Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 32023D2467

    Nõukogu otsus (EL) 2023/2467, 23. oktoober 2023, liidu nimel võetava seisukoha kohta ühelt poolt Kanada ning teiselt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahelise laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu (CETA) alusel loodud kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise ühiskomitees seoses arhitektide kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise lepingut käsitleva otsuse vastuvõtmisega

    ST/11527/2022/INIT

    ELT L, 2023/2467, 6.11.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2023/2467/oj (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    Legal status of the document In force

    ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2023/2467/oj

    Date of document:
    23/08/2023; Vastuvõtmise kuupäev
    Date of effect:
    23/10/2023; jõustumine dokumendi kuupäev vt artikkel 2
    Date of end of validity:
    No end date
    Author:
    Euroopa Liidu Nõukogu
    Form:
    Otsus
    Treaty:
    Euroopa Liidu toimimise leping
    Legal basis:
    Proposal:
    Link
    Link
    Link
    Link
    Link
    Select all documents mentioning this document
    Instruments cited:
    European flag

    Teataja
    Euroopa Liidu

    ET

    Seeria L

    2023/2467

    6.11.2023

    NÕUKOGU OTSUS (EL) 2023/2467,

    23. oktoober 2023,

    liidu nimel võetava seisukoha kohta ühelt poolt Kanada ning teiselt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahelise laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu (CETA) alusel loodud kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise ühiskomitees seoses arhitektide kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise lepingut käsitleva otsuse vastuvõtmisega

    EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

    võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõike 4 esimest lõiku koostoimes artikli 218 lõikega 9,

    võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

    ning arvestades järgmist:

    (1)

    Nõukogu otsusega (EL) 2017/37 (1) nähakse ette ühelt poolt Kanada ning teiselt poolt liidu ja selle liikmesriikide vahelise laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu (edaspidi „CETA“) Euroopa Liidu nimel allkirjastamine. CETA-le kirjutati alla 30. oktoobril 2016.

    (2)

    Nõukogu otsusega (EL) 2017/38 (2) nähakse ette CETA osade ajutine kohaldamine, sealhulgas kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise ühiskomitee (edaspidi „vastastikuse tunnustamise ühiskomitee“) moodustamine. CETAt on ajutiselt kohaldatud alates 21. septembrist 2017.

    (3)

    22. mail 2018 esitasid Kanadas arhitektuurivaldkonda reguleerivate organisatsioonide (Regulatory Organizations for Architecture in Canada – ROAC, varem: Canadian Architectural Licensing Authorities, (CALA)) ja Euroopa arhitektide nõukogu (ACE) vastastikuse tunnustamise ühiskomiteele ühise soovituse. 16. aprillil 2019 toimunud koosolekul nõustus vastastikuse tunnustamise ühiskomitee sellega, et CETA üheteistkümnenda peatüki nõuded on täidetud ning et ROAC ja ACE esitatud dokumendid on kohased vastastikuse tunnustamise lepingu soovituseks, eelkõige selles osas, mis puudutab selle võimalikku väärtust ja lepinguosaliste litsentsimis- või kvalifikatsioonikordade ühilduvust.

    (4)

    24. novembril 2020 toimunud koosolekul määras kindlaks vastastikuse tunnustamise ühiskomitee läbirääkimisi pidavad üksused ja vastastikuse tunnustamise lepingu üle peetavate läbirääkimiste etapid. Ajavahemikus 24. märtsist 2021 kuni 10. märtsini 2022 toimus üheksa läbirääkimisvooru.

    (5)

    Liidu ja Kanada vahel läbiräägitud vastastikuse tunnustamise lepingu eelnõuga nähakse ette kutsekvalifikatsioonide vastastikune tunnustamine konkreetsetel ja rangetel tingimustel. Kanada kutsekvalifikatsioonide tunnustamise osas on vastastikuse tunnustamise lepingu eelnõu kohaselt nõutav vähemalt 12-aastane haridus, koolitus ja erialane töökogemus arhitektina, Kanada pädeva asutuse välja antud kehtiv tõend arhitekti kutseregistrisse kandmise või litsentsi andmise kohta ning hea maine. Arhitekti kutseregistrisse kandmise või litsentsi andmise kohta kehtiva tõendi saamise nõudest tuleneb, et lõpetatud peavad olema Kanada haridusstandardile ja Kanada arhitektide sertifitseerimise nõukogu akrediteerimissüsteemile vastavad õpingud. Kutseregistrisse kandmise või litsentsi andmise tingimuste hindamise alusel jõuti ühises soovituses järeldusele, et Kanada arhitektide hariduse ja praktilise väljaõppe standardid olid vastuvõetavad.

    (6)

    Vastastikuse tunnustamise lepingus sätestatakse normid, mille alusel mõlemad lepinguosalised saavad vastastikku tunnustada arhitektide kutsekvalifikatsiooni ja võimaldada juurdepääsu arhitekti kutsealale, hõlbustades seeläbi arhitektiteenustega kauplemist,

    (7)

    Vastastikuse tunnustamise ühiskomitee võtab vastu otsuse vastastikuse tunnustamise lepingu kohta.

    (8)

    On asjakohane määrata kindlaks liidu nimel vastastikuse tunnustamise ühiskomitees võetav seisukoht seoses vastastikuse tunnustamise lepingut käsitleva otsuse vastuvõtmisega, kuna vastastikuse tunnustamise leping on liidule siduv.

    (9)

    Seetõttu peaks liidu võetav seisukoht vastastikuse tunnustamise ühiskomitees põhinema lisatud otsuse eelnõul,

    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

    Artikkel 1

    Seisukoht, mis võetakse liidu nimel kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise ühiskomitees (edaspidi „vastastikuse tunnustamise ühiskomitee“) seoses arhitektide kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise lepingut käsitleva otsuse vastuvõtmisega, põhineb käesolevale otsusele lisatud vastastikuse tunnustamise ühiskomitee otsuse eelnõul.

    Artikkel 2

    Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

    Luxembourg, 23. oktoober 2023

    Nõukogu nimel

    eesistuja

    L. PLANAS PUCHADES

    (1)  Nõukogu 28. oktoobri 2016. aasta otsus (EL) 2017/37 ühelt poolt Kanada ning teiselt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahelise laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu (CETA) Euroopa Liidu nimel allkirjastamise kohta (ELT L 11, 14.1.2017, lk 1).

    (2)  Nõukogu 28. oktoobri 2016. aasta otsus (EL) 2017/38 ühelt poolt Kanada ning teiselt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahelise laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu (CETA) ajutise kohaldamise kohta (ELT L 11, 14.1.2017, lk 1080).

    EELNÕU

    KUTSEKVALIFIKATSIOONIDE VASTASTIKUSE TUNNUSTAMISE ÜHISKOMITEE OTSUS nr …,

    …,

    millega nähakse ette arhitektide kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise leping

    KUTSEKVALIFIKATSIOONIDE VASTASTIKUSE TUNNUSTAMISE ÜHISKOMITEE,

    võttes arvesse ühelt poolt Kanada ning teiselt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahelist 30. oktoobril 2016 Brüsselis sõlmitud laiaulatuslikku majandus- ja kaubanduslepingut (CETA), eriti selle artikli 11.3 lõiget 6,

    ning arvestades järgmist:

    (1)

    Kooskõlas CETA artikli 30.7 lõikega 3 on CETA teatavaid osi alates 21. septembrist 2017 ajutiselt kohaldatud.

    (2)

    CETA artikli 11.3 lõikes 6 on sätestatud, et kui vastastikuse tunnustamise leping on kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise ühiskomitee (edaspidi „komitee“) meelest CETA lepinguga kooskõlas, võtab komitee vastastikuse tunnustamise lepingu oma otsusega vastu,

    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

    1.

    		 Komitee võtab vastu käesoleva otsuse lisas esitatud arhitektide kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise lepingu, mis on käesoleva otsuse lahutamatu osa.

    2.

    		 Käesoleva otsuse territoriaalne kohaldamisala laieneb CETA artikli 30.10 kohaselt Euroopa Liiduga ühinevatele riikidele.

    3.

    		 Suurema kindluse huvides tuleb märkida, et käesoleva otsuse suhtes kohaldatakse CETA lepingut, sealhulgas selle kahekümne üheksandas peatükis sätestatud vaidluste lahendamise korda ja kahekümne kaheksanda peatüki erandeid.

    4.

    		 Suurema kindluse huvides tuleb märkida, et ükski käesoleva otsuse säte ei takista lepinguosalist kohaldamast meetmeid, millega reguleeritakse füüsiliste isikute ajutist sisenemist tema territooriumile või nende ajutist viibimist tema territooriumil, sealhulgas meetmeid, mida on vaja tema piiride puutumatuse kaitseks ja füüsiliste isikute korrakohase liikumise tagamiseks üle tema piiride, tingimusel et neid meetmeid ei kohaldata viisil, mis muudaks olematuks või vähendaks kasu, mida lepinguosaline saab CETA kümnenda peatüki tingimuste kohaselt. Ainuüksi asjaolu, et mõne riigi füüsilistelt isikutelt nõutakse viisat ja teiste riikide füüsilistelt isikutelt seda ei nõuta, ei peeta CETA kümnendast peatükist tuleneva kasu olematuks muutmiseks või vähendamiseks.

    5.

    		 Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma õigust reguleerida ja kehtestada uusi õigusnorme, millega reguleeritakse majandustegevust avalikes huvides, et saavutada õiguspäraseid avaliku poliitika eesmärke, nagu rahvatervise kaitse ja edendamine, sotsiaalteenused, riiklik haridus, ohutus, keskkond, avalik kord, sotsiaal- ja tarbijakaitse, eraelu puutumatus ja andmekaitse ning kultuurilise mitmekesisuse edendamine ja kaitse.

    6.

    		 Kui Euroopa Liit kavatseb vastavalt arhitektide vastastikuse tunnustamise lepingu artikli 5 lõikele 4 võtta kasutusele registreerumiseelse veebikursuse, teatab ta sellest komiteele piisavalt aegsasti, et oleks võimalik arutada selle võimalikku mõju käesolevale otsusele.

    7.

    		 Arhitektide vastastikuse tunnustamise lepingu artikli 8 lõikes 1 osutatud teabe võib koondada komitee koostatavasse dokumenti ja lepinguosalised võivad selle avaldada.

    8.

    		 Käesolev otsus jõustub 30 päeva möödumisel kuupäevast, mil komitee selle vastu võtab. Otsus muutub siduvaks pärast seda, kui kumbki lepinguosaline on komiteele teatanud oma vastavate riigisiseste nõuete täitmisest vastavalt CETA artikli 11.3 lõikele 6. Suurema kindluse huvides tuleb märkida, et arhitektide kutsekvalifikatsioone ei tunnustata käesoleva otsuse alusel enne, kui otsus muutub siduvaks.

    9.

    		 Käesolev otsus kaotab kehtivuse ega ole enam siduv, kui CETA ei jõustu ja selle ajutine kohaldamine lõpetatakse vastavalt CETA artikli 30.7 lõike 3 punktile d või kui CETA lõpetatakse vastavalt CETA artikli 30.9 lõikele 1.

    10.

    		 Käesoleva otsuse artiklis 8 osutatud riigisiseste nõuete hulka kuuluvad Kanada puhul ratifitseerimine kõigi nende reguleerivate asutuste poolt, mis moodustavad Kanadas arhitektuurivaldkonda reguleerivad organisatsioonid (Regulatory Organizations for Architecture in Canada), ning provintside ja territooriumide asjakohased seadusandlikud ja regulatiivsed meetmed, kui neid on. Suurema kindluse huvides tuleb märkida, et arvestades, et provintsidel ja territooriumidel on Kanadas põhiseadusest tulenev pädevus reguleerida kutsekvalifikatsioone ja -teenuseid, võivad provintsid ja territooriumid oma äranägemisel anda teatavaid volitusi oma jurisdiktsioonides asuvatele reguleerivatele asutustele.

    11.

    		 Kui lepinguosaline esitab komiteele kirjaliku taotluse käesoleva otsuse kehtetuks tunnistamiseks, tunnistatakse käesolev otsus kehtetuks ja see ei ole enam lepinguosalistele siduv, välja arvatud juhul, kui komitee ei otsusta 90 päeva jooksul pärast sellise taotluse saamist teisiti.

    12.

    		 Käesoleva otsuse kehtetuks tunnistamise või CETA või selle ajutise kohaldamise lõpetamise korral kooskõlas CETA artikli 30.9 lõikega 1 või artikli 30.7 lõike 3 punktiga d jäävad enne kehtetuks tunnistamise või lõpetamise kuupäeva käesoleva otsuse alusel tehtud arhitektide kutsekvalifikatsiooni tunnustamise otsused kehtima. Käesoleva otsuse kehtetuks tunnistamise või CETA või selle ajutise kohaldamise lõpetamise korral tuleb enne käesoleva otsuse kehtetuks tunnistamise taotluse esitamise kuupäeva või CETA või selle ajutise kohaldamise lõpetamise kuupäeva lepinguosalisele esitatud tunnustamistaotlusi hinnata ja nende menetlemine lõpetada käesoleva otsuse sätete kohaselt. Käesoleva otsuse kehtetuks tunnistamine või CETA või selle ajutise kohaldamise lõpetamine kooskõlas CETA artikli 30.9 lõikega 1 või artikli 30.7 lõike 3 punktiga d ei mõjuta arhitektide kohustust pikendada tegevusluba, et jätkata vastuvõtvas jurisdiktsioonis arhitektina tegutsemist.

    13.

    		 Lepinguosaline, kes on taotlenud käesoleva otsuse kehtetuks tunnistamist, võib komiteele kirjalikult teatada, et ta soovib käesoleva otsuse taaskehtestamist. Komitee võib sellekohase otsuse vastu võtta kolme aasta jooksul alates kehtetuks tunnistamise kuupäevast ning komitee otsus muutub siduvaks käesoleva otsuse artiklis 8 sätestatud korras.

    14.

    		 Käesolev otsus on koostatud kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik versioonid on võrdselt autentsed.

    KUTSEKVALIFIKATSIOONIDE VASTASTIKUSE TUNNUSTAMISE ÜHISKOMITEE nimel

    (kaasesimehed)

    LISA

    Arhitektide kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise leping

    EUROOPA LIIT ja KANADA

    edaspidi koos „lepinguosalised“,

    otsustades

    1)

    KEHTESTADA raamistiku, et luua õiglane, läbipaistev ja järjepidev kord arhitektide kutsekvalifikatsioonide vastastikuseks tunnustamiseks

    NING

    2)

    KINNITADES oma kohustusi 30. oktoobril 2016 Brüsselis sõlmitud ühelt poolt Kanada ning teiselt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahelise laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu (CETA) osalistena,

    3)

    TUNNISTADES Kanada provintside ja territooriumide valitsuste volitusi kutsekvalifikatsioonide ja -teenuste reguleerimisel oma jurisdiktsioonis,

    4)

    RAKENDADES CETA üheteistkümnendat peatükki arhitektide kutseala kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise kohta,

    5)

    TUNNUSTADES Euroopa arhitektide nõukogu ja Kanada arhitektuurivaldkonda reguleerivate organisatsioonide ettevalmistavat tööd ja ühist soovitust,

    6)

    TULETADES MEELDE, et tasu, mida tunnustamise taotleja võib olla kohustatud maksma taotluse menetlemise eest, peaks olema mõistlik ja vastama tehtud kulutustele ega tohiks iseenesest piirata teenuse osutamist või muud CETAga hõlmatud majandustegevust,

    7)

    TUNNUSTADES arhitektide teoreetilise ja praktilise väljaõppe rangeid standardeid Euroopa Liidu liikmesriikides ning Kanada provintsides ja territooriumidel, mille puhul võetakse arvesse erinevaid riiklikke ja haridustraditsioone ja mis võimaldavad saavutada võrreldavat oskuste taset,

    8)

    SOODUSTADES arhitektiteenustega kauplemist Euroopa Liidu ja Kanada vahel ning kehtestades selleks kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise tingimused, et võimaldada seejärel teise lepinguosalise arhitektide registreerimist või litsentsimist,

    9)

    VÕTTES TEADMISEKS Kanada vabakaubanduslepingu (1), mis sisaldab sätteid riigisisese tööjõu liikuvuse kohta Kanadas,

    10)

    TULETADES MEELDE, et taotleja, kelle tunnustamistaotlus lükatakse käesoleva lepingu alusel tagasi, võib kasutada CETA artikli 12.3 lõikes 6 sätestatud läbivaatamismenetlust,

    ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

    Artikkel 1

    Eesmärk ja kohaldamisala

    1.   Käesoleva lepinguga kehtestatakse tingimused ja menetlused, mille kohaselt ühe lepinguosalise jurisdiktsioon, mis reguleerib juurdepääsu arhitekti kutsealale või arhitektina tegutsemist ning nõuab sel eesmärgil spetsiaalse kutsekvalifikatsiooni olemasolu, tunnustab kutsekvalifikatsioone, mis võimaldavad juurdepääsu arhitekti kutsealale teise lepinguosalise jurisdiktsioonis.

    2.   Käesolevat lepingut kohaldatakse Euroopa Liidu liikmesriigi kodanike ja Kanada kodanike suhtes, kes soovivad alustada ja jätkata arhitektina tegutsemist füüsilisest isikust ettevõtja või töötajana.

    3.   Käesolevat lepingut ei kohaldata nende arhitektide suhtes, kellel on kolmanda poolega sõlmitud vastastikuse tunnustamise lepingu alusel õigus tegutseda arhitektina Kanadas või Euroopa Liidus.

    4.   Ilma et see piiraks käesoleva lepingu kohaldamist, võivad Euroopa Liidu liikmesriigid ning Kanada provintsid ja territooriumid kooskõlas oma õigusnormidega tunnustada kutsekvalifikatsioone, mis ei vasta käesoleva lepingu nõuetele.

    Artikkel 2

    Mõisted

    Käesolevas lepingus kasutatakse CETA artiklites 1.1, 1.2 ja 11.1 sätestatud mõisteid. Samuti kasutatakse järgmisi mõisteid ning need asendavad asjakohasel juhul CETA artiklites 1.1, 1.2 ja 11.1 sätestatud mõisteid:

    a)

    „arhitekt“ – füüsiline isik, kellel on kutsealane ja akadeemiline kvalifikatsioon ning kes on kutseregistris registreeritud või kellele on antud litsents või sellega samaväärne õigus arhitektina tegutseda käesoleva lepinguga hõlmatud jurisdiktsioonis vastavalt kehtivatele tingimustele, mis võimaldavad arhitektina tegutseda käesoleva lepingu kohaselt;

    b)

    „arhitektina tegutsemine“ – korrapärane kutsealane tegevus vastuvõtvas jurisdiktsioonis arhitekti kutsenimetust kasutades;

    c)

    „pädev asutus“ – asutus või organ, mis on lepinguosaliste õigusnormide kohaselt volitatud tunnustama käesoleva lepinguga hõlmatud kutsekvalifikatsioone arhitekti kutsealale pääsemiseks või arhitektina tegutsemiseks või väljastama käesoleva lepingu toimimiseks asjakohaseid dokumente;

    d)

    „kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid“ – diplomid, tunnistused ja muud tõendid, mille on välja andnud jurisdiktsiooni õigus- või haldusnormide kohaselt määratud pädev asutus ja mis tõendavad kutsealase koolituse edukat läbimist;

    e)

    „vastuvõttev jurisdiktsioon“ – lepinguosalise jurisdiktsioon, mis seab arhitekti kutsealale pääsemise või arhitektina tegutsemise tingimuseks spetsiaalse kutsekvalifikatsiooni olemasolu ning kus teise lepinguosalise jurisdiktsioonis täieliku kutsekvalifikatsiooni omandanud arhitekt soovib arhitektina tegutseda;

    f)

    „jurisdiktsioon“ – Kanada iga provintsi või territooriumi territoorium või Euroopa Liidu iga liikmesriigi territoorium, kui käesolevat lepingut nende territooriumide suhtes kohaldatakse;

    g)

    „erialane töökogemus“ – jurisdiktsioonis tegelik ja seaduslik arhitektina tegutsemine;

    h)

    „kutsekvalifikatsioonide tunnustamise direktiiv“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiiv 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta, (2) sealhulgas selle lisad, muudetud kujul;

    i)

    „kutsekvalifikatsioon“ – haridust tõendava dokumendiga ja erialase töökogemusega tõendatud kvalifikatsioon, sealhulgas kutseregistrisse kandmise tunnistus, litsents või samaväärne tunnistus, ning

    j)

    „ROAC“ – Kanadas arhitektuurivaldkonda reguleerivad organisatsioonid (Regulatory Organizations for Architecture in Canada), s.o riiklik kutseorganisatsioon, mis koosneb provintside ja territooriumide pädevatest asutustest, mis tegutsevad vabatahtlikult kollektiivina, et kehtestada arhitektide kutseala riiklikult tunnustatud standardid ja programmid.

    Artikkel 3

    Tunnustamise mõju

    1.   Vastuvõtva jurisdiktsiooni pädev asutus tunnustab käesolevas lepingus sätestatud menetluste ja tingimuste kohaselt samaväärsena teise lepinguosalise pädeva asutuse poolt tõendatud arhitekti kutsekvalifikatsiooni.

    2.   Arhitekti kutsealale pääsemiseks või arhitektina tegutsemiseks tunnistab vastuvõttev jurisdiktsioon käesoleva lepingu alusel tunnustatud arhitekti kutsekvalifikatsiooni oma territooriumil samaväärseks oma territooriumil välja antud või tõendatud kutsekvalifikatsioonidega, ja võimaldab arhitektina tegutseda.

    Artikkel 4

    Tunnustamise nõuded

    1.   Ilma et see piiraks artikli 6 kohaldamist ja võttes arvesse võimalikke keeleoskuse nõudeid, on Euroopa Liidu liikmesriigi arhitektile Kanada vastuvõtvas jurisdiktsioonis arhitektina tegutsemiseks esitatavad nõuded järgmised:

    a)

    vähemalt 12-aastane haridus, koolitus ja erialane töökogemus arhitektina, mida tõendab

    —

    ametlik kvalifikatsioon, mis vastab kutsekvalifikatsioonide tunnustamise direktiivi artikli 46, sealhulgas V lisas loetletud kvalifikatsioonide, või artikli 49, sealhulgas VI lisas esitatud kvalifikatsioonide nõuetele, mida täiendab asjakohasel juhul tunnistus, mis tõendab vastavust kõnealuse direktiivi alusel omandatud õigustele, ja

    —

    vähemalt nelja-aastane erialane töökogemus Euroopa Liidu liikmesriigis, mis on omandatud pärast kutseregistrisse kandmist või litsentsi või muu samaväärse õiguse saamist,

    b)

    Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva asutuse välja antud kehtiv tõend arhitekti kutseregistrisse kandmise või litsentsi või sellega samaväärse õiguse andmise kohta, kui registreerimis- või litsentsimiskord puudub, ning

    c)

    kõrged kõlbelised omadused.

    2.   Ilma et see piiraks artikli 6 kohaldamist ja võttes arvesse võimalikke keeleoskuse nõudeid, on Kanada arhitektile Euroopa Liidu liikmesriigis arhitekti kutsealale pääsemiseks ja arhitektina tegutsemiseks esitatavad nõuded järgmised:

    a)

    vähemalt 12-aastane haridus, koolitus ja erialane töökogemus arhitektina, mida tõendab

    —

    Kanadas välja antud kvalifikatsioon, mis annab õiguse tegutseda arhitekti kutsealal, nagu on kirjeldatud I liites, ja

    —

    vähemalt nelja-aastane erialane töökogemus Kanadas, mis on omandatud pärast kutseregistrisse kandmist või litsentsi saamist,

    b)

    Kanada pädeva asutuse välja antud kehtiv tõend arhitekti kutseregistrisse kandmise või litsentsi andmise kohta, ning

    c)

    kõrged kõlbelised omadused.

    3.   Käesoleva artikli lõike 1 punkti a esimese taande või lõike 2 punkti a esimese taande nõudeid saab täita ka kvalifikatsiooni tõendava dokumendiga, mille on välja andnud kolmas pool ja mis on lepinguosalise jurisdiktsiooni nõuete kohaselt tunnistatud samaväärseks ning mida asjakohasel juhul ja vastavalt selles jurisdiktsioonis nõutavale täiendatakse erialase koolituse, eksami või erialase töökogemusega.

    Artikkel 5

    Asendusmeede

    1.   Euroopa Liidu liikmesriigi arhitekt, kes soovib arhitekti kutsealale pääseda ja arhitektina tegutseda Kanada vastuvõtvas jurisdiktsioonis, peab edukalt läbima 10-tunnise registreerumiseelse veebikursuse, et täita nõuded, mis on seotud valdkondlike teadmistega ehitusalaste õigusaktide, ehitusdokumentide, lepinguhalduse ja kutsetegevuse kohta. Artikli 6 lõikes 1 osutatud taotlus hõlmab kursusel osalemise tasu. Registreerumiseelse veebikursuse nõuded ja kord on esitatud II liites.

    2.   Registreerumiseelse veebikursuse sisu ei lähe kaugemale sellest, mis on asjakohane Euroopa Liidu liikmesriikide ning Kanada provintside ja territooriumide valdkondlike erinevuste käsitlemiseks. See ei tohi olla tunnustamise taotlemisel ebamõistlikult takistavaks asjaoluks ega põhjendamatult viivitada ega raskendada arhitekti pääsu käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kutsealale või arhitektina tegutsemist. Registreerumiseelse veebikursuse testimooduleid saab kolme kuu jooksul alates esimesest sooritusest kuni kolm korda uuesti teha.

    3.   Kursuse läbimist saab nõuda üksnes käesoleva artikli lõikes 1 osutatud arhitektidelt, kes taotlevad Kanada vastuvõtvalt jurisdiktsioonilt esimest korda kutsekvalifikatsiooni tunnustamist.

    4.   Euroopa Liit jätab endale õiguse võtta kasutusele samaväärne veebikursus. Käesoleva artikli lõikeid 1, 2 ja 3 kohaldatakse kõigi kõnealuste veebikursuste suhtes, välja arvatud II liites sätestatud nõuded ja kord, tingimusel et tehakse vajalikud muudatused.

    Artikkel 6

    Tunnustamismenetlused

    1.   Arhitekt, kes soovib teise lepinguosalise jurisdiktsioonis pääseda arhitekti kutsealale ja arhitektina tegutseda, esitab vastuvõtva jurisdiktsiooni nõudmisel kõnealuse jurisdiktsiooni pädevale asutusele elektroonilisel teel taotluse koos III liites loetletud dokumentide ja tunnistustega. Tunnustamistaotlused tehakse vastuvõtva jurisdiktsiooni keeles või muus vastuvõtva jurisdiktsiooni poolt aktsepteeritavas keeles.

    2.   Pädev asutus kinnitab taotluse kättesaamist elektrooniliselt ühe kuu jooksul alates taotluse kättesaamisest ja teatab taotlejale, kas taotlus loetakse täielikuks. Mittetäieliku taotluse korral teeb pädev asutus kindlaks taotluse täiendamiseks vajaliku lisateabe ja annab taotlejale võimaluse taotlust mõistliku aja jooksul parandada.

    3.   Tunnustamistaotluse läbivaatamise menetlus tuleb lõpule viia võimalikult kiiresti ning vastuvõtva jurisdiktsiooni pädev asutus peab tegema igakülgselt põhjendatud otsuse kolme kuu jooksul alates kuupäevast, mil taotleja esitas täieliku taotluse.

    4.   Kui pädev asutus nõuab artiklis 5 osutatud registreerumiseelse veebikursuse läbimist, annab pädev asutus taotlejale selle sooritamise võimaluse põhjendamatu viivituseta niipea, kui ta leiab, et artikli 4 nõuded on täidetud. Igal juhul annab pädev asutus taotlejale võimaluse sooritada registreerumiseelne veebikursus ja vajaduse korral keeleeksam ning kui mõlemad on edukalt sooritatud, esitab ta taotlejale taotluse kohta käesoleva artikli lõikes 3 osutatud ajavahemiku jooksul igakülgselt põhjendatud otsuse.

    5.   Kui taotlust ei rahuldata, teavitab pädev asutus taotlejat sellest kirjalikult ja ilma põhjendamatu viivituseta. Pädev asutus teavitab tagasilükatud taotluse esitajat taotluse tagasilükkamise põhjustest.

    6.   Tasu, mida taotleja võib olla kohustatud maksma oma taotluse menetlemise eest, on vastavuses vastuvõtva jurisdiktsiooni pädevate asutuste kantud kuludega.

    Artikkel 7

    Arhitektina tegutsemine vastuvõtvas jurisdiktsioonis

    1.   Arhitekt, kelle kutsekvalifikatsiooni käesoleva lepingu alusel tunnustatakse ja kes tegutseb vastuvõtvas jurisdiktsioonis arhitektina, järgib vastuvõtva jurisdiktsiooni õigusnorme ja arhitektide suhtes kohaldatavaid käitumis- ja eetikanorme valdkondades, nagu kohustuslik kutsealane vastutuskindlustus, keeleoskus, pidev kutsealane areng, registreerimistasud ning äri- või ettevõtte nimede kasutamine.

    2.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud arhitektil on õigus tegutseda arhitektina vastuvõtvas jurisdiktsioonis kasutatava kutsenimetuse all, kui selline nimetus on seadusega kaitstud.

    3.   Kui artikli 4 lõikes 1 osutatud Euroopa Liidu liikmesriigi arhitekti kutsekvalifikatsiooni on üks Kanada vastuvõttev jurisdiktsioon tunnustanud, ei saa Kanada teine vastuvõttev jurisdiktsioon kehtestada täiendavate kursuste kohustust, mida Kanada arhitektilt teises vastuvõtvas jurisdiktsioonis registreerimise tingimusena ei nõutaks.

    Artikkel 8

    Rakendamine

    1.   Lepinguosaline teeb üldsusele kättesaadavaks või tagab, et tema pädevad asutused teevad üldsusele – võimaluse korral elektroonilisel kujul – kättesaadavaks järgmise teabe:

    a)

    kvalifikatsiooni tunnustamise taotlusi haldavate pädevate asutuste nimed ja aadressid;

    b)

    kvalifikatsioonide vastastikust tunnustamist käsitlevate otsuste rakendamise ja haldamisega seotud asjakohased nõuded ja menetlused;

    c)

    kohustusliku registreerimise või kutseühingu liikmesusega seotud menetlused;

    d)

    käesoleva lepinguga hõlmatud kutsealal tegutsemise suhtes kohaldatavad õigusnormid, sealhulgas eelkõige nõuded, mis on seotud valdkondlike teadmistega, mida kontrollitakse artiklis 5 osutatud registreerumiseelsel veebikursusel.

    2.   Kumbki lepinguosaline püüab teist lepinguosalist teavitada uutest õigusnormidest või kehtivate normide muudatustest, mis on vastu võetud reguleerimisõigust kasutades ja mis võivad mõjutada arhitektide kvalifikatsiooni tunnustamist vastavalt CETA artikli 11.5 punktile d.

    3.   Lepinguosalise iga jurisdiktsiooni pädevad asutused teevad omavahel tihedat koostööd ja osutavad vastastikust abi, et hõlbustada käesoleva lepingu rakendamist.

    4.   Ükski käesoleva lepingu säte ei takista pädevatel asutustel või nende ühendustel korrapäraselt kohtumast, et arutada arhitektide kutseala reguleerimisega seotud küsimusi.

    5.   Lepinguosalised juhivad CETA artikli 26.2 lõike 1 punkti b alusel loodud vastastikuse tunnustamise ühiskomitee tähelepanu kõigile käesoleva lepingu rakendamisest või toimimisest tulenevatele küsimustele, kui neid küsimusi ei ole võimalik lahendada vastavalt käesolevale artiklile. Komitee tuleb kokku viivitamata ja hiljemalt 45 päeva jooksul alates taotluse saamisest ning komitee püüab jõuda vastastikku rahuldava lahenduseni nelja kuu jooksul alates komitee koosoleku toimumise kuupäevast.

    6.   Kui CETA ühiskomitee uurib vastavalt CETA artiklile 30.10 mõju, mida avaldab uue liikmesriigi ühinemine Euroopa Liiduga, tuleb vastastikuse tunnustamise ühiskomitee kokku ja esitab teenuste ja investeeringute komiteele aruande, et toetada kõnealust uurimist.

    (1)  https://www.cfta-alec.ca/canadian-free-trade-agreement/

    (2)   ELT L 255, 30.9.2005, lk 22.

    I liide

    Kanadas välja antud kvalifikatsiooni tõendav dokument, mis annab õiguse tegutseda artikli 4 lõikes 2 osutatud arhitekti kutsealal

    Kanadas on arhitekti kvalifikatsiooni saamise üheks tingimuseks haridus, mida tõendab mõne järgmise ülikooli diplom:

    —

    University of British Columbia;

    —

    University of Calgary;

    —

    Carleton University;

    —

    Technical University of Nova Scotia (TUNS), praegune Dalhousie University;

    —

    Université Laval;

    —

    University of Manitoba;

    —

    McGill University;

    —

    Université de Montréal;

    —

    University of Toronto ja

    —

    University of Waterloo.

    Asjakohased akadeemilised kraadid on järgmised:

    —

    bakalaureusekraad arhitektuuris (B. Arch) kuni aastani 2004 ja

    —

    magistrikraad arhitektuuris (M. Arch).

    Kanada arhitektide sertifitseerimise nõukogu (Canadian Architectural Certification Board, CACB) või pädev asutus võib hinnata ka akrediteeringuta asutuste arhitektuurialal välja antud konkreetseid kutsekraade või -diplomeid ning anda tunnistuse, kui need vastavad ROACi heaks kiidetud Kanada haridusstandardile. CACBi veebisaidil on nimekiri kehtivatest akrediteeringutest ja teave sertifitseerimisviiside kohta.

    Nende lõpetajate puhul, kes omandasid kraadi mõnes Kanada arhitektuurikoolis enne, kui CACB võttis 1991. aastal kasutusele kraadiõppeprogrammide akrediteerimissüsteemi, kinnitas CACB iga arhitektuurieriala lõpetaja haridusalase kvalifikatsiooni, mis pidi olema omandatud ühes eespool nimetatud ülikoolis.

    II liide

    Artiklis 5 osutatud 10-tunnise registreerumiseelse veebikursuse üksikasjad

    1.   Kursuse üldpõhimõtted ja eesmärgid

    Artiklis 5 osutatud registreerumiseelse veebikursuse eesmärk on tagada, et Euroopa Liidu liikmesriigi arhitekt, kes soovib arhitekti kutsealale pääseda ja arhitektina tegutseda Kanada vastuvõtvas jurisdiktsioonis, on omandanud valdkondlikud teadmised, mida on vaja mõnes Kanada provintsis või territooriumil tegutsemiseks.

    Pärast kursuse läbimist on taotlejal arusaam sellest, milliste teenuste osutamist arhitektilt eeldatakse, arusaam lepingulistest nõuetest enne arhitektiteenuste pakkumist, isereguleeriva kutsealaga seotud ametikohustustest ja avaliku hüve kaitsmise nõudest, haldus- ja õiguslikest kohustustest, mida arhitekt peab teadma, et osutada Kanadas arhitektiteenuseid, ning sellest, kust leida olulist teavet, nagu ehitusnormid, sisenormid, tööstusstandardid ja muud reguleerivad dokumendid.

    2.   Valdkondlikud teadmised

    Valdkondlikud teadmised hõlmavad järgmist:

    —

    asjakohaste ehitusnormide otsimine ja dokumenteerimine;

    —

    arusaam menetlustest, mis võimaldavad taotleda nendest ehitusnormidest tulenevate erinõuete leevendamist või neist kõrvalekaldumist;

    —

    toodete ja materjalide hindamine;

    —

    projekti vastavus kohaldatavatele normidele;

    —

    ehituslepingute ettevalmistamine ja nende üle läbirääkimiste pidamine, sealhulgas ehituslepingute tingimused, et täpsustada arhitekti, töövõtja, omaniku, kindlustusettevõtte ja kindlustusandja ülesanded ehitusetapi haldamisel;

    —

    ehitusloa taotlemine;

    —

    järelevalve ehitusprotsessi edenemise üle ja tulemuslikkuse hindamine ning

    —

    kutse-eetika.

    3.   Tulemused

    Pärast kõnealuse veebikursuse läbimist saab taotleja kohe teate selle kohta, kas ta on saanud kursuse edukat sooritamist võimaldava hinde. Tulemused saadetakse samal ajal ROACile, kes need registreerib.

    III liide

    Dokumendid, mida võidakse nõuda kooskõlas artikli 6 lõikega 1

    Vastuvõtva jurisdiktsiooni pädev asutus võib asjakohasel juhul nõuda, et taotleja esitaks elektrooniliselt järgmised dokumendid:

    1.

    tõend kodakondsuse või alalise elukoha kohta lepinguosalise riigis;

    2.

    kvalifikatsiooni tõendav dokument;

    3.

    kinnitus erialase töökogemuse kohta;

    4.

    elektroonilisel teel otse vastuvõtva jurisdiktsiooni pädevale asutusele saadetud kiri selle jurisdiktsiooni pädevalt asutuselt, kus arhitekt on saanud kvalifikatsiooni; kirjas kinnitatakse järgmist:

    a)

    kuupäev, mil arhitekt on kantud kutseregistrisse või talle on antud litsents või muu samaväärne õigus, kui jurisdiktsioonis, kus arhitekt on saanud kvalifikatsiooni, puudub registreerimis- või litsentsimiskord;

    b)

    vastavus käesoleva lepingu artikli 4 lõike 1 punktis a või artikli 4 lõike 2 punktis a sätestatud kutsekvalifikatsiooni nõuetele;

    c)

    tõend kõrgete kõlbeliste omaduste ja kohustuste õigeaegse täitmise kohta ning

    d)

    kui punkt c tema kohta ei kehti, siis tõend selle kohta, et arhitekti suhtes ei ole käimas distsiplinaarmenetlust ja tema arhitektina tegutsemist ei ole ametialaste käitumisreeglite raske rikkumise või kuriteo tõttu peatatud ega keelatud;

    Kui vastuvõttev jurisdiktsioon nõuab punkti c või d kohast tõendit, aktsepteerib ta piisava tõendina dokumenti, mille on välja andnud selle jurisdiktsiooni pädev asutus, kus arhitekt on saanud kvalifikatsiooni. Kui pädev asutus selliseid tõendeid ei väljasta, aktsepteerib vastuvõttev jurisdiktsioon asjaomase arhitekti poolt vande all tehtud deklaratsiooni või tõotust pädeva kohtu- või haldusasutuse või notari või kvalifitseeritud kutseorganisatsiooni ees. Sellisel juhul esitab taotleja ka selle asutuse või notari väljastatud tunnistuse, mis tõendab tema vande all tehtud deklaratsiooni või tõotust;

    5.

    tõend selle kohta, et taotleja on kooskõlas vastuvõtva jurisdiktsiooni õigusnormidega kindlustatud kutsealasest vastutusest tulenevate finantsriskide vastu;

    6.

    karistusregistri väljavõte, mille on välja andnud punktis 4 osutatud jurisdiktsioon;

    7.

    tõend taotluse esitamise lõivu tasumise kohta.

    Käesoleva lisa punktides 4, 5 ja 6 osutatud dokumendid ei tohi esitamise kuupäeval olla vanemad kui kolm kuud.

    ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2023/2467/oj

    ISSN 1977-0650 (electronic edition)

    Top