Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 32022D0696

    Komisjoni rakendusotsus (EL) 2022/696, 29. aprill 2022, millega tehakse Iirimaa taotluse alusel erand vastavalt nõukogu direktiivile 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest (teatavaks tehtud numbri C(2022) 2596 all) (Ainult iiri- ja ingliskeelne tekst on autentsed)

    C/2022/2596

    ELT L 129, 3.5.2022, p. 37–45 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    Legal status of the document In force

    ELI: http://data.europa.eu/eli/dec_impl/2022/696/oj

    Date of document:
    29/04/2022; Vastuvõtmise kuupäev
    Date of effect:
    03/05/2022; jõustub teavitamise kuupäev
    Date of notification:
    03/05/2022; Akt tehti teatavaks, kuid teatavakstegemise kuupäev ei ole EUR-Lexis kättesaadav – selle asemel kasutatakse avaldamise kuupäeva.
    Date of end of validity:
    31/12/2025; vt artikkel 14
    Author:
    Euroopa Komisjon, Keskkonna peadirektoraat
    Responsible body:
    ENV
    Form:
    Rakendusotsus
    Addressee:
    Iirimaa
    Authentic language:
    inglise keel, iiri keel
    Treaty:
    Euroopa Liidu toimimise leping
    Legal basis:
    Link
    Link
    Link
    Select all documents mentioning this document
    Modifies:
    Relation Act Comment Subdivision concerned From To
    Derogation 31991L0676 lisa III punkt 2 lõik 2 lause 1 03/05/2022 31/12/2025
    Instruments cited:
    Link

    3.5.2022   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    L 129/37

    KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2022/696,

    29. aprill 2022,

    millega tehakse Iirimaa taotluse alusel erand vastavalt nõukogu direktiivile 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest

    (teatavaks tehtud numbri C(2022) 2596 all)

    (Ainult iiri- ja ingliskeelne tekst on autentsed)

    EUROOPA KOMISJON,

    võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

    võttes arvesse nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiivi 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest, (1) eriti selle III lisa punkti 2 kolmandat lõiku,

    ning arvestades järgmist:

    (1)

    Direktiivis 91/676/EMÜ on sätestatud eeskirjad selle kohta, kuidas kaitsta veekogusid põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest.

    (2)

    Direktiivi 91/676/EMÜ III lisa punktis 2 on sätestatud, et liikmesriigid, kes kavatsevad lubada, et ühe hektari kohta laotatav loomasõnnikukogus sisaldab rohkem kui 170 kg lämmastikku, peavad sõnnikukoguse kindlaks määrama selliselt, et see ei takista kõnealuse direktiivi artiklis 1 sätestatud eesmärkide saavutamist. Sõnnikukoguse lubamist tuleb põhjendada objektiivsete kriteeriumidega.

    (3)

    22. oktoobril 2007 võttis komisjon vastu otsuse 2007/697/EÜ, (2) millega lubati vastavalt direktiivile 91/676/EMÜ teha Iirimaa taotluse alusel erand, et lubada põllumajanduslikel majapidamistel, kus on vähemalt 80 % rohumaad, laotada teatavatel tingimustel aastas ühe hektari kohta kuni 250 kg lämmastikku sisaldavat loomasõnnikut, ja mida kohaldatakse kooskõlas Iirimaa tegevusprogrammiga, mida Iirimaa rakendab vastavalt õigusaktile „European Communities (Good Agricultural Practice for Protection of Waters) Regulations 2006“ (3).

    (4)

    24. veebruaril 2011 võttis komisjon vastu otsuse 2011/127/EL, (4) millega muudeti otsust 2007/697/EÜ ja pikendati erandit 31. detsembrini 2013 seoses Iirimaa tegevusprogrammiga, mida Iirimaa rakendab vastavalt õigusaktile „European Communities (Good Agricultural Practice for Protection of Waters) Regulations 2010“ (5).

    (5)

    27. veebruaril 2014 võttis komisjon vastu rakendusotsuse 2014/112/EL, (6) millega lubati vastavalt direktiivile 91/676/EMÜ teha Iirimaa taotluse alusel erand, et lubada põllumajanduslikel majapidamistel, kus on vähemalt 80 % rohumaad, laotada teatud tingimustel aastas ühe hektari kohta kuni 250 kg lämmastikku sisaldavat loomasõnnikut, ja mida kohaldatakse kooskõlas Iirimaa tegevusprogrammiga, mida Iirimaa rakendab vastavalt õigusaktile „European Communities (Good Agricultural Practice for Protection of Waters) Regulations 2014“ (7).

    (6)

    8. veebruaril 2018 võttis komisjon vastu rakendusotsuse (EL) 2018/209, (8) millega lubati vastavalt direktiivile 91/676/EMÜ teha Iirimaa taotluse alusel erand, et lubada põllumajanduslikel majapidamistel, kus on vähemalt 80 % rohumaad, laotada teatud tingimustel aastas ühe hektari kohta kuni 250 kg lämmastikku sisaldavat loomasõnnikut, ja mida kohaldatakse kooskõlas Iirimaa tegevusprogrammiga, mida Iirimaa rakendab vastavalt õigusaktile „European Communities (Good Agricultural Practice for Protection of Waters) Regulations 2017“ (9). Rakendusotsus (EL) 2018/209 kaotas kehtivuse 31. detsembril 2021.

    (7)

    Rakendusotsusega (EL) 2018/209 lubatud erandit kasutas 2020. aastal 6 016 põllumajanduslikku majapidamist, mis moodustasid Iirimaal umbes 4,9 % rohusööjate kariloomadega tegelevate majapidamiste koguarvust ning mille alla kuulus 15,9 % Iirimaa loomühikute koguarvust ja 9,6 % kogu Iirimaa põllumajandusmaa netopindalast.

    (8)

    14. oktoobril 2021 esitas Iirimaa komisjonile taotluse erandi pikendamiseks direktiivi 91/676/EMÜ III lisa punkti 2 kolmanda lõigu alusel.

    (9)

    Iirimaa on vastavalt õigusaktile „European Union (Good Agricultural Practice for Protection of Waters) Regulations 2022“ (10) vastu võtnud uue tegevusprogrammi, milles on sätestatud täiendavad tõhustatud meetmed direktiivi 91/676/EMÜ eesmärkide täitmiseks.

    (10)

    Iirimaa kohaldab direktiivi 91/676/EMÜ artikli 5 lõike 2 kohaselt tegevusprogrammi kogu oma territooriumil.

    (11)

    Andmetest, mida Iirimaa direktiivi 91/676/EMÜ artikliga 10 ette nähtud aruandluskohustuse raames esitas, nähtub, et ajavahemikus 2016–2019 oli Iirimaa vee kvaliteet üldiselt hea. 98,5 % Iirimaa põhjavee seirejaamades oli keskmine nitraadisisaldus alla 50 mg/l ja 81,5 % seirejaamades oli keskmine nitraadisisaldus alla 25 mg/l. Kõigis Iirimaa pinnavee seirejaamades oli keskmine nitraadisisaldus alla 50 mg/l ja 99,2 % seirejaamades oli keskmine nitraadisisaldus alla 25 mg/l. Eutrofeerumist täheldati 14 % pinnavee seirejaamades ja 10 % neist jaamadest märkis, et esineb eutrofeerumise oht. Mis puudutab suundumusi, siis märkis põhjavee seirejaamadest 37,5 %, et nitraadisisaldus on suurenenud, 45,5 % märkis, et olukord püsis stabiilne, ning 17 % märkis, et suundumus on kahanev. Pinnaveega seoses märkis 11,1 % seirejaamadest nitraadisisalduse suurenemist, 86,2 % olukorra stabiilsust ja 2,8 % märkis, et nitraadisisaldus on vähenemas.

    (12)

    Viimastel aastatel on kariloomade arv Iirimaal suurenenud. Veiste, sigade ja lammaste arv suurenes ajavahemikuks 2016–2019 ajavahemikuga 2012–2015 võrreldes vastavalt 4,78 %, 2,81 % ja 0,54 %. See suundumus kinnitab eelmisel aruandeperioodil täheldatud suurenemist. Ajavahemikus 2016–2018 oli loomasõnnikupõhise lämmastiku keskmine kogus 117 kg/ha, võrreldes 104 kg/ha lämmastikuga ajavahemikus 2012–2015. Ajavahemikus 2016–2018 oli loomasõnnikupõhise fosfori keskmine kogus 14 kg/ha, võrreldes 15 kg/ha fosforiga ajavahemikus 2012–2015. Võrreldes ajavahemikuga 2012–2015 suurenes ajavahemikus 2016–2019 keskmine keemilise lämmastikväetise kasutamine 13 %. Võrreldes ajavahemikuga 2012–2015 suurenes ajavahemikus 2016–2019 keskmine keemilise fosforväetise kasutamine 24 %. Ajavahemikus 2016–2018 oli fosfori ülejääk keskmiselt 23,1 kg/ha, võrreldes ajavahemikuga 2012–2015, mil see oli 20 kg/ha. Ajavahemikus 2016–2018 oli lämmastiku ülejääk keskmiselt 62,3 kg/ha, võrreldes ajavahemikuga 2012–2015, mil see oli 44,8 kg/ha.

    (13)

    Iirimaal on 92 % põllumajandusmaast rohumaa. Põllumajanduslikes majapidamistes kasutatakse 67 % maast ekstensiivselt ning seetõttu on seal väike loomkoormus ja vähene väetisekasutus, 33 % maast on kasutusel põllumajanduse keskkonnaprogrammide alusel ja ainult 14 % maast haritakse intensiivselt. Põllukultuuride kasvatamiseks kasutatakse 6,6 % põllumajandusmaast. Keemiliste väetiste keskmine kasutus rohumaal on 78,3 kg lämmastikku ja 8,6 kg fosforit hektari kohta.

    (14)

    Iirimaa kliima, millele on iseloomulik ühtlane sademete hulk kogu aasta vältel ja suhteliselt väike temperatuuri kõikumine, soodustab pikka rohukasvuperioodi, mis ulatub 330 päevast aastas edelas 250 päevani aastas kirdes (11).

    (15)

    Iirimaa esitatud tõendavast teabest ilmneb, et kavandatav kogus 250 kg lämmastikku hektari kohta aastas põllumajanduslikes majapidamistes, kus on vähemalt 80 % rohumaid, on põhjendatud selliste objektiivsete kriteeriumidega nagu pikad kasvuperioodid ja suure lämmastikuvajadusega rohumaa suur saagikus.

    (16)

    Olles kontrollinud Iirimaa taotlust vastavalt direktiivi 91/676/EMÜ III lisa punkti 2 kolmandale lõigule ning arvestades Iirimaa tegevusprogrammi ja otsuses 2007/697/EÜ ja rakendusotsustes 2014/112/EL ja (EL) 2018/209 sätestatud erandite kohaldamisest saadud kogemusi, on komisjon arvamusel, et Iirimaa kavandatav sõnnikukogus, mis vastab 250 kg lämmastikule hektari kohta aastas, ei piira direktiivis 91/676/EMÜ kindlaksmääratud eesmärkide saavutamist, eeldusel et loa saanud põllumajandustootjad on kohustatud järgima teatavaid rangeid tingimusi.

    (17)

    Põhjendustes 11–13 osutatud teabe kohaselt peaksid käesolevas otsuses sätestatud tingimused olema võrreldes rakendusotsuses (EL) 2018/209 sätestatud tingimustega rangemad. Samuti peaksid olema seire- ja kontrollisüsteemides seatud tingimused piisavad tagamaks, et käesolev erand on kooskõlas veepoliitika raamdirektiivis (12) kehtestatud õiguslikult siduvate kohustustega, jõupingutuste jagamise määruses (13) sätestatud suurendatud eesmärkidega ning Euroopa rohelise kokkuleppe soovituslike eesmärkidega toitainereostuse osas.

    (18)

    Sõnniku laotamise ja muude väetiste kasutamisega seoses tuleks võtta lisameetmeid. Need meetmed peaksid aitama kaasa toitainete majandamise parandamisele optimaalse väetamise ja väetiste kasutamise piiramise kaudu. Käesolevas otsuses loetletud meetmeid tuleks kohaldada lisaks hea põllumajandustava eeskirja alusel juba kohaldatavatele meetmetele.

    (19)

    Iga-aastaseid halduskontrolle ja kohapealseid kontrolle tuleks teha 10 % erandi alla kuuluvates põllumajanduslikes majapidamistes. Kohapealsed kontrollid peaksid põhinema usaldusväärsel metoodikal, sisaldama riskihindamist ja pistelisi kontrolle ning arvestama varasemate aastate kontrollide tulemusi. Riigi ametiasutused peaksid läbi vaatama kohalike ametiasutuste põllumajanduskontrollide programmi ja kontrolli teostamiseks vajalikud vahendid. Kehtestada tuleks hoiatavad (sealhulgas majanduslikud) karistused. Tuleks kontrollida kaebusi ja teateid nõuete rikkumistest, mida esitavad kodanikud, valitsusvälised organisatsioonid või muud rikkumisest teatajad.

    (20)

    2023. aastal peaksid Iirimaa ametiasutused koostama vee kvaliteedi aruande, mis hõlmab kahte aastat ning milles antakse ülevaade vee nitraadisisaldusest ja troofilisest seisundist. Piirkondades, kus seireandmed näitavad nitraadisisalduse või eutrofeerumise olukorra halvenemise suundumust, reostumist või reostuse ohtu, tuleks alates 2024. aastast vähendada laotatava sõnniku maksimaalset kogust 220 kg lämmastikuni hektari kohta.

    (21)

    Jätkuvalt kohaldatakse direktiivi 91/676/EMÜ kohaseid nitraadisisalduse ja troofilise seisundi seirenõudeid. Kahte aastat hõlmav aruanne tuleks koostada nende seireandmete põhjal. Erandiga hõlmatud aladel on vaja teha ka täiendavat seiret ja koostada iga-aastaseid aruandeid.

    (22)

    Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2007/2/EÜ (14) on sätestatud liidu ruumiandmete infrastruktuuri rajamise üldeeskirjad liidu keskkonnapoliitika ja selliste poliitikasuundade või tegevuste rakendamiseks, mis võivad mõjutada keskkonda. Käesoleva otsuse raames kogutud ruumiandmed peaksid vajaduse korral olema kooskõlas kõnealuse direktiivi sätetega. Selleks et vähendada halduskoormust ja suurendada andmete sidusust, peaks Iirimaa kasutama käesoleva otsuse raames vajalikke andmeid kogudes teavet, mis on saadud sellise ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi raames, mis on loodud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 (15) V jaotise II peatükile.

    (23)

    Käesolevas otsuses sätestatud erand ei piira Iirimaa võetud kohustust kohaldada nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ, (16) sealhulgas Euroopa Liidu Kohtu otsust kohtuasjas C-293/17 Coöperatie Mobilisation for the Environment and Vereniging Leefmilieu, (17) eelkõige selles esitatud kõnealuse direktiivi artikli 6 lõike 3 tõlgendust.

    (24)

    Käesoleva otsuse artiklites 6–9 sätestatud tingimused on kohustuslikud kõigile rohumaad omavatele põllumajanduslikele majapidamistele, kes on erandi alusel loa saanud. Neid tingimusi loetakse kohustuslikeks standarditeks ja nõueteks, mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 (18) artiklite 12 ja 13 tähenduses riiklike õigusaktidega üksustele kehtestatud.

    (25)

    Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 91/676/EMÜ artikli 9 alusel moodustatud nitraadikomitee arvamusega,

    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

    Artikkel 1

    Erand

    Iirimaa 14. oktoobri 2021. aasta kirjas taotletud erand, mille eesmärk on lubada kasutada loomasõnnikus sisalduvat lämmastikku suuremas koguses, kui on ette nähtud direktiivi 91/676/EMÜ III lisa punkti 2 teise lõigu esimese lausega (st 170 kg lämmastikku), tehakse käesoleva otsuse artiklites 4–12 sätestatud tingimuste täitmise korral.

    Artikkel 2

    Mõisted

    Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

    a)

    „rohumaa“ – ajutine või püsirohumaa, mis on kasutuses alla nelja aasta;

    b)

    „rohumaad omavad põllumajanduslikud majapidamised“ – majapidamised, kus põllumajandusmaast, millele sõnnikut laotatakse, moodustab rohumaa 80 % või üle selle;

    c)

    „rohusööjad kariloomad“ – veised (välja arvatud lihavasikad), lambad, hirved, kitsed ja hobused;

    d)

    „maatükk“ – põllukultuuri, pinnasetüübi ja väetamistavade poolest samalaadne põld või põldude rühm;

    e)

    „väetamiskava“ – väetisekogused, mida on kavas kasutada, ja toitainete kättesaadavuse eelhinnang;

    f)

    „väetamisaruanne“ – toitainete tasakaalu arvestus, mis tehakse väetistes leiduvate toitainete tegelike koguste ja selle põhjal, kuidas taimed toitaineid omastavad;

    g)

    „ühiselt kasutatav maa“ – maatükk, mida haldavad kaks või enam isikut konkreetseteks osadeks jaotatuna või ühiselt ning mis on algselt ostetud Iirimaa maakomisjoni käest maaostuseaduse alusel, sealhulgas maa, mille suhtes on karjatamis- või niitmisõigus kahel või enamal isikul.

    Artikkel 3

    Kohaldamisala

    Artikli 1 kohaselt tehtud erandit kohaldatakse rohumaad omavate põllumajanduslike majapidamiste suhtes, kes on saanud selleks loa vastavalt artiklile 5.

    Artikkel 4

    Iga-aastane taotlemine ja kohustus

    1.   Rohumaad omav põllumajandustootja, kes soovib erandit kasutada, peab esitama igal aastal pädevale asutusele taotluse, et saada luba laotada sõnnikut koguses, mis sisaldab kuni 250 kg lämmastikku hektari kohta aastas. Taotluses tuleb esitada deklaratsioon, milles kinnitatakse, et rohumaad omav põllumajandustootja laseb teha kõik artikliga 11 ette nähtud kontrollid.

    2.   Lõikes 1 osutatud taotluses võtavad taotlejad endale kirjalikult kohustuse täita artiklites 6–9 sätestatud tingimusi.

    Artikkel 5

    Loa andmine

    Luba laotada loomasõnnikut koguses, mis sisaldab aastas kuni 250 kg lämmastikku hektari kohta, antakse eeldusel, et artiklites 6–9 sätestatud tingimused on täidetud.

    Artikkel 6

    Sõnniku ja muude väetiste laotamise tingimused

    1.   Rohusööjate kariloomade sõnniku kogus, mida igal aastal rohumaad omavates põllumajanduslikes majapidamistes maale laotatakse, sealhulgas loomade endi poolt, ei tohi ületada sõnnikukogust, mis sisaldab 250 kg lämmastikku hektari kohta aastas, ning käesoleva artikli lõigetes 2–6 esitatud tingimused peavad olema täidetud. Alates 2024. aastast ei tohi asjaomane maksimumkogus artiklis 12 osutatud alade puhul ületada kahe aasta kohta kogutud andmete põhjal 220 kg lämmastikku hektari kohta aastas.

    2.   Lämmastiku üldkogused ei tohi ületada asjaomase põllukultuuri eeldatavat toitainevajadust ega nitraate käsitlevas tegevusprogrammis rohumaad omavate põllumajanduslike majapidamiste jaoks kindlaks määratud suurimaid väetisekoguseid ning nende puhul võetakse arvesse pinnasest saadavat lämmastikku. Laotatava lämmastiku üldkogust eristatakse loomkoormuse ja rohumaa tootlikkuse alusel.

    3.   Iga rohumaad omava põllumajandusliku majapidamise kohta koostatakse väetamiskava. Selles kirjeldatakse põllumajandusmaa külvikorda ning sõnniku ja muude väetiste kavandatud kasutamist. See kava peab olema rohumaad omavas põllumajanduslikus majapidamises enne iga kalendriaasta 1. märtsi. Kõnealune kava sisaldab vähemalt järgmist:

    a)

    põllukultuuride külvikorrakava, milles on täpsustatud järgmine:

    i)

    rohumaa pindala;

    ii)

    nende maatükkide pindala, kus kasvatatakse muid põllukultuure;

    iii)

    skemaatiline kaart, millel on märgitud iga maatüki asukoht;

    b)

    rohumaad omavas põllumajanduslikus majapidamises peetavate kariloomade arv;

    c)

    lauda ja sõnniku ladustamise süsteemi kirjeldus, sh olemasoleva sõnnikuhoidla mahutavus;

    d)

    rohumaad omavas põllumajanduslikus majapidamises toodetud sõnnikus olevate lämmastiku- ja fosforikoguste arvestamine;

    e)

    rohumaad omava põllumajandusliku majapidamise poolt enda tarbeks või teistele tarnitava sõnniku kogus, liik ja omadused;

    f)

    põllukultuuride eeldatav lämmastiku- ja fosforivajadus iga maatüki kohta;

    g)

    lämmastiku ja fosforiga seotud pinnaseanalüüsid, kui need on olemas;

    h)

    kasutatava väetise tüüp;

    i)

    arvestus sõnnikust saadava lämmastiku ja fosfori kasutamise kohta igal maatükil;

    j)

    arvestus keemilistest ja muudest väetistest pärineva lämmastiku ja fosfori kasutamise kohta igal maatükil.

    Väetamiskava vaadatakse läbi hiljemalt seitsme päeva jooksul pärast rohumaad omavas põllumajanduslikus majapidamises toimuva põllumajandustegevuse mis tahes muudatust.

    Kõigi rohumaad omavate põllumajanduslike majapidamiste kohta koostatakse väetamisaruanne, milles esitatakse lämmastiku ja fosfori lisamise ja pinnavee kasutamisega seonduv teave. Need aruanded tuleb esitada pädevale asutusele iga kalendriaasta kohta järgmise kalendriaasta 31. märtsiks.

    Toitainete majandamise kava alusel tuleb vastu võtta lupjamiskava ja siduda see pinnaseanalüüsi tulemustega.

    4.   Loomasõnnikut ei tohi laotata sügisel enne rohumaa harimist.

    5.   Vähemalt 50 % ühes rohumaad omavas põllumajanduslikus majapidamises toodetud lägast tuleb laotada enne 15. juunit. Läga laotamisel tuleb selleks kasutada vähese heitega seadmeid.

    6.   Ühiselt kasutatava maa loomkoormus ei tohi ületada 50 kg lämmastikku hektari kohta. Ühiselt kasutataval maal ei ole lubatud kasutada keemilisi väetisi.

    Artikkel 7

    Pinnaseproovide võtmisele ja analüüsimisele seatud tingimused

    1.   Igas rohumaad omavas põllumajanduslikus majapidamises tehakse korrapäraselt pinnase lämmastiku- ja fosforisisalduse analüüse.

    2.   Pinnaseproovid võetakse ja pinnaseanalüüsid tehakse kõikidel külvikordade ja pinnase omaduste poolest samalaadsetel maa-aladel vähemalt üks kord nelja aasta jooksul.

    3.   Iga viie hektari rohumaa kohta tuleb teha vähemalt üks analüüs.

    4.   Pinnase lämmastiku- ja fosforisisalduse analüüsi tulemused peavad olema rohumaad omavas põllumajanduslikus majapidamises kontrollimiseks kättesaadavad.

    Artikkel 8

    Maa majandamise tingimused

    1.   Põllumajandustootjad, kes soovivad rohumaad künda, peavad seda tegema ajavahemikus 1. märtsist kuni 31. maini.

    2.   Küntud rohumaale külvatakse kõikide pinnasetüüpide puhul kohe, kuid mitte hiljem kui kolme nädala pärast suure lämmastikunõudlusega põllukultuur.

    3.   Külvikorrad ei sisalda liblikõielisi ega muid õhulämmastikku siduvaid taimi. See ei kehti aga ristiku suhtes rohumaal, kus ristiku osakaal on väiksem kui 50 %, ega muude heintaimede allakülviga liblikõieliste taimede suhtes.

    4.   Kui rohumaad omavas põllumajanduslikus majapidamises külvatakse uut rohuseemet, peab see sisaldama vähemalt 1,5 kg puhast ristikuseemet hektari kohta või 2,5 kg ristikugraanuleid hektari kohta.

    5.   Maatükk peab olema ümbritsetud taraga, millega kindlustatakse, et karja ja veekogu vahel on vähemalt 1,5 meetrit, ning joomiskohad tuleb paigaldada vähemalt 20 meetri kaugusele veekogust.

    Artikkel 9

    Loomade söötmise tingimused

    Igal aastal tohib ajavahemikus 15. aprillist kuni 30. septembrini rohusööjatele kariloomadele antav kontsentreeritud sööt sisaldada kuni 15 % toorvalku.

    Artikkel 10

    Seire

    1.   Pädevad asutused tagavad, et igal aastal koostatavad kaardid sisaldavad järgmisi üksikasju:

    a)

    loaga hõlmatud rohumaad omavate põllumajanduslike majapidamiste protsentuaalne osakaal igas maakonnas;

    b)

    loaga hõlmatud kariloomade protsentuaalne osakaal igas maakonnas;

    c)

    loaga hõlmatud põllumajandusmaa protsentuaalne osakaal igas maakonnas;

    d)

    kohalik maakasutus.

    2.   Pädevad asutused seiravad juuretsooni vett, pinnavett ja põhjavett. Nad saadavad komisjonile nii erandi kohaldamise korral kui ka tavapärastes tingimustes kogutud andmed juuretsooni vee lämmastiku- ja fosforisisalduse kohta ning pinna- ja põhjavee nitraadisisalduse kohta.

    3.   Seiret tehakse põllumajandusliku majapidamise tasandil ning põllumajanduslikel valgaladel. Seirealad tuleb valida nii, et esindatud on kõik peamised pinnasetüübid, intensiivsuse tasemed, väetamismeetodid ja põllukultuurid.

    4.   Kõige ohualtimate veekogude läheduses asuvatel põllumajanduslikel valgaladel teevad pädevad asutuse tugevdatud veekontrolli.

    5.   Pädevad asutused uurivad kohalikku maakasutust, jälgivad külvikordi ja põllumajandustavade rakendamist kõigi nende rohumaad omavate põllumajanduslike majapidamiste puhul, kes on loa saanud.

    6.   Artikli 7 lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud toiteelementide analüüsi käigus kogutud teavet ja andmeid kasutatakse selleks, et arvutada nitraatide leostumise ulatus ja fosforikadu rohumaadel, mis kuuluvad neile rohumaad omavatele põllumajanduslikele majapidamistele, kes on loa saanud.

    Artikkel 11

    Kontrollimine

    1.   Pädevad asutused teevad halduskontrolle kõikide loataotluste puhul, et hinnata artiklites 6–9 sätestatud tingimuste täitmist. Kui selgub, et need tingimused ei ole täidetud, keeldutakse luba andmast ja taotlejale teatatakse keeldumise põhjused. Pädevate asutuste tehtavad halduskontrollid maakasutuse, kariloomade arvu ja sõnnikutootmise suhtes hõlmavad igal aastal vähemalt 10 % neist rohumaad omavatest põllumajanduslikest majapidamistest, kes on loa saanud.

    2.   Pädevad asutused koostavad riskianalüüsi põhjal põldtunnustamise programmi nende rohumaad omavate põllumajanduslike majapidamiste jaoks, kes on loa saanud, ning selle programmiga nähakse ette sobiv kontrollide sagedus, selles võetakse arvesse eelnevate aastate kontrollide tulemusi, direktiivi 91/676/EMÜ ülevõtmiseks vastu võetud õigusaktidele vastavuse üldise pistelise kontrollimise tulemusi ja mis tahes teavet, mis võib viidata artiklites 6–9 sätestatud nõuete rikkumisele. Artiklites 6–9 sätestatud tingimustele vastavuse hindamiseks tehtav põldtunnustamine hõlmab igal aastal vähemalt 10 % neist rohumaad omavatest põllumajanduslikest majapidamistest, kes on loa saanud.

    3.   Kui mis tahes aastal tehakse kindlaks, et loa saanud, rohumaad omav põllumajanduslik majapidamine ei ole täitnud artiklites 6–9 sätestatud tingimusi, karistatakse loa hoidjat vastavalt riiklikele eeskirjadele ja järgneval aastal ei ole tal õigust luba saada.

    4.   Pädevatele asutustele antakse vajalikud volitused ja vahendid, et kontrollida käesoleva otsuse alusel antud loa tingimuste täitmist ning vastavust artiklites 6–9 sätestatud tingimustele enne ja pärast käesoleva otsuse alusel loa andmist.

    Artikkel 12

    Kaheaastase seire aruanne

    1.   Pädevad asutused esitavad 30. juuniks 2023 koos artiklis 13 kirjeldatud aruandega 2022. aasta kohta lisa, mis sisaldab põhjavee ja pinnavee nitraadisisaldust ning pinnaveekogude troofilist seisundit käsitleva seire tulemusi, mis põhinevad seirevõrgustiku kogutud andmetel ja nitraadidirektiivi 91/676/EMÜ nõuetel, ning mis sisaldab vähemalt kaarte, millel on näidatud vee äravoolu alad, kus seireandmetest ilmneb:

    a)

    et keskmine nitraadisisaldus on üle 50 mg/l või võrreldes 2021. aastaga on märgata nitraadisisalduse suurenemist;

    b)

    et tegemist on „eutroofse“ seisundiga või olukorraga, mis „võib viia eutroofse seisundi“ tekkeni, kuna võrreldes 2021. aastaga ei ole olukord muutunud või on halvenenud.

    Esimese lõigu punktis a või b määratletud veekogusid loetakse reostunuks, reostumisohus olevaks või halveneva olukorraga veekoguks. Keskmiste väärtuste hindamise aluseks olevad andmed peavad hõlmama ajavahemikku 1. jaanuarist 2020 kuni 31. detsembrini 2022. Suundumuste hindamiseks võrreldakse 2021. ja 2022. aasta andmeid.

    2.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud lisa koostamiseks kasutatavad andmed saadakse direktiivi 91/676/EMÜ alusel loodud seirevõrgustiku vahendusel.

    3.   Alates 1. jaanuarist 2024 kohaldatakse nitraadi tegevusprogrammi raames lisameetmeid aladel, kus vesi voolab reostunud või reostamisohus olevatesse veekogudesse või kus on ilmnenud olukorra halvenemine. Käesoleva otsuse kohaselt loa saanud põllumajanduslikes majapidamistes, mis asuvad neil aladel, on lubatud põllumaale laotada sõnnikut koguses, mis ei sisalda üle 220 kg lämmastikku hektari kohta aastas.

    4.   Pädevad asutused teavitavad komisjoni 30. septembriks 2023 selle kaheaastase seire aruande tulemustest, eelkõige teavitavad nad aladest ja põllumajanduslikest majapidamistest, kes on saanud loa laotada sõnnikut koguses, mis sisaldab maksimaalselt 220 kg lämmastikku aastas, ja kes peavad kohaldama lisameetmeid nitraatide tegevusprogrammi raames.

    Artikkel 13

    Aruandlus

    Pädevad asutused esitavad komisjonile igal aastal hiljemalt 30. juuniks aruande, mis sisaldab järgmist teavet:

    a)

    käesoleva otsuse artikli 10 lõikes 1 osutatud kaardid, millel on esitatud loa saanud ja rohumaad omavate põllumajanduslike majapidamiste, nende kariloomade ning põllumajandusmaa protsent igas maakonnas, samuti kaardid maa kasutamise kohta kohalikul tasandil;

    b)

    artikli 10 lõikes 2 osutatud põhja- ja pinnavee nitraadi- ja fosforisisalduse seire tulemused, sealhulgas teave vee kvaliteedi muutuste kohta nii erandi kohaldamise korral kui ka tavapärastes tingimustes, samuti andmed käesoleva otsusega tehtud erandi mõju kohta vee kvaliteedile;

    c)

    artikli 10 lõikes 2 osutatud pinnaseseire tulemused, mis näitavad nitraadi- ja fosforisisaldust pinnavees ning mineraallämmastiku sisaldust pinnaseprofiilis nii erandi kohaldamise korral kui ka tavapärastes tingimustes;

    d)

    kokkuvõte artikli 10 lõikes 4 osutatud tugevdatud veekontrolli käigus saadud andmetest ja vastav hinnang;

    e)

    artikli 10 lõikes 5 osutatud uuringute tulemused, milles käsitletakse kohalikku maakasutust, külvikordi ning põllumajandustavasid;

    f)

    artikli 10 lõikes 6 osutatud nitraatide leostumise ulatuse ja fosforikao arvestuse tulemused;

    g)

    hinnang artikli 11 lõigetes 1 ja 2 osutatud halduskontrollide ja kohapealsete kontrollide käigus kogutud teabele;

    h)

    kariloomade arv ja sõnnikutootmise suundumused iga kariloomakategooria ja rohumaad omava põllumajandusliku majapidamise kohta, kes on loa saanud;

    i)

    sellistes rohumaad omavates põllumajanduslikes majapidamistes, kes on loa saanud, ja sellistes, kellel luba ei ole, tehtud kontrollide tulemuste võrdlev analüüs, sealhulgas järgmised andmed:

    —

    põldtunnustamine;

    —

    halduskontroll;

    —

    nõuetele vastavuse korraga seotud põllumajanduskontrollid;

    —

    nõuetele mittevastavust käsitlevad andmed.

    Aruandes sisalduvad ruumiandmed peavad asjakohasel juhul olema kooskõlas direktiiviga 2007/2/EÜ. Vajalike andmete kogumisel kasutab Iirimaa vajaduse korral teavet, mis on saadud määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 67 lõike 1 kohaselt loodud ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi kaudu.

    Artikkel 14

    Kohaldamine

    Käesolevat otsust kohaldatakse seoses Iirimaa tegevusprogrammiga, mida rakendatakse 2022. aasta õigusaktiga nr 113 „European Union (Good Agricultural Practice for Protection of Waters) Regulations 2022“.

    Käesolevat otsust kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2025.

    Artikkel 15

    Adressaat

    Käesolev otsus on adresseeritud Iirimaale.

    Brüssel, 29. aprill 2022

    Komisjoni nimel

    komisjoni liige

    Virginijus SINKEVIČIUS

    (1)  EÜT L 375, 31.12.1991, lk 1.

    (2)  Komisjoni 22. oktoobri 2007. aasta otsus 2007/697/EÜ, millega lubatakse Iirimaa taotletud erand vastavalt nõukogu direktiivile 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest (ELT L 284, 30.10.2007, lk 27).

    (3)  Õigusakt nr 378 (2006).

    (4)  Komisjoni 24. veebruari 2011. aasta otsus 2011/127/EL, millega muudetakse otsust 2007/697/EÜ, millega lubatakse Iirimaa taotletud erand vastavalt nõukogu direktiivile 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest (ELT L 51, 25.2.2011, lk 19).

    (5)  Õigusakt nr 610 (2010).

    (6)  Komisjoni 27. veebruari 2014. aasta rakendusotsus 2014/112/EL, millega tehakse Iirimaale tema taotletud erand vastavalt nõukogu direktiivile 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest (ELT L 61, 1.3.2014, lk 7).

    (7)  Õigusakt nr 31 (2014).

    (8)  Komisjoni 8. veebruari 2018. aasta rakendusotsus (EL) 2018/209, millega tehakse Iirimaa taotluse alusel erand vastavalt nõukogu direktiivile 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest (ELT L 39, 13.2.2018, lk 5).

    (9)  Õigusakt nr 605 (2017).

    (10)  Õigusakt nr 113 (2022).

    (11)  Teagasc – Iirimaa põllumajanduse ja toidutööstuse arendamise asutus.

    (12)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (ELT L 327, 22.12.2000, lk 1).

    (13)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/842, milles käsitletakse liikmesriikide kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastatel 2021–2030, millega panustatakse kliimameetmetesse, et täita Pariisi kokkuleppega võetud kohustused, ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 (ELT L 156, 19.6.2018, lk 26).

    (14)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2007. aasta direktiiv 2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE) (ELT L 108, 25.4.2007, lk 1).

    (15)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 549).

    (16)  Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7).

    (17)  Kohtuasi C-293/17 Coöperatie Mobilisation for the Environment and Vereniging Leefmilieu (ECLI:EU:C:2018:882).

    (18)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. detsembri 2021. aasta määrus (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 6.12.2021, lk 1).

    Top