(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/2117 (2) on muudetud määrust (EL) nr 1308/2013.

(2)

Selle muudatusega lisati määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 96 lõigetele 5 ja 6, artikli 97 lõikele 2, artikli 98 lõigetele 2, 3, 4 ja 5 ning artiklitele 105, 106 ja 106a komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (3) artiklite 6, 10, 12, 14, 15, 20 ja 22 sätted.

(3)

Delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikkel 15 ei ole enam vajalik, kuna selles on sätestatud tootespetsifikaadi liidu tasandi muudatuse heakskiitmise erimenetlus, mis võimaldab muudatuse ilma komitee hääletuseta heaks kiita, kui pärast Euroopa Liidu Teatajas avaldamist selle muudatuse suhtes vastuväiteid ei esitata. Kõnealusest menetlusest on nüüdseks saanud määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 99 kohane tavamenetlus kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise registreerimiseks, aga ka tootespetsifikaadi liidu tasandi muudatuse heakskiitmiseks vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 105 lõike 3 esimesele lõigule.

(4)

Selleks et tagada selgus ja hõlbustada kasutamist ettevõtjate jaoks, tuleks delegeeritud määrusest (EL) 2019/33 välja jätta artiklid 6, 10, 12, 14, 15, 20 ja 22 ning muuta ära viiteid kõnealustele artiklitele.

(5)

Pärast seda, kui määruse (EL) nr 1308/2013 artiklisse 97 lisati määrusega (EL) 2021/2117 uus lõige 3, sai kõnealuse artikli praegusest lõikest 3 lõige 4. Pärast uute punktide lisamist muutusid määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 93 lõike 1 punkti a alapunkt iii ja punkti b alapunkt iii vastavalt kõnealuse artikli punkti a alapunktiks iv ja punkti b alapunktiks iv. Delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 5 lõigetes 1, 2 ja 3 esitatud viiteid määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 93 lõike 1 punkti a alapunktile iii ja punkti b alapunktile iii ning delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 11 lõike 1 punkti c alapunktis iii ja artikli 13 lõike 1 teise lõigu punktis b esitatud viiteid määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 97 lõikele 3 tuleks vastavalt kohandada.

(6)

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/934 (4) III lisa B osa punkti 3 teises lõigus on sätestatud, et kaitstud päritolunimetusega liköörveinide „Condado de Huelva“, „Málaga“ ja „Jerez-Xérès-Sherry“ puhul võib viinamarjasordi ’Pedro Ximénez’ kuivatatud viinamarjadest saadud kääritatud viinamarjavirre, millele on käärimise takistamiseks lisatud veinist saadud neutraalset alkoholi, pärineda Montilla-Morilese piirkonnast. Delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 5 lõikes 3 on aga sätestatud, et seda erandit kohaldatakse üksnes kaitstud päritolunimetusega liköörveinide „Málaga“ ja „Jerez-Xérès-Sherry“ suhtes. Selleks et tagada kooskõla delegeeritud määruse (EL) 2019/934 sätetega ja kaitstud päritolunimetusega liköörveini „Condado de Huelva“ spetsifikaadiga, on vaja muuta delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 5 lõiget 3 ja selgitada, et erandit kuivatatud viinamarjade virde päritolu kohta, millele on käärimise takistamiseks lisatud veinist saadud neutraalset alkoholi, kohaldatakse ka kaitstud päritolunimetusega liköörveini „Condado de Huelva“ suhtes.

(7)

Kõigile viinamarjasaadustele, mis on läbinud alkoholitustamise ja mille tegelik alkoholisisaldus on alla 10 mahuprotsendi, kehtestati määrusega (EL) 2021/2117 minimaalse säilimisaja tähtpäev kui määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 119 lõike 1 kohane kohustuslik element. Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1169/2011 (5) nõuetega, mida kohaldatakse kõigi toiduainete suhtes, on asjakohane sätestada, et minimaalse säilimisaja tähtpäev, kui see on pakendil, ei pea olema märgitud samas nägemisväljas, nagu on nõutud määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 119 osutatud muude kohustuslike elementide puhul.

(8)

Määrusega (EL) 2021/2117 lisati määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 119 lõikes 1 sätestatud kohustuslike elementide loetellu vastavalt määruse (EL) nr 1169/2011 artikli 9 lõike 1 punktide b ja l kohane koostisosade loetelu ja toitumisalane teave. Määrusega (EL) 2021/2117, millega muudeti määruse (EL) nr 1308/2013 artiklit 122, anti komisjonile ka õigus võtta määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 119 lõike 1 punktis i sätestatud uue nõude kohaldamiseks vastu erieeskirjad koostisosade märkimise ja nimetamise kohta. Seepärast on asjakohane sätestada eeskirjad, et võtta arvesse viinamarjasaaduste eriomadusi ning nende tootmise spetsiifilisi protsesse ja ajastust, ning mis annaksid samas tarbijatele põhjalikku ja täpset teavet. Neid eeskirju tuleks kohaldada siis, kui koostisosade loetelu esitatakse veini märgistusel, aga ka siis, kui koostisosade loetelu esitatakse elektrooniliselt pakendil või sellele kinnitatud märgistusel vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 119 lõikele 5.

(9)

Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 119 lõike 5 punktis c koostoimes määruse (EL) nr 1169/2011 artikli 9 lõike 1 punktiga c on sätestatud, et kui koostisosade loetelu esitatakse elektrooniliselt, märgitakse allergiat või talumatust põhjustavad ained otse pakendile või sellele kinnitatud märgistusele. Selleks et tagada kooskõla määruse (EL) nr 1169/2011 nõuetega, mida veinisektoris juba rakendatakse, on asjakohane, et sellistel juhtudel kohaldatakse jätkuvalt delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 40 lõikes 2 sätestatud erandit, mille kohaselt võib neid aineid märkida väljaspool sama nägemisvälja. Kui koostisosade loetelu on aga esitatud pakendil või sellele kinnitatud märgistusel, peab koostisosade loetelu asuma pakendil samas nägemisväljas ning sellesse loetelusse tuleb lisada ka allergeensed ained vastavalt määruse (EL) nr 1169/2011 artikli 21 lõike 1 punktile a.

(10)

Kuna viinamarjasaadusi toodetakse alati viinamarjadest, on asjakohane lubada kasutada koostisosade loetelus ühtset nimetust, mis tähistab põhitoorainet, olenemata sellest, kas veinivalmistaja on kasutanud värskeid viinamarju või viinamarjavirret. Kui viinamarjasaaduste koostisosade loetelus kasutada järjepidevalt mõistet „viinamarjad“, võimaldab anda tarbijatele ühtlustatud, arusaadavat ja selget teavet.

(11)

Erinevatel veinivalmistuseesmärkidel, nagu rikastamine ja magustamine, kasutatavad ja liidu õiguse alusel lubatud ained, sealhulgas sahharoos, kontsentreeritud viinamarjavirre ja puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirre, on koostisosad ja kuuluvad seetõttu koostisosade loetellu. Selleks et tarbijatel oleks lihtsam viinamarjavirdel põhinevate ainete loetelust aru saada ja veinivalmistajatel seda lihtsam hallata, on asjakohane lubada kasutada mõistet „kontsentreeritud viinamarjavirre“ nii kontsentreeritud viinamarjavirde kui ka puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirde tähistamiseks.

(12)

Lisaks viinamarjade, magusainete ja rikastamisainete ning mõnikord ka tirage’i segu ja dosage’i segu märkimisele tuleks koostisosade loetelu täiendada märkega viinamarjasaaduste tootmisel kasutatud lisaainete kohta ning abiainete kohta, mis võivad põhjustada allergiat või talumatust. On asjakohane täpsustada, et veini valmistamisel kasutada lubatud ühendite täielik loetelu on esitatud delegeeritud määruse (EL) 2019/934 I lisa A osa tabelis 2 ning see sisaldab ka kõnealuste ühendite tähistamiseks kasutatavaid väljendeid ja E-ainete numbreid, mida võib alternatiivina kasutada nende koostisosadena esitamiseks.

(13)

Vein on toode, mis jääb biokeemiliselt aktiivseks ja selle iseloomulikud omadused võivad kogu selle eluea jooksul väga varieeruda, isegi sama partii piires. Ühe veini valmistamiseks kasutatavad viinamarjad on selliste tegurite nagu vilja küpsus, saagikoristustingimused või kohalik muld ja ilm tõttu erinevate omadustega. Samuti mõjutavad lõpptoodet veinivalmistamise käigus ja vaatides või spetsiaalsetes mahutites toimunud laagerdumise ajal enne villimist valitsenud välised tingimused. Lisaaineid kasutatakse erinevates tootmisetappides alates esimesest kääritamisest kuni villimiseni; teatavate veinivalmistustavade puhul võib kõige sobivamate lisaainete kasutamine sõltuda veini omaduste ja väliste tegurite vastastikusest mõjust ning sellest, et sageli on vaja eri veine segada. Otsuse kasutada teatavaid lisaaineid teevad vastutavad önoloogid sageli kohapeal, tuginedes eri tootmishetkedel tehtud sihtotstarbelisele analüüsile, et tagada veini terviklikkus (nt happesus, värskus) ja selle stabiilsus. Selline otsus tehakse väga sageli protsessi hilises etapis, kui märgised on juba trükitud. Tihti on veinituru vajaduste rahuldamiseks vaja ka paindlikkust viimasel hetkel, sõltuvalt veini lõplikust sihtkohast ja ostjatest. See kehtib eelkõige lisaainete puhul, mis kuuluvad kategooriatesse „happesuse regulaatorid“ ja „stabiliseerivad ained“. Kooskõlas eespool nimetatuga ning selleks, et võimaldada veinivalmistuse, märgistamise ja kaubanduslikel eesmärkidel vajalikku paindlikkust, tagades samas tarbijatele piisava teabe andmise, ning võttes arvesse delegeeritud määrusega (EL) 2019/934 rangelt reguleeritud ja veini valmistamisel kasutada lubatud ühendite piiratud hulka, on asjakohane lubada ettevõtjatel esitada koostisosade loetelus „happesuse regulaatorid“ ja „stabiliseerivad ained“ mitte rohkem kui kolme alternatiivse koostisosa abil, kui need on oma funktsiooni poolest sarnased või vastastikku asendatavad, tingimusel et vähemalt üks neist lisaainetest sisaldub lõpptootes.

(14)

Delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artiklis 41 on sätestatud, et teatavate määruse (EL) nr 1169/2011 artiklis 21 osutatud allergiat või talumatust tekitavate ainete või toodete korral ette nähtud koostisosade tähistamisel kasutatakse sulfitite, piima ja piimatoodete, munade ja munatoodete puhul kindlaid väljendeid. Kuna need väljendid on tarbijatele tuttavad, tuleks järjepidevuse huvides jätkata nende kasutamist ka koostisosade loetelus, kui see loetelu on esitatud pakendil või märgistusel.

(15)

Teatavate pakendamisgaasidena kasutatavate lisaainete (süsinikdioksiid, argoon ja lämmastik) peamine eesmärk on viinamarjasaaduste villimisel tõrjuda välja hapnik, kuid need lisaained ei muutu tarbitava toote osaks. Lisaks on veinituru eripära, et sõltuvalt sellistest kaubanduslikest teguritest nagu sihtturg, transpordivahend või ostjate vajadused, tehakse mõnikord otsus selliseid gaase kasutada alles villimise käigus, kui märgised on juba valmis. Seetõttu näib olevat asjakohane lubada ettevõtjatel asendada pakendamisgaaside loetelu konkreetse märkega, mis kirjeldab nende funktsiooni, kasutades väljendit „Villitud gaasikeskkonnas“ või „Villimine võib toimuda gaasikeskkonnas“.

(16)

Teatavad vahuveinide valmistamise tavad seisnevad tirage’i segu lisamises kuveele, teisese käärimise esilekutsumiseks ning dosage’i segu lisamises, et anda neile veinidele erilised organoleptilised omadused. Kõik tirage’i segu ja dosage’i segu võimalikud koostisosad on reguleeritud delegeeritud määruse (EL) 2019/934 II lisaga ning need koosnevad sahharoosist, viinamarjavirdest, kontsentreeritud viinamarjavirdest ja/või veinist, kuid neid ei kasutata magustamiseks ega rikastamiseks. Kuna tirage’i segu ja dosage’i segu on väga konkreetsed väljendid veini valmistamisel, võib nende pelk loetlemine spetsiifiliste koostisosadena koos teiste koostisosadega olla tarbija jaoks eksitav, välja arvatud juhul, kui need on rühmitatud vastavate eritingimuste alla. Seepärast tuleks lubada koostisosade loetelus kasutada väljendeid tirage’i segu ja dosage’i segu kas eraldi või koos nende tegelike koostisosade loeteluga.

(17)

Delegeeritud määruse (EL) 2019/33 teatavad sätted seoses Ühendkuningriigiga, nagu artikli 45 lõige 3 või artikli 51 neljas lõik, on aegunud, kuna kõnealune riik ei ole enam liidu liikmesriik. Seepärast tuleks need sätted välja jätta.

(18)

Vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 57 lõike 1 punktile a on vahuveinipudeli sulguri katmine fooliumiga vahuveinide, kvaliteetvahuveinide ja aromaatsete kvaliteetvahuveinide kohustuslik tunnus. Seega tuleks fooliumit jätkuvalt kasutada selliste veinide eritunnusena, välja arvatud kõnealuse delegeeritud määruse artikli 57 lõikes 2 kindlaks määratud erandid. Tootjatel ja villijatel peaks siiski olema võimalus mitte kasutada fooliumit sellistel tehnilistel põhjustel nagu kulude kokkuhoid, jäätmetekke vältimine või turustamise parandamine, tingimusel et on tagatud, et tahtmatu avamine või kinnituse käsitsemine ei kahjustaks toodet.

(19)

Delegeeritud määruse (EL) 2019/33 III lisa B osa, milles määratakse kindlaks kõnealuse delegeeritud määruse artikli 52 lõikes 1 osutatud selliste väljendite kasutustingimused, mida kasutatakse muude kui A osas loetletud toodete puhul, tuleks muuta, et täpsustada kõnealuste väljendite kasutustingimusi.

(20)

Koostisosade loetelust ja toitumisalasest teabest kui uutest kohustuslikest elementidest saab alates asjaomaste sätete jõustumise kuupäevast komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2018/273 (6) artiklis 10 osutatud saatedokumentides tootekirjelduse lahutamatu osa, mis peab vastama saatedokumentide kasutamist käsitlevatele nõuetele seoses tootekirjeldusega, nagu on sätestatud kõnealuse delegeeritud määruse V lisa A jaos, ning neid kohaldatakse nii vaadis veetava veini kui ka märgistatud pakendatud veinitoodete suhtes. Seevastu selleks, et liitu imporditud vein oleks märgistatud kooskõlas liidu õigusnormidega, tuleks muuta kõnealuse delegeeritud määruse VII lisas sätestatud dokumendi VI-1 ja väljavõtete VI-2 nõudeid, tagamaks et koostisosade loetelu on imporditud toote kirjelduse lahutamatu osa.

(21)

Delegeeritud määrusi (EL) 2019/33 ja (EL) 2018/273 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(22)

Vastavalt määruse (EL) 2021/2117 artikli 6 viiendale lõigule hakatakse alates 8. detsembrist 2023 kohaldama kohustust loetleda koostisosad ning märkida selliste osaliselt alkoholitustatud ja alkoholitustatud viinamarjasaaduste minimaalne säilimisaeg, mille tegelik alkoholisisaldus on alla 10 mahuprotsendi. Sellest tulenevalt tuleks kõnealuste kohustustega seotud muudatusi kohaldada alates samast kuupäevast,