Avaldused Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. detsembri 2021. aasta määruse (EL) 2021/2115 kohta, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (1)

(2021/C 488/01)

Nõukogu avaldus ühise põllumajanduspoliitika lihtsustamise kohta

Uus rakendamismudel peaks võimaldama asendada vastavuspõhise kulude kontrollimise ja heakskiitmise tulemuspõhise kulude kontrollimise ja heakskiitmisega, jättes kontrolli- ja karistussüsteemide väljatöötamise riigi tasandile, mis on liikmesriikide otsustada jäetud subsidiaarsuse põhimõttest lähtuv küsimus.

Nõukogu palub, et komisjoni poolt tulevastes suunistes esitatavate sätete puhul võetaks täielikult arvesse uue rakendamismudeli põhimõtteid. Kõnealused sätted ei tohiks viia selliste vastavusnõuete taaskehtestamiseni, mis ületavad horisontaalmääruse artiklis 37 määratletud kohaldamisala piire.

Eelkõige tuleks sätetega luua parem raamistik ELi rahastamisest väljajäetavate summade kindlaksmääramise menetluse jaoks kooskõlas praeguse programmitööga, võttes arvesse rikkumise laadi, tagamaks, et need summad on proportsionaalsed ELile tekitatud rahalise kahju tasemega, eelkõige võttes arvesse tingimuslikkusega seotud anomaaliate mõju. Sellega seoses kutsume tungivalt üles veelgi täpsustama juhtimissüsteemide tõsiste puuduste määratlust. Puudusi on võimalik tuvastada juhtorganite toimimise ja liidu põhinõuete, sealhulgas aruandlussüsteemide hindamise käigus. Seda saab teha sisekontrollisüsteemi läbivaatamise, sealhulgas vastavuse kontrollimise teel. Finantskorrektsioonid peaksid piirduma olukordadega, kus juhtimissüsteemides avastatakse tõsiseid süsteemseid puudusi. Väljajäetav summa peaks olema seotud alusetult kulutatud summaga või halduskaristustega, mida oleks kohaldatud. Kindlamääraliste finantskorrektsioonide kasutamine peaks piirduma juhtudega, kus ei ole võimalik arvutada täpset alusetult kulutatud summat.

Lisaks tuleb suunistes kindlaks määrata, et juhtimissüsteemide hindamise puhul piirduvad sertifitseerimisasutustelt oodatavad kontrollid liidu eeskirjade haldamisega nende süsteemide poolt ning ei laiene üksikute toetusesaajate toetuskõlblikkuse tingimustele, mis on sätestatud ÜPP strateegiakavades.

Nõukogu palub komisjonil kooskõlas väljakuulutatud eesmärkidega tagada, et uue rakendamismudeliga ei kaasneks liikmesriikide koormuse märkimisväärne kasv, vaid pigem üldine lihtsustamine, ning tagada ühtlasi liidu finantshuvide kaitse, eelkõige ÜPP strateegiakavade heakskiitmise menetluse ja horisontaalmääruse artikli 59 rakendamise kaudu. Samuti palub nõukogu komisjonil mitte tühistada uue rakendamismudeli kasutuselevõtust tulenevat haldusalast kasu, nõudes seire ja hindamise jaoks täiendavat aruandlust.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühisavaldus ühise põllumajanduspoliitika sotsiaalse mõõtme kohta

Euroopa Parlament ja nõukogu kutsuvad komisjoni üles jälgima uuringu abil, mis viiakse läbi kaks aastat pärast seda, kui kõik liikmesriigid on kohaldanud sotsiaalset tingimuslikkust kahe aasta jooksul, selle mehhanismi mõju töötajate olukorrale ja karistuste süsteemi toimimisele ning vajaduse korral esitama ettepanekuid ÜPP sotsiaalse mõõtme tugevdamiseks.

Komisjon hindab enne 2025. aastat, kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 492/2011 (2) (töötajate liikumisvabaduse kohta) artikli 7 lõike 1 lisamine XX lisasse oleks teostatav, ja esitab vajaduse korral sellekohased ettepanekud.

Komisjoni avaldus Belgia võimaluse kohta esitada kaks ÜPP strateegiakava

Pidades silmas ÜPP strateegiakava määruse artikli [104] sätteid, milles kaasseadusandjad on kokku leppinud, ja võttes arvesse Belgia konkreetset põhiseaduslikku raamistikku, kinnitab komisjon, et ta nõustub sellega, et Belgia esitab ÜPP strateegiakava oma iga asjaomase föderaalüksuse kohta. See ei mõjuta ega muuda ÜPP strateegiakava määrusest tulenevaid Belgia juriidilisi kohustusi.

Euroopa Parlamendi avaldus Euroopa Ülemkogu rolli kohta seoses ühise põllumajanduspoliitika seadusandlike elementidega

Euroopa Parlament taunib asjaolu, et Euroopa Ülemkogu võttis oma 21. juuli 2020. aasta järeldustes vastu otsused ühise põllumajanduspoliitika seadusandlike elementide kohta, mille kohta oleks tulnud teha otsus seadusandliku tavamenetluse kohaselt kooskõlas aluslepingutega. Euroopa Parlament leiab, et sellised ühepoolsed ennetavad otsused on vastuvõetamatud ja mõjutavad Euroopa Parlamendi kui nõukoguga võrdsetel alustel tegutseva kaasseadusandja õigusi.

Euroopa Parlament taunib asjaolu, et nõukogu ei soovinud seetõttu alustada Euroopa Parlamendiga nende elementide üle sisulisi läbirääkimisi, kuna Euroopa Ülemkogu oli nende kohta juba otsuse teinud.

Eelkõige märgib Euroopa Parlament, et nõukogu ei alustanud sisulisi läbirääkimisi artiklis 17 sisalduvate piiramise ja toetuste järkjärgulise vähendamise sätete ning artiklis 96 sätestatud otsetoetuste eraldiste ja EAFRD eraldiste vahelise paindlikkuse üle, ning peab nende artiklite üle peetud läbirääkimiste tulemusi mitterahuldavaks.

Euroopa Parlament väljendab sügavat kahetsust nõukogu lähenemisviisi üle ja on seisukohal, et see kahjustab seadusandliku tavamenetluse nõuetekohast toimimist. Seetõttu rõhutab Euroopa Parlament, et see ei tohiks seadusandliku tavamenetluse raames edaspidi peetavatel läbirääkimistel enam korduda.

(1)  ELT L 435, 6.12.2021, lk 1.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2011. aasta määrus (EL) nr 492/2011 töötajate liikumisvabaduse kohta liidu piires (ELT L 141, 27.5.2011, lk 1).