeremi omadused

4.2.3.3.1.1

 

A.1

Suurim lubatud kaugus järjestikuste telgede vahel

punkti 4.2.3.3.1.1 alapunkt 1

3.1.2.1 (vahekaugus ai joonisel 1)

A.2

Suurim lubatud kaugus rongi eesmise/tagumise otsa ja esimese/viimase telje vahel

punkti 4.2.3.3.1.1 alapunkt 2

3.1.2.4

3.1.2.5 (vahekaugus bx joonisel 1)

A.3

Väikseim lubatud kaugus esimese ja viimase telje vahel.

punkti 4.2.3.3.1.1 alapunkt 3

3.1.2.3

A.4

Minimaalne lubatud teljekoormus kõikide koormustingimuste korral

punkti 4.2.3.3.1.1 alapunkt 4

3.1.7.1

A.5

Rattapaari vastastikuste rataste veerepindade vaheline elektritakistus

punkti 4.2.3.3.1.1 alapunkt 5

3.1.9

A.6

Pantograafiga varustatud elektriliste veeremiüksuste puhul väikseim näivtakistus;

punkti 4.2.3.3.1.1 alapunkt 6

3.2.2.1

A.7

Manööverdamisseadmete kasutamine

punkti 4.2.3.3.1.1 alapunkt 7

3.1.8

A.8

Liivatamisseadmete kasutamine

punkti 4.2.3.3.1.1 alapunkt 8

3.1.4

A.9

Komposiitmaterjalist piduriklotside kasutamine.

punkti 4.2.3.3.1.1 alapunkt 9

3.1.6

A.10

Rattaharja õlititele esitatavad nõuded

punkti 4.2.3.3.1.1 alapunkt 10

3.1.5

A.11

juhtivusliku häirega seotud nõuded

punkti 4.2.3.3.1.1 alapunkt 11

3.2.2

Teljeloenduritel põhinevate rongituvastussüsteemidega ühilduvust näitavad veeremi omadused

4.2.3.3.1.2

 

A.12

Suurim lubatud kaugus järjestikuste telgede vahel

punkti 4.2.3.3.1.2 alapunkt 1

3.1.2.1 (vahekaugus ai joonisel 1)

A.13

Väikseim lubatud kaugus järjestikuste telgede vahel

punkti 4.2.3.3.1.2 alapunkt 2

3.1.2.2

A.14

Haakimiseks ettenähtud veeremiüksuse otsas väikseim lubatud kaugus rongi eesmise/tagumise otsa ja esimese/viimase telje vahel (võrdub poolega kindlaksmääratud väärtusest)

punkti 4.2.3.3.1.2 alapunkt 3

3.1.2.2

A.15

Suurim lubatud kaugus rongi eesmise/tagumise otsa ja esimese/viimase telje vahel

punkti 4.2.3.3.1.2 alapunkt 4

3.1.2.4

3.1.2.5 (vahekaugus bx joonisel 1)

A.16

Ratta geomeetria

punkti 4.2.3.3.1.2 alapunkt 5

3.1.3.1–3.1.3.4

A.17

Metalli- ja elektrijuhtidevaba ruum rataste vahel

punkti 4.2.3.3.1.2 alapunkt 6

3.1.3.5

A.18

Rattamaterjali omadused

punkti 4.2.3.3.1.2 alapunkt 7

3.1.3.6

A.19

Elektromagnetväljadega seotud nõuded

punkti 4.2.3.3.1.2 alapunkt 8

3.2.1

A.20

Magnetiliste või pöörisvoolu-rööpapidurite kasutamine

punkti 4.2.3.3.1.2 alapunkt 9

3.2.3

Silmusahelal põhinevate süsteemidega ühilduvust näitavad veeremi omadused

4.2.3.3.1.3

 

A.21

Veeremiüksuse metallkonstruktsioon

punkti 4.2.3.3.1.3 alapunkt 1

3.1.7.2

Kordumatu loa tingimused

7.1.1.5

 

A.22

Rattaharja õlititega varustatud veeremiüksus

punkti 7.1.1.5.1 alapunkt 10

3.1.5

A.23

pöörisvoolu-rööpapiduriga varustatud veeremiüksus

punkti 7.1.1.5.1 alapunkt 11

3.2.3

A.24

Magnetilise rööpapiduriga varustatud veeremiüksus

punkti 7.1.1.5.1 alapunkt 12

3.2.3

A.25

Veeremiüksuse konstruktsioon

punkti 7.1.1.5.1 alapunkt 15

3.1

A.26

Hallatavad sagedusalad

punkti 7.1.1.5.1 alapunkt 16

3.2

B

SUBSET-034

Rongiliidese funktsionaalne kirjeldus

Kontrolli ja signaalimise KTK A liite tabeli A 2 viide 7

B.1

Kallutussüsteemi seisund

4.2.3.4.2

2.6.2.4.3, 2.9 ja 3

B.2

Pidurirõhk

4.2.4.3

2.3.2, 2.9 ja 3

B.3

Piduri eriseisund – elektropneumaatiline (EP) pidur

2.3.6, 2.9 ja 3

B.4

Hädapidurduskäsklus

4.2.4.4.1

2.3.3, 2.9 ja 3

B.5

Sõidupidurduskäsklus

4.2.4.4.2

2.3.1, 2.9 ja 3

B.6

Pidurduse spetsiaalse piiramise ala – raudteeäärsed korraldused: regeneratiivpidur

4.2.4.4.4

2.3.4, 2.9 ja 3

B.7

Pidurduse spetsiaalne piiramine – spetsiaalsete andmeedastusmoodulite käsud: regeneratiivpidur

2.3.5, 2.9 ja 3

B.8

Piduri eriseisund: regeneratiivpidur

2.3.6, 2.9 ja 3

B.9

Pidurduse spetsiaalse piiramise ala – raudteeäärsed korraldused: magnetiline rööpapidur

4.2.4.8.2

2.3.4, 2.9 ja 3

B.10

Pidurduse spetsiaalne piiramine – spetsiaalsete andmeedastusmoodulite käsud: magnetiline rööpapidur

2.3.5, 2.9 ja 3

B.11

Piduri eriseisund: magnetiline rööpapidur

2.3.6, 2.9 ja 3

B.12

Pidurduse spetsiaalse piiramise ala – raudteeäärsed korraldused: pöörisvoolu-rööpapidur

4.2.4.8.3

2.3.4, 2.9 ja 3

B.13

Pidurduse spetsiaalne piiramine – spetsiaalsete andmeedastusmoodulite käsud: pöörisvoolu-rööpapidur

2.3.5, 2.9 ja 3

B.14

Piduri eriseisund: pöörisvoolu-rööpapidur

2.3.6, 2.9 ja 3

B.15

Ooteplatvorm

4.2.5.5.6

2.4.6, 2.9 ja 3

B.16

Veojõu katkestamine

4.2.8.1.2

2.4.9, 2.9 ja 3

B.1

Lubatud voolutarbimise muutmine

4.2.8.2.4

2.4.10, 2.9 ja 3

B.17

Veosüsteemi muutmine

4.2.8.2.9.8

4.2.8.2.9.8

2.4.1, 2.9 ja 3

B.18

Toiteta tsoon, kus pantograaf tuleb langetada – raudteeäärsed korraldused

2.4.2, 2.9 ja 3

B.19

Toiteta tsoon, kus põhitoitelüliti tuleb välja lülitada – raudteeäärsed korraldused

2.4.7, 2.9 ja 3

B.20

Põhitoitelüliti – spetsiaalsete andmeedastusmoodulite käsud

2.4.8, 2.9 ja 3

B.21

Pantograaf – spetsiaalsete andmeedastusmoodulite käsud

2.4.3, 2.9 ja 3

B.22

Kabiini seisund

4.2.9.1.6

2.5.1, 2.9 ja 3

B.23

Suunakontroller

2.5.2, 2.9 ja 3

B.24

Rongi koostamine kaugjuhtimise teel

4.2.9.3.6

2.5.5, 2.9 ja 3

B.25

Ooteseisund

4.2.9.3.7.1

2.2.1, 2.9 ja 3

B.26

Passiivne manööverdamine

4.2.9.3.7.2

2.2.2, 2.9 ja 3

B.27

Non leading

4.2.9.3.7.3

2.2.3, 2.9 ja 3

B.28

Veojõu seisund

4.2.9.3.8

2.5.4, 2.9 ja 3

B.29

Õhukindel ala – raudteeäärsed korraldused

4.2.10.4.2

2.4.4, 2.9 ja 3

B.30

Õhukindlus – spetsiaalsete andmeedastusmoodulite käsud

2.4.5, 2.9 ja 3

B.31

Rongisisese rongi automaatjuhtimissüsteemi funktsioonid

4.2.13

2.2.5, 2.9 ja 3

C.

Leitfaden Sicherstellung der technischen Kompatibilität für Fahrzeuge mit Seitenwindnachweis nach TSI LOC&PAS zu Anforderungen der Ril 807.04: 2016-09

C.1

Iseloomuliku tuulekõvera piirnormid Saksamaal käitamiseks ette nähtud veeremiüksuste puhul

punkti 7.1.1.5.1 alapunkti 20 alapunkt f

Asjakohane punkt

D.

Ergänzungsregelung Nr. B017 zur bremstechnischen Ausrüstung von Fahrzeugen zum Betrieb auf Steilstrecken: 2021,5

D.1

Veeremiüksused, mis on käitamiseks ette nähtud Saksamaal liinidel, mille kalle on üle 40 ‰

punkti 7.1.1.5.1 alapunkti 20 alapunkt g

Asjakohane punkt

E.

Verwaltungsvorschrift zur Prüfung von Notein- und Notausstiegfenstern (NEA) in Schienenfahrzeugen: 26.2.2007

E.1

Saksamaal käitamiseks ette nähtud veeremiüksuste avariiväljapääsud

punkti 7.1.1.5.1 alapunkt 20 alapunkt h

3.2

(i)

lisatakse K liide:

„K liide

Magnetilise rööpapiduri uute otsadetailide valideerimismenetlus

Valideerimise eesmärk on kontrollida magnetilise rööpapiduri ühilduvust rööbastee elementidega. Igat uut või geomeetriliselt muudetud otsadetaili katsetatakse järgmiste parameetritega.

Pöörme jäiga riströöpa puutuja peab olema vahemikus 0,034–0,056 või 0,08–0,12 (vt tabel 1).

Katse käigus ületatakse igasse neljast võimalikust asendist seatud pööre sisselülitatud magnetilise rööpapiduriga kõikidel tabelis 1 esitatud püsikiirustel kolm korda.

Tabel K.1

Katseparameetrid

 

Sõidukiirus näidatud suunal [km/h]

Pöörme liik

Image 12

Image 13

Image 14

Image 15

0,08 –0,12

15

15

15

15

0,08 –0,12

120

40

120

40

0,034 –0,056

15

15

15

15

0,034 –0,056

120

80 –100

120

80 –100

Märkus.

Katsetamise korral võib olla vaja kohandada magnetilise rööpapiduri juhtimissüsteemi.

Katse tehakse kuivades tingimustes.

Katse tuleb teha uute ja kulunud liugepindade ja otsadetailidega.

Kulunud tingimustes tuleb katse teha vastavalt hõõrdepinna või liugepinna suurima lubatud kulumissüvendi korral, mis on määratletud tehnilises kirjelduses (vt joonis 1).

Joonis K.1

Maksimaalne kulumissüvend

Image 16

Seletus

X

– kulumissüvendi maksimaalne lubatud sügavus millimeetrites.

1. katsevariant

Seda katset kohaldatakse J-1 liite viites 16 osutatud tehnilises kirjelduses loetletud otsadetailide muudatuste suhtes. Lubatud on maksimaalselt 10 % kõrvalekalded kuni viie mõõtme puhul.

Katse ajal tehakse kõikide otsadetailide optiline kontrollimine video abil. Magnetilise rööpapiduri kõigi otsadetailide külgpinnad ja liugepinnad peavad olema heledat värvi.

Nõuetele vastavuse kriteeriumid

Ühelgi magnetilise rööpapiduri detailil ei ole mehaanilist kahjustust.

Ei ole tõendeid magnetilise rööpapiduri pideva rööbastelt mahajooksu kohta.

MÄRKUS: Pidurdamise ajal on lubatud sädemete teke.

Ei ole tõendeid kokkupuute kohta magnetilise rööpapiduri küljega kaugemal kui 55 mm vertikaalsuunas rööpa ülapinnast.

2. katsevariant

Seda katset kohaldatakse uute projekteeritud otsadetailide suhtes. Peale 1. katsevariandi mõõdetakse külg- ja pikijõude magnetilise rööpapiduri ja pöördvankri vahel (vt joonis 2).

Joonis K.2

Jõudude ülekandumise ülevaade

Image 17

Seletus

1 –

liidese jõud pöördvankri raami F BZ korral

2 –

tõmbejõud F HZ

3 –

pikijõud F B,x

4 –

pidurdusjõud F x

5 –

külgjõud F Q;

6 –

rööpa ülapind

7 –

liidese jõud

Nõuetele vastavuse kriteeriumid

1. katsevariandi nõuetele vastavuse kriteeriumid

Külgjõud FQ ja pikijõud FB,x pöörmete ja ristmete sisesuunas ületamisel.

Arvestada tuleb külgjõuga, mille väärtus on 0,18 magnetilise tõmbejõu väärtusest, sisesuunas (rööbastee pikitelje suunas) otsadetailide läheduses ja samal ajal mõjuva pikijõuga, mille väärtus on 0,2 magnetilise tõmbejõu väärtusest.

Külgjõud FQ ja pikijõud FB,x pöörmete ja ristmete välissuunas ületamisel.

Arvestada tuleb külgjõuga, mille väärtus on 0,12 magnetilise tõmbejõu väärtusest, välissuunas otsadetailide läheduses ja samal ajal mõjuva pikijõuga, mille väärtus on 0,2 magnetilise tõmbejõu väärtusest.

Erandlik külgjõud FQ sisesuunas (rööbastee pikitelje suunas) pöörmete ja ristmete ületamisel.

Seni veeremiüksustel tehtud mõõtmistega on kindlaks määratud sisesuunaline jõud, mille väärtus on umbes 0,35 magnetilise tõmbejõu väärtusest (sõltub olulisel määral ületatava pöörme ja ristme kulumisest).

Erandlik külgjõud FQ välissuunas pöörmete ja ristmete ületamisel.

Seni veeremiüksustel tehtud mõõtmistega on kindlaks määratud välissuunaline jõud, mille väärtus on umbes 0,23 magnetilise tõmbejõu väärtusest (sõltub olulisel määral ületatava pöörme ja ristme kulumisest).

3. katsevariant

Seda katset kohaldatakse uute projekteeritud otsadetailide suhtes. Pärast 2. katsevarianti tehakse 3. katsevariant, kui on vaja mõõta pöörme nihet. 2. ja 3. katsevariant on lubatud teha sama katsesõidu ajal.

Pöörme nihke mõõtmine.

Pööre on varustatud anduritega, millega mõõdetakse joonisel 3 kujutatud liikuvate osade nihet (tsooni kokkujooks, tähistatud punasega).

Katse käik.

Katse käik koosneb iga asendi A, B, C ja D korral kolmest ületamisest püsikiirusel. Katse ajal peab sõidukiirus vastama suurimat hõõrdetegurit põhjustavale kiirusele (tavaliselt umbes 15 km/h).

Joonis K.3

Pöörme nihke mõõtmine

Image 18

Seletus

1 –

pöörme kokkujooks

2 -

pöörme lahkujooks

3 –

anduritega tsoon

Nõuetele vastavuse kriteeriumid

Asendis A või B oleva pöörme ületamisel kokkujooksu poolt lahkujooksu poole ei tohi nihe olla üle 4,0 mm.

Asendis C või D oleva pöörme ületamisel lahkujooksu poolt kokkujooksu poole ei tohi nihe olla üle 7,0 mm.

;

(j)

lisatakse L liide:

„L liide

Nõuete ja üleminekukorra muutmine

Muude kui tabelites L.1 ja L.2 loetletud KTK punktide puhul tähendab vastavus eelmisele KTK-le (st käesolevale määrusele, mida on muudetud rakendusmäärusega (EL) 2020/387) vastavust käesolevale KTK-le, mida kohaldatakse alates 28. septembrist 2023.

Muudatused, mille puhul üldine üleminekukord kestab seitse aastat

Tabelis L.1 loetletud KTK punktide puhul ei tähenda vastavus eelmisele KTK-le vastavust käesoleva KTK versioonile, mida kohaldatakse alates 28. septembrist 2023.

Projektid, mis 28. septembril 2023 on juba projekteerimisetapis, peavad vastama käesoleva KTK nõuetele alates 28. septembrist 2030.

Tabelis L.1 loetletud KTK nõuded ei mõjuta tootmisetapis olevaid projekte ega käitatavat veeremit.

Tabel L.1

Üleminekukord seitsme aasta vältel

KTK punkt

Eelmise KTK vastav punkt

KTK muudatuse selgitus

4.2.2.5 alapunkt 7

4.2.2.5 alapunkt 7

J-1 liite viites 3 osutatud tehnilise kirjelduse täiustamine.

4.2.2.10 alapunkt 1

4.2.2.10 alapunkt 1

Täiendavad nõuded.

4.2.3.2.1 alapunkt 2

4.2.3.2.1 alapunkt 2

Nõude muutmine.

4.2.3.7

4.2.3.7

Nõuete muutmine.

4.2.4.3

7.1.1.5.2 alapunkt 3

4.2.4.3

6.2.7a

J-1 liite viites 12 osutatud tehnilise kirjelduse täiustamine.

4.2.4.5.1

4.2.4.5.2

4.2.4.5.3

4.2.4.5.5

4.2.4.5.1

4.2.4.5.2

4.2.4.5.3

4.2.4.5.5

J-1 liite viidetes 13 ja 14 osutatud tehnilise kirjelduse täiustamine.

4.2.4.5.2 alapunkt 4

4.2.4.5.2 alapunkt 4

J-1 liite viites 65 osutatud tehnilise kirjelduse täiustamine.

4.2.4.5.2 alapunkt 5

4.2.4.5.2 alapunkt 5

J-1 liite viites 67 või 68 osutatud tehnilise kirjelduse täiustamine.

4.2.4.6.2 alapunkt 6

6.1.3.2 alapunkt 1

4.2.4.6.2 alapunkt 8

6.2.3.10 alapunkt 1

4.2.4.6.2 alapunkt 6

6.1.3.2 alapunkt 1

4.2.4.6.2 alapunkt 8

6.2.3.10 alapunkt 1

J-1 liite viites 15 osutatud tehnilise kirjelduse täiustamine.

4.2.6.2.4 alapunkt 3

4.2.6.2.4 alapunkt 3

Ajakohastatud viide standardile, viide 2008. aasta kiirraudtee KTK-le jäetakse välja.

4.2.5.3.2 alapunkt 4a

Nõue puudub.

Uus nõue.

4.2.5.4 alapunkt 7

Nõue puudub.

Uus nõue registreerida dokumentatsioonis sidevahendite olemasolu või puudumine.

4.2.7.1.4 alapunkt 3

4.2.7.1.4 Märkus

Selge nõue selle kohta, kus on nõutav kasutada esilaternaid automaatses vilkuvas režiimis.

4.2.8.2.5 alapunkt 1

4.2.8.2.5 alapunkt 1

Laiendamine vahelduvvoolusüsteemidele.

4.2.8.2.9.6 alapunkt 3a ja 6.2.3.20

Puudub.

Uus nõue.

4.2.8.2.9.7 alapunktid 3 ja 4 ning 6.2.3.21

4.2.8.2.9.7 alapunktid 3 ja 4

Parameetri muutmine.

4.2.9.2.1 ja 4.2.9.2.2

4.2.9.2.1 ja 4.2.9.2.2

J-1 liite viites 28 osutatud tehnilise kirjelduse täiustamine.

4.2.9.3.7 ja 4.2.9.3.7a

Nõue puudub.

Uus nõue.

4.2.10.2.1 alapunkt 2 ja 4.2.10.2.2 alapunkt 2

4.2.10.2.1 alapunkt 2 ja 4.2.10.2.2 alapunkt 2

Viidatud standardi täiustamine.

Vt ka punkt 7.1.1.4.

4.2.12.2

4.2.12.2

Nõutava dokumentatsiooni täiustamine seoses nõuete täiustamisega.

7.1.1.3 alapunkt 1

7.1.1.3 alapunkt 1

Uus nõue.

7.1.6

Nõue puudub.

See juhtum kohaldub veeremi uue välja töötatud konstruktsiooni suhtes, kui rongisisest Euroopa rongijuhtimissüsteemi ei ole veel paigaldatud, et veeremi allsüsteem oleks Euroopa rongijuhtimissüsteemi paigaldamise ajaks valmis.

J-2 liite viitele A osutavad punktid (v.a punkt 3.2.2).

J-2 liite viitele 1 osutavad punktid.

ERA/ERTMS/033281 5. versioon asendab ERA/ERTMS/033281 4. versiooni. Peamised muudatused puudutavad sageduste haldamist seoses häiringuvoolu piirnormidega ja avatud punktide sulgemist.

Üleminekukord on kindlaks määratud kontrolli ja signaalimise KTK B liite tabelis B.1.

Muudatused seoses konkreetse üleminekukorraga

Tabelis L.2 loetletud KTK punktide puhul ei tähenda vastavus eelmisele KTK-le vastavust käesolevale KTK-le, mida kohaldatakse alates 28. septembrist 2023.

Projektid, mis 28. septembril 2023 juba projekteerimisetapis, tootmisetapis olevad projektid ja käitatavad veeremiüksused peavad vastama käesoleva KTK nõudele kooskõlas tabelis L.2 esitatud vastava üleminekukorraga alates 28. septembrist 2023.

Tabel L.2

Konkreetne üleminekukord

KTK punkt

KTK eelmise versiooni punkt

KTK muudatuse selgitus

Üleminekukord

Projekteerimisetappi ei ole alustatud

Projekteerimisetappi on alustatud

Tootmisetapp

Käitatavad veeremiüksused

J-2 liite viites B osutatud tehnilisele kirjeldusele viitavad punktid.

4.2.4.4.1, 4.2.5.3.4, 4.2.5.5.6, 4.2.8.2.9.8, 4.2.10.4.2

Rongisisese Euroopa rongijuhtimissüsteemi ja veeremi vahel ettenähtud rongiliidese funktsioonid on kindlaks tehtud algusest lõpuni, sealhulgas EÜ vastavustõendamist käsitlevad sätted.

Viites 7 nimetatud uute rongiliidese funktsioonide jaoks on üleminekurežiimid kindlaks määratud B liite tabelis B.1 (kontrolli ja signaalimise KTK Euroopa rongijuhtimissüsteemi versioon).

Rongiliidese funktsioonide puhul, mida ei ole viites 7 muudetud, on üleminekurežiimid kindlaks määratud B liite tabelis B1 (kontrolli ja signaalimise KTK osaline täitmine).

4.2.13

Nõuded puuduvad.

Liideste nõuded, mida kohaldatakse veeremiüksuste suhtes, mis on varustatud rongisisese Euroopa rongijuhtimissüsteemiga ja mis on ette nähtud rongi automaatjuhtimiseks kuni automaatsusastmeni 2.

Rongisisese rongi automaatjuhtimissüsteemi rakendamise üleminekukord on kindlaks määratud B liite tabelis B1 (rongisisese rongi automaatjuhtimissüsteemi rakendamine kontrolli ja signaalimise KTK puhul).

J-2 liite viite A punktile 3.2.2 osutavad punktid.

J-2 liite viite 1 punktile 3.2.2 osutavad punktid.

ERA/ERTMS/033281 5. versioon asendab ERA/ERTMS/033281 4. versiooni. Peamised muudatused puudutavad sageduste haldamist seoses häiringuvoolu piirnormidega ja avatud punktide sulgemist.

Üleminekukord on kindlaks määratud kontrolli ja signaalimise KTK B liite tabelis B.1.

punkti 7.1.1.3 alapunkti 2 alapunkt a

7.1.1.3.

Kohustuslik EÜ vastavustõendamine eriveeremi puhul

6 kuud

Puudub


(*1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/797 Euroopa Liidu raudteesüsteemi koostalitluse kohta (ELT L 138, 26.5.2016, lk 44).“;

(*2)  Komisjoni 18. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1300/2014, milles käsitletakse koostalitluse tehnilist kirjeldust seoses puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimestele juurdepääsuvõimaluste tagamisega Euroopa Liidu raudteesüsteemis (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 356, 12.12.2014, lk 110).

(*3)  Komisjoni 26. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1304/2014 üleeuroopalise raudteesüsteemi allsüsteemi „veerem – müra“ koostalitluse tehnilise kirjelduse kohta, millega muudetakse otsust 2008/232/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks otsus 2011/229/EL (ELT L 356, 12.12.2014, lk 421).“

(*4)  Komisjoni 13. märtsi 2013. aasta määrus (EL) nr 321/2013, mis käsitleb Euroopa Liidu raudteesüsteemi allsüsteemi „veerem — kaubavagunid“ koostalitluse tehnilist kirjeldust ja millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2006/861/EÜ (ELT L 104, 12.4.2013, lk 1).

(*5)  Komisjoni 25. oktoobri 2018. aasta rakendusotsus (EL) 2018/1614, milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/797 artiklis 47 osutatud veeremiregistrite kirjeldused ning muudetakse komisjoni otsust 2007/756/EÜ ja tunnistatakse see kehtetuks, C/2018/6929 (ELT L 268, 26.10.2018, lk 53).“

(*6)  Komisjoni 18. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1301/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu raudteesüsteemi energiavarustuse allsüsteemi koostalitluse tehnilist kirjeldust (ELT L 356, 12.12.2014, lk 179).“

(*7)  Komisjoni 18. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1299/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu raudteesüsteemi allsüsteemi „taristu“ koostalitluse tehnilist kirjeldust (ELT L 356, 12.12.2014, lk 1).

(*8)  Komisjoni 16. mai 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/773, milles käsitletakse Euroopa Liidu raudteesüsteemi käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi koostalitluse tehnilist kirjeldust ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2012/757/EL (ELT L 139I, 27.5.2019, lk 5).“

(*9)  Komisjoni 10. augusti 2023. aasta rakendusmäärus (EL) 2023/1695, milles käsitletakse Euroopa Liidu raudteesüsteemi kontrolli ja signaalimise allsüsteemide koostalitluse tehnilist kirjeldust ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2016/919 (ELT L 380, 8.9.2023, lk 222).“

(*10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2020. aasta direktiiv (EL) 2020/2184 olmevee kvaliteedi kohta (ELT L 435, 23.12.2020, lk 1).

(*11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. veebruari 2006. aasta direktiiv 2006/7/EÜ, mis käsitleb suplusvee kvaliteedi juhtimist ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 76/160/EMÜ (ELT L 64, 4.3.2006, lk 37).

(*12)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. veebruari 2006. aasta direktiiv 2006/11/EÜ teatavate ühenduse veekeskkonda lastavate ohtlike ainete põhjustatava saaste kohta (ELT L 64, 4.3.2006, lk 52).“

(*13)  Komisjoni 18. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1303/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu raudteesüsteemi koostalitluse tehnilist kirjeldust „Raudteetunnelite ohutus“ (ELT L 356, 12.12.2014, lk 394).“

(*14)  Komisjoni 18. novembri 2014. aasta soovitus 2014/881/EL menetluse kohta, mille abil tõendada, mil määral olemasolevad raudteeliinid vastavad koostalitluse tehnilise kirjelduse põhiparameetritele (ELT L 356, 12.12.2014, lk 520).

(*15)  Komisjoni soovitus 2011/622/EL, 20. september 2011, menetluse kohta, mille abil tõendada, mil määral olemasolevad raudteeliinid vastavad koostalitluse tehnilise kirjelduse põhiparameetritele (ELT L 243, 21.9.2011, lk 23).“

(*16)  Komisjoni 4. aprilli 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/545, millega kehtestatakse raudteeveeremile ja raudteeveeremi tüübile loa andmise menetluse praktiline kord vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2016/797 (ELT L 90, 6.4.2018, lk 66).“

(*17)  Komisjoni 9. märtsi 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/387, millega muudetakse määrusi (EL) nr 321/2013, (EL) nr 1302/2014 ja (EL) 2016/919 kasutusala laiendamise ja üleminekuperioodide osas (ELT L 73, 10.3.2020, lk 6).

(*18)  Komisjoni 16. mai 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/779, millega kehtestatakse veeremiüksuste hoolduse eest vastutavate üksuste sertifitseerimise üksikasjalikud eeskirjad vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2016/798 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EL) nr 445/2011 (ELT L 139 I, 27.5.2019, lk 360).“

(*19)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/782 rongireisijate õiguste ja kohustuste kohta (uuesti sõnastatud). (ELT L 172, 17.5.2021, lk 1).“ “


(1)  Mooduleid CA1, CA2 või CH võib kasutada ainult selliste toodete puhul, mis on toodetud vastavalt projektile, mis on välja töötatud ja mida on juba kasutatud toodete turulelaskmiseks enne nende toodete suhtes kohaldatavate asjakohaste KTKde jõustumist, tingimusel et tootja tõendab teavitatud asutusele, et varasemate taotlustega seoses tehti projekti ekspertiis ja tüübihindamine võrreldavatel tingimustel ning et need vastavad käesoleva KTK nõuetele. Kõnealune tõendamine dokumenteeritakse ja seda käsitatakse sama tasandi tõendina kui moodulit CB või projekti kontrollimisena vastavalt moodulile CH1.

(2)  Sõna „Kontroll“ tähendab seda, et taotleja kohaldab riskihindamise ühise ohutusmeetodi I lisa, tõendamaks, et muudetud veeremiüksus tagab võrdväärse või parema ohutustaseme. Seda tõendamist hindab sõltumatult riskihindamise ühises ohutusmeetodis kindlaks määratud hindamisasutus. Kui asutus leiab, et uuel ohutushindamisel ilmneb madalam ohutustase või on tulemus ebaselge, taotleb taotleja turulelaskmise luba.

(3)  Ühele järgmistest tingimustest vastav veerem loetakse kõigi rööpakalletega ühilduvaks:

veerem, mida on hinnatud vastavalt J-1 liite viites 9 või 73 osutatud tehnilisele kirjeldusele;

veerem, mida on hinnatud vastavalt J-1 liite viites 63 osutatud tehnilisele kirjeldusele (mida on või ei ole muudetud dokumendiga ERA/TD/2012-17/INT) või vastavalt J-1 liite viites 64 osutatud tehnilisele kirjeldusele, kui tulemus ei piirdu ainult ühe rööpakaldega;

veerem, mida on hinnatud vastavalt J-1 liite viites 63 osutatud tehnilisele kirjeldusele (mida on või ei ole muudetud dokumendiga ERA/TD/2012-17/INT) või vastavalt J-1 liite viites 64 osutatud tehnilisele kirjeldusele, mille tulemus piirdub ühe rööpakaldega, ning mille puhul tegelikel ratta- ja rööpaprofiilidel põhineva ratta ja rööbastee kontakti katse uuesti hinnatud tingimused ning mõõdetud rööpmelaius näitavad vastavust J-1 liite viites 9 osutatud tehnilises kirjelduses kindlaks määratud ratta ja rööbastee kokkupuutetingimuste nõuetele.

(4)  3-teljeliste pöördvankrite siserataste puhul on lubatud mõõde 21 mm.


VI LISA

„LISA

Sisukord

1.

SISSEJUHATUS 308

1.1.

Tehniline kohaldamisala 308

1.1.1.

Kohaldamisala seoses veeremiga 308

1.1.2.

Kohaldamisala seoses käitamisega seotud aspektidega 308

1.2.

Geograafiline kohaldamisala 308

2.

ALLSÜSTEEMI MÄÄRATLUS 308

3.

OLULISED NÕUDED 309

4.

ALLSÜSTEEMI ISELOOMUSTUS 309

4.1.

Sissejuhatus 309

4.2.

Allsüsteemide talitluslikud ja tehnilised kirjeldused 309

4.2.1.

Püsimüra piirnormid 310

4.2.2.

Lähtemüra piirnormid 310

4.2.3.

Möödasõidumüra piirnormid 311

4.2.4.

Juhikabiini sisemüra piirnormid 311

4.3.

Liideste funktsionaalsed ja tehnilised kirjeldused 312

4.4.

Käitamiseeskirjad 312

4.4.1.

Erieeskirjad vagunite käitamise kohta väiksema liikluskoormusega raudteeliinidel halvenenud käitamistingimuste korral 312

4.4.2.

Erieeskirjad vagunite käitamiseks väiksema liikluskoormusega raudteeliinidel taristutööde ja vagunite hoolduse korral 312

4.5.

Hoolduseeskirjad 312

4.6.

Kutsekvalifikatsioonid 312

4.7.

Töötervishoiu ja tööohutuse tingimused 312

5.

KOOSTALITLUSE KOMPONENDID 312

5.1.

Üldosa 312

5.2.

Koostalitluse komponentide kirjeldus 312

5.2.1.

Ratta klotspidurite hõõrdeelement 312

6.

VASTAVUSHINDAMINE JA EÜ VASTAVUSTÕENDAMINE 313

6.1.

Koostalitluse komponendid 313

6.1.1.

Moodulid 313

6.1.2.

Vastavushindamismenetlused 313

6.2.

Veeremi allsüsteem seoses veeremi tekitatava müraga 313

6.2.1.

Moodulid 313

6.2.2.

EÜ vastavustõendamise menetlused 314

6.2.3.

Lihtsustatud hindamine 316

7.

RAKENDAMINE 317

7.1.

Käesoleva KTK kohaldamine uute allsüsteemide suhtes 317

7.2.

Käesoleva KTK kohaldamine olemasolevate allsüsteemide suhtes 317

7.2.1.

Sätted käitatava veeremi või olemasoleva veeremitüübi muutmise korral 317

7.2.2.

Lisasätted käesoleva KTK kohaldamiseks olemasolevate vagunite suhtes 318

7.3.

Erijuhtumid 318

7.3.1.

Sissejuhatus 318

7.3.2.

Erijuhtumite loetelu 318

7.4.

Konkreetsed rakenduseeskirjad 319

7.4.1.

Konkreetsed rakenduseeskirjad käesoleva KTK kohaldamiseks olemasolevate vagunite suhtes (punkt 7.2.2) 319

7.4.2.

Konkreetsed rakenduseeskirjad väiksema liikluskoormusega raudteeliinidel käitatavate vagunite jaoks (punkt 7.2.2.2) 319
Liited 321

1.   SISSEJUHATUS

Koostalitluse tehnilise kirjeldusega (KTK) määratakse kindlaks iga allsüsteemi (või selle osa) ühtlustatud tehniliste kirjelduste optimaalne tase, et tagada raudteesüsteemi ohutus ja koostalitlusvõime, hõlbustada, parandada ja arendada raudteeveoteenuseid liidus ja kolmandate riikidega ning aidata kaasa ühtse Euroopa raudteepiirkonna loomise lõpuleviimisele ja siseturu järkjärgulisele väljakujundamisele. KTKde tehnilised kirjeldused peavad vastama direktiivi (EL) 2016/797 III lisas kehtestatud olulistele nõuetele.

Proportsionaalsuse põhimõtte järgi määratakse käesoleva KTKga kindlaks punktis 1.1 määratletud veeremi allsüsteemi kirjelduste ühtlustamise optimaalne tase, mille eesmärk on piirata liidus raudteesüsteemi tekitatavat müra.

1.1.   Tehniline kohaldamisala

1.1.1.   Kohaldamisala seoses veeremiga

Käesolevat KTKd kohaldatakse kõikide määruse (EL) nr 1302/2014 (vedurite ja reisijateveoveeremi KTK) lisa ja määruse (EL) nr 321/2013 (vagunite KTK) lisa reguleerimisalasse kuuluvate veeremiüksuste suhtes.

1.1.2.   Kohaldamisala seoses käitamisega seotud aspektidega

Peale komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/773 (1) (käitamise ja liikluskorralduse KTK) lisa kohaldatakse käesolevat KTKd selliste kaubavagunite käitamise suhtes, mida kasutatakse väiksema liikluskoormusega raudteeliinideks määratud raudteetaristus.

1.2.   Geograafiline kohaldamisala

Käesoleva KTK geograafiline kohaldamisala vastab vedurite ja reisijateveoveeremi KTK punktis 1.2 ja vagunite KTK punktis 1.2 asjaomase veeremi puhul määratletud kohaldamisalale.

2.   ALLSÜSTEEMI MÄÄRATLUS

Terminiga „veeremiüksus“ viidatakse veeremile, mille suhtes kohaldatakse käesolevat KTKd ja seega ka EÜ vastavustõendamise menetlust. Vedurite ja reisijateveoveeremi KTK 2. peatükis ja vagunite KTK 2. peatükis kirjeldatakse, millest veeremiüksus võib koosneda.

Käesoleva KTK nõudeid kohaldatakse järgmiste veeremikategooriate suhtes, mis on kindlaks määratud direktiivi (EL) 2016/797 I lisa punktis 2:

(a)

vedurid ja reisijateveoveerem, sealhulgas diisel- ja elektrivedurid, iseliikuvad diisel- ja elektrirongid ning reisivagunid. Kõnealune kategooria on üksikasjalikumalt määratletud vedurite ja reisijateveoveeremi KTK 2. peatükis ning sellele osutatakse käesolevas KTKs kui veduritele, elektrimootorrongidele, diiselmootorrongidele ja reisivagunitele;

(b)

kaubavagunid, sealhulgas kogu raudteevõrgustiku jaoks ettenähtud madalad veeremiüksused ja veoautode kandmiseks ettenähtud veeremiüksused. See kategooria on täpsemalt määratletud vagunite KTK 2. peatükis ja sellesse kuuluvale veeremile osutatakse käesolevas KTKs kui vagunitele;

(c)

eriveerem, näiteks teemasinad. See kategooria on täpsemalt määratletud vedurite ja reisijateveoveeremi KTK 2. peatükis.

3.   OLULISED NÕUDED

Kõik käesolevas KTKs kindlaks määratud põhiparameetrid peavad olema seotud vähemalt ühe olulise nõudega, mis on kindlaks määratud direktiivi (EL) 2016/797 III lisas. Tabelis 1 on esitatud oluliste nõuete jaotus.

Tabel 1

Põhiparameetrid ja nende seos oluliste nõuetega

Punkt

Põhiparameeter

Olulised nõuded

Ohutus

Töökindlus ja kättesaadavus

Tervishoid

Keskkonnakaitse

Tehniline ühilduvus

Juurdepääsetavus

4.2.1

Püsimüra piirnormid

 

 

 

1.4.4

 

 

4.2.2

Lähtemüra piirnormid

 

 

 

1.4.4

 

 

4.2.3

Möödasõidumüra piirnormid

 

 

 

1.4.4

 

 

4.2.4

Juhikabiini sisemüra piirnormid

 

 

 

1.4.4

 

 

4.   ALLSÜSTEEMI ISELOOMUSTUS

4.1.   Sissejuhatus

Käesolevas peatükis määratakse kindlaks veeremi allsüsteemi kirjelduste ühtlustamise optimaalne tase, mille eesmärk on piirata liidus raudteesüsteemi tekitatavat müra ning saavutada koostalitlus.

4.2.   Allsüsteemide talitluslikud ja tehnilised kirjeldused

Koostalitlusvõime jaoks olulised parameetrid (põhiparameetrid) on järgmised:

(a)

„püsimüra“,

(b)

„lähtemüra“,

(c)

„möödasõidumüra“,

(d)

„juhikabiini sisemüra“.

Käesolevas punktis on kindlaks määratud eri veeremikategooriate vahel jagunevad asjaomased funktsionaalsed ja tehnilised kirjeldused. Nii diisel- kui ka elektrijõuallikat rakendavate veeremiüksuste puhul peetakse kõigi tavapäraste töörežiimide raames kinni asjaomastest piirnormidest. Kui mõne kõnealuse töörežiimi puhul on ette nähtud nii diisel- kui ka elektrivõimsuse korraga kasutamine, kohaldatakse vähem piiravat piirnormi. Vastavalt direktiivi (EL) 2016/797 artikli 4 lõikele 5 ja artikli 2 lõikele 13 võidakse kehtestada erijuhtumid. Sellistele sätetele on osutatud punktis 7.3.

Käesolevas punktis esitatud nõuete hindamismenetlused on kindlaks määratud 6. peatüki nimetatud punktides.

4.2.1.   Püsimüra piirnormid

Tabelis 2 on esitatud püsimüra piirnormid veeremi allsüsteemi kategooriate kaupa veeremi tavapärase toimimise puhul järgmiste helirõhutasemete jaoks:

(a)

veeremiüksuse A-filtriga korrigeeritud ekvivalentne püsiv helirõhutase (LpAeq,T[unit]);

(b)

A-filtriga korrigeeritud ekvivalentne püsiv helirõhutase lähimas mõõtmiskohas i, võttes arvesse peamist õhukompressorit (Li pAeq,T);

(c)

AF-filtriga korrigeeritud helirõhutase lähimas mõõtmiskohas i, võttes arvesse õhukuivati väljalaskeklapi impulssmüra (Li pAFmax).

Piirnormid on kindlaks määratud 7,5 m kaugusel rööbastee pikiteljest ja 1,2 m kõrgusel rööpa ülapinnast.

Tabel 2

Püsimüra piirnormid

Veeremi allsüsteemi kategooria

LpAeq,T[unit] [dB]

Li pAeq,T [dB]

Li pAFmax [dB]

Elektrivedurid ja elekterveoga eriveerem

70

75

85

Diiselvedurid ja diiselveoga eriveerem

71

78

Elektrimootorrongid

65

68

Diiselmootorrongid

72

76

Reisivagunid

64

68

Vagunid

65

mujal nimetamata

mujal nimetamata

Vastavustõendamist on kirjeldatud punktis 6.2.2.1.

4.2.2.   Lähtemüra piirnormid

Tabelis 3 on esitatud veeremi allsüsteemi kategooriate kaupa kehtestatud lähtemüra piirnormid AF-filtriga korrigeeritud maksimaalse helirõhutaseme (LpAF,max) jaoks. Piirnormid on kindlaks määratud 7,5 m kaugusel rööbastee pikiteljest ja 1,2 m kõrgusel rööpa ülapinnast.

Tabel 3

Lähtemüra piirnormid

Veeremi allsüsteemi kategooria

LpAF,max [dB]

Elektrivedurid, mille koguveojõud P < 4 500  kW

81

Elektrivedurid, mille koguveojõud P ≥ 4 500  kW

Elekterveoga eriveerem

84

Diiselvedurid, mille mootori väljundvõllil P < 2 000  kW

85

Diiselvedurid, mille mootori väljundvõllil P ≥ 2 000  kW

Diiselveoga eriveerem

87

Elektrimootorrongid maksimaalse sõidukiirusega vmax < 250 km/h

80

Elektrimootorrongid maksimaalse sõidukiirusega vmax ≥ 250 km/h

83

Diiselmootorrongid, mille P < 560 kW mootori kohta mootori väljundvõllil

82

Diiselmootorrongid, mille P ≥ 560 kW mootori kohta mootori väljundvõllil

83

Vastavustõendamist on kirjeldatud punktis 6.2.2.2.

4.2.3.   Möödasõidumüra piirnormid

Tabelis 4 on esitatud veeremi allsüsteemi kategooriate kaupa kehtestatud möödasõidumüra A-filtriga korrigeeritud ekvivalentse püsiva helirõhutaseme piirnormid kiirusel 80 km/h (LpAeq,Tp,(80 km/h)) ning, kui see on asjakohane, siis kiirusel 250 km/h (LpAeq,Tp,(250 km/h)). Piirnormid on kindlaks määratud 7,5 m kaugusel rööbastee pikiteljest ja 1,2 m kõrgusel rööpa ülapinnast.

250 km/h või suurema sõidukiiruse korral tuleb mõõtmised teha ka täiendavas mõõtmiskohas, mille kõrgus rööpa ülapinnast on 3,5 m vastavalt B liite viites 1 osutatud tehnilisele kirjeldusele, ja neid hinnata tabelis 4 esitatud kohaldatavate piirnormide alusel.

Tabel 4

Möödasõidumüra piirnormid

Veeremi allsüsteemi kategooria

LpAeq,Tp (80 km/h) [dB]

LpAeq,Tp (250 km/h) [dB]

Elektrivedurid ja elekterveoga eriveerem

84

99

Diiselvedurid ja diiselveoga eriveerem

85

mujal nimetamata

Elektrimootorrongid

80

95

Diiselmootorrongid

81

96

Reisivagunid

79

mujal nimetamata

Vagunid (normaliseerituna APLi väärtusele 0,225)  (2)

83

mujal nimetamata

Vastavustõendamist on kirjeldatud punktis 6.2.2.3.

4.2.3.a.   Ratta klotspidurite hõõrdeelement

Ratta klotspidurite hõõrdeelement (st piduriklots) mõjutab möödasõidumüra, tekitades pidurdamisel ratta veerepinna karedust.

Kaubavagunite piduriklotside vastavustõendamist on kirjeldatud käesoleva KTK punktis 6.1.2.1. Piduriklotside vastavus kõnealusele punktile ei vabasta hinnatavat veeremiüksust punktis 4.2.3 kindlaks määratud nõuete täitmisest ja punktis 6.2.2.3 kindlaks määratud vastavustõendamisest.

4.2.4.   Juhikabiini sisemüra piirnormid

Elektrivedurite, diiselvedurite, elektrimootorrongide, diiselmootorrongide ja juhikabiiniga varustatud reisivagunite juhikabiini sisemüra A-filtriga korrigeeritud ekvivalentse püsiva helirõhutaseme (LpAeq,T) piirnormid on esitatud tabelis 5. Piirnormid kehtivad väärtuste kohta juhi kõrva lähedal.

Need piirnormid ei ole kohustuslikud eriveeremi puhul. Siiski tuleb teha punktis 6.2.2.4 osutatud vastavustõendamine ja saadud väärtused märkida tehnilisse dokumentatsiooni.

Tabel 5

Juhikabiini sisemüra piirnormid

Juhikabiini sisemüra

LpAeq,T [dB]

Rong seisab ja rakendatakse helisignaalseadet

95

Maksimaalsel sõidukiirusel vmax, kui vmax < 250 km/h

78

Maksimaalsel sõidukiirusel vmax, kui 250 km/h ≤ vmax < 350 km/h

80

Vastavustõendamist on kirjeldatud punktis 6.2.2.4.

4.3.   Liideste funktsionaalsed ja tehnilised kirjeldused

Käesoleval KTK-l on veeremi allsüsteemiga järgmised liidesed.

Liides käesoleva lisa 2. peatüki punktides a ja c osutatud allsüsteemidega (mida käsitletakse vedurite ja reisijateveoveeremi KTKs) seoses järgmiste põhiparameetritega:

püsimüra,

lähtemüra (ei kohaldata reisivagunite suhtes),

möödasõidumüra,

juhikabiini sisemüra, kui on kohaldatav.

Liides käesoleva lisa 2. peatüki punktis b osutatud allsüsteemidega (mida käsitletakse vagunite KTKs) seoses järgmiste põhiparameetritega:

möödasõidumüra,

püsimüra.

Käesoleval KTK-l on käitamise ja liikluskorralduse KTKga liides seoses järgmise põhiparameetriga:

möödasõidumüra.

4.4.   Käitamiseeskirjad

Veeremi allsüsteemi käitamiseeskirju käsitlevad nõuded on kindlaks määratud vedurite ja reisijateveoveeremi KTK punktis 4.4 ja vagunite KTK punktis 4.4.

4.4.1.   Erieeskirjad vagunite käitamise kohta väiksema liikluskoormusega raudteeliinidel halvenenud käitamistingimuste korral

Käitamise ja liikluskorralduse KTK punktis 4.2.3.6.3 kindlaks määratud eriolukordades tegutsemise kord hõlmab käesoleva lisa punktile 7.2.2.2 mittevastavate vagunite käitamist väiksema liikluskoormusega raudteeliinidel.

Seda võib kohaldada juhul, kui on vaja toime tulla läbilaskevõime või käitamispiirangutega, mis on tingitud veeremirikkest, äärmuslikest ilmastikuoludest, taristutõrkest, õnnetusest või intsidendist.

4.4.2.   Erieeskirjad vagunite käitamiseks väiksema liikluskoormusega raudteeliinidel taristutööde ja vagunite hoolduse korral

Punktile 7.2.2.2 mittevastavaid vaguneid peab olema võimalik käitada väiksema liikluskoormusega raudteeliinidel vagunite hoolduse korral, kui hooldustöökojale juurdepääsuks on kättesaadav üksnes väiksema koormusega raudteeliin.

Punktis 4.4.1 kindlaks määratud eriolukordades tegutsemise korda kohaldatakse taristutööde puhul, kui väiksema liikluskoormusega raudteeliin on ainus sobiv alternatiiv.

4.5.   Hoolduseeskirjad

Veeremi allsüsteemi hoolduseeskirju käsitlevad nõuded on kindlaks määratud vedurite ja reisijateveoveeremi KTK punktis 4.5 ja vagunite KTK punktis 4.5.

4.6.   Kutsekvalifikatsioonid

Ei kohaldata.

4.7.   Töötervishoiu ja tööohutuse tingimused

Vt artikkel 6.

5.   KOOSTALITLUSE KOMPONENDID

5.1.   Üldosa

Direktiivi (EL) 2016/797 artikli 2 punktis 7 määratletud koostalitluse komponendid on loetletud käesoleva lisa punktis 5.2 koos viitega vastavatele nõuetele, mis on kindlaks määratud käesoleva lisa punktis 4.2.

5.2.   Koostalitluse komponentide kirjeldus

5.2.1.   Ratta klotspidurite hõõrdeelement

Seda koostalitluse komponenti kohaldatakse ainult allsüsteemi „veerem – kaubavagunid“ suhtes.

Ratta klotspidurite hõõrdeelement peab vastama punkti 4.2.3.a nõuetele. Nimetatud nõuete täitmist hinnatakse koostalitluse komponendi tasandil.

6.   VASTAVUSHINDAMINE JA EÜ VASTAVUSTÕENDAMINE

6.1.   Koostalitluse komponendid

6.1.1.   Moodulid

Koostalitluse komponendi vastavushindamine tehakse vastavalt tabelis 5a kirjeldatud mooduli(te)le.

Tabel 5a

Koostalitluse komponentide vastavushindamise moodulid

Moodul CB

EÜ tüübihindamine

Moodul CD

Tootmisprotsessi kvaliteedijuhtimissüsteemil põhinev tüübivastavus

Moodul CF

Tootetõendamisel põhinev tüübivastavus

Moodul CH1

Täielikul kvaliteedijuhtimissüsteemil ja projekti kontrollimisel põhinev vastavus

Neid mooduleid on üksikasjalikult kirjeldatud otsuses 2010/713/EL.

6.1.2.   Vastavushindamismenetlused

Tootja või tema volitatud esindaja, kelle asukoht on liidus, valib ühe järgmistest moodulitest või moodulite kombinatsioonidest komponendi „ratta klotspidurite hõõrdeelement“ jaoks:

CB+CD,

CB+CF,

CH1.

Valitud mooduli või moodulite kombinatsiooni kohaldamisel hinnatakse koostalitluse komponenti punktis 4.2 kindlaks määratud nõuete alusel. Vajaduse korral on konkreetsete koostalitluse komponentide hindamist käsitlevad lisanõuded kindlaks määratud järgmistes punktides.

6.1.2.1.   Ratta klotspidurite hõõrdeelement kaubavagunite puhul

Ratta klotspidurite hõõrdeelement peab kaubavagunite puhul vastama F liites kindlaks määratud nõuetele.

Kuni G liites kindlaks määratud üleminekuperioodi lõpuni loetakse G liites loetletud ratta klotspidurite hõõrdeelementide tüübid ilma katsetamiseta vastavaks F liite nõuetele.

6.2.   Veeremi allsüsteem seoses veeremi tekitatava müraga

6.2.1.   Moodulid

EÜ vastavustõendamine tehakse vastavalt tabelis 6 kirjeldatud mooduli(te)le.

Tabel 6

Allsüsteemide EÜ vastavustõendamise moodulid

SB

EÜ tüübihindamine

SD

Tootmisprotsessi kvaliteedijuhtimissüsteemil põhinev EÜ vastavustõendamine

SF

Tootetõendamisel põhinev EÜ vastavustõendamine

SH1

Täielikul kvaliteedijuhtimissüsteemil ja projekti kontrollimisel põhinev EÜ vastavustõendamine

Neid mooduleid on üksikasjalikult kirjeldatud otsuses 2010/713/EL.

6.2.2.   EÜ vastavustõendamise menetlused

Taotleja valib allsüsteemi EÜ vastavustõendamiseks ühe järgmistest hindamismenetlustest, mis koosneb ühest või mitmest moodulist:

(SB+SD),

(SB+SF),

(SH1).

Valitud mooduli või moodulite kombinatsiooni kohaldamisel hinnatakse allsüsteemi punktis 4.2 kindlaks määratud nõuete alusel. Vajaduse korral esitatakse hindamise lisanõuded allpool esitatud punktides.

6.2.2.1.   Püsimüra

Vastavust punktis 4.2.1 kindlaks määratud püsimüra piirnormidele tõendatakse vastavalt B liite viites 1 osutatud tehnilisele kirjeldusele.

Peamise õhukompressori müra hindamiseks lähimas mõõtmiskohas i kasutatakse näitajat Li pAeq,T, kus T tähistab ühte töötsüklit, nagu see on määratletud B liite viites 1 osutatud tehnilises kirjelduses. Selleks kasutatakse ainult neid rongisüsteeme, mis on vajalikud õhukompressori kasutamiseks tavalistes töötingimustes. Rongisüsteemid, mis ei ole kompressori tööks vajalikud, võib välja lülitada, et need ei mõjutaks müra mõõtmist. Piirnormidele vastavuse tõendamine toimub tingimustel, mis on vajalikud peamise õhukompressori tööks väikseima pöörlemissageduse juures.

Impulssmüra allika hindamiseks lähimas mõõtmiskohas i kasutatakse näitajat Li pAFmax. Asjaomased müraallikad on õhukuivati väljalaskeklapid.

6.2.2.2.   Lähtemüra

Vastavust punktis 4.2.2 kindlaks määratud lähtemüra piirnormidele tõendatakse vastavalt B liite viites 1 osutatud tehnilisele kirjeldusele. Kohaldatakse maksimumtaseme meetodit. Kõrvalekaldena tehnilises kirjelduses esitatud katse käigust kiirendab rong paigalseisust kuni kiiruseni 30 km/h ja seejärel hoiab nimetatud kiirust.

Peale selle mõõdetakse müra samal kaugusel rööbastee pikiteljest ja samal kõrgusel rööpa ülapinnast, nagu on kindlaks määratud punktis 4.2.2. Kohaldatakse keskmise taseme meetodit ja maksimumtaseme meetodit vastavalt B liite viites 1 osutatud tehnilisele kirjeldusele ja rong kiirendab paigalseisust kuni kiiruseni 40 km/h ning seejärel hoiab nimetatud kiirust. Mõõdetud väärtusi ei hinnata ühestki piirnormist lähtuvalt ning nende kohta tehakse sissekanne tehnilisse dokumentatsiooni ja need edastatakse Euroopa Liidu Raudteeametile.

Eriveeremi puhul tehakse paigaltvõtukatse ilma täiendava haagisekoormuseta.

6.2.2.3.   Möödasõidumüra

Punktis 4.2.3 kindlaks määratud möödasõidumüra piirnormidele vastavuse tõendamine toimub punktide 6.2.2.3.1 ja 6.2.2.3.2 kohaselt.

6.2.2.3.1.   Katsetee tingimused

Katsed tehakse võrdlusrööbasteel, nagu on määratletud B liite viites 1 osutatud tehnilises kirjelduses.

Siiski on lubatud katset korraldada rööbasteel, mis ei vasta võrdlusrööbastee rööpa akustilise kareduse taseme ja rööbastee sumbumisnäitaja nõuetele, kui punkti 6.2.2.3.2 kohaselt mõõdetav müratase ei ületa punktis 4.2.3 kindlaks määratud piirnorme.

Katsetee akustiline karedus ja sumbumisnäitaja tuleb alati kindlaks määrata. Kui katsetee vastab võrdlusrööbastee nõuetele, tehakse mürataseme mõõtmistulemuse juurde märge „võrreldav“; vastasel juhul tuleb mõõtmistulemuse juurde teha märge „mittevõrreldav“. Mürataseme mõõtmistulemuste võrreldavuse või mittevõrreldavuse kohta tuleb teha sissekanne tehnilisse dokumentatsiooni.

Katsetee rööpa akustilise kareduse mõõdetud väärtused kehtivad perioodi jooksul, mis algab kolm kuud enne ja lõpeb kolm kuud pärast kõnealust mõõtmist, tingimusel et selle perioodi jooksul ei tehta mingeid rööbastee hooldustöid, mis mõjutavad rööpa akustilist karedust.

Katsetee rööbastee sumbumisnäitaja mõõdetud väärtused kehtivad perioodi jooksul, mis algab üks aasta enne ja lõpeb üks aasta pärast kõnealust mõõtmist, tingimusel et selle perioodi jooksul ei tehta mingeid rööbastee hooldustöid, mis mõjutavad rööbastee sumbumisnäitajat.

Tehnilises dokumentatsioonis tuleb tõendada, et tüübi möödasõidumüra mõõtmisega seotud rööbastee andmed olid katsete tegemise päeva(de)l kehtivad, näiteks esitades andmed viimase mürataset mõjutanud hooldustöö kohta.

Peale selle on betoonalusel rööbasteel lubatud teha katseid sõidukiirusel 250 km/h ja üle selle. Sellisel juhul peavad piirnormid olema punktis 4.2.3 kindlaks määratud väärtustest 2 dB suuremad.

6.2.2.3.2.   Katse kord

Katsed tehakse vastavalt B liite viites 1 osutatud tehnilisele kirjeldusele. Piirnormidega võrdlemiseks ümardatakse mõõtmistulemuste detsibellides väljendatud näitajad täisarvuni. Normaliseerimine peab toimuma enne ümardamist. Hindamismenetlus on üksikasjalikult kindlaks määratud punktides 6.2.2.3.2.1, 6.2.2.3.2.2 ja 6.2.2.3.2.3.

6.2.2.3.2.1.   Elektrimootorrongid, diiselmootorrongid, vedurid ja reisivagunid

Elektrimootorrongide, diiselmootorrongide, vedurite ja reisivagunite puhul eristatakse kolme tüüpi suurimat käitamiskiirust.

(1)

Kui veeremiüksuse suurim käitamiskiirus on 80 km/h või väiksem, siis mõõdetakse möödasõidumüra maksimumkiirusel vmax. See väärtus ei tohi ületada punktis 4.2.3 kindlaks määratud piirnormi LpAeq,Tp(80 km/h).

(2)

Kui veeremiüksuse suurim käitamiskiirus vmax on suurem kui 80 km/h ja väiksem kui 250 km/h, siis mõõdetakse möödasõidumüra kiirusel 80 km/h ja maksimumkiirusel. Möödasõidumüra mõlemad mõõdetud väärtused LpAeq,Tp(Vtest) normaliseeritakse valemiga 1 võrdluskiirusele 80 km/h LpAeq,Tp(80 km/h). Normaliseeritud väärtus ei tohi ületada punktis 4.2.3 kindlaks määratud piirnormi LpAeq,Tp(80 km/h).

Valem 1

LpAeq,Tp(80 km/h) = LpAeq,Tp(Vtest) – 30 * log (vtest/80 km/h)

vtest

=

tegelik kiirus mõõtmise ajal

(3)

Kui veeremiüksuse suurim käitamiskiirus vmax on 250 km/h või üle selle, siis mõõdetakse möödasõidumüra kiirusel 80 km/h ja maksimumkiirusel. Katse kiirusepiirang on 320 km/h. Möödasõidumüra mõõdetud väärtus LpAeq,Tp(Vtest) kiirusel 80 km/h normaliseeritakse valemiga 1 võrdluskiirusele 80 km/h LpAeq,Tp(80 km/h). Normaliseeritud väärtus ei tohi ületada punktis 4.2.3 kindlaks määratud piirnormi LpAeq,Tp(80 km/h). Möödasõidumüra mõõdetud väärtus LpAeq,Tp(Vtest) maksimumkiirusel normaliseeritakse valemiga 2 võrdluskiirusele 250 km/h LpAeq,Tp(250 km/h). Normaliseeritud väärtus ei tohi ületada punktis 4.2.3 kindlaks määratud piirnormi LpAeq,Tp(250 km/h).

Valem 2

LpAeq,Tp(250 km/h) = LpAeq,Tp(Vtest) – 50 * log(vtest/250 km/h)

vtest

=

tegelik kiirus mõõtmise ajal

6.2.2.3.2.2.   Vagunid

Vagunite puhul eristatakse kahte suurima käitamiskiiruse klassi.

(1)

Kui veeremiüksuse suurim käitamiskiirus on 80 km/h või väiksem, siis mõõdetakse möödasõidumüra maksimumkiirusel vmax. Möödasõidumüra mõõdetud väärtus LpAeq,Tp(Vtest) normaliseeritakse valemiga 3 APLi võrdlusväärtusele 0,225 m–1 LpAeq,Tp (APLref). See väärtus ei tohi ületada punktis 4.2.3 kindlaks määratud piirnormi LpAeq,Tp(80 km/h).

Valem 3

LpAeq,Tp (APLref) = LpAeq,Tp(Vtest) – 10 * log(APLwag/0,225 m–1)

APLwag

=

telgede arv jagatud puhvritest mõõdetud pikkusega (m–1)

vtest

=

tegelik kiirus mõõtmise ajal

(2)

Kui veeremiüksuse suurim käitamiskiirus vmax on suurem kui 80 km/h, siis mõõdetakse möödasõidumüra kiirusel 80 km/h ja maksimumkiirusel. Mõlemad mõõdetud möödasõidumüra väärtused LpAeq,Tp(Vtest) normaliseeritakse valemiga 4 võrdluskiirusele 80 km/h ja APLi võrdlusväärtusele 0,225 m–1 LpAeq,Tp(APL ref, 80 km/h). Normaliseeritud väärtus ei tohi ületada punktis 4.2.3 kindlaks määratud piirnormi LpAeq,Tp(80 km/h).

Valem 4

LpAeq,Tp (APLref, 80 km/h) = LpAeq,Tp(Vtest) – 10 * log(APLwag/0,225 m–1) — 30 * log(vtest/80 km/h)

APLwag

=

telgede arv jagatud puhvritest mõõdetud pikkusega (m–1)

vtest

=

tegelik kiirus mõõtmise ajal

6.2.2.3.2.3.   Eriveerem

Eriveeremi suhtes kohaldatakse sama hindamismenetlust, mis on kindlaks määratud punktis 6.2.2.3.2.1. Mõõtmine tuleb teha täiendavate haagisekoormusteta.

Eriveerem loetakse punktis 4.2.3 kindlaks määratud möödasõidumüra nõuetele vastavaks ilma mõõtmiseta, kui see vastab järgmistele tingimustele:

pidurdamine toimub ainult komposiitmaterjalist piduriklotsidega pidurite või ketaspiduritega ja

varustusse kuuluvad komposiitmaterjalist hõõrdpidurid, kui hõõrdplokid on paigaldatud.

6.2.2.4.   Juhikabiini sisemüra

Punktis 4.2.4 kindlaks määratud juhikabiini sisemüra piirnormidele vastavuse tõendamine toimub vastavalt B liite viites 2 osutatud tehnilisele kirjeldusele. Eriveeremi puhul tuleb mõõtmine teha täiendavate haagisekoormusteta.

6.2.3.   Lihtsustatud hindamine

Punktis 6.2.2 kindlaks määratud katse käigu võib mõne katse või kõikide katsete puhul asendada lihtsustatud hindamisega. Lihtsustatud hindamine hõlmab hinnatava veeremiüksuse akustilist võrdlust olemasoleva tüübiga (edaspidi „võrdlustüüp“), mille müraomadused on dokumenteeritud.

Lihtsustatud hindamist võib kasutada iga asjaomase põhiparameetri („püsimüra“, „lähtemüra“, „möödasõidumüra“, „juhikabiini sisemüra“) puhul eraldi ning selle käigus tuleb esitada tõendid, mille kohaselt hinnatava veeremiüksuse erinevuste mõju ei põhjusta punktis 4.2 kindlaks määratud piirnormide ületamist.

Kui veeremiüksuse puhul kasutatakse lihtsustatud hindamist, peab selle vastavustõendite hulgas olema ka üksikasjalik kirjeldus võrdlustüübiga võrreldes tehtud müra puudutavatest muudatustest. Selle kirjelduse alusel tehakse lihtsustatud hindamine. Hinnangulised mürataseme väärtused hõlmavad kohaldatud hindamismeetodist tulenevat mõõtemääramatust. Lihtsustatud hindamine võib seisneda arvutuses ja/või lihtsustatud mõõtmises.

Lihtsustatud hindamismeetodi põhjal sertifitseeritud veeremiüksust ei kasutata edaspidiste hindamiste puhul võrdlusalusena.

Kui lihtsustatud hindamist kohaldatakse möödasõidumüra suhtes, siis peab võrdlustüüp vastama vähemalt ühele järgmistest:

käesoleva lisa 4. peatükk ja möödasõidumüra tulemused on märgistatud kui „võrreldavad“,

otsuse 2011/229/EL lisa 4. peatükk ja möödasõidumüra tulemused on märgistatud kui „võrreldavad“,

otsuse 2006/66/EÜ lisa 4. peatükk,

otsuse 2008/232/EÜ lisa 4. peatükk.

Vaguni puhul, mille parameetrid võrdlustüübiga võrreldes jäävad tabelis 7 esitatud lubatud vahemikku, peetakse ilma täiendava kontrollimiseta punktis 4.2.3 kindlaks määratud möödasõidumüra piirnormidele vastavaks veeremiüksuseks.

Tabel 7

Parameetrite lubatud kõikumine vagunite kontrollimisest vabastamise puhul

Parameeter

Lubatud kõikumine (võrreldes võrdlusveeremiüksusega)

Veeremiüksuse suurim kiirus

Mis tahes kiirus kuni 160 km/h.

Ratta tüüp

Ainult juhul, kui müratase on võrdne või väiksem (B liite viites 3 osutatud tehnilises kirjelduses märgitud akustilised omadused).

Tühimass

Ainult vahemikus – 5 % kuni + 20 %.

Piduriklotsid

Ainult juhul, kui võrdlusveeremiüksus on varustatud piduriklotsidega ja hinnatava veeremiüksuse piduriklotsid on kas hõlmatud käesoleva KTK kohase EÜ vastavusdeklaratsiooniga või loetletud käesoleva KTK G liites.

7.   RAKENDAMINE

7.1.   Käesoleva KTK kohaldamine uute allsüsteemide suhtes

(1)

Käesolevat KTKd kohaldatakse kõigi selle kohaldamisalasse kuuluvate veeremiüksuste suhtes, mis lastakse turule pärast 28. septembrit 2023, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse vedurite ja reisijateveoveeremi KTK punkti 7.1.1.2 „Kohaldamine käimasolevate projektide suhtes“ või punkti 7.1.1.3 „Kohaldamine eriveeremi suhtes“ või vagunite KTK punkti 7.1.1 „Kohaldamine käimasolevate projektide suhtes“.

(2)

Vastavus käesoleva lisa versioonile, mis kehtis enne 28. septembrit 2023, loetakse samaväärseks vastavusega käesolevale KTK-le, välja arvatud H liites loetletud muudatuste puhul.

(3)

Veeremi allsüsteemi ja sellega seotud koostalitluse komponentide puhul peavad EÜ tüübi- või projektihindamistõenditega seotud eeskirjad vastama vedurite ja reisijateveoveeremi KTK punkti 7.1.3 ja vagunite KTK punkti 7.2.3 nõuetele.

7.2.   Käesoleva KTK kohaldamine olemasolevate allsüsteemide suhtes

Põhimõtted, mida taotlejad ja lube väljaandvad asutused peavad käitatava veeremi või olemasoleva veeremitüübi muudatus(t)e korral järgima, on kindlaks määratud vedurite ja reisijateveoveeremi KTK punktis 7.1.2 ja vagunite KTK punktis 7.2.2.

7.2.1.   Sätted käitatava veeremi või olemasoleva veeremitüübi muutmise korral

Taotleja tagab, et muudetud veeremi müratase jääb allapoole piirnorme, mis on kindlaks määratud KTK versioonis, mida kohaldati kõnealusele veeremile kasutuselevõtuloa esmakordse andmise ajal. Kui kasutuselevõtuloa esmakordse andmise ajal KTK puudus, tagab taotleja, et muudetud veeremi müratase ei ole suurenenud või jääb allapoole komisjoni otsuses 2006/66/EÜ või 2002/735/EÜ kindlaks määratud piirmäärasid (3).

Kui hindamine on vajalik, piirdub see muutmisest mõjutatud põhiparameetritega.

Kui kohaldatakse lihtsustatud hindamist, siis võib algupärast veeremiüksust käsitada võrdlusveeremiüksusena vastavalt punktile 6.2.3.

Terve veeremiüksuse asendamise või veeremiüksusse kuuluva veeremi asendamise korral (näiteks asendamine pärast rasket kahjustust) ei nõuta käesolevale KTK-le vastavuse hindamist, kui asendusveeremiüksus või -veerem on asendatavaga identne.

7.2.2.   Lisasätted käesoleva KTK kohaldamiseks olemasolevate vagunite suhtes

Käesoleva määruse artiklis 5a kindlaks määratud käitamise piiranguid ei kohaldata vagunite suhtes, mida käitatakse peamiselt üle 40 ‰ kallakuga liinidel, mille suurim käitamiskiirus on üle 120 km/h, mille suurim teljekoormus on üle 22,5 t, mida kasutatakse üksnes taristutööde jaoks ja mida kasutatakse rongide päästetöödeks.

Kui vagun on varustatud käesoleva KTK kohase EÜ vastavusdeklaratsiooniga hõlmatud ratta klotspidurite hõõrdeelementidega või G liites loetletud ratta klotspidurite hõõrdeelementidega ning vagunile ei lisata müraallikaid, siis eeldatakse ilma täiendavate katseteta, et kõnealune vagun vastab punkti 4.2.3 nõuetele.

7.2.2.1.   Ei kasutata

7.2.2.2.   Väiksema liikluskoormusega raudteeliinidel käitatavad vagunid

Vaguneid, mis kuuluvad ühte järgmistest kategooriatest, võib käitada väiksema liikluskoormusega raudteeliinidel nende kasutusala piires:

vagunid, millel on EÜ vastavustõendamise deklaratsioon vastavalt otsusele 2006/66/EÜ;

vagunid, millel on EÜ vastavustõendamise deklaratsioon vastavalt otsusele 2011/229/EL;

vagunid, millel on EÜ vastavustõendamise deklaratsioon vastavalt käesolevale KTK-le;

vagunid, mis on varustatud ühega järgmistest:

ratta klotspidurite hõõrdeelemendid, mis on hõlmatud käesoleva KTK kohase EÜ vastavusdeklaratsiooniga,

ratta klotspidurite hõõrdeelemendid, mis on loetletud G liites,

pidurikettad sõidupidurdusfunktsiooni jaoks;

vagunid, millele on sõidupidurdusfunktsiooni jaoks paigaldatud E liites loetletud komposiitmaterjalist piduriklotsid. Nende vagunite käitamist väiksema liikluskoormusega raudteeliinidel piiratakse vastavalt käesolevas liites kirjeldatud tingimustele.

7.2.2.3.   Koostalitluse komponendid

Käesolevas punktis käsitletakse koostalitluse komponente, mille suhtes kohaldatakse tüübihindamist või projekti kontrollimist.

Tüübihindamine või projekti kontrollimine või kasutussobivus jääb kehtima isegi siis, kui jõustub käesoleva KTK muudatus, välja arvatud juhul, kui kõnealuse KTK läbivaatamisel ei ole sõnaselgelt ette nähtud teisiti.

Selle aja jooksul on lubatud turule lasta uusi sama tüüpi komponente ilma uue tüübihindamiseta.

7.3.   Erijuhtumid

7.3.1.   Sissejuhatus

Punktis 7.3.2 loetletud erijuhtumid on klassifitseeritud kui

(a)

„P-juhtumid“: püsivad juhtumid;

(b)

„T-juhtumid“ ajutised juhtumid.

7.3.2.   Erijuhtumite loetelu

7.3.2.1.   Erijuhtumid

(a)   Eesti, Soome, Läti, Leedu, Poola ja Slovakkia erijuhtum

(P-juhtum.) Selliste veeremiüksuste puhul, mida kasutatakse ühiselt kolmandate riikidega, kelle raudteevõrgustiku rööpmelaius erineb liidusisese peamise raudteevõrgustiku omast, on lubatud käesoleva KTK nõuete asemel kohaldada siseriiklikke tehnilisi eeskirju.

(b)   Soome erijuhtum

(T-juhtum.) Otsust 2011/229/EL võib jätkuvalt kohaldada üksnes Soome territooriumil kasutatavate kaubavagunite suhtes, kuni leitakse sobiv tehniline lahendus karmide talvetingimuste jaoks, kuid igal juhul mitte kauem kui 31. detsembrini 2032. See ei takista teiste liikmesriikide kaubavagunite käitamist Soome raudteevõrgus.

7.3.2.2.   Püsimüra piirnormid (punkt 4.2.1)

(a)   Soome erijuhtum

(T-juhtum.) Ainult Soome raudteevõrgus käitatavate reisivagunite ja vagunite puhul, mis on varustatud elektrivarustussüsteemi enam kui 100 kW diiselgeneraatoriga, võib tabelis 2 näidatud püsimüra piirnormi LpAeq,T [unit] suurendada väärtuseni 72 dB.

7.3.2.3.   Lähtemüra piirnormid (punkt 4.2.2)

(a)   Rootsi erijuhtum

(T-juhtum.) Vedurite puhul, mille koguveojõud on üle 6 000 kW ja mille suurim teljekoormus on üle 25 t, võib tabelis 3 näidatud lähtemüra piirnormi LpAF,max suurendada väärtuseni 89 dB.

7.3.2.4.   Möödasõidumüra piirnormid (punkt 4.2.3)

(a)   La Manche’i tunneli erijuhtum

(P-juhtum.) La Manche'i tunneli puhul ei kohaldata möödasõidumüra piirnorme selliste kaubavagunite suhtes, mis on ettenähtud raskete kaubaveokite vedamiseks Coquelles'i (Prantsusmaa) ja Folkestone'i (Ühendkuningriik) vahel.

(b)   Rootsi erijuhtum

(T-juhtum.) vedurite puhul, mille koguveojõud on üle 6 000 kW ja mille suurim teljekoormus on üle 25 t, võib tabelis 4 näidatud möödasõidumüra piirnormi LpAeq,Tp (80 km/h) suurendada väärtuseni 85 dB.

7.4.   Konkreetsed rakenduseeskirjad

7.4.1.   Konkreetsed rakenduseeskirjad käesoleva KTK kohaldamiseks olemasolevate vagunite suhtes (punkt 7.2.2)

(a)   Konkreetsed rakenduseeskirjad käesoleva KTK kohaldamiseks olemasolevate vagunite suhtes La Manche’i tunnelis

(P-juhtum.) Iga päev öisel ajal käitatavate kaubarongide keskmise aastase arvu väljaarvutamisel ei võeta arvesse kaubaronge, mis koosnevad vagunitest, mis on ettenähtud raskete kaubaveokite vedamiseks Coquelles'i (Prantsusmaa) ja Folkestone'i (Ühendkuningriik) vahel.

(b)   Konkreetsed rakenduseeskirjad käesoleva KTK kohaldamiseks olemasolevate vagunite suhtes Soomes ja Rootsis

(T-juhtum.) Ebakindluse tõttu, mis on seotud komposiitmaterjalist piduriklotside kasutamisega karmides talvetingimustes, ei kasutata väiksema liikluskoormusega raudteeliinide kontseptsiooni Soome ja Rootsi raudteevõrgus kuni 31. detsembrini 2032. See ei takista teiste liikmesriikide kaubavagunite käitamist Soome ja Rootsi raudteevõrgus.

7.4.2.   Konkreetsed rakenduseeskirjad väiksema liikluskoormusega raudteeliinidel käitatavate vagunite jaoks (punkt 7.2.2.2)

(a)   Konkreetsed rakenduseeskirjad Belgia väiksema liikluskoormusega raudteeliinidel käitatavate vagunite jaoks

(T-juhtum.) Lisaks punktis 7.2.2.2 loetletud vagunitele võib Belgia territooriumil väiksema liikluskoormusega raudteeliinidel kasutada järgmisi olemasolevaid vaguneid:

vagunid, millel on rehviga rattad: kuni 31. detsembrini 2026;

vagunid, millele tuleb paigaldada muutuva karakteristikuga piduriventiil, et asendada malmist piduriklotsid komposiitmaterjalist piduriklotsidega: kuni 31. detsembrini 2026;

malmist piduriklotsidega vagunid, mille rattad tuleb asendada B liite viites 3 osutatud tehnilises kirjelduses kindlaks määratud nõuetele vastavate ratastega, et neile saaks paigaldada komposiitmaterjalist piduriklotsid: kuni 31. detsembrini 2026.

(b)   Konkreetsed rakenduseeskirjad La Manche’i tunneli väiksema liikluskoormusega raudteeliinidel käitatavate vagunite jaoks

(P-juhtum.) Lisaks punktis 7.2.2.2 loetletud vagunitele võib La Manche’i tunneli kontsessiooni alusel väiksema liikluskoormusega raudteeliinidel käitada järgmisi olemasolevaid vaguneid:

vagunid, mis on ettenähtud raskete kaubaveokite vedamiseks Coquelles'i (Prantsusmaa) ja Folkestone'i (Ühendkuningriik) vahel.

(c)   Konkreetsed rakenduseeskirjad Tšehhi väiksema liikluskoormusega raudteeliinidel käitatavate vagunite jaoks

(T-juhtum.) Lisaks punktis 7.2.2.2 loetletud vagunitele võib Tšehhi territooriumil väiksema liikluskoormusega raudteeliinidel kasutada järgmisi olemasolevaid vaguneid:

vagunid, millel on rehviga rattad: kuni 31. detsembrini 2026;

vagunid, millel on 59V-tüüpi laagrid: kuni 31. detsembrini 2034;

vagunid, millele tuleb paigaldada muutuva karakteristikuga piduriventiil, et asendada malmist piduriklotsid komposiitmaterjalist piduriklotsidega: kuni 31. detsembrini 2034;

vagunid, millel on malmist piduriklotsid ja pidurikonfiguratsioon 1Bg või 1Bgu: kuni 31. detsembrini 2036;

malmist piduriklotsidega vagunid, mille rattad tuleb asendada B liite viites 3 osutatud tehnilises kirjelduses kindlaks määratud nõuetele vastavate ratastega, et neile saaks paigaldada komposiitmaterjalist piduriklotsid: kuni 31. detsembrini 2029.

Peale selle ei ole väiksema liikluskoormusega raudteeliinidel kuni 31. detsembrini 2030 kohustuslik kasutada komposiitmaterjalist piduriklotse olemasolevatel vagunitel, mis ei ole hõlmatud esimese lõikega ja mille jaoks puudub konkreetne lahendus malmist piduriklotside asendamiseks.

(d)   Konkreetsed rakenduseeskirjad Prantsusmaa väiksema liikluskoormusega raudteeliinidel käitatavate vagunite jaoks

(T-juhtum.) Lisaks punktis 7.2.2.2 loetletud vagunitele võib Prantsusmaa territooriumil väiksema liikluskoormusega raudteeliinidel kasutada järgmisi olemasolevaid vaguneid:

vagunid, millel on malmist piduriklotsid ja pidurikonfiguratsioon 1Bg või 1Bgu: kuni 31. detsembrini 2030;

vagunid, millel on väikesed rattad (läbimõõt alla 920 mm): kuni 31. detsembrini 2030.

(e)   Konkreetsed rakenduseeskirjad Itaalia väiksema liikluskoormusega raudteeliinidel käitatavate vagunite jaoks

(T-juhtum.) Lisaks punktis 7.2.2.2 loetletud vagunitele võib Itaalia territooriumil väiksema liikluskoormusega raudteeliinidel kasutada järgmisi olemasolevaid vaguneid:

vagunid, millel on rehviga rattad: kuni 31. detsembrini 2026;

vagunid, millele tuleb paigaldada muutuva karakteristikuga piduriventiil, et asendada malmist piduriklotsid komposiitmaterjalist piduriklotsidega: kuni 31. detsembrini 2026;

malmist piduriklotsidega vagunid, mille rattad tuleb asendada B liite viites 3 osutatud tehnilises kirjelduses kindlaks määratud nõuetele vastavate ratastega, et neile saaks paigaldada komposiitmaterjalist piduriklotsid: kuni 31. detsembrini 2026.

Peale selle ei ole väiksema liikluskoormusega raudteeliinidel kuni 31. detsembrini 2030 kohustuslik kasutada komposiitmaterjalist piduriklotse olemasolevatel vagunitel, mis ei ole hõlmatud esimese lõikega ja mille jaoks puudub konkreetne lahendus malmist piduriklotside asendamiseks.

(f)   Konkreetsed rakenduseeskirjad Poola väiksema liikluskoormusega raudteeliinidel käitatavate vagunite jaoks

(T-juhtum.) Lisaks punktis 7.2.2.2 loetletud vagunitele võib kuni 31. detsembrini 2036 Poola territooriumil väiksema liikluskoormusega raudteeliinidel kasutada järgmisi olemasolevaid vaguneid:

vagunid, millel on rehviga rattad;

vagunid, millel on malmist piduriklotsid ja pidurikonfiguratsioon 1Bg või 1Bgu;

vagunid, mis on projekteeritud S-liikluse jaoks ja millele on paigaldatud malmist piduriklotsidega varustatud SS-tüüpi pidurid;

vagunid, millel on malmist piduriklotsid ja mis on projekteeritud SS-liikluse jaoks ning millele on vaja LL-piduriklotside kasutuselevõtmiseks paigaldada rattad, mis vastavad B liite viites 3 osutatud tehnilisele kirjeldusele, ja muutuva karakteristikuga piduriventiil.

(g)   Konkreetsed rakenduseeskirjad Slovakkia väiksema liikluskoormusega raudteeliinidel käitatavate vagunite jaoks

(T-juhtum.) Lisaks punktis 7.2.2.2 loetletud vagunitele võib Slovakkia territooriumil väiksema liikluskoormusega raudteeliinidel kasutada järgmisi olemasolevaid vaguneid:

vagunid, millel on rehviga rattad: kuni 31. detsembrini 2026;

vagunid, millel on 26–2.8-tüüpi pöördvankrid, mis on varustatud P10-tüüpi malmist piduriklotsidega: kuni 31. detsembrini 2036;

vagunid, millele tuleb paigaldada muutuva karakteristikuga piduriventiil, et asendada malmist piduriklotsid komposiitmaterjalist piduriklotsidega: kuni 31. detsembrini 2036;

(P-juhtum.) 2TS-tüüpi pöördvankritega vagunid, mis on ette nähtud liikuma Slovakkia ja kolmandate riikide vahel pöördvankrite vahetamisega piirijaamas.

A liide

Ei kasutata

B liide

Käesolevas KTKs osutatud standardid

Tabel B.1

Standardid või normdokumendid

Viide

Hinnatavad näitajad

KTK punkt

Kohustusliku standardi punkt

1

EN ISO 3095:2013

Acoustics — Railway applications — Measurement of noise emitted by railbound vehicles

1.1

Möödasõidumüra. Mõõtmine kiirusel, mis on 250 km/h või suurem

4.2.3

6

1.2

Püsimüra. Vastavustõendamine

6.2.2.1

5.1, 5.2, 5.3, 5.4, 5.5 (välja arvatud 5.5.2), 5.7 ja 5.8.1

1.3

Püsimüra. Peamise õhukompressori töötsükkel

6.2.2.1

5.7

1.4

Lähtemüra

6.2.2.2

7 (välja arvatud 7.5.1.2)

kõrvalekalle punktist 7.5.3

1.5

Möödasõidumüra. Katsetee tingimused

6.2.2.3.1

6.2

1.6

Möödasõidumüra. Katse käik

6.2.2.3.2

6.1, 6.3, 6.4, 6.5, 6.6 ja 6.7 (välja arvatud 6.7.2)

2

EN ISO 3381:2021

Railway applications - Acoustics - Noise measurement inside railbound vehicles

2.1

Juhikabiini sisemüra

6.2.2.4

7, 8 (välja arvatud 8.4.5 ja 8.7.2)

3

EN 13979–1:2020

Railway applications - Wheelsets and bogies - Monobloc wheels - Technical approval procedure - Part 1: Forged and rolled wheels

Märkus: EN 13979-1:2003+A2:2011 on samuti vastuvõetav.

3.1

Lihtsustatud hindamine

6.2.3, tabel 7

E lisa

3.2

Konkreetsed rakenduseeskirjad väiksema liikluskoormusega raudteeliinidel käitatavate vagunite jaoks

7.4.2

kõik

4

UIC 541–4:2020

Composite brake blocks - General conditions for certification and use

4.1

Pidurdustõhususe katse

F liide

katsed A1_a ja A2_a

5

EN 16452:2015+A1:2019

Railway applications - Braking - Brake blocks

5.1

Pidurdustõhususe katse. LL- ja K-piduriklotsid

F liide

katsed D.1 ja C.1

5.2

Pidurdustõhususe katse. Muud piduriklotsid

F liide

katse J.2

6

EN 15610:2019

Railway applications - Acoustics - Rail and wheel roughness measurement related to noise generation

6.1

Ratta akustilise kareduse mõõtmise katse käik

F liide

kõik, välja arvatud alapunkt 6.2.2.2

C liide

Veeremi allsüsteemi hindamine

Hinnatavad omadused, nagu on kirjeldatud punktis 4.2

Projekti ekspertiis

Tüübikatse

Korraline katse

Konkreetne hindamismenetlus

Veeremi allsüsteemi element

KTK punkt

KTK punkt

Püsimüra

4.2.1

X  (4)

X

ei kohaldata

6.2.2.1

Lähtemüra

4.2.2

X  (4)

X

ei kohaldata

6.2.2.2

Möödasõidumüra

4.2.3

X  (4)

X

ei kohaldata

6.2.2.3

Juhikabiini sisemüra

4.2.4

X  (4)

X

ei kohaldata

6.2.2.4

D liide

Väiksema liikluskoormusega raudteeliinid

D.1   Väiksema liikluskoormusega raudteeliinide kindlaksmääramine

Artikli 5c lõike 1 kohaselt esitavad liikmesriigid Euroopa Liidu Raudteeametile väiksema liikluskoormusega raudteeliinide loetelu ja tagavad, et taristuettevõtjad määravad need kindlaks taristuregistris (rakenduses), nagu on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2019/777 (5) (RINF). Loetelu peab sisaldama vähemalt järgmist teavet:

väiksema liikluskoormusega liinide algus- ja lõpp-punktid ning nende vastavad osad, kasutades geograafilise asukoha koodi registris, mis on kindlaks määratud taristuregistris. Kui üks nendest punktidest on liikmesriigi piiril, siis tuleb see ära märkida;

väiksema liikluskoormusega raudteeliini moodustavate lõikude tunnused.

Loetelu koostatakse järgmise näidise alusel.

Väiksema liikluskoormusega raudteeliin

Liinilõigud

Liinilõigu kordumatu tunnus

Väiksema liikluskoormusega raudteeliin algab/lõpeb liikmesriigi piiril

Punkt A – punkt E

Punkt A – punkt B

201

Jah

Punkt E (riik Y)

Punkt B – punkt C

202

Punkt C – punkt D

203

Punkt D – punkt E

204

Punkt F – punkt I

Punkt F – punkt G

501

Ei

Punkt G – punkt H

502

Punkt H – punkt I

503

Peale selle võib liikmesriik vabatahtlikult esitada väiksema liikluskoormusega raudteeliine kujutavad kaardid. Kõik loetelud ja kaardid avaldatakse Euroopa Liidu Raudteeameti veebisaidil (http://www.era.europa.eu) hiljemalt üheksa kuud pärast 27. maid 2019.

Euroopa Liidu Raudteeamet teatab samaks kuupäevaks komisjonile väiksema liikluskoormusega raudteeliinide loetelud ja kaardid. Komisjon teavitab direktiivi (EL) 2016/797 artiklis 51 osutatud komitee kaudu vastavalt ka liikmesriike.

D.2   Väiksema liikluskoormusega raudteeliinide ajakohastamine

Väiksema liikluskoormusega raudteeliinide ajakohastamiseks vastavalt artikli 5c lõikele 2 kasutatakse ajakohastamisele eelnenud kolme viimase aasta kaubaveoandmeid, mis on kättesaadavad. Kui kaubaveo puhul kaldutakse erandlike asjaolude tõttu konkreetsel aastal nimetatud keskmisest arvust kõrvale rohkem kui 25 %, võib asjaomane liikmesriik arvutada keskmise arvu ülejäänud kahe aasta alusel. Liikmesriigid tagavad, et taristuettevõtjad ajakohastavad väiksema liikluskoormusega raudteeliinid taristuregistris (rakenduses) kohe, kui need uuendused on kättesaadavad. Ajakohastusi kohaldatakse alates järgmisest sõiduplaani muudatusest pärast nende avaldamist.

Väiksema liikluskoormusega raudteeliinideks määratud liine ei muudeta pärast ajakohastamist, välja arvatud juhul, kui asjaomasel perioodil on liiklusmaht vähenenud rohkem kui 50 % ja iga päev öisel ajal käitatavate kaubarongide keskmine arv on väiksem kui 12.

Uute ja täiendatud liinide puhul kasutatakse nende liinide määramisel väiksema liikluskoormusega raudteeliinideks eeldatavat liiklusmahtu.

E liide

Tavapärased komposiitmaterjalist piduriklotsid

E.1   Tavapärased komposiitmaterjalist piduriklotsid rahvusvaheliseks kasutamiseks

Olemasolevaid vaguneid, millele on paigaldatud allpool loetletud piduriklotsid, on lubatud kasutada väiksema liikluskoormusega raudteeliinidel nende kasutusalas kuni UIC 541-4 N liites kindlaks määratud asjakohase kuupäevani.

Tootja/toote nimi

Nimetus/piduriklotsi tüüp

Hõõrdeteguri tüüp

Valeo/Hersot

Wabco/Cobra

693

W554

K

Ferodo

I/B 436

K

Abex

229

K

(Fe – paagutatud)

Jurid

738

K

(Fe – paagutatud)

Tavapäraste komposiitmaterjalist piduriklotsidega varustatud vaguneid, mida ei ole eespool tabelis loetletud, kuid mida on lubatud kasutada rahvusvahelises liikluses vastavalt komisjoni otsusele 2004/446/EÜ (6) või 2006/861/EÜ, (7) võib siiski kasutada tähtajatult nende kohta välja antud loaga hõlmatud kasutusalas.

E.2   Tavapärased komposiitmaterjalist piduriklotsid riigisiseseks kasutamiseks

Olemasolevaid vaguneid, millele on paigaldatud tabelis loetletud piduriklotsid, on lubatud kasutada nende kasutusalas üksnes vastava liikmesriigi raudteevõrgustikus, sealhulgas väiksema liikluskoormusega raudteeliinidel.

Tootja/toote nimi

Nimetus/piduriklotsi tüüp

Liikmesriik

Cobra/Wabco

V133

Itaalia

CoFren

S153

Rootsi

CoFren

128

Rootsi

CoFren

229

Itaalia

ICER

904

Hispaania, Portugal

ICER

905

Hispaania, Portugal

Jurid

838

Hispaania, Portugal

F liide

Piduriklotside akustiliste omaduste hindamine

Selle katse eesmärk on näidata komposiitmaterjalist piduriklotside akustilisi omadusi koostalitluse komponendi tasandil.

Katse käik koosneb järgmistest etappidest.

1.   Hinnatava piduriklotsi suhtes iseloomuliku ratta akustilise kareduse mõõtmine.

Ratta akustilise kareduse muutumine katsestendil

Kasutatakse uusi piduriklotse. Kasutada tohib ainult uusi või ümberprofileeritud rattaid. Ratastel ei tohi olla mingeid kahjustusi (pragunemine, liugeroome jne).

Vähemalt ühele rattale, mille nimiläbimõõt on 920 mm, tehakse üks järgmistest pidurdustõhususe katsetest:

LL-piduriklotside puhul katse A2_a ja K-piduriklotside puhul katse A1_a vastavalt B liite viites 4 osutatud tehnilisele kirjeldusele;

LL-piduriklotside puhul katse D.1 ja K-piduriklotside puhul katse C.1 vastavalt B liite viites 5 osutatud tehnilisele kirjeldusele;

muude piduriklotside puhul katse J.2 vastavalt B liite viites 5 osutatud tehnilisele kirjeldusele.

Valitud katse tehakse lõpuni ja seejärel kasutatakse mõõtmisseeriate tulemusi ratta karedusindeksi määramiseks.

Valitud katse kordamine on vabatahtlik. Kui see valitakse, siis kasutatakse ratta karedusindeksi määramiseks korduskatse mõõtmisseeriate tulemusi. Mõlema katse tulemused dokumenteeritakse.

Teine katse tehakse sama rattaga, kuid piduriklotsi võib uuendada ja asendada teise sama tüüpi piduriklotsiga. Sel juhul peab uus piduriklots olema enne teise katse alustamist täielikult sissesõidetud.

Ratta akustilise kareduse mõõtmise katse käik

Mõõtmised tehakse vastavalt B liite viites 6 osutatud tehnilisele kirjeldusele. Ratta veerepinna akustilise kareduse representatiivsuse tagamiseks peetakse B liite viites 6 osutatud tehnilises kirjelduses esitatud asendite asemel piisavaks kaheksat mõõtmisjoont, mille vahekaugus on 5 mm.

Mõõtmised tehakse eelmises jaotises kirjeldatud ratta akustilise kareduse muutumise katse vältel vastavalt ühele järgmistest tabelitest.

Kui valitud on B liite viites 4 osutatud tehnilisele kirjeldusele vastav katse A2_a.

Akustilise kareduse mõõtmisseeriad/märgis

Katse osa

Pidurdamiste arv

1. katse

2. katse

A

 

Alguses

algseisund

B

I

Pärast sissesõitmist

pärast 6. pidurdamist

C

J

Pärast piduriklotsi konditsioneerimist koormuseta olukorra jaoks

pärast 26. pidurdamist

D

K

Kuiv koormuseta olukord

pärast 51. pidurdamist

E

L

Niiske koormuseta olukord

pärast 87. pidurdamist

F

M

Koormusega olukord

pärast 128. pidurdamist

G

N

Lohisemisega pidurdamine (järsu languse matkimine)

pärast 130. pidurdamist

H

O

Katse lõpp

pärast 164. pidurdamist

Kui valitud on B liite viites 4 osutatud tehnilisele kirjeldusele vastav katse A1_a.

Akustilise kareduse mõõtmisseeriad/märgis

Katse osa

Pidurdamiste arv

1. katse

2. katse

A

 

Alguses

algseisund

B

I

Pärast sissesõitmist

pärast 6. pidurdamist

C

J

Pärast piduriklotsi konditsioneerimist koormuseta olukorra jaoks

pärast 26. pidurdamist

D

K

Kuiv koormuseta olukord

pärast 51. pidurdamist

E

L

Niiske koormuseta olukord

pärast 87. pidurdamist

F

M

Koormusega olukord

pärast 128. pidurdamist

G

N

Lohisemisega pidurdamine (järsu languse matkimine)

pärast 130. pidurdamist

H

O

Katse lõpp

pärast 164. pidurdamist

Kui valitud on B liite viites 5 osutatud tehnilisele kirjeldusele vastav katse D.1.

Akustilise kareduse mõõtmisseeriad/märgis

Katse osa

Pidurdamiste arv

1. katse

2. katse

A

 

Alguses

algseisund

B

I

Pärast sissesõitmist

pärast 6. pidurdamist

C

J

Pärast piduriklotsi konditsioneerimist koormuseta olukorra jaoks

pärast 26. pidurdamist

D

K

Kuiv koormuseta olukord

pärast 51. pidurdamist

E

L

Niiske koormuseta olukord

pärast 87. pidurdamist

F

M

Koormusega olukord

pärast 128. pidurdamist

G

N

Lohisemisega pidurdamine (järsu languse matkimine)

pärast 130. pidurdamist

H

O

Katse lõpp

pärast 149. pidurdamist

Kui valitud on B liite viites 5 osutatud tehnilisele kirjeldusele vastav katse C.1.

Akustilise kareduse mõõtmisseeriad/märgis

Katse osa

Pidurdamiste arv

1. katse

2. katse

A

 

Alguses

algseisund

B

I

Pärast sissesõitmist

pärast 6. pidurdamist

C

J

Pärast piduriklotsi konditsioneerimist koormuseta olukorra jaoks

pärast 26. pidurdamist

D

K

Kuiv koormuseta olukord

pärast 51. pidurdamist

E

L

Niiske koormuseta olukord

pärast 87. pidurdamist

F

M

Koormusega olukord

pärast 128. pidurdamist

G

N

Lohisemisega pidurdamine (järsu languse matkimine)

pärast 130. pidurdamist

H

O

Katse lõpp

pärast 149. pidurdamist

Kui valitud on B liite viites 5 osutatud tehnilisele kirjeldusele vastav katse J.2.

Akustilise kareduse mõõtmisseeriad/märgis

Katse osa

Pidurdamiste arv

1. katse

2. katse

A

 

Alguses

algseisund

B

I

Pärast sissesõitmist

pärast 6. pidurdamist

C

J

Pärast piduriklotsi konditsioneerimist koormuseta olukorra jaoks

pärast 26. pidurdamist

D

K

Kuiv koormuseta olukord

pärast 51. pidurdamist

E

L

Niiske koormuseta olukord

pärast 87. pidurdamist

F

M

Koormusega olukord

pärast 128. pidurdamist

G

N

Lohisemisega pidurdamine (järsu languse matkimine)

pärast 130. pidurdamist

H

O

Katse lõpp

pärast 149. pidurdamist

Proovivõtmine: mõõdetakse ühe ratta akustilist karedust.

Keskmistamine: kasutatakse akustilise kareduse ruutkeskmist.

Tulemus on representatiivne 1/3 oktaavriba lainepikkuse spektriosa ratta kareduse spektris lainepikkuse piirkonnas L r .

2.   Skalaarnäitaja tuletamine L r 1. etapis mõõdetud ratta karedusest :

Formula

Formula

kus A(i) ja B(i) on esitatud tabelis: (8)

i

Lainepikkus λ

(m)

A

dB 1 mikromeetri kohta

B

dB 1/(10–6 m) kohta

L r

dB 1 mikromeetri kohta

1

0,00315

–17,9

–16,6

 

2

0,004

–16,2

–13,9

 

3

0,005

–15,5

–10,0

 

4

0,0063

–14,4

–6,9

 

5

0,008

–13,3

–6,2

 

6

0,01

–13,1

–5,4

 

7

0,0125

–12,8

–3,3

saadud

8

0,016

–12,4

–2,2

ratta karedus

9

0,02

–10,9

–4,2

mõõtmisega

10

0,025

–11,1

–8,5

 

11

0,0315

–10,5

–11,2

 

12

0,04

–9,8

–14,3

 

13

0,05

–4,8

–15,6

 

14

0,063

–5,9

–17,3

 

15

0,08

–5,6

–23,7

 

16

0,1

–0,5

–29,0

 

17

0,125

2,4

–30,7

 

18

0,16

4,8

–31,7

 

19

0,2

2,4

–30,7

 

3.   Positiivse või negatiivse tulemuse kriteerium

Etapis 2 mõõdetud näitaja peab olema väiksem kui 1 või sellega võrdne.

Etapis 2 mõõdetud näitaja ja representatiivne 1/3 oktaavriba lainepikkuse spektriosa ratta kareduse spektris lainepikkuse piirkonnas Lr registreeritakse koostalitluse komponendi sertifikaadis.

G liide

Vabastatud piduriklotsid

Allpool loetletud piduriklotside suhtes ei kohaldata EÜ vastavusdeklaratsiooni kuni 28. septembrini 2033. Kuni selle kuupäevani võib tootja või tema esindaja komisjonile teatada F liite punktis 3 kindlaks määratud positiivse või negatiivse tulemuse kriteeriumi või käesolevas liites kindlaks määratud metoodika läbivaatamise vajadusest.

Tootja

Tüübikirjeldus ja lühendatud nimetus (kui erineb)

Becorit

K40

CoFren

C333

CoFren

C810

Knorr-Bremse

Cosid 704

Knorr-Bremse

PROBLOCK J816M

Frenoplast

FR513

Federal Mogul

Jurid 816 M

lühend: J816M

Federal Mogul

Jurid 822

Knorr-Bremse

PROBLOCK J822

CoFren

C952–1

Federal Mogul

J847

Knorr-Bremse

PROBLOCK J847

Icer Rail / Becorit

IB 116*

Alstom/Flertex

W30–1

H liide

Nõuete ja üleminekukorra muutmine

Muude kui tabelites H.1 ja H.2 loetletud KTK punktide puhul tähendab vastavus eelmisele KTK-le (st käesolevale määrusele, mida on muudetud komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2019/774 (9)) vastavust käesolevale KTK-le, mida kohaldatakse alates 28. septembrist 2023.

Muudatused seoses üldise üleminekukorraga seitsme aasta vältel

Tabelis H.1 loetletud KTK punktide puhul ei tähenda vastavus eelmisele KTK-le vastavust käesoleva KTK versioonile, mida kohaldatakse alates 28. septembrist 2023.

Projektid, mis 28. septembril 2023 on juba projekteerimisetapis, peavad vastama käesoleva KTK nõuetele alates 28. septembrist 2030.

Tabelis H.1 loetletud KTK nõuded ei mõjuta tootmisetapis olevaid projekte ega käitatavat veeremit.

Tabel H.1

Üleminekukord seitsme aasta vältel

KTK punkt

Eelmise KTK vastav punkt

KTK muudatuse selgitus

Ei kohaldata.

Muudatused seoses konkreetse üleminekukorraga

Tabelis H.2 loetletud KTK punktide puhul ei tähenda vastavus eelmisele KTK-le vastavust käesolevale KTK-le, mida kohaldatakse alates 28. septembrist 2023.

Projektid, mis 28. septembril 2023 on juba projekteerimisetapis, tootmisetapis projektid ja käitatav veerem peavad vastama käesoleva KTK nõuetele vastavalt tabelis H.2 esitatud asjakohasele üleminekukorrale alates 28. septembrist 2023.

Tabel K.2

Konkreetne üleminekukord

KTK punkt

Eelmise KTK vastav punkt

KTK muudatuse selgitus

Üleminekukord

Projekteerimisetappi ei ole alustatud

Projekteerimisetappi on alustatud

Tootmisetapp

Käitatav veerem

Ei kohaldata.“


(1)  Komisjoni 16. mai 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/773, milles käsitletakse Euroopa Liidu raudteesüsteemi käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi koostalitluse tehnilist kirjeldust ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2012/757/EL (ELT L 139I, 27.5.2019, lk 5).

(2)  APL: telgede arv jagatud puhvritest mõõdetud pikkusega (m–1).

(3)  Komisjoni 30. mai 2002. aasta otsus 2002/735/EÜ, mis käsitleb direktiivi 96/48/EÜ artikli 6 lõikes 1 osutatud üleeuroopalise kiirraudteevõrgustiku veeremi alasüsteemiga seotud tehnilisi koostalitlusnõudeid (ELT L 245, 12.9.2002, lk 402).

(4)  Ainult juhul, kui kohaldatakse lihtsustatud hindamist vastavalt punktile 6.2.3.

(5)  Komisjoni 16. mai 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/777, milles käsitletakse raudteetaristuregistri ühiseid kirjeldusi ja millega tunnistatakse kehtetuks rakendusotsus 2014/880/EL (ELT L 139I, 27.5.2019, lk 312).

(6)  Komisjoni 29. aprilli 2004. aasta otsus 2004/446/EÜ, millega täpsustatakse direktiivis 2001/16/EÜ osutatud tehniliste koostalitlusnõuete müra, kaubavagunid ja kaubaveo telemaatilised seadmed põhiparameetreid (ELT L 155, 30.4.2004, lk 1).

(7)  Komisjoni 28. juuli 2006. aasta otsus 2006/861/EÜ, mis käsitleb üleeuroopalise tavaraudteevõrgustiku allsüsteemi „veerem – kaubavagunid“ tehnilisi koostalitlusnõudeid (ELT L 344, 8.12.2006, lk 1).

(8)  Tegurid A(i) ja B(i) on kohandatud möödasõidumüra praeguste piirnormide ja võrdlusrööbastee tingimustega.

(9)  Komisjoni 16. mai 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/774, millega muudetakse määrust (EL) nr 1304/2014 seoses allsüsteemi „veerem – müra“ koostalitluse tehnilise kirjelduse kohaldamisega olemasolevate kaubavagunite suhtes (ELT L 139I, 27.5.2019, lk 89).


VII LISA

Rakendusmääruse (EL) 2019/777 lisa muudetakse järgmiselt:

1)

punkt 3 asendatakse järgmisega:

„3.   ÜHISED OMADUSED

Käesolevas lisas esitatud omadusi kohaldatakse kogu liidu raudteesüsteemis kui ühise sõnastiku tehnilist kirjeldust, mis võimaldab

(1)

taristuettevõtjatel avaldada oma raudteevõrgu andmeid;

(2)

raudteeveo-ettevõtjatel ja kõikidel teistel taristuandmete kasutajatel saada juurdepääs kõnealustele andmetele ja neid kasutada.“;

2)

punktile 3.1 lisatakse alapunkt 6:

„6)

„ühiste omaduste alarühm“ – alarühm, mille elemendid on ühised liinilõikudele ja/või rakenduspunktidele.“;

3)

punkt 3.2.1 asendatakse järgmisega:

„3.2.1.

Iga taristuettevõtja peab taristuregistriga seoses kirjeldama oma raudteevõrku vähemalt liinilõikude ja rakenduspunktide kaupa ning valikuliselt ühiste omaduste alarühma kaudu.“;

4)

punkt 3.3.3 asendatakse järgmisega:

„3.3.3.

Parameetri väärtus esitatakse siis, kui vastav element esineb võrgus, mida on kirjeldatud vastavalt tabelis 1 esitatud tähtaegadele.

Tabelis 1 loetletud parameetrite andmed esitatakse vastavalt artiklis 7a osutatud ERA sõnastikule, mille on osutatud A-1 liite viites A.

Kogu parameetrite seisukohast oluline teave on esitatud tabelis 1. Kui tabelis 1 osutatakse taristuettevõtja dokumendile, esitab taristuettevõtja artikli 5 kohaselt sellise dokumendi ametile elektrooniliselt. Parameetrites 1.1.1.1.2.4.4, 1.1.1.1.6.4, 1.1.1.1.6.5, 1.1.1.3.7.1.3 ja 1.1.1.3.11.3 osutatud dokumendid esitatakse kahes ELi keeles.“;

5)

tabel 1 asendatakse järgmisega:

Tabel 1

Taristuregistri elemendid

Number

Pealkiri

Määratlus

Parameetri esitamise tähtaeg

1

LIIKMESRIIK

1.1

LIINILÕIK

1.1.0.0.0

Üldine teave

1.1.0.0.0.1

Taristuettevõtja kood

Taristuettevõtja on asutus või ettevõtja, kes vastutab eelkõige raudteetaristu või selle osa rajamise ja hooldamise eest.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.1.0.0.0.2

Riikliku liini tunnus

Liini kordumatu tunnus või kordumatu number liikmesriigis.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.1.0.0.0.3

Rakenduspunkt liinilõigu alguses

Liinilõigu alguses asuva rakenduspunkti kordumatu tunnus (kilomeetrite arv kasvavalt rakenduspunkti algusest rakenduspunkti lõpuni).

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.1.0.0.0.4

Rakenduspunkt liinilõigu lõpus

Liinilõigu lõpus asuva rakenduspunkti kordumatu tunnus (kilomeetrite arv kasvavalt rakenduspunkti algusest rakenduspunkti lõpuni).

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.1.0.0.0.5

Liinilõigu pikkus

Liinilõigu alguses ja lõpus asuvate rakenduspunktide vaheline pikkus.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.1.0.0.0.6

Liinilõigu olemus

Liinilõigu tüüp, mis väljendab esitatud andmete hulka, mis sõltub sellest, kas liinilõik ühendab või ei ühenda rakenduspunkte, mis on tekkinud suure ühenduspunkti jagamisel mitmeks rakenduspunktiks.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.1.0.0.1

Marsruudiraamatuga seotud parameetrid (tehnilised eriomadused)

1.1.0.0.1.1

Tööstusriskid – kohad, kus vedurijuhil on ohtlik rongist väljuda

WKT-polügoon

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.1.0.0.1.2

Töökeel

Keel või keeled, mida taristuettevõtja kasutab oma igapäevatöös ja mis on tehtud teatavaks tema raudteevõrgustiku teadaandes ning mida kasutatakse ohutusteadete vahetamiseks taristuettevõtja ja raudteeveo-ettevõtja töötajate vahel.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.1.0.0.1.3

Käitamiskord

Kaherööpmelise rööbastee tüüp.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.1.1

LIIKLEMISTEE

1.1.1.0.0

Üldine teave

1.1.1.0.0.1

Rööbastee tunnus

Rööbastee kordumatu tunnus või kordumatu number liinilõigul.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.1.1.0.0.2

Rööbastee tavasuund

Rööbastee tavasuund on:

sama mis liinilõigu alguse ja lõpuga määratud suund (N)

liinilõigu alguse ja lõpuga määratud suunaga vastupidine suund (O)

mõlemad suunad (B)

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.1.1.0.0.3

Raudteeäärsed kaugusetähised (sagedus, välimus ja paigutus)

[NNNN] – sagedus meetrites.

Välimus – valikloend.

[L/R] – rööbastee külg, kus paikneb raudteeäärne tähis (vasak või parem).

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.1.1.0.1

Topoloogiline teave

1.1.1.0.1.1

Täpne geograafiline kirjeldus

WKT-murdjoon, mis esitab rööbastee geograafilist kuju.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.1.1.0.1.2

Rööbastee ühenduvus rakenduspunktidega

Esimese märgijadaga tähistatakse kordumatul viisil alguse rakenduspunktis paiknevat rööbasteed, mis on ühendatud kõnealuse rööbasteega.

Teise märgijadaga tähistatakse kordumatul viisil lõpu rakenduspunktis paiknevat rööbasteed, mis on ühendatud kõnealuse rööbasteega.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.1.1.1

Taristu allsüsteem

1.1.1.1.1

Rööbastee vastavustõendamise deklaratsioonid

1.1.1.1.1.1

Taristu allsüsteemi suhtes kohaldatavate koostalitluse tehniliste kirjelduste (KTKde) nõuetele vastavusega seotud rööbastee EÜ vastavustõendamise deklaratsioon

EÜ deklaratsiooni kordumatu number vastavalt komisjoni rakendusmäärusele (EL) 2019/250 (1).

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.1.1.1.1.2

Taristu allsüsteemi suhtes kohaldatavate KTKde nõuetele vastavusega seotud rööbastee olemasoleva taristu vastavusdeklaratsioon (vastavalt komisjoni soovitusele 2014/881/EL (2))

Olemasoleva taristu vastavusdeklaratsiooni kordumatu number, järgides samu vorminõudeid, nagu on täpsustatud EÜ deklaratsiooni jaoks komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/250 VII lisas.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.1.1.1.2

Tööparameeter

1.1.1.1.2.1

Rööbastee üleeuroopalise võrgu (TEN) klassifikatsioon

Märge selle kohta, millisesse üleeuroopalise võrgu ossa liin kuulub.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.1.1.1.2.1.2

Üleeuroopalise võrgu geoinfosüsteemi tunnus (GIS ID)

Selle TEN-T andmebaasi osa GIS ID tunnus, mille juurde rööbastee kuulub

1. jaanuar 2021

1.1.1.1.2.2

Raudteeliini kategooria

Liini klassifikatsioon vastavalt taristu KTK-le.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.1.1.1.2.3

Osa raudtee-kaubaveokoridorist

Märge selle kohta, kas raudteeliin on ette nähtud raudtee-kaubaveokoridori osana.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.1.1.1.2.4

Kandevõime

Kombinatsioon raudteeliini kategooriast ja rööbastee nõrgima punkti kiirusest.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.1.1.1.2.4.1

Kandevõime riiklik klassifikatsioon

Kandevõime riiklik klassifikatsioon

16. jaanuar 2020

1.1.1.1.2.4.2

Rajatiste vastavus kiirraudteesüsteemi koormusmudelile (HSLM)

Liinilõikude jaoks, mille suurim lubatud kiirus on 200 km/h ja rohkem.

Teave dünaamilise ühilduvuse kontrollimiseks kasutatava menetluse kohta.

16. jaanuar 2020

1.1.1.1.2.4.3

Erikontrolli nõudvate rajatiste asukoht raudteel

Erikontrolli nõudvate rajatiste asukoha kindlaksmääramine.

16. jaanuar 2020

1.1.1.1.2.4.4

Dokument staatilise ja dünaamilise marsruudi ühilduvuse kontrollide menetlus(t)e kohta

Taristuettevõtja poolt kahes ELi keeles esitatud elektrooniline dokument, mille amet talletab ja mis sisaldab

staatilise ja dünaamilise marsruudi ühilduvuse kontrollide täpset menetlust

või

erirajatiste kontrollimiseks vajalikku asjakohast teavet.

16. jaanuar 2020

1.1.1.1.2.5

Suurim lubatud kiirus

Suurim käitamiskiirus liinil, mis tuleneb taristu, energiavarustuse ning kontrolli ja signaalimise allsüsteemi omadustest, mida väljendatakse kilomeetrites tunnis.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.1.1.1.2.6

Temperatuurivahemik

Temperatuurivahemik liinile piiramatuks juurdepääsuks vastavalt Euroopa standardile.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.1.1.1.2.7

Suurim kõrgus

Liinilõigu kõrgeim punkt üle merepinna, lähtudes Amsterdami nullist (NAP).

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.1.1.1.2.8

Karmid ilmastikutingimused

Ilmastikutingimused liinil on karmid vastavalt Euroopa standardile.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.1.1.1.3

Liiniskeem

1.1.1.1.3.1.1

Gabariidid

Gabariidid vastavalt Euroopa standardile või muud kohalikud gabariidid, sh alumine või ülemine osa.

Vastavalt vedurite ja reisijateveoveeremi KTK punktile 7.3.2.2 ei pruugi Ühendkuningriigi võrgu liinilõikudel olla rööpmelaiuse võrdlusprofiili.

16. jaanuar 2020

1.1.1.1.3.1.2

Erikontrolli nõudvate konkreetsete punktide asukoht raudteel

Punktis 1.1.1.1.3.1.1 osutatud gabariitidest kõrvalekaldumise tõttu erikontrolli nõudvate konkreetsete punktide asukoht.

16. jaanuar 2020

1.1.1.1.3.1.3

Dokument erikontrolli nõudvate konkreetsete punktide ristlõike kohta

Taristuettevõtja esitatud elektrooniline dokument, mille amet talletab ja mis sisaldab teavet punktis 1.1.1.1.3.1.1 osutatud gabariitidest kõrvalekaldumise tõttu erikontrolli nõudvate konkreetsete punktide ristlõike kohta. Vajaduse korral võib ristlõiget käsitlevale dokumendile lisada konkreetse punkti kontrollimise juhendi.

16. jaanuar 2020

1.1.1.1.3.4

Vahetuskerede kombineeritud veoprofiili tüüpnumber

Vahetuskerede kombineeritud veo kood (kõikide kauba- ja kombineeritud veo liinide puhul) vastavalt A-1 liite viites B osutatud tehnilisele kirjeldusele.

Hiljemalt 16. märtsil 2019 üleeuroopalisse võrku kuuluvatel liinidel (1.1.1.1.2.1).

TEN-väliste liinide puhul (1.1.1.1.2.1), kui andmeid ei ole veel esitatud, siis põhjendatud taotluse korral:

- kui andmed on kättesaadavad, avaldatakse määratud koodid üks kuu pärast taotluse esitamist;

- kui andmed ei ole kättesaadavad ja vaja on teha kohapealseid mõõtmisi, avaldatakse määratud koodid üks aasta pärast taotluse esitamist.

1.1.1.1.3.5

Poolhaagiste kombineeritud veoprofiili tüüpnumber

Poolhaagiste kombineeritud veo kood (kõikide kauba- ja kombineeritud veo liinide puhul) vastavalt A-1 liite viites B osutatud tehnilisele kirjeldusele.

Hiljemalt 16. märtsil 2019 üleeuroopalisse võrku kuuluvatel liinidel (1.1.1.1.2.1).

TEN-väliste liinide puhul (1.1.1.1.2.1), kui andmeid ei ole veel esitatud, siis põhjendatud taotluse korral:

kui andmed on kättesaadavad, avaldatakse määratud koodid üks kuu pärast taotluse esitamist;

kui andmed ei ole kättesaadavad ja vaja on teha kohapealseid mõõtmisi, avaldatakse määratud koodid üks aasta pärast taotluse esitamist.

1.1.1.1.3.5.1

Konkreetne teave

Taristuettevõtjalt saadud asjakohane teave liiniskeemi kohta.

1. jaanuar 2021

1.1.1.1.3.6

Kalde profiil

Kalde väärtuste ja kalde muutumise asukohtade jada.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.1.1.1.3.7

Horisontaalkõvera minimaalne raadius

Rööbastee väikseima horisontaalkõvera raadius meetrites.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.1.1.1.3.8

Konteinerite kombineeritud veoprofiili tüüpnumber

Konteinerite kombineeritud veo kood (kõikide kauba- ja kombineeritud veo liinide puhul) vastavalt A-1 liite viites B osutatud tehnilisele kirjeldusele.

Üleeuroopalisse võrku kuuluvate raudteeliinide puhul (1.1.1.1.2.1) 12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi vastuvõtmist.

TEN-väliste liinide puhul (1.1.1.1.2.1), kui andmeid ei ole veel esitatud, siis põhjendatud taotluse korral:

kui andmed on kättesaadavad, avaldatakse määratud koodid üks kuu pärast taotluse esitamist;

kui andmed ei ole kättesaadavad ja vaja on teha kohapealseid mõõtmisi, avaldatakse määratud koodid üks aasta pärast taotluse esitamist.

1.1.1.1.3.9

Veerevate konteinerite kombineeritud veoprofiili tüüpnumber

Veerevate konteinerite kombineeritud veo kood (kõikide kauba- ja kombineeritud veo liinide puhul) vastavalt A-1 liite viites B osutatud tehnilisele kirjeldusele.

Üleeuroopalisse võrku kuuluvate raudteeliinide puhul (1.1.1.1.2.1) 12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi vastuvõtmist.

TEN-väliste liinide puhul (1.1.1.1.2.1), kui andmeid ei ole veel esitatud, siis põhjendatud taotluse korral:

kui andmed on kättesaadavad, avaldatakse määratud koodid üks kuu pärast taotluse esitamist;

kui andmed ei ole kättesaadavad ja vaja on teha kohapealseid mõõtmisi, avaldatakse määratud koodid üks aasta pärast taotluse esitamist.

1.1.1.1.4

Rööbastee parameetrid

1.1.1.1.4.1

Nominaalne rööpmelaius

Üks millimeetrites väljendatud väärtus, mis näitab rööpmelaiust.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.1.1.1.4.2

Välisrööpa kõrgenduse puudujääk

Suurim välisrööpa kõrgenduse puudujääk millimeetrites, mis on määratletud välisrööpa tegeliku kõrgenduse ja tasakaaluseisundi saavutamiseks vajaliku suurema kõrgenduse erinevusena, mille jaoks liin on projekteeritud.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.1.1.1.4.3

Rööpakalle

Nurk, mis määrab rööpapea kalde rööpa ülapinna suhtes.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.1.1.1.4.4

Ballast

Täpsustatakse, kas rööbastee konstruktsioon on koos ballasti kinnitatud liipritega või mitte.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.1.1.1.5

Pöörmed ja ristmed

1.1.1.1.5.1

Pöörmete ja ristmete ekspluatatsiooniväärtuste vastavus KTK-le

Pöörmeid ja ristmeid hoitakse KTKs määratletud kasutuse piirmõõtmetes.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.1.1.1.5.2

Väikseim ratta läbimõõt fikseeritud nüri riströöpa korral

Fikseeritud nüri riströöpa korral põhineb suurim suunamisvaba pikkus kasutusel oleval väikseimal ratta läbimõõdul väljendatuna millimeetrites.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.1.1.1.6

Rööbastee vastupidavus koormustele

1.1.1.1.6.1

Rongi suurim aeglustus

Rööbastee pikinihkele vastupidavuse piirnorm, mis on märgitud rongi suurima lubatud aeglustumisena ning väljendatud meetrites ruutsekundi kohta.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.1.1.1.6.2

Pöörisvoolu-rööpapidurite kasutamine

Märge pöörisvoolu-rööpapidurite kasutamise piirangute kohta.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.1.1.1.6.3

Magnetiliste pidurite kasutamine

Märge magnetiliste pidurite kasutamise piirangute kohta.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.1.1.1.6.4

Dokument pöörisvoolu-rööpapidurite kasutamise tingimuste kohta

Taristuettevõtja poolt kahes ELi keeles esitatud elektrooniline dokument, mille amet talletab ja mis sisaldab punktis 1.1.1.1.6.2 täpsustatud pöörisvoolu-rööpapidurite kasutamise tingimusi.

16. jaanuar 2020

1.1.1.1.6.5

Dokument magnetiliste pidurite kasutamise tingimuste kohta

Taristuettevõtja poolt kahes ELi keeles esitatud elektrooniline dokument, mille amet talletab ja mis sisaldab punktis 1.1.1.1.6.3 täpsustatud magnetiliste pidurite kasutamise tingimusi.

16. jaanuar 2020

1.1.1.1.7

Tervis, ohutus ja keskkond

1.1.1.1.7.1

Rattaharjade õlitamine keelatud

Märge selle kohta, kas rongisisese seadme kasutamine rattaharjade määrimiseks on keelatud.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.1.1.1.7.2

Ülesõidukohad

Märge selle kohta, kas liinilõigul on ülesõidukohti (sh ülekäigukohti).

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.1.1.1.7.3

Kiirendamise lubamine raudteeületuskoha lähedal

Rongi kiirendamise piirangu olemasolu, kui peatutakse või kogutakse kiirust raudteeületuskoha lähedal, väljendatud konkreetse kiirenduskõverana.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.1.1.1.7.4

Rööbasteeäärne teljepuksi ülekuumenemise detektor (HABD)

Rööbasteeäärse teljepuksi ülekuumenemise detektori olemasolu.

16. jaanuar 2020

1.1.1.1.7.5

KTK-le vastav rööbasteeäärne teljepuksi ülekuumenemise detektor

Prantsusmaa, Itaalia ja Rootsi võrkude jaoks.

KTK-le vastav rööbasteeäärne teljepuksi ülekuumenemise detektor.

16. jaanuar 2020

1.1.1.1.7.6

Rööbasteeäärse teljepuksi ülekuumenemise detektori tunnus

Prantsusmaa, Itaalia ja Rootsi võrkude jaoks.

Kohaldatakse juhul, kui rööbasteeäärne teljepuksi ülekuumenemise detektori ei vasta KTK-le, rööbasteeäärse teljepuksi ülekuumenemise detektori tunnus.

16. jaanuar 2020

1.1.1.1.7.7

Rööbasteeäärse teljepuksi ülekuumenemise detektori põlvkond

Prantsusmaa, Itaalia ja Rootsi võrkude jaoks.

Rööbasteeäärse teljepuksi ülekuumenemise detektori põlvkond.

16. jaanuar 2020

1.1.1.1.7.8

Rööbasteeäärse teljepuksi ülekuumenemise detektori asukoht raudteel

Prantsusmaa, Itaalia ja Rootsi võrkude jaoks.

Kohaldatakse juhul, kui rööbasteeäärne teljepuksi ülekuumenemise detektor ei vasta KTK-le, rööbasteeäärse teljepuksi ülekuumenemise detektori asukoha kindlaksmääramine.

16. jaanuar 2020

1.1.1.1.7.9

Rööbasteeäärse teljepuksi ülekuumenemise detektori mõõtmise suund

Prantsusmaa, Itaalia ja Rootsi võrkude jaoks.

Kohaldatakse juhul, kui rööbasteeäärne teljepuksi ülekuumenemise detektor ei vasta KTK-le, rööbasteeäärse teljepuksi ülekuumenemise detektori mõõtmise suund.

Kui mõõtmise suund on

sama mis liinilõigu alguse ja lõpuga määratud suund (N)

liinilõigu alguse ja lõpuga määratud suunaga vastupidine suund (O)

mõlemad suunad (B)

16. jaanuar 2020

1.1.1.1.7.10

Nõutud on pidev punane tuli

Lõigud, kus käitamise ja liikluskorralduse KTK kohaselt on nõutud kaks pidevat punast tuld.

1. jaanuar 2021

1.1.1.1.7.11

Kuulub väiksema liikluskoormusega marsruutide hulka

Kuulumine väiksema liikluskoormusega marsruutide hulka vastavalt müra KTK artiklile 5b.

1. jaanuar 2021

1.1.1.1.7.12

Valgust peegeldavate märkide kasutamise luba

Lõigud, kus raudtee-kaubaveokoridorides on lubatud kasutada valgust peegeldavaid märke, eesmärgiga seada esmatähtsaks praeguste kitsaskohtade kõrvaldamine. Belgia, Prantsusmaa, Itaalia, Portugali ja Hispaania erijuhtum kuni 1.1.2026.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.1.1.1.7.12.1

Valgust peegeldavate märkide kasutamise tingimused

Täpsem teave kaubaveokoridorides valgust peegeldavate märkide kasutamise tingimuste kohta. Portugali ja Hispaania erijuhtum kuni 1.1.2025 ning Belgia ja Prantsusmaa erijuhtum kuni 1.1.2026.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.1.1.1.8

Tunnel

1.1.1.1.8.1

Taristuettevõtja kood

Taristuettevõtja on asutus või ettevõtja, kes vastutab eelkõige raudteetaristu või selle osa rajamise ja hooldamise eest.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.1.1.1.8.2

Tunneli tunnus

Tunneli kordumatu tunnus või kordumatu number liikmesriigis.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.1.1.1.8.3

Tunneli algus

Tunneli alguse liini geograafilised koordinaadid väljendatuna kümnendkraadides ja kilomeetrites.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.1.1.1.8.4

Tunneli lõpp

Tunneli lõpu liini geograafilised koordinaadid väljendatuna kümnendkraadides ja kilomeetrites.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.1.1.1.8.5

Raudteetunneli suhtes kohaldatavate KTKde nõuetele vastavusega seotud EÜ vastavustõendamise deklaratsioon

EÜ deklaratsiooni kordumatu number vastavalt komisjoni rakendusmäärusele (EL) 2019/250.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.1.1.1.8.6

Raudteetunneli suhtes kohaldatavate KTKde nõuetele vastavusega seotud olemasoleva taristu vastavusdeklaratsioon (vastavalt soovitusele 2014/881/EL)

Olemasoleva taristu vastavusdeklaratsiooni kordumatu number, järgides samu vorminõudeid, nagu on täpsustatud EÜ deklaratsiooni jaoks komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/250 VII lisas.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.1.1.1.8.7

Tunneli pikkus

Tunneli pikkus meetrites sissesõidust väljasõiduni.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.1.1.1.8.8

Ristlõike pindala

Tunneli väikseima ristlõike pindala ruutmeetrites.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.1.1.1.8.8.1

Tunneli vastavus taristu KTK-le

Tunneli vastavus taristu KTK-le suurimal lubatud kiirusel

1. jaanuar 2021

1.1.1.1.8.8.2

Taristuettevõtja koostatud dokument, mis sisaldab tunneli täpset kirjeldust

Taristuettevõtja esitatud elektrooniline dokument, mille amet talletab ja mis sisaldab tunneli ehitusgabariidi ja geomeetria täpset kirjeldust.

1. jaanuar 2021

1.1.1.1.8.9

Avariiplaan

Märge selle kohta, kas avariiplaan on olemas.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.1.1.1.8.10

Nõutav veeremi tuleohutuse kategooria

Reisirongi tuleohutuse kategooria vastavalt vedurite ja reisijateveoveeremi KTK punktile 4.1.4.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.1.1.1.8.11

Nõutav veeremi riiklik tuleohutuse kategooria

Kategooria määramine vastavalt sellele, kuidas reisirong, mille pardal on tulekahju, jätkab tööd määratud aja jooksul.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.1.1.1.8.12

Jalgteed

Märge jalgtee olemasolu kohta.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.1.1.1.8.12.1

Jalgtee asukoht

Jalgtee alguspunkt esitatuna kilomeetrites ja pikkus meetrites. Iga asukoha puhul korratavad väärtused.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.1.1.1.8.13

Evakuatsiooni- ja päästepunktid

Märge evakuatsiooni- ja päästepunktide olemasolu kohta.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.1.1.1.8.13.1

Evakuatsiooni- ja päästepunktide asukoht

Evakuatsiooni- ja päästepunkti alguspunkt esitatuna kilomeetrites ja pikkus meetrites. Iga asukoha puhul korratavad väärtused.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.1.1.2

Energiavarustuse allsüsteem

1.1.1.2.1

Rööbastee vastavustõendamise deklaratsioonid

1.1.1.2.1.1

Energiavarustuse allsüsteemi suhtes kohaldatavate KTKde nõuetele vastavusega seotud rööbastee EÜ vastavustõendamise deklaratsioon

EÜ deklaratsiooni kordumatu number vastavalt komisjoni rakendusmäärusele (EL) 2019/250.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.1.1.2.1.2

Energiavarustuse allsüsteemi suhtes kohaldatavate KTKde nõuetele vastavusega seotud rööbastee olemasoleva taristu vastavusdeklaratsioon (vastavalt soovitusele 2014/881/EL)

Olemasoleva taristu vastavusdeklaratsiooni kordumatu number, järgides samu vorminõudeid, nagu on täpsustatud EÜ deklaratsiooni jaoks komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/250 VII lisas.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.1.1.2.2

Kontaktliinide süsteem

1.1.1.2.2.1.1

Kontaktliinide süsteemi tüüp

Märge kontaktliinide süsteemi tüübi kohta.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.1.1.2.2.1.2

Energiavarustussüsteem (pinge ja sagedus)

Märge veojõu toitesüsteemi kohta (nimipinge ja -sagedus)

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.1.1.2.2.1.3

Umax2 Prantsusmaa raudteevõrgu jaoks

Kõrgeim ajutine pinge (Umax2) Prantsusmaa liinide jaoks, mis ei vasta A-2 liite viites 1 osutatud tehnilises kirjelduses kindlaks määratud väärtustele.

16. jaanuar 2020

1.1.1.2.2.2

Suurim voolutugevus rongis

Rongi suurim lubatud vool amprites.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.1.1.2.2.3

Maksimaalne seisuaegne voolutugevus pantograafi kohta

Rongi suurim lubatud seisuaegne voolutugevus väljendatuna amprites.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja alalisvoolusüsteemide puhul hiljemalt 16. märtsil 2019.

Vahelduvvoolusüsteemide puhul 30. juunil 2024.

1.1.1.2.2.4

Regeneratiivpidurduse luba

Märge selle kohta, kas regeneratiivpidurdus on lubatud, ei ole lubatud või on lubatud eritingimustel.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.1.1.2.2.4.1

Regeneratiivpidurduse suhtes kohaldatavad tingimused

Sellise dokumendi nimi ja/või viide, milles täpsustatakse regeneratiivpidurduse suhtes kohaldatavaid tingimusi.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.1.1.2.2.5

Kontaktliini maksimumkõrgus

Märge kontaktliini maksimumkõrguse kohta, väljendatuna meetrites.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.1.1.2.2.6

Kontaktliini miinimumkõrgus

Märge kontaktliini miinimumkõrguse kohta, väljendatuna meetrites.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.1.1.2.3

Pantograaf

1.1.1.2.3.1

Lubatud KTK-le vastavad pantograafipead

Märge KTK-le vastavate pantograafipeade kohta, mida on lubatud kasutada.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.1.1.2.3.2

Muud lubatud pantograafipead

Märge pantograafipeade kohta, mida on lubatud kasutada.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.1.1.2.3.3

Nõuded tõstetud pantograafide arvu ja pantograafide vahelise kauguse kohta teataval kiirusel

Tõstetud pantograafide suurim lubatud arv rongi kohta ja väikseim keskliinidevaheline kaugus külgnevate tõstetud pantograafipeade korral teataval kiirusel, väljendatuna meetrites.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.1.1.2.3.4

Kontaktkinga lubatud materjal

Märge kontaktkinga lubatud materjalide kohta.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.1.1.2.4

Kontaktõhuliini eraldustsoonid

1.1.1.2.4.1.1

Faasieraldus

Märge faasieralduse olemasolu kohta ja muu nõutav teave.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.1.1.2.4.1.2

Teave faasieralduse kohta

Märge mitmesuguse faasieraldust puudutava nõutud teabe kohta.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.1.1.2.4.2.1

Süsteemide eraldus

Märge süsteemide eralduse olemasolu kohta.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.1.1.2.4.2.2

Teave süsteemide eralduse kohta

Märge mitmesuguse süsteemi eraldust puudutava nõutud teabe kohta.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.1.1.2.4.3

Kaugus signaalmärgist erinevate faaside eraldustsooni lõpuni

Marsruudi ühilduvuse kontroll Prantsusmaa võrgus.

Kaugus signaalmärgist, mis annab juhile pärast erinevate faaside eraldustsooni läbimist loa pantograaf üles tõsta või võimsuslüliti välja lülitada, kuni erinevate faaside eraldustsooni lõpuni.

16. jaanuar 2020

1.1.1.2.5

Veeremile esitatavad nõuded

1.1.1.2.5.1

Rongis voolutugevuse või võimsuse piiramise nõue

Märge selle kohta, kas voolutugevuse või võimsuse piiramise funktsioon on veeremiüksuses nõutav.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.1.1.2.5.2

Lubatud kontaktjõud

Märge lubatud kontaktjõu kohta, väljendatuna njuutonites.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.1.1.2.5.3

Nõutav automaatne langetamisseade

Märge selle kohta, kas automaatne langetamisseade (ADD) on veeremiüksuses nõutav.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.1.1.2.5.4

Konkreetse(te) elektriveduri(te) voolutarbimisega seotud piiranguid sisaldav dokument

Sellise dokumendi nimi ja/või viide, milles täpsustatakse konkreetse(te) elektriveduri(te) voolutarbimisega seotud piiranguid.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.1.1.2.5.5

Dokument lisaveduki(te) paigutusega seotud piirangu kohta kontaktliini eraldusnõuete täitmiseks

Sellise dokumendi nimi ja/või viide, milles täpsustatakse lisaveduki(te) paigutusega seotud piiranguid kontaktliini eraldusnõuete täitmiseks.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.1.1.3

Kontrolli ja signaalimise allsüsteem

1.1.1.3.1

Rööbastee vastavustõendamise deklaratsioonid

1.1.1.3.1.1

Kontrolli ja signaalimise allsüsteemi suhtes kohaldatavate KTKde nõuetele vastavusega seotud rööbastee EÜ vastavustõendamise deklaratsioon

EÜ deklaratsiooni kordumatu number vastavalt komisjoni rakendusmäärusele (EL) 2019/250.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.1.1.3.1.2

Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi vigade parandused rongisisese süsteemi jaoks

Loend taristuettevõtja võrku mõjutavatest lubamatutest vigadest, mis tuleb rongisiseses süsteemis lahendada vastavalt kontrolli ja signaalimise KTK punktile 7.2.10.3 hoolduse kohta.

12 kuud pärast kontrolli ja signaalimise KTK jõustumist ja vähemalt 12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.1.1.3.2

KTK-le vastav rongiturvangusüsteem (ETCS)

1.1.1.3.2.1

Euroopa rongijuhtimissüsteemi (ETCS) tase

Euroopa rongijuhtimissüsteemi rakendamise tase sõltuvalt raudteeäärsetest seadmetest.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.1.1.3.2.2

Euroopa rongijuhtimissüsteemi algversioon

Liini äärde paigaldatud Euroopa rongijuhtimissüsteemi algversioon.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.1.1.3.2.3

Liinile juurdepääsu saamiseks vajalik Euroopa rongijuhtimissüsteemi sõidusignaalide uuendamine

Märge selle kohta, kas sõidusignaalide uuendamine on liinile juurdepääsu saamiseks vajalik ohutuskaalutlustel.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.1.1.3.2.4

Liini äärde paigaldatud Euroopa rongijuhtimissüsteemi sõidusignaalide uuendamise süsteem

Teave raudtee äärde paigaldatud seadmete kohta, mis on suutelised edastama silmuse või globaalse mobiilsidesüsteemi (GSM-R) teel sõidusignaalide uuendamise teavet 1. taseme paigaldistele.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.1.1.3.2.5

Kasutusel olev Euroopa rongijuhtimissüsteemi riiklik rakendus (pakett 44)

Märge selle kohta, kas rööbastee ja rongi vahel edastatakse riikliku rakenduse andmeid.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.1.1.3.2.6

Käitamispiirangud või -tingimused

Märge selle kohta, kas on piiranguid või tingimusi tulenevalt osalisest vastavusest kontrolli ja signaalimise allsüsteemi KTK-le.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.1.1.3.2.8

Liinile juurdepääsuks on vajalik rongisisene (mitte vedurijuhilt) rongi terviklikkuse kinnitus

Märge selle kohta, kas rongisisene kinnitus on liinile juurdepääsuks vajalik ohutuskaalutlustel.

16. jaanuar 2020

1.1.1.3.2.9

Euroopa rongijuhtimissüsteemi ühilduvus

Tehnilise ühilduvuse tõendamiseks kasutatavad Euroopa rongijuhtimissüsteemi nõuded.

16. jaanuar 2020

1.1.1.3.2.10

Euroopa rongijuhtimissüsteemi M_versioon

Euroopa rongijuhtimissüsteemi M_versioon vastavalt A-1 liite viites C osutatud tehnilisele kirjeldusele.

1. jaanuar 2021

1.1.1.3.2.11

Liinile juurdepääsuks vajalik teave rongist saadava ohutu koostepikkuse kohta ja ohutuse tervikluse tase

Märge selle kohta, kas ohutuskaalutlustel ja ohutuse tervikluse nõutava taseme tagamiseks on liinile juurdepääsuks vaja rongist saada ohutu koostepikkuse teavet.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.1.1.3.2.12

Raudteeäärne Euroopa rongijuhtimissüsteem on ette nähtud andmete edastamiseks rööbastee tingimuste kohta

Vastavalt A-1 liite viites C osutatud tehnilisele kirjeldusele.

Kui raudteeäärsed seadmed ei edasta andmeid rööbastee tingimuste kohta, tuleb vedurijuhile andmed nende tingimuste kohta edastada alternatiivsete meetodite abil.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.1.1.3.2.12.1

Rööbastee tingimused, mille kohta on võimalik andmeid edastada

Vastavalt A-1 liite viites C osutatud tehnilisele kirjeldusele.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.1.1.3.2.13

Raudteeäärses Euroopa rongijuhtimissüsteemis rakendatakse raudteeületuse korda või samaväärset lahendust

Kui raudteeäärsetes seadmetes ei rakendata ühtegi lahendust defektsete LXide jaoks (mis on tavaliselt kaitstud tehnilise süsteemiga), peab vedurijuht järgima muudest allikatest saadud juhiseid.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.1.1.3.2.14

Staatilise kiirusprofiili puhul kasutatav välisrööpa kõrgenduse puudujääk

Oluline teave vedurijuhtidele, kelle rongi lubatud välisrööpa kõrgenduse puudujääk on väiksem kui need, mille jaoks raudteeäärses Euroopa rongijuhtimissüsteemis on staatilised kiirusprofiilid (SSP) vastavalt punktile 1.1.1.3.2.14.1.

Vastavalt A-1 liite viites C osutatud tehnilisele kirjeldusele.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.1.1.3.2.14.1

Muud välisrööpa kõrgenduse puudujäägil põhinevad rongikategooriad, mille jaoks raudteeäärne Euroopa rongijuhtimissüsteem saab anda staatilise kiirusprofiili

Oluline teave vedurijuhtidele, kelle rongi lubatud välisrööpa kõrgenduse puudujääk on väiksem kui need, mille jaoks raudteeäärses Euroopa rongijuhtimissüsteemis on staatilised kiirusprofiilid (SSP) vastavalt punktile 1.1.1.3.2.14.

Vastavalt A-1 liite viites C osutatud tehnilisele kirjeldusele.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.1.1.3.2.15

Põhjused, miks Euroopa rongijuhtimissüsteemi raadioblokk-keskus võib sidest rongiga keelduda

Loend juhtudest, mis sõltuvad taristuettevõtja tehtud valikutest süsteemi projekteerimisel vastavalt A-1 liite viites C osutatud tehnilisele kirjeldusele.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.1.1.3.2.16

Euroopa rongijuhtimissüsteemi siseriiklikud piirnormid

1.1.1.3.2.16.1

D_NVROLL

Parameeter, mille alusel rongisisese Euroopa rongijuhtimissüsteemi kaudu kontrollitakse, et rong ei ületaks kohaltveeremise tõkestamise ja tagasiliikumise tõkestamise rakendamise korral lubatud vahemaad (meetrites).

Vastavalt A-1 liite viites C osutatud tehnilisele kirjeldusele.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.1.1.3.2.16.2

Q_NVEMRRLS -

Täpsusti, millega määratakse kindlaks, kas hädapiduri rakendamist muul põhjusel kui teekond saab tühistada niipea, kui selleks vajalikud tingimused on kadunud või kui rong on täielikult peatunud.

Vastavalt A-1 liite viites C osutatud tehnilisele kirjeldusele.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.1.1.3.2.16.3

V_NVALLOWOVTRP -

Kiirusepiirang, mis võimaldab vedurijuhil valida tühistamisfunktsiooni, km/h.

Vastavalt A-1 liite viites C osutatud tehnilisele kirjeldusele.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.1.1.3.2.16.4

V_NVSUPOVTRP -

Kiirusepiirangu kontrollimise tühistamine, kui tühistamisfunktsioon on sisse lülitatud, km/h.

Vastavalt A-1 liite viites C osutatud tehnilisele kirjeldusele.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.1.1.3.2.16.5

D_NVOVTRP

Maksimaalne vahemaa rongi teekonna tühistamiseks, meetrites.

Vastavalt A-1 liite viites C osutatud tehnilisele kirjeldusele.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.1.1.3.2.16.6

T_NVOVTRP -

Maksimaalne aeg rongi teekonna tühistamiseks, sekundites.

Vastavalt A-1 liite viites C osutatud tehnilisele kirjeldusele.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.1.1.3.2.16.7

D_NVPOTRP -

Maksimaalne vahemaa tagurdamiseks teekonnajärgsel režiimil, meetrites.

Vastavalt A-1 liite viites C osutatud tehnilisele kirjeldusele.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.1.1.3.2.16.8

T_NVCONTACT -

Maksimaalne aeg ilma ohutussõnumita raadioblokk-keskuselt, enne kui rong reageerib, sekundites.

Vastavalt A-1 liite viites C osutatud tehnilisele kirjeldusele.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.1.1.3.2.16.9

M_NVCONTACT -

Rongisisese süsteemi reageerimine, kui elemendi T_NVCONTACT aeg saab läbi.

Vastavalt A-1 liite viites C osutatud tehnilisele kirjeldusele.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.1.1.3.2.16.10

M_NVDERUN -

Vedurijuhi ID sisestamine sõidu ajal on lubatud. Vastavalt A-1 liite viites C osutatud tehnilisele kirjeldusele.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.1.1.3.2.16.11

Q_NVDRIVER_ADHES -

Täpsusti, millega määratakse kindlaks, kas vedurijuhil on lubatud pidurduskõverate arvutamiseks muuta rongisisese Euroopa rongijuhtimissüsteemi haardetegurit.

Vastavalt A-1 liite viites C osutatud tehnilisele kirjeldusele.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.1.1.3.2.16.12

Q_NVSBTSMPERM

Sõidupiduri kasutamise luba sihtkiiruse jälgimisel.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.1.1.3.2.16.13

Pidurimudeli puhul kasutatavad siseriiklikud piirnormid

Parameetrite kogum rongisisese Euroopa rongijuhtimissüsteemi arvutatud pidurduskõverate kohandamiseks, et tagada vastavus taristuettevõtja kehtestatud täpsusele, tõhususele ja ohutusvarule.

Selle sisu on sama kui paketis 3 või paketis 203 vastavalt A-1 liite viites C osutatud tehnilisele kirjeldusele.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.1.1.3.2.17

Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi / Euroopa rongijuhtimissüsteemi raadioblokk-keskuse tunnusnumber ja telefoninumber

Kordumatu RBC tunnus (NID_C+NID_RBC) ja helistaja number (NID_RADIO) vastavalt A-1 liite viites C osutatud tehnilisele kirjeldusele.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.1.1.3.2.18

Suur metalli kogus

Märge metalli koguse olemasolu kohta asukoha läheduses, mis võib häirida rongisisest süsteemi baliiside näidu lugemisel.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.1.1.3.2.19

Euroopa rongijuhtimissüsteemi versiooni 2.2 või 3.0 funktsioonid, mis nähakse ette järgmise viie aasta jooksul

Loend Euroopa rongijuhtimissüsteemi versiooni 2.2 või 3.0 funktsioonidest, mis nähakse ette järgmise viie aasta jooksul vastavalt kontrolli ja signaalimise KTK punktile 6.1.1.2 ja G liitele.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.1.1.3.3

KTK-le vastav raadio (RMR)

1.1.1.3.3.1

GSM-Ri versioon

Liini äärde paigaldatud GSM-Ri funktsionaalnõuete kirjelduse ja süsteeminõuete kirjelduse (vastavalt A-1 liite viidetes E ja F osutatud tehnilistele kirjeldustele) versiooni number.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.1.1.3.3.2

Ilma talitlushäireteta toimuvate raadioblokk-keskuse edastuste jaoks vajalike rongisiseste aktiivsete GSM-Ri mobiilseadmete (EDOR) või samaaegsete sideseansside arv Euroopa rongijuhtimissüsteemi 2. tasemel

Rongi sujuvaks tööks vajalike samaaegsete rongisiseste sideseansside arv Euroopa rongijuhtimissüsteemi 2. tasemel. See on seotud raadioblokk-keskuse (RBC) sideseanssidega. Ei ole ohutuse tagamiseks oluline kriteerium ega koostalitlustingimus.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.1.1.3.3.3

Valikulised GSM-Ri funktsioonid

Valikuliste GSM-Ri funktsioonide kasutamine, mis võib parandada liini käitamist. Need on ainult teabeks ega ole võrgule juurdepääsu kriteeriumid.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.1.1.3.3.3.1

Lisateave võrgu omaduste kohta

Lisateave võrgu omaduste kohta või taristuettevõtja koostatud vastav dokument, mille amet talletab, nt häiretase, mille põhjal antakse soovitus rongisisese lisakaitse kohta.

1. jaanuar 2021

1.1.1.3.3.3.2

GPRS Euroopa rongijuhtimissüsteemi jaoks

Märge selle kohta, kas Euroopa rongijuhtimissüsteemi jaoks saab kasutada GPRSi.

1. jaanuar 2021

1.1.1.3.3.3.3

GPRSi kasutamise piirkond

Märge piirkonna kohta, kus Euroopa rongijuhtimissüsteemi jaoks saab kasutada GPRSi.

1. jaanuar 2021

1.1.1.3.3.4

Rühma 555 kasutamine GSM-Ris

Märge selle kohta, kas kasutatakse rühma 555.

16. jaanuar 2020

1.1.1.3.3.5

Rändluskokkuleppega hõlmatud GSM-Ri võrgud

Rändluskokkuleppega hõlmatud GSM-Ri võrkude loetelu.

16. jaanuar 2020

1.1.1.3.3.6

GSM-Ri rändlus üldkasutatavatesse võrkudesse

Rändlus üldkasutatavatesse võrkudesse.

Kui vastus on „JAH“, esitage üldkasutatava võrgu nimi parameetri 1.1.1.3.3.7 all.

1. jaanuar 2021

1.1.1.3.3.7

Üksikasjad üldkasutatavate võrkudega seotud GSM-Ri rändluse kohta

Kui rändlus üldkasutatavatesse võrkudesse on korraldatud, täpsustage, millistesse võrkudesse, milliste kasutajate jaoks ja millistes piirkondades.

1. jaanuar 2021

1.1.1.3.3.8

GSM-Ri katvus puudub

Märge selle kohta, kas GSM-Ri katvus puudub.

1. jaanuar 2021

1.1.1.3.3. 9

Raadiosüsteemi ühilduvus (kõne)

Tehnilise ühilduvuse tõendamiseks kasutatavad raadionõuded (kõne).

16. jaanuar 2020

1.1.1.3.3.10

Raadiosüsteemi ühilduvus (andmed)

Tehnilise ühilduvuse tõendamiseks kasutatavad raadionõuded (andmed).

16. jaanuar 2020

1.1.1.3.3.11

GSM-Ri võrk on konfigureeritud nii, et teine vedurijuht saaks funktsionaalse numbri sunniviisiliselt registrist kustutada.

See funktsioon tagab vedurijuhtide ja signalistide jaoks kohaldatavad käitamiseeskirjad kabiini raadioseadmete puhul, mis on registreeritud vale numbri all.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.1.1.3.3.12

Raadiovõrgu tunnus

GSM-Ri võrgu kordumatu tunnus, millega helistav mobiiljaam peab registreeruma, vastavalt A-1 liite viites C osutatud tehnilisele kirjeldusele.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.1.1.3.4

Sagedusribade põhjal kindlaks määratud rongituvastussüsteemid

1.1.1.3.4.1

KTK-le täielikult vastavad rongituvastussüsteemid

Märge selle kohta, kas on paigaldatud rongituvastussüsteeme ja kas need vastavad täielikult kontrolli ja signaalimise KTK-le.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.1.1.3.7.1.1

Rongituvastussüsteemi tüüp

Paigaldatud rongituvastussüsteemide tüübid.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.1.1.3.4.2

Tuvastatavad sagedusalad

Rongituvastussüsteemide hallatavad sagedusalad vastavalt A-1 liite viites D osutatud tehnilisele kirjeldusele ning kontrolli ja signaalimise KTK artiklis 13 osutatud erijuhtudele või tehnilistele dokumentidele, kui need on kättesaadavad.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.1.1.3.4.2.1

Maksimaalne häiringuvool

Rööbastee vooluahelate puhul kindlaksmääratud sagedusalas lubatud maksimaalse häiringuvoolu piirnormid.

KTKdele vastava rongituvastussüsteemi puhul 12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

Rongituvastussüsteemi puhul, mis ei vasta KTK-le: kontrolli ja signaalimise KTK artikli 13 kohaselt.

1.1.1.3.4.2.2

Veeremiüksuse impedants

Impedants vastavalt A-1 liite viites D osutatud tehnilisele kirjeldusele.

KTKdele vastava rongituvastussüsteemi puhul 12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

Rongituvastussüsteemi puhul, mis ei vasta KTK-le: kontrolli ja signaalimise KTK artikli 13 kohaselt.

1.1.1.3.4.2.3

Maksimaalne magnetväli

Teljeloenduritele lubatud maksimaalse magnetvälja piirnormid (dBμA/m) kindlaksmääratud sagedusalal.

See tuleks esitada kolmes suunas.

KTKdele vastava rongituvastussüsteemi puhul 12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

Rongituvastussüsteemi puhul, mis ei vasta KTK-le: kontrolli ja signaalimise KTK artikli 13 kohaselt.

1.1.1.3.5

Varasemad rongiturvangusüsteemid

1.1.1.3.5.3

Varasem rongiturvangusüsteem

Märge selle kohta, milline B-klassi süsteem on paigaldatud.

16. jaanuar 2020

1.1.1.3.6

Varasemad raadiosüsteemid

1.1.1.3.6.1

Muud paigaldatud raadiosüsteemid (varasemad raadiosüsteemid)

Märge paigaldatud varasemate raadiosüsteemide kohta.

16. jaanuar 2020

1.1.1.3.7

Muud rongituvastussüsteemid

1.1.1.3.7.1.2

Erikontrolli vajavate rööbastee vooluahelate või teljeloendurite tüüp

Viide rongituvastussüsteemi tehnilisele kirjeldusele vastavalt A-1 liite viites D osutatud tehnilisele kirjeldusele.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.1.1.3.7.1.3

Dokument punktis 1.1.1.3.7.1.2 esitatud rongituvastussüsteemide tüübiga seotud menetlus(t)e kohta

Taristuettevõtja esitatud elektrooniline dokument, mille amet talletab ja mis sisaldab punktis 1.1.1.3.7.1.2 kindlaks määratud rongituvastussüsteemide erikontrolli täpseid väärtusi vastavalt kontrolli ja signaalimise KTK artiklile 13 ja A-1 liite viites D osutatud tehnilisele kirjeldusele.

Vastavalt kontrolli ja signaalimise KTK artiklile 13 ja 12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.1.1.3.7.1.4

Rongituvastuspiiranguga liinilõik

Marsruudi ühilduvuse kontroll Prantsusmaa võrgus.

16. jaanuar 2020

1.1.1.3.8

Üleminek ühelt süsteemilt teisele

1.1.1.3.8.1

Eri turvangu-, juhtimis- ja hoiatussüsteemide vaheline ümberlülitus

Märge eri süsteemide vahelise ümberlülituse kohta rongi liikumise ajal.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.1.1.3.8.1.1

Eritingimused erinevate B-klassi rongiturvangu-, juhtimis- ja hoiatussüsteemide vaheliseks ümberlülitamiseks

Tingimused erinevate B-klassi rongiturvangu-, juhtimis- ja hoiatussüsteemide vaheliseks ümberlülitamiseks.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.1.1.3.8.2

Eri raadiosüsteemide vaheline ümberlülitus

Märge eri raadiosüsteemide ja side puudumise süsteemi vahelise ümberlülituse kohta rongi liikumise ajal.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.1.1.3.8.2.1

Eri raadiosüsteemide vahelise ümberlülituse erijuhised

Sellise dokumendi nimi ja/või viide, milles täpsustatakse eri raadiosüsteemide vahelise ümberlülituse erijuhiseid.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.1.1.3.8.3

Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi / Euroopa rongijuhtimissüsteemi ja B-klassi süsteemide vaheliseks ümberlülituseks vajalikud tehnilised eritingimused

Sellise dokumendi nimi ja/või viide, milles täpsustatakse Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi / Euroopa rongijuhtimissüsteemi ja B-klassi süsteemide vaheliseks ümberlülituseks vajalikke tehnilisi eritingimusi.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.1.1.3.9

Elektromagnetiliste häiringutega seotud näitajad

1.1.1.3.9.1

Veeremiüksuse tekitatavate magnetväljade eeskirjad ja nende vastavus KTK-le

Märge eeskirjade ja nende KTK-le vastavuse kohta.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.1.1.3.9.2

Veeremiüksuste veovoolu harmoonikute piirnormid ja nende vastavus KTK-le

Märge eeskirjade ja nende KTK-le vastavuse kohta.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.1.1.3.10

Liiniäärne süsteem halvenenud olukordade jaoks

1.1.1.3.10.1

Euroopa rongijuhtimissüsteemi tase halvenenud olukorra jaoks

Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi / Euroopa rongijuhtimissüsteemi rakendamise tase halvenenud olukorras sõltuvalt raudteeäärsetest seadmetest.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.1.1.3.10.2

Muud rongiturvangu-, juhtimis- ja hoiatussüsteemid halvenenud olukorra jaoks

Märge muu süsteemi kui Euroopa rongijuhtimissüsteemi kohta halvenenud olukorra jaoks.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.1.1.3.11

Piduritega seotud parameetrid

1.1.1.3.11.1

Maksimaalne nõutav pidurdusteekond

Rongi pidurdusteekonna maksimumväärtus (meetrites) antakse liini maksimaalse lubatud kiiruse kohta.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.1.1.3.11.2

Taristuettevõtja lisateabe kättesaadavus

Taristuettevõtja lisateabe kättesaadavus vastavalt käitamise ja liikluskorralduse KTK punkti 4.2.2.6.2 alapunktile 2.

16. jaanuar 2020

1.1.1.3.11.3

Taristuettevõtja esitatud dokumendid pidurdustõhususe kohta

Taristuettevõtja poolt kahes ELi keeles esitatud elektrooniline dokument, mille amet talletab ja mis sisaldab lisateavet vastavalt käitamise ja liikluskorralduse KTK punkti 4.2.2.6.2 alapunktile 2.

16. jaanuar 2020

1.1.1.3.12

Teadlikult tühjaks jäetud

1.1.1.3.13

Rongi automaatjuhtimine

1.1.1.3.13.1

Rongi automaatjuhtimissüsteemi automaatsusaste

Liini äärde paigaldatud rongi automaatjuhtimissüsteemi automaatsusaste.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.1.1.3.13.2

Rongi automaatjuhtimissüsteemi versioon

Rongi automaatjuhtimissüsteemi versioon vastavalt A-1 liite viites C osutatud tehnilisele kirjeldusele.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.1.1.3.13.3

Rongi automaatjuhtimissüsteemi sidesüsteem

Raudteeäärsed rongi automaatjuhtimissüsteemi toetatud sidesüsteemid.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.1.1.3.14

Signaal

1.1.1.3.14.1

Signaali nimi

Signaali tunnus.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.1.1.3.14.2

Signaali tüüp

Signaalimisteave marsruudiraamatu koostamiseks.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.1.1.3.14.3

Asukoht ja suund

Suhteline asukoht parameetri 1.1.0.0.0.2 all kindlaks määratud raudteeliini suhtes kilomeetrites ja märge selle kohta, kas signaal osutab rööbastee tava- või vastassuunda.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.1.1.3.14.4

Ohupunkti suhteline kaugus

Kaugus ohupunktini meetrites.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.1.1.3.14.5

Peatumiseta ala pikkus

Pikkus, mille ulatuses on keelatud veeremiüksust peatada, väärtus esitatakse meetrites.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.1.1.3.14.6

Signaali geograafiline asukoht

Signaali asukoha tavaliselt kümnendkraadides esitatavad geograafilised koordinaadid.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.1.1.4

Eeskirjad ja piirangud

1.1.1.4.1

Rangelt kohaliku iseloomuga eeskirjade ja piirangute olemasolu.

Rangelt kohaliku iseloomuga eeskirjade ja piirangute olemasolu.

1. jaanuar 2021

1.1.1.4.2

Taristuettevõtja esitatud dokumendid rangelt kohaliku iseloomuga eeskirjade ja piirangute kohta

Taristuettevõtja esitatud elektrooniline dokument, mille amet talletab ja mis sisaldab lisateavet.

1. jaanuar 2021

1.1.1.5

Veeremiüksused, mille puhul kontrollitakse marsruudi ühilduvust

1.1.1.5.1

Loetelu veeremitüüpidest, mis on juba tunnistatud ühilduvaks taristu ja rongituvastussüsteemide liikluskoormuse ja kandevõimega

Taristuettevõtjad esitavad taristuregistri kaudu raudteeveo-ettevõtjale teabe selliste veeremiüksuste tüüpide loetelu kohta, mis ühilduvad marsruudiga, mille puhul nad on juba kontrollinud taristu ja rongituvastussüsteemide liikluskoormuse ja kandevõime parameetrite ühilduvust, kui selline teave on kättesaadav.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.1.1.5.2

Loetelu veeremiüksustest, mis on juba tunnistatud ühilduvaks taristu ja rongituvastussüsteemide liikluskoormuse ja kandevõimega

Taristuettevõtjad esitavad taristuregistri kaudu raudteeveo-ettevõtjale teabe või dokumendi selliste veeremiüksuste loetelu kohta, mis ühilduvad marsruudiga, mille puhul nad on juba kontrollinud taristu ja rongituvastussüsteemide liikluskoormuse ja kandevõime parameetrite ühilduvust, kui selline teave on kättesaadav.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.2

RAKENDUSPUNKT

1.2.0.0.0

Üldine teave

1.2.0.0.0.1

Rakenduspunkti nimi

Tavaliselt linna või küla või liikluskontrolliga seotud nimi.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.2.0.0.0.2

Rakenduspunkti kordumatu tunnus

Riigi koodist ja rakenduspunkti tähtnumbrilisest koodist koosnev kood.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.2.0.0.0.3

Rakenduspunkti esmane asukohakood

Esmane asukohakood teabevahetuseks vastavalt telemaatikarakenduste allsüsteem KTKdele.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.2.0.0.0.4

Rakenduspunkti tüüp

Rajatise tüüp seoses peamiste kasutusfunktsioonidega.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.2.0.0.0.4.1

Rööpmelaiuste vahel vahetamise seadme tüüp

Rööpmelaiuste vahel vahetamise seadme tüüp.

16. jaanuar 2020

1.2.0.0.0.5

Rakenduspunkti geograafiline asukoht

Kümnendkraadides esitatavad geograafilised koordinaadid antakse tavaliselt rakenduspunkti keskkohale.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.2.0.0.0.6

Rakenduspunkti asukoht raudteel

Rakenduspunkti asukohta määrava liini tunnusega seotud kilomeeter. See jääb üldjuhul rakenduspunkti keskele.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.2.0.0.0.7

Rakenduspunkti skeem digitaalsel kujul

Rakenduspunkti skeemi olemasolu digitaalsel kujul.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.2.0.0.0.7.1

Rakenduspunkti skeem

Dokument, milles esitatakse rakenduspunkti skeem.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.2.0.0.0.7.2

Digitaalne skeem

Rakenduspunkti skeem WKT-murdjoonena

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.2.0.0.0.8

Töökeel

Keel või keeled, mida taristuettevõtja kasutab oma igapäevatöös ja mis on tehtud teatavaks tema raudteevõrgustiku teadaandes ning mida kasutatakse ohutusteadete vahetamiseks taristuettevõtja ja raudteeveo-ettevõtja töötajate vahel.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.2.1

LIIKLEMISTEE

1.2.1.0.0

Üldine teave

1.2.1.0.0.1

Taristuettevõtja kood

Taristuettevõtja on asutus või ettevõtja, kes vastutab eelkõige raudteetaristu või selle osa rajamise ja hooldamise eest.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.2.1.0.0.2

Rööbastee tunnus

Rööbastee kordumatu tunnus või kordumatu number rakenduspunktis.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.2.1.0.1

Rööbastee vastavustõendamise deklaratsioonid

1.2.1.0.1.1

Taristu allsüsteemi suhtes kohaldatavate KTKde nõuetele vastavusega seotud rööbastee EÜ vastavustõendamise deklaratsioon

EÜ deklaratsiooni kordumatu number vastavalt komisjoni rakendusmäärusele (EL) 2019/250.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.2.1.0.1.2

Taristu allsüsteemi suhtes kohaldatavate KTKde nõuetele vastavusega seotud olemasoleva taristu vastavusdeklaratsioon (vastavalt soovitusele 2014/881/EL)

Olemasoleva taristu vastavusdeklaratsiooni kordumatu number, järgides samu vorminõudeid, nagu on täpsustatud EÜ deklaratsiooni jaoks komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/250 VII lisas.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.2.1.0.2

Tööparameetrid

1.2.1.0.2.1

Rööbastee TEN-klassifikatsioon

Märge selle kohta, millisesse üleeuroopalise võrgu ossa rööbastee kuulub.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.2.1.0.2.2

Raudteeliini kategooria

Liini klassifikatsioon vastavalt taristu KTK-le.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.2.1.0.2.3

Osa raudtee-kaubaveokoridorist

Märge selle kohta, kas raudteeliin on ette nähtud raudtee-kaubaveokoridori osana.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.2.1.0.3

Liiniskeem

1.2.1.0.3.4

Gabariidid

Gabariidid vastavalt Euroopa standardile või muud kohalikud gabariidid, sh alumine või ülemine osa.

16. jaanuar 2020

1.2.1.0.3.5

Erikontrolli nõudvate konkreetsete punktide asukoht raudteel

Punktis 1.2.1.0.3.4 osutatud gabariitidest kõrvalekaldumise tõttu erikontrolli nõudvate konkreetsete punktide asukoht.

16. jaanuar 2020

1.2.1.0.3.6

Dokument erikontrolli nõudvate konkreetsete punktide ristlõike kohta

Taristuettevõtja esitatud elektrooniline dokument, mille amet talletab ja mis sisaldab teavet punktis 1.2.1.0.3.4 osutatud gabariitidest kõrvalekaldumise tõttu erikontrolli nõudvate konkreetsete punktide ristlõike kohta. Vajaduse korral võib ristlõiget käsitlevale dokumendile lisada konkreetse punkti kontrollimise juhendi.

16. jaanuar 2020

1.2.1.0.4

Rööbastee parameetrid

1.2.1.0.4.1

Nominaalne rööpmelaius

Üks millimeetrites väljendatud väärtus, mis näitab rööpmelaiust.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.2.1.0.4.2

Pöörisvoolu-rööpapidurite kasutamine

Märge pöörisvoolu-rööpapidurite kasutamise piirangute kohta.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.2.1.0.4.3

Magnetiliste pidurite kasutamine

Märge magnetiliste pidurite kasutamise piirangute kohta.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.2.1.0.5

Tunnel

1.2.1.0.5.1

Taristuettevõtja kood

Taristuettevõtja on asutus või ettevõtja, kes vastutab eelkõige raudteetaristu või selle osa rajamise ja hooldamise eest.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.2.1.0.5.2

Tunneli tunnus

Tunneli kordumatu tunnus või kordumatu number liikmesriigis.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.2.1.0.5.3

Raudteetunneli suhtes kohaldatavate KTKde nõuetele vastavusega seotud tunneli EÜ vastavustõendamise deklaratsioon

EÜ deklaratsiooni kordumatu number vastavalt komisjoni rakendusmäärusele (EL) 2019/250.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.2.1.0.5.4

Raudteetunneli suhtes kohaldatavate KTKde nõuetele vastavusega seotud tunneli olemasoleva taristu vastavusdeklaratsioon (vastavalt soovitusele 2014/881/EL)

Olemasoleva taristu vastavusdeklaratsiooni kordumatu number, järgides samu vorminõudeid, nagu on täpsustatud EÜ deklaratsiooni jaoks komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/250 VII lisas.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.2.1.0.5.5

Tunneli pikkus

Tunneli pikkus meetrites sissesõidust väljasõiduni.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.2.1.0.5.6

Avariiplaan

Märge selle kohta, kas avariiplaan on olemas.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.2.1.0.5.7

Nõutav veeremi tuleohutuse kategooria

Kategooria määramine vastavalt sellele, kuidas reisirong, mille pardal on tulekahju, jätkab tööd määratud aja jooksul.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.2.1.0.5.8

Nõutav veeremi riiklik tuleohutuse kategooria

Kategooria määramine vastavalt selle, kuidas reisirong, mille pardal on tulekahju, jätkab tööd määratud aja jooksul, nagu on kindlaks määratud siseriiklikes eeskirjades, kui need on olemas.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.2.1.0.5.9

Diiselmootor ja muud lubatud termilised veosüsteemid

Märge selle kohta, kas tunnelis on lubatud kasutada diiselmootorit või muid termilisi veosüsteeme.

1. jaanuar 2021

1.2.1.0.5.10

Jalgteed

Märge jalgtee olemasolu kohta.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.2.1.0.5.10.1

Jalgtee asukoht

Jalgtee alguspunkt esitatuna kilomeetrites ja pikkus meetrites. Iga asukoha puhul korratavad väärtused.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.2.1.0.5.11

Evakuatsiooni- ja päästepunktid

Märge evakuatsiooni- ja päästepunktide olemasolu kohta.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.2.1.0.5.11.1

Evakuatsiooni- ja päästepunktide asukoht

Evakuatsiooni- ja päästepunkti alguspunkt esitatuna kilomeetrites ja pikkus meetrites. Iga asukoha puhul korratavad väärtused.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.2.1.0.6

Ooteplatvorm

1.2.1.0.6.1

Taristuettevõtja kood

Taristuettevõtja on asutus või ettevõtja, kes vastutab eelkõige raudteetaristu või selle osa rajamise ja hooldamise eest.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.2.1.0.6.2

Ooteplatvormi tunnus

Ooteplatvormi kordumatu tunnus või kordumatu number rakenduspunktis.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.2.1.0.6.3

Ooteplatvormi TEN-klassifikatsioon

Märge selle kohta, millisesse üleeuroopalise võrgu ossa ooteplatvorm kuulub.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.2.1.0.6.4

Ooteplatvormi kasutatav pikkus

Ooteplatvormi selle osa suurim katkematu pikkus (meetrites), mille ees rongid on tavalistes kasutustingimustes ette nähtud peatuma, et reisijad saaksid rongi siseneda ja rongist väljuda, jättes piisava varu peatumistolerantsidele.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.2.1.0.6.5

Ooteplatvormi kõrgus

Ooteplatvormi ülemise pinna ja kõrvalasuva rööbastee rööpa ülapinna vaheline kaugus. See on millimeetrites väljendatud nimiväärtus.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.2.1.0.6.6

Sõitu alustavat rongi abistavad seadmed või töötajad ooteplatvormil

Märge sõitu alustava rongi toetamiseks ettenähtud varustuse või töötajate olemasolu kohta.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.2.1.0.6.7

Ooteplatvormil paiknevate rongi sisenemise abivahendite kasutusala

Teave rongile juurdepääsu taseme kohta, mille korral on võimalik kasutada sisenemise abivahendeid.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.2.1.0.6.8

Kaarjas ooteplatvorm

Märge selle kohta, kas ooteplatvorm on kaarjas.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.2.1.0.7

Kontaktliinide süsteem

1.2.1.0.7.1

Luba veojõu tarvis elektrienergia salvestamiseks paigalseisu ajal

Punkt, kus taristuettevõtja lubab veojõu tarvis elektrienergiat salvestada paigalseisu ajal.

Hiljemalt 30. juuni 2024

1.2.1.0.7.2

Lubatud tingimused veojõu tarvis elektrienergia salvestamiseks paigalseisu ajal

Taristuettevõtjate kehtestatud tingimused vastavalt standarddokumendile.

Hiljemalt 30. juuni 2024

1.2.1.0.8

Signaal

1.2.1.0.8.1

Signaali nimi

Signaali tunnus.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.2.1.0.8.2

Signaali tüüp

Signaalimisteave marsruudiraamatu koostamiseks. See loend peab sisaldama ohtlikes punktides kaitset pakkuvaid püsisignaale.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.2.1.0.8.3

Asukoht ja suund

Suhteline asukoht riigisisese raudteeliini suhtes kilomeetrites ja märge selle kohta, kas signaal osutab rööbastee tava- või vastassuunda.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.2.1.0.8.4

Ohupunkti suhteline kaugus

Kaugus ohupunktini meetrites.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.2.1.0.8.5

Signaali geograafiline asukoht

Signaali asukoha tavaliselt kümnendkraadides esitatavad geograafilised koordinaadid.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.2.1.1

Kontrolli ja signaalimise allsüsteem

1.2.1.1.1

KTK-le vastav rongiturvangusüsteem (ETCS)

1.2.1.1.1.1

Euroopa rongijuhtimissüsteemi (ETCS) tase

Euroopa rongijuhtimissüsteemi rakendamise tase sõltuvalt raudteeäärsetest seadmetest.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.2.1.1.1.2

Euroopa rongijuhtimissüsteemi algversioon

Liini äärde paigaldatud Euroopa rongijuhtimissüsteemi algversioon.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.2.1.1.1.3

Liinile juurdepääsu saamiseks vajalik Euroopa rongijuhtimissüsteemi sõidusignaalide uuendamine

Märge selle kohta, kas sõidusignaalide uuendamine on liinile juurdepääsu saamiseks vajalik ohutuskaalutlustel.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.2.1.1.1.4

Liini äärde paigaldatud Euroopa rongijuhtimissüsteemi sõidusignaalide uuendamise süsteem

Teave raudtee äärde paigaldatud seadmete kohta, mis on suutelised edastama silmuse või globaalse mobiilsidesüsteemi (GSM-R) teel sõidusignaalide uuendamise teavet 1. taseme paigaldistele.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.2.1.1.1.5

Kasutusel olev Euroopa rongijuhtimissüsteemi riiklik rakendus (pakett 44)

Märge selle kohta, kas rööbastee ja rongi vahel edastatakse riikliku rakenduse andmeid.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.2.1.1.1.6

Käitamispiirangud või -tingimused

Märge selle kohta, kas on piiranguid või tingimusi tulenevalt osalisest vastavusest kontrolli ja signaalimise allsüsteemi KTK-le.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.2.1.1.1.8

Liinile juurdepääsuks on vajalik rongisisene (mitte vedurijuhilt) rongi terviklikkuse kinnitus

Märge selle kohta, kas rongisisene kinnitus on liinile juurdepääsuks vajalik ohutuskaalutlustel.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.2.1.1.1.9

Euroopa rongijuhtimissüsteemi ühilduvus

Tehnilise ühilduvuse tõendamiseks kasutatavad Euroopa rongijuhtimissüsteemi nõuded.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.2.1.1.1.10

Euroopa rongijuhtimissüsteemi M_versioon

Euroopa rongijuhtimissüsteemi M_versioon vastavalt A-1 liite viites C osutatud tehnilisele kirjeldusele.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.2.1.1.1.11

Liinile juurdepääsuks vajalik teave rongist saadava ohutu koostepikkuse kohta ja ohutuse tervikluse tase

Märge selle kohta, kas ohutuskaalutlustel ja ohutuse tervikluse nõutava taseme tagamiseks on liinile juurdepääsuks vaja rongist saada ohutu koostepikkuse teavet.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.2.1.1.1.12

Raudteeäärne Euroopa rongijuhtimissüsteem on ette nähtud andmete edastamiseks rööbastee tingimuste kohta

Vastavalt A-1 liite viites C osutatud tehnilisele kirjeldusele.

Kui raudteeäärsed seadmed ei edasta andmeid rööbastee tingimuste kohta, tuleb vedurijuhile andmed nende tingimuste kohta edastada alternatiivsete meetodite abil.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.2.1.1.1.12.1

Rööbastee tingimused, mille kohta on võimalik andmeid edastada

Vastavalt A-1 liite viites C osutatud tehnilisele kirjeldusele.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.2.1.1.1.13

Raudteeäärses Euroopa rongijuhtimissüsteemis rakendatakse raudteeületuse korda või samaväärset lahendust

Kui raudteeäärsetes seadmetes ei rakendata ühtegi lahendust defektsete LXide jaoks (mis on tavaliselt kaitstud tehnilise süsteemiga), peab vedurijuht järgima muudest allikatest saadud juhiseid.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.2.1.1.1.14

Staatilise kiirusprofiili puhul kasutatav välisrööpa kõrgenduse puudujääk

Oluline teave vedurijuhtidele, kelle rongi lubatud välisrööpa kõrgenduse puudujääk on väiksem kui need, mille jaoks raudteeäärses Euroopa rongijuhtimissüsteemis on staatilised kiirusprofiilid (SSP) vastavalt punktile 1.2.1.1.1.14.1.

Vastavalt A-1 liite viites C osutatud tehnilisele kirjeldusele.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.2.1.1.1.14.1

Muud välisrööpa kõrgenduse puudujäägil põhinevad rongikategooriad, mille jaoks raudteeäärne Euroopa rongijuhtimissüsteem saab anda staatilise kiirusprofiili

Oluline teave vedurijuhtidele, kelle rongi lubatud välisrööpa kõrgenduse puudujääk on väiksem kui need, mille jaoks raudteeäärses Euroopa rongijuhtimissüsteemis on staatilised kiirusprofiilid (SSP) vastavalt punktile 1.2.1.1.1.14.

Vastavalt A-1 liite viites C osutatud tehnilisele kirjeldusele.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.2.1.1.1.15

Põhjused, miks Euroopa rongijuhtimissüsteemi raadioblokk-keskus võib sidest rongiga keelduda

Loend juhtudest, mis sõltuvad taristuettevõtja tehtud valikutest süsteemi projekteerimisel vastavalt A-1 liite viites C osutatud tehnilisele kirjeldusele.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.2.1.1.1.16

Euroopa rongijuhtimissüsteemi siseriiklikud piirnormid

1.2.1.1.1.16.1

D_NVROLL

Parameeter, mille alusel rongisisese Euroopa rongijuhtimissüsteemi kaudu kontrollitakse, et rong ei ületaks kohaltveeremise tõkestamise ja tagasiliikumise tõkestamise rakendamise korral lubatud vahemaad (meetrites).

Vastavalt A-1 liite viites C osutatud tehnilisele kirjeldusele.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.2.1.1.1.16.2

Q_NVEMRRLS

Täpsusti, millega määratakse kindlaks, kas hädapiduri rakendamist muul põhjusel kui teekond saab tühistada niipea, kui selleks vajalikud tingimused on kadunud või kui rong on täielikult peatunud.

Vastavalt A-1 liite viites C osutatud tehnilisele kirjeldusele.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.2.1.1.1.16.3

V_NVALLOWOVTRP

Kiirusepiirang, mis võimaldab vedurijuhil valida tühistamisfunktsiooni, km/h.

Vastavalt A-1 liite viites C osutatud tehnilisele kirjeldusele.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.2.1.1.1.16.4

V_NVSUPOVTRP

Kiirusepiirangu kontrollimise tühistamine, kui tühistamisfunktsioon on sisse lülitatud, km/h.

Vastavalt A-1 liite viites C osutatud tehnilisele kirjeldusele.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.2.1.1.1.16.5

D_NVOVTRP

Maksimaalne vahemaa rongi teekonna tühistamiseks, meetrites.

Vastavalt A-1 liite viites C osutatud tehnilisele kirjeldusele.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.2.1.1.1.16.6

T_NVOVTRP

Maksimaalne aeg rongi teekonna tühistamiseks, sekundites.

Vastavalt A-1 liite viites C osutatud tehnilisele kirjeldusele.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.2.1.1.1.16.7

D_NVPOTRP

Maksimaalne vahemaa tagurdamiseks teekonnajärgsel režiimil, meetrites.

Vastavalt A-1 liite viites C osutatud tehnilisele kirjeldusele.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.2.1.1.1.16.8

T_NVCONTACT

Maksimaalne aeg ilma ohutussõnumita raadioblokk-keskuselt, enne kui rong reageerib, sekundites.

Vastavalt A-1 liite viites C osutatud tehnilisele kirjeldusele.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.2.1.1.1.16.9

M_NVCONTACT

Rongisisese süsteemi reageerimine, kui elemendi T_NVCONTACT aeg saab läbi.

Vastavalt A-1 liite viites C osutatud tehnilisele kirjeldusele.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.2.1.1.1.16.10

M_NVDERUN

Vedurijuhi ID sisestamine sõidu ajal on lubatud. Vastavalt A-1 liite viites C osutatud tehnilisele kirjeldusele.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.2.1.1.1.16.11

Q_NVDRIVER_ADHES

Täpsusti, millega määratakse kindlaks, kas vedurijuhil on lubatud pidurduskõverate arvutamiseks muuta rongisisese Euroopa rongijuhtimissüsteemi haardetegurit.

Vastavalt A-1 liite viites C osutatud tehnilisele kirjeldusele.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.2.1.1.1.16.12

Q_NVSBTSMPERM

Sõidupiduri kasutamise luba sihtkiiruse jälgimisel.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.2.1.1.1.16.13

Pidurimudeli puhul kasutatavad siseriiklikud piirnormid

Parameetrite kogum rongisisese Euroopa rongijuhtimissüsteemi arvutatud pidurduskõverate kohandamiseks, et tagada vastavus taristuettevõtja kehtestatud täpsusele, tõhususele ja ohutusvarule.

Selle sisu on sama kui paketis 3 või paketis 203 vastavalt A-1 liite viites C osutatud tehnilisele kirjeldusele.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.2.1.1.1.17

Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi / Euroopa rongijuhtimissüsteemi raadioblokk-keskuse tunnusnumber ja telefoninumber

Kordumatu RBC tunnus (NID_C+NID_RBC) ja helistaja number (NID_RADIO) vastavalt A-1 liite viites C osutatud tehnilisele kirjeldusele.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.2.1.1.1.18

Suur metalli kogus

Märge metalli koguse olemasolu kohta asukoha läheduses, mis võib häirida rongisisest süsteemi baliiside näidu lugemisel.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.2.1.1.1.19

Euroopa rongijuhtimissüsteemi vigade parandused rongisisese süsteemi jaoks

Loend taristuettevõtja võrku mõjutavatest lubamatutest vigadest, mis tuleb rongisiseses süsteemis lahendada vastavalt kontrolli ja signaalimise KTK punktile 7.2.10.3 hoolduse kohta.

12 kuud pärast kontrolli ja signaalimise KTK jõustumist ja vähemalt 12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.2.1.1.1.20

Euroopa rongijuhtimissüsteemi versiooni 2.2 või 3.0 funktsioonid, mis nähakse ette järgmise viie aasta jooksul

Loend Euroopa rongijuhtimissüsteemi versiooni 2.2 või 3.0 funktsioonidest, mis nähakse ette järgmise viie aasta jooksul vastavalt kontrolli ja signaalimise KTK punktile 6.1.1.2 ja G liitele.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.2.1.1.2

KTK-le vastav raadio (RMR)

1.2.1.1.2.1

GSM-Ri versioon

Liini äärde paigaldatud GSM-Ri funktsionaalnõuete kirjelduse ja süsteeminõuete kirjelduse (vastavalt A-1 liite viidetes E ja F osutatud tehnilistele kirjeldustele) versiooni number.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.2.1.1.2.2

Ilma talitlushäireteta toimuvate raadioblokk-keskuse edastuste jaoks vajalike rongisiseste aktiivsete GSM-Ri mobiilseadmete (EDOR) või samaaegsete sideseansside arv Euroopa rongijuhtimissüsteemi 2. tasemel

Rongi sujuvaks tööks vajalike samaaegsete rongisiseste sideseansside arv Euroopa rongijuhtimissüsteemi 2. tasemel. See on seotud raadioblokk-keskuse (RBC) sideseanssidega. Ei ole ohutuse tagamiseks oluline kriteerium ega koostalitlustingimus.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.2.1.1.2.3

Valikulised GSM-Ri funktsioonid

Valikuliste GSM-Ri funktsioonide kasutamine, mis võib parandada liini käitamist. Need on ainult teabeks ega ole võrgule juurdepääsu kriteeriumid.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.2.1.1.2.3.1

Lisateave võrgu omaduste kohta

Lisateave võrgu omaduste kohta või taristuettevõtja koostatud vastav dokument, mille amet talletab, nt häiretase, mille põhjal antakse soovitus rongisisese lisakaitse kohta.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.2.1.1.2.3.2

GPRS Euroopa rongijuhtimissüsteemi jaoks

Märge selle kohta, kas Euroopa rongijuhtimissüsteemi jaoks saab kasutada GPRSi.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.2.1.1.2.3.3

GPRSi kasutamise piirkond

Märge piirkonna kohta, kus Euroopa rongijuhtimissüsteemi jaoks saab kasutada GPRSi.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.2.1.1.2.4

Rühma 555 kasutamine GSM-Ris

Märge selle kohta, kas kasutatakse rühma 555.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.2.1.1.2.5

Rändluskokkuleppega hõlmatud GSM-Ri võrgud

Rändluskokkuleppega hõlmatud GSM-Ri võrkude loetelu.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.2.1.1.2.6

GSM-Ri rändlus üldkasutatavatesse võrkudesse

Rändlus üldkasutatavatesse võrkudesse.

Kui vastus on „JAH“, esitage üldkasutatava võrgu nimi parameetri 1.2.1.1.2.7 all.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.2.1.1.2.7

Üksikasjad üldkasutatavate võrkudega seotud GSM-Ri rändluse kohta

Kui rändlus üldkasutatavatesse võrkudesse on korraldatud, täpsustage, millistesse võrkudesse, milliste kasutajate jaoks ja millistes piirkondades.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.2.1.1.2.8

GSM-Ri katvus puudub

Märge selle kohta, kas GSM-Ri katvus puudub.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.2.1.1.2.9

Raadiosüsteemi ühilduvus (kõne)

Tehnilise ühilduvuse tõendamiseks kasutatavad raadionõuded (kõne).

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.2.1.1.2.10

Raadiosüsteemi ühilduvus (andmed)

Tehnilise ühilduvuse tõendamiseks kasutatavad raadionõuded (andmed).

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.2.1.1.2.11

GSM-Ri võrk on konfigureeritud nii, et teine vedurijuht saaks funktsionaalse numbri sunniviisiliselt registrist kustutada.

See funktsioon tagab vedurijuhtide ja signalistide jaoks kohaldatavad käitamiseeskirjad kabiini raadioseadmete puhul, mis on registreeritud vale numbri all.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.2.1.1.2.12

GSM-Ri võrguoperaatori kehtestatud eripiirangud rongisisestele Euroopa rongijuhtimissüsteemi seadmetele, mis on võimelised töötama ainult kontuurikommutatsiooni korral.

Nende piirangute eesmärk on vajaduse korral hallata piiratud arvu kontuurikommutatsiooni raadioühendusi, mida raadioblokk-keskus saab samaaegselt hallata.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.2.1.1.2.13

Raadiovõrgu tunnus

GSM-Ri võrgu kordumatu tunnus, millega helistav mobiiljaam peab registreeruma, vastavalt A-1 liite viites C osutatud tehnilisele kirjeldusele.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.2.1.1.3

Sagedusribade põhjal kindlaks määratud rongituvastussüsteemid

1.2.1.1.3.1

KTK-le täielikult vastavad rongituvastussüsteemid

Märge selle kohta, kas on paigaldatud rongituvastussüsteeme ja kas need vastavad täielikult kontrolli ja signaalimise KTK-le.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.2.1.1.3.1.1

Rongituvastussüsteemi tüüp

Paigaldatud rongituvastussüsteemide tüübid.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.2.1.1.3.2

Tuvastatavad sagedusalad

Rongituvastussüsteemide hallatavad sagedusalad vastavalt A-1 liite viites D osutatud tehnilisele kirjeldusele ning kontrolli ja signaalimise KTK artiklis 13 osutatud erijuhtudele või tehnilistele dokumentidele, kui need on kättesaadavad.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.2.1.1.3.2.1

Maksimaalne häiringuvool

Rööbastee vooluahelate puhul kindlaksmääratud sagedusalas lubatud maksimaalse häiringuvoolu piirnormid.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.2.1.1.3.2.2

Veeremiüksuse impedants

Impedants vastavalt A-1 liite viites D osutatud tehnilisele kirjeldusele.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.2.1.1.3.2.3

Maksimaalne magnetväli

Teljeloenduritele lubatud maksimaalse magnetvälja piirnormid (dBμA/m) kindlaksmääratud sagedusalal.

See tuleks esitada kolmes suunas.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.2.1.1.4

Varasemad rongiturvangusüsteemid

1.2.1.1.4.1

Varasem rongiturvangusüsteem

Märge selle kohta, milline B-klassi süsteem on paigaldatud.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.2.1.1.5

Varasemad raadiosüsteemid

1.2.1.1.5.1

Muud paigaldatud raadiosüsteemid (varasemad raadiosüsteemid)

Märge paigaldatud varasemate raadiosüsteemide kohta.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.2.1.1.6

Muud rongituvastussüsteemid

1.2.1.1.6.1

Erikontrolli vajavate rööbastee vooluahelate või teljeloendurite tüüp

Viide rongituvastussüsteemi tehnilisele kirjeldusele vastavalt A-1 liite viites D osutatud tehnilisele kirjeldusele.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.2.1.1.6.2

Dokument punktis 1.2.1.1.6.1 esitatud rongituvastussüsteemide tüübiga seotud menetlus(t)e kohta

Taristuettevõtja esitatud elektrooniline dokument, mille amet talletab ja mis sisaldab punktis 1.2.1.1.6.1 kindlaks määratud rongituvastussüsteemide erikontrolli täpseid väärtusi vastavalt kontrolli ja signaalimise KTK artiklile 13 ja A-1 liite viites D osutatud tehnilisele kirjeldusele.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.2.1.1.6.3

Rongituvastuspiiranguga liinilõik

Marsruudi ühilduvuse kontroll Prantsusmaa võrgus.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.2.1.1.7

Üleminek ühelt süsteemilt teisele

1.2.1.1.7.1

Eri turvangu-, juhtimis- ja hoiatussüsteemide vaheline ümberlülitus

Märge eri süsteemide vahelise ümberlülituse kohta rongi liikumise ajal.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.2.1.1.7.1.1

Eritingimused erinevate B-klassi rongiturvangu-, juhtimis- ja hoiatussüsteemide vaheliseks ümberlülitamiseks

Tingimused erinevate B-klassi rongiturvangu-, juhtimis- ja hoiatussüsteemide vaheliseks ümberlülitamiseks.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.2.1.1.7.2

Eri raadiosüsteemide vaheline ümberlülitus

Märge eri raadiosüsteemide ja side puudumise süsteemi vahelise ümberlülituse kohta rongi liikumise ajal.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.2.1.1.7.2.1

Eri raadiosüsteemide vahelise ümberlülituse erijuhised

Sellise dokumendi nimi ja/või viide, milles täpsustatakse eri raadiosüsteemide vahelise ümberlülituse erijuhiseid.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.2.1.1.7.3

Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi / Euroopa rongijuhtimissüsteemi ja B-klassi süsteemide vaheliseks ümberlülituseks vajalikud tehnilised eritingimused

Sellise dokumendi nimi ja/või viide, milles täpsustatakse Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi / Euroopa rongijuhtimissüsteemi ja B-klassi süsteemide vaheliseks ümberlülituseks vajalikke tehnilisi eritingimusi.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.2.1.1.8

Elektromagnetiliste häiringutega seotud näitajad

1.2.1.1.8.1

Veeremiüksuse tekitatavate magnetväljade eeskirjad ja nende vastavus KTK-le

Märge eeskirjade ja nende KTK-le vastavuse kohta.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.2.1.1.8.2

Veeremiüksuste veovoolu harmoonikute piirnormid ja nende vastavus KTK-le

Märge eeskirjade ja nende KTK-le vastavuse kohta.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.2.1.1.9

Liiniäärne süsteem halvenenud olukordade jaoks

1.2.1.1.9.1

Euroopa rongijuhtimissüsteemi tase halvenenud olukorra jaoks

Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi / Euroopa rongijuhtimissüsteemi rakendamise tase halvenenud olukorras sõltuvalt raudteeäärsetest seadmetest.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.2.1.1.9.2

Muud rongiturvangu-, juhtimis- ja hoiatussüsteemid halvenenud olukorra jaoks

Märge muu süsteemi kui Euroopa rongijuhtimissüsteemi kohta halvenenud olukorra jaoks.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.2.1.1.10

Rongi automaatjuhtimine

1.2.1.1.10.1

Rongi automaatjuhtimissüsteemi automaatsusaste

Liini äärde paigaldatud rongi automaatjuhtimissüsteemi automaatsusaste.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.2.1.1.10.2

Rongi automaatjuhtimissüsteemi versioon

Rongi automaatjuhtimissüsteemi versioon vastavalt A-1 liite viites C osutatud tehnilisele kirjeldusele.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.2.1.1.10.3

Rongi automaatjuhtimissüsteemi sidesüsteem

Raudteeäärsed rongi automaatjuhtimissüsteemi toetatud sidesüsteemid.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.2.2

MANÖÖVRITEE

1.2.2.0.0

Üldine teave

1.2.2.0.0.1

Taristuettevõtja kood

Taristuettevõtja on asutus või ettevõtja, kes vastutab eelkõige raudteetaristu või selle osa rajamise ja hooldamise eest.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.2.2.0.0.2

Manöövritee tunnus

Manöövritee kordumatu tunnus või kordumatu number rakenduspunktis.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.2.2.0.0.3

Manöövritee TEN-klassifikatsioon

Märge selle kohta, millisesse üleeuroopalise võrgu ossa manöövritee kuulub.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.2.2.0.1

Manöövritee vastavustõendamise deklaratsioon

1.2.2.0.1.1

Taristu allsüsteemi suhtes kohaldatavate KTKde nõuetele vastavusega seotud manöövritee EÜ vastavustõendamise deklaratsioon

EÜ deklaratsiooni kordumatu number vastavalt komisjoni rakendusmäärusele (EL) 2019/250.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.2.2.0.1.2

Taristu allsüsteemi suhtes kohaldatavate KTKde nõuetele vastavusega seotud manöövritee olemasoleva taristu vastavusdeklaratsioon (vastavalt soovitusele 2014/881/EL)

Olemasoleva taristu vastavusdeklaratsiooni kordumatu number, järgides samu vorminõudeid, nagu on täpsustatud EÜ deklaratsiooni jaoks komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/250 VII lisas.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.2.2.0.2

Tööparameeter

1.2.2.0.2.1

Manöövritee kasutatav pikkus

Rongide ohutuks parkimiseks kasutatava manöövritee/seisutee kogupikkus meetrites.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.2.2.0.3

Liiniskeem

1.2.2.0.3.1

Seisuteede kalle

Kalde suurim väärtus millimeetrites meetri kohta.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.2.2.0.3.2

Horisontaalkõvera minimaalne raadius

Väikseima horisontaalkõvera raadius meetrites.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.2.2.0.3.3

Vertikaalkõvera minimaalne raadius

Väikseima vertikaalkõvera raadius meetrites.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.2.2.0.4

Rongide teenindamise püsiseadmed

1.2.2.0.4.1

Tualeti tühjendamise seadmed

Märge tualeti tühjendamise seadmete (rongide teenindamise püsiseade) olemasolu kohta vastavalt taristu KTK-le.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.2.2.0.4.2

Välised puhastusseadmed

Märge väliste puhastusseadmete (rongide teenindamise püsiseade) olemasolu kohta vastavalt taristu KTK-le.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.2.2.0.4.3

Veevarustusseadmed

Märge veevarustusseadmete (rongide teenindamise püsiseade) olemasolu kohta vastavalt taristu KTK-le.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.2.2.0.4.4

Tankimisseadmed

Märge tankimisseadmete (rongide teenindamise püsiseade) olemasolu kohta vastavalt taristu KTK-le.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.2.2.0.4.5

Liivavarude täiendamise seadmed

Märge liivavarude täiendamise seadmete olemasolu kohta (rongide teenindamise püsiseade).

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.2.2.0.4.6

Tugi-elektrivarustus

Märge tugi-elektrivarustuse olemasolu kohta (rongide teenindamise püsiseade).

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.2.2.0.5

Tunnel

1.2.2.0.5.1

Taristuettevõtja kood

Taristuettevõtja on asutus või ettevõtja, kes vastutab eelkõige raudteetaristu või selle osa rajamise ja hooldamise eest.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.2.2.0.5.2

Tunneli tunnus

Tunneli kordumatu tunnus või kordumatu number liikmesriigis.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.2.2.0.5.3

Raudteetunneli suhtes kohaldatavate KTKde nõuetele vastavusega seotud tunneli EÜ vastavustõendamise deklaratsioon

EÜ deklaratsiooni kordumatu number vastavalt komisjoni rakendusmäärusele (EL) 2019/250.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.2.2.0.5.4

Raudteetunneli suhtes kohaldatavate KTKde nõuetele vastavusega seotud tunneli olemasoleva taristu vastavusdeklaratsioon (vastavalt soovitusele 2014/881/EL)

Olemasoleva taristu vastavusdeklaratsiooni kordumatu number, järgides samu vorminõudeid, nagu on täpsustatud EÜ deklaratsiooni jaoks komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/250 VII lisas.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.2.2.0.5.5

Tunneli pikkus

Tunneli pikkus meetrites sissesõidust väljasõiduni.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.2.2.0.5.6

Avariiplaan

Märge selle kohta, kas avariiplaan on olemas.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.2.2.0.5.7

Nõutav veeremi tuleohutuse kategooria

Kategooria määramine vastavalt sellele, kuidas reisirong, mille pardal on tulekahju, jätkab tööd määratud aja jooksul.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.2.2.0.5.8

Nõutav veeremi riiklik tuleohutuse kategooria

Kategooria määramine vastavalt selle, kuidas reisirong, mille pardal on tulekahju, jätkab tööd määratud aja jooksul, nagu on kindlaks määratud siseriiklikes eeskirjades, kui need on olemas.

Vastavalt rakendusotsusele 2014/880/EL ja hiljemalt 16. märtsil 2019.

1.2.2.0.5.9

Jalgteed

Märge jalgtee olemasolu kohta.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.2.2.0.5.9.1

Jalgtee asukoht

Jalgtee alguspunkt esitatuna kilomeetrites ja pikkus meetrites. Iga asukoha puhul korratavad väärtused.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.2.2.0.5.10

Evakuatsiooni- ja päästepunktid

Märge evakuatsiooni- ja päästepunktide olemasolu kohta.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.2.2.0.5.10.1

Evakuatsiooni- ja päästepunktide asukoht

Evakuatsiooni- ja päästepunkti alguspunkt esitatuna kilomeetrites ja pikkus meetrites. Iga asukoha puhul korratavad väärtused.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.

1.2.2.0.6

Kontaktliinide süsteem

1.2.2.0.6.1

Maksimaalne seisuaegne voolutugevus pantograafi kohta

Rongi suurim lubatud seisuaegne voolutugevus väljendatuna amprites.

16. jaanuar 2020 alalisvoolusüsteemide puhul

30. juuni 2024 vahelduvvoolusüsteemide puhul

1.2.3

Eeskirjad ja piirangud

1.2.3.1

Rangelt kohaliku iseloomuga eeskirjade ja piirangute olemasolu.

Rangelt kohaliku iseloomuga eeskirjade ja piirangute olemasolu.

1. jaanuar 2021

1.2.3.2

Taristuettevõtja esitatud dokumendid rangelt kohaliku iseloomuga eeskirjade ja piirangute kohta

Taristuettevõtja esitatud elektrooniline dokument, mille amet talletab ja mis sisaldab lisateavet.

1. jaanuar 2021

1.2.4

Juhitavus

1.2.4.1

Siseühendus

Kirjeldab rakenduspunktisisest rööbasteede ühenduvust ja see esitatakse võrguühendusena alguspunktist sihtpunkti, kus alguspunkt ja sihtpunkt on omavahel ühenduvate rööbasteede nimed.

12 kuud pärast artiklile 7 vastava juhendi avaldamist.“

6)

punkti 4.1 muudetakse järgmiselt:

esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Taristuregistrisüsteemi arhitektuur on järgmine:“;

7)

joonis 1 asendatakse järgmisega:

Image 19

8)

punkt 4.2 asendatakse järgmisega:

„RINF-rakendus on ameti loodud, juhitud, hooldatud ja hallatud veebipõhine rakendus.

Amet teeb taristuettevõtjatele kättesaadavaks järgmised failid ja dokumendid, mida kasutatakse RINF-rakendusse andmete kandmiseks:

(a)

kasutusjuhend;

(b)

andmeedastusfailide struktuuri tehniline kirjeldus;

(c)

failide koostamise koodide kirjeldus – juhend, milles kirjeldatakse edastatud failide valideerimise protsessi;

(d)

ERA sõnastik.“;

9)

punkti 4.3 muudetakse järgmiselt:

(a)

alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)

kasutajate haldus: amet peab suutma hallata kasutajate juurdepääsuõigusi;“;

(b)

alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)

teabe auditeerimine: RINF-rakendus peab võimaldama jälgida registreeritud kasutajate tegevuse logisid, ühenduvust ja autentimist;“;

(c)

alapunktid d–n asendatakse järgmisega:

„d)

taristuregistriandmete, sh rakenduspunktide ja/või liinilõikude ning andmete kehtivuse kuupäevade otsing;

e)

taristuregistri andmete visuaalne esitus, mis võimaldab temaatilisi kaarte avaldada;

f)

nende liinilõikude ja rakenduspunktide rööbasteede loend, mis on kasutaja kindlaks määratud marsruudi osad, ja vastavate karakteristikute eksport;

g)

ajatempliga ekspordifaili välja andmine iga kord, kui raudteeveo-ettevõtja kavatseb kasutada otsingu tulemusel eksporditud karakteristikuid vastavalt direktiivi (EL) 2016/797 artikli 23 lõikele 1;

h)

rakendusliides (API) ja/või avatud päringu lõpp-punkt;

i)

taristuettevõtja esitatud andmestiku valideerimine, üleslaadimine ja vastuvõtmine.“;

10)

punkt 4.4 asendatakse järgmisega:

„4.4.   Töörežiim

Taristuregister pakub RINF-rakenduse kaudu kolme peamist liidest:

(a)

üks on mõeldud kasutamiseks taristuettevõtjatele, kes esitavad oma andmestikud;

(b)

üks on mõeldud RINF-rakenduse kasutajatele süsteemi pääsuks ja sealt andmete võtmiseks;

(c)

üks on mõeldud raudteeveo-ettevõtjatele teadete tellimiseks muudatuste kohta taristus, kus nad tegutsevad.

RINF-rakenduse keskandmebaasis tehakse taristuettevõtjate saadetud andmed kättesaadavaks ilma muudatusteta.

RINF-rakenduse põhifunktsioon on võimaldada kasutajatel taristuregistrisse kantud andmeid otsida ja võtta.

RINF-rakenduses hoitakse alles taristuettevõtjate poolt varem kättesaadavaks tehtud andmete kogu ajalugu. Seda säilitatakse kaks aastat pärast andmete registrist kustutamist.

Amet tagab RINF-rakenduse haldajana kasutajatele taotluse korral sellele juurdepääsu. RINF-rakenduse kasutajate päringutele antakse vastus 24 tunni jooksul alates päringu esitamisest. Taristuettevõtjad peavad saama ajakohastada oma andmeid RINF-rakenduses otse, järgides tabelis 1 esitatud kirjeldusi, ja kandma need RINF-rakendusse vastavalt artiklile 5.

Taristuettevõtjad peavad laadima failid üles RINF-rakendusse, kasutades sellekohast liidest. Eraldi moodul lihtsustab taristuettevõtjate esitatud andmete valideerimist ja üleslaadimist.“;

11)

punkti 5 muudetakse järgmiselt:

(a)

esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Amet teeb artiklis 7 osutatud ühiste kirjelduste kohaldamise juhendi avalikult kättesaadavaks oma veebisaidil ning ajakohastab seda vajaduse korral vastavalt artiklis 7a osutatud ERA sõnastikule, millele on viidatud A-1 liite viites A.“;

(b)

kolmanda lõigu alapunkt a jäetakse välja;

12)

lisatakse uus A liide:

„A liide

Käesolevas määruses osutatud tehnilised kirjeldused

A-1.    Tehnilised dokumendid (kättesaadavad ERA veebisaidil)

Viide

Hinnatavad omadused

Taristuregistri punkt

Kohustusliku tehnilise dokumendi punkt

A

ERA sõnastik

ERA/TD/sõnastik versioon 3.0.0 (kättesaadavaks tehtud 29.3.2023.)

B

ERA tehniline dokument kombineeritud vedude koodide kohta

ERA/TD/2023-01/CCT versioon 1.1 (kättesaadavaks tehtud 21.3.2023)

B.1

Liinide koodid

Tabeli 1 punktid

1.1.1.1.3.4,

1.1.1.1.3.5,

1.1.1.1.3.8 ja

1.1.1.1.3.9

2.1

C

SUBSET-026

Süsteeminõuete kirjeldus

Kontrolli ja signaalimise KTK A liite viide 4

C.1

Euroopa rongijuhtimissüsteemi M_versioon

Tabeli 1 punktid

1.1.1.3.2.10 ja

1.2.1.1.1.10

7. peatüki punkt 7.5.1.79

C.2

Rööbastee tingimuste kohta andmete edastamiseks ette nähtud raudteeäärne Euroopa rongijuhtimissüsteem

Tabeli 1 punktid

1.1.1.3.2.12,

1.1.1.3.2.12.1,

1.2.1.1.1.12 ja

1.2.1.1.1.12.1

5. peatüki punkt 5.18.1.1

C.3

Staatilise kiirusprofiili (SSP) puhul kasutatav välisrööpa kõrgenduse puudujääk

Tabeli 1 punktid

1.1.1.3.2.14,

1.1.1.3.2.14.1,

1.2.1.1.1.14 ja

1.2.1.1.1.14.1

7. peatüki punkt 7.5.1.82.1

C.4

Euroopa rongijuhtimissüsteemi raadioblokk-keskuse keeldumine sidest rongiga

Tabeli 1 punktid

1.1.1.3.2.15 ja

1.2.1.1.1.15

5. peatüki punkt 5.4

C.5

Euroopa rongijuhtimissüsteemi siseriiklikud piirnormid

Tabeli 1 punktid

1.1.1.3.2.16.1 ja

1.2.1.1.1.16.1

7. peatüki punkt 7.5.1.17

Tabeli 1 punktid

1.1.1.3.2.16.2 ja

1.2.1.1.1.16.2

7. peatüki punkt 7.5.1.123

Tabeli 1 punktid

1.1.1.3.2.16.3 ja

1.2.1.1.1.16.3

7. peatüki punkt 7.5.1.161

Tabeli 1 punktid

1.1.1.3.2.16.4 ja

1.2.1.1.1.16.4

7. peatüki punkt 7.5.1.163

Tabeli 1 punktid

1.1.1.3.2.16.5 ja

1.2.1.1.1.16.5

7. peatüki punkt 7.5.1.15

Tabeli 1 punktid

1.1.1.3.2.16.6 ja

1.2.1.1.1.16.6

7. peatüki punkt 7.5.1.149

Tabeli 1 punktid

1.1.1.3.2.16.7 ja

1.2.1.1.1.16.7

7. peatüki punkt 7.5.1.16

Tabeli 1 punktid

1.1.1.3.2.16.8 ja

1.2.1.1.1.16.8

7. peatüki punkt 7.5.1.148

Tabeli 1 punktid

1.1.1.3.2.16.9 ja

1.2.1.1.1.16.9

7. peatüki punkt 7.5.1.74

 

 

Tabeli 1 punktid

1.1.1.3.2.16.10 ja

1.2.1.1.1.16.10

7. peatüki punkt 7.5.1.75

Tabeli 1 punktid

1.1.1.3.2.16.11 ja

1.2.1.1.1.16.11

7. peatüki punkt 7.5.1.122

Tabeli 1 punktid

1.1.1.3.2.16.13 ja

1.2.1.1.1.16.13

pakett 3 (M_versiooni puhul uuem kui 2.0): 7. peatüki punkt 7.4.2.1.1;

pakett 203 (M_versiooni puhul 1.1): SRSi 6. peatüki punkt 6.5.1.5.22

C.6

Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi / Euroopa rongijuhtimissüsteemi raadioblokk-keskuse tunnusnumber ja telefoninumber

Tabeli 1 punktid

1.1.1.3.2.17 ja

1.2.1.1.1.17

7. peatüki punktid 7.5.1.86, 7.5.1.95 ja 7.5.1.96

C.7

GSM-Ri versioon

Tabeli 1 punktid

1.1.1.3.3.1 ja

1.2.1.1.2.1

Asjakohane punkt / asjakohased punktid

C.8

Raadiovõrgu tunnus

Tabeli 1 punktid

1.1.1.3.3.13 ja

1.2.1.1.2.13

7. peatüki punkt 7.5.1.91.1

C.9

Rongi automaatjuhtimissüsteemi versioon

Tabeli 1 punktid

1.1.1.3.13.2 ja

1.2.1.1.10.2

1. peatüki punkt 1.0.0

D

Dokument „ERA/ERTMS/033281 - V 5.0“

Raudteeäärsete kontrolli ja signaalimise süsteemide ning muude allsüsteemide vahelised liidesed

Kontrolli ja signaalimise KTK A liite viide 77

D.1

Tuvastatavad sagedusalad

Tabeli 1 punktid

1.1.1.3.4.2 ja

1.2.1.1.3.2

Asjakohane punkt / asjakohased punktid

D.2

Veeremiüksuse impedants

Tabeli 1 punktid

1.1.1.3.4.2.2 ja

1.2.1.1.3.2.2

3.2.2.1

D.3

Rööbastee vooluahelate tüüp

Tabeli 1 punktid

1.1.1.3.7.1.2 ja

1.2.1.1.6.1

Asjakohane punkt / asjakohased punktid

D.4

Teljeloendurite tüüp

Tabeli 1 punktid

1.1.1.3.7.1.2 ja

1.2.1.1.6.1

Asjakohane punkt / asjakohased punktid

E

EIRENE FRS

GSM-Ri funktsionaalnõuete kirjeldus

Kontrolli ja signaalimise KTK A liite viide 32

E.1

GSM-Ri versioon

1.1.1.3.3.1,

1.2.1.1.2.1

Asjakohane punkt / asjakohased punktid

F

EIRENE SRS

GSM-Ri süsteeminõuete kirjeldus

Kontrolli ja signaalimise KTK A liite viide 33

F.1

GSM-Ri versioon

1.1.1.3.3.1,

1.2.1.1.2.1

Asjakohane punkt / asjakohased punktid

A-2.    Standardid

Viide

Hinnatavad omadused

Taristuregistri punkt

Kohustusliku tehnilise dokumendi punkt

1

EN50163:2004

Supply voltages of traction systems

1.1

Umax2

Tabeli 1 punkt

1.1.1.2.2.1.3

Tabel 1


Top