Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32022R1104

    Komisjoni määrus (EL) 2022/1104, 1. juuli 2022, millega muudetakse määrust (EL) nr 68/2013 söödamaterjalide kataloogi kohta (EMPs kohaldatav tekst)

    C/2022/4474

    ELT L 177, 4.7.2022, p. 4–74 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    Legal status of the document In force

    ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2022/1104/oj

    4.7.2022   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    L 177/4


    KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2022/1104,

    1. juuli 2022,

    millega muudetakse määrust (EL) nr 68/2013 söödamaterjalide kataloogi kohta

    (EMPs kohaldatav tekst)

    EUROOPA KOMISJON,

    võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

    võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrust (EÜ) nr 767/2009 sööda turuleviimise ja kasutamise kohta, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1831/2003 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 79/373/EMÜ, 82/471/EMÜ, 83/228/EMÜ, 93/74/EMÜ, 93/113/EÜ ja 96/25/EÜ, komisjoni direktiiv 80/511/EMÜ ning komisjoni otsus 2004/217/EÜ, (1) eriti selle artikli 26 lõiget 3,

    ning arvestades järgmist:

    (1)

    Pärast 2017. aastal avaldatud söödamaterjalide kataloogi viimast läbivaatamist kooskõlas komisjoni määrusega (EL) nr 68/2013 (2) on Euroopa söödakäitlussektori asjaomased esindajad muude huvitatud isikutega konsulteerides ja koostöös liikmesriikide pädevate asutustega ning võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti arvamustes esitatud asjakohaseid kogemusi ning teaduse ja tehnoloogia arengut töötanud välja söödamaterjali kataloogi muudatused.

    (2)

    Kõnealused muudatused hõlmavad üldsätete selgitusi, uusi kandeid töötlemisviiside ja söödamaterjalide kohta ning olemasolevate kannete kohandusi. Eelkõige tuleks teatavate uute söödamaterjalide puhul asjaomaste toodete omaduste kohta üksikasjalikuma teabe andmiseks kehtestada erisätted, milles käsitletakse määruse (EÜ) nr 767/2009 artikli 16 lõike 1 punktis b osutatud keemiliste lisandite kirjeldust, maksimumsisaldust ja kohustuslikke viiteid käsitlevaid andmeid. Selleks et soodustada biomajandusest, toidu- või biokütusesektorist pärit teatavate söödamaterjalide väärtustamist, peaks selliste söödamaterjalide nimetus olema pigem „kaassaadus“, aga mitte alavääristava tooniga „kõrvalsaadus“. Määruse (EÜ) nr 1069/2009 (3) kohaldamisalasse kuuluvaid loomseid kõrvalsaadusi ei tohiks siiski selliselt ümber nimetada. Lisaks tuleks muuta määruse (EL) nr 68/2013 lisa sätteid kääritamise teel saadud toodete ja kaassaaduste kohta, et paremini kajastada käärimissaaduste eri liike.

    (3)

    Söödamaterjalide kataloogi muutmisel tuleks arvesse võtta komisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/758 (4) sätteid teatavate toodete staatuse kohta, sealhulgas kõnealuses määruses sätestatud üleminekumeetmeid. Eelkõige on rakendusmääruses (EL) 2021/758 sätestatud, et naatriumtsitraadid, kaaliumtsitraadid, sorbitool, mannitool ja kaltsiumhüdroksiid on söödalisandid, mis tuleb määruse (EÜ) nr 1831/2003 (5) artikli 10 lõike 5 kohaselt turult kõrvaldada, kuigi need tooted on kantud ka söödamaterjalide kataloogi. Selleks et võtta arvesse õiguslikku ebakindlust kõnealuste söödalisandite liigitamisel, on rakendusmäärusega (EL) 2021/758 ette nähtud üleminekuperiood kuni 30. maini 2028 nende turult ja kasutusest kõrvaldamiseks. Selle üleminekuperioodiga võimaldataks huvitatud isikutel esitada uusi taotlusi kõnealuste söödalisandite jaoks loa saamiseks vastavalt määrusele (EÜ) nr 1831/2003. Seetõttu peaks määrusest tulenevalt kõnealuste toodete söödamaterjalide kataloogist eemaldamisega kaasnema samasugune üleminekuperiood nende turule laskmise ja söödamaterjalidena kasutamise suhtes.

    (4)

    Lisaks on rakendusmääruses (EL) 2021/758 sätestatud, et söödamaterjalide kataloogi kantud tooted ksülitool, ammooniumlaktaat ja ammooniumatsetaat on määruse (EÜ) nr 1831/2003 kohaldamisalasse kuuluvad söödalisandid. Kuna kõnealused tooted on vastavalt rakendusmäärusele (EL) 2021/758 liigitatud söödalisanditeks, on asjakohane ette näha kõnealuses rakendusmääruses sätestatud üleminekuperiood, et võimaldada huvitatud isikutel kohaneda nende toodete uue staatusega ja esitada uus taotlus kõnealuste söödalisandite jaoks loa saamiseks määruses (EÜ) nr 1831/2003 sätestatud korra alusel.

    (5)

    Määruse (EÜ) nr 767/2009 artikli 26 lõikes 4 sätestatud tingimused on täidetud.

    (6)

    Võttes arvesse määrusesse (EL) nr 68/2013 tehtavate muudatuste suurt arvu, tuleks ühtsuse, selguse ja lihtsuse huvides kõnealuse määruse lisa asendada.

    (7)

    Seega on asjakohane näha ette piisav aeg märgistuse sujuvaks muutmiseks, et vähendada ettevõtjate halduskoormust ja vältida tarbetuid häireid kaubanduses.

    (8)

    Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

    Artikkel 1

    Määruse (EL) nr 68/2013 lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga.

    Artikkel 2

    Söödamaterjale, mis on märgistatud kooskõlas määrusega (EL) nr 68/2013 enne 24. juulit 2023 kujul, nagu see kehtis enne selle muutmist käesoleva määrusega, võib turule lasta ning kasutada kuni varude lõppemiseni.

    Artikkel 3

    Söödalisandeid naatriumtsitraate, kaaliumtsitraate, sorbitooli, mannitooli, kaltsiumhüdroksiidi, ksülitooli, ammooniumlaktaati ja ammooniumatsetaati võib jätkuvalt turule lasta ja kasutada söödamaterjalina kuni 30. maini 2028.

    Artikkel 4

    Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

    Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

    Brüssel, 1. juuli 2022

    Komisjoni nimel

    president

    Ursula VON DER LEYEN


    (1)  ELT L 229, 1.9.2009, lk 1.

    (2)  Komisjoni 16. jaanuari 2013. aasta määrus (EL) nr 68/2013 söödamaterjalide kataloogi kohta (ELT L 29, 30.1.2013, lk 1).

    (3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002 (ELT L 300, 14.11.2009, lk 1).

    (4)  Komisjoni 7. mai 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/758, milles käsitletakse teatavate toodete staatust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1831/2003 kohaldamisalasse kuuluva söödalisandina ja teatavate söödalisandite turult kõrvaldamist (ELT L 162, 10.5.2021, lk 5).

    (5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta (ELT L 268, 18.10.2003, lk 29).


    LISA

    SÖÖDAMATERJALIDE KATALOOG

    A OSA

    Üldsätted

    1)

    Kataloogi kasutamine on söödakäitlejate poolt vabatahtlik. C osas loetletud söödamaterjali nimetust võib kasutada üksnes söödamaterjali puhul, mis vastab kõnealuse kande nõuetele.

    2)

    Kõik C osa söödamaterjalide loetelu kanded peavad vastama söödamaterjalide kasutamise piirangutele kooskõlas liidu asjaomaste õigusaktidega; erilist tähelepanu tuleb pöörata geneetiliselt muundatud organismidest või neist toodetud söödamaterjalide vastavusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1829/2003, (1) või mis on saadud geneetiliselt muundatud mikroorganismidega seotud käärimisprotsessi tulemusel. Loomsetest kõrvalsaadustest söödamaterjalid või neid sisaldavad söödamaterjalid peavad vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1069/2009 (2) ja komisjoni määrusele (EL) nr 142/2011 (3) ning nende suhtes võib kohaldada piiranguid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 999/2001 (4) Kataloogi kantud söödamaterjale kasutavad söödakäitlejad tagavad, et söödamaterjal vastab määruse (EÜ) nr 767/2009 artikli 4 nõuetele.

    3)

    „Endine toit” tähendab toitu (v.a toidujäätmed), mis on valmistatud inimtarbimiseks kooskõlas kõigi liidu toidualaste normidega, kuid mis ei ole enam inimtoiduks ette nähtud kas praktilistel või logistilistel põhjustel või seoses tootmis-, pakendamis- või muude vigadega ning mis ei põhjusta söödana kasutamise korral mingeid terviseohte. Määruse (EÜ) nr 767/2009 I lisa punktis 1 osutatud maksimumsisalduse kindlaksmääramist ei kohaldata endise toidu ja toidujäätmete suhtes. Seda kohaldatakse juhul, kui neid söödana täiendavalt töödeldakse.

    4)

    Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) 183/2005 (5) artiklis 4 osutatud heale tavale ei sisalda söödamaterjalid valmistamisprotsessist ja abiainetest pärinevaid keemilisi lisandeid, välja arvatud juhul, kui kataloogis on kindlaks määratud lubatud maksimumsisaldus. Söödas keelatud aineid ei või esineda ning selliste ainete puhul maksimumsisaldust ette ei nähta. Läbipaistvuse eesmärgil lisavad söödakäitlejad söödamaterjalidele, mille puhul on jääkained lubatud, tavapärase kaubandustegevuse raames asjakohase teabe.

    5)

    Kooskõlas määruse (EÜ) nr 183/2005 artiklis 4 osutatud hea tavaga ja järgides ALARA (6) põhimõtet, kuid ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 183/2005, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/32/EÜ, (7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 396/2005 (8) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1831/2003 (9) kohaldamist, on asjakohane söödamaterjalide kataloogis täpsustada selliste valmistamisprotsessist ja abiainetest pärit keemiliste lisandite maksimumsisaldus, mida on söödamaterjalis 0,1 % või rohkem. Kataloogis võib kindlaks määrata ka selliste keemiliste lisandite ja abiainete maksimumsisalduse, mida esineb vähem kui 0,1 %, kui seda peetakse hea kauplemistava kohaselt sobivaks. Kui käesoleva lisa B või C osas ei ole teisiti märgitud, on kõik maksimumsisaldused väljendatud massiprotsendina (10).

    Keemiliste lisandite ja abiainete maksimumsisaldused on esitatud kas töötlemisviiside kirjelduses B osas, söödamaterjali kirjelduses C osas või asjaomase kategooria lõpus C osas. Kui C osas ei ole konkreetset maksimumsisaldust kindlaks määratud, kohaldatakse asjaomase töötlemisviisi puhul B osas sätestatud maksimumsisaldust kõikide C osas loetletud söödamaterjalide suhtes juhul, kui söödamaterjali kirjelduses osutatakse asjaomasele töötlemisviisile ja kui asjaomane töötlemisviis vastab B osas esitatud kirjeldusele.

    6)

    Söödamaterjale, mida ei ole loetletud C osa 12. peatükis ja mis saadakse kääritamise teel või milles looduslikult esinevad mikroorganismid, võib lasta turule koos elusmikroorganismidega tingimusel, et neid sisaldavate söödamaterjalide ja segasööda ettenähtud kasutus

    a)

    ei ole mikroorganismide paljundamine ega

    b)

    ole seotud mikroorganismi(de) ülesandega vastavalt määruse (EÜ) nr 1831/2003 I lisale.

    Mikroorganismide esinemist või sellest tulenevaid mis tahes funktsioone ei ole lubatud teatada söödamaterjalide ja neid sisaldava segasööda märgistusel.

    7)

    Söödamaterjali botaaniline puhtusaste on vähemalt 95 %. Eelmisest tootmistsüklist pärinevate botaaniliste lisandite, nagu muude õliseemnete või õliviljade sisaldus ei tohi ületada 0,5 % iga õliseemne või õlivilja liigi kohta. Neist üldeeskirjadest erinevuse puhuks tuleb C osa söödamaterjalide loetelus kindlaks määrata konkreetne norm.

    8)

    C osas esitatud söödamaterjali nimetusele lisatakse (11) vajaduse korral B osas olevas töötlemisviiside sõnastiku viimases veerus loetletud ühe või mitme töötlemisviisi üldnimetus/-omadus näitamaks, et kõnealust söödamaterjali on nimetatud viisil või viisidel töödeldud, välja arvatud juhul, kui see töötlemisviis on ette nähtud C osas esitatud söödamaterjali vastavas kirjelduses. Söödamaterjal, mille nimetus on kombinatsioon C osas loetletud nimetusest ja B osas loetletud ühe või mitme töötlemisviisi üldnimetusest/-omadusest, loetakse kataloogi kuuluvaks ning tema märgistusel peab olema esitatud kohustuslik teave asjaomase söödamaterjali kohta, mis on esitatud vastavalt B ja C osa viimases veerus. Kui töötlemisviisi puhul kasutatav konkreetne meetod on märgitud B osa viimases veerus, tuleb see esitada ka söödamaterjali nimetuses. Kui söödamaterjali nimetus ja tootmisviisiga seotud omaduse kombinatsioon on C osas olemas, kehtib üksnes C osa viimases veerus esitatud teave. Määruse (EÜ) nr 767/2009 artikli 24 lõike 1 punktis a osutatud söödamaterjali nimetus on vajaduse korral C osas loetletud nimetus koos B osas loetletud ühe või mitme töötlemisviisi üldnimetuse/-omadusega.

    9)

    Kui söödamaterjali töötlemisviis erineb B osas töötlemisviiside sõnastikus esitatud asjaomase töötlemisviisi kirjeldusest, tuleb töötlemisviis esitada asjaomase söödamaterjali kirjelduses.

    10)

    Paljude söödamaterjalide puhul võib kasutada sünonüüme. Sellised sünonüümid lisatakse nurksulgudes asjaomase söödamaterjali kande veergu „Nimetus“ C osa söödamaterjalide loetelus.

    11)

    C osa söödamaterjalide loetelus (v.a loomsed kõrvalsaadused) kasutatakse vajaduse korral sõna „toode“ või „kaassaadus“, selle asemel et kasutada sõna „kõrvalsaadus“; sellega võetakse arvesse turuolukorda ja söödakäitlejate tegelikku keelekasutust, mille eesmärk on esile tõsta söödamaterjalide kaubanduslikku väärtust.

    12)

    Taime botaaniline nimi esitatakse ainult kõnealust taime käsitleva esimese kande kirjelduses C osa söödamaterjalide loetelus.

    13)

    Teatava kataloogi kantud söödamaterjali analüütiliste koostisosade kohustusliku märgistamise aluseks on vajadus näidata, kas konkreetse koostisosa kontsentratsioon teatavas tootes on kõrge või kas töötlemisviis on muutnud toote toiteomadusi.

    14)

    Määruse (EÜ) 767/2009 artikli 15 punktis g on koostoimes sama määruse I lisa punktiga 6 ette nähtud märgistamisnõuded niiskusesisalduse kohta. Sama määruse artikli 16 lõike 1 punktis b on koostoimes sama määruse V lisaga ette nähtud märgistamisnõuded muude analüütiliste koostisosade kohta. Peale selle tuleb määruse (EÜ) nr 767/2009 I lisa punkti 5 kohaselt esitada märgistusel soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui see on suurem kui 2,2 % üldjuhul või teatavate söödamaterjalide puhul siis, kui see ületab selle määruse V lisa asjaomases jaos sätestatud taset. Mõned C osa söödamaterjalide loetelu kanded erinevad nendest nõuetest järgmises:

    a)

    C osa söödamaterjalide loetelus analüütilisi koostisosi käsitlev kohustuslik teave asendab määruse (EÜ) nr 767/2009 V lisa asjaomases jaos ettenähtud kohustusliku teabe;

    b)

    kui C osa söödamaterjalide loetelus on kohustusliku teabe veerg täitmata jäetud selliste analüütiliste koostisosade osas, millest oleks määruse (EÜ) nr 767/2009 V lisa asjaomase jao kohaselt tulnud teatada, ei tule ühtki neist koostisosadest kanda märgisele. Kui soolhappes lahustumatu tuha sisaldus on suurem kui 2,2 %, tuleb see siiski märkida ka juhul, kui osa söödamaterjalide loetelus ei ole sisalduse taset ette nähtud;

    c)

    kui C osa söödamaterjalide loetelu kohustusliku teabe veerus on kehtestatud üks või enam konkreetset niiskusesisalduse taset, kohaldatakse määruse (EÜ) nr 767/2009 I lisa punktis 6 ettenähtud taseme asemel neid tasemeid. Kui niiskusesisaldus on väiksem kui 14 %, ei ole selle deklareerimine kohustuslik. Kui kõnealuses veerus ei ole konkreetset niiskusesisaldust ette nähtud, kohaldatakse määruse (EÜ) nr 767/2009 I lisa punkti 6.

    15)

    Söödakäitleja, kes väidab, et söödamaterjalil on rohkem omadusi, kui C osa söödamaterjalide loetelu kirjelduse veerus märgitud või kes osutab B osas loetletud töötlemisviisile, mida saab väitega samastada (nt töötlemine kaitseks lagunemise eest vatsas), peab täitma määruse (EÜ) nr 767/2009 artikli 13 kohaseid nõudeid. Peale selle võib söödamaterjal vastata erisöötmise eesmärgile kooskõlas määruse (EÜ) nr 767/2009 artiklitega 9 ja 10.

    16)

    Kui C osa loetelus esitatud söödamaterjal, mille puhul joonealuses märkuses on nõutud selle materjali nimetusele liigi nime lisamist, koosneb mitmest liigist, võib seda käsitada söödamaterjalina üksnes siis, kui söödamaterjalidena kasutatud taimede või loomade, või nende osade omadused ja päritolu on samad.

    B OSA

    Töötlemisviiside sõnastik

     

    Töötlemisviis

    Määratlus

    Üldnimetus või omadus

    1

    Tuulamine

    Osakeste eraldamine õhuvooluga

    Tuulatud

    2

    Aspireerimine

    Tolmu, väikeste osakeste ja teravilja muude tahkete osakeste eraldamine liikumises olevast puistes teraviljast õhuvoolu abil

    Aspireeritud

    3

    Blanšeerimine

    Protsessi käigus orgaanilise aine kuumtöötlemine keetmise või aurutamise teel, et denatureerida looduslikud ensüümid, pehmendada kudesid ja eemaldada toores lõhn, millele järgneb kastmine külma vette küpsemise peatamiseks

    Blanšeeritud

    4

    Pleegitamine

    Loodusliku värvuse eemaldamine keemiliste või füüsikalist protsesside teel või aktiivmulla kasutamisega

    Pleegitatud

    5

    Jahutamine

    Temperatuuri langetamine keskkonnatemperatuurist allapoole, jättes selle siiski ülespoole jäätumispiiri, et hõlbustada säilitamist

    Jahutatud

    6

    Tükeldamine

    Osakeste suuruse vähendamine ühe või mitme noa abil

    Tükeldatud

    7

    Puhastamine

    Ainete (saasteainete, nt kivide) või taime vegetatiivsete osade, nt lahtiste õle-, koore- ja umbrohuosakeste eemaldamine

    Puhastatud/sorteeritud

    8

    Kontsentreerimine  (12)

    Vee ja/või muude koostisosade eemaldamine (13)

    Kontsentraat

    9

    Kondenseerimine

    Aine muutmine gaasilisest vedelaks

    Kondenseeritud

    10

    Kuumutamine

    Kuumuse kasutamine söödamaterjali füüsikaliste ja keemiliste omaduste muutmiseks

    Kuumutatud

    11

    Purustamine

    Osakeste suuruse vähendamine purusti abil

    Purustatud

    12

    Kristallimine

    Puhastamine vedelast lahusest tahkete kristallide moodustamise abil. Vedelikus sisalduvad lisandid ei lähe tavaliselt kristalli struktuuri

    Kristallitud

    13

    Koorimine  (14)

    Terade, seemnete, puuviljade, pähklite ja muu materjali väliskihi täielik või osaline eemaldamine

    Kooritud, osaliselt kooritud

    14

    Lüdimine/kroovimine/koorimine

    Ubade, terade ja seemnete väliskestade üldjuhul füüsiline eemaldamine

    Lüditud, kroovitud, kooritud (15)

    15

    Pektiini eemaldamine

    Pektiinide ekstraheerimine söödamaterjalist

    Pektiinita

    16

    Kuivatamine

    Niiskuse kõrvaldamine

    Kuivatatud või dehüdreeritud

    17

    Lima eemaldamine

    Limakihi eemaldamine pinnalt

    Lima eemaldatud

    18

    Suhkru eraldamine

    Mono- ja disahhariidide täielik või osaline kõrvaldamine melassist ja muudest suhkrusisaldusega materjalidest keemilise või füüsikalise meetodiga

    Suhkruta, vähendatud suhkrusisaldusega

    19

    Detoksifitseerimine

    Protsessi käigus hävitatakse toksilised saasteained või vähendatakse nende sisaldust.

    Detoksifitseeritud

    20

    Destilleerimine

    Vedelike fraktsioneerimine, milleks vedelikku keedetakse ning kondenseerunud aur kogutakse eraldi anumasse

    Destilleeritud

    21

    Kuivatamine

    Vee eemaldamine tehnilise meetodi abil või looduslikul teel

    Kuivatatud (looduslikult või tehnilise meetodiga), vajaduse korral

    22

    Sileerimine

    Protsess, millega söödamaterjalide loomulikku lagunemist kontrollitakse hapestamisega anaeroobses keskkonnas, mis tuleneb loomulikust käärimisest või/ja silokonservantide lisamisest

    Sileeritud

    23

    Aurustamine

    Veesisalduse vähendamine

    Aurustatud

    24

    Paisutamine

    Kuumtöötlemisviis, mille puhul tootes oleva vee äkilise aurustumise tulemuseks on toote struktuuri lõhkumine.

    Paisutatud

    25

    Õlipressimine

    Õli/rasva eemaldamine pressimise teel

    Kook/kakk ja õli/rasv

    26

    Ekstraheerimine

    Toorainest vee või muu lahusti abil lahustuvate koostisosade osaline või täielik eraldamine vedela või tahke faasi kaudu, mille tulemusel saadud materjalid on ekstrakt (16)a ekstraheerimise üks või mitu kaassaadust (17)

    Ekstrakt/õli/suhkur või ekstraheerimise kaassaadus/jahu/melass/pulp, vajaduse korral

    27

    Ekstrusioon

    Kuumtöötlemisviis, mille puhul tootes oleva vee kiire aurustumise tulemuseks on toote struktuuri lõhkumine, millega kaasneb tootele erikuju andmine läbi ava (matriitsi) surumisega

    Ekstrudeeritud

    28

    Kääritamine, fermenteerimine

    Töötlemisviis, mille käigus toodetakse mikroorganisme, nagu bakterid, seened või pärmid, või kasutatakse nende toimet materjalidele, et muuta nende keemilist koostist või omadusi

    Kääritatud, fermenteeritud

    29

    Filtrimine

    Tahkete osakeste eraldamine vedeliku surumisega läbi poorse aine või membraanfiltri, mille tulemusel saadakse filtritud söödamaterjal ja filtritud jääkained2

    Filtritud

    30

    Helvestamine

    Niiske kuumtöödeldud materjali valtsimine, et toota õhukesi materjalitükke

    Helbed

    31

    Jahvatamine

    Kuivade terade suuruse vähendamine, et hõlbustada koostisosade eraldamist peamiselt jahuks, kliideks ja peenkliideks

    Jahu, kliid, peenkliid (18)või söödajahu, vajaduse korral

    32

    Külmkoorimine

    Õli küllastunud ja küllastumata komponentide eraldamine õli jahutamisega. Jahutamisel õli küllastunud komponendid hanguvad, samas kui õli küllastumata osad on vedelad ja neid saab nt dekanteerida. Külmkooritud toode on hangunud õli

    Külmkooritud

    33

    Peenestamine

    Töötlemisviis, mille käigus söödamaterjal purustatakse osakesteks.

    Peenestatud

    34

    Praadimine

    Söödamaterjali kuumutamine õlis või rasvas

    Praetud

    35

    Želeerimine

    Töötlemisviis, mille käigus moodustub želee – tahke sültjas aine, mis võib olla pehme ja nõrk või ka kõva ja sitke, tavaliselt kasutatakse želeerimiseks tarretusaineid

    Želeeritud

    36

    Granuleerimine

    Söödamaterjalide töötlemisviis osakeste teatava suuruse ja konsistentsi saavutamiseks

    Granuleeritud

    37

    Purustamine/jahvatamine

    Tahkete söödamaterjalide osakeste suuruse vähendamine kuiv- või märgtöötlemise teel

    Purustatud või jahvatatud

    38

    Kuumtöötlemine

    Eritingimustes (nt rõhu ja niiskusega) toimunud kuumtöötlemine

    Kuumtöödeldud

    39

    Hüdrogeenimine

    Katalüütiline protsess, mille eesmärk on küllastada kõrgel temperatuuril vesiniku ülerõhul õlide/rasvade/rasvhapete kaksiksidemed, et saada osaliselt või täielikult küllastunud triglütseriidid/rasvhapped, või polüoolid, kui süsivesikute karbonüülrühmad taandatakse hüdroksüülrühmadeks

    Hüdrogeenitud, osaliselt hüdrogeenitud

    40

    Hüdrolüüs

    Lagundamine lihtsamateks keemilisteks ühenditeks vee ning kuumuse/rõhu, ensüümide, happe või leelisega töötlemise abil. Määrusega (EÜ) nr 1069/2009 hõlmatud hüdrolüüsitud söödamaterjalide puhul kohaldatakse kõnealuses määruses sätestatud määratlust

    Hüdrolüüsitud

    41

    Veeldamine

    Tahkest või gaasilisest olekust vedelasse olekusse viimine

    Veeldatud

    42

    Leotamine

    Söödamaterjaliks ettenähtud tooraine või söödamaterjali paigutamine vedelikku selle ühendite lahustamiseks mehaaniliste meetodite abil. Selle tulemusena söödamaterjali suurus väheneb2

    Leotatud

    43

    Linnastamine

    Töötlemisviis, mille käigus lastakse tera idanema, et aktiveerida looduslikke ensüüme, mis lõhustavad tärklise kääritatavateks süsivesikuteks ning valgud aminohapeteks ja peptiidideks

    Linnastatud

    44

    Sulatamine

    Tahkest olekust vedelaks olekuks muutmine kuumuse abil

    Sulatatud

    45

    Mikroniseerimine

    Töötlemisviis, mille käigus tahke aine osakeste keskmist läbimõõtu vähendatakse mikromeeterskaalani

    Mikroniseeritud

    46

    Kupatamine

    Töötlemisviis, mis hõlmab vees leotamist ja kuumtöötlemist ning mille tulemusena tärklis täielikult geelistub; sellele järgneb kuivatamine

    Kupatatud

    47

    Pastöriseerimine

    Kindlaksmääratud aja jooksul kuumtöötlemine kriitilise temperatuurini kahjulike mikroorganismide hävitamiseks; sellele järgneb kiire jahutamine

    Pastöriseeritud

    48

    Koorimine

    Puu- ja juurviljade koore eemaldamine

    Kooritud

    49

    Granuleerimine

    Kuju andmine vormpressimise abil

    Graanul, granuleeritud

    50

    Riisi lihvimine

    Kroovitud riisilt kliide ja idude täielik või osaline eemaldamine

    Lihvitud

    51

    Eelpaisutamine

    Tärklise modifitseerimine selleks, et tunduvalt parandada selle paisuvust külmas vees

    Eelpaisutatud (19)

    52

    Pressimine  (20)

    Vedela ja tahke faasi osaline või täielik eraldamine mehaanilise jõu abil

    Pressitud

    53

    Rafineerimine

    Lisandite või soovimatute koostisosade täielik või osaline eraldamine keemilise ja/või füüsikalise töötlemise abil

    Rafineeritud, osaliselt rafineeritud

    54

    Röstimine

    Söödamaterjali kuumutamine kuivalt, et soodustada seeduvust, lisada värvi ja/või vähendada toitainete omastamist negatiivselt mõjutavaid looduslikke tegureid

    Röstitud

    55

    Valtsimine

    Osakeste suuruse vähendamine, surudes materjali, nt terad pöörlevate rullide vahelt läbi.

    Valtsitud

    56

    Töötlemine kaitseks lagunemise eest vatsas

    Töötlemisviis, mille puhul kas füüsilise töötluse ( kuumuse, rõhu, auru ja nende tingimuste kombinatsiooniga) ja/või nt lignosulfonaatide, naatriumhüdroksiidi või orgaaniliste hapete (nagu propioon- või parkhappe) kasutamise eesmärk on kaitsta toitaineid lagunemise eest vatsas.

    Kaitseks lagunemise eest vatsas ei tohi söödamaterjale töödelda formaldehüüdiga

    Töödeldud kaitseks lagunemise eest vatsas [lisada vajaduse korral]

    57

    Sõelumine

    Eri suurusega osakeste eraldamine, raputades või valades söödamaterjali läbi sõela(sõelte)

    Sõelutud

    58

    Koorimine

    Vedeliku pinnakihi (nt piimarasva) eraldamine mehaaniliste vahenditega

    Kooritud

    59

    Viilutamine

    Söödamaterjali lõikamine viiludeks

    Viilutatud

    60

    Immutamine

    Söödamaterjali (tavaliselt seemnete) niisutamine ja pehmendamine küpsemisaja vähendamiseks, seemnekesta eraldamise hõlbustamiseks, vedeliku imendumise hõlbustamiseks, et idanemisprotsessi aktiveerida või et vähendada toitainete omastamist negatiivselt mõjutavate looduslike tegurite kontsentratsiooni.

    Immutatud

    61

    Pihustuskuivatamine

    Vedeliku niiskusesisalduse vähendamine söödamaterjalist pihuse või udu moodustamisega, et suurendada pindala-massi suhet, millest puhutakse läbi kuuma õhku

    Pihustuskuivatamisega valmistatav pulber

    62

    Aurutamine

    Töötlemisviis, mille käigus kasutatakse kuumutamisel ja küpsetamisel rõhu all olevat auru eesmärgiga soodustada seeduvust

    Aurutatud

    63

    Röstimine

    Kuumtöötlemine kuiva kuumusega, et vähendada toitainete omastamist negatiivselt mõjutavaid looduslikke tegureid või need kõrvaldada (kasutatakse tavaliselt õliseemnete puhul).

    Röstitud

    64

    Ultrafiltrimine

    Vedelike filtrimine läbi peenmembraanfiltri, millest pääsevad läbi üksnes väikesed molekulid

    Ultrafiltritud

    65

    Idu eemaldamine

    Töötlemisviis, millega purustatud viljaterad puhastatakse idudest osaliselt või täielikult

    Idu eemaldatud, idutatud

    66

    Infrapunamikroniseerimine

    Kuumtöötlemisviis, kus teravilja, juurte, seemnete, mugulate või nende kaassaaduste kuumutamiseks ja röstimiseks kasutatakse infrapunakuumust

    Infrapunamikroniseeritud

    67

    Õlide/rasvade ja hüdrogeenitud õlide/rasvade lõhustamine

    Õlide/rasvade ja hüdrogeenitud õlide/rasvade keemiline hüdrolüüsimine. Rasvade/õlide reageerimine veega rõhu all kõrgel temperatuuril, mille tulemusena saadakse hüdrofoobses faasis toorrasvhapped ja hüdrofiilses faasis glütserooliveed (toorglütserool)

    Lõhustatud

    68

    Ultrahelitöötlus

    Lahustuvate ühendite mehaaniline eraldamine vees, kasutades võimast ultraheliseadet ja kuumutamist

    Ultraheliga töödeldud

    69

    Toidupakendi mehaaniline eemaldamine

    Pakendimaterjali mehaaniline eemaldamine

    Mehaaniliselt lahti pakitud

    70

    Leelisega töötlemine

    [soodaga töötlemine]

    Naatriumhüdroksiidi (21)kasutamine kiudainerikka söödamaterjali puhul selle seedivuse parandamiseks

    Soodaga töödeldud

    C OSA

    Söödamaterjalide loetelu

    1.   Teravili ja sellest saadud tooted

    Number

    Nimetus (22)

    Kirjeldus

    Kohustuslik teave

    1.1.1

    Oder

    Hordeum vulgare L. terad

     

    1.1.2

    Oder, paisutatud

    Toode, mis saadakse jahvatatud või purustatud odrast rõhu all niisketes ja soojades tingimustes töötlemisega

    Tärklis

    1.1.3

    Oder, röstitud

    Odra röstimisel saadav toode, osaliselt röstitud kuni heleda värvuse saavutamiseni

    Tärklis, kui > 10 %

    Toorvalk, kui > 15 %

    1.1.4

    Odrahelbed

    Toode, mis saadakse kroovitud odraterade aurutamisel või infrapunamikroniseerimisel ja valtsimisel. Võib sisaldada väheses koguses odrakesti

    Tärklis

    1.1.5

    Odrakiud

    Odratärklise tootmise saadus. Koosneb endospermi osakestest ja peamiselt kiust

    Toorkiud

    Toorvalk, kui > 10 %

    1.1.6

    Odra jämekliid

    Toode, mis saadakse odraterade kuivjahvatamisel, sõelumisel ja kroovimisel

    Toorkiud

    Toorvalk, kui > 10 %

    1.1.7

    Odra peenkliid

    Toode, mis saadakse kroovitud ja sõelutud odraterade ümbertöötamisel kruupideks, peentangudeks või jahuks. Koosneb peamiselt endospermiosakestest, mille hulgas on väikseid kestaosiseid ja terade sõelumisjääke

    Toorkiud

    Tärklis

    1.1.8

    Odravalk

    Odratoode, mis saadakse pärast tärklise ja kliide eraldamist; koosneb peamiselt valgust.

    Toorvalk

    1.1.9

    Odravalgusööt

    Odratoode, mis saadakse pärast tärklise eraldamist; koosneb peamiselt valgust ja endospermiosakestest.

    Niiskusesisaldus, kui < 45 % või > 60 %

    Kui niiskusesisaldus on < 45 %:

    toorvalk

    Tärklis

    1.1.10

    Odra ekstraktid

    Odratoode, mis saadakse pärast valgu ja tärklise ekstraheerimist märgtöötlemise käigus

    Toorvalk

    1.1.11

    Odrakliid

    Jahutööstuse toode, mis saadakse kroovitud odraterade sõelumisel. Koosneb peamiselt kesta- ja teraosadest, mille küljest on suurem osa endospermist eemaldatud

    Toorkiud

    1.1.12

    Vedel odratärklis

    Odrast tärklise tootmisel saadav sekundaarne tärklisefraktsioon

    Kui niiskusesisaldus on < 50 %:

    tärklis

    1.1.13

    Linnastatud odra sõelumisjäägid

    Mehaanilisel sõelumisel (suuruse alusel eraldamisel) saadav toode, mis koosneb alamõõdulistest odrateradest ja odraterafraktsioonidest, mis on enne linnastamisprotsessi eraldatud

    Toorkiud

    Toortuhk, kui > 2,2 %

    1.1.14

    Linnastatud odra ja linnaste peenosised

    Linnastamisprotsessi käigus eraldatud odraterafraktsioonidest ja linnastest koosnev toode.

    Toorkiud

    1.1.15

    Linnastatud odra kestad

    Linnastatud odra puhastamisel saadav toode, mis koosneb kestade ja peenosiste fraktsioonidest

    Toorkiud

    1.1.16

    Odrameski tahke osa, märg

    Odrast etanooli tootmise saadus; sisaldab destilleerimisel tekkivat tahket söödafraktsiooni.

    Niiskusesisaldus, kui < 65 % või > 88 %

    Kui niiskusesisaldus on < 65 %:

    toorvalk

    1.1.17

    Odrameski vedel osa, märg

    Odrast etanooli tootmise saadus; sisaldab destilleerimisel tekkivat lahustuvat söödafraktsiooni.

    Niiskusesisaldus, kui < 45 % või > 70 %

    Kui niiskusesisaldus on < 45 %:

    toorvalk

    1.1.18

    Linnased  (23)

    Idandatud teraviljast saadud toode, kuivatatud, jahvatatud ja/või ekstraheeritud.

     

    1.1.19

    Linnase juurealgmed  (23)

    Teravilja linnastamisel ja linnaste puhastamisel saadav toode, mis koosneb juurealgmetest, teravilja peenosistest, kestadest ja väikestest purustatud linnastatud viljateradest

     

    1.2.1

    Mais  (24)

    Zea mays L. ssp. mays terad

     

    1.2.2

    Maisihelbed  (24)

    Toode, mis saadakse kooritud maisiterade aurutamisel või infrapunamikroniseerimisel ja valtsimisel. Võib sisaldada väheses koguses maisikesti

    Tärklis

    1.2.3

    Maisi peenkliid  (24)

    Maisijahu või -manna tootmise saadus. Koosneb peamiselt kestaosakestest ja teraosistest, mille küljes on rohkem endospermi kui maisikliidel. Võib sisaldada teataval määral maisiiduosakesi

    Toorkiud

    Tärklis

    Toorrasv, kui > 5 %

    1.2.4

    Maisikliid  (24)

    Maisijahu või -manna tootmise saadus. Koosneb peamiselt kestadest ja teataval määral maisiidu- ning endospermiosakestest

    Toorkiud

    1.2.5

    Maisitõlviku südamikud  (24)

    Maisitõlviku keskosa. Võib sisaldada väikestes kogustes maisiteri ja kandelehti, mida ei ole eemaldatud mehaanilise koristamise käigus

    Toorkiud

    Tärklis

    1.2.6

    Maisi sõelumisjäägid  (24)

    Maisiterafraktsioonid, mis on eraldatud toote saabumisel tehtud sõelumise käigus

     

    1.2.7

    Maisikiud  (24)

    Toode, mis saadakse maisitärklise valmistamisel. Koosneb peamiselt kiust

    Niiskusesisaldus, kui < 50 % või > 70 %

    Kui niiskusesisaldus on < 50 %:

    toorkiud

    1.2.8

    Maisivalk [Maisigluteen]  (24)

    Toode, mis saadakse maisitärklise valmistamisel. Koosneb peamiselt tärklise eraldamisel saadavast valgust (prolamiinid).

    Niiskusesisaldus, kui < 70 % või > 90 %

    Kui niiskusesisaldus on < 70 %:

    toorvalk

    1.2.9

    Maisivalgusööt [Maisigluteenisööt] (24)

    Toode, mis saadakse maisitärklise valmistamisel. Koosneb kliidest ja maisi ekstraktidest. Toode võib sisaldada ka purustatud maisiteri ja maisiidudest õli ekstraheerimise kaassaadusi. Lisatud võib olla muid tärklisest saadud tooteid ja tärklisetoodete rafineerimisel ja kääritamisel saadud tooteid

    Võib sisaldada kuni 2 % naatriumi ja 2 % kloriidi

    Niiskusesisaldus, kui < 40 % või > 65 %

    Kui niiskusesisaldus on < 40 %:

    toorvalk

    Toorkiud

    Tärklis

    1.2.10

    Maisiidud  (24)

    Toode, mis saadakse maisimanna, -jahu või -tärklise tootmisel. Koosneb peamiselt maisiidudest, kestadest ja endospermiosadest

    Niiskusesisaldus, kui < 40 % või > 60 %

    Kui niiskusesisaldus on < 40 %:

    toorvalk

    Toorrasv

    1.2.11

    Maisiidukook  (24)

    Õlitööstuse toode, mis saadakse töödeldud maisiidude pressimisel, mille küljes võib olla endospermi- ja seemnekestaosakesi

    Toorvalk

    Toorrasv

    1.2.12

    Maisiidusrott  (24)

    Õlitööstuse toode, mis saadakse töödeldud maisiidude ekstraheerimisel

    Toorvalk

    1.2.13

    Maisiidu toorõli  (24)

    Maisiidude pressimise ja/või ekstraheerimise teel saadud õli ja rasv

    Niiskusesisaldus, kui > 1 %

    1.2.14

    Mais, paisutatud  (24)

    Toode, mis saadakse jahvatatud või purustatud maisist rõhu all niisketes ja soojades tingimustes töötlemisega

    Tärklis

    1.2.15

    Maisileotis  (24)

    Maisi leotamisel saadav kontsentreeritud vedelfraktsioon

    Niiskusesisaldus, kui < 45 % või > 65 %

    Kui niiskusesisaldus on < 45 %:

    Toorvalk

    1.2.16

    Suhkrumaisisilo  (24)

    Suhkrumaisi töötlemise kaassaadus, mis koosneb tükeldatud ja kuivatatud või pressitud tõlviku keskosast, kestadest ja tõlvikualustest. Valmistamiseks tükeldatakse suhkrumaisi tõlvikud, kestad ja lehed koos suhkrumaisi teradega

    Toorkiud

    1.2.17

    Purustatud mais, millelt on idud eemaldatud  (24)

    Purustatud maisist idude eemaldamisel saadav toode. Koosneb peamiselt endospermiosakestest ning võib sisaldada teataval määral maisiidu- ning -kestaosiseid

    Toorkiud

    Tärklis

    1.2.18

    Sõmer maisijahu  (24)

    Jahvatatud maisi kõvad osad, mis sisaldavad vähe või ei sisalda kliisid või idusid

    Toorkiud

    Tärklis

    1.2.19

    Maisiidusöödasrott  (24)

    Õlitööstuse toode, mis saadakse töödeldud maisiidude ekstraheerimisel. Üksnes ühendatud töötlemis- ja rafineerimistehases tootmisel võib sisaldada kuni:

    1 % kasutatud aktiivmulda ja filteraineid (nt kobediatomiiti, amorfseid silikaate ja ränidioksiidi, kihtsilikaate ning tselluloosi- või puidukiude),

    1,3 % toorletsitiine,

    2 % seebirasvu

    Toorvalk

    1.2.20

    Maisitõlvikusegu

    Maisiterad ja -tõlvikud

     

    1.2.21

    Maisitõlvikusegu, kestadega

    Maisiterad, -tõlvikud ja -kestad

     

    1.3.1

    Hirss

    Panicum miliaceum L. terad

     

    1.4.1

    Kaer

    Avena sativa L. ja muude kaerakultivaride terad

     

    1.4.2

    Kooritud kaer

    Kooritud kaeraterad

     

    1.4.3

    Kaerahelbed

    Toode, mis saadakse kroovitud kaeraterade aurutamisel või infrapunamikroniseerimisel ja valtsimisel. Võib sisaldada väheses koguses kaerakesti

    Tärklis

    1.4.4

    Kaera peenkliid

    Toode, mis saadakse kroovitud ja sõelutud kaeraterade ümbertöötamisel tangudeks ja jahuks. Koosneb peamiselt kaerakliidest ja teatavast osast endospermist

    Toorkiud

    Tärklis

    1.4.5

    Kaerakliid

    Jahutööstuse toode, mis saadakse kroovitud kaeraterade sõelumisel. Koosneb peamiselt kestaosakestest ja teraosistest, mille küljest on suurem osa endospermist eemaldatud

    Toorkiud

    1.4.6

    Kaera jämekliid

    Toode, mis saadakse kaeraterade kroovimisel

    Toorkiud

    1.4.7

    Kaer, paisutatud

    Toode, mis saadakse jahvatatud või purustatud kaerast rõhu all niisketes ja soojades tingimustes töötlemisega

    Tärklis

    1.4.8

    Kaeratangud

    Puhastatud kaer, millelt on kestad eemaldatud

    Toorkiud

    Tärklis

    1.4.9

    Kaerajahu

    Toode, mis saadakse kaeraterade jahvatamisel

    Toorkiud

    Tärklis

    1.4.10

    Kaera söödajahu

    Suure tärklisesisaldusega kaeratoode, mis saadakse pärast koorimist

    Toorkiud

    1.4.11

    Kaerasööt

    Toode, mis saadakse kroovitud ja sõelutud kaeraterade ümbertöötamisel tangudeks ja jahuks. Koosneb peamiselt kaerakliidest ja teatavast osast endospermist

    Toorkiud

    1.5.1

    Kinoa (tšiili hanemaltsa) seemned, ekstraheerimisjääk

    Tšiili hanemaltsa (Chenopodium quinoa Willd.) puhastatud kogu seeme, millelt on eemaldatud seemne väliskestas sisalduv saponiin

     

    1.6.1

    Purustatud riis

    Hariliku riisi (Oryza sativa L.) tera osa, mille pikkus moodustab vähem kui kolmveerandi kogu riisitera pikkusest. Riis võib olla kupatatud

    Tärklis

    1.6.2

    Lihvitud riis

    Kroovitud riis, millelt on lihvimise käigus kliid ja idud peaaegu täielikult eemaldatud. Riis võib olla kupatatud

    Tärklis

    1.6.3

    Eelpaisutatud riis

    Lihvitud või purustatud riisi eelpaisutamisel saadav toode

    Tärklis

    1.6.4

    Ekstrudeeritud riis

    Toode, mis saadakse riisijahu ekstrudeerimisel

    Tärklis

    1.6.5

    Riisihelbed

    Toode, mis saadakse eelpaisutatud riisiterade või purustatud riisi helvestamisel

    Tärklis

    1.6.6

    Kroovitud riis

    Koorimata harilik riis (Oryza sativa L.), millelt on eemaldatud ainult väliskest. Kroovimise ja töötlemise käigus võib osa kliidest kaotsi minna

    Tärklis

    Toorkiud

    1.6.7

    Jahvatatud söödariis

    Riisi lihvimisel väljasõelutud idanevate, kriitjate või valmimata söödariisi terade jahvatamisel saadud toode või samalaadne toode normaalsetest, kuid kollastest või plekilistest teradest

    Tärklis

    1.6.8

    Riisijahu

    Lihvitud või poleeritud riisi jahvatamisel saadav toode. Riis võib olla kupatatud

    Tärklis

    1.6.9

    Jahu kroovitud riisist

    Kroovitud riisi jahvatamisel saadav toode. Riis võib olla kupatatud

    Tärklis

    Toorkiud

    1.6.10

    Riisikliid

    Riisi lihvimisel saadav toode, mis koosneb peamiselt riisitera väliskihtidest (koor, seemnekest, tuum, aleuroonkiht) ja idu osast. Riis võib olla kupatatud või ekstrudeeritud

    Toorkiud

    1.6.11

    Riisikliid, kaltsiumkarbonaadi lisandiga

    Riisi lihvimisel saadav toode, mis koosneb peamiselt riisitera väliskihtidest (koor, seemnekest, tuum, aleuroonkiht) ja idu osast. Abiainena kasutatud kaltsiumkarbonaadi sisaldus võib olla kuni 23 %. Riis võib olla kupatatud

    Toorkiud

    Kaltsiumkarbonaat

    1.6.12

    Riisikliid, millest on eemaldatud rasv

    Riisikliid, mis saadakse õli ekstraheerimisel

    Toorkiud

    1.6.13

    Riisikliiõli

    Õli, mis on ekstraheeritud töödeldud riisikliidest

     

    1.6.14

    Riisi peenkliid

    Riisijahu ja -tärklise valmistamisel saadav toode, mis saadakse kuiv- või märgjahvatamisel ja sõelumisel. Koosneb peamiselt tärklisest, valgust, rasvast ja kiust. Riis võib olla kupatatud. Võib sisaldada kuni 0,25 % naatriumi ja kuni 0,25 % sulfaati

    Tärklis, kui > 20 %

    Toorvalk, kui > 10 %

    Toorrasv, kui > 5 %

    Toorkiud

    1.6.15

    Riisi peenkliid, kaltsiumkarbonaadi lisandiga

    Riisi lihvimisel saadav toode, mis koosneb peamiselt aleuroonkihi osistest ja endospermist. Abiainena kasutatud kaltsiumkarbonaadi sisaldus võib olla kuni 23 %. Riis võib olla kupatatud

    Tärklis

    Toorvalk

    Toorrasv

    Toorkiud

    Kaltsiumkarbonaat

    1.6.16

    Riis

    Oryza sativa L. terad

     

    1.6.17

    Riisiidud

    Riisi lihvimisel saadav toode, mis koosneb peamiselt idudest

    Toorrasv

    Toorvalk

    1.6.18

    Riisiidukook5

    Toode, mis jääb alles pärast seda, kui riisiidu on õli saamise eesmärgil purustatud

    Toorvalk

    Toorrasv

    Toorkiud

    1.6.20

    Riisivalk

    Riisitärklise valmistamise saadus, mis saadakse märgjahvatamisel, sõelumisel, eraldamisel, kontsentreerimisel ja kuivatamisel

    Toorvalk

    1.6.21

    Vedelsööt riisist

    Kontsentreeritud vedel toode, mis saadakse riisi märgjahvatamisel ja sõelumisel

    Tärklis

    1.6.22

    Riis, paisutatud

    Toode, mis saadakse riisiterade või purustatud riisi paisutamisel

    Tärklis

    1.6.23

    Riis, kääritatud

    Riisi kääritamisel saadav toode

    Tärklis

    1.6.24

    Defektsed riisiterad, lihvitud/kriitjas riis, jahvatatud

    Riisi lihvimisel saadav toode, mis koosneb peamiselt tervetest või purustatud defektsetest teradest ja/või kriitjatest teradest ja/või kahjustatud teradest ja/või iseenesest värvunud (roheline, punane, kollane) teradest ja/või tavapäraselt kooritud teradest

    Tärklis

    1.6.25

    Valmimata riis, lihvitud

    Riisi lihvimisel saadav toode, mis koosneb peamiselt valmimata ja/või kriitjatest riisiteradest

    Tärklis

    1.7.1

    Rukis

    Secale cereale L. terad

     

    1.7.2

    Rukki peenkliid

    Jahutööstuse toode, mis saadakse rukki sõelumisel. Koosneb peamiselt endospermiosakestest, mille hulgas on väikseid kesta- ja teraosi

    Tärklis

    Toorkiud

    1.7.3

    Rukkisöödajahu

    Jahutööstuse toode, mis saadakse rukki sõelumisel. Koosneb peamiselt kestaosakestest ja teraosistest, mille küljes on rohkem endospermi kui rukkikliidel

    Tärklis

    Toorkiud

    1.7.4

    Rukkikliid

    Jahutööstuse toode, mis saadakse rukki sõelumisel. Koosneb peamiselt kesta- ja teraosadest, mille küljest on suurem osa endospermist eemaldatud

    Tärklis

    Toorkiud

    1.8.1

    Sorgo [Milo]

    Sorghum bicolor (L.) Moench) terad/seemned.

     

    1.8.2

    Valge sorgo

    Teatavate sorgokultivaride valge seemnekestaga terad

     

    1.8.3

    Sorgosööt

    Kuivatatud toode, mis saadakse sorgotärklise eraldamisel. Koosneb peamiselt kliidest. Toode võib sisaldada leotusvee kuivjääke ja sellele võib olla lisatud idusid

    Toorvalk

    1.9.1

    Speltanisu

    Liikide Triticum spelta L., Triticum dicoccum (Schrank) või Triticum monococcum L. terad

     

    1.9.2

    Speltanisukliid

    Speltanisujahu valmistamise saadus. Koosneb peamiselt väliskestadest ja sisaldab teataval määral idu- ja endospermiosi

    Toorkiud

    1.9.3

    Speltakestad

    Toode, mis saadakse speltanisuterade kroovimisel

    Toorkiud

    1.9.4

    Speltanisu peenkliid

    Toode, mis saadakse kroovitud ja sõelutud speltanisu ümbertöötlemisel speltanisujahuks. Koosneb peamiselt endospermiosakestest, mille hulgas on väikseid kestaosiseid ja terade sõelumisjääke

    Toorkiud

    Tärklis

    1.10.1

    Tritikale

    Hübriidi Triticum × Secale cereale L. terad

     

    1.11.1

    Nisu

    Triticum aestivum L., Triticum durum Desf. ja muude nisukultivaride terad

     

    1.11.2

    Nisu juurealgmed

    Nisuidude linnastamisel ja linnaste puhastamisel saadav toode, mis koosneb juurealgmetest, teraviljaosakestest, kestadest ja väikestest purustatud linnastatud nisuteradest

     

    1.11.3

    Nisu, eelpaisutatud

    Toode, mis saadakse jahvatatud või purustatud nisust rõhu all niisketes ja soojades tingimustes töötlemisega

    Tärklis

    1.11.4

    Nisu peenkliid

    Jahutööstuse toode, mis saadakse nisuterade või kroovitud speltanisu sõelumisel. Koosneb peamiselt endospermiosakestest, mille hulgas on väikseid kestaosiseid ja terade sõelumisjääke

    Toorkiud

    Tärklis

    1.11.5

    Nisuhelbed

    Toode, mis saadakse kroovitud nisuterade aurutamisel või infrapunamikroniseerimisel ja valtsimisel. Võib sisaldada väheses koguses nisukesti

    Toorkiud

    Tärklis

    1.11.6

    Nisusöödajahu

    Jahutööstuse või linnastamise saadus, mis saadakse nisuterade või kroovitud speltanisu sõelumisel. Koosneb peamiselt kesta- ja teraosadest, mille küljes on rohkem endospermi kui nisukliidel

    Toorkiud

    1.11.7

    Nisukliid  (25)

    Jahutööstuse või linnastamise saadus, mis saadakse nisuterade või kroovitud speltanisu sõelumisel. Koosneb peamiselt kestaosakestest ja teraosistest, mille küljest on suurem osa endospermist eemaldatud

    Toorkiud

    1.11.8

    Linnastatud kääritatud nisuosised

    Toode, mis saadakse nisu ja nisukliide linnastamise ja kääritamise ühendamisel. Seejärel toode kuivatakse ja jahvatatakse

    Tärklis

    Toorkiud

    1.11.10

    Nisukiud

    Nisu töötlemisel ekstraheeritud kiud. Koosneb peamiselt kiust

    Niiskusesisaldus, kui < 60 % või > 80 %

    Kui niiskusesisaldus on < 60 %:

    toorkiud

    1.11.11

    Nisuidud

    Jahutööstuse toode, koosneb peamiselt valtsimisel või muul töötlemisel eraldatud nisuidudest, mille küljes võib veel olla endospermi- ja kestaosakesi

    Toorvalk

    Toorrasv

    1.11.12

    Nisuidud, kääritatud

    Toode, mis saadakse nisuidude kääritamisel

    Toorvalk

    Toorrasv

    1.11.13

    Nisuidukook5

    Õlitööstuse toode, mis saadakse selliste nisuidude (Triticum aestivum L., Triticum durum Desf.) ning muude nisusortide ja kroovitud speltanisu (Triticum spelta L., Triticum dicoccum (Schrank), Triticum monococcum L.) pressimisel, mille küljes võib olla endospermi- ja seemnekestaosakesi

    Toorvalk

    1.11.15

    Nisuvalk

    Nisuvalk, mis ekstraheeritakse tärklise- või etanoolitootmise käigus, võib olla osaliselt hüdrolüüsitud

    Toorvalk

    1.11.16

    Nisu gluteensööt

    Nisutärklise ja -gluteeni tootmise saadus. Koosneb kliidest, millelt võivad idud olla osaliselt eemaldatud. Tootele võib olla lisatud nisu lahustuvaid koostisosi, purustatud nisu ja muid tärklisest ja tärklisetoodete rafineerimisel või kääritamisel saadud tooteid

    Niiskusesisaldus, kui < 45 % või > 60 %

    Kui niiskusesisaldus on < 45 %:

    Toorvalk

    Tärklis

    1.11.18

    Puhas nisugluteen

    Nisuvalk, mida iseloomustab suur viskoelastsus hüdraadina ja mille kuivaines on vähemalt 80 % valku (N × 6,25) ja tuhasisaldus kuni 2 %

    Toorvalk

    1.11.19

    Vedel nisutärklis

    Toode, mis saadakse tärklise/glükoosi ja gluteeni tootmisel nisust

    Niiskusesisaldus, kui < 65 % või > 85 %

    Kui niiskusesisaldus on < 65 %:

    Tärklis

    1.11.20

    Valku sisaldav nisutärklis, vähendatud suhkrusisaldusega

    Toode, mis saadakse nisutärklise tootmisel, koosneb osaliselt suhkrut sisaldavast tärklisest, lahustuvatest valkudest ja muudest endospermi lahustuvatest osadest

    Toorvalk

    Tärklis

    Sahharoosina väljendatud üldsuhkur

    1.11.21

    Nisu lahustuvad koostisosad

    Nisutoode, mis saadakse pärast valgu ja tärklise ekstraheerimist märgtöötlemise käigus. Võib olla hüdrolüüsitud.

    Niiskusesisaldus, kui < 55 % või > 85 %

    Kui niiskusesisaldus on < 55 %:

    toorvalk

    1.11.22

    Nisupärmi kontsentraat

    Alkoholitootmises nisutärklise kääritamise järel moodustuv märg kaassaadus

    Niiskusesisaldus, kui < 60 % või > 80 %

    Kui niiskusesisaldus on < 60 %:

    toorvalk

    1.11.23

    Linnastatud nisu sõelumisjäägid

    Mehaanilisel sõelumisel (suuruse alusel eraldamisel) saadav toode, mis koosneb alamõõdulistest nisuteradest ja nisuteraosadest, mis on enne linnastamisprotsessi eraldatud

    Toorkiud

    1.11.24

    Linnastatud nisu ja linnaste peenosised

    Linnastamisprotsessi käigus eraldatud nisuteraosadest ja linnastest koosnev toode

    Toorkiud

    1.11.25

    Linnastatud nisu kestad

    Linnastatud nisu puhastamisel saadav toode, mis koosneb kestade ja peenosiste fraktsioonidest

    Toorkiud

    1.11.26

    Nisu aleuroon

    Toode, mis saadakse nisuklii aleuroonikihi lõhustumisel

    Toorvalk

    Toorkiud

    1.12.2

    Terajahu  (23)

    Terade jahvatamisel saadav jahu

    Tärklis

    Toorkiud

    1.12.3

    Teraviljavalgu kontsentraat  (23)

    Kuivatatud kontsentraat, mis saadakse viljast pärast tärklise eraldamist pärmiga kääritamise teel.

    Toorvalk

    1.12.4

    Viljaterade sõelumisjäägid  (23)

    Mehaanilisel sõelumisel (suuruse alusel eraldamisel) saadav toode, mis koosneb väikestest teradest ja teraosadest (võivad olla idandatud), mis on enne terade edasist töötlemist eraldatud. Toode sisaldab rohkem toorkiudu (nt kesti) kui fraktsioneerimata teraviljad

    Toorkiud

    1.12.5

    Teraviljaidud  (23)

    Jahu- ja tärklisetööstuse toode, koosneb peamiselt valtsimisel või muul töötlusel eraldatud teraviljaidudest, mille küljes võib veel olla endospermi- ja kestaosakesi

    Toorvalk

    Toorrasv

    1.12.6

    Pärmivaba virre teraviljast  (23)

    Teraviljatoode, mis saadakse teraviljapiirituse tootmisel kasutatud terade kääritamisel ja destilleerimisel saadud pärmivaba virde kontsentraadi kokkuaurutamisel

    Niiskusesisaldus, kui < 45 % või > 70 %

    Kui niiskusesisaldus on < 45 %:

    toorvalk

    1.12.7

    Piiritustööstuse tahked jäägid  (23)

    Vähese vedelikusisaldusega toode, mis saadakse teraviljapiirituse tootmisel kasutatud terade kääritamisel ja destilleerimisel saadud pärmivaba virde tsentrifuugimisel ja/või filtrimisel tahkeks fraktsiooniks

    Niiskusesisaldus, kui < 65 % või > 88 %

    Kui niiskusesisaldus on < 65 %:

    toorvalk

    1.12.8

    Piiritustööstuse jääkide kontsentraat  (23)

    Alkoholitootmises saadav vähese vedelikusisaldusega toode, mis saadakse nisumeski ja suhkrusiirupi kääritamisel ja destilleerimisel pärast kliide ja gluteeni eelnevat eraldamist. See võib sisaldada kääritamisel kasutatud mikroorganismide elutuid rakke või osi.

    Võib sisaldada kuni 4 % kaaliumit, mille niiskusesisaldus on 12 %

    Niiskusesisaldus, kui < 65 % või > 88 %

    Kui niiskusesisaldus on < 65 %:

    toorvalk, kui > 10 %

    1.12.9

    Piiritustööstuse jäägid ja jääklahused  (23)

    Alkoholitootmise kõrvaltoode, mis saadakse teraviljameski ja/või muude tärkliserikaste ja suhkrut sisaldavate toodete kääritamisel ja destilleerimisel. Võib sisaldada kääritamisel kasutatud mikroorganismide elutuid rakke või osi. Võib sisaldada 2 % sulfaati ja/või kuni 2 % kaaliumit, mille niiskusesisaldus on 12 %

    Niiskusesisaldus, kui < 60 % või > 80 %

    Kui niiskusesisaldus on < 60 %:

    toorvalk

    1.12.10

    Piiritustööstuse kuivjäägid  (23)

    Toode, mis saadakse alkoholi väljadestilleerimisel kääritatud terade tahkete kaassaaduste kuivatamisel Võib sisaldada kuni 2 % kaaliumit, mille niiskusesisaldus on 12 %

    Toorvalk

    1.12.11

    Tumedad piiritustööstuse kuivjäägid  (23) [Piiritustööstuse kuivjäägid ja lahustuvad koostisosad  (23)

    Toode, mis saadakse kääritamispära siirupi või kokkuaurutatud pärmivaba virde lisamisel kääritatud terade tahketele kaassaadustele pärast alkoholi väljadestilleerimist ja saadud segu kuivatamisel. Võib sisaldada kuni 2 % kaaliumit, mille niiskusesisaldus on 12 %

    Toorvalk

    1.12.12

    Õlleraba  (23)

    Õlletootmise saadus, mis koosneb linnastatud ja linnastamata teraviljast ja muudest tärkliserikaste toodete kaassaadustest, mis võivad sisaldada humalat. Turustatakse tavaliselt niiskena, võimalik on ka müük kuivtootena. Võib sisaldada kuni 0,3 % dimetüülpolüsiloksaani, kuni 1,5 % ensüüme, kuni 1,8 % bentoniiti

    Niiskusesisaldus, kui < 65 % või > 88 %

    Kui niiskusesisaldus on < 65 %:

    toorvalk

    1.12.13

    Raba  (23)

    Teraviljast viski tootmisel saadav tahke toode. Koosneb linnastatud teravilja kuuma veega ekstraheerimisel tekkinud kaassaadustest. Turustatakse tavaliselt niiskena pärast seda, kui ekstrakt on raskusjõu abil eraldatud

    Niiskusesisaldus, kui < 65 % või > 88 %

    Kui niiskusesisaldus on < 65 %:

    toorvalk

    1.12.14

    Viljameski

    Õlle, linnaseekstrakti ja viski tootmisel saadav tahke toode. Koosneb jahvatatud linnaste ja muu suhkru- ja tärkliserikka linnastamata materjali kuuma veega ekstraheerimisel tekkinud kaassaadustest. Turustatakse tavaliselt niiskena pärast seda, kui ekstrakt on pressimise teel eraldatud

    Niiskusesisaldus, kui < 65 % või > 88 %

    Kui niiskusesisaldus on < 65 %:

    toorvalk

    1.12.15

    Kääritamispära

    Linnaste esimesel destilleerimisel destilleerimisnõusse jääv toode

    Toorvalk, kui > 10 %

    1.12.16

    Kääritamispära siirup

    Linnaste esimesel destilleerimisel saadav toode, mis saadakse destilleerimisnõusse jäänud kääritamispära kokkuaurutamisel

    Niiskusesisaldus, kui < 45 % või > 70 %

    Kui niiskusesisaldus on < 45 %:

    toorvalk

    2.   Õliseemned ja õliviljad, nendest valmistatud tooted

    Number

    Nimetus1

    Kirjeldus

    Kohustuslik teave

    2.1.1

    Babassupalmi kook  (26)

    Õlitööstuse toode, mis saadakse babassupalmi (Orbignya) sortide pähklite pressimisel

    Toorvalk

    Toorrasv

    Toorkiud

    2.2.1

    Põldtudra seeme

    Camelina sativa L. Crantz seemned

     

    2.2.2

    Põldtudrakook  (26)

    Õlitööstuse toode, mis saadakse põldtudra seemnete pressimisel

    Toorvalk

    Toorrasv

    Toorkiud

    2.2.3

    Põldtudrasrott

    Õlitööstuse toode, mis saadakse põldtudrakoogi ekstraheerimisel ja asjakohasel kuumtöötlemisel

    Toorvalk

    2.3.1

    Kakaoseemne väliskestad

    Theobroma cacao L. kuivatatud ja röstitud seemnete integumendid

    Toorkiud

    2.3.2

    Kakaoseemne kestad

    Theobroma cacao L. seemnete töötlemisel saadav toode

    Toorkiud

    Toorvalk

    2.3.3

    Kakaosrott, osaliselt kooritud kakaoubadest

    Õlitööstuse toode, mis saadakse Theobroma cacao L. kuivatatud ja röstitud seemnetest ekstraheerimisjäägina, kusjuures eelnevalt on osaliselt eemaldatud kestad.

    Toorvalk

    Toorkiud

    2.4.1

    Koprakook  (26)

    Õlitööstuse toode, mis saadakse kookospalmi (Cocos nucifera L.) seemnete kuivatatud tuumade (endospermi) ja väliskestade (integumendi) pressimisel

    Toorvalk

    Toorrasv

    Toorkiud

    2.4.2

    Koprakook, hüdrolüüsitud  (26)

    Õlitööstuse toode, mis saadakse kookospalmi Cocos nucifera L. seemnete kuivatatud tuumade (endospermi) ja väliskestade (integumendi) pressimise ja ensümaatilise hüdrolüüsi abil

    Toorvalk

    Toorrasv

    Toorkiud

    2.4.3

    Koprasrott

    Õlitööstuse toode, mis saadakse kookospalmi (Cocos nucifera L.) seemnete kuivatatud tuumade (endospermi) ja väliskestade (integumendi) ekstraheerimisel

    Toorvalk

    2.5.1

    Puuvillaseemned

    Gossypium ssp. seemned, mille küljest on kiud eemaldatud

     

    2.5.2

    Puuvillaseemnesrott, osaliselt kooritud puuvillaseemnetest

    Õlitööstuse toode, mis saadakse selliste puuvillaseemnete ekstraheerimisel, millest on eemaldatud kiud ja osa kestadest (Toorkiu sisaldus kuivaines kuni 22,5 %)

    Toorvalk

    Toorkiud

    2.5.3

    Puuvillaseemnekook  (26)

    Õlitööstuse toode, mis saadakse selliste puuvillaseemnete pressimisel, millest kiud on eemaldatud.

    Toorvalk

    Toorkiud

    Toorrasv

    2.6.1

    Maapähklikook  (27) osaliselt kooritud maapähklitest  (26)

    Õlitööstuse toode, mis saadakse osaliselt kooritud hariliku maapähkli (Arachis hypogaea L.) ja muude perekonna Arachis liikidesse kuuluvate pähklite pressimisel.(Toorkiu maksimumsisaldus kuivaines 16 %)

    Toorvalk

    Toorrasv

    Toorkiud

    2.6.2

    Maapähklisrott  (27) osaliselt kooritud maapähklitest

    Õlitööstuse toode, mis saadakse osaliselt kooritud maapähklitest koogi ekstraheerimisel. (Toorkiu maksimumsisaldus kuivaines 16 %)

    Toorvalk

    Toorkiud

    2.6.3

    Maapähklikook  (27)  (26) kooritud maapähklitest

    Õlitööstuse toode, mis saadakse kooritud maapähklite pressimisel

    Toorvalk

    Toorrasv

    Toorkiud

    2.6.4

    Maapähklisrott  (27) kooritud maapähklitest

    Õlitööstuse toode, mis saadakse kooritud maapähklitest koogi ekstraheerimisel

    Toorvalk

    Toorkiud

    2.6.5

    Maapähklid  (27)

    Arachis hypogaea L. ja muud perekonna Arachis liikidesse kuuluvate pähklite seemned

     

    2.7.1

    Kapokikook  (26)

    Õlitööstuse toode, mis saadakse hariliku kapokipuu (Ceiba pentandra L. Gaertn.) seemnete pressimisel

    Toorvalk

    Toorkiud

    2.8.1

    Linaseemned

    Hariliku lina (Linum usitatissimum L.) seemned (botaaniline puhtusaste vähemalt 93 %) tervelt, pressituna või jahvatatuna

     

    2.8.2

    Linaseemnekook  (26)

    Õlitööstuse toode, mis saadakse linaseemnete pressimisel

    Toorvalk

    Toorrasv

    Toorkiud

    2.8.3

    Linaseemnesrott

    Õlitööstuse toode, mis saadakse linaseemnekoogi ekstraheerimisel ja asjakohasel kuumtöötlemisel

    Toorvalk

    2.8.4

    Linaseemne söödakook  (26)

    Õlitööstuse toode, mis saadakse linaseemnete pressimisel. Üksnes ühendatud töötlemis- ja rafineerimistehases tootmisel võib sisaldada kuni:

    1 % kasutatud aktiivmulda ja filteraineid (nt kobediatomiiti, amorfseid silikaate ja ränidioksiidi, kihtsilikaate ning tselluloosi- või puidukiude),

    1,3 % toorletsitiine,

    2 % seebirasvu

    Toorvalk

    Toorrasv

    Toorkiud

    2.8.5

    Linaseemne söödasrott

    Õlitööstuse toode, mis saadakse linaseemnekoogi ekstraheerimisel ja asjakohasel kuumtöötlemisel. Üksnes ühendatud töötlemis- ja rafineerimistehases tootmisel võib sisaldada kuni:

    1 % kasutatud aktiivmulda ja filteraineid (nt kobediatomiiti, amorfseid silikaate ja ränidioksiidi, kihtsilikaate ning tselluloosi- või puidukiude),

    1,3 % toorletsitiine,

    2 % seebirasvu

    Toorvalk

    2.9.1

    Sinepikliid

    Sinepi (Brassica juncea L.) töötlemisel saadav toode. Koosneb kestaosakestest ja seemneosistest

    Toorkiud

    2.9.2

    Sinepiseemnesrott

    Toode, mis saadakse lenduva sinepiõli ekstraheerimisel sinepiseemnetest

    Toorvalk

    2.10.1

    Õliramtilla seemned

    Õliramtilla (Guizotia abyssinica (L. f.) Cass.) seemned

     

    2.10.2

    Õliramtillakook5

    Õlitööstuse toode, mis saadakse õliramtilla seemnete pressimisel. (Soolhappes lahustumatu tuha maksimumsisaldus 3,4 %)

    Toorvalk

    Toorrasv

    Toorkiud

    2.11.1

    Oliivipulp

    Õlitööstuse toode, mis saadakse hariliku õlipuu (Olea europea L.) pressitud viljade ekstraheerimisel, kusjuures eelnevalt on eemaldatud võimalikult palju tuumaosakesi

    Toorvalk

    Toorkiud

    Toorrasv

    2.11.2

    Rasvatustatud söödasrott oliividest

    Oliiviõlitööstuse toode, mis saadakse oliivipulbikoogi ekstraheerimisel ja asjakohasel kuumtöötlemisel, kusjuures eelnevalt on eemaldatud võimalikult palju tuumaosakesi. Üksnes ühendatud töötlemis- ja rafineerimistehases tootmisel võib sisaldada kuni:

    1 % kasutatud aktiivmulda ja filteraineid (nt kobediatomiiti, amorfseid silikaate ja ränidioksiidi, kihtsilikaate ning tselluloosi- või puidukiude),

    1,3 % toorletsitiine,

    2 % seebirasvu

    Toorvalk

    Toorkiud

    2.11.3

    Rasvatustatud oliivisrott

    Oliiviõlitööstuse toode, mis saadakse oliivipulbi ekstraheerimisel ja asjakohasel kuumtöötlemisel, kusjuures eelnevalt on eemaldatud võimalikult palju tuumaosakesi

    Toorvalk

    Toorkiud

    2.12.1

    Palmituumakook  (26)

    Õlitööstuse toode, mis saadakse palmide (Elaeis guineensis Jacq., Corozo oleifera (HBK) L. H. Bailey, Elaeis melanococca auct.) tuumade pressimisel, kusjuures eelnevalt on eemaldatud võimalikult palju kõvakesta

    Toorvalk

    Toorkiud

    Toorrasv

    2.12.2

    Palmituumasrott

    Õlitööstuse toode, mis saadakse palmituumade ekstraheerimisel, kusjuures eelnevalt on eemaldatud võimalikult palju kõvakesta

    Toorvalk

    Toorkiud

    2.13.1

    Kõrvitsaseemned

    Hariliku kõrvitsa (Cucurbita pepo L.) ja perekonna Cucurbita taimede seemned

     

    2.13.2

    Kõrvitsaseemnekook  (26)

    Õlitööstuse toode, mis saadakse hariliku kõrvitsa (Cucurbita pepo L.) ja perekonna Cucurbita taimede seemnete pressimisel

    Toorvalk

    Toorrasv

    2.14.1

    Rapsiseemned  (28)

    Järgmiste liikide seemned: raps (Brassica napus L. ssp. oleifera (Metzg.) Sinsk. kolmepesaline rüps (Brassica napus L. var. glauca (Roxb.)) O.E. Schulz) ja suviraps (Brassica napus ssp. oleifera (Metzg.) Sinsk. Botaaniline puhtusaste vähemalt 94 %

     

    2.14.2

    Rapsiseemne  (28) kook  (26)

    Õlitööstuse toode, mis saadakse rapsiseemnete pressimisel

    Toorvalk

    Toorrasv

    Toorkiud

    2.14.3

    Rapsiseemnesrott (28)

    Õlitööstuse toode, mis saadakse rapsiseemnekoogi ekstraheerimisel ja asjakohasel kuumtöötlemisel

    Toorvalk

    2.14.4

    Rapsiseemned,  (28) ekstrudeeritud

    Toode, mis saadakse tervest rapsiseemnest rõhu all niisketes ja soojades tingimustes töötlemisega, mis suurendab tärklise geelistumist

    Toorvalk

    Toorrasv

    2.14.5

    Rapsiseemnevalgu  (28) kontsentraat

    Õlitööstuse toode, mis saadakse rapsiseemnekoogi või rapsiseemne valgufraktsiooni eraldamisel

    Toorvalk

    2.14.6

    Rapsiseemne  (28) söödakook  (26)

    Õlitööstuse toode, mis saadakse rapsiseemnete pressimisel. Üksnes ühendatud töötlemis- ja rafineerimistehases tootmisel võib sisaldada kuni:

    1 % kasutatud aktiivmulda ja filteraineid (nt kobediatomiiti, amorfseid silikaate ja ränidioksiidi, kihtsilikaate ning tselluloosi- või puidukiude),

    1,3 % toorletsitiine,

    2 % seebirasvu

    Toorvalk

    Toorrasv

    Toorkiud

    2.14.7

    Rapsiseemne  (28) söödasrott

    Õlitööstuse toode, mis saadakse rapsiseemnekoogi ekstraheerimisel ja asjakohasel kuumtöötlemisel. Üksnes ühendatud töötlemis- ja rafineerimistehases tootmisel võib sisaldada kuni:

    1 % kasutatud aktiivmulda ja filteraineid (nt kobediatomiiti, amorfseid silikaate ja ränidioksiidi, kihtsilikaate ning tselluloosi- või puidukiude),

    1,3 % toorletsitiine,

    2 % seebirasvu

    Toorvalk

    2.15.1

    Saflooriseemned

    Värvisafloori (Carthamus tinctorius L.) seemned

     

    2.15.2

    Saflooriseemnesrott, osaliselt kooritud saflooriseemnetest

    Õlitööstuse toode, mis saadakse osaliselt kooritud saflooriseemnete ekstraheerimisel

    Toorvalk

    Toorkiud

    2.15.3

    Saflooriseemnete kestad

    Toode, mis saadakse saflooriseemnete koorimisel

    Toorkiud

    2.16.1

    Seesamiseemned

    Sesamum indicum L. seemned

     

    2.17.1

    Seesamiseemned, osaliselt kooritud

    Õlitööstuse toode, mis saadakse osade kestade eemaldamisel

    Toorvalk

    Toorkiud

    2.17.2

    Seesamiseemnete kestad

    Toode, mis saadakse seesamiseemnete koorimisel

    Toorkiud

    2.17.3

    Seesamiseemnekook  (26)

    Õlitööstuse toode, mis saadakse hariliku seesami seemnete pressimisel. (Soolhappes lahustumatu tuha maksimumsisaldus 5 %)

    Toorvalk

    Toorkiud

    Toorrasv

    2.18.1

    Põldsojaoad, röstitud

    Sobival viisil kuumtöödeldud põldsojaoad (Glycine max. L. Merr.) (Ureaasi aktiivsuse piirmäär 0,4 mg N/g × min)

     

    2.18.2

    Põldsojaoakook  (26)

    Õlitööstuse toode, mis saadakse sojaubade pressimisel

    Toorvalk

    Toorrasv

    Toorkiud

    2.18.3

    Põldsojaoasrott

    Õlitööstuse toode, mis saadakse põldsojaubade ekstraheerimisel ja sobival viisil kuumtöötlemisel. (Ureaasi aktiivsuse piirmäär 0,4 mg N/g × min)

    Toorvalk

    Toorkiud

    kui > 8 % kuivainest

    2.18.4

    Põldsojaoasrott, kooritud põldsojaubadest

    Õlitööstuse toode, mis saadakse kooritud põldsojaubade ekstraheerimisel ja sobival viisil kuumtöötlemisel. (Ureaasi aktiivsuse piirmäär 0,5 mg N/g × min)

    Toorvalk

    2.18.5

    Põldsojaoakestad

    Toode, mis saadakse põldsojaubade koorimisel

    Toorkiud

    2.18.6

    Põldsojaoad, ekstrudeeritud

    Toode, mis saadakse põldsojaubadest rõhu all niisketes ja soojades tingimustes töötlemisega, mis suurendab tärklise geelistumist

    Toorvalk

    Toorrasv

    2.18.7

    Põldsojavalgu kontsentraat

    Toode, mis saadakse kooritud põldsojaubadest, millest on rasv ekstraheeritud ja mida on kääritatud või teist korda ekstraheeritud, et langetada lämmastikuvabade ekstraktiivainete taset. Võib sisaldada inaktiveeritud ensüüme

    Toorvalk

    2.18.8

    Põldsojaoapulp [Põldsojaoapasta]

    Toode, mis saadakse põldsojaubade ekstraheerimisel toiduainete valmistamiseks

    Toorvalk

    2.18.9

    Põldsojaoamelass

    Sojaubade töötlemisel saadav toode

    Toorvalk

    Toorrasv

    2.18.10

    Põldsojaubade töötlemise kaassaadus

    Tooted, mis saadakse põldsojaubade töötlemisel põldsojaube sisaldavate toiduainete valmistamiseks

    Toorvalk

    2.18.11

    Põldsojaoad

    Põldsojaoad (Glycine max L. Merr.)

    (Ureaasi aktiivsus > 0,4 mg N/g × min)

    2.18.12

    Põldsojahelbed

    Toode, mis saadakse kooritud põldsojaoa aurutamisel või infrapunamikroniseerimisel ja valtsimisel. (Ureaasi aktiivsuse piirmäär 0,4 mg N/g × min)

    Toorvalk

    2.18.13

    Põldsojaoa söödasrott

    Õlitööstuse toode, mis saadakse põldsojaubade ekstraheerimisel ja sobival viisil kuumtöötlemisel. Sobival viisil kuumtöödeldud sojaoad (Glycine max L. Merr.) (Ureaasi aktiivsuse piirmäär 0,4 mg N/g × min). Üksnes ühendatud töötlemis- ja rafineerimistehases tootmisel võib sisaldada kuni:

    1 % kasutatud aktiivmulda ja filteraineid (nt kobediatomiiti, amorfseid silikaate ja ränidioksiidi, kihtsilikaate ning tselluloosi- või puidukiude),

    1,3 % toorletsitiine,

    1,5 % seebirasvu

    Toorvalk

    Toorkiud

    kui > 8 % kuivainest

    2.18.14

    Põldsojaoa söödasrott, kooritud põldsojaubadest

    Õlitööstuse toode, mis saadakse kooritud põldsojaubade ekstraheerimisel ja sobival viisil kuumtöötlemisel. Sobival viisil kuumtöödeldud sojaoad (Glycine max L. Merr.). (Ureaasi aktiivsuse piirmäär 0,5 mg N/g × min). Üksnes ühendatud töötlemis- ja rafineerimistehases tootmisel võib sisaldada kuni:

    1 % kasutatud aktiivmulda ja filteraineid (nt kobediatomiiti, amorfseid silikaate ja ränidioksiidi, kihtsilikaate ning tselluloosi- või puidukiude),

    1,3 % toorletsitiine,

    1,5 % seebirasvu

    Toorvalk

    2.18.15

    Kääritatud põldsojavalgu kontsentraat

    Toode, mis saadakse kooritud põldsojaubadest, millest on rasv ekstraheeritud ja mida on kääritatud või teist korda ekstraheeritud, et langetada lämmastikuvabade ekstraktiivainete taset. Võib sisaldada kääritamisel kasutatud mikroorganismide elutuid rakke või nende osi

    Toorvalk

    2.18.16

    Põldsojaoajahu, röstitud või aurutatud

    Röstitud või aurutatud põldsojaoad, mis on jahuks jahvatatud. (Ureaasi aktiivsuse piirmäär 0,4 mg N/g × min)

     

    2.19.1

    Päevalilleseemned

    Päevalille (Helianthus annuus L.) seemned

     

    2.19.2

    Päevalilleseemnekook  (26)

    Õlitööstuse toode, mis saadakse päevalilleseemnete pressimisel

    Toorvalk

    Toorrasv

    Toorkiud

    2.19.3

    Päevalilleseemnesrott

    Õlitööstuse toode, mis saadakse päevalilleseemnekoogi ekstraheerimisel ja asjakohasel kuumtöötlemisel

    Toorvalk

    Toorkiud

    2.19.4

    Päevalilleseemnesrott, kooritud päevalilleseemnetest

    Õlitööstuse toode, mis saadakse sellise päevalilleseemnekoogi ekstraheerimisel ja sobival viisil kuumtöötlemisel, millest on kõik kestad või osa nendest eemaldatud Toorkiu maksimumsisaldus kuivaines 27,5 %

    Toorvalk

    Toorkiud

    2.19.5

    Päevalilleseemne kestad

    Toode, mis saadakse päevalilleseemnete koorimisel

    Toorkiud

    2.19.6

    Päevalilleseemne söödasrott

    Õlitööstuse toode, mis saadakse päevalilleseemnekoogi ekstraheerimisel ja asjakohasel kuumtöötlemisel. Üksnes ühendatud töötlemis- ja rafineerimistehases tootmisel võib sisaldada kuni:

    1 % kasutatud aktiivmulda ja filteraineid (nt kobediatomiiti, amorfseid silikaate ja ränidioksiidi, kihtsilikaate ning tselluloosi- või puidukiude),

    1,3 % toorletsitiine,

    2 % seebirasvu

    Toorvalk

    2.19.7

    Päevalilleseemne söödasrott, kooritud päevalilleseemnetest

    Õlitööstuse toode, mis saadakse sellise päevalilleseemnekoogi ekstraheerimisel ja sobival viisil kuumtöötlemisel, millest on kõik kestad või osa nendest eemaldatud Üksnes ühendatud töötlemis- ja rafineerimistehases tootmisel võib sisaldada kuni:

    1 % kasutatud aktiivmulda ja filteraineid (nt kobediatomiiti, amorfseid silikaate ja ränidioksiidi, kihtsilikaate ning tselluloosi- või puidukiude),

    1,3 % toorletsitiine,

    2 % seebirasvu

    Toorkiu maksimumsisaldus: 27,5 % kuivainest

    Toorvalk

    Toorkiud

    2.19.8

    Päevalilleseemnejahu suure valgu- ja väikese tselluloosisaldusega fraktsioon

    Päevalilleseemnejahu töötlemise toode, mis saadakse kooritud päevalilleseemnetest jahu jahvatamisel ja fraktsioneerimisel (sõelumine ja tuulamine).

    Toorvalgu miinimumsisaldus: 8 % niiskusesisaldusega jahus 45 %.

    Toorkiu maksimumsisaldus: 8 % niiskusesisaldusega jahus 8 %

    Toorvalk

    Toorkiud

    2.19.9

    Päevalilleseemnejahu suure tselluloosisaldusega fraktsioon

    Päevalilleseemnejahu töötlemise toode, mis saadakse kooritud päevalilleseemnetest jahu jahvatamisel ja fraktsioneerimisel (sõelumine ja tuulamine).

    Toorkiu miinimumsisaldus: 8 % niiskusesisaldusega jahus 38 %

    Toorvalgu miinimumsisaldus: 8 % niiskusesisaldusega jahus 17 %

    Toorvalk

    Toorkiud

    2.19.10

    Päevalilleseemne söödajahu suure valgu- ja väikese tselluloosisaldusega fraktsioon

    Päevalilleseemnejahu töötlemise toode, mis saadakse kooritud päevalilleseemnetest jahu jahvatamisel ja fraktsioneerimisel (sõelumine ja tuulamine). Üksnes ühendatud töötlemis- ja rafineerimistehases tootmisel võib sisaldada kuni 1 % aktiivmulda ja filteraineid (nt kobediatomiiti, amorfseid silikaate ja ränidioksiidi, kihtsilikaate ning tselluloosi- või puidukiude).

    Toorvalgu miinimumsisaldus: 9,5 % niiskusesisaldusega jahus 45 %

    Toorkiu maksimumsisaldus: 10 % niiskusesisaldusega jahus 8 %

    Toorvalk, toorkiud

    2.19.11

    Päevalilleseemnejahu suure tselluloosisaldusega fraktsioon

    Päevalilleseemnejahu töötlemise toode, mis saadakse kooritud päevalilleseemnetest jahu jahvatamisel ja fraktsioneerimisel (sõelumine ja tuulamine). Üksnes ühendatud töötlemis- ja rafineerimistehases tootmisel võib sisaldada kuni 1 % aktiivmulda ja filteraineid (nt kobediatomiiti, amorfseid silikaate ja ränidioksiidi, kihtsilikaate ning tselluloosi- või puidukiude).

    Toorkiu miinimumsisaldus: 10 % niiskusesisaldusega jahus 38 %.

    Toorvalgu miinimumsisaldus: 8 % niiskusesisaldusega jahus 17 %

    Toorvalk, toorkiud

    2.20.1

    Taimeõli ja -rasv  (29)

    Õliseemnetest või õliviljadest pressimise ja/või ekstraheerimise teel saadud õli ja rasv (v.a riitsinusest saadav kastoorõli)

    Niiskusesisaldus, kui > 1 %

    2.21.1

    Toorletsitiinid

    Õliseemnetest ja viljadest saadud toorõlist fosfatiidide veega eraldamisel saadav toode. Fosfatiidide toorõlist eraldamise käigus võib olla lisatud sidrunhapet, fosforhapet või naatriumhüdroksiidi või ensüüme.

     

    2.22.1

    Kanepiseemned

    Cannabis sativa L. sortide seemned, mille < 0,2 % tetrahüdrokannabinoolisisaldus vastab määrusega (EL) nr 639/2014 (30)kehtestatud kvantitatiivse määramise meetodile

     

    2.22.2

    Kanepiseemnekook  (26)

    Õlitööstuse toode, mis saadakse hariliku kanepi (Cannabis sativa L.) sortide seemnete (mille < 0,2 % tetrahüdrokannabinoolisisaldus vastab määrusega (EL) nr 639/2014 kehtestatud kvantitatiivse määramise meetodile) pressimisel

    Toorvalk

    Toorkiud

    2.22.3

    Kanepiseemneõli

    Õlitööstuse toode, mis saadakse hariliku kanepi (Cannabis sativa L.) sortide seemnete (mille < 0,2 % tetrahüdrokannabinoolisisaldus vastab määrusega (EL) nr 639/2014 kehtestatud kvantitatiivse määramise meetodile) pressimisel

    Niiskusesisaldus, kui > 1 %

    2.23.1

    Unimagunaseemned

    Papaver somniferum L. seemned

     

    2.23.2

    Unimagunaseemnesrott

    Õlitööstuse toode, mis saadakse unimagunaseemnekoogi ekstraheerimisel

    Toorvalk

    2.24.1

    Õlisalveiseemned

    Salvia hispanica L. seemned

     

    3.   Kaunviljade seemned ja nendest saadud tooted

    Number

    Nimetus1

    Kirjeldus

    Kohustuslik teave

    3.1.1

    Aedoad, röstitud

    Aedoa (Phaseolus spp.) või vigna (Vigna spp.) seemned, sobival viisil kuumtöödeldud

     

    3.1.2

    Aedoavalgu kontsentraat

    Toode, mis saadakse tärklisevalmistamise käigus eraldatud aedoa mahlast

    Toorvalk

    3.2.1

    Jaanikaunad

    Hariliku jaanikaunapuu (Ceratonia siliqua L.) kuivatatud viljad, mis sisaldavad jaanikaunaseemneid

    Toorkiud

    3.2.3

    Jämejahvatatud jaanikaunad

    Toode, mis saadakse jaanikaunapuu kuivatatud viljade (kaunade) purustamisel, kusjuures enne on eraldatud seemned

    Toorkiud

    3.2.4

    Jaanikaunapulber [jaanikaunajahu]

    Toode, mis saadakse jaanikaunapuu kuivatatud viljade (kaunade) mikroniseerimisel, kusjuures enne on eraldatud seemned

    Toorkiud

    Sahharoosina väljendatud üldsuhkur

    3.2.5

    Jaanikaunaidud

    Jaanikaunapuu seemneidud

    Toorvalk

    3.2.6

    Jaanikaunaidukook5

    Õlitööstuse toode, mis saadakse jaanikaunaidude pressimisel

    Toorvalk

    3.2.7

    Jaanikaunaseemned

    Jaanikaunadest saadud seemned, mis koosnevad endospermist, kestast ja idust.

    Toorkiud

    3.2.8

    Jaanikaunaseemnekest

    Jaanikaunaseemnekest, mis saadakse hariliku jaanikaunapuu seemnete koorimisel.

    Toorkiud

    3.3.1

    Kikerherned

    Cicer arietinum L. seemned

     

    3.4.1

    Lääts-hiirehernes

    Ervum ervilia L. seemned

     

    3.5.1

    Põld-lambaläätse seemned

    Põld-lambaläätse (Trigonella foenum-graecum L.) seemned

     

    3.6.1

    Guaarajahu

    Toode, mis saadakse taimeliimi ekstraheerimisel india guaaraoa (Cyamopsis tetragonoloba (L.) Taub.) seemnetest

    Toorvalk

    3.6.2

    Guaaraidujahu

    Toode, mis saadakse taimeliimi ekstraheerimisel india guaaraoa seemneidudest

    Toorvalk

    3.7.1

    Põlduba

    Vicia faba L. ssp. faba var. equina Pers.) ja var. minuta (Alef.) Mansf.) seemned

     

    3.7.2

    Põldoahelbed

    Toode, mis saadakse kooritud põldubade aurutamisel või infrapunamikroniseerimisel ja valtsimisel

    Tärklis

    Toorvalk

    3.7.3

    Põldoa kelmed [Põldoa kestad]

    Toode, mis saadakse põldoaseemnete koorimisel, koosneb peamiselt väliskestadest

    Toorkiud

    Toorvalk

    3.7.4

    Põldoad, kooritud

    Toode, mis saadakse põldoaseemnete koorimisel, koosneb peamiselt põldoaseemnetest

    Toorvalk

    Toorkiud

    3.7.5

    Põldoavalk

    Toode, mis saadakse põldubade jahvatamisel ja tuulamisel

    Toorvalk

    3.8.1

    Läätsed

    Lens culinaris a.o. Medik. seemned.

     

    3.8.2

    Läätsekestad

    Toode, mis saadakse läätseseemnete koorimisel

    Toorkiud

    3.9.1

    Maguslupiin

    Lupinus spp. seemned, mille hulgas võib olla kuni 5 % mõruseemneid

    Toorvalk

    3.9.2

    Maguslupiin, kooritud

    Maguslupiini kooritud seemned

    Toorvalk

    3.9.3

    Lupiinikelmed [lupiinikestad]

    Toode, mis saadakse lupiiniseemnete koorimisel, koosneb peamiselt väliskestadest

    Toorvalk

    Toorkiud

    3.9.4

    Lupiinipulp

    Toode, mis saadakse maguslupiini koostisainete ekstraheerimisel

    Toorkiud

    3.9.5

    Lupiini peenkliid

    Toode, mis saadakse lupiinijahu valmistamisel maguslupiinist. Koosneb peamiselt iduleheosakestest ja väiksemal määral kestadest

    Toorvalk

    Toorkiud

    3.9.6

    Lupiinivalk

    Toode, mis saadakse tärklisevalmistamise käigus eraldatud maguslupiinimahlast, või jahvatamise ja tuulamise tulemusena.

    Toorvalk

    3.9.7

    Lupiinivalgujahu

    Toode, mis saadakse maguslupiini töötlemisel suure valgusisaldusega jahu tootmiseks

    Toorvalk

    3.10.1

    Mungoad

    Vigna radiata L. oad

     

    3.11.1

    Herned

    Pisum spp. seemned

     

    3.11.2

    Hernekliid

    Toode, mis saadakse hernejahu valmistamisel. Koosneb peamiselt herneste koorimisel ja puhastamisel eraldatud kestadest

    Toorkiud

    3.11.3

    Hernehelbed

    Toode, mis saadakse kooritud herneseemnete aurutamisel või infrapunamikroniseerimisel ja valtsimisel

    Tärklis

    3.11.4

    Hernejahu

    Toode, mis saadakse herneste jahvatamisel

    Toorvalk

    3.11.5

    Hernekestad

    Toode, mis saadakse hernejahu valmistamisel. Koosneb peamiselt koorimisel ja puhastamisel eraldatud kestadest ja vähemal määral endospermist

    Toorkiud

    3.11.6

    Herned, kooritud

    Kooritud herneseemned

    Toorvalk

    Toorkiud

    3.11.7

    Herne peenkliid

    Toode, mis saadakse hernejahu valmistamisel. Koosneb peamiselt iduleheosakestest ja väiksemal määral kestadest

    Toorvalk

    Toorkiud

    3.11.8

    Herne sõelumisjäägid

    Mehaanilisel sõelumisel saadav toode, mis koosneb herneseemnete fraktsioonidest, mis eraldatakse enne täiendavat töötlemist

    Toorkiud

    3.11.9

    Hernevalk

    Toode, mis saadakse tärklisevalmistamise käigus eraldatud hernemahlast, või jahvatamise ja tuulamise tulemusena, võib olla osaliselt hüdrolüüsitud

    Toorvalk

    3.11.10

    Hernepulp [Herne sisekiud]

    Toode, mis saadakse hernestest tärklise ja valgu märgekstraheerimisel. Koosneb peamiselt sisekiududest ja tärklisest

    Niiskusesisaldus, kui < 70 % või > 85 %

    Tärklis

    Toorkiud

    Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

    3.11.11

    Herne lahustuvad koostisained

    Toode, mis saadakse hernestest tärklise ja valgu märgekstraheerimisel. Koosneb peamiselt lahustuvatest valkudest ja oligosahhariididest.

    Niiskusesisaldus, kui < 60 % või > 85 %

    Sahharoosina väljendatud üldsuhkur

    Toorvalk

    3.11.12

    Hernekiud

    Toode, mis saadakse kooritud herneste jahvatamise ja sõelumise järgsel ekstraheerimisel

    Toorkiud

    3.11.13

    Hernekreem

    Toode, mis saadakse hernestest tärklise ja valgu märgekstraheerimisel. Koosneb peamiselt lahustuvatest valkudest, sisekiust, tärklisest ja oligosahhariididest. Võib sisaldada kuni 1 % orgaanilisi happeid

    Niiskusesisaldus, kui < 50 % või > 85 %

    Toorvalk

    Toorkiud

    Tärklis

    3.12.1

    Vikk

    Vicia sativa L. var. sativa ja muude sortide seemned

     

    3.13.1

    Põld-seahernes

    Lathyrus sativus L. seemned, sobival viisil kuumtöödeldud

    Kuumtöötlemismeetod

    3.14.1

    Üheõieline hiirehernes

    Vicia monanthos Desf. seemned

     

    4.   Mugul- ja juurviljad ja nendest saadud tooted

    Number

    Nimetus1

    Kirjeldus

    Kohustuslik teave

    4.1.1

    Suhkrupeet

    Suhkrupeedi (Beta vulgaris L. ssp. vulgaris var. altissima Doell.) juur

     

    4.1.2

    Suhkrupeedi pealsed ja juured

    Suhkrutootmisest saadav värske toode, mis koosneb peamiselt puhastatud suhkrupeeditükkidest, mille küljes võib olla leheosi.

    Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 5 % kuivainest

    Niiskusesisaldus, kui < 50 %

    4.1.3

    Peedisuhkur [Sahharoos]

    Suhkrupeedist vee abil ekstraheeritud suhkur

     

    4.1.4

    Peedimelass

    Siirupitoode, mis saadakse peedisuhkru tootmisel või rafineerimisel. Võib sisaldada kuni 0,5 % vahutamisvastaseid aineid, 0,5 % veepehmendajaid, 2 % sulfaati ja 0,25 % sulfitit.

    Sahharoosina väljendatud üldsuhkur

    Niiskusesisaldus, kui > 28 %

    4.1.5

    Peedimelass, mille suhkru- ja/või betaiinisisaldust on osaliselt vähendatud

    Toode, mis saadakse sahharoosi ja/või betaiini täiendaval veega ekstraheerimisel peedimelassist. Võib sisaldada kuni 2 % sulfaati ja kuni 0,25 % sulfitit.

    Sahharoosina väljendatud üldsuhkur

    Niiskusesisaldus, kui > 28 %

    4.1.6

    Isomaltuloosi melass

    Kristallimata fraktsioon, mis saadakse suhkrupeedist isomaltuloosi tootmisel sahharoosi ensüümidega töötlemise abil

    Niiskusesisaldus, kui > 40 %

    4.1.7

    Märjad (suhkru)peedilõigud

    Suhkrutööstuse toode, mis koosneb suhkrupeedilõikudest, millest on suhkur veega ekstraheeritud. Niiskusesisaldus vähemalt 82 %. Suhkrusisaldus on väike ja läheneb (piimhappe)kääritamise tõttu nullile.

    Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 5 % kuivainest

    Niiskusesisaldus, kui < 82 % või > 92 %

    4.1.8

    Pressitud (suhkru)peedilõigud

    Suhkrutööstuse toode, mis koosneb suhkrupeedilõikudest, millest on suhkur veega ekstraheeritud ning mis on mehaaniliselt pressitud. Niiskusesisaldus kuni 82 %. Suhkrusisaldus on väike ja läheneb (piimhappe)kääritamise tõttu nullile. Võib sisaldada kuni 1 % sulfaati.

    Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 5 % kuivainest

    Niiskusesisaldus, kui < 65 % või > 82 %

    4.1.9

    Pressitud (suhkru)peedilõigud, melassilisandiga

    Suhkrutööstuse toode, mis koosneb suhkrupeedilõikudest, millest on suhkur veega ekstraheeritud ning mis on mehaaniliselt pressitud ja millele on lisatud melassi. Niiskusesisaldus kuni 82 %. Suhkrusisaldus väheneb (piimhappe)kääritamise tõttu. Võib sisaldada kuni 1 % sulfaati.

    Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 5 % kuivainest

    Niiskusesisaldus, kui < 65 % või > 82 %

    4.1.10

    Kuivatatud (suhkru)peedilõigud

    Suhkrutööstuse toode, mis koosneb suhkrupeedilõikudest, millest on suhkur veega ekstraheeritud ja mis on mehaaniliselt pressitud ning kuivatatud. Võib sisaldada kuni 2 % sulfaati.

    Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

    Sahharoosina väljendatud üldsuhkur, kui > 10,5 %

    4.1.11

    Kuivatatud (suhkru)peedilõigud, melassilisandiga

    Suhkrutööstuse toode, mis koosneb suhkrupeedilõikudest, millest on suhkur veega ekstraheeritud, mis on mehhaaniliselt pressitud ja kuivatatud ning millele on lisatud melassi. Võib sisaldada kuni 0,5 % vahutamisvastaseid aineid ja kuni 2 % sulfaati.

    Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

    Sahharoosina väljendatud üldsuhkur

    4.1.12

    Suhkrusiirup

    Suhkru ja/või melassi töötlemisel saadav toode. Võib sisaldada kuni 0,5 % sulfaati ja kuni 0,25 % sulfitit.

    Sahharoosina väljendatud üldsuhkur

    Niiskusesisaldus, kui > 35 %

    4.1.13

    (Suhkru)peeditükid, keedetud

    Toode, mis saadakse toidusiirupi tootmisel suhkrupeedist.

    Kuivatatuna:

    soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

    Pressituna:

    soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 5 % kuivainest

    Niiskusesisaldus, kui < 50 %

    4.1.15

    (Suhkru)peedimelass, betaiinirikas, vedel/kuivatatud  (31)

    Toode, mis saadakse suhkru veega ekstraheerimisel ja suhkrupeedimelassi täiendaval filtrimisel. Sel viisil saadud toode sisaldab melassi koostisosi ja kuni 20 % looduslikku betaiini.

    Võib sisaldada kuni 0,5 % vahutamisvastaseid aineid, 0,5 % veepehmendajaid, 2 % sulfaati ja 0,25 % sulfitit.

    Betaiinisisaldus

    Sahharoosina väljendatud üldsuhkur

    Niiskusesisaldus, kui > 14 %

    4.1.16

    Isomaltuloos

    Isomaltuloos on kristalne monohüdraat, mis saadakse suhkrupeedist sahharoosi ensüümidega töötlemise abil

     

    4.2.1

    Peedimahl

    Punapeedist (Beta vulgaris convar. crassa var. conditiva) pressitud mahl, mis kontsentreeritakse ja pastöriseeritakse, on säilitanud tüüpilise juurviljamaitse ja -lõhna.

    Niiskusesisaldus, kui < 50 % või > 60 %

    Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

    4.3.1

    Porgandid

    Kollase või punase porgandi (Daucus carota L.) juured.

     

    4.3.2

    Porgandikoored, aurutatud

    Porgandi töötlemisel saadav niiske toode, mis koosneb porgandijuurtest auruga töötlemisel eemaldatud porgandikoortest, millele võib olla lisatud täiendavalt geeljat porganditärklist. Niiskusesisaldus kuni 97 %

    Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

    Niiskusesisaldus, kui > 97 %

    4.3.3

    Porgandikaaped

    Niiske toode, mis saadakse mehaanilise eraldamise abil porgandite ja porgandijääkide töötlemise käigus. Toode võib olla kuumtöödeldud. Niiskusesisaldus kuni 97 %.

    Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

    Niiskusesisaldus, kui > 97 %

    4.3.4

    Porgandihelbed

    Toode, mis saadakse kollase või punase porgandi juurte helvestamise teel, seejärel toode kuivatakse

     

    4.3.5

    Porgand, kuivatatud

    Kollase või punase porgandi juured igal kujul, kuivatatuna.

    Toorkiud

    4.3.6

    Porgandisööt, kuivatatud

    Toode, mis koosneb kuivatatud porgandipulbist ja -koortest.

    Toorkiud

    4.3.7

    Porgandimahl

    Porgandijuurtest pressitud mahl, mis kontsentreeritakse ja pastöriseeritakse

    Niiskusesisaldus, kui < 40 % või > 60 %

    4.4.1

    Sigurijuured

    Cichorium intybus L. juured

     

    4.4.2

    Siguri pealsed ja juured

    Siguri töötlemisel saadav värske toode. Koosneb peamiselt puhastatud sigurijuuretükkidest ja leheosadest.

    Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

    Niiskusesisaldus, kui < 50 %

    4.4.3

    Siguriseemned

    Cichorium intybus L. seemned

     

    4.4.4

    Pressitud siguripulp

    Cichorium intybus L. juurtest inuliini tootmisel saadav toode, koosneb ekstraheeritud ja mehaaniliselt pressitud siguriviiludest. Siguri (lahustuvad) süsivesikud ja vesi on osaliselt eemaldatud. Võib sisaldada kuni 1 % sulfaati ja kuni 0,2 % sulfitit

    Toorkiud

    Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

    Niiskusesisaldus, kui < 65 % või > 82 %

    4.4.5

    Kuivatatud siguripulp

    Cichorium intybus L. juurtest inuliini tootmisel saadav toode, koosneb ekstraheeritud ja mehaaniliselt pressitud siguriviiludest, mis seejärel kuivatatakse. Siguri (lahustuvad) süsivesikud on osaliselt ekstraheeritud. Võib sisaldada kuni 2 % sulfaati ja kuni 0,5 % sulfitit

    Toorkiud

    Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

    4.4.6

    Sigurijuurepulber

    Toode, mis saadakse sigurijuure tükeldamisel, kuivatamisel ja jahvatamisel. Võib sisaldada kuni 1 % paakumisvastaseid aineid

    Toorkiud

    Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

    4.4.7

    Sigurimelass

    Siguritöötlemise toode, mis saadakse inuliini ja oligofruktoosi tootmise käigus. Sigurimelass koosneb orgaanilisest taimsest materjalist ja mineraalidest. Võib sisaldada kuni 0,5 % vahutamisvastaseid aineid

    Toorvalk

    Toortuhk

    Niiskusesisaldus, kui < 20 % või > 30 %

    4.4.8

    Sigurimelassi raba

    Siguritöötlemise kaassaadus, mis saadakse pärast inuliini ja oligofruktoosi eraldamist ja ioonvahetiga elueerimist. Sigurimelassi raba koosneb orgaanilisest taimsest materjalist ja mineraalidest. Võib sisaldada kuni 1 % vahutamisvastaseid aineid

    Toorvalk

    Toortuhk

    Niiskusesisaldus, kui < 30 % või > 40 %

    4.4.9

    Inuliin  (32)

    Inuliin on Cichorium intybus L., Inula helenium L. või Helianthus tuberosus juurtest ekstraheeritud fruktaan; toorinuliin võib sisaldada kuni 1 % sulfaati ja kuni 0,5 % sulfitit.

     

    4.4.10

    Oligofruktoosisiirup

    Toode, mis saadakse harilikust sigurist (Cichorium intybus L.) saadud inuliini osalisel hüdrolüüsimisel; tooroligofruktoosisiirup võib sisaldada kuni 1 % sulfaati ja kuni 0,5 % sulfitit

    Niiskusesisaldus, kui < 20 % või > 30 %

    4.4.11

    Oligofruktoos, kuivatatud

    Toode, mis saadakse harilikust sigurist (Cichorium intybus L.) saadud inuliini osalisel hüdrolüüsimisel ja kuivatamisel

     

    4.5.1

    Küüslauk, kuivatatud

    Puhta jahvatatud küüslaugu (Allium sativum L.) pulber, värvus valgest kollaseni

     

    4.6.1

    Maniokk [Tapiokk] [Kassaava]

    Manihot esculenta Crantz juuremugulad, igal kujul

    Niiskusesisaldus, kui < 60 % või > 70 %

    4.6.2

    Maniokk, kuivatatud [Tapiokk, kuivatatud]

    Manioki juuremugulad, igal kujul, kuivatatud

    Tärklis

    Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

    4.7.1

    Sibulapulp

    Niiske toode, mis saadakse sibulate (perekond Allium) töötlemisel, sisaldab nii kesti kui ka terveid sibulaid. Kui toode saadakse sibulaõli tootmisel, koosneb ta peamiselt kuumutatud sibulajääkidest

    Toorkiud

    Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

    4.7.2

    Sibulad, praetud

    Kooritud ja peenestatud sibulatükid, mis seejärel praetakse

    Toorkiud

    Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

    Toorrasv

    4.7.3

    Sibula ekstraktid, kuivatatud

    Kuiv toode, mis saadakse värskete sibulate töötlemisel. Toode saadakse alkoholi ja/või veega ekstraheerimisel, vee- või alkoholifraktsioon eraldatakse ja pihustuskuivatatakse. Koosneb peamiselt süsivesikutest

    Toorkiud

    4.8.1

    Kartulid

    Solanum tuberosum L. mugulad

    Niiskusesisaldus, kui < 72 % või > 88 %

    4.8.2

    Kartulid, kooritud

    Kartulid, millelt on auruga töötlemisel eemaldatud kest

    Tärklis

    Toorkiud

    Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

    4.8.3

    Kartulikoored, aurutatud

    Kartuli töötlemisel saadav niiske toode, mis koosneb auruga töötlemisel eemaldatud kartulikoortest, millele võib olla lisatud täiendavalt geeljat kartulitärklist

    Niiskusesisaldus, kui > 93 %

    Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

    4.8.4

    Kartulilõigud, toored

    Toode, mis saadakse inimtoiduks ettenähtud kartulitoodete valmistamisel, kartulid võivad olla kooritud

    Niiskusesisaldus, kui > 88 %

    Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

    4.8.5

    Kartulikaaped

    Toode, mis saadakse mehaanilise eraldamise abil kartulite ja kartulijääkide töötlemise käigus. Toode võib olla kuumtöödeldud

    Niiskusesisaldus, kui > 93 %

    Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

    4.8.6

    Kartul, püreena

    Blanšeeritud või keedetud ja seejärel püreestatud kartulitoode

    Tärklis

    Toorkiud

    Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

    4.8.7

    Kartulihelbed

    Toode, mis saadakse pestud, kooritud või koorimata ning aurutatud kartulite rotatsioonkuivatamisel

    Tärklis

    Toorkiud

    Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

    4.8.8

    Kartulipulp

    Toode, mis saadakse kartulitärklise tootmisel, koosneb ekstraheeritud jahvatatud kartulist

    Niiskusesisaldus, kui < 77 % või > 88 %

    4.8.9

    Kartulipulp, kuivatatud

    Kuivatatud toode, mis saadakse kartulitärklise tootmisel, koosneb ekstraheeritud jahvatatud kartulist

     

    4.8.10

    Kartulivalk

    Toode, mis saadakse tärklisetootmisel, koosneb peamiselt valgust, mis on järele jäänud pärast tärklise eraldamist.

    Toorvalk

    4.8.11

    Kartulivalk, hüdrolüüsitud

    Valk, mis saadakse kartulivalgu kontrollitud ensümaatilise hüdrolüüsi abil

    Toorvalk

    4.8.12

    Kartulivalk, kääritatud

    Toode, mis saadakse kartulivalgu kääritamise ja pihustuskuivatamise tulemusena.

    Toorvalk

    4.8.13

    Kartulivalk, kääritatud, vedel

    Vedel toode, mis saadakse kartulivalgu kääritamisel

    Toorvalk

    4.8.14

    Kartulimahl, kontsentreeritud

    Kontsentreeritud toode, mis saadakse kartulitärklise tootmisel, koosneb ainetest, mis jäävad järele pärast seda, kui kartulipulbist on eemaldatud osa kiudu, valku ja tärklist ning osa veest on aurustunud

    Niiskusesisaldus, kui < 50 % või > 60 %

    Kui niiskusesisaldus on < 50 %:

    Toorvalk

    Toortuhk

    4.8.15

    Kartuligraanulid

    Kartulid, mis on pestud, kooritud, mille suurust on vähendatud (lõikamine, helvestamine jne) ja mis on kuivatatud

     

    4.9.1

    Maguskartul ehk bataat

    Ipomoea batatas L. mugulad, igal kujul

    Niiskusesisaldus, kui < 57 % või > 78 %

    4.10.1

    Maapirn [Topinambur]

    Helianthus tuberosus L. mugulad, igal kujul

    Niiskusesisaldus, kui < 75 % või > 80 %

    4.11.1

    Aedrõika mahl

    Aedrõika juurtest (Raphanus sativus L.) pressitud mahl, kuivatatud ja pastöriseeritud

    Niiskusesisaldus, kui < 30 % või > 50 %

    5.   Muud seemned ja viljad ning nendest saadud tooted

    Number

    Nimetus1

    Kirjeldus

    Kohustuslik teave

    5.1.1

    Tammetõrud

    Hariliku tamme (Quercus robur L.), kivitamme (Quercus petraea (Matt.) Liebl.), korgitamme (Quercus suber L.) või muude perekonna Quercus liikide terved viljad

     

    5.1.2

    Tammetõrud, kooritud

    Toode, mis saadakse tammetõrude koorimisel

    Toorvalk

    Toorkiud

    5.2.1

    Mandlid

    Hariliku mandlipuu (Prunus dulcis) terved või purustatud viljad, kooritud või koorimata

     

    5.2.2

    Mandlikestad

    Mandlikestad, mis saadakse kooritud mandlituumadest füüsilise eraldamise ja jahvatamise teel

    Toorkiud

    5.2.3

    Mandlituumakook5

    Õlitööstuse toode, mis saadakse mandlituumade pressimisel

    Toorvalk

    Toorkiud

    5.3.1

    Aniisiseemned

    Hariliku aniisi (Pimpinella anisum) seemned

     

    5.4.1

    Õunapulp, kuivatatud [õunte pressimisjäägid, kuivatatud]

    Toode, mis saadakse aed-õunapuu (Malus domestica) viljadest mahla või siidri tootmisel. Koosneb peamiselt õuna kuivatatud pulbist ja koortest

    Toorkiud

    5.4.2

    Õunapulp, pressitud [õunte pressimisjäägid, pressitud]

    Niiske toode, mis saadakse õunamahla või -siidri tootmisel. Koosneb peamiselt õuna pressitud viljalihast ja koortest

    Toorkiud

    5.4.3

    Õunamelass

    Toode, mis saadakse pärast õunapulbist pektiini valmistamist

    Toorvalk

    Toorkiud

    Toorõlid ja -rasvad, kui > 10 %

    5.5.1

    Suhkrupeediseemned

    Suhkrupeediseemned

     

    5.6.1

    Tatar

    Hariliku tatra (Fagopyrum esculentum) seemned

     

    5.6.2

    Tatra jämekliid ja kliid

    Toode, mis saadakse tatraterade jahvatamisel

    Toorkiud

    5.6.3

    Tatra peenkliid

    Jahutööstuse toode, mis saadakse tatra sõelumisel. Koosneb peamiselt endospermiosakestest, mille hulgas on väikseid kestaosiseid ja terade eri osi. Ei tohi sisaldada rohkem kui 10 % toorkiudu

    Toorkiud

    Tärklis

    5.7.1

    Punase peakapsa seemned

    Punase peakapsa (Brassica oleracea var. capitata f. Rubra) seemned

     

    5.8.1

    Kanaari paelrohu seemned

    Phalaris canariensis seemned

     

    5.9.1

    Hariliku köömne seemned

    Carum carvi L. seemned

     

    5.12.1

    Terved või purustatud kastanid

    Toode, mis saadakse kastanijahu valmistamisel, koosneb peamiselt endospermiosakestest, väikestest kestaosistest ja väikesest hulgast kastani (Castanea spp.) jääkidest

    Toorvalk

    Toorkiud

    5.13.1

    Tsitruspulp  (33)

    Toode, mis saadakse tsitruse (Citrus (L.) ssp.) viljadest mahla pressimise käigus. Võib sisaldada kokku kuni 1 % metanooli, etanooli ja propaan-2-ooli, veevabale kujule arvutatult

    Toorkiud

    5.13.2

    Tsitruspulp,  (33) kuivatatud

    Toode, mis saadakse mahla pressimisel tsitrusviljadest, kuivatatud. Võib sisaldada kokku kuni 1 % metanooli, etanooli ja propaan-2-ooli, veevabale kujule arvutatult

    Toorkiud

    5.14.1

    Aasristiku seemned

    Trifolium pratense L. seemned

     

    5.14.2

    Valge ristiku seemned

    Trifolium repens L. seemned

     

    5.15.1

    Kohvioakestad

    Toode, mis saadakse kohvipuu (Coffea L.) kooritud seemnetest

    Toorkiud

    5.16.1

    Rukkililleseemned

    Centaurea cyanus L. seemned

     

    5.17.1

    Kurgiseemned

    Cucumis sativus L. seemned

     

    5.18.1

    Küpressiseemned

    Cupressus L. seemned

     

    5.19.1

    Datlid

    Phoenix dactylifera L. viljad

     

    5.19.2

    Datliseemned

    Phoenix dactylifera L. terved seemned

    Toorkiud

    5.20.1

    Apteegitilli seemned

    Foeniculum vulgare Mill. seemned

     

    5.21.1

    Viigimarjad

    Ficus carica L. viljad

     

    5.22.1

    Puuviljatuumad (34)

    Toode koosneb pähkli või luuviljakivi sees olevatest söödavatest seemnetest

     

    5.22.2

    Puuviljapulp  (34)

    Toode, mis saadakse puuviljamahla ja -püree valmistamisel

    Toorkiud

    5.22.3

    Puuviljapulp, kuivatatud  (34)

    Toode, mis saadakse puuviljamahla ja -püree valmistamisel ja mis seejärel kuivatatakse

    Toorkiud

    5.23.1

    Salatkress

    Lepidium sativum L. seemned

    Toorkiud

    5.24.1

    Kõrreliste heintaimede seemned

    Sugukondadesse Poaceae, Cyperaceae ja Juncaceae kuuluvate kõrreliste seemned

     

    5.25.1

    Viinamarjaseemned

    Viinamarjapulbist eraldatud viinapuu (Vitis L.) marjade seemned, millest õli ei ole ekstraheeritud

    Toorrasv

    Toorkiud

    5.25.2

    Viinamarjaseemnejahu

    Toode, mis saadakse õli ekstraheerimisel viinamarjaseemnetest

    Toorkiud

    5.25.3

    Viinamarjapulp [viinamarjade pressimisjääk]

    Viinamarjapulp, mida on pärast alkoholi eraldamist kuivatatud ja millest on eemaldatud võimlaikult palju rootsusid ja seemneid

    Toorkiud

    5.25.4

    Viinamarjaseemnete lahustuvad koostisosad

    Toode, mis saadakse viinamarjaseemnetest pärast viinamarjamahla tootmist. Sisaldab peamiselt süsivesikuid

    Toorkiud

    5.26.1

    Sarapuupähkel

    Corylus (L.) spp. terved või purustatud viljad, kooritud või koorimata

     

    5.26.2

    Sarapuupähklikook5

    Õlitööstuse toode, mis saadakse sarapuupähklituumade pressimisel

    Toorvalk

    Toorkiud

    5.27.1

    Pektiin

    Pektiin saadakse sobiva taimse materjali, tavaliselt tsitrusviljade ja õunte (looduslike liinide) vesiekstraktsioonil. Orgaanilise sadestina võib kasutada ainult metanooli, etanooli ja propaan-2-ooli. Võib sisaldada kokku kuni 1 % metanooli, etanooli ja propaan-2-ooli, veevabale kujule arvutatult. Pektiin koosneb peamiselt polügalakturoonhappe metüülosaestritest ja nende ammooniumi-, naatriumi-, kaaliumi- ning kaltsiumisooladest

     

    5.28.1

    Pronks-lutiklille seemned

    Perilla frutescens L. seemned ja nende jahvatamisel saadud tooted

     

    5.29.1

    Männipähklid

    Pinus (L.) spp. seemned

     

    5.30.1

    Pistaatsiapähklid

    Pistacia vera L. viljad

     

    5.31.1

    Teeleheseemned

    Plantago (L.) spp. seemned

     

    5.32.1

    Rediseseemned

    Raphanus sativus L. seemned

     

    5.33.1

    Spinatiseemned

    Spinacia oleracea L. seemned

     

    5.34.1

    Ohakaseemned

    Carduus marianum L. seemned

     

    5.35.1

    Tomatipulp [Tomati pressimisjäägid]

    Toode, mis saadakse harilikust tomatist (Solanum lycopersicum L.) mahla pressimisel. Koosneb peamiselt tomatikestadest ja seemnetest

    Toorkiud

    5.36.1

    Hariliku raudrohu seemned

    Achillea millefolium L. seemned

     

    5.37.1

    Aprikoosituumakook5

    Õlitööstuse toode, mis saadakse hariliku aprikoosipuu (Prunus armeniaca L.) viljatuumade pressimisel. Võib sisaldada vesiniktsüaniidhapet

    Toorvalk

    Toorkiud

    5.38.1

    Pärsia haukaputke kook5

    Õlitööstuse toode, mis saadakse pärsia haukaputke (Bunium persicum L.) seemnete pressimisel

    Toorvalk

    Toorkiud

    5.39.1

    Hariliku kurgirohu seemne kook5

    Õlitööstuse toode, mis saadakse hariliku kurgirohu (Borago officinalis L.) seemnete pressimisel

    Toorvalk

    Toorkiud

    5.40.1

    Kuningakepiseemnekook5

    Õlitööstuse toode, mis saadakse kuningakepi (Oenothera L.) seemnete pressimisel

    Toorvalk

    Toorkiud

    5.41.1

    Granaatõunaseemnekook5

    Õlitööstuse toode, mis saadakse hariliku granaadipuu (Punica granatum L.) viljaseemnete pressimisel

    Toorvalk

    Toorkiud

    5.42.1

    Kreeka pähkli kook5

    Õlitööstuse toode, mis saadakse kreeka pähklipuu (Juglans regia L.) pähklituumade pressimisel

    Toorvalk

    Toorkiud

    6.   Tugi- ja koresöödad ning nendest saadud tooted

    Number

    Nimetus1

    Kirjeldus

    Kohustuslik teave

    6.1.1

    Peedilehed

    Beta spp. lehed

     

    6.2.1

    Teraviljad11

    Teraviljaliigi taim tervikuna või selle osad.

    Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

    6.3.1

    Põhk11

    Teraviljadest saadud põhk

     

    6.3.2

    Põhk, töödeldud11

    Toode, mis saadakse teraviljapõhu töötlemisel sobiva meetodiga

    Naatrium, kui toodet on töödeldud NaOH-ga

    6.4.1

    Ristikujahu

    Toode, mis saadakse ristiku (Trifolium ssp.) kuivatamisel ja jahvatamisel. Võib sisaldada ka kuni 20 % harilikku lutserni (Medicago sativa L.) ja hübriidlutserni (Medicago var. Martyn) või muid söödakultuure, mida on kuivatatud ja jahvatatud koos ristikuga

    Toorvalk

    Toorkiud

    Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

    6.5.1

    Söödakultuuride jahu  (35) [rohujahu  (35)] [rohujahu  (35)]

    Toode, mis saadakse söödakultuuride kuivatamisel ja jahvatamisel ning mõnel juhul kokkupressimisel (36)

    Toorvalk

    Toorkiud

    Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

    6.6.1

    Hein

    Mis tahes rohttaime või liblikõielise taime või ürdi liigid, looduslikult või tehiskuivatatud

    Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

    6.6.2

    Rohi; ürdid; liblikõielised taimed; kuivatatud

    Mis tahes rohttaime, ürdi või liblikõielise taime liigist saadud toode, mis on tehiskuivatatud (igal kujul).

    Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

    6.6.3

    Rohi; ürdid; liblikõielised taimed; [haljassööt]

    Värske biomass, mis koosneb rohttaimedest, liblikõielistest taimedest või ürtidest

    Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

    6.6.4

    Rohusilo

    Põllu- ja rohumaalt saadud sileeritud biomass, mis koosneb mis tahes rohttaimedest, liblikõielistest taimedest või ürtidest

    Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

    6.6.5

    Kuivsilo

    Sileeritud või kuivatatud põllukultuurid (rohttaimed, liblikõielised taimed või ürdid), mille kuivainesisaldus on vähemalt 50 %, pallidesse mässitud või tornhoidlas ladustatavad

    Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

    6.7.1

    Kanepijahu

    Jahu, mis saadakse hariliku kanepi (Cannabis sativa L.) sortide (mille < 0,2 % tetrahüdrokannabinoolisisaldus vastab määrusega (EL) nr 639/2014 kehtestatud kvantitatiivse määramise meetodile) varte jahvatamisel

    Toorvalk

    6.7.2

    Kanepikiud

    Toode, mis saadakse hariliku kanepi (Cannabis sativa L.) sortide (mille < 0,2 % tetrahüdrokannabinoolisisaldus vastab määrusega (EL) nr 639/2014 kehtestatud kvantitatiivse määramise meetodile) varte mehaanilise pressimise käigus

    Toorkiud

    6.8.1

    Põldoapõhk

    Põldoa (Vicia faba L. ssp. faba var. equina Pers.) ja (var. minuta (Alef.) Mansf.) põhk

     

    6.9.1

    Linapõhk

    Hariliku lina (Linum usitatissimum L.) põhk

     

    6.10.1

    Lutsern

    Medicago sativa L. ja Medicago var. Martyn taimed või nende osad

    Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

    6.10.2

    Lutsern, looduslikult kuivatatud

    Lutsern, looduslikult kuivatatud

    Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

    6.10.3

    Lutsern, kõrgel temperatuuril kuivatatud [Tehiskuivatatud lutsern]

    Tehiskuivatatud lutsern, mis tahes kujul

    Toorvalk

    Toorkiud

    Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

    6.10.4

    Lutsern, ekstrudeeritud

    Ekstrudeeritud lutsernigraanulid

     

    6.10.5

    Lutsernijahu  (37) 16

    Toode, mis saadakse lutserni kuivatamisel ja jahvatamisel. Võib sisaldada ka kuni 20 % ristikut või muid söödakultuure, mida on kuivatatud ja jahvatatud koos lutserniga

    Toorvalk

    Toorkiud

    Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

    6.10.6

    Lutserni pressimisjäägid

    Kuivatatud toode, mis saadakse lutsernist mahla pressimisel

    Toorvalk

    Toorkiud

    6.10.7

    Lutsernivalgu kontsentraat

    Toode, mis tehnilise kuivatamise abil saadakse pressitud lutsernimahla fraktsioonidest, mis on valgu sadestamiseks eelnevalt tsentrifuugimise teel eraldatud ja kuumtöödeldud

    Toorvalk

    Karoteen

    6.10.8

    Lutserni lahustuvad koostisained

    Toode, mis saadakse valgu ekstraheerimisel lutsernimahlast

    Toorvalk

    6.11.1

    Maisisilo

    Zea mays L. ssp. mays sileeritud taimed või nende osad

     

    6.12.1

    Hernepõhk

    Pisum spp. saadud põhk

     

    6.13.1

    Rapsiseemne7põhk

    Brassica napus L. ssp. oleifera (Metzg.) Sinsk.), kolmepesalise rüpsi (Brassica napus L. var. glauca (Roxb.) O.E. Schulz) ja rüpsi (Brassica rapa ssp. oleifera (Metzg.) põhk

     

    7.   Muud taimed, vetikad, seened, ja nendest saadud tooted

    Number

    Nimetus1

    Kirjeldus

    Kohustuslik teave

    7.1.1

    Vetikad  (38)

    Vetikad, elusad või töödeldud, sh värsked, jahutatud või külmutatud vetikad. Võib sisaldada kuni 0,1 % vahutamisvastaseid aineid

    Toorvalk

    Toorrasv

    Toortuhk

    Jood, kui > 100 ppm

    7.1.2

    Vetikad,  (38) kuivatatud

    Toode, mis saadakse vetikate kuivatamisel. Toode võib olla pestud joodisisalduse vähendamiseks; vetikad on inaktiveeritud. Võib sisaldada kuni 0,1 % vahutamisvastaseid aineid

    Toorvalk

    Toorrasv

    Toortuhk

    Jood, kui > 100 ppm

    7.1.3

    Vetikasrott  (38)

    Toode, mis saadakse vetikaõli valmistamisel vetikate ekstraheerimisel. Vetikad on inaktiveeritud. Võib sisaldada kuni 0,1 % vahutamisvastaseid aineid

    Toorvalk

    Toorrasv

    Toortuhk

    Jood, kui > 100 ppm

    7.1.4

    Vetikaõli  (38)

    Vetikate ekstraheerimisel saadud õli. Võib sisaldada kuni 0,1 % vahutamisvastaseid aineid

    Toorrasv

    Niiskusesisaldus, kui > 1 %

    7.1.6

    Merevetikajahu  (38)

    Toode, mis saadakse makrovetikate, eelkõige puna-, pruun- ja rohevetikate kuivatamisel ja jahvatamisel. Toode võib olla pestud joodisisalduse vähendamiseks. Võib sisaldada kuni 0,1 % vahutamisvastaseid aineid

    Toorvalk

    Toorrasv

    Toortuhk

    Jood, kui > 100 ppm

    7.1.7

    Punavetikatest (Asparagopsis) saadud vetikajahu

    Toode, mis saadakse makrovetikate, eelkõige punavetikate (Asparagopsis) kuivatamisel ja jahvatamisel. Võib olla pestud joodi- ja broomisisalduse vähendamiseks

    Toorvalk

    Toorrasv

    Toortuhk

    Jood, kui > 100 ppm

    7.2.1

    Seened,  (38) kuivatatud

    Kuivatatud seened ja/või seeneniidistik, mis saadakse suure kiudaine, aminohapete ja polüsahhariidide sisaldusega söögiseentest

    Toorkiud

    Toorvalk

    7.3.1

    Puukoored  (38)

    Puude või põõsaste puhastatud ja kuivatatud koored

    Toorkiud

    7.4.1

    Õied,15  (38) , kuivatatud

    Söödavate taimede kuivatatud õite kõik osad ja nende fraktsioonid

    Toorkiud

    7.5.1

    Brokoli, kuivatatud

    Toode, mis saadakse brokoli (Brassica oleracea var. italica Plenck) kuivatamisel pärast pesemist, suuruse vähendamist (lõikamist, helvestamist jne) ja vee eraldamist

     

    7.6.1

    Suhkruroomelass

    Siirupine toode, mis saadakse suhkruroost (Saccharum L.) suhkru tootmisel või rafineerimisel. Võib sisaldada kuni 0,5 % vahutamisvastaseid aineid, 0,5 % veepehmendajaid, 3,5 % sulfaati ja 0,25 % sulfitit

    Sahharoosina väljendatud üldsuhkur

    Niiskusesisaldus, kui > 30 %

    7.6.2

    Suhkruroomelass, vähendatud suhkrusisaldusega

    Toode, mis saadakse sahharoosi täiendaval vee abil ekstraheerimisel suhkruroomelassist

    Sahharoosina väljendatud üldsuhkur

    Niiskusesisaldus, kui > 28 %

    7.6.3

    Roosuhkur [sahharoos]

    Suhkruroost vee abil ekstraheeritud suhkur

     

    7.6.4

    Suhkruroo pressimisjäägid

    Toode, mis saadakse suhkru vee abil ekstraheerimisel suhkruroost. Koosneb peamiselt kiududest.

    Toorkiud

    7.7.1

    Lehed,15  (38) , uivatatud

    Söödavate taimede kuivatatud lehed ja nende fraktsioonid

    Toorkiud

    7.8.1

    Lignotselluloos

    Toode, mis saadakse looduslikult kuivanud toorpuidu mehaanilisel töötlemisel, koosneb peamiselt lignotselluloosist

     

    7.8.2

    Pulbertselluloos

    Toode saadakse ligniini lagunemisel ja eraldumisel ning töötlemata puidu taimsest kiust15 tselluloosina täiendava puhastamisega. Seda muudetakse üksnes mehaanilisel töötlemisel. Neutraalset detergendikiudu (NDF) vähemalt 87 %

     

    7.9.1

    Magusjuure juured

    Glycyrrhiza L. juured

     

    7.10.1

    Münt

    Toode, mis saadakse Mentha spicata L., Mentha × piperita L. või Mentha viridis L. maapealsete osade kuivatamisel, igal kujul

     

    7.11.1

    Spinat, kuivatatud

    Spinacia oleracea L. kuivatamisel saadav toode, igal kujul

     

    7.12.1

    Mohaave tääkliilia

    Yucca schidigera Roezl. vartest saadud pulber

    Toorkiud

    7.12.2

    Mohaave tääkliilia mahl

    Toode, mis saadakse Yucca schidigera varte lõikamisel ja pressimisel, koosneb peamiselt süsivesikutest

     

    7.13.1

    Taimne süsi [Puusüsi]

    Toode, mis saadakse orgaanilise taimematerjali söestamisel

     

    7.14.1

    Puit  (38)

    Keemiliselt töötlemata puit või puidukiud

    Toorkiud

    7.14.2

    Puidumelass  (38)

    Toode, mis saadakse töötlemata toorpuidu kuumtöötlemisel ja pressimisel, koosneb peamiselt ksüloosist

    Sahharoosina väljendatud üldsuhkur

    7.15.1

    Maavitsalise jahu

    Toode, mis saadakse maavitsaliste sugukonda kuuluva taime (Solanum glaucophyllum) lehtede kuivatamisel ja jahvatamisel

    Toorkiud

    Vitamiin D3

    8.   Piimatooted ja nendest saadud tooted

    Käesolevas peatükis esitatud söödamaterjalid peavad vastama määruses (EÜ) nr 1069/2009 sätestatud nõuetele ja määruse (EL) nr 142/2011 X lisas esitatud erinõuetele piima, ternespiima ning muude teatavate piimasaaduste kohta

    Number

    Nimetus1

    Kirjeldus

    Kohustuslik teave

    8.1.1

    Või ja võitooted

    Või ja või tootmisel või töötlemisel saadavad tooted (nt vadak), kui neid ei ole eraldi loetletud

    Toorvalk

    Toorrasv

    Laktoos

    Niiskusesisaldus, kui > 6 %

    8.2.1

    Petipiim/petipiimapulber  (39)

    Toode, mis saadakse või valmistamisel koorest või samalaadsel töötlusel.

    Spetsiaalselt söödamaterjalina valmistamise puhul võib sisaldada:

    kuni 0,5 % fosfaate, nt polüfosfaate (nt naatriumheksametafosfaat), difosfaate (nt tetranaatriumpürofosfaat), mida kasutatakse viskoossuse vähendamiseks ja valgu stabiliseerimiseks töötlemise käigus;

    kuni 0,3 % anorgaanilisi happeid: väävelhape, soolhape, fosforhape, mida kasutatakse pH taseme kohandamiseks tootmisprotsessi mitmes etapis;

    kuni 0,5 % leeliseid (naatrium-, kaalium-, kaltsium-, magneesiumhüdroksiid), mida kasutatakse pH taseme kohandamiseks tootmisprotsessi mitmes etapis;

    kuni 2 % voolavust parandavaid aineid (nt ränidioksiid, pentanaatriumtrifosfaat, trikaltsiumfosfaat), mida kasutatakse pulbri voolamisomaduste parandamiseks

    Toorvalk

    Toorrasv

    Laktoos

    Niiskusesisaldus, kui > 6 %

    8.3.1

    Kaseiin

    Toode, mis saadakse lõssist või petipiimast happe või laabiga väljasadestatud kaseiini kuivatamisel

    Toorvalk

    Niiskusesisaldus, kui > 10 %

    8.4.1

    Kaseinaat

    Toode, mis eraldatakse kohupiimast või kaseiinist kasutades neutraliseerivaid aineid ja kuivatamist

    Toorvalk

    Niiskusesisaldus, kui > 10 %

    8.5.1

    Juust ja juustutooted

    Juust ning juustust ja piimapõhistest toodetest saadud tooted

    Toorvalk

    Toorrasv

    8.6.1

    Ternespiim/ternespiimapulber  (39)

    Kuni viis päeva pärast poegimist piimalooma piimanäärmetest erituv vedelik

    Toorvalk

    8.7.1

    Piimatootmise kõrvalsaadused

    Tooted, mis saadakse piimatoodete tootmisel, sh tsentrifuugimis- või separeerimissete, piimavesi, piimas leiduvad mineraalained.

    Spetsiaalselt söödamaterjalina valmistamise puhul võib sisaldada:

    kuni 0,5 % fosfaate, nt polüfosfaate (nt naatriumheksametafosfaat), difosfaate (nt tetranaatriumpürofosfaat), mida kasutatakse viskoossuse vähendamiseks ja valgu stabiliseerimiseks töötlemise käigus;

    kuni 0,3 % anorgaanilisi happeid: väävelhape, soolhape, fosforhape, mida kasutatakse pH taseme kohandamiseks tootmisprotsessi mitmes etapis;

    kuni 0,5 % leeliseid (naatrium-, kaalium-, kaltsium-, magneesiumhüdroksiid), mida kasutatakse pH taseme kohandamiseks tootmisprotsessi mitmes etapis;

    kuni 2 % voolavust parandavaid aineid (nt ränidioksiid, pentanaatriumtrifosfaat, trikaltsiumfosfaat), mida kasutatakse pulbri voolamisomaduste parandamiseks

    Niiskus

    Toorvalk

    Toorrasv

    Sahharoosina väljendatud üldsuhkur

    8.8.1

    Kääritatud piimatooted

    Piima kääritamisel saadavad tooted (nt jogurt jne)

    Toorvalk

    Toorrasv

    8.9.1

    Laktoos

    Piimast või vadakust saadud suhkur, mida on puhastatud ja kuivatatud

    Niiskusesisaldus, kui > 5 %

    8.10.1

    Piim/piimapulber18

    Ühe või mitme lüpsmise tulemusena udarast eritunud sekreet

    Toorvalk

    Toorrasv

    Niiskusesisaldus, kui > 5 %

    8.11.1

    Lõss/lõssipulber  (39)

    Piim, mille rasvasisaldust on koore eraldamise abil vähendatud

    Toorvalk

    Niiskusesisaldus, kui > 5 %

    8.12.1

    Piimarasv

    Toode, mis saadakse piima koorimisel

    Toorrasv

    8.13.1

    Piimavalgupulber  (39)

    Toode, mis saadakse piimast keemilise või füüsikalise töötluse abil eraldatud valgu kuivatamisel

    Toorvalk

    Niiskusesisaldus, kui > 8 %

    8.14.1

    Kondenspiim ja sellest saadud tooted

    Kondenspiim ja selle tootmisel või töötlemisel saadud tooted

    Toorvalk

    Toorrasv

    Niiskusesisaldus, kui > 5 %

    8.15.1

    Piimapermeaat/piimapermeaadi pulber  (39)

    Toode, mis saadakse piima (ultra-, nano- või mikro-) filtrimisega – läbi membraani läinud osa, millest laktoos võib olla osaliselt eraldatud.

    Toote puhul võib olla kasutatud pöördosmoosi või kuivatamist

    Toortuhk

    Toorvalk

    Laktoos

    Niiskusesisaldus, kui > 8 %

    8.16.1

    Piimaretentaat/piimaretentaadi pulber  (39)

    Toode, mis saadakse piima (ultra-, nano- või mikro-) filtrimisega – membraanile jäänud osa

    Toorvalk

    Toortuhk

    Laktoos

    Niiskusesisaldus, kui > 8 %

    8.17.1

    Vadak/vadakupulber  (39)

    Toode, mis saadakse juustu, kohupiima või kaseiini valmistamisel või samalaadsel töötlusel.

    Spetsiaalselt söödamaterjalina valmistamise puhul võib sisaldada:

    kuni 0,5 % fosfaate, nt polüfosfaate (nt naatriumheksametafosfaat), difosfaate (nt tetranaatriumpürofosfaat), mida kasutatakse viskoossuse vähendamiseks ja valgu stabiliseerimiseks töötlemise käigus;

    kuni 0,3 % anorgaanilisi happeid: väävelhape, soolhape, fosforhape, mida kasutatakse pH taseme kohandamiseks tootmisprotsessi mitmes etapis;

    kuni 0,5 % leeliseid (naatrium-, kaalium-, kaltsium-, magneesiumhüdroksiid), mida kasutatakse pH taseme kohandamiseks tootmisprotsessi mitmes etapis;

    kuni 2 % voolavust parandavaid aineid (nt ränidioksiid, pentanaatriumtrifosfaat, trikaltsiumfosfaat), mida kasutatakse pulbri voolamisomaduste parandamiseks

    Toorvalk

    Laktoos

    Niiskusesisaldus, kui > 8 %

    Toortuhk

    8.18.1

    Laktoosivaba vadak/laktoosivaba vadakupulber  (39)

    Vadak, millest laktoos on osaliselt eraldatud.

    Spetsiaalselt söödamaterjalina valmistamise puhul võib sisaldada:

    kuni 0,5 % fosfaate, nt polüfosfaate (nt naatriumheksametafosfaat), difosfaate (nt tetranaatriumpürofosfaat), mida kasutatakse viskoossuse vähendamiseks ja valgu stabiliseerimiseks töötlemise käigus;

    kuni 0,3 % anorgaanilisi happeid: väävelhape, soolhape, fosforhape, mida kasutatakse pH taseme kohandamiseks tootmisprotsessi mitmes etapis;

    kuni 0,5 % leeliseid (naatrium-, kaalium-, kaltsium-, magneesiumhüdroksiid), mida kasutatakse pH taseme kohandamiseks tootmisprotsessi mitmes etapis;

    kuni 2 % voolavust parandavaid aineid (nt ränidioksiid, pentanaatriumtrifosfaat, trikaltsiumfosfaat), mida kasutatakse pulbri voolamisomaduste parandamiseks

    Toorvalk

    Laktoos

    Niiskusesisaldus, kui > 8 %

    Toortuhk

    8.19.1

    Vadakuvalk/vadakuvalgupulber  (39)

    Toode, mis saadakse vadakust keemilise või füüsikalise töötluse abil eraldatud vadakuvalgu kuivatamisel.

    Spetsiaalselt söödamaterjalina valmistamise puhul võib sisaldada:

    kuni 0,5 % fosfaate, nt polüfosfaate (nt naatriumheksametafosfaat), difosfaate (nt tetranaatriumpürofosfaat), mida kasutatakse viskoossuse vähendamiseks ja valgu stabiliseerimiseks töötlemise käigus;

    kuni 0,3 % anorgaanilisi happeid: väävelhape, soolhape, fosforhape, mida kasutatakse pH taseme kohandamiseks tootmisprotsessi mitmes etapis;

    kuni 0,5 % leeliseid (naatrium-, kaalium-, kaltsium-, magneesiumhüdroksiid), mida kasutatakse pH taseme kohandamiseks tootmisprotsessi mitmes etapis;

    kuni 2 % voolavust parandavaid aineid (nt ränidioksiid, pentanaatriumtrifosfaat, trikaltsiumfosfaat), mida kasutatakse pulbri voolamisomaduste parandamiseks

    Toorvalk

    Niiskusesisaldus, kui > 8 %

    8.20.1

    Demineraliseeritud laktoosivaba vadak/demineraliseeritud laktoosivaba vadakupulber  (39)

    Vadak, millest laktoos ja mineraalained on osaliselt eraldatud.

    Spetsiaalselt söödamaterjalina valmistamise puhul võib sisaldada:

    kuni 0,5 % fosfaate, nt polüfosfaate (nt naatriumheksametafosfaat), difosfaate (nt tetranaatriumpürofosfaat), mida kasutatakse viskoossuse vähendamiseks ja valgu stabiliseerimiseks töötlemise käigus;

    kuni 0,3 % anorgaanilisi happeid: väävelhape, soolhape, fosforhape, mida kasutatakse pH taseme kohandamiseks tootmisprotsessi mitmes etapis;

    kuni 0,5 % leeliseid (naatrium-, kaalium-, kaltsium-, magneesiumhüdroksiid), mida kasutatakse pH taseme kohandamiseks tootmisprotsessi mitmes etapis;

    kuni 2 % voolavust parandavaid aineid (nt ränidioksiid, pentanaatriumtrifosfaat, trikaltsiumfosfaat), mida kasutatakse pulbri voolamisomaduste parandamiseks

    Toorvalk

    Laktoos

    Toortuhk

    Niiskusesisaldus, kui > 8 %

    8.21.1

    Vadakupermeaat/vadakurpermeaadipulber  (39)

    Toode, mis saadakse vadaku (ultra-, nano- või mikro-) filtrimisega – läbi membraani läinud osa, millest laktoos võib olla osaliselt eraldatud. Toote puhul võib olla kasutatud pöördosmoosi või kuivatamist.

    Spetsiaalselt söödamaterjalina valmistamise puhul võib sisaldada:

    kuni 0,5 % fosfaate, nt polüfosfaate (nt naatriumheksametafosfaat), difosfaate (nt tetranaatriumpürofosfaat), mida kasutatakse viskoossuse vähendamiseks ja valgu stabiliseerimiseks töötlemise käigus;

    kuni 0,3 % anorgaanilisi happeid: väävelhape, soolhape, fosforhape, mida kasutatakse pH taseme kohandamiseks tootmisprotsessi mitmes etapis;

    kuni 0,5 % leeliseid (naatrium-, kaalium-, kaltsium-, magneesiumhüdroksiid), mida kasutatakse pH taseme kohandamiseks tootmisprotsessi mitmes etapis;

    kuni 2 % voolavust parandavaid aineid (nt ränidioksiid, pentanaatriumtrifosfaat, trikaltsiumfosfaat), mida kasutatakse pulbri voolamisomaduste parandamiseks

    Toortuhk

    Toorvalk

    Laktoos

    Niiskusesisaldus, kui > 8 %

    8.22.1

    Vadakuretentaat/vadakuretentaadipulber  (39)

    Toode, mis saadakse vadaku (ultra-, nano- või mikro-) filtrimisel – membraanile jäänud osa.

    Spetsiaalselt söödamaterjalina valmistamise puhul võib sisaldada:

    kuni 0,5 % fosfaate, nt polüfosfaate (nt naatriumheksametafosfaat), difosfaate (nt tetranaatriumpürofosfaat), mida kasutatakse viskoossuse vähendamiseks ja valgu stabiliseerimiseks töötlemise käigus;

    kuni 0,3 % anorgaanilisi happeid: väävelhape, soolhape, fosforhape, mida kasutatakse pH taseme kohandamiseks tootmisprotsessi mitmes etapis;

    kuni 0,5 % leeliseid (naatrium-, kaalium-, kaltsium-, magneesiumhüdroksiid), mida kasutatakse pH taseme kohandamiseks tootmisprotsessi mitmes etapis;

    kuni 2 % voolavust parandavaid aineid (nt ränidioksiid, pentanaatriumtrifosfaat, trikaltsiumfosfaat), mida kasutatakse pulbri voolamisomaduste parandamiseks

    Toorvalk

    Toortuhk

    Laktoos

    Niiskusesisaldus, kui > 8 %

    9.   Maismaaloomadest saadud tooted ja nendest saadud tooted

    Käesolevas peatükis esitatud söödamaterjalid peavad vastama määruses (EÜ) nr 1069/2009 sätestatud nõuetele. Söödamaterjali nimetust tuleb määruse (EL) nr 142/2011 X lisa või XIII lisa või määruse (EÜ) nr 999/2001 IV lisa kohaselt täiendada märkega, et täpsustada määruse (EÜ) nr 999/2001 kohaseid erinõudeid ja kasutamispiirangute selget kindlaksmääramist.

    Number

    Nimetus1

    Kirjeldus

    Kohustuslik teave

    9.1.1

    Loomsed kõrvalsaadused  (40)

    Püsisoojaste maismaaloomade kogu keha või teatavad kehaosad, värsked, külmutatud, kuumutatud, happega töödeldud või kuivatatud

    Toorvalk

    Toorrasv

    Niiskusesisaldus, kui > 8 %

    9.2.1

    Loomne rasv  (41)

    Maismaaloomade (sh selgrootud maismaaloomad kõigil eluetappidel, v. a liigid, mis on patogeensed inimeste või loomade suhtes) rasvast koosnev toode. Lahustiga ekstraheerimise korral võivad sisaldada kuni 0,1 % heksaani

    Toorrasv

    Niiskusesisaldus, kui > 1 %

    9.3.1

    Mesinduse kõrvalsaadused  (42)

    Töödeldud või töötlemata mesi, mesilasvaha, mesilasemapiim, taruvaik ja õietolm

    Sahharoosina väljendatud üldsuhkur

    9.4.1

    Töödeldud loomne valk  (41)

    Toode, mis saadakse maismaaloomade (sh selgrootud maismaaloomad kõigil eluetappidel) kogu keha või teatavate kehaosade kuumtöötlemisel, kuivatamisel ja jahvatamisel, kusjuures rasv võib olla enne osaliselt ekstraheeritud või mehaaniliselt eemaldatud. Lahustiga ekstraheerimise korral võivad sisaldada kuni 0,1 % heksaani.

    Toorvalk

    Toorrasv

    Toortuhk

    Niiskusesisaldus, kui > 8 %

    9.5.1

    Želatiini valmistamisel saadud valgud  (41)

    Želatiini valmistamisel saadud kuivatatud loomsed valgud, mis saadakse toormaterjalidest vastavalt määrusele (EÜ) nr 853/2004.

    Toorvalk

    Toorrasv

    Toortuhk

    Niiskusesisaldus, kui > 8 %

    9.6.1

    Hüdrolüüsitud loomsed valgud  (41)

    Polüpeptiidid, peptiidid ja aminohapped ning nende segud, mis saadakse loomsete kõrvalsaaduste hüdrolüüsi abil, mis võib olla kontsentreeritud kuivatamisega

    Toorvalk

    Niiskusesisaldus, kui > 8 %

    9.7.1

    Verejahu  (41)

    Toode, mis saadakse püsisoojaste tapaloomade vere kuumtöötlemisel

    Toorvalk

    Niiskusesisaldus, kui > 8 %

    9.8.1

    Veretooted  (40)

    Tooted, mis saadakse püsisoojaste tapaloomade verest või verefraktsioonidest; mõiste hõlmab kuivatatud/külmutatud/vedelas olekus vereplasmat, kuivatatud täisverd, kuivatatud/külmutatud/vedelas olekus punaliblesid või nende fraktsioone ja segusid

    Toorvalk

    Niiskusesisaldus, kui > 8 %

    9.9.1

    Toidujäägid [toidujääkide ringlussevõtt]

    Igasugused loomset päritolu materjali sisaldavad toidujäägid, sealhulgas kasutatud toiduõli, mis on pärit restoranidest, toitlustusettevõtetest ja köökidest, sealhulgas keskköökidest ja kodumajapidamiste köökidest

    Toorvalk

    Toorrasv

    Toortuhk

    Niiskusesisaldus, kui > 8 %

    9.10.1

    Kollageen  (41)

    Valgupõhine toode, mis saadakse loomade kontidest, toornahast ja kõõlustest.

    Toorvalk

    Niiskusesisaldus, kui > 8 %

    9.11.1

    Sulejahu

    Toode, mis saadakse tapaloomade sulgede kuivatamisel ja jahvatamisel

    Toorvalk

    Niiskusesisaldus, kui > 8 %

    9.12.1

    Želatiin  (41)

    Loodusliku päritoluga lahustuv valk, geelistuv või geelistumatu, mis saadakse loomade kontidest, toornahkadest, kõõlustest ja soontest pärit kollageeni osalise hüdrolüüsi teel

    Toorvalk

    Niiskusesisaldus, kui > 8 %

    9.13.1

    Kõrned  (41)

    Toode, mis saadakse loomarasva, seapeki ja muu ekstraheeritud või mehaaniliselt eraldatud loomse rasva töötlemisel; värsked, külmutatud või kuivatatud.

    Lahustiga ekstraheerimise korral võivad sisaldada kuni 0,1 % heksaani

    Toorvalk

    Toorrasv

    Toortuhk

    Niiskusesisaldus, kui > 8 %

    9.14.1

    Loomse päritoluga tooted  (40)

    Loomseid tooteid sisaldav endine toit; töödeldud või töötlemata (nt värsked, külmutatud, kuivatatud)

    Toorvalk

    Toorrasv

    Niiskusesisaldus, kui > 8 %

    9.15.1

    Munad

    Kana (Gallus gallus L.) terved munad, koorega või kooreta

     

    9.15.2

    Albumiin

    Toode, mis saadakse munadest pärast munakoorte ja munakollase eraldamist; pastöriseeritud, võib olla denatureeritud

    Toorvalk

    Denaturatsiooni meetod, vajaduse korral

    9.15.3

    Munatooted, kuivatatud

    Tooted, mis koosnevad pastöriseeritud kuivatatud munadest (ilma kooreta) või kuivatatud albumiini ja kuivatatud munakollast (erinevas vahekorras) sisaldavast segust

    Toorvalk

    Toorrasv

    Niiskusesisaldus, kui > 5 %

    9.15.4

    Suhkruga munapulber

    Kuivatatud suhkrustatud munad tervelt või osadena

    Toorvalk

    Toorrasv

    Niiskusesisaldus, kui > 5 %

    Sahharoosina väljendatud üldsuhkur

    9.15.5

    Munakoored, kuivatatud

    Tooted, mis saadakse kodulindude munadest pärast munakollase ja albumiini eraldamist Koored kuivatakse

    Toortuhk

    9.16.1

    Elusad selgrootud maismaaloomad  (40)

    Elusad selgrootud maismaaloomad, kõigil eluetappidel, v.a liigid, mis kahjustavad taimede, loomade ja inimeste tervist

     

    9.16.2

    Surnud selgrootud maismaaloomad  (40)

    Surnud selgrootud maismaaloomad, kõigil eluetappidel, v.a liigid, mis kahjustavad taimede, loomade ja inimeste tervist, töödeldud või mitte, kuid töödeldud muul viisil kui määruses (EÜ) nr 1069/2009 osutatud

    Toorvalk

    Toorrasv

    Toortuhk

    9.17.1

    Villarasvast saadud kolesterool

    Toode, mis saadakse villarasvast (lanoliin) seebistamise, eraldamise ja kristallimise teel. (3β)-kolest-5-een-3-ool, C27H46O minimaalne sisaldus: 90 %.

     

    10.   Kalad ja muud veeloomad ja nendest saadud tooted

    Käesolevas peatükis esitatud söödamaterjalid peavad vastama määruses (EÜ) nr 1069/2009 ja määruses (EL) nr 142/2011 sätestatud nõuetele ning nende suhtes võib nõuda kasutuspiirangute järgimist vastavalt määruse (EÜ) nr 999/2001 sätetele.

    Number

    Nimetus1

    Kirjeldus

    Kohustuslik teave

    10.1.1

    Veeselgrootud  (43)

    Mere- või mageveeselgrootud tervikuna või nende kehaosad, kõigil eluetappidel, v.a liigid, mis on patogeensed inimeste või loomade suhtes

    Toorvalk

    Toorrasv

    Toortuhk

    10.2.1

    Veeloomadest saadud ühendtooted  (43)

    Tooted ettevõtetest, kus valmistatakse inimtoiduks ettenähtud tooteid

    Toorvalk

    Toorrasv

    Toortuhk

    10.3.1

    Koorikloomajahu  (44)

    Toode, mis saadakse tervete koorikloomade (sh looduslike ja tehistingimustes kasvatatud krevettide) või nende osade kuumtöötlemisel, pressimisel ja kuivatamisel

    Kaltsium

    Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 5 %

    10.4.1

    Kalad  (44)

    Terved kalad või nende osad; värsked, külmutatud, kuumutatud, happega töödeldud või kuivatatud

    Toorvalk

    Niiskusesisaldus, kui > 8 %

    10.4.2

    Kalajahu  (44)

    Toode, mis saadakse tervete kalade või nende osade kuumtöötlemisel, pressimisel ja kuivatamisel; kalamahl võib olla tootele enne kuivatamist tagasi lisatud

    Toorvalk

    Toorrasv

    Toortuhk, kui > 20 %

    Niiskusesisaldus, kui > 8 %

    10.4.3

    Kalamahl

    Kontsentreeritud toode, mis eraldatakse kalajahu tootmisel; stabiliseeritud hapestamise või kokkuaurutamisega

    Toorvalk

    Toorrasv

    Niiskusesisaldus, kui > 5 %

    10.4.4

    Kalavalk, hüdrolüüsitud

    Valgud, mis saadakse tervete kalade või nende osade hüdrolüüsi teel; võib olla kuivatamise abil kontsentreeritud

    Toorvalk

    Toorrasv

    Toortuhk, kui > 20 %

    Niiskusesisaldus, kui > 8 %

    10.4.5

    Kalaluujahu

    Toode, mis saadakse kala kehaosade kuumutamisel, pressimise ja kuivatamisel. Koosneb peamiselt kalaluudest

    Toortuhk

    10.4.6

    Kalaõli

    Kaladest või nende osadest saadud õli, mida on vee eraldamiseks tsentrifuugitud (nimetus võib hõlmata liigiomaseid üksikasju, nt tursamaksaõli)

    Toorrasv

    Niiskusesisaldus, kui > 1 %

    10.4.7

    Kalaõli, hüdrogeenitud

    Kalaõli hüdrogeenimise tulemusena saadud õli

    Niiskusesisaldus, kui > 1 %

    10.4.8

    Kalaõlisteariin [külmkooritud kalaõli]

    Kalaõli suure küllastatud rasvade sisaldusega fraktsioon, mis saadakse toorkalaõli rafineerimisel rafineeritud kalaõliks külmkoorimise teel, mille käigus küllastatud rasvad hanguvad ja seejärel kogutakse

    Toorrasv

    Niiskusesisaldus, kui > 1 %

    10.5.1

    Hiilgevähiõli

    Planktilisest hiilgevähist kuumutamisel ja pressimisel saadud õli, mis on vee eraldamiseks tsentrifuugitud

    Niiskusesisaldus, kui > 1 %

    10.5.2

    Hiilgevähivalgu kontsentraat, hüdrolüüsitud

    Toode, mis saadakse tervete hiilgevähkide või nende osade ensümaatilise hüdrolüüsi teel, sageli kuivatamise abil kontsentreeritud

    Toorvalk

    Toorrasv

    Toortuhk, kui > 20 %

    Niiskusesisaldus, kui > 8 %

    10.6.1

    Meres elavate rõngusside jahu

    Toode, mis saadakse tervete meres elavate rõngusside (sh Nereis virens (M. Sars)) või nende osade kuumtöötlemisel ja kuivatamisel

    Toorrasv

    Tuhk, kui > 20 %

    Niiskusesisaldus, kui > 8 %

    10.7.1

    Meres elava zooplanktoni jahu

    Toode, mis saadakse meres elava zooplanktoni (sh tavalise hiilgevähi) kuumtöötlemisel, pressimisel ja kuivatamisel

    Toorvalk

    Toorrasv

    Toortuhk, kui > 20 %

    Niiskusesisaldus, kui > 8 %

    10.7.2

    Meres elava zooplanktoni õli

    Meres elavast zooplanktonist kuumutamisel ja pressimisel saadud õli, mis on vee eraldamiseks tsentrifuugitud

    Niiskusesisaldus, kui > 1 %

    10.8.1

    Molluskijahu

    Toode, mis saadakse tervete molluskite (sh kalmaaride ja kahepoolmeliste karploomade) või nende osade kuumtöötlemisel ja kuivatamisel

    Toorvalk

    Toorrasv

    Toortuhk, kui > 20 %

    Niiskusesisaldus, kui > 8 %

    10.9.1

    Kalmaarijahu

    Toode, mis saadakse tervete kalmaaride või nende osade kuumtöötlemisel, pressimisel ja kuivatamisel

    Toorvalk

    Toorrasv

    Toortuhk, kui > 20 %

    Niiskusesisaldus, kui > 8 %

    10.10.1

    Meritähejahu

    Toode, mis saadakse tervete meritähtede (Asteroidea) või nende osade kuumtöötlemisel, pressimisel ja kuivatamisel

    Toorvalk

    Toorrasv

    Toortuhk, kui > 20 %

    Niiskusesisaldus, kui > 8 %

    10.11.1

    Mereselgrootute  (43) jahu

    Toode, mis saadakse tervete mereselgrootute või nende osade kuumtöötlemisel, pressimisel ja kuivatamisel

    Toorvalk

    Toorrasv

    Toortuhk, kui > 20 %

    Niiskusesisaldus, kui > 8 %

    11.   Mineraalained ja nendest saadud tooted

    Käesolevas peatükis esitatud loomseid saadusi sisaldavad söödamaterjalid peavad vastama määruses (EÜ) nr 1069/2009 ja määruses (EL) nr 142/2011 sätestatud nõuetele ning nende suhtes võib nõuda kasutuspiirangute järgimist vastavalt määruse (EÜ) nr 999/2001 sätetele.

    Number

    Nimetus1

    Kirjeldus

    Kohustuslik teave

    11.1.1

    Kaltsiumkarbonaat  (45) [lubjakivi]

    Toode, mis saadakse, jahvatades selliseid kaltsiumkarbonaati (CaCO3) sisaldavaid materjale nagu lubjakivi või sadestades seda välja happelistest lahustest.

    Võib sisaldada kuni 0,25 % propüleenglükooli. Võib sisaldada kuni 0,1 % jahvatamisel kasutatavaid abiaineid

    Kaltsium

    Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 5 %

    11.1.2

    Mereloomade lubjarikkad kojad

    Looduslikku päritolu toode, mis saadakse mereloomade kodadest (nt austri- või merikarbid), jahvatatud või granuleeritud

    Kaltsium

    Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 5 %

    11.1.3

    Kaltsiummagneesiumkarbonaat

    Kaltsiumkarbonaadi (CaCO3) ja magneesiumkarbonaadi (MgCO3) looduslik segu. Võib sisaldada kuni 0,1 % jahvatamisel kasutatavaid abiaineid

    Kaltsium

    Magneesium

    Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 5 %

    11.1.4

    Lupja sisaldavad merevetikad (maerl)

    Looduslikku päritolu toode, mis saadakse lupja sisaldavatest merevetikatest, jahvatatud või granuleeritud

    Kaltsium

    Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 5 %

    11.1.5

    Lithothamne

    Looduslikku päritolu toode, mis saadakse lupja sisaldavatest merevetikatest (Phymatolithon calcareum (Pall.)), jahvatatud või granuleeritud

    Kaltsium

    Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 5 %

    11.1.6

    Kaltsiumkloriid

    Kaltsiumkloriid (CaCl2) ja selle hüdraatvormid. Võib sisaldada kuni 0,2 % baariumsulfaati

    Kaltsium

    Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 5 %

    11.1.7

    Kaltsiumhüdroksiid  (46)

    Kaltsiumhüdroksiid (Ca(OH)2).

    Võib sisaldada kuni 0,1 % jahvatamisel kasutatavaid abiaineid

    Kaltsium

    Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 5 %

    11.1.8

    Kaltsiumsulfaat, veevaba

    Veevaba kaltsiumsulfaat (CaSO4), mis saadakse veevaba kaltsiumsulfaadi jahvatamisel või kaltsiumsulfaatdihüdraadi veetustamisel

    Kaltsium

    Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 5 %

    11.1.9

    Kaltsiumsulfaathemihüdraat

    Kaltsiumsulfaathemihüdraat (CaSO4 × ½ H2O), mis saadakse kaltsiumsulfaatdihüdraadi osalisel veetustamisel

    Kaltsium

    Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 5 %

    11.1.10

    Kaltsiumsulfaatdihüdraat

    Kaltsiumsulfaatdihüdraat (CaSO4 × 2H2O), mis saadakse kaltsiumsulfaatdihüdraadi jahvatamisel või kaltsiumsulfaathemihüdraadi hüdraatimisel

    Kaltsium

    Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 5 %

    11.1.11

    Orgaaniliste hapete kaltsiumisoolad  (47)

    Toidus kasutada lubatud vähemalt nelja süsinikuaatomiga orgaaniliste hapete kaltsiumisoolad. (48)

    Kaltsium

    Orgaaniline hape

    11.1.12

    Kaltsiumoksiid

    Kaltsiumoksiid (CaO), mis saadakse loodusliku lubjakivi põletamisel. Võib sisaldada kuni 0,1 % jahvatamisel kasutatavaid abiaineid

    Kaltsium

    Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 5 %

    11.1.13

    Kaltsiumglükonaat

    Glükoonhappe kaltsiumisool, mida tavaliselt väljendatakse valemiga Ca(C6H11O7)2, ja selle hüdraatvormid

    Kaltsium

    Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 5 %

    11.1.14

    Kaltsiumkelaadid  (49)

    Ca(x)1-3 x nH2O

    (x) = söödalisandina lubatud sojavalgu aminohapete hüdrolüsaadi või sünteetiliste aminohapete anioon. Katiooni kelaatide moodustumist tõendatakse maksimaalselt 10 % selliste molekulidega, mille molekulmass ületab 1 500  Da, ning söödamaterjali kelaatunud struktuuri tõendava asjakohase analüüsimeetodiga.

    Võib sisaldada kuni 40 % kloriidi

    Kaltsium

    Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 5 %

    11.1.15

    Kaltsiumsulfaat/-karbonaat

    Toode, mis saadakse naatriumkarbonaadi valmistamisel

    Kaltsium

    Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 5 %

    11.1.16

    Kaltsiumpidolaat

    Kaltsium-L-pidolaat (C10H12CaN2O6) Võib sisaldada kuni 5 % glutamiinhapet

    Kaltsium

    Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 5 %

    11.1.17

    Kaltsiumkarbonaat-magneesiumoksiid

    Looduslike kaltsiumi ja magneesiumi sisaldavate ainete, näiteks dolomiidi kuumtöötlemisel saadav toode. Võib sisaldada kuni 0,1 % jahvatamisel kasutatavaid abiaineid

    Kaltsium

    Magneesium

    11.1.18

    Kaltsiumnitraadi kaksiksool

    5 Ca(NO3)2 x NH4NO3x10 H2O Saadakse kaltsiumkarbonaatkivi ja lämmastikhappe keemilise sünteesi teel

    Kaltsium

    Lämmastik

    11.2.1

    Magneesiumoksiid

    Põletatud magneesiumoksiid (MgO), sisaldab vähemalt 70 % MgO-d

    Magneesium

    Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 15 %

    Rauasisaldus Fe2O3-na, kui > 5 %

    11.2.2

    Magneesiumsulfaatheptahüdraat

    Magneesiumsulfaat (MgSO4 × 7 H2O)

    Magneesium

    Väävel

    Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 15 %

    11.2.3

    Magneesiumsulfaatmonohüdraat

    Magneesiumsulfaat (MgSO4 × H2O)

    Magneesium

    Väävel

    Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 15 %

    11.2.4

    Magneesiumsulfaat, veevaba

    Veevaba magneesiumsulfaat (MgSO4)

    Magneesium

    Väävel

    Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 10 %

    11.2.5

    Magneesiumpropionaat

    Magneesiumpropionaat (C6H10MgO4)

    Magneesium

    11.2.6

    Magneesiumkloriid

    Magneesiumkloriid (MgCl2) või lahus, mis saadakse mereveest loodusliku kontsentreerimise teel pärast naatriumkloriidi sadestamist

    Magneesium

    Kloor

    Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 10 %

    11.2.7

    Magneesiumkarbonaat

    Looduslik magneesiumkarbonaat (MgCO3)

    Magneesium

    Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 10 %

    11.2.8

    Magneesiumhüdroksiid

    Magneesiumhüdroksiid (Mg(OH)2)

    Magneesium

    Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 10 %

    11.2.9

    Magneesiumkaaliumsulfaat

    Magneesiumkaaliumsulfaat (K2Mg(SO4)2 x nH2O, n = 4,6)

    Magneesium

    Kaalium

    Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 10 %

    11.2.10

    Orgaaniliste hapete magneesiumisoolad  (47)

    Toidus kasutada lubatud, vähemalt nelja süsinikuaatomiga orgaaniliste hapete magneesiumisoolad (48)

    Magneesium

    Orgaaniline hape

    11.2.11

    Magneesiumglükonaat

    Glükoonhappe magneesiumisool, mida tavaliselt väljendatakse valemiga MG(C6H11O7)2, ja selle hüdraatvormid

    Magneesium

    Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 5 %

    11.2.12

    Magneesiumkelaaadid  (49)

    valem MG(x)1-3 x nH2O

    (x) = söödalisandina lubatud sojavalgu aminohapete hüdrolüsaadi või sünteetiliste aminohapete anioon.

    Katiooni kelaatide moodustumist tõendatakse maksimaalselt 10 % selliste molekulidega, mille molekulmass ületab 1 500  Da, ning söödamaterjali kelaatunud struktuuri tõendava asjakohase analüüsimeetodiga.

    Võib sisaldada kuni 55 % kloriidi ja/või sulfaati

    Magneesium

    Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 5 %

    11.2.13

    Magneesiumpidolaat

    Magneesium-L-pidolaat (C10H12MgN2O6) Võib sisaldada kuni 5 % glutamiinhapet

    Magneesium

    Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 5 %

    11.3.1

    Dikaltsiumfosfaat  (50)  (51) [Kaltsiumvesinikortofosfaat]

    Luudest või anorgaanilisest toorainest saadud kaltsium-monovesinikfosfaat (CaHPO4 × nH2O, n = 0 või 2).

    Ca/P > 1,2.

    Võib sisaldada kuni 3 % NaCl-na väljendatud kloriidi

    Kaltsium

    Üldfosfor

    2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

    Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 5 %

    11.3.2

    Monokaltsiumfosfaadi ja dikaltsiumfosfaadi segu

    Toode, mis koosneb kaltsiumvesinikfosfaadist ja monokaltsiumfosfaadist (CaHPO4 × Ca(H2PO4)2 × nH2O, n = 0 või 1)

    0,8 < Ca/P < 1,3

    Üldfosfor

    Kaltsium

    2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

    11.3.3

    Monokaltsiumfosfaat [Kaltsiumtetravesinikdiortofosfaat]

    Kaltsiumdivesinikfosfaat (Ca(H2PO4)2 × nH2O, n = 0 või 1)

    Ca/P <0,9

    Üldfosfor

    Kaltsium

    2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

    11.3.4

    Trikaltsiumfosfaat  (51) [Trikaltsiumortofosfaat]

    Luudest või anorgaanilisest toorainest saadud trikaltsiumfosfaat (Ca3(PO4)2 × H2O) või hüdroksüülapatiit (Ca5(PO4)3OH)

    Ca/P > 1,3

    Kaltsium

    Üldfosfor

    2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

    Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 5 %

    11.3.5

    Kaltsiummagneesiumfosfaat

    Kaltsiummagneesiumfosfaat (Ca3Mg3(PO4)4)

    Kaltsium

    Magneesium

    Üldfosfor

    2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

    11.3.6

    Defluoreeritud fosfaat

    Anorgaanilisest toorainest saadud põletatud toode, mida on täiendavalt kuumtöödeldud

    Üldfosfor

    Kaltsium

    Naatrium

    2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

    Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 5 %

    11.3.7

    Dikaltsiumpürofosfaat [Dikaltsiumdifosfaat]

    Luudest või anorgaanilisest toorainest saadud dikaltsiumpürofosfaat (Ca2P2O7)

    Üldfosfor

    Kaltsium

    2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

    11.3.8

    Magneesiumfosfaat

    Toode, mis sisaldab ühe-, kahe- või kolmealuselist magneesiumvesinikfosfaati.

    Üldfosfor

    Magneesium

    2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

    Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 10 %

    11.3.9

    Naatriumkaltsiummagneesiumfosfaat

    Toode, mis koosneb naatriumkaltsiummagneesiumfosfaadist.

    Üldfosfor

    Magneesium

    Kaltsium

    Naatrium

    2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

    11.3.10

    Mononaatriumfosfaat [Naatriumdivesinikortofosfaat]

    Mononaatriumfosfaat

    (NaH2PO4 × nH2O ; n = 0, 1 või 2)

    Üldfosfor

    Naatrium

    2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

    11.3.11

    Dinaatriumfosfaat [Dinaatriumvesinikortofosfaat]

    Dinaatriumfosfaat (NaH2PO4 × nH2O ; n = 0, 2, 7 või 12)

    Üldfosfor

    Naatrium

    2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

    11.3.12

    Trinaatriumfosfaat [Trinaatriumortofosfaat]

    Trinaatriumfosfaat (NaH3PO4 × nH2O ; n = 0, 1/2, 1, 6, 8 või 12)

    Üldfosfor

    Naatrium

    2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

    11.3.13

    Naatriumpürofosfaat [Tetranaatriumdifosfaat]

    Naatriumpürofosfaat (Na4P2O7× nH2O ; n = 0 või 10)

    Üldfosfor

    Naatrium

    2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

    11.3.14

    Monokaaliumfosfaat [Kaaliumdivesinikortofosfaat]

    Monokaaliumfosfaat (KH2PO4)

    Üldfosfor

    Kaalium

    2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

    11.3.15

    Dikaaliumfosfaat [Dikaaliumdivesinikortofosfaat]

    Dikaaliumfosfaat (K2HPO4 × nH2O; n = 0, 3 või 6)

    Üldfosfor

    Kaalium

    2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

    11.3.16

    Kaltsiumnaatriumfosfaat

    Kaltsiumnaatriumfosfaat (CaNaPO4)

    Üldfosfor

    Kaltsium

    Naatrium

    2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

    11.3.17

    Monoammooniumfosfaat [Ammooniumdivesinikortofosfaat]

    Monoammooniumfosfaat (NH4H2PO4)

    Üldlämmastik

    Üldfosfor

    2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

    11.3.18

    Diammooniumfosfaat [Diammooniumvesinikortofosfaat]

    Diammooniumfosfaat (NH4)2HPO4)

    Üldlämmastik

    Üldfosfor

    2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

    11.3.19

    Naatriumtripolüfosfaat [Pentanaatriumtrifosfaat]

    Naatriumtripolüfosfaat (Na5P3O10× nH2O; n = 0 või 6)

    Üldfosfor

    Naatrium

    2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

    11.3.20

    Naatriummagneesiumfosfaat

    Naatriummagneesiumfosfaat (MgNaPO4)

    Üldfosfor

    Magneesium

    Naatrium

    2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

    11.3.21

    Magneesiumhüpofosfit

    Magneesiumhüpofosfit (Mg(H2PO2)2 × 6H2O)

    Magneesium

    Üldfosfor

    2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

    11.3.22

    Želatiinita kondijahu

    Steriliseeritud ja jahvatatud kondid, millest on eemaldatud želatiin ja rasv.

    Üldfosfor

    Kaltsium

    Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 10 %

    11.3.23

    Kondituhk

    Loomsete kõrvalsaaduste tuhastamisel, põletamisel või gaasistamisel tekkivad mineraalsed jäägid.

    Üldfosfor

    Kaltsium

    Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 10 %

    11.3.24

    Kaltsiumpolüfosfaat

    Kondenseerunud polüfosforhapete kaltsiumsooladest koosnevad heterogeensed segud (polüfosforhapete üldvalem on H(n+2)PnO(3n+1)), kus n on vähemalt 2.

    Üldfosfor

    Kaltsium

    2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

    11.3.25

    Kaltsiumdivesinikdifosfaat

    Kaltsiumdivesinikpürofosfaat (CaH2P2O7)

    Üldfosfor

    Kaltsium

    2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

    11.3.26

    Happeline magneesiumpürofosfaat

    Happeline magneesiumpürofosfaat (MgH2P2O7) Valmistatud puhastatud fosforhappest ja puhastatud magneesiumhüdroksiidist või magneesiumoksiidist vee aurutamise ning ortofosfaadi difosfaadiks kondenseerimise teel.

    Üldfosfor

    Magneesium

    2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

    11.3.27

    Dinaatriumdivesinikdifosfaat

    Dinaatriumdivesinikdifosfaat (Na2H2P2O7)

    Üldfosfor

    Naatrium

    2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

    11.3.28

    Trinaatriumdifosfaat

    Trinaatriumvesinikdifosfaat (veevaba: Na3HP2O7; monohüdraat: Na3HP2O7 × nH2O; n = 0, 1 või 9)

    Üldfosfor

    Naatrium

    2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

    11.3.29

    Naatriumpolüfosfaat [Naatriumheksametafosfaat]

    Lineaarsete kondenseerunud polüfosforhapete naatriumsooladest koosnevad heterogeensed segud (polüfosforhapete üldvalem on H(n + 2)PnO(3n + 1)), kus n on vähemalt 2

    Üldfosfor

    Naatrium

    2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

    11.3.30

    Trikaaliumfosfaat

    Trikaaliumfosfaat (K3PO4 × nH2O; n = 0, 1, 3, 7 või 9)

    Üldfosfor

    Kaalium

    2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

    11.3.31

    Tetrakaaliumdifosfaat

    Tetrakaaliumpürofosfaat (K4P2O7× nH2O; n = 0, 1 või 3)

    Üldfosfor

    Kaalium

    2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

    11.3.32

    Pentakaaliumtrifosfaat

    Pentakaaliumtripolüfosfaat (K5P3O10)

    Üldfosfor

    Kaalium

    2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

    11.3.33

    Kaaliumpolüfosfaat

    Lineaarsete kondenseerunud polüfosforhapete naatriumsooladest koosnevad heterogeensed segud (polüfosforhapete üldvalem on H(n + 2)PnO(3n + 1)), kus n on vähemalt 2

    Üldfosfor

    Kaalium

    2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

    11.3.34

    Kaltsiumnaatriumpolüfosfaat

    Kaltsiumnaatriumpolüfosfaat

    Üldfosfor

    Naatrium

    Kaltsium

    2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

    11.4.1

    Naatriumkloriid  (45)

    Naatriumkloriid (NaCl) või toode, mis saadakse soolalahuse (küllastatud või muus protsessis vaesestatud) aurutamisel ja kristalliseerimisel (vaakumsool) või merevee aurutamisel (meresool ehk solaarsool) või kivisoola jahvatamisel

    Naatrium

    Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 10 %

    11.4.2

    Naatriumbikarbonaat [Naatriumvesinikkarbonaat]

    Naatriumbikarbonaat (NaHCO3)

    Naatrium

    Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 10 %

    11.4.3

    Naatrium-/ammoonium(bi)karbonaat [Naatrium-/ammoonium(vesinik)karbonaat]

    Toode, mis saadakse naatriumkarbonaadi ja naatriumvesinikkarbonaadi valmistamisel, sisaldab vähesel määral ammooniumvesinikkarbonaati (ammooniumvesinikkarbonaadi maksimumsisaldus 5 %)

    Naatrium

    Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 10 %

    11.4.4

    Naatriumkarbonaat

    Naatriumkarbonaat (Na2CO3)

    Naatrium

    Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 10 %

    11.4.5

    Naatriumseskvikarbonaat [Trinaatriumvesinikdikarbonaat]

    Naatriumseskvikarbonaat (Na3H(CO3)2)

    Naatrium

    Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 10 %

    11.4.6

    Naatriumsulfaat

    Naatriumkarbonaat (Na2SO4)

    Võib sisaldada kuni 0,3 % metioniini

    Naatrium

    Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 10 %

    11.4.7

    Orgaaniliste hapete naatriumisoolad  (47) ,  (52)

    Toidus kasutada lubatud, vähemalt nelja süsinikuaatomiga orgaaniliste hapete naatriumisoolad27

    Naatrium

    Orgaaniline hape

    11.4.8

    Naatriumglükonaat

    Glükoonhappe naatriumisool, mida tavaliselt väljendatakse valemiga Na(C6H11O7), ja selle hüdraatvormid

    Naatrium

    Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 10 %

    11.5.1

    Kaaliumkloriid

    Kaaliumkloriid (KCl) või merevee aurustumisel saadav toode või loodusliku kaaliumkloriidi jahvatamisel saadav toode

    Kaalium

    Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 10 %

    11.5.2

    Kaaliumsulfaat

    Kaaliumsulfaat (K2SO4)

    Kaalium

    Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 10 %

    11.5.3

    Kaaliumkarbonaat

    Kaaliumkarbonaat (K2CO3)

    Kaalium

    Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 10 %

    11.5.4

    Kaaliumbikarbonaat [Kaaliumvesinikkarbonaat]

    Kaaliumbikarbonaat (KHCO3)

    Kaalium

    Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 10 %

    11.5.5

    Orgaaniliste hapete kaaliumisoolad  (47) ,  (53)

    Söödavate vähemalt nelja süsinikuaatomiga orgaaniliste hapete kaaliumisoolad (48)

    Kaalium

    Orgaaniline hape

    11.5.6

    Kaaliumpidolaat

    Kaalium-L-pidolaat (C5H6KNO3) Võib sisaldada kuni 5 % glutamiinhapet

    Kaalium

    Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 5 %

    11.6.1

    Väävlipulber

    Pulber, mis saadakse mineraali looduslikest leiukohtadest. Toodet saadakse ka väävli eraldamisel naftatöötlemise käigus

    Väävel

    11.7.1

    Atapulgiit

    Magneesiumist, alumiiniumist ja ränist koosnev looduslik mineraal

    Magneesium

    11.7.2

    Kvarts

    Looduslik mineraal, mis saadakse kvartsi sisaldavate materjalide jahvatamisel.

    Võib sisaldada kuni 0,1 % jahvatamisel kasutatavaid abiaineid

     

    11.7.3

    Kristobaliit

    Ränidioksiid (SiO2), mis saadakse kvartsi rekristalliseerimisel.

    Võib sisaldada kuni 0,1 % jahvatamisel kasutatavaid abiaineid

     

    11.8.1

    Ammooniumsulfaat

    Ammooniumsulfaat (NH4)2SO4), mis saadakse keemilise sünteesi tulemusena. Võib olla vesilahusena

    Lämmastik

    Väävel

    11.8.3

    Orgaaniliste hapete ammooniumisoolad  (47)

    Söödavate vähemalt nelja süsinikuaatomiga orgaaniliste hapete ammooniumisoolad (48)

    Lämmastik

    Orgaaniline hape

    11.8.4

    Ammooniumlaktaat  (46)

    Ammooniumlaktaat (CH3CHOHCOONH4). Hõlmab ammooniumlaktaati, mis saadakse käärimisprotsessis Lactobacillus delbrueckii ssp. bulgaricus, Lactococcus lactis ssp., Leuconostoc mesenteroides, Streptococcus thermophilus, Lactobacillus spp., või Bifidobacterium spp. kultuuridega; sisaldab vähemalt 7 % lämmastikku.

    Võib sisaldada kuni 2 % fosforit, 2 % kaaliumi, 0,7 % magneesiumi, 2 % naatriumi, 2 % sulfaate, 0,5 % kloriide, 5 % suhkruid ja 0,1 % silikooniga vahutamisvastast ainet

    Lämmastik

    Toortuhk

    Kaalium, kui > 1,5 %

    Magneesium, kui > 1,5 %

    Naatrium, kui > 1,5 %

    11.8.5

    Ammooniumatsetaat  (46)

    Ammooniumatsetaadi (CH3COONH4) vesilahus, mis sisaldab vähemalt 55 % ammooniumatsetaati

    Lämmastik

    11.9.1

    Jäme kvartsipuru (lihasmao jaoks)

    Toode, mis saadakse kruusana esineva loodusliku mineraali purustamisel

    Osakeste suurus

    11.9.2

    Punakivi (lihasmao jaoks)

    Toode, mis saadakse savi põletamisel saadud toodete purustamisel ja jahvatamisel

    Osakeste suurus

    Niiskusesisaldus, kui > 2 %

    12.   Tooted ja kaassaadused, mis saadakse mikroorganismidega kääritamise teel

    Numbriga „12.1“ algavad söödamaterjalid on käärimissaadused, mis saadakse tervetest mikroorganismidest või nende osadest. Numbriga „12.2“ algavad söödamaterjalid on käärimise kaassaadused, mis koosnevad peamiselt mikroobsest biomassist, ja numbriga „12.3“ algavad söödamaterjalid on muud käärimise kaassaadused.

    Numbriga „12.1“ või „12.2“ algavad söödamaterjalid võivad sisaldada kuni 0,3 % vahutamisvastaseid aineid, 1,5 % filteraineid/selitavaid reagente ja 2,9 % propioonhapet. Numbriga „12.3“ algavad söödamaterjalid võivad sisaldada kuni 0,6 % vahutamisvastaseid aineid, 0,5 % veepehmendajaid ja 0,2 % sulfiite.

    Kõik kääritamisel kasutatavad mikroorganismid (sh idanemisvõimelised eosed) on hiljem inaktiveeritud, nii et tootes ei ole elusaid mikroorganisme.

    Käesolevas peatükis esitatud geneetiliselt muundatud mikroorganismidest saadud söödamaterjalid peavad olema kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta.

    Number

    Nimetus1

    Kirjeldus

    Kohustuslik teave

    12.1.5

    Pärmid, inaktiveeritud [Õllepärmid, inaktiveeritud, vajaduse korral]

    Pärmid (54)ja nende osad, (55)mis saadakse kultuuridest Saccharomyces bayanus, Saccharomyces cerevisiae, Saccharomyces pastorianus, Saccharomyces carlsbergensis, Kluyveromyces lactis, Kluyveromyces marxianus, Metschnikowia pulcherrima, Metschnikowia fructicola, Torulaspora delbrueckii, Cyberlindnera jadinii  (56) Saccharomycodes ludwigii, Wickerhamomyces anomalus, Debaryomyces hansenii, Pichia guilliermondii, Yarrowia lypolitica või Brettanomyces ssp. substraadil/söötmel, mis koosneb peamiselt taimset päritolu süsinikuallikast, taimset või keemilist päritolu lämmastikuallikast, vitamiinidest ja mineraalidest

    Niiskusesisaldus, kui < 75 % või > 97 %

    Kui niiskusesisaldus on < 75 %:

    Toorvalk

    Propioonhape, kui > 0,5 %

    12.1.9

    Seentest saadud üksikrakulised valgud  (57)

    Käärimissaadus, mis saadakse Aspergillus oryzae, Paecilomyces varioti või Trichoderma viride kultuurist peamiselt taimse päritoluga substraadil, nagu melass, suhkrusiirup, alkohol, destilleerimisjäägid, teravili ning tärklist sisaldavad tooted, puuviljamahl, vadak, piimhape, hüdrolüüsitud taimsed kiud, kasutades selliseid kääritamisaineid nagu ammoniaak või mineraalsoolad

    Toorvalk

    Toortuhk

    Propioonhape, kui > 0,5 %

    12.1.10

    Toode, mis saadakse Bacillus subtilis’e kultuurist, valgurikas

    Käärimissaadus, mis saadakse Bacillus subtilis’e kultuurist peamiselt taimse päritoluga substraadil, nagu melass, suhkrusiirup, alkohol, destilleerimisjäägid, teravili ning tärklist sisaldavad tooted, puuviljamahl, vadak, piimhape, hüdrolüüsitud taimsed kiud, kasutades selliseid kääritamisaineid nagu ammoniaak või mineraalsoolad

    Toorvalk

    Toortuhk

    Propioonhape, kui > 0,5 %

    12.1.12

    Pärmidest saadavad tooted

    Pärmid32 ja nende osad, (54) mis saadakse kultuuridest Saccharomyces bayanus, Saccharomyces cerevisiae, Saccharomyces pastorianus, Saccharomyces carlsbergensis, Kluyveromyces lactis, Kluyveromyces marxianus, Metschnikowia pulcherrima, Metschnikowia fructicola, Torulaspora delbrueckii, Cyberlindnera jadinii  (55) Saccharomycodes ludwigii, Wickerhamomyces anomalus, Debaryomyces hansenii, Pichia guilliermondii, Yarrowia lypolitica või Brettanomyces ssp. pärmirakkude krakkimise ja/või fraktsiooni eraldamise teel substraadil/söötmel, mis koosneb peamiselt taimset päritolu süsinikuallikast, taimset või keemilist päritolu lämmastikuallikast, vitamiinidest ja mineraalidest

    Niiskusesisaldus, kui < 75 % või > 97 %

    12.1.13

    Bakteritest saadavad üksikrakulised valgud  (57)

    Valgutooted, mis saadakse bakteritega kääritamisel substraadil/söötmel, mis koosneb süsinikuallikaks olevast metanoolist (kääritatud kultuuriga Methylophilus methylotrophus) või looduslikust gaasist (kääritatud kultuuridega Methylococcus capsulatus, Alcaligenes acidovorans, Aneurinibacillus danicus (varasem nimetus Bacillus brevis) ja/või kultuuriga Bacillus firmus), taimset või keemilist päritolu lämmastikuallikast, vitamiinidest ja mineraalidest

    Toorvalk

    Toortuhk

    12.1.14

    Inaktiveeritud bakterid ja nende osad  (57)

    Terved bakterid või nende osad, (54)mis saadakse Bifidobacterium spp., Lactobacillus acidophilus, Lactobacillus delbrueckii ssp. bulgaricus, Lacticaseibacillus casei, Limosilactobacillus fermentum (varasem nimetus Lactobacillus fermentum), Lacticaseibacillus paracasei (varasem nimetus Lactobacillus paracasei), Lactiplantibacillus plantarum (varasem nimetus Lactobacillus plantarum), Limosilactobacillus reuteri (varasem nimetus Lactobacillus reuteri), Lacticaseibacillus rhamnosus (varasem nimetus Lactobacillus rhamnosus), Lactobacillus helveticus või Streptococcus thermophiles või söödalisandina lubatud muud liiki bakteritest, mis on kääritatud substraadil/söötmel, mis koosneb peamiselt taimset päritolu süsinikuallikast, taimset või keemilist päritolu lämmastikuallikast, vitamiinidest ja mineraalidest

    Toortuhk

    12.2.8

    Valgurikas bakterimass  (57)

    Valgurikkad kaassaadused, mis saadakse aminohapete, vitamiinide, orgaaniliste hapete, ensüümide ja/või nende soolade tootmisel, mis saadakse kääritamise teel kultuuridega Bacillus coagulans, Bacillus subtilis, Bacillus velezensis, Bacillus licheniformis, Bacillus smithii, Corynebacterium casei, Corynebacterium glutamicum, Corynebacterium melassecola, Ensifer adhaerens, Enterococcus faecium, Escherichia coli K12 või Lactobacillaceae substraadil/söötmel, mis koosneb peamiselt taimset päritolu süsinikuallikast, taimset või keemilist päritolu lämmastikuallikast, vitamiinidest ja mineraalidest Toode võib olla kuivatatud.

    Toorvalk

    Toortuhk

    12.2.9

    Seentest saadav biomass  (57)

    Valgurikkad kaassaadused, mis saadakse selliste toodete tootmisel nagu ensüümid, vitamiinid ja/või orgaanilised happed, mis saadakse kääritamise teel kultuuridega Ashbya gossypii, Aspergillus niger, Aspergillus tubingensis, Aspergillus sojae, Neurospora intermedia, Neurospora tetrasperma, Trichoderma viride, Trichoderma longibrachiatum või Trichoderma reesei substraadil/söötmel, mis koosneb peamiselt taimset päritolu süsinikuallikast, taimset või keemilist päritolu lämmastikuallikast, vitamiinidest ja mineraalidest

    Toorvalk

    Toortuhk

    12.3.1

    Raba [melassi kondenseeritud jääklahus]

    Virrete tööstusliku tootmise kaassaadused, mis saadakse nt alkoholi-, orgaaniliste hapete ja pärmitootmise mikroobse kääritamise protsessis. Need koosnevad vedelast/pastataolisest fraktsioonist, mis saadakse pärast virde eraldamist. Võivad sisaldada kääritamisel kasutatud mikroorganismide elutuid rakke ja/või nende osi (54)

    Toorvalk

    Substraat ja kasutatud tootmisprotsess, vajaduse korral.

    12.3.2

    Aminohapete (soolade) tootmisel saadavad kaassaadused  (57)

    Kaassaadused, mis saadakse aminohapete ja nende soolade tootmisel kääritamise teel kultuuridega Escherichia coli K12, Corynebacterium casei, Corynebacterium glutamicum või Corynebacterium melassecola substraadil/söötmel, mis koosneb peamiselt taimset päritolu süsinikuallikast, taimset või keemilist päritolu lämmastikuallikast, vitamiinidest ja mineraalidest

    Toorvalk

    Toortuhk

    12.3.3

    Ensüümide tootmisel saadavad kaassaadused  (57)

    Kaassaadused, mis saadakse ensüümide tootmisel kääritamise teel kultuuridega Aspergillus niger, Aspergillus tubingensis, Aspergillus oryzae, Aspergillus sojae, Neurospora intermedia, Trichoderma longibrachiatum, Trichoderma viride või Trichoderma reesei substraadil/söötmel, mis koosneb peamiselt taimset päritolu süsinikuallikast, taimset või keemilist päritolu lämmastikuallikast, vitamiinidest ja mineraalidest

    Toorvalk

    Toortuhk

    12.3.4

    Polühüdroksübutüraadirikas baktereid sisaldav toode

    Toode, mis sisaldab 3-hüdroksübutüraati ja 3-hüdroksüvaleraati, toodetakse bakteriga Cupriavidus necator kääritamisel ning bakterite ja käärimislahuse tootmisel järele jääva eluvõimetu bakteriaalse valgu jahu kääritamise teel

    Butüraat

    12.3.5

    Ammooniumlaktaadirikas baktereid sisaldav toode  (57)

    Ammooniumlaktaadi (CH3CHOHCOONH4) poolest rikas toode, mis saadakse kääritamise tulemusel kultuuridega Lactobacillus delbrueckii ssp. bulgaricus jm Lactobacillaceae, Lactococcus lactis, Leuconostoc mesenteroides, Streptococcus thermophiles või Bifidobacterium spp., sisaldab vähemalt 5,6 % lämmastikku

    Lämmastik

    Toortuhk

    Kaalium, kui > 1,5 %

    Magneesium, kui > 1,5 %

    Naatrium, kui > 1,5 %

    12.3.6

    Glükoonhapperikka glükoon-delta-laktooni tootmisel saadav kaassaadus  (57)

    Kultuuridega Gluconobacter oxydans või Aspergillus niger kääritamisel saadava toiduainetes kasutatava glükoon-delta-laktooni kristallisatsioonil saadav vedel kaassaadus. Sisaldab vähemalt 50 % glükoonhapet

    Glükoonhape

    13.   Mitmesugused materjalid

    Käesolevas peatükis esitatud loomseid saadusi sisaldavad söödamaterjalid peavad vastama määruses (EÜ) nr 1069/2009 ja määruses (EL) nr 142/2011 sätestatud nõuetele ning nende suhtes võib nõuda kasutuspiirangute järgimist vastavalt määruse (EÜ) nr 999/2001 sätetele.

    Number

    Nimetus1

    Kirjeldus

    Kohustuslik teave

    13.1.1

    Pagari- ja pastatoodete valmistamisel sadavad tooted

    Tooted, mis saadakse leiva, küpsiste, vahvlite või pastatoodete valmistamisel

    Tärklis

    Sahharoosina väljendatud üldsuhkur

    Toorrasv, kui > 5 %

    13.1.2

    Valikpagaritoodete valmistamisel saadavad tooted

    Tooted, mis saadakse saiade ja kookide valmistamisel

    Tärklis

    Sahharoosina väljendatud üldsuhkur

    Toorrasv, kui > 5 %

    13.1.3

    Hommikuhelveste valmistamisel saadavad tooted

    Ained või tooted, mis on ette nähtud inimtoiduks või mille puhul on mõistlik eeldada, et nad sobivad inimtoiduks töödeldud, osaliselt töödeldud või töötlemata kujul

    Toorvalk, kui > 10 %

    Toorkiud

    Toorõlid/-rasvad, kui > 10 %

    Tärklis, kui > 30 %

    Sahharoosina väljendatud üldsuhkur, kui > 10 %

    13.1.4

    Kondiitritoodete valmistamisel saadavad tooted

    Tooted, mis saadakse maiustuste, sh šokolaadikaupade tootmisel

    Tärklis

    Toorrasv, kui > 5 %

    Sahharoosina väljendatud üldsuhkur

    13.1.5

    Jäätise valmistamisel saadavad tooted

    Tooted, mis saadakse jäätise tootmisel

    Tärklis

    Sahharoosina väljendatud üldsuhkur

    Toorrasv

    13.1.6

    Värskete puu- ja köögiviljade töötlemisel saadavad tooted ja kaassaadused17

    Tooted, mis saadakse värskete puu- ja köögiviljade töötlemisel (sh koored, terved puu- ja köögiviljad ja nende segud). Võivad olla kuivatatud või külmutatud

    Tärklis

    Toorkiud

    Toorrasv, kui > 5 %

    Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 %

    13.1.7

    Taimede töötlemisel saadavad tooted17

    Tooted, mis saadakse tervete taimede15 või nende osade külmutamisel või kuivatamisel

    Toorkiud

    13.1.8

    Vürtside ja maitseainete töötlemisel saadavad tooted17

    Tooted, mis saadakse vürtside ja maitseainete või nende osade külmutamisel või kuivatamisel

    Toorvalk, kui > 10 %

    Toorkiud

    Toorõlid/-rasvad, kui > 10 %

    Tärklis, kui > 30 %

    Sahharoosina väljendatud üldsuhkur, kui > 10 %

    13.1.9

    Maitsetaimede töötlemisel saadavad tooted17

    Tooted, mis saadakse maitsetaimede või nende osade purustamisel, jahvatamisel, külmutamisel või kuivatamisel

    Toorkiud

    13.1.10

    Kartuli töötlemisel saadavad tooted

    Tooted, mis saadakse kartuli töötlemisel. Võivad olla kuivatatud või külmutatud

    Tärklis

    Toorkiud

    Toorrasv, kui > 5 %

    Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 %

    13.1.11

    Kastmete valmistamisel saadavad tooted ja kaassaadused

    Kastmete tootmisel saadavad ained, mis on ette nähtud inimtoiduks või mille puhul on mõistlik eeldada, et nad sobivad inimtoiduks töödeldud, osaliselt töödeldud või töötlemata kujul

    Toorrasv

    13.1.12

    Soolaste suupistete valmistamisel saadavad tooted ja kaassaadused

    Tooted ja kaassaadused, mis saadakse soolaste suupistete – kartulikrõpsude, kartulil ja/või teraviljal põhinevate suupistete (otse ekstruseeritud, tainapõhised ja granuleeritud suupisted) valmistamisel ja pähklid

    Toorrasv

    13.1.13

    Valmistoidu valmistamisel saadavad tooted

    Tooted, mis saadakse valmistoidu (58)valmistamisel.

    Toorrasv, kui > 5 %

    13.1.14

    Piiritusetootmisel saadavad taimsed kaassaadused

    Tahked taimsed tooted (sh marjad ja seemned, nt aniis), mis saadakse pärast nende taimede alkoholilahuses leotamist või pärast alkoholi aurustamist/ destilleerimist või mõlemat, et saada lõhna- ja maitseaineid piiritusetööstuse jaoks Tooted peavad olema destilleeritud alkoholijääkide eemaldamiseks

    Toorvalk, kui > 10 %

    Toorkiud

    Toorõlid/-rasvad, kui > 10 %

    13.1.15

    Õlletootmise jäägid loomasöödana

    Õllevalmistamisel saadav toode, mis on turustamiskõlbmatu inimtarbimise jaoks

    Alkoholisisaldus

    Niiskusesisaldus, kui < 75 %

    13.1.16

    Magusamaitselised karastusjoogid

    Karastusjoogitööstuse tooted, mis saadakse magusamaitseliste karastusjookide tootmisel või mis on pakendamata turustamiskõlbmatud magusamaitselised karastusjoogid

    Sahharoosina väljendatud üldsuhkur

    Niiskusesisaldus, kui > 30 %

    13.1.17

    Puuviljasiirup

    Puuviljasiirupitööstuse tooted, mis saadakse inimtarbimiseks ettenähtud puuviljasiirupi tootmisel

    Sahharoosina väljendatud üldsuhkur

    Niiskusesisaldus, kui > 30 %

    13.1.18

    Magusamaitseline siirup

    Magusamaitselise siirupi tööstuse tooted, mis saadakse siirupitootmisel või mis on pakendamata turustamiskõlbmatu siirup

    Sahharoosina väljendatud üldsuhkur

    Niiskusesisaldus, kui > 30 %

    13.1.19

    Toiduettevõttes kasutatud taimeõlid

    Toidukäitlejate poolt kooskõlas määrusega (EÜ) nr 852/2004 toidu valmistamiseks kasutatud taimeõlid, mis ei ole puutunud kokku liha, loomsete rasvade, kala või veeloomadega

    Niiskusesisaldus, kui > 1 %

    13.2.1

    Karamellsuhkur

    Toode, mis saadakse mis tahes suhkru kontrollitud kuumtöötlemisel

    Sahharoosina väljendatud üldsuhkur

    13.2.2

    Dekstroos

    Dekstroos saadakse tärklise hüdrolüüsil ja see koosneb puhtast kristallunud glükoosist, kristallisatsiooniveega või ilma

     

    13.2.3

    Fruktoos

    Fruktoos puhta kristallilise pulbrina. Saadakse glükoosisiirupi glükoosist, kasutades glükoosi isomeraasi, ja sahharoosi inversioonist

     

    13.2.4

    Glükoosisiirup

    Glükoosisiirup on tärklisest hüdrolüüsil saadud toidusahhariidide puhastatud ja kontsentreeritud vesilahus

    Niiskusesisaldus, kui > 30 %

    13.2.5

    Glükoosimelass

    Toode, mis saadakse glükoosisiirupi rafineerimisel

    Sahharoosina väljendatud üldsuhkur

    13.2.6

    Ksüloos

    Puidust ekstraheeritud suhkur

     

    13.2.7

    Laktuloos

    Poolsünteetiline disahhariid (4-O-D-galaktopüranosüül-D-fruktoos), mis saadakse glükoosi fruktoosiks isomeerimisel tekkinud laktoosist. Esineb kuumtöödeldud piimas ja piimatoodetes

     

    13.2.8

    Glükoosamiin (kitoosamiin)  (59)

    Aminosuhkur (monosahhariid), mis on polüsahhariidide kitosaani ja kitiini struktuuri osa. Saadakse koorikloomade või muude lülijalgsete eksoskeleti hüdrolüüsil või terade (nt maisi või nisu) kääritamisel

    Naatrium või kaalium, vajaduse korral

    13.2.9

    Ksülo-oligosahhariid

    Ksüloosimolekulide β1-4-sidemega ahelad (polümerisatsiooniaste 2–10), mida toodetakse mitmesugustest hemitselluloosirikastest lähteainetest ensümaatilise hüdrolüüsiga

    Niiskusesisaldus, kui > 5 %

    13.2.10

    Glüko-oligosahhariid

    Toode, mis saadakse glükoosipolümeeride, glükoosi, sahharoosi ja maltoosi kääritamisel või hüdrolüüsil ja/või füüsikalis-termilisel töötlusel

    Niiskusesisaldus, kui > 28 %

    13.2.11

    Frukto-oligosahhariidid

    Toode, mis saadakse suhkrupeedist või suhkruroost ensümaatilise protsessi teel või värsketest karjamaa heintaimedest mehaanilise töötlemise teel

    Niiskusesisaldus, kui > 28 %

    13.2.12

    Trehaloos

    Mitteredutseeriv disahhariid, mis koosneb kahest omavahel α-1,1-glükosiidsidemega seotud glükoosijäägist. Toodetakse vedeltärklisest edasi mitmeetapilise ensümaatilise protsessiga

    Trehaloos, kui < 98,0 % (veevaba alus)

    Niiskusesisaldus, kui > 11,0 %

    13.3.1

    Tärklis  (60)

    Tärklis

    Tärklis

    13.3.2

    Tärklis  (60) eelpaisutatud

    Toode, mis koosneb kuumtöötlemise abil paisutatud tärklisest

    Tärklis

    13.3.3

    Tärklisesegu (60)

    Toode, mis koosneb eri taimedest saadud looduslikust ja/või modifitseeritud tärklisest

    Tärklis

    13.3.4

    Tärklise  (60) hüdrolüsaatide kook

    Tärklise hüdrolüüsil vedeliku filtrimisega saadud toode, mis koosneb valgust, tärklisest, polüsahhariididest, rasvast, õlist ja filterainetest (nt kobediatomiit, puidukiud)

    Niiskusesisaldus, kui < 25 % või > 45 %

    Kui niiskusesisaldus on < 25 %:

    Toorrasv

    Toorvalk

    13.3.5

    Dekstriin

    Dekstriin on osaliselt happega hüdrolüüsitud tärklis

     

    13.3.6

    Maltodekstriin

    Maltodekstriin on osaliselt hüdrolüüsitud tärklis

     

    13.4.1

    Polüdekstroos

    Korrapäratult seotud glükoosipolümeer, mida saadakse D-glükoosist termilise polümerisatsiooniga

     

    13.5.1

    Polüoolid  (61)

    Toode, mis saadakse hüdrogeenimise või kääritamisega, koosneb taandatud mono-, di- või oligosahhariididest või polüsahhariididest.

     

    13.5.2

    Isomalt

    Suhkuralkohol, mis saadakse sahharoosist pärast ensüümidega töötlemist ja hüdrogeenimist.

     

    13.5.3

    Mannitool25

    Toode, mis saadakse hüdrogeenimise või kääritamisega, koosneb taandatud glükoosist ja/või fruktoosist

     

    13.5.4

    Ksülitool25

    Toode, mis saadakse ksüloosi hüdrogeenimisel ja kääritamisel

     

    13.5.5

    Sorbitool25

    Toode, mis saadakse glükoosi hüdrogeenimisel

     

    13.6.1

    Keemilisel rafineerimisel saadavad happelised õlid  (62)

    Toode, mis saadakse taimsete või loomsete õlide ja rasvade happesuse vähendamisel leelisega, mille järgneb hapestamine ja vesifaasi eraldamine. Toode sisaldab vabu rasvhappeid, õlisid või rasvu ning seemnete, puuviljade või loomsete kudede looduslikke koostisosi, nt mono- ja diglütseriide, toorletsitiini ja kiude.

    Toorrasv

    Niiskusesisaldus, kui > 1 %

    13.6.2

    Glütserooliga esterdatud rasvhapped26

    Glütseriidid, mis saadakse rasvhapete esterdamisel glütserooliga. Võivad hüdrogeenimise tulemusena sisaldada kuni 50 ppm niklit

    Niiskusesisaldus, kui > 1 %

    Toorrasv

    Nikkel, kui > 20 ppm

    13.6.3

    Rasvhapete mono-, di- ja triglütseriidid26

    Toode koosneb rasvhapete ja glütserooli mono-, di- ja triestrite reaktsioonimassist.

    Võib sisaldada vähesel määral vabu rasvhappeid ja kuni 7 % glütserooli.

    Võivad hüdrogeenimise tulemusena sisaldada kuni 50 ppm niklit

    Toorrasv

    Nikkel, kui > 20 ppm

    13.6.4

    Rasvhapete soolad26

    Toode, mis saadakse vähemalt nelja süsinikuaatomit sisaldavate rasvhapete reageerimisel kaltsium-, magneesium-, naatrium- või kaaliumhüdroksiidiga, nimetatud metallide oksiidiga või sooladega.

    Võivad hüdrogeenimise tulemusena sisaldada kuni 50 ppm niklit

    Toorrasv (pärast hüdrolüüsi)

    Niiskus

    Ca, Na, K või Mg (vajaduse korral)

    Nikkel, kui > 20 ppm

    13.6.5

    Füüsikalise rafineerimise tulemusena saadavad rasvhapete destillaadid  (60)

    Toode, mis saadakse taimsete või loomsete õlide ja rasvade happesuse vähendamisel destilleerimise teel. Toode sisaldab vabu rasvhappeid, õlisid või rasvu ning seemnete, puuviljade või loomsete kudede looduslikke koostisosi, nt mono- ja diglütseriide, steroole ja tokoferoole

    Toorrasv

    Niiskusesisaldus, kui > 1 %

    13.6.6

    Toorrasvhapped  (60) ,  (63)

    Toode, mis saadakse orgaanilise aine kääritamisel, õli ensümaatilisel ümberesterdamisel või õli/rasvade lõhustamisel. Määratluse kohaselt koosneb toode toorrasvhapetest süsinikuarvuga C4–C24, mis on alifaatsed, lineaarsed, küllastunud või küllastumata monokarboksüülhapped. Võib sisaldada kuni 50 ppm niklit juhul, kui on läbinud hüdrogeenimise

    Toorrasv

    Niiskusesisaldus, kui > 1 %

    Nikkel, kui > 20 ppm

    13.6.7

    Puhtad destilleeritud rasvhapped  (60) ,  (61)

    Toode, mis saadakse selliste toorrasvhapete destilleerimisel, mis on toodetud orgaanilise aine kääritamisel, õli ensümaatilisel ümberesterdamisel või õli/rasvade lõhustamisel. Määratluse kohaselt koosneb toode puhastest rasvhapetest süsinikuarvuga C4–C24, mis on alifaatsed, lineaarsed, küllastunud või küllastumata monokarboksüülhapped.

    Võib sisaldada kuni 50 ppm niklit juhul, kui on läbinud hüdrogeenimise

    Toorrasv

    Niiskusesisaldus, kui > 1 %

    Nikkel, kui > 20 ppm

    13.6.8

    Seebirasvad  (60)

    Toode, mis saadakse taimsete õlide ja rasvade happesuse vähendamisel kaltsium-, magneesium-, naatrium- või kaaliumhüdroksiidi vesilahuse abil. Toode sisaldab rasvhapete soolasid, õlisid või rasvu ning seemnete, puuviljade või loomsete kudede looduslikke koostisosi, nt mono- ja diglütseriide, toorletsitiini ja kiude

    Niiskusesisaldus, kui < 40 ja > 50 %

    Ca, Na, K või Mg (vajaduse korral)

    13.6.9

    Rasvhapete mono- ja diglütseriidid, mida on esterdatud orgaaniliste hapetega26

    Orgaaniliste hapetega esterdatud rasvhapete mono- ja triglütseriidid, mis sisaldavad vähemalt nelja süsinikuaatomit

    Toorrasv

    13.6.10

    Rasvhapete sahharoosestrid26

    Sahharoosi ja rasvhapete estrid

    Sahharoosina väljendatud üldsuhkur

    Toorrasv

    13.6.11

    Rasvhapete sahharoglütseriidid26

    Sahharoosestrite ja rasvhapete mono- ja diglütseriidide segu

    Sahharoosina väljendatud üldsuhkur

    Toorrasv

    13.6.12

    Palmitoüülglükoosamiin

    Paljude taimede, eelkõige enamiku liblikõieliste juurtes sisalduv orgaaniline lipiidne ühend. Palmitoüülglükoosamiini (C22H43NO6) toodetakse D-glükoosamiini atsüülimisel palmitiinhappega. Võib sisaldada kuni 0,5 % atsetooni

    Toorrasv

    Niiskusesisaldus, kui > 2 %

    13.6.13

    Rasvhapete laktülaatide sool

    Rasvhapete ester, mis ei ole glütseriid. Toode võib olla piimhappega esterdatud rasvhapete kaltsium-, magneesium-, naatrium- või kaaliumsool. Võib sisaldada vabu rasvhappeid ja piimhapet

    Toorrasv

    Niiskusesisaldus, kui > 1 %

    Nikkel, kui > 20 ppm

    Ca, Na, K või Mg (vajaduse korral)

    13.6.14

    Palmitoüületanoolamiid

    Sojaletsitiinis, munades ja muudes söödaallikates sisalduv orgaaniline lipiidne ühend. Palmitoüületanoolamiidi (C18H37NO2) toodetakse etanoolamiiniga reageerinud palmitiinhappest sünteesimisel

    Toorrasv

    Niiskusesisaldus, kui > 2 %

    13.8.1

    Toorglütserool

    [Toorglütserool]

    Kaassaadus, mis saadakse järgmisest:

    õli/rasva lõhustamise õlikeemiline protsess rasvhapete ja glütseroolivee saamiseks, sellele järgneb glütseroolivee kontsentreerimine toorglütserooli saamiseks või looduslike õlide/rasvade ümberesterdamine (võib sisaldada kuni 0,5 % metanooli) rasvhapete metüülestrite ja glütseroolivee saamiseks, millele järgneb glütseroolivee kontsentreerimine toorglütserooli saamiseks;

    biodiislikütuse tootmine (rasvhapete metüül-või etüülestrid) määratlemata taimsete ja loomsete õlide ja rasvade ümberesterdamise teel. Glütserool võib sisaldada mineraal- ja orgaanilisi soolasid (kuni 7,5 %). Võib sisaldada kuni 0,5 % metanooli ja kuni 4 % muud orgaanilist ainet kui glütserooli (MONG), mis koosneb rasvhapete metüülestritest, rasvhapete etüülestritest, vabadest rasvhapetest ja glütseriididest;

    taimsete või loomsete õlide/rasvade seebistamine tavaliselt leeliste/leelismuldadega, seebi saamiseks.

    Võivad hüdrogeenimise tulemusena sisaldada kuni 50 ppm niklit

    Glütserool

    Kaalium, kui > 1,5 %

    Naatrium, kui > 1,5 %

    Nikkel, kui > 20 ppm

    13.8.2

    Glütserool

    [Glütserool]

    Toode, mis saadakse järgmisest:

    õlikeemiline protsess, milles õli/rasva lõhustamisele järgneb glütseroolivee kontsentreerimine ja rafineerimine destilleerimise (vt B osa, töötlemisviiside sõnastik, kanne 20) või ioonvahetusprotsessi teel; b) looduslike õlide/rasvade ümberesterdamine rasvhapete metüülestrite ja glütseroolivee saamiseks, millele järgneb glütseroolivee kontsentreerimine toorglütserooli saamiseks ning rafineerimine destilleerimise või ioonvahetusprotsessi teel;

    biodiislikütuse tootmine (rasvhapete metüül- või etüülestrid) määratlemata taimsete ja loomsete õlide ja rasvade ümberesterdamisel, seejärel glütserool rafineeritakse. Glütseroolisisaldus vähemalt 99 % kuivainest;

    taimsete või loomsete õlide/rasvade leeline hüdrolüüs tavaliselt leeliste/leelismuldadega, seebi saamiseks, sellele järgneb toorglütserooli rafineerimine ja destilleerimine.

    Võivad hüdrogeenimise tulemusena sisaldada kuni 50 ppm niklit

    Glütserool, kui < 99 % kuivainest

    Naatrium, kui > 0,1 %

    Kaalium, kui > 0,1 %

    Nikkel, kui > 20 ppm

    13.9.1

    Metüülsulfonüülmetaan

    Keemilise sünteesi teel saadav orgaaniline väävliühend ((CH3)2SO2), identne taimedes looduslikult esineva ühendiga

    Väävel

    13.10.1

    Turvas

    Toode, mis tekib taimede (peamiselt turbasambla) looduslikul lagunemisel anaeroobses ja vähetoitelises keskkonnas

    Toorkiud

    13.10.2

    Leonardiit

    Toode on fenoolsete süsivesinike looduslik mineraalainekompleks (kasutatakse ka nimetust „humaat“), mis tekib orgaanilise aine lagunemisel miljonite aastate jooksul

    Toorkiud

    13.11.1

    Propüleenglükool [1,2-propaandiool] [Propaan-1,2-diool]

    Orgaaniline ühend (diool, kahe hüdroksüülrühmaga ühend) valemiga C3H8O2. Kergelt magusa maitsega viskoosne vedelik, hügroskoopne, seguneb vee, atsetooni ja kloroformiga. Võib sisaldada kuni 0,3 % dipropüleenglükooli

     

    13.11.2

    Propüleenglükooli ja rasvhapete monoestrid26

    Propüleenglükooli ja rasvhapete monoestrid, eraldi või segudes diestritega

    Propüleenglükool

    Toorrasv

    13.12.1

    Hüaluroonhape36

    Glükoosamiinglükaan (polüsahhariid), kus korduvaks ühikuks on aminosuhkur (N-atsetüül-D-glükoosamiin) ja D-glükuroonhape, mida esineb nahakoes, liigesevõides ja nabaväädis ning mis on toodetud näiteks loomsest koest või bakteriaalsel fermenteerimisel

    Naatrium või kaalium, vajaduse korral

    13.12.2

    Kondroitiinsulfaat36

    Toode, mis saadakse kõhre ja pehmeid sidekudesid sisaldavatest kõõlustest, kontidest ja muudest loomsetest kudedest ekstraheerimisel või mikroobsel fermentatsioonil eraldatud kondroitiini sulfaatimise teel

    Naatrium


    (1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (ELT L 268, 18.10.2003, lk 1).

    (2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002 (ELT L 300, 14.11.2009, lk 1).

    (3)  Komisjoni 25. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 142/2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad, ja nõukogu direktiivi 97/78/EÜ seoses teatavate selle direktiivi alusel piiril toimuvast veterinaarkontrollist vabastatud proovide ja näidistega (ELT L 54, 26.2.2011, lk 1).

    (4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 999/2001, millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad (EÜT L 147, 31.5.2001, lk 1).

    (5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. jaanuari 2005. aasta määrus (EÜ) nr 183/2005, millega kehtestatakse söödahügieeni nõuded (ELT L 35, 8.2.2005, lk 1).

    (6)  As Low As Reasonably Achievable (nii väike kui mõistlike vahenditega saavutatav).

    (7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. mai 2002. aasta direktiiv 2002/32/EÜ loomatoidus leiduvate soovimatute ainete kohta – nõukogu avaldus (EÜT L 140, 30.5.2002, lk 10).

    (8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. veebruari 2005. aasta määrus (EÜ) nr 396/2005 taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide ja nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ muutmise kohta (ELT L 70, 16.3.2005, lk 1).

    (9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta (ELT L 268, 18.10.2003, lk 29).

    (10)  Käesolevas lõigus sätestatud keemilisi lisandeid ja abiaineid käsitlevaid sätteid ei kohaldata määruse (EÜ) nr 767/2009 artikli 24 lõikes 6 osutatud registris loetletud söödamaterjalide suhtes.

    (11)  Erandina sellest kohustusest ei ole töötlemisviisi „kuivatamine“ puhul üldnimetuse/-omaduse lisamine kohustuslik.

    (12)  Vajaduse korral võib saksa keeles sõna „Konzentrieren“ asendada sõnaga „Eindicken“; sellisel juhul on üldomaduseks „eingedickt“.

    (13)  Selle tulemusena saadud söödamaterjalidega tagatakse eelkõige valkude, süsivesikute, rasvade, energia, mineraalide või kiudainetega varustatus.

    (14)  Vajaduse korral võib inglise keeles sõna „decortication“ asendada sõnaga „dehulling“ või „dehusking“; sellisel juhul on üldomaduseks „dehulled“ või „dehusked“.

    (15)  Riisi puhul nimetatakse seda töötlemisviisi „kroovimiseks“ ning üldnimetus on „kroovitud“.

    (16)  Ekstrakt osutab vedelale faasile, mis sisaldab lahustuvaid koostisosi (nt rasv/õli, suhkur ja muud lahustuvad koostisosad). Söödamaterjalidena kasutatavate ekstraktide ülesanne on rahuldada vajadus eelkõige valkude, süsivesikute, rasvade, energia, mineraalide või kiudainete järele. Asjaolu, et ekstraheerimine on söödamaterjalide puhul loetletud töötlemisviisina, ei välista ekstraktide liigitamist söödalisanditeks

    (17)  Ekstraheerimise kaassaadus osutab ekstraheerimisprotsessi muule ülejäänud osale kui ekstraktile, nt jahule või pulbile. Selliste ekstraheerimise kaassaaduste kui söödamaterjalidega rahuldatakse vajadus eelkõige valkude, süsivesikute, rasvade, energia, mineraalide või kiudainete järele

    (18)  Prantsuse keeles võib kasutada nimetust „issues“.

    (19)  Saksa keeles võib kasutada üldomadust „aufgeschlossen“ ja üldnimetust „Quellwasser“ (tärklise puhul). Taani keeles võib kasutada üldomadust „Kvældning“ ja üldnimetust „Kvældet“ (tärklise puhul).

    (20)  Vajaduse korral võib prantsuse keeles mõiste „Pressage“ asendada mõistega „Extraction mécanique“.

    (21)  Järgida tuleb nõuetekohase ja ohutu kasutamise juhiseid.

    (22)  Vajaduse korral võib nimetuse asendada nimetusega [...]

    (23)  Nimetusele võib lisada teraviljaliigi.

    (24)  Inglise keeles võib nimetuse „maize” asemel kasutada ka nimetust „corn“.

    (25)  Kui see toode on jahvatatud väga peeneks, võib nimetusele lisada sõna „peenjahvatatud“ või kasutada selle asemel vastavat teist nimetust.

    (26)  Termini „kook” asemel võib kasutada terminit „kakk”.

    (27)  Arachis hypogaea L. puhul võib nimetuse „maapähkel“ asendada nimetusega „arahhis“.

    (28)  Vajaduse korral võib lisada märkuse „vähese glükosinolaadisisaldusega“, nagu see on määratletud ühenduse õigusaktides.

    (29)  Vajaduse korral võib mõiste „taimeõli ja rasv“ asendada mõistega „taimeõli“ või „taimne rasv“. Mõistele tuleb lisada taimeliigi nimi ja vajaduse korral taimeosa nimetus. Tuleb täpsustada, kas õli(d) ja või rasv(ad) on toor- või rafineeritud toode/tooted.

    (30)  Komisjoni 11. märtsi 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 639/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad, ning muudetakse kõnealuse määruse X lisa (ELT L 181, 20.6.2014, lk 1.).

    (31)  Mõisted erinevad eeskätt niiskusesisalduse poolest. Kasutada tuleb asjakohast mõistet.

    (32)  Nimetusele tuleb lisada taimeliigi nimi.

    (33)  Sõna „tsitrus“ asendatakse tsitruseliigi nimetusega.

    (34)  Sõna „puuvili“ asendatakse vajaduse korral puuvilja- või taimeliigi nimetusega.

    (35)  Nimetusele lisaks võib märkida ka taimeliigi nimetuse.

    (36)  Välja arvatud harilik kanep (Cannabis sativa L.)

    (37)  Termini „jahu“ asemel võib kasutada terminit „graanulid“. Nimetusele lisaks võib märkida kuivatamisviisi.

    (38)  Nimetusele lisatakse vajaduse korral taime-, seene- või vetikaliigi nimi. Kui saadud söödamaterjal sisaldab üle 5 % muid liike, tuleb need ka märkida.

    (39)  Mõisted ei ole sünonüümid, tooted erinevad eeskätt niiskusesisalduse poolest. Kasutada tuleb asjakohast mõistet. Termin „pulber“ osutab niiskusesisaldusele alla 12 % ning võib asendada termineid „kuivatatud“ või „kontsentreeritud ja kuivatatud“.

    (40)  Ilma et see piiraks komisjoni määruses (EL) nr 142/2011 (VIII lisa, III ptk) esitatud kohustuslikke nõudeid loomsete kõrvalsaaduste ja neist saadud toodete märgistamise, äridokumentide ja loomatervise sertifikaatide suhtes, märgitakse juhul, kui kataloogi kasutatakse märgistamise eesmärgil, asjakohase teabe andmiseks nimetuse asemel vajaduse korral:

    loomaliik ja

    loomse saaduse osa, nt maks, liha (ainult skeletilihase puhul), ja/või

    eluetapp (nt vastsed) ja/või

    sellise loomaliigi nimi, keda ei ole liigisisese ringlussevõtu keelu tõttu kasutatud (nt linnulihavaba)

    või lisatakse asjakohase teabe andmiseks vajaduse korral:

    loomaliik ja/või

    loomse saaduse osa, nt maks, liha (ainult skeletilihase puhul), ja/või

    eluetapp (nt vastsed) ja/või

    sellise loomaliigi nimi, keda ei ole liigisisese ringlussevõtu keelu tõttu kasutatud.

    (41)  Ilma et see piiraks määruses (EL) nr 142/2011 (VIII lisa, III ptk) ja määruse (EÜ) nr 999/2001 IV lisas esitatud kohustuslikke nõudeid loomsete kõrvalsaaduste ja neist saadud toodete märgistamise, äridokumentide ja loomatervise sertifikaatide suhtes, lisatakse juhul, kui kataloogi kasutatakse märgistamise eesmärgil, asjakohase teabe andmiseks nimetuse asemel vajaduse korral:

    töödeldud loomaliik (nt siga, mäletsejaline, lind) ja/või

    eluetapp (nt vastsed) ja/või

    töödeldud materjal (nt kondid) ja/või

    kasutatud töötlemisviis (nt rasvatustamine, rafineerimine) ja/või

    sellise loomaliigi nimi, keda ei ole liigisisese ringlussevõtu keelu tõttu kasutatud (nt linnulihavaba).

    (42)  Nimetus asendatakse vajaduse korral eritoote nimetusega.

    (43)  Nimetusele tuleb lisada loomaliigi nimi.

    (44)  Tehistingimustes kasvatatud kalade/koorikloomade puhul tuleb vajaduse korral lisada nimetusele loomaliigi nimi.

    (45)  Lisaks sellele nimetusele või selle asemel võib märkida loodusliku materjali nimetuse.

    (46)  Võib lasta turule ja kasutada kuni 30. maini 2028 kooskõlas määruse (EL) 2022/1104 artikliga 3.

    (47)  Nimetust tuleb vajaduse korral muuta või täiendada, et täpsustada rasvhapet ja/või orgaanilist hapet.

    (48)  Sellega ei välistata teatavate orgaaniliste hapete soolade liigitamist söödalisanditeks.

    (49)  Nimetusele tuleb lisada aminohappega või kasutatud aminohapetega.

    (50)  Nimetuses võib märkida ka tootmisprotsessi.

    (51)  Nimetusele tuleb vajaduse korral lisada märge „luudest“.

    (52)  Naatriumtsitraate võib lasta turule ja kasutada kuni 30. maini 2028 kooskõlas määruse (EL) 2022/1104 artikliga 3.

    (53)  Kaaliumtsitraate võib lasta turule ja kasutada kuni 30. maini 2028 kooskõlas määruse (EL) 2022/1104 artikliga 3.

    (54)  Pärmitüve kohta kasutatav nimetus võib erineda teaduslikust taksonoomiast, seepärast võib kasutada ka pärmitüvede loetletud sünonüüme.

    (55)  Osad – mikroorganismi (sh membraani või raku sisemiste osade) kõik lahustuvad või lahustumatud fraktsioonid.

    (56)  Ei ole kasvatatud n-alkaanidel (määruse (EL) nr 767/2009, muudetud).

    (57)  Mikroorganismide liigid tuleb märkida koos söödamaterjaliga, võib lisada termini „inaktiveeritud“ (st „nimetus nagu kataloogis“ + „liiginimi“; nt i) Methylococcus capsulatus üksikrakulised valgud, ii) „inaktiveeritud Lactobacillus acidophilus“).

    (58)  Komisjoni 15. novembri 2005. aasta määruse (EÜ) nr 2073/2005 (toiduainete mikrobioloogiliste kriteeriumide kohta ) artikli 2 punktis g määratletud tähenduses (ELT L 338, 22.12.2005, lk 1–26).

    (59)  Nimetust tuleb vajaduse korral täiendada sõnadega „loomsetest kudedest“ või „kääritamise tulemusel“.

    (60)  Nimetusele tuleb lisada märge botaanilise päritolu kohta.

    (61)  Välja arvatud mannitool, sorbitool ja ksülitool.

    (62)  Nimetusele tuleb vajaduse korral lisada märge botaanilise või loomse päritolu kohta.

    (63)  Söödamaterjali nimetust tuleb vajaduse korral täiendada sõnadega „lõhustamise tulemusel“, „kääritamise tulemusel“ või „ensümaatilise ümberesterdamise tulemusel“.


    Top