1.   Sünteetilist väärtpaberistamist, mis vastab artiklites 26b–26e sätestatud nõuetele, käsitatakse bilansilise standardväärtpaberistamisena.

2.   Vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 16 võib Pangandusjärelevalve võtta tihedas koostöös Väärtpaberiturujärelevalve ja EIOPAga vastu käesoleva määruse artiklites 26b–26e sätestatud nõuete ühetaoliseks tõlgendamiseks ja kohaldamiseks suuniseid ja soovitusi.

1.   Väärtpaberistamise tehingu algataja on üksus, millel on liidus tegevusluba või litsents.

Väärtpaberistamise tehingu algataja, kes ostab enda arvel kolmanda isiku riskipositsioone ja väärtpaberistab neid, kohaldab nende riskipositsioonide suhtes selliseid krediidi-, sissenõudmise, võla ümberkujundamise ja haldamise põhimõtteid, mis ei ole leebemad kui need, mida väärtpaberistamise tehingu algataja kohaldab võrreldavate ostmata riskipositsioonide suhtes.

2.   Aluspositsioone algatatakse väärtpaberistamise tehingu algataja põhitegevuse käigus.

3.   Tehingu sulgemisel hoitakse aluspositsioone väärtpaberistamise tehingu algataja või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva üksuse bilansis.

Käesoleva lõike kohaldamisel on konsolideerimisgrupp üks järgmistest:

4.   Väärtpaberistamise tehingu algataja ei tohi väärtpaberistamise aluspositsioonide krediidiriski maandada rohkem, kui see on maandatud kaitsega, mille ta saab krediidiriskikaitse lepingu kaudu.

5.   Krediidiriskikaitse leping peab olema kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 249 sätestatud krediidiriski maandamise normidega, või kui seda artiklit ei kohaldata, siis nõuetega, mis ei ole leebemad kui nimetatud artiklis sätestatud nõuded.

6.   Väärtpaberistamise tehingu algataja esitab kinnitused ja tagatised selle kohta, et täidetud on järgmised nõuded:

7.   Aluspositsioonid vastavad eelnevalt kindlaks määratud, selgetele ja dokumenteeritud sobivuskriteeriumidele, mis ei võimalda nende riskipositsioonide puhul portfelli kaalutlusõiguse alusel aktiivselt valitseda.

Käesoleva lõike kohaldamisel ei käsitata portfelli aktiivse valitsemisena selliste riskipositsioonide asendamist, mis on vastuolus kinnituste või tagatistega, ja vahendite täiendamise perioodi hõlmavate väärtpaberistamiste puhul selliste riskipositsioonide lisamist, mis vastavad kindlaks määratud täiendamistingimustele.

Pärast tehingu sulgemise kuupäeva lisatud riskipositsioonid vastavad sobivuskriteeriumidele, mis ei ole leebemad kui need, mida kohaldati aluspositsioonide algsel valimisel.

Aluspositsiooni võib tehingust kõrvaldada, kui

8.   Väärtpaberistamine on tagatud selliste aluspositsioonide kogumiga, mis on vara liigilt homogeensed, võttes arvesse vara liigi rahavoogudega seotud omadusi, sealhulgas nende lepingulisi, krediidiriski ja ennetähtaegse tasumisega seotud tunnuseid. Üks aluspositsioonide kogum koosneb üksnes üht liiki varadest.

Esimeses lõigus osutatud aluspositsioonid sisaldavad lepinguliselt siduvaid ja täidetavaid kohustusi, mis annavad võlgnike ja vajaduse korral garantiiandjate suhtes täieliku regressiõiguse.

Esimeses lõigus osutatud aluspositsioonidega kaasnevad kindlapiirilised perioodilised maksevood, mille osamaksete summad võivad erineda, seoses rendi-, põhisumma- või intressimaksetega või muu õigusega saada neid makseid toetavatelt varadelt tulu. Aluspositsioonid võivad tulu anda ka finantseeritud või liisitud vara müügist.

Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud aluspositsioonid ei sisaldada direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 44 määratletud muid vabalt võõrandatavaid väärtpabereid kui äriühingute võlakirjad, mis ei ole kauplemiskohas noteeritud.

9.   Aluspositsioonid ei sisaldada väärtpaberistamise positsioone.

10.   Laenude väljastamise standardid, mille kohaselt aluspositsioonid algatatakse, ning olulised muutused võrreldes varasemate laenude väljastamise standarditega tehakse potentsiaalsetele investoritele põhjendamatu viivituseta täielikult teatavaks. Aluspositsioonid väljastatakse, andes täieliku regressiõiguse võlgniku suhtes, kes ei ole väärtpaberistamise eriotstarbeline ettevõtja. Aluspositsioonidega seotud krediidi- või väljastamisotsuste tegemisel ei osale kolmandad isikud.

Selliste väärtpaberistamiste korral, mille aluspositsioonid on eluasemelaenud, ei sisalda laenukogum laene, mille turustamisel ja väljastamisel on tuginetud eeldusele, et laenu taotlejale, või kui see on kohaldatav, siis vahendajatele, on teada antud, et laenuandja ei pruugi esitatud teavet kontrollida.

Laenuvõtja krediidivõimelisuse hindamine vastab direktiivi 2008/48/EÜ artiklis 8 sätestatud nõuetele või direktiivi 2014/17/EL artikli 18 lõigetes 1–4, artikli 18 lõike 5 punktis a ja artikli 18 lõikes 6 sätestatud nõuetele, või kui see on kohaldatav, kolmandate riikide samaväärsetele nõuetele.

Väärtpaberistamise tehingu algatajal või algsel laenuandjal on asjatundlikkus väärtpaberistatavate riskipositsioonidega samalaadsete riskipositsioonide algatamise alal.

11.   Aluspositsioonide hulka ei kuulu valimise hetkel makseviivituses olevad riskipositsioonid määruse (EL) nr 575/2013 artikli 178 lõike 1 tähenduses ega riskipositsioonid halvenenud krediidikvaliteediga võlgniku või garantiiandja suhtes, kes väärtpaberistamise tehingu algataja või algse laenuandja parima teadmise kohaselt

12.   Võlgnikud on aluspositsioonide lisamise ajaks teinud vähemalt ühe makse, välja arvatud järgmisel juhul:

13.   Pangandusjärelevalve töötab tihedas koostöös Väärtpaberiturujärelevalve ja EIOPAga välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse, milliseid lõikes 8 osutatud aluspositsioone käsitatakse homogeensena.

Pangandusjärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile 10. oktoobriks 2021.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid vastu kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

1.   Väärtpaberistamise tehingu algataja või algne laenuandja täidab riski säilitamise nõude kooskõlas artikliga 6.

2.   Tehingu dokumentides kirjeldatakse väärtpaberistamisest tulenevaid intressimäära- ja valuutariske ning nende võimalikku mõju väärtpaberistamise tehingu algatajale ja investoritele tehtavatele maksetele. Need riskid maandatakse asjakohaselt ja kõik sel otstarbel võetud meetmed avalikustatakse. Kõik tagatised, millega investori kohustused on krediidiriskikaitse lepinguga tagatud, on nomineeritud samas valuutas, milles on nomineeritud krediidiriskikaitse makse.

Kui väärtpaberistamisel kasutatakse väärtpaberistamise eriotstarbelist ettevõtjat, on väärtpaberistamise eriotstarbelise ettevõtja poolt investoritele tehtavate intressimaksetega seotud kohustuste summa igal maksekuupäeval võrdne tuluga, mida väärtpaberistamise eriotstarbeline ettevõtja saab väärtpaberistamise tehingu algatajalt ja tagatiskokkulepetest, või sellest väiksem.

Aluspositsioonide kogum ei sisalda tuletisinstrumente, välja arvatud juhul, kui eesmärk on aluspositsioonide intressimäära- või valuutariski maandamine. Tuletisinstrumentide emissioon tagatakse ja need dokumenteeritakse üldiste rahvusvahelise rahanduse standardite kohaselt.

3.   Kõik tehinguga seoses tehtavad viiteintressimääraga seotud maksed põhinevad emmal-kummal järgmistest:

Kõik aluspositsioonidega seoses tasumisele kuuluvad viiteintressimääraga seotud maksed põhinevad üldkasutatavatel turu intressimääradel või üldkasutatavatel sektoripõhistel määradel, mis kajastavad vahendite kulusid, mitte aga keerukatel valemitel ega tuletisinstrumentidel.

4.   Pärast väärtpaberistamise tehingu algatajaga seotud täitmisele pööramise sündmust on investoril lubatud võtta täitemeetmeid.

Kui väärtpaberistamisel kasutatakse väärtpaberistamise eriotstarbelist ettevõtjat ja täitmise teade või krediidiriskikaitse lepingu lõpetamise teade on kätte toimetatud, ei jää ükski rahasumma väärtpaberistamise eriotstarbelisest ettevõtjast üle kandmata, välja arvatud see, mis on vajalik väärtpaberistamise eriotstarbelise ettevõtja toimimiseks, selliste makseviivituses aluspositsioonide eest kaitsemaksete tegemiseks, mis olid lõpetamise ajal veel ümberkujundamisel, ja investoritele korrapäraste tagasimaksete tegemiseks kooskõlas väärtpaberistamise lepingu tingimustega.

5.   Kahjud jaotatakse väärtpaberistamise positsiooni omanikele vastavalt väärtpaberistamise seeria nõudeõiguse järgule, alustades kõige madalama nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise seeriast.

Et teha igal maksekuupäeval kindlaks väärtpaberistamise seeriate tagasimaksmata summa, kohaldatakse kõigi väärtpaberistamise seeriate suhtes järjestikust amortiseerimist, alustades kõige kõrgema nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise seeriast.

Erandina teisest lõigust nähakse tehingutes, mille puhul kohaldatakse mittejärjestikust maksehierarhiat, ette aluspositsioonide tulemusnäitajatega seotud käivitavad tegurid, mis tingivad maksehierarhia ümberpööramise nii, et amortiseerimisel hakatakse makseid tegema vastavalt nõudeõiguse järgule. Tulemusnäitajatega seotud käivitavad tegurid hõlmavad vähemalt järgmist:

Pangandusjärelevalve töötab tulemusnäitajatega seotud käivitavate tegurite täpsustamise ja vajaduse korral kalibreerimise kohta välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu.

Pangandusjärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile 30. juuniks 2021.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes neljandas lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid vastu kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

Väärtpaberistamise seeriate amortiseerudes tagastatakse investoritele tagatise summa, mis on võrdne nende seeriate amortisatsiooni summaga, eeldusel et investorid on nende seeriate kohta tagatise esitanud.

Kui seoses aluspositsioonidega on toimunud artiklis 26e osutatud krediidisündmus ja võla ümberkujundamine ei ole nende puhul lõpule viidud, peab järelejäänud krediidiriskikaitse summa olema igal maksekuupäeval vähemalt võrdne nende aluspositsioonide tagasimaksmata nimiväärtusega, millest on maha arvatud kõigi nende aluspositsioonidega seoses tehtud vahepealsete maksete summa.

6.   Kui väärtpaberistamise puhul on tegemist uueneva väärtpaberistamisega, peavad tehingu dokumentides sisalduma asjakohased ennetähtaegse amortiseerimise klauslid või käivitavad tegurid, mis tingivad uueneva väärtpaberistamise perioodi lõppemise, sealhulgas vähemalt järgmine:

7.   Tehingu dokumentides peavad olema selgelt märgitud

8.   Nõudehaldajal on asjatundlikkus väärtpaberistatud positsioonidega samalaadsete positsioonide haldamise alal ning tal on seoses riskipositsioonide haldamisega olemas hästi dokumenteeritud ja asjakohased põhimõtted, protseduurid ja riskijuhtimise kontrollimeetmed.

Nõudehaldaja kohaldab aluspositsioonide haldamise protseduure, mis on vähemalt sama ranged kui protseduurid, mida väärtpaberistamise tehingu algataja kohaldab samalaadsete väärtpaberistamata riskipositsioonide suhtes.

9.   Väärtpaberistamise tehingu algatajal on ajakohastatud alusvara register, et aluspositsioone igal ajal kindlaks teha. Register sisaldab andmeid krediidituletisinstrumendi tingimuste aluseks oleva võlainstrumendi emiteerinud võlgnike kohta ja selle krediidituletisinstrumendi tingimuste aluseks oleva võlainstrumendi kohta, millest aluspositsioonid tulenevad, ning iga aluspositsiooni puhul nimiväärtust, mis on kaitstud ja tagasimaksmata.

10.   Tehingu dokumendid sisaldavad selgeid sätteid, mis võimaldavad aegsasti lahendada konflikte eri kategooria investorite vahel. Kui väärtpaberistamisel kasutatakse väärtpaberistamise eriotstarbelist ettevõtjat, on hääleõigus selgelt kindlaks määratud ja võlakirjaomanike vahel jaotatud ning usaldusisiku ja muude investorite ees usaldusülesandeid täitvate üksuste kohustused on selgelt kindlaks määratud.

1.   Väärtpaberistamise tehingu algataja teeb potentsiaalsetele investoritele enne hinnakujundust kättesaadavaks andmed varasemate staatiliste ja dünaamiliste makseviivituse ja kahjumi tulemusnäitajate kohta, nagu viivisseisundit ja makseviivitust kajastavad andmed, selliste riskipositsioonide puhul, mis on üldjoontes sarnased väärtpaberistatavate positsioonidega; samuti teeb ta kättesaadavaks nende andmete allikad ja asjaolud, mille alusel peetakse positsioone sarnaseks. Need andmed käivad vähemalt viie aasta kohta.

2.   Enne tehingu sulgemist teeb asjakohane sõltumatu isik aluspositsioonide valimi väliskontrolli ja kontrollib muu hulgas, kas aluspositsioonid kvalifitseeruvad krediidiriskikaitse lepingu alusel krediidiriskikaitse saamiseks.

3.   Väärtpaberistamise tehingu algataja teeb potentsiaalsetele investoritele enne väärtpaberistamise hinnakujundust kättesaadavaks kohustiste rahavoo mudeli, mis kajastab täpselt lepingul põhinevat seost aluspositsioonide ning väärtpaberistamise tehingu algataja, investorite, muude kolmandate isikute, ja kui see on asjakohane, väärtpaberistamise eriotstarbelise ettevõtja vahel liikuvate maksete vahel, ning teeb selle mudeli pärast hinnakujundust kättesaadavaks investoritele jooksvalt ja potentsiaalsetele investoritele nende taotluse korral.

4.   Kui väärtpaberistamise aluspositsioonid on eluasemelaenud või autolaenud või -liisingud, avaldab väärtpaberistamise tehingu algataja eluasemelaenude või autolaenude või -liisingutega rahastatavate varade keskkonnatoime kohta kättesaadava teabe osana teabest, mis avalikustatakse vastavalt artikli 7 lõike 1 esimese lõigu punktile a.

Erandina esimesest lõigust võivad väärtpaberistamise tehingu algatajad alates 1. juunist 2021 otsustada avaldada kättesaadava teabe aluspositsioonidest rahastatavate varade põhilise negatiivse mõju kohta kestlikkusteguritele.

5.   Väärtpaberistamise tehingu algataja vastutab artikli 7 täitmise eest. Artikli 7 lõike 1 esimese lõigu punktis a nõutud teave tehakse taotluse korral potentsiaalsetele investoritele kättesaadavaks enne hinnakujundust. Artikli 7 lõike 1 esimese lõigu punktides b–d nõutud teave tehakse enne hinnakujundust kättesaadavaks vähemalt kavandina või esialgsel kujul. Lõplikud dokumendid tehakse investoritele kättesaadavaks hiljemalt 15 päeva jooksul pärast tehingu sulgemist.

6.   Euroopa järelevalveasutused töötavad 10. juuliks 2021 oma ühiskomitee kaudu välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, mis käsitleb käesoleva artikli lõike 4 teises lõigus osutatud teabe sisu, metoodikat ja esitamist seoses kestlikkuse näitajatega, mis käsitlevad negatiivset mõju kliimale ning muud keskkonnaalast, sotsiaalset ja juhtimisega seotud negatiivset mõju, kooskõlas määruste (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 1094/2010 ja (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

Kui see on asjakohane, kajastab käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu regulatiivseid tehnilisi standardeid, mis on välja töötatud kooskõlas Euroopa järelevalveasutustele määruses (EL) 2019/2088 antud volitustega, eelkõige nagu on sätestatud selle artiklis 2a ning artikli 4 lõigetes 6 ja 7, või põhinevad neil.

Komisjonile antakse õigus täiendada käesolevat määrust, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruste (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 1094/2010 ja (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

1.   Krediidiriskikaitse leping katab vähemalt järgmised krediidisündmused:

Kõik krediidisündmused dokumenteeritakse.

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47b tähenduses võla restruktureerimise meetmed, mida kohaldatakse aluspositsioonide suhtes, ei välista sobivate krediidisündmuste käivitumist.

2.   Pärast krediidisündmuse toimumist arvutatakse krediidiriskikaitse makse väärtpaberistamise tehingu algataja või algse laenuandja asjaomast liiki riskipositsioonidest tegelikult realiseerunud kahjumi põhjal, milleni jõuti tema standardsete sissenõudmispõhimõtete ja -menetlustega kooskõlas toimunud ümberkujundamise järel, ning mis on makse tegemise ajal kajastatud tema finantsaruannetes. Lõplik krediidiriskikaitse makse tasutakse kindlaks määratud ajavahemiku jooksul pärast asjaomast riskipositsiooni puudutava võla ümberkujundamise lõppu, kui võla ümberkujundamine lõpeb enne graafikujärgset õiguslikku tähtaega või krediidiriskikaitse lepingu ennetähtaegset lõpetamist.

Vahepealne krediidiriskikaitse makse tehakse hiljemalt kuue kuu möödumisel lõikes 1 osutatud krediidisündmuse toimumisest, kui kahjumliku võla ümberkujundamist ei ole asjaomase aluspositsiooni puhul kõnealuse kuuekuulise perioodi lõpuks lõpule viidud. Vahepealne krediidiriskikaitse makse peab katma vähemalt järgmistest summadest suurema:

Kui tehakse vahepealne krediidiriskikaitse makse, tehakse ka esimeses lõigus osutatud lõplik krediidiriskikaitse makse, millega kohandatakse kahju vahepealset arveldamist vastavalt tegelikule realiseerunud kahjumile.

Vahepealse ja lõpliku krediidiriskikaitse makse arvutamise meetod määratakse kindlaks krediidiriskikaitse lepingus.

Krediidiriskikaitse makse on proportsionaalne krediidiriskikaitse lepinguga hõlmatud vastava aluspositsiooni tagasimaksmata nimiväärtusega.

Väärtpaberistamise tehingu algataja õigusele saada krediidiriskikaitse makse saab pöörata sissenõude. Krediidiriskikaitse lepingu kohaselt investorite makstavad summad on krediidiriskikaitse lepingus selgelt kindlaks määratud ja piiratud. Nende summade arvutamine peab olema võimalik igal ajal. Krediidiriskikaitse lepingus määratakse selgelt kindlaks asjaolud, mille korral investorid on kohustatud makseid tegema. Seda, kas sellised asjaolud on tekkinud, hindab lõikes 4 osutatud kontrolli tegev kolmas isik.

Krediidiriskikaitse makse summa arvutatakse selle üksiku aluspositsiooni tasandil, mille puhul on toimunud krediidisündmus.

3.   Krediidiriskikaitse lepingus täpsustatakse maksimaalne pikendusperiood, mida kohaldatakse võla ümberkujundamisele selliste aluspositsioonide puhul, millega seoses on toimunud lõikes 1 osutatud krediidisündmus, kuid võla ümberkujundamist ei ole graafikujärgsel õiguslikul tähtajal või krediidiriskikaitse lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel lõpule viidud. Pikendusperiood ei ole pikem kui kaks aastat. Krediidiriskikaitse lepingus nähakse ette, et pikendusperioodi lõpuks tehakse viimane krediidiriskikaitse makse väärtpaberistamise tehingu algataja lõpliku kahjumi hindamise põhjal, mille väärtpaberistamise tehingu algataja peab selleks ajaks oma finantsaruannetes kajastama, eeldusel et krediidiriskikaitse lepingut ei ole olemas ja see ei kata kahjumit.

Kui krediidiriskikaitse leping lõpetatakse, jätkub võla ümberkujundamine seoses enne lõpetamist toimunud võimalike lahendamata krediidisündmustega samal viisil, nagu on kirjeldatud esimeses lõigus.

Krediidiriskikaitse lepingu alusel makstavad krediidiriskikaitse preemiad on struktureeritud nii, et need sõltuvad nõuetekohaselt teenindatavate nõuete tagasimaksmata nimiväärtusest maksmise ajal ja kajastavad kaitstud väärtpaberistamise seeria riski. Selleks ei määrata krediidiriskikaitse lepingus garanteeritud preemiaid, preemiate ettemakseid, hinnaalandusmehhanisme ega muid mehhanisme, mis võivad ära hoida või vähendada kahju tegelikku jaotamist investoritele või mille abil tagastada väärtpaberistamise tehingu algatajatele osa makstud preemiatest pärast tehingu lõpptähtaega.

Erandina käesoleva lõike kolmandast lõigust on preemiate ettemaksed lubatud tingimusel, et järgitakse riigiabireegleid, kui garantiiskeem on liikmesriigi õiguses konkreetselt ette nähtud ja sellele on andnud edasigarantii mõni üksus, mis on loetletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 214 lõike 2 punktides a–d.

Tehingu dokumentides kirjeldatakse, kuidas arvutatakse krediidiriskikaitse preemiad ja võimalikud võlakirjakupongid iga maksekuupäeva puhul kogus väärtpaberistamise tehingu kestuse jooksul.

Investorite õigusele saada krediidiriskikaitse preemiaid saab pöörata sissenõude.

4.   Väärtpaberistamise tehingu algataja nimetab enne tehingu sulgemise kuupäeva kontrolli tegeva kolmanda isiku. Kontrolli tegev kolmas isik kontrollib iga aluspositsiooni puhul, millega seoses on esitatud krediidisündmuse teade, vähemalt järgmist:

Kontrolli tegev kolmas isik peab olema väärtpaberistamise tehingu algatajast ja investoritest ning asjakohasel juhul väärtpaberistamise eriotstarbelisest ettevõtjast sõltumatu ning ta on andnud tehingu sulgemise kuupäevaks nõusoleku sellele, et ta on määratud kontrolli tegevaks kolmandaks isikuks.

Kontrolli tegev kolmas isik võib kontrolli teha valimi alusel, mitte iga üksiku aluspositsiooni alusel, mille jaoks krediidiriskikaitse makset nõutakse. Kui investorid ei ole valimipõhise kontrolliga rahul, võivad nad taotleda, et kontrollitaks mõne konkreetse aluspositsiooni sobivust.

Väärtpaberistamise tehingu algataja lisab tehingu dokumentidesse kohustuse edastada kontrolli tegevale kolmandale isikule kogu teave, mida on vaja esimeses lõigus sätestatud nõuete kontrollimiseks.

5.   Väärtpaberistamise tehingu algataja ei tohi tehingut lõpetada enne selle graafikujärgset lõpptähtaega muul põhjusel kui järgmised sündmused:

Tehingu dokumentides täpsustatakse, kas asjaomane tehing hõlmab üht punktides d ja e osutatud optsiooni ja kuidas sellised optsioonid on struktureeritud.

Punkti d kohaldamisel ei ole ajaline ostuoptsioon struktureeritud eesmärgiga vältida kahju jaotamist krediidikvaliteedi parandamise positsioonidele või muudele investorite omatavatele positsioonidele ega muul viisil struktureeritud krediidikvaliteedi parandamise võimaldamiseks.

Ajalise ostuoptsiooni kasutamise korral teavitavad väärtpaberistamise tehingu algatajad pädevaid asutusi, kuidas teises ja kolmandas lõigus osutatud nõuded on täidetud, sealhulgas põhjendavad ajalise ostuoptsiooni kasutamist ja esitavad selge aruande, millest nähtub, et alusvara kvaliteedi halvenemine ei ole ostuoptsiooni kasutamise põhjus.

Otsese krediidiriskikaitse korral tagastatakse krediidiriskikaitse lepingu lõpetamisel tagatis investoritele väärtpaberistamise seeriate nõudeõiguse järgu järjekorras, kohaldades väärtpaberistamise tehingu algataja suhtes kohaldatava maksejõuetusseaduse sätteid.

6.   Investorid ei tohi lõpetada tehingut enne selle kavandatud lõpptähtaega ühelgi muul põhjusel kui krediidiriskikaitse preemia maksmata jätmine või muu lepingulise kohustuse oluline rikkumine väärtpaberistamise tehingu algataja poolt.

7.   Väärtpaberistamise tehingu algataja võib näha ette sünteetilise ületulu, mida pakutakse investoritele krediidikvaliteedi parandamiseks, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

8.   Krediidiriskikaitse leping sõlmitakse järgmises vormis:

9.   Lõike 8 punktis c osutatud muu krediidiriskikaitse vastab järgmistele nõuetele:

Tehingu dokumentides täpsustatakse, kas väärtpaberistamise tehingu algataja krediidirisk jääb ka investorite krediidiriskiks.

Väärtpaberistamise tehingu algataja küsib pädeva õigusnõustaja arvamust, et saada kinnitus krediidiriskikaitsele sissenõude pööramise kohta kõigis asjaomastes jurisdiktsioonides.

10.   Kui käesoleva artikli lõike 8 punkti c kohaselt pakutakse muud krediidiriskikaitset, saavad väärtpaberistamise tehingu algataja ja investor kasutada kvaliteetset tagatist, mis on üks järgmistest:

Erandina käesoleva lõike esimesest lõigust ja tingimusel, et investor annab pärast hoolsuskohustuse täitmist vastavalt käesoleva määruse artiklile 5 lõplikus tehingudokumendis sõnaselge nõusoleku, hinnates sealhulgas iga asjakohast vastaspoole krediidiriski positsiooni, võib ainult väärtpaberistamise tehingu algataja kasutada kvaliteetse tagatisena raha, mis on hoiustatud väärtpaberistamise tehingu algataja või tema sidusettevõtja juures, kui väärtpaberistamise tehingu algataja või tema sidusettevõtja vastab vähemalt krediidikvaliteedi astmele 2 kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 136 sätestatud krediidikvaliteedi astmete määramisega.

Artikli 29 lõike 5 kohaselt määratud pädevad asutused võivad pärast Pangandusjärelevalvega konsulteerimist lubada kasutada tagatisena raha, mis on hoiustatud väärtpaberistamise tehingu algataja või tema sidusettevõtja juures, kui väärtpaberistamise tehingu algataja või tema sidusettevõtja vastab krediidikvaliteedi astmele 3, tingimusel et võimalik on dokumenteerida tururaskused, finantsinstitutsiooni liikmesriigile määratud krediidikvaliteedi astmega seotud objektiivsed takistused või liikmesriigis esinevad märkimisväärsed võimalikud kontsentratsiooniprobleemid, mis tulenevad käesoleva lõike teises lõigus osutatud krediidikvaliteedi astme 2 miinimumnõude kohaldamisest.

Kui kolmandast isikust krediidiasutus või väärtpaberistamise tehingu algataja või tema sidusettevõtja ei vasta enam minimaalsele krediidikvaliteedi astmele, kantakse tagatis üheksa kuu jooksul üle kolmandast isikust krediidiasutusele, mille krediidikvaliteedi aste on 3 või kõrgem, või investeeritakse väärtpaberitesse, mis vastavad esimese lõigu punktis a osutatud kriteeriumidele.

Kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikliga 218 käsitatakse käesolevas lõikes sätestatud nõudeid täidetuna selliste investeeringute puhul, mis on tehtud krediidiriski vahetustehingut sisaldavatesse võlakirjadesse, mille on emiteerinud väärtpaberistamise tehingu algataja.

Käesolevas artiklis sätestatud tagatise andmise tavade kohaldamist jälgib Pangandusjärelevalve, pöörates erilist tähelepanu vastaspoole krediidiriskile ja muudele investorite majanduslikele ja finantsriskidele, mis sellistest tagatise andmise tavadest tulenevad.

Pangandusjärelevalve esitab oma järelduste kohta komisjonile aruande 10. aprilliks 2023.

Hiljemalt 10. oktoobriks 2023 esitab komisjon Pangandusjärelevalve aruande põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva artikli kohaldamise kohta, pöörates erilist tähelepanu vastaspoole krediidiriski liigse suurenemise riskile finantssüsteemis, lisades kohasel juhul käesoleva artikli muutmiseks seadusandliku ettepaneku.“

1.   Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu vastutab oma volituste piires liidu väärtpaberistamise turu makrotasandi usaldatavusjärelevalve eest.

2.   Selleks et toetada liidu finantsstabiilsust ohustavate ja finantssüsteemis toimuvatest muutustest tulenevate süsteemsete riskide vältimist või vähendamist, võttes arvesse makromajanduse arengut, et hoida ära laiaulatuslike finantsprobleemide perioode, jälgib Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu pidevalt väärtpaberistamise turul toimuvaid muutusi. Kui Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu peab seda vajalikuks, ent vähemalt iga kolme aasta tagant, avaldab ta finantsstabiilsuse riskide väljatoomiseks koostöös Pangandusjärelevalvega aruande väärtpaberistamise turu mõju kohta finantsstabiilsusele.

3.   Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõiget 2 ja artiklis 44 osutatud aruande kohaldamist, avaldab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tihedas koostöös Euroopa järelevalveasutustega 31. detsembriks 2022 aruande, milles hinnatakse mõju, mida bilansilise standardväärtpaberistamise kasutuselevõtt on avaldanud finantsstabiilsusele, ja võimalikke süsteemseid riske, näiteks riske, mille tekitab kontsentreerumine ja avaliku sektori väliste krediidiriskikaitse müüjate omavaheline seotus.

Esimeses lõigus osutatud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu aruandes võetakse arvesse sünteetilise väärtpaberistamise eripära, nimelt sellele tüüpilist vastavalt vajadusele kavandatud ja individuaalset iseloomu finantsturgudel, ning analüüsitakse, kas bilansilise standardväärtpaberistamise käsitlemine aitab finantssüsteemis riski üleüldiselt vähendada ja reaalmajandust paremini rahastada.

Oma aruande koostamisel kasutab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu mitmesuguseid asjakohaseid andmeallikaid, näiteks:

4.   Kooskõlas määruse (EL) nr 1092/2010 artikliga 16 esitab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu hoiatused ja vajaduse korral soovitused parandusmeetmete võtmiseks seoses käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 osutatud riskidega, sealhulgas riski säilitamise tasemete muutmise asjakohasuse või muude makrotasandi usaldatavusmeetmete kohta.

Kolme kuu jooksul alates soovituse edastamise kuupäevast teatab soovituse adressaat kooskõlas määruse (EL) nr 1092/2010 artikliga 17 Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule soovituse alusel võetud meetmetest ning esitab meetmete võtmata jätmise korral igakülgse põhjenduse.“

1.   Sünteetiliste väärtpaberistamiste puhul, mille krediidiriskikaitse leping jõustus enne 9. aprilli 2021, võivad väärtpaberistamise tehingu algatajad ja väärtpaberistamise eriotstarbelised ettevõtjad kasutada nimetust „standardväärtpaberistamine“ või „lihtne, läbipaistev ja standarditud väärtpaberistamine“ või muud nimetust, mis osutab otse või kaudselt neile mõistetele, üksnes tingimusel, et artiklis 18 sätestatud nõuded ja käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud tingimused on artikli 27 lõikes 1 osutatud teate esitamise ajal täidetud.

2.   Artikli 27 lõikes 6 osutatud regulatiivsete tehniliste standardite kohaldamise alguskuupäevani teevad väärtpaberistamise tehingu algatajad artikli 27 lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmiseks vajaliku teabe Väärtpaberiturujärelevalvele kirjalikult kättesaadavaks.

3.   Väärtpaberistamisi, mille algsed väärtpaberistamise positsioonid loodi enne 9. aprilli 2021, käsitatakse standardväärtpaberistamisena, kui

4.   Käesoleva artikli lõike 3 punkti b kohaldamisel kohaldatakse järgmist:

1.   Pangandusjärelevalve avaldab 1. novembriks 2021 tihedas koostöös Väärtpaberiturujärelevalve ja EIOPAga aruande kestliku väärtpaberistamise erinormide väljatöötamise kohta, et lisada käesolevasse määrusesse kestlikkusega seotud läbipaistvusnõuded. Aruandes hinnatakse igakülgselt eelkõige järgmist:

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud aruande koostamisel võtab Pangandusjärelevalve vajaduse korral arvesse määruse (EL) 2019/2088 artiklites 3, 4, 7, 8 ja 9 sätestatud läbipaistvusnõudeid või tugineb neile ning konsulteerib Euroopa Keskkonnaameti ja Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskusega.

3.   Seoses artikli 46 kohase läbivaatamisaruandega esitab komisjon käesoleva artikli lõikes 1 osutatud Pangandusjärelevalve aruandele tuginedes Euroopa Parlamendile ja nõukogule kestliku väärtpaberistamise erinormide sätestamise kohta aruande. Komisjoni aruandele lisatakse kohasel juhul seadusandlik ettepanek.