(1)

Euroopa Komisjon kehtestas komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2019/159 (edaspidi „lõplik määrus“) (3) teatavate terasetoodete suhtes lõpliku kaitsemeetme (edaspidi „kaitsemeede“), millega kehtestati teatavatele terasetoodetele (edaspidi „asjaomane toode“) tariifikvoodid, mis hõlmavad 26 terasetoodete kategooriat ja on kehtestatud tasemel, mis säilitab tavapärased kaubavood tootekategooriate kaupa. 25 % tollimaksu kohaldatakse üksnes juhul, kui ületatakse kõnealuste tariifikvootide koguselisi künniseid, mis suurenevad liberaliseerimise tulemusel igal aastal (praegu 4 %). Kaitsemeede kehtestati esialgu kolmeks aastaks, st kuni 30. juunini 2021.

(2)

Komisjon pikendas oma rakendusmäärusega (EL) 2021/1029 (4) (edaspidi „pikendamise läbivaatamise määrus“) kaitsemeedet kuni 30. juunini 2024.

(3)

Komisjon tegi eri toimimise läbivaatamiste tulemusel meetmes tehnilisi kohandusi vastavalt komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2019/1590 (5) (edaspidi „esimene toimimise läbivaatamise määrus“), komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2020/894 (6) (edaspidi „teine toimimise läbivaatamise määrus“) ja komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2022/978 (7) (edaspidi „kolmas toimimise läbivaatamise määrus“). Komisjon vaatas meetme läbi ka pärast Ühendkuningriigi väljaastumist liidust (8). Komisjon kohandas meedet teatavate sündmuste järel, eelkõige pärast Venemaalt ja Valgevenest pärit terase impordikeelu kehtestamist seoses Venemaa provotseerimata ja põhjendamatu sõjalise agressiooniga Ukraina vastu (9) ning pärast sooduskaubanduspartneritega sõlmitud kahepoolse lepingu teatavate sätete aegumist (10).

(4)

Pikendamise läbivaatamise määruse põhjenduses 85 märgiti, et „selleks, et kaitsemeede ei kehtiks kauem kui vaja, vaatab komisjon olemasolevat olukorda arvestades läbi, kas kaitsemeetme kohaldamine tuleks lõpetada 30. juuniks 2023, st pärast kaheaastast pikendamist“.

(5)

Pikendamise läbivaatamise määruses märkis komisjon veel, et lisaks meetme võimaliku 30. juuniks 2023 lõpetamise hindamisele, võttes arvesse parajasti esinevaid asjaolusid, võib ta kasutada seda läbivaatamist ka juhul, kui meedet ei lõpetata enne tähtaega, ajakohastamaks nende arenguriikide loetelu, mille suhtes meede kehtib ja mis on 2022. aasta impordiandmete põhjal meetmest välja jäetud, ning hinnata, kas liberaliseerimise tase on endiselt asjakohane.

(6)

Seetõttu algatas komisjon 2. detsembril 2022 Euroopa Liidu Teatajas avaldatud algatamisteatega (edaspidi „algatamisteade“) läbivaatamise (11). Teates kutsuti huvitatud isikuid üles esitama tõendeid ja andmeid, et teha kindlaks, kas meetme lõpetamine 30. juuniks 2023 on põhjendatud.

(7)

Komisjon küsis liidu tootjatelt ja kasutajatelt konkreetset teavet küsimustike kaudu, mis tehti huvitatud isikutele kättesaadavaks avalikus toimikus (TRON) (12) ja Euroopa Komisjoni (kaubanduse peadirektoraadi) veebisaidil (13).

(8)

Sarnaselt eelmiste läbivaatamistega töötas komisjon välja kaheetapilise kirjaliku menetluse. Esiteks oli isikutel võimalus esitada oma esildised ja vajaduse korral vastused küsimustikele 13. jaanuariks 2023. Komisjon tegi selle teabe kättesaadavaks avalikus toimikus ja huvitatud isikutel oli võimalus esitada märkusi (vastuväidete esitamise etapp). Seejärel tegi komisjon vastuväited kättesaadavaks TRONis.

(9)

Menetluse hilisemas etapis laadis komisjon TRONi üles liidu tootjate küsimustiku ajakohastatud vastused, et kaasata kõige uuemad kättesaadavad andmed, nimelt 2022. aasta viimase kvartali majandusnäitajad. Huvitatud isikutele anti võimalus esitada ajakohastatud teabe kohta märkusi.

(10)

Pikendamise läbivaatamise määruse kohaselt pidi kaitsemeede kehtima kuni 30. juunini 2024. Toona jõudis komisjon järeldusele, et impordimahu suurenemine juhul, kui meede lõpetatakse nii, nagu algselt eeldati, võib märkimisväärselt pidurdada majanduse tõelist taastumist ja õõnestada liidu terasetööstuse jõupingutusi suurema impordimahuga kohanemisel. Seega saab meetme 30. juunil 2023 lõpetada üksnes juhul, kui komisjon järeldab pikendamise läbivaatamise järgsete asjaolude ja kättesaadavate tõendite (sealhulgas käimasoleva läbivaatamise raames huvitatud isikutelt saadud esildised ja vastuväited) põhjal, et selline ennetähtaegne lõpetamine on põhjendatud. Seevastu juhul, kui puuduvad positiivsed tõendid, mis õigustaksid ennetähtaegset lõpetamist, kehtiks meede automaatselt kuni 30. juunini 2024.

(11)

Hindamise korraldamiseks uuris komisjon huvitatud isikutelt saadud märkusi ja tõendeid, sealhulgas küsimustiku vastuseid, ning võrdles teavet vajaduse korral muude kättesaadavate allikatega, mille ta kogus läbivaatamise käigus oma uurimistegevuse põhjal. Nagu allpool selgitatud, jõudis komisjon järeldusele, et praeguses olukorras ei ole kaitsemeetme ennetähtaegne lõpetamine õigustatud.

(12)

Mõni huvitatud isik väitis, et mõne tariifikvoodi (olgu need riigipõhised või jääkkvoodid) ammendumisest enne asjaomase kvartali lõppu nähtub, et praegune impordist saadaoleva tollimaksuvaba terase maht ei ole piisav. Sellest tulenevalt väitsid huvitatud isikud, et kasutajatel polnud seetõttu võimalik hankida oma äritegevuseks vajalikku terast.

(13)

Komisjon märkis, et teatavad allikad ammendasid mõne tootekategooria tariifikvoodid kvartali esimestel päevadel ka käesoleva läbivaatamise raames hinnatud perioodil sarnaselt olukorrale, mis on püsinud alates lõpliku kaitsemeetme kehtestamisest 2019. aasta veebruaris. Nagu aga varasemate uurimiste käigus (14) kinnitati, ei saa selle asjaolu põhjal järeldada, et kaitsemeede tekitab kasutajatele üldiselt terasepuuduse. Sellega seoses märkis komisjon, et mõne huvitatud isiku väidetes osutati teatavate konkreetsete tariifikvootide ammendumisele eraldi, viitamata terase üldisele kättesaadavusele väljaspool konkreetset allikat, mis võib olla oma riigipõhised tariifikvoodid kiiresti ammendanud. Seega kinnitas komisjon, et kuigi teatavad konkreetsed allikad olid teataval hetkel teatavates tootekategooriates ammendunud, oli nende tootekategooriate puhul juurdepääs muudele allikatele üldjuhul enamjaolt olemas.

(14)

Sellega seoses hindas komisjon tariifikvootide üldist kasutamist käimasoleval kaitsemeetme kohaldamise aastal (22. juulist 23. juunini), võttes aluseks kindlaksmääramise ajal kättesaadavad andmed, nimelt perioodi esimese kolme kvartali täielikud andmed (22. juulist 23. märtsini). Nendest andmetest nähtus tariifikvootide kasutamise järgmine areng.

Tabel 1.

Tariifikvootide kasutamise areng (15)

(15)

Komisjon hindas ka tariifikvootide kasutamist ja kättesaadavust tootekategooriate kaupa, et kinnitada tabelis 1 kujutatud üldist suundumust. Kombineeritud hindamisest nähtus ühemõtteliselt, et liidu kasutajatel oli võimalik hankida tollimaksuvaba terast mitmest allikast kvartal kvartali järel peaaegu kõigis tootekategooriates ja et kättesaadavad tollimaksuvabad kogused suurenesid (mõnel juhul oluliselt) kvartalist kvartalisse.

(16)

Neid asjaolusid arvesse võttes järeldas komisjon, et väited imporditud terase nappuse kohta (16) ei vastanud hinnatud andmetele. Samuti nähtus analüüsist, et eri kategooriate tariifikvoodid jäävad üha rohkem kasutamata. Turu arengut, nt liidu turu tarbimist käsitlevatest andmetest nähtus, et 2022. aasta teisel poolel toimus järkjärguline aeglustumine (vt punkt 4.2.2). Lisaks ei esitatud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et liidu tootjate tarned olid ammendatud tariifikvootide alla kuuluvate toodete puhul ebapiisavad.

(17)

Neil põhjustel ei nõustunud komisjon väidetega, et (mõne allika) teatavate kategooriate mõne tariifikvoodi kiire ammendumine oleks põhjustanud turul terasenappuse.

(18)

Mõni huvitatud isik väitis, et USA paragrahvi 232 kohases meetmes tehtud muudatuste tagajärjel oleks kaubavoogude ümbersuunamise oht väidetavalt vähenenud tasemele, mil kaitsemeede ei oleks neil põhjustel enam vajalik.

(19)

Komisjon oli varasemate läbivaatamiste käigus hinnanud USA paragrahvi 232 kohase meetme arengut ja jõudnud järeldusele, et USA paragrahvi 232 kohase meetme muudatused ei muutnud kaubavoogude ümbersuunamise riski hindamise alust (17). Kõnealuse läbivaatamise raames uuris komisjon USA meetme viimaseid suundumusi. Esiteks märkis komisjon, et USA valitsusel ei näi olevat kavatsust meedet lähitulevikus kõrvaldada, märkides, et „Bideni administratsioon on pühendunud USA riikliku julgeoleku säilitamisele, tagades meie terase- ja alumiiniumitööstuse pikaajalise elujõulisuse, ning me ei kavatse nende vaidluste tõttu paragrahvi 232 kohaseid tollimakse kaotada“ (18).

(20)

Teiseks tegi komisjon huvitatud isikute esitatud teabe ja oma analüüsi põhjal kindlaks, et pärast seda, kui komisjon hindas seda väidet 2022. aasta juuni kolmandas läbivaatamismääruses, on USA paragrahvi 232 kohast meedet muudetud järgmiselt (19): esiteks kehtestas USA alates 1. juunist 2022 Ühendkuningriigile tariifikvoodi, mille kohaselt ei kohaldata meedet teatava kvoodisisese impordi koguse suhtes, samas kui kvoodivälise impordi suhtes kohaldatakse täiendavat 25 % tollimaksu. Teiseks peatas USA alates 1. juunist 2022 ajutiselt Ukraina suhtes kehtestatud meetme kohaldamise.

(21)

Analüüsist nähtus, et pärast seda, kui komisjon hindas seda viimati kolmandas läbivaatamismääruses, on USA paragrahvi 232 kohase meetme kohaldamisala vaevu muutunud, mis osutas, et USA turg on teraseimpordi eest endiselt tugevalt kaitstud.

(22)

Lisaks hindas komisjon USA turule suunatud impordi arengut (20) ja kinnitas, et üldiselt vähenes see 2022. aastal 10 % võrreldes 2017. aastaga, mis oli USA paragrahvi 232 kohase meetme kehtestamisele eelnenud aasta (21). Mis puudutab importi USA turule riikidest, mis on peamised liitu terast tarnivad riigid, siis on suundumus palju järsem, sest nende import kokku vähenes 27 %, st üle 2 miljoni tonni.

(23)

Seega kinnitas komisjon, et import USA turule oli endiselt oluliselt väiksem paragrahvi 232 kohasele meetmele eelnenud tasemest. Kuna USA turgu mõjutavad jätkuvalt paragrahvi 232 kohased meetmed, on liidu turg ikka veel maailma suurim terase imporditurg.

(24)

Komisjon märkis ka, et huvitatud isikud ei esitanud kõnealuse uurimise käigus mingeid tõendeid, mis seaksid kahtluse alla komisjoni varasemate uurimiste järeldused, ega muutnud seega nende uurimiste järeldusi USA paragrahvi 232 kohasest meetmest tuleneva kaubavoogude liidu turule ümbersuunamise ohu kohta.

(25)

Mõni huvitatud isik täheldas, et mõni liidu tootja oli energiaga seotud kulude suurenemise tõttu mõnes oma tootmiskohas tootmise ajutiselt peatanud või seda vähendanud. Sellega seoses väitsid need isikud, et selle tagajärjel on oht, et turul tekib tarnepuudujääk ja hinnad tõusevad liidu tootjate poolse pakkumise vähenemise tagajärjel.

(26)

Komisjoni analüüsist nähtus, et liidu energiahindade tõusu tõttu (22) peatas mitu liidu tootjat tõepoolest ajutiselt mõne tootmisrajatise, et leevendada mõju oma majandustulemustele (23). Sellised meetmed olid siiski ajutist laadi ja olemasolevad tõendid osutavad, et liidu tootjad olid suurema osa tootmisvõimsusest uuesti kasutusele võtnud või olid seda tegemas (24).

(27)

Seepärast järeldas komisjon, et teatavate tootmisrajatiste ajutine peatamine, mis toimus peamiselt 2022. aasta teisel poolel, oli ajutine olukord ning see on suuresti muutunud tänu varem peatatud tootmise taastumisele 2023. aasta esimestel kuudel.

(28)

Seoses eespool esitatud väitega väitis mõni huvitatud isik ka seda, et nõudluse rahuldamiseks on vaja eri kolmandatest riikidest pärit importi ning et kaitsemeede takistab konkreetsest allikast piiranguteta hankimist mis tahes ajal. Mõni huvitatud isik esitas ka üldisi väiteid liidu tootjate pikemate tarneaegade ja terasehindade tõusu kohta.

(29)

Sellega seoses märkis komisjon, et kaitsemeede on kavandatud nii, et tagada varasemate kaubavoogude jätkuv sisenemine liidu turule tollimaksuvabalt. Lisaks on sellised varasemad mahud aasta-aastalt järk-järgult liberaliseeritud. Komisjon selgitas meetme varasemates läbivaatamistes, et terasesektoris tegutsevad huvitatud isikud peavad oma äritegevuses kohanema olemasoleva õigusraamistikuga (praegusel juhul kaitsemeetme olemasoluga). Nagu põhjendusest 14 nähtub, osutasid käesolevas läbivaatamises analüüsitud andmed selgelt, et kasutamata tariifikvootide maht on kvartalist kvartalisse tootekategooriate lõikes suurenenud ning et liidu tootjatel oli üldiselt täiendavat tootmisvõimsust. Seetõttu ei tähenda asjaolu, et teatava kategooria ühest konkreetsest allikast pärit import võis asjaomase tariifikvoodi ammendada enne kvartali lõppu, et kaitsemeede on põhjendamatult piiranud huvitatud isikute võimalusi hankida terast tollimaksuvabalt muudest allikatest, sealhulgas muudest kolmandatest riikidest või liidust.

(30)

Seoses tarneaegadega märkis komisjon, et mõne huvitatud isiku seisukohad tundusid olevat erinevad küsimuses, kas liidu tarneajad olid tavapärased või ebaharilikult pikad. Võttes arvesse kasutajate vastandlikke väiteid selles küsimuses ja tõendite puudumist selle kohta, et tavapärasest pikemad tarneajad on praegu liidus levinud nähtus, leidis komisjon, et tarneaegu ei saa praegu pidada tarneprobleemiks.

(31)

Seoses terasehindadega hindas komisjon hindade arengut liidus ja teistel suurtel teraseturgudel ning märkis, et 2023. aasta esimeses kvartalis olid hinnad võrreldes 2022. aasta tipptasemega järsult langenud. Selline hinnalangus toimus muu hulgas liidu terasetootjate energiakulude suurenemise kontekstis. Komisjon leidis, et hindade arengut liidu turul ei saa seega otseselt seostada kaitsemeetmega, kuna võrreldavat suundumust, mis aja jooksul kattus, täheldati ka teistel suurtel teraseturgudel. Lisaks märkis komisjon, et tollimaksuvabade tariifikvootide kättesaadavus kogu perioodil tagas selle, et kasutajatel oli üldiselt 25 % tollimaksu tasumise või liidu tootjatelt hankimise kõrval alternatiivseid võimalusi, mis ei takistanud seega asjakohase täiendava tollimaksuvaba impordi sisenemist liidu turule.

(32)

Seepärast järeldas komisjon, et hinnad 2022. aasta lõpu poole jätkuvalt langesid ja olid võrreldes 2022. aasta varasema tipptasemega oluliselt langenud. Lisaks kinnitas komisjon, et neid suundumusi täheldati ka teistel suurtel teraseturgudel ning see osutab, et tegemist on üsna ülemaailmse nähtusega, mis ei ole seotud liidu turu ja kaitsemeetmega.

(33)

Eespool esitatud asjaolusid arvesse võttes leidis komisjon, et huvitatud isikud ei tõendanud, et kaitsemeede oleks üldiselt piiranud nende suutlikkust hankida terast tollimaksuvabalt, võttes arvesse olemasolevat nõudlust, ega näidanud, kuidas see tulevikus nii oleks, kui meede jääks prognoositavat nõudlust ja tulevasi tariifikvootide tasemeid silmas pidades kehtima (vt punkt 6).

(34)

Mõni huvitatud isik väitis, et kuna tootekategooriate tariifikvoote üldiselt ei kasutata ja mõnel juhul on kasutusmäär väga madal, ei ole meede enam vajalik ja seetõttu peaks komisjon kaitsemeetme lõpetama.

(35)

Kuigi tabelist 1 nähtub, et tariifikvootide kasutamise määr on kvartali arvestuses vaieldamatult vähenenud, leidis komisjon, et üksnes selle asjaolu hindamise teel ei saa järeldusi teha. See asjaolu tuleks asetada väheneva tarbimise konteksti. Sellega seoses hindas komisjon üksikasjalikumalt impordisurve ulatust, vaadeldes impordi kogumahtu ja selle osakaalu kogutarbimises samal perioodil ning keskendudes tariifikvootide kasutamisele, eelkõige juhtudel, kus mõne allika riigipõhised tariifikvoodid olid kiiresti ammendatud.

(36)

Esiteks märkis komisjon seoses impordi kogumahuga, et hoolimata liidu tarbimise aeglustumisest eelkõige 2022. aasta teisel poolel, mis mõjutas tariifikvootide kasutamise taset, oli 2022. aastal impordi kogumaht 31,1 miljonit tonni. See on viimase kümne aasta suuruselt kolmas imporditase. Turuosa poolest küündis import 19 %-ni, suurenedes 2022. aasta lõpu poole (kerkides 2022. aasta viimases kvartalis 21 %-ni). See on viimase kümne aasta suuruselt teine impordi turuosa, (25) mida ületab üksnes 2018. aasta impordi osakaal, mis oli ka viimase kümne aasta suurim. Kuigi tariifikvootide kasutamine vähenes väiksema tarbimise tagajärjel, nähtub andmetest, et impordisurve suurenes ja püsis turuosa poolest peaaegu enneolematult kõrge taseme lähedal, mis saavutati vahetult enne lõpliku kaitsemeetme vastuvõtmist 2019. aasta alguses.

(37)

Teiseks oli iga kvartali kohta olemas mitu riigipõhist tariifikvooti, mis kasutati tõepoolest täielikult ära kvartali varastes etappides. See nähtus, mida komisjon käsitles varasemates määrustes, (26) osutas, et hoolimata tariifikvootide üldisest kättesaadavusest esines teatavate tootekategooriate puhul jätkuvalt teatavatest allikatest pärit impordisurve, mis aitas suurendada impordi turuosa nõudluse vähenemise kontekstis.

(38)

Viimasena leiab komisjon, et kuigi lõpetamist pooldavad huvitatud isikud sellele üldiselt ei viidanud, ei saa liidu turule avalduvat praegust ja tulevast impordisurvet hinnata eraldi, nt uurides üksnes tariifikvootide kasutamist. Pigem tuleb selleks uurida sektori mitmeid olemasolevaid parameetreid, sealhulgas liigse tootmisvõimsuse arengut. Sellega seoses täheldas komisjon, et terasesektori ülemaailmne liigne tootmisvõimsus on veelgi suurenenud.

(39)

OECD värskeimad hinnangud osutavad täiendava ülemaailmse tootmisvõimsuse lisandumisele. OECD märkis 2023. aasta veebruaris: „Ülemaailmse liigse tootmisvõimsuse kriisi oht on suurenenud. Vaatamata vähenevale terasenõudlusele ja kehvale väljavaatele jätkub tootmisvõimsuse kasv jõulises tempos, sealjuures on sageli võetud sihile eksporditurud. Lõhe ülemaailmse tootmisvõimsuse ja toorterase tootmise vahel suurenes 516,9 miljonilt tonnilt 2021. aastal 632,0 miljonile tonnile 2022. aastal. Liigse tootmisvõimsuse hiljutine suurenemine ohustab terasetööstuse pikaajalist tervist ja elujõulisust ning selle võimet võimaldada majanduskasvu ja jõukust.“ (27)

(40)

OECD lisas veel: „Ülemaailmse terase tootmise võimsus suurenes ainuüksi 2022. aastal 32,0 miljoni tonni võrra 2 463,4 miljoni tonnini. Et anda ettekujutus sellega seotud tegelikest mahtudest, siis ülemaailmse tootmisvõimsuse kasv on suurem kui mõne suure terasetootmisega riigi praegune tootmisvõimsuse tase (28).“

(41)

Seepärast leiab komisjon, et tariifikvootide väiksem kasutamine ei tähenda tingimata impordisurve vähenemist, mis võiks õigustada meetme lõpetamist 30. juuniks 2023.

(42)

Mõni huvitatud isik tugines teatavatele turuväljavaadetele, et toetada meetme lõpetamist 30. juuniks 2023. Nende arvates viitab mõni prognoos sellele, et olukord liidu teraseturul peaks 2023. aasta lõpus paranema, ning seepärast peaks komisjon kaitsemeetme tühistama, tagamaks, et meede ei piira järgmise etapi tootmisharusid ja et need saavad nendest väidetavalt paranevatest turutingimustest täiel määral kasu.

(43)

Komisjon analüüsis mitut allikat, et saada turuväljavaadetest hea ülevaade. Analüüsitud allikad maalisid üleilmse terasesektori, sealhulgas liidu turu prognoosist aastateks 2023–2024 üpris nukra pildi, osutades suurele ebakindlusele, mille on põhjustanud muu hulgas Venemaa provotseerimata ja põhjendamatu sõjaline agressioon Ukraina vastu, inflatsioon, energiahindade tõus (29) ja majanduskasvu aeglustumine. Enamik analüüsitud prognoose osutab ka sellele, et liidu turu olukord tõenäoliselt halveneb.

(44)

OECD märkis 2022. aasta detsembris, (30) et „ülemaailmsete teraseturgude väljavaade on järsult halvenenud. (...) Terase tarbimine peaks 2022. aastal vähenema 2,3 % ja 2023. aastal taastuma 1 %. Energia- ja toormehindade tõus, inflatsioonisurve, väiksem nõudlus Hiinast ja poliitiline ebastabiilsus on halvendanud terasenõudluse suundumusi kogu maailmas.“

(45)

OECD täheldas 2023. aasta veebruaris, (31) et „oodatust suurem inflatsioon on pidurdanud majanduse habrast ja tagasihoidlikku taastumist (...). Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu on hindu veelgi kergitanud, eriti energia puhul, ja sellel on riigiti ebavõrdne mõju, kusjuures kõige rängemalt kannatab Euroopa. Väljavaatega seotud ebakindlus on suur ja riskid kalduvad languse suunas, mis on tingitud sellest, et inflatsioon võib süveneda ja vähendada veelgi kodumajapidamiste ostujõudu, samuti püsib sõja eskaleerumise oht.“

(46)

Fitch Ratings märkis 2023. aasta maailma teraseturu arenguväljavaates, (32) et „ülemaailmne terasesektor ei taastu 2023. aastal täielikult pakkumise ja nõudluse muutusest lõppturgude kasuks, mille põhjustas tarbimise vähenemine 2022. aasta teises pooles. Me ennustame terasetootjate sissetuleku olulist vähenemist, kuna maailmamajanduse aeglustumine on lõpetanud erakordselt kõrgete hindade perioodi, mida toetas pandeemia järel kuhjunud nõudlus. Teraseettevõtete väljavaated on Euroopas endiselt sünged kõrgete ja kõikuvate energiakulude, ähvardava majanduslanguse, tarbijate usalduse vähenemise ning terasesektori tarneahelate ja võib-olla ka selle lõppturgude ümberkujundamise suurema vajaduse tõttu.“

(47)

Standard and Poor’s Platts juhtis tähelepanu ka ebakindlatele turuväljavaadetele ning terase valmistamiseks kasutatavate materjalide ja energia hinnatõusule (33).

(48)

Maailma Teraseühendus märkis oma 2022. aasta oktoobri lühiajalises väljavaates, et „terasenõudluse taastumises arenenud riikides toimus 2022. aastal suur tagasiminek kestva inflatsiooni ja pakkumise poole püsivate kitsaskohtade tõttu. Sõda Ukrainas on inflatsiooni ja tarneahela probleeme veelgi süvendanud. Eelkõige seisab EL silmitsi raskete majandustingimustega, mida iseloomustavad kiire inflatsioon ja energiakriis. Majandususaldus on vähenemas ja tööstustegevus aeglustub järsult languse suunas, kuna kõrged energiahinnad sunnivad tehaseid sulgema.“ (34) Maailma Teraseühendus märkis oma viimases, 2023. aasta aprilli prognoosis, et „kuigi ELi majandus kasvas 2022. aastal 3,5 %, vältides majanduslangust, kannatas tööstustegevus märkimisväärselt kõrgete energiakulude tõttu, mis tõid kaasa terasenõudluse olulise vähenemise 2022. aastal. 2023. aastal mõjutavad ELi terasetööstust endiselt sõda, muud tarneahelaga seotud probleemid ja rahapoliitika jätkuv karmistamine. 2024. aastal eeldatakse nõudluse märgatavat taastumist, kuna Ukraina sõja ja tarneahela häirete mõju eeldatavasti kahaneb. Väljavaade on aga endiselt ebakindel (35).“

(49)

Sellepärast ei leidnud komisjon, et liidu teraseturu praegused väljavaated õigustaksid meetme lõpetamist 30. juuniks 2023.

(50)

Mõni huvitatud isik esitas mitut liiki väiteid, mis olid seotud konkreetse tootekategooria või konkreetse riigi olukorraga. Mõni isik palus mõnikord komisjonil teha meetmes tehnilisi kohandusi.

(51)

Komisjon täheldas, et meetme ja täpsemalt käesoleva läbivaatamise kohaldamisala ei hõlmanud spetsiifilisi suundumusi konkreetses tootekategoorias või seoses konkreetse kolmanda riigiga, kuna meedet kohaldatakse erga omnes ning see hõlmab vaatlusalust toodet, mis koosneb 26 tootekategooriast. Sellepärast ei olnud riigi- või tootepõhine väljajätmine ega konkreetsed kohandused meetme toimimises võimalikud (36). Nagu on märgitud algatamisteates ja käesoleva määruse punktis 2, oli käesoleva uurimise eesmärk pigem hinnata, kas meetme lõpetamine 30. juuniks 2023 on põhjendatud.

(52)

Sellepärast jättis komisjon need väited tähelepanuta, kuna need jäid uurimise kohaldamisalast välja.

(53)

Mõni huvitatud isik väitis, et muud kaubanduse kaitsemeetmed, nimelt dumpingu- ja subsiidiumivastased meetmed, on liidu terasetööstuse impordiga seotud probleemi lahendamiseks asjakohasemad ning et nende kombineerimine kõnealuse kaitsemeetmega loob liidu tootmisharu jaoks ülemäärase kaitse olukorra. Lisaks märkis mõni isik, et liidu terasetööstus on juba piisavalt kaitstud paljude toodete suhtes kehtestatud arvukate dumpinguvastaste ja tasakaalustavate meetmetega.

(54)

Komisjon tuletas sarnaselt varasemate läbivaatamistega ja vastuseks sarnastele väidetele (37) meelde, et kaitsemeede on kooskõlas muude kaubanduse kaitsemeetmete, näiteks dumpingu- ja subsiidiumivastaste meetmete kohaldamisega. Lisaks tuletas komisjon meelde, et ELi õigusraamistik võimaldab kehtestada dumpinguvastaseid ja tasakaalustavaid meetmeid samaaegselt kaitsemeetmetega (38). Seetõttu lükati see väide tagasi.

(55)

Mõni huvitatud isik viitas vaidluses DS595 „Euroopa Liit – kaitsemeetmed teatavatele terasetoodetele“ vaidluste lahendamise organi 29. aprilli 2022. aasta aruandele, (39) väites, et komisjon oleks pidanud meetme automaatselt lõpetama, kuna see ei olnud kooskõlas WTO kaitsemeetmete lepingu ega üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) teatavate sätetega.

(56)

Sellega seoses viitas komisjon 13. jaanuari 2023. aasta rakendusmäärusele (EL) 2023/104, (40) millega ta rakendas vaidluste lahendamise organi otsust, viies seega terase kaitsemeetme kooskõlla WTO eeskirjadega nendes vähestes aspektides, mille puhul vaekogu oli tuvastanud ebakõlasid.

(57)

Seega ei ole selle vaidlusega seotud väited käimasoleva läbivaatamise kontekstis asjakohased, kuna neid käsitleti juba eraldi õigusaktis. Igal juhul ja kuna see tulenes määruse (EL) 2023/104 loogikast, ei nõustunud komisjon väitega, et vaekogu järeldused selles vaidluses oleksid nõudnud temalt meetme lõpetamist.

(58)

Mõni huvitatud isik viitas Venemaa provotseerimata ja põhjendamatule sõjalisele agressioonile Ukraina vastu ning Venemaale ja Valgevenele kehtestatud impordikeelule, mis tuleneb nende riikide suhtes kehtestatud liidu sanktsioonidest, väites, et üldiselt põhjustasid need sündmused liidu teraseturul olulisi häireid.

(59)

Komisjon ei vaidle vastu, et need sündmused avaldavad paljude muude majandusvaldkondade hulgas mõju liidu teraseturule. Piirdudes hindamisel siiski terase kaitsemeetmega, tuletas komisjon meelde Venemaa ja Valgevene riigipõhiste kvootide ümberjaotamist 2022. aasta märtsis. Selle eesmärk oli vähendada mõlemast riigist pärit terasetoodete impordikeelu mõju ja tagada, et kasutajatel oleks endiselt juurdepääs samadele kogustele mitmest allikast.

(60)

Samuti märkis komisjon, et praeguses etapis ei ole võimalik prognoosida Venemaa Ukraina-vastase provotseerimata ja põhjendamatu sõjalise agressiooni kestust ning selle tagajärgi teraseturule, sealhulgas Venemaale ja Valgevenele kehtestatud impordikeeld.

(61)

Sellega seoses ei leidnud komisjon, et need sündmused õigustaksid meetme lõpetamist 30. juuniks 2023.

(62)

Mõni huvitatud isik väitis, et liidu tootmisharu olukord on paranenud määral, mis muudab kaitsemeetme tarbetuks.

(63)

Komisjon käsitles neid väiteid seoses liidu tootmisharu olukorra analüüsiga allpool punktis 4.2.2. Eelkõige märkis komisjon, et kuigi teatavad majandustegurid 2021. aastal paranesid, halvenes liidu tootmisharu olukord 2022. aastal eelkõige turu ebastabiilsuse tõttu, mille põhjustas Venemaa provotseerimata ja põhjendamatu sõjaline agressioon Ukraina vastu ning energiahindade tõus.

(64)

Mõni huvitatud isik väitis, et osa eri riikides terasetoodete suhtes kehtestatud kaubanduse kaitsemeetmetest on kehtivuse kaotanud või hiljuti lõpetatud. Sellest tulenevalt väitis mõni isik, et komisjon peaks seda arengut arvesse võtma, kui ta hindab meetme võimalikku lõpetamist 30. juuniks 2023.

(65)

Sellega seoses ei vaidlustanud komisjon väidet, et teatavad terase suhtes kohaldatavad kaubanduse kaitsemeetmed võisid olla kehtivuse kaotanud või hiljuti lõpetatud. Komisjon leidis siiski, et selliseid suundumusi ei saa hinnata eraldi. Uurimise käigus kinnitas komisjon, et mitu riiki oli hiljuti kehtestanud mitmed uued kaubanduse kaitsemeetmed ka mitme eri toote ja allika suhtes. Seetõttu kaotasid teatavad meetmed kehtivuse või need lõpetati ajavahemikul, mil kehtestati muud uued kaubanduse kaitsemeetmed (41). Komisjon märkis, et ta ei ole saanud põhjalikke analüüse ega tõendeid, mis muudaksid kehtetuks tema varasemad järeldused (42) kaubanduse kaitsemeetmete üksikasjaliku kohaldamisala kohta kolmandates riikides.

(66)

Sellepärast leidis komisjon, et huvitatud isikute esitatud väited ei seadnud kahtluse alla tema varasemate uurimiste järeldusi selles küsimuses (43) ega toetanud seega meetme lõpetamist 30. juuniks 2023.

(67)

Et saada turuolukorrast tasakaalustatud ja terviklik ülevaade, otsis komisjon kasutajatelt ja nende ühendustelt ennetavalt teavet. Selleks saatis komisjon eriküsimustikud 154 liidu terasekasutajale ja 19 kasutajate ühendusele, kes olid osalenud meetme varasemates läbivaatamistes ning olid seega toimikus registreeritud. Ka teistel kasutajatel ja ühendustel oli võimalus vastata nendele küsimustikele, mis olid kättesaadavad Euroopa Komisjoni kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil.

(68)

Hoolimata konkreetsest ennetavast teavitustegevusest sai komisjon vastused vaid ligikaudu 30 kasutajalt, sealhulgas mõnelt liidu kasutajate ühenduselt, näiteks auto- ja koduseadmete tootjatelt, valtstraadi töötlejatelt, külmvaltsitud, galvaniseeritud ja kaetud poolide tootjatelt ning ka mitmelt üksikasutajalt erinevates terast kasutavates sektorites. Kasutajate peamised kaebused on kokku võetud ja ümber lükatud punktis 4.1.

(69)

Seoses küsimustikes esitatud teabe analüüsiga märkis komisjon esimesena, et vaatamata ennetavale teavitustegevusele, sealhulgas tööstusliitude teavitamisele, sai ta kasutajatelt küsimustikule suhteliselt vähe vastuseid (umbes 30 vastust rohkem kui 160 teadaolevalt kasutajalt).

(70)

Igal juhul analüüsis komisjon ka kasutajate vastuseid küsimustikule, võttes arvesse muid põhiparameetreid, eelkõige tariifikvootide kasutamist ja turuväljavaateid. Nagu nähtub nende teemade vastavatest analüüsidest (vt nt punkt 4.1.1), saavad kasutajad kasu üha suurenevatest tollimaksuvabadest tariifikvootidest (20 % tariifikvootide mahu kasv alates 2019. aastast), mis jäävad tootekategooriate lõikes järjepidevalt kasutamata. Lisaks suurendatakse alates 1. juulist 2023 tariifikvoote veel 4 % (kooskõlas WTO kohustusega meede järk-järgult liberaliseerida), millest saavad kasu need kasutajad, kes soovivad konkreetse päritoluga impordi mahtu veelgi suurendada.

(71)

Sellega seoses ei ole kasutajad esitanud tõendeid selle kohta, et tariifikvootide maht (sealhulgas liberaliseerimisest tingitud suurenenud mahud, mis lisatakse tariifikvootidele alates 1. juulist 2023) koos liidus toodetud terase kättesaadavusega ei ole piisav nende vajaduste rahuldamiseks, võttes arvesse olemasolevat ja prognoositavat nõudlust.

(72)

Uurimise käigus püüdis komisjon küsimustike abil hinnata ka liidu terasetootjate majandusliku olukorra arengut. Komisjon sai küsimustiku vastused kolmelt peamiselt liidu terasetootjate ühenduselt (EUROFER, ESTA ja CTA) (44) lisaks mõnele täiendavale individuaalsele vastusele liidu tootjatelt. Ajavahemik, mille kohta andmed esitati, hõlmas aastaid 2021 ja 2022.

(73)

Mõni huvitatud isik väitis, et liidu tootmisharu majanduslik olukord on paranenud, eriti 2021. aastal, mis näitab kõrget kasumlikkuse taset väga kõrgete terasehindade tingimustes, ning et selline olukord oleks jätkunud ka 2022. aastal. Sellist väidetavat paranenud tulemuslikkust silmas pidades väitis mõni isik, et kaitsemeede ei ole enam vajalik ja seetõttu tuleks see 30. juuniks 2023 lõpetada.

(74)

Liidu tootjate vastused küsimustikule näitasid, et liidu tootmisharu olukord oli 2021. aastal üldiselt positiivne, mis oli tingitud eelkõige nõudluse taastumisest pärast COVID-19 kriisi ja ebatavaliselt kõrgetest terasehindadest. Olukord oli 2022. aasta alguses endiselt väga positiivne.

(75)

Liidu tootmisharu majandustulemused halvenesid aga kogu ülejäänud 2022. aasta jooksul kiiresti. See oli tingitud mitmest tegurist. Eelkõige põhjustas Venemaa provotseerimata ja põhjendamatu Ukraina-vastase sõjalise agressiooni puhkemine häireid mitmes sektoris, mõjutades ka teraseturgu. Lisaks tõi energiahindade tõus terasetootjatele kaasa suuremad tootmiskulud, kuid nõudluse vähenemise kontekstis, kus terasehinnad langesid, seisid nad silmitsi impordisurvega, mis jäi mitmes olulises tootekategoorias suureks.

(76)

Kahjunäitajate arengust nähtus, et liidu terasetarbimine 2022. aastal (166,1 miljonit tonni) vähenes rohkem kui 20 miljoni tonni võrra (–11,4 %) võrreldes 2021. aastaga (187,4 miljonit tonni).

(77)

Liidu tootmisharu toodang vähenes omakorda 10,8 %, s.o 167,7 miljonilt tonnilt 2021. aastal 149,6 miljonile tonnile 2022. aastal. Tootmine kahanes eelkõige 2022. aasta teisel poolel võrreldes 2022. aasta esimese poolega (–20,8 %).

(78)

Peale selle oli tootmisvõimsuse rakendamine 2021. aastal 76 % ja jäi 2022. aasta esimeses kvartalis (jaanuarist märtsini) peaaegu samaks (75 %). Alates 2022. aasta teisest kvartalist (aprillist juunini) hakkas see aga vähenema, jõudes 2022. aasta neljandas kvartalis (oktoobrist detsembrini) 58 % juures väga madalale tasemele. Üldiselt vähenes tootmisvõimsuse rakendamine 2021.–2022. aastal 10 protsendipunkti, jäädes 65,6 % juurde.

(79)

Lisaks kahanes liidu tootjate müügimaht liidu turul alates 2021. aastast kuni 2022. aasta viimase kvartalini (oktoobrist detsembrini) pidevalt. Müügimaht vähenes eelmise aastaga võrreldes 6,4 %, s.o 68,4 miljonilt tonnilt 2021. aastal 64,1 miljonile tonnile. Suhtelises arvestuses vähenes liidu tootjate turuosa 81,9 %-lt 2021. aastal 81,3 %-le 2022. aastal.

(80)

Viimasena oli selle müügi kasumlikkus 2021. aastal 9 % ja kasv jätkus, küündides 2022. aasta teises kvartalis (aprillist juunini) 14,2 %ni. See positiivne suundumus muutus aga alates 2022. aasta kolmandast kvartalist (juulist septembrini) vastupidiseks, kahanedes 3,9 %-le ja saavutades seejärel 2022. aasta neljandas kvartalis (oktoobrist detsembrini) –0,2 % juures kahjumi. 2022. aastal oli liidu tootmisharu üldine kasum väiksem kui 1 %.

(81)

Seega halvenes liidu tootmisharu olukord vaatlusaluse perioodi lõpus, eelkõige teatavate 2022. aastal avaldunud tegurite ja allesjäänud impordisurve tõttu, mis pani liidu tootmisharu hindu alandama ning turuosa vähendama, et jääda kasumiläve juurde.

(82)

Olles hinnanud huvitatud isikute märkusi ning kirjeldanud kasutajate ja tootjate vastuseid küsimustikule, sealhulgas liidu tootjate majandusnäitajate arengut, täiendas komisjon seda analüüsi tulevikku suunatud hinnanguga teatavate elementide tõenäolise arengu kohta juhul, kui meede lõpetatakse 30. juuniks 2023. Eelkõige uuris komisjon, kas võib eeldada impordimahu suurenemist, kui meede lõpetatakse algselt oodatust varem.

(83)

Esiteks hindas komisjon, kas liidu turg on endiselt atraktiivne, nagu ta oli varasemates läbivaatamistes kindlaks teinud. Komisjoni hinnatud teabest nähtus, et liit on ikka veel maailma suurim terase imporditurg. Tegelikult suurenes selle osakaal maailma koguimpordis 2022. aastal rohkem kui kolm protsendipunkti võrreldes 2021. aastaga (45). Sellest nähtus, et liidu turg ei olnud mitte ainult üldiselt suurim imporditurg, vaid ka selle juhtpositsioon tugevnes 2022. aastal veelgi.

(84)

Seejärel hindas komisjon liidu turu atraktiivsust hindade seisukohast. Hinnangust nähtus, et hinnataseme poolest on enamiku terasetoodete puhul peamistest tarnijariikidest liitu suunatud impordi hinnad järjepidevalt oluliselt kõrgemad kui nendest riikidest muude kolmandate riikide turgudele suunatud ekspordi hinnad (50–81 % meetme alla kuuluvate tollikoodide puhul oli liitu suunatud ekspordi väärtus suurem kui muudele kolmandatele turgudele suunatud ekspordi puhul; keskmiselt 69 % asjaomaste tollikoodide puhul oli müügihind liidus kõrgem kui muudel kolmandatel turgudel) (46). Lisaks nähtus hindamisest, et liidu turg on nende riikide jaoks oluline asjakohane eksporditurg (47). Peamised liitu terast tarnivad riigid olid need, mis olid tariifikvoodid enamasti ammendanud.

(85)

Seepärast järeldas komisjon, et liidu turg on eksportivate riikide jaoks endiselt atraktiivne nii mahu kui ka hindade poolest.

(86)

Seejärel märkis komisjon, et võrreldes varasemate andmetega (viimane aastakümme) püsis liitu suunatud impordi maht kõrgel tasemel. Impordi osakaal oli samuti suur võrreldes varasema tasemega ja lähedal haripunktile, mis oli saavutatud 2018. aastal enne lõpliku kaitsemeetme kehtestamist (48). Võrreldes tarbimisega liidu turul ajavahemikul 2021–2022, mis vähenes 11 % (21,3 miljonit tonni), kahanes import 8 % (33,8 miljonilt tonnilt 31,1 miljoni tonnile), samas kui ka omamaine müük vähenes, kuid kiiremini (12 %). Seetõttu suurenes impordi turuosa hoolimata tarbimise kahekohalisest vähenemisest liidu turul. Seepärast järeldas komisjon, et impordi liidu turule tungimine oli jätkuvalt suur ja et hoolimata tarbimise vähenemisest suurenes see 2022. aastal 2021. aastaga võrreldes veelgi.

(87)

Samuti kinnitas komisjon, et nagu on märgitud põhjendustes 39 ja 40, järgis terasesektori ülemaailmse liigse tootmisvõimsusega seotud olukord 2022. aastal endiselt sama kasvusuundumust. Seetõttu ja kuna huvitatud isikud ei esitanud vastupidist tõendavaid tõendeid, leidis komisjon, et tema varasemad järeldused ülevõimsuse mõju kohta turule ja terasetootjate tulemuslikkuse kohta jäävad kehtima.

(88)

Samuti järeldas komisjon, et üldiselt ei olnud eksportivad riigid suutnud leida muid turustusvõimalusi, et korvata USA ja liidu turul alates 2018. aastast kaotatud kaubandusmahte. Tegelikult oli nende kogueksport teistele turgudele üldiselt väiksem kui 2018. aastal.

(89)

Eespool toodut arvesse võttes järeldas komisjon, et kui kaitsemeede lõpetataks 30. juuniks 2023, suureneks import liitu. Impordi, kasutatud tariifikvootide ja impordi turuosa areng viimasel vaatlusalusel perioodil kinnitas liidu turu atraktiivsust ja suurimate teraseeksportijate valmisolekut saada parem juurdepääs liidu turule, eriti mõnes tootekategoorias.

(90)

Tuginedes 30. juuniks 2023 kaitsemeetme lõpetamist taotlevatelt huvitatud isikutelt saadud esildiste ja vastuväidete hoolikale analüüsile (punkt 4.1) ning küsimustikule antud vastustele (punkt 4.2) ning tulevikku suunatud hinnangus (punkt 4.3) tehtud järeldustele, järeldas komisjon, et praeguste asjaolude ja kättesaadava teabe põhjal ei ole meetme lõpetamine 30. juuniks 2023 põhjendatud. Kui meede selles etapis lõpetatakse, võib impordimahu tõenäoline suurenemine kahjustada liidu tootmisharu olukorda. Selle järelduse tulemusena ja kuna meede peaks kehtima kuni 30. juunini 2024, hindas komisjon vastavalt algatamisteatele loetelu arenguriikidest, kelle suhtes tuleks meedet kohaldada ja kes tuleks kohaldamisalast välja jätta, tuginedes ajakohastatud impordiandmetele (punkt 5). Samuti hinnati, kas praegune 4 % liberaliseerimise tase on endiselt asjakohane (6. jagu).

(91)

Kõik WTOsse kuuluvad arenguriigid jäeti lõpliku meetme kohaldamisalast välja, kuniks nende ELi suunduva impordi osakaal jääb alla 3 % iga tootekategooria koguimpordist. Kui teatavas kategoorias ületab arenguriikidest (kelle individuaalne osakaal on alla 3 %) pärit impordi ühine osakaal 9 %, kohaldatakse meedet kõigi arengumaade suhtes selles tootekategoorias (49). Komisjon võttis kohustuse jälgida impordi arengut pärast meetme vastuvõtmist ja vaadata korrapäraselt läbi väljajäetud riikide loetelu.

(92)

Viimane ajakohastamine toimus 2022. aasta juunis toimunud viimase toimimise läbivaatamise raames ja see põhines 2021. aasta impordiandmetel. Selleks et kohandada nende arenguriikide loetelu, kelle suhtes meedet kohaldatakse ja kes on sellest välja jäetud, ajakohastas komisjon arvutusi, tuginedes uusimatele kättesaadavatele konsolideeritud impordiandmetele, st 2022. aasta impordistatistikale (50).

(93)

Sellest ajakohastamisest tulenevad muudatused on järgmised (ajakohastatud tabel on esitatud käesoleva määruse I lisas).

(94)

Selle kohandusega seoses väitis mõni huvitatud isik, et komisjon ei peaks oma arenguriikide loetelu ajakohastamisel automaatselt kaasama neid arenguriike, kes on praegu meetmest välja jäetud ja kelle import oleks korvanud enne impordikeeldu Venemaalt ja Valgevenest varem imporditud kogused. Need isikud väitsid, et metoodika, mida komisjon kasutas impordi osakaalu arvutamiseks ELi kaitsemeetmete alusmääruses sätestatud künniste alusel, ei oleks asjakohane, kui võtta arvesse erandlikku poliitilist olukorda, mis tuleneb Venemaa provotseerimata ja põhjendamatust Ukraina-vastasest sõjalisest agressioonist. Teisisõnu taotlesid need isikud, et komisjon muudaks nimetajat, mida kasutati arenguriikide impordi osakaalu arvutamiseks, jättes välja teatavad allikad teatavate tootekategooriate puhul.

(95)

Komisjon märkis, et arengumaade väljajätmise eeskirjad on sätestatud WTO kaitsemeetmete lepingu artikli 9 lõikes 1 ja ELi kaitsemeetmete alusmääruse artiklis 18. Sellepärast ei ole komisjoni tõlgenduses nende sätetega seoses mingit võimalust jätta teatav import arvutusest välja.

(96)

Tegelikult ja olenemata väidetavatest konkreetsetest põhjustest oli komisjon seisukohal, et kui uurimisasutusel oleks lubatud valida, millist importi ta nende sätete kohaste künniste arvutamisel arvesse võtab, võib see paratamatult viia huvitatud isikute seas võimaliku diskrimineeriva kohtlemiseni.

(97)

Seetõttu ei saanud komisjon nõustuda mõne huvitatud isiku asjaomaste sätete tõlgendusega arengumaade väljajätmise künniste arvutamisel.

(98)

Kaitsemeetme praeguseks liberaliseerimise määraks kehtestati 4 % aastas (52). Komisjon hindas selles uurimises, kas liberaliseerimise tase oli endiselt asjakohane.

(99)

Mõni huvitatud isik taotles liberaliseerimise taseme tõstmist näiteks 5 %-ni. Teisalt lükkasid teised huvitatud isikud põhjendamatuna tagasi taotlused liberaliseerimise määra edasiseks tõstmiseks.

(100)

Võttes arvesse hiljutisi negatiivseid suundumusi liidu teraseturul, eelkõige liidu lähitulevikus tehtavate majandusprognoosidega seotud ebakindlust ning asjaolu, et kogu perioodi jooksul olid tariifikvoodid tootekategooriate lõikes üldiselt kättesaadavad, leidis komisjon, et liberaliseerimise taseme tõstmine üle praeguse määra ei ole põhjendatud.

(101)

Sellest tulenevalt suurenevad tariifikvoodid alates 1. juulist 2023 jätkuvalt 4 % kõigi tootekategooriate puhul. Konkreetsed mahud ajavahemikuks 1. juulist 2023 kuni 30. juunini 2024 (kvartalipõhiselt) on esitatud kolmanda läbivaatamismääruse II lisas.

(102)

Lõpuks vastab käesolev läbivaatamine, millega muudetakse kaitsemeetmeid, ka kohustustele, mis tulenevad teatavate kolmandate riikidega sõlmitud kahepoolsetest lepingutest.

(103)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2015/478 artikli 3 lõike 3 ja määruse (EL) 2015/755 artikli 22 lõike 3 alusel loodud kaitsemeetmete komitee arvamusega,