(1)

nõukogu võttis 13. oktoobril 2020 vastu nõukogu soovituse (EL) 2020/1475, mis käsitleb koordineeritud lähenemisviisi vaba liikumise piiramisele COVID-19 pandeemiale reageerimisel (1). Soovituses kehtestati koordineeritud lähenemisviis järgmistes põhipunktides: ühtsete kriteeriumide ja künniste kohaldamine otsuste tegemisel selle üle, kas kehtestada vaba liikumise piirangud, COVID-19 edasikandumise ohu kaardistamine kokkulepitud värvikoodi alusel ning koordineeritud lähenemisviis võimalikele meetmetele, mida võib asjakohaselt kohaldada ühest piirkonnast teise liikuvate isikute suhtes, sõltuvalt nakkuse edasikandumise ohu tasemest nendes piirkondades.

(2)

Kõnealuses soovituses kehtestatud kriteeriumide ja künniste põhjal on Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus avaldanud kord nädalas liikmesriikide kaardi (2) piirkondade kaupa, et toetada liikmesriike otsuste tegemisel.

(3)

Nagu on ette nähtud kõnealuse soovituse põhjenduses 15, peaks komisjon Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse toel ja võttes arvesse muutuvat epidemioloogilist olukorda korrapäraselt hindama käesolevas soovituses esitatud kriteeriume, andmevajadusi ja künniseid, sealhulgas seda, kas tuleks kaaluda muid kriteeriume või kohandada künniseid, ning esitama oma hindamistulemused nõukogule arutamiseks, lisades neile ettepaneku soovituse muutmiseks.

(4)

Pandeemia praegust arengut mõjutavad kaks tegurit. Ühelt poolt on alates 2021. aasta algusest alustatud massvaktsineerimisega ning miljonid eurooplased on COVID-19 vastu juba vaktsineeritud. Kuid nagu on märgitud komisjoni teatises Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule ja nõukogule „Ühiste jõududega COVID-19 vastu“, (3) on seni, kuni nakatunute arv suureneb ja vaktsineeritute hulk ei ole veel pandeemia leviku peatamiseks piisav, siiski vaja säilitada valvsus, piirangud ja rahvatervise kontroll. Eelkõige peavad EL ja liikmesriigid püüdma vähendada ohtu, et tekib järgmine nakkuslaine, mis võib olla karmim ja mida iseloomustavad SARS-CoV-2 viiruse senisest kergemini levivad tüved, mida on leitud juba kogu Euroopas.

(5)

Viiruse uute tüvede ilmumine viimasel ajal on väga murettekitav. Ehkki praegu ei ole tõendeid selle kohta, et need põhjustaksid raskemat haigestumist, näivad uued tüved olevat ligikaudu 50–70 % nakkavamad (4). See tähendab, et viirus võib levida kergemini ja kiiremini, suurendades veelgi survet ülekoormatud tervishoiusüsteemidele. Uued tüved on ka tõenäoline põhjus, miks enamikus liikmesriikides on haigusjuhtumite arv viimastel nädalatel oluliselt suurenenud.

(6)

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus märgib oma viimases riskihindamises uute SAR-CoV-2 probleemsete tüvede leviku kohta ELis/EMPs, (5) et probleemsete tüvede sissetoomise ja levimisega seotud riski taseme hinnang on tõstetud suurele/väga suurele.

(7)

Ühe võimalusena sellele ohule reageerimiseks soovitab Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus, et uute SARS-CoV-2 probleemsete tüvede sissetoomise ja leviku aeglustamiseks tuleks vältida mittehädavajalikku reisimist. Lisaks mittehädavajaliku reisimise vältimist ja nakatunud isikute reisipiiranguid käsitlevatele soovitustele peaksid edasi kehtima sellised reisipiirangud nagu reisijate testimine ja karantiin, seda eelkõige selliste reisijate puhul, kes tulevad piirkondadest, kus uute tüvede esinemissagedus on suurem. Kui järjendamine ei ole Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse genoomi järjendamise suuniste alusel uute tüvede sagedasema esinemise võimaluse välistamiseks ikkagi piisav, tuleks kaaluda proportsionaalseid reisipiiranguid ka piirkondade puhul, kus kogukonnas esineb jätkuvalt suur nakkuse levik.

(8)

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse soovitusi arvesse võttes tuleks soovitust (EL) 2020/1475 vastavalt muuta.

(9)

Võtmaks arvesse kogukonnas jätkuvalt esinevat suurt nakkuse levikut, mis võib olla seotud uute probleemsete tüvede suurenenud levikuga, tuleks haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse poolt igal nädalal avaldatavale kaardile lisada uus, tumepunane värv. See värv peaks märkima piirkondi, kus viiruse levik on väga suur, sealhulgas nakkusohtlikumate tüvede tõttu.

(10)

Liikmesriigid peaksid arvesse võtma ka uute SARS-CoV-2 probleemsete tüvede levimust, võttes samal ajal arvesse genoomi järjendamise taset teistes liikmesriikides. Komisjoni teatises Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule ja nõukogule „Ühiste jõududega COVID-19 vastu“ rõhutatakse, et liikmesriigid peavad tüvede arengu kindlakstegemiseks ja uute tüvede tuvastamiseks kiiresti suurendama viiruse genoomi järjendamise määra 5–10 %-ni positiivsetest testitulemustest, kasutades vajaduse korral Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse suutlikkust.

(11)

Kogukonnapõhise leviku kõrge tase enamikus liikmesriikides tähendab, et reisimine tekitab jätkuvalt suuri probleeme. Mittehädavajalikust reisimisest, eriti suure riskiga piirkondadesse ja piirkondadest, tuleks tungivalt soovitada hoiduda seni, kuni epidemioloogiline olukord on oluliselt paranenud, eriti viiruse uute tüvede puhangut silmas pidades. Võttes arvesse, et nakatumise ja edasikandumise oht on riigisiseste ja piiriüleste reiside puhul ühesugune, peaksid liikmesriigid tagama, et kumbagi liiki mittehädavajalike reiside suhtes kohaldatavad meetmed oleksid sidusad.

(12)

Euroopa Ülemkogu liikmete 21. jaanuaril 2021 toimunud videokonverentsi järel tehtud suulises kokkuvõttes (6) märkis Euroopa Ülemkogu eesistuja, et piirid peavad jääma avatuks ning tagada tuleb ühtse turu toimimine, sealhulgas oluliste kaupade ja teenuste voog. Kehtestada ei tohiks valimatuid reisikeelde. Siiski võib viiruse leviku tõkestamiseks olla vaja meetmeid, mis piiravad mittehädavajalikku reisimist ELis. Jäädes kindlaks oma põhimõtetele, aga võttes ühtlasi arvesse uute viirusetüvedega kaasnevaid riske, võib nõukogul olla vaja vaadata läbi oma soovitused ELi-siseste reiside ja ELi suunduvate mittehädavajalike reiside kohta.

(13)

Koordineeritud lähenemisviisi abil püütakse vältida piirikontrolli taaskehtestamist sisepiiridel. Piiride sulgemine ja üldised reisikeelud, aga ka lendude, maismaa- ja veetranspordi peatamine ei ole põhjendatud, sest sihipärasematel meetmetel, nagu kohustuslik karantiin ja testimine, on piisav mõju ja need põhjustavad vähem häireid. Roheliste transpordikoridoride süsteem (7) peaks aitama hoida alles transpordivood, tagades kaupade ja teenuste vaba liikumise ja vältides seeläbi tarneahela häireid.

(14)

Isikute vaba liikumise piiranguid tuleb jätkuvalt kohaldada kooskõlas liidu õiguse üldpõhimõtetega, nagu proportsionaalsuse ja mittediskrimineerimise põhimõte, sealhulgas on keelatud diskrimineerimine kodakondsuse alusel. Seega ei tohiks võetavad meetmed minna kaugemale sellest, mis on hädavajalik rahvatervise kaitseks. Et tagada prognoositavus, õiguskindlus ja see, et kodanikud piirangutest kinni peavad, on väga oluline üldsuse selge, õigeaegne ja põhjalik teavitamine. Tagada tuleks piirangute nõuetekohane täitmine ning kehtestatud sanktsioonid peaksid olema tõhusad ja proportsionaalsed.

(15)

Terviseohutuse komitee leppis 11. jaanuaril 2021. aastal kokku soovitustes ELi ühise lähenemisviisi kohta seoses COVID-19 patsientide isoleerimise ning kontaktsete isikute ja reisijate karantiiniga. Liikmesriigid peaksid reisijate suhtes kohaldatavaid karantiinimeetmeid käsitlevaid terviseohutuse komitee soovitusi (8) reisiga seotud karantiini kehtestamisel järgima. Eelkõige tuleks suure riskiteguriga piirkonnast saabuvate reisijate suhtes karantiininõuete kehtestamisel kaaluda nõutava karantiiniaja lühendamist, kui reisija 5–7 päeva pärast riiki sisenemist annab negatiivse proovi, välja arvatud juhul, kui tal tekivad sümptomid.

(16)

Võttes arvesse COVID-19 testimissuutlikkuse suurenemist, tuleks muuta soovitust (EL) 2020/1475, andes liikmesriikidele võimaluse nõuda, et reisijad, kes saabuvad piirkonnast, mis ei ole liigitatud roheliseks, teeksid testi enne teele asumist.

(17)

Pidades silmas suurt nakkuse levikut kogukonnas tumepunaseks liigitatud piirkondades, tuleks sellistelt aladelt saabuvatelt reisijatelt, kelle reis ei toimu hädavajalikel eesmärkidel, nõuda, et nad teeksid enne lahkumist testi ja jääksid pärast sihtkohta saabumist karantiini vastavalt terviseohutuse komitee soovitustele. Kui reisijad ei jää karantiini oma elukohas, tuleks tagada karantiiniruumides sobivad füüsilised tingimused ning laste kaitsmine ja hooldamine karantiinitingimustes vastavalt Maailma Terviseorganisatsiooni suunistele (9).

(18)

Hoidmaks ära olukorda, kus inimestel on takistatud pääs omaenda koju, tuleks lubada oma elukohaliikmesriiki naasvatel reisijatel, kes ei ole saanud teha testi enne lahkumist, teha test pärast saabumist.

(19)

Võttes arvesse nakkuse kõrget taset tumepunastes piirkondades, tuleks ka hädavajalikelt reisijatelt nõuda COVID-19 nakkuse testimist ja karantiini jäämist, tingimusel et see ei mõjuta ebaproportsionaalselt nende olulise eesmärgi täitmist või erilise vajaduse rahuldamist, näiteks seetõttu, et reisija kokkupuude elanikkonnaga jääb sihtkohas väga piiratuks. Kui liikmesriik nõuab konkreetset epidemioloogilist olukorda arvesse võttes siiski transporditöötajate ja teenuseosutajate testimist, ei tohiks see põhjustada transpordihäireid (10). Tarneahelate säilitamiseks ei tohiks kohaldada karantiininõudeid olulisi ülesandeid täitvate transporditöötajate suhtes.

(20)

Piiriülese reisimisega seotud piirangud on eriti häirivad isikute jaoks, kes ületavad piire iga päev või sageli, et minna tööle või kooli, külastada lähisugulasi, saada arstiabi või hoolitseda lähedaste eest. Sellistelt isikutelt ei tohiks nõuda sellise olulise tegevuse käigus piiri ületamisel karantiini jäämist, arvestades, kui märkimisväärselt see häiriks inimeste elu, elatusvahendeid ja majandust tervikuna. Niikaua kui epidemioloogiline olukord on mõlemal pool piiri võrreldav, tundub ebavajalik nõuda, et sellised isikud läbiksid sagedase kontrolli üksnes seetõttu, et nad ületavad piiri. Eriti oluliseks jääb tihe koordineerimine liikmesriikide ja piiriüleste piirkondade vahel.

(21)

Võttes arvesse muutuvat epidemioloogilist olukorda, peaks komisjon Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse toel jätkuvalt korrapäraselt hindama käesolevas soovituses esitatud kriteeriume, andmevajadusi ja künniseid, sealhulgas seda, kas tuleks kaaluda muid kriteeriume või kohandada künniseid, ning esitama oma hindamistulemused nõukogule arutamiseks, lisades neile vajaduse korral ettepaneku soovituse muutmiseks,

1)

Punktis 10 asendatakse alapunkt c järgmisega:

2)

Punkti 10 lisatakse järgmine alapunkt ca:

3)

Punktis 13 asendatakse alapunkt a järgmisega:

4)

Punktis 13 asendatakse alapunkt d järgmisega:

5)

Punkti 13 lisatakse järgmine alapunkt e:

6)

Pealkirja „Ühine raamistik seoses võimalike meetmetega suurema riskiga piirkondadest saabuvate reisijate puhul“ järele lisatakse järgmine punkt 16a:

7)

Punkti 17 alapunktid a ja b asendatakse järgmistega:

8)

Punktist 17 kustutatakse järgmine lõik:

„Liikmesriigid võivad pakkuda reisijatele võimalust asendada alapunktis b nimetatud test COVID-19 nakkuse testiga, mis tehakse enne saabumist.“

9)

Punkti 17 lisatakse järgmine lõik:

„Liikmesriigid peaksid saavutama piisava testimissuutlikkuse ja aktsepteerima digitaalseid testimistõendeid, tagades samal ajal, et see ei kahjusta oluliste tervishoiuteenuste osutamist, eelkõige seoses laborite suutlikkusega.“

10)

Lisatakse järgmine punkt 17a:

11)

Lisatakse järgmine punkt 17b:

12)

Lisatakse järgmine punkt 19a:

13)

Lisatakse järgmine punkt 19b:

14)

Punkt 21 asendatakse järgmisega: