32022R0109

EUR-Lex

Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

EUROPA
EUR-Lex home
Määrus - 2022/109 - EN - EUR-Lex

Help

Search tips

Need more search options? Use the Advanced search

Document 32022R0109

Help

Nõukogu määrus (EL) 2022/109, 27. jaanuar 2022, millega määratakse 2022. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu

ST/15015/2021/INIT

ELT L 21, 31.1.2022, p. 1–164 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document In force: This act has been changed. Current consolidated version: 01/11/2023

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2022/109/oj

Date of document:: 27/01/2022; Vastuvõtmise kuupäev
Date of effect:: 01/01/2021; Kohaldamine Osaline kohaldamine vt artikkel 60(d)
Date of effect:: 15/10/2021; Kohaldamine Osaline kohaldamine vt artikkel 60(c)
Date of effect:: 01/12/2021; Kohaldamine Osaline kohaldamine vt artikkel 60(a)
Date of effect:: 17/12/2021; Kohaldamine Osaline kohaldamine vt artikkel 60(b)
Date of effect:: 01/01/2022; Kohaldamine vt artikkel 60
Date of effect:: 31/01/2022; jõustumine avaldamise kuupäev vt artikkel 60
Date of effect:: 01/02/2022; Kohaldamine Osaline kohaldamine vt artikkel 60(e)
Date of end of validity:: 15/04/2022; osaline kehtivuse lõpp vt artikkel 60(c)
Date of end of validity:: 31/01/2023; osaline kehtivuse lõpp vt artikkel 60(e)
Date of end of validity:: No end date

Author:: Euroopa Liidu Nõukogu
Form:: Määrus

Procedure number:

2021/0345/NLE

Link

European Parliament - Legislative observatory

Treaty:

Euroopa Liidu toimimise leping

Legal basis:

12016E043 - P3

Proposal:

52021PC0661 Adopted on: 27/01/2022

Link

Select all documents mentioning this document

Modifies:

Relation	Act	Comment	Subdivision concerned	From	To
Modifies	32021R0092	Asendamine	lisa ID tabel	01/01/2021
Modifies	32021R0092	Asendamine	lisa IB tabel	15/10/2021	15/04/2022

Modified by:

Relation	Act	Comment	Subdivision concerned	From	To
Corrected by	32022R0109R(01)	(EN)
Corrected by	32022R0109R(02)	(ES)
Corrected by	32022R0109R(03)	(EN)
Modified by	32022R0515	Asendamine	lisa ID tabel 8	01/01/2022
Modified by	32022R0515	Asendamine	lisa II peatükk III jagu 5 tabel I	01/01/2022
Modified by	32022R0515	Asendamine	lisa ID tabel 7	01/01/2022
Modified by	32022R0515	Väljajätmine	artikkel 7	01/01/2022
Modified by	32022R0515	Asendamine	artikkel 11	01/01/2022
Modified by	32022R0515	Asendamine	artikkel 15	01/01/2022
Modified by	32022R0515	Asendamine	lisa VI punkt 6	01/01/2022
Modified by	32022R0515	Asendamine	artikkel 31 lõige 4	01/01/2022
Modified by	32022R0515	Asendamine	lisa ID tabel 11	01/01/2022
Modified by	32022R0515	Asendamine	lisa IH	01/01/2022
Modified by	32022R0515	Asendamine	lisa IC tabel	01/01/2022
Modified by	32022R0515	Asendamine	lisa ID tabel 9	01/01/2022
Modified by	32022R0515	Asendamine	lisa IB tabel 4	01/01/2022
Modified by	32022R0515	Asendamine	lisa IJ	01/01/2022
Modified by	32022R0515	Asendamine	lisa IA osa B tabel	01/01/2022
Modified by	32022R0515	Asendamine	lisa ID tabel 14	01/01/2022
Modified by	32022R0515	Asendamine	lisa IA osa A tabel 1	01/01/2022
Modified by	32022R0515	Asendamine	lisa ID tabel 13	01/01/2022
Modified by	32022R0515	Asendamine	lisa VI punkt 4	01/01/2022
Modified by	32022R0515	Asendamine	lisa ID tabel 12 FOOTNOTE 5	01/01/2022
Modified by	32022R0681	Asendamine	lisa IB tabel 4	01/01/2022
Modified by	32022R1091	Asendamine	lisa IJ Tekst	01/01/2022
Modified by	32022R1091	Lisamine	lisa IA osa B tabel	01/01/2022
Modified by	32022R1091	Lisamine	lisa ID tabel Tekst	01/01/2022
Modified by	32022R1091	Asendamine	lisa IA osa A tabel	01/01/2022
Modified by	32022R1091	Asendamine	lisa IA osa B tabel	01/01/2022
Modified by	32022R1670	Asendamine	lisa IA osa A tabel 2	01/07/2022
Modified by	32022R1670	Asendamine	lisa IA osa A tabel 24	01/01/2022
Modified by	32022R2090	Asendamine	lisa IA osa B tabel	01/11/2022	31/10/2023
Modified by	32022R2090	Asendamine	lisa IA osa A tabel	01/01/2022
Modified by	32022R2090	Asendamine	lisa IB tabel	15/10/2022	15/04/2023
Modified by	32023R0194	Asendamine	lisa IB tabel	01/01/2023
Modified by	32023R0730	Asendamine	lisa IB tabel	15/10/2022	15/04/2023
Modified by	32023R1324	Lisamine	lisa ID tabel Tekst	01/01/2022

Subsequent related instruments:

Amendment proposed by 52022PC0054
Amendment proposed by 52022PC0165
Amendment proposed by 52022PC0275
Amendment proposed by 52022PC0415
Amendment proposed by 52022PC0448
Amendment proposed by 52023PC0276

Instruments cited:

Link

EUROVOC descriptor:

Subject matter:

Kalanduspoliitika

Directory code:

04.10.30.10 Kalandus / Ühine kalanduspoliitika / Kalavarude kaitse / Püügikvoodid ja kalavarude majandamine

HTML

PDF

Official Journal

31.1.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 21/1

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2022/109,

27. jaanuar 2022,

millega määratakse 2022. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (1) kohaselt tuleb kaitsemeetmete vastuvõtmisel võtta arvesse kättesaadavaid teaduslikke, tehnilisi ja majandusnõuandeid, sealhulgas asjakohasel juhul kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) ning teiste nõuandvate organite aruandeid ja samuti nõuandekomisjonide antud nõuandeid.

(2)

Nõukogul on kohustus võtta vastu kalapüügivõimaluste kehtestamise ja jaotamise meetmed, sealhulgas määrata asjakohasel juhul kindlaks püügivõimalustega funktsionaalselt seotud tingimused. Kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikega 4 tuleb kalapüügivõimaluste kindlaksmääramisel järgida kõnealuse määruse artikli 2 lõike 2 kohaseid ühise kalanduspoliitika eesmärke. Lisaks tuleks nende kalavarude puhul, mille suhtes kohaldatakse mitmeaastast kava, kehtestada lubatud kogupüük kooskõlas sellises kavas sätestatud eesmärkidega. Vastavalt nimetatud määruse artikli 16 lõikele 1 tuleb kalapüügivõimalused eraldada liikmesriikidele selliselt, et iga kalavaru või püügiviisi puhul oleks tagatud iga liikmesriigi püügitegevuse suhteline stabiilsus.

(3)

Määruse (EL) nr 1380/2013 kohaselt tuleks lubatud kogupüük seega kehtestada kättesaadavate teaduslike nõuannete põhjal, arvestades bioloogilisi ja sotsiaal-majanduslikke aspekte, ning samal ajal tagada eri kalandussektorite õiglane kohtlemine, pidades silmas ka arvamusi, mis on esitatud sidusrühmadega toimunud konsultatsioonide käigus, eelkõige kohtumistel nõuandekomisjonidega.

(4)

Vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artiklile 15 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2019 lossimiskohustust kõikide kalavarude puhul, mille suhtes kehtivad püügi piirnormid, kuid kohaldatakse ka teatavaid erandeid. Nimetatud määruse artikli 16 lõikes 2 on sätestatud, et kui kalavaru suhtes kohaldatakse lossimiskohustust, võetakse kalapüügivõimaluste kindlaksmääramisel arvesse püütud, mitte lossitud koguseid. Tuginedes liikmesriikide esitatud ühistele soovitustele ning kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 15, on komisjon vastu võtnud mitu delegeeritud määrust, milles sätestatakse lossimiskohustuse rakendamise üksikasjad tagasiheite erikavadena.

(5)

Selliste varudega seotud kalapüügivõimaluste puhul, mille suhtes kohaldatakse lossimiskohustust, tuleks arvesse võtta asjaolu, et tagasiheide ei ole enam põhimõtteliselt lubatud. Seepärast peaksid kalapüügivõimalused põhinema Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) nõuandel põhineval kogupüügi näitajal (mitte nõuandel põhineval soovitud püügi näitajal). Kogused, mida võib erandina lossimiskohustusest endiselt tagasi heita, tuleks lahutada nõuandel põhinevast kogupüügi näitajast.

(6)

Teatavaid kalavarusid ei tohi ICESi teadusliku nõuande kohaselt püüda. Ent kui kõnealuste kalavarude lubatud kogupüük kehtestatakse teaduslikus nõuandes esitatud tasemel, võib kogu saagi, sealhulgas nende varude kaaspüügi täieliku lossimiskohustuse rakendamine tekitada segapüügi puhul püüki piiravate liikide probleemi. Selleks et saavutada õige tasakaal kalapüügi jätkumise vahel, arvestades võimalikke ränki sotsiaal-majanduslikke tagajärgi, ning selle vahel, et vaja on saavutada kõnealuste kalavarude hea bioloogiline seisund, kuigi segapüügi puhul on raske korraga püüda kõiki varusid maksimaalse jätkusuutliku saagikuse (MSY) tasemel, on asjakohane kehtestada kõnealuste kalavarude jaoks konkreetne kaaspüügi lubatud kogupüük. Kõnealuse lubatud kogupüügi tase peaks aitama vähendada kõnealuste kalavarude kalastussuremust ning pakkuma stiimuleid selektiivsuse suurendamiseks ja soovimatu saagi vältimiseks. Selleks et vähendada nende kalavarude püüki, mille puhul on kehtestatud kaaspüügi lubatud kogupüük, tuleks püügipiirkondades, kus kõnealuseid kalavarusid püütakse, kehtestada kalapüügivõimalused tasemel, mis aitab taastada ohustatud varude biomassi kestlikku taset. Samuti tuleks kehtestada kalapüügivõimalustega lahutamatult seotud tehnilised ja kontrollimeetmed, millega hoitakse ära ebaseaduslik tagasiheide.

(7)	Selleks et tagada võimalikult suures ulatuses püügivõimaluste kasutamine segapüügi korral kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikega 2, on asjakohane luua kvootide vahetamiseks kvoodireserv nende liikmesriikide jaoks, kellel ei ole kvoote oma vältimatu kaaspüügi katmiseks.

(8)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/472 (2) kehtestatud läänepiirkonna vete mitmeaastase kava kohaselt tuleb nimetatud määruse artikli 1 lõikes 1 loetletud kalavarude puhul kooskõlas nimetatud määruse artikliga 4 hoida kalastussuremust tasemel, mis vastab nimetatud määruse artikli 2 punktis 2 määratletud FMSY vahemikele. Hariliku huntahvena (Dicentrarchus labrax) üldine kalastussuremus ICESi 8.a ja 8.b rajoonis tuleks seetõttu kehtestada kooskõlas ICESi maksimaalse jätkusuutliku saagikuse alase nõuandega ja FMSY väärtusega, võttes arvesse töönduslikku ja harrastuskalapüüki ning tagasiheidet. FMSY väärtus on kalastussuremuse tase, mis tagab pikas perspektiivis maksimaalse jätkusuutliku saagikuse. Asjaomased liikmesriigid (Prantsusmaa ja Hispaania) peaksid võtma asjakohaseid meetmeid tagamaks, et nende laevastike ja harrastuskalurite põhjustatud kalastussuremus ei ületaks FMSY väärtust, nagu on nõutud määruse (EL) 2019/472 artikli 4 lõikes 3.

(9)

Hariliku huntahvena harrastuspüügi meetmed tuleks samuti säilitada, võttes arvesse sellise püügi märkimisväärset mõju asjaomastele varudele. Kaasavõetava saagi suhtes tuleks jätkuvalt kohaldada kaasavõetava saagi päevast piirmäära, mis on kooskõlas teadusliku nõuandega. Võttes arvesse piisava selektiivsuse puudumist ja asjaolu, et tõenäoliselt püütakse kehtestatud piirmääradest rohkem isendeid, tuleks välistada seisevvõrkude kasutamine. Võttes arvesse keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja majanduslikke asjaolusid, eelkõige rannikuäärsete kogukondade kutseliste kalurite sõltuvust nendest kalavarudest, luuakse nende harilikku huntahvenat käsitlevate meetmetega sobiv tasakaal kutseliste ja harrastuskalurite huvide vahel. Eelkõige võimaldavad need meetmed harrastuskaluritel kala püüda, võttes arvesse nende mõju kalavarudele.

(10)

ICES andis 4. novembril 2021 välja teadusliku nõuande euroopa angerja (Anguilla anguilla) kohta kogu selle looduslikul levialal. ICESi nõuande kohaselt peaks ettevaatusprintsiibi kohaldamisel olema 2022. aastal euroopa angerja kõikides elupaikades nullpüük. See kehtib nii harrastus- kui ka tööndusliku püügi kohta ning hõlmab taasasustamiseks ja vesiviljeluseks ette nähtud klaasangerja püüki. Kooskõlas selle nõuandega peetakse asjakohaseks säilitada kogu angerjapüügi suhtes kolme järjestikuse kuu pikkune keeluperiood ning komisjon korraldab 2022. aastal euroopa angerja kohta sidusrühmadepõhise konsultatsiooni. Keeldu tuleks kohaldada igasuguse püügitegevuse suhtes, nagu on määratletud määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 28. Liikmesriigid peaksid määrama kolme järjestikuse kuu pikkuse keeluperioodi kindlaks nendes ajavahemikes, mil euroopa angerja ränne on suurim, ja teatama selle perioodi koos lisateabega komisjonile 1. juuniks 2022.

(11)

ICES avaldas teadusliku nõuande ICESi 8. alapiirkonna (Biskaia laht) euroopa anšoovise (Engraulis encrasicolus) kohta 2022. aastaks 17. detsembril 2021. Võttes arvesse, et püügihooaja alguseks 1. jaanuaril 2022 peab olema kehtestatud lubatud kogupüük, tuleks kehtestada ajutine lubatud kogupüük. See lubatud kogupüük peaks olema 24 000 tonni ja see peaks hõlmama ajavahemikku 1. jaanuarist 2022 kuni 30. juunini 2022. See tase vastaks ligikaudu kõnealuse varu püügile ajavahemikul 1. jaanuarist 2021 kuni 30. juunini 2021.

(12)

ICESi 8.c, 8.d ja 8.e rajoonis ning 9. ja 10. alapiirkonnas ning CECAFi 34.1.1 püügipiirkonna liidu vetes majandatakse kolme erinevat merikeeleliiki ühe lubatud kogupüügi raames. Kuna ühe kõnealuse kalavaru, nimelt hariliku merikeele (Solea solea) püügivõimalused ICESi 8.c ja 9.a rajoonis tuleks kehtestada kooskõlas määruse (EL) 2019/472 artikliga 4, tuleks selle liigi jaoks kehtestada eraldi püügi piirnorm vastavalt nõuandele maksimaalse jätkusuutliku saagikuse kohta.

(13)

Teadusliku nõuande kohaselt on varilõpuseste (haid ja railased) varude lubatud kogupüük null, sest nende kaitsestaatus on halb. Lisaks, tänu nende kõrgele ellujäämismäärale ei põhjusta tagasiheide suuremat kalastussuremust ning tagasiheide oleks nende liikide kaitsmisel kasulik. Seepärast peaks selliste liikide püük olema keelatud. Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 4 punkti a kohaselt ei kohaldata lossimiskohustust liikide suhtes, mille püük on keelatud.

(14)

Põhjamere mitmeaastane kava kehtestati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/973 (3) ning see jõustus 2018. aastal. Läänepiirkonna vete mitmeaastane kava kehtestati määrusega (EL) 2019/472 ja see jõustus 2019. aastal. Kõnealuste määruste artikli 1 lõikes 1 loetletud varude püügi võimalused tuleks kehtestada kooskõlas eesmärkide (FMSY-vahemikud) ja kaitsemeetmetega vastavalt kõnealustes määrustes ette nähtud tingimustele. FMSY-vahemikud on kindlaks määratud vastavates ICESi nõuannetes. Kui piisavad teadusandmed ei ole kättesaadavad, tuleks kaaspüügivarude püügi võimalused kehtestada ettevaatusprintsiibist lähtuvalt, nagu on sätestatud määrustes (EL) 2018/973 ja (EL) 2019/472.

(15)

Vastavalt määruse (EL) 2018/973 artiklile 7, kui teaduslikust nõuandest nähtub, et kõnealuse määruse artikli 1 lõikes 1 osutatud mis tahes kalavaru kudekarja biomass on väiksem kui biomassi piirangu piirväärtus (Blim), tuleb võtta täiendavaid parandusmeetmeid, et tagada asjaomase kalavaru kiire taastumine maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saamiseks vajalikust kõrgemal tasemel. Eelkõige võivad kõnealused parandusmeetmed hõlmata asjaomase kalavaru sihtpüügi peatamist ning püügivõimaluste piisavat vähendamist selliste kalavarude või muude kalavarude puhul.

(16)	Atlandi ookeani idaosa ja Vahemere hariliku tuuni (Thunnus thynnus) varu lubatud kogupüük tuleks kehtestada kooskõlas reeglitega, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/1627 (4).

(17)

Selliste kalavarude puhul, mille kohta ei ole piisavaid või usaldusväärseid andmeid nende suuruse hindamiseks, tuleks majandamismeetmete võtmisel ja lubatud kogupüügi tasemete määramisel järgida määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 8 määratletud kalavarude majandamisel järgitavat ettevaatusprintsiipi, võttes samal ajal arvesse kalavarule omaseid tegureid, eelkõige kättesaadavat teavet kalavaru olukorra muutumise ja segapüügiga seotud aspektide kohta.

(18)

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 847/96 (5) on kehtestatud lubatud kogupüügi haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel, sealhulgas ennetuslikku ja analüütilist lubatud kogupüüki käsitlevad paindlikkussätted (artiklid 3 ja 4). Nimetatud määruse artikli 2 kohaselt tuleb nõukogul lubatud kogupüügi kehtestamisel otsustada, milliste kalavarude suhtes ei kohaldata nimetatud määruse artiklit 3 või 4, võttes aluseks eelkõige kalavarude bioloogilise seisundi. 2014. aastal kehtestati määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikega 9 ühest aastast teise paindliku ülekandmise täiendav mehhanism kõikide lossimiskohustusega hõlmatud varude jaoks. Selleks et vältida liigset paindlikkust, mis kahjustaks mere bioloogiliste ressursside mõistliku ja vastutustundliku kasutamise põhimõtet, takistaks ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamist ja halvendaks kalavarude bioloogilist seisundit, tuleks sätestada, et määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4 kohaldatakse analüütilise lubatud kogupüügi suhtes ainult siis, kui määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohast paindlikku ühest aastast teise ülekandmist ei kasutata.

(19)

Kui lubatud kogupüük on eraldatud üksnes ühele liikmesriigile, on asjakohane anda sellele liikmesriigile kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 2 lõikega 1 õigus määrata kindlaks kõnealuse lubatud kogupüügi maht. Tuleks tagada, et lubatud kogupüügi taset kindlaks määrates järgib liikmesriik täielikult ühise kalanduspoliitika põhimõtteid ja õigusnorme.

(20)	On vaja kehtestada 2022. aasta püügikoormuse ülemmäärad kooskõlas määruse (EL) 2016/1627 artiklitega 5, 6, 7 ja 9 ning I lisaga.

(21)	Kalapüügivõimaluste täieliku ärakasutamise tagamiseks on asjakohane lubada sama bioloogilise varu puhul paindlikkust teatavate lubatud kogupüügi piirkondade vahel.

(22)	Teatavate liikide, näiteks mõne hailiigi kaitsmist võib tõsiselt ohustada isegi piiratud püük. Seepärast tuleks selliste liikide püügi võimalused nende liikide püügi üldise keelustamisega täielikult lõpetada.

(23)

Metsloomade rändliikide kaitse konventsiooni osaliste 12. konverentsil, mis toimus 23.–28. oktoobril 2017 Manilas, lisati mitu liiki kõnealuse konventsiooni I ja II lisas nimetatud kaitstud liikide loetellu. Seepärast on asjakohane ette näha kõnealuste liikide kaitse seoses kõigis vetes kalastavate liidu kalalaevadega ja liidu vetes kalastavate liitu mittekuuluvate riikide kalalaevadega.

(24)

Käesolevas määruses sätestatud ning liidu kalalaevadele eraldatud kalapüügivõimaluste kasutamine toimub vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1224/2009, (6) eelkõige vastavalt nimetatud määruse artiklitele 33 ja 34, milles käsitletakse saagi ja püügikoormuse registreerimist ning andmete edastamist kalapüügivõimaluste ammendumise kohta. Seetõttu on vaja täpsustada koodid, mida liikmesriigid peavad kasutama käesoleva määrusega hõlmatud kalavarude lossimise kohta komisjonile andmete saatmisel.

(25)	Süvalesta (Reinhardtius hippoglossoides) lubatud kogupüük ICESi 1. ja 2. alapiirkonna rahvusvahelistes vetes ei piira liidu seisukohta, mis käsitleb liidu asjakohast osa kõnealuses püügis.

(26)

Kirde-Atlandi Kalanduskomisjon (NEAFC) võttis oma 2021. aasta koosolekul vastu Irmingeri mere ja sellega piirnevate vete kahe meriahvenavaru (Sebastes marinus ja Sebastes mentella) kaitse meetme, millega keelatakse nende varude sihtpüük. Lisaks keelas NEAFC kaaspüügi minimeerimiseks püügitegevuse piirkonnas, kuhu meriahvenad kogunevad. Neid meetmeid, mis põhinevad nullpüüki soovitaval ICESi nõuandel, tuleks rakendada liidu õiguses. NEAFC ei suutnud vastu võtta soovitust meriahvena kohta ICESi 1. ja 2. alapiirkonnas. Kõnealuse kalavaru lubatud kogupüük tuleks kehtestada kooskõlas NEAFCis väljendatud liidu seisukohaga.

(27)	Süvalestale ICESi 1. ja 2. alapiirkonna rahvusvahelistes vetes tuleks ICESi 2022. aasta teaduslikku nõuannet arvesse võttes kehtestada lubatud kogupüük 1 766 tonni.

(28)

Rahvusvaheline Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjon (ICCAT) otsustas oma 2021. aasta koosolekul säilitada 2022. aastal hariliku tuuni, mõõkkala (Xiphias gladius), sinise marliini (Makaira nigricans), valge piikkoonu (Tetrapturus albidus), kulduim-tuuni (Thunnus albacares) ja sinihai (Prionace glauca) praeguse lubatud kogupüügi. ICCAT kehtestas ka suursilm-tuunile (Thunnus obesus) 2022. aastaks lubatud kogupüügi 62 000 tonni. Need meetmed tuleks rakendada liidu õiguses.

(29)	Selleks et vähendada suursilm-tuuni ja kulduim-tuuni noorkalade kalastussuremust, kehtestas ICCAT 2022. aastal peibutuspüügivahendite piirmääraks 300 vahendit laeva kohta ja peibutuspüügivahendite kasutamise keeluaja. Need meetmed tuleks rakendada liidu õiguses.

(30)

ICCAT võttis vastu ka Vahemere pikkuim-tuuni (Thunnus alalunga)15-aastase taastamiskava aastateks 2022–2036. ICCAT kehtestas 2022. aastaks Vahemere pikkuim-tuuni lubatud kogupüügiks 2 500 tonni. Lisaks võttis ICCAT püügikontrolli reegli alusel ajavahemikuks 2022–2023 vastu Põhja-Atlandi pikkuim-tuuni lubatud kogupüügi 37 801 tonni, eesmärgiga võtta kõnealuse varu jaoks vastu pikaajalise majandamise menetlus. Need meetmed tuleks rakendada liidu õiguses.

(31)

ICCAT võttis oma 2021. aasta koosolekul vastu ka varude taastamise kava koos muude ICCATi kalavarudega püütava Põhja-Atlandi lühiuim-makohai (Isurus oxyrinchus) jaoks, et lõpetada ülepüük ja järk-järgult saavutada biomassi tase, mis on piisav maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagamiseks 2070. aastaks. See varude taastamise kava sisaldab kaheaastast pardal hoidmise keeldu alates 2022. aastast. Kogu kalastussuremuseks kehtestati kuni uue teadusliku nõuande esitamiseni maksimaalselt 250 tonni. Need meetmed tuleks rakendada liidu õiguses.

(32)

Mitme ICCATi soovituse alusel on liidul lubatud taotluse korral kanda kindlaksmääratud protsendi oma püügivõimaluste kasutamata kvoodist 2020. aastast üle 2022. aastasse. Kuni nende ICCATi soovituste rakendamiseni liidu õiguses tuleks teatavate kalavarude puhul kehtestada üksikute liikmesriikide kvoodid liidu 2022. aasta kogukvoodi alusel, mille ICCAT on kindlaks määranud enne kasutamata kvootide ülekandmist või ICCATi määratud ülepüütud koguste mahaarvamist. Üksikute liikmesriikide 2022. aasta kvootide kohandused, mis kajastavad kõiki ülekandmisi ja mahaarvamisi, tuleks teha hilisemas etapis, tuginedes sellistele ülekandmist ja mahaarvamist käsitlevatele liidu õigusnormidele nagu määrus (EÜ) nr 847/96, määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõige 9 või määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikkel 105.

(33)

Mõnede liikmesriikide puhul toimus 2019. aastal pikkuim-tuuni ülepüük, mille tulemuseks oli liidu kogukvoodi ülepüük ja ICCATi poolt mahaarvamise kohaldamine, hoolimata sellest, et teised liikmesriigid samal aastal oma individuaalseid kvoote ära ei kasutanud. Selle konkreetse olukorra käsitlemiseks tuleks muuta nõukogu määrust (EL) 2021/92, (7) kehtestades enne liikmesriikidepoolsest üle- või alapüügist tulenevate kohanduste tegemist üksikutele liikmesriikidele põhjapoolse pikkuim-tuuni kvoodid kooskõlas suhtelise stabiilsuse põhimõttega ja ICCATi poolt 2021. aastaks kindlaks määratud liidu kogukvoodi alusel. Seejärel tuleks kvoote kohandada selliste ülekandmisi ja mahaarvamisi käsitlevate liidu normide alusel nagu määrus (EÜ) nr 847/96, määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõige 9 või määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikkel 105, tagamaks, et põhjapoolse pikkuim-tuuni liidu kogukvoodis võetakse arvesse ICCATi tehtud kohandusi.

(34)	Antarktika vete elusressursside kaitse komisjon (CCAMLR) võttis oma 2021. aasta koosolekul vastu siht- ja kaaspüügiliikide püügi piirnormid ajavahemikuks 1. detsembrist 2021 kuni 30. novembrini 2022. Need meetmed tuleks rakendada liidu õiguses.

(35)

India Ookeani Tuunikomisjon (IOTC) vaatas oma 2021. aasta koosolekul läbi varasemalt vastu võetud kaitse- ja majandamismeetmed. Need meetmed peaksid olema juba liidu õiguses rakendatud. IOTC sekretariaat kinnitas kulduim-tuuni muudetud püügi piirnormid vaid pärast ametliku vastuväidete esitamise perioodi lõppemist 17. detsembril 2021. Kinnitatud kulduim-tuuni muudetud püügi piirnormid tuleks hiljem rakendada liidu õiguses.

(36)

Vaikse ookeani lõunaosa piirkondliku kalandusorganisatsiooni (SPRFMO) aastakoosolek peetakse 24.–28. jaanuaril 2022. SPRFMO konventsiooni alal praegu kohaldatavad meetmed, mis on funktsionaalselt seotud lubatud kogupüügiga, peaksid seega jääma ajutiselt kehtima kuni aastakoosoleku toimumiseni ja 2022. aasta lubatud kogupüügi kindlaksmääramiseni.

(37)	Ameerika Troopikatuunide Komisjon (IATTC) võttis oma 2021. aasta koosolekul aastateks 2022–2024 vastu uued troopikatuunide kaitse- ja majandamismeetmed, mis sisaldavad mitmete aktiivsete peibutuspüügivahendite läbivaatamist. Need meetmed tuleks rakendada liidu õiguses.

(38)	Ringhoovuse-tuuni (Thunnus maccoyii) kaitse komisjon (CCSBT) kehtestas oma 2021. aasta koosolekul ringhoovuse tuuni aastase lubatud kogupüügi kolmeaastaseks perioodiks (2021–2023) samal tasemel kui eelmisel kolmeaastasel perioodil. Kõnealune meede tuleks rakendada liidu õiguses.

(39)

Atlandi ookeani kaguosa kalandusorganisatsioon (SEAFO) otsustas oma 2021. aasta koosolekul säilitada enamiku oma pädevusvaldkonda kuuluvate peamiste liikide puhul senine lubatud kogupüük kuni 2023. aastal koosolekuni. Kooskõlas teadusliku nõuandega vähendati veidi patagoonia kihvkala (Dissostichus eleginoides) ja kuldkrabide (Chaceon spp.) lubatud kogupüüki. Need meetmed tuleks rakendada liidu õiguses.

(40)	Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjon (WCPFC) otsustas oma 2021. aasta koosolekul säilitada praegu WCPFC konventsiooni alal kehtivad meetmed. Need meetmed tuleks rakendada liidu õiguses.

(41)	Loode-Atlandi Kalandusorganisatsioon (NAFO) võttis 2021. aastal peetud 43. aastakoosolekul vastu mitu otsust 2022. aasta kalapüügivõimaluste kohta seoses teatavate kalavarudega NAFO konventsiooni ala 1.–4. alapiirkonnas. Need meetmed tuleks rakendada liidu õiguses.

(42)	India ookeani lõunaosa kalanduskokkuleppe (SIOFA) 8. koosolekul 2021. aastal säilitati kõnealuse kokkuleppega hõlmatud kalavarude puhul 2020. aastal vastu võetud lubatud kogupüük. Need meetmed tuleks rakendada liidu õiguses.

(43)

Mis puudutab atlandi arktikakrabi (Chionoecetes spp.) püügi võimalusi Svalbardi ümbruses, siis tagab 9. veebruari 1920. aasta Teravmägede (Svalbardi) leping („1920. aasta Pariisi leping“) kõigile lepinguosalistele Svalbardi ümbruses võrdse ja mittediskrimineeriva juurdepääsu ressurssidele, sealhulgas seoses püügitegevusega. Liidu seisukoht nimetatud juurdepääsu kohta seoses atlandi arktikakrabi püügi võimalustega Svalbardi ümbritseval mandrilaval on esitatud mitmes verbaalnoodis Norrale, neist viimased 26. veebruaril 2021 ja 28. juunil 2021. Et tagada atlandi arktikakrabi varude kasutamine Svalbardi ümbruses viisil, mis on kooskõlas mittediskrimineerivate majandamisnormidega, mille võib kehtestada Norra, kellel on selles piirkonnas suveräänsed õigused ja jurisdiktsioon kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni ja 1920. aasta Pariisi lepingu asjaomaste sätetega, on asjakohane määrata kindlaks laevade arv, kellel on selline püük lubatud. Nimetatud püügivõimaluste eraldamine liikmesriikidele on piiratud 2022. aastaga. Tuletatakse meelde, et liidul lasub esmavastutus kohaldatava õiguse järgimise tagamise eest lipuliikmesriikidel.

(44)

Kuna arutelud Norraga selles piirkonnas turska (Gadus morhua) püüdvate liidu laevastike võrdse ja mittediskrimineeriva juurdepääsu üle Svalbardi vetele on käimas ja peaksid lõppema 2022. aasta alguses, on asjakohane, et liit kehtestab 2022. aasta esimeseks kvartaliks liidu ajutise kvoodi. Selle ajutise kvoodi tasemeks tuleks kehtestada 4 500 tonni, võttes arvesse püügi hooajalisust. Kvoodid tuleks eraldada liikmesriikidele kooskõlas nõukogu otsusega 87/277/EMÜ (8) koos vajalike kohandustega, mis on tingitud Ühendkuningriigi väljaastumisest liidust ning liidu ajutise kvoodi taseme ja kõnealuse varu liidu osa suuruse suhtarvust.

(45)	Vastavalt liidu avaldusele, mis käsitleb liidu vetes kalapüügivõimaluste andmist Venezuela Bolívari Vabariigi lipu all sõitvatele kalalaevadele Prantsuse Guajaana rannikulähedases majandusvööndis, (9) on vaja määrata kindlaks Venezuelale liidu vetes antavad riffahvena püügi võimalused.

(46)

Arvestades, et teatavaid sätteid tuleks kohaldada järjepidevalt, ning selleks, et vältida õiguskindlusetust ajavahemikul 2022. aasta lõpust kuni kuupäevani, mil jõustub 2023. aastaks kalapüügivõimaluste kindlaksmääramist käsitlev määrus, tuleks püügi keelamist ja püügikeeluaegasid käsitlevaid käesoleva määruse sätteid kohaldada jätkuvalt 2023. aasta alguses kuni selle määruse jõustumiseni, millega määratakse kindlaks kalapüügivõimalused 2023. aastaks.

(47)

Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses konkreetsele liikmesriigile loa andmisega eraldatud püügikoormuse haldamiseks kilovatt-päevade süsteemi alusel; seoses täiendavate merepäevade andmisega püügitegevuse alalise lõpetamise tõttu ning seoses tõhustatud teadusliku vaatlemiskavaga, samuti seoses selliste tabelivormide kehtestamisega, mis on vajalikud liikmesriikide lipu all sõitvate laevade vahelist merepäevade ülekandmist käsitleva teabe kogumiseks ja edastamiseks. Komisjon peaks kõnealuseid volitusi teostama kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (10).

(48)

Selleks et vältida püügitegevuse katkemist ja tagada liidu kaluritele elatusvahendid, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. jaanuarist 2022, välja arvatud püügikoormuse piiranguid käsitlevad sätted, mida tuleks kohaldada alates 1. veebruarist 2022, ning teatavad konkreetseid piirkondi käsitlevad sätted, mida tuleks kohaldada alates konkreetsest kuupäevast. Olukorra kiireloomulisuse tõttu peaks käesolev määrus jõustuma kohe pärast selle avaldamist.

(49)

Teatavad rahvusvahelised meetmed, millega luuakse liidu kalapüügivõimalused või piiratakse neid, võeti asjakohastes piirkondlikes kalandusorganisatsioonides vastu 2021. aasta lõpus ja neid hakati kohaldama enne käesoleva määruse jõustumist. Seepärast tuleks sätteid, millega neid meetmeid liidu õiguses rakendatakse, kohaldada tagasiulatuvalt. Kuna püügihooaeg CCAMLRi konventsiooni alal kestab 1. detsembrist kuni 30. novembrini ning teatavad kalapüügivõimalused või -keelud CCAMLRi konventsiooni alal kehtestatakse seepärast samuti ajavahemikuks, mis algab 1. detsembril 2021, tuleks käesoleva määruse asjaomaseid sätteid kohaldada alates nimetatud kuupäevast. Selline tagasiulatuv kohaldamine ei piira õiguspärase ootuse põhimõtet, kuna CCAMLRi liikmetel on keelatud püüda CCAMLRi konventsiooni alal kala ilma loata. Lisaks peaksid liikmesriigid kooskõlas ICCATi normidega tagama, et nende laevad ei kasuta peibutuspüügivahendeid 15 päeva jooksul enne püügikeeluaja algust, st alates 17. detsembrist 2021.

(50)

Ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Gröönimaa valitsuse ja Taani valitsuse vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingus ja selle rakendusprotokollis (11) sätestatud korra kohaselt on ühiskomitee kehtestanud liidule 2022. aastaks kalapüügivõimaluste taseme Gröönimaa vetes. Need meetmed tuleks rakendada liidu õiguses.

(51)

2021. aastal pidasid liit, Ühendkuningriik ja Norra kolmepoolseid konsultatsioone kuue ühise ja ühiselt majandatava kalavaru üle Põhjamere piirkonnas, et leppida kokku nende majandamises, sealhulgas järgmise aasta püügivõimalustes. Need konsultatsioonid toimusid nõukogus kokku lepitud liidu seisukoha alusel 28. oktoobrist10. detsembrini 2021. Konsultatsioonide tulemus on dokumenteeritud kokkulepitud protokollis, millele 10. detsembril 2021 kirjutasid alla liidu, Ühendkuningriigi ja Norra delegatsioonide juhid. Seetõttu tehakse ettepanek kehtestada asjaomased püügivõimalused vastavalt Ühendkuningriigi ja Norraga kokku lepitud tasemele ning muudele kokkulepitud protokolli sätetele.

(52)

2021. aastal pidasid liit ja Norra kahepoolseid konsultatsioone kahe ühise ja ühiselt majandatava kalavaru üle Skagerraki piirkonnas, et leppida kokku nende majandamises, sealhulgas järgmise aasta püügivõimalustes ning püügivõimaluste vahetamises. Need konsultatsioonid toimusid nõukogus kokku lepitud liidu seisukoha alusel 8. novembrist10. detsembrini 2021. Konsultatsioonide tulemus on dokumenteeritud kolmes kokkulepitud protokollis, millele 10. detsembril 2021 kirjutasid alla liidu ja Norra delegatsioonide juhid. Seetõttu tehakse ettepanek kehtestada asjaomased püügivõimalused vastavalt Norraga kokku lepitud tasemele ning muudele kokkulepitud protokolli sätetele.

(53)

Kehtestada tuleks Põhjamere tursa püügi võimalused, et tagada võrdsed võimalused liidu ettevõtjate jaoks ja võimaldada kõnealusel varul taastuda. Ühendkuningriigi ja Norraga ühiselt kokku lepitud funktsionaalselt seotud meetmed tuleks säilitada, et võimaldada selle varu taastumist ja pikaajalist säästvat majandamist.

(54)

ICES märkis 2019. aastal, et rajoonis 3.a peaks heeringapüük (Clupea harengus) olema võimalikult nullilähedane, arvestades, et kui heeringapüügile ei kehtestata täiendavaid piirkondlikke või ajalisi piiranguid, on Läänemere lääneosa kevadräime püük vältimatu. ICESi hiljutised andmed näitavad Läänemere lääneosa kevadräime suuremat segunemist Põhjamere heeringaga Skagerrakis ja Põhjameres, kus suurem osa Läänemere lääneosa kevadräime heeringapüügist toimub nüüd Skagerrakis ja vähemal määral Põhjamere idaosas.

(55)

Skagerrakki käsitlevate liidu ja Norra vaheliste kahepoolsete konsultatsioonide kokkulepitud protokollis kohustub liit piirama oma tegeliku püügi Skagerrakis 969 tonnile, samal ajal kui Norra nõustus kandma vähemalt 95 % oma kvoodist üle Põhjamerele, et kaitsta Läänemere lääneosa kevadräime. Sellest tulenevalt tehakse ettepanek piirata asjaomaste liikmesriikide C (HER/03A.) ja D (HER/03A-BC) laevastike kogupüüki, lisades nende kvootide lubatud kogupüügi tabelitesse eritingimust käsitleva joonealuse märkuse, säilitades seejuures tabelites kvootide taseme, et kajastada suhtelist stabiilsust ja reguleerida seonduvat piirkondadevahelist paindlikkust (IAF). Norra puhul vastaks maksimaalne tegelik püük, mis võiks toimuda ICESi 3.a rajooni liidu vetes, 167 tonnile (5 % Norra kvoodist).

(56)

Vastavalt Skagerrakki käsitlevate liidu ja Norra vaheliste kahepoolsete konsultatsioonide kokkulepitud protokolli punktile 13.11 peaks Norral ja liidul olema võimalik püüda kuni 100 % oma Skagerraki heeringakvoodist Põhjameres, et kaitsta Läänemere lääneosa kevadräime. Kuni pole lõpule viidud Ühendkuningriigiga peetavad kahepoolsed konsultatsioonid 2022. aastaks, ei saadud 20. detsembril kinnitada, et HER/03A puhul säilitatakse 2022. aastal piirkondadevaheline paindlikkus seoses Ühendkuningriigi vetega. Seepärast on vaja selgesõnaliselt sätestada, et piirkondadevaheline paindlikkus seoses Ühendkuningriigi vetega ei ole C-laevastike asjaomastes joonealustes märkustes kohaldatav enne, kui liit ja Ühendkuningriik on sellise paindlikkuse suhtes nimetatud kahe osalise vahelistes kahepoolsetes konsultatsioonides kokku leppinud.

(57)	Skagerrakki käsitlevate liidu ja Norra vaheliste kahepoolsete konsultatsioonide kokkulepitud protokolli punktis 13.12 teatas liit oma kavatsusest kasutada Põhjamere püügipiirkondades 4.a ja 4.b teatavat paindlikkust, mis on võrdne liidu 5,7 %lise osaga A-laevastiku tasemest ehk 21 038 tonniga.

(58)	Liit pidas Fääri saartega iga-aastaseid kahepoolseid konsultatsioone kvootide vahetamise üle ning vastastikuseks juurdepääsuks 2022. aastal. Kõnealuste konsultatsioonide tulemusel 2021. aastal kokkulepet ei sõlmitud.

(59)

Ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelise kaubandus- ja koostöölepingu (12) (edaspidi „kaubandus- ja koostööleping“) artikli 498 lõike 2 kohaselt on liit ja Ühendkuningriik kohustatud pidama igal aastal konsultatsioone, et leppida iga aasta 10. detsembriks kokku kaubandus- ja koostöölepingu 35. lisas loetletud kalavarude järgmise aasta lubatud kogupüük. Kui selline lubatud kogupüük ei ole 20. detsembriks kokku lepitud, on lepinguosalistel kaubandus- ja koostöölepingu artikli 499 lõike 2 kohaselt õigus kehtestada ajutine lubatud kogupüük.

(60)

Kahepoolsed konsultatsioonid Ühendkuningriigiga lõppesid 21. detsembril. See oli liiga hilja, et tulemusi käesolevasse määrusesse lisada, võttes arvesse, et seda tuleks kohaldada alates 1. jaanuarist 2022. Sellest tulenevalt peaks nõukogu, austades täielikult Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni ning rannikuriikide õigusi ja kohustusi ning nende suveräänsust ja jurisdiktsiooni, määrama kindlaks ajutise lubatud kogupüügi, mida võib püüda liidu ja rahvusvahelistes vetes ning nende kolmandate riikide vetes, kes on andnud liidu kalalaevadele juurdepääsu oma vetele. Kaubandus- ja koostöölepingu artikli 498 kohaste konsultatsioonide tulemused, mis on väljendatud 21. detsembril 2021 allkirjastatud kirjalikus protokollis, peaksid kajastuma käesoleva määruse muudatuses, mis tuleks vastu võtta niipea kui võimalik.

(61)	Ajutise lubatud kogupüügi eesmärk peaks olema tagada õiguskindlus liidu ettevõtjatele ning säästva püügitegevuse jätkumine, kuni selline muudatus vastu võetakse.

(62)

See käsitus põhineb kaubandus- ja koostöölepingu artikli 499 lõikel 2, milles on sätestatud, et kui kõnealuse lepingu 25. lisas või 36. lisa tabelites A ja B loetletud kalavarude puhul jääb lubatud kogupüük kokku leppimata, kehtestab kumbki lepinguosaline ajutise lubatud kogupüügi, mis vastab ICESi soovitatud tasemele ja mida kohaldatakse alates 1. jaanuarist. Vastavalt kaubandus- ja koostöölepingu artikli 499 lõigetele 3, 4 ja 5 ja erandina kõnealuse artikli lõikest 2 tuleb erikalavarude lubatud kogupüük kindlaks määrata kooskõlas suunistega, mille kalanduse erikomitee pidi vastu võtma 1. juuliks 2021.

(63)	Seepärast peaksid liidu ajutised kalapüügivõimalused üldiselt põhinema ICESi nõuandel 2022. aastaks. Need peaksid vastama kaubandus- ja koostöölepingu kohaselt kokku lepitud liidu osale.

(64)	Ilma et see piiraks erikalavarude suuniste kohaldamist ja võttes arvesse nende suuniste puudumist, peaks kõnealuste kalavarude lubatud kogupüük olema kooskõlas kaubandus- ja koostöölepingu artikliga 499.

(65)	Ajutine lubatud kogupüük peaks olema kooskõlas ka kohaldatava liidu õigusraamistikuga, eelkõige määruse (EL) 2019/472 artikliga 4, artikli 5 lõikega 3 ja artikliga 8 ning määruse (EL) 2018/973 artikliga 4, artikli 5 lõikega 3 ja artikliga 7.

(66)

Teatavaid kalavarusid ei tohi ICESi teadusliku nõuande kohaselt püüda. Kui kõnealuste kalavarude ajutine lubatud kogupüük kehtestati teaduslikus nõuandes esitatud tasemel, võib kogu saagi, sealhulgas nende varude kaaspüügi täieliku lossimiskohustuse rakendamine tekitada segapüügi puhul püüki piiravate liikide probleemi. Selleks et saavutada õige tasakaal kalapüügi jätkumise, arvestades võimalikke ränki sotsiaalmajanduslikke tagajärgi, ning selle vahel, et vaja on saavutada kõnealuste kalavarude hea bioloogiline seisund, kuigi segapüügi puhul on raske korraga püüda kõiki varusid maksimaalse jätkusuutliku saagikuse (MSY) tasemel, on asjakohane kehtestada kõnealuste kalavarude jaoks kaaspüügi ajutine lubatud kogupüük. Ajutise lubatud kogupüügi tase peaks aitama vähendada asjaomaste kalavarude kalastussuremust ning pakkuma stiimuleid selektiivsuse suurendamiseks ja nende kalavarude püügi vältimiseks. Selleks et vähendada nende kalavarude püüki, mille puhul on kehtestatud kaaspüügi ajutine lubatud kogupüük, tuleks püügipiirkondades, kus kõnealuseid kalavarusid püütakse, kehtestada püügivõimalused tasemel, mis aitab taastada ohustatud varude biomassi kestliku taseme.

(67)	Üldiselt peaks ajutine lubatud kogupüük põhinema nõukogu poolt 2021. aastaks vastu võetud lubatud kogupüügi säilitamisel, kohaldades 2021. aasta lubatud kogupüügi taseme suhtes 25 %list suhtarvu, et katta 2022. aasta esimene kvartal. Kõnealune käsitus ei mõjutaks lõplikku lubatud kogupüüki.

(68)

Kalavarud, mille puhul tuleks kohaldada suuremat protsendimäära kui 25 %, tuleks kindlaks määrata liikmesriikide poolt viimase nelja aasta (2018–2021) esimese kvartali jooksul kasutatud kvootide analüüsi alusel. Ajutist lubatud kogupüüki on hinnatud vastavalt teaduslikule nõuandele ning võttes arvesse kaubandus- ja koostöölepingus sätestatud liidu osi ning see ei ületa Ühendkuningriigiga kokkulepitud lõplikku lubatud kogupüüki. See ajutise lubatud kogupüügi suurendamine peaks olema kooskõlas ICESi nõuande, kohaldatava ELi õigusraamistiku ning kaubandus- ja koostöölepinguga. Suurendamine võimaldab liidu kalalaevadel kasutada püügivõimalusi, millele neil on õigus ja millest nad muidu ilma jääksid, kuna asjaomaste kalavarude püük on hooajaline.

(69)	Seda taset peetakse liidu kalalaevade jaoks põhimõtteliselt piisavaks vähemalt 31. märtsini 2022.

(70)	Liit on ajutise lubatud kogupüügi kehtestamiseks kasutatava käsituse suhtes konsulteerinud Ühendkuningriigiga.

(71)	Põhjapoolne harilik huntahven on Ühendkuningriigiga ühine kalavaru, mistõttu tuleks selle suhtes kehtestada ajutised meetmed 2022. aasta esimeseks kvartaliks, oodates Ühendkuningriigiga peetud konsultatsioonide tulemuste rakendamist.

(72)	Selleks et võtta arvesse lossimiskohustuse kohaldamist ja teha teatava kaaspüügi kvoodid kättesaadavaks liikmesriikide jaoks, kellel neid kvoote ei ole, tuleks mitme kalavaru puhul kehtestada kvootide vahetamise mehhanism.

(73)	ICESi 2.a ja 3.a rajoonis ning ICESi 4. alapiirkonnas tuleks jätkuvalt hooajaliselt keelustada tobia (Ammodytes spp.) püük teatavate veetavate püünistega, et oleks võimalik kaitsta koelmuid ja piirata noorkalade püüki,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

1. Käesoleva määrusega määratakse kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu.

2. Lõikes 1 osutatud kalapüügivõimalused hõlmavad järgmist:

a)	2022. aasta püügi piirnormid ning kui käesolevas määruses on nii sätestatud, siis ka 2023. aasta püügi piirnormid;

b)	2022. aasta püügikoormuse piirangud, välja arvatud II lisas esitatud püügikoormuse piirangud, mida kohaldatakse 1. veebruarist 2022 kuni 31. jaanuarini 2023;

c)	teatavate kalavarude püügi võimalused CCAMLRi konventsiooni alal ajavahemikul 1. detsembrist 2021 kuni 30. novembrini 2022.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1. Käesolevat määrust kohaldatakse järgmiste laevade suhtes:

a)	liidu kalalaevad,

b)	liidu vetes tegutsevad kolmanda riigi laevad.

2. Käesolevat määrust kohaldatakse

a)	teatava harrastuskalapüügi suhtes, kui sellisele püügile on käesoleva määruse asjaomastes sätetes sõnaselgelt osutatud, ning

b)	kaldalt toimuva töönduspüügi suhtes.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 4 sätestatud mõisteid. Lisaks kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„kolmanda riigi laev“ – kolmanda riigi lipu all sõitev ja kolmandas riigis registreeritud kalalaev;

b)	„harrastuskalapüük“ – mittetöönduslik püügitegevus, mille puhul vee-elusressursse kasutatakse meelelahutuslikul, turismi või sportlikul eesmärgil;

c)	„rahvusvahelised veed“ – veed, mis ei kuulu ühegi riigi suveräänse õiguse ega jurisdiktsiooni alla;

„lubatud kogupüük“ (TAC) –

i)	igast kalavarust aastas lossida lubatud kala kogus püügi puhul, mille suhtes on kehtestatud määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõigetes 4–7 osutatud erand lossimiskohustusest;

ii)	igast kalavarust aastas püüda lubatud kala kogus igasuguse muu püügi puhul;

e)	„kvoot“ – liidule, liikmesriigile või kolmandale riigile eraldatud osa lubatud kogupüügist;

f)	„analüütiline hinnang“ – teatava kalavaru olukorra muutumist käsitlev kvantitatiivne hinnang, mis põhineb kalavaru bioloogiat ja kasutust käsitlevatel andmetel, mis on teadusliku läbivaatamise tulemusel hinnatud kvaliteedilt piisavaks, et anda teaduslikke nõuandeid tulevaste püügivõimaluste kohta;

g)	„võrgusilma suurus“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1241 (13) artikli 6 punktis 34 määratletud kalavõrgu silmasuurus;

h)	„liidu kalalaevade register“ – register, mille on loonud komisjon kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 24 lõikega 3;

i)	„püügipäevik“ – määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 14 osutatud püügipäevik;

j)	„mõõtevahenditega varustatud poi“ – poi, mis on selgelt tähistatud kordumatu viitenumbriga, mis võimaldab tuvastada selle omaniku ja on varustatud satelliitseiresüsteemiga selle asukoha jälgimiseks;

k)	„toimiv poi“ – mis tahes eelnevalt aktiveeritud, sisse lülitatud ja merel triivival peibutuspüügivahendil või triivival alusel kasutatav mõõtevahenditega varustatud poi, mis edastab asukohti ja mis tahes muud kättesaadavat teavet, näiteks kajaloodi prognoose;

l)	„FMSY väärtus“ – hinnanguline kalastussuremus, mis teatavate püügitavade ja praeguste keskmiste keskkonnatingimuste juures tagab pikas perspektiivis maksimaalse jätkusuutliku saagikuse.

Artikkel 4

Kalapüügipiirkonnad

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi püügipiirkondade määratlusi:

a)	„ICESi (Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu) püügipiirkonnad“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 218/2009 (14) III lisas kindlaks määratud geograafilised alad;

b)	„Skagerrak“ – geograafiline ala, mis piirneb läänes Hanstholmi majakast Lindesnesi majakani ulatuva joonega ning lõunas Skageni majakast Tistlarna majakani ja sealt Rootsi ranniku lähima punktini ulatuva joonega;

c)	„Kattegat“ – geograafiline ala, mis piirneb põhjas Skageni majakast Tistlarna majakani ja sealt Rootsi ranniku lähima punktini ulatuva joonega ning lõunas Hasenørest Gnibenini, Korshagest Spodsbjergini ja Gilbjerg Hovedist Kullenini ulatuva joonega;

„ICESi 7. alapiirkonna funktsionaalne üksus 16“ – geograafiline ala, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

—	53°30' N 15°00' W,

—	53°30' N 11°00' W,

—	51°30' N 11°00' W,

—	51°30' N 13°00' W,

—	51°00' N 13°00' W,

—	51°00' N 15°00' W;

„ICESi 8.c rajooni funktsionaalne üksus 25“ – geograafiline ala, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

—	43°00' N 9 00' W,

—	43°00' N 10 00' W,

—	43°30' N 10°00' W,

—	43°30' N 9°00' W,

—	44°00' N 9°00' W,

—	44°00' N 8 00' W,

—	43°30' N 8°00' W;

„ICESi 9.a rajooni funktsionaalne üksus 26“ – geograafiline ala, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

—	43°00' N 8 00' W,

—	43°00' N 10 00' W,

—	42°00' N 10 00' W,

—	42°00' N 8°00' W;

„ICESi 9.a rajooni funktsionaalne üksus 27“ – geograafiline ala, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

—	42°00' N 8 00' W,

—	42°00' N 10 00' W,

—	38°30' N 10°00' W,

—	38°30' N 9°00' W,

—	40°00' N 9 00' W,

—	40°00' N 8°00' W;

h)	„ICESi 9.a rajooni funktsionaalne üksus 30“ – geograafiline ala, mis asub Cádizi lahes ja sellega piirnevates ICESi 9.a rajooni vetes ning kuulub Hispaania jurisdiktsiooni alla;

„ICESi 8.c rajooni funktsionaalne üksus 31“ – geograafiline ala, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

—	43°30' N 6°00' W,

—	44°00' N 6 00' W,

—	44°00' N 2 00' W,

—	43°30' N 2°00' W;

j)	„Cádizi laht“ – ICESi 9.a rajooni geograafiline ala, mis jääb pikkuskraadist 7o23'48″ W ida poole;

k)	„CCAMLRi (Antarktika vete elusressursside kaitse komisjoni) konventsiooni ala“ – nõukogu määruse (EÜ) nr 601/2004 (15) artikli 2 punktis a määratletud geograafiline ala;

l)	„CECAFi (Kesk-Atlandi idaosa kalastuskomitee) püügipiirkonnad“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2009 (16) II lisas kindlaks määratud geograafilised alad;

m)	„IATTC (Ameerika Troopikatuunide Komisjoni) konventsiooni ala“ – Ameerika Ühendriikide ja Costa Rica Vabariigi vahelise 1949. aasta konventsiooniga moodustatud Ameerika Troopikatuunide Komisjoni tugevdamise konventsioonis (Antigua konventsioon) (17) kindlaks määratud geograafiline ala;

n)	„ICCATi (Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni) konventsiooni ala“ – rahvusvahelises Atlandi tuunikala kaitse konventsioonis (18) kindlaks määratud geograafiline ala;

o)	„IOTC (India Ookeani Tuunikomisjoni) pädevusalasse kuuluv ala“ – India Ookeani Tuunikomisjoni moodustamise lepingus (19) kindlaks määratud geograafiline ala;

p)	„NAFO (Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni) püügipiirkonnad“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 217/2009 (20) III lisas kindlaks määratud geograafilised alad;

q)	„SEAFO (Atlandi ookeani kaguosa kalandusorganisatsiooni) konventsiooni ala“ – Atlandi ookeani kaguosa kalavarude kaitse ja majandamise konventsioonis (21) kindlaks määratud geograafiline ala;

r)	„SIOFA (India ookeani lõunaosa kalanduskokkuleppe) kokkuleppega hõlmatud piirkond“ – India ookeani lõunaosa kalanduskokkuleppes (22) kindlaks määratud geograafiline ala;

s)	„SPRFMO (Vaikse ookeani lõunaosa piirkondliku kalandusorganisatsiooni) konventsiooni ala“ – Vaikse ookeani lõunaosa avamere kalavarude kaitse ja majandamise konventsioonis (23) kindlaks määratud geograafiline ala;

t)	„WCPFC (Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni) konventsiooni ala“ – Vaikse ookeani lääne- ja keskosa pika rändega kalavarude kaitse ja majandamise konventsioonis (24) kindlaks määratud geograafiline ala;

u)	„Beringi mere avameri“ – Beringi mere avamere geograafiline ala, mis on kaugemal kui 200 meremiili lähtejoontest, millest mõõdetakse Beringi mere rannikuriikide territoriaalmere laiust;

„IATTC ja WCPFC konventsiooni alade kattuv piirkond“ – järgmiste koordinaatidega määratletud geograafiline ala:

—	150o läänepikkust,

—	130o läänepikkust,

—	4o lõunalaiust,

—	50o lõunalaiust.

II JAOTIS

LIIDU KALALAEVADE PÜÜGIVÕIMALUSED

I PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 5

Lubatud kogupüük ja selle jaotamine

1. Liidu kalalaevadele liidu vetes ja teatavates vetes väljaspool liitu lubatud kogupüük, selle jaotus liikmesriikide vahel ning asjakohasel juhul sellega funktsionaalselt seotud tingimused on esitatud I lisas.

2. Liidu kalalaevadele võib anda loa kala püüda käesoleva määruse I lisas esitatud lubatud kogupüügi ulatuses Fääri saarte, Gröönimaa ja Norra kalandusjurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes ning Jan Mayeni ümbruse püügipiirkonnas vastavalt käesoleva määruse artiklis 20 ja V lisa A osas ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/2403 (25) ja selle rakendussätetes sätestatud tingimustele.

3. Liidu kalalaevadele võib anda loa püüda kala käesoleva määruse I lisas esitatud lubatud kogupüügi ulatuses Ühendkuningriigi kalandusjurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes vastavalt käesoleva määruse artiklis 20 ning määruses (EL) 2017/2403 ja selle rakendussätetes sätestatud tingimustele.

Artikkel 6

Liikmesriikide poolt kindlaks määratav lubatud kogupüük

1. Teatavate I lisas loetletud kalavarude lubatud kogupüügi määrab kindlaks asjaomane liikmesriik.

2. Liikmesriik määrab lubatud kogupüügi kindlaks järgmiselt:

a)	see on kooskõlas ühise kalanduspoliitika põhimõtete ja õigusnormidega, eelkõige varude säästva kasutamise põhimõttega, ning

selle tulemusena kasutatakse varusid

i)	võimalikult suure tõenäosusega maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemel, kui analüütiline hinnang on olemas, või

ii)	vastavalt kalavarude majandamisel järgitavale ettevaatusprintsiibile, kui analüütiline hinnang puudub või ei ole täielik.

3. Kõik asjaomased liikmesriigid esitavad komisjonile 15. märtsiks 2022 järgmise teabe:

a)	kindlaksmääratud lubatud kogupüük;

b)	asjaomase liikmesriigi kogutud ja hinnatud andmed, millel lubatud kogupüügi kindlaksmääramine põhineb;

c)	üksikasjalik teave selle kohta, kuidas kindlaksmääratud lubatud kogupüük vastab lõikele 2.

Artikkel 7

Ajutise lubatud kogupüügi kohaldamine

1. Kui IA või IB lisas esitatud kalapüügivõimaluste tabelis on viidatud käesolevale lõikele, kohaldatakse selles tabelis esitatud kalapüügivõimalusi ajutiselt 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2022. Kõnealused ajutised kalapüügivõimalused ei piira 2022. aastaks lõplike püügivõimaluste kindlaksmääramist vastavalt rahvusvaheliste läbirääkimiste ja konsultatsioonide tulemustele, kooskõlas teadusliku nõuande ja määruse (EL) nr 1380/2013 kohaldatavate sätetega ning asjaomaste mitmeaastaste kavadega.

2. Liidu laevad võivad püüda kalavarusid, mille suhtes kohaldatakse lõikes 1 osutatud ajutisi kalapüügivõimalusi, liidu ja rahvusvahelistes vetes ning nende kolmandate riikide vetes, kes on andnud liidu laevadele juurdepääsu oma vetele.

Artikkel 8

Püügi ja kaaspüügi lossimise tingimused

1. Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 kohast lossimiskohustuseta püüki võib pardal hoida või lossida ainult juhul, kui

a)	selle on püüdnud sellise liikmesriigi lipu all sõitvad laevad, millel on kvoot ja see kvoot ei ole ammendatud, või

b)	see moodustab osa liidu kvoodist, mis ei ole liikmesriikide vahel ära jaotatud ja kõnealune liidu kvoot ei ole ammendatud.

2. Sihtliiki mittekuuluvate liikide varud, mis on ohututes bioloogilistes piirides ja mille suhtes saab kohaldada määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikega 8 kehtestatud erandit kohustusest arvestada saak asjakohasest kvoodist maha, on kindlaks määratud käesoleva määruse I lisas.

Artikkel 9

Kvootide vahetamise mehhanism lubatud kogupüügi puhul vältimatu kaaspüügi korral

1. Selleks et võtta arvesse lossimiskohustust ja teha teatava kaaspüügi kvoodid kättesaadavaks liikmesriikide jaoks, kellel neid kvoote ei ole, kohaldatakse IA lisas kindlaks määratud lubatud kogupüügi suhtes lõigetes 2–5 kindlaks määratud kvootide vahetamise mehhanismi.

2. Igale liikmesriigile eraldatud kvootidest tehakse 6 % tursa lubatud kogupüügist Keldi meres ja Šotimaast läände jäävates vetes ning atlandi merilesta (Gadus morhua) lubatud kogupüügist ICESi 7.h, 7.j ja 7.k rajoonis ning 3 % merlangi lubatud kogupüügist Šotimaast läände jäävates vetes kättesaadavaks kvootide vahetamise reservi (edaspidi „reserv“) jaoks, mis avatakse 1. jaanuarist 2022. Ilma kvootideta liikmesriikidel on kvoodireservile ainujuurdepääs kuni 31. märtsini 2022.

3. Reservist võetud koguseid ei või vahetada ega järgmisesse aastasse üle kanda. Pärast 31. märtsi 2022 antakse kõik kasutamata kogused tagasi neile liikmesriikidele, kes algselt kvootide vahetamise reservi panustasid.

4. Liikmesriik, kellel kvooti ei ole, valib vastu antavad kvoodid IA lisa liites loetletud kalavarudele sätestatud kvootidest, kui ta ei ole reservi panustanud liikmesriigiga kokku leppinud teisiti.

5. Lõikes 4 osutatud kvootidel on samaväärne kaubanduslik väärtus, mis on kindlaks määratud turul kehtiva vahetuskursi või muu vastastikku vastuvõetava vahetuskursi alusel. Alternatiivide puudumise korral määratakse samaväärne kaubanduslik väärtus kindlaks eelmise aasta keskmiste liidu hindade alusel, lähtudes Euroopa kalandus- ja vesiviljelustoodete turu seirekeskuse andmetest.

6. Kui lõigetes 2–5 sätestatud kvootide vahetamise mehhanism ei võimalda liikmesriikidel oma vältimatut kaaspüüki sarnases ulatuses katta, püüavad liikmesriigid leppida kokku kvootide vahetamises määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 8 alusel, tagades et vahetatavad kvoodid oleksid sama kaubandusliku väärtusega.

Artikkel 10

Püügikoormuse piirangud ICESi 7.e rajoonis

1. Artikli 1 lõike 2 punktis b osutatud ajavahemike osas on II lisas esitatud õiguste ja kohustuste tehnilised aspektid, mis on seotud hariliku merikeele varu majandamisega ICESi 7.e rajoonis.

2. Komisjon võib vastu võtta rakendusakti, millega ta eraldab II lisa punkti 7.4 kohase taotluse esitanud liikmesriigile II lisa punktis 5 osutatud päevadele lisaks täiendava arvu merepäevi, mille jooksul võib lipuliikmesriik anda laevale loa viibida ICESi 7.e rajoonis, kui laeva pardal on kindlaksmääratud püügivahendeid. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas käesoleva määruse artikli 58 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

3. Komisjon võib vastu võtta rakendusakti, millega ta eraldab taotluse esitanud liikmesriigile ajavahemikul 1. veebruarist 2022 kuni 31. jaanuarini 2023 lisaks II lisa punktis 5 osutatud päevadele kuni kolm päeva, mille jooksul võib laev viibida ICESi 7.e rajoonis tõhustatud teadusliku vaatlemiskava alusel, nagu on osutatud IIA lisa punktis 8.1. Kõnealune eraldis põhineb nimetatud liikmesriigi poolt II lisa punkti 8.3 kohaselt esitatud kirjeldusel ning selle esitamisele järgneval konsultatsioonil STECFiga. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas käesoleva määruse artikli 58 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 11

Hariliku huntahvena püüki ICESi 4.b ja 4.c rajoonis ning ICESi 7. alapiirkonnas käsitlevad meetmed

1. Keelatud on liidu kalalaevade ja igasugune kaldalt toimuv töönduslik hariliku huntahvena (Dicentrarchus labrax) püük ICESi 4.b ja 4.c rajoonis ning 7. alapiirkonnas ning kõnealuses piirkonnas püütud harilikku huntahvenat pardal hoida, ümber laadida, ümber paigutada ja lossida.

2. Lõikes 1 sätestatud keeldu ei kohaldata töönduslikul rannapüügil kaaspüügina võrku sattunud huntahvena suhtes. Käesolevat erandit kohaldatakse enne 2017. aastat välja antud rannapüügi lubade suhtes. Huntahven ei tohi olla tööndusliku rannapüügi sihtliik ja lossida võib üksnes vältimatu kaaspüügina võrku sattunud huntahvenat.

3. Erandina lõikest 1 võivad liidu kalalaevad 2022. aasta jaanuaris ICESi 4.b, 4.c, 7.d, 7.e, 7.f ja 7.h rajoonis püüda, pardal hoida, ümber laadida, ümber paigutada ja lossida harilikku huntahvenat, mis on kõnealuses piirkonnas püütud järgmiste püügivahendite abil ja järgmistes kogustes:

a)	põhjatraaliga (26) püügi korral vältimatut kaaspüüki mitte rohkem kui 380 kg kahe kuu jooksul ja kuni 5 % asjaomase laeva poolt ühe püügireisi ajal püütud ja pardal hoitavate mereorganismide kogupüügi kaalust;

b)	noodaga (27) püügi korral vältimatut kaaspüüki mitte rohkem kui 380 kg kahe kuu jooksul ja 5 % asjaomase laeva poolt ühe püügireisi ajal püütud ja pardal hoitavate mereorganismide kogupüügi kaalust;

c)	õngekonksude ja -nööridega (28) püügi korral mitte rohkem kui 1,43 tonni laeva kohta;

d)	vainakkevõrkudega (29) püügi korral vältimatut kaaspüüki mitte rohkem kui 0,35 tonni laeva kohta.

Esimese lõigu punktis c sätestatud erandit kohaldatakse selliste liidu kalalaevade suhtes, mille kohta on ajavahemikul 1. juulist 2015 kuni 30. septembrini 2016 registreeritud hariliku huntahvena püük õngekonksude ja -nööridega.

Esimese lõigu punktis d sätestatud erandit kohaldatakse selliste liidu kalalaevade suhtes, mille kohta on ajavahemikul 1. juulist 2015 kuni 30. septembrini 2016 registreeritud hariliku huntahvena püük vainakkevõrkudega.

Liidu kalalaeva asendamise korral võivad liikmesriigid lubada kõnealuste erandite kohaldamist teise liidu kalalaeva suhtes, tingimusel et nende liidu kalalaevade arv, mille suhtes asjaomast erandit kohaldatakse, ja nende kogupüügivõimsus ei suurene.

4. Lõikes 3 sätestatud püügi piirnorme ei saa üle kanda ühelt laevalt teisele ning kahekuulise piirangu kohaldamise korral ühest kahekuulisest perioodist teise.

Liidu kalalaevadele, mis kasutavad kahes kalendrikuus mitut püügivahendit, kohaldatakse lõikes 3 sätestatud madalaimat püügi piirnormi iga püügivahendi suhtes.

Liikmesriigid teatavad komisjonile kogu püütud hariliku huntahvena saagi püügivahendite kaupa hiljemalt 15 päeva pärast iga kuu lõppu.

5. Harrastuskalapüügi, sealhulgas kaldalt püügi korral ICESi 4.b, 4.c, 6.a, 7.a–7.k rajoonis

on 1. jaanuarist 28. veebruarini

i)	hariliku huntahvena puhul lubatud kasutada ainult püüa-ja-vabasta kalastamisviisi ritvõnge või ridvata õngega;

ii)	kõnealuses piirkonnas püütud harilikku huntahvenat keelatud pardal hoida, ümber paigutada, ümber laadida või lossida;

on 1. märtsist kuni 31. märtsini

i)	lubatud püüda ja pardal hoida kõige rohkem kaks harilikku huntahvenat kaluri kohta päevas;

ii)	pardal hoitava hariliku huntahvena alammõõt on 42 cm;

iii)	keelatud harilikku huntahvenat seisevvõrkudega püüda ja pardal hoida.

6. Lõige 5 ei piira rangemate riiklike meetmete kohaldamist harrastuskalapüügi suhtes.

7. Käesolevat artiklit kohaldatakse 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2022.

Artikkel 12

Hariliku huntahvena püüki ICESi 8.a ja 8.b rajoonis käsitlevad meetmed

1. Prantsusmaa ja Hispaania tagavad, et nende tööndus- ja harrastuskalapüügist tulenev hariliku huntahvena varude kalastussuremus ICESi 8.a ja 8.b rajoonis ei ületa FMSY väärtust, nagu on nõutud määruse (EL) 2019/472 artikli 4 lõikes 3.

2. Harrastuskalapüügi, sealhulgas kaldalt toimuva püügi puhul on ICESi 8.a ja 8.b rajoonis

a)	lubatud püüda ja endale jätta kõige rohkem kaks harilikku huntahvenat kaluri kohta päevas;

b)	keelatud seisevvõrkudega harilikku huntahvenat püüda ja pardal hoida.

3. Lõige 2 ei piira rangemate riiklike meetmete kohaldamist harrastuskalapüügi suhtes.

Artikkel 13

Euroopa angerja püüki käsitlevad meetmed ICESi piirkonna liidu vetes

Euroopa angerja (Anguilla anguilla) siht-, juhu- ja harrastuspüük, nagu on määratletud määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 28, on kolme järjestikuse kuu pikkuse perioodi jooksul keelatud ICESi piirkonna liidu vetes ja riimvetes, nagu estuaarid, laguunid ja üleminekuveed.

Iga asjaomane liikmesriik määrab kindlaks kõnealuse perioodi, mis jääb ajavahemikku 1. augustist 2022 kuni 28. veebruarini 2023, tagamaks, et keeld hõlmab euroopa angerja suurima rände perioode.

Liikmesriigid teatavad kindlaksmääratud perioodi komisjonile hiljemalt 1. juuniks 2022 koos valitud keeluperioodi põhjendava lisateabega.

Artikkel 14

Kalapüügivõimaluste jaotamist käsitlevad erisätted

1. Käesolevas määruses sätestatud kalapüügivõimaluste jaotamine liikmesriikide vahel ei piira

a)	määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 8 kohast kalapüügivõimaluste vahetamist;

b)	määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 37 kohast mahaarvamist ega ümberjaotamist;

c)	määruse (EL) 2017/2403 artiklite 12 ja 47 kohast kalapüügivõimaluste ümberjaotamist;

d)	määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohaselt lubatud lisakoguste lossimist;

e)	määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 4 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohast koguste peatamist;

f)	määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 105, 106 ja 107 kohast mahaarvamist;

g)	käesoleva määruse artikli 21 kohast kvootide ülekandmist ja vahetamist.

2. Varud, mille suhtes kohaldatakse ennetuslikku või analüütilist lubatud kogupüüki, on määruses (EÜ) nr 847/96 sätestatud lubatud kogupüügi ja kvootide haldamise ühest aastast teise ülekandmise otstarbel kindlaks määratud käesoleva määruse I lisas.

3. Kui käesoleva määruse I lisas ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3 selliste kalavarude suhtes, mille suhtes kohaldatakse ennetuslikku lubatud kogupüüki, ning kõnealuse määruse artikli 3 lõikeid 2 ja 3 ning artiklit 4 kohaldatakse selliste kalavarude suhtes, mille suhtes kohaldatakse analüütilist lubatud kogupüüki.

4. Määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4 ei kohaldata, kui liikmesriik kasutab määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 9 sätestatud paindlikku ühest aastast teise ülekandmist.

Artikkel 15

Tobiapüügi keeluajad

ICESi 2.a ja 3.a rajoonis ning ICESi 4. alapiirkonnas on töönduslik tobiapüük (Ammodytes spp.) põhjatraali, nooda või samalaadsete veetavate püünistega, mille võrgusilma suurus on alla 16 mm, keelatud 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2022.

Artikkel 16

Põhjamere tursavarude suhtes kohaldatavad parandusmeetmed

1. Püügikeelualad, välja arvatud pelaagiliste püügivahendite jaoks (seinnoodad ja traalid), ning keeluajad on esitatud IV lisas.

2. Laevadel, mis püüavad põhjatraalide ja nootadega, mille väikseim võrgusilma suurus on ICESi 4.a ja 4.b rajooni puhul vähemalt 70 mm ning ICESi 3.a rajooni puhul vähemalt 90 mm, ning õngejadadega, (30) on keelatud püüda kala ICESi 4.a rajooni liidu vetes 58°30′00′′ põhjalaiusest põhja pool ja 61°30′00′′ põhjalaiusest lõuna pool ning ICESi 3a.20 rajooni (Skagerrak) ja 4.a ja 4.b rajooni liidu vetes, 57°00′00′′ põhjalaiusest põhja pool ja 5°00′00′′ idapikkusest ida pool.

3. Erandina lõikest 2 võivad nimetatud lõikes osutatud kalalaevad püüda kala nimetatud lõikes osutatud piirkondades, tingimusel et nad vastavad vähemalt ühele järgmistest kriteeriumidest:

nende tursapüügi osakaal ei ületa 5 % kogupüügist püügireisi kohta: laevad, mille tursapüügi osakaal ajavahemikul 2017–2019 ei ületanud 5 % kogupüügist, loetakse sellele kriteeriumile vastavaks, kui nad kasutavad ka edaspidi kõnealusel ajavahemikul kasutatud püügivahendit; selle eelduse võib ümber lükata;

kasutatakse reguleeritud ja väga selektiivset põhjatraali või noota, mille tulemusena väheneb tursapüük teadusliku uuringu kohaselt vähemalt 30 % võrreldes laevadega, mis püüavad määruse (EL) 2019/1241 V lisa B osa punktis 1.1 määratletud standardsuuruses võrgusilmaga veetavate püünistega; STECF võib selliseid uuringuid hinnata ja negatiivse hinnangu korral ei peeta neid püügivahendeid enam kasutuskõlbulikeks käesoleva artikli lõikes 2 osutatud piirkondades;

laevadel, mis kasutavad põhjatraale ja nootasid, mille võrgusilma suurus on vähemalt 100 mm (TR1), kasutatakse järgmisi väga selektiivseid püügivahendeid:

i)	traali paun, mille väikseim võrgusilma suurus on 600 mm;

ii)	traali tõstetud põhjatross (0,6 m);

iii)	horisontaalne eralduspaneel suure võrgusilmaga selektiivsusaknaga;

laevade puhul, mis kasutavad põhjatraale ja nootasid, mille võrgusilma suurus on ICESi 4.a rajoonis vähemalt 70 mm ja ICESi 3.a rajoonis vähemalt 90 mm, kuid alla 100 mm (TR2), kasutatakse järgmisi väga selektiivseid püügivahendeid:

i)	lapikkalu ja ümarkalu eraldav horisontaalne sortimisvõre, mille võresamm on kuni 50 mm ja millel on vaba väljapääsuava ümarkala jaoks;

ii)	selektiivtraali paneel, mille ruudukujulise võrgusilma suurus on 300 mm;

iii)	sortimisvõre, mille võresamm on kuni 35 mm ja millel on vaba väljapääsuava kaladele;

laevade suhtes kohaldatakse tursapüügi vältimise riiklikku kava, et ruumiliste või tehniliste meetmete või nende kombinatsiooni abil hoida tursapüük jätkuvalt kooskõlas kalastussuremuse määraga, mis vastab kindlaksmääratud püügivõimalustele, mis põhinevad teaduslikus nõuandes esitatud tasemetel; STECF (liikmesriikide puhul) ja asjaomane riiklik teadusasutus (kolmandate riikide puhul) peaksid selliseid kavasid hindama hiljemalt kaks kuud pärast kava rakendamist ning vajaduse korral neid täiendavalt muutma, kui sellises hindamises leitakse, et tursapüügi vältimise riikliku kava eesmärki ei saavutata.

4. Liikmesriigid tõhustavad lõikes 2 osutatud laevade seiret, kontrolli ja järelevalvet, et tagada lõikes 3 sätestatud tingimuste täitmist.

5. Käesolevat artiklit ei kohaldata üksnes teadusuuringute eesmärgil toimuva püügitegevuse suhtes, tingimusel et kõnealused uuringud toimuvad kooskõlas määruse (EL) 2019/1241 artikliga 25.

Artikkel 17

Kattegatis tursavarude suhtes kohaldatavad parandusmeetmed

1. Liidu laevad, mis püüavad Kattegatis põhjatraalidega, (31) mille võrgusilma suurus on vähemalt 70 mm, kasutavad ühte järgmistest selektiivsetest püügivahenditest:

a)	sortimisvõre, mille võresamm on kuni 35 mm ja millel on vaba väljapääsuava kaladele;

b)	lapikkalu ja ümarkalu eraldav sortimisvõre, mille võresamm on kuni 50 mm ja millel on vaba väljapääsuava ümarkalade jaoks;

c)	selektiivtraali paneel, mille ruudukujulise võrgusilma suurus on 300 mm;

d)	reguleeritud ja väga selektiivne püügivahend, mille tehnilised omadused võimaldavad vastavalt STECFi poolt hinnatud teadusuuringule püüda turska vähem kui 1,5 % saagist, kui see on ainuke püügivahend laeva pardal.

2. Need liikmesriigi projektis osalevad liidu laevad, millel on täielikult dokumenteeritud kalapüügiks vajalik toimiv varustus, võivad püügivahendit kasutada vastavalt määruse (EL) 2019/1241 V lisa B osale. Asjaomased liikmesriigid edastavad kõnealuste laevade loetelu komisjonile.

3. Käesolevat artiklit ei kohaldata üksnes teadusuuringute eesmärgil toimuva püügitegevuse suhtes, tingimusel et kõnealused uuringud toimuvad kooskõlas määruse (EL) 2019/1241 artikliga 25.

Artikkel 18

Keelatud liigid

1. Liidu kalalaevadel on keelatud püüda, pardal hoida, ümber laadida ja lossida järgmisi liike:

a)	täht-sünkrai (Amblyraja radiata) ICESi 2.a, 3.a ja 7.d rajooni ning ICESi 4. alapiirkonna liidu vetes;

b)	harilik limapea (Beryx splendens) NAFO 6. alapiirkonnas;

c)	soomus-astelhai (Centrophorus squamosus) ICESi 2.a rajooni ja 4. alapiirkonna liidu vetes ning ICESi 1. ja 14. alapiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes;

d)	portugali süvahai (Centroscymnus coelolepis) ICESi 2.a rajooni ja 4. alapiirkonna liidu vetes ning ICESi 1. ja 14. alapiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes;

e)	šokolaadhai (Dalatias licha) ICESi 2.a rajooni ja 4. alapiirkonna liidu vetes ning ICESi 1. ja 14. alapiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes;

f)	luits-nokkhai (Deania calcea) ICESi 2.a rajooni ja 4. alapiirkonna liidu vetes ning ICESi 1. ja 14. alapiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes;

g)	sileda tiibrai (Dipturus batis) kompleks (Dipturus cf. flossada ja Dipturus cf. intermedia) ICESi 2.a rajooni ning ICESi 3., 4., 6., 7., 8., 9. ja 10. alapiirkonna liidu vetes;

h)	suur tumehai (Etmopterus princeps) ICESi 2.a rajooni ja ICESi 4. alapiirkonna liidu vetes ning ICESi 1. ja 14. alapiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes;

i)	õngejadadega püütud supi-nugishai (Galeorhinus galeus) ICESi 2.a rajooni ja ICESi 4. alapiirkonna liidu vetes ning ICESi 1., 5., 6., 7., 8., 12. ja 14. alapiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes;

j)	harilik heeringahai (Lamna nasus) kõigis vetes;

k)	ogarai (Raja clavata) ICESi 3.a rajooni liidu vetes;

l)	laineline rai (Raja undulata) ICESi 6. ja 10. alapiirkonna liidu vetes;

m)	vaalhai (Rhincodon typus) kõigis vetes;

n)	harilik logardrai (Rhinobatos rhinobatos) Vahemeres;

o)	harilik ogahai (Squalus acanthias) ICESi 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8., 9. ja 10. alapiirkonna liidu vetes, välja arvatud kaaspüügi vältimise programmide puhul, nagu on ette nähtud IA lisas.

2. Lõikes 1 osutatud liikide isendite juhupüügi korral ei tohi neid kahjustada ja nad tuleb viivitamata vette tagasi lasta.

Artikkel 19

Andmete edastamine

Kui liikmesriigid edastavad komisjonile määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 33 ja 34 kohaselt andmed lossimise ja püügikoormuse kohta, tuleb selleks kasutada käesoleva määruse I lisas esitatud kalavarukoode.

II PEATÜKK

Load kalapüügiks kolmandate riikide vetes

Artikkel 20

Kalapüügiload

1. Kolmanda riigi vetes viibivatele liidu kalalaevadele antavate kalapüügilubade (kui see on kohaldatav) maksimaalne arv on esitatud V lisa A osas.

2. Kui üks liikmesriik kannab määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 8 alusel kvoodi üle teisele liikmesriigile käesoleva määruse V lisa A osas kindlaks määratud püügipiirkondades, tuleb üle anda ka asjaomased kalapüügiload ja teatada sellest komisjonile. Käesoleva määruse V lisa A osas esitatud kalapüügilubade üldarvu püügipiirkonna kohta ei tohi ületada.

III PEATÜKK

Kalapüügivõimalused piirkondlike kalandusorganisatsioonide reguleeritavates vetes

1. jagu

Üldsätted

Artikkel 21

Kvootide ülekandmine ja vahetamine

1. Kui piirkondliku kalandusorganisatsiooni reeglite kohaselt on lubatud kvoote selle organisatsiooni osaliste vahel üle kanda või vahetada, võib liikmesriik (edaspidi „asjaomane liikmesriik“) seda arutada piirkondliku kalandusorganisatsiooni osalisega ning vajaduse korral kehtestada kavandatava kvootide ülekandmise või vahetamise võimalikud piirid. Asjaomane liikmesriik esitab komisjonile teatise selliste piiride kohta.

2. Komisjon võib lõike 1 kohase teatise alusel sellise kavandatava kvootide ülekandmise või vahetamise piirid kinnitada. Kui komisjon piirid kinnitab, väljendab ta põhjendamatu viivituseta oma nõusolekut olla seotud kavandatava kvootide ülekandmise või vahetamisega. Komisjon teavitab piirkondliku kalandusorganisatsiooni sekretariaati kvootide ülekandmisest või vahetamisest vastavalt selle organisatsiooni reeglitele.

3. Komisjon teavitab liikmesriike kvootide kokkulepitud ülekandmisest või vahetamisest.

4. Kalapüügivõimalusi, mida asjaomane liikmesriik on kvootide ülekandmise või vahetamise alusel saanud või mis on talle üle kantud, käsitatakse tema püügivõimalustele lisatud või neist maha arvestatud kvoodina alates hetkest, mil kvootide ülekandmine või vahetamine jõustub vastavalt piirkondliku kalandusorganisatsiooni asjaomase osalisega kokku lepitud tingimustele või asjakohasel juhul piirkondliku kalandusorganisatsiooni reeglitele. Kooskõlas püügitegevuse suhtelise stabiilsuse põhimõttega ei tohi selline kvootide ülekandmine või vahetamine muuta kalapüügivõimaluste jaotust liikmesriikide vahel.

5. Käesolevat artiklit kohaldatakse kuni 31. jaanuarini 2023, kui tegemist on kvootide ülekandmisega piirkondliku kalandusorganisatsiooni osaliselt liidule ja nende kvootide edasise eraldamisega liikmesriikidele.

2. jagu

NEAFCi konventsiooni ala

Artikkel 22

Meriahvena püügi keeld Irmingeri meres

Kogu püügitegevus on keelatud alal, mis on piiratud järgmiste rahvusvahelise geodeetiliste koordinaatide süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega:

Laiuskraad	Pikkuskraad
63°00'	-30°00'
61°30'	-27°35'
60°45'	-28°45'
62°00'	-31°35'
63°00'	-30°00'

3. jagu

ICCATi konventsiooni ala

Artikkel 23

Püügi-, kasvatamis- ja nuumamisvõimsuse piirangud

1. Selliste liidu söödaga õngelaevade ja lantpüügipaatide arvu, millel on lubatud Atlandi ookeani idaosas aktiivselt püüda harilikku tuuni (Thunnus thynnus), mille kaal ja suurus on vahemikus 8 kg / 75 cm kuni 30 kg / 115 cm, piiratakse VI lisa punkti 1 kohaselt.

2. Selliste rannalähedase väikesemahulise kalapüügiga tegelevate liidu kalalaevade arvu, millel on lubatud Vahemeres aktiivselt püüda harilikku tuuni, mille kaal ja suurus on vahemikus 8 kg / 75 cm kuni 30 kg / 115 cm, piiratakse VI lisa punkti 2 kohaselt.

3. Selliste liidu kalalaevade arvu, mis püüavad kasvatamise eesmärgil Aadria meres harilikku tuuni ja millel on lubatud aktiivselt püüda harilikku tuuni, mille kaal ja suurus on vahemikus 8 kg / 75 cm kuni 30 kg / 115 cm, piiratakse VI lisa punkti 3 kohaselt.

4. Selliste kalalaevade arvu, millel on lubatud Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres harilikku tuuni püüda, pardal hoida, ümber laadida, transportida või lossida, piiratakse VI lisa punkti 4 kohaselt.

5. Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni püüdmiseks kasutatavate lõkspüüniste arvu piiratakse VI lisa punkti 5 kohaselt.

6. Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni kasvatamise ja nuumamise koguvõimsust ning kalakasvandustesse viidava loodusest püütud hariliku tuuni suurimat kogust piiratakse VI lisa punkti 6 kohaselt.

7. Maksimaalset liidu kalalaevade arvu, millel on kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 520/2007 (32) artikliga 12 lubatud püüda sihtliigina põhjapoolset pikkuim-tuuni (Thunnus alalunga), piiratakse käesoleva määruse VI lisa punkti 7 kohaselt.

8. ICCATi konventsiooni alal suursilm-tuuni (Thunnus obesus) püüdvate vähemalt 20 meetri pikkuste liidu kalalaevade maksimaalset arvu piiratakse VI lisa punkti 8 kohaselt.

Artikkel 24

Harrastuskalapüük

Vajaduse korral eraldavad liikmesriigid neile eraldatud kvootidest kindla osa harrastuskalapüügiks, nagu on esitatud ID lisas.

Artikkel 25

Haid

1. Suursilm-rebashaide (Alopias superciliosus) rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine on keelatud igasuguse püügi korral.

2. Keelatud on perekonda Alopias kuuluvate rebashaide sihtpüük.

3. Sugukonda Sphyrnidae (v.a Sphyrna tiburo) kuuluvate vasarhaide rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine on keelatud ICCATi konventsiooni alal toimunud püügi korral.

4. Pikkuim-hallhaide (Carcharhinus longimanus) rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine on keelatud igasuguse püügi korral.

5. Siid-hallhaide (Carcharhinus falciformis) pardal hoidmine on keelatud igasuguse püügi korral.

6. Atlandi ookeani põhjaosa lühiuim-makohai (Isurus oxyrinchus) rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine on keelatud ICCATi konventsiooni alal toimunud püügi korral.

Artikkel 26

Peibutuspüügivahendid troopiliste tuunide jaoks

1. Peibutuspüügivahendite kasutamine on ICCATi konventsiooni alal keelatud 1. jaanuarist kuni 13. märtsini 2022.

2. 15 päeva jooksul enne lõikes 1 osutatud ajavahemiku algust tagavad liikmesriigid, et nende laevad ei kasuta peibutuspüügivahendeid. Ükski laev ei tohi ICCATi konventsiooni alal ühelgi ajal kasutada rohkem kui 300 peibutuspüügivahendit toimivate poidega.

3. Liikmesriigid esitavad komisjonile oma seinnoodalaevade kohta varasemad peibutuspüügivahendeid käsitlevad andmed 30. juuniks 2022. Kui liikmesriik ei esita nimetatud kuupäevaks kõnealuseid andmeid, ei või tema lipu all sõitvad laevad kasutada peibutuspüügivahendeid seni, kuni komisjon on need andmed nimetatud liikmesriigilt saanud, et edastada need ICCATile.

4. jagu

CCAMLRi konventsiooni ala

Artikkel 27

Kihvkalade uurimuslik püük

Liikmesriigid võivad 2022. aastal osaleda kihvkalade (Dissostichus spp.) õngejadaga uurimuslikus püügis FAO alapiirkondades 88.1 ja 88.2 ning FAO rajoonides 58.4.1, 58.4.2 ja 58.4.3.a väljaspool riikliku jurisdiktsiooni all olevaid piirkondi. Sellises püügis osaleda kavatsev liikmesriik teavitab sellest CCAMLRi sekretariaati kooskõlas määruse (EÜ) nr 601/2004 artiklitega 7 ja 7a hiljemalt 1. juunil 2022.

Artikkel 28

Kihvkalade uurimusliku püügi piirangud

1. Kihvkalade püük on 2021.–2022. aasta püügihooajal piiratud VII lisa tabelis A sätestatud liikmesriikidega, alapiirkondadega ja laevade arvuga ning kohaldatakse nimetatud lisa tabelis B sätestatud lubatud kogupüüki ja kaaspüügi piirnorme.

2. Hailiikide sihtpüük muudel eesmärkidel kui teadusuuringud on keelatud. Kihvkalade püügil juhusliku kaaspüügina püütud haid, eriti noorkalad ja marja heitmiseks valmis emaskalad, lastakse elusana vette tagasi.

3. Kui see on kohaldatav, siis kalapüük mis tahes väikeses uurimisjaotises (SSRU) lõpeb niipea, kui deklareeritud saak ulatub kindlaksmääratud lubatud kogupüügini, ning asjaomases uurimisalas keelatakse püük püügihooaja lõpuni.

4. Kala püütakse võimalikult suures geograafilises ja batümeetrilises ulatuses, et saada püügivõime kindlaksmääramiseks vajalikku teavet ning vältida saagi ja püügikoormuse liiga suurt koondumist. Kuid kui FAO alapiirkondades 48.6 ja 88.1 ning rajoonis 58.4.3.a on püük artikli 27 kohaselt lubatud, siis on see keelatud 550 meetri sügavusjoonest kõrgemal.

Artikkel 29

Tavalise hiilgevähi püük 2021.–2022. aasta püügihooajal

1. CCAMLRi konventsiooni alal 2021.–2022. aasta püügihooajal tavalist hiilgevähki (Euphausia superba) püüda kavatsevad liikmesriigid teavitavad komisjoni sellest hiljemalt 1. mail 2022, kasutades käesoleva määruse VII lisa liite B osas esitatud vormi. Liikmesriikidelt saadud teabe põhjal esitab komisjon teated CCAMLRi sekretariaadile hiljemalt 30. mail 2022.

2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teade sisaldab teavet, mis tuleb määruse (EÜ) nr 601/2004 artikli 3 kohaselt esitada iga sellise laeva kohta, millele antakse tavalise hiilgevähi püügis osalemiseks luba.

3. CCAMLRi konventsiooni alal tavalist hiilgevähki püüda kavatsev liikmesriik teatab oma kavatsusest üksnes nende laevade kohta, millel on selleks luba ja mis teatamise ajal

a)	sõidab tema lipu all;

b)	sõidab CCAMLRi mõne teise liikme lipu all, kuid püügi ajal sõidab eeldatavalt kõnealuse liikmesriigi lipu all.

4. Kui põhjendatud funktsionaalsetel põhjustel või vääramatu jõu tõttu ei ole käesoleva artikli lõigete 1, 2 ja 3 kohaselt CCAMLRi sekretariaadile teatatud püügiloaga laeval võimalik tavalise hiilgevähi püügis osaleda, võib asjaomane liikmesriik anda loa seda asendavale laevale. Sel juhul teavitab asjaomane liikmesriik viivitamata CCAMLRi sekretariaati ja komisjoni ning esitab järgmise teabe:

a)	täielikud andmed kavandatava(te) asenduslaeva(de) kohta, sealhulgas määruse (EÜ) nr 601/2004 artikliga 3 ette nähtud teave ning

b)	põhjalik aruanne asendamise põhjuste kohta ning kõik asjakohased täiendavad dokumendid või viited.

5. Liikmesriik ei luba tavalise hiilgevähi püügis osaleda laeval, mis on kantud CCAMLRi nimekirja ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegeleva kalalaevana.

5. jagu

IOTC pädevusalasse kuuluv ala

Artikkel 30

IOTC pädevusalasse kuuluval alal kala püüdvate laevade püügivõimsuse piiramine

1. IOTC pädevusalasse kuuluval alal troopikatuune püüdvate liidu kalalaevade suurim arv ja nende vastav kogumahutavusena väljendatud püügivõimsus vastab VIII lisa punktile 1.

2. IOTC pädevusalasse kuuluval alal mõõkkala (Xiphias gladius) ja pikkuim-tuuni püüdvate liidu kalalaevade suurim arv ja nende vastav kogumahutavusena väljendatud püügivõimsus vastab VIII lisa punktile 2.

3. Liikmesriigid võivad lõigete 1 ja 2 kohaselt ühes püügipiirkonnas tegutsevad laevad ümber jaotada teise püügipiirkonda, kui nad saavad komisjonile tõendada, et sellise muutuse tulemusel ei suurene asjaomase kalavaru püügi koormus.

4. Kui kavandatakse püügivõimsuse ülekandmist liikmesriigi laevastikule, tagab asjaomane liikmesriik, et ülekantavad laevad on IOTC poolt lubatud laevade registris või mõne muu tuunipüüki majandava piirkondliku kalandusorganisatsiooni laevaregistris. Üle ei tohi kanda selliseid laevu, mis on mõne piirkondliku kalandusorganisatsiooni nimekirjas kui ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevad laevad.

5. Liikmesriigid võivad oma püügivõimsust suurendada üle lõigetes 1 ja 2 osutatud püügivõimsuse üksnes IOTC-le esitatud arengukavas kehtestatud piirides.

Artikkel 31

Triivivad peibutuspüügivahendid ja varustuslaevad

1. Triivivad peibutuspüügivahendid peavad olema varustatud mõõtevahenditega varustatud poidega. Muude poide, näiteks raadiopoide kasutamine on keelatud.

2. Seinnoodalaev ei tohi korraga jälgida rohkem kui 300 toimivat poid.

3. Igale seinnoodalaevale aastas hangitavate mõõtevahenditega varustatud poide maksimaalne arv on 500. Ühelgi seinnoodalaeval ei tohi kunagi olla üle 500 mõõtevahenditega varustatud poi (varus olev poi ja toimiv poi).

4. Varustuslaevade maksimaalne arv on kaks varustuslaeva vähemalt viie seinnoodalaeva kohta, mis kõik sõidavad ühe liikmesriigi lipu all. Käesolevat sätet ei kohaldata liikmesriikide suhtes, kes kasutavad ainult ühte varustuslaeva.

5. Ühte seinnoodalaeva ei toeta ühelgi ajal rohkem kui üks liikmesriigi lipu all sõitev varustuslaev.

6. Liit ei kanna ühtegi uut või täiendavat varustuslaeva IOTC püügiluba omavate laevade registrisse.

Artikkel 32

Haid

1. Kõigi sugukonda Alopiidae kuuluvate rebashaide liikide rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine on keelatud igasuguse püügi korral.

2. Kõigi pikkuim-hallhaide (Carcharhinus longimanus) rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine on keelatud igasuguse püügi korral, välja arvatud laevade puhul, mille üldpikkus on alla 24 meetri ning mis teevad püügioperatsioone üksnes selle liikmesriigi majandusvööndis, kelle lipu all nad sõidavad, ja püüavad kala üksnes kohalikuks tarbimiseks.

3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud liikide isendite juhupüügi korral ei tohi neid kahjustada ja nad tuleb viivitamata vette tagasi lasta.

Artikkel 33

Merisarviklased

1. Välja arvatud juhul, kui püütud kala tarbivad otse kalurite perekonnad (elatuskalapüük), on liidu kalalaevadel keelatud püüda merisarviklasi (Mobulidae sugukond, sh perekonnad Manta ja Mobula, ning pardal hoida, ümber laadida, lossida, ladustada, müügiks pakkuda või müüa merisarviklaste rümpasid või mis tahes osi.

Siiski võib väikesemahulisel kalapüügil (muu kui pinnapüük, st püük seinnootade, ritvõngede, nakkevõrkude, ridvata õnge- ja lantpüügipaatidega, ning õngejadapüük, mida teostavad IOTC püügiluba omavate laevade registrisse kantud laevad) tahtmatult püütud merisarviklasi lossida kohalikuks tarbimiseks.

2. Kõik kalalaevad, välja arvatud elatuskalapüügiga tegelevad kalalaevad, peavad kohe, kui võrgus, konksu otsas või tekil märgatakse merisarviklasi, need võimaluse korral viivitamata elusana ja vigastamata vette tagasi laskma ning tegema seda nii, et see tekitaks nendele isenditele võimalikult vähe kahju.

6. jagu

SPRFMO konventsiooni ala

Artikkel 34

Pelaagiline kalapüük

1. Üksnes need liikmesriigid, kes tegelesid 2007., 2008. või 2009. aastal SPRFMO konventsiooni alal aktiivselt pelaagilise kalapüügiga, võivad selles piirkonnas püüda pelaagilisi liike kooskõlas IH lisas kindlaks määratud lubatud kogupüügiga.

2. Lõikes 1 osutatud liikmesriigid kehtestavad 2022. aastal oma lipu all sõitvate pelaagilisi liike püüdvate laevade kogumahutavuse taseme piirmäärana kõnealusel alal kehtiva liidu kogumahutavuse taseme, st 78 600 GT.

3. Lõikes 1 osutatud liikmesriigid võivad IH lisas kindlaks määratud kalapüügivõimalusi kasutada üksnes tingimusel, et nad saadavad komisjonile hiljemalt järgmise kuu viieteistkümnendaks kuupäevaks järgmise teabe, mille komisjon edastab SPRFMO sekretariaadile:

a)	SPRFMO konventsiooni alal aktiivse kalapüügi või ümberlaadimisega tegelevate laevade nimekiri,

b)	igakuised püügiaruanded.

7. jagu

IATTC konventsiooni ala

Artikkel 35

Seinnoodapüük

1. Seinnoodalaevad ei tohi püüda kulduim-tuuni (Thunnus albacares), suursilm-tuuni ega triiptuuni (Katsuwonus pelamis):

29. juulist 2022 (kell 00.00) kuni 8. oktoobrini 2022 (kell 24.00) või 9. novembrist 2022 (kell 00.00) kuni 19. jaanuarini 2023 (kell 24.00) järgmiste piiridega määratud alal:

—	Vaikse ookeani Ameerika rannik,

—	150o läänepikkust,

—	40o põhjalaiust,

—	40o lõunalaiust;

9. oktoobrist 2022 (kell 00.00) kuni 8. novembrini 2022 (kell 24.00) järgmiste piiridega määratud alal:

—	96o läänepikkust,

—	110o läänepikkust,

—	4o põhjalaiust,

—	3o lõunalaiust.

2. Lipuliikmesriik teatab komisjonile iga lõikes 1 osutatud ja kõnealuse liikmesriigi lipu all sõitva laeva kohta enne 1. aprilli 2022, millise lõike 1 punkti a osutatud keeluaja on laev valinud.

3. IATTC konventsiooni alal tuuni püüdvad seinnoodalaevad hoiavad pardal ja seejärel laadivad ümber või lossivad kogu kulduim-tuuni, suursilm-tuuni ja triiptuuni saagi.

4. Lõiget 3 ei kohaldata, kui

a)	kala on inimtoiduks kõlbmatu muudel põhjustel kui alamõõdulisuse tõttu;

b)	reisi lõpuosa viimase püügikorraga püütud tuuni mahutamiseks ei pruugi olla piisavalt vaba lastiruumi.

Artikkel 36

Triivivad peibutuspüügivahendid

1. Seinnoodalaev ei tohi IATTC konventsiooni alal korraga kasutada rohkem kui 400 aktiivset peibutuspüügivahendit. Peibutuspüügivahend loetakse aktiivseks, kui see on merel kasutusele võetud, hakkab edastama oma asukoha kohta teavet ja seda jälgib laev, selle omanik või käitaja. Peibutuspüügivahendi võib aktiveerida üksnes seinnoodalaeva pardal.

2. 15 päeva jooksul enne artikli 35 lõike 1 punkti a kohaselt valitud keeluaja algust peab seinnoodalaev IATTC konventsiooni alal

a)	hoiduma peibutuspüügivahendite kasutamisest;

b)	korjama merest välja sama arvu peibutuspüügivahendeid, kui ta algselt kasutas.

Artikkel 37

Suursilm-tuuni püügi piirnormid õngejadapüügil

Kõigi liikmesriikide suursilm-tuuni aastane kogupüük õngejadalaevadega IATTC konventsiooni alal on esitatud IL lisas.

Artikkel 38

Pikkuim-hallhaide püügi keeld

1. IATTC konventsiooni alal on keelatud püüda pikkuim-hallhaisid (Carcharhinus longimanus) ning nimetatud alal püütud pikkuim-hallhaide rümpasid või mis tahes osi pardal hoida, ümber laadida, lossida, ladustada, müügiks pakkuda või müüa.

2. Pikkuim-hallhaide isendite juhupüügi korral ei tohi neid kahjustada ja laeva käitajad peavad need isendid viivitamata vette tagasi laskma.

3. Laeva käitajad peavad registreerima vette tagasi lastud kalade arvu ja märkima nende seisukorra (surnud või elus) ning edastama kõnealuse teabe liikmesriigile, mille kodanikud nad on.

Liikmesriigid edastavad eelmise aasta jooksul kogutud teabe komisjonile 31. jaanuariks.

Artikkel 39

Merisarviklaste püügi keeld

IATTC konventsiooni alal on liidu kalalaevadel keelatud püüda merisarviklasi (Mobulidae sugukond, sh perekonnad Manta ja Mobula) ning pardal hoida, ümber laadida, lossida, ladustada, müügiks pakkuda või müüa nimetatud alal püütud merisarviklaste rümpasid või mis tahes osi. Kohe kui nad märkavad, et nad on püüdnud merisarviklasi, peavad nad need kalad viivitamata vette tagasi laskma, võimaluse korral elusana ja vigastamata.

8. jagu

SEAFO konventsiooni ala

Artikkel 40

Süvamerehaide püügi keeld

SEAFO konventsiooni alal on keelatud järgmiste süvamerehaide sihtpüük:

a)	tont-musthai (Apristurus manis),

b)	sile tumehai (Etmopterus bigelowi),

c)	lühisaba-tumehai (Etmopterus brachyurus),

d)	suur tumehai (Etmopterus princeps),

e)	ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus),

f)	railased (Rajidae),

g)	harilik samethai (Scymnodon squamulosus),

h)	Selachimorpha seltsi kuuluvad süvamerehaid,

i)	harilik ogahai (Squalus acanthias).

9. jagu

WCPFC konventsiooni ala

Artikkel 41

Suursilm-tuuni, kulduim-tuuni, triiptuuni ja Vaikse ookeani lõunaosas pikkuim-tuuni püügi tingimused

1. Liikmesriigid tagavad, et seinnoodalaevadele avamerel WCPFC konventsiooni ala selles osas, mis asub 20° põhjalaiuse ja 20° lõunalaiuse vahel, ei ületa suursilm-tuuni (Thunnus obesus), kulduim-tuuni (Thunnus albacares) ja triiptuuni (Katsuwonus pelamis) püügiks eraldatud päevade arv 403 päeva.

2. Liidu kalalaevad ei tohi püüda Vaikse ookeani lõunaosas pikkuim-tuuni (Thunnus alalunga) WCPFC konventsiooni alal 20° lõunalaiusest lõuna pool.

3. Liikmesriigid tagavad, et 2022. aastal ei ületa suursilm-tuuni (Thunnus obesus) õngejadalaevadega püük IG lisa tabelis sätestatud piirnorme.

Artikkel 42

Peibutuspüügivahenditega püüki käsitlevad meetmed

1. WCPFC konventsiooni ala selles osas, mis asub 20° põhjalaiuse ja 20° lõunalaiuse vahel, on seinnoodalaevadel keelatud kasutada või üles seada peibutuspüügivahendeid või panna nende lähedusse võrke vahemikus 1. juulist 2022 (kell 00.00) kuni 30. septembrini 2022 (kell 24.00).

2. Lisaks lõikes 1 sätestatud keelule on 20° põhjalaiuse ja 20° lõunalaiuse vahel asuva WCPFC konventsiooni ala avamerel keelatud peibutuspüügivahendite lähedusse üles panna võrke veel kahe lisakuu jooksul: kas 1. aprillist 2022 (kell 00.00) kuni 31. maini 2022 (kell 24.00) või 1. novembrist 2022 (kell 00.00) kuni 31. detsembrini 2022 (kell 24.00).

3. Liikmesriigid tagavad, et ükski nende seinnoodalaev ei kasutaks ühelgi ajal merel rohkem kui 350 peibutuspüügivahendit, millel on mõõtevahenditega varustatud aktiveeritud poi. Poi aktiveeritakse ainult laeva pardal.

Artikkel 43

Seinnoodalaevade püütud troopikatuunide vette tagasi laskmise keeld

1. Kõik 20° põhjalaiuse ja 20° lõunalaiuse vahel asuva WCPFC konventsiooni ala osas püügiga tegelevad seinnoodalaevad hoiavad pardal ning laadivad ümber ja lossivad kõik püütud suursilm-tuunid, kulduim-tuunid ja triiptuunid.

2. Lõiget 1 ei kohaldata, kui

a)	reisi lõpuosas ei ole laeval piisavalt vaba lastiruumi kogu püütud kala mahutamiseks;

b)	kala on inimtoiduks kõlbmatu muudel põhjustel kui alamõõdulisuse tõttu;

c)	külmutusseadmetel tekib tõsine rike.

Artikkel 44

Mõõkkala püügiks luba omavate liidu kalalaevade maksimaalne arv

WCPFC konventsiooni alal 20° lõunalaiusest lõuna pool asuvates piirkondades mõõkkala (Xiphias gladius) püügiks luba omavate liidu kalalaevade maksimaalne arv on esitatud IX lisas.

Artikkel 45

Mõõkkala püügi piirnormid õngejadapüügil 20° lõunalaiusest lõuna pool

Liikmesriigid tagavad, et mõõkkala (Xiphias gladius) püük õngejadadega 20° lõunalaiusest lõuna pool ei ületa 2022. aastal IG lisas sätestatud piirmäära. Samuti tagavad liikmesriigid, et selle meetme tulemusel ei kandu mõõkkala püügikoormus 20° lõunalaiusest põhja poole.

Artikkel 46

Siid-hallhaid ja pikkuim-hallhaid

1. WCPFC konventsiooni alal on keelatud pardal hoida, ümber laadida, lossida või ladustada järgmiste liikide rümpasid või nende osi:

a)	siid-hallhaid (Carcharhinus falciformis),

b)	pikkuim-hallhaid (Carcharhinus longimanus).

2. Lõikes 1 osutatud liikide isendite juhupüügi korral ei tohi neid kahjustada ja nad tuleb viivitamata vette tagasi lasta.

Artikkel 47

IATTC ja WCPFC konventsiooni alade kattuv piirkond

1. Laevad, mis on kantud üksnes WCPFC registrisse, peavad järgima käesolevas jaos sätestatud meetmeid, kui nad püüavad kala IATTC ja WCPFC konventsiooni alade kattuvas piirkonnas.

2. Laevad, mis on kantud nii WCPFC kui ka IATTC registrisse, samuti laevad, mis on kantud üksnes IATTC registrisse, peavad järgima artikli 35 lõike 1 punktis a, artikli 35 lõigetes 2, 3 ja 4 ning artiklites 36, 37 ja 38 sätestatud meetmeid, kui nad püüavad kala IATTC ja WCPFC konventsiooni alade kattuvas piirkonnas.

10. jagu

Beringi meri

Artikkel 48

Kalapüügikeeld Beringi mere avamerel

Beringi mere avamerel on keelatud püüda vaikse ookeani mintaid (Gadus chalcogrammus).

11. jagu

SIOFA kokkuleppega hõlmatud piirkond

Artikkel 49

Põhjapüügi piirangud

Liikmesriigid tagavad, et nende lipu all sõitvad laevad, mis püüavad kala SIOFA kokkuleppega hõlmatud piirkonnas,

a)	piiravad oma iga-aastast põhjapüügi koormust ja saaki nende aastate keskmisele aastasele tasemele, mil nende laevad kõnealuses piirkonnas tegutsesid, vaatlusperioodi jooksul, mille kohta on olemas komisjonile deklareeritud andmed;

b)	ei laienda põhjapüügi koormuse ruumilist jaotust, välja arvatud õngejadad ja lõkspüünised, kaugemale piirkondadest, kus viimastel aastatel püük toimus;

c)	ei tohi kalastada IK lisas kindlaks määratud Atlantis Banki, Corali, Fools Flati, Middle of Whati ja Walter’s Shoali ajutistel kaitsealadel, välja arvatud püük õngejadade ja lõkspüünistega ning tingimusel, et kõnealustes piirkondades kala püüdes peab alati pardal olema teadusvaatleja.

III JAOTIS

KOLMANDATE RIIKIDE LAEVADE KALAPÜÜGIVÕIMALUSED LIIDU VETES

Artikkel 50

Norra lipu all sõitvad kalalaevad ja Fääri saartel registreeritud kalalaevad

Norra lipu all sõitvatele kalalaevadele ja Fääri saartel registreeritud kalalaevadele võib anda loa püüda liidu vetes kala käesoleva määruse I lisas kindlaks määratud lubatud kogupüügi piires ning käesolevas määruses ja määruse (EL) 2017/2403 III jaotises sätestatud tingimustel.

Artikkel 51

Ühendkuningriigi lipu all sõitvad, Ühendkuningriigis registreeritud ja Ühendkuningriigi kalandusametilt püügiloa saanud kalalaevad

Ühendkuningriigi lipu all sõitvatele, Ühendkuningriigis registreeritud ja Ühendkuningriigi kalandusametilt püügiloa saanud kalalaevadele võib anda loa püüda liidu vetes kala käesoleva määruse I lisas kindlaks määratud lubatud kogupüügi piires ning käesolevas määruses ja määruse (EL) 2017/2403 III jaotises sätestatud tingimustel.

Artikkel 52

Kvootide ülekandmine Ühendkuningriigile ja nende vahetamine Ühendkuningriigiga

1. Mis tahes kvootide ülekandmine või vahetamine liidu ja Ühendkuningriigi vahel toimub kooskõlas käesoleva artikliga.

2. Liikmesriik, kellel on kavas kvoote Ühendkuningriigile üle kanda või Ühendkuningriigiga vahetada, võib Ühendkuningriigiga arutada kvootide ülekandmise või vahetamise piire. Asjaomane liikmesriik esitab komisjonile teatise selliste piiride kohta.

3. Kui komisjon kinnitab asjaomase liikmesriigi teatise alusel lõikes 2 osutatud kvootide ülekandmise või vahetamise piirid, väljendab ta põhjendamatu viivituseta oma nõusolekut olla seotud kavandatava kvootide ülekandmise või vahetamisega. Komisjon teavitab Ühendkuningriiki ja liikmesriike kvootide kokkulepitud ülekandmisest või vahetamisest.

4. Ühendkuningriigilt saadud või Ühendkuningriigile üle kantud kalapüügivõimalused, mille suhtes on kokku lepitud kvootide ülekandmine või vahetamine, käsitatakse asjaomasele liikmesriigile eraldatud või eraldatud kogusest maha arvestatud kvoodina alates hetkest, mil kvootide ülekandmisest või vahetamisest on lõike 3 kohaselt teavitatud. Kooskõlas püügitegevuse suhtelise stabiilsuse põhimõttega ei muuda selline kvootide ülekandmine või vahetamine kalapüügivõimaluste jaotust liikmesriikide vahel.

Artikkel 53

Venezuela lipu all sõitvad kalalaevad

Venezuela lipu all sõitvate kalalaevade suhtes kohaldatakse käesolevas määruses ja määruse (EL) 2017/2403 III jaotises sätestatud tingimusi.

Artikkel 54

Kalapüügiload

Liidu vetes kala püüdvatele kolmandate riikide kalalaevadele antavate kalapüügilubade suurim arv on esitatud V lisa B osas.

Artikkel 55

Püügi ja kaaspüügi lossimise tingimused

Artiklis 8 sätestatud tingimusi kohaldatakse kolmandate riikide selliste laevade püügi ja kaaspüügi suhtes, mis püüavad kala artiklis 54 osutatud lubade alusel.

Artikkel 56

Keelatud liigid

1. Kolmandate riikide laevadel on liidu vetes keelatud püüda, pardal hoida, ümber laadida ja lossida järgmisi liike:

a)	täht-sünkrai (Amblyraja radiata) ICESi 2.a, 3.a ja 7.d rajooni ning ICESi 4. alapiirkonna liidu vetes;

b)	sileda tiibrai (Dipturus batis) kompleks (Dipturus cf. flossada ja Dipturus cf. intermedia) ICESi 2.a rajooni ning ICESi 3., 4., 6., 7., 8., 9. ja 10. alapiirkonna liidu vetes;

c)	õngejadadega püütud supi-nugishai (Galeorhinus galeus) ICESi 2.a rajooni ning ICESi 1., 4., 5., 6., 7., 8., 12. ja 14. alapiirkonna liidu vetes;

d)	šokolaadhai (Dalatias licha), luits-nokkhai (Deania calcea), soomus-astelhai (Centrophorus squamosus), suur tumehai (Etmopterus princeps) ja portugali süvahai (Centroscymnus coelolepis) ICESi 2.a rajooni ning ICESi 1., 4. ja 14. alapiirkonna liidu vetes;

e)	harilik heeringahai (Lamna nasus) kõigis liidu vetes;

f)	ogarai (Raja clavata) ICESi 3.a rajooni liidu vetes;

g)	laineline rai (Raja undulata) ICESi 6., 9. ja 10. alapiirkonna liidu vetes;

h)	harilik logardrai (Rhinobatos rhinobatos) Vahemeres;

i)	vaalhai (Rhincodon typus) kõigis vetes;

j)	harilik ogahai (Squalus acanthias) ICESi 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8., 9. ja 10. alapiirkonna liidu vetes.

2. Lõikes 1 osutatud liikide isendite juhupüügi korral ei tohi neid kahjustada ja nad tuleb viivitamata vette tagasi lasta.

IV JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 57

Määruse (EL) 2021/92 muutmine

Määrust (EL) 2021/92 muudetakse järgmiselt.

IB lisas asendatakse tabel, milles on esitatud moiva püügi võimalused 5. ja 14. püügipiirkonna Gröönimaa vetes (CAP/514GRN), järgmisega:

„Liik:	moiva Dissostichus mawsoni		Püügipiirkond:	5. ja 14. püügipiirkonna Gröönimaa veed (CAP/514GRN)
Taani	0		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Saksamaa	0
Rootsi	0
Kõik liikmesriigid	0	(1)
Liit	0	(2)
Norra	69 623	(2)

TAC	Ei ole asjakohane
(1)	Taani, Saksamaa ja Rootsi võivad kasutada „kõigi liikmesriikide“ kvooti ainult pärast oma kvoodi ammendamist. Liikmesriigid, kellele kuulub üle 10 % liidu kvoodist, ei tohi kasutada „kõigi liikmesriikide“ kvooti. Sellest jagatud kvoodist maha arvatavatest püütud kogustest teatatakse eraldi (CAP/514 GRN_AMS).
(2)	Püügiperiood 15. oktoobrist 2021 kuni 15. aprillini 2022.“

ID lisas asendatakse tabel, milles on esitatud põhjapoolse pikkuim-tuuni (ALB/AN05N) püügi võimalused, järgmisega:

„Liik:	põhjapoolne pikkuim-tuun Thunnus thynnus			Püügipiirkond:	Atlandi ookean 5° põhjalaiusest põhja pool (ALB/AN05N)
Iirimaa		3 174,03		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Hispaania		17 890,00
Prantsusmaa		5 626,69
Portugal		1 962,13
Liit		28 652,85	(1)

TAC		37 801
(1)	Kooskõlas määruse (EÜ) nr 520/2007 artikliga 12 on sihtliigina põhjapoolset pikkuim-tuuni püüdvate liidu kalalaevade arv 1 253 . Neid kvoote vähendatakse asjakohaselt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 105 alusel, et rakendada liikmesriikidele käesoleva määruse alusel eraldatud kvoote, tehes kohandused, mis on kooskõlas liidu üldise kvoodiga ICCATi tasandil.“

Artikkel 58

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab määrusega (EL) nr 1380/2013 asutatud kalanduse ja vesiviljeluse korralduskomitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 59

Üleminekusäte

Artikleid 11, 16, 17, 18, 25, 32, 33, 38, 39, 40, 46, 48 ja 56 kohaldatakse mutatis mutandis jätkuvalt 2023. aastal, kuni jõustub määrus, millega määratakse kindlaks kalapüügivõimalused 2023. aastaks.

Artikkel 60

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2022. Sellegipoolest kohaldatakse

a)	kalapüügivõimalusi käsitlevaid sätteid artiklites 27, 28 ja 29 ning VII lisa selles lisas osutatud kalavarude osas CCAMLRi konventsiooni alal alates 1. detsembrist 2021;

b)	artikli 26 lõiget 2 alates 17. detsembrist 2021;

c)	artikli 57 punkti 1 alates 15. oktoobrist 2021 kuni 15. aprillini 2022;

d)	artikli 57 punkti 2 alates 1. jaanuarist 2021;

e)	II lisa alates 1. veebruarist 2022 kuni 31. jaanuarini 2023.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 27. jaanuar 2022

Nõukogu nimel

eesistuja

J.-Y. LE DRIAN

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2019. aasta määrus (EL) 2019/472, millega kehtestatakse läänepiirkonna vetes ja sellega piirnevates vetes püütavate kalavarude majandamise ja nende kalavarude püügi mitmeaastane kava ning millega muudetakse määrusi (EL) 2016/1139 ja (EL) 2018/973 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007 ja (EÜ) nr 1300/2008 (ELT L 83, 25.3.2019, lk 1).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2018. aasta määrus (EL) 2018/973, millega kehtestatakse Põhjamere põhjalähedaste kalavarude ja nende varude püügi mitmeaastane kava, täpsustatakse Põhjamerel kehtiva lossimiskohustuse täitmise üksikasjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 676/2007 ja (EÜ) nr 1342/2008 (ELT L 179, 16.7.2018, lk 1).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/1627, milles käsitletakse Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni varude taastamise mitmeaastast kava ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 302/2009 (ELT L 252, 16.9.2016, lk 1).

(5) Nõukogu 6. mai 1996. aasta määrus (EÜ) nr 847/96, millega kehtestatakse lubatud kogupüükide (TAC) ja kvootide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel (EÜT L 115, 9.5.1996, lk 3).

(6) Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).

(7) Nõukogu 28. jaanuari 2021. aasta määrus (EL) 2021/92, millega määratakse 2021. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarude rühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu (ELT L 31, 29.1.2021, lk 31).

(8) Nõukogu 18. mai 1987. aasta otsus 87/277/EMÜ tursa püügivõimaluste jaotamise kohta Lääne-Teravmägede ja Karusaare piirkonnas ja NAFO konventsioonis määratletud 3M rajoonis (EÜT L 135, 23.5.1987, lk 29).

(9) Nõukogu 14. septembri 2015. aasta otsus (EL) 2015/1565, millega kiidetakse Euroopa Liidu nimel heaks avaldus, mis käsitleb ELi vetes kalapüügivõimaluste andmist Venezuela Bolívari Vabariigi lipu all sõitvatele kalalaevadele Prantsuse Guajaana rannikulähedases majandusvööndis (ELT L 244, 19.9.2015, lk 55).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(11) ELT L 175, 18.5.2021, lk 3.

(12) ELT L 149, 30.4.2021, lk 10.

(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1241, mis käsitleb kalavarude ja mereökosüsteemide kaitsmist tehniliste meetmete abil ning millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 1967/2006, (EÜ) nr 1224/2009 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) nr 1380/2013, (EL) 2016/1139, (EL) 2018/973, (EL) 2019/472 ja (EL) 2019/1022 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 894/97, (EÜ) nr 850/98, (EÜ) nr 2549/2000, (EÜ) nr 254/2002, (EÜ) nr 812/2004 ja (EÜ) nr 2187/2005 (ELT L 198, 25.7.2019, lk 105).

(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 218/2009 Atlandi ookeani kirdeosas kalastavate liikmesriikide nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 70).

(15) Nõukogu 22. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 601/2004, millega sätestatakse teatavad kalastustegevuse suhtes kohaldatavad kontrollimeetmed Antarktika vete elusressursside kaitse konventsiooni alla kuuluvas piirkonnas ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 3943/90, (EÜ) nr 66/98 ja (EÜ) nr 1721/1999 (ELT L 97, 1.4.2004, lk 16).

(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 216/2009 nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta liikmesriikide poolt, kes kalastavad teatavates väljaspool Atlandi ookeani põhjaosa asuvates piirkondades (ELT L 87, 31.3.2009, lk 1).

(17) ELT L 224, 16.8.2006, lk 24. Liit kiitis konventsiooniga ühinemise heaks nõukogu 22. mai 2006. aasta otsusega 2006/539/EÜ Ameerika Ühendriikide ja Costa Rica Vabariigi vahelise 1949. aasta konventsiooniga moodustatud Ameerika Troopikatuunide Komisjoni tugevdamise konventsiooni sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel (ELT L 224, 16.8.2006, lk 22).

(18) EÜT L 162, 18.6.1986, lk 34. Liit ühines ICCATiga nõukogu 9. juuni 1986. aasta otsusega 86/238/EMÜ ühenduse ühinemise kohta rahvusvahelise Atlandi tuunikala kaitse konventsiooniga, mida muudeti Pariisis 10. juulil 1984. aastal alla kirjutatud konventsiooni osalisriikide täievoliliste esindajate konverentsi lõppaktile lisatud protokolliga (EÜT L 162, 18.6.1986, lk 33).

(19) EÜT L 236, 5.10.1995, lk 25. Liit ühines IOTC-ga nõukogu 18. septembri 1995. aasta otsusega 95/399/EÜ ühenduse ühinemise kohta India Ookeani Tuunikomisjoni moodustamise lepinguga (EÜT L 236, 5.10.1995, lk 24).

(20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 217/2009 Loode-Atlandi piirkonnas kalastavate liikmesriikide saagi ja kalandustegevuse statistiliste andmete esitamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 42).

(21) EÜT L 234, 31.8.2002, lk 40. Liit kiitis SEAFO konventsiooniga ühinemise heaks nõukogu 22. juuli 2002. aasta otsusega 2002/738/EÜ Euroopa Ühenduse Atlandi ookeani kaguosa kalavarude kaitse ja majandamise konventsiooniga ühinemise kohta (EÜT L 234, 31.8.2002, lk 39).

(22) ELT L 196, 18.7.2006, lk 15. Liit kiitis kokkuleppe sõlmimise heaks nõukogu 29. septembri 2008. aasta otsusega 2008/780/EÜ India ookeani lõunaosa kalanduskokkuleppe sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel (ELT L 268, 9.10.2008, lk 27).

(23) ELT L 67, 6.3.2012, lk 3. Liit kiitis SPRFMO konventsiooni heaks nõukogu 3. oktoobri 2011. aasta otsusega 2012/130/EÜ Vaikse ookeani lõunaosa avamere kalavarude kaitse ja majandamise konventsiooni Euroopa Liidu nimel heakskiitmise kohta (ELT L 67, 6.3.2012, lk 1).

(24) ELT L 32, 4.2.2005, lk 3. Liit ühines WCPFC-ga nõukogu 26. aprilli 2004. aasta otsusega 2005/75/EÜ ühenduse ühinemise kohta Vaikse ookeani lääne- ja keskosa pika rändega kalavarude kaitse ja majandamise konventsiooniga (ELT L 32, 4.2.2005, lk 1).

(25) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2403, milles käsitletakse välispüügilaevastike jätkusuutlikku majandamist ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1006/2008 (ELT L 347, 28.12.2017, lk 81).

(26) Kõik põhjatraali tüübid (OTB, OTT, PTB, TBB, TBN, TBS ja TB).

(27) Kõik noodatüübid (SSC, SDN, SPR, SV, SB ja SX).

(28) Kogu õngejadade või ritvõngedega kalapüük (LHP, LHM, LLD, LL, LTL, LX ja LLS).

(29) Kõik vainakkevõrgud ja lõkspüünised (GTR, GNS, GNC, FYK, FPN ja FIX).

(30) Püügivahendite koodid: OTB, OTT, OT, TBN, TBS, TB, TX, PTB, SDN, SSC, SX, LL, LLS.

(31) Püügivahendite koodid: OTB, OTT, OT, TBN, TBS, TB, TX, PTB.

(32) Nõukogu 7. mai 2007. aasta määrus (EÜ) nr 520/2007, milles sätestatakse tehnilised meetmed teatavate pika rändega kalavarude kaitseks ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 973/2001 (ELT L 123, 12.5.2007, lk 3).

LISA

LISADE NIMEKIRI

I LISA:	Liidu kalalaevadele lubatud kogupüük (TAC) piirkondades, kus lubatud kogupüük on kehtestatud liikide ja piirkondade kaupa
IA LISA:	Skagerrak, Kattegat, ICESi 1., 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8., 9., 10., 12. ja 14. alapiirkond, CECAFi liidu veed, Prantsuse Guajaana veed
IB LISA:	Atlandi ookeani kirdeosa ja Gröönimaa, ICESi 1., 2., 5., 12. ja 14. alapiirkond ning NAFO 1. piirkonna Gröönimaa veed
IC LISA:	Atlandi ookeani loodeosa – NAFO konventsiooni ala
ID LISA:	ICCATi konventsiooni ala
IE LISA:	Atlandi ookeani kaguosa – SEAFO konventsiooni ala
IF LISA:	Ringhoovuse tuun – levikualad
IG LISA:	WCPFC konventsiooni ala
IH LISA:	SPRFMO konventsiooni ala
IJ LISA:	IOTC pädevusalasse kuuluv ala
IK LISA:	SIOFA kokkuleppega hõlmatud piirkond
IL LISA:	IATTC konventsiooni ala
II LISA:	Laevade püügikoormus seoses hariliku merikeele varude majandamisega La Manche’i lääneosas ICESi 7.e rajoonis
III LISA:	Tobiavarude majandamise piirkonnad ICESi 2.a ja 3.a rajoonis ning ICESi 4. alapiirkonnas
IV LISA:	Kudeva tursa kaitseks kehtestatud hooajalised püügikeelud
V LISA:	Kalapüügiload
VI LISA:	ICCATi konventsiooni ala
VII LISA:	CCAMLRi konventsiooni ala
VIII LISA:	IOTC pädevusalasse kuuluv ala
IX LISA:	WCPFC konventsiooni ala

I LISA

LIIDU KALALAEVADELE LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) PIIRKONDADES, KUS LUBATUD KOGUPÜÜK ON KEHTESTATUD LIIKIDE JA PIIRKONDADE KAUPA

Lisade tabelites esitatakse kalavarude kaupa TACid ja kvoodid (eluskaalu tonnides, kui ei ole ette nähtud teisiti) ning asjakohasel juhul nende kasutamisega seotud tingimused.

Kõigi lisades esitatud kalapüügivõimaluste suhtes kohaldatakse määruses (EÜ) nr 1224/2009 sätestatud norme, eelkõige selle artikleid 33 ja 34.

Lisades toodud viited püügipiirkondadele on viited ICESi püügipiirkondadele, kui ei ole märgitud teisiti. Igas piirkonnas viidatakse kalavarudele liigi teadusliku nimetuse tähestikulises järjekorras. Regulatiivsetel eesmärkidel identifitseeritakse liike ainult teaduslike nimetuste alusel. Tavanimetused on antud selguse huvides.

IA–IL lisa kuuluvad käesoleva lisa alla.

Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmist liikide teaduslike nimetuste ja tavanimetuste vastavuse tabelit:

Teaduslik nimetus	Kolmetäheline kood	Tavanimetus
Amblyraja radiata	RJR	Täht-sünkrai
Ammodytes spp.	SAN	Tobijad
Argentina silus	ARU	Põhjaatlandi hõbekala
Beryx spp.	ALF	Limapead
Brosme brosme	USK	Meriluts
Caproidae	BOR	Hirvkalalased
Centrophorus squamosus	GUQ	Soomus-astelhai
Centroscymnus coelolepis	CYO	Portugali süvahai
Chaceon spp.	GER	Kuldkrabid
Chaenocephalus aceratus	SSI	Krokodilljääkala
Champsocephalus gunnari	ANI	Gunnari haugjääkala
Channichthys rhinoceratus	LIC	Kerguéleni jääkala
Chionoecetes spp.	PCR	Lumekrabid
Clupea harengus	HER	Heeringas
Coryphaenoides rupestris	RNG	Kalju-tömppeakala
Dalatias licha	SCK	Šokolaadhai
Deania calcea	DCA	Luits-nokkhai
Dicentrarchus labrax	BSS	Harilik huntahven
Dipturus batis (Dipturus cf. flossada ja Dipturus cf. intermedia)	RJB	Sile tiibrai, sh selle mõlemad liigid
Dissostichus eleginoides	TOP	Patagoonia kihvkala
Dissostichus mawsoni	TOA	Antarktika kihvkala
Dissostichus spp.	TOT	Kihvkalad
Engraulis encrasicolus	ANE	Euroopa anšoovis
Etmopterus princeps	ETR	Suur tumehai
Etmopterus pusillus	ETP	Ühtlane tumehai
Euphausia superba	KRI	Tavaline hiilgevähk
Gadus morhua	COD	tursk
Galeorhinus galeus	GAG	Supi-nugishai
Glyptocephalus cynoglossus	WIT	Harilik pikklest
Gobionotothen gibberifrons	NOG	Küürlaup-rüntnototeen
Hippoglossoides platessoides	PLA	Harilik karelest
Hoplostethus atlanticus	ORY	Oranž karekala
Makaira nigricans	SQI	Lühiuimkalmaar
Lamna nasus	POR	Harilik heeringahai
Lepidorhombus spp.	LEZ	Kenakammeljad
Leucoraja fullonica	RJF	Ogarai
Leucoraja naevus	RJN	Kägu-helerai
Limanda ferruginea	YEL	Ruske soomuslest
Lophiidae	ANF	Merikuratlased
Macrourus spp.	GRV	Pikksabad
Makaira nigricans	BUM	Sinine marliin
Mallotus villosus	CAP	Moiva
Manta birostris	RMB	Hiid-sarvikrai
Martialia hyadesi	SQS	Tähtkalmaar
Melanogrammus aeglefinus	HAD	Kilttursk
Merlangius merlangus	WHG	Merlang
Merluccius merluccius	HKE	Euroopa merluus
Micromesistius poutassou	WHB	Põhjaputassuu
Microstomus kitt	LEM	Väikesuulest
Molva dypterygia	BLI	Sinine molva
Molva molva	LIN	Harilik molva
Nephrops norvegicus	NEP	Norra salehomaar
Notothenia rossii	NOR	Marmornototeenia
Notothenia squamifrons	NOS	Hall soomusnototeen
Pandalus borealis	PRA	Harilik süvameregarneel
Paralomis spp.	PAI	Ogakrabid
Penaeus spp.	PEN	Viburhännakud
Pleuronectes platessa	PLE	Atlandi merilest
Pleuronectiformes	FLX	Lestalised
Pollachius pollachius	POL	Pollak
Pollachius virens	POK	Põhjaatlandi süsikas
Pseudochaenichthys georgianus	SGI	Tume ebajääkala
Pseudopentaceros spp.	EDW	Kultkalad
Raja brachyura	RJH	Valgetäpp-rai
Raja circularis	RJI	Ümar helerai
Leucoraja fullonica	RJF	Šagrään-helerai
Raja (Dipturus) nidarosiensis	JAD	Mustkõht-tiibrai
Raja microocellata	RJE	Peentäpp-rai
Amblyraja radiata	RJR	Täht-sünkrai
Raja undulata	RJU	Laineline rai
Rajiformes	SRX	Railised
Reinhardtius hippoglossoides	GHL	Süvalest
Rostroraja alba	RJA	Valgerai
Sardina pilchardus	PIL	Sardiin
Scomber scombrus	MAC	Harilik makrell
Scophthalmus maximus	TUR	Harilik kammeljas
Scophthalmus rhombus	BLL	Sile kammeljas
Sebastes spp.	RED	Meriahvenad
Solea solea	SOL	Harilik merikeel
Solea spp.	SOO	Merikeeled
Sprattus sprattus	SPR	Kilu
Squalus acanthias	DGS	Harilik ogahai
Tetrapturus albidus	WHM	Valge piikkoon
Thunnus alalunga	ALB	Pikkuim-tuun
Thunnus maccoyii	SBF	Ringhoovuse tuun
Thunnus obesus	BET	Suursilm-tuun
Thunnus thynnus	BFT	Harilik tuun
Trachurus murphyi	CJM	Tšiili stauriid
Trachurus spp.	JAX	Stauriidid
Trisopterus esmarkii	NOP	Norra tursik
Urophycis tenuis	HKW	Valge ameerikaluts
Xiphias gladius	SWO	Mõõkkala

Järgmine tavanimetuste ja teaduslike nimetuste vastavuse tabel on esitatud üksnes selgitamiseks:

Tavanimetus	Kolmetäheline kood	Teaduslik nimetus
Antarktika kihvkala	TOA	Dissostichus mawsoni
Atlandi merilest	PLE	Pleuronectes platessa
Euroopa anšoovis	ANE	Engraulis encrasicolus
Euroopa merluus	HKE	Merluccius merluccius
Gunnari haugjääkala	ANI	Champsocephalus gunnari
Hall soomusnototeen	NOS	Notothenia squamifrons
Harilik heeringahai	POR	Lamna nasus
Harilik huntahven	BSS	Dicentrarchus labrax
Harilik kammeljas	TUR	Scophthalmus maximus
Harilik karelest	PLA	Hippoglossoides platessoides
Harilik makrell	MAC	Scomber scombrus
Harilik merikeel	SOL	Solea solea
Harilik molva	LIN	Molva molva
Harilik ogahai	DGS	Squalus acanthias
Harilik pikklest	WIT	Glyptocephalus cynoglossus
Harilik süvameregarneel	PRA	Pandalus borealis
Harilik tuun	BFT	Thunnus thynnus
Heeringas	HER	Clupea harengus
Hiid-sarvikrai	RMB	Manta birostris
Hirvkalalased	BOR	Caproidae
Kalju-tömppeakala	RNG	Coryphaenoides rupestris
Kenakammeljad	LEZ	Lepidorhombus spp.
Kerguéleni jääkala	LIC	Channichthys rhinoceratus
Kihvkalad	TOT	Dissostichus spp.
Kilttursk	HAD	Melanogrammus aeglefinus
Kilu	SPR	Sprattus sprattus
Krokodilljääkala	SSI	Chaenocephalus aceratus
Kuldkrabid	GER	Chaceon spp.
Kultkalad	EDW	Pseudopentaceros spp.
Kägu-helerai	RJN	Leucoraja naevus
Küürlaup-rüntnototeen	NOG	Gobionotothen gibberifrons
Laineline rai	RJU	Raja undulata
Lestalised	FLX	Pleuronectiformes
Limapead	ALF	Beryx spp.
Luits-nokkhai	DCA	Deania calcea
Lumekrabid	PCR	Chionoecetes spp.
Lühiuimkalmaar	SQI	Makaira nigricans
Marmornototeenia	NOR	Notothenia rossii
Meriahvenad	RED	Sebastes spp.
Merikeeled	SOO	Solea spp.
Merikuratlased	ANF	Lophiidae
Meriluts	USK	Brosme brosme
Merlang	WHG	Merlangius merlangus
Moiva	CAP	Mallotus villosus
Mustkõht-tiibrai	JAD	Raja (Dipturus) nidarosiensis
Mõõkkala	SWO	Xiphias gladius
Norra salehomaar	NEP	Nephrops norvegicus
Norra tursik	NOP	Trisopterus esmarkii
Ogakrabid	PAI	Paralomis spp.
Ogarai	RJC	Raja clavata
Oranž karekala	ORY	Hoplostethus atlanticus
Patagoonia kihvkala	TOP	Dissostichus eleginoides
Peentäpp-rai	RJE	Raja microocellata
Pikksabad	GRV	Macrourus spp.
Pikkuim-tuun	ALB	Thunnus alalunga
Pollak	POL	Pollachius pollachius
Portugali süvahai	CYO	Centroscymnus coelolepis
Põhjaatlandi hõbekala	ARU	Argentina silus
Põhjaatlandi süsikas	POK	Pollachius virens
Põhjaputassuu	WHB	Micromesistius poutassou
Railised	SRX	Rajiformes
Ringhoovuse tuun	SBF	Thunnus maccoyii
Ruske soomuslest	YEL	Limanda ferruginea
Sardiin	PIL	Sardina pilchardus
Sile kammeljas	BLL	Scophthalmus rhombus
Sile tiibrai, sh selle mõlemad liigid	RJB	Dipturus batis (Dipturus cf. flossada ja Dipturus cf. intermedia)
Sinine marliin	BUM	Makaira nigricans
Sinine molva	BLI	Molva dypterygia
Soomus-astelhai	GUQ	Centrophorus squamosus
Stauriidid	JAX	Trachurus spp.
Supi-nugishai	GAG	Galeorhinus galeus
Suur tumehai	ETR	Etmopterus princeps
Suursilm-tuun	BET	Thunnus obesus
Süvalest	GHL	Reinhardtius hippoglossoides
Šagrään-helerai	RJF	Leucoraja fullonica
Šokolaadhai	SCK	Dalatias licha
Tavaline hiilgevähk	KRI	Euphausia superba
Tobijad	SAN	Ammodytes spp.
Tšiili stauriid	CJM	Trachurus murphyi
Tume ebajääkala	SGI	Pseudochaenichthys georgianus
Tursk	COD	Gadus morhua
Tähtkalmaar	SQS	Martialia hyadesi
Täht-sünkrai	RJR	Amblyraja radiata
Täpiline rai	RJM	Raja montagui
Valge ameerikaluts	HKW	Urophycis tenuis
Valge piikkoon	WHM	Tetrapturus albidus
Valgerai	RJA	Rostroraja alba
Valgetäpp-rai	RJH	Raja brachyura
Viburhännakud	PEN	Penaeus spp.
Väikesuulest	LEM	Microstomus kitt
Ühtlane tumehai	ETP	Etmopterus pusillus
Ümar helerai	RJI	Raja circularis

IA LISA

SKAGERRAK, KATTEGAT, ICESi 1., 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8., 9., 10., 12. ja 14. ALAPIIRKOND, CECAFi LIIDU VEED, PRANTSUSE GUAJAANA VEED

A OSA

Liidu autonoomsed kalavarud

Liik:	euroopa anšoovis Engraulis encrasicolus			Püügipiirkond:	8 (ANE/08.)
Hispaania		21 600	(1)	Analüütiline TAC
Prantsusmaa		2 400	(1)
Liit		24 000	(1)

TAC		24 000	(1)
(1)	Püüda võib ainult 1. jaanuarist 2022 kuni 30. juunini 2022.

Liik:	euroopa anšoovis Engraulis encrasicolus			Püügipiirkond:	9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed (ANE/9/3411)
Hispaania		0	(1)	Ennetuslik TAC
Portugal		0	(1)
Liit		0	(1)

TAC		0	(1)
(1)	Püüda võib ainult 1. juulist 2022 kuni 30. juunini 2023.

Liik:	Tursk Gadus morhua			Püügipiirkond:	Kattegat (COD/03AS.)
Taani		60	(1)(2)	Ennetuslik TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Saksamaa		1	(1)(2)
Rootsi		36	(1)(2)
Liit		97	(1)(2)

TAC		97	(1)(2)
(1)	Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.
(2)	Nendele kvootidele lisaks võib liikmesriik anda oma lipu all sõitvatele ja elektroonilise kaugseire katsetustes osalevatele laevadele täiendava püügiosa 30 % ulatuses asjaomasele liikmesriigile eraldatud kvoodist. Iga elektroonilise kaugseire katsetustes osalev laev ei tohi püüda rohkem kui 300 kg. Selle täiendava püügiosa alusel püütud saagist teatatakse eraldi (COD/03AS_REM). See ei mõjuta suhtelist stabiilsust.

Liik:	kenakammeljad Lepidorhombus spp.		Püügipiirkond:	8.c, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed (LEZ/8C3411)
Hispaania		2 167	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2.
Prantsusmaa		108
Portugal		72
Liit		2 347

TAC		2 445

Liik:	merikuratlased Lophiidae		Püügipiirkond:	8.c, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed (ANF/8C3411)
Hispaania		3 091	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2.
Prantsusmaa		3
Portugal		615
Liit		3 709

TAC		3 868

Liik:	merlang Merlangius merlangus		Püügipiirkond:	8 (WHG/08.)
Hispaania		871	Ennetuslik TAC
Prantsusmaa		1 306
Liit		2 177

TAC		2 276

Liik:	euroopa merluus Merluccius merluccius		Püügipiirkond:	8.c, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed (HKE/8C3411)
Hispaania		4 899	Ennetuslik TAC
Prantsusmaa		470
Portugal		2 286
Liit		7 655

TAC		7 836

Liik:	norra salehomaar Nephrops norvegicus		Püügipiirkond:	3.a (NEP/03A.)
Taani		6 248	Analüütiline TAC
Saksamaa		18
Rootsi		2 235
Liit		8 501

TAC		8 501

Liik:	norra salehomaar Nephrops norvegicus		Püügipiirkond:	8.a, 8.b, 8.d ja 8.e (NEP/8ABDE.)
Hispaania		233	Analüütiline TAC
Prantsusmaa		3 647
Liit		3 880

TAC		3 880

Liik:	norra salehomaar Nephrops norvegicus			Püügipiirkond:	8.c, funktsionaalne üksus 25 (NEP/8CU25)
Hispaania		1,7	(1)	Ennetuslik TAC
Prantsusmaa		0,0	(1)
Liit		1,7	(1)

TAC		1,7	(1)
(1)	Eranditult püük kontrollpüügi raames, et koguda andmeid, mis käsitlevaid saaki püügikoormuse ühiku kohta laevadel, mille pardal on vaatlejad, viiel püügireisil kuus augustis ja septembris.

Liik:	norra salehomaar Nephrops norvegicus		Püügipiirkond:	8.c, funktsionaalne üksus 31 (NEP/8CU31)
Hispaania		13	Analüütiline TAC
Prantsusmaa		1
Liit		14

TAC		20

Liik:	norra salehomaar Nephrops norvegicus			Püügipiirkond:	9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed (NEP/9/3411)
Hispaania		89	(1)	Ennetuslik TAC
Portugal		266	(1)
Liit		355	(1)(2)

TAC		355	(1)(2)
(1)	Ei tohi püüda 9.a rajooni funktsionaalsetes üksustes 26 ja 27.
(2)	Nende kvootide raames ei või 9.a rajooni (NEP/*9U30) funktsionaalses üksuses 30 püüda rohkem kui järgmises koguses: 50

Liik:	viburhännakud Penaeus spp.			Püügipiirkond:	Prantsuse Guajaana veed (PEN/FGU.)
Prantsusmaa		Kehtestatakse hiljem	(1)	Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6.
Liit		Kehtestatakse hiljem	(1)(2)

TAC		Kehtestatakse hiljem	(1)(2)
(1)	Viburhännakute Penaeus subtilis ja Penaeus brasiliensis püük on keelatud alla 30 meetri sügavustes vetes.
(2)	Kinnitatakse Prantsusmaa kvoodiga samaväärses koguses.

Liik:	atlandi merilest Pleuronectes platessa		Püügipiirkond:	Kattegat (PLE/03AS.)
Taani		493	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2.
Saksamaa		6
Rootsi		56
Liit		555

TAC		1 038

Liik:	atlandi merilest Pleuronectes platessa		Püügipiirkond:	7.b ja 7.c (PLE/7BC.)
Prantsusmaa		4	Ennetuslik TAC
Iirimaa		15
Liit		19

TAC		19

Liik:	atlandi merilest Pleuronectes platessa		Püügipiirkond:	8, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed (PLE/8/3411)
Hispaania		26	Ennetuslik TAC
Prantsusmaa		103
Portugal		26
Liit		155

TAC		155

Liik:	pollak Pollachius pollachius		Püügipiirkond:	8.a, 8.b, 8.d ja 8.e (POL/8ABDE.)
Hispaania		252	Ennetuslik TAC
Prantsusmaa		1 230
Liit		1 482

TAC		1 482

Liik:	pollak Pollachius pollachius		Püügipiirkond:	8.c (POL/08C.)
Hispaania		149	Ennetuslik TAC
Prantsusmaa		17
Liit		166

TAC		166

Liik:	pollak Pollachius pollachius			Püügipiirkond:	9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed (POL/9/3411)
Hispaania		196	(1)	Ennetuslik TAC
Portugal		7	(1)(2)
Liit		203	(1)

TAC		203	(2)
(1)	Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda 8.c püügipiirkonna liidu vetes (POL/*08C.).
(2)	Lisaks sellele TACile võib Portugal püüda pollakit kuni 98 tonni (POL/93411P).

Liik:	harilik merikeel Solea solea			Püügipiirkond:	3.a; alarajoonide 22–24 liidu veed (SOL/3ABC24)
Taani		599		Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2.
Saksamaa		35	(1)
Madalmaad		58	(1)
Rootsi		23
Liit		715

TAC		723
(1)	Selle kvoodi alusel võib püüda ainult 3.a püügipiirkonna ja alarajoonide 22–24 liidu vetes.

Liik:	harilik merikeel Solea solea		Püügipiirkond:	7.b ja 7.c (SOL/7BC.)
Prantsusmaa		6	Ennetuslik TAC
Iirimaa		28
Liit		34

TAC		34

Liik:	harilik merikeel Solea solea		Püügipiirkond:	8.a ja 8.b (SOL/8AB.)
Belgia		27	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2.
Hispaania		5
Prantsusmaa		1 997
Madalmaad		150
Liit		2 179

TAC		2 233

Liik:	merikeeled Solea spp.			Püügipiirkond:	8.c, 8.d, 8.e, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed (SOO/8CDE34)
Hispaania		245		Ennetuslik TAC
Portugal		407
Liit		652	(1)

TAC		652	(1)
(1)	Nende kvootide piires ei tohi püüda järgmisest kogusest suuremat hariliku merikeele (Solea solea) kogust (SOL/8CDE34): 320

Liik:	stauriidid Trachurus spp.			Püügipiirkond:	9 (JAX/09.)
Hispaania		35 516	(1)	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2.
Portugal		101 761	(1)
Liit		137 277

TAC		143 505
(1)	Eritingimus: sellest kvoodist võib kuni kindlaksmääratava protsendini püüda 8.c püügipiirkonnas (JAX/*08C.).

Liik:	stauriidid Trachurus spp.			Püügipiirkond:	10; CECAFi liidu veed(1) (JAX/X34PRT)
Portugal		Kehtestatakse hiljem		Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6.
Liit		Kehtestatakse hiljem	(2)

TAC		Kehtestatakse hiljem	(2)
(1)	Assoori saarte ümbruse veed.
(2)	Kinnitatakse Portugali kvoodiga samaväärses koguses.

Liik:	stauriidid Trachurus spp.			Püügipiirkond:	CECAFi liidu veed(1) (JAX/341PRT)
Portugal		Kehtestatakse hiljem		Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6.
Liit		Kehtestatakse hiljem	(2)

TAC		Kehtestatakse hiljem	(2)
(1)	Madeira ümbruse veed.
(2)	Kinnitatakse Portugali kvoodiga samaväärses koguses.

Liik:	stauriidid Trachurus spp.			Püügipiirkond:	CECAFi liidu veed(1) (JAX/341SPN)
Hispaania		Kehtestatakse hiljem		Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6.
Liit		Kehtestatakse hiljem	(2)

TAC		Kehtestatakse hiljem	(2)
(1)	Kanaari saarte ümbruse veed.
(2)	Kinnitatakse Hispaania kvoodiga samaväärses koguses.

B OSA

Ühised kalavarud

Liik:	tobiad ja seotud kaaspüük Ammodytes spp.			Püügipiirkond:	4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed; 3.a püügipiirkonna liidu veed(1)
Taani		0	(2)(3)	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Saksamaa		0	(2)(3)
Rootsi		0	(2)(3)
Liit		0	(2)
Ühendkuningriik		0	(2)

TAC		0	(2)
(1)	Välja arvatud veed, mis asuvad kuue meremiili kaugusel Ühendkuningriigi lähtejoonest Shetlandi, Fair Isle’i ja Foula juures.
(2)	Majandamispiirkondades 1r ja 2r võib TACi püüda üksnes kontroll-TACina ning sellega seoses tuleb kasutada püügi proovivõtuprotokolli.
(3)	Merlangi ja hariliku makrelli kaaspüük võib moodustada kuni 2 % kvoodist (OT1/*2A3A4X). Merlangi ja hariliku makrelli kaaspüük, mis arvatakse kvoodist maha vastavalt sellele sättele, ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 8 kohaselt kvoodist maha arvatav liikide kaaspüük ei tohi kokku ületada 9 % kvoodist.
Eritingimus: nende kvootide alusel ei tohi püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid järgmistes III lisas määratletud tobiavarude majandamise piirkondades:
	Püügipiirkond: tobiavarude majandamise piirkondade Ühendkuningriigi ja liidu veed
	1r	2r	3r	4	5r	6	7r
	(SAN/234_1R)	(SAN/234_2R)	(SAN/234_3R)	(SAN/234_4)	(SAN/234_5R)	(SAN/234_6)	(SAN/234_7R)
Taani	0	0	0	0	0	0	0
Saksamaa	0	0	0	0	0	0	0
Rootsi	0	0	0	0	0	0	0
Liit	0	0	0	0	0	0	0
Ühendkuningriik	0	0	0	0	0	0	0
Kokku	0	0	0	0	0	0	0

Liik:	põhjaatlandi hõbekala Argentina silus		Püügipiirkond:	1. ja 2. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed (ARU/1/2.)
Saksamaa		4	Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1.
Prantsusmaa		1
Madalmaad		3
Liit		9
Ühendkuningriik		6

TAC		15

Liik:	põhjaatlandi hõbekala Argentina silus		Püügipiirkond:	4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed; 3.a püügipiirkonna liidu veed (ARU/3A4-C)
Taani		179	Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1.
Saksamaa		2
Prantsusmaa		1
Iirimaa		1
Madalmaad		9
Rootsi		7
Liit		199
Ühendkuningriik		3

TAC		202

Liik:	põhjaatlandi hõbekala Argentina silus		Püügipiirkond:	6 ja 7; 5. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed (ARU/567.)
Saksamaa		71	Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1.
Prantsusmaa		2
Iirimaa		66
Madalmaad		742
Liit		880
Ühendkuningriik		52

TAC		932

Liik:	meriluts Brosme brosme			Püügipiirkond:	1., 2. ja 14. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed (USK/1214EI)
Saksamaa		2	(1)	Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2.
Prantsusmaa		2	(1)
Muud		1	(1)(2)
Liit		4	(1)
Ühendkuningriik		2	(1)

TAC		6
(1)	Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.
(2)	Sellest jagatud kvoodist maha arvatavatest püütud kogustest teatatakse eraldi (USK/1214EI_AMS).

Liik:	meriluts Brosme brosme			Püügipiirkond:	4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed (USK/04-C.)
Taani		17	(1)	Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2.
Saksamaa		5	(1)
Prantsusmaa		12	(1)
Rootsi		2	(1)
Muud		2	(2)
Liit		37	(1)
Ühendkuningriik		26	(1)

TAC		63
(1)	Eritingimus: sellest kuni 25 % võib püüda 6.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi, liidu ja rahvusvahelistes vetes põhja pool 58°30’ N (USK/*6AN58).
(2)	Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Sellest jagatud kvoodist maha arvatavatest püütud kogustest teatatakse eraldi (USK/04-C_AMS).

Liik:	meriluts Brosme brosme			Püügipiirkond:	6 ja 7; 5. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed (USK/567EI.)
Saksamaa		15	(1)	Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2.
Hispaania		52	(1)
Prantsusmaa		617	(1)
Iirimaa		60	(1)
Muud		15	(2)
Liit		758	(1)
Norra		0	(3)(4)(5)
Ühendkuningriik		316	(1)

TAC		1 074
(1)	Eritingimus: sellest kuni 10 % võib püüda 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes (USK/*04-C.).
(2)	Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Sellest jagatud kvoodist maha arvatavatest püütud kogustest teatatakse eraldi (USK/567EI_AMS).
(3)	Eritingimus: selle alusel on lubatud 6. ja 7. püügipiirkonnas ning 5. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelistes vetes muude kalaliikide juhupüük 25 % laeva kohta igal ajal. Seda protsenti võib suurendada esimese 24 tunni jooksul pärast kalapüügi algust konkreetses piirkonnas. Muude liikide juhupüügi üldkogus 6. ja 7. püügipiirkonnas ning 5. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelistes vetes ei tohi ületada allpool esitatud kogust tonnides (OTH/*5B67-). Selle sätte alusel ei või kaaspüügil püütud turska 6.a püügipiirkonnas olla rohkem kui 5 %.
(3)		0
(4)	Sealhulgas harilik molva. Järgmised Norra kvoodid on ainult õngejadadega püügiks 6. ja 7. püügipiirkonnas ning 5. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelistes vetes:
	Harilik molva (LIN/*5B67-)	0
	Meriluts (USK/*5B67-)	0
(5)	Merilutsu ja hariliku molva Norra kvoodid on vastastikku asendatavad kuni järgmise ulatuse võrra (tonnides):
(5)		0

Liik:	meriluts Brosme brosme		Püügipiirkond:	4. püügipiirkonna Norra veed (USK/04-N.)
Belgia		0	Ennetuslik TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Taani		50
Saksamaa		0
Prantsusmaa		0
Madalmaad		0
Liit		50

TAC		Ei kohaldata

Liik:	hirvkalalased Caproidae		Püügipiirkond:	6, 7 ja 8 (BOR/678-)
Taani		1 410	Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1.
Iirimaa		3 970
Liit		5 380
Ühendkuningriik		365

TAC		5 745

Liik:	heeringas(1) Clupea harengus			Püügipiirkond:	3.a (HER/03A.)
Taani		10 516	(1)(2)(3)	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2.
Saksamaa		168	(1)(2)(3)
Rootsi		11 000	(1)(2)(3)
Liit		21 684	(1)(2)(3)
Norra		3 337	(2)

TAC		25 021
(1)	Püütud kogused, kui heeringas on püütud püügivahenditega, mille võrgusilma suurus on vähemalt 32 mm.
(2)	3.a püügipiirkonnas võib heeringavarusid HER/03A. (HER/03A.) ja HER/03A-BC (HER/03A-BC) püüda ainult järgmistes kogustes:
	Taani	554
	Saksamaa	8
	Rootsi	407
	Liit	969
	Norra	167
(3)	Eritingimus: kuni 50 % sellest kogusest võib püüda 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi vetes (HER/4-UK) ning kuni järgmiste koguste ulatuses võib püüda 4.b püügipiirkonna liidu vetes (HER/4B-EU):
	Taani	10 203
	Saksamaa	163
	Rootsi	10 672
	Liit	21 038

Liik:	heeringas(1) Clupea harengus			Püügipiirkond:	4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi, liidu ja Norra veed põhja pool 53°30′ N (HER/4AB.)
Taani		62 988		Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2.
Saksamaa		41 155
Prantsusmaa		20 502
Madalmaad		51 952
Rootsi		4 064
Liit		180 661
Fääri saared		0
Norra		124 012	(2)
Ühendkuningriik		75 916

TAC		427 628
(1)	Püütud kogused, kui heeringas on püütud püügivahenditega, mille võrgusilma suurus on vähemalt 32 mm.
(2)	Selle kvoodi alusel püütud saak arvatakse maha Norrale eraldatud TACi-osast. Selle kvoodi piires ei tohi 4.a ja 4.b püügipiirkonna (HER/*4AB-C) Ühendkuningriigi ja liidu vetes püüda suuremaid koguseid kui järgnevalt esitatud:
(2)		2 700
Eritingimus: nende kvootide piires ei tohi liit Norra vetes lõuna pool 62° N püüda allpool esitatud kogusest suuremat kogust:
Norra veed lõuna pool 62° N (HER/*4N-S62)
Liit		2 700

Liik:	heeringas Clupea harengus			Püügipiirkond:	Norra veed lõuna pool 62° N (HER/4N-S62)
Rootsi		991	(1)	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Liit		991

TAC		427 628
(1)	Tursa, kilttursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvatakse nende kalaliikide kvoodist maha.

Liik:	heeringas Clupea harengus			Püügipiirkond:	3.a (HER/03A-BC)
Taani		5 692	(1)(2)(3)	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2.
Saksamaa		51	(1)(2)(3)
Rootsi		916	(1)(2)(3)
Liit		6 659	(1)(2)(3)

TAC		6 659	(2)
(1)	Üksnes kogused, kui heeringas on kaaspüügina püütud püügivahenditega, mille võrgusilma suurus on väiksem kui 32 mm.
(2)	3.a püügipiirkonnas võib heeringavarusid HER/03A. (HER/03A.) ja HER/03A-BC (HER/03A-BC) püüda ainult järgmistes kogustes:
	Taani	554
	Saksamaa	8
	Rootsi	407
	Liit	969
(3)	Eritingimus: kuni 50 % sellest kvoodist võib püüda 4. püügipiirkonna liidu vetes (HER/*4-EU-BC).

Liik:	heeringas(1) Clupea harengus		Püügipiirkond:	4. ja 7.d püügipiirkond; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed (HER/2A47DX)
Belgia		41	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2.
Taani		7 823
Saksamaa		41
Prantsusmaa		41
Madalmaad		41
Rootsi		38
Liit		8 025
Ühendkuningriik		149

TAC		8 174
(1)	Üksnes kogused, kui heeringas on kaaspüügina püütud püügivahenditega, mille võrgusilma suurus on väiksem kui 32 mm.

Liik:	heeringas(1) Clupea harengus			Püügipiirkond:	4.c ja 7.d püügipiirkond(2) (HER/4CXB7D)
Belgia		8 736	(3)	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2.
Taani		909	(3)
Saksamaa		594	(3)
Prantsusmaa		11 326	(3)
Madalmaad		20 055	(3)
Liit		41 620	(3)
Ühendkuningriik		5 419	(3)

TAC		427 628
(1)	Üksnes heeringakogused, mis on püütud püügivahenditega, mille võrgusilma suurus on vähemalt 32 mm.
(2)	Välja arvatud Blackwateri kalavaru, s.t heeringavarud Thamesi suudme merepiirkonnas, mis piirneb joonega, mis kulgeb otse lõuna suunas Landguard Pointist (51°56′ N, 1°19,1′ E) laiuskraadini 51°33′ N ning sealt otse lääne suunas Ühendkuningriigi rannikul asuva punktini.
(3)	Eritingimus: sellest kvoodist kuni 50 % võib püüda 4.b püügipiirkonnas (HER/*04B.).

Liik:	heeringas Clupea harengus			Püügipiirkond:	6.b ja 6.aN; 5.b püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed(1) (HER/5B6ANB)
Saksamaa		87	(2)	Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Prantsusmaa		17	(2)
Iirimaa		117	(2)
Madalmaad		87	(2)
Liit		307	(2)
Ühendkuningriik		563	(2)

TAC		870
(1)	Viide heeringavarudele ICESi 6.a püügipiirkonna selles osas, mis asub ida pool 7° W ja põhja pool 55° N või lääne pool 7° W ja põhja pool 56° N, välja arvatud Clyde’i piirkond.
(2)	Heeringat on keelatud püüda või pardal hoida selle TACi kohaldamisalasse jäävate ICESi püügipiirkondade neis vetes, mis asuvad vahemikus 56° N ja 57°30′ N, välja arvatud kuue meremiiline vöönd mõõdetuna Ühendkuningriigi territoriaalvete lähtejoonest.

Liik:	heeringas Clupea harengus		Püügipiirkond:	6.aS(1), 7.b ja 7.c püügipiirkond (HER/6AS7BC)
Iirimaa		309	Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Madalmaad		31
Liit		340

TAC		340
(1)	Viide heeringavarudele 6.a püügipiirkonnas, lõuna pool 56°00′ N ja lääne pool 07°00' W.

Liik:

heeringas

Clupea harengus

Püügipiirkond:

7.a(1)

(HER/07A/MM)

Iirimaa

156

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1.

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2.

Liit

156

Ühendkuningriik

1 679

TAC

1 835

(1)

Seda püügipiirkonda on vähendatud järgmiste piiridega:

—	põhjas laiuskraad 52o30' N,

—	lõunas laiuskraad 52o00' N,

—	läänes Iirimaa rannik,

—	idas Ühendkuningriigi rannik.

Liik:	heeringas Clupea harengus		Püügipiirkond:	7.e ja 7.f (HER/7EF.)
Prantsusmaa		116	Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1.
Liit		116
Ühendkuningriik		116

TAC		232

Liik:

heeringas

Clupea harengus

Püügipiirkond:

7.a püügipiirkond lõuna pool 52°30' N; 7.g(1), 7.h(1), 7.j(1) ja 7.k(1)

(HER/7G-K.)

Saksamaa

(2)

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1.

Prantsusmaa

(2)

Iirimaa

188

(2)

Madalmaad

(2)

Liit

217

(2)

Ühendkuningriik

(2)

TAC

217

(2)

(1)

Seda püügipiirkonda on vähendatud järgmiste piiridega:

—	põhjas laiuskraad 52o30' N,

—	lõunas laiuskraad 52o00' N,

—	läänes Iirimaa rannik,

—	idas Ühendkuningriigi rannik.

(2)

Seda kvooti võib eraldada üksnes kontrollpüüki tegevatele laevadele, et võimaldada kõnealuse kalavaru kohta ICESi hinnangu koostamiseks vajalike kalandusandmete kogumist. Asjaomased liikmesriigid peavad enne püügi lubamist teatama komisjonile laeva(de) nime(d).

Liik:	tursk Gadus morhua		Püügipiirkond:	Skagerrak (COD/03AN.)
Belgia		5	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Taani		1 515
Saksamaa		38
Madalmaad		9
Rootsi		265
Liit		1 832

TAC		1 893

Liik:	tursk Gadus morhua			Püügipiirkond:	4; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed; 3.a püügipiirkonna osa, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat (COD/2A3AX4)
Belgia		339	(1)	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Taani		1 951
Saksamaa		1 236
Prantsusmaa		419	(1)
Madalmaad		1 102	(1)
Rootsi		13
Liit		5 060
Norra		2 252	(2)
Ühendkuningriik		5 934	(1)

TAC		13 246
(1)	Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda 7.d püügipiirkonnas (COD/*07D.)
(2)	Võib püüda liidu vetes. Selle kvoodi alusel püütud saak arvatakse maha Norrale eraldatud TACi-osast.
Eritingimus: nende kvootide piires ei tohi järgmises püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogusest suuremat kogust:
4. püügipiirkonna Norra veed (COD/*04N-)
Liit		3 958

Liik:	tursk Gadus morhua			Püügipiirkond:	Norra veed lõuna pool 62° N (COD/4N-S62)
Rootsi		382	(1)	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Liit		382

TAC		Ei kohaldata
(1)	Kilttursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvatakse nende kalaliikide kvoodist maha.

Liik:	tursk Gadus morhua			Püügipiirkond:	6.b; 5.b püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed lääne pool 12°00′ W ning 12. ja 14. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed (COD/5W6-14)
Belgia		0	(1)	Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1.
Saksamaa		0	(1)
Prantsusmaa		2	(1)
Iirimaa		4	(1)
Liit		6	(1)
Ühendkuningriik		13	(1)

TAC		19	(1)
(1)	Üksnes kaaspüük. Tursa sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.

Liik:	tursk Gadus morhua			Püügipiirkond:	6.a; 5.b püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed ida pool 12°00′ W (COD/5BE6A)
Belgia		0	(1)	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 9. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Saksamaa		3	(1)
Prantsusmaa		29	(1)
Iirimaa		55	(1)
Liit		87	(1)
Ühendkuningriik		233	(1)

TAC		320	(1)
(1)	Üksnes tursa kaaspüük muude liikide püügi puhul. Tursa sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud.

Liik:	tursk Gadus morhua			Püügipiirkond:	7.a (COD/07A.)
Belgia		1	(1)	Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1.
Prantsusmaa		2	(1)
Iirimaa		26	(1)
Madalmaad		0	(1)
Liit		29	(1)
Ühendkuningriik		23	(1)

TAC		52	(1)
(1)	Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

Liik:	tursk Gadus morhua			Püügipiirkond:	7.b, 7.c, 7.e–k, 8, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed (COD/7XAD34)
Belgia		4	(1)	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 9. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Prantsusmaa		72	(1)
Iirimaa		106	(1)
Madalmaad		0	(1)
Liit		182	(1)
Ühendkuningriik		4	(1)

TAC		202	(1)
(1)	Üksnes tursa kaaspüük muude liikide püügi puhul. Tursa sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud.

Liik:	tursk Gadus morhua			Püügipiirkond:	7.d (COD/07D.)
Belgia		33	(1)	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Prantsusmaa		649	(1)
Madalmaad		19	(1)
Liit		701	(1)
Ühendkuningriik		71	(2)

TAC		772
(1)	Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda 4. püügipiirkonnas, 3.a püügipiirkonna osas, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat, ning 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi vetes (COD/*2A3X4).
(2)	Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes, 3.a püügipiirkonna osas, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat, ning 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi vetes (COD/*2A3X4).

Liik:	kenakammeljad Lepidorhombus spp.			Püügipiirkond:	4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed (LEZ/2AC4-C)
Belgia		2	(1)	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2.
Taani		2	(1)
Saksamaa		2	(1)
Prantsusmaa		10	(1)
Madalmaad		8	(1)
Liit		24	(1)
Ühendkuningriik		623	(1)

TAC		647
(1)	Eritingimus: sellest kuni 20 % võib püüda 6.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi, liidu ja rahvusvahelistes vetes põhja pool 58°30’ N (LEZ/*6AN58).

Liik:	kenakammeljad Lepidorhombus spp.			Püügipiirkond:	6; 5.b püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (LEZ/56-14)
Hispaania		129	(1)	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2.
Prantsusmaa		502	(1)
Iirimaa		146	(1)
Liit		777	(1)
Ühendkuningriik		529	(1)

TAC		1 306
(1)	Eritingimus: sellest kuni 25 % võib püüda 2.a ja 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes (LEZ/*2AC4C).

Liik:	kenakammeljad Lepidorhombus spp.			Püügipiirkond:	7 (LEZ/07.)
Belgia		115	(1)	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2.
Hispaania		1 277	(2)
Prantsusmaa		1 550	(2)
Iirimaa		705	(2)
Liit		3 647
Ühendkuningriik		889	(2)

TAC		4 536
(1)	10 % sellest kvoodist võib kasutada 8.a, 8.b, 8.d ja 8.e püügipiirkonnas (LEZ/*8ABDE) kaaspüügiks hariliku merikeele sihtpüügil.
(2)	35 % sellest kvoodist võib püüda 8.a, 8.b, 8.d ja 8.e püügipiirkonnas (LEZ/*8ABDE).

Liik:	kenakammeljad Lepidorhombus spp.		Püügipiirkond:	8.a, 8.b, 8.d ja 8.e (LEZ/8ABDE.)
Hispaania		251	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2.
Prantsusmaa		203
Liit		454

TAC		454

Liik:	merikuratlased Lophiidae			Püügipiirkond:	4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed (ANF/2AC4-C)
Belgia		118	(1)(2)	Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1.
Taani		259	(1)(2)
Saksamaa		126	(1)(2)
Prantsusmaa		24	(1)(2)
Madalmaad		88	(1)(2)
Rootsi		3	(1)(2)
Liit		619	(1)(2)
Ühendkuningriik		4 170	(1)(2)

TAC		4 789
(1)	Eritingimus: sellest kuni 30 % võib püüda 6.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi, liidu ja rahvusvahelistes vetes põhja pool 58°30’ N (ANF/*6AN58).
(2)	Eritingimus: sellest kuni 10 % võib püüda 6.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi vetes lõuna pool 58°30’ N; 5.b püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelistes vetes; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelistes vetes (ANF/*56-14).

Liik:	merikuratlased Lophiidae		Püügipiirkond:	4. püügipiirkonna Norra veed (ANF/04-N.)
Belgia		37	Ennetuslik TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Taani		935
Saksamaa		15
Madalmaad		13
Liit		1 000

TAC		Ei kohaldata

Liik:	merikuratlased Lophiidae			Püügipiirkond:	6; 5.b püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (ANF/56-14)
Belgia		49	(1)	Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1.
Saksamaa		56	(1)
Hispaania		53	(1)
Prantsusmaa		607	(1)
Iirimaa		137	(1)
Madalmaad		48	(1)
Liit		950	(1)
Ühendkuningriik		644	(1)

TAC		1 594
(1)	Eritingimus: sellest kuni 20 % võib püüda 2.a ja 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes (ANF/*2AC4C).

Liik:	merikuratlased Lophiidae			Püügipiirkond:	7 (ANF/07.)
Belgia		840	(1)	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2.
Saksamaa		94	(1)
Hispaania		334	(1)
Prantsusmaa		5 392	(1)
Iirimaa		689	(1)
Madalmaad		109	(1)
Liit		7 457	(1)
Ühendkuningriik		2 074	(1)

TAC		9 531
(1)	Eritingimus: sellest kuni 10 % võib püüda 8.a, 8.b, 8.d ja 8.e. püügipiirkonna Ühendkuningriigi, liidu ja rahvusvahelistes vetes (ANF/*8ABDE).

Liik:	merikuratlased Lophiidae		Püügipiirkond:	8.a, 8.b, 8.d ja 8.e (ANF/8ABDE.)
Hispaania		389	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2.
Prantsusmaa		2 165
Liit		2 554

TAC		2 554

Liik:	kilttursk Melanogrammus aeglefinus		Püügipiirkond:	3.a (HAD/03A.)
Belgia		13	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2.
Taani		2 225
Saksamaa		141
Madalmaad		3
Rootsi		263
Liit		2 645

TAC		2 761

Liik:	kilttursk Melanogrammus aeglefinus			Püügipiirkond:	4; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed (HAD/2AC4.)
Belgia		290	(1)	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2.
Taani		1 994	(1)
Saksamaa		1 268	(1)
Prantsusmaa		2 212	(1)
Madalmaad		217	(1)
Rootsi		178	(1)
Liit		6 159	(1)
Norra		10 333
Ühendkuningriik		28 432	(1)

TAC		44 924
(1)	Eritingimus: sellest kuni 10 % võib püüda 6.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi, liidu ja rahvusvahelistes vetes põhja pool 58°30’ N (HAD/*6AN58).
Eritingimus: nende kvootide piires ei tohi järgmises püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogusest suuremat kogust:
4. püügipiirkonna Norra veed (HAD/*04N-)
Liit		4 123

Liik:	kilttursk Melanogrammus aeglefinus			Püügipiirkond:	Norra veed lõuna pool 62° N (HAD/4N-S62)
Rootsi		707	(1)	Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Liit		707

TAC		Ei kohaldata
(1)	Tursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvatakse nende kalaliikide kvoodist maha.

Liik:	kilttursk Melanogrammus aeglefinus		Püügipiirkond:	6.b püügipiirkonna Ühendkuningriigi, liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (HAD/6B1214)
Belgia		4	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2.
Saksamaa		4
Prantsusmaa		195
Iirimaa		139
Liit		342
Ühendkuningriik		1 752

TAC		2 094

Liik:	kilttursk Melanogrammus aeglefinus			Püügipiirkond:	6.a; 5.b püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed (HAD/5BC6A.)
Belgia		6	(1)	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2.
Saksamaa		6	(1)
Prantsusmaa		277	(1)
Iirimaa		682	(1)
Liit		971	(1)
Ühendkuningriik		4 035	(1)

TAC		5 006
(1)	Eritingimus: sellest kuni 25 % võib püüda 2.a ja 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes (HAD/*2AC4).

Liik:	kilttursk Melanogrammus aeglefinus		Püügipiirkond:	7.b–k, 8, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed (HAD/7X7A34)
Belgia		38	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2.
Prantsusmaa		2 192
Iirimaa		729
Liit		2 959
Ühendkuningriik		638

TAC		3 597

Liik:	kilttursk Melanogrammus aeglefinus		Püügipiirkond:	7.a (HAD/07A.)
Belgia		12	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2.
Prantsusmaa		54
Iirimaa		325
Liit		391
Ühendkuningriik		452

TAC		843

Liik:	merlang Merlangius merlangus		Püügipiirkond:	3.a (WHG/03A.)
Taani		659	Ennetuslik TAC
Madalmaad		2
Rootsi		70
Liit		731

TAC		929

Liik:	merlang Merlangius merlangus			Püügipiirkond:	4; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed (WHG/2AC4.)
Belgia		498		Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2.
Taani		2 152
Saksamaa		560
Prantsusmaa		3 234
Madalmaad		1 244
Rootsi		4
Liit		7 692
Norra		2 664	(1)
Ühendkuningriik		16 131

TAC		26 636
(1)	Võib püüda liidu vetes. Selle kvoodi alusel püütud saak arvatakse maha Norrale eraldatud TACi-osast.
Eritingimus: nende kvootide piires ei tohi järgmises püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogusest suuremat kogust:
4. püügipiirkonna Norra veed (WHG/*04N-)
Liit		4 782

Liik:	merlang Merlangius merlangus			Püügipiirkond:	6; 5.b püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (WHG/56-14)
Saksamaa		1	(1)	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 9. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Prantsusmaa		12	(1)
Iirimaa		73	(1)
Liit		86	(1)
Ühendkuningriik		148	(1)

TAC		234	(1)
(1)	Üksnes merlangi kaaspüük muude liikide püügi puhul. Merlangi sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud.

Liik:	merlang Merlangius merlangus			Püügipiirkond:	7.a (WHG/07A.)
Belgia		1	(1)	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 9. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Prantsusmaa		9	(1)
Iirimaa		110	(1)
Madalmaad		0	(1)
Liit		120	(1)
Ühendkuningriik		169	(1)

TAC		289	(1)
(1)	Üksnes merlangi kaaspüük muude liikide püügi puhul. Merlangi sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud.

Liik:	merlang Merlangius merlangus		Püügipiirkond:	7.b, 7.c, 7.d, 7.e, 7.f, 7.g, 7.h, 7.j ja 7.k (WHG/7X7A-C)
Belgia		63	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1.
Prantsusmaa		3 959
Iirimaa		3 328
Madalmaad		33
Liit		7 383
Ühendkuningriik		969

TAC		8 352

Liik:	merlang ja pollak Merlangius merlangus ja Pollachius pollachius			Püügipiirkond:	Norra veed lõuna pool 62° N (W/P/4N-S62)
Rootsi		190	(1)	Ennetuslik TAC
Liit		190

TAC		Ei kohaldata
(1)	Tursa, kilttursa ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvatakse nende kalaliikide kvoodist maha.

Liik:	euroopa merluus Merluccius merluccius			Püügipiirkond:	3.a (HKE/03A.)
Taani		685	(1)	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2.
Rootsi		58	(1)
Liit		744

TAC		744
(1)	Selle kvoodi võib üle kanda 2.a ja 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetesse. Igast sellisest ülekandmisest tuleb aga eelnevalt komisjonile ja Ühendkuningriigile teatada.

Liik:	euroopa merluus Merluccius merluccius			Püügipiirkond:	4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed (HKE/2AC4-C)
Belgia		9	(1)(2)	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2.
Taani		346	(1)(2)
Saksamaa		40	(1)(2)
Prantsusmaa		77	(1)(2)
Madalmaad		20	(1)(2)
Liit		492	(1)(2)
Ühendkuningriik		369	(1)(2)

TAC		861
(1)	3.a püügipiirkonnas võib sellest kvoodist kasutada kaaspüügiks kuni 10 % (HKE/*03A.).
(2)	Eritingimus: sellest kuni 6 % võib püüda 6.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi, liidu ja rahvusvahelistes vetes põhja pool 58°30’ N (HKE/*6AN58).

Liik:	euroopa merluus Merluccius merluccius		Püügipiirkond:	4. püügipiirkonna Norra veed (HKE/04-N.)
Belgia		17	Ennetuslik TAC
Taani		1 600
Saksamaa		180
Prantsusmaa		74
Madalmaad		128
Rootsi		Ei kohaldata
Liit		2 000

TAC		Ei kohaldata

Liik:	euroopa merluus Merluccius merluccius			Püügipiirkond:	6 ja 7; 5.b püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (HKE/571214)
Belgia		126	(1)	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2.
Hispaania		3 977	(1)
Prantsusmaa		6 142	(1)
Iirimaa		748	(1)
Madalmaad		81	(1)
Liit		11 074	(1)
Ühendkuningriik		2 760	(1)

TAC		13 834
(1)	Selle kvoodi võib üle kanda 2.a ja 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi, liidu ja rahvusvahelistesse vetesse. Igast sellisest ülekandmisest tuleb aga igal aastal tagasiulatuvalt teatada kas liidule või Ühendkuningriigile. Liikmesriigid teavitavad komisjoni eelnevalt.
Eritingimus: nende kvootide piires ei tohi järgmistes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:
8.a, 8.b, 8.d ja 8.e (HKE/*8ABDE)
Belgia		17
Hispaania		658
Prantsusmaa		658
Iirimaa		82
Madalmaad		8
Liit		1 423
Ühendkuningriik		370

Liik:	euroopa merluus Merluccius merluccius			Püügipiirkond:	8.a, 8.b, 8.d ja 8.e (HKE/8ABDE.)
Belgia		4	(1)	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2.
Hispaania		2 839
Prantsusmaa		6 375
Madalmaad		8	(1)
Liit		9 227

TAC		9 227
(1)	Selle kvoodi võib üle kanda 2.a ja 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetesse. Igast sellisest ülekandmisest tuleb aga eelnevalt komisjonile ja Ühendkuningriigile teatada.
Eritingimus: nende kvootide piires ei tohi järgmistes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:
6 ja 7; 5.b püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (HKE/*57-14)
Belgia		1
Hispaania		822
Prantsusmaa		1 480
Madalmaad		3
Liit		2 306

Liik:	põhjaputassuu Micromesistius poutassou		Püügipiirkond:	2. ja 4. püügipiirkonna Norra veed (WHB/24-N.)
Taani		0	Analüütiline TAC
Liit		0

TAC		Ei kohaldata

Liik:	põhjaputassuu Micromesistius poutassou			Püügipiirkond:	1., 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8.a, 8.b, 8.d, 8.e, 12. ja 14. püügipiirkonna Ühendkuningriigi, liidu ja rahvusvahelised veed (WHB/1X14)
Taani		36 723	(1)	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2.
Saksamaa		14 279	(1)
Hispaania		31 133	(1)(2)
Prantsusmaa		25 557	(1)
Iirimaa		28 438	(1)
Madalmaad		44 780	(1)
Portugal		2 892	(1)(2)
Rootsi		9 084	(1)
Liit		192 886	(1)(3)
Norra		31 500
Fääri saared		0
Ühendkuningriik		58 394

TAC		Ei kohaldata
(1)	Eritingimus: liidu kasutatava 0 tonni suuruse juurdepääsupiirangu raames võivad liikmesriigid oma kvoodist Fääri vetes (WHB/*05-F.) püüda järgmise protsendi: 0 %
(2)	Selle kvoodi võib üle kanda 8.c, 9. ja 10. püügipiirkonda ning CECAFi 34.1.1 liidu vetesse. Igast sellisest ülekandmisest tuleb aga komisjonile ette teatada.
(3)	Eritingimus: liidu kvootidest 1., 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8.a, 8.b, 8.d, 8.e, 12. ja 14. püügipiirkonna Ühendkuningriigi, liidu ja rahvusvahelistes vetes (WHB/NZJM1), 8.c, 9. ja 10. püügipiirkonnas ning CECAFi rajooni 34.1.1 liidu vetes (WHB/NZJM2) võib Norra majandusvööndis või Jan Mayeni ümbruse püügipiirkonnas püüda järgmise koguse:
		114 554

Liik:	põhjaputassuu Micromesistius poutassou			Püügipiirkond:	8.c, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed (WHB/8C3411)
Hispaania		23 202		Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2.
Portugal		5 801
Liit		29 003	(1)

TAC		Ei kohaldata
(1)	Eritingimus: liidu kvootidest 1., 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8.a, 8.b, 8.d, 8.e, 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes (WHB/NZJM1), 8.c, 9. ja 10. püügipiirkonnas ning CECAFi rajooni 34.1.1 liidu vetes (WHB/NZJM2) võib Norra majandusvööndis või Jan Mayeni ümbruse püügipiirkonnas püüda järgmise koguse:
		114 554

Liik:	põhjaputassuu Micromesistius poutassou			Püügipiirkond:	2., 4.a, 5. ja 6. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed põhja pool 56°30′ N ja 7. püügipiirkond lääne pool 12° W (WHB/24A567)
Norra		114 554	(1)(2)	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2.
Fääri saared		0

TAC		Ei kohaldata
(1)	Arvestatakse maha Norra kehtestatud kvoodist.
(2)	Võib püüda 4., 6. ja 7. püügipiirkonna liidu vetes.

Liik:	väikesuulest ja harilik pikklest Microstomus kitt ja Glyptocephalus cynoglossus		Püügipiirkond:	4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed (L/W/2AC4-C)
Belgia		67	Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1.
Taani		184
Saksamaa		24
Prantsusmaa		51
Madalmaad		153
Rootsi		2
Liit		481
Ühendkuningriik		876

TAC		1 357

Liik:	sinine molva Molva dypterygia			Püügipiirkond:	6 ja 7; 5. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed (BLI/5B67-)
Saksamaa		29		Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2.
Eesti		4
Hispaania		91
Prantsusmaa		2 068
Iirimaa		8
Leedu		2
Poola		1
Muud		8	(1)
Liit		2 211
Norra		0	(2)
Fääri saared		0	(3)
Ühendkuningriik		670

TAC		2 881
(1)	Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Sellest jagatud kvoodist maha arvatavatest püütud kogustest teatatakse eraldi (BLI/5B67_AMS).
(2)	Võib püüda 4., 6. ja 7. püügipiirkonna liidu vetes (BLI//*24X7C).
(3)	Kalju-tömppeakala ja musta süsisaba kaaspüük arvestatakse sellest kvoodist maha. Selle kvoodi alusel võib püüda 6.a püügipiirkonna liidu vetes põhja pool 56°30′ N ja 6.b püügipiirkonna liidu vetes. Seda sätet ei kohaldada lossimiskohustusega saagi suhtes.

Liik:	sinine molva Molva dypterygia			Püügipiirkond:	12. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (BLI/12INT-)
Eesti		0	(1)	Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1.
Hispaania		23	(1)
Prantsusmaa		1	(1)
Leedu		0	(1)
Muud		0	(1)(2)
Liit		24	(1)
Ühendkuningriik		0	(1)

TAC		24	(1)
(1)	Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.
(2)	Sellest jagatud kvoodist maha arvatavatest püütud kogustest teatatakse eraldi (BLI/12INT_AMS).

Liik:	sinine molva Molva dypterygia			Püügipiirkond:	2. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed; 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed (BLI/24-)
Taani		1		Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1.
Saksamaa		1
Iirimaa		1
Prantsusmaa		2
Muud		0	(1)
Liit		5
Ühendkuningriik		2

TAC		7
(1)	Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Sellest jagatud kvoodist maha arvatavatest püütud kogustest teatatakse eraldi (BLI/24_AMS).

Liik:	sinine molva Molva dypterygia		Püügipiirkond:	3.a püügipiirkonna liidu veed (BLI/03A-)
Taani		1,5	Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1.
Saksamaa		1
Rootsi		1,5
Liit		4

TAC		4

Liik:	harilik molva Molva molva			Püügipiirkond:	1. ja 2. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed (LIN/1/2.)
Taani		2		Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1.
Saksamaa		2
Prantsusmaa		2
Muud		1	(1)
Liit		8
Ühendkuningriik		3

TAC		11
(1)	Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Sellest jagatud kvoodist maha arvatavatest püütud kogustest teatatakse eraldi (LIN/1/2_AMS).

Liik:	harilik molva Molva molva		Püügipiirkond:	3.a püügipiirkonna liidu veed (LIN/03A-C.)
Belgia		3	Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1.
Taani		24
Saksamaa		3
Rootsi		10
Liit		41
Ühendkuningriik		3

TAC		44

Liik:	harilik molva Molva molva			Püügipiirkond:	4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed (LIN/04-C.)
Belgia		6	(1)(2)	Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1.
Taani		86	(1)(2)
Saksamaa		54	(1)(2)
Prantsusmaa		48	(1)
Madalmaad		2	(1)
Rootsi		4	(1)(2)
Liit		199	(1)
Ühendkuningriik		754	(1)(2)

TAC		953
(1)	Eritingimus: sellest kuni 20 % võib püüda 6.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi, liidu ja rahvusvahelistes vetes põhja pool 58°30’ N (LIN/*6AN58).
(2)	Eritingimus: sellest kuni 25 %, kuid mitte rohkem kui 75 tonni, võib püüda 3.a püügipiirkonna liidu vetes (LIN/*03A-C).

Liik:	harilik molva Molva molva		Püügipiirkond:	5. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed (LIN/05EI.)
Belgia		2	Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1.
Taani		1
Saksamaa		1
Prantsusmaa		1
Liit		5
Ühendkuningriik		2

TAC		7

Liik:	harilik molva Molva molva			Püügipiirkond:	6, 7, 8, 9 ja 10; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (LIN/6X14.)
Belgia		17	(1)	Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1.
Taani		3	(1)
Saksamaa		60	(1)
Iirimaa		323	(1)
Hispaania		1 209	(1)
Prantsusmaa		1 287	(1)
Portugal		3	(1)
Liit		2 902	(1)
Norra		0	(2)(3)(4)
Fääri saared		0	(5)(6)
Ühendkuningriik		1 687	(1)

TAC		4 589
(1)	Eritingimus: sellest kuni 40 % võib püüda 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes (LIN/*04-C.).
(2)	Eritingimus: selle alusel on lubatud 5.b, 6. ja 7. püügipiirkonnas muude kalaliikide juhupüük 25 % laeva kohta igal ajal. Seda protsenti võib suurendada esimese 24 tunni jooksul pärast kalapüügi algust konkreetses piirkonnas. Muude liikide juhupüügi üldkogus 5.b, 6. ja 7. püügipiirkonnas ei tohi ületada järgmist kogust tonnides (OTH/*6X14-): 0. Selle sätte alusel ei või kaaspüügil püütud turska 6.a püügipiirkonnas olla rohkem kui 5 %.
(3)	Sealhulgas meriluts. Norrale kvoodiga eraldatud kogused püütakse ainult õngejadadega 5.b, 6. ja 7. püügipiirkonnas ning need on järgmised:
	Harilik molva (LIN/*5B67-)		0
	Meriluts (USK/*5B67-)		0
(4)	Hariliku molva ja merilutsu Norra kvoodid on vastastikku asendatavad kuni järgmise ulatuse võrra (tonnides): 0
(5)	Sealhulgas meriluts. Püütakse 6.a püügipiirkonnas põhja pool 56°30′ N ja 6.b püügipiirkonnas (LIN/*6BAN.).
(6)	Eritingimus: selle alusel on lubatud 6.a ja 6.b püügipiirkonnas muude kalaliikide juhupüük 20 % laeva kohta igal ajal. Seda protsenti võib suurendada esimese 24 tunni jooksul pärast kalapüügi algust konkreetses piirkonnas. Muude liikide juhupüügi üldkogus 6.a ja 6.b püügipiirkonnas ei tohi ületada järgmist kogust tonnides (OTH/*6AB.): 0

Liik:	harilik molva Molva molva		Püügipiirkond:	4. püügipiirkonna Norra veed (LIN/04-N.)
Belgia		5	Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Taani		667
Saksamaa		19
Prantsusmaa		8
Madalmaad		1
Liit		700

TAC		Ei kohaldata

Liik:	norra salehomaar Nephrops norvegicus		Püügipiirkond:	4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed (NEP/2AC4-C)
Belgia		399	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2.
Taani		399
Saksamaa		6
Prantsusmaa		12
Madalmaad		205
Liit		1 021
Ühendkuningriik		6 610

TAC		7 631

Liik:	norra salehomaar Nephrops norvegicus		Püügipiirkond:	4. püügipiirkonna Norra veed (NEP/04-N.)
Taani		200	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Saksamaa		0
Liit		200

TAC		Ei kohaldata

Liik:	norra salehomaar Nephrops norvegicus		Püügipiirkond:	6; 5.b püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed (NEP/5BC6.)
Hispaania		8	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1.
Prantsusmaa		30
Iirimaa		50
Liit		88
Ühendkuningriik		3 648

TAC		3 736

Liik:	norra salehomaar Nephrops norvegicus			Püügipiirkond:	7 (NEP/07.)
Hispaania		245	(1)	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1.
Prantsusmaa		991	(1)
Iirimaa		1 503	(1)
Liit		2 739	(1)
Ühendkuningriik		1 768	(1)

TAC		4 507	(1)
(1)	Eritingimus: nende kvootide piires ei tohi järgmises püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:
(1)	7. alapiirkonna funktsionaalne üksus 16 (NEP/*07U16)
Hispaania		245
Prantsusmaa		342
Iirimaa		657
Liit		1 244
Ühendkuningriik		266

Liik:	harilik süvameregarneel Pandalus borealis		Püügipiirkond:	3.a (PRA/03A.)
Taani		1 349	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Rootsi		727
Liit		2 076

TAC		3 888

Liik:	harilik süvameregarneel Pandalus borealis			Püügipiirkond:	4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed (PRA/2AC4-C)
Taani		123	(1)	Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1.
Madalmaad		1	(1)
Rootsi		5	(1)
Liit		129	(1)
Ühendkuningriik		36	(1)

TAC		165	(1)
(1)	Üksnes kaaspüük. Hariliku süvameregarneeli sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Exclusively for by-catches. No directed fisheries for Northern prawn are permitted under this quota.

Liik:	harilik süvameregarneel Pandalus borealis			Püügipiirkond:	Norra veed lõuna pool 62° N (PRA/4N-S62)
Taani		200		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Rootsi		123	(1)
Liit		323

TAC		Ei kohaldata
(1)	Tursa, kilttursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvatakse nende kalaliikide kvoodist maha.

Liik:	atlandi merilest Pleuronectes platessa		Püügipiirkond:	Skagerrak (PLE/03AN.)
Belgia		88	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2.
Taani		11 391
Saksamaa		58
Madalmaad		2 191
Rootsi		610
Liit		14 338

TAC		16 816

Liik:	atlandi merilest Pleuronectes platessa		Püügipiirkond:	4; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed; 3.a püügipiirkonna osa, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat (PLE/2A3AX4)
Belgia		4 841	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2.
Taani		15 734
Saksamaa		4 539
Prantsusmaa		908
Madalmaad		30 258
Liit		56 280
Norra		8 798
Ühendkuningriik		33 268

TAC		125 692
Eritingimus: nende kvootide piires ei tohi järgmises püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogusest suuremat kogust:
4. püügipiirkonna Norra veed (PLE/*04N-)
Liit		30 883

Liik:	atlandi merilest Pleuronectes platessa		Püügipiirkond:	6; 5.b püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (PLE/56-14)
Prantsusmaa		2	Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1.
Iirimaa		63
Liit		65
Ühendkuningriik		100

TAC		165

Liik:	atlandi merilest Pleuronectes platessa		Püügipiirkond:	7.a (PLE/07A.)
Belgia		15	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2.
Prantsusmaa		7
Iirimaa		267
Madalmaad		5
Liit		294
Ühendkuningriik		364

TAC		658

Liik:	atlandi merilest Pleuronectes platessa		Püügipiirkond:	7.d ja 7.e (PLE/7DE.)
Belgia		691	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2.
Prantsusmaa		2 302
Liit		2 993
Ühendkuningriik		1 595

TAC		4 588

Liik:	atlandi merilest Pleuronectes platessa		Püügipiirkond:	7.f ja 7.g (PLE/7FG.)
Belgia		89	Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2.
Prantsusmaa		161
Iirimaa		60
Liit		310
Ühendkuningriik		122

TAC		432

Liik:	atlandi merilest Pleuronectes platessa			Püügipiirkond:	7.h, 7.j ja 7.k (PLE/7HJK.)
Belgia		2	(1)	Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 9. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Prantsusmaa		4	(1)
Iirimaa		14	(1)
Madalmaad		8	(1)
Liit		28	(1)
Ühendkuningriik		6	(1)

TAC		34	(1)
(1)	Üksnes kaaspüük. Atlandi merilesta sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.

Liik:	pollak Pollachius pollachius		Püügipiirkond:	6; 5.b püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (POL/56-14)
Hispaania		1	Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1.
Prantsusmaa		21
Iirimaa		7
Liit		29
Ühendkuningriik		17

TAC		46

Liik:	pollak Pollachius pollachius			Püügipiirkond:	7 (POL/07.)
Belgia		69	(1)	Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1.
Hispaania		4	(1)
Prantsusmaa		1 580	(1)
Iirimaa		168	(1)
Liit		1 821	(1)
Ühendkuningriik		536	(1)

TAC		2 357
(1)	Eritingimus: sellest kuni 2 % võib püüda 8.a, 8.b, 8.d ja 8.e püügipiirkonnas (POL/*8ABDE)

Liik:	põhjaatlandi süsikas Pollachius virens			Püügipiirkond:	3.a ja 4; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed (POK/2C3A4)
Belgia		14	(1)	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2.
Taani		1 706	(1)
Saksamaa		4 307	(1)
Prantsusmaa		10 135	(1)
Madalmaad		43	(1)
Rootsi		234	(1)
Liit		16 439	(1)
Norra		23 499	(2)
Ühendkuningriik		5 012	(1)

TAC		44 950
(1)	Eritingimus: sellest kuni 15 % võib püüda 6.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi, liidu ja rahvusvahelistes vetes põhja pool 58°30’ N (POK/*6AN58).
(2)	Võib püüda üksnes 4. püügipiirkonna liidu vetes ja 3.a püügipiirkonnas (POK/*3A4-C). Selle kvoodi alusel püütud saak arvatakse maha Norrale eraldatud TACi-osast.
Eritingimus: nende kvootide piires ei tohi järgmises püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogusest suuremat kogust:
4. püügipiirkonna Norra veed (COD/*04N-)
		14 908

Liik:	põhjaatlandi süsikas Pollachius virens			Püügipiirkond:	6; 5.b, 12. ja 14. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed (POK/56-14)
Saksamaa		220	(1)	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2.
Prantsusmaa		2 178	(1)
Iirimaa		353	(1)
Liit		2 751	(1)
Norra		0
Ühendkuningriik		1 913	(1)

TAC		4 664
(1)	Eritingimus: sellest kuni 30 % võib püüda 2.a ja 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes (POK/*2AC4C).

Liik:	põhjaatlandi süsikas Pollachius virens			Püügipiirkond:	Norra veed lõuna pool 62° N (POK/4N-S62)
Rootsi		880	(1)	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Liit		880

TAC		Ei kohaldata
(1)	Tursa, kilttursa, pollaki ja merlangi kaaspüük arvatakse nende kalaliikide kvoodist maha.

Liik:	põhjaatlandi süsikas Pollachius virens		Püügipiirkond:	7, 8, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed (POK/7/3411)
Belgia		1	Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1.
Prantsusmaa		299
Iirimaa		374
Liit		674
Ühendkuningriik		120

TAC		794

Liik:	harilik kammeljas ja sile kammeljas Scophthalmus maximus ja Scophthalmus rhombus		Püügipiirkond:	4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed (T/B/2AC4-C)
Belgia		99	Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2.
Taani		211
Saksamaa		54
Prantsusmaa		25
Madalmaad		745
Rootsi		2
Liit		1 136
Ühendkuningriik		272

TAC		1 408

Liik:	railised Rajiformes			Püügipiirkond:	4. püügipiirkonna liidu ja Ühendkuningriigi veed; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed (SRX/2AC4-C)
Belgia		127	(1)(2)(3)(4)	Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1.
Taani		5	(1)(2)(3)
Saksamaa		6	(1)(2)(3)
Prantsusmaa		20	(1)(2)(3)(4)
Madalmaad		109	(1)(2)(3)(4)
Liit		267	(1)(3)
Ühendkuningriik		559	(1)(2)(3)(4)

TAC		826	(3)
(1)	Valgetäpp-rai (Raja brachyura) püügist 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes (RJH/04-C.) ning kägu-helerai (Leucoraja naevus) (RJN/2AC4-C), ogarai (Raja clavata) (RJC/2AC4-C) ja täpilise rai (Raja montagui) (RJM/2AC4-C) püügist teatatakse eraldi.
(2)	Kaaspüügi kvoot. Need liigid ei tohi eluskaalu järgi moodustada rohkem kui 25 % pardal olevast püütud kalast püügireisi kohta. Seda tingimust kohaldatakse üksnes laevade suhtes, mille üldpikkus on üle 15 meetri. Seda sätet ei kohaldata (Ühendkuningriigi poolt kehtima jäetud) määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 1 sätestatud lossimiskohustusega saagi suhtes.
(3)	Ei kohaldata valgetäpp-rai (Raja brachyura) puhul 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi vetes ning peentäpp-rai (Raja microocellata) puhul 2.a ja 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes. Juhupüügi korral ei tohi kõnealuseid liike kahjustada. Nende liikide isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta. Kalureid ergutatakse välja töötama ja kasutama meetodeid ja seadmeid, mis võimaldavad kõnealused liigid kiiresti ja kahjustamata vette tagasi lasta.
(4)	Eritingimus: sellest kuni 10 % võib püüda 7.d püügipiirkonnas (SRX/*07D2.), ilma et see piiraks käesoleva määruse artiklites 18 ja 56 ning Ühendkuningriigi õiguse asjaomastes sätetes kehtestatud keeldude kohaldamist neis artiklites ja sätetes kindlaks määratud piirkondades. Valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/07D2.), kägu-helerai (Leucoraja naevus) (RJN/07D2), ogarai (Raja clavata) (RJC/07D2) ja täpilise rai (Raja montagui) (RJM/07D2) püügist teatatakse eraldi. Seda eritingimust ei kohaldata peentäpp-rai (Raja microocellata) ja lainelise rai (Raja undulata) puhul.

Liik:	railised Rajiformes			Püügipiirkond:	3.a püügipiirkonna liidu veed (SRX/03A-C.)
Taani		8	(1)	Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1.
Rootsi		3	(1)
Liit		11	(1)

TAC		11
(1)	Kägu-helerai (Leucoraja naevus) (RJN/03A-C), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/03A-C) ja täpilise rai (Raja montagui) (RJM/03A-C.) püügist teatatakse eraldi.

Liik:	railised Rajiformes			Püügipiirkond:	6.a, 6.b, 7.a–c ja 7.e–k püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed (SRX/67AKXD)
Belgia		208	(1)(2)(3)(4)	Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1.
Eesti		1	(1)(2)(3)(4)
Prantsusmaa		932	(1)(2)(3)(4)
Saksamaa		3	(1)(2)(3)(4)
Iirimaa		300	(1)(2)(3)(4)
Leedu		5	(1)(2)(3)(4)
Madalmaad		1	(1)(2)(3)(4)
Portugal		5	(1)(2)(3)(4)
Hispaania		251	(1)(2)(3)(4)
Liit		1 706	(1)(2)(3)(4)
Ühendkuningriik		713	(1)(2)(3)(4)

TAC		2 419	(3)(4)
(1)	Kägu-helerai (Leucoraja naevus) (RJN/67AKXD), ogarai (Raja clavata) (RJC/67AKXD), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/67AKXD), täpilise rai (Raja montagui) (RJM/67AKXD), ümara helerai (Raja circularis) (RJI/67AKXD) ja šagrään-helerai (Leucoraja fullonica) (RJF/67AKXD) püügist teatatakse eraldi.
(2)	Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda 7.d püügipiirkonnas (SRX/07D2.), ilma et see piiraks käesoleva määruse artiklites 18 ja 56 kehtestatud keeldude kohaldamist neis artiklites kindlaks määratud piirkondades. Kägu-helerai (Leucoraja naevus) (RJN/07D.), ogarai (Raja clavata) (RJC/07D.), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/07D.), täpilise rai (Raja montagui) (RJM/07D.), ümara helerai (Raja circularis) (RJI/07D.) ja šagrään-helerai (Leucoraja fullonica) (RJF/*07D.) püügist teatatakse eraldi. Seda eritingimust ei kohaldata peentäpp-rai (Raja microocellata) ja lainelise rai (Raja undulata) puhul.
(3)	Ei kohaldata peentäpp-rai (Raja microocellata) puhul, välja arvatud 7.f ja 7.g püügipiirkonnas. Juhupüügi korral ei tohi kõnealuseid liike kahjustada. Nende liikide isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta. Kalureid ergutatakse välja töötama ja kasutama meetodeid ja seadmeid, mis võimaldavad kõnealused liigid kiiresti ja kahjustamata vette tagasi lasta. Nende kvootide piires ei tohi 7.f ja 7.g püügipiirkonna vetes (RJE/7FG.) püüda allpool esitatud kogustest suuremaid peentäpp-rai koguseid:
	Liik:	peentäpp-rai Raja microocellata		Püügipiirkond:	7.f ja 7.g (RJE/7FG.)
	Belgia		2	Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1.
	Eesti		0
	Prantsusmaa		9
	Saksamaa		0
	Iirimaa		3
	Leedu		0
	Madalmaad		0
	Portugal		0
	Hispaania		3
	Liit		17
	Ühendkuningriik		14

	TAC		31
	Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda 7.d püügipiirkonnas ja tuleb teatada järgmise koodiga: (RJE/*07D.). See eritingimus ei piira käesoleva määruse artiklites 18 ja 56 ning Ühendkuningriigi õiguse asjaomastes sätetes kehtestatud keeldude kohaldamist neis artiklites ja sätetes kindlaks määratud piirkondades.
(4)	Ei kohaldata lainelise rai (Raja undulata) puhul.

Liik:	railised Rajiformes			Püügipiirkond:	7.d (SRX/07D.)
Belgia		75	(1)(2)(3)(4)	Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1.
Prantsusmaa		630	(1)(2)(3)(4)
Madalmaad		4	(1)(2)(3)(4)
Liit		709	(1)(2)(3)(4)
Ühendkuningriik		131	(1)(2)(3)(4)

TAC		840	(4)
(1)	Kägu-helerai (Leucoraja naevus) (RJN/07D.), ogarai (Raja clavata) (RJC/07D.), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/07D.), täpilise rai (Raja montagui) (RJM/07D.) ja peentäpp-rai (Raja microocellata) (RJE/07D.) püügist teatatakse eraldi.
(2)	Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda 6.a, 6.b, 7.a–c ja 7.e–k püügipiirkonnas (SRX/67AKD). Kägu-helerai (Leucoraja naevus) (RJN/67AKD), ogarai (Raja clavata) (RJC/67AKD), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/67AKD) ja täpilise rai (Raja montagui) (RJM/*67AKD) püügist teatatakse eraldi. Seda eritingimust ei kohaldata peentäpp-rai (Raja microocellata) ja lainelise rai (Raja undulata) puhul.
(3)	Eritingimus: sellest kuni 10 % võib püüda 2.a ja 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes (SRX/*2AC4C). Valgetäpp-rai (Raja brachyura) püügist 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes (RJH/04-C.) ning kägu-helerai (Leucoraja naevus) (RJN/2AC4C), ogarai (Raja clavata) (RJC/2AC4C) ja täpilise rai (Raja montagui) (RJM/2AC4C) püügist teatatakse eraldi. Seda eritingimust ei kohaldata peentäpp-rai (Raja microocellata) puhul.
(4)	Ei kohaldata lainelise rai (Raja undulata) puhul.

Liik:	laineline rai Raja undulata			Püügipiirkond:	7.d ja 7.e (RJU/7DE.)
	Belgia	11	(1)	Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1.
	Eesti	0	(1)
	Prantsusmaa	56	(1)
	Saksamaa	0	(1)
	Iirimaa	15	(1)
	Leedu	0	(1)
	Madalmaad	0	(1)
	Portugal	0	(1)
	Hispaania	13	(1)
	Liit	95	(1)
	Ühendkuningriik	45	(1)

	TAC	140	(1)
(1)	Nimetatud liiki ei tohi püüda selle TACiga hõlmatud piirkondades. Seda liiki võib lossida üksnes tervelt või roogitult. See ei piira liidu laevade suhtes käesoleva määruse artiklites 18 ja 56 sätestatud keeldude kohaldamist neis artiklites kindlaks määratud piirkondades. See ei piira Ühendkuningriigi laevade suhtes Ühendkuningriigi õiguse asjaomastes sätetes kehtestatud keeldude kohaldamist neis sätetes kindlaks määratud piirkondades.

Liik:	railised Rajiformes			Püügipiirkond:	8. ja 9. püügipiirkonna liidu veed (SRX/89-C.)
Belgia		3	(1)(2)	Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1.
Prantsusmaa		486	(1)(2)
Portugal		395	(1)(2)
Hispaania		398	(1)(2)
Liit		1 282	(1)(2)
Ühendkuningriik		3	(1)(2)

TAC		1 285	(2)
(1)	Kägu-helerai (Leucoraja naevus) (RJN/89-C.), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/89-C.) ja ogarai (Raja clavata) (RJC/89-C.) püügist teatatakse eraldi.
(2)	Ei kohaldata lainelise rai (Raja undulata) puhul. Nimetatud liiki ei tohi püüda selle TACiga hõlmatud piirkondades. Juhtudel, kui ei kohaldata lossimiskohustust, võib lainelise rai kaaspüüki 8. ja 9. alapiirkonnas lossida üksnes tervelt või roogitult. Püük on väiksem allpool tabelis esitatud kvootidest. Käesolevad sätted ei piira käesoleva määruse artiklites 18 ja 56 sätestatud keeldude kohaldamist neis artiklites kindlaks määratud piirkondades. Lainelise rai kaaspüügist tuleb eraldi teatada allpool asuvates tabelites esitatud kvootidega. Nende kvootide piires ei tohi püüda allpool esitatud kogustest suuremaid lainelise rai koguseid:
	Liik:	laineline rai Raja undulata		Püügipiirkond:	8. püügipiirkonna liidu veed (RJU/8-C.)
	Belgia		0	Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1.
	Prantsusmaa		3,25
	Portugal		2,5
	Hispaania		2,5
	Liit		8,25
	Ühendkuningriik		0

	TAC		8,25
	Liik:	laineline rai Raja undulata		Püügipiirkond:	9. püügipiirkonna liidu veed (RJU/9-C.)
	Belgia		0	Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1.
	Prantsusmaa		5
	Portugal		3,75
	Hispaania		3,75
	Liit		12,5
	Ühendkuningriik		0

	TAC		12,5

Liik:	süvalest Reinhardtius hippoglossoides		Püügipiirkond:	6; 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed; 5.b püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed (GHL/2A-C46)
Taani		7	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1.
Saksamaa		13
Eesti		7
Hispaania		7
Prantsusmaa		120
Iirimaa		7
Leedu		7
Poola		7
Liit		176
Norra		0
Ühendkuningriik		467

TAC		643

Liik:	harilik makrell Scomber scombrus			Püügipiirkond:	2.a, 3.a ja 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed (MAC/2A34.)
Belgia		510	(1)(2)	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2.
Taani		17 468	(1)(2)
Saksamaa		531	(1)(2)
Prantsusmaa		1 605	(1)(2)
Madalmaad		1 615	(1)(2)
Rootsi		4 833	(1)(2)(3)
Liit		26 562	(1)(2)
Norra		Ei kohaldata	(4)
Ühendkuningriik		Ei kohaldata	(1)(2)

TAC		Ei kohaldata
(1)	Eritingimus: sellest kuni 60 % võib püüda 2.a, 5.b, 6., 7., 8.d, 8.e, 12. ja 14. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelistes vetes (MAC/*2AX14).
(2)	Nende kvootide piires ei tohi ka järgmises kahes püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:
		2.a püügipiirkonna Norra veed (MAC/*02AN-)		Fääri saarte veed (MAC/*FRO1)
	Belgia	0		0
	Taani	0		0
	Saksamaa	0		0
	Prantsusmaa	0		0
	Madalmaad	0		0
	Rootsi	0		0
	Liit	0		0
(3)	Eritingimus: sealhulgas järgmine kogus tonnides, mis püütakse 2.a ja 4.a püügipiirkonna Norra vetes (MAC/*2A4AN):
		283
	Selle eritingimuse kohase kalapüügi korral arvatakse tursa, kilttursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük nende kalaliikide kvoodist maha.
(4)	Arvatakse maha Norrale eraldatud TACi-osast (juurdepääsukvoot). See kogus sisaldab Norra osa Põhjamere TACis, kogumahuga:
		0
	Selle kvoodi alusel tohib püüda üksnes 4.a püügipiirkonnas (MAC/04A.), välja arvatud järgmist kogust tonnides, mida võib püüda 3.a püügipiirkonnas (MAC/03A.):
		0
Eritingimus: nende kvootide piires ei tohi järgmistes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:
	3.a	3.a, 4.b ja 4.c püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu veed		4.b	4.c	2.a, 5.b, 6., 7., 8.d, 8.e, 12. ja 14. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed
	(MAC/*03A.)	(MAC/*3A4BC)		(MAC/*04B.)	(MAC/*04C.)	(MAC/*2A.X14)
Belgia	0	0		0	0	306
Taani	0	4 130		0	0	10 480
Saksamaa	0	0		0	0	319
Prantsusmaa	0	490		0	0	963
Madalmaad	0	490		0	0	969
Rootsi	0	0		390	10	2 900
Liit	0	5 110		390	10	15 937
Ühendkuningriik	0	Ei kohaldata		0	0	Ei kohaldata
Norra	0	0		0	0	0

Liik:	harilik makrell Scomber scombrus			Püügipiirkond:	6, 7, 8.a, 8.b, 8.d ja 8.e; 5.b püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed; 2.a, 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (MAC/2CX14-)
Saksamaa		16 498	(1)	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2.
Hispaania		18	(1)
Eesti		137	(1)
Prantsusmaa		11 000	(1)
Iirimaa		54 992	(1)
Läti		101	(1)
Leedu		101	(1)
Madalmaad		24 059	(1)
Poola		1 162	(1)
Liit		108 067	(1)
Norra		0	(2)(3)
Fääri saared		0	(4)
Ühendkuningriik		Ei kohaldata	(1)

TAC		Ei kohaldata
(1)	Eritingimus: millest kuni 25 % võivad Hispaania, Prantsusmaa ja Portugal vahetada, et püüda 8.c, 9. ja 10. püügipiirkonnas ning CECAFi rajooni 34.1.1 liidu vetes (MAC/*8C910).
(2)	Võib püüda üksnes 2.a, 6.a (põhja pool 56°30′ N), 4.a, 7.d, 7.e, 7.f ja 7.h püügipiirkonnas (MAC/*AX7H).
(3)	Norra võib püüda allpool esitatud juurdepääsu piirnormi koguse (MAC/*N5630) tonnides põhja pool 56°30′ N. Joonealuses märkuses 2 kajastamata kogused arvatakse maha Norra kehtestatud püügi piirnormist.
(4)	See kogus arvatakse maha Fääri saarte püügi piirnormist (juurdepääsukvoot). Võib püüda üksnes 6.a püügipiirkonnas põhja pool 56°30′ N(MAC/6AN56). Siiski võib 1. jaanuarist kuni 15. veebruarini ja 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini selle kvoodi alusel püüda ka 2.a ja 4.a püügipiirkonnas põhja pool 59° N (MAC/24N59).
Eritingimus: nende kvootide piires ei tohi järgmistes püügipiirkondades ega järgmistel ajavahemikel püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:
	4.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed Ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 14. veebruarini ja 1. augustist kuni 31. detsembrini		2.a püügipiirkonna Norra veed		Fääri saarte veed
			2.a püügipiirkonna Norra veed		Fääri saarte veed
	(MAC/*4A-UK)		(MAC/*2AN-)		(MAC/*FRO2)
Saksamaa	16 498		0		0
Hispaania	18		0		0
Eesti	137		0		0
Prantsusmaa	11 000		0		0
Iirimaa	54 922		0		0
Läti	101		0		0
Leedu	101		0		0
Madalmaad	24 059		0		0
Poola	1 162		0		0
Liit	108 067		0		0
Ühendkuningriik	Ei kohaldata		0		0

Liik:	harilik makrell Scomber scombrus			Püügipiirkond:	8.c, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed (MAC/8C3411)
Hispaania		29 922	(1)	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2.
Prantsusmaa		199	(1)
Portugal		6 185	(1)
Liit		36 306

TAC		Ei kohaldata
(1)	Eritingimus: teiste liikmesriikidega vahetatavaid koguseid võib püüda 8.a, 8.b ja 8.d püügipiirkonnas (MAC/*8ABD.). Hispaania, Portugali või Prantsusmaa poolt vahetamise eesmärgil antavad ning 8.a, 8.b ja 8.d püügipiirkonnas püütavad kogused ei või siiski ületada 25 % doonorliikmesriigi kvootidest.
Eritingimus: nende kvootide piires ei tohi järgmises püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:
8.b (MAC/*08B.)
Hispaania		2 513
Prantsusmaa		17
Portugal		519

Liik:	harilik makrell Scomber scombrus		Püügipiirkond:	2.a ja 4.a püügipiirkonna Norra veed (MAC/2A4A-N)
Taani	Kehtestatakse hiljem		Analüütiline TAC
Liit	Kehtestatakse hiljem

TAC		Ei kohaldata

Liik:	harilik merikeel Solea solea			Püügipiirkond:	4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed (SOL/24-C.)
Belgia		398		Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2.
Taani		182
Saksamaa		318
Prantsusmaa		80
Madalmaad		3 587
Liit		4 565
Norra		10	(1)
Ühendkuningriik		705

TAC		5 270
(1)	Võib püüda üksnes 4. püügipiirkonna liidu vetes (SOL/*04-C).

Liik:	harilik merikeel Solea solea		Püügipiirkond:	6; 5.b püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (SOL/56-14)
Iirimaa		11	Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1.
Liit		11
Ühendkuningriik		3

TAC		14

Liik:	harilik merikeel Solea solea		Püügipiirkond:	7.a (SOL/07A.)
Belgia		89	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Prantsusmaa		1
Iirimaa		26
Madalmaad		28
Liit		144
Ühendkuningriik		44

TAC		188

Liik:	harilik merikeel Solea solea		Püügipiirkond:	7.d (SOL/07D.)
Belgia		332	Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2.
Prantsusmaa		663
Liit		995
Ühendkuningriik		257

TAC		1 252

Liik:	harilik merikeel Solea solea		Püügipiirkond:	7.e (SOL/07E.)
Belgia		16	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2.
Prantsusmaa		165
Liit		181
Ühendkuningriik		296

TAC		477

Liik:	harilik merikeel Solea solea		Püügipiirkond:	7.f ja 7.g (SOL/7FG.)
Belgia		206	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2.
Prantsusmaa		21
Iirimaa		10
Liit		237
Ühendkuningriik		110

TAC		347

Liik:	harilik merikeel Solea solea		Püügipiirkond:	7.h, 7.j ja 7.k (SOL/7HJK.)
Belgia		6	Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2.
Prantsusmaa		12
Iirimaa		31
Madalmaad		9
Liit		58
Ühendkuningriik		12

TAC		70

Liik:	kilu ja seotud kaaspüük Sprattus sprattus			Püügipiirkond:	3.a (SPR/03A.)
Taani		0	(1)(2)	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1.
Saksamaa		0	(1)(2)
Rootsi		0	(1)(2)
Liit		0	(1)(2)

TAC		0	(2)
(1)	Merlangi ja kilttursa kaaspüük võib moodustada kuni 5 % kvoodist (OTH/*03A.). Merlangi ja kilttursa kaaspüük, mis arvatakse kvoodist maha vastavalt sellele sättele, ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 8 kohaselt kvoodist maha arvatav liikide kaaspüük ei tohi kokku ületada 9 % kvoodist.
(2)	Selle kvoodi alusel võib püüda ainult 1. juulist 2022 kuni 30. juunini 2023. Selle kvoodi võib üle kanda 2.a ja 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetesse. Igast sellisest ülekandmisest tuleb aga eelnevalt komisjonile ja Ühendkuningriigile teatada.

Liik:	kilu ja seotud kaaspüük Sprattus sprattus			Püügipiirkond:	4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed (SPR/2AC4-C)
Belgia		0	(1)(2)	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1.
Taani		0	(1)(2)
Saksamaa		0	(1)(2)
Prantsusmaa		0	(1)(2)
Madalmaad		0	(1)(2)
Rootsi		0	(1)(2)(3)
Liit		0	(1)(2)
Norra		0	(1)
Fääri saared		0	(1)(4)
Ühendkuningriik		0	(1)

TAC		0	(1)
(1)	Selle kvoodi alusel võib püüda ainult 1. juulist 2022 kuni 30. juunini 2023.
(2)	Merlangi kaaspüük võib moodustada kuni 2 % kvoodist (OTH/*2AC4C). Merlangi kaaspüük, mis arvatakse kvoodist maha vastavalt käesolevale sättele, ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 8 kohaselt kvoodist maha arvestatav liikide kaaspüük ei tohi kokku ületada 9 % kvoodist.
(3)	Sealhulgas tobiad.
(4)	Võib sisaldada kuni 4 % heeringa kaaspüüki.

Liik:	kilu Sprattus sprattus		Püügipiirkond:	7.d ja 7.e (SPR/7DE.)
Belgia		1	Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1.
Taani		62
Saksamaa		1
Prantsusmaa		14
Madalmaad		14
Liit		92
Ühendkuningriik		270

TAC		362

Liik:	harilik ogahai Squalus acanthias			Püügipiirkond:	6, 7 ja 8; 5. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed; 1., 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (DGS/15X14)
Belgia		5	(1)	Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Saksamaa		1	(1)
Hispaania		2	(1)
Prantsusmaa		19	(1)
Iirimaa		12	(1)
Madalmaad		0	(1)
Portugal		0	(1)
Liit		39	(1)
Ühendkuningriik		29	(1)

TAC		68	(1)
(1)	Harilikku ogahaid ei tohi püüda selle lubatud kaaspüügiga hõlmatud piirkondades. Üksnes kaaspüügi majandamise kavades osalevad laevad võivad selle kvoodi alusel lossida ühes kuus kuni 2 tonni harilikku ogahaid, kes on kalapüügivahendite pardale hiivamise hetkel surnud. Liit ja Ühendkuningriik määravad sõltumatult kindlaks, kuidas oma kvooti jagada kaaspüügi majandamise kavades osalevatele laevadele. Liit ja Ühendkuningriik tagavad, et selle lubatud kaaspüügi alusel lossitud hariliku ogahai aastased üldkogused ei ületa eespool märgitud koguseid. Enne lossimise lubamist peaksid liit ja Ühendkuningriik vahetama osalevate laevade nimekirja.

Liik:	stauriidid ja seotud kaaspüük Trachurus spp.			Püügipiirkond:	4.b, 4.c ja 7.d püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed (JAX/4BC7D)
Belgia		3	(1)	Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1.
Taani		1 259	(1)
Saksamaa		111	(1)(2)
Hispaania		24	(1)
Prantsusmaa		105	(1)(2)
Iirimaa		79	(1)
Madalmaad		758	(1)(2)
Portugal		3	(1)
Rootsi		19	(1)
Liit		2 361
Norra		0	(3)
Ühendkuningriik		1 100	(1)(2)

TAC		3 461
(1)	Hirvkalalaste, kilttursa, merlangi ja hariliku makrelli kaaspüük võib moodustada kuni 5 % kvoodist (OTH/*4BC7D). Hirvkalalaste, kilttursa, merlangi ja hariliku makrelli kaaspüük, mis arvatakse kvoodist maha vastavalt sellele sättele, ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 8 kohaselt kvoodist maha arvestatav liikide kaaspüük ei tohi kokku ületada 9 % kvoodist.
(2)	Eritingimus: kuni 5 % 7.d püügipiirkonnas püütud kvoodist võib arvestada koguseks, mis on püütud järgmiste piirkondade kvoodi kohaselt: 4.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed; 6, 7.a–c, e–k; 8.a–b, d–e; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed; 5.b püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (JAX/*7D-EU).
(3)	Ei tohi püüda 7.d püügipiirkonna liidu vetes.

Liik:	stauriidid ja seotud kaaspüük Trachurus spp.			Püügipiirkond:	2.a ja 4.a Ühendkuningriigi veed; 6, 7.a–c, e–k; 8.a–b, d–e; 5.b püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (JAX/2A-14)
Taani		4 731	(1)(3)	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1.
Saksamaa		3 691	(1)(2)(3)
Hispaania		5 034	(3)(5)
Prantsusmaa		1 900	(1)(2)(3)(5)
Iirimaa		12 293	(1)(3)
Madalmaad		14 809	(1)(2)(3)
Portugal		485	(3)(5)
Rootsi		473	(1)(3)
Liit		43 416	(3)
Fääri saared		0	(4)
Ühendkuningriik		4 618	(1)(2)(3)

TAC		49 178
(1)	Eritingimus: kuni 5 % kõnealusest 2.a või 4.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes enne 30. juunit püütud kvoodist võib arvestada koguseks, mis on püütud 4.b, 4.c ja 7.d püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vete suhtes kehtestatud kvoodi alusel (JAX/*2A4AC).
(2)	Eritingimus: sellest kvoodist võib kuni 5 % püüda 7.d püügipiirkonnas (JAX/07D.). Selle eritingimuse kohaselt ja vastavalt joonealusele märkusele 3 tuleb hirvkala ja merlangi kaaspüük teatada eraldi järgmise koodiga: (OTH/07D.).
(3)	Hirvkala, kilttursa, merlangi ja hariliku makrelli kaaspüük võib moodustada kuni 5 % kvoodist (OTH/*2A-14). Hirvkala, kilttursa, merlangi ja hariliku makrelli kaaspüük, mis arvatakse kvoodist maha vastavalt sellele sättele, ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 8 kohaselt kvoodist maha arvestatav liikide kaaspüük ei tohi kokku ületada 9 % kvoodist.
(4)	Üksnes 4.a, 6.a (põhja pool 56°30′ N), 7.e, 7.f ja 7.h püügipiirkond.
(5)	Eritingimus: sellest kvoodist võib kuni 80 % püüda 8.c püügipiirkonnas (JAX/08C2.). Selle eritingimuse kohaselt ja vastavalt joonealusele märkusele 3 tuleb hirvkala ja merlangi kaaspüük teatada eraldi järgmise koodiga: (OTH/08C2).

Liik:	stauriidid Trachurus spp.			Püügipiirkond:	8.c (JAX/08C.)
Hispaania		2 491	(1)	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1.
Prantsusmaa		43
Portugal		246	(1)
Liit		2 780

TAC		2 780
(1)	Eritingimus: sellest kvoodist võib kuni 10 % püüda 9. püügipiirkonnas (JAX/*09.).

Liik:	norra tursik ja seotud kaaspüük Trisopterus esmarkii				Püügipiirkond:	3.a; 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed (NOP/2A3A4.)
Aasta	2022		2023		Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Taani	36 923	(1)(3)	0	(1)(6)
Saksamaa	7	(1)(2)(3)	0	(1)(2)(6)
Madalmaad	27	(1)(2)(3)	0	(1)(2)(6)
Liit	36 957	(1)(3)	0	(1)(6)
Ühendkuningriik	7 839	(2)(3)	0	(2)(6)
Norra	0	(4)	0	(4)
Fääri saared	0	(5)	0	(5)

TAC	Ei kohaldata		Ei kohaldata
(1)	Kilttursa ja merlangi kaaspüük võib moodustada kuni 5 % kvoodist (OT2/*2A3A4). Kilttursa ja merlangi kaaspüük, mis arvestatakse kvoodist maha vastavalt sellele sättele, ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 8 kohaselt kvoodist maha arvestatav liikide kaaspüük ei tohi kokku ületada 9 % kvoodist.
(2)	Selle kvoodi alusel võib püüda ainult 2.a, 3.a ja 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes.
(3)	Püüda võib ainult 1. novembrist 2021 kuni 31. oktoobrini 2022.
(4)	Kasutatakse sortimisvõret.
(5)	Kasutatakse sortimisvõret. Sisaldab kuni 15 % vältimatut kaaspüüki (NOP/*2A3A4), mis arvatakse sellest kvoodist maha.
(6)	Püüda võib ainult 1. novembrist 2022 kuni 31. oktoobrini 2023.

Liik:	tehniliseks otstarbeks ettenähtud kala			Püügipiirkond:	4. püügipiirkonna Norra veed (I/F/04-N.)
Rootsi		800	(1)(2)	Ennetuslik TAC
Liit		800

TAC		Ei kohaldata
(1)	Tursa, kilttursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvatakse nende kalaliikide kvoodist maha.
(2)	Eritingimus: stauriidide (JAX/*04-N) püük ei tohi ületada järgmisi koguseid:
		400

Liik:	muud liigid			Püügipiirkond:	6. ja 7. püügipiirkonna liidu veed (OTH/67-EU)
Liit		Ei kohaldata		Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1.
Norra		0	(1)

TAC		Ei kohaldata
(1)	Püütakse ainult õngejadaga.

Liik:	muud liigid			Püügipiirkond:	4. püügipiirkonna Norra veed (OTH/04-N.)
Belgia		22		Ennetuslik TAC
Taani		2 000
Saksamaa		225
Prantsusmaa		93
Madalmaad		160
Rootsi		Ei kohaldata	(1)
Liit		2 500	(2)

TAC		Ei kohaldata
(1)	Kvoot, mille Norra eraldab Rootsile „muude liikide“ püügiks tavapärastes kogustes.
(2)	Liigid, mis ei ole hõlmatud muude lubatud kogupüügi tasemetega.

Liik:	muud liigid			Püügipiirkond:	4. ja 6.a (põhja pool 56°30' N) püügipiirkonna liidu veed (OTH/46AN-EU)
Liit		Ei kohaldata		Ennetuslik TAC
Norra		0	(1)(2)
Fääri saared		0	(3)

TAC		Ei kohaldata
(1)	Üksnes 4. püügipiirkond (OTH/*4-EU).
(2)	Liigid, mis ei ole hõlmatud muude lubatud kogupüügi tasemetega.

Liide

Käesoleva määruse artikli 9 lõikes 4 osutatud lubatud kogupüügid on järgmised:

Belgia: harilik merikeel 7.a püügipiirkonnas; harilik merikeel 7.f ja 7.g püügipiirkonnas; harilik merikeel 7.e püügipiirkonnas; harilik merikeel 8.a ja 8.b püügipiirkonnas; kenakammeljad 7. püügipiirkonnas; kilttursk 7.b–k, 8., 9. ja 10. püügipiirkonnas; CECAFi 34.1.1 liidu vetes; norra salehomaar 7. püügipiirkonnas; tursk 7.a püügipiirkonnas; atlandi merilest 7.f ja 7.g püügipiirkonnas; atlandi merilest 7.h, 7.j ja 7.k püügipiirkonnas; railised 6.a, 6.b, 7.a–c ja 7.e–k püügipiirkonnas.

Prantsusmaa: harilik makrell 3.a ja 4. püügipiirkonnas, 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi vetes, 3.b ja 3.c püügipiirkonna ning alarajoonide 22–32 liidu vetes; heeringas 4. ja 7.d püügipiirkonnas ning 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi vetes; stauriidid 4.b, 4.c ja 7.d püügipiirkonna liidu vetes; merlang 7.b–k püügipiirkonnas; kilttursk 7.b–k, 8., 9. ja 10. püügipiirkonnas; CECAFi 34.1.1 liidu vetes; harilik merikeel 7.f ja 7.g püügipiirkonnas; merlang 8. püügipiirkonnas; mustlaik-besuugo 6., 7. ja 8. püügipiirkonnas; hirvkala 6., 7. ja 8. püügipiirkonnas; harilik makrell 6., 7., 8.a, 8.b, 8.d ja 8.e püügipiirkonnas; 5.b püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelistes vetes; 2.a, 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelistes vetes; railised 6.a, 6.b, 7.a–c ja 7.e–k püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes; railised 7.d püügipiirkonna liidu vetes; railised 8. ja 9. püügipiirkonna liidu vetes; laineline rai 7.d ja 7.e püügipiirkonnas.

Iirimaa: euroopa merikurat 6. püügipiirkonnas; 5.b püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelistes vetes; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelistes vetes; euroopa merikurat 7. püügipiirkonnas; norra salehomaar 7. alapiirkonna funktsionaalses üksuses 16.

IB LISA

ATLANDI OOKEANI KIRDEOSA JA GRÖÖNIMAA, ICESi 1., 2., 5., 12. JA 14. ALAPIIRKOND NING NAFO 1. PIIRKONNA GRÖÖNIMAA VEED

Liik:	heeringas Clupea harengus		Püügipiirkond:	1. ja 2. püügipiirkonna Ühendkuningriigi, Fääri saarte, Norra ja rahvusvahelised veed (HER/1/2-)
Belgia	12		Analüütiline TAC
Taani	11 969
Saksamaa	2 096
Hispaania	39
Prantsusmaa	516
Iirimaa	3 098
Madalmaad	4 283
Poola	606
Portugal	39
Soome	185
Rootsi	4 435
Ühendkuningriik	11 690
Liit	27 278
Fääri saared	0	(1)
Norra	0	(2)

TAC	598 588
(1)	Arvatakse Fääri saarte püügi piirnormist maha.
(2)	Arvatakse Norra püügi piirnormidest maha.
Eritingimus: nende kvootide piires ei tohi järgmistes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:
Norra vetes põhja pool 62° N ja Jan Mayeni ümbruse püügipiirkonnas (HER/*2AJMN)
	27 278
2., 5.b püügipiirkonnas põhja pool 62° N (Fääri saarte veed) (HER/*25B-F)
Belgia	0
Taani	0
Saksamaa	0
Hispaania	0
Prantsusmaa	0
Iirimaa	0
Madalmaad	0
Poola	0
Portugal	0
Soome	0
Rootsi	0

Liik:	tursk Gadus morhua	Püügipiirkond:	1. ja 2. püügipiirkonna Norra veed (COD/1N2AB.)
Saksamaa	2 334	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Kreeka	290
Hispaania	2 602
Iirimaa	290
Prantsusmaa	2 141
Portugal	2 602
Liit	10 259

TAC	Ei kohaldata

Liik:	tursk Gadus morhua		Püügipiirkond:	NAFO 1.F piirkonna Gröönimaa veed ning 5., 12. ja 14. püügipiirkonna Gröönimaa veed (COD/N1GL14)
Saksamaa	1 950	(1)	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Liit	1 950	(1)

TAC	Ei kohaldata
(1)	Ei tohi püüda 1. märtsist kuni 31. maini „Kleine Banki majanduspiirkonnas“, mis piirneb järgmisi koordinaate ühendavate joontega:
	Punkt	Laiuskraad	Pikkuskraad
	1	65°00' N	38°00' W
	2	65°00' N	35°15' W
	3	64°00' N	35°15' W
	4	64°00' N	38°00' W

Liik:	tursk Gadus morhua		Püügipiirkond:	1 ja 2.b (COD/1/2B.)
Saksamaa	923	(1)(2)	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Hispaania	2 220	(1)(2)
Prantsusmaa	407	(1)(2)
Poola	419	(1)(2)
Portugal	463	(1)(2)
Muud liikmesriigid	68	(1)(2)(3)
Liit	4 500	(1)(2)

TAC	Ei kohaldata
(1)	Kohaldatakse ajutiselt 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2022. Liidu kasutuses olevate tursavarude osa jaotamine Teravmägede ja Karusaare püügipiirkonnas ja kaasnenud kilttursa kaaspüük ei piira mingil moel 1 920 . aasta Pariisi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi.
(2)	Kilttursa kaaspüük võib olla kuni 14 % loomuse kohta. Kilttursa kaaspüügi kogused lisanduvad tursakvoodile.
(3)	Välja arvatud Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Poola ja Portugal. Sellest jagatud kvoodist maha arvatavatest püütud kogustest teatatakse eraldi (COD/1/2B_AMS).

Liik:	tursk ja kilttursk Gadus morhua ja Melanogrammus aeglefinus	Püügipiirkond:	5.b püügipiirkonna Fääri saarte veed (C/H/05B-F.)
Saksamaa	0	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Prantsusmaa	0
Liit	0

TAC	Ei kohaldata

Liik:	pikksabad Macrourus spp.		Püügipiirkond:	5. ja 14. püügipiirkonna Gröönimaa veed (GRV/514GRN)
Liit	50	(1)	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

TAC	Ei kohaldata	(2)

(1)	Eritingimus: kalju-tömppeakala (Coryphaenoides rupestris) (RNG/514GRN) ja põhja-pikksaba (Macrourus berglax) (RHG/514GRN) ei püüta sihtliigina. Neid püütakse üksnes kaaspüügina ning nende püügist teatatakse eraldi.
(2)	Allpool esitatud kogus tonnides eraldatakse Norrale. Eritingimus selle koguse kohta: kalju-tömppeakala (Coryphaenoides rupestris) (RNG/514GRN) ja põhja-pikksaba (Macrourus berglax) (RHG/514GRN) ei püüta sihtliigina. Neid püütakse üksnes kaaspüügina ning nende püügist teatatakse eraldi.
		40

Liik:	pikksabad Macrourus spp.		Püügipiirkond:	NAFO 1. piirkonna Gröönimaa veed (GRV/N1GRN.)
Liit	35	(1)	Analüütiline TAC
			Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.
TAC	Ei kohaldata	(2)	Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
(1)	Eritingimus: kalju-tömppeakala (Coryphaenoides rupestris) (RNG/N1GRN) ja põhja-pikksaba (Macrourus berglax) (RHG/N1GRN) ei püüta sihtliigina. Neid püütakse üksnes kaaspüügina ning nende püügist teatatakse eraldi.
(2)	Allpool esitatud kogus tonnides eraldatakse Norrale. Eritingimus selle koguse kohta: kalju-tömppeakala (Coryphaenoides rupestris) (RNG/N1GRN) ja põhja-pikksaba (Macrourus berglax) (RHG/N1GRN) ei püüta sihtliigina. Neid püütakse üksnes kaaspüügina ning nende püügist teatatakse eraldi.
		55

Liik:	moiva Mallotus villosus	Püügipiirkond:	2.b (CAP/02B.)
Liit	0	Analüütiline TAC

TAC	0

Liik:	moiva Mallotus villosus		Püügipiirkond:	5. ja 14. püügipiirkonna Gröönimaa veed (CAP/514GRN)
Taani	0		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Saksamaa	0
Rootsi	0
Kõik liikmesriigid	0	(1)
Liit	0	(2)
Norra	0	(2)

TAC	Ei kohaldata
(1)	Taani, Saksamaa ja Rootsi võivad kasutada „kõigi liikmesriikide“ kvooti ainult pärast oma kvoodi ammendamist. Liikmesriigid, kellele kuulub üle 10 % liidu kvoodist, ei tohi kasutada „kõigi liikmesriikide“ kvooti. Sellest jagatud kvoodist maha arvatavatest püütud kogustest teatatakse eraldi (CAP/514GRN_AMS).
(2)	Püügiperiood 15. oktoobrist 2022 kuni 15. aprillini 2023.

Liik:	kilttursk Melanogrammus aeglefinus	Püügipiirkond:	1. ja 2. püügipiirkonna Norra veed (HAD/1N2AB.)
Saksamaa	281	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Prantsusmaa	169
Liit	450

TAC	Ei kohaldata

Liik:	põhjaputassuu Micromesistius poutassou		Püügipiirkond:	Fääri saarte veed (WHB/2A4AXF)
Taani	0		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Saksamaa	0
Prantsusmaa	0
Madalmaad	0
Liit	0	(1)

TAC	Ei kohaldata
(1)	Põhjaputassuu püügiga koos võidakse vältimatult kaaspüügina püüda põhjaatlandi hõbekala.

Liik:	harilik molva ja sinine molva Molva molva ja molva dypterygia		Püügipiirkond:	5.b püügipiirkonna Fääri saarte veed (B/L/05B-F.)
Saksamaa	0		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Prantsusmaa	0
Liit	0	(1)

TAC	Ei kohaldata
(1)	Kalju-tömppeakala ja musta süsisaba kaaspüük arvestatakse sellest kvoodist maha kuni järgmise piirnormi ulatuses (OTH/*05B-F):
(1)	0

Liik:	harilik süvameregarneel Pandalus borealis	Püügipiirkond:	5. ja 14. püügipiirkonna Gröönimaa veed (PRA/514GRN)
Taani	1 574	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Prantsusmaa	1 574
Liit	3 149
Norra	1 701

TAC	Ei kohaldata

Liik:	harilik süvameregarneel Pandalus borealis	Püügipiirkond:	NAFO 1. piirkonna Gröönimaa veed (PRA/N1GRN.)
Taani	1 300	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Prantsusmaa	1 300
Liit	2 600

TAC	Ei kohaldata

Liik:	põhjaatlandi süsikas Pollachius virens	Püügipiirkond:	1. ja 2. püügipiirkonna Norra veed (POK/1N2AB.)
Saksamaa	603	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Prantsusmaa	97
Liit	700

TAC	Ei kohaldata

Liik:	põhjaatlandi süsikas Pollachius virens	Püügipiirkond:	1. ja 2. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (POK/1/2INT)
Liit	0	Analüütiline TAC

TAC	Ei kohaldata

Liik:	põhjaatlandi süsikas Pollachius virens	Püügipiirkond:	5.b püügipiirkonna Fääri saarte veed (POK/05B-F.)
Belgia	0	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Saksamaa	0
Prantsusmaa	0
Madalmaad	0
Liit	0

TAC	Ei kohaldata

Liik:	süvalest Reinhardtius hippoglossoides		Püügipiirkond:	1. ja 2. püügipiirkonna Norra veed (GHL/1N2AB.)
Saksamaa	100	(1)	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Liit	100	(1)

TAC	Ei kohaldata
(1)	Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

Liik:	süvalest Reinhardtius hippoglossoides		Püügipiirkond:	1. ja 2. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (GHL/1/2INT)
Liit	1 766	(1)	Ennetuslik TAC

TAC	Ei kohaldata
(1)	Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

Liik:	süvalest Reinhardtius hippoglossoides		Püügipiirkond:	NAFO 1. piirkonna Gröönimaa veed (GHL/N1G-S68)
Saksamaa	1 700	(1)	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Liit	1 700	(1)
Norra	550	(1)

TAC	Ei kohaldata
(1)	Tohib püüda lõuna pool 68° N.

Liik:	süvalest Reinhardtius hippoglossoides		Püügipiirkond:	5., 12. ja 14. püügipiirkonna Gröönimaa veed (GHL/5-14GL)
Saksamaa	4 300		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Liit	4 300	(1)
Norra	650

TAC	Ei kohaldata
(1)	Püütakse korraga kuni kuue laevaga.

Liik:	meriahvenad (madalvee pelaagilised) Sebastes spp.	Püügipiirkond:	5. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (RED/51214S)
Eesti	0	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Saksamaa	0
Hispaania	0
Prantsusmaa	0
Iirimaa	0
Läti	0
Madalmaad	0
Poola	0
Portugal	0
Liit	0

TAC	0

Liik:	meriahvenad (süvamere pelaagilised) Sebastes spp.		Püügipiirkond:	5. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (RED/51214D)
Eesti	0	(1) (2)	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Saksamaa	0	(1) (2)
Hispaania	0	(1) (2)
Prantsusmaa	0	(1) (2)
Iirimaa	0	(1) (2)
Läti	0	(1) (2)
Madalmaad	0	(1) (2)
Poola	0	(1) (2)
Portugal	0	(1) (2)
Liit	0	(1) (2)

TAC	0	(1) (2)
(1)	Võib püüda ainult piirkonnas, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud alas:
	Punkt	Laiuskraad	Pikkuskraad
	1	64°45'N	28°30'W
	2	62°50'N	25°45'W
	3	61°55'N	26°45'W
	4	61°00'N	26°30'W
	5	59°00'N	30°00'W
	6	59°00'N	34°00'W
	7	61°30'N	34°00'W
	8	62°50'N	36°00'W
	9	64°45'N	28°30'W
(2)	Tohib püüda ainult 10. maist kuni 31. detsembrini.

Liik:	meriahvenad Sebastes mentella	Püügipiirkond:	1. ja 2. püügipiirkonna Norra veed (REB/1N2AB.)
Saksamaa	851	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Hispaania	106
Prantsusmaa	93
Portugal	450
Liit	1 500

TAC	Ei kohaldata

Liik:	meriahvenad Sebastes spp.		Püügipiirkond:	1. ja 2. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (RED/1/2INT)
Liit	Kehtestatakse hiljem	(1) (2)	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

TAC	16 802	(3)
(1)	Püük lõpetatakse, kui NEAFCi osalised on lubatud kogupüügi täielikult ära kasutanud. Liikmesriigid keelavad alates lõpetamise kuupäevast oma lipu all sõitvatel laevadel meriahvenate sihtpüügi.
(2)	Liikmesriigid piiravad muu kalapüügiga kaasnevat meriahvenate kaaspüüki nii, et see ei moodustaks üle 1 % pardal hoitavast kogusaagist.
(3)	Ajutine püügi piirnorm, mis hõlmab kõigi NEAFCi osaliste püüke.

Liik:	meriahvenad (pelaagilised) Sebastes spp.		Püügipiirkond:	NAFO 1.F piirkonna Gröönimaa veed ning 5., 12. ja 14. püügipiirkonna Gröönimaa veed (RED/N1G14P)
Saksamaa	0	(1) (2) (3)	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Prantsusmaa	0	(1) (2) (3)
Liit	0	(1) (2) (3)

TAC	Ei kohaldata
(1)	Tohib püüda ainult 10. maist kuni 31. detsembrini.
(2)	Võib püüda ainult Gröönimaa vetes meriahvenate kaitsealal järgmisi koordinaate ühendavate joontega piiratud alal:
	Punkt	Laiuskraad	Pikkuskraad
	1	64°45'N	28°30'W
	2	62°50'N	25°45'W
	3	61°55'N	26°45'W
	4	61°00'N	26°30'W
	5	59°00'N	30°00'W
	6	59°00'N	34°00'W
	7	61°30'N	34°00'W
	8	62°50'N	36°00'W
	9	64°45'N	28°30'W
(3)	Eritingimus: selle kvoodi alusel võib püüda ka joonealuses märkuses 2 osutatud meriahvenate kaitseala rahvusvahelistes vetes (RED/*5-14P).

Liik:	meriahvenad (põhjalähedased) Sebastes spp.		Püügipiirkond:	NAFO 1F piirkonna Gröönimaa veed ning 5. ja 14. püügipiirkonna Gröönimaa veed (RED/N1G14D)
Saksamaa	1 224	(1)	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Prantsusmaa	6	(1)
Liit	1 230	(1)
Norra	300	(1)

TAC	Ei kohaldata
(1)	Võib püüda ainult traaliga ning ainult järgmiste koordinaatidega määratletud joonest põhja ja lääne pool:
	Punkt	Laiuskraad	Pikkuskraad
	1	59°15'N	54°26'W
	2	59°15'N	44°00'W
	3	59°30'N	42°45'W
	4	60°00'N	42°00'W
	5	62°00'N	40°30'W
	6	62°00'N	40°00'W
	7	62°40'N	40°15'W
	8	63°09'N	39°40'W
	9	63°30'N	37°15'W
	10	64°20'N	35°00'W
	11	65°15'N	32°30'W
	12	65°15'N	29°50'W

Liik:	meriahvenad Sebastes spp.	Püügipiirkond:	5.b püügipiirkonna Fääri saarte veed (RED/05B-F.)
Belgia	0	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Saksamaa	0
Prantsusmaa	0
Liit	0

TAC	Ei kohaldata

Liik:	muud liigid		Püügipiirkond:	1. ja 2. püügipiirkonna Norra veed (OTH/1N2AB.)
Saksamaa	71	(1)	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Prantsusmaa	29	(1)
Liit	100	(1)

TAC	Ei kohaldata
(1)	Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

Liik:	muud liigid(1)	Püügipiirkond:	5.b püügipiirkonna Fääri saarte veed (OTH/05B-F.)
Saksamaa	0	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Prantsusmaa	0
Liit	0

TAC	Ei kohaldata
(1)	Välja arvatud kaubandusliku väärtuseta kalaliigid.

Liik:	Lestalised Pleuronectiformes	Püügipiirkond:	5.b püügipiirkonna Fääri saarte veed (FLX/05B-F.)
Saksamaa	0	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Prantsusmaa	0
Liit	0

TAC	Ei kohaldata

Liik:	kaaspüük(1)	Püügipiirkond:	Gröönimaa veed (B-C/GRL)
Liit	600	Ennetuslik TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

TAC	Ei kohaldata
(1)	Pikksabade (Macrourus spp.) kaaspüügist tuleb teatada vastavalt järgmistele püügivõimaluste tabelitele: pikksabad 5. ja 14. püügipiirkonna Gröönimaa vetes (GRV/514GRN) ning pikksabad NAFO 1. piirkonna Gröönimaa vetes (GRV/N1GRN.).

IC LISA

ATLANDI OOKEANI LOODEOSA – NAFO KONVENTSIOONI ALA

Liik:	tursk Gadus morhua		Püügipiirkond:	NAFO 2J3KL (COD/N2J3KL)
Liit	0	(1)	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

TAC	0	(1)
(1)	Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: kuni 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.

Liik:	tursk Gadus morhua		Püügipiirkond:	NAFO 3NO (COD/N3NO.)
Liit	0	(1)	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

TAC	0	(1)
(1)	Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina kuni 1 000 kg või 4 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.

Liik:	tursk Gadus morhua		Püügipiirkond:	NAFO 3M (COD/N3M.)
Eesti	44	(1)	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Saksamaa	186	(1)
Läti	44	(1)
Leedu	44	(1)
Poola	152	(1)
Hispaania	572	(1)
Prantsusmaa	80	(1)
Portugal	786	(1)
Liit	1 908	(1)

TAC	4 000	(1)
(1)	Sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud ajavahemikus 1. jaanuarist 2022 kell 00.00 UTC kuni 31. märtsini 2022 kell 24.00 UTC. Selle aja jooksul täidab laeva kapten määruse (EL) 2019/833* artikli 8 lõike 1 punktis b sätestatud nõudeid ning tagab, et selle kalavaru pardal hoitav saak ning saak ühes loomuses ei ületa määruse (EL) 2019/833 artikli 7 lõike 3 punktis a sätestatud piirmäära.
*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2019. aasta määrus (EL) 2019/833, millega kehtestatakse Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni reguleerimispiirkonnas kohaldatavad kaitse- ja rakendusmeetmed, muudetakse määrust (EL) 2016/1627 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2115/2005 ja (EÜ) nr 1386/2007 (ELT L 141 28.5.2019, lk 1).

Liik:	harilik pikklest Glyptocephalus cynoglossus		Püügipiirkond:	NAFO 3L (WIT/N3L.)
Liit	0	(1)	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

TAC	0	(1)
(1)	Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: kuni 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.

Liik:	harilik pikklest Glyptocephalus cynoglossus	Püügipiirkond:	NAFO 3NO (WIT/N3NO.)
Eesti	52	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Läti	52
Leedu	52
Liit	156

TAC	1 175

Liik:	harilik karelest Hippoglossoides platessoides		Püügipiirkond:	NAFO 3M (PLA/N3M.)
Liit	0	(1)	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

TAC	0	(1)
(1)	Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: kuni 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.

Liik:	harilik karelest Hippoglossoides platessoides		Püügipiirkond:	NAFO 3LNO (PLA/N3LNO.)
Liit	0	(1)	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

TAC	0	(1)
(1)	Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: kuni 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.

Liik:	lühiuimkalmaar Makaira nigricans		Püügipiirkond:	NAFO alapiirkonnad 3 ja 4 (SQI/N34.)
Eesti	128	(1)	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Läti	128	(1)
Leedu	128	(1)
Poola	227	(1)
Muud liikmesriigid	29 467	(1)(2)
Liit	30 078	(1)(3)

TAC	34 000
(1)	Ükski laev ei tohi püüda kalmaari ajavahemikus, mis algab 1. jaanuaril kell 00.01 UTC ja lõpeb 30. juunil kell 24.00 UTC.
(2)	See kogus antakse kasutada Kanadale ja liikmesriikidele, välja arvatud Eesti, Läti, Leedu ja Poola. Sellest jagatud kvoodist maha arvatavatest püütud kogustest teatatakse eraldi (SQI/N34_AMS).
(3)	Vastab Eesti, Läti, Leedu ja Poola kvootide summale ning liidu määratlemata osale, mis on kättesaadav Kanadale ja liikmesriikidele, välja arvatud Eesti, Läti, Leedu ja Poola.

Liik:	ruske soomuslest Limanda ferruginea		Püügipiirkond:	NAFO 3LNO (YEL/N3LNO.)
Liit	0	(1)	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

TAC	20 000
(1)	Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: kuni 2 500 kg või 10 %, olenevalt sellest, kumb on suurem. Kui liidule on määratud „muude“ kvoot, siis kui „muude“ kvoot on ammendatud, on kaaspüügi piirnorm maksimaalselt 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.

Liik:	moiva Mallotus villosus		Püügipiirkond:	NAFO 3NO (CAP/N3NO.)
Liit	0	(1)	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

TAC	0	(1)
(1)	Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: kuni 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.

Liik:	harilik süvameregarneel Pandalus borealis		Püügipiirkond:	NAFO 3LNO(1)(2) (PRA/N3LNOX)
Eesti	0	(3)	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Läti	0	(3)
Leedu	0	(3)
Poola	0	(3)
Hispaania	0	(3)
Portugal	0	(3)
Liit	0	(3)

TAC	0	(3)
(1)	Välja arvatud ala, mis on piiritletud järgmiste koordinaatidega:
	Punkt nr	Põhjalaius	Läänepikkus
	1	47°20'00'' N	46°40'00'' W
	2	47°20'00'' N	46°30'00'' W
	3	46°00'00'' N	46°30'00'' W
	4	46°00'00'' N	46°40'00'' W
(2)	Kalapüük on keelatud vähem kui 200 m sügavusel järgmiste koordinaatidega määratletud joonest lääne poole jäävas piirkonnas:
	Punkt nr	Põhjalaius	Läänepikkus
	1	46°00'00'' N	47°49'00'' W
	2	46°25'00'' N	47°27'00'' W
	3	46°42'00'' N	47°25'00'' W
	4	46°48'00'' N	47°25'50'' W
	5	47°16'50'' N	47°43'50'' W
(3)	Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: kuni 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.

Liik:	harilik süvameregarneel Pandalus borealis		Püügipiirkond:	NAFO 3M(1) (PRA/*N3M.)
TAC	Ei kohaldata	(2)	Analüütiline TAC
(1)	Seda varu võib püüda ka rajoonis 3L järgmiste koordinaatidega piiratud alal:
	Punkt nr	Põhjalaius	Läänepikkus
	1	47°20'00'' N	46°40'00'' W
	2	47°20'00'' N	46°30'00'' W
	3	46°00'00'' N	46°30'00'' W
	4	46°00'00'' N	46°40'00'' W
	Peale selle on krevetipüük keelatud 1. juunist kuni 31. detsembrini järgmiste koordinaatidega piiratud alal:
	Punkt nr	Põhjalaius	Läänepikkus
	1	47°55'00'' N	45°00'00'' W
	2	47°30'00'' N	44°15'00'' W
	3	46°55'00'' N	44°15'00'' W
	4	46°35'00'' N	44°30'00'' W
	5	46°35'00'' N	45°40'00'' W
	6	47°30'00'' N	45°40'00'' W
	7	47°55'00'' N	45°00'00'' W
(2)	Ei ole asjakohane. Püüki reguleeritakse püügikoormuse piiramise abil (EFF/*N3M.). Asjaomased liikmesriigid väljastavad oma kõnealuse püügiga tegelevatele kalalaevadele püügilube ning teatavad kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1224/2009 nendest lubadest komisjonile enne laeva püügitegevuse algust.
	Liikmesriik	Püügipäevade maksimaalne arv
	Taani	0
	Eesti	0
	Hispaania	0
	Läti	0
	Leedu	0
	Poola	0
	Portugal	0

Liik:	süvalest Reinhardtius hippoglossoides	Püügipiirkond:	NAFO 3LMNO (GHL/N3LMNO)
Eesti	318	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Saksamaa	325
Läti	45
Leedu	23
Hispaania	4 359
Portugal	1 822
Liit	6 892

TAC	11 755

Liik:	railased Rajidae	Püügipiirkond:	NAFO 3LNO (SKA/N3LNO.)
Eesti	283	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Leedu	62
Hispaania	3 403
Portugal	660
Liit	4 408

TAC	7 000

Liik:	meriahvenad Sebastes spp.	Püügipiirkond:	NAFO 3LN (RED/N3LN.)
Eesti	895	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Saksamaa	615
Läti	895
Leedu	895
Liit	3 300

TAC	18 100

Liik:	meriahvenad Sebastes spp.		Püügipiirkond:	NAFO 3M (RED/N3M.)
Eesti	1 571	(1)	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Saksamaa	513	(1)
Läti	1 571	(1)
Leedu	1 571	(1)
Hispaania	233	(1)
Portugal	2 354	(1)
Liit	7 813	(1)

TAC	10 933	(1)
(1)	Selle kvoodi alla kuuluva püügi korral tuleb järgida kõnealusele varule kõigi NAFO osaliste jaoks kehtestatud TACi. Selle TACi piires ei või enne 1. juulit 2022 püüda rohkem, kui on lubatud poolaastaks ette nähtud järgmise piirnormiga:
(1)		5 467

Liik:	meriahvenad Sebastes spp.	Püügipiirkond:	NAFO 3O (RED/N3O.)
Hispaania	1 771	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Portugal	5 229
Liit	7 000

TAC	20 000

Liik:	meriahvenad Sebastes spp.		Püügipiirkond:	NAFO alapiirkond 2, rajoonid 1F ja 3K (RED/N1F3K.)
Läti	0	(1)	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Leedu	0	(1)
Liit	0	(1)

TAC	0	(1)
(1)	Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: kuni 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.

Liik:	valge ameerikaluts Urophycis tenuis		Püügipiirkond:	NAFO 3NO (HKW/N3NO.)
Hispaania	255		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Portugal	334
Liit	588	(1)

TAC	1 000
(1)	Kui NAFO kaitse- ja rakendusmeetmete IA lisa kohaselt kinnitavad NAFO osalised hääletamise teel, et TAC on 2 000 tonni, on liidu ja liikmesriikide vastavad kvoodid järgmised:
	Hispaania	509
	Portugal	667
	Liit	1 176

ID LISA

ICCATi KONVENTSIOONI ALA

Liik:

purikala

Istiophorus albicans

Püügipiirkond:

Atlandi ookean, ida pool 45° W

(SAI/AE45W)

TAC

1 271

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:

purikala

Istiophorus albicans

Püügipiirkond:

Atlandi ookean, lääne pool 45° W

(SAI/AW45W)

TAC

1 030

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik:	sinine marliin Makaira nigricans		Püügipiirkond:	Atlandi ookean (BUM/ATLANT)
Hispaania		22,77	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Prantsusmaa		332,82
Portugal		46,21
Liit		401,80

TAC		1 670

Liik:	sinihai Prionace glauca		Püügipiirkond:	Atlandi ookean, põhja pool 5° N (BSH/AN05N)
Iirimaa		0,96	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Hispaania		27 035,09
Prantsusmaa		151,70
Portugal		5 357,67
Liit		32 545,42

TAC		39 102

Liik:	sinihai Prionace glauca			Püügipiirkond:	Atlandi ookean, lõuna pool 5° N (BSH/AS05N)
TAC		28 923	(1)	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


(1)	Ajavahemik ja arvutusmeetod, mida ICCAT kasutab Põhja-Atlandi sinihai püügi piirnormi kehtestamiseks, ei mõjuta ajavahemikku ja arvutusmeetodit, mida kasutatakse mis tahes liidu tasandi jaotamispõhimõtte kindlaksmääramiseks tulevikus.

Liik:	valge piikkoon Tetrapturus albidus		Püügipiirkond:	Atlandi ookean (WHM/ATLANT)
Hispaania		30,50	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Portugal		19,50
Liit		50,00

TAC		355

Liik:	põhjapoolne pikkuim-tuun Thunnus alalunga			Püügipiirkond:	Atlandi ookean, põhja pool 5° N (ALB/AN05N)
Iirimaa		3 174,03		Analüütiline TAC
Hispaania		17 890,00
Prantsusmaa		5 626,69
Portugal		1 962,13
Liit		28 652,85	(1)

TAC		37 801
(1)	Kooskõlas määruse (EÜ) nr 520/2007 artikliga 12 on sihtliigina põhjapoolset pikkuim-tuuni püüdvate liidu kalalaevade arv 1 241 .

Liik:	lõunapoolne pikkuim-tuun Thunnus alalunga		Püügipiirkond:	Atlandi ookean, lõuna pool 5° N (ALB/AS05N)
Hispaania		724,69	Analüütiline TAC
Prantsusmaa		238,16
Portugal		507,15
Liit		1 470,00

TAC		24 000

Liik:	Vahemere pikkuim-tuun Thunnus alalunga			Püügipiirkond:	Vahemeri (ALB/MED)
TAC		2 500	(1)(2)	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
(1)	Mõõkkala noorte isendite kaitseks kohaldatakse 1. oktoobrist kuni 30. novembrini keeluaega ka õngejadalaevadele, mis püüavad sihtliigina Vahemere pikkuim-tuuni. Lisaks ei tohi Vahemere pikkuim-tuuni ei sihtliigi ega kaaspüügina püüda, pardal hoida, ümber laadida ega lossida kas a) ajavahemikul 1. oktoobrist kuni 30. novembrini ning täiendava ühekuulise perioodi jooksul ajavahemikus 15. veebruarist kuni 31. märtsini või teise võimalusena b) iga aasta 1. jaanuarist kuni 31. märtsini.
(2)	Iga liikmesriik piirab oma Vahemere pikkuim-tuuni püügi loaga kalalaevade arvu selle laevade arvuga, millel oli lubatud seda liiki püüda kas a) 2017. aastal, või teise võimalusena b) 2018. aastal liikmesriikide puhul, kes hakkasid oma kalalaevadele litsentse väljastama 2018. aastal. Liikmesriigid, kes kasutasid võrdlusaastana 2017. aastat, võivad selle piirangu suhtes kohaldada 10 % hälvet.

Liik:

kulduim-tuun

Thunnus albacares

Püügipiirkond:

Atlandi ookean

(YFT/ATLANT)

TAC

110 000

(1)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

(1)

Kulduim-tuuni püügist seinnoodalaevadega (YFT/*ATLPS) ja vähemalt 20-meetrise kogupikkusega õngejadalaevadega (YFT/*ATLLL) teatatakse eraldi.

Liik:	suursilm-tuun Thunnus obesus			Püügipiirkond:	Atlandi ookean (BET/ATLANT)
Hispaania		7 438,09	(1)(2)	Analüütiline TAC
Prantsusmaa		3 159,38	(1)(2)
Portugal		2 823,84	(1)(2)
Liit		13 421,31	(1)(2)

Lubatud kogupüük (TAC)		62 000	(1)(2)
(1)	Suursilm-tuuni püügist seinnoodalaevadega (BET/ATLPS) ja vähemalt 20-meetrise kogupikkusega õngejadalaevadega (BET/ATLLL) teatatakse eraldi.
(2)	Alates 2022. aasta juunist peavad liikmesriigid edastama kõnealuste laevade püütud kogused iga nädal, kui saak moodustab 80 % kvoodist.

Liik:	harilik tuun Thunnus thynnus			Püügipiirkond:	Atlandi ookean, ida pool 45° W, ja Vahemeri (BFT/AE45WM)
Küpros		168,95	(4)	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Kreeka		314,03	(7)
Hispaania		6 093,28	(2) (4) (7)
Prantsusmaa		6 012,47	(2) (3) (4)
Horvaatia		950,30	(6)
Itaalia		4 745,34	(4) (5)
Malta		389,32	(4)
Portugal		572,97	(7)
Muud liikmesriigid		64,95	(1)
Liit		19 311,60	(2) (3) (4) (5)
Spetsiaalsed täiendavad püügivõimalused		100	(7)

TAC		36 000
(1)	Välja arvatud Küpros, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Horvaatia, Itaalia, Malta ja Portugal, ning ainult kaaspüügina. Sellest jagatud kvoodist maha arvatavatest püütud kogustest teatatakse eraldi (BFT/AE45WM_AMS).
(2)	Eritingimus: selle lubatud kogupüügi piires kohaldatakse VI lisa punktis 1 (BFT/*8301) osutatud laevade suhtes järgmisi hariliku tuuni (mille kaal ja suurus on 8 kg / 75 cm ja 30 kg / 115 cm vahel) püügi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel:
	Hispaania	923,02
	Prantsusmaa	428,79
	Liit	1 351,81
(3)	Eritingimus: selle lubatud kogupüügi piires kohaldatakse VI lisa punktis 1 (BFT/*641) osutatud laevade suhtes järgmisi hariliku tuuni (mille kaal on vähemalt 6,4 kg või pikkus vähemalt 70 cm) püügi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel:
	Prantsusmaa	100,00
	Liit	100,00
(4)	Eritingimus: selle lubatud kogupüügi piires kohaldatakse VI lisa punktis 2 (BFT/*8302) osutatud laevade suhtes järgmisi hariliku tuuni (mille kaal ja suurus on 8 kg / 75 cm ja 30 kg / 115 cm vahel) püügi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel:
	Hispaania	121,87
	Prantsusmaa	120,25
	Itaalia	94,91
	Küpros	3,38
	Malta	7,79
	Liit	348,19
(5)	Eritingimus: selle lubatud kogupüügi piires kohaldatakse VI lisa punktis 3 (BFT/*643) osutatud laevade suhtes järgmisi hariliku tuuni (mille kaal ja suurus on 8 kg / 75 cm ja 30 kg / 115 cm vahel) püügi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel:
	Itaalia	95,13
	Liit	95,13
(6)	Eritingimus: selle lubatud kogupüügi piires kohaldatakse VI lisa punktis 3 (BFT/*8303F) osutatud laevade suhtes järgmisi kasvatamiseks ettenähtud hariliku tuuni (mille kaal ja suurus on 8 kg / 75 cm ja 30 kg / 115 cm vahel) püügi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel:
	Horvaatia	855,27
	Liit	855,27
(7)	Liit saab 2022. aastal lisaks 19 311,60 tonni suurusele eraldatud kvoodile veel 100 tonni, mis eraldatakse üksnes rannalähedase püügi laevadele, mis püüavad kala konkreetsetes saarestikes Kreekas (Joonia saared), Hispaanias (Kanaari saared) ja Portugalis (Assoorid ja Madeira). See asjaomastele liikmesriikidele eraldatud täiendav kvoot jaguneb järgmiselt (BFT/AVARCH):
	Kreeka	4,5
	Hispaania	87,3
	Portugal	8,2
	Liit	100

Liik:	mõõkkala Xiphias gladius			Püügipiirkond:	Atlandi ookean, põhja pool 5° N (SWO/AN05N)
Hispaania		5 558,59	(2)	Analüütiline TAC
Portugal		1 010,29	(2)
Muud liikmesriigid		108,29	(1)(2)
Liit		6 677,33

TAC		13 200
(1)	Üksnes kaaspüük. Sellest jagatud kvoodist maha arvatavatest püütud kogustest teatatakse eraldi (SWO/AN05N_AMS).
(2)	Eritingimus: kuni 2,39 % sellest kogusest võib püüda Atlandi ookeanis, lõuna pool 5° N (SWO/AS05N). Sellest jagatud kvoodist maha arvatavatest püütud kogustest teatatakse eraldi (SWO/AS05N_AMS).

Liik:	mõõkkala Xiphias gladius			Püügipiirkond:	Atlandi ookean, lõuna pool 5° N (SWO/AS05N)
Hispaania		4 525,88	(1)	Analüütiline TAC
Portugal		298,12	(1)
Liit		4 824,00

TAC		14 000
(1)	Eritingimus: kuni 3,51 % sellest kogusest võib püüda Atlandi ookeanis põhja pool 5° N (SWO/*AN05N).

Liik:	mõõkkala Xiphias gladius			Püügipiirkond:	Vahemeri (SWO/MED)
Horvaatia		13,74	(1)	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Küpros		50,67	(1)
Hispaania		1 565,04	(1)
Prantsusmaa		109,08	(1)
Kreeka		1 036,02	(1)
Itaalia		3 208,45	(1)
Malta		380,64	(1)
Liit		6 363,64	(1)

TAC		9 016,71
(1)	Selle kvoodi alusel võib püüda ainult 1. aprillist kuni 31. detsembrini.

IE LISA

ATLANDI OOKEANI KAGUOSA – SEAFO KONVENTSIOONI ALA

Käesolevas lisas esitatud lubatud kogupüüke (TAC) ei jaotata SEAFO osalistele ning seetõttu on liidu osa kindlaks määramata. Püügitulemusi kontrollib SEAFO sekretariaat, kes teeb SEAFO osalistele teatavaks aja, millal tuleb püük TACi ammendamise tõttu lõpetada.

Liik:

limapead

Beryx spp.

Püügipiirkond:

SEAFO

(ALF/SEAFO)

TAC

200

(1)

Ennetuslik TAC

(1)

Alarajoonis B1 ei tohi püüda rohkem kui 132 tonni (ALF/*F47NA).

Liik:

kuldkrabid

Chaceon spp.

Püügipiirkond:

SEAFO alarajoon B1 (1)

(GER/F47NAM)

TAC

162

(1)

Ennetuslik TAC

(1)

Selle TACi kohaldamisel on kalapüügiks avatud ala määratletud järgmiselt:

—	selle läänepiir on 0° idapikkust,

—	selle põhjapiir on 20° lõunalaiust,

—	selle lõunapiir on 28° lõunalaiust ja

—	selle idapiir ulatub Namiibia majandusvööndi välispiirini.

Liik:

kuldkrabid

Chaceon spp.

Püügipiirkond:

SEAFO, välja arvatud alarajoon B1

(GER/F47X)

TAC

200

Ennetuslik TAC

Liik:

patagoonia kihvkala

Dissostichus eleginoides

Püügipiirkond:

SEAFO alapiirkond D

(TOP/F47D)

TAC

261

Ennetuslik TAC

Liik:

patagoonia kihvkala

Dissostichus eleginoides

Püügipiirkond:

SEAFO, välja arvatud alapiirkond D

(TOP/F47-D)

TAC

Ennetuslik TAC

Liik:

oranž karekala

Hoplostethus atlanticus

Püügipiirkond:

SEAFO alarajoon B1 (1)

(ORY/F47NAM)

TAC

(2)

Ennetuslik TAC

(1)

Käesoleva lisa kohaldamisel on kalapüügiks avatud ala kindlaks määratud järgmiselt:

—	selle läänepiir on 0° idapikkust,

—	selle põhjapiir on 20° lõunalaiust,

—	selle lõunapiir on 28° lõunalaiust ja

—	selle idapiir ulatub Namiibia majandusvööndi välispiirini.

(2)

Välja arvatud lubatud kaaspüük neli tonni (ORY/*F47NA).

Liik:

oranž karekala

Hoplostethus atlanticus

Püügipiirkond:

SEAFO, välja arvatud alarajoon B1

(ORY/F47X)

TAC

Ennetuslik TAC

Liik:

kultkalad

Pseudopentaceros spp.

Püügipiirkond:

SEAFO

(EDW/SEAFO)

TAC

135

Ennetuslik TAC

IF LISA

RINGHOOVUSE TUUN – LEVIKUALAD

Liik:	ringhoovuse tuun Thunnus maccoyii			Püügipiirkond:	kõik levikualad (SBF/F41-81)
Liit		11	(1)	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

TAC		17 647
(1)	Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

IG LISA

WCPFC KONVENTSIOONI ALA

Liik:	suursilm-tuun Thunnus obesus			Püügipiirkond:	WCPFC konventsiooni ala lõuna pool 20° S (BET/F7120S)
Portugal		2 000	(1)	Ennetuslik TAC
Hispaania		2 000	(1)
Liit		4 000	(1)

TAC		Ei kohaldata	(1)
(1)	Selle kvoodi alusel võivad püüda ainult õngejadasid kasutavad laevad.

Liik:	mõõkkala Xiphias gladius		Püügipiirkond:	WCPFC konventsiooni ala lõuna pool 20° S (SWO/F7120S)
Liit		3 170,36	Ennetuslik TAC

TAC		Ei kohaldata

IH LISA

SPRFMO KONVENTSIOONI ALA

Liik:

kihvkalad

Dissostichus spp.

Püügipiirkond:

SPRFMO konventsiooni ala

(TOT/SPR-RB)

TAC

Kehtestatakse hiljem

(1)

Ennetuslik TAC

(1)

Seda aastast TACi kohaldatakse üksnes uurimusliku kalapüügi suhtes. Kala püütakse üksnes järgmises uurimisjaotises:

—

loodes

50°30' S, 136° E

—

kirdes

50°30' S, 140°30' E

—	idapoolne sisenurk

52°45' S, 140°30' E

—	idapoolne välisnurk

52°45' S, 145°30' E

—

kagus

54°50' S, 145°30' E

—

edelas

54°50' S, 136° E

Liik:	tšiili stauriid Trachurus murphyi	Püügipiirkond:	SPRFMO konventsiooni ala (CJM/SPRFMO)
Saksamaa	Kehtestatakse hiljem	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Madalmaad	Kehtestatakse hiljem
Leedu	Kehtestatakse hiljem
Poola	Kehtestatakse hiljem
Liit	Kehtestatakse hiljem

TAC	Ei kohaldata

IJ LISA

IOTC PÄDEVUSALASSE KUULUV ALA

Kulduim-tuuni (Thunnus albacares) püük liidu seinnoodalaevadega ei tohi ületada käesolevas lisas sätestatud püügi piirnorme.

Liik:	kulduim-tuun Thunnus albacares	Püügipiirkond:	IOTC pädevusalasse kuuluv ala (YFT/IOTC)
Prantsusmaa	Kehtestatakse hiljem	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Itaalia	Kehtestatakse hiljem
Hispaania	Kehtestatakse hiljem
Liit	Kehtestatakse hiljem

TAC	Ei kohaldata

IK LISA

SIOFA KOKKULEPPEGA HÕLMATUD PIIRKOND

Liik:	kihvkalad Dissostichus spp.			Püügipiirkond:	Del Cano piirkond (1) (TOT/F517DC)
Liit		18,33	(2)	Ennetuslik TAC

TAC		55	(2)
(1)	FAO alapiirkonna 51.7 rahvusvahelised veed, mille piirideks on -44° ja -45° lõunalaiust ning idas ja läänes külgnevad majandusvööndid.
(2)	Püüda võivad üksnes laevad, mille pardal on vaatlejad ja mis kasutavad õngejadasid, püügihooajal 1. detsembrist 2021 kuni 30. novembrini 2022. Õngejadadel ei tohi olla rohkem kui 3 000 õngekonksu ühe jada kohta ning õngejadad peavad paiknema vähemalt kolme meremiili kaugusel üksteisest. Nende laevade puhul, mis ei püüa kihvkalu (Dissostichus spp.) sihtliigina, ei ületa kihvkalasaak püügihooaja jooksul 0,5 tonni. Kui laev saavutab selle piirnormi, ei tohi ta enam püüda Del Cano piirkonnas.

Liik:	kihvkalad Dissostichus spp.			Püügipiirkond:	Williams Ridge (1) (TOT/F574WR)
TAC		140	(2)	Ennetuslik TAC
(1)	FAO alapiirkond 57.4, mis on piiritletud järgmiste koordinaatidega:
	Punkt		Laiuskraad		Pikkuskraad
	1		52°30'00" S		80°00'00" E
	2		55°00'00" S		80°00'00" E
	3		55°00'00" S		85°00'00" E
	4		52°30'00" S		85°00'00" E
(2)	Eespool esitatud TACe ei jaotata SIOFA osaliste vahel ning seetõttu on liidu osa kindlaks määramata. Seda võivad püüda üksnes laevad, mille pardal on vaatlejad, püügihooajal 1. detsembrist 2021 kuni 30. novembrini 2022. SIOFA loodud võrguruudu kohta ei tohi olla rohkem kui kaks õngejada, millel ei ole rohkem kui 6 250 õngekonksu, ning vastavalt SIOFA kehtestatud juurdepääsutingimustele peab püügireiside vahel olema vähemalt 30 päeva. Nende laevade puhul, mis ei püüa kihvkalu (Dissostichus spp.) sihtliigina, ei ületa kihvkalasaak püügihooaja jooksul 0,5 tonni. Kui laev saavutab selle piirnormi, ei tohi ta enam püüda Williams Ridge’is.
Ajutised kaitsealad
Atlantis Bank
	Punkt		Lõunalaius (S)		Idapikkus (E)
	1		32°00'		57° 00'
	2		32°50'		57°00'
	3		32°50'		58°00'
	4		32°00'		58°00'
Coral
	Punkt		Lõunalaius (S)		Idapikkus (E)
	1		41°00'		42°00'
	2		41°40'		42°00'
	3		41°40'		44°00'
	4		41° 00'		44°00'
Fools Flat
	Punkt		Lõunalaius (S)		Idapikkus (E)
	1		31°30'		94°40'
	2		31°40'		94°40'
	3		31°40'		95°00'
	4		31°30'		95°00'
Middle of What
	Punkt		Lõunalaius (S)		Idapikkus (E)
	1		37°54'		50°23'
	2		37°56'30"		50°23'
	3		37°56'30"		50°27'
	4		37°54'		50°27'
Walter’s Shoal
	Punkt		Lõunalaius (S)		Idapikkus (E)
	1		33°00'		43°10'
	2		33°20'		43°10'
	3		33°20'		44°10'
	4		33°00'		44°10'

IL LISA

IATTC KONVENTSIOONI ALA

Liik:	suursilm-tuun Thunnus obesus			Püügipiirkond:	IATTC konventsiooni ala (BET/IATTC)
Liit		500	(1)	Ennetuslik TAC

TAC		Ei kohaldata
(1)	Selle kvoodi alusel võivad püüda ainult õngejadasid kasutavad laevad.

II LISA

LAEVADE PÜÜGIKOORMUS SEOSES HARILIKU MERIKEELE VARUDE MAJANDAMISEGA LA MANCHE’I LÄÄNEOSAS ICESi 7.e RAJOONIS

I PEATÜKK

Üldsätted

1. KOHALDAMISALA

1.1.

Käesolevat lisa kohaldatakse liidu kalalaevade suhtes, mille kogupikkus on vähemalt 10 meetrit, kui nad hoiavad pardal või kasutavad piimtraale, mille võrgusilma suurus on vähemalt 80 mm, ning seisevvõrke, sealhulgas nakkevõrgud, abarad ja takervõrgud, mille võrgusilma suurus on kuni 220 mm kooskõlas määrusega (EL) 2019/472, ning mis viibivad ICESi 7.e rajoonis.

1.2.

Käesolevat lisa ei kohaldata kalalaevade suhtes, mis püüavad seisevvõrkudega, mille võrgusilma suurus on vähemalt 120 mm, ja mis on püügiandmete kohaselt püüdnud kolme eelmise aasta jooksul aastas eluskaalus vähem kui 300 kg harilikku merikeelt, järgmistel tingimustel:

a)	sellised laevad püüdsid 2020. aasta püügiperioodil eluskaalus vähem kui 300 kg harilikku merikeelt;

b)	sellised laevad ei laadi merel kala ümber teisele laevale;

c)	iga asjaomane liikmesriik esitab komisjonile 31. juuliks 2022 ja 31. jaanuariks 2023 aruande selliste laevade hariliku merikeele püügi kohta kolmel eelnenud aastal ja 2022. aastal.

Kui mõni neist tingimustest on täitmata, kaotavad kõnealused laevad kohe vabastuse käesoleva lisa kohaldamisest.

2. MÕISTED

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

„püügivahendite rühm“ – rühm, mis koosneb järgmisest kahest püügivahendite kategooriast:

i)	piimtraalid, mille võrgusilma suurus on vähemalt 80 mm, ja

ii)	seisevvõrgud, sealhulgas nakkevõrgud, abarad ja takervõrgud, mille võrgusilma suurus on kuni 220 mm;

b)	„kindlaksmääratud püügivahend“ – ükskõik kumb kahest kõnealusest püügivahendite kategooriast, mis kuulub püügivahendite rühma;

c)	„piirkond“ – ICESi 7.e rajoon;

d)	„käesolev püügiperiood“ – ajavahemik 1. veebruarist 2022 kuni 31. jaanuarini 2023.

3. PÜÜGITEGEVUSE PIIRANGUD

Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 29 kohaldamist, tagab iga liikmesriik, et tema lipu all sõitvad ja liidus registreeritud liidu kalalaevad, mille pardal on kindlaksmääratud püügivahendid, ei viibi kõnealuses piirkonnas rohkem päevi, kui on sätestatud käesoleva lisa III peatükis.

II PEATÜKK

Load

4. PÜÜGILOAGA LAEVAD

4.1

Liikmesriik ei anna luba kalapüügiks kõnealuses piirkonnas kindlaksmääratud püügivahenditega ühelegi tema lipu all sõitvale laevale, millel ei ole tõendeid püügitegevuse kohta piirkonnas aastatel 2002–2018 (välja arvatud püügitegevus seoses kalalaevade vahel päevade ülekandmisega), välja arvatud juhul, kui liikmesriik tagab, et asjaomases piirkonnas jäetakse ära samaväärse mootorivõimsusega püük, mõõdetuna kilovattides.

4.2

Siiski võib laev, mis on kala püüdnud kindlaksmääratud püügivahenditega, kasutada teisi püügivahendeid, tingimusel et teiste püügivahendite kohta eraldatud päevade arv on suurem kui kindlaksmääratud püügivahendite kohta eraldatud päevade arv või sellega võrdne.

4.3

Sellise liikmesriigi lipu all sõitvatel kalalaevadel, millel ei ole selles piirkonnas kvoote, ei lubata püüda kala kõnealuses piirkonnas kindlaksmääratud püügivahendiga, välja arvatud juhul, kui laevale on eraldatud kvoot pärast määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 8 kohast ülekandmist ja laevale on eraldatud merepäevad vastavalt käesoleva lisa punktile 10 või 11.

III PEATÜKK

Liidu kalalaevadele eraldatavate piirkonnas viibimise päevade arv

5. PÄEVADE MAKSIMAALNE ARV

Käesoleva püügiperioodi maksimaalne arv päevi, mille jooksul võib liikmesriik oma lipu all sõitval laeval lubada viibida piirkonnas, kusjuures laeva pardal on mõni kindlaksmääratud püügivahenditest, on esitatud I tabelis.

I tabel

Laeva püügipiirkonnas viibimise päevade maksimaalne arv kindlaksmääratud püügivahendite kaupa käesoleval püügiperioodil

Kindlaksmääratud püügivahend	Päevade maksimaalne arv
Piimtraalid, mille võrgusilma suurus on ≥ 80 mm	Belgia	44
Piimtraalid, mille võrgusilma suurus on ≥ 80 mm	Prantsusmaa	47
Seisevvõrgud, mille võrgusilma suurus on ≤ 220 mm	Belgia	44
Seisevvõrgud, mille võrgusilma suurus on ≤ 220 mm	Prantsusmaa	48

6. KILOVATT-PÄEVA SÜSTEEM

6.1.

Käesoleval püügiperioodil võivad liikmesriigid eraldatud püügikoormust reguleerida vastavalt kilovatt-päeva süsteemile. Kõnealuse süsteemi kohaselt võib liikmesriik lubada laeval, mis kasutab mõnda I tabelis esitatud kindlaksmääratud püügivahendit, viibida piirkonnas kõnealuses tabelis sätestatust erineva maksimaalse arvu päevi, tingimusel et järgitakse sellisele kindlaksmääratud püügivahendile vastavat kilovatt-päevade üldarvu.

6.2.

Kilovatt-päevade üldarv on kõigile asjaomase liikmesriigi lipu all sõitvatele laevadele, millel on õigus kasutada vastavat kindlaksmääratud püügivahendit, eraldatud üksikute püügikoormuste summa. Kõnealused üksikud püügikoormused arvutatakse kilovatt-päevades, korrutades iga laeva mootorivõimsuse nende merepäevade arvuga, mida laev kasutaks vastavalt I tabelile, kui ei kohaldataks punkti 6.1.

6.3.

Liikmesriik, kes soovib kasutada punktis 6.1 osutatud süsteemi, esitab komisjonile taotluse I tabelis esitatud kindlaksmääratud püügivahendi osas koos elektrooniliste aruannetega, mis sisaldavad järgmisi arvutuse üksikasju:

a)	püügiloaga laevade loetelu koos viitega nende liidu kalalaevade registri numbrile (CFR) ja mootorivõimsusele;

b)	merepäevade arv, mis oleks igale laevale algselt eraldatud vastavalt I tabelile, ja merepäevade arv, mille iga laev saaks punkti 6.1 kohaldamise korral.

6.4.

Kõnealuse taotluse alusel hindab komisjon, kas selles punktis 6 osutatud tingimused on täidetud, ning võib juhul, kui tingimused on täidetud, lubada asjaomasel liikmesriigil kasutada punktis 6.1 osutatud süsteemi.

7. LISAPÄEVADE ERALDAMINE PÜÜGITEGEVUSE ALALISE LÕPETAMISE EEST

7.1.

Komisjon võib eraldada liikmesriikidele täiendava arvu merepäevi, mille jooksul võib lipuliikmesriik lubada piirkonnas viibida laeval, mille pardal on mõni kindlaksmääratud püügivahend, võttes aluseks eelneval püügiperioodil aset leidnud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 (1) artikli 34 või nõukogu määruse (EÜ) nr 744/2008 (2) kohased püügitegevuse püsivad või alalised lõpetamised. Komisjon võib asjaomase liikmesriigi kirjalikul ja nõuetekohaselt põhjendatud taotlusel võtta iga üksikjuhtumi puhul eraldi arvesse muudel asjaoludel toimunud püügitegevuse alalist lõpetamist. Sellises taotluses esitatakse asjaomaste laevade identifitseerimisandmed ning kinnitatakse iga laeva puhul, et see ei hakka enam kunagi kalapüügiga tegelema.

7.2.

Püügitegevuse lõpetanud, teatavat püügivahendite rühma kasutanud laevade kilovatt-päevades mõõdetud 2003. aasta püügikoormus jagatakse kõigi sama püügivahendite rühma kasutanud laevade 2003. aasta püügikoormusega. Täiendavate merepäevade arvutamiseks korrutatakse saadud suhe päevade arvuga, mis oleks eraldatud I tabeli järgi. Selle arvutuse tulemusena saadud mis tahes päevaosa ümardatakse lähima täispäevani.

7.3.

Punkte 7.1 ja 7.2 ei kohaldata, kui laev on punkti 4.2 kohaselt asendatud või kui püügitegevuse lõpetamist on täiendavate merepäevade saamiseks eelmistel aastatel juba kasutatud.

7.4.

Liikmesriigid, kes soovivad kasutada punktis 7.1 osutatud lisapäevi, esitavad komisjonile hiljemalt 15. juuniks 2022 taotluse koosaruannetega elektroonilises vormis, mis sisaldavad I tabelis esitatud püügivahendite rühma kohta järgmisi arvutuse üksikasju:

a)	püügitegevuse lõpetanud laevade loetelu koos viitega nende liidu kalalaevade registri numbrile (CFR) ja mootorivõimsusele;

b)	kõnealuste laevade püügitegevus 2003. aastal, arvutatuna merepäevades vastavalt püügivahendite rühmadele.

7.5.

Liikmesriik võib täiendavad merepäevad käesoleva püügiperioodi jooksul eraldada kõigile või osadele oma allesjäänud kalalaevadele, millel on õigus kasutada vastavat kindlaksmääratud püügivahendit.

7.6.

Kui komisjon eraldab täiendavaid merepäevi püügitegevuse alalise lõpetamise tõttu eelneva püügiperioodi jooksul, kohandatakse seoses käesoleva püügiperioodiga I tabelis liikmesriigi ja püügivahendi kohta esitatud maksimaalset päevade arvu vastavalt.

8. LISAPÄEVADE ERALDAMINE TEADUSLIKU VAATLEMISE TÕHUSTAMISEKS

8.1.

Komisjon võib eraldada ajavahemikul 1. veebruarist 2022 kuni 31. jaanuarini 2023 liikmesriikidele kolm lisapäeva, mille jooksul võib laev viibida piirkonnas teadlaste ja kalandussektori partnerluses läbiviidava tõhustatud teadusliku vaatlemiskava alusel, kui laeva pardal on kindlaksmääratud püügivahendeid. Selline kava keskendub eelkõige tagasiheite hulgale ja koostisele ning on põhjalikum, kui on määratletud andmete kogumise nõuetes, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/1004 (3) ning selle rakenduseeskirjades seoses riiklike programmidega.

8.2.

Teaduslikud vaatlejad on kalalaeva omanikust, kaptenist ning meeskonnaliikmetest sõltumatud.

8.3.

Punktis 8.1 nimetatud lisapäevi kasutada soovivad liikmesriigid esitavad komisjonile kinnitamiseks tõhustatud teadusliku vaatluskava kirjelduse.

8.4.

Kui komisjon on liikmesriigi esitatud teadusliku vaatluskava varem heaks kiitnud ning asjaomane liikmesriik soovib jätkata selle kohaldamist muutusteta, teavitab ta komisjoni tõhustatud vaatluskava jätkamisest neli nädalat enne kava kohaldamisaja algust.

IV PEATÜKK

Haldamine

9. ÜLDINE KOHUSTUS

Liikmesriigid haldavad maksimaalset lubatud püügikoormust vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklites 26–35 sätestatud tingimustele.

10. PÜÜGIPERIOODID

10.1.

Liikmesriik võib jagada piirkonnas viibimise päevad, mis on esitatud I tabelis, ühe- või mitmekuulise kestusega püügiperioodideks.

10.2.

Päevade või tundide arvu, mille jooksul laev võib püügiperioodi jooksul piirkonnas viibida, määrab kindlaks asjaomane liikmesriik.

10.3.

Kui liikmesriik lubab oma lipu all sõitval laeval piirkonnas viibida teatava arvu tunde, jätkab liikmesriik päevade kasutamise mõõtmist punktis 9 täpsustatud viisil. Komisjoni taotlusel tõendab asjaomane liikmesriik, et ta on võtnud ennetusmeetmed selleks, et vältida püügipäevade ülemäärast kasutamist piirkonnas tulenevalt sellest, et laev lahkub piirkonnast enne 24-tunnise perioodi lõppu.

V PEATÜKK

Eraldatud püügikoormuste vahetamine

11. PÄEVADE ÜLEKANDMINE ÜHE LIIKMESRIIGI LIPU ALL SÕITVATE KALALAEVADE VAHEL

11.1.

Liikmesriik võib anda tema lipu all sõitvale kalalaevale loa kanda piirkonnas viibimise päevad, mille kasutamiseks tal on luba, üle teisele sama liikmesriigi lipu all asjaomases piirkonnas sõitvale laevale, tingimusel et laeva poolt vastuvõetud päevade arv ja laeva kilovattides väljendatud mootorivõimsus (kilovatt-päevad) on võrdne doonorlaeva ülekantud päevade arvu ja doonorlaeva kilovattides väljendatud mootorivõimsusega või sellest väiksem. Laevade mootorivõimsus kilovattides vastab kummagi laeva mootorivõimsusele, mis on registreeritud liidu kalalaevade registris.

11.2.

Punkti 11.1 kohaselt üle kantud piirkonnas viibimise päevade koguarvu ja doonorlaeva kilovattides mõõdetud mootorivõimsuse korrutis ei tohi olla suurem kui doonorlaeva poolt püügipäeviku järgi aastatel 2001, 2002, 2003, 2004 ja 2005 kõnealuses piirkonnas kasutatud aasta keskmise püügipäevade arvu ja kõnealuse laeva kilovattides mõõdetud mootorivõimsuse korrutis.

11.3.

Punktis 11.1 kohaselt võivad omavahel päevi üle kanda need laevad, mis ühe ja sama püügiperioodi kestel kasutavad kindlaksmääratud püügivahendeid.

11.4.

Liikmesriigid annavad komisjoni taotlusel teavet toimunud ülekandmiste kohta. Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, millega kehtestakse tabelivormid selle teabe kogumiseks ja edastamiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas käesoleva määruse artikli 58 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

12. PÄEVADE ÜLEKANDMINE ERI LIIKMESRIIKIDE LIPU ALL SÕITVATE KALALAEVADE VAHEL

Liikmesriigid võivad lubada piirkonnas viibimise päevade ülekandmist nende lipu all sõitvate kalalaevade vahel sama püügiperioodi ja piirkonna piires tingimusel, et kohaldatakse punktides 4.1, 4.3, 5, 6 ja 10 sätestatud tingimusi. Kui liikmesriigid otsustavad anda sellise ülekandmise loa, teatavad nad komisjonile enne ülekandmise toimumist ülekandmise üksikasjad, sealhulgas ülekantavate päevade arvu, püügikoormuse ja vajaduse korral sellega seotud kvoodid.

VI PEATÜKK

Aruandekohustus

13. PÜÜGIKOORMUSE ARUANNE

Määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklit 28 kohaldatakse käesoleva lisa kohaldamisalasse kuuluvate laevade suhtes. Nimetatud artiklis osutatud geograafilise piirkonna all mõeldakse käesoleva lisa punktis 2 määratletud piirkonda.

14. ANDMETE KOGUMINE

Liikmesriigid koguvad kvartalite kaupa andmeid kogu püügikoormuse kohta, mida on piirkonnas kasutanud veetavaid püüniseid ja passiivpüüniseid kasutavad laevad, ning püügikoormuste kohta, mida on piirkonnas kasutanud eri püügivahendeid kasutavad laevad ja nende laevade mootorivõimsuse kohta kilovatt-päevades, käesolevas lisas sätestatud teabe alusel, mida kasutatakse piirkonnas viibitud püügipäevade haldamiseks.

15. ANDMETE ESITAMINE

Komisjoni taotlusel edastavad liikmesriigid punktis 14 täpsustatud andmed komisjonile tabeli kujul, mille vorm on esitatud II ja III tabelis, saates need e-posti aadressile, mille komisjon liikmesriikidele teatab. Komisjoni taotlusel saadavad liikmesriigid komisjonile neile eraldatud püügikoormuse ja selle kasutamise kohta üksikasjaliku teabe, mis hõlmab 2020. ja 2021. aasta püügiperioode tervikuna või osa nendest, kasutades IV ja V tabelis esitatud vormi.

II tabel

Aruandevorm kilovatt-päevade kohta püügiperioodide kaupa

Liikmesriik	Püügivahend	Püügiperiood	Püügikoormuse koonddeklaratsioon
(1)	(2)	(3)	(4)

III tabel

Andmete esitusviis kilovatt-päevade kohta püügiperioodide kaupa

Rubriik

Maksimaalne tähtede/numbrite arv

Joondus (4)

V(asakule)/P(aremale)

Määratlus ja märkused

(1)	Liikmesriik

Liikmesriik (kolmetäheline ISO-kood), kus laev on registreeritud

(2)	Püügivahend

Üks järgmistest püügivahendite liikidest:

BT = piimtraalid ≥ 80 mm

GN = nakkevõrk < 220 mm

TN = abar või takervõrk < 220 mm

(3)	Püügiperiood

Üks aasta alates 2006. aasta püügiperioodist kuni käesoleva püügiperioodini

(4)	Püügikoormuse koonddeklaratsioon

Kilovatt-päevades väljendatud püügikoormuse summa kõnealuse püügiperioodi 1. veebruarist kuni 31. jaanuarini

IV tabel

Aruandevorm laevaga seotud teabe kohta

Liikmesriik	CFR	Pardatähis	Püügiperioodi pikkus	Teatatud püügivahend				Päevade arv, mil on lubatud kasutada teatatud püügivahendit (-vahendeid)				Päevade arv, mil teatatud püügivahendit (-vahendeid) kasutati				Ülekantud päevad
Liikmesriik	CFR	Pardatähis	Püügiperioodi pikkus	Nr 1	Nr 2	Nr 3	…	Nr 1	Nr 2	Nr 3	…	Nr 1	Nr 2	Nr 3	…	Ülekantud päevad
(1)	(2)	(3)	(4)	(5)	(5)	(5)	(5)	(6)	(6)	(6)	(6)	(7)	(7)	(7)	(7)	(8)

V tabel

Andmevorm laevaga seotud teabe kohta

Rubriik

Maksimaalne tähtede/numbrite arv

Joondus (5)

V(asakule)/P(aremale)

Määratlus ja märkused

(1)	Liikmesriik

Liikmesriik (kolmetäheline ISO-kood), kus laev on registreeritud

(2)

CFR

Liidu kalalaevade registri number (CFR)

Kalalaeva kordumatu identifitseerimisnumber

Liikmesriik (kolmetäheline ISO-kood) ja identifitseeriv seerianumber (üheksa kohta). Kui seerianumber on lühem kui üheksa kohta, tuleb vasakule poole nulle juurde lisada

(3)	Pardatähis

Vastavalt komisjoni rakendusmäärusele (EL) nr 404/2011 (6)

(4)	Püügiperioodi pikkus

Püügiperioodi pikkus kuudes

(5)	Teatatud püügivahend

Üks järgmistest püügivahendite liikidest:

BT = piimtraalid ≥ 80 mm

GN = nakkevõrk < 220 mm

TN = abar või takervõrk < 220 mm

(6)	Teatatud püügivahendi(te)le kehtiv eritingimus

Päevade arv, mille jooksul laeval on II lisa kohaselt õigus valida teatatud püügivahendeid ja teatatud püügiperioodi pikkus

(7)	Päevade arv, mil teatatud püügivahendit (-vahendeid) kasutati

Päevade arv, mil kalalaev on teatatud püügiperioodi jooksul tegelikult olnud piirkonnas ja kasutanud teatatud püügivahendeid

(8)	Ülekantud päevad

Ülekantud päevade korral näidata „– ülekantud päevade arv“ ja saadud päevade korral näidata „+ ülekantud päevade arv“

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 508/2014 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2328/2003, (EÜ) nr 861/2006, (EÜ) nr 1198/2006 ja (EÜ) nr 791/2007 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1255/2011 (ELT L 149, 20.5.2014, lk 1).

(2) Nõukogu 24. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 744/2008, millega nähakse ette ajutine erimeede, et edendada majanduskriisi tõttu kannatavate Euroopa Ühenduse kalalaevastike ümberkorraldamist (ELT L 202, 31.7.2008, lk 1).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2017. aasta määrus (EL) 2017/1004 kalandussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitleva liidu raamistiku loomise ning ühise kalanduspoliitikaga seotud teadusliku nõustamise toetamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 199/2008 (ELT L 157, 20.6.2017, lk 1).

(4) See teave on asjakohane andmete esitamisel kindlaksmääratud pikkusega vormis.

(5) See teave on asjakohane andmete esitamisel kindlaksmääratud pikkusega vormis.

(6) Komisjoni 8. aprilli 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 404/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 112, 30.4.2011, lk 1).

III LISA

TOBIAVARUDE MAJANDAMISE PIIRKONNAD ICESi 2.a JA 3.a RAJOONIS NING ICESi 4. ALAPIIRKONNAS

IA lisas kindlaks määratud tobiavarude püügivõimaluste haldamiseks ICESi 2.a ja 3.a rajoonis ning ICESi 4. alapiirkonnas on majandamispiirkonnad, kus kohaldatakse konkreetseid püügipiiranguid, määratletud käesolevas lisas ja selle punktis:

Tobiavarude majandamise piirkond	ICESi statistilised ruudud
1r	31–33 E9–F4; 33 F5; 34–37 E9–F6; 38–40 F0–F5; 41 F4–F5
2r	35 F7–F8; 36 F7–F9; 37 F7–F8; 38–41 F6–F8; 42 F6–F9; 43 F7–F9; 44 F9–G0; 45 G0–G1; 46 G1
3r	41–46 F1–F3; 42–46 F4–F5; 43–46 F6; 44–46 F7–F8; 45–46 F9; 46–47 G0; 47 G1 ja 48 G0
4	38–40 E7–E9 ja 41–46 E6–F0
5r	47–52 F1–F5
6	41–43 G0–G3; 44 G1
7r	47–52 E6–F0

Liide

Tobiavarude majandamise piirkonnad

IV LISA

KUDEVA TURSA KAITSEKS KEHTESTATUD HOOAJALISED PÜÜGIKEELUD

Alltoodud tabelis esitatud piirkondades on kindlaksmääratud ajavahemikul keelatud püük kõigi püügivahenditega, välja arvatud pelaagilise püügi vahendid (seinnoodad ja traalid).

Tähtajalised püügikeelud
Nr	Piirkonna nimetus	Koordinaadid	Ajavahemik	Lisamärkused
1	Stanhope ground	60°10' N - 01o45' E 60o10' N - 02°00' E 60°25' N - 01°45' E 60o25' N - 02°00' E	1. jaanuarist 30. aprillini
2	Long Hole	59o07,35' N - 0o31,04' W 59o03,60' N - 0o22,25' W 58o59,35' N - 0o17,85' W 58o56,00' N - 0o11,01' W 58o56,60' N - 0o08,85' W 58o59,86' N - 0o15,65' W 59o03,50' N - 0o20,00' W 59o08,15' N - 0o29,07' W	1. jaanuarist 31. märtsini
3	Coral edge	58°51,70' N - 03°26,70' E 58°40,66' N - 03°34,60' E 58°24,00' N - 03°12,40' E 58°24,00' N - 02°55,00' E 58°35,65' N - 02°56,30' E	1. jaanuarist 28. veebruarini
4	Papa Bank	59°56' N - 03°08' W 59°56' N - 02°45' W 59°35' N - 03°15' W 59°35' N - 03°35' W	1. jaanuarist 15. märtsini
5	Foula Deeps	60°17,50' N - 01°45' W 60°11,00' N - 01°45' W 60°11,00' N - 02°10' W 60°20,00' N - 02°00' W 60°20,00' N - 01°50' W	1. novembrist 31. detsembrini
6	Egersund Bank	58°07,40' N - 04°33,00' E 57°53,00' N - 05°12,00' E 57°40,00' N - 05°10,90' E 57°57,90' N - 04°31,90' E	1. jaanuarist 31. märtsini	(10 × 25 meremiili)
7	Fair Isle’ist idas	59°40' N - 01°23' W 59°40' N - 01°13' W 59°30' N - 01°20' W 59°10' N - 01°20' W 59°30' N - 01°28' W 59°10' N - 01°28' W	1. jaanuarist 15. märtsini
8	West Bank	57°15' N - 05°01' E 56°56' N - 05°00' E 56°56' N - 06°20' E 57°15' N - 06°20' E	1. veebruarist 15. märtsini	(18 × 4 meremiili)
9	Revet	57°28,43' N - 08°05,66' E 57°27,44' N - 08°07,20' E 57°51,77' N - 09°26,33' E 57°52,88' N - 09°25,00' E	1. veebruarist 15. märtsini	(1,5 × 49 meremiili)
10	Rabarberen	57°47,00' N - 11°04,00' E 57°43,00' N - 11°04,00' E 57°43,00' N - 11°09,00' E 57°47,00' N - 11°09,00' E	1. veebruarist 15. märtsini	Skagenist idas (2,7 × 4 meremiili)

V LISA

KALAPÜÜGILOAD

A OSA

KOLMANDA RIIGI VETES KALA PÜÜDVATE LIIDU KALALAEVADE KALAPÜÜGILUBADE MAKSIMAALNE ARV

Püügipiirkond	Püügiliik	Kalapüügilubade arv	Kalapüügilubade jaotamine liikmesriikide vahel		Korraga kohal viibivate laevade maksimaalne arv
Norra veed ja Jan Mayeni ümbruse püügipiirkond	Heeringas, 62°00' põhja pool N	59	DK	25	51
			DE	5
			FR	1
			IE	8
			NL	9
			PL	1
			SE	10
	Põhjalähedased liigid, põhja pool 62°00' N	66	DE	16	41
			IE	1
			ES	20
			FR	18
			PT	9
			Jaotamata	2
	Töönduslikud liigid, lõuna pool 62°00' N	450	DK	450	141
1, 2.b (1)	Lumekrabi püük lõkspüünistega	20	EE	1	Ei kohaldata
			ES	1
			LV	11
			LT	4
			PL	3

B OSA

LIIDU VETES KALA PÜÜDVATE KOLMANDATE RIIKIDE KALALAEVADE KALAPÜÜGILUBADE MAKSIMAALNE ARV

Lipuriik	Püügiliik	Kalapüügilubade arv	Korraga kohal viibivate laevade maksimaalne arv
Venezuela (2) (3)	Riffahvenad (Prantsuse Guajaana veed)	45	45

(1) Svalbardi piirkonnas liidu kasutada olevate kalapüügivõimaluste eraldamine ei piira 1920. aasta Pariisi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi.

(2) Kõnealuste kalapüügilubade saamiseks tuleb tõendada, et püügiluba taotleva laevaomaniku ja Prantsuse Guajaana departemangus asuva töötlemisettevõtja vahel on olemas kehtiv leping, mis sisaldab kohustust lossida asjaomaselt laevalt kõnealuses departemangus vähemalt 75 % kogu riffahvena saagist töötlemiseks kõnealuse töötlemisettevõtja ruumides. Kõnealuse lepingu peavad kinnitama Prantsuse ametiasutused, kes tagavad, et leping vastab nii lepinguosalisest töötlemisettevõtja tegelikule töötlemisvõimsusele kui ka Guajaana majanduse arenguga seotud eesmärkidele. Lepingu kinnitatud koopia lisatakse püügiloa taotlusele. Kõnealusest kinnitusest keeldumise korral teatavad Prantsuse ametiasutused sellest asjaomastele lepinguosalistele ja komisjonile ning esitavad keeldumise põhjendused.

(3) Püügitegevuse lube antakse aastase kalendri alusel. Kalalaev võib siiski jätkata püügitegevust kuni kolm kuud pärast oma püügiloa kehtivuse lõppemist, tingimusel et käitaja:

—	algatas püügiloa uuendamise protsessi,

—	täitis kõik oma lepingulised ja teabevahetusega seotud kohustused.

See pikendamine lõpeb, kui jõustub komisjoni otsus, millega antakse uus püügiluba või teatatakse uue püügiloa andmisest keeldumisest.

VI LISA

ICCATi KONVENTSIOONI ALA (1)

Nende liidu söödaga õngelaevade ja lantpüügipaatide maksimaalne arv, millel on lubatud Atlandi ookeani idaosas aktiivselt püüda harilikku tuuni, mille kaal ja suurus on vahemikus 8 kg / 75 cm ja 30 kg / 115 cm

Hispaania	60
Prantsusmaa	55
Liit	115

Nende liidu rannalähedase väikesemahulise kalapüügi laevade maksimaalne arv, millel on lubatud Vahemeres aktiivselt püüda harilikku tuuni, mille kaal ja suurus on vahemikus 8 kg / 75 cm ja 30 kg / 115 cm

Hispaania	364
Prantsusmaa	140 (2)
Itaalia	30
Küpros	20 (2)
Malta	54 (2)
Liit	684

Nende liidu kalalaevade maksimaalne arv, millel on lubatud kalakasvatuse eesmärgil aktiivselt püüda Aadria meres harilikku tuuni, mille kaal ja suurus on vahemikus 8 kg / 75 cm ja 30 kg / 115 cm

Horvaatia	18
Itaalia	12
Liit	28

Liikmesriikide nende kalalaevade arv, millele võib anda loa Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres harilikku tuuni püüda, pardal hoida, ümber laadida, transportida või lossida

Tabel A (3)

	Kalalaevade arv (4)
	Küpros (5)	Kreeka (6)	Horvaatia	Itaalia	Prantsusmaa	Hispaania	Malta (7)	Portugal
Seinnoodalaevad (8)	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem
Õngejadalaevad	Kehtestatakse hiljem (9)	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem
Ritvõngepaadid	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem (10)
Ridvata õngi kasutavad paadid	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem (11)	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem
Traalerid	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem
Väikesemahulise püügi laevad	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem
Muud väikesemahulise püügi laevad (12)	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem

Maksimaalne lõkspüüniste arv, millele iga liikmesriik on andnud hariliku tuuni püügi loa Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres (13)

Liikmesriik	Lõkspüüniste arv (14)
Hispaania	5
Itaalia	6
Portugal	2

Hariliku tuuni kasvatamise ja nuumamise maksimaalne võimsus ning kalakasvandustesse viidava loodusest püütud hariliku tuuni maksimaalne kogus, mille iga liikmesriik võib eraldada oma kalakasvandustele Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres

Tabel A

Tuunide kasvatamise ja nuumamise maksimaalne võimsus
	Kalakasvanduste arv	Tootmisvõimsus (tonnides)
Hispaania	10	11 852
Itaalia	13	12 600
Kreeka	2	2 100
Küpros	3	3 000
Horvaatia	7	7 880
Malta	6	12 300
Portugal	1	500

Tabel B

Kalakasvandusse viidava loodusest püütud hariliku tuuni maksimaalne kogus (tonnides) (15)
Hispaania	6 300
Itaalia	3 764
Kreeka	785
Küpros	2 195
Horvaatia	2 947
Malta	8 786
Portugal	350

Nende liikmesriigi lipu all sõitvate kalalaevade maksimaalne arv, kellel on kooskõlas määruse (EÜ) nr 520/2007 artikliga 12 lubatud püüda sihtliigina põhjapoolset pikkuim-tuuni, jaotub liikmesriikide vahel järgmiselt:

Liikmesriik	Laevade maksimaalne arv
Iirimaa	50
Hispaania	730
Prantsusmaa	151
Portugal	310

ICCATi konventsiooni alal suursilm-tuuni püüdvate vähemalt 20 meetri pikkuste liidu kalalaevade maksimaalne arv

Liikmesriik	Seinnoodalaevade maksimaalne arv	Õngejadalaevade maksimaalne arv
Hispaania	23	190
Prantsusmaa	11
Portugal		79
Liit	34	269

(1) Punktides 1, 2 ja 3 esitatud arve võib vähendada, et liidu rahvusvahelised kohustused oleksid täidetud.

(2) Seda arvu võib suurendada, kui üks seinnoodalaev asendatakse kümne õngejadalaevaga vastavalt käesoleva lisa punktis 4 esitatud tabelile A pärast nimetatud tabeli koostamist.

(3) Tabel koostatakse kohaldatavate ICCATi soovituste ja liidu normide kohaselt 2022. aastal, kui ICCAT on liidu püügikava heaks kiitnud.

(4) Punkti 4 tabeli A arve võib veel suurendada, tingimusel et liidu rahvusvahelised kohustused on täidetud.

(5) Ühe keskmise suurusega seinnoodalaeva võib asendada kuni kümne õngejadalaevaga või ühe väikese seinnoodalaeva ja kuni kolme õngejadalaevaga.

(6) Ühe keskmise suurusega seinnoodalaeva võib asendada kuni kümne õngejadalaevaga või ühe väikese seinnoodalaeva ja kolme rannalähedase püügi laevaga.

(7) Ühe keskmise suurusega seinnoodalaeva võib asendada kuni kümne õngejadalaevaga.

(8) Seinnoodalaevade individuaalne arv 4. punkti tabelis A tuleneb liikmesriikide vahelistest ülekannetest ega kujuta endast tuleviku seisukohast ajaloolisi õigusi.

(9) Mitmeotstarbelised laevad, mis kasutavad erinevaid püügivahendeid.

(10) Ritvõngepaadid Assooride ja Madeira äärepoolseimates piirkondades.

(11) Atlandi ookeanil tegutsevad õngelaevad.

(12) Mitmeotstarbelised laevad, mis kasutavad erinevaid püügivahendeid (õngejada, ridvata õng, veoõng).

(13) Punktides 4 ja 5 esitatud arve tuleb kohandada, võttes arvesse liikmesriikide püügikavu, mille nad esitavad 31. jaanuariks 2022, et ICCATi 2. paneel saaks need heaks kiita.

(14) Seda arvu võib muuta liikmesriigi taotlusel vastavalt määruse (EL) 2016/1627 artikli 6 lõikele 1, tingimusel et liidu rahvusvahelised kohustused on täidetud.

(15) Punkti 6 tabelis B esitatud arve võib kohandada, võttes arvesse liikmesriikide poolt 31. jaanuariks 2022 esitatud kalakasvatuskavu.

VII LISA

CCAMLRi KONVENTSIOONI ALA

Kihvkalade uurimuslikku püüki CCAMLRi konventsiooni alal piiratakse aastatel 2021/2022 järgmiselt:

Tabel A

Kalapüügiloaga liikmesriigid, alapiirkonnad ja laevade maksimaalne arv

Liikmesriik	Alapiirkond	Laevade maksimaalne arv
Hispaania	48.6	1
Hispaania	88.1	1

Tabel B

Lubatud kogupüügid ja kaaspüügi piirnormid

Allpool esitatud tabelis CCAMLRi poolt vastu võetud lubatud kogupüüke (TAC) ei eraldata CCAMLRi liikmetele ning seetõttu on liidu osa kindlaks määramata. Püügitulemusi kontrollib CCAMLRi sekretariaat, kes teeb lepinguosalistele teatavaks aja, millal tuleb püük TACi ammendamise tõttu lõpetada.

Alapiirkond	Piirkond	Hooaeg	Väikesed uurimisjaotised (SSRUd) (48.6) või uurimisjaotised (88.1)	Antarktika kihvkala (Dissostichus mawsoni) püügi piirnorm (tonnides) SSRUde (48.6) või uurimisjaotiste (88.1) kohta	Antarktika kihvkala (Dissostichus mawsoni) püügi piirnorm (tonnides) kogu alapiirkonna kohta	Kaaspüügi piirnorm (tonnides) SSRUde (48.6) või uurimisjaotiste (88.1) kohta
Alapiirkond	Piirkond	Hooaeg				Railised (Rajiformes)	Pikksabad (Macrourus spp.) (1)	Muud liigid
48.6	Kogu alapiirkond	1. detsembrist 2021 kuni 30. novembrini 2022	48.6_2	134	576	6	21	21
			48.6_3	36		1	5	5
			48.6_4	196		9	31	31
			48.6_5	210		10	33	33
88.1.	Kogu alapiirkond	1. detsembrist 2021 kuni 31. augustini 2022	A, B, C, G (2)	664	3 495 (3)	33	106	33
			G, H, I, J, K (4)	2 307		115	316	115
			Rossi mere piirkonna merekaitseala eriuurimistsoon	459		22	72	22

Liide

A OSA

Uurimisjaotise 48.6 koordinaadid

Uurimisjaotise 48.6_2 koordinaadid

54°00' S 01°00' E

55°00' S 01°00' E

55°00' S 02°00' E

55°30' S 02°00' E

55°30' S 04°00' E

56°30' S 04°00' E

56°30' S 07°00' E

56°00' S 07°00' E

56°00' S 08°00' E

54°00' S 08°00' E

54°00' S 09°00' E

53°00' S 09°00' E

53°00' S 03°00' E

53°30' S 03°00' E

53°30' S 02°00' E

54°00' S 02°00' E

Uurimisjaotise 48.6_3 koordinaadid

64°30' S 01°00' E

66°00' S 01°00' E

66°00' S 04°00' E

65°00' S 04°00' E

65°00' S 07°00' E

64°30' S 07°00' E

Uurimisjaotise 48.6_4 koordinaadid

68°20' S 10°00' E

68°20' S 13°00' E

69°30' S 13°00' E

69°30' S 10°00' E

69°45' S 10°00' E

69°45' S 06°00' E

69°00' S 06°00' E

69°00' S 10°00' E

Uurimisjaotise 48.6_5 koordinaadid

71°00' S 15°00' W

71°00' S 13°00' W

70°30' S 13°00' W

70°30' S 11°00' W

70°30' S 10°00' W

69°30' S 10°00' W

69°30' S 09°00' W

70°00' S 09°00' W

70°00' S 08°00' W

69°30' S 08°00' W

69°30' S 07°00' W

70°30' S 07°00' W

70°30' S 10°00' W

71°00' S 10°00' W

71°00' S 11°00' W

71°30' S 11°00' W

71°30' S 15°00' W

Väikeste uurimisjaotiste (SSRUd) loetelu

Piirkond	Väike uurimisjaotis (SSRU)	Piirjoon
88.1	A	Punktist 60° S 150° E otse itta kuni 170° E, sealt otse lõunasse kuni 65° S, sealt otse läände kuni 150° E, sealt otse põhja kuni 60° S.
	B	Punktist 60° S 170° E otse itta kuni 179° E, sealt otse lõunasse kuni 66°40' S, sealt otse läände kuni 170° E, sealt otse põhja kuni 60° S.
	C	Punktist 60° S 179° E otse itta kuni 170° W, sealt otse lõunasse kuni 70° S, sealt otse läände kuni 178° W, sealt otse põhja kuni 66°40' S, sealt otse läände kuni 179° E, sealt otse põhja kuni 60° S.
	D	Punktist 65° S 150° E otse itta kuni 160° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 150° E, sealt otse põhja kuni 65° S.
	E	Punktist 65° S 160° E otse itta kuni 170° E, sealt otse lõunasse kuni 68°30' S, sealt otse läände kuni 160° E, sealt otse põhja kuni 65° S.
	F	Punktist 68° 30' S 160° E otse itta kuni 170° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 160° E, sealt otse põhja kuni 68°30' S.
	G	Punktist 66°40' S 170° E otse itta kuni 178° W, sealt otse lõunasse kuni 70° S, sealt otse läände kuni 178°50' E, sealt otse lõunasse kuni 70°50' S, sealt otse läände kuni 170° E, sealt otse põhja kuni 66°40' S.
	H	Punktist 70°50' S 170° E otse itta kuni 178°50' E, sealt otse lõunasse kuni 73° S, sealt otse läände kuni rannikuni, sealt põhjasuunas piki rannikut kuni 170° E, sealt otse põhja kuni 70°50' S.
	I	Punktist 70° S 178°50' E otse itta kuni 170° W, sealt otse lõunasse kuni 73° S, sealt otse läände kuni 178°50' E, sealt otse põhja kuni 70° S.
	J	Punktist 73° S rannikul 170° E lähedal otse itta kuni 178°50' E, sealt otse lõunasse kuni 80° S, sealt otse läände kuni 170° E, sealt põhjasuunas piki rannikut kuni 73° S.
	K	Punktist 73° S 178°50' E otse itta kuni 170° W, sealt otse lõunasse kuni 76° S, sealt otse läände kuni 178°50' E, sealt otse põhja kuni 73° S.
	L	Punktist 76° S 178°50' E otse itta kuni 170° W, sealt otse lõunasse kuni 80° S, sealt otse läände kuni 178°50' E, sealt otse põhja kuni 76° S.
	M	Punktist 73° S rannikul 169°30' E lähedal otse itta kuni 170° E, sealt otse lõunasse kuni 80° S, sealt otse läände kuni rannikuni, sealt põhjasuunas piki rannikut kuni 73° S.

B OSA

Tavalise hiilgevähi (Euphausia superba) püügis osalemise kavatsuse teatis

Üldandmed

Liige:

Püügihooaeg:

Laeva nimi:

Eeldatav püügimaht (tonnides):

Laeva töötlemisvõimsus päevas (eluskaalu tonnides):

Alapiirkonnad ja rajoonid, kus püüki kavandatakse:

Seda kaitsemeedet kohaldatakse tavalise hiilgevähi püügi kavatsustest teatamise kohta alapiirkondades 48.1, 48.2, 48.3 ja 48.4 ning rajoonides 58.4.1 ja 58.4.2. Kavatsusest püüda tavalist hiilgevähki muudes alapiirkondades ja rajoonides tuleb teatada CCAMLRi kaitsemeetme 21-02 (2019) kohaselt.

Alapiirkond/rajoon	Tähistada vastav kastike
48.1	☐
48.2	☐
48.3	☐
48.4	☐
58.4.1	☐
58.4.2	☐

Püügitehnika:

Tähistada vastav kastike

☐	Tavaline traalpüük

☐	Pidevpüügisüsteem

☐	Noodapärasse pumpamine

☐	Muu meetod (täpsustage)

Püütud tavalise hiilgevähi eluskaalu otseseks hindamiseks kasutatud tooteliigid ja meetodid

Tooteliik	Püütud tavalise hiilgevähi eluskaalu otseseks hindamiseks kasutatud meetod, kui see on asjakohane (vt 21–03/B lisa CCAMLRi kaitsemeede 21-02 (2019)) (5)
Tervelt külmutatud
Keedetud
Jahvatatud
Õli
Muu toode (palun täpsustada)

Võrgu kuju

Võrgu mõõdud	Võrk 1		Võrk 2		Muu võrk / muud võrgud
Võrgu ava (suue)
Maksimaalne vertikaalne ava (m)
Maksimaalne horisontaalne ava (m)
Võrgu suudme ümbermõõt (6) (m)
Suupindala (m2)
Paneeli keskmine võrgusilma suurus (8) (mm)	Välimine (7)	Sisemine (7)	Välimine (7)	Sisemine (7)	Välimine (7)	Sisemine (7)
1. paneel
2. paneel
3. paneel
…
Viimane paneel (noodapära)

Võrgu joonis(ed):

Iga kasutatud võrgu puhul või võrgu kuju muutmise korral viidata asjakohasele võrgu joonisele CCAMLRi püügivahendite kogus, kui see on kättesaadav (www.ccamlr.org/node/74407), või esitada üksikasjalik joonis ja kirjeldus ökosüsteemide seire ja majandamise töörühma (WG-EMM) eelseisvale koosolekule. Võrgu joonised peavad sisaldama järgmisi andmeid.

1.	Traali iga paneeli pikkus ja laius (piisava täpsusega, et oleks võimalik arvutada iga paneeli kaldenurk veevoolu suhtes).

2.	Võrgusilma suurus (venitatud võrgusilma sisemised mõõdud CCAMLRi kaitsemeetme 22-01 meetodi (2019)alusel), kuju (nt rombikujuline) ja materjal (nt polüpropüleen).

3.	Võrgusilma ehitus (nt sõlmitud, põimitud).

4.	Traali sees kasutatud peletuspaelad (konstruktsioon, asukoht paneelidel; märkida „puuduvad“, kui paelu ei kasutata); peletuspaelad ei lase hiilgevähkidel võrgusilma ummistada ega välja pääseda.

Mereimetajate võrku sattumist välistav seade

Seadme joonis(ed):

Iga kasutatud seadme tüübi või seadme kuju muutmise korral viidata asjakohasele joonisele CCAMLRi püügivahendite kogus, kui see on kättesaadav (www.ccamlr.org/node/74407), või esitada üksikasjalik joonis ja kirjeldus ökosüsteemide seire ja majandamise töörühma eelseisvale koosolekule.

Akustiliste andmete kogumine

Esitada andmed laeval kasutatavate kajaloodide ja hüdrolokaatorite kohta.

Tüüp (nt kajalood, hüdrolokaator)
Tootja
Mudel
Muunduri sagedused (kHz)

Akustiliste andmete kogumine (üksikasjalik kirjeldus):

Kirjeldada, kuidas toimub akustiliste andmete kogumine, et saada teavet tavalise hiilgevähi (Euphausia superba) ja muude pelaagiliste liikide (nt Myctophidae, Salpidae) leviku ja arvukuse kohta (SC-CAMLR-XXX, punkt 2.10).

PÜÜTUD TAVALISE HIILGEVÄHI ELUSKAALU HINDAMISE JUHISED

Meetod	Avaldis (kg)	Parameeter
Meetod	Avaldis (kg)	Kirjeldus	Liik	Hindamismeetod	Ühik
Kogumismahuti maht	WLHρ1 000	W = mahuti laius	Konstant	Mõõta püügi alustamisel	m
		L = mahuti pikkus	Konstant	Mõõta püügi alustamisel	m
		ρ = mahu massiks teisendamise tegur	Muutuja	Mahu teisendamine massiks	kg/liiter
		H = hiilgevähkide sügavus mahutis	Loomusest sõltuv	Otsene vaatlus	m
Voomõõtur (9)	VFkrillρ	V = hiilgevähkide maht koos veega	Loomusest (9) sõltuv	Otsene vaatlus	liiter
		Fkrill = hiilgevähkide osakaal proovis	Loomusest (9) sõltuv	Voomõõturi mahu parandustegur
		ρ = mahu massiks teisendamise tegur	Muutuja	Mahu teisendamine massiks	kg/liiter
Voomõõtur (10)	(V*ρ)–M	V = hiilgevähkide pasta maht	Loomusest (9) sõltuv	Otsene vaatlus	liiter
		M = protsessis lisatud vee kogus, mass	Loomusest (9) sõltuv	Otsene vaatlus	kg
		ρ = hiilgevähkide pasta tihedus	Muutuja	Otsene vaatlus	kg/liiter
Vookaal	M*(1–F)	M = hiilgevähkide mass koos veega	Loomusest (10) sõltuv	Otsene vaatlus	kg
Vookaal	M*(1–F)	F = vee osakaal proovis	Muutuja	Vookaalu massi parandustegur
Kogur	(M–Mtray) *N	Mtray = tühja koguri mass	Konstant	Otsene vaatlus enne püüki	kg
		M = koguri keskmine mass koos hiilgevähkidega	Muutuja	Otsene vaatlus, enne külmutamist ja kurnatult	kg
		N = kogurite arv	Loomusest sõltuv	Otsene vaatlus
Jahu teisendamine	Mmeal*MCF	Mmeal = toodetud jahu mass	Loomusest sõltuv	Otsene vaatlus	kg
Jahu teisendamine	Mmeal*MCF	MCF = jahu teisendamise tegur	Muutuja	Jahu teisendamine hiilgevähkideks
Noodapära maht	WHLρπ/4*1 000	W = noodapära laius	Konstant	Mõõta püügi alustamisel	m
		H = noodapära kõrgus	Konstant	Mõõta püügi alustamisel	m
		ρ = mahu massiks teisendamise tegur	Muutuja	Mahu teisendamine massiks	kg/liiter
		L = noodapära pikkus	Loomusest sõltuv	Otsene vaatlus	m
Muud	Täpsustage

Vaatluse etapid ja sagedus

Kogumismahuti maht

Püügi alustamisel

Mõõta kogumismahuti laius ja pikkus (kui mahuti ei ole täisnurkne, võib vajalik olla täiendav mõõtmine; täpsusega ± 0,05 m)

Iga kuu (11)

Hinnata mahu massiks teisendamist, mis tuletatakse kogumismahutist kindla mahuga (nt 10 liitrit) võetud hiilgevähkide kurnatud massist

Iga loomus

Mõõta hiilgevähkide sügavust mahutis (kui hiilgevähke hoitakse mahutis loomuste vaheajal, siis mõõta sügavuse erinevust; täpsusega ± 0,1 m)

Hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades avaldist)

Voomõõtur (11)

Enne püüki

Tagada, et voomõõtur mõõdab terveid hiilgevähke (st enne töötlemist)

Rohkem kui üks kord kuus (11)

Hinnata mahu massiks teisendamist (ρ), mis tuletatakse voomõõturist kindla mahuga (nt 10 liitrit) võetud hiilgevähkide kurnatud massist

Iga loomus (12)

Võtta voomõõturist proov ning:

—	mõõta hiilgevähkide mahtu (nt 10 liitrit) koos veega,

—	hinnata voomõõturi mahu parandustegurit, mis tuletatakse hiilgevähkide kurnatud mahust

Hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades avaldist)

Voomõõtur (12)

Enne püüki

Tagada, et mõlemad voomõõturid (üks hiilgevähitoote jaoks ja üks lisatava vee jaoks) oleksid kalibreeritud (st näitaksid sama, õiget näitu)

Iga nädal (11)

Hinnata hiilgevähitoote (hiilgevähipasta) tihedust (ρ), mõõtes teadaoleva hiilgevähitoote mahu (nt 10 liitrit) massi, mis on võetud vastavast voomõõturist

Iga loomus (12)

Võtta mõlema voomõõturi näidud ja arvutada hiilgevähitoote (hiilgevähipasta) ja lisatud vee mahud; lisatud vee tiheduseks arvestada 1 kg/liiter

Hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades avaldist)

Vookaal

Enne püüki

Tagada, et vookaal mõõdab terveid hiilgevähke (st enne töötlemist)

Iga loomus (12)

Võtta vookaalust proov ning:

—	mõõta hiilgevähkide massi koos veega

—	hinnata vookaalu massi parandustegurit, mis tuletatakse hiilgevähkide kurnatud massist

Hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades avaldist)

Kogur

Enne püüki

Mõõta koguri mass (kui kogurid on erineva konstruktsiooniga, mõõta iga tüübi mass; täpsusega ± 0,1 kg)

Iga loomus

Mõõta koguri mass koos hiilgevähkidega (täpsusega ± 0,1 kg)

Loendada kogurite arv (kui kogurid on erineva konstruktsiooniga, loendada iga koguritüübi arv)

Hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades avaldist)

Jahu teisendamine

Iga kuu (11)

Hinnata jahu teisendamist terveteks hiilgevähkideks, töödeldes 1 000 – 5 000 kg (kurnatud mass) hiilgevähke

Iga loomus

Mõõta toodetud jahu mass

Hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades avaldist)

Noodapära maht

Püügi alustamisel

Mõõta noodapära laius ja kõrgus (täpsusega ± 0,1 m)

Iga kuu (11)

Hinnata mahu massiks teisendamist, mis tuletatakse noodapärast kindla mahuga (nt 10 liitrit) võetud hiilgevähkide kurnatud massist

Iga loomus

Mõõta hiilgevähke sisaldava noodapära pikkus (täpsusega ± 0,1 m)

Hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades avaldist)

(1) Üksnes 88.1. piirkonnas: kui ühe laeva poolt mis tahes kahe 10päevase perioodi (st alates kuu 1. päevast kuni 10. päevani, 11. päevast kuni 20. päevani või 21. päevast kuni kuu viimase päevani) jooksul mis tahes SSRUs püütud pikksabade (Macrourus spp.) kogus on igas 10päevases perioodis suurem kui 1 500 kg ja ületab 16 % asjaomase laeva poolt selles SSRUs püütud antarktika kihvkalade (Dissostichus spp.) kogusest, lõpetab laev selles SSRUs püügi ülejäänud hooajaks.

(2) Kõik piirkonnad väljaspool Rossi mere piirkonna merekaitseala ja põhja pool 70° S.

(3) Sihtliik on antarktika kihvkala (Dissostichus mawsoni). Patagoonia kihvkala (Dissostichus eleginoides) püütud kogused arvatakse antarktika kihvkala (Dissostichus mawsoni) kogupüügi piirnormi hulka.

(4) Kõik piirkonnad väljaspool Rossi mere piirkonna merekaitseala ja lõuna pool 70° S.

(5) Kui meetodit ei ole 21-03/B lisas loetletud, palun kirjeldada üksikasjalikult.

(6) Eeldatud töötingimustes.

(7) Väline võrgusilma suurus ning sisemine võrgusilma suurus, kui kasutatakse vooderdist.

(8) Venitatud võrgusilma sisemised mõõdud CCAMLRi kaitsemeetme 22-01 meetodi (2019) alusel.

(9) Üksikloomus tavalise traalpüügi kasutamise korral või kuue tunniga saadud koondloomus pidevpüügisüsteemi korral.

(10) Üksikloomus tavalise traalpüügi kasutamise korral või kahe tunniga saadud loomus pidevpüügisüsteemi korral.

(11) Uus periood algab ajast, mil laev liigub uude alapiirkonda või rajooni.

(12) Üksikloomus tavalise traalpüügi kasutamise korral või kuue tunniga saadud koondloomus pidevpüügisüsteemi korral.

VIII LISA

IOTC PÄDEVUSALASSE KUULUV ALA

Nende liidu kalalaevade maksimaalne arv, millel on lubatud IOTC pädevusalasse kuuluval alal püüda troopikatuuni

Liikmesriik	Laevade maksimaalne arv	Püügivõimsus (kogumahutavus)
Hispaania	22	61 364
Prantsusmaa	27	45 383
Portugal	5	1 627
Itaalia	1	2 137
Liit	55	110 511

Nende liidu kalalaevade maksimaalne arv, millel on lubatud IOTC pädevusalasse kuuluval alal püüda mõõkkala ja pikkuim-tuuni

Liikmesriik	Laevade maksimaalne arv	Püügivõimsus (kogumahutavus)
Hispaania	27	11 590
Prantsusmaa	41 (1)	7 882
Portugal	15	6 925
Liit	83	26 397

Punktis 1 osutatud laevadel on luba püüda IOTC pädevusalasse kuuluval alal ka mõõkkala ja pikkuim-tuuni.

Punktis 2 osutatud laevadel on luba püüda IOTC pädevusalasse kuuluval alal ka troopikatuuni.

(1) See arv ei sisalda Mayotte’is registreeritud laevu; seda võib tulevikus suurendada vastavalt Mayotte’i laevastiku arendamise kavale.

IX LISA

WCPFC KONVENTSIOONI ALA

Nende liidu kalalaevade maksimaalne arv, millel on lubatud püüda mõõkkala Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni (WCPFC) konventsiooni alas piirkondades, mis asuvad lõuna pool 20° S

Hispaania	14
Liit	14

Nende liidu seinnoodalaevade maksimaalne arv, millel on lubatud püüda troopikatuuni WCPFC konventsiooni alas piirkondades, mis asuvad lõuna pool 20° S

Hispaania	4
Liit	4

Top

All

Choose the experimental features you want to try