1.   Võttes arvesse finantsmääruse artikli 211 lõiget 4 ja artikli 212 lõiget 1, hoitakse ühises eraldisfondis eelkõige nende rahastamises osalevate vahendite eraldisi, mis on sätestatud õigusaktidega, millega kehtestatakse järgmised eelarvelised tagatised ja rahaline abi:

2.   Ühises eraldisfondis hoitakse ka muude rahastamises osalevate vahendite eraldisi, tingimusel et jõustuvad kavandatavate õigusaktide asjakohased sätted, millega kehtestatakse asjaomased eelarvelised tagatised, rahastamisvahendid ja finantsabi.

3.   Lisaks sellele ja finantsmääruse artikli 279 lõiget 3 arvesse võttes võib ühisesse eraldisfondi rahas või rahastamiskõlblike finantsvarade omandiõigusena üle kanda täiendavate rahastamises osalevate vahendite eraldisi:

4.   Eelarvevahendeid käsutavad talitused teavitavad ühise eraldisfondi valitsejat ette lõikes 3 osutatud täiendavate eraldiste ülekandmisest ühisesse eraldisfondi ja lepivad selles temaga kokku.

5.   Kõigi kehtivate kohustuste puhul, mis jäävad väljapoole ühist eraldisfondi, kohaldatakse finantsmääruse artikli 279 lõike 3 kohaselt juba kokkulepitud varahalduse suuniseid ja -juhiseid.

1.   Ühist eraldisfondi hallatakse nii, et suure usaldusväärsusega oleks tagatud vajalik likviidsus, et mis tahes vajalik vahendite väljavool ja tagatiste realiseerimised oleks võimalik katta täielikult ja kohe ning kapitali säilimine oleks fondi investeerimisperioodi jooksul tagatud.

2.   Lõikes 1 sätestatud üldeesmärgi saavutamiseks haldab ühise eraldisfondi valitseja varasid vastavalt usaldatavusnormatiividele ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetele ning komisjoni peaarvepidaja kehtestatud nõuetele ja menetlustele.

3.   Ühise eraldisfondi portfell moodustatakse selliselt, et oleks tagatud rahastamiskõlblike varaklasside, geograafiliste piirkondade, emitentide ja lõpptähtaegade suur hajutatus, et hallata portfelli väärtuse kõikumisi.

1.   Ühise eraldisfondi vahendid jaotatakse osadesse, mis vastavad igale artiklis 1 kirjeldatud rahastamises osalevale vahendile.

2.   Iga osa osakaal määratakse kindlaks proportsionaalselt, kajastades ühise eraldisfondi varadesse tehtud sissemakseid ja väljamakseid iga rahastamises osaleva vahendi poolt.

3.   Kõik eraldisfondi rahastamises osalevate vahenditega seotud kohustused kaetakse ühise eraldisfondi varadest asjaomase osa osakaalule vastavas ulatuses. Kõik eespool nimetatud osakaalu ületavad väljamaksed on erakorralised, ajutised ja rahastamises osalev vahend peab selle nominaalväärtuses tagasi maksma.

4.   Kui asjaomase osa osakaalule vastavad ühise eraldisfondi varad on ammendatud, taotleb komisjon eelarvepädevatelt institutsioonidelt võetud kohustuste täitmiseks vajalikke assigneeringuid.

5.   Vastavalt finantsmääruse artikli 30 lõike 1 punktile g võib komisjon erandjuhtudel oma eelarvejao piires paigutada erandjuhul assigneeringuid ümber ühest eelarvelise tagatise eelarvepunktist teise eelarvelise tagatise eelarvepunkti, kui ühises eraldisfondis eraldatud vahenditest ei piisa realiseerunud tagatise tasumiseks, tingimusel et ümberpaigutatud summad taastatakse hiljem finantsmääruse artikli 30 lõike 1 punktis g ja artikli 212 lõikes 4 sätestatud korras.

6.   Finantsmääruse artikli 211 lõike 7 kohaselt teatab komisjon eelarvepädevatele institutsioonidele võimalikult kiiresti, kui mõne osa aktsiate väärtus langeb alla 50 % tegeliku eraldiste määra kohaldamise järel prognoositud summadest, ja uuesti, kui see väärtus langeb alla 30 % prognoositud summadest.

1.   Ühise eraldisfondiga hõlmatud rahastamisvahenditele, eelarvelistele tagatistele ja finantsabile vastavate realiseeritud tagatiste arveldamisel (edaspidi „tagatise realiseerimine“) tagatakse kõnealuste ülekannete jälgitavus ja kirjendamine komisjoni raamatupidamissüsteemis.

2.   Tagatise realiseerimise ja muud asjaomased maksenõuded võib kohaldatavate riskipiirangute piires katta rahaga ja/või ühise eraldisfondi vara müümisega ja/või repolepingutega.

3.   Kui rakenduspartner on esitanud tagatise realiseerimise nõude või asjaomase maksenõude või selleks, et hoida likviidsuspuhvris minimaalset osa vahenditest raha või raha ekvivalentidena, annavad rahastamises osaleva vahendi eest vastutavad eelarvevahendeid käsutavad talitused vastavalt finantsmääruse artiklile 212 ja artikli 213 lõike 2 teisele lõigule komisjoni keskkassale vahendite täiendamise korralduse likviidsuspuhvri vastava rea mahu taastamiseks. Kõnealuste vahendite täiendamise korralduste alusel taotleb komisjoni keskkassa summade ülekandmist spetsiaalselt nende tagatisnõuete või maksenõuete käsitlemiseks loodud arvele, kust need tehakse kättesaadavaks eelarvevahendeid käsutavatele talitustele, kes võivad neid kasutada maksete tegemiseks rakenduspartneritele.

4.   Eelarvevahendeid käsutavad talitused edastavad eelteabe kõigi tagatise realiseerimise nõuete või asjaomaste maksenõuete kohta niipea, kui see on kättesaadav, et ühise eraldisfondi valitseja saaks nõuetekohaselt valmistuda kõnealustele tagatise realiseerimise nõuete ja maksenõuete täitmiseks. Rahastamises osalevate vahendite eest vastutavad eelarvevahendeid käsutavad talitused jälgivad aktiivselt nende vastutusalasse kuuluvaid finantskohustusi, et esitada tulude prognoos ja olemasolev eelteave oodatavate tagatiste realiseerimiste kohta.

5.   Ühise eraldisfondi toimimist käsitlev aastaaruanne sisaldab teavet ühisest eraldisfondist kaetud tagatise realiseerimise nõuete ja asjaomaste maksenõuete kohta.

1.   Artiklis 2 sätestatud investeerimiseesmärkide saavutamiseks koostab ühise eraldisfondi valitseja investeerimisstrateegia, et suunata ühise eraldisfondi varade haldamist. Kõnealune investeerimisstrateegia esitatakse strateegilise vara jaotuse vormis, millega portfelli kuuluvate rahastamiskõlblike finantsvarade eri kategooriatele kehtestatakse soovituslikud sihtpaigutused.

2.   Ühise eraldisfondi valitseja võtab strateegilist vara jaotust arvesse strateegilises võrdlusaluses (edaspidi „võrdlusalus“), millega võrreldakse ühise eraldisfondi tootlust.

3.   Investeerimisstrateegia ja võrdlusaluse esitab ühise eraldisfondi valitseja ning need kiidab heaks peaarvepidaja koostöös eelarvevahendeid käsutavate talitustega pärast viimastega konsulteerimist.

4.   Investeerimisstrateegiat ja võrdlusalust võib muuta, kui majandustingimustes toimub nõuetekohaselt dokumenteeritud ja põhjendatud muutus, kui rahastamisvahendite vajadused ja olukord muutuvad märkimisväärselt või kui vahendite sisse- ja väljavoolu prognoos muutub oluliselt. Investeerimisstrateegia muutmisel kasutatakse sama menetlust mis algsel vastuvõtmisel. Investeerimisstrateegia kehtestamisel võetakse arvesse ühise eraldisfondi investeerimisperioodi ja riskitaluvust.

5.   Ühise eraldisfondi investeerimisperiood kajastab erinevate rahastamises osalevate vahendite kombineeritud investeerimisperioode, võttes arvesse eelarvest saadava rahalise toetuse ajastust ning enne algse investeerimisstrateegia kehtestamist rahastamises osalevate vahendite eest vastutavate eelarvevahendeid käsutavate talituste tehtud sisse- ja väljavoolu prognoose ja prognoose, mis tehakse igal aastal rahastamisvahendi kehtivusaja jooksul või juhul, kui eeldatakse olulisi muutusi.

6.   Ühise eraldisfondi valitseja määratleb ühise eraldisfondi riskitaluvuse kui oma varahaldustegevusest tuleneva maksimaalse kahjumi, mida ühine eraldisfond võib aktsepteerida. Riskitaluvust väljendatakse riskiparameetritega, näiteks VaR riskiväärtusega, mis on kehtestatud väga suure usaldusväärsusega, nii et tõenäosus, et tegelik kahjum on suurem kui maksimaalne eeldatav kahjum, on väga väike.

1.   Ühise eraldisfondi valitseja rakendab investeerimisstrateegiat, võttes arvesse varahalduse suuniseid ning asjaomaseid nõudeid ja menetlusi.

2.   Ühise eraldisfondi valitseja teostab järelevalvet käesolevas otsuses sätestatud protsesside toimimise üle.

3.   Ühise eraldisfondi valitseja esitab aruande vastavalt artiklile 11.

4.   Ühise eraldisfondi valitseja riskihaldusüksus teavitab peaarvepidajat kõigist varade kindla ja usaldusväärse finantsjuhtimisega seotud olulistest probleemidest.

5.   Ühise eraldisfondi valitseja kontrollib kõigi investeerimisstrateegia tõhusaks rakendamiseks vajalike asjakohaste tugiteenuste (raamatupidamine, analüüs, kauplemislahendused) hankeid.

6.   Investeerimisstrateegia tulemusliku ja tõhusa rakendamise tagamiseks on ühise eraldisfondi valitsejal õigus delegeerida teatavad ülesanded või protsessid akrediteeritud teenuseosutajatele, kellel on kõik neile määratud teenuste osutamiseks nõutavad load. Delegeerida võib järgmisi ülesandeid:

1.   Ühise eraldisfondi valitseja esitab ühise eraldisfondi vara puhasväärtuse vähemalt kord kuus. Kõik tehingud (vahendite sisse- ja väljavool) hinnatakse vara puhasväärtusena kuu lõpu seisuga.

2.   Ühise eraldisfondi puhasväärtusena väljendatud varade investeerimisest tulenev kogukasum või -kahjum jaotatakse proportsionaalselt vastavate rahastamisvahendite, eelarveliste tagatiste ja finantsabi osade alusel.

3.   Portfelli väärtuse hindamisel kasutatakse ühise eraldisfondi valitseja kavandatud ja peaarvepidaja heakskiidetud hindamismeetodeid ja -menetlusi. Need meetodid ja menetlused võivad hõlmata turu sulgemishindu, väliselt hinnatud hindu, aktiivsetel turgudel noteeritud hindu, ja kui need ei ole kättesaadavad, sise- või välishindamismudeleid. Varade ostmise või müümise korral kasutatakse tehinguhindu.

4.   Portfelli tootlust hinnatakse õiglase väärtuse alusel, võttes arvesse instrumentide turuhindu. Portfelli tootlus arvutatakse nii absoluutsel alusel kui ka võrdluses artiklis 5 osutatud võrdlusalusega.

5.   Ühise eraldisfondi otsesed varahalduskulud kaetakse ühise eraldisfondi varadest. Need varahalduskulud hõlmavad hoidmistasusid, välisauditi kulusid, kauplemis- ja riskide maandamise kulusid, pangatasusid ning väärtpaberite laenuks andmise tehingute ja muude artikli 8 kohaselt aktsepteeritavate tehingutega seotud kulusid.

6.   Kauplemistaristu kulud, sealhulgas andmeteenuse kulud, mis on otseselt seotud ühise eraldisfondi varahaldusega, võib fondi varadest maha arvata.

1.   Ühine eraldisfond investeerib ainult järgmistesse varadesse:

2.   Ühine eraldisfond omandab riskipositsiooni nimetatud varaklassides, investeerides järgmistesse instrumentidesse või tehes järgmisi tehinguid:

3.   Forvard- ja futuurlepingute ning vahetuslepingute kujul tuletisinstrumente kasutatakse üksnes portfelli tõhusaks haldamiseks, mitte spekuleerimiseks ega positsioonide võimendamiseks. Tuletisinstrumente võib investeerimispoliitika kohaselt kasutada kestuse korrigeerimiseks, krediidiriski või muu asjaomase riski maandamiseks või vara jaotuses tehtavateks muudatusteks.

4.   Ühise eraldisfondi varasid võib investeerida USA dollarites nomineeritud riskimaandatud väga likviidsetesse võlakirjadesse, mille on emiteerinud riiklikud ja riigiülesed üksused üksnes hajutamise või teistsuguses intressikõveras riskipositsiooni võtmise eesmärgil. Valuutarisk maandatakse, kasutades asjakohaselt vahetuslepinguid või muid valuutariski maandamiseks mõeldud instrumente lõikes 3 täpsustatud viisil.

5.   Peaarvepidaja nõusolekul võib ühise eraldisfondi valitseja laiendada rahastamiskõlblike investeeringute loetelu, et hõlmata muid varaklasse ja investeerimistehinguid, mis on kooskõlas investeerimisstrateegia ja -eesmärkidega, samuti Rahvusvahelise Valuutafondi aeg-ajalt koostatud loetelus nimetatud muude arenenud majandusega riikide valuutasid, eeldusel et nende valuutarisk on maandatud. Uute varaklasside, investeerimistehingute või arenenud majandusega riikide valuutade lisamise otsuste toetuseks tuleb iga varaklassi, tehingu või valuuta puhul esitada kindlad tõendid selle kohta, kuidas investeerimisvõimaluste laiendamine parandab ühise eraldisfondi riski ja tootluse suhet. See hõlmab nende uute investeerimisvõimaluste toetamiseks vajaliku tegevussuutlikkuse hindamist.

1.   Ühise eraldisfondi valitseja ei investeeri teadlikult ühise eraldisfondi varasid väärtpaberitesse, mille on emiteerinud ettevõtjad, kelle puhul on lõpliku kohtuotsuse või lõpliku haldusotsusega leitud, et nad on osalenud tegevuses:

2.   Ühise eraldisfondi varasid ei investeerita väärtpaberitesse, mille on emiteerinud ettevõtjad, kes ühise eraldisfondi valitsejale teadaolevalt teenivad üle 25 % oma aastasest kogutulust allpool loetletud tegevustest:

1.   Ühise eraldisfondi investeerimisstrateegiat rakendatakse kooskõlas liidu poliitilise eesmärgiga edendada kestlikku rahandust ja sotsiaalset õiglust, niivõrd kui seda võimaldab ühise eraldisfondi kapitali säilitamist käsitlev eesmärk.

2.   Ühise eraldisfondi investeerimispoliitika rakendamisel järgitakse kõiki asjaomaseid õigusakte, millega edendatakse keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisalaseid rahastamisvahendeid, ning järgitakse liidu õigusraamistikus kehtestatud asjaomaseid nõudeid, süsteeme, kriteeriume ja protsesse.

3.   Ühise eraldisfondi valitseja konsulteerib ELi kestliku rahanduse tehnilise eksperdirühmaga või selle õigusjärglasega keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite rakendamise alal ühise eraldisfondi investeerimisstrateegia raames.

4.   Ühise eraldisfondi valitseja jälgib ühise eraldisfondi keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisnäitajaid ja annab nende kohta korrapäraselt aru, sealhulgas artiklis 11 osutatud aastaaruande kaudu.

1.   Finantsmääruse artikli 214 lõike 2 kohane aastaaruanne sisaldab põhiteavet portfelli üldise koosseisu, realiseeritud tagatiste arvu, tehingute arvu ja tulemuslikkuse kohta võrreldes võrdlusalusega.

2.   Aastaaruandes kirjeldatakse ühise eraldisfondi üldist tulemuslikkust ning fondi tulemuste ja tegevusega seotud olulisi arenguid aasta jooksul.

3.   Peaarvepidaja tagab ühise eraldisfondi varade raamatupidamise aastaaruannete õigeaegse koostamise ja nende liidu raamatupidamise aastaaruannetesse konsolideerimise.

4.   Ühise eraldisfondi valitseja annab taotluse korral peaarvepidajale kogu teabe ja abi selle nõude täitmiseks.

5.   Ühise eraldisfondi valitseja koostab igakuised riski- ja tulemusaruanded.

6.   Ühise eraldisfondi valitseja annab peaarvepidaja, Euroopa Parlamendi või nõukogu ja Euroopa Kontrollikoja taotlusel teavet ühise eraldisfondi olukorra ja tulemuste kohta.