(1)

14. oktoobril 2020. aastal algatas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) alusmääruse artikli 5 alusel dumpinguvastase uurimise seoses Venemaalt pärit kasevineeri impordiga liitu. Komisjon kehtestas 11. juunil 2021. aastal komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2021/940 (2) (edaspidi „ajutine määrus“) ajutise dumpinguvastase tollimaksu Venemaalt pärit kasevineeri impordi suhtes.

(2)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitis mitu isikut, et pärast uurimisperioodi (1. juuli 2019 kuni 30. juuni 2020) on turutingimustes toimunud muutus, ning et lõplike meetmete kehtestamine ei ole neid muutusi arvesse võttes põhjendatud.

(3)

18. augustil 2021 palus komisjon liidu huvitatud isikutel esitada teavet uurimisperioodi järgse perioodi (2020. aasta juulist kuni 2021. aasta juunini) kohta, et uurida ja hinnata väidetavate muutunud asjaolude võimalikku mõju liidu turule. Teavet saadi kolmelt valimisse kaasatud liidu tootjalt, ühelt valimisse kaasamata liidu tootjalt, kaebuse esitajatelt ja 63 huvitatud isikult, sealhulgas kasutajatelt, importijatelt, ühendustelt ja muudelt liidu tootjatelt. Valimisse kaasatud liidu tootjad esitasid nõutud teabe teatavate näitajate kohta.

(4)

31. augustil 2021 teavitas komisjon kõiki huvitatud isikuid olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal ta kavatses kehtestada Venemaalt pärit kasevineeri impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu ja mis põhinesid uurimisperioodil valitsenud olukorral, arvestades, et väidetavaid uurimisperioodile järgnenud arenguid peeti ajutiseks. Kõigile isikutele tagati võimalus teatud aja jooksul märkusi esitada. Pärast lõplike järelduste avalikustamist taotles mitu huvitatud isikut dumpinguvastaste meetmete peatamist vastavalt alusmääruse artikli 14 lõikele 4, viidates väidetavatele uurimisperioodijärgsetele turumuutustele, mis seaksid kahtluse alla vajaduse koguda tollimakse pärast nende kehtestamist. Olemasolevat teavet arvestades otsustas komisjon uurida, kas lõplike dumpinguvastaste meetmete võimalik peatamine vastavalt alusmääruse artikli 14 lõikele 4 oleks põhjendatud.

(5)

11. oktoobril 2021 teatas komisjon oma kavatsusest alusmääruse artikli 14 lõike 4 kohaseid meetmeid mitte peatada. Kõigile isikutele tagati võimalus teatud aja jooksul märkusi esitada.

(6)

9. novembril 2021 kehtestas komisjon Venemaalt pärit kasepuidu suhtes lõplikud dumpinguvastased tollimaksud (3) vahemikus 14,40–15,80 %. Samal ajal teatas komisjon, et otsus võimaliku peatamise kohta tehakse hiljem.

(7)

Alusmääruse artikli 14 lõikes 4 sätestatakse, et liidu huvides võib dumpinguvastased meetmed peatada siis, kui turutingimused on ajutiselt sedavõrd muutunud, et oleks ebatõenäoline, et kahju sellise peatamise tulemusena jätkuks. Sellest järeldub, et dumpinguvastaseid meetmeid saab peatada üksnes olukorras, kus asjaolud on sedavõrd muutunud, et liidu tootmisharu ei saa enam olulist kahju.

(8)

Vaatlusalusel perioodil (2017. aastast kuni juunini 2020) suurenes Venemaa import 14 %, saavutades uurimisperioodil 46 % turuosa, võrreldes 40 %ga 2017. aastal. Samal ajal näitas liidu tootmisharu majanduslik olukord negatiivset suundumust kõigi peamiste näitajate puhul: tootmine (– 14 %), müük ELis (– 17 %), turuosa (47 %lt 39 %le) ja kasumlikkus (+ 10 %lt – 3 %le). Selle põhjal tegi komisjon järelduse, et liidu tootmisharu kandis dumpinguhindadega impordi tõttu olulist kahju. Mis puutub uurimisperioodi järgsetesse andmetesse, siis leidis komisjon, et asjaomase toote väidetavalt erakordselt kõrged hinnad uurimisperioodi järgsel ajavahemikul ja transpordihindade kasv olid eelduste kohaselt ajutist laadi, tingituna maailmamajanduse COVIDi-järgsest taastumisest ja nõudluse suurenemisest. Seega ei muutnud komisjonile kättesaadav teave uurimisperioodijärgse aja kohta järeldusi olulise kahju ja põhjusliku seose kohta ning tollimaksude kehtestamist peeti asjakohaseks.

(9)

Komisjoni nõutud täiendava teabe analüüs, et uurida olukorda liidu turul pärast uurimisperioodi vastavalt alusmääruse artikli 14 lõikele 4, näitas, et liidu tootmisharu olukord ei olnud võrreldes uurimisperioodi omaga märkimisväärselt muutunud.

(10)

Uurimisperioodi järgsel perioodil arenes liidu tootjate müük sõltumatutele isikutele liidus positiivses suunas, kasvades uurimisperioodiga võrreldes 9 %. Kuid võrreldes vaatlusaluse perioodi võrdlusaastaga (2017) oli müük ELis ikka veel 15 % väiksem. Samamoodi arenesid uurimisperioodi järel positiivses suunas nii tootmismaht kui ka tootmisvõimsus: tootmine suurenes + 11 % ja tootmisvõimsus + 4 %, mis tõi kaasa tootmisvõimsuse rakendamise 7 % suurenemise. Kuid uurimisperioodijärgsed tootmismahud ja tootmisvõimsuse rakendamine vähenesid 2017. aastaga võrreldes vastavalt – 8 % ja – 7 %.

(11)

Mis puutub kasumlikkusesse, siis liidu tootmisharu sai uurimisperioodijärgsel perioodil endiselt kahjumit (– 1,1 %), mis jäi kaugele allapoole 2017. aasta tasemel kehtestatud sihtkasumit (9,7 %), kuna selle aasta puhul leiti, et liidu tootmisharu tegutses tavapärastes turutingimustes ilma dumpinguta. See näitab, et liidu tootmisharu sai suurenenud nõudlusest vaid osaliselt kasu, sest müügi- ja hinnatõus kompenseerisid suures osas tootmiskulude suurenemine (tooraineid mõjutas samuti hinnatõus) ja lepingulistest kohustustest tingitud hilinenud hinnakohandused.

(12)

Eespool esitatu põhjal järeldas komisjon, et kuigi liidu tootmisharu sai pärast uurimisperioodi kasu nõudluse suurenemisest ja teataval määral ka kõrgematest hindadest turul, mida näitas teatavate näitajate positiivne suundumus (vt põhjendused (10) ja (11)) võrreldes uurimisperioodiga, ei olnud need taastumismärgid piisavalt tugevad, et kõrvaldada liidu tootmisharu kahjustav olukord, nagu näitasid suundumused võrreldes 2017. aastaga. Lisaks oli liidu tootmisharu uurimisperioodijärgsel perioodil endiselt kahjumis. Seega järeldas komisjon, et tõendid ei näidanud, et turutingimused oleksid ajutiselt muutunud sellisel määral, et kahju jätkumine oleks peatamise tõttu ebatõenäoline.

(13)

Pärast komisjoni järelduste teatavakstegemist vaidlustasid mõned isikud, sealhulgas eksportivad tootjad, importijad ja kasutajad dumpinguvastase uurimise järelduse, väites, et liidu tootmisharu ei kahjustanud mitte Venemaalt pärit import, vaid muud tegurid. Konkreetselt väideti, et uurimisperioodi järel kahjustasid liidu tootmisharu tootmiskulud ja hilinenud hinnakohandused.

(14)

Komisjon tuletas meelde, et põhjusliku seose analüüsi käsitleti eraldi dumpinguvastases menetluses, milles komisjon järeldas, et Venemaalt pärit dumpinguhinnaga import tekitas liidu tootmisharule olulist kahju, ning et ükski teine analüüsitud tegur eraldi või üheskoos ei nõrgendanud põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud kahju vahel sellisel määral, et selline seos ei oleks enam tõeline ja oluline (4). Alusmääruse artikli 14 lõike 4 elementide uurimine on seotud muu küsimusega (nimelt sellega, kas kahju tõenäoliselt jätkub, kui meetmed peatatakse) ja sellega ei saa taasalustada juba tehtud analüüsi, mille tulemusel meetmed kehtestati. Seetõttu lükati väide tagasi, kuna selles ei viidatud komisjoni järeldustele artikli 14 lõike 4 kontekstis.

(15)

Samuti märkis komisjon, et ta ei leidnud uurimisperioodi järgsete arengute analüüsis (vt punkt 2.2 eespool), et jätkuva kahju oleksid põhjustanud kasvavad tootmiskulud. Vastupidi, nagu on selgitatud põhjenduses (12), sai liidu tootmisharu kasu nõudluse suurenemisest ja mõningal määral ka kõrgematest turuhindadest. Komisjon märkis ka, et olenemata sellest, milline mõju oli uurimisperioodijärgsetele turuarengutele järgnenud hilinenud hinnakohandustel ja tootmiskuludel, tehti komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/1930 ajavahemiku 2017 kuni juuni 2020 kohta esitatud teabe põhjal kindlaks, et Venemaa import põhjustas uurimisperioodil olulist kahju, ning seda ei käsitletud alusmääruse artikli 14 lõikes 4 esitatud elementide analüüsi raames. Seega lükati need vastuväited tagasi.

(16)

Pärast avalikustamist väitsid mõned isikud, sealhulgas eksportivad tootjad, importijad ja kasutajad, et komisjon peaks tegema perspektiivanalüüsi selle kohta, kas „turutingimused on ajutiselt muutunud määral, et tõenäoliselt kahju alusmääruse artikli 14 lõike 4 kohase peatamise tõttu ei jätkuks“. Samuti väitsid mõned isikud, et komisjon peaks võtma arvesse pakkumise ja nõudluse tasakaalustamatust, nagu tehti Hiinast pärit alumiiniumist lehtvaltstoodete importi käsitlenud menetluses.

(17)

Komisjon tuletas seoses perspektiivanalüüsiga meelde, et uurimisperioodijärgsete andmete analüüsimisel jõuti järeldusele, et liidu tootmisharu oli endiselt kahjustatud ja seega ei olnud peatamise tingimused täidetud. Seega ei olnud põhjust teha perspektiivanalüüsi selle kohta, kas kahju jätkumine peatamise tõttu on ebatõenäoline, võttes arvesse, et analüüs näitas, et liidu tootmisharu sai uurimisperioodile järgneval ajal jätkuvalt olulist kahju. Võttes arvesse liidu tootmisharule tekitatava kahju jätkumist, peeti ka pakkumise ja nõudluse tasakaalustamatust käsitlevat perspektiivanalüüsi põhjendamatuks.

(18)

Pärast avalikustamist väitis ka eksportiv tootja Segezha Group, et tollimaksu kehtestamine minimaalse impordihinna kujul oleks meetme kõige põhjendatum vorm. Komisjon tuletas meelde, et meetmete vormi analüüs ei kuulu käesoleva menetluse kohaldamisalasse, ning lükkas seetõttu väite tagasi.

(19)

Pärast avalikustamist väitis valimisse kaasatud Venemaa eksportija Syktyvkar Plywood Mill, et komisjon ei viidanud avalikustamisdokumendis muude huvitatud isikute kui ELi tootjate esitatud teabele. Komisjon tuletas meelde, et ei ole kohustust viidata oma avalikustamisdokumendis kõigi huvitatud isikute kõikidele märkustele, kuna tema järelduste põhjendused olid nõuetekohaselt üksikasjalikud ja selgitatud. Komisjon märkis siiski, et kõik huvitatud isikute esildised ja märkused vaadati läbi ja neid võeti arvesse, kui analüüsiti peatamise võimalust alusmääruse artikli 14 lõike 4 alusel.

(20)

Pärast avalikustamist väitsid mõned huvitatud isikud, et meetmete kehtestamine oleks vastuolus liidu huvidega. Komisjon tuletas meelde, et liidu huve seoses meetmete kehtestamisega analüüsiti nõuetekohaselt juba dumpinguvastases menetluses (eelkõige rakendusmääruse (EL) 2021/1930 põhjendustes 213–236, jõudes järeldusele, et puuduvad kaalukad põhjused, miks ei oleks Venemaalt pärit kasevineeri impordi suhtes meetmete kehtestamine liidu huvides). Lisaks tuletatakse meelde, et alusmääruse artikli 14 lõike 4 kohaselt muutub liidu huvide analüüs asjakohaseks üksnes siis, kui liidu tootmisharu ei ole enam kahjustatud ja kahju jätkumine peatamise tõttu on ebatõenäoline. Võttes arvesse, et uurimisperioodi järgsete arengute analüüsimisel jõuti järeldusele, et liidu tootmisharu oli endiselt kahjustatud ja seega ei olnud peatamise tingimused täidetud, ei pidanud komisjon vajalikuks hinnata liidu huve alusmääruse artikli 14 lõike 4 alusel.

(21)

Pärast avalikustamist väitsid mõned huvitatud isikud, et komisjon peaks peatama lõplikud meetmed ruudukujuliste paneelide suhtes. Esiteks märkis komisjon, et alusmääruse artikli 14 lõikes 4 on sätestatud vaatlusaluse toote kui terviku, mitte selle osa impordi suhtes kehtestatud meetmete peatamine. Lisaks märkis komisjon, et ruudukujuliste paneelide väljajätmise taotlust käsitleti paralleelses dumpinguvastases menetluses, millega lükati ruudukujuliste paneelide väljajätmise taotlus tagasi (5). Seepärast lükati see väide tagasi.

(22)

Võttes arvesse, et uurimisperioodi järgsete arengute läbivaatus näitas, et liidu tootmisharu kannatas endiselt kahjustava olukorra all, ei saanud komisjon järeldada, et turutingimused olid ajutiselt muutunud sellisel määral, et kahju jätkumine oleks peatamise tõttu ebatõenäoline, ning et meetmete peatamine oleks alusmääruse artikli 14 lõike 4 kohaselt liidu huvides. Käesolev otsus ei piira komisjoni õigust teha otsus vastavalt alusmääruse artikli 14 lõikele 4, kui turutingimused tulevikus muutuvad.

(23)

Seetõttu otsustas komisjon mitte peatada rakendusmäärusega (EL) 2021/1930 Venemaalt pärit kasevineeri impordi suhtes kehtestatud lõplikke dumpinguvastaseid tollimakse.