LISA

Tootedokumendid ja metallidetektoritele esitatavad toimivusnõuded

1. jagu: mõisted

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	„aktiivne siiratav meditsiiniseade“ – elektriline siiratav või/ja kantav meditsiiniseade, milles kasutatakse harilikult elektroonikalülitusi ja mis on ette nähtud füsioloogiliste näitajate jälgimiseks või raviks/teraapiaks, nagu ravimite manustamine või elektrostimulatsioon;

2)	„kasutuskontseptsioon“ – dokument, milles kirjeldatakse seadme omadusi ja selle õige kasutamise viisi või viise;

3)	„detektsioonipind“ – käeshoitava metallidetektori või metallidetektorvärava andurelemendi pinnaga paralleelne kujuteldav (kahemõõtmeline) tasapind käeshoitava metallidetektori või metallidetektorvärava avastamisala keskel, mis jagab avastamisala kaheks sümmeetriliseks pooleks;

4)

„võimaliku alarmi läbivaatus“ – menetlus, millega reguleeritakse tava, mille kohaselt inimesed peavad kaasasolevad esemed, sealhulgas nii suured esemed (nagu õla-, käe- ja seljakotid ning muud liiki pagas) kui ka väiksemad esemed (nagu kellad, prillid, vööd ja ehted) ära andma ja need tuleb eraldi läbi vaadata, näiteks läbivalgustusseadmega;

5)	„käeshoitav metallidetektor“ – mobiilne metallidetektor, mida seda kasutav inimene saab hoida kätega ja mida hoitakse tavaliselt ühes käes;

6)	„isetehtud lõhkeseade“ – muuks kui traditsiooniliseks sõjategevuseks valmistatud ja kasutatav pomm või sellega sarnane lõhkeseadeldis;

7)	„mõõtepind“ – detektsioonipinnaga paralleelne kujuteldav (kahemõõtmeline) tasapind käeshoitava metallidetektori või metallidetektorvärava katsetamiseks, mis on määratletud detektsioonipinna suhtes;

8)	„põhjuseta häirete määr“ – valehäirete määr, mis arvutatakse kahjutute metallesemete tekitatud häirete osakaaluna metallidetektorvärava detektsioonipiirkonna läbinud inimeste arvust;

9)	„läbilaskevõime“ – suurim inimeste ja nende esemete arv, mida on võimalik teatava ajavahemiku (mis on harilikult üks tund) jooksul kontrollida nii, et detektor annab õigesti häiret kõigi metallesemete kohta, mille suurus vastab kasutatava turvastandardiga kindlaks määratule;

10)

„katseobjekt“ – ese, mida kasutatakse käeshoitava metallidetektori või metallidetektorvärava katsetamiseks selliseid elektromagnetilisi omadusi jäljendades, mis on huvipakkuvatel esemetel, mida võidakse kasutada julgeolekuohtude tekitamiseks, nagu relv või turvaseadmete neutraliseerimist võimaldav ese;

11)	„julgeolekustandard“ – standard, milles on iseloomulikke ohuobjekte kõigiti arvestades määratletud kõik julgeolekuohud, mis tuleb avastada;

12)	„metallidetektorvärav“ – statsionaarne metallidetektor, mis on tavaliselt konkreetsesse asukohta alaliselt kinnitatud ja on ukseava kujuline;

13)	„mehaaniline interferents“ – mõju, mida avaldavad metallidetektori toimimisele selle läheduses asuvad statsionaarsed või mobiilsed metallstruktuurid või -esemed;

14)

„NIJ Standard 0601.02“ – USA riikliku õigusinstituudi (National Institute of Justice) standard 0601.02 (avaldamisviide: Nicholas G. Paulter Jr, Walk-Through Metal Detectors for Use in Concealed Weapon and Contraband Detection - NIJ Standard 0601.02, U.S. Department of Justice, Office Justice Programs, National Institute of Justice, 2003);

15)

„NIJ Standard 0602.02“ – USA riikliku õigusinstituudi (National Institute of Justice) standard 0602.02 (avaldamisviide: Nicholas G. Paulter Jr, Hand-Held Metal Detectors for Use in Concealed Weapon and Contraband Detection - NIJ Standard 0602.02, U.S. Department of Justice, Office Justice Programs, National Institute of Justice, 2003).

2. jagu: tootedokumendid

Tootedokumendid peaksid vastama järgmistele nõuetele, mida kohaldatakse nii käeshoitavate metallidetektorite kui ka metallidetektorväravate suhtes, kui ei ole märgitud teisiti.

2.1.   Metallidetektori mõõtmed

Käeshoitavate metallidetektorite mõõtmed tuleks esitada millimeetrites (mm) kujul pikkus (P) × laius (L) × kõrgus (K).

Metallidetektorväravate läbikäiguava sisemõõtmed ja seadme üldised välismõõtmed tuleks esitada millimeetrites (mm) kujul pikkus (P) × laius (L) × kõrgus (K).

2.2.   Metallidetektori kaal

Käeshoitavate metallidetektorite (koos akuga) ja metallidetektorväravate kaal tuleks esitada esimeste puhul grammides (g) ja teiste puhul kilodes (kg).

2.3.   Toiteallikas

Teave toiteallika kohta peaks vajadust mööda sisaldama teavet järgmise kohta: vahelduvoolu pinge (VAC), sagedus (Hz), voolutugevus amprites (A) ja võimsus vattides (W).

Tolerants tuleks märkida protsentides (%).

2.4.   Aku

Ära tuleks märkida see, kas metallidetektorväraval on kaasas tagavaratoiteallikas (nt aku). Selle olemasolul tuleks aku kestvus märkida tundides (h).

Käeshoitaval metallidetektoril peaks olema aku tühjenemise näidik. Aku kestvus tuleks märkida tundides (h).

2.5.   IP-kaitseaste

Märkida tuleks tolmu, niiskuse jms sissetungimise vastase kaitse (IP) aste vastavalt standardile EN 60529.

2.6.   Töökeskkond

Töökeskkonna temperatuur tuleks märkida kraadides Celsiuse skaalal (°C).

Säilitamistemperatuur tuleks märkida kraadides Celsiuse skaalal (°C).

Niiskus tuleks märkida protsendivahemikuna (mittekondenseeruv).

Esitada tuleks teave selliste meetmete kohta, mis tuleb võtta ebasoovitavate elektromagnethäirete vältimiseks (näiteks seadmete soovituslik vahekaugus meetrites (m)).

2.7.   Tsooni/asukoha alarmid (metallidetektorväravate puhul)

Tootedokumentides tuleks esitada teave metallidetektorvärava avastamistsoonide arvu ja nende asukoha kohta.

2.8.   Nõuded CE-märgisele

Tootedokumendid peaksid sisaldama teavet, mis tõendab metallidetektori vastavust ELi CE-märgise nõuetele. Tootjad ise peavad kindlaks tegema normid, mis nende toodete suhtes kehtivad. Asjakohased õigusnormid võivad olla näiteks järgmised:

a)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/65/EL teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes; (1)

b)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/53/EL raadioseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/5/EÜ; (2)

c)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/30/EL elektromagnetilist ühilduvust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta; (3)

d)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/35/EL teatavates pingevahemikes kasutatavate elektriseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (4).

2.9.   Üldised ohutusnõuded

Tootedokumendid peaksid sisaldama teavet, millest nähtub, et täidetud on kõigi selliste võrdlusstandardite ja õigusaktide nõudeid, millega tagatakse metallidetektori kasutamise ohutus nii kontrollitavate inimeste kui ka seadmetega töötavate inimeste jaoks. Nimetatud võrdlusstandardid ja õigusaktid (uusima heakskiidetud versioonina) on muu hulgas järgmised.

a)

Aktiivseid siiratavaid meditsiiniseadmeid käsitlevad standardid — EN 50527-1. Elektromagnetväljade mõju hindamine aktiivseid implanteeritavaid meditsiiniseadmeid kandvate töötajate korral. Osa 1. Üldine — EN 50527-2-x. Elektromagnetväljade mõju hindamine aktiivseid implanteeritavaid meditsiiniseadmeid kandvate töötajate korral — Osa 2.1. Erinõuded südamestimulaatoriga töötajate korral — Osa 2.2. Erinõuded kardioverter-defibrillaatoriga töötajate korral — Osa 2.3. Erinõuded implanteeritava neurostimulaatoriga töötajate korral — EN ISO 14708-X. Kirurgilised implantaadid – aktiivsed implanteeritavad meditsiiniseadmed — Osa 2. Südamestimulaatorid — Osa 3. Implanteeritavad neurostimulaatorid — Osa 4. Implanteeritavad infusioonipumbad — Osa 5. Seadmed vereringe toetuseks — Osa 6. Erinõuded tahhüarütmia raviks mõeldud aktiivsetele siirdatavatele meditsiiniseadmetele (sealhulgas siirdatavatele defibrillaatoritele) — Osa 7. Erinõuded sisekõrva ja ajutüve kuuldeimplantaatidele

b)

Inimestele avalduvat mõju käsitlevad standardid — EN 50364. Tootestandard inimese kokkupuute kohta elektromagnetväljadega, mis on tingitud sagedusvahemikus 0 Hz kuni 300 GHz toimivatest seadmetest, mis kasutatakse elektroonilise esemevalve (Electronic Article Surveillance), raadiosagedustuvastuse ja muudel sarnastel eesmärkidel. — Nõukogu 12. juuli 1999. aasta soovitus 1999/519/EÜ üldsuse kokkupuute piiramise kohta elektromagnetväljadega (0 Hz kuni 300 GHz) — Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/35/EL, mis käsitleb töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõudeid seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (elektromagnetväljad) tulenevate riskidega

2.10.   Kasutuskontseptsioon

Tootedokumentides tuleks esitada kasutuskontseptsioon. Juhul kui eri kasutuskontseptsioonid on seotud eri julgeolekustandarditega, tuleks see selgelt ära märkida.

3. jagu: toimivusnõuded metalli avastamisel

Metallidetektorid peaksid vastama järgmistele metalli avastamist puudutavatele toimivusnõuetele.

3.1.   Julgeolekustandardid

Metallidetektorid peaksid vastama viie järgmise standardi hulgas olevatele asjakohastele julgeolekustandarditele.

3.1.1.   Standard 1 (metallidetektorväravad)

See standard on kohaldamiseks juhul, kui tuleb avastada ohtlikud relvad, kuid läbilaskevõime peab olema suur ja põhjendamatute häirete määr väike. Kasutatakse muu hulgas suurte rahvamasside liikumis- ja kogunemiskohtades.

Selle kategooria ohuobjektide hulgas peaksid olema automaatvintpüssid, kuulipildujad ja keedupott-lõhkeseadmed, näiteks ründevintpüssid (salvega või ilma), AK47, Beretta M12, Colt AR-15, torupommid (80 × 300) mm, 4-liitrised terasest ja alumiiniumist keedupott-lõhkeseadmed ning sarnase suurusega esemed.

Selle kategooria puhul tuleks kasutada väga suuri huvipakkuvaid esemeid jäljendavaid katseobjekte. Võimaliku alarmi läbivaatus ei peaks olema nõutav ja kohvrid, käe- ja seljakotid peaksid olema lubatud.

3.1.2.   Standard 2 (metallidetektorväravad)

Selle kategooria ohuobjektideks peaksid olema keskmise suurusega käsitulirelvad (nt Glock 17) ja sarnase suurusega esemed.

Selle kategooria puhul tuleks kasutada suuri huvipakkuvaid esemeid jäljendavaid katseobjekte, nagu täismõõtmetes käsitulirelvad, mida on kirjeldatud USA riikliku õiguskaitse ja kriminaalõiguse instituudi (National Institute of Law Enforcement and Criminal Justice) standardis NILECJ-STD-0601.00 relvade avastamiseks ettenähtud metallidetektorvärava kohta (punkt 4.6, turvatase 2, katsekeha AM7).

Võimaliku alarmi läbivaatus ei peaks olema nõutav ning väikesed kotid ja seljakotid peaksid olema lubatud.

3.1.3.   Standard 3

Selle kategooria ohuobjektideks peaksid olema väikesed käsitulirelvad (kompaktsetest relvadest taskurelvadeni) ja sarnase suurusega esemed.

Selle kategooria puhul tuleks kasutada keskmise suurusega huvipakkuvaid esemeid jäljendavaid katseobjekte, nagu ferromagnetilisest või mitteferromagnetilisest metallist valmistatud käsitulirelvad, mida on kirjeldatud NIJ standardi 0601.02 või NIJ standardi 0602.02 punktis 5.1. Relvakoopiad ja tehnilised joonised on esitatud NIJ standardis 0601.02 ja NIJ standardis 0602.02.

Nõuda tuleks võimaliku alarmi läbivaatust. Ajutiselt tuleks loovutada kõik metallesemed peale rahakottide, kellade, vööde, kingade ja väikeste ehete.

3.1.4.   Standard 4

Selle kategooria ohuobjektideks peaksid olema noad, mille tera on pikem kui 7,5 cm, ja sarnase suurusega esemed.

Selle kategooria puhul tuleks kasutada väikesi huvipakkuvaid esemeid jäljendavaid katseobjekte, nagu ferromagnetilisest või mitteferromagnetilisest metallist noad, mille tera on pikem kui 7,5, mida on kirjeldatud NIJ standardi 0601.02 või NIJ standardi 0602.02 punktis 5.2. Relvakoopiad ja tehnilised joonised on esitatud NIJ standardis 0601.02 ja NIJ standardis 0602.02.

Nõuda tuleks võimaliku alarmi läbivaatust. Ajutiselt tuleks loovutada kõik metallesemed peale väikeste kellade ja väikeste vööde.

3.1.5.   Standard 5

Selle kategooria ohuobjektide hulgas peaksid olema väikesed relvad, näiteks roostevabast terasest noad, käeraudade võtmed, kruvikeeraja otsikud, väikesekaliibriline laskemoon ja sarnase suurusega esemed.

Selle kategooria puhul tuleks kasutada väga väikesi huvipakkuvaid esemeid jäljendavaid katseobjekte, nagu ferromagnetilisest või mitteferromagnetilisest metallist väikerelvad, mida inimene kannab varjatult, mida on kirjeldatud NIJ standardi 0601.02 või NIJ standardi 0602.02 punktis 5.3. Relvakoopiad ja tehnilised joonised on esitatud NIJ standardis 0601.02 ja NIJ standardis 0602.02.

Nõuda tuleks võimaliku alarmi läbivaatust. Ajutiselt tuleks loovutada kõik metallesemed.

3.2.   Detektorite tundlikkus

Metallidetektorid peaksid sõltumata asendist ja liikumisteest ning detektori läbimise ja liikumise kiirusest avastama huvipakkuvad esemed, mida võidakse kasutada julgeolekuohtude tekitamiseks ja mida inimene kannab oma kehal või mida kantakse seljas, käes või järelveetava kotiga.

Nimetatud seadmete tundlikkus võib varieeruda vastavalt käesoleva lisa punkti 3.1 kirjeldatud standardile, millele seade vastab. Standardiga 1 on nõutavad kõige väiksema, standardiga 5 aga kõige suurema tundlikkusega seadmed.

3.2.1.   Asend ja liikumiskiirus (käeshoitav metallidetektor)

Käeshoitav metallidetektor peaks avastama konkreetse julgeolekustandardi seisukohast iseloomuliku asjakohasel mõõtepinnal/asjakohastel mõõtepindadel asuva katseobjekti igas lubatud asendis, kui detektorit liigutatakse kiirusega 0,05 kuni 2,0 m/s, nagu on kirjeldatud NIJ standardis 0602.02.

3.2.2.   Asend, liikumistee ja läbimiskiirus (metallidetektorväravad)

Metallidetektorvärava tundlikkuse katsetamiseks kasutatavate ortogonaaltelgede miinimumkogumit on kirjeldatud ASTM Internationali standardis C1309 – 97(2021) „Käitisesiseste metallidetektoriväravate toimivuse hindamise üldine tava“ (Standard Practice for Performance Evaluation of In-Plant Walk-Through Metal Detectors).

Metallidetektorvärav peaks avastama konkreetse julgeolekustandardi seisukohast iseloomuliku katseobjekti teatavates liikumisteele jäävates punktides, nagu on kirjeldatud NIJ standardis 0601.02.

Kõik punktid, mille puhul katseobjekt ei mahu oma suurusest ja asendist tulenevalt täielikult detektori avasse või mille tõttu katseobjekt ulatub üle detektsioonipiirkonna maksimukõrguse, tuleks kõrvale jätta.

Katse jooksul peaks katseobjekti kiirus olema tavaline kõndimiskiirus (0,5 m/s kuni 1,3 m/s).

3.3.   Korduvus

Avastamise korduvus tuleks tagada tootja kvaliteedisüsteemiga ja katsetades eri metallidetektoreid asendite alamrühma puhul.

3.4.   Metallieraldusvõime (metallidetektorväravad)

Metallidetektorvärava metallieraldusvõime tehnilises kirjelduses tuleks nõuda, et metallidetektorvärav annaks häiret asjakohase eseme, mitte ohutu eseme korral. Eraldusvõimet tuleks hinnata, katsetades metallidetektorväravat tegelikus keskkonnas pärast seda, kui konkreetse julgeolekustandardi puhul on kinnitatud avastamissuutlikkus. Olenevalt hinnatavast julgeolekustandardist, võidakse nõuda asjakohast võimaliku alarmi läbivaatust. Eraldusvõime hindamiseks tuleks arvutada häirete ja läbimiste suhtarv teatava hulga metallidetektorväravat läbivate inimeste puhul. Selle statistilise uuringu jaoks nõutavate inimeste miinimumarv peaks olema tuhat.

3.5.   Läbilaskevõime ja põhjuseta häirete määr (metallidetektorväravad)

Metallidetektorvärav peaks suutma üht inimest kontrollida vähem kui 2 sekundiga. Järgides võimaliku alarmi läbivaatuse menetlusi, mida on kirjeldatud käesoleva lisa punktis 3.1, peaks põhjendamatute häirete määr olema alla 5 %.

3.6.   Mehhaaniline interferents

Detektor ei peaks häiret andma juhul, kui see on seadistatud leidma asjakohaste mõõtudega katseobjekti.

3.7.   Mitmest metallesemest tingitud interferents (metallidetektorväravad)

Metallidetektorväravate puhul ei peaks muud metallesemed, mis ei kuulu valitud standardis kirjeldatud ohuobjektide hulka, mõjutama väravat läbiva ohtliku eseme avastamist.

3.8.   Audiovisuaalsed alarmid

Metallidetektoritel peaks olema helialarm ja visuaalne alarm. Helialarm peaks olema kuuldav 1 meetri kaugusel käeshoitavast metallidetektorist ja 2 meetri kaugusel metallidetektorväravast. Visuaalne signaal peaks käeshoitava metallidetektori puhul näitama selle töötamist ja metallidetektorvärava puhul vastu võetud signaali tugevust.

---

(1)  ELT L 174, 1.7.2011, lk 88.

(2)  ELT L 153, 22.5.2014, lk 62.

(3)  ELT L 96, 29.3.2014, lk 79.

(4)  ELT L 96, 29.3.2014, lk 357.