Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32021R0414

    Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/414, 8. märts 2021, milles sätestatakse tehniline kord, mille kohaselt töötatakse välja, hooldatakse ja kasutatakse elektroonilisi süsteeme teabe vahetamiseks ja säilitamiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 952/2013

    C/2021/1454

    ELT L 81, 9.3.2021, p. 37–64 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 21/06/2023; kehtetuks tunnistatud 32023R1070

    ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2021/414/oj

    9.3.2021   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    L 81/37


    KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/414,

    8. märts 2021,

    milles sätestatakse tehniline kord, mille kohaselt töötatakse välja, hooldatakse ja kasutatakse elektroonilisi süsteeme teabe vahetamiseks ja säilitamiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 952/2013

    EUROOPA KOMISJON,

    võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

    võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrust (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik, (1) eriti selle artikli 8 lõike 1 punkti b ja artiklit 17,

    ning arvestades järgmist:

    (1)

    Määruse (EL) nr 952/2013 (edaspidi „tolliseadustik“) artikli 6 lõikes 1 on sätestatud, et kogu teabevahetus (nagu deklaratsioonid, taotlused või otsused) liikmesriikide tolliasutuste vahel ning ettevõtjate ja liikmesriikide tolliasutuste vahel ning sellise teabe tollialaste õigusaktide kohaselt nõutav säilitamine peab toimuma elektroonilisi andmetöötlusvahendeid kasutades.

    (2)

    Komisjoni rakendusotsuses (EL) 2019/2151 (2) on kehtestatud tööprogramm, mille abil võetakse kasutusele elektroonilised süsteemid, mida on vaja tolliseadustiku kohaldamiseks ning mis töötatakse välja kõnealuse rakendusotsuse lisa II osas loetletud projektide abil.

    (3)

    Tuleks täpsustada elektrooniliste süsteemide toimimiseks tähtsat tehnilist korda, mis hõlmab selliste süsteemide väljatöötamist, testimist, kasutuselevõtmist ja hooldamist ning süsteemidesse muudatuste tegemist. Lisaks tuleks kehtestada andmekaitse, andmete ajakohastamise, andmete töötlemise piiramise, süsteemide kuuluvuse kindlaksmääramise ja turvalisuse tagamise kord.

    (4)

    Selleks et kaitsta Euroopa Liidu, liikmesriikide ja ettevõtjate õigusi ning huve, on vaja sätestada menetluseeskirjad ja näha ette alternatiivsed lahendused, mida tuleb rakendada elektrooniliste süsteemide ajutise tõrke korral.

    (5)

    Algselt liidu tolliseadustiku kohase volitatud ettevõtja (AEO) projekti, Euroopa siduva tariifiinformatsiooni (EBTI) projekti ja eriprotseduuride teabevahetuse (INF SP) projekti raames välja töötatud ELi tollialase kauplejaportaali eesmärk on pakkuda ettevõtjatele ja muudele isikutele ühtset juurdepääsupunkti ning juurdepääsu igale nende seonduvate süsteemide jaoks välja töötatud kauplejate eriportaalile.

    (6)

    Rakendusotsuses (EL) 2019/2151 osutatud liidu tolliseadustiku kohase tolliotsuste süsteemi projekti raames väljatöötatud tolliotsuste süsteemi eesmärk on ühtlustada kogu liidus tolliotsuste taotlemise, tegemise ja haldamisega seotud protsesse üksnes elektroonilistele andmetöötlusvahenditele tuginedes. Seepärast on vaja kehtestada sellise elektroonilise süsteemi eeskirjad. Süsteemi ulatus tuleks kindlaks määrata vastavalt tolliotsustele, mida tuleb selle süsteemi abil taotleda, vastu võtta ja hallata. Tuleks sätestada üksikasjalikud eeskirjad selle süsteemi ühiste komponentide (ELi kauplejaportaal, keskne tolliotsuste haldamise süsteem ja tarbijaviiteteenused) ja riiklike komponentide (riiklik kauplejaportaal ja riiklik tolliotsuste haldamise süsteem) kohta, täpsustades nende ülesanded ja nendevahelised ühendused.

    (7)

    Rakendusotsuses (EL) 2019/2151 osutatud ja kauplejatele Euroopa teabesüsteemidele otsese juurdepääsu andmise (ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja) projekti raames välja arendatud ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemi abil tuleks hallata ettevõtjate ning muude isikute autentimist ja juurdepääsu kontrollimist. Süsteemi ulatuse ja omaduste kohta tuleb sätestada üksikasjalikud eeskirjad ning selleks tuleb kindlaks määrata süsteemi komponendid (ühised ja riiklikud komponendid), nende ülesanded ja nendevahelised ühendused. Digiallkirja funktsiooni ei saa ühtses kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemis veel kasutada. Seega ei saa käesolevas määruses sätestada sellise funktsiooni kohta üksikasjalikke eeskirju.

    (8)

    Rakendusotsuses (EL) 2019/2151 osutatud liidu tolliseadustiku kohase siduva tariifiinformatsiooni (STI) süsteemi projekti raames uuendatud Euroopa siduva tariifiinformatsiooni (EBTI) süsteemi eesmärk on viia STI otsuste taotlemine, tegemine ja haldamine kooskõlla tolliseadustikuga üksnes elektroonilistele andmetöötlusvahenditele tuginedes. Seepärast on vaja kehtestada kõnealuse süsteemi eeskirjad. Tuleks sätestada üksikasjalikud eeskirjad selle süsteemi ühiste komponentide (ELi kauplejaportaal, keskne EBTI süsteem ja STI kasutamise seire) ning riiklike komponentide (riiklik kauplejaportaal ja riiklik STI süsteem) kohta, täpsustades nende ülesanded ja nendevahelised ühendused. Lisaks on projekti eesmärk hõlbustada STI kohustusliku kasutamise kontrollimist ning STI ulatuslikuma kasutamise kontrollimist ja juhtimist.

    (9)

    Rakendusotsuses (EL) 2019/2151 osutatud liidu tolliseadustiku kohase ettevõtjate registreerimise ja identifitseerimise süsteemi uuendamise (EORI 2) projekti raames täiustatud ettevõtjate registreerimise ja identifitseerimise (EORI) süsteemi eesmärk on uuendada olemasolevat üleeuroopalist EORI-süsteemi, mis võimaldab registreerida ja identifitseerida liidu ja kolmandate riikide ettevõtjaid ning muid isikuid liidu tollialaste õigusaktide kohaldamise eesmärgil. Seepärast on vaja kehtestada süsteemi reguleerivad eeskirjad, määrates kindlaks EORI-süsteemi komponendid (keskne EORI-süsteem ja riiklikud EORI-süsteemid) ja kasutusviisid.

    (10)

    Rakendusotsuses (EL) 2019/2151 osutatud liidu tolliseadustiku kohase volitatud ettevõtja (AEO) projekti raames uuendatud AEO süsteemi eesmärk on parandada AEO staatuse taotlemise ja andmisega ning nende toimingute haldamisega seotud äriprotsesse. Süsteemi eesmärk on samuti võtta kasutusele elektrooniline vorm AEO staatust käsitlevate taotluste ja otsuste jaoks ning teha ettevõtjatele kättesaadavaks ELi tollialane kauplejaportaal, mille kaudu saab elektroonilistelt esitada AEO loa taotlusi ja vastu võtta AEO lubadega seotud otsuseid. Tuleks kehtestada üksikasjalikud eeskirjad süsteemi ühiste komponentide kohta.

    (11)

    Rakendusotsuses (EL) 2019/2151 osutatud impordikontrollisüsteemi 2 (ICS2) projekti raames välja töötatud ICS2 süsteemi eesmärk on tugevdada liitu sisenevate kaupade ohutust ja turvalisust. Süsteem toetab sisenemise ülddeklaratsiooni andmete kogumist eri ettevõtjatelt ja muudelt isikutelt, kes tegutsevad rahvusvahelistes kaupade tarneahelates. Selle eesmärk on toetada kogu teabevahetust sisenemise ülddeklaratsiooni nõuete täitmise kohta liikmesriikide tolliasutuste ning ettevõtjate ja muude isikute vahel ühtse või riikliku rakendusena välja töötatud kauplejate ühtlustatud liidese kaudu. Samuti on selle eesmärk toetada ühise andmehoidla ja sellega seotud protsesside kaudu turvalisuse ja julgeolekuga seotud riskianalüüsi koostööpõhist reaalajas rakendamist esimeste sisenemistolliasutuste poolt ja riskianalüüsi tulemuste vahetamist liikmesriikide tolliasutuste vahel enne kaupade väljumist kolmandatest riikidest ja/või enne nende saabumist liidu tolliterritooriumile. Süsteem toetab tollimeetmeid riskianalüüsi käigus tuvastatud julgeoleku- ja turvariskide käsitlemiseks, sealhulgas tollikontrollid ja kontrolli tulemuste vahetamine ning vajaduse korral ettevõtjate ja muude isikute teavitamine teatavatest meetmetest, mida nad peavad riskide maandamiseks võtma. Süsteem toetab komisjoni- ja liikmesriikide tolliasutuste poolset ühiste julgeoleku ja turvalisuse riskikriteeriumide ja -standardite ning tolliseadustikus osutatud kontrollimeetmete ja esmatähtsate kontrollivaldkondade rakendamise järelevalvet ja hindamist.

    (12)

    Rakendusotsuses (EL) 2019/2151 osutatud liidu tolliseadustiku kohase automaatse ekspordisüsteemi (AES) projekti raames uuendatud AESi eesmärk on uuendada olemasolevat ekspordikontrollisüsteemi, et see vastaks tolliseadustikus kehtestatud uutele äri- ja andmenõuetele. Samuti on süsteemi eesmärk pakkuda kõiki vajalikke funktsioone ja varustada vajalikud liidesed tugisüsteemidega, nimelt transiidi andmevahetuse süsteemi ning aktsiisikaupade liikumise ja kontrolli süsteemiga. Lisaks toetab AES ekspordifunktsioonide keskse tollivormistuse rakendamist. Kuna AES on detsentraliseeritud üleeuroopaline süsteem, on vaja kehtestada eeskirjad, milles kirjeldatakse süsteemi komponente ja kasutamist.

    (13)

    Rakendusotsuses (EL) 2019/2151 osutatud liidu tolliseadustiku kohase transiidi andmevahetuse süsteemi (NCTS) projekti raames uuendatud NCTSi eesmärk on uuendada olemasoleva NCTSi 4. etappi, et see vastaks tolliseadustikus kehtestatud uutele äri- ja andmenõuetele. Samuti on süsteemi eesmärk pakkuda tolliseadustikus nimetatud uusi funktsioone ja varustada vajalikud liidesed tugisüsteemide ja AESiga. Kuna NCTS on detsentraliseeritud üleeuroopaline süsteem, on vaja kehtestada eeskirjad, milles kirjeldatakse süsteemi komponente ja kasutamist.

    (14)

    Rakendusotsuses (EL) 2019/2151 osutatud liidu tolliseadustiku eriprotseduuride teabevahetuse (INF SP) projekti raames välja töötatud INF SP süsteemi eesmärk on arendada välja uus üleeuroopaline süsteem, et toetada ja ühtlustada INF-andmete haldamise protsesse ja INF-andmete elektroonilist käitlemist eriprotseduuride valdkonnas. Süsteemi komponentide ja kasutamise selgitamiseks tuleks kehtestada üksikasjalikud eeskirjad.

    (15)

    Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/2447 (3) artiklis 36 osutatud tolliasutuste riskijuhtimise süsteemi eesmärk on toetada riskiteabe vahetamist liikmesriikide tolliasutuste vahel ning nende ja komisjoni vahel eesmärgiga aidata kaasa ühise riskijuhtimise raamistiku rakendamisele.

    (16)

    Rakendusotsuses (EL) 2019/2151 osutatud liidu tolliseadustiku kohase keskse imporditollivormistuse (CCI) projekti raames välja töötatud CCI süsteemi eesmärk on võimaldada kauba suunamist tolliprotseduuridele keskse tollivormistuse abil, mis võimaldab ettevõtjatel oma äritegevust tolli seisukohast tsentraliseerida. Tollideklaratsiooni töötlemist ja kauba füüsilist ringlusselubamist peaksid kooskõlastama kaasatud tolliasutused. Kuna CCI on detsentraliseeritud üleeuroopaline süsteem, on vaja kehtestada eeskirjad, milles täpsustatakse süsteemi komponendid ja kasutamine.

    (17)

    Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2019/1026 (4) on sätestatud teabe tolliseadustiku kohaseks vahetamiseks ja säilitamiseks tarvitatavate elektrooniliste süsteemide väljatöötamise, hooldamise ja kasutamise tehniline kord. Arvestades kõnealuses määruses tehtud arvukaid muudatusi, mis on vajalikud, sest EUCTP, INF SP, ICS2, AES, NCTS, CRMS and CCI on nüüd juba toimivad või hakkavad toimima, tuleks selguse huvides tunnistada rakendusmäärus (EL) 2019/1026 kehtetuks.

    (18)

    Käesolevas määruses austatakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhiõigusi ja järgitakse hartas sätestatud põhimõtteid, eelkõige õigust isikuandmete kaitsele. Kui liidu tollialaste õigusaktide kohaldamiseks on vaja töödelda isikuandmeid elektroonilistes süsteemides, tuleb nende andmete töötlemisel järgida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) 2016/679 (5) ja (EL) 2018/1725 (6). Ettevõtjate ja muude isikute isikuandmeid tuleb elektrooniliste süsteemide abil töödelda sellise piiratud andmestu ulatuses, mis on kindlaks määratud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 (7) A lisa I jaotise 1. peatüki 3. rühmas (osalised); A lisa I jaotise 2. peatüki 3. rühmas (osalised); B lisa I jaotise, 3. peatüki 3. rühmas (osalised); B lisa II jaotise 3. rühmas (osalised) ning lisas 12–01.

    (19)

    Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteeriti kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikliga 42.

    (20)

    Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

    I PEATÜKK

    ÜLDSÄTTED

    Artikkel 1

    Kohaldamisala

    1.   Käesolevat määrust kohaldatakse järgmiste elektrooniliste süsteemide suhtes, mis on välja töötatud või mida on uuendatud järgmiste rakendusotsuse (EL) 2019/2151 lisas osutatud projektide kaudu:

    a)

    tolliotsuste süsteem (CDS), mis on välja töötatud liidu tolliseadustiku kohase tolliotsuste süsteemi projekti raames;

    b)

    ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja (UUM&DS) süsteem, mis on välja töötatud kauplejate jaoks Euroopa teabesüsteemidele otsese juurdepääsu tagamise (ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja) projekti raames;

    c)

    Euroopa siduva tariifiinformatsiooni (EBTI) süsteem, mida on uuendatud liidu tolliseadustiku kohase siduva tariifiinformatsiooni (STI) projekti raames;

    d)

    ettevõtjate registreerimise ja identifitseerimise (EORI) süsteem, mida on määruse (EL) nr 952/2013 („tolliseadustik“) nõuete kohaselt uuendatud EORI 2 projekti raames;

    e)

    volitatud ettevõtjate (AEO) süsteem, mida on tolliseadustiku nõuete kohaselt uuendatud AEO uuendamise projekti raames;

    f)

    impordikontrollisüsteem 2 (ICS2), mis on välja töötatud ICS2 projekti raames;

    g)

    automaatne ekspordisüsteem (AES), mis on tolliseadustiku nõuete kohaselt välja töötatud AESi projekti raames.

    h)

    transiidi andmevahetuse süsteem (NCTS), mida on tolliseadustiku nõuete kohaselt uuendatud NCTSi uuendamise projekti raames;

    i)

    eriprotseduuride teabevahetuse (INF SP) süsteem, mis on välja töötatud liidu tolliseadustiku INF SP projekti raames;

    j)

    keskse imporditollivormistuse (CCI) süsteem, mis on välja töötatud liidu tolliseadustiku CCI projekti raames.

    2.   Käesolevat määrust kohaldatakse ka järgmiste elektrooniliste süsteemide suhtes:

    a)

    Euroopa Liidu tollialane kauplejaportaal;

    b)

    rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artiklis 36 osutatud tolliasutuste riskijuhtimise süsteem (CRMS).

    Artikkel 2

    Mõisted

    Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

    1)

    „ühine komponent“ – liidu tasandil välja töötatud elektrooniliste süsteemide komponent, mis on kõikidele liikmesriikidele kättesaadav või mida komisjon käsitab tõhususe, turvalisuse ja ratsionaalsuse kaalutlustel ühisena;

    2)

    „riiklik komponent“ – liikmesriigi tasandil välja töötatud elektrooniliste süsteemide komponent, mis on kättesaadav sellise komponendi loonud või selle ühisele loomisele kaasa aidanud liikmesriigile;

    3)

    „detsentraliseeritud süsteem“ – üleeuroopaline süsteem, mis koosneb ühistel tehnilistel kirjeldustel põhinevatest ühistest ja riiklikest komponentidest;

    4)

    „üleeuroopaline süsteem“ – selliste koostöösüsteemide kogum, mille ülesanded on jaotatud riikide haldusasutuste ja komisjoni vahel ning mis on välja töötatud koostöös komisjoniga.

    Artikkel 3

    Elektrooniliste süsteemide kontaktpunktid

    Komisjon ja liikmesriigid määravad kindlaks iga artiklis 1 osutatud elektroonilise süsteemi kontaktpunktid, mille kaudu vahetatakse teavet, et tagada asjaomaste elektrooniliste süsteemide kooskõlastatud arendamine, käitamine ja hooldamine.

    Nad edastavad nende kontaktpunktide andmed üksteisele ja teavitavad üksteist viivitamata selliste andmete muutumisest.

    II PEATÜKK

    ELI TOLLIALANE KAUPLEJAPORTAAL

    Artikkel 4

    ELi tollialase kauplejaportaali eesmärk ja struktuur

    ELi tollialane kauplejaportaal tagab ettevõtjatele ja muudele isikutele ühtse sisenemiskoha, mille kaudu pääseb artikli 6 lõikes 1 osutatud üleeuroopaliste süsteemide kauplejate eriportaalidesse.

    Artikkel 5

    Autentimine ja juurdepääs ELi tollialasele kauplejaportaalile

    1.   Ettevõtjate ja muude isikute autentimine ja ELi tollialasele kauplejaportaalile juurdepääsu kontroll toimub ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemi kaudu.

    Tolliesindajate autentimiseks ja selleks, et tagada nende juurdepääs ELi tollialasele kauplejaportaalile, peavad nende volitused asjaomaste ülesannete täitmiseks olema registreeritud ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemis või identimis- ja juurdepääsuhaldussüsteemis, mille on loonud liikmesriik vastavalt artiklile 20.

    2.   Liikmesriikide tolliasutuste autentimine ja ELi tollialasele kauplejaportaalile juurdepääsu kontroll toimub komisjoni pakutavate võrguteenuste kaudu.

    3.   Komisjoni töötajate autentimine ja ELi tollialasele kauplejaportaalile juurdepääsu kontroll toimub kas ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemi või komisjoni pakutavate võrguteenuste kaudu.

    Artikkel 6

    ELi tollialase kauplejaportaali kasutamine

    1.   ELi tollialane kauplejaportaal tagab juurdepääsu vastavalt artiklites 24, 38 ja 67 osutatud üleeuroopaliste EBTI, AEO ja INF süsteemide kauplejate eriportaalidele ning artiklis 45 osutatud ICS2 ühisele kauplejaliidesele.

    2.   ELi tollialast kauplejaportaali kasutatakse teabe vahetamiseks liikmesriikide tolliasutuste ning ettevõtjate ja muude isikute vahel EBTI, AEO ja INF süsteemidega seotud nõuete, taotluste, lubade ja otsuste kohta.

    3.   ELi tollialast kauplejaportaali võib kasutada liikmesriikide tolliasutuste ning ettevõtjate ja muude isikute vahel teabe vahetamiseks sisenemise ülddeklaratsioonide ja vajaduse korral nende muudatuste, väljastatud suunamiste ja kehtetuks tunnistamise kohta seoses ICS2ga.

    III PEATÜKK

    TOLLIOTSUSTE SÜSTEEM (CDS)

    Artikkel 7

    CDSi eesmärk ja struktuur

    1.   CDS võimaldab komisjoni, liikmesriikide tolliasutuste, ettevõtjate ja muude isikute vahelist teabevahetust artikli 8 lõike 1 kohaste taotluste ja otsuste edastamiseks ja menetlemiseks ning asjaomaste lubadega seotud otsuste haldamiseks, nimelt nende muutmiseks, tühistamiseks, kehtetuks tunnistamiseks ja peatamiseks.

    2.   CDS koosneb järgmistest ühistest komponentidest:

    a)

    ELi kauplejaportaal;

    b)

    keskne tolliotsuste haldamise süsteem (keskne CDMS);

    c)

    tarbijaviiteteenused.

    3.   Liikmesriigid võivad luua järgmised riiklikud komponendid:

    a)

    riiklik kauplejaportaal;

    b)

    riiklik tolliotsuste haldamise süsteem (riiklik CDMS).

    Artikkel 8

    CDSi kasutamine

    1.   CDSi kasutatakse selleks, et edastada ja töödelda taotlusi, mis on esitatud järgmiste lubade saamiseks, ning ka selliste taotluste ja lubadega seotud otsuste haldamiseks:

    a)

    tolliseadustiku artiklis 73 osutatud toodete tolliväärtuse sisse arvestatavate summade määramise lihtsustamise luba;

    b)

    tolliseadustiku artiklis 95 osutatud üldtagatise kasutamise luba, sealhulgas üldtagatise vähendamise või üldtagatisest vabastamise luba;

    c)

    tolliseadustiku artiklis 110 osutatud tollimaksu tasumise edasilükkamise luba, kui see luba ei ole antud üheainsa toimingu jaoks;

    d)

    tolliseadustiku artiklis 148 osutatud ajutise ladustamise koha pidamise luba;

    e)

    delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artiklis 120 osutatud regulaarlaevaliini avamise luba;

    f)

    komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artiklis 128 osutatud volitatud väljastaja luba;

    g)

    tolliseadustiku artikli 166 lõikes 2 osutatud lihtsustatud deklaratsiooni regulaarse kasutamise luba;

    h)

    tolliseadustiku artiklis 179 osutatud keskse tollivormistuse luba;

    i)

    tolliseadustiku artiklis 182 osutatud luba esitada tollideklaratsioon deklarandi arvestuskande vormis, sealhulgas ekspordiprotseduuri korral;

    j)

    tolliseadustiku artiklis 185 osutatud enesehindamise luba;

    k)

    komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artiklis 155 osutatud volitatud banaanikaaluja staatuse luba;

    l)

    tolliseadustiku artikli 211 lõike 1 punktis a osutatud seestöötlemisprotseduuri kasutamise luba;

    m)

    tolliseadustiku artikli 211 lõike 1 punktis a osutatud välistöötlemisprotseduuri kasutamise luba;

    n)

    tolliseadustiku artikli 211 lõike 1 punktis a osutatud lõppkasutusprotseduuri kasutamise luba;

    o)

    tolliseadustiku artikli 211 lõike 1 punktis a osutatud ajutise impordi protseduuri kasutamise luba;

    p)

    tolliseadustiku artikli 211 lõike 1 punktis b osutatud tolliladustamiseks kasutatava ladustamiskoha käitamise luba;

    q)

    tolliseadustiku artiklis 230 osutatud TIR-konventsiooni kohaldamisel volitatud kaubasaaja staatuse luba;

    r)

    tolliseadustiku artikli 233 lõike 4 punktis a osutatud liidu transiidiprotseduuri volitatud kaubasaatja staatuse luba;

    s)

    tolliseadustiku artikli 233 lõike 4 punktis b osutatud liidu transiidiprotseduuri volitatud kaubasaaja staatuse luba;

    t)

    tolliseadustiku artikli 233 lõike 4 punktis c osutatud eriliste tõkendite kasutamise luba;

    u)

    tolliseadustiku artikli 233 lõike 4 punktis d osutatud vähendatud andmenõuetega tollideklaratsiooni kasutamise luba;

    v)

    tolliseadustiku artikli 233 lõike 4 punktis e osutatud elektroonilise transpordidokumendi tollideklaratsioonina kasutamise luba.

    2.   CDSi ühiseid komponente kasutatakse seoses lõikes 1 osutatud taotluste ja lubadega ning ka nimetatud taotluste ja lubadega seotud otsuste haldamiseks, kui sellistel taotlustel või lubadel võib olla mõju rohkem kui ühes liikmesriigis.

    3.   Liikmesriik võib otsustada, et CDSi ühiseid komponente tohib kasutada seoses lõikes 1 osutatud taotluste ja lubadega ning ka nimetatud taotluste ja lubadega seotud otsuste haldamiseks, kui sellistel taotlustel või lubadel on mõju üksnes kõnealuses liikmesriigis.

    4.   CDSi tohib kasutada üksnes lõikes 1 loetletud taotluste, lubade ja otsuste puhul.

    Artikkel 9

    Autentimine ja juurdepääs tolliotsuste süsteemile

    1.   Ettevõtjate ja muude isikute autentimine ning CDSi ühistele komponentidele juurdepääsu kontroll toimub ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemi kaudu.

    Tolliesindajate autentimiseks ja selleks, et tagada nende juurdepääs CDSi ühistele komponentidele, peavad nende volitused asjaomaste ülesannete täitmiseks olema registreeritud ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemis või identimis- ja juurdepääsuhaldussüsteemis, mille on loonud liikmesriik vastavalt artiklile 20.

    2.   Liikmesriikide tolliasutuste autentimine ja CDSi ühistele komponentidele juurdepääsu kontroll toimub komisjoni pakutavate võrguteenuste kaudu.

    3.   Komisjoni töötajate autentimine ja CDSi ühistele komponentidele juurdepääsu kontroll toimub kas ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemi või komisjoni pakutavate võrguteenuste kaudu.

    Artikkel 10

    ELi kauplejaportaal

    1.   ELi kauplejaportaal on koht, mille kaudu ettevõtjad ja muud isikud sisenevad tolliotsuste süsteemi.

    2.   ELi kauplejaportaal on koostalitusvõimeline keskse CDMSiga ja riiklike CDMSidega, kui liikmesriigid on need loonud.

    3.   ELi kauplejaportaali kasutatakse artikli 8 lõikes 1 osutatud taotluste esitamiseks ja lubade andmiseks ning ka nimetatud taotluste ja lubadega seotud otsuste haldamiseks, kui sellistel taotlustel või lubadel võib olla mõju rohkem kui ühele liikmesriigile.

    4.   Liikmesriik võib otsustada, et ELi kauplejaportaali tohib kasutada artikli 8 lõikes 1 osutatud taotluste esitamiseks ja lubade andmiseks ning ka nimetatud taotluste ja lubadega seotud otsuste haldamiseks, kui sellistel taotlustel või lubadel on mõju üksnes kõnealusele liikmesriigile.

    Kui liikmesriik otsustab kasutada ELi kauplejaportaali seoses taotluste ja lubadega, mis mõjutavad üksnes kõnealust liikmesriiki, teatab ta sellest komisjonile.

    Artikkel 11

    Keskne CDMS

    1.   Keskset CDMSi kasutavad liikmesriikide tolliasutused artikli 8 lõikes 1 osutatud taotluste ja lubade menetlemiseks, samuti selliste taotluste ja lubadega seotud otsuste haldamiseks, et kontrollida, kas taotluse vastuvõtmise ja otsuse tegemise tingimused on täidetud.

    2.   Keskne CDMS on koostalitlusvõimeline ELi kauplejaportaaliga, artiklis 13 osutatud tarbijaviiteteenustega ja riiklike CDMSidega, kui liikmesriigid on need loonud.

    Artikkel 12

    Liikmesriikide tolliasutuste vaheline konsulteerimine CDMSi kaudu

    Liikmesriigi toll kasutab keskset CDMSi, kui tal on vaja konsulteerida teise liikmesriigi tolliga enne otsuse tegemist artikli 8 lõikes 1 osutatud taotluste või lubade kohta.

    Artikkel 13

    Tarbijaviiteteenused

    1.   Tarbijaviiteteenuseid kasutatakse artikli 8 lõikes 1 osutatud lube ja nendega seotud otsuseid käsitlevate andmete keskseks säilitamiseks ning see võimaldab tolliseadustiku artiklis 16 sätestatud eesmärkidel loodud muude elektrooniliste süsteemide kaudu selliste lubadega tutvuda, neid kopeerida ja valideerida.

    2.   Tarbijaviiteteenuseid kasutatakse rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 80 lõikes 1 osutatud registreeritud eksportijate (REX) süsteemist ning, EORI ja AEO süsteemist pärit andmete säilitamiseks.

    Artikkel 14

    Riiklik kauplejaportaal

    1.   Kui on loodud riiklik kauplejaportaal, on see täiendav koht, mille kaudu ettevõtjad ja muud isikud sisenevad CDSi.

    2.   Ettevõtjad ja muud isikud võivad kasutada kas riiklikku kauplejaportaali, kui see on loodud, või ELi kauplejaportaali artikli 8 lõikes 1 osutatud taotluste ja lubade ning ka nimetatud taotluste ja lubadega seotud otsuste haldamiseks, kui sellistel taotlustel või lubadel võib olla mõju rohkem kui ühele liikmesriigile.

    3.   Riiklik kauplejaportaal on koostalitlusvõimeline riikliku CDMSiga, kui see on loodud.

    4.   Kui liikmesriik loob riikliku kauplejaportaali, teatab ta sellest komisjonile.

    Artikkel 15

    Riiklik CDMS

    1.   Riiklikku CDMSi, kui see on loodud, kasutab selle loonud liikmesriigi toll artikli 8 lõikes 1 osutatud taotluste ja lubade menetlemiseks ning taotluste ja lubade kohta tehtud otsuste haldamiseks, et kontrollida, kas taotluse vastuvõtmise ja otsuse tegemise tingimused on täidetud.

    2.   Riiklik CDMS on koostalitlusvõimeline keskse CDMSiga ning selle kaudu toimub liikmesriikide tolliasutuste vaheline konsulteerimine, nagu on osutatud artiklis 12.

    IV PEATÜKK

    ÜHTNE KASUTAJAHALDUSE JA DIGIALLKIRJA SÜSTEEM

    Artikkel 16

    Ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemi eesmärk ja struktuur

    1.   Ühtne kasutajahalduse ja digiallkirja süsteem teeb võimalikuks komisjoni ning liikmesriikide artiklis 20 osutatud identimis- ja juurdepääsuhaldussüsteemide vahelise teabevahetuse, millega tagatakse komisjoni töötajatele, ettevõtjatele ja muudele isikutele turvaline volitatud juurdepääs elektroonilistele süsteemidele.

    2.   Ühtne kasutajahalduse ja digiallkirja süsteem koosneb järgmistest ühistest komponentidest:

    a)

    juurdepääsuhaldussüsteem;

    b)

    juhtimishaldussüsteem.

    3.   Liikmesriik loob identimis- ja juurdepääsuhaldussüsteemi, millest saab ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemi riiklik komponent.

    Artikkel 17

    Ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemi kasutamine

    Ühtset kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemi kasutatakse järgmiste kasutajate autentimiseks ja juurdepääsu kontrollimiseks:

    a)

    ettevõtjad ja muud isikud, kes vajavad juurdepääsu ELi tollialasele kauplejaportaalile, CDSi, EBTI süsteemi, AEO süsteemi, INF SP süsteemi ja ICS2 ühistele komponentidele;

    b)

    komisjoni töötajad, kes vajavad juurdepääsu ELi tollialasele kauplejaportaalile, CDSi, EBTI süsteemi, EORI süsteemi, AEO süsteemi, ICS2, AESi, NCTSi, CRMSi, CCI ja INF SP süsteemi ühistele komponentidele, samuti ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemile selle hooldamiseks ja juhtimiseks.

    Artikkel 18

    Juurdepääsuhaldussüsteem

    Komisjon loob juurdepääsuhaldussüsteemi, millega valideeritakse ettevõtjate ja muude isikute juurdepääsutaotlusi ühtses kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemis koostalitluses liikmesriikide artiklis 20 osutatud riiklike identimis- ja juurdepääsuhaldussüsteemidega.

    Artikkel 19

    Juhtimishaldussüsteem

    Komisjon loob juhtimishaldussüsteemi, millega hallatakse autentimist ja volitamist käsitlevaid eeskirju, mille alusel valideeritakse elektroonilistele süsteemidele juurdepääsu andmiseks ettevõtjate ja muude isikute identimisandmeid.

    Artikkel 20

    Liikmesriikide identimis- ja juurdepääsuhaldussüsteemid

    Liikmesriigid loovad identimis- ja juurdepääsuhaldussüsteemi, et tagada

    a)

    ettevõtjate ja muude isikute identimisandmete turvaline registreerimine ja säilitamine;

    b)

    ettevõtjate ja muude isikute allkirjastatud ja krüpteeritud identimisandmete turvaline vahetamine.

    V PEATÜKK

    EUROOPA SIDUVA TARIIFIINFORMATSIOONI (EBTI) SÜSTEEM

    Artikkel 21

    EBTI süsteemi eesmärk ja struktuur

    1.   EBTI süsteemiga luuakse tolliseadustiku artiklite 33 ja 34 kohaselt tingimused järgmiseks:

    a)

    komisjoni, liikmesriikide tolliasutuste, ettevõtjate ja muude isikute vaheline suhtlus STI taotluste ja otsuste edastamiseks ja menetlemiseks;

    b)

    algset otsust mõjutada võivate hilisemate sündmuste haldamine;

    c)

    STI otsuste kohustusliku kasutamise kontrollimine;

    d)

    STI otsuste ulatuslikuma kasutamise kontrollimine ja haldamine.

    2.   EBTI süsteem koosneb järgmistest ühistest komponentidest:

    a)

    ELi kauplejate eriportaal EBTI jaoks;

    b)

    keskne EBTI süsteem;

    c)

    STI otsuste kasutamise kontrollimise vahendid.

    3.   Liikmesriigid võivad riikliku komponendina luua riikliku siduva tariifiinformatsiooni süsteemi („riiklik STI süsteem“) koos riikliku kauplejaportaaliga.

    Artikkel 22

    EBTI süsteemi kasutamine

    1.   EBTI süsteemi kasutatakse sellise teabe esitamiseks, töötlemiseks, vahetamiseks ja säilitamiseks, mis käsitleb STIga seotud taotlusi ja otsuseid või mis tahes hilisemat sündmust, mis võib mõjutada algset taotlust või otsust, nagu on osutatud rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 21 lõikes 1.

    2.   EBTI süsteemi kasutatakse selleks, et toetada liikmesriikide tolliasutuste teostatavat järelevalvet STIst tulenevate kohustuste täitmise üle vastavalt rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 21 lõikele 3.

    3.   Komisjon kasutab EBTI süsteemi selleks, et teavitada liikmesriike viivitamata vastavalt rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 22 lõike 2 kolmandale lõigule pikendatud kasutamisaja jooksul tollivormistusele suunatava kauba koguse saavutamisest.

    Artikkel 23

    Autentimine ja juurdepääs EBTI süsteemile

    1.   Ettevõtjate ja muude isikute autentimine ning EBTI süsteemi ühistele komponentidele juurdepääsu kontroll toimub ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemi kaudu.

    Tolliesindajate autentimiseks ja selleks, et tagada nende juurdepääs EBTI süsteemi ühistele komponentidele, peavad nende volitused asjaomaste ülesannete täitmiseks olema registreeritud ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemis või identimis- ja juurdepääsuhaldussüsteemis, mille on loonud liikmesriik vastavalt artiklile 20.

    2.   Liikmesriikide tolliasutuste autentimine ja EBTI süsteemi ühistele komponentidele juurdepääsu kontroll toimub komisjoni pakutavate võrguteenuste kaudu.

    3.   Komisjoni töötajate autentimine ja EBTI süsteemi ühistele komponentidele juurdepääsu kontroll toimub kas ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemi või komisjoni pakutavate võrguteenuste kaudu.

    Artikkel 24

    ELi kauplejate eriportaal EBTI jaoks

    1.   EBTIga seotud ELi kauplejate eriportaal vahetab teavet ELi tollialase kauplejaportaaliga, mille kaudu ettevõtjad ja muud isikud sisenevad EBTI süsteemi.

    2.   EBTIga seotud ELi kauplejate eriportaal on koostalitlusvõimeline keskse EBTI süsteemiga ja selle kasutajaid on võimalik edasi suunata riiklikesse kauplejaportaalidesse, kui liikmesriigid on loonud riiklikud STI süsteemid.

    3.   EBTIga seotud ELi kauplejate eriportaali kasutatakse sellise teabe esitamiseks ja vahetamiseks, mis käsitleb STIga seotud taotlusi ja otsuseid või mis tahes hilisemat sündmust, mis võib mõjutada algset taotlust või otsust.

    Artikkel 25

    Keskne EBTI süsteem

    1.   Keskset EBTI süsteemi kasutavad liikmesriikide tolliasutused sellise teabe töötlemiseks, vahetamiseks ja säilitamiseks, mis käsitleb STIga seotud taotlusi ja otsuseid või mis tahes hilisemat sündmust, mis võib mõjutada algset taotlust või otsust, et kontrollida, kas taotluse vastuvõtmise ja otsuse tegemise tingimused on täidetud.

    2.   Keskset EBTI süsteemi kasutavad liikmesriikide tolliasutused rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 16 lõikes 4, artiklis 17, artikli 21 lõike 2 punktis b ja lõikes 5 osutatud andmete võrdlemiseks ja analüüsimiseks, teabe töötlemiseks, vahetamiseks ja säilitamiseks.

    3.   Keskne EBTI süsteem on koostalitlusvõimeline EBTIga seotud ELi kauplejate eriportaaliga ja riiklike STI süsteemidega, kui need on loodud.

    Artikkel 26

    Liikmesriikide tolliasutuste vaheline konsulteerimine keskse EBTI süsteemi kaudu

    Liikmesriigi toll kasutab keskset EBTI süsteemi teise liikmesriigi tolliga konsulteerimiseks, et tagada rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 16 lõike 1 järgimine.

    Artikkel 27

    STI otsuste kasutamise järelevalve

    STI otsuste kasutamise järelevalve tegemise suutlikkust rakendatakse rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 21 lõike 3 ja artikli 22 lõike 2 kolmanda lõigu kohaldamisel.

    Artikkel 28

    Riiklik kauplejaportaal

    1.   Kui liikmesriik on vastavalt artikli 21 lõikele 3 loonud riikliku STI süsteemi, on riiklik kauplejaportaal selle süsteemi peamine sisenemiskoht ettevõtjate ja muude isikute jaoks.

    2.   Ettevõtjad ja muud isikud kasutavad riiklikku kauplejaportaali, kui see on loodud, seoses STId käsitlevate taotluste ja otsustega või mis tahes hilisema sündmusega, mis võib mõjutada algset taotlust või otsust.

    3.   Riiklik kauplejaportaal on koostalitlusvõimeline riikliku STI süsteemiga, kui see on loodud.

    4.   Riikliku kauplejaportaali abil hõlbustatakse protsesse, mis on samaväärsed EBTIga seotud ELi kauplejate eriportaali abil hõlbustatud protsessidega.

    5.   Kui liikmesriik loob riikliku kauplejaportaali, teatab ta sellest komisjonile. Komisjon tagab, et riiklikku kauplejaportaali pääseb otse EBTIga seotud ELi kauplejate eriportaalist.

    Artikkel 29

    Riiklik STI süsteem

    1.   Riiklikku STI süsteemi, kui see on loodud, kasutab selle loonud liikmesriigi toll sellise teabe töötlemiseks, vahetamiseks ja säilitamiseks, mis käsitleb STIga seotud taotlusi ja otsuseid või mis tahes hilisemat sündmust, mis võib mõjutada algset taotlust või otsust, et kontrollida, kas taotluse vastuvõtmise või otsuse tegemise tingimused on täidetud.

    2.   Liikmesriigi toll kasutab oma riiklikku STI süsteemi konsulteerimise, teabe töötlemise, vahetamise ja säilitamise eesmärgil, nagu on osutatud rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 16 lõikes 4, artiklis 17, artikli 21 lõike 2 punktis b ja lõikes 5, välja arvatud juhul, kui ta kasutab selleks keskset EBTI süsteemi.

    3.   Riiklik STI süsteem on koostalitlusvõimeline riikliku kauplejaportaali ja keskse EBTI süsteemiga.

    VI PEATÜKK

    ETTEVÕTJATE REGISTREERIMISE JA IDENTIFITSEERIMISE (EORI) SÜSTEEM

    Artikkel 30

    EORI süsteemi eesmärk ja struktuur

    EORI süsteem võimaldab ettevõtjate ja muude isikute ühest registreerimist ja identifitseerimist liidu tasandil.

    EORI süsteem koosneb järgmistest ühistest komponentidest:

    a)

    keskne EORI süsteem;

    b)

    riiklikud EORI süsteemid, kui liikmesriigid on need loonud.

    Artikkel 31

    EORI süsteemi kasutamine

    1.   EORI süsteemi kasutatakse järgmistel eesmärkidel:

    a)

    liikmesriikide esitatud, delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 lisas 12–01 osutatud ning ettevõtjate ja muude isikute registreerimiseks vajalike andmete vastuvõtmine;

    b)

    ettevõtjate ja muude isikute registreerimise ja identimisega seotud EORI andmete keskne säilitamine;

    c)

    EORI andmete liikmesriikidele kättesaadavaks tegemine.

    2.   EORI süsteem võimaldab liikmesriikide tolliasutustele internetipõhist juurdepääsu kesksüsteemi tasandil säilitatavatele EORI andmetele.

    3.   EORI süsteem on koostalitlusvõimeline kõigi muude elektrooniliste süsteemidega, kus kasutatakse EORI-numbrit.

    Artikkel 32

    Autentimine ja juurdepääs EORI süsteemile

    1.   Liikmesriikide tolliasutuste autentimine ja EORI süsteemi ühistele komponentidele juurdepääsu kontroll toimub komisjoni pakutavate võrguteenuste kaudu.

    2.   Komisjoni töötajate autentimine ja EORI süsteemi ühistele komponentidele juurdepääsu kontroll toimub kas ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemi või komisjoni pakutavate võrguteenuste kaudu.

    Artikkel 33

    Keskne EORI süsteem

    1.   Keskset EORI süsteemi kasutavad liikmesriikide tolliasutused rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 7 kohaldamisel.

    2.   Keskne EORI süsteem on koostalitlusvõimeline riikliku EORI süsteemiga, kui see on loodud.

    Artikkel 34

    Riiklik EORI süsteem

    1.   Riiklikku EORI süsteemi, kui see on loodud, kasutab selle loonud liikmesriigi toll, et vahetada ja säilitada EORI andmeid.

    2.   Riiklik EORI süsteem on koostalitlusvõimeline keskse EORI süsteemiga.

    VII PEATÜKK

    VOLITATUD ETTEVÕTJA (AEO) SÜSTEEM

    Artikkel 35

    AEO süsteemi eesmärk ja struktuur

    1.   AEO süsteem võimaldab komisjoni, liikmesriikide tolliasutuste, ettevõtjate ja muude isikute vahelist teabevahetust AEO loa taotluste esitamiseks ja menetlemiseks ning volitatud ettevõtja lubade andmiseks, samuti mis tahes hilisema sündmuse haldamist, mis võib mõjutada algset otsust, nagu on osutatud rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 30 lõikes 1.

    2.   AEO süsteem koosneb järgmistest ühistest komponentidest:

    a)

    AEOga seotud ELi kauplejate eriportaal;

    b)

    keskne AEO süsteem.

    3.   Liikmesriigid võivad luua järgmised riiklikud komponendid:

    a)

    riiklik kauplejaportaal;

    b)

    riiklik volitatud ettevõtja süsteem (riiklik AEO süsteem).

    Artikkel 36

    AEO süsteemi kasutamine

    1.   AEO süsteemi kasutatakse sellise teabe esitamiseks, vahetamiseks, töötlemiseks ja säilitamiseks, mis käsitleb AEO loa taotlusi ja vastavaid otsuseid või mis tahes hilisemat sündmust, mis võib mõjutada algset otsust, nagu on osutatud rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 30 lõikes 1 ning artikli 31 lõigetes 1 ja 4.

    2.   Liikmesriikide tolliasutused kasutavad AEO süsteemi, et täita oma kohustusi, mis tulenevad rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 31 lõigetest 1 ja 4, ning pidada asjaomaste konsultatsioonide kohta arvestust.

    Artikkel 37

    Autentimine ja juurdepääs kesksele AEO süsteemile

    1.   Ettevõtjate ja muude isikute autentimine ja AEO süsteemi ühistele komponentidele juurdepääsu kontroll toimub ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemi kaudu.

    Tolliesindajate autentimiseks ja selleks, et tagada nende juurdepääs AEO süsteemi ühistele komponentidele, peavad nende volitused asjaomaste ülesannete täitmiseks olema registreeritud ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemis või identimis- ja juurdepääsuhaldussüsteemis, mille on loonud liikmesriik vastavalt artiklile 20.

    2.   Liikmesriikide tolliasutuste autentimine ja AEO süsteemi ühistele komponentidele juurdepääsu kontroll toimub komisjoni pakutavate võrguteenuste kaudu.

    3.   Komisjoni töötajate autentimine ja AEO süsteemi ühistele komponentidele juurdepääsu kontroll toimub kas ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemi või komisjoni pakutavate võrguteenuste kaudu.

    Artikkel 38

    ELi kauplejate eriportaal AEO jaoks

    1.   AEOga seotud ELi kauplejate eriportaal vahetab teavet ELi tollialase kauplejaportaaliga, mille kaudu ettevõtjad ja muud isikud sisenevad AEO süsteemi.

    2.   AEOga seotud ELi kauplejate eriportaal on koostalitlusvõimeline keskse AEO süsteemiga ja selle kasutajaid on võimalik edasi suunata riiklikusse kauplejaportaali, kui see on loodud.

    3.   AEOga seotud ELi kauplejate eriportaali kasutatakse sellise teabe esitamiseks ja vahetamiseks, mis käsitleb AEO loa taotlusi ja vastavaid otsuseid või mis tahes hilisemat sündmust, mis võib mõjutada algset otsust.

    Artikkel 39

    Keskne AEO süsteem

    1.   Keskset AEO süsteemi kasutavad liikmesriikide tolliasutused selleks, et vahetada ja säilitada teavet, mis käsitleb AEO loa taotlusi ja vastavaid otsuseid või mis tahes hilisemat sündmust, mis võib mõjutada algset otsust.

    2.   Liikmesriikide tolliasutused kasutavad keskset AEO süsteemi rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artiklites 30 ja 31 osutatud teabe vahetamiseks ja säilitamiseks, konsulteerimiseks ja otsuste haldamiseks.

    3.   Keskne AEO süsteem on koostalitlusvõimeline ELi kauplejaportaali ja riiklike AEO süsteemidega, kui need on loodud.

    Artikkel 40

    Riiklik kauplejaportaal

    1.   Riiklik kauplejaportaal, kui see on loodud, võimaldab vahetada teavet, mis käsitleb AEO loa taotlusi ja vastavaid otsuseid.

    2.   Ettevõtjad ja muud isikud kasutavad riiklikku kauplejaportaali, kui see on loodud, et vahetada liikmesriikide tolliasutustega teavet, mis käsitleb AEO loa taotlusi ja vastavaid otsuseid.

    3.   Riiklik kauplejaportaal on koostalitlusvõimeline riikliku AEO süsteemiga.

    Artikkel 41

    Riiklik AEO süsteem

    1.   Riiklikku AEO süsteemi, kui see on loodud, kasutab selle loonud liikmesriigi toll, et vahetada ja säilitada teavet, mis käsitleb AEO loa taotlusi ja vastavaid otsuseid või mis tahes hilisemat sündmust, mis võib mõjutada algset otsust.

    2.   Riiklik AEO süsteem on koostalitlusvõimeline riikliku kauplejaportaaliga, kui see on loodud, ja keskse AEO süsteemiga.

    VIII PEATÜKK

    IMPORDIKONTROLLISÜSTEEM 2 (ICS2)

    Artikkel 42

    ICS2 eesmärgid ja struktuur

    1.   ICS2 toetab liikmesriikide tolliasutuste vahelist teabevahetust, samuti teabevahetust ettevõtjate ja muude isikute ning liikmesriikide tolliasutuste vahel järgmistel eesmärkidel:

    a)

    sisenemise ülddeklaratsiooni nõuete täitmine;

    b)

    liikmesriikide tolliasutuste tehtav riskianalüüs peamiselt julgeoleku ja turvalisuse ning asjakohaste riskide maandamiseks mõeldud tollimeetmete, sealhulgas tollikontrolli eesmärgil;

    c)

    liikmesriikide tolliasutuste vaheline teabevahetus sisenemise ülddeklaratsiooni nõuete täitmiseks.

    2.   ICS2 koosneb järgmistest ühistest komponentidest:

    a)

    ühine kauplejaliides;

    b)

    ühine andmehoidla.

    3.   Iga liikmesriik loob riikliku komponendina oma riikliku sisenemissüsteemi.

    4.   Liikmesriik võib luua riikliku komponendina oma riikliku kauplejaliidese.

    Artikkel 43

    ICS2 kasutamine

    1.   ICS2 kasutatakse järgmistel eesmärkidel:

    a)

    tolliseadustiku artiklites 127 ja 129 osutatud sisenemise ülddeklaratsioonide andmete, nende muutmise ja kehtetuks tunnistamise taotluste esitamine, töötlemine ja säilitamine;

    b)

    tolliseadustiku artiklis 130 osutatud deklaratsioonidest saadud sisenemise ülddeklaratsioonide andmete vastuvõtmine, töötlemine ja säilitamine;

    c)

    tolliseadustiku artiklis 133 osutatud merelaeva või õhusõidukiga seotud saabumisteateid käsitleva teabe esitamine, töötlemine ja säilitamine;

    d)

    tolliseadustiku artiklis 139 osutatud kaupade tollile esitamist käsitleva teabe vastuvõtmine, töötlemine ja säilitamine;

    e)

    tolliseadustiku artikli 46 lõigetes 3 ja 5 ning artikli 47 lõikes 2 osutatud riskianalüüsi taotluste ja tulemuste, kontrollialaste soovituste, otsuste ja tulemuste kohta teabe vastuvõtmine, töötlemine ja säilitamine;

    f)

    rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 186 lõike 2 punktis e, lõigetes 3, 4, 5 ja 6 ning delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikli 24 lõikes 2 osutatud teadete ja teabe vastuvõtmine, töötlemine, säilitamine ja edastamine ettevõtjatele või muudele isikutele;

    g)

    sellise teabe esitamine, töötlemine ja säilitamine ettevõtjate või muude isikute poolt, mida liikmesriikide tolliasutused rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 186 lõigete 3 ja 4 kohaselt nõuavad.

    2.   ICS2 abil toetatakse komisjoni ja liikmesriikide järelevalvet julgeoleku ja turvalisuse ühiste riskikriteeriumide ja -standardite ning tolliseadustiku artikli 46 lõikes 3 osutatud kontrollimeetmete ja esmatähtsate kontrollivaldkondade rakendamise üle ning nende hindamist.

    Artikkel 44

    Autentimine ja juurdepääs ICS2-le

    1.

    Ettevõtjate ja muude isikute autentimine ja ICS2 ühistele komponentidele juurdepääsu kontroll toimub ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemi kaudu.

    2.

    Liikmesriikide tolliasutuste autentimine ja ICS2 süsteemi ühistele komponentidele juurdepääsu kontroll toimub komisjoni pakutavate võrguteenuste kaudu.

    3.

    Komisjoni töötajate autentimine ja ICS2 ühistele komponentidele juurdepääsu kontroll toimub kas ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemi või komisjoni pakutavate võrguteenuste kaudu.

    Artikkel 45

    Ühine kauplejaliides

    1.   Ühine kauplejaliides on ettevõtjate ja muude isikute jaoks ICS2 sisenemispunkt rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 182 lõike 1 punkti a tähenduses.

    2.   Ühine kauplejaliides on koostalitlusvõimeline artiklis 46 osutatud ICS2 ühise andmehoidlaga.

    3.   Ühist kauplejaliidest kasutatakse sisenemise ülddeklaratsioonide ja saabumisteadete andmete, nende muutmise ja kehtetuks tunnistamise taotluste esitamiseks, töötlemiseks ja säilitamiseks ning teabe vahetamiseks liikmesriikide tolliasutuste ja ettevõtjate ning muude isikute vahel.

    Artikkel 46

    ICS2 ühine andmehoidla

    1.   Liikmesriikide tolliasutused kasutavad ICS2 ühist andmehoidlat sisenemise ülddeklaratsioonide ja saabumisteadete andmete, nende muutmise ja kehtetuks tunnistamise taotluste, kauba esitamist käsitleva teabe, riskianalüüsi taotluste ja tulemuste, kontrollialaste soovituste, otsuste ja tulemuste ning ettevõtjate ja muude isikutega vahetatud teabe töötlemiseks.

    2.   Komisjon ja liikmesriigid kasutavad ICS2 ühist andmehoidlat statistika ja hindamise eesmärgil ning sisenemise ülddeklaratsiooni teabe vahetamiseks liikmesriikide vahel.

    3.   ICS2 ühine andmehoidla on koostalitlusvõimeline ühise kauplejaliidesega, riiklike kauplejaliidestega, kui liikmesriigid on need loonud, ja riiklike sisenemissüsteemidega.

    Artikkel 47

    Teabevahetus liikmesriikide tolliasutuste vahel ICS2 ühise andmehoidla kaudu

    Liikmesriigi toll kasutab ICS2 ühist andmehoidlat teabe vahetamiseks teise liikmesriigi tolliasutusega vastavalt rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 186 lõike 2 punktile a enne turvalisuse ja julgeoleku eesmärgil tehtava riskianalüüsi lõpuleviimist.

    Samuti kasutab liikmesriigi toll ICS2 ühist andmehoidlat, et vahetada teavet teise liikmesriigi tolliga soovitatud kontrollide, nende kohta tehtud otsuste ning tollikontrollide tulemuste üle kooskõlas rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 186 lõigetega 7 ja 7a.

    Artikkel 48

    Riiklik kauplejaliides

    1.   Riiklik kauplejaliides, mille on loonud liikmesriigid, on ettevõtjate ja muude isikute jaoks rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 182 lõike 1a kohane sisenemispunkt süsteemi ICS2, kui esitatud andmed on adresseeritud riiklikku kauplejaliidest käitavale liikmesriigile.

    2.   Seoses sisenemise ülddeklaratsioonide ja saabumisteadete andmete esitamise, muutmise, kehtetuks tunnistamise, töötlemise ja säilitamisega ning tolliasutuste, ettevõtjate ja muude isikute vahelise teabevahetusega võivad ettevõtjad ja muud isikud otsustada kasutada kas riiklikku kauplejaliidest, kui see on loodud, või ühist kauplejaliidest.

    3.   Kui riiklik kauplejaliides on loodud, peab see olema koostalitlusvõimeline ICS2 ühise andmehoidlaga.

    4.   Kui liikmesriik loob riikliku kauplejaliidese, teatab ta sellest komisjonile.

    Artikkel 49

    Riiklik sisenemissüsteem

    1.   Asjaomase liikmesriigi tolliasutus kasutab riiklikku sisenemissüsteemi järgmistel eesmärkidel:

    a)

    tolliseadustiku artiklis 130 osutatud deklaratsioonidest saadud sisenemise ülddeklaratsiooni andmete vahetamine;

    b)

    merelaeva või õhusõiduki saabumist käsitleva teabe ja vastavate teadete vahetamine ICS2 ühise andmehoidlaga;

    c)

    kaupade esitamist puudutava teabe vahetamine;

    d)

    riskianalüüsi taotluste töötlemine, riskianalüüsi tulemuste, kontrollialaste soovituste, otsuste ja tulemuste kohta teabe vahetamine ja töötlemine.

    Seda kasutatakse ka juhtudel, kui tolliasutus nõuab ettevõtjatelt ja muudelt isikutelt lisateavet ning saab neilt teavet.

    2.   Riiklik sisenemissüsteem on koostalitlusvõimeline ICS2 ühise andmehoidlaga.

    3.   Lõikes 1 osutatud teabe saamiseks on riiklik sisenemissüsteem koostalitlusvõimeline riigi tasandil välja töötatud süsteemidega.

    IX PEATÜKK

    AUTOMAATNE EKSPORDISÜSTEEM (AES)

    Artikkel 50

    AESi eesmärk ja struktuur

    1.   Detsentraliseeritud AES võimaldab vahetada teavet liikmesriikide tolliasutuste vahel ning liikmesriikide tolliasutuste ja ettevõtjate ning muude isikute vahel ekspordi- ja reekspordideklaratsioonide esitamiseks ja töötlemiseks, kui kaup viiakse liidu tolliterritooriumilt välja. AES võib võimaldada ka teabevahetust liikmesriikide tolliasutuste vahel väljumise ülddeklaratsioonide andmete edastamiseks tolliseadustiku artikli 271 lõike 1 teises lõigus osutatud olukordades.

    2.   AES koosneb järgmistest ühistest komponentidest:

    a)

    ühine teabevõrk;

    b)

    kesksed teenused.

    3.   Liikmesriigid loovad järgmised riiklikud komponendid:

    a)

    riiklik kauplejaportaal;

    b)

    riiklik ekspordisüsteem (riiklik AES);

    c)

    ühine liides AESi ja NCTSi vahel riigi tasandil;

    d)

    ühine liides AESi ja aktsiisikaupade liikumise ja kontrolli süsteemi (EMCS) vahel riigi tasandil.

    Artikkel 51

    AESi kasutamine

    AESi kasutatakse järgmistel eesmärkidel, kui kaup viiakse liidu tolliterritooriumilt välja või viiakse erikorraga maksuterritooriumidele või sealt välja:

    a)

    tolliseadustikuga kindlaksmääratud formaalsuste täitmise tagamine ekspordi ja väljumise korral;

    b)

    ekspordi- ja reekspordideklaratsioonide esitamine ja töötlemine;

    c)

    sõnumivahetuse korraldamine eksporditolliasutuse ja väljumistolliasutuse vahel ning keskse eksporditollivormistuse korral järelevalve tolliasutuse ja selle tolliasutuse vahel, kuhu kaup esitatakse;

    d)

    sõnumivahetuse korraldamine esitamistolliasutuse ja väljumistolliasutuse vahel tolliseadustiku artikli 271 lõike 1 teises lõigus osutatud olukordades.

    Artikkel 52

    Autentimine ja juurdepääs AESile

    1.   Ettevõtjatel ja muudel isikutel on riikliku kauplejaportaali kaudu juurdepääs ainult riiklikule AESile. Autentimise ja juurdepääsu kontrollimise määravad kindlaks liikmesriigid.

    2.   Liikmesriikide tolliasutuste autentimine ja AESi ühistele komponentidele juurdepääsu kontroll toimub komisjoni pakutavate võrguteenuste kaudu.

    3.   Komisjoni töötajate autentimine ja AESi ühistele komponentidele juurdepääsu kontroll toimub kas ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemi või komisjoni pakutavate võrguteenuste kaudu.

    Artikkel 53

    AESi ühine teabevõrk

    1.   Ühine teabevõrk tagab elektroonilise side liikmesriikide riiklike AESide vahel.

    2.   Liikmesriikide tolliasutused kasutavad ühist teabevõrku artikli 51 punktides c ja d osutatud teabevahetuseks.

    Artikkel 54

    Riiklik kauplejaportaal

    1.   Riiklik kauplejaportaal võimaldab vahetada teavet ettevõtjate või muude isikute ning liikmesriikide tolliasutuste riiklike AESide vahel.

    2.   Riiklik kauplejaportaal on koostalitlusvõimeline riikliku AESiga.

    Artikkel 55

    Riiklik ekspordisüsteem

    1.   Riiklik AES on koostalitlusvõimeline riikliku kauplejaportaaliga ning liikmesriigi tolliasutus kasutab seda ekspordi- ja reekspordideklaratsioonide töötlemiseks.

    2.   Liikmesriikide AESid suhtlevad omavahel ühise teabevõrgu kaudu elektrooniliselt ning töötlevad teistelt liikmesriikidelt saadud ekspordi- ja väljumisteavet.

    3.   Liikmesriigid pakuvad ja hooldavad riigi tasandil oma riikliku AESi ja EMCSi vahelist liidest tolliseadustiku artikli 280 ning nõukogu direktiivi (EL) 2020/262 artiklite 21 ja 25 kohaldamiseks (8).

    4.   Liikmesriigid pakuvad ja hooldavad riigi tasandil oma riikliku AESi ja NCTSi vahelist liidest tolliseadustiku artikli 280 ning rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 329 lõigete 5 ja 6 ning artikli 333 lõike 2 punktide b ja c kohaldamiseks.

    Artikkel 56

    IT-üleminek

    1.   Rakendusotsuses (EL) 2019/2151 kindlaks määratud kasutuselevõtu perioodi jooksul annab komisjon liikmesriikide käsutusse täiendavad ühised komponendid, üleminekueeskirjad ja toetusmehhanismid, et luua töökeskkond, kus liikmesriigid, kes ei ole veel uut süsteemi kasutusele võtnud, võivad ajutiselt jätkuvalt olla koostalitlusvõimelised liikmesriikidega, kes on uue süsteemi juba kasutusele võtnud.

    2.   Komisjon pakub ühise teabevõrgu kaudu sõnumite vahetamiseks ühist komponenti keskmuunduri vormis. Liikmesriik võib otsustada rakendada seda riigi tasandil.

    3.   Ettevõtjate ja muude isikute ühenduvuse järkjärgulise loomise korral võib liikmesriik pakkuda ettevõtja ja muude isikute ning tolliasutuse vahel sõnumite vahetamiseks riiklikku muundurit.

    4.   Komisjon koostab koostöös liikmesriikidega tehnilised eeskirjad, mida kohaldatakse üleminekuperioodil ning mis on ärilist ja tehnilist laadi, et võimaldada komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2016/341 (9) ja delegeeritud määruses (EL) 2015/2446 koos rakendusmäärusega (EL) 2015/2447 kindlaks määratud teabevahetusnõuete kaardistamist ja koostalitlusvõimet.

    X PEATÜKK

    TRANSIIDI ANDMEVAHETUSE SÜSTEEM (NCTS)

    Artikkel 57

    NCTSi eesmärgid ja struktuur

    1.   Detsentraliseeritud süsteem NCTS võimaldab vahetada teavet liikmesriikide tolliasutuste vahel ning liikmesriikide tolliasutuste ja ettevõtjate ning muude isikute vahel tollideklaratsiooni esitamise ja töötlemise eesmärgil, kui kaupa veetakse transiidiprotseduuri alusel.

    2.   NCTS koosneb järgmistest ühistest komponentidest:

    a)

    ühine teabevõrk;

    b)

    kesksed teenused.

    3.   Liikmesriigid loovad järgmised riiklikud komponendid:

    a)

    riiklik kauplejaportaal;

    b)

    riiklik transiidi andmevahetuse süsteem (riiklik NCTS);

    c)

    NCTSi ja AESi vaheline ühine liides riigi tasandil.

    Artikkel 58

    NCTSi kasutamine

    Kui kaupa veetakse transiidiprotseduuri alusel, kasutatakse NCTSi järgmistel eesmärkidel:

    a)

    tolliseadustikus kindlaks määratud transiidiformaalsuste täitmise tagamine;

    b)

    ühistransiidiprotseduuri konventsiooni (10) formaalsuste täitmise tagamine;

    c)

    transiidideklaratsioonide esitamine ja töötlemine;

    d)

    sellise transiidideklaratsiooni esitamine, mis sisaldab turvalisuse ja julgeoleku riskianalüüsi tegemiseks vajalikke üksikasju kooskõlas tolliseadustiku artikli 263 lõikega 4;

    e)

    sisenemise ülddeklaratsiooni asemel transiidideklaratsiooni esitamine, nagu on osutatud tolliseadustiku artikli 130 lõikes 1.

    Artikkel 59

    Autentimine ja juurdepääs NCTSile

    1.   Ettevõtjatel on juurdepääs riiklikule NCTSile riikliku kauplejaportaali kaudu. Autentimise ja juurdepääsu kontrollimise määravad kindlaks liikmesriigid.

    2.   Liikmesriikide tolliasutuste autentimine ja NCTSi ühistele komponentidele juurdepääsu kontroll toimub komisjoni pakutavate võrguteenuste kaudu.

    3.   Komisjoni töötajate tuvastamine ja juurdepääsu kontrollimine komisjoni töötajate juurdepääsuks NCTSi ühistele komponentidele toimub kas ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemi või komisjoni pakutavate võrguteenuste kaudu.

    Artikkel 60

    NCTSi ühine teabevõrk

    1.   Ühine teabevõrk tagab elektroonilise teabevahetuse liikmesriikide riiklike NCTSide ja ühistransiidiprotseduuri konventsiooni osaliste vahel.

    2.   Liikmesriikide tolliasutused kasutavad ühist teabevõrku transiidiformaalsustega seotud teabe vahetamiseks.

    Artikkel 61

    Riiklik kauplejaportaal

    1.   Riiklik kauplejaportaal võimaldab vahetada teavet ettevõtjate ja muude isikute ning liikmesriikide tolliasutuste riiklike NCTSide vahel.

    2.   Riiklik kauplejaportaal on koostalitlusvõimeline riikliku NCTSiga.

    Artikkel 62

    Riiklik transiidisüsteem

    1.   Riiklik NCTS on koostalitlusvõimeline riikliku kauplejaportaaliga ning liikmesriigi tolliasutus või ühistransiidiprotseduuri konventsiooni osalisriigi tolliasutus kasutab seda transiidideklaratsiooni esitamiseks ja töötlemiseks.

    2.   Riiklik NCTS vahetab teavet elektrooniliselt ühise teabevõrgu kaudu kõigi liikmesriikide ja ühistransiidiprotseduuri konventsiooni osalisriikide riiklike transiidirakendustega ning töötleb teistelt liikmesriikidelt ja ühistransiidiprotseduuri konventsiooni osalisriikidelt saadud transiiditeavet.

    3.   Rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 329 lõigete 5 ja 6 kohaldamiseks tagavad liikmesriigid liidese oma riiklike NCTSi ja AESi süsteemide vahel ja hooldavad seda.

    Artikkel 63

    IT-üleminek

    1.   Rakendusotsuses (EL) 2019/2151 määratletud üleminekuperioodi jooksul annab komisjon liikmesriikide käsutusse täiendavad ühised komponendid, üleminekueeskirjad ja toetusmehhanismid, et luua töökeskkond, kus liikmesriigid, kes ei ole veel uut süsteemi kasutusele võtnud, võivad ajutiselt olla jätkuvalt koostalitlusvõimelised liikmesriikidega, kes on uue süsteemi juba kasutusele võtnud.

    2.   Komisjon pakub ühise teabevõrgu kaudu sõnumite vahetamiseks ühist komponenti keskmuunduri vormis. Liikmesriik võib otsustada rakendada seda riigi tasandil.

    3.   Ettevõtjate ja muude isikute ühenduvuse järkjärgulise loomise korral võib liikmesriik pakkuda ettevõtja ja muude isikute ning tolliasutuse vahel sõnumite vahetamiseks riiklikku muundurit.

    4.   Komisjon koostab koostöös liikmesriikidega tehnilised eeskirjad, mida kohaldatakse üleminekuperioodil ning mis on ärilist ja tehnilist laadi, et võimaldada vanade teabevahetusnõuete (mis on määratletud delegeeritud määruses (EL) 2016/341) ja uute teabevahetusnõuete (st need, mis on määratletud delegeeritud määruses (EL) 2015/2446 ning koos rakendusmäärusega (EL) 2015/2447) kaardistamist ja koostalitlusvõimet.

    XI PEATÜKK

    ERIPROTSEDUURIDE TEABEVAHETUSE (INF SP) SÜSTEEM

    Artikkel 64

    INF SP süsteemi eesmärk ja struktuur

    1.   INF SP süsteem võimaldab teabevahetust liikmesriikide tolliasutuste ning ettevõtjate ja muude isikute vahel INF-andmete väljastamiseks ja haldamiseks eriprotseduuride valdkonnas.

    2.   INF SP süsteem koosneb järgmistest ühistest komponentidest:

    a)

    INFiga seotud ELi kauplejate eriportaal;

    b)

    keskne INF-süsteem.

    Artikkel 65

    INF SP süsteemi kasutamine

    1.   INF SP süsteemi kasutavad ettevõtjad ja teised isikud INF-taotluste esitamiseks ja nende staatuse jälgimiseks ning liikmesriikide tolliasutused selliste taotluste menetlemiseks ja INF-teabelehtede haldamiseks.

    2.   INF SP süsteem võimaldab liikmesriikide tolliasutustel luua INF-teabelehti ja vajaduse korral vahetada teavet liikmesriikide tolliasutuste vahel.

    3.   INF SP süsteem võimaldab arvutada imporditollimaksude summa kooskõlas tolliseadustiku artikli 86 lõikega 3.

    Artikkel 66

    Autentimine ja juurdepääs kesksele INF SP süsteemile

    1.   Ettevõtjate ja muude isikute autentimine ja INF SP süsteemi ühistele komponentidele juurdepääsu kontroll toimub ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemi kaudu.

    Tolliesindajate autentimiseks ja selleks, et tagada nende juurdepääs INF SP süsteemi ühistele komponentidele, peavad nende volitused asjaomaste ülesannete täitmiseks olema registreeritud ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemis või identimis- ja juurdepääsuhaldussüsteemis, mille on loonud liikmesriik vastavalt artiklile 20.

    2.   Liikmesriikide tolliasutuste autentimine ja INF SP süsteemi ühistele komponentidele juurdepääsu kontroll toimub komisjoni pakutavate võrguteenuste kaudu.

    3.   Komisjoni töötajate autentimine ja INF SP süsteemi ühistele komponentidele juurdepääsu kontroll toimub kas ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemi või komisjoni pakutavate võrguteenuste kaudu.

    Artikkel 67

    ELi kauplejate eriportaal INFi jaoks

    1.   ELi tollialane kauplejaportaal pakub juurdepääsu INFiga seotud ELi kauplejate eriportaalile, nagu on osutatud artiklis 6; ELi kauplejate eriportaal on ettevõtjate ja muude isikute jaoks sisenemiskoht INF SP süsteemi.

    2.   INFiga seotud ELi kauplejate eriportaal on koostalitlusvõimeline keskse INF SP süsteemiga.

    Artikkel 68

    Keskne INF SP süsteem

    1.   Liikmesriikide tolliasutused kasutavad keskset INF SP süsteemi selleks, et vahetada ja säilitada esitatud INF-teabelehtedega seotud teavet.

    2.   Keskne INF SP süsteem on koostalitlusvõimeline INFiga seotud ELi kauplejate eriportaaliga.

    XII PEATÜKK

    TOLLIASUTUSTE RISKIJUHTIMISSÜSTEEM (CRMS)

    Artikkel 69

    CRMSi eesmärk ja struktuur

    1.   CRMS võimaldab riskiteabe edastamist, säilitamist ja vahetamist liikmesriikide vahel ning liikmesriikide ja komisjoni vahel, et toetada ühtse riskijuhtimise raamistiku rakendamist.

    2.   Kui see on loodud, võidakse kasutada riiklike süsteemide veebiteenust, mis võimaldab vahetada veebiliidese kaudu andmeid riiklike süsteemidega. CRMS on koostalitlusvõimeline ICS2 ühiste komponentidega.

    Artikkel 70

    CRMSi kasutamine

    1.   CRMSi kasutatakse kooskõlas tolliseadustiku artikli 46 lõigetega 3 ja 5 järgmistel eesmärkidel:

    a)

    riskiteabe vahetamine liikmesriikide vahel ning liikmesriikide ja komisjoni vahel vastavalt tolliseadustiku artikli 46 lõikele 5 ja rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 36 lõikele 1 ning sellise teabe säilitamine ja töötlemine;

    b)

    rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 36 lõikes 2 osutatud ühiste riskikriteeriumide ja prioriteetsete kontrollimeetmete rakendamisega ning kriisiohjega seotud teabe edastamine liikmesriikide vahel ning liikmesriikide ja komisjoni vahel ning selle teabe esitamine, töötlemine ja säilitamine, sealhulgas seonduva riskiteabe vahetamine ja nende meetmete tulemuste analüüs;

    c)

    võimaldada liikmesriikidel ja komisjonil elektrooniliselt leida süsteemist riskianalüüsi aruandeid olemasolevate riskide ja uute suundumuste kohta, et neid saaks kasutada ühtses riskijuhtimise raamistikus ja riiklikus riskijuhtimissüsteemis.

    2.   Kui andmete edastamist CRMSist riiklikku süsteemi ja riiklikust süsteemist CRMSi saab automatiseerida, kohandatakse riiklikud süsteemid CRMSi veebiteenuse kasutamiseks.

    Artikkel 71

    Autentimine ja juurdepääs CRMSile

    1.   Liikmesriikide ametnike autentimine ja CRMSi ühistele komponentidele juurdepääsu kontroll toimub komisjoni pakutavate võrguteenuste kaudu.

    2.   Komisjoni töötajate autentimine ja CRMSi ühistele komponentidele juurdepääsu kontroll toimub kas ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemi või komisjoni pakutavate võrguteenuste kaudu.

    Artikkel 72

    CRMSi ühine komponent

    1.   CRMS tagab riskianalüüsi vormid ning riskianalüüsi ja kontrollitulemusi käsitlevad tagasiside vormid, mis tuleb täita veebipõhises süsteemis, aruandluse eesmärgil töödelda ja süsteemis säilitada. Volitatud kasutajatel peab olema võimalik vormid kätte saada ja neid kasutada riiklikel riskijuhtimise ja kontrolli eesmärkidel.

    2.   CRMS tagab teabevahetusmehhanismid, mis võimaldavad kasutajatel (eraldi või organisatsioonilise üksuse osana) pakkuda ja vahetada riskiteavet, vastata teiste kasutajate konkreetsetele taotlustele ning esitada komisjonile fakte ja analüüsi oma tegevuse tulemuste kohta ühiste riskikriteeriumide ja prioriteetsete kontrollimeetmete rakendamise ning kriisiohje käigus.

    3.   CRMS tagab vahendid, mis võimaldavad süsteemides säilitatavatest riskiteabe vormidest saadud andmeid analüüsida ja koondada.

    4.   CRMS tagab platvormi, kus riskijuhtimise ja kontrolli seisukohast olulist teavet, sealhulgas juhendeid, tuvastamistehnoloogia teavet ja andmeid ning linke teistesse seotud andmebaasidesse, säilitatakse ning tehakse volitatud kasutajatele riskide juhtimise ja kontrolli eesmärgil kättesaadavaks.

    XIII PEATÜKK

    KESKNE IMPORDITOLLIVORMISTUS (CCI)

    Artikkel 73

    CCI eesmärk ja struktuur

    1.   CCI võimaldab vahetada teavet liikmesriikide tolliasutuste vahel ning liikmesriikide tolliasutuste ja ettevõtjate vahel tollideklaratsioonide esitamise ja töötlemise eesmärgil sellise keskse imporditollivormistuse kontekstis, millega on seotud mitu liikmesriiki.

    2.   CCI koosneb järgmistest ühistest komponentidest:

    a)

    ühine teabevõrk;

    b)

    kesksed teenused.

    3.   Liikmesriigid tagavad, et nende riiklikud impordisüsteemid on CCI ühise teabevõrgu kaudu ühendatud liikmesriikide riiklike impordisüsteemidega ja et see hõlmab vähemalt järgmisi riiklikke komponente:

    a)

    riiklik kauplejaportaal;

    b)

    riiklik CCI rakendus;

    c)

    EMCSi/aktsiisiandmete vahetamise süsteemi liides riigi tasandil.

    Artikkel 74

    CCI kasutamine

    CCI süsteemi kasutatakse järgmistel eesmärkidel:

    a)

    tolliseadustikus sätestatud keskse imporditollivormistuse formaalsuste täitmise tagamine, kui sellega on seotud rohkem kui üks liikmesriik;

    b)

    standardsete tollideklaratsioonide esitamine ja töötlemine keskse imporditollivormistuse raames;

    c)

    lihtsustatud tollideklaratsioonide ja vastavate lisadeklaratsioonide esitamine ja töötlemine keskse imporditollivormistuse raames;

    d)

    selliste vastavate tollideklaratsioonide ja esitamisteadete esitamine ja töötlemine, mis esitatakse keskse imporditollivormistuse raames deklarandi vormile kande tegemise loas.

    Artikkel 75

    Autentimine ja juurdepääs CCI-le

    1.   Ettevõtjatel on juurdepääs riiklikele impordisüsteemidele ainult liikmesriikide välja arendatud riikliku kauplejaportaali kaudu. Autentimise ja juurdepääsu kontrollimise määravad kindlaks liikmesriigid.

    2.   Liikmesriikide tolliasutuste autentimine ja CCI süsteemi ühistele komponentidele juurdepääsu kontroll toimub komisjoni pakutavate võrguteenuste kaudu.

    3.   Komisjoni töötajate autentimine ja CCI süsteemi ühistele komponentidele juurdepääsu kontroll toimub kas ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemi või komisjoni pakutavate võrguteenuste kaudu.

    Artikkel 76

    CCI ühine teabevõrk

    1.   Ühine teabevõrk tagab elektroonilise teabevahetuse liikmesriikide riiklike CCI rakenduste vahel.

    2.   Liikmesriikide tolliasutused kasutavad CCIga seotud impordiformaalsusi käsitleva teabe vahetamiseks ühist teabevõrku.

    Artikkel 77

    Riiklik kauplejaportaal

    1.   Riiklik kauplejaportaal võimaldab vahetada teavet ettevõtjate ja liikmesriikide tolliasutuste riiklike impordisüsteemide vahel.

    2.   Riiklik kauplejaportaal on koostalitlusvõimeline riiklike CCI rakendustega.

    Artikkel 78

    Riiklik CCI süsteem

    1.   Riiklikku CCI süsteemi kasutab selle loonud liikmesriigi tolliasutus tollideklaratsioonide töötlemiseks CCIs.

    2.   Liikmesriikide riiklikud CCI süsteemid suhtlevad omavahel elektrooniliselt ühise domeeni kaudu ja töötlevad teistelt liikmesriikidelt saadud imporditeavet.

    XIV PEATÜKK

    ELEKTROONILISTE SÜSTEEMIDE TOIMIMINE JA NENDE KASUTAMISE KOOLITUS

    Artikkel 79

    Elektrooniliste süsteemide väljatöötamine, testimine, kasutuselevõtmine ja haldamine

    1.   Komisjon töötab ühised komponendid välja, testib neid, võtab need kasutusele ja haldab neid ning vajaduse korral võivad neid testida liikmesriigid. Riiklikke komponente töötavad välja, testivad, võtavad kasutusele ja haldavad liikmesriigid.

    2.   Liikmesriigid tagavad, et riiklikud komponendid on koostalitlusvõimelised ühiste komponentidega.

    3.   Tihedas koostöös liikmesriikidega koostab komisjon detsentraliseeritud süsteemide ühised tehnilised kirjeldused ja haldab neid.

    4.   Liikmesriigid arendavad, käitavad ja hooldavad liideseid, et tagada detsentraliseeritud süsteemide funktsionaalsus, mis on vajalik teabevahetuseks ettevõtjate ja muude isikutega riiklike komponentide ja liideste kaudu ning teiste liikmesriikidega ühiste komponentide kaudu.

    Artikkel 80

    Elektrooniliste süsteemide hooldamine ja muutmine

    1.   Komisjon hooldab süsteemide ühiseid komponente ja liikmesriigid hooldavad oma riiklikke komponente.

    2.   Komisjon ja liikmesriigid tagavad elektrooniliste süsteemide katkematu töö.

    3.   Komisjon võib elektrooniliste süsteemide ühiseid komponente muuta, et kõrvaldada häireid, lisada uusi funktsioone või muuta olemasolevaid.

    4.   Komisjon teatab liikmesriikidele ühistes komponentides tehtud muudatustest ja ajakohastustest.

    5.   Liikmesriigid teatavad komisjonile riiklike komponentide muudatustest ja ajakohastustest, mis võivad mõjutada ühiste komponentide tööd.

    6.   Komisjon ja liikmesriigid teevad üldsusele kättesaadavaks teabe lõigete 4 ja 5 kohastest muudatustest ja ajakohastustest elektroonilistes süsteemides.

    Artikkel 81

    Elektrooniliste süsteemide ajutine tõrge

    1.   Kui tolliseadustiku artikli 6 lõike 3 punktis b osutatud elektroonilistes süsteemides ilmneb ajutine tõrge, esitavad ettevõtjad ja muud isikud asjaomaste formaalsuste täitmiseks vajaliku teabe liikmesriikide kindlaksmääratud viisil, sealhulgas elektroonilistest andmetöötlusvahenditest erinevate vahenditega.

    2.   Liikmesriikide tolliasutused veenduvad, et lõike 1 kohaselt esitatud teave esitatakse asjaomastes elektroonilistes süsteemides seitsme päeva jooksul pärast asjaomaste elektrooniliste süsteemide taas kättesaadavaks muutumist.

    3.   Erandina lõikest 1 kohaldatakse ICS2, AESi, CRMSi või CCI ajutise tõrke korral liikmesriikide ja komisjoni kindlaksmääratud talitluspidevuse kava.

    4.   Erandina lõikest 1 kohaldatakse NCTSi ajutise tõrke korral rakendusmääruse (EL) 2015/2447 lisas 72–04 osutatud talitluspidevuse protseduuri.

    5.   Komisjon ja liikmesriigid teatavad üksteisele, kui elektroonilised süsteemid ei ole ajutise tõrke tõttu kättesaadavad.

    Artikkel 82

    Ühiste komponentide kasutamise ja toimimise koolitusega seotud abi

    Komisjon abistab liikmesriike seoses elektrooniliste süsteemide ühiste komponentide kasutamise ja toimimisega ning varustab neid asjakohaste koolitusmaterjalidega.

    XV PEATÜKK

    ANDMEKAITSE JA -HALDUS NING ELEKTROONILISTE SÜSTEEMIDE KUULUVUS JA TURVALISUS

    Artikkel 83

    Isikuandmete kaitse

    1.   Elektroonilistesse süsteemidesse sisestatud isikuandmeid töödeldakse tollialaste õigusaktide kohaldamiseks, järgides iga elektroonilise süsteemi konkreetseid eesmärke, nagu need on sätestatud vastavalt artiklis 4, artikli 7 lõikes 1, artikli 16 lõikes 1, artikli 21 lõikes 1, artiklis 30, artikli 35 lõikes 1, artikli 42 lõikes 1, artikli 50 lõikes 1, artikli 57 lõikes 1, artikli 64 lõikes 1, artikli 69 lõikes 1 ja artikli 73 lõikes 1.

    2.   Riiklikud isikuandmete kaitse järelevalveasutused ja Euroopa Andmekaitseinspektor teevad vastavalt määruse (EL) 2018/1725 artiklile 62 koostööd, et tagada elektroonilistes süsteemides registreeritud isikuandmete töötlemise kooskõlastatud järelevalve.

    Artikkel 84

    Andmete ajakohastamine elektroonilistes süsteemides

    1.   Liikmesriik tagab, et riiklikul tasandil säilitatavad andmed on vastavuses ühistes komponentides säilitatavate andmetega ja on ajakohased.

    2.   Erandina lõikest 1 tagavad liikmesriigid ICS2 puhul, et järgmised andmed vastavad ICS2 ühise andmehoidla andmetele ja on vastavalt ajakohased:

    a)

    riigi tasandil registreeritud ja riiklikust sisenemissüsteemist ICS2 ühisesse andmehoidlasse edastatud andmed;

    b)

    ICS2 ühisest andmehoidlast riiklikku sisenemissüsteemi saabunud andmed.

    Artikkel 85

    Andmetele juurdepääsu ja andmetöötluse piiramine

    1.   Liikmesriigil on juurdepääs nendele andmetele, mida ta on sisestanud elektrooniliste süsteemide ühistesse komponentidesse, ja tal on õigus neid andmeid töödelda. Samuti võib neid andmeid kasutada ja töödelda teine liikmesriik, kui ta osaleb nende andmetega seotud taotluse menetlemises või otsuse haldamises.

    2.   Ettevõtjal ja muul isikul on juurdepääs elektrooniliste süsteemide ühistesse komponentidesse sisestatud andmetele ja õigus neid andmeid töödelda, kui see ettevõtja või isik on need andmed sinna sisestanud. Samuti võib neid andmeid kasutada ja töödelda liikmesriik, kes osaleb nende andmetega seotud taotluse menetlemises või otsuse haldamises.

    3.   Ettevõtjal või muul isikul on juurdepääs ICS2 ühises komponendis olevatele andmetele ja õigus neid andmeid töödelda, kui see ettevõtja või isik on need andmed sinna sisestanud või registreerinud ühises kauplejaliideses.

    4.   Liikmesriigil on õigus töödelda neid andmeid, mille ta on sisestanud kesksesse EBTI süsteemi. Samuti võib neid andmeid töödelda teine liikmesriik, kui ta osaleb nende andmetega seotud taotluse menetlemises, sealhulgas artikli 26 kohase konsulteerimise teel. Andmetele on juurdepääs kõigil liikmesriikidel vastavalt artikli 25 lõikele 2.

    5.   Ettevõtjal ja muul isikul on juurdepääs kesksesse EBTI süsteemi sisestatud andmetele ja õigus neid andmeid töödelda, kui see ettevõtja või isik on need andmed süsteemi sisestanud. Andmetele on juurdepääs kõigil liikmesriikidel vastavalt artikli 25 lõikele 2.

    6.   ICS2 ühistes komponentides olevate andmete suhtes kehtib järgmine:

    a)

    andmetele, mille on liikmesriigile edastanud ettevõtja või muu isik ühise kauplejaliidese kaudu ICS2 ühisesse andmehoidlasse, on sellel liikmesriigil ICS2 ühises hoidlas juurdepääs ja tal on õigus neid töödelda. Vajaduse korral võib see liikmesriik pääseda juurde ka sellele teabele, mis on registreeritud ühises kauplejaliideses;

    b)

    andmetele, mille liikmesriik on edastanud ICS2 ühisesse andmehoidlasse või on seal registreerinud, on sellel liikmesriigil juurdepääs ja tal on õigus neid töödelda;

    c)

    andmetele, millele osutatakse eespool nimetatud punktides a ja b, on juurdepääs ja töötlemisõigus ka teisel liikmesriigil, kui ta osaleb riskianalüüsis ja/või kontrolliprotsessis, millega andmed on seotud, kooskõlas rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 186 lõike 2 punktidega a, b ja d, lõigetega 5, 7 ja 7a ning artikli 189 lõigetega 3 ja 4, välja arvatud andmed, mille on süsteemi sisestanud teiste liikmesriikide tolliasutused seoses teabega rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 186 lõike 2 punktis a osutatud julgeoleku- ja turvariskide kohta;

    d)

    komisjon võib neid andmeid töödelda koostöös liikmesriikidega käesoleva määruse artikli 43 lõikes 2 ja rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 182 lõike 1 punktis c osutatud eesmärkidel. Sellise töötlemise tulemustega võivad tutvuda komisjon ja liikmesriigid.

    7.   Komisjon ja liikmesriigid saavad juurdepääsu ICS2 ühises andmehoidlas olevatele andmetele, mille komisjon on ICS2 ühises andmehoidlas registreerinud, ja õiguse neid töödelda.

    Artikkel 86

    Süsteemi kuuluvus

    1.   Süsteemi ühiste komponentide omanik on komisjon.

    2.   Süsteemi riikliku komponendi omanik on liikmesriik.

    Artikkel 87

    Süsteemi turvalisus

    1.   Komisjon tagab ühiste komponentide turvalisuse. Liikmesriik tagab riikliku komponendi turvalisuse.

    Sel eesmärgil võtavad komisjon ja liikmesriigid vajalikud meetmed, et:

    a)

    tõkestada volitamata isikute juurdepääs andmetöötluseks kasutatavatele seadmetele;

    b)

    tõkestada selleks volitamata isikutel andmete sisestamine, andmetega tutvumine, andmete muutmine ja kustutamine;

    c)

    avastada punktides a ja b nimetatud toiminguid.

    2.   Komisjon ja liikmesriigid teavitavad üksteist mis tahes tegevusest, mis võib põhjustada elektrooniliste süsteemide turvalisuse rikkumist või oletatavat rikkumist.

    3.   Komisjon ja liikmesriigid koostavad kõigi süsteemide turvaplaanid.

    Artikkel 88

    Süsteemide vastutav töötleja ja volitatud töötleja

    Käesoleva määruse artiklis 1 osutatud süsteemide ja isikuandmete töötlemise puhul

    a)

    tegutsevad määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punktis 7 määratletud vastutava töötlejana liikmesriigid, kes täidavad selles määruses sätestatud kohustusi,

    b)

    tegutseb määruse (EL) 2018/1725 artikli 3 punktis 12 määratletud volitatud töötlejana komisjon, kes täidab selles määruses sätestatud kohustusi,

    c)

    tegutseb komisjon erandina punktist b ICS2s koos liikmesriikidega kaasvastutava töötlejana, kui ta töötleb andmeid ühiste turva- ja julgeolekukriteeriumide ja -standardite, kontrollimeetmete ja esmatähtsa kontrolli rakendamise jälgimiseks ja hindamiseks kooskõlas artikli 85 lõike 6 punktiga d, ja tolliasutuste riskijuhtimissüsteemis.

    XVI PEATÜKK

    LÕPPSÄTTED

    Artikkel 89

    Elektrooniliste süsteemide hindamine

    Komisjon ja liikmesriigid korraldavad nende vastutusalasse kuuluvate komponentide hindamisi, eelkõige analüüsitakse süsteemi komponentide turvalisust ja puutumatust ning nendes töödeldavate andmete konfidentsiaalsust.

    Komisjon ja liikmesriigid teatavad üksteisele hindamise tulemused.

    Artikkel 90

    Kehtetuks tunnistamine

    Rakendusmäärus (EL) 2019/1026 tunnistatakse kehtetuks. Viiteid kõnealusele rakendusmäärusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

    Artikkel 91

    Jõustumine

    Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

    Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

    Brüssel, 8. märts 2021

    Komisjoni nimel

    president

    Ursula VON DER LEYEN


    (1)  ELT L 269, 10.10.2013, lk 1.

    (2)  Komisjoni 13. detsembri 2019. aasta rakendusotsus (EL) 2019/2151, millega kehtestatakse liidu tolliseadustikus sätestatud elektrooniliste süsteemide väljaarendamise ja kasutuselevõtmise tööprogramm (ELT L 325, 16.12.2019, lk 168).

    (3)  Komisjoni 24. novembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/2447, millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 343, 29.12.2015, lk 558).

    (4)  Komisjoni 21. juuni 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/1026, millega sätestatakse tehniline kord, mille kohaselt töötatakse välja, hooldatakse ja kasutatakse elektroonilisi süsteeme, mille abil vahetatakse ja salvestatakse teavet liidu tolliseadustiku kohaselt (ELT L 167, 24.6.2019, lk 3).

    (5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

    (6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

    (7)  Komisjoni 28. juuli 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/2446, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 952/2013 seoses liidu tolliseadustiku teatavaid sätteid täpsustavate üksikasjalike eeskirjadega (ELT L 343, 29.12.2015, lk 1).

    (8)  Nõukogu 19. detsembri 2019. aasta direktiiv (EL) 2020/262, millega nähakse ette aktsiisi üldine kord (ELT L 58, 27.2.2020, lk 4).

    (9)  Komisjoni 17. detsembri 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2016/341, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 952/2013 seoses liidu tolliseadustiku teatavate sätete üleminekueeskirjadega, kui vajalikud elektroonilised süsteemid veel ei toimi, ja muudetakse komisjoni delegeeritud määrust (EL) 2015/2446 (ELT L 69, 15.3.2016, lk 1).

    (10)  EÜT L 226, 13.8.1987, lk 2.


    Top